Kutsestandardi sõnastik

Samankaltaiset tiedostot
STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

esikoulutus varhaiskasvatus esiopetus ammatillinen perustutkinto (Suomi) tutkinnon laajuus erityisoppilaitos erityisopiskelija/oppilas

baaskutseeksam (Soome) kautseõppele suunav ja ettevalmistav koolitus (Soome)

Sõnastik on koostatud aastal projekti HETA poolt, mis on rahastatud INTERREG III A programmi abiga.

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

ECVET EQF EQARF EUROPASS

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

European Large Scale Assessment for Vocational Education and Training VET-LSA Feasibility Study

Suomi Viro English aiemmin opittu varem õpitud, varasem õpe prior learning aiemmpien opintojen hyväksilukeminen. varasemate õpingute arvestamine

English Viro Suomi access to labour market ligipääs tööturule työmarkkinoille sijoittuminen accessibility kättesaadavus/ligipääs saavutettavuus

opintopiste (ECVET-pisteet) credit point, ECVET points

TUTKINNON PERUSTEIDEN UUDISTAMINEN

Trükk ja kujundus Hansaprint OÜ.

Kansainvälistyminen ja ECVET osaaminen oman alan kehittämisessä S Kansainvälisyyskoulu Rea Tuominen, projektipäällikkö

EHITUSVIIMISTLEJA I, II, III

Täiskasvanu kui enesearengu subjekt. Kadri Koha 2010

Ammattiosaamisen näytöt / tutkintotilaisuudet ammattillisessa koulutuksessa osa 2. Terhi Puntila, Tampereen seudun ammattiopisto, Tredu

Lähiesimiestyön ammattitutkinto. Tutkinnon suorittaminen työpaikalla

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Viestintäalojen tutkintojen kehittämishanke

Osaamisen ja sivistyksen asialla. Sirkka-Liisa Kärki Opetusneuvos, Asiantuntijayksikön päällikkö Opetushallitus

Tekijä: Pirkko Jokinen. Osaamisen arviointi

KONSULTAATIO: KUULEMIS- JA KESKUSTELUTILAISUUS

Ammattiosaamisen näytöt

metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius

Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest

AMMATTIKOULUTUKSEN PERUSTETYÖ Sirkka-Liisa Kärki Tutkinnot - yksikön päällikkö, opetusneuvos

SUOSITUS TUTKINTOJEN KANSALLISEN VIITEKEHYKSEN (NQF) JA TUTKIN- TOJEN YHTEISTEN KOMPETENSSIEN SOVELTAMISESTA AMMATTIKORKEA- KOULUISSA

Epävirallisen ja arkioppimisen tunnustaminen ammatillisessa peruskoulutuksessa

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT

Osaamisen arviointi näytöissä OPISKELIJA

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Osaamisen tunnistamista tehdään koko tutkintoihin valmentavan koulutuksen ajan sekä tietopuolisessa opetuksessa että työssäoppimassa.

Kuvasanakirja. näyttötutkinnoista ja henkilökohtaistamisesta

Tutkinnon osien ja valinnaisuuden määrittelyn lähtökohdat (1)

OPPISOPIMUSKOULUTUS. Oppisopimusopiskelijoiden liikkuvuusjaksot ja ECVET. Työelämä Virpi Spangar ECVET expert OPPIMINEN JA OHJAUS

ECVET osaamisperusteisuutta vahvistamassa

THE FUTURE SKILLS AND COMPETENCIES OF THE EUROPEAN ENVIRONMENTAL PROFESSIONS YMPÄRISTÖALAN MUUTTUVAT OSAAMIS TARPEET EUROOPASSA

Ammatillisen koulutuksen opettajien liikkuvuus ja osaamisvaatimukset

Ajankohtaista JOBIsta ja toiveita vaihtojakson kehittämiseen. II asteen rehtorikokous / Johanna Kattilakoski

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA

Miksi osaamisen tunnistamisen, arvioinnin ja tunnustamisen kysymykset ovat hyvin ajankohtaisia ammatillisen koulutuksen kentässä?

New Skillsand Jobs- New Skills Network. hakukierroksen 2012 painopisteissä

Amisto 2020 Suomi maailman osaavin kansakunta?

TUTKINTOJEN VIITEKEHYS. Tunnustetaanko osaaminen seminaari?

Osaamisperusteisuus kansainvälistymistä vahvistamassa

VAASAN AMMATTIOPISTO

Tutkinnon osien ja valinnaisuuden määrittelyn lähtökohdat

VAASAN AMMATTIOPISTO

LÄÄKEALAN PERUSTUTKINNON PERUSTEIDEN UUDISTUMINEN, VALINNAISUUS. Aira Rajamäki Opetusneuvos

Tutkinnon osien ja valinnaisuuden määrittelyn lähtökohdat

AOTT -mestari täydennyskoulutus

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast

Kansainvälisyys ammatillisen koulutuksen kehittämisessä -Ajankohtaista toimintaa, kehittämisajatuksia

Vastuuopettajapäivät Lappeenranta Olli Ervaala. Osaamisperustaisista opetussuunnitelmista

HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest

Kansaianvälinen aikuistutkimus PIAAC 2012

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

Projektin (PROJECT NUMBER EPP FI-EPPKA3-EQAVET NRP) tulosten esittelyä

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region 22.8.

OPETUSSUUNNITELMAN TAUSTAA JA TUTKINTORAKENNE AMK- TUTKINTOON JOHTAVASSA KOULUTUKSESSA

Liikunta-alan tutkintojen kehittämispäivä Tutkintorakenteen ja tutkintojen perusteiden uudistaminen

Työpaikkaohjaajakoulutus

AOTT-mestari täydennyskoulutus. Lisätietoja: Anni Karttunen +358 (0)

Osaamisen tunnistamiseen liittyvä ohjaus

TERVETULOA TYÖPAIKKAOHJAAJA- KOULUTUKSEEN!

Sähköisen portfolion käsitteet opintoohjaajankoulutuksessa

OPETUSSUUNNITELMAN TAUSTAA JA TUTKINTORAKENNE AMK- TUTKINTOON JOHTAVASSA KOULUTUKSESSA

Päivitä ja pätevöidy

Osaamisperusteinen oppiminen. Porvoo ma Opetusneuvos Seija Rasku

Tämä teos on lisensoitu Creative Commons Nimeä-JaaSamoin 3.0 Ei sovitettu -lisenssillä.

Mikä on ammatillinen tutkinto?

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

Kielet. Professori Ritva Kantelinen Itä-Suomen yliopisto, Filosofinen tiedekunta, Soveltavan kasvatustieteen ja opettajankoulutuksen osasto

Alkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009

AJANKOHTAISTA Seppo Hyppönen Ammatillinen aikuiskoulutus -yksikön päällikkö, opetusneuvos

Uudet puutarha-alan ammattitutkinnon ja erikoisammattitutkinnon perusteet Anne Liimatainen

Ammattiosaamisen näyttöjen toteuttaminen ja arviointi. Työpaikkaohjaajakoulutus 3 ov

Työssäoppimisen toteutuksen suunnittelu omassa opetussuunnitelmassa. Työelämälähtöisen ammatillisen koulutuksen ajankohtaispäivä 3.2.

TUTKINTOJEN UUDISTUKSEEN LIITTYVÄ OSAAMISPERUSTEISUUS PEDAGOGISEN KULTTUURIN MUUTTAJANA

Kielitaidon arviointi: AHOT ja muita arvioinnin haasteita

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

Ohjaus ja osaamisidentiteetti Johanna Ollila, projektipäällikkö Turun yliopisto, Tulevaisuuden tutkimuskeskus

KOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together.

Osaamisperusteisuuden vahvistaminen ammatillisessa peruskoulutuksessa Uudistuneet ammatillisten perustutkintojen perusteet

TIE NÄYTTÖTUTKINTOON

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

ARVIOIJAKOULUTUS. Sosiaali- ja terveysalan perustutkinto, lähihoitaja

AMMATTIKORKEAKOULUTUTKINTOON JOHTAVIEN

Ammatillinen peruskoulutus vs. näyttötutkinto. Tutke-uudistuksen myötä tulevia muutoksia

Markku Kokkonen 01/ Näyttötutkinnon järjestämisedellytysten

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Toisen asteen infraopetuksen näkymät ja haasteet

Mikä on näyttötutkinto? Tässä oppaassa on kerrottu lyhyesti ja selkeästi, mitä näyttötutkinto tarkoittaa.

Ammatillinen koulutus muutospyörteessä

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni

Transkriptio:

Termin Inglise keeles Definitsioon Soome keeles Amet, ametikoht Occupation / Job Tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ametinimetused ja kutsenimetused võivad kokku langeda. Ammatti, työpaikka Ametiala Occupation Sarnaste ametite kogum Ammattiala Ametialade liigitus Classification of occupations Rahvusvaheline ametialade liigitus ISCO (uus arengusuund ESCO - European Scills, Competences and Occupations). Ammattialojen lajittelu Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR) Estonian qualifications framework Eesti kvalifikatsioonide liigitamise vahend, millel on kaheksa Viron tutkintojen viitekehys kvalifikatsioonitaset, mis ühilduvadeuroopa kvalifikatsiooniraamistiku kvalifikatsioonitasemetega ning mida kirjeldatakse teadmiste, oskuste ning iseseisvuse ja vastutuse ulatuse terminites. Eesti kvalifikatsioonisüsteem Estonian qualifications system Formaalse, mitte- ja informaalse õppimise hindamise ja tunnustamisega seotud tegevuste kogum. Kvalifikatsioonisüsteem seob ühiskonna haridusmaailmaga. Kvalifikatsioonisüsteem koosneb mitmest allsüsteemist ning hõlmab Eesti kvalifikatsiooniraamistikku. Raamistiku 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim. Viron tutkintojen järjestelmä Elukestev õpe Lifelong learning Elukestev õpe tähendab õppimist selle erinevates vormides, st ühendab informaalset, mitteformaalset ja formaalset õpe. Elinikäinen oppiminen 1

Esmataseme kutse / Esmane kutse (baaskutse, lävendikutse) Initial vocational / occupational qualification Riiklikult tunnustatud formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse, mis loetakse antuks kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastatavale akadeemilisele õiendile või hinnetelehele tehtud märkega. Esmane kutse tõendab valmisolekut töötutule sisenemiseks. Ammatillinen perustutkinto Euroopa elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistik European Qualifications Framework (EQF) for lifelong learning Raamistik, mis hõlbustab kvalifikatsioonide võrdlemist, et edendada tööturumobiilsust ja elukestvat õpet. Raamistikul on kaheksa kvalifikatsioonitaset, mida kirjeldatakse teadmiste, oskuste ning iseseisvuse ja vastutuse ulatuse terminites. Eurooppalainen tutkintojen viitekehys Formaalne õpe Formal learning Õpe, mis toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis (koolis/koolituskeskuses või töökohal) ning on (eesmärkide, aja või õpitoe tähenduses) selgelt määratletud õppimisena. Formaalne õpe on õppija seisukohast kavatsuslik. Tavaliselt lõpeb see tunnistuse saamisega. formaali oppiminen Funktsionaalne analüüs Functional analysis Majandustegevuse valdkonna, alavaldkonna või kutseala tegevuste (tööosad ja täidetavad tööülesanded) terviklik hierarhiline kirjeldamine eesmärgiga välja selgitada kompetentsid. Haridustase Educational level Kvalifikatsioonistandardiga määratletud kompetentsus, mida kirjeldatakse kokkulepitud kriteeriumide terminites. Tasemeõppe lõpetamise tase. Koulutustaso Hindamine Assessment Isiku kompetentsuse võrdlemine kutsestandardis või õppekavas esitatud nõuetega. Hindamine toimub kokkulepitud hindamismeetodite ja -kriteeriumite alusel. Arviointi 2

Hindamiskriteerium Assessment criteria On tunnus, mille alusel hinnatakse kutse taotleja/õppija teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust kutsestandardi kompetetnsusnõuetele/õppekava õpiväljunditele. Hindamismeetod Method of assessment On tegevuses rakendatud teadmiste, oskuste ja hoiakute (kompetentsuse) tõendamise viis. Informaalne õpe In-formal learning Õpe, mis tuleneb igapäevasest tegevusest tööl, perekonnas või vabal ajal. See ei ole (eesmärkide, aja või õpitoe osas) organiseeritud või struktureeritud. Informaalne õpe on õppija seisukohast enamasti ettekavatsemata. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Arviointiperusteet; arviointikriteerit Arviointimenetelmä informaali oppiminen Kohustuslikud kompetentsid Mandatory competencies Kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid, mille tõendamine on kõigile kutse taotlejatele kohustuslik. Pakolliset tutkinnon osat Kompetents (id) Competence / competency (competencies) Tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks tööülesannete täitmiseks. taito, kompetenssit, pätevyydet Kompetentsi tase Competence level Kompetentsi raamistiku tasemekirjeldus osaamistaso Kompetentside raamistik Competence framework Kompetentsi tasemeti kirjeldatud kompetentside kogum. Näiteks, IKT kompetentside raamistik (e-competence framework). Kompetentsus (pädevu, asjatundlikkus) Competence / competency Suutlikkus rakendada teadmisi, oskusi ja hoiakuid (kompetetnse) töösituatsioonis konkreetsete tööülesannete täitmiseks. osaaminen, ammattitaito, taito, kompetenssi, pätevyys Kompetentsuse profiil Competence/competency profile? Kompetentsuse kirjeldus kompetentside kogumina, kus on määrtaletud iga kompetentsi osakaal ja kompetentsi tase. Kompetentsuse profiili kirjeldab kutsestandard. osaamisen profiili Kutse (kutsekvalifikatsioon) occupational / vocational / professional qualification Hindamise ametlik tulemus, mis saadakse, kui kutset andev organ otsustab, et isikul on kutsealal vajalik kompetentsus (vajalikud kompetentsid), mille sisu on määratud asjakohases kutsestandardis. ammatillinen tutkinto, ammatti, pätevyys 3

Kutseala Profession, vocation Kutsespetsiifilistel tegevustel põhinev eri tasemel kompetense eeldavate kutsete kogum. Kutsestandard Occupational (professional) Dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ja töö tegemiseks standard vajalikku (oodatavat) kompetentsust - oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Ammattiala Ammattistandardi Kutsestandardi koostamise ettepanek Dokument, milles põhjendatakse kavandatava kutsestandrdi vajalikkust, esitatakse andmed kutseala ettevõtjate ja töötajate kohta ning selle kutsestandardi kasutajate ligikaudne arv. Kutsesüsteem Professional qualifications system Inimeste tööalase kompetentsuse hindamise ja tunnustamisega seotud tegevuste kogum. Kutsesüsteem seob töö- ja haridusmaailma ning on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist. Kutsesüsteemi osad on kutsestandardite koostamine, kutse andmise korraldamine ja kutseregistri haldamine. ammattitutkinto järjestelmä Kutsetase Occupational / vocational / professional qualification level Kutsealal vajalike teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatus (Kutseseadus). Kutsetegevuse valdkond Field of professional activity Tegevusvaldkond, mis hõlmab mitut lähedast kutseala (Kutseseadus) Sarnaste kutsealade kogum. ammattitaso ammattiala Kutsetunnistus Occupational / vocational / professional qualification certificate Dokument, mis kinnitab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele. tutkintotodistus Kvalifikatsioon Qualification Hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. tutkinto, kvalifikaatio Kvalifikatsiooniraamistik Qualifications framework Kvalifikatsioonide liigitamise vahend kvalifikatsioonitasemetele seatud kriteeriumite alusel, mille eesmärk on integreerida kvalifikatsioonisüsteemi osi ning parendada kvalifikatsioonide võrreldavust, kättesaadavust, arengut ja kvaliteeti. tutkintojen viitekehys 4

Kvalifikatsioonitase Qualification level Teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatus. tutkintotaso Majandustegevuse valdkond Economic field of activity Ühiskondlikus tööjaotuses väljakujunenud kokkuleppeline majandustegevuste kogum, näiteks ehitus. Võib langeda kokku kutsetegevuse valdkonnaga. Toimintaala Mitteformaalne õpe Non-fromal learning Õpe, mis toimub planeeritud tegevustena, mis ei ole selgelt määratletud õppimisena (õpieesmärkide, õpiaja või õpitoe tähenduses), aga sisaldab olulisi õpielemente. Mitteformaalne õpe on õppija seisukohalt kavatsuslik. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. epävirallinen, nonformaali oppinminen Osakutse Partial professional qualification (Kitsam) osa kutsest, mis omab isesesivat väljundit tööturul. Spetsialiseerumine Specialisation Kutse sees toimuv "hargnemine", mingile kutse kitsamale töövaldkonnale keskendumine valitavate kompetentside kaudu. Tutkinnon osa Osaamisala, suunta Tööosa Unit Tööprotsessi sisust tulenev terviklik tööülesannete grupp, mis omab arvestatavat iseseisvat väärtust tööturul või õppeprotsessis. Tööosa sisaldab kaks või enam eristuvat tööülesannet. Työn osa Tööülesanne Task Väikseimad iseseisvat väärtust (mõttekaid tulemusi) kandev tesistest ülesannetest sõltumatult täidetav töölõik (terviklik tegevuste grupp), mis on selge väljundiga (toode, teenus, otsus) ning millel on selge algus- ja lõpppunkt. Työtehtävä Valitavad kompetentsid Optional competencies Kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid, mille hulgast kutse taotleja valib temale vajalikud/sobivad kompetentsid, lähtudes kutsestandardis määratletud võimalustest. Valittavat tutkinnon osat Varasamate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) APEL, RPL Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine Aiemmin opitun hyväksilukeminen 5

Võtmekompetentsid Key competencies Kompetentsid, mida vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja areng, kodanikuaktiivus, sotsiaalne kaasatus ning tööhõive. Võtmekompetentsid on: emakeeleoskus, võõrkeelteoskus, matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infotehnoloogiline oskus, õppimisoskus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja - pädevus. Tegevusnäitajad Performance criteria (indicators) Kirjeldavad tegevust, milles väljenduvad teadmised, oskused, hoiakud ning vajadusel iseseisvuse ja vastutuse ulatus ning töövahendid, mis on vajalikud tööülesannete täitmiseks. Iseseisvuse ja vastutuse ulatus (määr) Level and extent of responsibility and autonomy Määr, milleni inimene suudab isesesivalt otsuseid vastu võtta, tööülesandeid kavandada ja täita ning töö tulemuste eest vastutada. Hoiak Attitude Suhtumine mingisse nähtusesse, inimesse, objekti, ideesse, tegevusse. Hoiak võib olla positiivne, neutraalne või negatiivne. Kutsespetsiifilised kompetentsid (tehnilised, aluskompetentsid) Läbivad kompetentsid (üldised, ülekantavad) Kutsealade ja kutsete kaardistamine Professional (functional) competencies General( transferable) competencies Occupational mapping Kompetentsid, mis on otseselt seotud tööosade jaülesannetega, on üldiseks aluseks ning annavad valmisoleku töötamiseks kutsealal. Need kompetentsid rakenduvad koos kutsespetsiifiliste kompetentsidega, on ühised paljudele kutsetele ja valdkondadele ning nende olemasolu toetab edukat töötamist nii oma kutsealal kui teistel kutsealadel. Tervikpildi loomine, mis hõlmab töist tegevusala, kutsetegevuse valdkonda ja alavaldkonda ning kutseala. Kaardistamine on aluseks Eesti kutsete kataloogi ja kutsestandardite koostamisele. 6

Kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus Field testing Küsitlus, mille eesmärk on tutvustada valminud kutsestandardit laiemale kasutajateringile ning saada tagasisidet, mida arvestada kutsestandardi lõppkavandi koostamisel. Kutse-eetika Kutsealaga seotud käitumis- ja kõlblusnormid. Formaalne õpe Formal learning Õpe, mis toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis (koolis/koolituskeskuses või töökohal) ning on (eesmärkide, aja või õpitoe tähenduses) selgelt määratletud õppimisena. Formaalne õpe on õppija seisukohast kavatsuslik. Tavaliselt lõpeb see tunnistuse saamisega. Mitteformaalne õpe Non-formal learning Õpe, mis toimub planeeritud tegevustena, mis ei ole selgelt määratletud õppimisena (õpieesmärkide, õpiaja või õpitoe tähenduses), aga sisaldab olulisi õpielemente. Mitteformaalne õpe on õppija seisukohalt kavatsuslik. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Informaalne õpe Informal learning Õpe, mis tuleneb igapäevasest tegevusest tööl, perekonnas või vabal ajal. See ei ole (eesmärkide, aja või õpitoe osas) organiseeritud või struktureeritud. Informaalne õpe on õppija seisukohast enamasti ettekavatsemata. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega. Tööanalüüs Job Analysis Tööanalüüsiks nimetatakse töö täpset määratlemist, mille tulemusena selgitatake välja töö eesmärk, tööülesanded, tarvilikud töövahendid ja töötingimused. Tööanalüüs on aluseks töö tegemiseks vajalike kompetetnside kirjeldamisele. Esmane kutse Initial vocational / occupational qualification Esmane kutse on riiklikult tunnustatud formaalhariduse õppe lõpetamisel saadav kutse, mis loetakse antuks kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega. 7