PÄÄSTEJUHISED KEEMIAÕNNETUSTEL

Transkriptio

1 PÄÄSTEJUHISED KEEMIAÕNNETUSTEL Taktikaliste juhiste tähestikuline loend. Ohtlike ainete ÜRO numbrite loend.

2 SISUKORD 1. KASUTUSJUHIS Sissejuhatus Varasemad ja tänased juhised Juhendi sisu Kemikaalide klassifikatsioon Õnnetused ja päästetööde taktika Taktikaliste juhiste sisu Ohuala määramine Kasutatud kirjandus TAKTIKALISTE JUHISTE LOEND Tähestikuline loend Kemikaalide klassifikatsioon Ohu tunnusnumbrite loend Ohtlike ainete ÜRO numbrite loend TAKTIKALISED JUHISED...33 Juhis T1: Lõhkeained ja neid sisaldavad esemed...33 Juhis T2a: Hapnik, kokku surutud (mittepõlev leke)...35 Juhis T2a: Hapnik, kokku surutud (leke, mis toetab tulekahju või gaasiballoon põlengus) 37 Juhis T2b: Lämmastik ja muud mittepõlevad gaasid (leke)...38 Juhis T2b: Lämmastik ja muud mittepõlevad gaasid (gaasiballoon põlengus)...39 Juhis T2c: Vesinik ja muud kokkusurutud põlevad gaasid...40 Juhis T2c: Vesinik ja muud kokkusurutud põlevad gaasid (põlev leke või gaasiballoon põlengus)...42 Juhis T2d: Atsetüleen (leke; leeki pole näha)...43 Juhis T2d: Atsetüleen (põlev leke või gaasiballoon põlengus)...45 Juhis T2e: Veeldatud hapnik (leke)...47 Juhis T2e: Veeldatud hapnik (mahuti põlengus)...49 Juhis T2f: Muud jahutamise teel veeldatud mittepõlevad gaasid (leke)...50 Juhis T2f: Muud jahutamise teel veeldatud mittepõlevad gaasid (gaasiballoon tulekahjus)...52 Juhis T2g: Rõhu all veeldatud põlevad gaasid (mittepõlev leke)...53 Juhis T2g: Rõhu all veeldatud põlevad gaasid (põlev leke)...55 Juhis T2h: Rõhu all veeldatud mürgised gaasid...56 Juhis T3a: Süttivad vedelikud (mittepõlev leke)...58 Juhis T3a: Süttivad vedelikud (põlev leke)...60 Juhis T3b: Kergestisüttivad vedelikud (leke)...61 Juhis T3b: Kergestisüttivad vedelikud (põlev leke)...64 Juhis T3c: Kergestisüttivad mürgised vedelikud (leke)...65 Juhis T3c: Kergestisüttivad mürgised vedelikud (põlev leke)...68 Juhis T4.1: Kergestisüttivad tahked ained (mittepõlev leke)...70 Juhis T4.1: Kergestisüttivad tahked ained (põlev leke)...72 Juhis T4.2: Isesüttivad ained (mittepõlev leke)...74 Juhis T4.2: Isesüttivad ained (põlev leke)...76 Juhis T4.3: Ained, mis kokkupuutel veega eraldavad kergestisüttivaid gaase (mittepõlev leke)...78 Juhis T4.3: Ained, mis kokkupuutel veega eraldavad kergestisüttivaid gaase (põlev leke)80 Juhis T5.1: Oksüdeerivad ained (mittepõlev leke)...82 Juhis T5.1: Oksüdeerivad ained (põlev leke)

3 Juhis T5.2: Orgaanilised peroksiidid (mittepõlev leke)...88 Juhis T5.2: Orgaanilised peroksiidid (põlev leke)...90 Juhis T6a: Mürgised ained...92 Juhis T6b: Lenduvad mürgised vedelikud...95 Juhis T6c: Nakatavad ained...98 Juhis T7: Radioaktiivsed ained Juhis T8a: Sööbivad vedelikud Juhis T8b: Lenduvad sööbivad vedelikud Juhis T8c: Süttivad sööbivad vedelikud METOODILISED JUHISED Sissejuhatus Juhis M1: Õnnetuskoha luure Juhis M4a: Lekke uurimine Juhis M4b: Süttimisohu määramine Juhis M4c: Mürgise gaasi ohuala määramine Juhis M6a: Tsisternauto OVK 3 (põlevvedelikud) tühjendamine ja tõstmine Juhis M6b: Tsisternauto OVK 2 (jahutamise teel või rõhu all veeldatud mittepõlevad gaasid) tühjendamine ja tõstmine Juhis M6c: Tsisternauto OVK 2 (rõhu all veeldatud põlevad gaasid) tühjendamine ja tõstmine Juhis M6d: Tsisternauto OVK 2 (rõhu all veeldatud mürgised gaasid) tühjendamine ja tõstmine Juhis M7a: Süüteallikate eemaldamine ja tuulutamine Juhis M7b: Mahuti jahutamine Juhis M8a: Pihkuva veeldatud mürgise gaasi lekke katmine Juhis M8b: Loigu vallitamine ja kanalisatsiooni sulgemine Juhis M8c: Reostuse lahjendamine ja sidumine Juhis M8d: Loigu lendumise piiramine Juhis M9: Lekke sulgemine Juhis M10a: Ümberpumpamine Juhis M10b: Absorbeeriva aine kasutamine Juhis M10c: Neutraliseerimine Juhis M14: Riiete ja varustuse puhastamine OHUKAARDID

4 1. KASUTUSJUHIS 1.1. Sissejuhatus Kemikaalide taktikalised ja tehnilised päästejuhised on koostatud Soomes Päästekolledži (Pelastusopiston) TOKEVA (lühend soomekeelsest projektinimetusest Torjuntaohjeet kemikaalien vaaratilanteille Päästejuhised kemikaalidega toimunud päästesündmustel) projekti raames aastatel Soome Vabariigi Siseministeeriumi ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu finantseerimisel. TOKEVA juhiste tekstiosad on kirjutanud Risto Lautkaski (peatükid 1 5 ja 7), Markku Mäkelä, Petteri Helisten ja töörühm koosseisus Lauri Hietaniemi, Heikki Iso-Kuusela ja Jyrki Karppala (peatükk 6) ning töörühm koosseisus Markku Mäkelä, Petteri Helisten ja Kari Koivistoinen (peatükk 8). Peatükk 9 on Björn Looströmi koostatud kirjandusel põhinev uurimus, mis valmis Rootsis rannavalve ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud projekti raames. Uurimuse on soome keelde tõlkinud Bettina Lemström (VTT Energia). Peatüki 10 kirjutas uurija Riitta Pipatti (VTT Energia). Illustratsioonid on teinud tuletõrjuja Kalervo Järvensivu (Rovaniemi piirkondlik päästekeskus). Teksti on toimetanud TOKEVA projekti töörühm, kuhu kuulusid: lektor Sakari Halmemies, Päästekolledž, esimees lektor Petteri Helisten, Päästekolledž ettevõtte ohutusinsener Jyrki Karppala, Neste Chemicals Oy eriuurija Risto Lautkaski, VTT Energia kutseõpetaja Kari Koivistoinen, Päästekolledž tuletõrjuja Markku Mäkelä, Mikkeli piirkondlik päästekeskus endine tuletõrjepealik Iikka Teräsmaa, Uusikaupunki kutseõpetaja Veli Hyttinen, Päästekolledž, sekretär. TOKEVA projekti ekspertrühma kuulusid: lektor Lauri Hietaniemi, Espoo-Vantaa Tehniline Kutsekõrgkool juhataja Aimo Kastinen, Kemianteollisuus ry kindlustusosakonna juhataja, Jorma Kuortti, Kemira Oy peainspektor Tuula Kuusela, Soome Keskkonnakeskus kriisireguleerimise juht Matti Laaksonen, UPM Kymmene juhtivinsener Jukka Metso, Soome Vabariigi Siseministeerium peainspektor Olli Pahkala, Soome Vabariigi Keskkonnaministeerium Projekti kulgu jälgis Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt ametisse määratud kemikaalitõrje uurimis- ja arendustööde juhtrühm. Projekti juhised on teistes Skandinaavia riikides kasutamiseks tõlgitud rootsi keelde ning osaliselt ka inglise keelde. Juhiste käsikiri saadeti ülevaatamiseks muu hulgas päästeasutustele, tööstusettevõtetele ja transpordifirmadele. Juhiste rootsikeelsed tõlked saadeti ülevaatamiseks Põhjamaade Ministrite Nõukogu juhtrühma poolt määratud ekspertidele. Võimalusel on juhiste lõppversioonis arvestatud kommentaarides sisaldunud tähelepanekute ja soovitustega. Käesolevad päästejuhised keemiaõnnetustel täiendavad varasemaid juhiseid, eriti päästetaktika, -vahendite ja -meetodite osas. Juhiseid koostades on püütud ühendada päästetaktika ja -meetodid kemikaalide ohuteguritega. Juhised on soome keelest tõlgitud ja Eestile kohandatud. 4

5 Käes olevad juhised on tõlgitud eesti keelde Päästeameti tellimusel Sisekaitseakadeemia Päästekolledži juhtimisel aastal. Tõlge on korrigeeritud ning Eesti tingimustele ja õigusruumile kohandatud töörühma poolt, kuhu kuulusid: Ivar Frantsuzov (Päästeamet) Kady Danilas (Päästeamet) Stella Polikarpus (SKA Päästekolledži Päästekool) Tarmo Marvet (SKA Päästekolledži Päästekool) Retsenseerijad: Andres Talvari (SKA Päästekolledž) Tauno Suurkivi (Ida-Eesti Päästekeskus) Tarmo Anton (Ida-Eesti Päästekeskus) Kuido Kriisa (Lõuna-Eesti Päästekeskus) Toomas Kääparin (Põhja-Eesti Päästekeskus) Vaino Kaunissaar (Lääne-Eesti Päästekeskus) Juhised on abiks ohtlike ainetega toimunud õnnetustele reageerimisel. 5

6 1.2. Varasemad ja tänased juhised Senini on keemiaõnnetustele reageerimisel kasutuses olnud Päästeameti poolt koostatud ja koduleheküljel avaldatud ohtlike ainete kataloog, mis sisaldab informatsiooni ohtlike ainete põhiliste keemiliste ja füüsikaliste omaduste, klassifikatsiooni, tervisemõjude ja üldiste õnnetustel tegutsemisjuhiste kohta. Kasutati ka mõningad ingliskeelseid andmebaase nagu ERG ja NIOSH ning TOKEVA-st iseseisavalt tehtud osalisi tõlkeid. TOKEVA 1. osa juhiste tõlkimise ning toimetamise vajaduse tingis eestikeelsete juhiste vähesus ja ühtsete reageerimispõhimõtete ning koolitusmaterjali puudumine. Eestikeelsetel ohukaartidel olid liiga üldiseid päästejuhiseid ning andmeid ei olnud uuendatud. Käesolev Päästejuhised keemiaõnnetustel annab ühtse lähenemise reageerimispõhimõtete osas ja nii peaks olukordade lahendamine ja koostöö päästemeeskondade vahel sündmuskohal tõhustuma. Täpsem informatsioon juhendis leiduvate kemikaalide klassifitseerimise, märgistuse, keemiliste ja füüsikaliste omaduste, tervisemõjude, piirkontsentratsioonide ja esmaabi andmise kohta on leitav lisas 1 olevatelt ohukaartidelt. Ohukaardid on koostatud järgmisi allikaid kasutades: Päästeameti ohtlike ainete kataloog Soomekeelsed OVA-juhised Euroopa kemikaalide infosüsteem ESIS Vabariigi Valitsuse 18. septembri a määrus nr 293 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid Ohtlike kaupade hädaabi koodide (Hazchem kood) nimekiri Lisaks juhendile Päästejuhised keemiaõnnetustel on olemas ohtlike ainete andmebaas RESY-EST, mis tõlgiti eesti keelde Euroopa Liidu projekti Arendada Eestis välja suutlikus tulla toime keskkonnaõnnetuste ja hädaolukordadega raames saksa keelest. RESY-EST sisaldab teavet üle 3000 ohtliku aine iseloomustuse, kasutusalade, klassifikatsiooni, märgistamise, tervise-, tule- ja plahvatusohu, kahjulike reaktsioonide, keskkonnariskide, kaitsemeetmete, tegutsemisjuhiste, jäätmekäitlusmeetodite ning füüsikaliste ja keemiliste parameetrite kohta. 6

7 1.3. Juhendi sisu Juhend Päästejuhised keemiaõnnetustel koosneb järgmistest peatükkidest: Päästejuhised keemiaõnnetustel 1. Kasutusjuhis 2. Taktikaliste juhiste loendid (tähestikuline loend, kemikaalide klassifikatsioon, ohutunnusnumbrite loend, ohtlike ainete ÜRO numbrite loend) 3. Taktikalised juhised (T-juhised) 4. Metoodilised juhised (M-juhised) Lisa 1. Ohukaardid 1. peatüki kasutusjuhises kirjeldatakse, kuidas kemikaalid on rühmitatud, kuidas leida teatud kemikaalile õige T-juhis, mis juhistes sisaldub ja kuidas määrata lekke ohuala. 2. peatüki taktikaliste juhiste loendid võimaldavad leida õige taktikalise juhise, kui on teada aine nimetus, sünonüüm, ÜRO number või ÜRO ohtlike ainete klass ja ohutunnusnumber. 3. peatüki taktikalised juhised (T-juhised) on koostatud ohtlike ainete rühmadele. T-juhised on päästetööde juhile mõeldud juhised, mis aitavad tal ära tunda kemikaali ohte ning arvestada nendega taktika valimisel. T-juhistes viidatakse 4. peatükile Metoodilised juhised. T-juhiseid võib kasutada nii väljaõppel kui keemiaõnnetustel. 4. peatüki metoodilisi juhiseid (M-juhiseid) on 19. M-juhised on mõeldud kasutamiseks eeskätt väljaõppel. Meetodite keskseks osaks on päästevahendite kasutamist illustreerivad joonised. Meetodite kasutamist peab harjutama ohutute ainetega ohtlike situatsioonide simulatsioonide käigus ning keemiliste ainetega kontrollitavates situatsioonides. Lisas 1 on Päästejuhistes keemiaõnnetustel nimetatud kemikaalidele ohukaardid, kust leiab infot kemikaalide klassifitseerimise, märgistuse, keemiliste ja füüsikaliste omaduste, tervisemõjude, piirkontsentratsioonide ja esmaabi andmise kohta. 7

8 1.4. Kemikaalide klassifikatsioon Taktikaliste juhiste (T-juhiste) koostamisel on aluseks võetud ohtlikud ained, mis olid toodud TOKEVAs. Ohtlikelt omadustelt ja päästetegevuselt sarnased ohtlikud ained on ohu tunnusnumbri ja aine lenduvuse põhjal jaotatud rühmadesse. Iga rühma jaoks on koostatud spetsiaalne T- juhis. T-juhised on nummerdatud vastavalt ohtlike veoste klassile ning samasse klassi kuuluvad juhised on märgistatud tähtedega, nt T2a T2h. Kuna ohu tunnusnumber ei kirjelda kemikaali lenduvust piisavalt hästi, on sama ohu tunnusnumbriga tähistatud, kuid lenduvusastmelt erinevad kemikaalid mõnikord jaotatud erinevate T-juhiste alla. Rühma võivad kuuluda ka kemikaalid, mis muudest rühmas olevatest ainetest pisut erinevad. Need kemikaalid ja neile antud erijuhised on kirjutatud kursiivis. Konkreetse kemikaali kohta kehtiv T-juhis leitakse järgmiselt: - Teatakse kemikaali nimetust. Kemikaali nimetuse leiab 2. peatükist tähestikulisest loendist. Kui nimetus on loendis olemas, on selle juures ka T-juhise number. Kui nimetust loendis ei leidu, saab selle teede- ja sideministri 14. detsembri a määrusest nr 118 Ohtlike veoste autoveo eeskiri. - Teatakse kemikaali ohu tunnusnumbrit. Selle esimene number on ühtlasi ohtlike veoste klassi number. T-juhise numbri leiab 2. peatükist ohu tunnusnumbrite loendist. Mürgiste (veose klass 6.1) ja sööbivate (veose klass 8) ainete juhiste valimisel tuleb arvesse võtta kemikaali lenduvust, mis ohu tunnusnumbrist ei selgu. Lahuste lenduvus sõltub lahuse kontsentratsioonist. Kemikaali lenduvuse kohta võib leida teavet ohukaartidelt. Ka 2. peatüki kemikaalide klassifikatsioon võib siin abiks olla (eriti kergesti lenduv ekl, lenduv l, jt). Kui teavet aine lenduvuse kohta ei leita, kasutatakse lenduvatele kemikaalidele mõeldud juhiseid (Juhis T6b või Juhis T8b). - Teatakse kemikaali ÜRO numbrit. Kemikaali ÜRO numbri leiab 2. peatükist ohtlike ainete ÜRO numbrite loendist. Kui ÜRO number on loendis olemas, on selle juures ka T-juhise number. Kui ÜRO numbrit loendis ei leidu, saab kemikaali keemilise nimetuse ja ohu tunnusnumbri teede- ja sideministri 14. detsembri a määrusest nr 118 Ohtlike veoste autoveo eeskiri. - Teatakse kemikaali kaubanimetust. Kemikaali keemilise nimetuse leiab toote ohutuskaardilt. Ohutuskaartidel on kemikaali ÜRO number ja ohu tunnusnumber. Loendid on koostatud taktikalistele juhistele, kasutades kemikaalide ohutunnusnumbreid, ÜRO numbreid ja keemilisi nimetusi. Kui õnnetuses osalevat kemikaali loendis ei ole, leiab sobiva T-juhise kemikaali ohtlike veoste klassi põhjal 2. peatüki alapeatükist kemikaalide klassifikatsiooni. Ohtlike veoste klass selgub ohu tunnusnumbrist (esimene number) ja transpordidokumentidest. Kemikaali ÜRO numbri või keemilise nimetuse põhjal leiab ohtliku veose klassi teede- ja sideministri 14. detsembri a määrusest nr 118 Ohtlike veoste autoveo eeskiri 2. peatüki alapeatükis kemikaalide klassifikatsioonis on kemikaali nimetuse kõrvale märgitud selle ÜRO number ning ohtliku kemikaali pakendi ohumärgistusesse kuuluv ohu täheline tunnus (E = plahvatusohtlik, O = oksüdeeriv, F+ = eriti tuleohtlik, F = väga tuleohtlik, T+ = väga mürgine, T = mürgine, Xn = kahjulik, Xi = ärritav, C = sööbiv, N = keskkonnaohtlik). 8

9 Lisaks on klassifikatsioonis kemikaali olek ning vedela kemikaali lenduvus. Lenduvusklassifikatsioon kattub Soome OVA-juhistes ja Rootsi Farligt Gods-juhistes oleva klassifikatsiooniga ning põhineb aine üleküllastunud gaasikontsentratsioonil: - ekl = eriti kergesti lenduv, üle 500 g/m 3 - kl = kergestilenduv, g/m 3 - l = lenduv, g/m 3 - (tähis puudub) = vähelenduv või mittelenduv, alla 10 g/m 3 Klassifikatsiooni viimases lahtris on (OVA-juhistes sisalduvad) suure lekke korral allatuult evakueeritava ja hoiatustega tähistatava ala kuju ja mõõdud. Suur leke on defineeritud järgmiselt: gaaside korral on lekke väljavool 1 10 kg/s ja lenduvate vedelike korral on leke (u 10 m 3 ) moodustanud maapinnale 20 m läbimõõduga lombi. 9

10 1.5. Õnnetused ja päästetööde taktika Keemiaõnnetuste tagajärjed sõltuvad õnnetuse tüübist, kemikaalist, keskkonnatingimustest ja päästetööde viisist ning kiirusest. Päästetegevustel on teatud tähtsusjärjekord ja ressurssidest sõltuvad teostamisvõimalused. Õnnetuste ja päästetööde käigus saadud kogemused näitavad, et päästetegevusi tuleb teha teatud järjekorras. Päästetegevuste järjekord keemiaõnnetustel: 1. Alustage õnnetuskoha luuret, lähenedes sellele tuulepealsest küljest 2. Kasutage individuaalkaitsevahendeid 3. Päästke kannatanud 4. Uurige leket ja määrake ohuala. Moodustage loputuskoht 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega 6. Kuidas olukord areneb? Konsulteerige spetsialistidega 7. Takistage tulekahju tekkimine või kustutage see 8. Piirake aine levimine 9. Tõkestage leke 10. Tehke lekkinud aine keskkonnale ohutuks 11. Teavitage vastavat ametkonda tekkinud keskkonnakahjustustest 12. Lõpetage päästetööd 13. Eemaldage piirded 14. Puhastage saastunud riided ja varustus Üldise päästetaktika koostamisel võeti aluseks päästesündmus leke või tulekahju. Õnnetus (nt õnnetus transportimisel) toimub kohas, millele pole koostatud operatiivplaani. Õnnetus kujutab ohtu inimestele, keskkonnale ja/või omandile. Ka õnnetuse tagajärgi likvideerivate päästetöötajate tervis on ohustatud, mistõttu nad peavad kasutama individuaalkaitsevahendeid ning võimalik, et ära hoidma aine süttimise, plahvatamise või mahuti purunemise. Piisav ülevaade ohtudest saadakse sageli alles pärast õnnetuskoha luuret ja spetsialisti hinnangut. Õnnetuse ohud on eeldatavalt suured: suur leke, tervist kahjustav aine, suur süttimisoht jne. Sellises olukorras saab päästetööde juht üldise päästetööde taktika abil tegevust efektiivselt ja turvaliselt juhtida. Sageli võib õnnetusega olla seotud ohutegureid, mis ei tulene kemikaalidest, kuid mis vajavad kiiret päästetegevust. Õnnetusega seotud kemikaalist tulenev oht võib muude ohuteguritega võrreldes osutuda madalaks. Päästetaktika ja juhiste koostamisel saab sellisteks õnnetusteks valmistuda vaid piiratud kujul. Järgnevaid õnnetuse olukordi on siiski üritatud arvesse võtta: - Õnnetusel peab päästma vigastatuid ja/või kinni jäänud isikuid. Lekkiv kemikaal põhjustab süttimis- või plahvatusohtu, on tervistkahjustav ja/või põleb. - Lekkiv kemikaal või muu materjal põleb ning leekide soojuskiirgus või kontakt kuumutavad lekkivaid või terveid kemikaalimahuteid. - Tulekahju aurustab või lagundab mittepõlevat kemikaali. Mürgine aine levib koos suitsuga. 10

11 Sageli on kemikaalidest tulenevad ohud muude ohtudega võrreldes väikesed. Sellistes olukordades võib üldist päästetööde taktikat ja käesolevaid juhiseid rakendada vastavalt paremale äranägemisele ja vajadusele. Objektidel, millele on koostatud operatiivplaan, tegutsetakse vastavalt plaanile. Päästejuhiseid keemiaõnnetusel võib plaani koostamisel kasutada. Tööstusettevõtetes, raudtee manööverdusrööbastikel ja kemikaale käitlevates sadamates saadakse õnnetuse tüüpi ja keskkonnatingimusi puudutavat informatsiooni tavaliselt kiiremini ja tõhusamalt kui käesolevate juhendite koostamisel on arvestatud. Näiteks võidakse kasutada tuulemõõdikuid ja statsionaarseid ning kaasaskantavaid mõõtevahendeid. Õnnetuse tagajärgi on lihtsam likvideerida statsionaarsete seadmetega, nagu statsionaarsed kustutus- või jahutusseadmed, veemonitorid, veekardinad jne. 11

12 1.6. Taktikaliste juhiste sisu Ohuteguritelt ja tõrjemeetodite poolest sarnastele kemikaalidele on koostatud ühine taktikaline juhis (T-juhis). Juhise alguses loetletakse enimesinevad kemikaalid, mille puhul juhist rakendada saab. Kemikaali nime kõrval loendis on selle ÜRO number, ohtliku kemikaali pakendi ohumärgistuse täheline tunnus, olek ja vedelike lenduvus ning suure lekke korral allatuult oleva evakueeritava ja eraldatava ohuala suurus. Käesolevas punktis tuuakse esile ka teatud kemikaalide eriomadused ja nende tähendus päästetööde tegemisel. Ohutegurid Ohutegurid ja kemikaalide mõju inimestele, varale ja keskkonnale on esitatud tähtsuse järjekorras. Individuaalkaitsevahendid Päästjatele vajalikud individuaalkaitsevahendid. Enamikes olukordades kasutatakse suruõhuhingamisaparaati. Suruõhuhingamisaparaat kaitseb nägu ja hingamiselundeid kahjulike ainete eest. Mõnel juhul on ainele sobiva filtriga täismask ehk gaasimask oma kerguse ja pikema tööaja tõttu parem lahendus. Õnnetuskoha luurel kasutatakse tulekustutusriietust või pritsmekaitseülikonda. Lekke luurel kasutatakse keemiakaitseülikonda või kui lekkest tulenev oht on vähene, siis pritsmekaitseülikonda. Kui ohu iseloom ja ohuala on välja selgitatud, võib kaitseriietuse taset tööaja pikendamiseks ja kaitsevahenditest tuleneva koormuse vähendamiseks alandada. Vahendid Päästetöödel kasutatavad vahendid ja varustus loetletakse kasutusjärjekorras. Vahendite loetelus on sulgudes viidatud neile turvalisust ja efektiivsust suurendavatele omadustele, mille puhul võib vajadusel järeleandmisi teha. Vahendite kasutusotstarvet on selgitatud juhul, kui see pole üheselt mõistetav. Tavaliselt ei vajata õnnetusjuhtumi korral kõiki vahendeid. Meetodid Õnnetuskohal kasutatavad meetodid loetletakse üldisele päästetaktikale vastavas sooritusjärjekorras. Meetodeid puudutavate juhiste juures on viiteid M-juhistele. Viited on toodud allajoonituna. Punktis 3 (Kannatanute päästmine) on juhised saastunud kannatanu puhastamiseks. Võimalik on puhastada ka töökohtades (avariidušid), kus puututakse kokku kemikaalidega. 12

13 1.7. Ohuala määramine Lekete ohualad sõltuvad lekkeava suurusest ja kohast, kemikaali olekust ja kogusest, ohtlikest omadustest ning keskkonnatingimustest. Gaasiliste või kergesti lenduvate kemikaalide lekete korral võib gaas/aur põhjustada süttimisohtu ja/või olla kahjulik tervisele. Kui kemikaal lekib või satub suletud ruumi, võib ka väikseim leke (olenevalt ruumi suurusest) olla ohtlik. Ohuala määramise eelduseks on võetud ohtliku aine suuremahuline leke väljasolevast mahutist. Veeldatud gaaside ja lenduvate vedelike lekete suurust määratakse erinevalt. See on tingitud lekkiva aine erinevast käitumisest. Rõhu all veeldatud gaaside korral lekkiv aine aurustub ning muutub rõhu langedes piiskadeks. Kui aine temperatuur mahuti sees on aine keemistemperatuurist kõrgem (10 15 kraadi), võib kogu lekkinud aine lenduda ning vedelikulompi ei teki. Sellisel juhul määratakse lekke suurus lekke massivoolu kiiruse abil. Suure lekkeava võib põhjustada ühendustoru eraldumine, purunemine või rikkis mahuti ülevooluventiil. Suure lekke massivoolu kiirus on 1 10 kg/s. Lekkeava ja lekke massivoolu kiiruse määramine õnnetuse olukorras on keeruline. Veeldatud gaasi lekke suurusest annab ülevaate lekke põhjustatud udupilve suurus. Udupilve suurus sõltub ka ainest, õhutemperatuurist ja -niiskusest ning tuule kiirusest. Suure lekke korral võib udupilve pikkus olla ligi 10 meetrit. Enamik juhistes olevatest ainetest on lenduvad mürgised või sööbivad vedelikud. Lekke korral aurustub vedelik maa- või veepinnale tekkinud lombist ning tuul kannab vabaneva auru eemale. Aurustumine seob soojust ning lomp jahtub. Jahtumine lõpeb, kui lombi temperatuur on jõudnud aine omadustest ja keskkonnatingimustest sõltuva tasakaalutemperatuurini. Lenduvate vedelike ohuala sõltub eelkõige lombi suurusest ja sellest, millises kontsentratsioonis on lombist lendunud aur veel kahjulik. Ohualad on arvutatud 20-meetrise läbimõõduga lombi kohta. Kui lombi sügavuseks võetakse u 3 cm, on selles vedelikku u 10 m 3. Ohuala on võrdeline lombi läbimõõduga. Selle teadmise abil võib juhistes antud ohualasid muuta vastavalt mistahes suurusega lombile. Kui lomp on peaaegu ringi- või ruudukujuline, võetakse arvesse selle läbimõõtu või ruudu külje pikkust. Kui lomp meenutab kitsast ristkülikut (küljed a ja b), kasutatakse selle läbimõõduna (D) selle lombi pindala ab ruutjuurt. Tulemus D m jagatakse kahekümnega ja saadud tegur (D/20) korrutatakse juhises antud ohualaga. Näide 1. Vedelik on voolanud maanteekraavi ja moodustab seal lombi, mille laius on 1m ja pikkus 50 m. Lombi pindala on 1 m x 50 m = 50 m 2. Läbimõõt D on 50 m 2 = 7 m ja T- juhises antud ohualad tuleb korrutada teguriga 7/20 = 0,35. Saadud tegur 0,35 tuleb korrutada T-juhises toodud ohuala suurustega. Näide 2. Vedelik on moodustanud lombi, mille laius on 10 m ja pikkus 50 m. Lombi pindala on 10 m x 50 m = 500 m 2. Läbimõõt D = 500 m 2 = 22,4 m ja sellest tulenevalt tuleb suure lekke ohuala korrutada teguriga 22,4/20 = 1,12. Saadud tegur 1,12 tuleb korrutada T- juhises toodud ohuala suurustega. 13

14 Ohuala väheneb koos õhutemperatuuri langemisega, kuna kemikaali aururõhk alaneb. Lombist lenduv massivoolukiirus on võrdeline kemikaali aururõhuga lombi temperatuuril, mis on tavaliselt madalam kui õhutemperatuur. Lenduvate vedelike lompide ohualad on arvutatud +20 o C juures. Kui õhutemperatuur on +10 o C, on ohualad umbes 30% väiksemad ja miinuskraadide juures veelgi väiksemad. Mõned lenduvad vedelikud tahkuvad pakase käes (vt kemikaali sulamistemperatuuri ohtliku aine ohukaardilt) ning lendumine lõpeb. Rõhu all veeldatud gaasidel on lekke massivoolu kiirus enam-vähem võrdeline mahuti ülerõhu ruutjuurega. Seepärast on temperatuuri mõju ohualale väiksem kui lenduvate vedelike puhul. Näiteks on kloorimahuti vedelikuventiili lekke korral ohuala -15 o C juures umbes 40% väiksem kui ohuala +15 o C juures, kui tuule kiirus ja atmosfääri stabiilsus ei muutu. Tuule kiiruse ja atmosfääri stabiilsuse muutumine mõjutavad ohuala suurust siiski rohkem kui temperatuurimuutused. NB! Teatud tingimustes suurendab ohuala ka lumekate. Ohuala arvutamisel on iga kemikaali puhul kasutatud kaht erinevat kontsentratsiooni: EVAKUATSIOONIALA, on vahetult eraldatav ala, milles õues olevad inimesed viiakse siseruumidesse või eemaldatakse piirkonnast. See suurus on valitud alusel, et tunniajane viibimine evakuatsioonialas välistingimustes ilma hingamisteede kaitsevahenditeta võib põhjustada püsivaid või tõsiseid tervisekahjustusi või sümptomeid, mis raskendavad evakuatsioonialalt lahkumist. HOIATUSALA määrab selle ala suuruse, kus inimestel palutakse suunduda siseruumidesse. Suurus on valitud alusel, et tunniajane viibimine hoiatusalal välistingimustes ilma hingamisteede kaitsevahenditeta võib põhjustada ajutisi tervisehäireid. Võimalikud gaasi tekitatud sümptomid ei takista siiski hoiatusalast lahkumist. Sõltuvalt tulemuseks saadud ohualade suurustest võib esineda kuus erinevat ohuala tüüpi koos juhistega. OA1. Evakueerige inimesed lekkinud aine vahetust lähedusest. Lekkinud aine ulatus määrab ohuala ulatuse. Juhis antakse raskesti lenduvate ja lendumatute kemikaalide (nt fosforhape) ning tahkete ainete kohta. Selle eesmärgiks on takistada kõrvaliste isikute kokkupuudet ainega. OA2. Evakueerige m igas suunas. Ohuala on piirkond, mille raadius on m. Juhis antakse kemikaalide kohta, mille loikudest lendub kahjulikke aure (nt atsetoon). Kontsentratsioon on väiksem üle m hoiatusala korral. OA3. Evakueerige m igas suunas ja m allatuult. Ohuala on ringikujuline ja 40 o sektor allatuult (joonis 1). Juhis antakse kemikaalide kohta, mille loikudest lendub kahjulikku auru ja mille hoiatusala on allatuult mitte rohkem kui m: - T3c: atsetonitriil OA3 (150 m) - T6b: hüdrasiin 64% OA3 (150 m), metüleenkloriid OA3 (150 m) - T8b: lämmastikhape 65% OA3 (100 m) - T8c: äädikhape OA3 (100 m), äädikhappeanhüdriid OA3 (100 m) OA4. Vahetu eraldamine m igas suunas. Allatuult oleval alal, mis ulatub meetri kaugusele, palutakse inimestel varjuda siseruumidesse, sulgeda aknad,uksed, tuulutusavad ja ventilatsioon. Ohuala on ringikujuline ja 40 o sektor allatuult 14

15 (joonis 1). Juhis antakse kemikaalide kohta, mille loikudest lendub kahjulikku auru ja mille evakuatsiooniala on kuni 50 m ning hoiatusala veel üle 200 m võrra eemal: - T2g: etüleenoksiid 90% OA4 (400 m) - T3c: benseen OA4 (400 m), süsiniksulfiid OA4 (500 m) - T6b: epiklorohüdriin OA4 (800 m) - T8b: akrüülhape OA4 (250 m) - T8c: formaldehüüdi vesilahus 50% OA4 (300 m) OA5. Vahetu eraldamine m igas suunas ja m allatuult. Allatuult oleval alal, mis ulatub m kaugusele, palutakse inimestel varjuda siseruumidesse, sulgeda aknad, uksed, tuulutusavad ja ventilatsioon. Ohuala on ringikujuline ja 40 o sektor allatuult (joonis 1). Juhis antakse kemikaalide kohta, mille loikudest lendub kahjulikku auru ja mille evakuatsiooniala on kaugemal kui 50 m: - T2g: butadieen OA5 (150 m, 500 m) - T3c: akrüülnitriil OA5 (300 m, 900 m) - T6b: süsiniktetrakloriid OA5 (100 m, 400 m) - T8b: sipelghape 85% OA5 (250 m, 600 m), ooleum 65% SO 3 OA5 (350 m, 1500 m) soolhape 33% OA5 (100 m, 500 m), lämmastikhape 99% OA5 (200 m, 600 m) OA6. Vahetu eraldamine 300 m igas suunas. Allatuult oleval alal, mis ulatub m kaugusele, palutakse inimestel varjuda siseruumidesse, sulgeda aknad, uksed, tuulutusavad ja ventilatsioon. Kemikaal võib kokkupuutel põhjustada ärritust juba m kaugusel allatuult. Ohuala on ringikujuline ja 40 o sektor allatuult (joonis 1). Juhis antakse mürgiste gaaside ja kemikaalide kohta, mille loikudest lendub mürgist auru: - T2h: ammoniaak OA6 (1000 m, 2000 m), kloor OA6 (2000 m, 4000 m) - vääveldioksiid OA6 (1000 m, 2000 m) - T8b: vesinikfluoriid OA6 (2000 m, 4000 m), vesinikfluoriidhape 70% OA6 (1000 m, 2000 m) Suure lekke ohuala kuju märgitakse täheliste tunnustega OA3 OA6, mis viitavad nii joonisele 1 kui sõnalistele juhistele. Kemikaalist sõltuvad ohuala suurust tähistavad ohuala kaugused on tähelise tunnuse järel sulgudes (nt butadieen OA5 (150 m, 500 m)). Ohuala kauguse määramine sõltub juhise tekstist. Juhistel OA5 ja OA6 on kaks ohuala kaugust ja need tuleb paigutada samas järjekorras (väiksem eespool) tekstis olevatesse tühikutesse. Sarnast märkimisviisi kasutatakse ka peatükis 2 punktis Kemikaalide klassifikatsioon ja peatükis 3 olevates Taktikalistes juhistes. Kui lenduv vedelik on moodustanud suure lombi, tuleb esmalt eraldada lekke ümbrus meetri raadiuses. See tähendab, et 25 m raadiusest piisab, kuid sõltuvalt lekkekohast võib vajalikuks osutuda ka suurema ala eraldamine (mõnes suunas), nt kui kemikaal on voolanud maanteele või kraavi. Seejärel tuvastab päästetööde juht lekkinud aine ja määrab lombi läbimõõdu D. Juhistes toodud ohuala kaugused korrutatakse teguriga D/20. Allatuult olev 40 o sektor eraldatakse vastavalt võimalustele ja väljas olevad inimesed viiakse siseruumidesse või kui see pole võimalik, siis ohualalt eemale. Hoiatusalal on vahetu tervisekahjustuse risk suhteliselt väike. Alal olevatel inimestel palutakse jääda siseruumidesse, kuni õnnetus on lokaliseeritud. 15

16 Mürgiste veeldatud gaaside suurte lekete korral oleks ohuala suurus sõltuvalt gaasikontsentratsioonist meetrit. Praktikas on nii suure ala vahetu eraldamine võimatu. Sellisel juhul alal viibivaid inimesi hoiatatakse vastavalt võimalustele võimalike teavitussüsteemide abil. Lekkekoht eraldatakse 300 meetri raadiuses ja liiklus alal peatatakse vastavalt võimalustele. Gaas ja lombist lenduv aur levivad ilmastikutingimustest sõltuvalt tavaliselt o sektoris, mis on seega reaalne ohuala. Gaasilekke koha vahetus lähetuses võib sektor olla laiem. Hoiatuspiiri 40 o sektori laius on valitud seetõttu nii lai, et reaalne ohuala jääks selle piiresse ka siis, kui tuule suund on ebatäpselt määratud. Ringikujuline ohuala arvestab lekkekoha läheduses võimalike levimissektorit suurendavate teguritega (gaasipilve raskus ja takistused). Kui leke on väike, piisab lekkekoha piiramisest m raadiuses. Lisaks lekkinud tahke või vedela kemikaaliga kokkupuutumisele või gaasi/auru sissehingamisele võivad ohtu kujutada ka muud tegurid. Sellisel juhul määratakse ohuala taktikalistes juhistes. Muud tegurid on: - plahvatuse lööklaine ja killud, juhis T1 - gaasi- või vedelikulekkest tulenev süttimisoht, juhised T2a, T2c T2e, T2g, T3a T3c, T8c - gaasiballoonide või mahutite rebenemisel moodustuv tulekera ja killud, juhised T2a T2h - radioaktiivsete ainete kiirgusoht, juhis T7 16

17 Evakueerige viivitamatult OA3 Evakueerige viivitamatult Paluge varjuda siseruumidesse OA4 ja OA6 Evakueerige viivitamatult Paluge varjuda siseruumidesse OA5 Joonis 1. Ohualade OA3 OA6 kuju ja tähendus. Ringide raadiused sõltuvad juhistest ja sektorite pikkused (ohu ulatus) kemikaalidest. 17

18 1.8. Kasutatud kirjandus Farligt Gods. Stockholm, Svenska brandförsvarsföreningen. Lautkaski, R. & Teräsmaa, I. (toim.). Vaarallisten aineiden torjunta. Helsinki 1990: Valtion painatuskeskus, sisäasiainministeriö. 178 lk Looström, B. Åtgärder mot kemikalieolyckor I sjöar och vattendrag. Karlskrona 1996: KustbeOAVningens Centrala Ledning. 135 lk Ohjeet eräiden vaarallisten aineiden aiheuttaman vahingon varalta. Helsinki 1986: sisäasianministeriö, Sarja A: lk OVA-ohjeet. Turvallisuusohjeet onnettomuuden vaaraa aiheuttaville aineille. Helsinki 1992 ja 1994: Chemas Oy. 50 juhist. OVA-ohjeet. Turvallisuusohjeet onnettomuuden vaaraa aiheuttaville aineille. Käyttäjän opas. Helsinki 1994: Chemas Oy. 73 lk Teräsmaa, E. & Teräsmaa, I. Vaarallisten aineiden synonyymihakemisto. Teine trükk. Helsinki 1987: Suomen Palontorjuntaliitto ry. 510 lk Teräsmaa, E. & Teräsmaa, I. Vaarallisten aineiden YK-numerot. Teine trükk. Helsinki 1991: Suomen Palontorjuntaliitto ry. 600 lk Vaarallisten aineiden opaskortisto. Helsinki: Suomen Pelastusalan Keskusjärjestö ry kaarti 18

19 2. TAKTIKALISTE JUHISTE LOEND 2.1. Tähestikuline loend Kemikaali nimetus ÜRO nr Ohu tunnusnumber 19 Ohtliku veose klass T-juhis Ohukaardi nr Juhis T2f 7 akrüülamiid Juhis T6a 1 akrüülhape Juhis T8b 2 akrüülnitriil Juhis T3c 3 akuhape Juhis T8a 78 ammoniaak Juhis T2h 4 ammoniaakvesi Juhis T8b 5 ammooniumhüdroksiid Juhis T8b 5 ammooniumnitraat Juhis T5.1 6 argoon, jahutamisega veeldatud arseeniühendid Juhis T6a 8 atseetanhüdriid Juhis T8c 80 atsetonitriil Juhis T3c 9 atsetoon Juhis T3b 10 atsetüleen Juhis T2d 11 baarium Juhis T benseen Juhis T3c 13 benseendiool 2662** Juhis T6a 29 bensiin Juhis T3b 14 bensool Juhis T3c 13 butaan Juhis T2g 15 butadieen Juhis T2g 16 dietüleen Juhis T2g 16 diislikütus Juhis T3a 34 diklorometaan Juhis T6b 46 dimetüülbenseen Juhis T3a 36 dimetüülketoon Juhis T3b 10 divinüül Juhis T2g 16 epiklorohüdriin Juhis T6b 17 epoksüetaan Juhis T2g 18 etaananhüdriid Juhis T8c 80 etaanhape Juhis T8c 79 etaannitriil Juhis T3c 9 etüleenoksiid, 90% Juhis T2g 18 etüün Juhis T2d 11 fenool Juhis T6a 19 fluorvesinikhape Juhis T8b 69 formaldehüüdi vesilahus 50% Juhis T8c 20 formaliin Juhis T8c 20

20 Kemikaali nimetus ÜRO nr Ohu tunnusnumber 20 Ohtliku veose klass T-juhis Versioon 2009 Ohukaardi nr fosfor, punane Juhis T fosfor, valge või kollane, sulas olekus Juhis T fosfor, valge või kollane, tahke Juhis T fosforhape Juhis T8a 24 hapnik, veeldatud Juhis T2e 25 hapnik, kokku surutud Juhis T2a 26 heksaan Juhis T3b 27 hüdrasiin 64% Juhis T6b 28 hüdrokinoon 2662** Juhis T6a 29 inimestele nakkusohtlik aine Juhis T6c - kaalium 2257 X Juhis T kaaliumkloraat Juhis T kaaliumtsüaniid Juhis T6a 32 kaltsiumkarbiid Juhis T karboolhape Juhis T6a 19 kerge kütteõli Juhis T3a 34 keskkonnaohtlik aine, tahke juhis puudub* - keskkonnaohtlik aine, vedelik juhis puudub* - kinool 2662** Juhis T6a 29 kliinilised jäätmed, määratlemata Juhis T6c - kloor Juhis T2h 35 kloorvesinikhape Juhis T8b 70 kloroeteen Juhis T2g 74 klorometüüloksiraan Juhis T6b 17 ksüleen Juhis T3a 36 ksülool Juhis T3a 36 lahustibensiin Juhis T3a 37 liitium 1415 X Juhis T loomadele nakkusohtlik aine Juhis T6c - lõhkeained Juhis T1 - lämmastik, jahutamisega Juhis T2f 39 veeldatud lämmastik, kokku surutud Juhis T2b 40 lämmastikhape 65% Juhis T8b 41 lämmastikhape 99% Juhis T8b 42 magneesium, laastud, ribad Juhis T magneesium, pulber Juhis T metaanhape 85% Juhis T8b 58 metanaal Juhis T8c 20 metanool Juhis T3c 45

21 Kemikaali nimetus ÜRO nr Ohu tunnusnumber Ohtliku veose klass T-juhis Versioon 2009 Ohukaardi nr metüleenkloriid Juhis T6b 46 metüülalkohol Juhis T3c 45 metüülbenseen Juhis T3b 64 metüültsüaniid Juhis T3c 9 naatrium 1428 X Juhis T naatriumdioksiid Juhis T naatriumhüdroksiid 48% Juhis T8a 48 naatriumhüpoklorit 15% Juhis T8a 49 naatriumkloraat Juhis T naatriumnitrit Juhis T naatriumperoksiid Juhis T naftaleen, puhastamata või Juhis T2f 60 puhastatud Juhis T naftaleen, sulas olekus Juhis T naftaliin, puhastamata või puhastatud Juhis T naftaliin, sulas olekus Juhis T n-butaan Juhis T2g 15 n-heksaan Juhis T3b 27 oksiraan Juhis T2g 18 ooleum 20% SO X886 8 Juhis T8a 55 ooleum 65% SO X886 8 Juhis T8b 56 ortofosforhape Juhis T8a 24 propaan Juhis T2g 57 propanoon Juhis T3b 10 propeenamiid Juhis T6a 1 propeenhape Juhis T8b 2 propeennitriil Juhis T3c 3 puupiiritus Juhis T3c 45 radioaktiivsed ained Juhis T7 - sipelghape 85% Juhis T8b 58 soolhape 33% Juhis T8b 70 stüreen Juhis T3a 59 stürool Juhis T3a 59 suitsev väävelhape 20% SO X886 8 Juhis T8a 55 suitsev väävelhape 65% SO X886 8 Juhis T8b 56 süsihappegaas, jahutamisega veeldatud süsinikdioksiid, jahutamisega veeldatud Juhis T2f 60 süsinikdisulfiid Juhis T3c 61 süsiniksulfiid Juhis T3c 61 süsiniktetrakloriid Juhis T6b 62 21

22 Kemikaali nimetus ÜRO nr Ohu tunnusnumber Ohtliku veose klass T-juhis Versioon 2009 Ohukaardi nr süsivesinikgaaside segu, A, A0, A1, B, C, veeldatud Juhis T2g 63 tetraklorometaan Juhis T6b 62 tolueen Juhis T3b 64 tolueendiisotsüanaat Juhis T6a 65 toluooldiisotsüanaat Juhis T6a 65 tsüanometaan Juhis T3c 9 tärpentin Juhis T3a 66 tärpentini asendaja Juhis T3a 37 vedelgaas Juhis T2g 63 vesinik, kokku surutud Juhis T2c 67 vesinikfluoriid Juhis T8b 68 vesinikfluoriidhape 70% Juhis T8b 69 vesinikkloriidhape Juhis T8b 70 vesinikperoksiid, > 60% Juhis T vesinikperoksiid, 20 60% Juhis T vesinikperoksiid, 8 20% Juhis T vinüülbenseen Juhis T3a 59 vinüületüleen Juhis T2g 16 vinüülkloriid Juhis T2g 74 väävel, sulas olekus Juhis T väävel, tahke Juhis T vääveldioksiid Juhis T2h 77 väävelhape Juhis T8a 78 äädikhape Juhis T8c 79 äädikhappeanhüdriid Juhis T8c 80 - Ei kujuta ohtu päästemeeskonnale. Takistage levik, sulgege lekked, koguge lekkinud aine kokku. Järgige vastavaid T- ja M-juhiseid. ** ÜRO number kehtetu. Tähelepanu! Ohu tunnusnumbrit kasutatakse vaid siis, kui kemikaale transporditakse konteinerites või tsisternides. Raudteetranspordi korral kasutatakse SMGS lisa 2 Ohtlike kaupade veoeeskirja ning üldjuhul kasutatakse nii ÜRO ohu tunnusnumbrit kui ka ÜRO nr veeremitel. Merel kasutatakse ohtlike ainete vedude märgistamiseks IMDG ehk Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo koodeksit. 22

23 2.2. Kemikaalide klassifikatsioon OVK 1 LÕHKEAINED JA NEID SISALDAVAD ESEMED Juhis T1 Lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1.1 Ained ja tooted, mille eripäraks on võime plahvatada kogu massiga, s.o hetkeliselt plahvatab kogu kooshoitav lõhkematerjal. 1.2 Ained ja tooted, mis ei plahvata kogu massiga, vaid paiskuvad plahvatusel laiali, kahjustades ümbritsevat keskkonda või objekte. 1.3 Ained ja tooted, mis põlemisel eraldavad suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise järel väikeste plahvatusefektidega või laialipaiskumisega või esinevad need efektid koos. 1.4 Ained ja tooted, mis võivad süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada. Plahvatus toimub üldjuhul ainult mingis konkreetses pakendis ega kandu edasi teistele pakenditele. Välispidine tuli (kuumutamine) ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatust. 1.5 Massiplahvatusohtlikud ained, mis on niivõrd tuimad, et normaalsetel tingimustel on nende initsieerumine või põlemise üleminek plahvatuseks vähetõenäoline. Need ained ei tohi plahvatada tulekindluse katsetel. 1.6 Üliväikese tundlikkusega massiplahvatusohutud tooted. Need tooted sisaldavad äärmiselt tuimi lõhkeaineid ja nende initsieerimine või selle levimise tõenäosus on tühiselt väike. OVK 2 GAASID Juhis T2a Hapnik hapnik, kokku surutud 1072 O kokkusurutud gaas Juhis T2b Lämmastik lämmastik, kokku surutud kokkusurutud gaas Juhis T2c Vesinik ja muud põlevad gaasid vesinik, kokku surutud 1049 F+ kokkusurutud gaas Juhis T2d Atsetüleen atsetüleen, lahustatud 1001 F+ lahustatud gaas Juhis T2e Veeldatud hapnik 225 Jahutamisega veeldatud gaas, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) hapnik, veeldatud 1073 O jahutatud gaas Juhis T2f Muud jahutamise teel veeldatud mittepõlevad gaasid 22 Jahutamisega veeldatud gaas, lämmatav argoon, jahutamisega veeldatud 1951 jahutatud gaas süsinikdioksiid, jahutamisega veeldatud 2187 jahutatud gaas lämmastik, jahutamisega veeldatud 1977 jahutatud gaas Juhis T2g Rõhu all veeldatud põlevad gaasid 23 Kergestisüttiv gaas butaan 1011 F+ veeldatud gaas 23

24 süsivesinikgaaside segu, A, A0, A1, B, C 1965 F+ veeldatud gaas propaan 1978 F+ veeldatud gaas 239 Kergestisüttiv gaas, mis võib iseeneslikult tekitada ägeda reaktsiooni butadieen 1010 F+,T veeldatud gaas OA5 (150m,500 m) vinüülkloriid 1086 F+,T veeldatud gaas OA4 (600 m) etüleenoksiid, 90% 1041 F+,T veeldatud gaas OA4 (400 m) Juhis T2h Rõhu all veeldatud mürgised gaasid 268 Mürgine gaas, söövitav vääveldioksiid 1079 T veeldatud gaas OA6 (1000m,2000 m) kloor 1017 T, N veeldatud gaas OA6 (2000m,4000 m) ammoniaak 1005 T, N veeldatud gaas OA6 (1000m,2000 m) OVK 3 KERGESTISÜTTIVAD VEDELIKUD Juhis T3a Süttivad vedelikud 30 Kergestisüttiv vedelik diislikütus 1202 Xn vedelik OA1 kerge kütteõli 1202 Xn vedelik OA1 lahustibensiin 1300 T kergesti lenduv vedelik OA2 tärpentin 1299 Xn lenduv vedelik OA2 39 Kergestisüttiv vedelik, mis võib iseeneslikult tekitada ägeda reaktsiooni stüreen 2055 Xn lenduv vedelik OA2 Juhis T3b Kergestisüttivad vedelikud 33 Väga kergestisüttiv vedelik atsetoon 1090 F, Xi eriti kergesti lenduv vedelik OA2 heksaan 1208 F, Xn, N eriti kergesti lenduv vedelik OA2 bensiin 1203 F+, T eriti kergesti lenduv vedelik OA2 tolueen 1294 F, Xn kergesti lenduv vedelik OA2 ksüleen 1307 Xn lenduv vedelik OA2 Juhis T3c Kergesisüttivad mürgised vedelikud 33 Väga kergestisüttiv vedelik atsetonitriil 1648 F, Xn kergesti lenduv vedelik OA3(150 m) benseen 1114 F, T kergesti lenduv vedelik OA4(400 m) 336 Väga kergestisüttiv vedelik, mürgine akrüülnitriil 1093 F, T, N kergesti lenduv vedelik OA5(300 m,900 m) metanool 1230 F, T kergesti lenduv vedelik OA2 süsiniksulfiid 1131 F, T eriti kergesti lenduv vedelik OA4(500 m) 24

25 OVK 4 TULEOHTLIKUD TAHKED AINED Juhis T4.1 Kergestisüttivad tahked ained või OA1 40 Kergestisüttiv tahke aine või isereageeriv aine või isekuumenev aine fosfor, punane 1338 F tahke magneesium, laastud, ribad 1869 F tahke naftaleen, puhastamata või puhastatud 1334 Xn, N tahke väävel 1350 Xi tahke 44 Kergestisüttiv tahke aine, sulas olekus, kõrgendatud temperatuuril naftaleen 2304 Xn, N sulas olekus väävel 2448 Xi sulas olekus Juhis T4.2 Isesüttivad ained OA1 446 Kergestisüttiv tahke aine, mürgine, sulas olekus, kõrgendatud temperatuuril fosfor, valge või kollane 2447 F, T+, C, N sulas olekus 46 Kergestisüttiv või isekuumenev tahke aine, mürgine fosfor, valge või kollane 1381 F, T+, C, N tahke Juhis T4.3 Ained, mis veega reageerimisel eraldavad põlevaid gaase 423 Tahke aine, reageerib veega, eraldab kergestisüttivaid gaase baarium tahke kaalium 2257 F, C tahke kaltsiumkarbiid 1402 F tahke liitium 1415 F, C tahke magneesium, pulber 1418 F tahke naatrium 1428 F, C tahke OVK 5.1 OKSÜDEERIVAD AINED Juhis T5.1 Oksüdeerivad ained 50 Oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine ammooniumnitraat 1942 O tahke kaaliumkloraat 1485 O, Xn, N tahke naatriumkloraat 1495 O, Xn, N tahke naatriumperoksiid 1504 O, C tahke (ohu tunnusnumber puudub) vesinikperoksiid, 8 20% 2984 Xn vedelik 56 Oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, mürgine naatriumnitrit 1500 O, T, N tahke 58 Oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, sööbiv vesinikperoksiid, 20 60% 2014 O, C vedelik 559 Tugevasti oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, mis võib iseeneslikult tekitada ägeda reaktsiooni vesinikperoksiid, >60% 2015 O, C vedelik 25

26 OVK 5.2 ORGAANILISED PEROKSIIDID OA1 539 Kergestisüttiv orgaaniline peroksiid OVK 6.1 MÜRGISED AINED Juhis T6a Mürgised ained 60 Mürgine või vähe mürgine aine akrüülamiid 2074 T tahke/vedelik OA2 hüdrokinoon 2662** Xn,N tahke OA1 tolueendiisotsüanaat 2078 T+ tahke/vedelik OA1 fenool 2312 T, C sulas olekus OA2 ** ÜRO number kehtetu 66 Väga mürgine aine arseeniühendid 1557 T, N tahke OA1 kaaliumtsüaniid 1680 T+, N tahke OA2 68 Mürgine aine, sööbiv Juhis T6b Lenduvad mürgised vedelikud 60 Mürgine või vähe mürgine aine süsiniktetrakloriid 1846 T, N eriti kergesti lenduv vedelik OA5 (100 m, 400 m) metüleenkloriid 1593 Xn eriti kergesti lenduv vedelik OA3(150 m) 63 Mürgine aine, kergestisüttiv epiklorohüdriin 2023 T lenduv vedelik OA4(800 m) OVK 6.2 NAKATAVAD AINED Juhis T6c Nakatavad ained 606 Nakatav aine inimestele ohtlik 2814 tahke/vedelik ainult loomadele ohtlik 2900 tahke/vedelik kliinilised jäätmed 3291 tahke/vedelik OVK 7 RADIOAKTIIVSED AINED Juhis T7 Radioaktiivsed ained OVK 8 SÖÖBIVAD AINED Juhis T8a Sööbivad ained 80 Sööbiv või vähe sööbiv aine fosforhape 1805 C vedelik OA1 naatriumhüdroksiid 48% 1824 C vedelik OA1 naatriumhüpoklorit 15% 1791 C, N vedelik OA1 väävelhape 1830 C vedelik OA1 X886 Väga sööbiv aine, mürgine, reageerib ohtlikult veega ooleum 20% SO C vedelik OA2 26

27 Juhis T8b Lenduvad sööbivad vedelikud 80 Sööbiv või vähesööbiv aine ammoniaakvesi 2672 C, N eriti kergesti lenduv vedelik OA5(100 m, 450 m) soolhape 33% 1789 C lenduv vedelik OA5(100 m, 500 m) lämmastikhape 65% 2031 C lenduv vedelik OA3(100 m) 83 Sööbiv või vähe sööbiv aine, kergestisüttiv sipelghape 85% 1779 C lenduv vedelik OA5(250 m, 600 m) 839 Sööbiv või vähe sööbiv aine, kergestisüttiv, mis võib iseeneslikult tekitada ägeda reaktsiooni akrüülhape 2218 C, N lenduv vedelik OA4(250 m) 856 Sööbiv või vähe sööbiv aine, oksüdeeriv (tuld intensiivistav), mürgine lämmastikhape 99% 2032 O, C kergesti lenduv vedelik OA5(200 m, 600 m) 86 Sööbiv või vähe sööbiv aine, mürgine 886 Väga sööbiv aine, mürgine vesinikfluoriid 1052 T+, C eriti kergesti lenduv vedel OA6(2000 m, 4000m) vesinikfluoriidhape 70% 1790 T+, C kergesti lenduv vedelik OA6(1000 m, 2000m) hüdrasiin 64%, vt Juhis T6b OA3(150 m) X886 Väga sööbiv aine, mürgine, reageerib ohtlikult veega ooleum 65% SO C kergesti lenduv vedelik OA5(350 m,1500 m) Juhis T8c Süttivad sööbivad vedelikud 38 Kergestisüttiv vedelik, vähe sööbiv või isekuumenev vedelik, sööbiv formaldehüüdi vesilahus 50% 1198 T vedelik OA4(300 m) 83 Sööbiv või vähe sööbiv aine, kergestisüttiv äädikhape 2789 C lenduv vedelik OA3(100 m) äädikhappeanhüdriid 1715 C lenduv vedelik OA3(100m) OVK 9 MUUD OHTLIKUD AINED JA ESEMED 90 Muud ohtlikud ained ja esemed keskkonnaohtlik aine, tahke 3077 juhis puudub* keskkonnaohtlik aine, vedelik 3082 juhis puudub* Ei kujuta ohtu päästemeeskonnale. Takistage levik, sulgege lekked, koguge lekkinud aine kokku. Järgige vastavaid T- ja M-juhiseid. 27

28 2.3. Ohu tunnusnumbrite loend OVK 1 LÕHKEAINED JA NEID SISALDAVAD ESEMED Juhis T1 OVK 2 GAASID 20 Lämmatav gaas või kaasneva ohuta gaas Juhis T2b 22 Jahutamisega veeldatud gaas, lämmatav Juhis T2f 225 Jahutamisega veeldatud gaas, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) Juhis T2e 23 Kergestisüttiv gaas - kokkusurutud Juhis T2c - rõhu all veeldatud Juhis T2g 239 Kergestisüttiv gaas, mis võib iseeneslikult tekitada ägeda reaktsiooni Juhis T2g 25 Oksüdeeriv (tuld intensiivistav) gaas Juhis T2a 26 Mürgine gaas Juhis T2h 263 Mürgine gaas, kergestisüttiv Juhis T2g 268 Mürgine gaas, söövitav Juhis T2h OVK 3 KERGESTISÜTTIVAD VEDELIKUD - Kergestisüttiv vedelik (leekpunkt alates 23 ºC ja mitte üle 60 ºC) või kergestisüttiv vedelik või sulas olekus tahke aine leekpunktiga üle 60 ºC, kuumutatuna oma leekpunktiga Juhis T3a võrdse või kõrgema temperatuurini või isekuumenev vedelik 33 Väga kergestisüttiv vedelik (leekpunkt alla 23 ºC) - ei ole mürgine Juhis T3b - mürgine Juhis T3c 336 Väga kergestisüttiv vedelik, mürgine Juhis T3c 38 Kergestisüttiv vedelik (leekpunkt alates 23º C ja mitte üle 60 ºC), vähe sööbiv või isekuumenev vedelik, sööbiv Juhis T8c 39 Kergestisüttiv vedelik, mis võib iseeneslikult tekitada ägeda reaktsiooni Juhis T3a OVK 4 TULEOHTLIKUD TAHKED AINED 40 Kergestisüttiv tahke aine või isereageeriv aine või isekuumenev aine Juhis T Tahke aine, reageerib veega, eraldab kergestisüttivaid gaase Juhis T4.3 X423 Tahke aine, reageerib ohtlikult veega, eraldab kergestisüttivaid gaase Juhis T Kergestisüttiv tahke aine, sulas olekus, kõrgendatud temperatuuril Juhis T Kergestisüttiv tahke aine, mürgine, sulas olekus, kõrgendatud temperatuuril Juhis T Kergestisüttiv või isekuumenev tahke aine, mürgine Juhis T4.2 OVK 5.1 OKSÜDEERIVAD AINED 50 Oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine Juhis T Tugevalt oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, mis võib iseeneslikult tekitada ägeda reaktsiooni Juhis T Oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, sööbiv Juhis T5.1 28

29 OVK 5.2 ORGAANILISED PEROKSIIDID OA1 539 Kergestisüttiv orgaaniline peroksiid Juhis T5.2 OVK 6.1 MÜRGISED AINED 60 Mürgine või vähe mürgine aine 63 Mürgine aine, kergestisüttiv (leekpunkt 23º C ja 60º C, kaasa arvatud, vahel) 65 Mürgine tahke aine, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) 66 Väga mürgine aine 68 Mürgine aine, sööbiv 86 Sööbiv või vähesööbiv aine, mürgine Kogu ohtlike veoste klass 6.1: - tahke aine või raskesti lenduv vedelik - lenduv vedelik - vedeliku lenduvuse kohta andmed puuduvad Juhis T6a Juhis T6b Juhis T6c OVK 6.2 NAKATAVAD AINED 606 Nakatav aine Juhis T6c OVK 7 RADIOAKTIIVSED AINED Juhis T7 OVK 8 SÖÖBIVAD AINED 80 Sööbiv või vähe sööbiv aine 83 Sööbiv või vähe sööbiv aine, kergestisüttiv (leekpunkt alates Juhis T8c 23 ºC ja mitte üle 60 ºC) 839 Sööbiv või vähe sööbiv aine, kergestisüttiv (leekpunkt alates 23º Juhis T8b C ja mitte üle 60 ºC), mis võib iseeneslikult tekitada ägeda reaktsiooni 856 Sööbiv või vähe sööbiv aine, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) ja mürgine 886 Väga sööbiv aine, mürgine X886 Väga sööbiv aine, mürgine, reageerib ohtlikult veega Kogu ohtlike veoste klass 8, v.a ohu tunnusnumbrid 83 ja 839: - tahked ained või raskesti lenduvad vedelikud Juhis T8a - lenduvad vedelikud Juhis T8b - kui vedeliku lenduvuse kohta andmed puuduvad Juhis T8b OVK 9 MUUD OHTLIKUD AINED JA ESEMED 90 Keskkonnale ohtlik aine; erinevad ohtlikud ained (Ei kujuta ohtu päästjatele. Takistage levik, sulgege lekked, koguge lekkinud aine kokku. Järgige vastavaid T- ja M-juhiseid) NB! Loend ei sisalda kõiki ohu tunnusnumbreid. 29

30 ÜRO nr 2.4. Ohtlike ainete ÜRO numbrite loend Ohu tunnusnumber Kemikaali nimetus OVK T-juhis 30 Ohukaardi nr 0... lõhkeained 1 Juhis T atsetüleen 2 Juhis T2d ammoniaak 2 Juhis T2h butadieen 2 Juhis T2g butaan 2 Juhis T2g kloor 2 Juhis T2h etüleenoksiid, 90% 2 Juhis T2g vesinik, kokku surutud 2 Juhis T2c vesinikfluoriid 8 Juhis T8b lämmastik, kokku surutud 2 Juhis T2b hapnik, kokku surutud 2 Juhis T2a hapnik, veeldatud 2 Juhis T2e vääveldioksiid 2 Juhis T2h vinüülkloriid 2 Juhis T2g atsetoon 3 Juhis T3b akrüülnitriil 3 Juhis T3c benseen 3 Juhis T3c süsiniksulfiid 3 Juhis T3c formaldehüüdi vesilahus 50% 3 Juhis T8c diislikütus, kerge kütteõli 3 Juhis T3a mootoribensiin 3 Juhis T3b heksaan 3 Juhis T3b metanool 3 Juhis T3c tolueen 3 Juhis T3b tärpentin 3 Juhis T3a lahustibensiin 3 Juhis T3a ksüleen 3 Juhis T3a naftaleen, puhastamata või puhastatud 4.1 Juhis T fosfor, punane 4.1 Juhis T väävel 4.1 Juhis T fosfor, valge või kollane 4.2 Juhis T baarium 4.3 Juhis T kaltsiumkarbiid 4.3 Juhis T X423 liitium 4.3 Juhis T magneesium, pulber 4.3 Juhis T X423 naatrium 4.3 Juhis T kaaliumkloraat 5.1 Juhis T naatriumkloraat 5.1 Juhis T naatriumnitrit 5.1 Juhis T naatriumperoksiid 5.1 Juhis T5.1 52

31 ÜRO nr Ohu tunnusnumber Kemikaali nimetus OVK T-juhis Versioon 2009 Ohukaardi nr arseeniühendid 6.1 Juhis T6a metüleenkloriid 6.1 Juhis T6b atsetonitriil 3 Juhis T3c kaaliumtsüaniid 6.1 Juhis T6a äädikhappeanhüdriid 8 Juhis T8c sipelghape (metaanhape) 85% 8 Juhis T8b soolhape (vesinikkloriidhape) 33% 8 Juhis T8b vesinikfluoriidhape 70% 8 Juhis T8b naatriumhüpoklorit 15% 8 Juhis T8a fosforhape 8 Juhis T8a naatriumhüdroksiid 48% 8 Juhis T8a väävelhape 8 Juhis T8a X886 ooleum 20% SO3 8 Juhis T8a X886 ooleum 65% SO3 8 Juhis T8b süsiniktetrakloriid 6.1 Juhis T6b magneesium, laastud, ribad 4.1 Juhis T ammooniumnitraat 5.1 Juhis T argoon, jahutamisega veeldatud 2 Juhis T2f süsivesinikgaaside segu, A, A0, A1, B, C, veeldatud 2 Juhis T2g lämmastik, jahutamisega veeldatud 2 Juhis T2f propaan 2 Juhis T2g vesinikperoksiid, 20 60% 5.1 Juhis T vesinikperoksiid, >60% 5.1 Juhis T epiklorohüdriin 6.1 Juhis T6b hüdrasiin 64% 8 Juhis T6b lämmastikhape 65% 8 Juhis T8b lämmastikhape 99% 8 Juhis T8b stüreen 3 Juhis T3a akrüülamiid 6.1 Juhis T6a tolueendiisotsüanaat 6.1 Juhis T6a süsinikdioksiid, jahutamisega veeldatud 2 Juhis T2f akrüülhape 8 Juhis T8b X423 kaalium 4.3 Juhis T naftaleen, sulas olekus 4.1 Juhis T fenool 6.1 Juhis T6a fosfor, valge või kollane 4.2 Juhis T väävel, sulas olekus 4.1 Juhis T ** 60 hüdrokinoon 6.1 Juhis T6a ammoniaakvesi, 25% 8 Juhis T8b äädikhape (etaanhape) 8 Juhis T8c 79 31

32 ÜRO nr Ohu tunnusnumber Kemikaali nimetus OVK T-juhis Versioon 2009 Ohukaardi nr inimesele nakkusohtlik aine 6.2 Juhis T6c loomale nakkusohtlik aine 6.2 Juhis T6c vesinikperoksiid, 8 20% 5.1 Juhis T keskkonnaohtlik aine, tahke 9 juhis puudub* keskkonnaohtlik aine, vedelik 9 juhis puudub* - * Ei kujuta ohtu päästjatele. Takistage levik, sulgege lekked, koguge lekkinud aine kokku. Järgige vastavaid T- ja M-juhiseid. ** ÜRO number kehtetu. NB! Ohu tunnusnumbrit kasutatakse vaid siis, kui kemikaale transporditakse konteinerites ja tsisternides. Raudteetranspordi korral kasutatakse ohu tunnusnumbrit ka siis, kui tükkidena transporditav kemikaal on paigutatud vagunitesse. 32

33 3. TAKTIKALISED JUHISED Juhis T1: Lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1.1. Ained ja tooted, mille eripäraks on võime plahvatada kogu massiga, s.o hetkeliselt plahvatab kogu kooshoitav lõhkematerjal Ained ja tooted, mis ei plahvata kogu massiga, vaid paiskuvad plahvatusel laiali, kahjustades ümbritsevat keskkonda või objekte Ained ja tooted, mis põlemisel eraldavad suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise järel väikeste plahvatusefektidega või laialipaiskumisega või esinevad need efektid koos Ained ja tooted, mis võivad süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada. Plahvatus toimub üldjuhul ainult mingis konkreetses pakendis ega kandu edasi teistele pakenditele. Välispidine tuli (kuumutamine) ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatust Massiplahvatusohtlikud ained, mis on niivõrd tuimad, et normaalsetel tingimustel on nende initsieerumine või põlemise üleminek plahvatuseks vähetõenäoline. Need ained ei tohi plahvatada tulekindluse katsetel Üliväikese tundlikkusega massiplahvatusohutud tooted. Need tooted sisaldavad äärmiselt tuimi lõhkeaineid ja nende initsieerimine või selle levimise tõenäosus on väga väike. Ohutegurid - Eeskirjade kohaselt transporditavad või ladustatavad lõhkeained võivad plahvatada üksnes tulekahju korral Kogu transporditav või ladustatav lõheainekogus võib plahvatada samaaegselt. Lööklaine, killud ja purunevad aknad võivad tekitada inimestele kehavigastusi Kogu transporditav või ladustatav lõheainekogus võib plahvatada samaaegselt. Plahvatamine tulekahjus on siiski üsna ebatõenäoline. Lööklaine, plahvatusjäätmed ja purunevad aknad võivad tekitada inimestele kehavigastusi Lõhkeained plahvatavad ükshaaval, moodustades ohtlikke kilde Lõhkeained plahvatavad ükshaaval, moodustades väikese tulekera, mis võib tulekahju laiendada. Vahendid - Mehitamata joatorud Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ala raadiuses: m m m m. Päästesündmuse jätkudes suurendage võimaluse korral evakuatsiooniala. Takistage kõrvaliste isikute kogunemist evakuatsiooniala servale. 33

34 6. Lõhkeained võivad plahvatada juba pärast mõneminutilist kuumenemist. Kui leegid pole veel lõhkeaineid kuumutanud, sõltub tegutsemiseks jäänud aeg tulekahju levikukiirusest. 7. Ärge üritage tulekahju kustutada, kui lõhkeained on kuumenenud või süttinud, vaid eemalduge ohualalt. Kui tulekahju pole veel lõhkeaineteni jõudnud, võite selle levimist takistada mehitamata joatorude abil. Kustutage lõhkeaineid transportiva sõiduki mootori, kütuse või rehvide tulekahjud sobiva kustutusainega. Pidage meeles, et rehvid võivad kergesti uuesti süttida. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 34

35 Juhis T2a: Hapnik, kokku surutud (mittepõlev leke) Hapnik, kokku surutud 1072 O kokkusurutud gaas Ohutegurid - Leke tõstab õhu hapnikusisaldust, mille tagajärjel kergestisüttivad materjalid (riided, õlid ja määrded) süttivad kiiresti ning põlevad ägedalt. Ka mõned raskestisüttivad või mittepõlevad materjalid võivad süttida. - Hapnik võib imenduda riietesse ja muudesse poorsetesse materjalidesse, mis võivad ise põlema süttida. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Hapnikusisalduse mõõtevahend - Puhtad (sädemekindlad) tööriistad ventiili sulgemiseks - Transportkäru gaasiballooni transportimiseks - Redeli jätk ja rihmad gaasiballooni transportimiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati. 3. Päästke kannatanud, kui nad ei ole süttimisohtlikus piirkonnas. Likvideerige süttimisoht tuulutuse Juhis M7a või pihustatud joa abil Juhis M8c. 4. Gaasileke: värvitu ja lõhnatu gaas. Ballooni tunnusvärvid on: hall valge kaelusega (tööstuslik hapnik), üleni valge (meditsiiniline hapnik) või üleni sinine (nõukogudeaegsed balloonid). NB! Balloonide värvid ei ole Eestis standardiseeritud ja varieeruvad sõltuvalt gaasi tarnijast! Leke balloonist: puhumishääl. Ohuala: väljas või suures hallis balloonide lähiümbrus, siseruumides kogu ruum. Teostage luure ohualal ning kontrollige siseruumid hapnikusisalduse mõõtevahendiga. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja piirake balloonide lähiümbrus või ruum. 6. Välistingimustes olukord lekke jätkudes ei muutu. Sisetingimustes võib õhu hapnikusisaldus tõusta ja süttimisoht suureneb. 7. Tuulutage siseruumid, kuhu on gaasi lekkinud. Eemaldage balloonide lähedusest ja siseruumidest süüteallikad. Vältige igasugust sädemeid tekitavat tegevust nagu sisepõlemismootori ja mitte sädemekindla käsiraadiojaama kasutamist. Juhis M7a. Kontrollige tuulutamise tulemust hapnikusisalduse mõõtevahendiga. 9. Sulgege gaasiventiil, kui seda saab teha ohutult. Juhis M9. Kui ventiilis olev mustus takistab selle sulgemist, avage ventiil veidi ja seejärel sulgege. Kui ventiili sulgemi- 35

36 ne ei õnnestu, viige balloon välja, eemale süttivatest materjalidest ja süüteallikatest ning laske sel lekkida. Transportimiseks võite kasutada transportkäru või redeli jätku, millele kinnitage balloon rihmadega. 12 Lõpetage päästetööd. 13 Eemaldage piirded. 14 Võtke seljast riided, millel oli kokkupuude hapnikuga ja tuulutage neid vähemalt 30 minutit. 36

37 Juhis T2a: Hapnik, kokku surutud (leke, mis toetab tulekahju või gaasiballoon põlengus) Ohutegurid - Kui leek puudutab ballooni, võib see lõhkeda kuumenenud terase nõrgenemise tõttu. Tavaliselt lendavad ballooni osad kuni 100 m kaugusele. Vabanenud hapnik muudab tulekahju hetkeks väga ägedaks. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat siseruumides Vahendid - Transportkäru gaasiballooni transportimiseks - Redeli jätk ja rihmad gaasiballooni transportimiseks - (Mehitamata) joatorud balloonide jahutamiseks. Vajalik veehulk: mõned balloonid üks tööliin; koormatäis balloone või gaasikeskus l/min - Puhtad ja määrimata (õlitamata) tööriistad ventiili sulgemiseks Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 5. Kui on ballooni lõhkemise oht, siis evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ala vähemalt 100 m raadiuses. 6. Balloon, millele leek on suunatud, võib lõhkeda juba pärast paariminutist kuumenemist. 7. Viige kuumenemisohus olevad balloonid ohutusse kohta. Transportimiseks võite kasutada transportkäru või redeli jätku, millele balloon rihmadega kinnitatakse. Jahutage neid balloone, mida transportida ei saa, mehitamata joatorude abil. Juhis M7b. Kustutage põlev materjal sobiva kustutusvahendiga. Hapnikulekke toel toimuv põleng on äge ning raskesti kustutatav. 9. Sulgege gaasiventiil, kui seda saab teha ohutult. Juhis M Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 37

38 Juhis T2b: Lämmastik ja muud mittepõlevad gaasid (leke) lämmastik, kokku surutud 1066 kokkusurutud gaas Ohutegurid - Hapnikupuudus ja lämbumisoht siseruumides Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Hapnikusisalduse mõõtevahend - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks - Ventilaator siseruumi tuulutamiseks - Tööriistad ventiili sulgemiseks - Transportkäru gaasiballooni transportimiseks - Redeli jätk ja rihmad gaasiballooni transportimiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati. 3. Päästke kannatanud. 4. Gaasileke: värvitu ja lõhnatu gaas. Ballooni tunnusvärv on must. NB! Balloonide värvid ei ole Eestis standardiseeritud ja varieeruvad sõltuvalt gaasi tarnijast! Leke balloonist: puhumishääl. Ohuala: väljas või suures hallis balloonide lähiümbrus, sees kogu ruum. Määrake ohuala ning kontrollige siseruume hapnikusisalduse mõõtevahendiga. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage piiretega balloonide lähiümbrus või ruum. 6. Välistingimustes olukord lekke jätkudes ei muutu. Sisetingimustes võib õhu hapnikusisaldus langeda ja lämbumisoht suureneb. 7. Tuulutage siseruumid, millesse on gaasi lekkinud. Juhis M7a. Kontrollige tuulutamise õnnestumist hapnikusisalduse mõõtevahendiga. 9. Sulgege gaasiventiil. Juhis M9. Kui ventiilis olev mustus takistab selle sulgemist, avage ventiil veidi ja seejärel sulgege. Kui ventiili sulgemine ei õnnestu, viige balloon välja ning laske sel lekkida. Transportimiseks võite kasutada transportkäru või redeli jätku, millele balloon rihmadega kinnitatakse. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 38

39 Juhis T2b: Lämmastik ja muud mittepõlevad gaasid (gaasiballoon põlengus) Ohutegurid - Kui leek puudutab ballooni, võib see lõhkeda kuumenenud terase nõrgenemise tõttu. Tavaliselt lendavad ballooni osad kuni 100 m kaugusele. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat siseruumides Vahendid - Transportkäru gaasiballooni transportimiseks. - Redeli jätk ja rihmad gaasiballooni transportimiseks. - (Mehitamata) joatorud balloonide jahutamiseks. Vajalik veehulk: mõned balloonid üks tööliin; koormatäis balloone või gaasikeskus l/min. Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 5. Kui on ballooni lõhkemise oht, siis evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ala vähemalt 100 m raadiuses. 6. Balloon, millele leek on suunatud, võib lõhkeda juba pärast paariminutist kuumenemist. 7. Viige kuumenemisohus olevad balloonid ohutusse kohta. Transportimiseks võite kasutada transportkäru või redeli jätku, millele balloon rihmadega kinnitatakse. Jahutage neid balloone, mida transportida ei saa, joatorude abil. Juhis M7b. Kustutage põlev materjal sobiva kustutusvahendiga. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 39

40 Juhis T2c: Vesinik ja muud kokkusurutud põlevad gaasid (leke; pole teada, kas on süttinud) vesinik, kokku surutud 1049 F+ kokkusurutud gaas Ohutegurid - Gaasileke süttib väga kergesti. Kokkusurutud vesiniku leke süttib sageli staatilise elektri tõttu näiliselt iseenesest. - Plahvatusoht siseruumides, vesinik koguneb ruumi ülaossa. - Vesinikuleek on peaaegu nähtamatu, kokkupuude leegiga põhjustab raskeid põletushaavu. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Riide- või paberitükk vesinikuleegi asukoha kindlaksmääramiseks - Pulberkustuti vesinikuleegi asukoha kindlaksmääramiseks - Süttimisohu mõõtevahend - (Sädemekindlad) tööriistad ventiili pingutamiseks - Transportkäru gaasiballooni transportimiseks - Redeli jätk ja rihmad gaasiballooni transportimiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud Juhis M1. Ärge minge lekkiva vesinikuballooni lähedale enne, kui olete kindlaks teinud, kas leke põleb. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati. 3. Päästke kannatanud, kui nad ei ole süttimisohtlikus piirkonnas. Likvideerige süttimisoht tuulutuse Juhis M7a või pihustatud joa abil Juhis M8c. 4. Gaasileke: värvitu ja lõhnatu gaas. Ballooni tunnusvärv on punane. NB! Balloonide värvid ei ole Eestis standardiseeritud ja varieeruvad sõltuvalt gaasi tarnijast! Leke balloonist: puhumishääl. Kontrollige, kas vesinikuleke põleb, viies ridva otsas riide, paberi vms süttiva materjali oletatava lekkekoha juurde. Oletatavale lekkekohale võib pihustada kustutuspulbrit. Vesinikuleegiga kokkupuutuv pulber hakkab hõõguma. Ohuala: väljas või suures hallis balloonide lähiümbrus, sees kogu ruum. Võite kasutada süttimisohu mõõtevahendit, kuid kui see pole kalibreeritud vesinikule, võib ta näidata liiga väikest väärtust. Juhis M4b. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage piiretega balloonide lähiümbrus või ruum. 7. Tuulutage siseruumid, millesse on gaasi lekkinud. Eemaldage balloonide lähedusest ja siseruumidest süüteallikad. Vältige igasugust sädemeid tekitavat tegevust, 40

41 nagu sisepõlemismootori ja tavalise (pole sädemekindel) käsiraadiojaama kasutamist. Juhis M7a. 9. Sulgege gaasiventiil, kui seda saab teha ohutult. Märg kangas mutri ja tööriista vahel takistab sädemete teket. Juhis M9. Kui ventiili vahele sattunud mustus takistab selle sulgemist, ärge avage ventiili mustuse eemaldamiseks, kuna see tegevus võib tõenäoliselt lekke süüdata. Viige lekkiv balloon süüteallikatest eemale ja laske sel lekkida. Transportimiseks võite kasutada transportkäru või redeli jätku, millele balloon rihmadega kinnitatakse. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 41

42 Juhis T2c: Vesinik ja muud kokkusurutud põlevad gaasid (põlev leke või gaasiballoon põlengus) Ohutegurid - Kui leek puudutab ballooni, võib see lõhkeda kuumenenud terase nõrgenemise tõttu. Tavaliselt lendavad ballooni osad kuni 100 m kaugusele. Vabanenud gaas põleb väikese tulekerana. Kokkupuude leegiga võib põhjustada raskeid põletushaavu. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat siseruumides Vahendid - Riide- või paberitükk vesinikuleegi asukoha kindlaksmääramiseks - Pulberkustuti - Transportkäru gaasiballooni transportimiseks - Redeli jätk ja rihmad gaasiballooni transportimiseks - (Mehitamata) joatorud balloonide jahutamiseks. Vajalik veehulk: mõned balloonid üks tööliin; koormatäis balloone või gaasikeskus l/min. Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. Ärge minge lekkiva vesinikuballooni lähedale enne, kui olete kindlaks teinud, kus leek on. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 4. Kontrollige, kas vesinikuleke põleb, viies ridva otsas riide, paberi vms süttiva materjali oletatava lekkekoha juurde. Samuti võite oletatavale lekkekohale pihustada kustutuspulbrit. Vesinikuleegiga kokkupuutuv pulber hakkab hõõguma. 5. Kui on oht ballooni lõhkemiseks, evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ala piiretega vähemalt 100 m raadiuses. 6. Balloon, millele leek on suunatud, võib lõhkeda juba pärast paariminutilist kuumenemist. 7. Vesinikuleke põleb peaaegu nähtamatu helesinise leegiga. Tavaliselt ei tohi leeki kustutada, kuna leke süttib kergesti uuesti ja võib tekitada põletushaavu, siseruumides ka plahvatust. Võimalusel sulgege ventiil. Leegi võib kustutada nt kannatanu päästmiseks, suunates lekkeavale pulberkustuti. Viige kuumenemisohus olevad balloonid ohutusse kohta. Transportimiseks võib kasutada transportkäru või redeli jätku, millele balloon rihmadega kinnitatakse. Jahutage neid balloone, mida transportida ei saa, mehitamata joatorude abil. Juhis M7b. Kustutage põlev materjal sobiva kustutusvahendiga. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 42

43 Juhis T2d: Atsetüleen (leke; leeki pole näha) atsetüleen, lahustatud 1001 F+ lahustatud gaas Ohutegurid - Gaasileke süttib väga kergesti, kokkupuude leegiga võib põhjustada raskeid põletushaavu - Plahvatusoht siseruumides - Kui balloonil puudub kaitseklapp, võib leek sattuda ballooni. See käivitab atsetüleeni lagunemise. Balloon kuumeneb ja võib plahvatada. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Süttimisohu mõõtevahend - Transportkäru gaasiballooni transportimiseks - Redeli jätk ja rihmad gaasiballooni transportimiseks - Mehitamata joatoru ballooni jahutamiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati. 3. Päästke kannatanud, kui nad ei ole süttimisohtlikus piirkonnas. Likvideerige süttimisoht tuulutuse Juhis M7a või pihustatud joa abil Juhis M8c. 4. Gaasileke: värvitu gaas, atsetüleeni lõhn meenutab küüslauku. Ballooni levinud tunnusvärvid on punakaspruun ja hall. NB! Balloonide värvid ei ole Eestis standardiseeritud ja varieeruvad sõltuvalt gaasi tarnijast! Leke balloonist: puhumishääl. Ohuala: väljas või suures hallis balloonide lähiümbrus, sees kogu ruum. Võite kasutada süttimisohu mõõtevahendit, kuid kui see pole kalibreeritud atsetüleenile, võib ta näidata liiga väikest väärtust. Juhis M4b. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja piirake balloonide lähiümbrus või ruum, kuumenenud ballooni ohuala on 200 m igas suunas. 6. Leegi sattumine ballooni käivitab soojust tootva lagunemisreaktsiooni, mis suurendab leeke väljaspool ballooni. Ballooni kesta temperatuur hakkab siis alates ballooni ülaosast tõusma. Balloonist eralduvas gaasis on tahma või suitsu ja selle lõhn on spetsiifiline (kõrbehais). Plahvatamiseks kuluvat kuumenemisaega on raske määrata. Plahvatus võib toimuda juba paari minuti jooksul või alles mitme tunni pärast. Kuumenenud atsetüleeniballooni korral on spetsialisti abi vältimatu. 43

44 7. Tuulutage siseruumid, kuhu on gaasi lekkinud. Eemaldage balloonide lähedusest ja siseruumidest süüteallikad. Vältige igasugust sädemeid tekitavat tegevust, nt sisepõlemismootori ja tavalise käsiraadiojaama kasutamist. Juhis M7a. 8. Kui atsetüleeniballoon kuumeneb, kontrollige selle temperatuuri. Väiksemgi leke soodustab lagunemisreaktsiooni ja seepärast peab ventiili kohe sulgema. Isegi pöidlaotsasuurune kuum ala võib põhjustada ballooni plahvatamise. Kastke balloon veega märjaks. Kui kogu ballooni pind püsib märg, viige balloon välja ohutusse kohta. Transportimiseks võite kasutada transportkäru või redeli jätku, millele balloon rihmadega kinnitatakse. Kui ballooni pinnale tekib kiiresti kuiv laik, ärge ballooni liigutage. Jahutage ballooni mehitamata joatoruga paar tundi või uputage see üleni vette. Juhis M7b. Seejärel jälgige ballooni temperatuuri veel ühe ööpäeva jooksul, kastes seda uuesti veega. Kui hajumine jätkub, tekib ballooni pinnale uuesti kuiv laik. 9. Sulgege gaasiventiil. Märg kangas mutri ja tööriista vahel takistab sädemete teket. Juhis M9. Kui ventiilis olev mustus takistab selle sulgemist, avage ventiil veidi ja seejärel sulgege. Kui ventiili sulgemine ei õnnestu, viige balloon välja ning laske sel lekkida. Transportimiseks võite kasutada transportkäru või redeli jätku, millele balloon rihmadega kinnitatakse. 10. Spetsialist võib kuumenenud ballooni ohutuks teha, tulistades sinna augud. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 44

45 Juhis T2d: Atsetüleen (põlev leke või gaasiballoon põlengus) Ohutegurid - Kui leek puudutab ballooni, võib see lõhkeda kuumenenud terase nõrgenemise tõttu. Tavaliselt lendavad ballooni osad kuni 100 m kaugusele. Vabanenud gaas põleb väikese tulekerana. Kokkupuude leegiga võib põhjustada raskeid põletushaavu. - Tulekahjus kuumenenud atsetüleeniballoonis võib atsetüleen laguneda ja põhjustada ballooni plahvatuse. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat siseruumides Vahendid - Pulberkustuti - Mehitamata joatorud balloonide jahutamiseks. Vajalik veehulk: mõned balloonid üks tööliin; koormatäis balloone või gaasikeskus l/min. - Transportkäru gaasiballooni transportimiseks. - Redeli jätk ja rihmad gaasiballooni transportimiseks. Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht. Juhis M1. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 4. Lõhkeva või plahvatava ballooni ohuala on 200 m igas suunas. 5. Kui on ballooni lõhkemise oht, siis evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ala 200 m raadiuses. 6. Balloon, millele leek on suunatud, võib lõhkeda juba pärast paariminutist kuumenemist. Plahvatamiseks kuluvat kuumenemisaega on raske määrata. Plahvatus võib toimuda juba paari minuti jooksul või alles mitme tunni pärast. Kuumenenud atsetüleeniballooni korral on spetsialisti abi vältimatu. 7. Atsetüleenileke põleb tavaliselt punakaskollase leegiga. Tavaliselt ei tohi leeki kustutada, kuna leke süttib kergesti uuesti ja võib tekitada põletushaavu, siseruumides ka plahvatust. Võimalusel sulgege ventiil. Leegi võib kustutada nt kannatanu päästmiseks, suunates lekkeavale pulberkustuti. Viige kuumenemisohus balloonid ohutusse kohta. Transportimiseks võib kasutada transportkäru või redeli jätku, millele balloon rihmadega kinnitatakse. Jahutage neid balloone, mida transportida ei saa, mehitamata joatorude abil. Kustutage põlev materjal sobiva kustutusvahendiga. 8. Kui atsetüleeniballoon on olnud tulekahjus, kontrollige ballooni temperatuuri. Kui balloon pole kuumenenud, sulgege ballooni ventiil ja eemaldage sellega ühendatud rõhuregulaator. Kui läheduses pole kuumi pindu ega muid süüteallikaid, avage hetkeks ventiil. Kui ventiilist ei tule tahma ega suitsu ning gaas pole kõrbehaisuga, on balloon ohutu. Kui balloon on kuumenenud, võib isegi pöidlaotsasuurune kuum ala 45

46 põhjustada ballooni plahvatamise. Väikseimgi leke soodustab lagunemisreaktsiooni ning seepärast tuleb ventiil kohe sulgeda. Kastke balloon veega märjaks. Kui kogu ballooni pind püsib märg, viige balloon välja ohutusse kohta. Transportimiseks võite kasutada transportkäru või redeli jätku, millele balloon rihmadega kinnitatakse. Kui ballooni pinnale tekib kiiresti kuiv laik, ärge ballooni liigutage. Jahutage ballooni mehitamata joatoruga paar tundi või uputage see vette. Juhis M7b. Seejärel jälgige ballooni temperatuuri veel ühe ööpäeva jooksul, kastes seda uuesti veega. Kui hajumine jätkub, tekib ballooni pinnale uuesti kuiv laik. 10. Spetsialist võib kuumenenud ballooni ohutuks teha, tulistades sinna augud. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 46

47 Juhis T2e: Veeldatud hapnik (leke) hapnik, veeldatud 1073 O jahutatud gaas Ohutegurid - Kokkupuude külma vedelikuga või selle poolt jahutatud metallosadega põhjustab raskeid külmakahjustusi. Lekkiva vedeliku aurud jahutavad õhku. Külm õhk võib põhjustada külmakahjustusi ja selle sissehingamine kopsukahjustusi. - Külm vedelik muudab kummi, plastmassi ja metalli hapraks ning need võivad kergesti puruneda. Külm õhk võib muuta kummi ja plastiku hapraks ja need võivad puruneda. - Suruõhuhingamisaparaadi reduktorisse või hingamisventiili jäätuv niiskus võib põhjustada kasutustõrkeid. - Leke tõstab õhu hapnikusisaldust, mille tagajärjel süttivad materjalid, nagu riided, õlid ja määrded süttivad kiiresti ja põlevad ägedalt. Mõned raskestisüttivad või mittepõlevad materjalid, näiteks asfalt, võivad süttida ja põleda ägedalt või isegi plahvatada, kui veeldatud hapnik on materjali imbunud. - Hapnik võib imenduda riietesse ja muudesse poorsetesse materjalidesse, mis võivad ise põlema süttida. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Pritsmekaitseülikond, kui tulekahju ei arene - Külmakaitsekindad - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga gaasi lahjendamiseks - Ventilaator gaasi lahjendamiseks - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad lombi vallitamiseks - Veejuga või aur jäätunud ventiili sulatamiseks - Puhtad ja õlitamata (sädemekindlad) tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati, pritsmekaitseülikonda ja külmakaitsekindaid. 3. Päästke kannatanud, kui nad ei ole süttimisohtlikus piirkonnas. Likvideerige süttimisoht tuulutuse Juhis M7a või pihustatud joa abil Juhis M8c. Soojendage külmakahjustusi saanud kehaosi veega. 4. Vedeliku leke: sinakas, väga külm vedelik. Vedelikust eralduv aur jahutab õhku, nii et õhu veeaur kondenseerub uduks. Vajadusel täpsustavad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. Ohuala: lombi ümbrus ja udupilve piirkond. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. 47

48 6. Lekkiv ventiil võib jäätuda. Lekkiva mahuti käsitsemisel vajatakse spetsialistide abi. Vajadusel lähtuge tsisternauto tühjendamist ja tõstmist puudutavast juhisest Juhis M6b. 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Tuulutage siseruumid. Eemaldage süüteallikad ja vältige igasugust sädemeid tekitavat tegevust, nagu sisepõlemismootori ja tavalise käsiraadiojaama kasutamist. Juhis M7a. 8. Vallitage loik liiva või muu mittepõleva materjaliga. Juhis M8b. Lahjendage pilv, juhtides sinna ventilaatoriga õhku. Juhis M8c. 9. Sulgege mahuti ventiil, kui seda saab teha ohutult. Ärge sulgege kaitseklappi. Kui kaitseklapp on jäätunud, sulatage see vee või auru abil lahti. Juhis M9. Kui mahuti ventiili sulgemine ei õnnestu, võite proovida lekkeava märja rätiku abil või muul viisil kinni külmutada. Kontrollige mahuti rõhku. Mahuti kaitseklapp võib avaneda ja sealt võib väljuda auru. Kaitseklapp sulgub iseenesest. Ärge laske mahutile asjatult vett, kuna vesi võib jäätuda ja ummistada kaitseklapi, samuti võib madala välistemperatuuri korral veega mahutit hoopis soojenada ja seeläbi tõsta mahutis olevat rõhku. 10. Vallitatud loik hajub ise. Aurustamist võib kiirendada, juhtides pihustatud joaga vett ettevaatlikult loigu sisse. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Võtke seljast riided, millel oli kokkupuude hapnikuga ja tuulutage neid vähemalt 30 minutit. Kontrollige külma vedeliku või auruga kokkupuutunud materjalide seisukorda. 48

49 Juhis T2e: Veeldatud hapnik (mahuti põlengus) Ohutegurid - Kui leek puudutab mahutit, väheneb selle kattekihi isolatsioonivõime, rõhk mahutis hakkab tõusma ja kaitseklapp võib avaneda. (Kaitseklapp võib avaneda ka mahuti normaalse, aeglase soojenemise tagajärjel.) Pikaajaline kuumenemine võib viia mahuti lõhkemiseni. - Kaitseklapist väljuv gaas võib tulekahju ägedamaks muuta. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat siseruumides Vahendid - Mehitamata joatorud mahuti jahutamiseks Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 4. Lõhkeva mahuti ohuala on 200 m igas suunas. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ümbrus vähemalt 200 m raadiuses. 6. Kahekordne, vaakumisolatsiooniga mahuti talub lähedal oleva tulekahju soojuskiirgust hästi. Kui leek puudutab mahutit, halveneb selle isolatsioonivõime. Sellisel juhul mahuti rõhk tõuseb ja selle kaitseklapp avaneb mõne aja pärast. Pikaajaline kuumenemine põhjustab mahuti lõhkemise. 7. Viige kuumenemisohus olevad mahutid ohutusse kohta. Kustutage põlev materjal sobiva kustutusvahendiga. Hapnikulekke toel põlev tulekahju on äge ning raskesti kustutatav. Kui tulekahju on kestnud või paistab kestvat veel pikemat aega, eemalduge ise, tühjendage ümbrus ning eraldage see vähemalt 200 m raadiuses. Muul juhul jahutage mahuti kuumenevat osa mehitamata joatoruga. Juhis M7b. Pidage meeles, et kaitseklapist väljuv aur on külm ja jahutusvesi võib külmuda ning ummistada kaitseklapi. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Võtke seljast riided, millel oli kokkupuude hapnikuga ja tuulutage neid vähemalt 30 minutit. Kontrollige külma vedeliku või auruga kokkupuutunud materjalide seisukorda. 49

50 Juhis T2f: Muud jahutamise teel veeldatud mittepõlevad gaasid (leke) argoon, jahutamisega veeldatud süsinikdioksiid, jahutamisega veeldatud lämmastik, jahutamisega veeldatud 1951 jahutatud gaas 2187 jahutatud gaas 1977 jahutatud gaas Ohutegurid - Vedelas olekus argoon ja lämmastik on eriti külmad. Kokkupuude külma vedeliku või selle poolt jahutatud metallosadega võib põhjustada tõsiseid külmakahjustusi. Lekkivast vedelikust lenduv aur jahutab õhku. Külma õhu sissehingamine võib tekitada kopsukahjustusi. Külm õhk võib tekitada külmakahjustusi. - Külm vedelik muudab kummi, plastmassi ja metalli hapraks ning need murduvad. Külm õhk võib muuta kummi ja plastiku hapraks ja need võivad puruneda. - Suruõhuhingamisaparaati reduktor või hingamisventiili jäätuv niiskus võib põhjustada kasutustõrkeid. - Leke vähendab õhu hapnikusisaldust ja põhjustab hapnikupuudust. - Üle 7% süsinikdioksiidisisaldus õhus on mürgine. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Pritsmekaitseülikond - Külmakaitsekindad - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad lombi vallitamiseks - Ülerõhuventilaator gaasi lahjendamiseks - Pihustatud juga või aur jäätunud ventiili sulatamiseks - Tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati, pritsmekaitseülikonda ja külmakaitsekindaid. 3. Päästke kannatanud. Soojendage külmakahjustusi saanud kehaosi veega. 4. Vedelikuleke: värvitu, väga külm vedelik. Vedelikust lenduv aur jahutab õhku, nii et õhu veeaur kondenseerub uduks. Lekkiv vedel süsinikdioksiid aurustub ja moodustab lume sarnase kuivjää ehk süsihappegaasilume. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. Ohuala: lombi ümbrus ja udupilve piirkond. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. 6. Lekkiv ventiil võib jäätuda. Lekkiva mahuti käsitsemisel vajatakse spetsialistide abi. Vajadusel lähtuge tsisternauto tühjendamist ja tõstmist puudutavast juhisest Juhis M6b. 50

51 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Tuulutage siseruumid. Juhis M7a. 8. Vallitage loik liiva, mulla või mõne muu absorbeeriva ainega. Juhis M8b. Vajadusel lahjendage pilve, juhtides sinna ülerõhuventilaatoriga õhku. Juhis M8c. 9. Sulgege mahuti ventiil, kui seda saab teha ohutult. Ärge sulgege kaitseklappi. Kui ventiil on jäätunud, sulatage see vee või auru abil lahti. Juhis M9. Kui mahuti ventiili sulgemine ei õnnestu, võite proovida lekkeava märja rätiku abil või muul viisil kinni külmutada. Kontrollige mahuti rõhku. Mahuti kaitseklapp võib avaneda ja sealt võib väljuda auru. Kaitseklapp sulgub ise. Ärge laske mahutile asjatult vett, kuna vesi võib jäätuda ja ummistada kaitseklapi. 10. Vallitatud loik hajub ise. Aurustamist võib kiirendada, juhtides pihustatud joaga vett ettevaatlikult loigu sisse. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Kontrollige külma vedeliku või auruga kokkupuutunud materjalide seisukorda. 51

52 Juhis T2f: Muud jahutamise teel veeldatud mittepõlevad gaasid (gaasiballoon tulekahjus) Ohutegurid - Kui leek puudutab mahutit, väheneb selle kattekihi isolatsioonivõime, rõhk mahutis hakkab tõusma ja kaitseklapp võib avaneda. (Kaitseklapp võib avaneda ka mahuti normaalse, aeglase soojenemise tagajärjel.) Pikaajaline kuumenemine võib viia mahuti lõhkemiseni. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat siseruumides Vahendid - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 4. Lõhkeva mahuti ohuala on 200 m igas suunas. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ümbrus vähemalt 200 m raadiuses. 6. Soojusisolatsiooniga (argooni ja lämmastiku korral kahekordne vaakumisolatsioon) mahuti talub lähedal oleva tulekahju soojuskiirgust hästi. Kui leek puudutab mahutit, halveneb selle isolatsioonivõime. Sel juhul mahuti rõhk tõuseb ja selle kaitseklapp avaneb mõne aja pärast. Pikaajaline kuumenemine põhjustab mahuti lõhkemise. 7. Viige kuumenemisohus mahuti ohutusse kohta. Kustutage põlev materjal sobiva kustutusvahendiga. Kui tulekahju on kestnud või paistab kestvat veel pikemat aega, eemalduge ise, tühjendage ümbrus ning eraldage see vähemalt 200 m raadiuses. Muul juhul jahutage mahuti kuumenevat osa mehitamata joatoruga. Juhis M7b. Pidage meeles, et kaitseklapist väljuv aur on külm ja jahutusvesi võib külmuda ning ummistada kaitseklapi. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 52

53 Juhis T2g: Rõhu all veeldatud põlevad gaasid (mittepõlev leke) butaan 1011 F+ veeldatud gaas butadieen 1010 F+, T veeldatud gaas OA5 (150 m, 500 m) etüleenoksiid, 90% 1041 F+, T veeldatud gaas OA4 (400 m) süsivesinikgaaside segu 1965 F+ veeldatud gaas propaan 1978 F+ veeldatud gaas vinüülkloriid 1086 F+, T veeldatud gaas OA4 (600 m) Ohutegurid - Gaasi süttimisoht, ohuala võib ulatuda m pärituult, kokkupuude leegiga võib põhjustada raskeid põletushaavu - Plahvatusoht siseruumides ja kanalisatsioonis - Külmad pritsmed, külmakahjustused - Suurte butadieeni-, etüleenoksiidi- ja vinüülkloriidi koguste pikaajaline sissehingamine võib suurendada vähiriski Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Külmakaitsekindad - Suruõhuhingamisaparaat - Pritsmekaitseülikond (tulekindel) - Kuumust peegeldav ülikond (kui kasutatakse) Vahendid - Pihustatud joad siseruumide tuulutamiseks ja pihkunud gaasi lahjendamiseks - Lekke süttides kaitsevad pihustatud joad mingil määral soojuskiirguse eest - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Süttimisohu mõõtevahend ohuala määramiseks - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - (Sädemekindlad) tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Veejuga või aur jäätunud ventiili sulatamiseks - Pumbaga varustatud veeldatud gaasi tsisternauto lekkiva mahuti tühjendamiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja külmakaitsekindaid. Vajadusel kasutage pritsmekaitseülikonda, et end külmade pritsmete eest kaitsta. 3. Päästke kannatanud, kui nad ei ole süttimisohtlikus piirkonnas. Likvideerige süttimisoht tuulutuse Juhis M7a või pihustatud joa abil Juhis M8c. Soojendage külmunud kehaosi veega. 4. Vedelikuleke: udupilv või värvitu vedelik. Gaasileke mahutist: puhumishääl. Gaasileke balloonist: gaasi lõhn. Välistingimustes määrake ohuala süttimisohu mõõtevahendi abil. Siseruumides kontrollige süttimisohu mõõtevahendiga kohti, kuhu gaas on ilmselt kogunenud. Po- 53

54 lümeriseeritud gaasid nagu butadieen võivad pikemaajalise mõõtmise korral polümeriseerida süttimisohu mõõtevahendi anduri, mistõttu mõõtevahend näitab liiga väikest väärtust. Juhis M4b. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. Tühjendage siseruumid, kus võib olla süttimisoht. Butadieeni, etüleenoksiidi või vinüülkloriidi suure vedelikulekke korral hoiatage allatuult olevaid inimesi 500 m ulatuses ning paluge neil varjuda siseruumidesse. 6. Seni, kuni leke ei sütti, olukord ei muutu. Lekkiv ventiil võib jäätuda. Lekkiva mahuti käsitsemisel vajatakse spetsialistide abi. Vajadusel lähtuge tsisternauto tühjendamist ja tõstmist puudutavast juhisest Juhis M6c. 7. Eemaldage tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Tuulutage siseruumid. Eemaldage süüteallikad ohualalt või siseruumidest. Vältige igasugust sädemeid tekitavat tegevust nagu sisepõlemismootori ja tavalise käsiraadiojaama kasutamist. Juhis M7a. 8. Vallitage vedela gaasi loik ning katke see vahuga. Juhis M8d. Takistage gaasi levik kanalisatsiooni ja muudesse maa-alustesse ruumidesse. Juhis M8b. Vajadusel saate ohuala ajutiselt vähendada, lahjendades gaasipilve pihustatud joaga. Suunake pihustatud juga pilve nähtavale osale. Lahjendamine võib vajalik olla õnnetuse ohvrite päästmisel või lekke sulgemisel. Ettevaatust! Vesi ei tohi sattuda lekke tulemusel tekkinud lompi, kuna see suurendab ohuala. Juhis M8c. 9. Muutke ballooni asendit nii, et vedelikuleke muutub gaasilekkeks. Nii vähendate lekke ohuala. Pingutage ventiili või flantsi või sulgege ventiil. Märg kangas mutri ja tööriista vahel takistab sädemete teket. Kui ventiil on jäätunud, sulatage see vee või auru abil lahti. Juhis M9. Kaitske lekke sulgemist üritavat päästetöötajat pihustatud joaga. Päästetöötaja kannab kuumust peegeldavat ülikonda, kui selline on kasutuses. 10. Tühjendage lekkiv mahuti tsisternauto pumba abil. Laske võimalikul lombil hajuda. Aurustamist võib kiirendada, juhtides pihustatud joaga vett ettevaatlikult loigu sisse. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 54

55 Juhis T2g: Rõhu all veeldatud põlevad gaasid (põlev leke) Ohutegurid - Kui leek puudutab mahutit, võib see kuumenenud terase nõrgenemise tõttu puruneda. Purunenud mahuti sisu põleb tulekerana, mille soojuskiirgus võib põletushaavu tekitada kuni 300 m kaugusel. Mahuti osad lendavad laiali tavaliselt 200 m raadiuses, mõnikord ka kaugemale. - Vinüülkloriidi põlemisgaasid on neis sisalduva vesinikkloriidi tõttu ärritava toimega. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat siseruumides Vahendid - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 5. Kui on mahuti lõhkemise oht, siis evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ohuala 400m raadiuses, kuni 10 m 3 mahuti korral piisab, kui eraldada ohuala 200 m raadiuses ja balloonide korral 100 m raadiuses. 6. Kui leek puudutab mahuti gaasiruumi (vedeliku pinnast ülespoole jääv osa), võib mahuti lõhkeda vähem kui 10-minutise kuumenemise tagajärjel. Kui leek puudutab vaid mahuti vedelikuruumi (vedeliku pinnast allpool olev osa), kulub mahuti lõhkemiseks rohkem aega. Mahuti enda kaitseklapist väljuv teravaotsaline leek kuumutab mahutit tavaliselt vaid vähesel määral. 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Leke põleb punakaskollase teravaotsalise leegiga. Tavaliselt ei tohiks leeki kustutada, kuna süttimata lekke ohuala ulatub kaugemale kui leek ning leke võib kergesti uuesti süttida. Võite kustutada leegi nt kannatanu päästmiseks, suunates pulbrijoa lekkeavasse. 8. Mahuti jahutamine rohke veega võib selle lõhkemise ära hoida. Vett peab olema vähemalt 10 l/min mahuti pinna ühe ruutmeetri kohta ja see peab kuumenevale pinnale moodustama ühtlase veekihi. Mahuti gaasiruumile suunatud leegi poolt kuumutatud alale tuleb suunata vähemalt üks veejuga. Kui leegid mahutini ei ulatu, piisab 2 l/min veest mahuti ühe ruutmeetri kohta eeldusel, et veekiht on ühtlane. Jahutamist peab alustama mõne minuti jooksul pärast lekke süttimist ja see peab olema pidev. Neid nõudeid ei saa tavaliselt täita transporditsisterni korral. Kasutage siis olemasolevaid jõude ala eraldamiseks ja evakueerimiseks. Ladustamismahutite statsionaarsed kustutus- ja jahutusseadmed ning veemonitorid ei kaitse mahutit alati selle gaasi- ja vedelikuruumile suunatud leegi eest. Juhis M7b. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 55

56 Juhis T2h: Rõhu all veeldatud mürgised gaasid ammoniaak 1005 T,N veeldatud gaas OA6 (1000 m, 2000 m) kloor 1017 T,N veeldatud gaas OA6 (2000 m, 4000 m) vääveldioksiid 1079 T veeldatud gaas OA6 (1000 m, 2000 m) Ohutegurid - Gaasi sissehingamisel tekkivad ärritusnähud ja mürgistuse oht - Külmadest vedelikupiiskadest tingitud külmakahjustused - Suured kogused ärritavad niisket nahka - Kloori- või süsinikdioksiidilekke korral võib lekkeava niiskuse tõttu suureneda - Suruõhuhingamisaparaadi reduktorisse või hingamisventiili jäätuv niiskus võib põhjustada kasutustõrkeid Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat - Keemiakaitseülikond - Külmakaitseülikond - Külmakaitsekindad - Gaasimask koos sobiva filtriga eelpool mainitud gaasidele Vahendid - Gaasi leviku ohuala skeemid või arvutiprogramm, millega saab gaasi levimist prognoosida. Gaasimõõtevahend ja kemikaali aurudele mõeldud indikatsioonitorud või kassetid - Valjuhääldiga liiklusvahendid rahva hoiatamiseks - Hoiatussildid ohuala eraldamiseks - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks. Veehulk: balloonid ja väiksemad mahutid: tööliin; suured mahutid: 1000 l/min - Plastik kate, kott-toru, kilesukk või muu toru, millega kogutakse kokku gaasi pritsmed ja piiratakse nii gaasi sattumist õhku - Kokkupandav vann, millesse kogutud kemikaal juhitakse - Pihustatud joad kemikaali lahjendamiseks ja ammoniaagi korral ka gaasi sidumiseks - Tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Veejuga või aur jäätunud ventiili sulatamiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud Juhis M1. 2. Leket sulgevad või saastet piiravad päästjad kasutavad suruõhuhingamisaparaati, keemiakaitseülikonda, külmakaitseülikonda ning külmakaitsekindaid; ülejäänutel suruõhuhingamisaparaat või filtriga gaasimask ning tulekustutusriietus. 3. Päästke kannatanud gaasipilvest. Eemaldage riided ja soojendage külmakahjustusi saanud kehaosi veega. 56

57 4. Vedelikuleke: udupilv või lomp. Gaasileke mahutist: puhumishääl. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist. Juhis M4a. Gaasi lõhn ja ärritusnähud hoiatavad piirkonna eest, kus gaasi sissehingamine ei kujuta otsest ohtu. Pikaajalisemal viibimisel piirkonnas võib haistmismeel nürineda, kuid ohtlikke gaasikoguseid märgatakse siiski. Suure vedelikulekke ohuala ulatub m allatuult. Kasutage ohuala määramiseks gaasi levikuskeeme või arvutiprogrammi. Gaasimõõtevahendiga saate ohuala suuruse määrata siis, kui lekkimine jätkub ja ressursid seda võimaldavad. Juhis M4c. Vajadusel moodustage loputuskoht. 5. Suure vedelikulekke korral paluge ohualal olevatel inimestel varjuda siseruumidesse. Eraldage ohuala piiretega. 6. Gaas levib sõltuvalt tuule kiirusest üsna varsti kogu ohualale. Väljas olevate kannatanute seisund halveneb seda enam, mida kauem nad on sunnitud gaasi sisse hingama. Siseruumides olevad inimesed on mitmeid tunde hästi kaitstud eeldusel, et ventilatsioon lülitatakse välja. Lekkiv ventiil võib jäätuda. Lekkeava võib niiskuse tõttu suureneda. Lekkiva mahuti käsitsemisel vajatakse spetsialistide abi. Vajadusel lähtuge tsisternauto tühjendamist ja tõstmist puudutavast juhisest Juhis M6d. 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Kui neid pole võimalik eemaldada, jahutage mahuti kuumenevat osa mehitamata joatoruga. Juhis M7b. Kustutage põlev materjal sobiva kustutusvahendiga. 8. Katke vedelikulekke pritsmed kilekattega või suunake need kott-torusse, kilesukka või muusse laia torru ning sealt edasi kilega kaetud vanni. Juhis M8a. Vallitage võimalik veeldatud gaasilomp ja katke see kilega. Kui kile puudub, võite kaaluda lombi katmist keskkordse vahuga. Vaht võib halvasti püsida ja sellest eralduv vesi võib aurustumist kiirendada. Juhis M8d. Takistage gaasi levik kanalisatsiooni ja muudesse maa-alustesse ruumidesse Juhis M8b. Võite gaasileket hajutada ning ammoniaagi korral ka siduda gaasi pihustatud joa abil. Sööbimisohu tõttu ei tohi lekkekohta vett lasta. Juhis M8c. 9. Muutke ballooni või tünni asendit nii, et vedelikuleke muutub gaasilekkeks. Nii vähendate lekke ohuala. Sulgege ventiil või pingutage ventiili või flantsi. Kui ventiil on jäätunud, sulatage see veega. Sulgege lekkeava puidust tapi või kiiluga. Juhis M Lekke lõppemise ja gaasipilve hajumise järel õhutage siseruumid. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Gaasilõhnased riided ja varustus loputage, puhastage ning pakkige kilekottidesse või suletavatesse plastikanumatesse. Juhis M14. Märgistage pakendid tõrjejäätmete tähisega joonis

58 Juhis T3a: Süttivad vedelikud (mittepõlev leke) diislikütus 1202 Xn vedelik OA1 kerge kütteõli 1202 Xn vedelik OA1 ksüleen 1307 Xn l. vedelik OA2 lahustibensiin 1300 T kl. vedelik OA2 stüreen 2055 Xn l. vedelik OA2 tärpentin 1299 Xn l. vedelik OA2 Ohutegurid - Maasse imbuv või veekogusse valguv vedelik kahjustab keskkonda - Lekkinud vedelik võib süttida kokkupuutel kuuma pinna või leegiga - Suurte aurukoguste sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, iiveldust, peavalu jms sümptomeid Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Pritsmekaitseülikond (tulekindel) - Kummi- või kilekindad Vahendid - Silmaloputuspudel - Hoiatussildid ja piirdelint loigu eraldamiseks - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Labidad lombi vallitamiseks ja absorbeeriva aine kasutamiseks - Torusulgemise padjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Õlitõkkepoomid lekkiva vedeliku leviku tõkestamiseks - Vahendid vett läbilaskva tammi ehitamiseks: painduv plastmasstoru, puit, plastikkile - Tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Paranduspasta lekkeava sulgemiseks - Neopreenist kummiplaat ja alumiinium- või vineerplaat ning koormarihmad rebendi tihendamiseks - Koormarihmadega tõste- või lekkesulgemispadi rebendi tihendamiseks - Sädemekindel pump, voolikud, maandusjuhtmed ja -varras - Teisaldatavad vannid, kotid või konteinerid lekkinud vedeliku kogumiseks - Turvas või muu absorbeeriv aine - (Kaanega) tünnid või plastikaatkile kasutatud absorbeeriva aine kogumiseks Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Üritage tuvastada õnnetusega seotud kemikaal Juhis M1. 2. Kasutage kummi- või kilekindaid. Kasutage pritsmekaitseülikonda rõhu all oleva lekke läheduses ja vedeliku pumpamise ajal. 3. Päästke kannatanud. Võtke neil seljast kemikaaliga kokku puutunud riided. Loputage nahk leige jooksva vee all. Peske 5 minutit jooksva veega. Kui vedelikku on sattunud silma, loputage silmi 5 minutit. Paluge kannatanutel silmi pilgutada. Juhis M14. Kui pärast loputamist esineb ärritussümptomeid, pöörduge arsti poole 58

59 4. Iseloomuliku lõhnaga värvitu vedelik. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. Ohuala on loigu ümbrus. Moodustage loputuskoht. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. 6. Lekkimise jätkudes võib keskkonnakahjustus suureneda. Kui vedelik on sattunud kanalisatsiooni, teavitage kanalisatsiooniettevõtet. Kui vedelik on voolanud maha või sattunud veekogusse, paluge spetsialisti abi kohalikult omavalitsuselt. Vajadusel lähtuge tsisternauto tühjendamist ja tõstmist puudutavast juhisest Juhis M6a. 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Tuulutage siseruumid. Eemaldage süüteallikad. Vältige ohualal igasugust sädemeid tekitavat tegevust, nt sisepõlemismootorite ja tavaliste käsiraadiojaamade kasutamist. Juhis M7a. Katke loik vahuga. Juhis M8d. 8. Vallitage loik liiva, mulla, absorbeeriva aine või veega täidetud tuletõrjevoolikutega, veekogudes õlitõkkepoomide või vett läbilaskva tammiga. Tõkestage vedeliku valgumine kanalisatsiooni, sulgedes kanalisatsioonikaevude avad. Kui vedelik on juba kanalisatsiooni voolanud, tõkestage selle levik kanalisatsioonivõrgus, sulgedes lekkekohast mõlemale poole jäävad kanalisatsioonikaevud. Juhis M8b. 9. Muutke mahuti asendit nii, et lekkeava jääks vedeliku pinnast ülespoole. Sulgege ventiil või pingutage ventiili või flantsi. Sulgege leke puidust tapi või kiiluga. Tihendage rebenenud koht kummiplaadiga (mida toetab alumiinium- või vineerplaat) või tõste- või lekkesulgemispadjaga, mis kinnitatakse koormarihmadega. Juhis M Pumbake kanalisatsioonikaevu kogunenud või kahjustatud mahutisse jäänud vedelik sädemekindla pumba abil teisaldatavasse vanni, nõusse või mahutisse. Ühendage tühjendatav konteiner ja imi- ning survevoolikute ühendusliitmik maanduskaabli abil pumbaga. Ühendage pump samasuguse juhtmega maandusvarda külge ja suruge maandusvarras niiskesse maapinda. Juhis M10a. Maandamine pole vajalik, kui vedeliku temperatuur on isesüttimistemperatuurist vähemalt 20 C madalam. Absorbeerige liigne vedelik turbasse või muusse absorbeerivasse ainesse. Absorbeerige tärpentin ja taimeõli mittepõlevasse absorbeerivasse ainesse. Koguge kasutatud absorbeeriv aine mahutitesse ja katke need kaane või plastikaatkilega. Märgistage mahutid tõrjejäätmete tähisega Juhis M10b. Kui tulekahju levimisoht on väike, võite loigu ära põletada (ühe minuti jooksul põleb ära umbes 5 mm paksune vedelikukiht). 11. Kui vedelik on sattunud pinnasesse või veekogusse, teavitage sellest keskkonnainspektsiooni. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Loputage saastunud rõivad ja varustus veega. Juhis M14. 59

60 Juhis T3a: Süttivad vedelikud (põlev leke) Ohutegurid - Leegid võivad tulekahju levitada - Tulekahjus kuumenenud terastsistern võib lõhkeda (alumiiniumtsitern sulab) - Kuumenenud stüreen võib hakata polümeriseeruma, mis kergitab mahuti temperatuuri ning võib põhjustada selle lõhkemise - Kustutusveega leviv kemikaal võib keskkonda kahjustada Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat siseruumides Vahendid - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks - Pulberkustuti - Vahtkustutusseadmed ja vahuaine - Pihustatud joad Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. 7. Eemaldage tulekahju poolt ohustatud mahutid. Kui mahuteid pole võimalik eemaldada, jahutage kuumenenud mahutit statsionaarse kustutus- või jahutusseadmega või mehitamata joatorudega. Juhis M7b. Kustutage põlev vedelik pulberkustuti, vahu või pihustatud joaga. 8. Vallitage kustutusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 60

61 Juhis T3b: Kergestisüttivad vedelikud (leke) atsetoon 1090 F, Xi ekl.vedelik OA2 heksaan 1208 F, Xn, N ekl.vedelik OA2 bensiin 1203 F+, T ekl.vedelik OA2 tolueen 1294 F, Xn kl. vedelik OA2 Ohutegurid - Lekkinud vedeliku süttimisoht, põlema lahvatanud aurud tekitavad põletushaavu. - Siseruumidesse või kanalisatsioonivõrku sattunud vedeliku aurud põhjustavad plahvatusohtu. Õhust raskemad aurud võivad ehitistes sattuda keldritesse ja süvenditesse. - Maasse imbuv või veekogusse valguv vedelik kahjustab keskkonda. - Suurte aurukoguste sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, iiveldust, peavalu jms sümptomeid. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Kummi- või kilekindad - Pritsmekaitseülikond (tulekindel) - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks ja aurude hajutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide või kanalisatsioonivõrgu tuulutamiseks - Silmaloputuspudel - Süttimisohu mõõtevahend ohuala kontrollimiseks - Gaasimõõtevahend ja kemikaalidele mõeldud indikatsioonitorud või kassetid - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Vahtkustutusseadmed ja vahuaine (atsetooni korral alkoholikindel vahuaine) loigu katmiseks - Labidad lombi vallitamiseks ja absorbeeriva aine kasutamiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Õlitõkkepoomid veekokku lekkiva vedeliku tõkestamiseks - Vahendid vett läbilaskva tammi jaoks: painduv plastmasstoru, puitmaterjal, plastikkile - (Sädemekindlad) tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Paranduspasta lekkeava sulgemiseks - Neopreenist kummiplaat ja alumiinium- või vineerplaat ning koormarihmad rebendi tihendamiseks - Koormarihmadega tõste- või lekkesulgemispadi rebendi tihendamiseks - Sädemekindel pump, voolik, maandusjuhtmed ja -varras - Teisaldatavad vannid, kotid või konteinerid lekkinud vedeliku kogumiseks - Turvas või muu absorbeeriv aine - (Suletavad) anumad või plastikkile kasutatud absorbeeriva aine kogumiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Üritage tuvastada õnnetusega seotud kemikaal Juhis M1. 61

62 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja kummi- või kilekindaid. Kasutage rõhu all oleva lekke läheduses ja vedeliku pumpamise ajal pritsmekaitseülikonda. 3. Päästke kannatanud, kui nad ei ole süttimisohtlikus piirkonnas. Eemaldage süttimisoht vahu, ventilatsiooni Juhis M7a või pihustatud joa abil Juhis M8c. Võtke neil seljast kemikaaliga kokku puutunud riided. Loputage nahka leige jooksva vee all 10 minuti jooksul. Kui vedelikku on sattunud silma, loputage silmi 10 minutit jooksva vee all. Paluge kannatanutel silmi pilgutada. Juhis M14. Kui pärast loputamist esineb ärritussümptomeid, pöörduge arsti poole. 4. Iseloomuliku lõhnaga värvitu vedelik. Ohuala on lombi ümbrus. Kontrollige ohuala süttimisohu mõõtevahendiga. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. Kontrollige siseruume süttimisohu mõõtevahendiga Juhis M4b ja vajadusel gaasidetektoriga Juhis M4c. Moodustage loputuskoht. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. Tühjendage siseruumid, kus võib olla süttimisoht või oht tervisele. 6. Lekkimise jätkudes võib süttimis- või plahvatusoht levida laiemale alale ja keskkonnakahjustused suureneda. Kui vedelik on sattunud kanalisatsiooni, teavitage kanalisatsiooniettevõtet. Kui vedelik on voolanud maha või sattunud veekogusse, paluge spetsialisti abi kohalikult omavalitsuselt. Vajadusel lähtuge tsisternauto tühjendamise ja tõstmise juhisest Juhis M6a. 7. Eemaldage tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Tuulutage siseruumid. Eemaldage süüteallikad. Vältige ohualal igasugust sädemeid tekitavat tegevust, nt sisepõlemismootorite ja tavaliste käsiraadiojaamade kasutamist. Juhis M7a. Katke loik vahuga. Atsetooni korral kasutage alkoholikindlat vahuainet. Juhis M8d. 8. Takistage loigu levik liiva, mulla, absorbeeriva ainega või veega täidetud tuletõrjevoolikutega, veekogudes õlitõkkepoomide või vett läbilaskva tammiga. Tõkestage vedeliku valgumine kanalisatsiooni, sulgedes kanalisatsioonikaevude avad. Kui vedelik on juba kanalisatsiooni voolanud, tõkestage selle levik, sulgedes lekkekohast mõlemale poole jäävad kanalisatsioonikaevud. Juhis M8b. Tuulutage kanalisatsioonilõik, avades kanalisatsioonikaevude luugid. Eraldage kaevude vahetu ümbrus. Tuulutamine on efektiivsem, kui juhite kanalisatsiooni õhku sädemekindla suitsupumbaga. Sobib ka tavaline suitsupump, kui selle läheduses pole süttivaid segusid. Tuulutage siseruumid, kuhu on sattunud auru. Juhis M7a. 9. Muutke mahuti asendit nii, et lekkeava jääks vedeliku pinnast ülespoole. Sulgege ventiil või pingutage ventiili või flantsi. Märg kangas mutri ja tööriista vahel takistab sädemete teket. Sulgege lekkeava puidust tapi või kiiluga. Tihendage rebenenud koht neopreenkummiplaadiga (mida toetab alumiinium- või vineerplaat) või tõstevõi lekkesulgemispadjaga, mis kinnitatakse koormarihmadega. Juhis M Pumbake kanalisatsioonikaevu kogunenud või kahjustatud mahutisse jäänud vedelik sädemekindla pumba abil teisaldatavasse vanni, nõusse või mahutisse. Ühendage tühjendatav mahuti, imi- ja survevooliku liitmikud maandusjuhtme abil pumbaga. Ühendage pump samasuguse juhtmega maandusvarda külge ja suruge maandus- 62

63 varras niiskesse maapinda. Juhis M10a. Absorbeerige liigne vedelik turbasse vms absorbeerivasse ainesse. Koguge kasutatud absorbeeriv aine tünnidesse ja katke need kaane või plastikaatkilega. Märgistage anumad tõrjejäätmete tähisega Juhis M10b. Kui tulekahju levimisoht on väike, võite loigu ära põletada (ühe minuti jooksul põleb ära umbes 5 mm paksune vedelikukiht). 11. Kui vedelik on sattunud pinnasesse või veekogusse, teavitage sellest Keskkonnainspektsiooni. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Loputage saastunud rõivad ja varustus veega. Juhis M14. 63

64 Juhis T3b: Kergestisüttivad vedelikud (põlev leke) Ohutegurid - Leegid võivad tulekahju leviku ohtu suurendada - Tulekahju kuumuse mõjul tõuseb terastsisternis rõhk, mis võib põhjustada mahuti lõhkemise ja seejärel tsisterni sisu põleb tulekerana - Alumiiniumtsistern sulab tulekahjus ja see takistab rõhu suurenemist. Sellisel juhul tulekera ei teki - Koos kustutusveega leviv kemikaal võib keskkonda kahjustada Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Vajadusel kuumust peegeldav ülikond - Suruõhuhingamisaparaat siseruumides Vahendid - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks - Pulberkustuti - Vahtkustutusseadmed ja vahuaine, atsetooni korral alkoholikindel vahuaine - Pihustatud joad Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. 7. Eemaldage tulekahju poolt ohustatud mahutid. Kui mahuteid pole võimalik eemaldada, jahutage kuumenenud mahutit statsionaarse kustutus- või jahutusseadmega või mehitamata joatorudega. Juhis M7b. Kustutage põlev vedelik pulberkustuti, vahu (atsetooni korral kasutage alkoholikindlat vahuainet) või pihustatud joaga. 8. Vallitage kustutusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 64

65 Juhis T3c: Kergestisüttivad mürgised vedelikud (leke) akrüülnitriil 1093 F, T, N kl. vedelik OA5(300 m, 900 m) atsetonitriil 1648 F, Xn kl. vedelik OA3(150 m) benseen 1114 F, T kl. vedelik OA4(400 m) metanool 1230 F, T kl. vedelik OA2 süsiniksulfiid 1131 F, T ekl.vedelik OA4(500 m) Ohutegurid - Auru sissehingamisel ja naha kaudu imenduvate vedelikupritsmete mõjul tekkiv mürgitusoht. Lõhn ei ole piisav hoiatus mürgituse eest. Suurte koguste sissehingamisel võib haistmismeel nüristuda. - Lekkinud vedeliku süttimisoht, lahvatades põlevad aurud tekitavad põletushaavu. - Siseruumidesse või kanalisatsioonivõrku lekkinud vedeliku aur põhjustab plahvatusohtu. Õhust raskem aur võib ehitistes valguda keldritesse ja süvenditesse. - Maasse imbuv või veekogusse valguv vedelik tekitab keskkonnakahjustust. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat - Keemiakaitseülikond Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Silmaloputuspudel - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Süttimisohu mõõtevahend - Gaasimõõtevahend ja kemikaalidele mõeldud indikatsioonitorud või kassetid - Labidad lombi vallitamiseks ja absorbeeriva aine kasutamiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Antistaatiline plastikaatkate loigu katmiseks - Vahtkustutusseadmed ja vahuaine - (Sädemekindlad) tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Paranduspasta lekkeava sulgemiseks - Neopreenist kummiplaat ja alumiinium- või vineerplaat ning koormarihmad rebendi tihendamiseks - Koormarihmad, tõste- või lekkesulgemispadi rebendi tihendamiseks - Sädemekindel pump, voolik, maandusjuhtmed ja -varras - Mahutid lekkinud vedeliku kogumiseks - Liiv või mittepõlev absorbeeriv aine vedeliku absorbeerimiseks. Võib kasutada ka turvast - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Üritage tuvastada õnnetusega seotud kemikaal Juhis M1. 65

66 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja keemiakaitseülikonda. 3. Päästke kannatanud, kui nad ei ole süttimisohtlikus piirkonnas. Likvideerige süttimisoht tuulutuse Juhis M7a või pihustatud joa abil Juhis M8c. Võtke seljast kemikaaliga kokku puutunud riided. Loputage nahk leige jooksva vee all 15 minuti jooksul. Kui pritsmed on sattunud silma, loputage silmi kohe jooksva vee all ning jätkake loputamist 15 minutit. Paluge kannatanul silmi pilgutada. Juhis M14. Pöörduge arsti poole. 4. Värvitu või kollakas vedelik, meeldiva lõhnaga (süsiniksulfiidil ebameeldiv lõhn). Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. Kui lekke tulemusel on tekkinud suur loik, võib sellest lenduva auru sissehingamine allatuult olevatele inimestele tekitada mürgitusohu. Atsetonitriili ohuala on 150 m ja akrüülnitriilil 300 m. Moodustage loputus- ja pesukoht. 5. Kui lekke tulemusel on tekkinud suur lomp, evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ohuala igas suunas 50 m. Viige õues olevad inimesed ohualalt eemale või siseruumidesse. Eraldage ohuala piiretega. Paluge lekkest allatuult asuvatel inimestel varjuda siseruumidesse benseeni korral 400 m, süsiniksulfiidi korral 500 m ja akrüünitriili korral 900 m raadiuses. Süttimisohtlik ala on märgatavalt laiem. Polümeriseeruvate kemikaalide (nt akrüülnitriili) aur võib pikemaajalise mõõtmise korral polümeriseeruda süttimisohu mõõtevahendi andurisse, mistõttu mõõtevahend võib näidata liiga väikest väärtust. Süsiniksulfiidi korral näitab mõõtevahend liiga väikest väärtust, kui seda pole kalibreeritud spetsiaalselt süsiniksulfiidile. 6. Ohuala suurus kasvab, kui loiku ei vallitata. Lekke jätkumisel võib maapinda või veekogusse voolava vedeliku põhjustatud keskkonnakahju suureneda. Mahuti ja lekkiva vedeliku käsitsemisel ja keskkonnakahjustuste piiramisel vajatakse spetsialistide abi. Kui vedelik on sattunud kanalisatsiooni, teavitage kanalisatsiooniettevõtet, Kui vedelik on voolanud maha või sattunud veekogusse, paluge spetsialistide abi kohalikult omavalitsuselt. 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Tuulutage siseruumid. Eemaldage süüteallikad. Vältige ohualal igasugust sädemeid tekitavat tegevust, nt sisepõlemismootorite ja tavaliste käsiraadiojaamade kasutamist. Juhis M7a. 8. Vallitage loik liiva, mulla, absorbeeriva ainega või veega täidetud tuletõrjevoolikutega. Tõkestage vedeliku valgumine kanalisatsiooni, sulgedes kanalisatsioonikaevude avad. Kui vedelik on juba kanalisatsiooni voolanud, tõkestage selle levik, sulgedes lekkekohast mõlemale poole jäävad kanalisatsioonikaevud. Juhis M8b. Katke loik antistaatilise plastikaatkattega, et piirata vedeliku aurustumist. Katke süsiniksulfiidi loik madal- või keskkordse vahuga. Vahtu ei soovitata kasutada muude mürgiste ainete katmiseks, kuna vahu tekitamine suurendab tõrjejäätmete kogust. Juhis M8d. 9. Muutke mahuti asendit nii, et lekkeava jääks vedeliku pinnast ülespoole. Sulgege ventiil või pingutage ventiili või flantsi. Tõkestage lekkeava puidust tapi või kiiluga. Tihendage rebenenud koht kummiplaadiga (mida toetab alumiinium- või vineerplaat) või tõste- või lekkesulgemispadjaga, mis kinnitatakse koormarihmadega. Juhis M9. 66

67 10. Mahuti tühjendamine ja lekkinud vedeliku käitlemine toimub spetsialisti järelevalve all. Juhis M10a. Absorbeerige liigne vedelik liiva või muusse mittepõlevasse absorbeerivasse ainesse. Võite kasutada ka turvast. Juhis M10b. Koguge kasutatud absorbeeriv aine suletud plastmassnõusse ning käidelge see ohtliku jäätmena. Märgistage anumad tõrjejäätmete tähisega. Lekke lõppedes tuulutage siseruumid. 11. Kui vedelik on sattunud pinnasesse või veekogusse, teavitage sellest keskkonnainspektsiooni. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Loputage saastunud rõivad ja varustus. Vallitage loputusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. Puhastage vees vähelahustuvate kemikaalidega (benseen ja süsiniksulfiid) saastatud riided ja varustus ja pakkige need kilekottidesse või kaanega plastmassnõusse. Märgistage pakendid tõrjejäätmete tähisega Juhis M14. 67

68 Juhis T3c: Kergestisüttivad mürgised vedelikud (põlev leke) Ohutegurid - Põlemisgaasid võivad olla mürgised - Leegid võivad tulekahju leviku ohtu suurendada - Tulekahjus kuumenenud terasmahuti võib lõhkeda ja selle sisu tulekerana põlema süttida - Kuumenenud akrüülnitriil võib hakata polümeriseeruma, mis tõstab mahuti temperatuuri ning võib põhjustada mahuti rebenemise - Koos kustutusveega leviv kemikaal võib keskkonda kahjustada Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks - Pulberkustuti - Vahtkustutusseadmed ja alkoholikindel vahuaine - Pihustatud joad - Labidad kustutusvee vallitamiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati. 3. Päästke kannatanud, kui seda saab teha ohutult. 4. Moodustage loputus- või pesukoht. 5. Evakueerige kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. 7. Kui kemikaalilombi põlemine ei kuumuta mahutit ja selle suits ei põhjusta ohtu, laske sel lõpuni põleda (ühe minuti jooksul põleb ära umbes 5 mm paksune vedelikukiht). Eemaldage tulekahju poolt ohustatud mahutid. Kui mahuteid pole võimalik eemaldada, jahutage kuumenenud mahutit statsionaarse kustutus- või jahutusseadme või mehitamata joatorudega. Juhis M7b. Kustutage vedelikupõleng pulbri, alkoholikindla vahu või pihustatud joaga. Süsiniksulfiidi loigu võite kustutada madalvõi keskkordse vahuga. 8. Vallitage kustutusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Loputage saastunud rõivad ja varustus. Tõkestage loputusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu Juhis M8b. Puhastage vees vähelahustuvate kemi- 68

69 kaalidega (benseen ja süsiniksulfiid) saastatud riided ja varustus, pakkige need kilekottidesse või suletavatesse plastikanumatesse. Märgistage anumad tõrjejäätmete tähisega Juhis M14. 69

70 Juhis T4.1: Kergestisüttivad tahked ained (mittepõlev leke) fosfor, punane 1338 F tahke OA1 magneesium, laastud, ribad 1869 F tahke OA1 naftaleen, puhastamata või puhastatud 1334 Xn, N tahke OA1 naftaleen, sulas olekus 2304 Xn, N sulas olekus OA1 väävel 1350 Xi tahke OA1 väävel 2448 Xi sulas olekus OA1 Ohutegurid - Paljud põlevad tahked ained võivad põhjustada tolmuplahvatuse. Mida peeneteralisem aine, seda kergemini see süttib ja põleb - Metallid põlevad kõrgete temperatuuride juures ja reageerivad ägedalt, kui kustutusvahendina kasutatakse vett (tuli ägeneb) - Reageerides oksüdeerivate ainetega muutuvad plahvatusohtlikuks - Kuumenedes või põledes moodustavad sageli mürgiseid gaase (nt vääveldioksiid) Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat - Pritsmekaitseülikond Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks (kui tegemist pole metallitolmuga) - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Silmaloputuspudel - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad ja mahutid lekkinud aine kogumiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Liiv, lubi või muu kuiv mittepõlev aine lekke vallitamiseks ja võimaliku metallipõlengu kustutamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Kate aine leviku tõkestamiseks tuulise ilmaga - Suletavad plastikanumad - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage välja lekke iseloom ja ulatus. Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. Neid võib vajadusel täiendada pritsmekaitseülikonnaga. 3. Päästke kannatanud ja vältige aine tolmutamist. Enamasti on tervisekahjustuse võimalus mõõdukas. 4. Uurige leket ja tuvastage tolmuplahvatuse oht. Mõnel juhul võib süttimise põhjuseks olla hõõrdumine. Mida peeneteralisem tolm, seda suurem oht on. Juhis M4a. 70

71 5. Evakueerige inimesed ja eraldage ohuala piiretega. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid seda võib ägeda reaktsiooni või mürgiste gaaside moodustumise tõttu laiendada. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). 7. Vältige süttimist. Eemaldage süüteallikad. 8. Vältige ainete sattumist kaevudesse, kraavidesse jne. Juhis M8b. Piirake vette sattunud aine piirdepoomiga. Katke aine kattega, kui see võib tuulega levima hakata. 10. Kühveldage, image või pühkige aine ettevaatlikult, tolmutamist vältides kokku. Mõne aine plahvatusohtlikkust saab vähendada, kui seda veega niisutada (vett ei saa kasutada metallipulbri korral, sest on süttimisoht!). Kasutage sädemekindlaid ja maandatud seadmeid. Paljusid materjale saab kasutada lekkeavade tihendamiseks, aine pumpamiseks või ladustamiseks. Vask ei sobi väävliga. 11. Teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need pole seotud teostatavate järeltöödega. 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus. Juhis M14. 71

72 Juhis T4.1: Kergestisüttivad tahked ained (põlev leke) Ohutegurid - Paljud põlevad tahked ained võivad põhjustada tolmuplahvatuse mida peeneteralisem aine, seda kergemini see süttib ja põleb - Metallid põlevad kõrgete temperatuuride juures ja reageerivad ägedalt, kui kustutusvahendina kasutatakse vett (tuli ägeneb) - Reageerimisel oksüdeerivate ainetega muutuvad plahvatusohtlikuks - Kuumenedes või põledes moodustavad need sageli mürgiseid gaase (nt vääveldioksiid) Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat - Pritsmekaitseülikond Vahendid - Pihustatud juga kustutamiseks (kui tegemist pole metallitolmuga) - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad ja mahutid lekkinud aine kogumiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Liiv, lubi või muu kuiv mittepõlev aine metallipõlengu kustutamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Uurige välja lekke iseloom ja ulatus. Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. Neid võib vajadusel täiendada pritsmekaitseülikonnaga, nt naftaleeni korral. 3. Päästke kannatanud. 5. Evakueerige ja eraldage ala. Määrake ohuala. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid seda võib ägeda reaktsiooni või mürgiste gaaside moodustumise tõttu laiendada. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). 7. Suurim kustutamisega seotud oht on vesinikuplahvatus, mis võib olla metallipõlengu veega kustutamise tagajärjeks. Kui aine on pulbriline, võib tekkida ka tolmuplahvatuse oht ning aine kuumenemise või põlemise korral moodustub mürgiseid oksiide. Tähelepanu tuleb pöörata kustutusvahendi valikule. Väikesed põlengud saab tavaliselt kustutada pulbri või süsihappegaasiga, suured põlengud pihustatud joaga või mehitamata jugadega, hoides ära mahuti plahvatamise või detonatsiooni ohu. Viige ohustatud materjal turvalisse kohta. 10. Takistage kustutusvee pääs kanalisatsiooni või kraavi, kuna see võib heitveepuhasti rikkuda. 72

73 11. Teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need pole seotud teostatavate järeltöödega. 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus. Juhis M14. 73

74 Juhis T4.2: Isesüttivad ained (mittepõlev leke) fosfor, valge v kollane 1381 F, T+, C, N tahke OA1 fosfor, valge v kollane 2447 F, T+, C, N sulas olekus OA1 Ohutegurid - Need ained võivad toatemperatuuril süttida ilma väliste teguriteta - Enamik selle klassi aineid reageerib eriti ägedalt muude ainetega, (saepuru, alkohol, happed) - Ainete põlemisel võib moodustuda mürgiseid gaase (difosforpentoksiid) Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks (kui tegemist pole metallitolmuga) - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Silmaloputuspudel - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad ja mahutid lekkinud aine kogumiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Liiv, lubi või muu kuiv mittepõlev aine lekke vallitamiseks ja võimaliku metallipõlengu kustutamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Kate aine leviku tõkestamiseks tuulise ilmaga - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Üritage aine tuvastada. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht. Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. 3. Päästke kannatanud. Enamik selle klassi aineid on väga mürgised. 4. Uurige leket. Kui aine põleb, on ohuks põlengu levimine. Lekkinud aine kogusest sõltub kustutusmeetodi valik. Juhis M4a. 5. Evakueerige ja eraldage ala. Määrake ohuala. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid seda võib ägeda reaktsiooni või mürgiste gaaside moodustumise tõttu laiendada. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). 7. Eemaldage süüteallikad. 10. Paljud selle klassi ained tuleb veega niisutamise ajal kokku koguda, kuid mitte kõik (nt alumiiniumipulber, mis reageerib veega, vabastades vesiniku). Katke aine katte 74

75 vms vahendiga, kui on oht, et aine võib koos tuulega levima hakata. Vältige tolmutamist. Puhastage ala põhjalikult, tuulutage saastunud ruumid. 11. Kui aine on sattunud veekogusse, võtke ühendust kohaliku omavalitsuse, keskkonnainspektsiooni või kanalisatsiooniettevõttega. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need pole seotud teostatavate järeltöödega. 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus hoolikalt, kuna isesüttimise oht on suur. Juhis M14. 75

76 Juhis T4.2: Isesüttivad ained (põlev leke) Ohutegurid - Need ained võivad toatemperatuuril süttida ilma väliste teguriteta - Enamik selle klassi aineid reageerib eriti ägedalt muude ainetega, (saepuru, alkohol, happed) - Ainete põlemisel võib moodustuda mürgiseid gaase Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga kustutamiseks ja siseruumide tuulutamiseks (kui tegemist pole metallitolmuga) - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad ja mahutid lekkinud põlenud aine kogumiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Kate aine leviku tõkestamiseks tuulise ilmaga - Liiv, lubi või muu kuiv mittepõlev aine metallipõlengu kustutamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Üritage aine tuvastada. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht. Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. 3. Päästke kannatanud. Enamik selle klassi aineid on väga mürgised; nt fosfor võib isegi läbi naha tungida. 4. Lekkinud aine kogusest sõltub kustutusmeetodi valik. Juhis M4a. 5. Evakueerige ja eraldage ala. Määrake ohuala. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid seda võib ägeda reaktsiooni või mürgiste gaaside moodustumise tõttu laiendada. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). 7. Paljud selle klassi ained tuleb kustutada suure veekogusega, kasutades pihustatud juga. Väikesed põlengud võib kustutada pulbri või süsihappegaasiga. Viige tulekahju poolt ohustatud mahutid turvalisse kohta ja jahutage kuumenenud mahuteid, kuna need on plahvatusohtlikud. Paljud ained võib seejärel kinni katta ja hoida taassüttimise vältimiseks niisketena. Kui põleb alumiiniumipulber, ei tohi seda süsihappegaasiga kustutada, vaid vallitada kuiva liiva või kuiva mittepõleva absorbeeriva ainega. Kui kustutamine ei õnnestu, laske ainel kontrollitult lõpuni põleda. 76

77 10. Paljud selle klassi ained tuleb veega niisutamise ajal kokku koguda, kuid mitte kõik (nt alumiiniumipulber, mis reageerib veega, vabastades vesiniku). Katke aine katte vms vahendiga, kui on oht, et aine võib koos tuulega levima hakata. Vältige tolmutamist. Puhastage ala põhjalikult, tuulutage saastunud ruumid. 11. Kui aine on sattunud veekogusse, võtke ühendust kohaliku omavalitsuse, keskkonnainspektsiooni või kanalisatsiooniettevõttega. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need pole seotud teostatavate järeltöödega. 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus hoolikalt, kuna valitseb suur isesüttimise oht. Juhis M14. 77

78 Juhis T4.3: Ained, mis kokkupuutel veega eraldavad kergestisüttivaid gaase (mittepõlev leke) baarium tahke OA1 kaalium 2257 F, C tahke OA1 kaltsiumkarbiid 1402 F tahke OA1 liitium 1415 F, C tahke OA1 magneesium, pulber 1418 F tahke OA1 naatrium 1428 F, C tahke OA1 Ohutegurid - Liitium, kaalium, naatrium ja magneesium on pehmemetallid, mille veega kokkupuutel eraldub vesinik, mis omakorda õhuga segunedes võib moodustada plahvatusohtliku segu - Kaltsiumkarbiid, nagu paljud teised karbiidid, eraldab veega kokkupuutel kergestisüttivat atsetüleeni (1 kg karbiidist tekib 300 liitrit atsetüleeni) - Eelmainitud leelismetallide boorhüdriidid meenutavad valget või halli puru või pulbrit ja reageerivad veega veel ägedamalt kui leelismetallid ise - Kõigi selle klassi metallide ühine tunnus on, et nad on sööbivad ning tekitavad inimestel hingamisraskusi - Naatrium, kaalium, baarium ja liitium võivad alla neelatuna põhjustada šokki või mõjutada südame tööd - Need ained võivad toatemperatuuril süttida ilma väliste teguriteta. Enamik selle klassi aineid reageerib eriti ägedalt muude ainetega (saepuru, alkohol, happed) - Ainete põlemisel moodustub mürgiseid gaase Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks (kui tegemist pole metallitolmuga) - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Silmaloputuspudel - Süttimisohu mõõtevahend - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad ja mahutid lekkinud aine kogumiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Liiv, lubi, betoon või muu kuiv mittepõlev aine vallitamiseks ja võimaliku metallipõlengu kustutamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Kate aine kaitsmiseks nt sademete või vee eest - Suletavad plastiknõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Üritage aine tuvastada. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja tulekahju levimisoht. Juhis M1. 78

79 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. 3. Päästke kannatanud. Pöörake tähelepanu plahvatusohtlike gaasisegude süttimisohule. Tagage kannatanule värske õhk ja lamav asend. Võtke saastunud riided seljast. Loputage saastunud nahka veega. NB! Ärge sundige ainet alla neelanud kannatanut oksendama! 4. Aine ei tohi vee või niiskusega kokku puutuda. Vesiniku tõttu on plahvatusoht tõenäoline. Kui ainet on sattunud pinnasesse ja veekokku, võib tagajärjeks olla heitveepuhasti või veekogu saastumine. Juhis M4a. 5. Määrake ohuala. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid plahvatusohu puhul 300 m raadiuses. Eemaldage süüteallikad. Evakueerige inimesed ohualalt. Hoiatage vee kasutamise eest. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). 7. Vältige aine kokkupuudet veega. Olge valmis põlengut kustutama kuiva kustutusvahendiga, nt kuiv liiv, pulber, purustatud kergbetoon või kustutatud lubi. 8. Tõkestage aine pääs kaevudesse, kraavidesse jne. Katke leke juhuks, kui hakkab sadama või ainesse võib vett sattuda. Tõkestage aine pääs põhjavette ja mujale veekogudesse. 9. Sulgege või tõkestage leke. Juhis M Vältige aine kokkupuudet veega. Tõkestage aine pääs kaevudesse ja kraavidesse. Katke leke kattega või muu sarnase vahendiga, kui on oodata sademeid või kustutusvee sattumist lekkinud aine lähedusse. Olge ettevaatlik tekkinud boorhüdriidide tolmu suhtes. 11. Teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need pole seotud teostatavate järeltöödega. 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus. Juhis M14. 79

80 Juhis T4.3: Ained, mis kokkupuutel veega eraldavad kergestisüttivaid gaase (põlev leke) Ohutegurid - Need ained võivad toatemperatuuril süttida ilma väliste teguriteta - Enamik selle klassi aineid reageerib eriti ägedalt muude ainetega, (saepuru, alkohol, happed) - Ainete põlemisel moodustub mürgiseid gaase Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks (kui tegemist pole metallitolmuga) - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Silmaloputuspudel - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad ja mahutid lekkinud aine kogumiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Liiv, lubi või muu kuiv mittepõlev aine lekke vallitamiseks ja võimaliku metallipõlengu kustutamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Kate aine leviku tõkestamiseks tuulise ilmaga - Suletavad plastiknõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Üritage aine tuvastada. Baarium põleb rohelise, liitium väga punase leegiga, kaalium lilla, magneesium väga ereda ja naatrium oranži leegiga. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. 3. Päästke kannatanud. Tagage neile värske õhk ja lamav asend. Võtke saastunud riided seljast. Loputage saastunud nahka veega. NB! Ärge sundige ainet alla neelanud kannatanut oksendama! 4. Aine ei tohi vee või niiskusega kokku puutuda. Vesiniku tõttu on plahvatusoht tõenäoline. Kui ainet on sattunud pinnasesse ja veekokku, võib tagajärjeks olla heitveepuhasti või veekogu saastumine. Juhis M4a. 5. Evakueerige ja eraldage ala. Määrake ohuala. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid plahvatusohu puhul 300 m raadiuses. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). 7. Enamikul juhtudel on parem lasta ainel põleda kontrollitult, et vältida plahvatuslikku taassüttimist. Kui põlengu kustutamine on vältimatu, peab seda tegema kuiva kustutusainega, nt pulbri, purustatud kergbetooni, liiva või kustutatud lubjaga. Olge ette- 80

81 vaatlik metalli põlemisel tekkivate pritsmetega. Viige tuleohus mahutid turvalisse kohta. ÄRGE kasutage vett. Selle asemel võite vett kasutada pihustatud joa abil suitsupilve hajutamiseks. 10. Loputage saastunud ala veega pärast aine kokkukogumist või põlemist. Kontrollige ümbruskonna ph-taset. 11. Teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need pole seotud teostatavate järeltöödega. 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus. Juhis M14. 81

82 Juhis T5.1: Oksüdeerivad ained (mittepõlev leke) ammooniumnitraat 1942 O tahke OA1 kaaliumkloraat 1485 O, Xn, N tahke OA1 naatriumkloraat 1495 O, Xn, N tahke OA1 naatriumnitrit 1500 O, T, N tahke OA1 naatriumperoksiid 1504 O, C tahke OA1 vesinikperoksiid, 8 20% 2984 Xn vedelik OA1 vesinikperoksiid, 20 60% 2014 O, C vedelik OA1 vesinikperoksiid, >60% 2015 O, C vedelik OA1 Ohutegurid - Ained, mis iseenesest on suhteliselt ohutud, kuid mõnede puhul eksisteerib ootamatute reaktsioonide võimalus ehk need on väga reaktiivsed - Kui need ained puutuvad kokku põlevate ainetega, võib tulekahju areneda plahvatusohtlikuks - Kui ainet lekib suurtes kogustes ja lekkekohale satub hapnikku, tekib tõenäoline plahvatusoht - Need ained sisaldavad hapnikku (kas puhtal kujul või keemilise ühendina), mis võib soojenemisel või keemilise reaktsiooni tulemusel vabaneda ja soodustada nii põlengut kui plahvatust - Lekke korral tuleb olla ettevaatlik jalanõudest tekkiva hõõrdumisega, mis võib põhjustada aine süttimist - Vesinikperoksiid laguneb kuumenemisel või kokkupuutel mustuse või metalliga veeks ja hapnikuks (vahutab ja pritsib) - Kuumenev vesinikperoksiidi mahuti võib rõhu tõusu tagajärjel lõhkeda ning vabanev hapnik hoogustab põlengut veelgi - Üle 90-protsendiline vesinikperoksiid võib plahvatada nt löögi või sädeme mõjul - Vesinikperoksiid moodustab koos lämmastikhappe või põlevate ainetega tugevaid lõhkeaineid - Vesinikperoksiidiga kaetud rõivad või nahkriided võivad kuivades kergesti ise süttida Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks ja võimalikuks aine kustutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Sädemekindlad tööriistad - Indikaatsioonitorud ja käsipump kloori või lämmastikoksiidi kontsentratsiooni määramiseks - Silmaloputuspudel - ph-paber kanalisatsiooni juhitud vee happelisuse kontrollimiseks - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad ja mahutid lekkinud aine kogumiseks - Sädemekindel kemikaalipump aine pumpamiseks ühest mahutist teise - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Puhtad polüeteen-, polüpropeeni- või polütetrafluorieteen- (teflon-) kiilud vesinikperoksiidi lekke sulgemiseks 82

83 - Liiv, lubi või muu kuiv mittepõlev aine vallitamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Kate aine leviku tõkestamiseks tuulise ilmaga - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Üritage aine tuvastada. Pidage meeles, et vesinikperoksiidi ohu ÜRO number on vastavalt aine kontsentratsioonile erinev: 8 20% (2984), 20 60% (2014) ja >60% (2015). Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. 3. Päästke kannatanud. Ettevaatust, võimalik süttimisoht! Jalanõude hõõrdumine vastu maad või nt nahksaabaste kokkupuude vesinikperoksiidiga võib põhjustada süttimist. Vältige aine tolmutamist, kuna see võib tekitada mürgitusohtu. Kui inimene on vesinikperoksiidiga kokku puutunud, võtke tal saastunud riided seljast, loputage kannatanut ja saastunud riideid rohke veega, kuna muidu võib aine iseenesest süttida. 4. Kontsentreeritud väävelhappe kokkupuutel ainega tekib plahvatuslik reaktsioon. Kloraatide kokkupuutel tugevate hapetega tekivad kloor ja kloordioksiid. Nitritite või nitraatide kuumenemisel või tulekahju tagajärjel on ohuks lämmastikoksiidi ühendite tekkimine. Juhis M4a. 5. Evakueerige ja eraldage ala. Määrake ohuala. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid plahvatusohu puhul 300 m raadiuses. Eemaldage süüteallikad. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). Paisunud vesinikperoksiidi mahutid annavad märku suurenenud rõhust. Selle põhjuseks võib olla vigane ülerõhuventiil, aga ka intensiivne aurustumine. Alustage kiiresti tugeva jahutamisega. Mahutis toimuvat aurustusmist märgatakse sageli tõusnud temperatuuri tõttu ja sel juhul on meetoditeks jahutamine, rõhu alandamine, veega lahjendamine ja mahuti tühjendamine. Anorgaanilisi peroksiide, nt naatriumperoksiid, ei tohi veega jahutada, kuna need reageerivad veega kokkupuutel tavaliselt ägedalt 7. Tõkestage sööbivate ainete kokkupuude põlevate ja eriti orgaaniliste ainetega, kuna tekib isesüttimise oht. Katke aine nt kilega. Eemaldage süüteallikad. Ärge laske vesinikperoksiidi sisaldavasse mahutisse vett. Kasutage mahavoolanud vesinikperoksiidi korral pihustatud juga ja palju vett. 8. Proovige leke sulgeda. Pöörake tähelepanu saastunud maapinnale ja lumele. Takistage aine levik kaevudesse, sulgedes kaevud kindlalt. Juhis M8b. 9. Lekke ajutiseks sulgemiseks võib kasutada mistahes anorgaanilist ainet. Vesinikperoksiidi mahuti lekkeava peab sulgema puhta plastmasstapiga või -kiiluga (mitte puidust). 83

84 10. Kühveldage, pumbake või image aine kokku. Pidage meeles, et paljud neist ainetest võivad nt vahenditele, orgaanilisele ainele jäädes või kuivades tulekahju põhjustada. Seepärast puhastage vahendeid põhjalikult. Tuulutage need ruumid, kus aine on olnud. Kuiv aine hoitakse tuleohu tõttu orgaanilistest ainetest eraldi. Tõkestage vesinikperoksiidi kokkupuude metallide ja orgaaniliste ainetega. Vallitage suured lekked liiva, savi või mullaga ja lahjendage suure koguse veega (umbes 100- kordne veekogus) enne selle veekogusse või kanalisatsioonivõrku juhtimist (ph peab olema 6 10). Ärge kunagi valage kokkukogutud ainet tagasi mahutisse või nõusse, kuna see võib aurustuda. Maas olevat mittepuhast vesinikperoksiidi ei tohi plahvatusohu tõttu pumbata. Puhta vesinikperoksiidi pumpamine, nt vigastatud mahutist tervesse tsisternautosse, on lubatud. Kõik pumpamisel kasutatavad vahendid peavad olema puhtad ning ei tohi sisaldada orgaanilisi aineid. Pumpamine tuleks soovitavalt sooritada spetsialistide kontrolli all. Vesinikperoksiid langetab ümbruskonna ph-taset. 11. Teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need pole seotud teostatavate järeltöödega. 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus. Nt võivad riietele sattunud kuivanud oksüdeerivad ained süttida iseenesest. Pange saastunud riided kohe ligunema. Aine kogumisel kasutatud nõud tuleb korralikult puhastada. Vesinikperoksiidi sisaldanud nõusid ei tohi kasutada muude ainete puhul Juhis M14. 84

85 Juhis T5.1: Oksüdeerivad ained (põlev leke) Ohutegurid - Ained, mis iseenesest on suhteliselt ohutud, kuid mõne puhul eksisteerib ootamatute reaktsioonide võimalus ehk need on väga reaktiivsed - Kui need ained puutuvad kokku põlevate ainetega, võib tulekahju areneda plahvatusohtlikuks - Kui ainet lekib suurtes kogustes ja lekkekohale satub hapnikku, tekib tõenäoline plahvatusoht - Need ained sisaldavad hapnikku (kas puhtal kujul või keemilise ühendina), mis võib soojenemisel või keemilise reaktsiooni tulemusel vabaneda ja soodustada nii põlengut kui plahvatust - Lekke korral tuleb olla ettevaatlik jalanõudest tekkiva hõõrdumisega, mis võib põhjustada aine süttimist - Vesinikperoksiid laguneb kuumenemisel või kokkupuutel mustuse või metalliga veeks ja hapnikuks (vahutab ja pritsib) - Kuumenev vesinikperoksiidi mahuti võib rõhu tõusu tagajärjel lõhkeda ning vabanev hapnik hoogustab põlengut veelgi - Üle 90-protsendiline vesinikperoksiid võib plahvatada nt löögi või sädeme mõjul - Vesinikperoksiid moodustab koos lämmastikhappe või põlevate ainetega tugevaid lõhkeaineid - Vesinikperoksiidiga kaetud rõivad või nahkriided võivad kuivades kergesti ise süttida Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat Vahendid - Pihustatud juga siseruumide tuulutamiseks ja võimalikuks aine kustutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Sädemekindlad tööriistad - Indikaatsioonitorud ja käsipump kloori või lämmastikoksiidi kontsentratsiooni määramiseks - Silmaloputuspudel - ph-paberid kanalisatsiooni juhitud vee happelisuse kontrollimiseks - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad ja mahutid lekkinud aine kogumiseks - Sädemekindel kemikaalipump aine pumpamiseks ühest mahutist teise - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Liiv, lubi või muu kuiv mittepõlev aine vallitamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Kate aine leviku tõkestamiseks tuulise ilmaga - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Üritage aine tuvastada. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Juhis M1. 85

86 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. 3. Päästke kannatanud. Ettevaatust, võimalik süttimisoht. Kui inimene on vesinikperoksiidiga kokku puutunud, võtke tal saastunud riided seljast ja loputage kannatanut ning saastunud riideid rohke veega, kuna aine võib iseenesest süttida. 4. Suurte ladude või transpordimahutite tulekahjude korral kaasneb massiplahvatusoht. Juhis M4a. 5. Evakueerige ja eraldage ala. Määrake ohuala. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid plahvatusohu puhul 300 m raadiuses. Eemaldage süüteallikad. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). Paisunud vesinikperoksiidi mahutid annavad märku suurenenud rõhust. Selle põhjuseks võib olla vigane ülerõhuventiil, aga ka intensiivne aurustumine. Alustage kiiresti tugeva jahutamisega. Mahutis toimuvat aurustusmist märgatakse sageli tõusnud temperatuuri tõttu ja sellisel juhul on meetoditeks jahutamine, rõhu alandamine, veega lahjendamine ja mahuti tühjendamine. Anorgaanilisi peroksiide nt naatriumperoksiid ei tohi veega jahutada, kuna need reageerivad veega kokkupuutel tavaliselt ägedalt. 7. Oksüdeeriva aine põleng tuvastatakse kergesti peaaegu valge, ägeda leegi ja sisiseva hääle järgi. Jahutage kuumenenud mahutit. Võimaluse korral eemaldage süttimata aine tulekoldest. Kasutage pihustatud juga ja palju vett. Kui tulekahjusse on sattunud suur kogus ainet, tuleb alalt inimesed evakueerida ja kasutada ainult mehitamata jugasid. Viige tuleohus mahutid jahedasse kohta. Nitritite ja nitraatide põlemisel tekivad lämmastikoksiidid. Koguge kustutusvesi kokku, kuna see võib olla keskkonnale ohtlik ja takistada kanalisatsioonivõrgu tööd. Tuulutage ruumid, kus oli aine. Ärge laske vett vesinikperoksiidi sisaldavasse mahutisse. 10. Kühveldage, pumbake või image aine kokku. Pidage meeles, et paljud neist ainetest võivad nt vahenditele, orgaanilisele ainele jäädes või kuivades tulekahju põhjustada. Seepärast puhastage vahendeid põhjalikult. Tuulutage need ruumid, kus aine on olnud. Kuiv aine hoitakse tuleohu tõttu orgaanilistest ainetest eraldi. Tõkestage vesinikperoksiidi kokkupuude metallide ja orgaaniliste ainetega. Vallitage suured lekked liiva, savi või mullaga ja lahjendage suure koguse veega (umbes 100- kordne veekogus) enne, kui juhite selle veekogusse või kanalisatsioonivõrku (ph peab olema 6 10). Ärge kunagi valage kokkukogutud ainet tagasi mahutisse või nõusse, kuna see võib aurustuda. Maas olevat mittepuhast vesinikperoksiidi ei tohi plahvatusohu tõttu pumbata. Puhta vesinikperoksiidi pumpamine, nt vigastatud mahutist tervesse tsisternautosse, on lubatud. Kõik pumpamisel kasutatavad vahendid peavad olema puhtad ning ei tohi sisaldada orgaanilisi aineid. Pumpamine tuleks soovitavalt sooritada spetsialistide kontrolli all. Vesinikperoksiid langetab keskkonna ph-taset. 11. Teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need pole seotud teostatavate järeltöödega. 86

87 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus. Nt võivad riietele sattunud kuivanud oksüdeerivad ained süttida iseenesest. Pange saastunud riided kohe ligunema. Aine kogumisel kasutatud nõud tuleb korralikult puhastada 15. Vesinikperoksiidi sisaldanud nõusid ei tohi kasutada muude ainete hoidmiseks. Juhis M14. 87

88 Juhis T5.2: Orgaanilised peroksiidid (mittepõlev leke) Ohutegurid - Orgaanilised peroksiidid sisaldavad samas molekulis nii hapnikku kui põlevainet, millest tuleneb jätkuv tule- või plahvatusoht - Orgaanilised peroksiidid hõlmavad erinevaid keemilisi ühendeid, mis oma omadustelt võivad olla ohututest ühenditest kuni plahvatusohtlikeni - Reageerivad mõnede metallide, hapete, leeliste ja erinevate keemiliste ühenditega ägedalt või plahvatavalt - On vastuvõtlikud soojale ja külmale ning mehaanilisele mõjule, nt nühkimisele, hõõrdumisele - Peroksiid hakkab piisava temperatuuritõusu korral (sageli piisab üle 80º C temperatuurist) aurustuma; reaktsioon võib olla äge või isegi plahvatuslik - Peroksiid on väga reaktsioonitundlik, mis võib põhjustada ägeda põlemise, kus vabaneb suures koguses soojuskiirgust - Suletud mahutis olev peroksiid võib tekitada plahvatuse, lööklaine või killud Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat - Pritsmekaitseülikond Vahendid - Pihustatud juga siseruumi tuulutamiseks ja võimalikuks aine kustutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Sädemekindlad tööriistad - Silmaloputuspudel - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Labidad ja mahutid lekkinud ja põlenud aine kogumiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Liiv, lubi või muu kuiv mittepõlev aine vallitamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Sulgemisvahendid ja pumpamisseadmed, mis on valmistatud polüpropüleenist või roostevabast terasest - Kate aine leviku tõkestamiseks tuulise ilmaga - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Üritage aine tuvastada. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. Peroksiidi läheduses töötamiseks tuleb kasutada pritsmekaitseülikonda ja suruõhuhingamisaparaati. 3. Päästke kannatanud. Ettevaatust, võimalik süttimisoht! Kui inimene on peroksiidiga kokku puutunud, võtke tal saastunud riided seljast, loputage kannatanut ja saastunud riideid rohke veega, kuna aine võib iseenesest süttida. Saastunud riided ja jalanõud pange vette, et vältida isesüttimist. Kui peroksiid on sattunud silma, loputage silmi koheselt rohke veega. 88

89 4. Hinnake leket ja selle kogust. Juhis M4a. 5. Evakueerige ja eraldage ala. Määrake ohuala. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid plahvatusohu puhul 300 m raadiuses. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). NB! Võimalik reaktsiooni oht. Mehaaniline mõju, orgaanilised ained, happed, leelised, metallid, redutseerivad ained, tuhk, rooste, mustus ning soojus võivad käivitada peroksiidi lendumisprotsessi. 7. Eemaldage süüteallikad. Kasutage sädemekindlaid tööriistu. 8. Võimaluse korral sulgege või peatage leke. Sulgemiseks, pumpamiseks ja ladustamiseks peab kasutama vahendeid, mis on valmistatud polüpropüleenist või roostevabast terasest. PVC, kumm, puu, vask, messing ja raud selleks ei sobi. Juhis M8b. Takistage metallide, orgaaniliste ainete, hapete, leeliste, redutseerivate ainete, tuha, rooste, mustuse jms sattumist kontakti peroksiidiga. 9. Sulgege lekked. Juhis M Vallitage suured lekked liiva, savi või mullaga ja lahjendage enne kokkukogumist rohke veega. Tõkestage lahjendamata vedeliku pääs kanalisatsiooni, keldrisse, kaevudesse, aukudesse ja veekogudesse. Pidage meeles, et aine on löögitundlik. Pumpamiseks ja ladustamiseks ei sobi kumm, PVC ja vask. Ärge sulgege peroksiide ventileerimata nõusse või hoidke mahuti ventiili kinni. Varem kasutatud orgaaniliste peroksiidide säilitusnõusid või mahuteid võib kasutada ainult peroksiidide ladustamiseks. 11. Teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need ei ole seotud teostatavate järeltöödega. 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus. Saastunud rõivad pannakse kohe ligunema. Orgaanilised peroksiidid võivad põhjustada puuvillaste riiete isesüttimist. Juhis M14. 89

90 Juhis T5.2: Orgaanilised peroksiidid (põlev leke) Ohutegurid - Orgaanilised peroksiidid sisaldavad samas molekulis nii hapnikku kui põlevainet, millest tuleneb jätkuv tule- või plahvatusoht - Orgaanilised peroksiidid hõlmavad hulka keemilisi ühendeid, mis oma omadustelt võivad olla ohututest ühenditest kuni plahvatusohtlikeni - Reageerivad mõnede metallide, hapete, leeliste ja erinevate keemiliste ühenditega ägedalt või plahvatavalt - On vastuvõtlikud soojale ja külmale ning mehaanilisele mõjule (nt nühkimisele, hõõrdumisele) - Peroksiid hakkab piisava temperatuuritõusu korral (sageli piisab üle 80 ºC temperatuurist) aurustuma; reaktsioon võib olla äge või isegi plahvatuslik - Peroksiid on väga reaktsioonitundlik, mis võib põhjustada ägeda põlemise, kus vabaneb suures koguses soojuskiirgust - Suletud mahutis olev peroksiid võib tekkida plahvatuse, lööklaine või killud Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat - Pritsmekaitseülikond Vahendid - Pihustatud juga siseruumide tuulutamiseks ja konteinerite jahutamiseks - (Sädemekindel) ventilaator siseruumide tuulutamiseks - Sädemekindlad tööriistad - Silmaloputuspudel - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Indikatsioonitorud ja käsipump kloorisisalduse mõõtmiseks - Labidad ja mahutid lekkinud ja põlenud aine kogumiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Liiv, lubi või muu kuiv mittepõlev aine vallitamiseks - Piirdepoom aine leviku tõkestamiseks - Sulgemisvahendid ja pumpamisseadmed, mis on valmistatud polüpropüleenist või roostevabast terasest - Kate aine leviku tõkestamiseks tuulise ilmaga - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Üritage aine tuvastada. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja tulekustutusriietust. Peroksiidi läheduses töötamiseks tuleb kasutada pritsmekaitseülikonda ja suruõhuhingamisaparaati. 3. Päästke kannatanud. Ettevaatust, võimalik süttimisoht! Kui inimene on peroksiidiga kokku puutunud, võtke tal saastunud riided seljast ja loputage kannatanut ning saastunud riideid rohke veega, kuna aine võib iseenesest süttida. Saastunud riided 90

91 ja jalanõud pange vette, et vältida isesüttimist. Kui peroksiid on sattunud silma, loputage silmi kohe rohke veega. 4. Hinnake leket ja selle kogust. Juhis M4a. 5. Evakueerige inimesed ja eraldage ala piiretega. Määrake ohuala. Eraldamine toimub tavaliselt 50 m raadiuses, kuid plahvatusohu puhul 300 m raadiuses. 6. Hinnake olukorra arenemist. Küsige nõu spetsialistidelt (demineerijad, tootjad). NB! Võimalik reaktsiooni oht. Mehaaniline mõju, orgaanilised ained, happed, leelised, metallid, redutseerivad ained, tuhk, rooste, mustus ning soojus võivad käivitada peroksiidi lendumisprotsessi. 7. Suletud mahutite korral on ülerõhu ja plahvatuse oht. Jahutage kuumenenud mahuteid mehitamata jugadega ja viige tuleohus mahutid jahedasse kohta. Juhis M7b. Tulekahju korral kasutage pihustatud juga. Töötage plahvatusohu korral ohutus piirkonnas. Päästemeeskond peab kasutama pritsmekaitseülikondi ja suruõhuhingamisaparaate. Temperatuuri tõusu korral kaaluge mahuti tühjendamist veega lahjendamise abil. Orgaanilised peroksiidid võivad ägedalt reageerida kloriididega ja eraldada selle käigus kloori. 8. Võimalusel sulgege või peatage leke ja vältige metallide ning orgaaniliste ainete sattumist kontakti peroksiididega, kuna see võib hapniku ja põlevaine mõjul põlengut kiirendada. Juhis M8b. 9. Sulgege lekked. Juhis M Sulgemiseks, pumpamiseks ja ladustamiseks peab kasutama vahendeid, mis on valmistatud polüpropüleenist või roostevabast terasest. PVC, kumm, puu, vask, messing ja raud selleks ei sobi. Ärge sulgege peroksiide ventileerimata nõusse või hoidke mahuti ventiili kinni. Varem kasutatud orgaaniliste peroksiidide säilitusnõusid või mahuteid võib kasutada ainult peroksiidide ladustamiseks. 11. Teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded sealt, kus need ei ole seotud teostatavate järeltöödega. 14. Puhastage saastunud rõivad ja varustus. Saastunud rõivad pannakse kohe ligunema. Orgaanilised peroksiidid võivad põhjustada puuvillaste riiete isesüttimist. Juhis M14. 91

92 Juhis T6a: Mürgised ained akrüülamiid 2074 T tahke/vedelik OA2 arseeniühendid 1557 T, N tahke OA1 fenool 2312 T, C sulas olekus OA2 hüdrokinoon 2662** Xn, N tahke OA1 kaaliumtsüaniid 1680 T+, N tahke OA2 tolueendiisotsüanaat 2078 T+ tahke/vedelik OA1 ** ÜRO number kehtetu Ohutegurid - Suu ja naha kaudu organismi sattuv kemikaal põhjustab mürgitusohtu - Kaaliumtsüaniid moodustab veega reageerides eriti mürgise vesiniktsüaniidgaasi - Kemikaalid ei ole kergestisüttivad, kuid võivad kuumenedes moodustada väga mürgiseid gaase - Maapinda imenduv või veekokku sattuv kemikaal või kustutusvesi põhjustab keskkonnakahjustusi Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat - Keemiakaitseülikond Vahendid - Polüetüleenglükooli lahus (1 osa polüetüleenglükooli, 2 osa vett) fenoolipritsmete loputamiseks - Silmaloputuspudel - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Labidad loigu ja kustutusvee vallitamiseks - Liiv või mittepõlev absorbeeriv aine vallitamiseks ja imendamiseks - Kate loigu katmiseks - Tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Paranduspasta lekkeava sulgemiseks - Neopreenist kummiplaat ja alumiinium- või vineerplaat ning koormarihmad rebendi tihendamiseks - Koormarihmadega tõste- või lekkesulgemispadi rebendi tihendamiseks - Suletavad nõud lekkinud kemikaali kogumiseks - Kaanega plastmassnõud kasutatud absorbeeriva aine kogumiseks - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Üritage tuvastada õnnetusega seotud kemikaal Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja keemiakaitseülikonda. 92

93 3. Päästke kannatanud. Võtke neil seljast kemikaaliga kokku puutunud riided. Loputage nahk leige jooksva vee all. Peske kannatanuid 15 minutit jooksva veega. Kui vedelikku on pritsinud silma, alustage kohe jooksva veega loputamist ja jätkake seda 15 minutit. Paluge kannatanutel silmi pilgutada. Fenoolipritsmete loputamiseks nahalt ja silmist sobib hästi polüetüleenglükooli lahus. Juhis M14. Korraldage kannatanu transport haiglasse. 4. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. Ohuala on ala, millele kemikaal on levinud. Tulekahju korral ala, kuhu suits levib. Moodustage pesukoht. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. Tulekahju korral hoiatage suitsu levipiirkonnas viibivaid inimesi ning paluge neil varjuda siseruumidesse. 6. Maapinda või veekogusse valguva kemikaali tekitatud keskkonnakahjustused suurenevad lekke jätkudes. Mahuti ja lekkinud kemikaali käitlemisel ja keskkonnakahjustuse piiramisel vajatakse spetsialisti abi. Kui kemikaal on sattunud kanalisatsiooni, teavitage sellest kanalisatsiooniettevõtet. Kui kemikaal on valgunud maapinda või veekogusse, teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad pakendid ja mahutid. Kui neid ei saa eemaldada, jahutage mahuti kuumenevat osa mehitamata joatorudega. Juhis M7b. Kui mürgine aine satub tulekahjusse, kasutage kustutamiseks võimalikult vähe vett või vahtu. 8. Vallitage loik liiva, mulla, mittepõleva absorbeeriva aine või veega täidetud tuletõrjevoolikuga. Takistage kemikaali sattumine kanalisatsiooni, sulgedes kanalisatsioonikaevude avad. Kui kemikaal on sattunud kanalisatsiooni, takistage selle levimine, sulgedes lekkekohast kummalegi poole jäävad kanalisatsioonikaevud. Juhis M8b. Tõkestage pulbrilise aine tolmamine kattega kattes või ainet niisutades. Vallitage kustutusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. 9. Muutke mahuti asendit nii, et lekkeava jääks vedeliku pinnast ülespoole. Sulgege ventiil, pingutage ventiilipesa või flantsi. Sulgege lekkeava puidust tapi või kiiluga. Tihendage rebenenud koht kummiplaadiga (mida toetab alumiinium- või vineerplaat) või tõste- või lekkesulgemispadjaga, mis kinnitatakse koormarihmadega. Juhis M Järgige spetsialisti juhiseid. Koguge tahke kemikaal kaanega kaetud anumatesse. Koguge (pumbake, kühveldage) lekkinud vedel kemikaal suletavatesse anumatesse või mahutisse. Juhis M10a. Absorbeerige ülejäänud vedelik liiva või mittepõlevasse absorbeerivasse ainesse ja koguge kasutatud imav aine kaanega anumatesse. Märgistage anumad tõrjejäätmete tähisega. Juhis M10b. 11. Kui kemikaal on sattunud maapinda või veekogusse, teavitage keskkonnainspektsiooni. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 93

94 14. Loputage saastunud rõivad ja varustus veega. Vallitage loputusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. Puhastage riided ja varustus ning pakkige need kilekottidesse või kaanega plastikanumatesse. Märgistage pakendid tõrjejäätmete tähisega Juhis M14. 94

95 Juhis T6b: Lenduvad mürgised vedelikud epiklorohüdriin 2023 T l. vedelik OA4 (800 m) süsiniktetrakloriid 1846 T, N ekl. vedelik OA5 (100m,400m) hüdrasiin 64% 2030 T, N vedelik OA3 (150 m) metüleenkloriid 1593 Xn ekl. vedelik OA3 (150 m) Ohutegurid - Auru sissehingamine ja läbi naha vedelikupiiskade imendumine põhjustab mürgitusohtu. Lõhn ei hoiata piisavalt mürgitusohu eest - Hüdrasiini aur on ärritav ja pritsmed väga sööbivad - Õhust raskem aur võib koguneda keldritesse ja süvenditesse - Hüdrasiin võib kergesti süttida, kui see satub kontakti metallioksiidide (nt rooste), peene metallipulbri või poorse materjaliga (nt puu, tekstiil, liiv). Hüdrasiin lendub kuumenemisel ja võib ka hapnikuvabas ruumis põleda. - Maapinda imenduv või veekogusse valguv vedelik või kustutusvesi põhjustab keskkonnakahjustusi Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat - Keemiakaitseülikond Vahendid - Silmaloputuspudel - Gaasimõõtevahend ja kemikaalidele mõeldud indikatsioonitorud või kassetid - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks - Vahtkustutusseadmed ja alkoholikindel vahuaine - Pihustatud joad - Labidad loigu ja kustutusvee vallitamiseks ja absorbeeriva aine käitlemiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Kate loigu katmiseks - Tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Paranduspasta lekkeava sulgemiseks - Neopreenist kummiplaat ja alumiinium- või vineerplaat ning koormarihmad rebendi tihendamiseks - Koormarihmadega tõste- või lekkesulgemispadi rebendi tihendamiseks - Happekindel pump ja voolikud - Metallist mahutid lekkiva vedeliku kogumiseks - Liiv või mittepõlev absorbeeriv aine imamiseks - Suletavad metallnõud kasutatud absorbeeriva aine kogumiseks - Suletavad plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Üritage tuvastada õnnetusega seotud kemikaal Juhis M1. 95

96 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja keemiakaitseülikonda. 3. Päästke kannatanud. Võtke neil seljast kemikaaliga kokku puutunud riided. Loputage nahk leige jooksva vee all. Peske kannatanuid 15 minutit jooksva veega. Kui vedelikku on pritsinud silma, alustage kohe jooksva veega loputamist ja jätkake seda 15 minutit. Paluge kannatanutel silmi pilgutada. Juhis M14. Korraldage kannatanute transport haiglasse. 4. Iseloomuliku lõhnaga värvitu vedelik. Lõhn ei hoiata piisavalt mürgitusohu eest. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. Kui lekkinud vedelik on moodustanud suure loigu, on meetrit allatuult aurud sissehingamisel ohtlikud. Moodustage pesukoht. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. Kui lekkinud süsiniktetrakloriid või epiklorohüdriin on tekitanud suure loigu, hoiatage allatuult olevaid elanikke (süsiniktetrakloriidi korral 400 m ja epiklorohüdriini korral 800 m raadiuses) ja paluge neil varjuda siseruumidesse. 6. Ohuala suurus kasvab, kui loiku ei vallitata. Lekke jätkudes maapinda või veekogusse valguva vedeliku tekitatud keskkonnakahjustused suurenevad. Mahuti ja lekkinud kemikaali käitlemisel ja keskkonnakahjustuse piiramisel vajatakse spetsialisti abi. Kui vedelik on sattunud kanalisatsiooni, teavitage kanalisatsiooniettevõtet. Kui vedelik on voolanud maha või sattunud veekogusse, teavitage keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 7. Eemaldage süüteallikad. Vältige ohualal igasugust sädemeid tekitavat tegevust, nagu sisepõlemismootorite ja tavaliste käsiraadiojaamade kasutamist. Juhis M7a. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Kui neid ei saa eemaldada, jahutage mahuti kuumenevat osa mehitamata joatorudega. Ärge laske veel sattuda mahutisse. Juhis M7b. Kustutage vedelikupõleng alkoholikindla vahu või pihustatud joa abil ja põlev materjal sellele sobiva kustutusvahendiga. Vallitage kustutusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. 8. Vallitage loik liiva, mulla, mittepõleva absorbeeriva ainega või veega täidetud tuletõrjevoolikuga. Tõkestage vedeliku valgumine kanalisatsiooni, sulgedes kanalisatsioonikaevude avad. Kui vedelik on juba kanalisatsiooni voolanud, tõkestage selle levik kanalisatsioonivõrgus, sulgedes lekkekohast mõlemale poole jäävad kanalisatsioonikaevud. Juhis M8b. Katke aurustumise vältimiseks loik kilekattega. Katmiseks ei soovitata kasutada vahtu, kuna vaht suurendab tõrjejäätmete hulka. Juhis M8d. 9. Muutke mahuti asendit nii, et lekkeava jääks vedeliku pinnast ülespoole. Sulgege ventiil, pingutage ventiilipesa või flantsi. Tõkestage lekkeava puidust tapi või kiiluga. Tihendage rebenenud koht kummiplaadiga (mida toetab alumiinium- või vineerplaat) või tõste- või lekkesulgemispadjaga, mis kinnitatakse koormarihmadega. Juhis M Pärast lekke lõppemist tuulutage siseruumid. Mahuti tühjendamine ja lekkinud vedeliku kogumine (pumpamine, kühveldamine) toimub spetsialisti järelevalve all. Juhis M10a. Absorbeerige liigne vedelik liiva või mittepõlevasse absorbeerivasse ainesse. 96

97 Hüdrasiini süttimisohtu vältimiseks lahjendage hüdrasiini veega või niisutage absorbeerivat ainet. Koguge kasutatud absorbeeriv aine kaanega kaetud ja kilekotiga vooderdatud metallnõudesse ning käidelge seda ohtliku jäätmena. Märgistage anumad tõrjejäätmete tähisega. Juhis M10b. 11. Kui vedelik on sattunud pinnasesse või veekogusse, teavitage sellest keskkonnainspektsiooni. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Loputage saastunud rõivad ja varustus veega. Vallitage loputusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. Puhastage vähelahustuvate kemikaalidega (süsiniktetrakloriid) määrdunud rõivad ja varustus ning pakkige need kilekottidesse või suletavatesse plastikanumatesse. Märgistage pakendid tõrjejäätmete tähisega. Juhis M14. 97

98 Juhis T6c: Nakatavad ained inimesele nakkusohtlik aine 2814 tahke/vedelik OA1 ainult loomadele nakkusohtlik aine 2900 tahke/vedelik OA1 määratlemata kliinilised jäätmed 3291 tahke/vedelik OA1 Ohutegurid - Nakatavad ained sisaldavad elavaid mikroorganisme, mis organismi sattudes võivad põhjustada haigusi inimestele ja/või loomadele - Kaasneda võivad ka mikroorganismide poolt toodetud mürgised ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada mürgituse inimestele ja/või loomadele - Teatud nakatavate ainete levimine veekogudesse või põhjavette võib põhjustada nakkusohtu Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Kummi- või kilekindad - Pritsmekaitseülikond - Suruõhuhingamisaparaat - Filtriga gaasimask Vahendid - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - Pneumaatilised torusulgemise padjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Labidad lombi vallitamiseks ja absorbeeriva aine laotamiseks - Liiv või absorbeeriv aine vallitamiseks ja absorbeerimiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Paranduspasta lekkeava sulgemiseks - Hermeetiliselt suletav anum - Suletud nõud lekkinud aine ja kasutatud absorbeeriva aine kogumiseks - Desinfitseerimisaine - Suletavad plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Üritage tuvastada õnnetusega seotud nakatav aine Juhis M1. 2. Kasutage kummi- või kilekindaid ja pritsmekaitseülikonda. Kasutage suruõhuhingamisaparaati või filtriga gaasimaski. 3. Päästke kannatanud. Kui nad on kokku puutunud pakenditest lekkinud nakkusohtliku ainega, võtke ühendust tervishoiuametiga ja paluge juhiseid. 4. Vajadusel kontrollivad keemiasukeldujad, kas aine pakendid on kahjustatud. Transportimise käigus toimunud õnnetuse korral toovad nad auto kabiinist ohutusjuhised. Sukeldujad uurivad ka lekke asukohta ja lekkeava suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levikut. Juhis M4a. Ohuala on ala, millele aine on levinud. Moodustage desinfektsioonipunkt. 98

99 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. Versioon Mida laiemale alale aine levib, seda suurem on nakkusoht. Spetsialistide abi vajatakse lekkinud aine käitlemisel ning ala, riiete, varustuse ja inimeste puhastamisel. Teavitage õnnetusest tervishoiuametit ja paluge spetsialisti abi. 7. Eemaldage tuleohus olevad või muu teguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad pakendid. Kui nakkusohtlik aine on sattunud tulekahjusse, kasutage kustutamiseks võimalikult vähe vett või vahtu. 8. Katke loik liiva, mulla või absorbeeriva ainega. Takistage aine valgumine kanalisatsiooni, sulgedes kanalisatsioonikaevude avad. Vallitage kustutusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. 9. Muutke lekkivate anumate asendit nii, et lekkeava oleks vedeliku pinnast kõrgemal. Tõkestage lekkeava puidust tapi või kiiluga või muu sobiva vahendiga. Paigutage lekkivad anumad hermeetiliselt suletavatesse anumatesse. Juhis M Järgige spetsialistide ja/või ohutusjuhiseid. Koguge tahke aine suletud nõudesse. Absorbeerige lekkinud vedelik (vastavalt ohutusjuhistele) absorbeerivasse ainesse ja koguge kasutatud absorbeeriv aine kaanega nõudesse. Märgistage anumad tõrjejäätmete tähisega. Juhis M10b. Desinfitseerige ala, kuhu aine on sattunud. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Järgige spetsialistide ja/või ohutusjuhiseid. Desinfitseerige kõik kasutatud rõivad ja kohapeal olnud inimesed. Vallitage loputusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M8b. Pakkige riided ja varustus kilekottidesse või suletavatesse plastikanumatesse. Märgistage pakendid tõrjejäätmete tähisega Juhis M14. 99

100 Juhis T7: Radioaktiivsed ained Ohutegurid - Kiirgusoht vigastatud transpordipakendi ümbruses. Vigastatud pakendist lekkinud aine võib saastata naha, rõivad ja varustuse Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Kummi- või kilekindad - Filtriga gaasimask või suruõhuhingamisaparaat - Pritsmekaitseülikond Vahendid - Kiirgusmõõtevahend - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud Juhis M1. 2. Kui radioaktiivne aine on pakendist lekkinud, kasutage kummi- või kilekindaid, filtriga gaasimaski või suruõhuhingamisaparaati ja vajadusel pritsmekaitseülikonda. 3. Päästke kannatanud, kui õnnetusega seotud radioaktiivne aine ei takista päästmist. 4. Pakend on ohtlik, kui selle sees olev kiirguskaitse on vigastatud või kui radioaktiivne aine on pakendist välja lekkinud. Kiirguskaitse kahjustumise või radioaktiivse aine lekkimise saab kindlaks teha kiirgusmõõtevahendi abil. Ohuala raadius on kaugus, kus mõõtevahend näitab 100 μsv/h, kuid mitte vähem kui 5 meetrit. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage vigastatud pakendi ja sellest lekkinud radioaktiivse aine ümbruskond 5 meetri või mõõtmise tulemusel saadud suuremas raadiuses. 6. Olukord ei muutu, isegi kui pakend on vigastatud. Vigastatud pakendi käitlemisel vajatakse spetsialisti abi. 7. Kui tulekahju ohustab radioaktiivsete ainete pakendeid, viige terved pakendid ohutusse kohta. Ärge liigutage vigastatud pakendeid. Kui radioaktiivne aine on pakendist lekkima hakanud, kustutage põleng, eelistades pulbrit või vahtu pihustatud joale. 8. Kui radioaktiivne aine on pakendist lekkima hakanud, vallitage kustutusvesi. 9. Spetsialist siirdab radioaktiivse aine kahjustatud pakendist tervesse. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 100

101 14. Kui pakendist on lekkinud radioaktiivset ainet, kontrollige kiirgusmõõtevahendiga, kas seda on sattunud ka riietele ja varustusele. Pakkige saastunud riided ja varustus kilekottidesse või kaanega plastikanumatesse. Märgistage pakendid tõrjejäätmete tähisega. Juhis M

102 Juhis T8a: Sööbivad vedelikud fosforhape 1805 C vedelik OA1 naatriumhüdroksiid 48% 1824 C vedelik OA1 naatriumhüpoklorit 15% 1791 C, N vedelik OA1 ooleum 20% SO C vedelik OA2 väävelhape 1830 C vedelik OA1 Ohutegurid - Ooleumist tekkiva happeauru sissehingamine põhjustab ärritusnähtusid ja mürgitusohtu - Nahale või silma pritsinud aine põhjustab söövitust - Maapinda või veekokku sattunud kemikaal põhjustab keskkonnakahjustust - Happe äge reaktsioon vee, metallide, süttivate materjalide või neutraliseerimisainetega võib põhjustada ohtu Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Kummi- või kilekindad - Pritsmekaitseülikond - Suruõhuhingamisaparaat - Filtriga gaasimask koos sobiva filtriga Vahendid - Silmaloputuspudel - Hoiatussildid ja piirdelint loigu eraldamiseks - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks - Plastmasslabidad loigu vallitamiseks ja neutraliseeriva aine käitlemiseks - Liiv või mittepõlev absorbeeriv aine loigu vallitamiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Paranduspasta lekkeava sulgemiseks - Neopreenkummiplaat ja alumiinium- või vineerplaat ning koormarihmad rebendi tihendamiseks - Tõste- või lekkesulgemispadi koos koormarihmade ja PVC-kaitsekotiga rebendi tihendamiseks - Kustutatud lubi või muu neutraliseeriv aine happe neutraliseerimiseks - Alumiiniumsulfaat või lahjendatud (alla 20%) väävelhape leelise neutraliseerimiseks - Aiakärud neutraliseerimisaine levitamiseks - Indikaatorpaber (mitmevärviline ph-paber) lahuse ph määramiseks - Happekindlad vannid või mahutid Meetodid 1. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Üritage tuvastada õnnetusega seotud kemikaal Juhis M1. 2. Kasutage kummi- või kilekindaid ja pritsmekaitseülikonda. Kaitske nägu pritsmete eest filtriga gaasimaskiga või suruõhuhingamisaparaadiga. 102

103 3. Päästke kannatanud. Võtke neil seljast kemikaaliga kokku puutunud riided. Loputage nahka leige jooksva veega 15 minutit. Kui vedelikku on pritsinud silma, alustage kohe jooksva veega loputamist ja jätkake seda 15 minutit. Paluge kannatanutel silmi pilgutada. Juhis M14. Korraldage kannatanute transport haiglasse. 4. Värvitu või kollakas/pruunikas vedelik. Ohuala on loigu vahetu ümbrus. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. Moodustage loputuskoht. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. 6. Lekke jätkudes maapinda või veekogusse valguva vedeliku tekitatud keskkonnakahjustused suurenevad. Lekkiva mahuti käitlemisel vajatakse spetsialisti abi. Kui vedelik on sattunud kanalisatsiooni, teavitage kanalisatsiooniettevõtet, Kui vedelik on voolanud maha või sattunud veekogusse, teavitage sellest keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Kui neid ei saa eemaldada, jahutage mahuti kuumenevat osa mehitamata joatorudega. Vesi ei tohi sattuda mahutisse. Juhis M7b. Kustutage põlev materjal sobiva kustutusvahendiga. 8. Vallitage loik liiva, mulla, mittepõleva absorbeeriva aine, lubja või muu neutraliseeriva aine või veega täidetud tuletõrjevoolikuga. Tõkestage vedeliku pääs kanalisatsiooni, sulgedes kanalisatsioonikaevude avad. Kui vedelik on juba kanalisatsiooni voolanud, tõkestage selle levik kanalisatsioonivõrgus, sulgedes lekkekohast mõlemale poole jäävad kanalisatsioonikaevud. Juhis M8b. Ärge laske veel voolata ooleumiloiku. 9. Muutke mahuti asendit nii, et lekkeava jääks vedeliku pinnast ülespoole. Sulgege ventiil, pingutage ventiilipesa või flantsi. Tõkestage lekkeava puidust tapi või kiiluga. Tihendage rebenenud koht kummiplaadiga (mida toetab alumiinium- või vineerplaat) või tõste- või lekkesulgemispadjaga, mis kinnitatakse koormarihmadega. Kaitske padi PVC-kaitsekotiga. Juhis M Koguge (pumbake, kühveldage) lekkinud vedelik nõudesse või mahutisse. Juhis M10a. Neutraliseerige järelejäänud hape lubja või muu neutraliseeriva ainega. Juhis M10c. Pumbake naatriumhüdroksiid mahutisse ja lahjendage ülejäänud vedelik veega või neutraliseerige lahjendatud väävelhappega või alumiiniumsulfaadiga. Kontrollige lahuse ph-taset indikaatorpaberiga. Kanalisatsiooni juhitava lahuse ph peab olema vahemikus Kui vedelik on sattunud pinnasesse või veekogusse, teavitage sellest keskkonnainspektsiooni. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Loputage saastunud rõivad ja varustus veega. Vallitage loputusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M

104 Juhis T8b: Lenduvad sööbivad vedelikud akrüülhape 2218 C, N l. vedelik OA4 (250 m) ammoniaakvesi 25% 2672 C, N ekl.vedelik OA5 (100 m, 450 m) vesinikfluoriid 1052 T+, C ekl.vedelik OA6 (2000 m, 4000 m) vesinikfluoriidhape 70% 1790 T+, C kl. vedelik OA6 (1000 m, 2000 m) sipelghape 85% 1779 C l. vedelik OA5 (250 m, 600 m) ooleum 65% SO C kl. vedelik OA5 (350 m,1500 m) soolhape 33% 1789 C l. vedelik OA5 (100 m, 500 m) lämmastikhape 65% 2031 C l. vedelik OA3 (100 m) lämmastikhape 99% 2032 O, C kl. vedelik OA5 (200 m, 600 m) Ohutegurid - Happeauru, -udu, ammoniaagi ja lämmastiku oksiidide sissehingamine põhjustab ärritust ja mürgitusohtu - Nahale ja silma pritsinud aine põhjustab söövitust. Vesinikfluoriidi ja vesinikfluoriidhappe piisad põhjustavad ka mürgitusohtu - Maapinda või veekogusse sattunud hape põhjustab keskkonnakahjustusi. Väikseimgi veekokku sattunud ammoniaakvee kogus tapab kalad - Happe äge reaktsioon metallide, neutraliseerimisainete, vee (ooleum) või süttivate materjalidega (lämmastikhape) võib põhjustada tule- ja/või terviseohtu - Kuumenenud akrüülhape võib hakata polümeriseeruma, mille tagajärjel tõuseb mahuti temperatuur ja see võib viia mahuti lõhkemiseni Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Suruõhuhingamisaparaat - Keemiakaitseülikond Vahendid - Kaltsiumglükonaadi pasta ja -lahus (10%) esmaabiks vesinikfluoriidi või vesinikfluoriidhappe pritsmete nahale ja silma sattumise korral - Silmaloputuspudel - Gaasimõõtevahend ja kemikaalidele mõeldud indikatsioonitorud või kassetid - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks - Plastmasslabidad loigu vallitamiseks ja neutraliseeriva aine käitlemiseks - Liiv või mittepõlev absorbeeriv aine vallitamiseks ja absorbeerimiseks - Pneumaatilised torusulgurpadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Kate loigu katmiseks - Parafiinõli, silikoon vms loigu katmiseks - Uurea ehk karbamiid (NH 2 ) 2 CO lämmastikoksiidide tekkimise vältimiseks - Pihustatud juga happeaurude ja -udu ning ammoniaagi lahjendamiseks ja sidumiseks - Tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Paranduspasta lekkeava sulgemiseks - Kummi- või plastmasstapid ja -kiilud lekkeava sulgemiseks - Neopreenist kummiplaat ja alumiinium- või vineerplaat ning koormarihmad rebendi tihendamiseks 104

105 - Tõste- või lekkesulgemispadi koos koormarihmade ja PVC-kaitsekotiga rebendi tihendamiseks - Kustutatud lubi või muu neutraliseeriv aine - Aiakärud neutraliseerimisaine levitamiseks - Indikaatorpaber (mitmevärviline ph-paber) lahuse ph määramiseks - Happekindlad vannid või mahutid - Kaanega plastmassnõud - Kilekotid Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Üritage tuvastada õnnetusega seotud kemikaal Juhis M1. 2. Kasutage suruõhuhingamisaparaati ja keemiakaitseülikonda. 3. Päästke kannatanud. Võtke neil seljast kemikaaliga kokku puutunud riided. Loputage nahka leige jooksva veega 15 minutit. Alustage vesinikfluoriidi või vesinikfluoriidhappe pritsmetega kokku puutunud inimesele esmaabi andmist, hõõrudes ta nahka kaltsiumglükonaadi kreemiga/võidega kohe pärast 1-minutist veega loputamist. Jätkake massaaži valu kadumiseni. Kui vedelikku on pritsinud silma, alustage kohe jooksva veega loputamist ja jätkake seda 15 minutit. Paluge kannatanutel silmi pilgutada. Vesinikfluoriidi või vesinikfluoriidhappe korral tilgutage aeg-ajalt silma kaltsiumglükonaadi lahust. Juhis M14. Korraldage kannatanute transport haiglasse. 4. Värvitu või kollakas terava lõhnaga vedelik. Paljud happed tekitavad õhuniiskuse mõjul udu. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist. Juhis M4a. Kui lekkinud vedelik on moodustanud suure loigu, võib auru või udu sissehingamine olla ohtlik m (fluorvesinikhappe korral 1000 m, fluorvesiniku korral 2000 m) kaugusel allatuult. Moodustage loputus- või pesukoht. 5. Evakueerige inimesed ohualalt või viige siseruumidesse. Eraldage ohuala piiretega. Hoiatage m (fluorvesinikhappe korral 1000 m, ooleumi 65% lahuse korral 1500 m, fluorvesiniku korral 2000 m) kaugusel allatuult olevaid elanikke ja paluge neil varjuda siseruumidesse. 6. Ohuala suurus kasvab, kui loiku ei vallitata. Lekke jätkudes maapinda või veekogusse valguva vedeliku tekitatud keskkonnakahjustused suurenevad. Kontsentreeritud lämmastikhape kuumeneb metallidega kokkupuutel. Kontsentreeritud lämmastikhape võib süüdata kergestisüttivad materjalid. Mõlemal juhul moodustub punakaspruun mürgine gaas (lämmastikoksiidid). Lekkiva mahuti käitlemisel vajatakse spetsialisti abi. Kui vedelik on sattunud kanalisatsiooni, teavitage kanalisatsiooniettevõtet. Kui vedelik on voolanud maha või sattunud veekogusse, teavitage sellest keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Kui neid ei saa eemaldada, jahutage mahuti kuumenevat osa mehitamata joatorudega. Ärge laske veel sattuda mahutisse. Juhis M7b. Kustutage põlev materjal sobiva kustutusvahendiga. 105

106 8. Vallitage loik liiva, mulla, mittepõleva absorbeeriva ainega, lubja või muu neutraliseeriva aine või veega täidetud tuletõrjevoolikuga. Tõkestage vedeliku pääs kanalisatsiooni, sulgedes kanalisatsioonikaevude avad. Kui vedelik on juba kanalisatsiooni voolanud, tõkestage selle levik, sulgedes lekkekohast mõlemale poole jäävad kanalisatsioonikaevud. Juhis M8b. Aurustumise piiramiseks katke loik kilekattega. Juhis M8d. Hapete aurustumist võib takistada ka parafiini-, silikooni- vms õliga, mida valatakse u 2 mm kihina (2 liitrit õli loigu ruutmeetri kohta) loigu pinnale. Kui lämmastikhape on sattunud maha, lahjendage see ohtra veega, et peatada lämmastikoksiidide teke. Lämmastikoksiidide moodustumise lämmastikhapet sisaldavas mahutis saab peatada tahke uurea abil, mida lisatakse vahekorras 1 kg uureat 100 kg happe kohta (üleannustamine ei ole ohtlik). Lämmastikoksiidide moodustumise kanalisatsioonivõrgus saab kõige kiiremini lõpetada uurealahuse abil. Vajadusel võite pihustatud jugadega lahustada ja siduda loigust lenduvat happeauru ja -udu ning ammoniaaki. Juhis M8c. Vesi ei tohi voolata vesinikfluoriidi- või ooleumiloiku. 9. Muutke mahuti asendit nii, et lekkeava jääks vedeliku pinnast ülespoole. Sulgege ventiil, pingutage ventiilipesa või flantsi. Tõkestage lekkeava puidust tapi või kiiluga (ooleumi ja lämmastikhappe korral tuleb kasutada kummikorki või plastikuga kaetud puutappi) Tihendage rebenenud koht kummiplaadiga (mida toetab alumiinium- või vineerplaat) või tõste- või lekkesulgemispadjaga, mis kinnitatakse koormarihmadega. Kaitske padi PVC-kaitsekotiga. Juhis M Koguge (pumbake, kühveldage) lekkinud vedelik nõudesse või mahutisse. Juhis M10a. Absorbeerige järelejäänud ammoniaakvesi mittepõlevasse absorbeerivasse ainesse. Koguge kasutatud absorbeeriv aine kaantega plastikanumatesse ning käidelge ohtliku jäätmena. Juhis M10b. Neutraliseerige järelejäänud hape lubja või muu neutraliseeriva ainega. Juhis M10c. Kontrollige lahuse ph-taset indikaatorpaberiga. Kanalisatsiooni juhitava lahuse ph peab olema vahemikus Juhis M10c. Pärast lekke lõppemist tuulutage siseruumid. 11. Kui vedelik on sattunud pinnasesse või veekogusse, teavitage sellest keskkonnainspektsiooni. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Loputage saastunud rõivad ja varustus veega. Vallitage loputusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Neutraliseerige vesinikfluoriidi või vesinikfluoriidhappega saastunud rõivad ja varustus vastavalt spetsialisti juhistele ja pakkige need kilekottidesse või kaanega plastiknõudesse. Märgistage pakendid tõrjejäätmete tähisega. Juhis M

107 Juhis T8c: Süttivad sööbivad vedelikud äädikhape 2789 C l. vedelik OA3 (100 m) äädikhappeanhüdriid 1715 C l. vedelik OA3 (100 m) formaldehüüdi vesilahus 50% 1198 T vedelik OA4 (300 m) Ohutegurid - Auru sissehingamine tekitab ärritust ja formaldehüüdi korral ka mürgitusohtu - Nahale ja silma pritsinud hape põhjustab söövitust - Maapinda või veekokku sattunud kemikaal põhjustab keskkonnakahjustust - Lekkinud vedelik võib süttida kokkupuutel kuuma pinna või leegiga - Äädikhappeanhüdriidi äge reaktsioon veega võib põhjustada ohtu. Individuaalkaitsevahendid - Tulekustutusriietus - Kummi- või kilekindad - Pritsmekaitseülikond - Suruõhuhingamisaparaat - Filtriga gaasimask ja kemikaalile sobiv filter Vahendid - Silmaloputuspudel - Gaasimõõtevahend ja kemikaalidele mõeldud indikatsioonitorud või kassetid - Hoiatussildid ja piirdelint ohuala eraldamiseks - (Mehitamata) joatorud mahuti jahutamiseks - Labidad lombi vallitamiseks ja neutraliseerimisaine või absorbeeriva aine käitlemiseks - Pulberkustuti - Vahtkustutusseadmed ja alkoholikindel vahuaine - Pihustatud joad vedelikupõlengu kustutamiseks või happeaurude lahjendamiseks ja sidumiseks - Pneumaatilised torusulgemispadjad kanalisatsioonikaevude sulgemiseks - Tööriistad ventiili või flantsi pingutamiseks - Puidust tapid ja kiilud lekkeava sulgemiseks - Paranduspasta lekkeava sulgemiseks - Neopreenist kummiplaat ja alumiinium- või vineerplaat ning koormarihmad rebendi tihendamiseks - Tõste- või lekkesulgemispadi koos koormarihmade ja PVC-kaitsekotiga rebendi tihendamiseks - Happekindel pump ja voolikud - Mahutid lekkinud vedeliku kogumiseks - Kustutatud lubi või muu neutraliseeriv aine - Indikaatorpaber (mitmevärviline ph-paber) lahuse ph määramiseks - Mittepõlev absorbeeriv aine - Kaanega plastmassnõud kasutatud absorbeeriva aine kogumiseks Meetodid 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest. Selgitage luure teel välja õnnetuse iseloom, vahetud ohud ja eeldatavad arengud. Üritage tuvastada õnnetusega seotud kemikaal Juhis M1. 107

108 2. Kasutage kummi- või kilekindaid ja pritsmekaitseülikonda. Kaitske nägu pritsmete eest filtriga gaasimaski või suruõhuhingamisaparaadiga. 3. Päästke kannatanud. Võtke neil seljast kemikaaliga kokku puutunud riided. Loputage nahka leige jooksva veega 15 minutit. Kui vedelikku on pritsinud silma, alustage kohe jooksva veega loputamist ja jätkake seda 15 minutit. Paluge kannatanutel silmi pilgutada. Juhis M14. Korraldage kannatanute transport haiglasse. 4. Terava lõhnaga värvitu vedelik. Vajadusel uurivad keemiasukeldujad lekke asukohta ja suurust ning lekkiva aine kogust, välimust, käitumist ja levimist Juhis M4a. Ohuala on lombi ümbrus ning suure lombi korral kuni 100 m allatuult. Moodustage loputuskoht. 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega. Kui formaldehüüdi vesilahus on moodustanud suurema loigu, hoiatage 300 m kaugusel allatuult olevaid elanikke ja paluge neil varjuda siseruumidesse. Tuleohtlik ala on tunduvalt väiksem. Süttimisohu mõõtevahendit ei saa kasutada sööbivate kemikaalide süttimisohu määramiseks. 6. Ohuala suurus kasvab, kui loiku ei vallitata. Lekke jätkudes maapinda või veekogusse valguva vedeliku tekitatud keskkonnakahjustused suurenevad. Lekkiva mahuti käitlemisel vajatakse spetsialisti abi. Teavitage kanalisatsiooniettevõtet, kui vedelik on sattunud kanalisatsiooni. Kui vedelik on voolanud maha või sattunud veekogusse, teavitage sellest keskkonnainspektsiooni ja kohalikku omavalitsust. 7. Eemaldage kõik tulekahju või muu ohuteguri poolt ohustatud või ohtu põhjustavad mahutid. Kui neid ei saa eemaldada, jahutage mahuti kuumenevat osa mehitamata joatorudega. Ärge laske veel mahutisse valguda. Juhis M7b. Kustutage vedelikupõleng pulbri, pihustatud joa või alkoholikindla vahuga ja materjalipõleng sellele sobiva kustutusvahendiga. 8. Vallitage loik liiva, mulla, mittepõleva absorbeeriva aine, lubja või muu neutraliseeriva aine või veega täidetud tuletõrjevoolikuga. Tõkestage vedeliku pääs kanalisatsiooni, sulgedes kanalisatsioonikaevude avad. Kui vedelik on juba kanalisatsiooni voolanud, tõkestage selle levik, sulgedes lekkekohast mõlemale poole jäävad kanalisatsioonikaevud. Juhis M8b. Vajadusel võite pihustatud jugadega lahustada ja siduda auru. Juhis M8c. Ärge laske veel voolata äädikhappeanhüdriidiloiku. 9. Muutke mahuti asendit nii, et lekkeava jääks vedeliku pinnast ülespoole. Sulgege ventiil, pingutage ventiilipesa või flantsi. Tõkestage lekkeava puidust tapi või kiiluga. Tihendage rebenenud koht kummiplaadiga (mida toetab alumiinium- või vineerplaat) või tõste- või lekkesulgemispadjaga, mis kinnitatakse koormarihmadega. Kaitske padi PVC-kaitsekotiga. Juhis M Koguge (pumbake, kühveldage) lekkinud vedelik nõudesse või mahutisse. Juhis M10a. Neutraliseerige järelejäänud hape lubja või muu neutraliseeriva ainega. Juhis M10c. Kontrollige lahuse ph-taset indikaatorpaberiga. Kanalisatsiooni juhitava lahuse ph peab olema vahemikus Juhis M10c. Absorbeerige äädikhappe anhüdriid ja formaldehüüdi vesilahus liiva või mittepõlevasse absorbeerivasse ainesse. Koguge kasutatud absorbeeriv aine kaanega nõudesse. Ärge laske veel sattuda mahutitesse, kus on vedel või absorbeeritud äädikhappe anhüdriid. Märgistage 108

109 anumad tõrjejäätmete tähisega. (Juhis M10b). Pärast lekke lõppemist tuulutage siseruumid. 11. Kui vedelik on sattunud pinnasesse või veekogusse, teavitage sellest keskkonnainspektsiooni. 12. Lõpetage päästetööd. 13. Eemaldage piirded. 14. Loputage saastunud rõivad ja varustus veega. Vallitage loputusvesi või koguge see kinnisesse kanalisatsioonikaevu. Juhis M

110 4. METOODILISED JUHISED Sissejuhatus Metoodilised juhised (M-juhised) täiendavad taktikalisi päästejuhiseid (T-juhiseid). Metoodilised juhised on järjestatud vastavalt üldise päästetaktika etappidele. Teatud päästetööde etapis võidakse sõltuvalt olukorrast kasutada mitmeid päästemeetodeid. Need on tähistatud tähtedega. Metoodilised juhised on päästetööde taktika etappidega seotud järgmiselt: 1. Alustage õnnetuskoha luuret ja lähenege sellele tuulepealsest küljest Juhis M1: Õnnetuskoha luure 2. Kasutage individuaalkaitsevahendeid 3. Päästke kannatanud 4. Uurige leket ja määrake ohuala. Moodustage loputuskoht Juhis M4a: Lekke uurimine Juhis M4b: Süttimisohu määramine Juhis M4c: Mürgise gaasi ohuala määramine 5. Evakueerige ohualalt kõrvalised isikud ja eraldage ohuala piiretega 6. Kuidas olukord areneb? Konsulteerige spetsialistidega Juhis M6a: Tsisternauto OVK 3 tühjendamine ja tõstmine Juhis M6b: Tsisternauto OVK 2 (mittepõlevad) tühjendamine ja tõstmine Juhis M6c: Tsisternauto OVK 2 (põlevad) tühjendamine ja tõstmine Juhis M6d: Tsisternauto OVK 2 (mürgised) tühjendamine ja tõstmine 7. Takistage tulekahju tekkimine või kustutage see Juhis M7a: Süüteallikate eemaldamine ja tuulutamine Juhis M7b: Tsisterni jahutamine 8. Piirake aine levimine Juhis M8a: Pihkuva veeldatud mürgise gaasi lekke katmine Juhis M8b: Loigu tõkestamine, kanalisatsiooni sulgemine Juhis M8c: Reostuse lahjendamine ja sidumine Juhis M8d: Loigu lendumise piiramine 9. Tõkestage leke Juhis M9: Lekke sulgemine 10. Tehke lekkinud aine keskkonnale ohutuks Juhis M10a: Ümberpumpamine Juhis M10b: Absorbeerivate ainete kasutamine Juhis M10c: Neutraliseerimine 11. Teavitage vastavat ametkonda tekkinud keskkonnakahjustustest 12. Lõpetage päästetööd 13. Eemaldage piirded 14. Puhastage saastunud riided ja varustus Juhis M14: Riiete ja varustuse puhastamine Metoodiliste juhiste alapunktid on jaotatud tavaliselt järgmiste pealkirjade alla: 1. Olukorrad Tõenäolisimad olukorrad, kus metoodilist juhist kasutatakse. 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid Meetodiliste juhiste rakendamiseks vajalike vahendite loetelu. 110

111 Teatud vahendite soovituslikud turvalisust suurendavad omadused on märgitud sulgudesse, nt (sädemekindel) ventilaator. Kasutada võib ka vahendeid, millel nimetatud omadused puuduvad. Päästetööks vajalikud individuaalkaitsevahendid. Ülesande täitmiseks vajalik inimeste arv ja ülesande täitmisele kuluv aeg. 3. Meetodid Meetodite etappe kirjeldatakse nende sooritamise järjekorras. Vajadusel kirjeldatakse meetodite efektiivsust. 4. Harjutused Meetodite harjutamine, mille käigus simuleeritakse kemikaalileket sobiva ohutu ainega. 111

112 Juhis M1: Õnnetuskoha luure 1. Olukorrad - Ohtliku aine transportimisel toimunud õnnetus - Leke, tulekahju või muu ohtlik olukord kemikaalilaos - Leke, tulekahju või muu ohtlik olukord tööstusettevõttes või mujal, kus teatakse või arvatakse olevat ohtlikke aineid 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid - Binokkel - ÜRO numbriloend ja muud kataloogid - Tööliin (kombineeritud joatoru) - Süttimisohu mõõtevahend - Sädemekindel valgusti - Kirjutusalus (Joonis 4.1) - Sidevahend - Valjuhääldi/megafon - Markeerimisvahend (nt aerosoolvärv) - Tulekustutusriietus - Pritsmekaitseülikond - Suruõhuhingamisaparaat - Üks või kaks päästjat - Õnnetuskoha luuret võib teostada paari minutiga Joonis 4.1 Kirjutusalus. 3. Meetodid - Luure käigus püütakse välja selgitada õnnetuse iseloom, kemikaali nimetus, vahetud ohud, nende ulatus ja eeldatavad arengud ning juurdepääsu ja sisenemise teed. - Vahetut ohtu võivad lisaks kemikaalile tekitada elektriraudtee liinid ja muud elektrijuhtmed, šahtid, transportöörid, vigastatud konstruktsioonid, kuumad pinnad jne. - Mõnikord peab õnnetuskohta uurima eemalt. Nii võidakse binokli abil tuvastada nt kemikaali ohu tunnusnumber ja ÜRO number ning teha ka muid tähelepanekuid. - Enamasti saadetakse luure teostajad õnnetuskohale. 112

113 - Luure teostajatele peab andma selged juhised, millele pöörata tähelepanu, mida otsida, välja selgitada ja millest informeerida või kirjutada kirjutusalusele. - Õnnetusse sattunud kemikaalid võib tuvastada pakendite, konteinerite või transpordivahendil oleva märgistuse, siltide või dokumentide abil. Luure teostaja võtab kaasa dokumendid ning vajadusel märgib üles märgistuse kirjutusalusele. - Võimalusel visandavad luure teostajad õnnetuskoha skeemi, et lihtsustada info edastust järgnevatele keemiasukeldujatele. Samuti annab õnnetuskoha skeem parema ülevaate päästetööde juhile. - Luuret võib alustada võimalikult kiiresti, kui pole vajadust riietuda keemiakaitseülikonda. - Luure teostajad on kaitstud tulekustutusriietusega, kummikinnaste, suruõhuhingamisaparaadiga ja vajadusel pritsmekaitseülikonnaga. - Luure teostajad on varustatud survestatud tööliini (kombineeritud joatoru) ja süttimisohu mõõtevahendiga. - Luure teostajad väldivad kokkupuudet lekkiva kemikaaliga ja sattumist kemikaali-i pilve. - Kui võimalik, päästavad luure teostajad kannatanud. Kui kannatanud on kinni jäänud, nende lähedal on süttimisoht või nende vahetu päästmine pole muul põhjusel võimalik, teavitavad luure teostajad olukorrast otsest juhti. 4. Harjutused - Lavastatakse erinevaid õnnetusjuhtumeid. 113

114 Juhis M4a: Lekke uurimine 1. Olukorrad - Kahtlustatakse või teatakse, et kemikaal lekib õhku, maha või veekogusse 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid - Süttimisohu mõõtevahend - Sädemekindel valgusti - Kirjutusalus (Joonis 4.1) - Sidevahend - Tööliin (kombineeritud joatoru) - Indikaatorpaber (ph-paber) - ph-mõõtevahend - Tulekustutusriietus - Pritsmekaitseülikond - Keemiakaitseülikond - Suruõhuhingamisaparaat - Keemiasukeldujad - Õnnetuskoha luuret võib teostada paari minutiga 3. Meetodid - Õnnetuskoha luure või muu teave viitab sellele, et lekke uurimisel ja/või lekkiva aine tuvastamisel tuleb kanda pritsme- või keemiakaitseülikonda ning suruõhuhingamisaparaati. - Luure eesmärgiks on välja selgitada lekke asukoht ja suurus, ventiilide ja luukide asukoht, lekkinud aine kogus, välimus, käitumine ja levimine. - Võimalusel visandavad luure teostajad õnnetuskoha skeemi, et lihtsustada info edastust järgnevatele keemiasukeldujatele. - Liiklusõnnetuse korral uuritakse veoüksuse märgistust, asendit ja vigastusi. - Keemiasukeldujatele peab andma selged juhised, millele pöörata tähelepanu, mida otsida, välja selgitada ja millest informeerida või kirjutada kirjutusalusele. - Keemiasukeldujad on varustatud survestatud tööliini (kombineeritud joatoru) ja süttimisohu mõõtevahendiga. - Keemiasukeldujad väldivad kokkupuudet lekkiva kemikaaliga ja sattumist kemikaali pilve. - Sööbiva aine levimist määratakse indikaatorpaberiga või ph-mõõtevahendiga. 4. Harjutused - Lavastatakse erinevaid õnnetusjuhtumeid. 114

115 Juhis M4b: Süttimisohu määramine 1. Olukorrad - Kokkusurutud või rõhu all veeldatud gaas pääseb välisõhku, siseruumidesse või kanalisatsiooni - Veeldatud gaasi või lenduva vedeliku loik aurustub välisõhku, siseruumidesse või kanalisatsiooni 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid - (Märguandega varustatud) süttimisohu mõõtevahend. Siseruumides eelistada integreeritud süttimisohu-hapnikusisalduse mõõtevahendit - 2 päästjat, tulekustutusriietus, suruõhuhingamisaparaat 3. Meetodid a) Ettevalmistus - Süttimisohu mõõtevahend tuleb kindlaksmääratud aja tagant kalibreerida vastavalt kasutusjuhendile. - Kontrollige kasutusjuhendist, kas süttimisohu mõõtevahend sobib õhus oleva gaasi või auru mõõtmiseks. Kemikaali omadused võivad põhjustada järgmisi tüüpilisi probleeme.: 1. Mõõteriist näitab gaasi või auru väikese põlemistemperatuuri tõttu liiga väikest väärtust. Nt vesinik, atsetüleen, süsiniksulfiid. 2. Mõõteriista näit väheneb kasutamise ajal anduri pinnale koguneva polümeerikihi tõttu. Polümeriseerivad ained on nt butadieen, stüreen, akrüülnitriil. 3. Mõõteriist muutub töökõlbmatuks, kui andur kaotab katalüseeriva omaduse või saab söövitada. Nt vesiniksulfiid, halogeensüsivesinikud. 4. Mõõteriist ei tuvasta tolmu ja piiskade põhjustatud süttimisohtu. - Mõõteriista võib kasutada ka tundmatute süsivesinike ja süsivesiniku ühendite mõõtmiseks, kui neil nt pole mõõtmist segavaid omadusi. Mõõtmistulemuste täpsusest piisab ohuala määramiseks. Täpne tulemus saadakse vaid selle süsivesiniku kohta, millele mõõteriist kalibreeritud on. - Kontrollige süttimisohu mõõtevahendi patareisid. Seadistage mõõteriist vastavalt kasutusjuhendile. b) Mõõtmine väljas - Võimalik süttimisohtlik ala moodustub lekkekohast või vedelikuloigust allatuult. Süttimisohtliku ala suurus sõltub kemikaalist, lekke massivoolust või loigu suurusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Nõrga tuule korral võib õhust raskem gaas või aur koguneda kraavidesse jms madalamatesse kohtadesse. - Lähenege gaasipilve piirile eri suundadest kuni kauguseni, mis on 10% alumisest süttimispiirist ja/või kuni mõõteriist annab häire. - Kui mõõteriist imab õhku vooliku kaudu, õhutage voolikut mõõtmiskordade vahel. - Vahetu ohuala on ala, kus kemikaalisisaldus on kõrgem kui 10% alumisest süttimispiirist ja/või mõõteriist annab häire. c) Mõõtmine sees - Võimalik süttimisoht tekib ruumis, kuhu lekib gaasi või vedelikku. Õhust kergem gaas moodustab kihi ruumi ülaossa. Õhust raskem gaas või vedelikust lenduv aur moodustab kihi põranda lähedale ja valgub süvenditesse, keldritesse jms. 115

116 - Ruumis, kus õhu hapnikusisaldus on vähenenud, näitab süttimisohu mõõtevahend liiga väikest väärtust. Isegi 1 2 protsendi võrra langenud hapnikusisaldus võib mõõtmistulemusi mõjutada. - Mõõtke mitmest kohast, õhust raskemate gaaside ja aurude korral eriti süvenditest, keldritest vms. - Korrake mõõtmist mitu korda, kui lekkekohta ei leita või kui arvatakse, et kemikaali kontsentratsioon suureneb. - Kui mõõteriist imab õhku vooliku kaudu, õhutage voolikut mõõtmiskordade vahel. Märguandega (häälalarmiga) mõõteriista võib töötamise ajaks jätta ka kuuldeulatusse. Mõõteriista koha valimisel tuleb arvesse võtta gaasi tihedust õhu suhtes ja ruumi õhuvahetust, et mõõteriist võiks lekke toimudes või suurenedes häiret anda. - Vahetu ohuala on ala, kus kemikaalisisaldus on suurem kui 10% alumisest süttimispiirist ja/või mõõteriist annab häire. 4. Harjutused - Mahutis nt pliivaba bensiin. Ruumis nt etanooliaur. 116

117 Juhis M4c: Mürgise gaasi ohuala määramine 1. Olukorrad - Kokkusurutud või rõhu all veeldatud gaas pääseb välisõhku, siseruumidesse või kanalisatsiooni - Veeldatud gaasi või lenduva vedeliku loik aurustub välisõhku, siseruumidesse või kanalisatsiooni 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid - Gaasi levimisskeemid või arvutiprogramm, mille abil saab gaasi levimist arvutada - Gaasimõõtevahend ja kemikaali aurudele mõeldud indikatsioonitorud või kassetid - Mõõtmisprotokoll või kirjutusalus - Sõiduvahend, kui uuritav ala on suur - Sidevahend - Kaks päästjat. Filtriga täismask ja gaasile sobiv filter või suruõhuhingamisaparaat - Kui uuritav ala on suur, kestab mõõtmiste teostamine vähemalt 30 minutit 3. Meetodid a) Ettevalmistus - Piirkondades, kus valmistatakse, töödeldakse või transporditakse kemikaale, saab ennetavalt koostada mõõtmisplaani, milles määratakse igale oletatavale lekkekohale sõltuvalt tuule suunast mõõtmiskohad. Gaasi levimise skeemid või arvutiprogramm aitavad mõõtmisplaane koostada. - Mõõtmisplaani tuleb märkida gaasi või gaaside kahjulikud kontsentratsioonid. - Eestis kehtivad ohtlike ainete töökeskkonna piirnormid, mis on leitavad Vabariigi Valitsuse 18. septembri a määrusest nr 293 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid, on õnnetuse korral kasutamiseks siiski liiga väiksed (arvutatud ohualad on liiga suured) Õnnetuse olukordades kasutamiseks loodud ERPG ja IDLH piirarvud on toodud ohukaartides. Samuti võib kasutada ohukaardi mõju tervisele lahtris või keemia käsiraamatutes toodud teatud füsioloogilisi mõjusid tekitavaid kontsentratsioone. - Iga kemikaali jaoks on eraldi indikatsioonitoru. Tutvuge eelnevalt indikatsioonitoru kasutusjuhendiga. Võtke arvesse indikatsioonitorude säilivusaega ja asendage vananenud uutega. - Teatud indikatsioonitorude puhul saate mõõtmispiirkonda laiendada, kui jaotate pumpamiskorrad ära ning arvutate nende keskmise mõõtmistulemuse. b) Mõõtmine - Lugege vajadusel uuesti indikatsioonitoru kasutusjuhendit. Kasutusjuhendis on toodud indikatsioonitorude madalaim kasutustemperatuur. Kui õhutemperatuur on sellest madalam, hoidke indikatsioonitorude karpi soojas ja mõõtmise ajal indikatsioonitoru kummikindaga kaetud peopesas. - Mõõtmispunktis murdke indikatsioonitoru otsad. Kinnitage indikatsioonitoru õigetpidi pumba külge (nool osutab pumba suunas). - Suruge pump kokku nii, et loendis number vahetub ja laske sel avaneda kuni tsükli lõppu tähistav valge täpp ilmub taas. Kontrollige avanemisaega. Kui see on liiga lü- 1 Suurim kogus, mille läheduses inimesed tunni aja jooksul viibida võivad. 2 Immediately Dangerous to Life and Health, suurim kogus, mille läheduses terve töötaja võib vähemalt 30 minutit viibida, ilma et ta saaks pöördumatuid tervisekahjustusi või eluohtlikke vigastusi vt ohukaardi mõisted. 117

118 hike, pole te võib-olla indikatsioonitoru õigesti kohale surunud. Kui aeg on liiga pikk, olete võib-olla toru otstesse teinud liiga väiksed avad. - Väljas sõltub kemikaali kontsentratsioon tuule suunast ja kiirusest. Seepärast üritage mõõtmine teostada 1 minuti jooksul (pumpamiskorrad x avanemisaeg). Tavaliselt vajatakse 2 4 toru ühes mõõtmiskohas keskmise mõõtetulemuse saamiseks. - Siseruumides selliseid kõikumisi ei esine ja mõõtetulemuse saab tavaliselt juba ühe indikatsioonitoruga. c) Mõõtmistulemuste lugemine - Lugege mõõtmistulemus võimalikul kiiresti ja märkige see üles. Indikatsioonitoru värvi muutumist märkate kõige paremini hästi valgustatud kohas valgel taustal. Võrrelge kasutatud toru kasutamata toruga. - Keerake indikatsioonitoru ja lugege näit. - Kui olete pumpamiskorrad vastavalt indikatsioonitorule määranud (n= ) ja pumbates hakkab toru värvi vahetama enne määratud pumpamiskordade arvu, tuleb näit korrutada määratud pumpamiskordade arvu ja tegeliku pumpamiskordade arvu jagatisega. Määratud pumpamiskordade arv (n=) / tegelik pumpamiskordade arv (näit pumba loendilt) x näit indikatsioonitorult = tegelik kontsentratsioon. 4. Harjutused - Mahutis nt bensiin, ammoniaagi vesilahus. Ruumis nt etanooliaur. 118

119 Juhis M6a: Tsisternauto OVK 3 (põlevvedelikud) tühjendamine ja tõstmine NB! Põlevvedeliku vedamise tsisternide ehitus on erinev, kuna tsisternid reeglina valmistatakse vastavalt kliendi erisoovidele. Näiteks erinevad tsisternide veomahud, sektsioonide arvud ja suurused, mahalaadimise torustik jne. 1. Olukorrad - Õnnetus põleva vedeliku transportimisel maanteel - Mittesüttinud leke või muu ohtlik olukord tsisternautos - Lekkiv tsistern tuleb tühjendada, kuna leket ei saa sulgeda - Tsistern tuleb enne tõstmist tühjendada 2. Vahendid - Süttimisohu mõõtevahend - Vahtkustutusseadmed, vahuaine - Põhiliin (kombineeritud joatoru), pulberkustuti - Mehitamata joatorud, 100 l/min konteineri pikkusmeetri kohta või 10 l/min/m2 - (Sädemekindlad) tööriistad - Pumbatavale vedelikule sobiv kemikaalipump, (maandusega) imi- ja survevoolikud koos varustusega. Väiksemaid koguseid võib ümber pumbata käsipumbaga - Terasest maandusvarras pikkusega cm, läbimõõt 6 10 mm - Maanduskaabel ristlõikega 16 mm 2 (põhi- ja abikaabel, mis kinnitatakse otstest kiirkinnitustega) - Ajutised kogumismahutid (Joonis 4.61, Joonis 4.62, Joonis 4.63, Joonis 4.64) - Koormakate (Joonis 4.61), plastikaatkile - Pumbatavale vedelikule sobiv imi-survepesu tsisternautosse ehk assenisatsiooniautosse (Joonis 4.65) Tsisternauto tühjendamise STYPAK-seeria vahendid: - Planetaarkäiguga suruõhupuur (pöörlemiskiirus nt pr/min) koos padruniga 13 mm ja 2 m õhuvoolikuga - Toosifrees teraga, d = 50 mm - Padrunivõti - 2 mm kuuskantvõti - Sulgemiskorgid d=50 70 mm - Lõikamiseks kasutatav vedelik, nt mootoriõli või 2-taktilise sisepõlemismootori õli (saeõli) - Reduktor koos 1 m õhuvoolikuga ja tagavaratihend karbis - Põhjaklapi sundavamispoldid M8 ja M12 - Pneumaatiliste õhuventiilide sundavamispoldid - Suruõhuvoolik d = 15 mm pikkus 10 m koos manomeetriga, (sobib rehvi õhu- ventiiliga) - Avariiliitmik 3" kamlok ehk R-80 - Ülemikuliitmik 4" emane 3" isane - Ülemikuliitmik 3" emane 3" isane - Ülemikuliitmik 3" emane 2" isane - Ülemikuliitmik 3" isane 2" emane - Jätkamisliitmik 3" isased - Sulgurliitmik 3" isane - Sulgurliitmik 3" emane 119

120 - 200-liitrine transpordi- ja avarii bassein koos tühjendustoruga 2" kamlok ja basseini täite pump Muud vahendid: - Suruõhuvoolik 5 10 m, erinevate ühendussüsteemidega (sobib ka pidurisüsteemi ühendustega või suruõhuballooni õhusüsteemiga) - Erinevad kütuseveokiga kaasas olevad üleminekuliitmikud - Tühjendusventiil gaasikogumistorude kaudu (tavaliselt 2" või 3" kamlok) - 2" ümberpumpamisevoolik 5 m, 2" kamlok - 1" ümberpumpamisevoolik 5 m, 1" kamlok - ajutised mahutid - 1" imisõel - 2" metallist imamistoru - Puhastuslapid - Vaakummahuti 180 l (Elro pumba jaoks) - Kilekotid 1 rull - Kirjalikud juhised: tsisternsõiduki tõstmisjuhised, STYPAK-juhised Orgaanilised absorbeerivad ained - (Kuivatatud) turvas - Saepuru ja muud puujäätmed - Plastmasspuru ja -kiud - Tekstiilikiud Anorgaanilised absorbeerivad ained - Kergbetooni- ja tellisepuru - Tsemendipulber - Savist ja mineraalidest valmistatud puru - Mineraal- ja klaasvill - Alumiiniumlabidad - Auguga kühvlid - Pikavarrelised sõelad - Harjad - Pikavarreline kummiroop - Vee läbilaske tõkestamiseks vajalikud vahendid: painduv plastmasstoru, puit, plastikaatkile - (Sädemekindel) ventilaator turba levitamiseks - Metall-tünn - Kaanega metallnõud, (kaanega plastmassnõud) - Transportkäru - Erinevad puidust kiilud - Värske männiseep - Tulekustutusriietus, töötunked, pritsmekaitseülikond, kummi- või kilekindad - Suruõhuhingamisaparaat või filtriga gaasimask - Kraana, tõstevõimsus > tonni - Tõstmise abivahendid, muu hulgas tõsteketid, -rihmad - Tõstetala - Ümar kasepakk, pikkus u 1 meeter, läbimõõt u 20 cm, ümardatavad tõstetala otsad - Puksiirauto 120

121 SUNDAVAMISPOLT (erinevad keermed) Joonis 4.2 a) STYPAK-seeria vahendid, põhjaklapi sundavamine. Joonis 4.2 b) STYPAK-seeria vahendid, avariiliitmik 3" kamlok ehk R-80. Joonis 4. 2 c) STYPAK-seeria vahendid, üleminekuliitmik 4" emane 3" isane. 121

122 gaasikogumistorustik 2 kamlok + kübar õhutusventiil gaasikogumispaak 3 kamlok mehaaniline põhjaklapp Joonis 4.3 Külgvaade gaasikogumistorustikuga tsisternautost. 122

123 Joonis 4.4 Põlevvedeliku tsisterni puurimine ja tühjendamine. 123

124 3. Meetodid - Antud M-juhises on toodud üks põhimõtteline näidis tsisterni tühjendamiseks. a) Ettevalmistused - Kasutage spetsialisti abi - Võtke ühendust auto omanikuga - Kasutage sõiduvahendiga kaasas olevaid andmeid, juhiseid ja saatelehti - Arvestage tõstetavate raskuste ja põleva vedeliku kogusega (vt registri väljavõtet, tsisterni tüübiplaate ja märgitud mahutavust) Veoautod Telgede arv 3-telge 4-telge 5-telge sektsioone kokku tühimass 9,5 t 11,5 t 13,0 t 2 sektsiooni täis 18 t 24 t 30 t täismass 26 t 32 t 38 t Järelhaagised Telgede arv: 2-telge 3-telge 4-telge sektsioone kokku tühimass 4,5 t 5,6 t 7,5 t 2 sektsiooni täis 14 t 20 t 28 t täismass 20 t 26 t 35 t - Selgitage välja kraana tõstevõime nimetatud tõstekaugusel. Selgitage eelnevalt välja kraana keskkoha ja koorma keskkoha vaheline kaugus. (Joonis 4.5a) - Arvestage keskkonna piirangutega (nt elektriliinid, teede/pinnase kandevõime, kraana ja tõsteoperatsiooni jaoks vajalik ala) - Kaitske ümbrus katete ja absorbeeriva ainega - Katke ümbrus/kraav, kui mingis paagisektsioonis on (põlevat) vedelikku - Kui kahtlustate süttimisohtu, katke tühjad ja juba tühjendatud sektsioonid vahuga - Kui valitseb süttimisoht, katke ümbrus vahuga - Eemaldage veoauto autorongist, olge võimaliku voolupingega ettevaatlik. Kasutage spetsialisti abi - Kasutage tõstmise juhtimiseks ametlikke käemärke ja soovitavalt spetsialisti abi (Tabel 4.1). NB! Autojuhile võib märku anda vaid üks töötaja - Päästeteenistuse ülesannete hulka kuulub päästetegevus (mh päästmine, kustutamine, vedeliku leviku takistamine ja süttimisohu eemaldamine). Tõstetööde eest vastutab sõiduki omanik, päästeteenistus toetab tõstetöid oma tegevusega (vastutuse jagunemine ja kompensatsiooni puudutavad küsimused tuleb enne tõstetööde alustamist selgeks rääkida ja kirjalikult fikseerida). Järelhaagise eraldamine. 1. Eemaldage haagis üldisest veoauto elektrisüsteemist ja pidurisüsteemist 2. Vabastage veotiisel enne lahti ühendamist võimalikest pingetest. Veotiislile ei tohi mõjuda survet/pinget 124

125 3. Kui lukustit ei saada lahti, võib veotiisli läbi lõigata. Arvesse tuleb võtta võimalikku sädemeteohtu. 4. Järelhaagise lahtihaakimist võib teostada ka veokonksu demonteerimise teel. Olge võimaliku pingega ettevaatlik! Veotiisel plaksatab tõenäoliselt pärast pinge alt vabanemist. 55-tonnise tõstevõimsusega kraana (55 t - Grove GMK 3055) Tõstegraafiku abil saab määrata kraana tõstevõimet erinevate kauguste ja noolepikkuste puhul. Vastavalt vajalikule tõstejõule saate valida täpselt sobiva masina. 125

126 Tõstegraafik Joonis 4.5a. Näide 55 tonni tõstevõimekusega kraana tõstevõimest erinevate tõstekauguste korral. 126

127 120-tonnise tõstevõimega kraana (120 t Demag AC 120) 127

128 Tõstegraafik Joonis 4.5b. Näide 120 tonnise tõstevõimekusega kraana tõstevõimest erinevate tõstekauguste korral. 128

129 Tabel 4.1 Tõstmisel kasutatavad soovituslikud käemärgid. Tähendus Kirjeldus Joonis A. Üldised märgid ALUSTA Tähelepanu Käsu algus mõlemad käed horisontaalselt välja sirutatud, peopesad ettepoole SEIS Katkestamine Liikumise lõpp tegevuse LÕPP parem käsivars osutab üles, peopesa eespool mõlemad käed rinna kõrgusel üksteise vastas TÕSTA B. Vertikaalsed liigutused parem käsivars osutab üles, peopesa eespool, ja teeb aeglaselt ringe LANGETA parem käsivars osutab alla, peopesa eespool, ja teeb aeglaselt ringe VERTIKAALNE KAUGUS käed näitavad kõne all olevat kaugust LIIGU ETTEPOOLE C. Horisontaalsed mõlemad käsivarred on peopesad üleval üles painutatud ja teevad küünarnukist alates aeglasi liigutusi näo suunas LIIGU TAHAPOOLE mõlemad käsivarred on peopesad allapoole painutatud ja teevad küünarnukist alates aeglasi liigutusi märguandja näost eemale PAREMALE märguandjast VASEMALE märguandjast parem käsivars tõstetakse horisontaalselt enda kõrvale, peopesa allpool, ja tehakse aeglasi väikseid liigutusi märguandjast paremale vasak käsivars tõstetakse horisontaalselt enda kõrvale, peopesa allpool, ja tehakse aeglasi väikseid liigutusi märguandjast vasemale 129

130 HORISONTAALNE KAUGUS käed näitavad kõne all olevat kaugust OHT Hädapeatumine D. Oht mõlemad käsivarred osutavad, peopesad eespool, üles KIIRESTI AEGLASELT kõik liigutused kiiremini kõik liigutused aeglasemalt Üldine toimimispõhimõte: - Kontrollige süttimisohtu mõõtevahendiga - Lülitage sõidukist vool välja - Maandage sõiduk ja ümberpumpamise voolikud, pump ja ajutine mahuti (joonis 4.58) - Asetage lekke alla vann, kott-toru (õlisukk), plastikaatkate vms, kuhu saab koguda võimalikult palju põlevvedelikku - Ärge avage lekkiva sektsiooni luuki - Kui on võimalik, siis jätke bensiin tsisterni. Vajadusel tühjendage tsistern (sädemekindel pump ja maandus) - Tühjendage lekkivad tsisternisektsioonid - Tühjendage ülejäänud tsisternisektsioonid - Tühjendage veoauto kütusepaagid - Olge ettevaatlik, kuna raskuskeskme punkt võib tühjendamise ajal muutuda - Ärge segage pumpamise ja läbimõtlemata ventiili avamiste käigus erinevaid tooteid - Täitke tühjad bensiinipaagid vahuga - Eemaldage veoauto autorongist - Selgitage tõstmise käigus välja õhusüsteemi vigastused - Keerake sõiduk ratastele (suur kraana) - Tühjendage ülejäänud tsisternisektsioonid - Tõstke/viige sõiduk teele (suur kraana, puksiirauto) - Alustage saastunud maapinna eemaldamist võimalikult kiiresti, valige otstarbekas võimalus - Puhastage ja koristage õnnetuskoht 130

131 Tsisternsõiduki tühjendamine. b) Sõiduk ratastel, STYPAK komplekti kasutamine. Isoleeritud tsistern; heledad tooted VEDELIKUPIND PÕHJAKLAPP Joonis 4.6 2" KAMLOK GAASIKOGUMIS- TORUSTIK GAASIKOGUMISVENTIIL Joonis Tühjendamine tühjendustorustiku kaudu (tavalised tühjendusliited) - Kinnitage tühjendusvoolik tühjendustorustiku liite külge (tavaliselt 3" või 4" kamlok) - Avage pneumaatiline põhjaklapp sundavamispoldi abil (keere R 1/8), mis paigaldatakse tühjendustoru nurkliite kohale. Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage mehaaniline põhjaklapp tagumises kapis oleva kangi abil - Gaasikogumisventiili (vaier) avaneb, kui põhjaklapp avatakse suruõhuga - Gaasikogumisventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (pneumaatiline; keere R1/8. Mehaaniline keere M8) 131

132 - Avage sektsiooni kaas kompensatsiooniõhu saamiseks. Avage avariilitmikuga tühjendustoru ventiil 2. Tühjendamine gaasikogumistorustiku kaudu. - Kinnitage gaasikogumistorustiku külge eraldi tühjendusvoolik (liide 2" kamlok) - Kinnitage avariiliitmik täitmis-, tühjendamisliidese külge (tavaliselt 3" API-liide) ja tõmmake ventiili kangi, mille tagajärjel liide ja õhutusventiil avanevad (vaier) - Gaasikogumisventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (pneumaatiline; keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes 3. Tühjendamine sektsiooniluugi kaudu. - Avage luuk ja laske pumba tühjendusvoolik tsisterni. Kontrollige, et tühjendusvooliku ots oleks vedeliku pinnast kõrgemal c) Ümberläinud sõiduk, STYPAK komplekti kasutamine. Isoleeritud tsistern; heledad tooted. Joonis Tühjendamine gaasikogumistorustiku abil - Määrige üle/alarõhuventiil gaasikogumisnõul alarõhu saavutamiseks männiseebiga kokku - Kinnitage tühjendusvoolik gaasikogumistorustiku ülaotsa (tavaliselt 2" kamlok) või gaasikogumismahuti külge (tavaliselt 3" kamlok) - Avage gaasikogumisventiil pneumaatilise õhuventiili sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes. Ühendage tühjendusvoolik (liide 2" kamlok) gaasitorustikku enne ventiili avamist - Kontrollige tsisterni õhuvahetust 132

133 2. Tühjendamine põhjaklapi (täitmis-, tühjendamisliidese) ja gaasikogumistorustiku kaudu. - Kinnitage eraldi tühjendusvoolik (liide 2" kamlok). gaasikogumistorustiku külge - Kinnitage avariiliitmik täitmis-, tühjendamisliidese külge (tavaliselt 3" API-liide) ja tõmmake ventiili kangi, mille tagajärjel liide ja õhutusventiil avanevad ja sulguvad. NB! Gaasikogumisventiil (vaier) avaneb, kui põhjaklapp avatakse - Gaasikogumisventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes 3. Tühjendamine tühjendustorustiku kaudu (tavalised tühjendusühendused); heledad tooted. - Kinnitage tühjendusvoolik täitmis-, ja tühjenudsliidese külge (tavaliselt 3" kamlok) - Avage pneumaatiline põhjaklapp sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R 1/8), mis asetatakse tühjendustoru nurkliite kohale. Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage mehaaniline põhjaklapp tagakapis oleva kangi abil - Gaasikogumisventiil (vaier) avaneb, kui põhjaklapp avatakse - Gaasikogumisventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage jaotuspoomile tulev tühjendustoru ventiil 4. Tühjendamine sektsiooniluugi kaudu. Valgutamine sektsiooniluugist. - Asetage kott-toru või ajutine bassein luugi alla (maandage) - Avage ettevaatlikult luugi kaant (kaas on kaheastmeline ning ei avane kohe täielikult) - Pumbake vedelik kott-torust või basseinist ümber - Pumbake tsisterni jäänud vedelik välja sektsiooniluugi kaudu 5. Tühjendamine tsisterni puuritud ava kaudu. - Eemaldage tsisterni soojusisolatsioon (selle olemasolul) - Kontrollige, et te ei puuriks vaheseina või lainemurdja juurest (sektsiooniluugi juures pole nimetatud takistusi) - Puurige auk tsisterni vedeliku pinnast ülespoole. Kasutage lõikevedelikku ja sädemete vältimiseks pihustatud juga. Ärge puurige auku päris tsisterni põhja, siis võib tsisterni jäänud väike vedelikukogus sõiduki ülestõstmise ajal teele valguda. Ka raamitalade vahel on sageli kaks plaati (põhjarenn ja vooder) - Laske pumba tühjendusvoolik läbi augu tsisterni. Kontrollige, et painduva vooliku ots oleks vedeliku pinnast kõrgemal 133

134 d) Sõiduk ratastel, STYPAK tühjendussarja kasutamine. Põhjatoruga tsistern; heledad tooted. TSISTERNI LUUK GAASIKOGUMISVENTIIL GAASIKOGUMISTORUSTIKU ÜLAOSA (OTSAS LIIDE) GAASIKOGUMISTORUSTIK PÕHJAKLAPP GAASIKOGUMISPAAK TÜHJENDUSTORUD Joonis Tühjendamine põhjatorustiku (tühjendusliite) kaudu. - Kinnitage tühjendusvoolik tühjendusliite külge (tavaliselt 3" kamlok) - Avage pneumaatiline põhjaklapp sundavamispoldi abil (pneumaatline keere R 1/8), mis asetatakse suruõhutoru nurkliite kohale - Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage mehaaniline põhjaklapp kapis oleva kangi abil - Gaasikogumisventiil (vaier) avaneb, kui põhjaklapp avatakse - Gaasikogumisventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage jaotuspoomile tulev tühjendustoru ventiil 2. Tühjendamine põhjatorustiku (täiteühenduse) kaudu. - Kinnitage tühjendusventiili külge eraldi tühjendusvoolik (ühendus 2" kamlok) - Kinnitage tühjendusventiil alatäitumisühenduse külge (tavaliselt 3" API-ühendus) ja keerake ventiili kangi, mille tagajärjel liide ja ventiil avanevad - Avage pneumaatiline põhjaklapp sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R 1/8), mis asetatakse suruõhutoru nurkliite kohale. Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage mehaaniline põhjaklapp kapis oleva kangi abil - Gaasikogumisventiil (vaier) avaneb, kui põhjaklapp avatakse - Gaasikogumisventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes 134

135 3. Tühjendamine sektsiooniluugi kaudu. - Avage luuk (kaheastmeline) ja laske pumba tühjendusvoolik tsisterni. Kontrollige, et painduva vooliku ots oleks vedeliku pinnast kõrgemal e) Ümberläinud sõiduk, STYPAK tühjendussarja kasutamine. Põhjas asuva täitetorustikuga tsistern; heledad tooted. AUGU PUURIMINE VEDELIKUPIND TÜHJENDUS- TORUSTIK TSISTERNI LUUK GAASIKOGUMIS- PAAK GAASIKOGUMIS- VENTIIL GAASIKOGUMIS- TORUSTIK GAASIKOGUMISTORUSTIKU ÜLA OSA (OTSAS ÜHENDUS) Joonis Tühjendamine gaasikogumistorustiku kaudu - Määrige üle- ja alarõhuventiil gaasikogumisnõul alarõhu saavutamiseks männiseebiga - Kinnitage tühjendusvoolik gaasikogumistorustiku ülaotsa (tavaliselt 2" kamlok) või gaasikogumismahuti külge (tavaliselt 3" kamlok) - Avage gaasikogumisventiil pneumaatilise õhuventiili sundavamispoldi abil (pneumaatiline: keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes. Ühendage tühjendusvoolik (liide 2 kamlok) gaasitorustikku enne ventiili avamist - Kontrollige tsisterni õhuvahetust 2. Tühjendamine põhjatorustiku (tühjendusventiili) kaudu - Kinnitage tühjendusvoolik tühjendusliite külge (tavaliselt 3" kamlok) - Avage pneumaatiline põhjaklapp sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R 1/8), mis asetatakse tühjendustoru nurkliite kohale. Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage mehaaniline põhjaklapp tagakapis oleva kangi abil - NB! Gaasikogumisventiil (vaier) avaneb, kui põhjaklapp avatakse - Gaasikogumisventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (pneumaatiline; keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes 135

136 - Avage jaotuspoomile tulev täitmis-, tühjendustoru ventiil 3. Tühjendamine põhjatorustiku (täiteventiili) kaudu - Kinnitage eraldi tühjendusventiili külge tühjendusvoolik (ühendus 2" kamlok) - Kinnitage tühjendusventiil alatäitumisühenduse külge (tavaliselt 3" või 4 API-liitmik) ja keerake ventiili kangi, mille tagajärjel liide ja ventiil lukustuvad ja avanevad - Avage pneumaatiline põhjaklapp sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R 1/8), mis asetatakse tühjendustoru nurkliite kohale. Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage mehaaniline põhjaklapp tagakapis oleva kangi abil - NB! Gaasikogumisventiil (vaier) avaneb, kui põhjaklapp avatakse - Gaasikogumisventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (pneumaatiline; keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes 4. Tühjendamine sektsiooniluugi kaudu. Valgutamine sektsiooniluugist - Asetage kott-toru või ajutine vann luugi alla (maandage) - Avage ettevaatlikult luugi kaant (kaas on kaheastmeline ning ei avane kohe täielikult) - Pumbake vedelik kott-torust või basseinist ümber - Pumbake tsisterni jäänud vedelik välja sektsiooniluugi kaudu 5. Tühjendamine tsisterni voodrisse puuritud ava kaudu - Eemaldage tsisterni soojusisolatsioon (selle olemasolul) - Kontrollige, et te ei puuriks vaheseina või lainemurdja juurest (sektsiooniluugi juures pole nimetatud takistusi) - Puurige auk tsisterni voodrisse vedeliku pinnast ülespoole. Kasutage lõikevedelikku ja sädemete vältimiseks pihustatud juga. Ärge puurige auku päris tsisterni põhja, siis võib tsisterni jäänud väike vedelikukogus sõiduki ülestõstmise ajal teele valguda. Ka raamitalade vahel on sageli kaks plaati (põhjarenn ja vooder) - Laske pumba tühjendusvoolik läbi augu tsisterni. Kontrollige, et painduva vooliku ots oleks vedeliku pinnast kõrgemal f) Sõiduk ratastel, STYPAK tühjendussarja kasutamine Ülalt täidetav tsistern; mustad tooted TSISTERNI LUUK ÕHUTUSVENTIIL VEDELIKUPIND PÕHJAKLAPP TÜHJENDUSTORUSTIK Joonis

137 1. Tühjendamine tühjendustorustiku kaudu (tavalised tühjendusühendused) - Kinnitage tühjendusvoolik tühjendusühenduse külge (tavaliselt 3" kamlok) - Avage pneumaatiline põhjaklapp sundavamispoldi abil (pneumaatile keere R 1/8), mis asetatakse tühjendustorustiku nurkliite kohale. Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage mehaaniline põhjaklapp kapis oleva kangi abil - Õhuventiil (vaier) avaneb, kui põhjaklapp avatakse - Õhuventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R1/8. Mehaaniline keere M8). Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage sektsiooni kaas kompensatsiooniõhu saamiseks. Avage jaotuspoomile tulev tühjendustoru ventiil 2. Tühjendamine seksiooniluugi kaudu - Avage luuk (kaheastmeline) ja laske pumba tühjendusvoolik tsisterni. Kontrollige, et painduva vooliku ots oleks vedeliku pinnast kõrgemal g) Ümberläinud sõiduk, STYPAK tühjendussarja kasutamine Ülalt täidetav tsistern; mustad tooted AUGU PUURIMINE VEDELIKUPIND TÜHJENDUS- TORUSTIK PÕHJAKLAPP TSISTERNI LUUK ÕHUTUSVENTIIL Joonis Tühjendamine õhuventiili kaudu - Eemaldage õhuventiili kaas ja kinnitage selle asemele avariiliitmik (keemiakonteineris) - Kinnitage avariiliitmiku külge tühjendusvoolik (ühendus 2" kamlok) - Avage õhuventiil sundavamispoldi abil (mehaaniline keere M8). Pneumaatiline ventiil avatakse sundavamispoldi või suruõhu abil - Tagage tsisterni kompensatsiooniõhk 2. Tühjendamine tühjendustorustiku kaudu - Kinnitage tühjendusvoolik tühjendusühenduse külge (tavaliselt 3" kamlok) 137

138 - Avage pneumaatiline põhjaklapp sundavamispoldi abil (pneumaatiline keere R 1/8), mis asetatakse suruõhutoru nurkliite kohale. Ventiili võib avada ka süsteemi suruõhku lastes - Avage mehaaniline põhjaklapp kapis oleva kangi abil - NB! Õhuventiil (vaier) avaneb, kui põhjaklapp avatakse - Õhuventiili võib vajadusel avada sundavamispoldi abil (mehaaniline keere M8) - Pneumaatiline ventiil avatakse sundavamispoldi või suruõhu abil - Avage jaotuspoomile tulev tühjendustoru ventiil 3. Tühjendamine sektsiooniluugi kaudu. Valgutamine sektsiooniluugist - Asetage kott-toru või ajutine bassein luugi alla (maandage) - Avage ettevaatlikult luugi kaant (kaas on kaheastmeline ning ei avane kohe täielikult) - Pumbake vedelik kott-torust või basseinist ümber - Pumbake tsisterni jäänud vedelik välja luugi kaudu 4. Tühjendamine tsisterni puuritud ava kaudu - Eemaldage tsisterni soojusisolatsioon, selle olemasolul - Kontrollige, et te ei puuriks vaheseina või lainemurdja juurest (sektsiooniluugi juures pole nimetatud takistusi) - Puurige auk tsisterni vedeliku pinnast ülespoole. Kasutage lõikevedelikku ja sädemete vältimiseks pihustatud juga. Ärge puurige auku päris tsisterni põhja, siis võib tsisterni jäänud väike vedelikukogus sõiduki ülestõstmise ajal teele valguda. Ka raamitalade vahel on sageli kaks plaati (põhjarenn ja vooder) - Laske pumba tühjendusvoolik läbi augu tsisterni. Kontrollige, et painduva vooliku ots oleks vedeliku pinnast kõrgemal h) Sõiduvahendi tõstmine NB! Enne veoki tõstmist veenduge, et olemasolevad tõste kinnituskohad lubavad tõsta kogu veokit! (Mõned tõstekohad võivad olla üksnes tsisterni enda tõstmiseks.) - Veoautot tõstetakse olemasolevate kinnituste kohalt - Soovitatav on tõsta sektsiooniluugist - Tõstmine kahest (või ühest) sektsiooniluugist - Tsisterni kaas tuleb eraldada (hingedest) - Kui tõstuk on tsisterniauto kõrval, peab tõstepoomi asetama tsisterniga paralleelselt - Kui tõstuk on tsisternauto ees või järel, peab tõstepoomi asetama tsisterniga risti 138

139 Tõstmine kahest luugist, kui tõstetakse veoautot või 3 4 teljega haagist. Tõstmine ühest luugist, kui tõstetakse ainult 2 teljega haagist. Joonis 4.12 Tegutsemine maanteetranspordi käigus toimunud avarii korral, tühjendamine ja tõstmine (Spek, Õlireostuse tõrjekursus). 139

140 Juhis M6b: Tsisternauto OVK 2 (jahutamise teel või rõhu all veeldatud mittepõlevad gaasid) tühjendamine ja tõstmine 1. Olukorrad - Õnnetus jahutamise teel või rõhu all veeldatud mittepõleva gaasi transportimisel maanteel. - Leke või muu ohtlik olukord tsisternautos. - Tsistern tuleb võimaluse korral enne selle tõstmist või liigutamist spetsialisti järelevalve all tühjendada. 2. Vahendid - Hapnikusisalduse mõõtevahend - Põhiliin (kombineeritud joatoru) - Mehitamata joatorud, 100 l/min tsisterni pikkuse meetri kohta või 10l/min/m2 - Puhtad (sädemekindlad) tööriistad - Pumbatavale kemikaalile sobiv pump, (maandusega) imi- ja survevoolikud koos lisavarustusega. Ümberpumpamine nõuab ainele sobivat erivarustust - Pumbatavale veeldatud gaasile sobilik tsisternauto - Puhas tulekustutusriietus, (ühekordselt kasutatav) pritsmekaitseülikond, külmakaitseülikond, külmakaitsekindad, suruõhuhingamisaparaat - Aur või soe vesi - Kraana, tõstevõimsus > tonni. Vaata eespool - Abivahendid tõstmiseks, sh tõsteketid, -rihmad - Puksiirauto 3. Meetodid a) Ettevalmistus - Kasutage spetsialisti abi. Iga meetodi kasutamine tuleb sõltuvalt olukorrast eraldi läbi mõelda - Kontakteeruge auto omanikuga - Kasutage autos olevaid juhiseid ja transpordidokumente - Arvestage tõstetavate raskuste ja veeldatud gaasi kogusega (vt registri väljavõtet ja tsisternide tüübisilte) Veoautod sektsioone 1-sektsioon tühimass t tsisterni maht 8 22 m 3 täismass t Täishaagised sektsioone 1-sektsioon tühimass ca 10 t tsisterni maht ca 22 m³ täismass ca 36 t 140

141 Poolhaagised sektsioone 1-sektsioon tühimass t tsisterni maht m³ täismass t - Süsihappegaasi (CO 2 ) vedava tsisterni turvaventiili avanemisrõhk on 25 baari, tsisterni seinte paksus 12 mm ja plekkvooderdise alla on paigutatud polüuretaanisolatsioon - Õhugaase (hapnik O 2, lämmastik N 2, argoon Ar) vedava tsisterni turvaventiili avanemisrõhk on 2 või 3 baari. Turvaventiilid (2 tk) takistavad rõhu kerkimist üle proovirõhu taseme ka siis, kui vaakum kaob või 20% soojusisolatsioonist hävib. Turvaventiilide tühjendusvõimsus on piisav vaid gaasiruumist toimuva lekke korral (võtke arvesse tsisterni asendit!) - Tsisterni seinte paksus on 5 mm, väliskihi paksus 5 mm ning tsistern on vaakumisoleeritud Joonis 4.13 Pumbakapis olevad seadmed. 1. suruõhuga töötav põhjaklapp 2. turvaventiilid 3. tühjendusühendus 4. gaasiruumi täitmis- ja tühjendusühendus 5. täitmisühendus 6. manomeeter 7. turvaventiilidega ühenduses olev ventiil 8. tühjendusühenduse julgestusventiil - Tehke kindlaks, kus asuvad tõstekohad, millest sõidukit ja tsisterni tõsta tohib - Tehke kindlaks tõstuki tõstevõimsus antud tõstekauguse korral (Joonis 4.5a) 141

142 - Võtke arvesse ümbritsevast keskkonnast tingitud piiranguid (nt elektriliinid, teede/pinnase kandevõime, tõstukile vajalik ala) - Turvake ümbrus - Eemaldage veeldatud gaasiga reageerivad ained (sh määrded, orgaanilised ained) - Tsisterni asendi muutmine võib põhjustada täiendavaid ohtusid, nt leket. Mõelge kasutatavad meetodid hoolega läbi - Eemaldage veoauto haagisest. Kasutage spetsialisti abi - Kasutage tõstmise juhendamiseks ametlikke käemärke. NB! Käemärke võib tõstukijuhile näidata ainult üks inimene - Päästeteenistuse ülesannete hulka kuulub päästetegevus (sh päästmine, tulekustutamine, leviku takistamine ja süttimisohu kõrvaldamine). Tõstetööde eest vastutab sõiduki omanik, päästeteenistus toetab töid oma tegevusega (vastutuse jagamises ja kompensatsiooni puudutavates küsimustes tuleb kindlasti enne tõstetööde alustamist kokku leppida ja kokkulepe kirjalikult fikseerida). Üldine tegutsemispõhimõte - Määrake hapnikukontsentratsioon hapnikusisalduse mõõtevahendiga - Eraldage ohuala piiretega. Näiteks hapnikusisalduse tõus üle 23% põhjustab ohtu - Tsisterni kuumenemise korral võtke arvesse surveanuma lõhkemise korral tekkivat ohuala - Katkestage elektrivooluahel sõidukis - Kontrollige võimalikke rõhumuutusi tsisternis, olge valmis turvaventiili avanemiseks. Temperatuuritõusu võib aeglustada spetsialistide juhtnööride järgi ventiili reguleerides - Üritage tsistern enne selle tõstmist tühjendada. Tühjendamine nõuab erivarustust. Vigastatud tsisterni ei tohi enne selle tühjendamist tõsta/liigutada - Jälgige, et tsisterni raskuskese tühjendamise ajal ei muutuks - Eemaldage veoauto haagisest - Keerake sõiduk ratastele (suur tõstuk) - Tõstke/liigutage sõiduk teele (suur tõstuk, puksiirauto) - Puhastage ja korrastage õnnetuskoht Tsisternauto tühjendamine. b) Ratastel veok Gaasiruumi ventiil 2. Tühjendus- ja täitmisventiil 3. Turvaventiil Joonis

143 Tühjendamine tavalise tühjendus- või täitmisühenduse kaudu - Avage suruõhuga töötav põhjaklapp - Avage tühjendustoru/ühenduse julgestusventiil c) Ümberläinud veok 1. Veok katusel. Joonis 4.15 Tühjendamine gaasiruumi tühjendus- ja täiteühenduse kaudu - Avage suruõhuga töötav põhjaklapp - Avage tühjendustoru julgestusventiil 2 Veok küljel. Joonis Avage suruõhuga töötav põhjaklapp - Avage tühjendustoru julgestusventiil - Veeldatud gaasi korral tühjeneb tsistern vaid pooleldi - Kui tsistern tuleb täielikult tühjendada, peab kaaluma gaasi kontrollitud väljalaskmist tsisternist. Arvesse tuleb võtta gaasi jahutavat ja lämmatavat mõju keskkonnale 143

144 d) Veoki tõstmine - Veoauto tõstmine olemasolevatest tõstekohtadest - Laiad ja tugevad tõsterihmad pannakse tsisterni tõstekohtade lähedal ümber tsisterni Joonis 4.17 Tsisterni tõstmine. 144

145 Juhis M6c: Tsisternauto OVK 2 (rõhu all veeldatud põlevad gaasid) tühjendamine ja tõstmine 1. Olukorrad - Õnnetus rõhu all veeldatud põleva gaasi (veeldatud gaas) transportimisel maanteel. - Süttimata leke või muu ohtlik olukord tsisternautos. - Tsistern tuleb võimaluse korral enne selle tõstmist või liigutamist spetsialisti järelevalve all tühjendada. 2. Vahendid - Süttimisohu mõõtevahend - Hapnikusisalduse mõõtevahend. - Põhiliin (kombineeritud joatoru), pulberkustuti - Mehitamata joatorud, 100 l/min tsisterni pikkusmeetri kohti või 10 l/min ruutmeetri kohta - Vahtkustutusseadmed - (Sädemekindlad) tööriistad - Põhivarustus tuule suuna määraja sädemekindlad valgustid hoiatussildid ja piirdelint alumiiniumämbrid (10 l) puuvasar sädemekindel nuga sädemekindlad erineva suurusega kruvikeerajad sädemekindlad kuuskantvõtmed sädemekindel sõrgkang sädemekindlad plekikäärid sädemekindlad 3" torutangid sädemekindel vasar 1 kg sädemekindel haamer 350 g sädemekindlad näpitsad sädemekindel tellitav võti 28 mm sädemekindlad tellitavad võtmed 56 mm sädemekindel liht- ja silmusvõtmete komplekt mm sädemekindel padrunvõtmete komplekt mm - Erivarustus puukiilude komplekt torudele läbimõõduga 20, 25, 32, 40 ja 55 mm 2 komplekti sulgurplaate, läbimõõduga 25, 40 ja 50 mm sulgurplaat, läbimõõdud 20, 32, 65, 80 ja 100 mm flantsitihendite komplekt, torudele läbimõõduga 25, 40 ja 50 mm flantsitihendite komplekt, torudele läbimõõduga 20, 32, 65, 80 ja 100 mm 3" torutangid 3" torutangid, õhukese nokaga paranduspasta määrdeaine liitmik täitevooliku ja tagasivooluvooliku ühendamiseks turvaventiilid 1/2", avanemisrõhk 15 baari turvaventiilid 1/4", avanemisrõhk 15 baari 145

146 teflonteip kummiplaadid - Pumbatavale vedelikule sobiv kemikaalipump, (maandusega) imi- ja survevoolikud koos varustusega. Ümberpumpamine nõuab ainele sobivat erivarustust - Pumbatavale gaasile sobiv pumbaga varustatud tsisternauto - Tulekustutusriietus, pritsmekaitseülikond, kuumust peegeldav ülikond. Suruõhuhingamisaparaat - Aur või soe vesi - Kraana, tõstevõimsus > tonni Abivahendid tõstmiseks, sh tõsteketid, -rihmad - Puksiirauto 3. Meetodid a) Ettevalmistus - Kasutage spetsialisti abi. Iga meetodi kasutamine tuleb sõltuvalt olukorrast eraldi läbi mõelda - Kontakteeruge auto omanikuga - Kasutage autos olevaid juhiseid ja transpordidokumente - Arvestage tõstetavate raskuste ja veeldatud gaasi kogusega (vt registri väljavõtet ja tsisternide tüübisilte) Veoautod sektsioone 1-sektsioon tühimass t tsisterni maht m 3 täismass t Täishaagised sektsioone 1-sektsioon tühimass t tsisterni maht m 3 täismass t Poolhaagised sektsioone 1-sektsioon tühimass t tsisterni maht m 3 täismass ca 35 t - Veeldatud gaasi tsisterni turvaventiili avanemisrõhk on 25 baari, tsistern pole isoleeritud - Torustik koosneb kolmest erinevast liinist: täite-, tühjendus- ja gaasi tagasivooluliinist 146

147 - Tühjendusvoolik on sageli täis veeldatud gaasi ja ventiil on kinnises asendis, kui selle käepide on keeratud vooliku suunas Tsistern 1. täiteühendus 2. tühjendusühendus 3. gaasi tagasivooluühendus Joonis 4.18 Seadmete (ventiilid) skeem. 1. maanduskaabel 2. gaasi tagasivoolu ja tühjendusliini põhjaklapp 3. tühjendusühendus 4. tühjendus- ja tsisterni temperatuurimõõdikud Joonis 4.19 Seadmete skeem. Tsisterni väline maandus - Tehke kindlaks, kus asuvad tõstekohad, millest sõidukit ja tsisterni tõsta tohib - Tehke kindlaks kraana tõstevõimsus antud tõstekauguse korral (Joonis 4.5a) - Võtke arvesse keskkonnast tingitud piiranguid (nt elektriliinid, teede/pinnase kandevõime, tõstukile vajalik ala) 147

148 - Eraldage ümbrus - Eemaldage süüteallikad - Tsisterni asendi muutmine võib põhjustada täiendavaid ohtusid, nt leket. Mõelge kasutatavad meetodid hoolega läbi - Eemaldage veoauto haagisest. Kasutage spetsialisti abi - Kasutage tõstmise juhendamiseks ametlikke käemärke. (Tabel 4.1). NB! Käemärke võib tõstukijuhile näidata ainult üks inimene - Päästeteenistuse ülesannete hulka kuulub päästetegevus (sh päästmine, tulekustutamine, leviku takistamine ja süttimisohu kõrvaldamine). Tõstetööde eest vastutab sõiduki omanik, päästeteenistus toetab töid oma tegevusega (vastutuse jagamises ja kompensatsiooni puudutavates küsimustes tuleb kindlasti enne tõstetööde alustamist kokku leppida ja kokkulepe kirjalikult fikseerida). - Jälgige, et tsisterni raskuskese tühjendamise ajal ei muutuks Üldine tegutsemispõhimõte - Määrake süttimisohu mõõtevahendiga süttimisohu olemasolu - Määrake hapnikukontsentratsioon hapnikusisalduse mõõtevahendiga - Eraldage ohuala piiretega - Tsisterni kuumenemise korral võtke arvesse surveanuma lõhkemise korral tekkivat ohuala - Kasutage tsisterni jahutamiseks kombineeritud joatorusid - Katkestage elektrivooluahel sõidukis - Maandage sõiduk ja ümberpumpamisvoolik (Joonis 4.58) - Kontrollige võimalikke rõhumuutusi tsisternis, olge valmis turvaventiili avanemiseks. Tsisterni täituvust saab mõõta nn peilimisseadmega - Üritage tsistern enne selle tõstmist tühjendada. Tühjendamine nõuab erivarustust. Vigastatud tsisterni ei tohi enne selle tühjendamist tõsta/liigutada - Jälgige, et tsisterni raskuskese tühjendamise ajal ei muutuks - Eemaldage veoauto haagisest - Keerake sõiduk ratastele (suur kraana) - Tõstke/liigutage sõiduk teele (suur kraana, puksiirauto) - Puhastage ja korrastage õnnetuskoht 148

149 Tsisterni tühjendamine. b) Ratastel sõiduk gaasi tagasivooluventiil 2. täiteventiil 3. tühjendusventiil 4. turvaventiilid Joonis Tühjendamine tühjendusliini põhjaklapi kaudu - Tühjendustoru (või imitoru) kaudu c) Ümberläinud sõiduk 1. Sõiduk katusel Joonis Tsistern tühjendatakse rõhuühtlustusliini kaudu (eriti aeglane meetod, kuna ventiil sisaldab ülevooluventiili) 2. Sõiduk küljel Joonis

150 - Tühjendamine tühjendus- või rõhuühtlustusliini kaudu (vedela oleku korral tühjeneb pooleldi) - Lõplik tühjendamine gaasilises olekus rõhuühtlustusliini kaudu (eriti aeglane meetod). Tõenäoliselt põletatakse gaas õnnetukohal eriseadmete abil d) Sõiduki tõstmine (Joonis 4.17). - Veoauto tõstmine olemasolevatest tõstekohtadest - Laiad ja tugevad tõsterihmad pange tsisterni tõstekohtade lähedal ümber tsisterni - Keerake tsistern ratastele - Tõstke tsistern teele 1. Täiteventiil 2. Gaasiruumi ventiil 3. Tühjendusliin (vedelik) 4. Rõhuühtlustusliin (gaas) Joonis 4.23 Tsisternauto tühjendamine. 150

151 Juhis M6d: Tsisternauto OVK 2 (rõhu all veeldatud mürgised gaasid) tühjendamine ja tõstmine 1. Olukorrad - Õnnetus rõhu all veeldatud mürgise gaasi (vääveldioksiid) transportimisel maanteel - Leke või muu ohtlik olukord tsisternautos - Tsistern tuleb võimaluse korral enne selle tõstmist või liigutamist spetsialisti järelevalve all tühjendada 2. Vahendid - Hapnikusisalduse mõõtevahend - ph-mõõtevahend, ph-paber vms - Gaasimõõtevahend, käsipump koos vajalike indikatsioonitorudega - Põhiliini hargnemine, pihustatud joad, pulberkustuti - Mehitamata joatorud, 100 l/min tsisterni pikkuse meetri kohta või 10 l/min ruutmeetri kohta - Tööriistad - Tuule suuna määraja - Hoiatussildid ja piirdelint - Puukiilude komplekt - Kilekate, kott-toru või muu lai toru, millega kogutakse piserdamisel tekkinud piiskasid ja piiratakse nii gaasi levimist õhku - Veeldamissukk - Kokkupandav vann, kuhu kogutud vedelik juhitakse - Pumbatavale kemikaalile sobiv pump, (maandatud) imi- ja survevoolikud koos varustusega. Ümberpumpamine nõuab ainele sobivat erivarustust - Pumbatavale gaasile sobiva pumbaga varustatud tsisternauto - Tulekustutusriietus, keemiakaitseülikond, külmakaitseülikond, suruõhuhingamisaparaat - Aur või soe vesi - Kraana, tõstevõimsus > tonni Abivahendid tõstmiseks, sh tõsteketid, -rihmad - Puksiirauto 3. Meetodid a) Ettevalmistus - Kasutage spetsialisti abi. Iga meetodi kasutamine tuleb sõltuvalt olukorrast eraldi läbi mõelda - Võtke ühendust auto omanikuga - Kasutage autos olevaid juhiseid ja transpordidokumente - Arvestage tõstetavate raskuste ja mürgise veeldatud gaasi kogusega (vt registri väljavõtet ja tsisternide tüübisilte) 151

152 Veoauto sektsioone 1-sektsioon tühimass t tsisterni maht ca 12 m 3 täismass t Haagised sektsioone 1-sektsioon tühimass 8 9 t Tsisterni maht m 3 täismass t - Vääveldioksiiditsisterni testrõhk on 12 baari, tsistern on isoleerimata. Kõik ühendused ja ventiilid asetsevad tsisterni peal olevas süvendis (Joonis 4.24). Tsisternis on rõhumõõtja, kuid turvaventiil puudub Joonis 4.24 Teatud tüüpi vääveldioksiiditsisterni ventiilid. - Tehke kindlaks, kus asuvad tõstekohad, millest sõidukit ja tsisterni tõsta tohib - Tehke kindlaks tõstuki tõstevõimsus antud tõstekauguse korral (Joonis 4.5a) - Võtke arvesse ümbritsevast keskkonnast tingitud piiranguid (nt elektriliinid, teede/pinnase kandevõime, tõstukile vajalik ala) - Turvake ümbrus - Eemaldage süüteallikad - Tsisterni asendi muutmine võib põhjustada täiendavaid ohtusid, nt leket. Mõelge kasutatavad meetodid hoolega läbi - Eemaldage veoauto haagisest. Kasutage spetsialisti abi - Kasutage tõstmise juhendamiseks ametlikke käemärke. (Tabel 4.1). NB! Käemärke võib tõstukijuhile näidata ainult üks inimene - Päästeteenistuse ülesannete hulka kuulub päästetegevus (sh päästmine, kustutamine, vedeliku leviku takistamine ja süttimisohu eemaldamine). Tõstetööde eest 152

153 vastutab sõiduki omanik, päästeteenistus toetab tõstetöid oma tegevusega (vastutuse jagamises ja kompensatsiooni puudutavates küsimustes tuleb enne tõstetööde alustamist kokku leppida ja kokkulepe kirjalikult fikseerida). Üldine tegutsemispõhimõte - Määrake gaasimõõtevahendi ja ph mõõtmise abil kindlaks võimalik lekke olemasolu - Määrake hapnikukontsentratsioon hapnikusisalduse mõõtevahendiga - Eraldage ohuala piiretega - Tsisterni kuumenemise korral võtke arvesse surveanuma lõhkemise korral tekkivat ohuala - Jahutage mahutit joatoruga - Katkestage elektrivooluahel sõidukis - Kontrollige võimalikke rõhumuutusi tsisternis, olge valmis rõhu tõusuks - Üritage tsistern enne selle tõstmist tühjendada. Tühjendamine nõuab erivarustust. Vigastatud tsisterni ei tohi enne selle tühjendamist tõsta/liigutada - Jälgige, et tsisterni raskuskese ajal ei muutuks - Eemaldage veoauto haagisest - Keerake sõiduk ratastele (suur tõstuk) - Tõstke/liigutage sõiduk teele (suur kraana, puksiirauto) - Puhastage ja korrastage õnnetuskoht Tsisterni tühjendamine. b) Ratastel sõiduk gaasiruumi ventiil 2. vedelikuruumi ventiil Joonis Tühjendamine vedelikuruumi ühenduse kaudu. - Ühendage suruõhuvoolik ventiili avamisühenduse külge, siis avanevad nii vedelikukui gaasiruumi ventiilid - Ventiile võib avada ka mehaaniliselt Phönix-ventiil: - Avamishülsid asuvad ventiilikapis. Keerake hülsid ventiili otsa, siis vajub varras alla - Kinnitage avamishülsi kinnitussilmuste külge nöör, mille abil saab vajadusel ventiili sulgeda Wärtsilä-ventiil: - Eemaldage lukustustapp - Avage kangi keerates vedelikuruumi kaitseklapp - Lukustage ventiil lukustuskangi abil avatud asendisse - Siduge ohualast väljapoole ulatuv tugev nöör ventiili lukustuskangi külge 153

154 - Pärast põhjaklapi avamist laske gaasiruumi ühenduse kaudu tsisterni kuivatatud suruõhku, seejärel tühjeneb tsistern vedelikuruumi ühenduse kaudu. Tühjenemisrõhk on sõltuvalt vastuvõtja süsteemist 4 8 baari c) Ümberläinud sõiduk. 1. Sõiduk katusel. Joonis Tühjendamine samade ühenduste ja ventiilide abil nagu ratastel oleva sõiduki korral. Erandiks on see, et gaasiruumi toru on vedelikuruumis ja vedelikuruumi toru gaasiruumis. Veeldatud gaasi jääb tsisterni umbes ¼ ulatuses tsisterni mahust 2. Sõiduk küljel. Joonis Tühjendamine sarnaselt ratastel oleva sõidukiga. Vedelikuruumi saab ainult pooleldi tühjaks pumbata - Ülejäänud aine väljapumpamine või tsisterni ratastele keeramine otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi d) Veoki tõstmine (Joonis 4.17). - Veoauto tõstmine olemasolevatest tõstekohtadest - Laiad ja tugevad tõsterihmad pange tsisterni tõstekohtade lähedal ümber tsisterni - Keerake tsistern ratastele - Tõstke tsistern teele 154

155 Juhis M7a: Süüteallikate eemaldamine ja tuulutamine 1. Olukorrad - Süttiv gaas või kergestisüttiv vedelik lekib või on lekkinud väliskeskkonda, siseruumi või kanalisatsiooni. Väljas on süttiv gaasipilv, sees ja kanalisatsioonis süttiv segu. - Lekkinud hapnik on õhu hapnikusisaldust suurendanud või lekkinud gaas on õhust hapniku välja tõrjunud. 2. Vahendid - Sädemekindlad valgustid (Ex) valgustid - Külmvalguspulgad - Vahtkustutusseadmed - (Antistaatiline) plastikkate - Pihustatud joad - Veesein - (Sädemekindel) ventilaator - Suruõhuejektor - (Sädemekindlad) tööriistad - Puuvillane riidetükk 3. Süüteallikad a) Klassifikatsioon - Gaasi või auru (ise)süttimistemperatuur sõltub muuhulgas selle kontsentratsioonist ja süüteallikast. Paljude gaaside ja aurude puhul piisab süttimiseks väikesest energiahulgast - Tugevad süüteallikad võivad eraldada palju energiat: lahtine tuli, lühise kaarleek, kuumad pinnad, soojust eraldavad keemilised reaktsioonid. Süüteallika temperatuur peab olema kõrgem kui aine süttimistemperatuur - Nõrgad süüteallikad on kuumad, kuid eraldavad suhteliselt vähe energiat: elektrilülitite ja muude Ex-kaitsmeta elektriseadmete ja staatilise elektri sädemed. Süüteallika eraldatud energiahulk peab olema suurem kui aine süttimisenergia b) Näide - Kummijalatsitega põrandal kõndiv inimene kogub endasse (sõltuvalt põranda ja riiete materjalist ning õhuniiskusest) 0,1 100 mj staatilise laengu, mis juhtmega kokkupuutel tekitab sädeme - Süsivesinike väikseim süttimisenergia on tavaliselt 0,2 0,3 mj. Vesiniku, süsiniksulfiidi ja atsetüleeni väikseim süttimisenergia on 0,01 0,02 mj - Keha staatiline laeng peab olema vähemalt 10 korda suurem eelmainitud väikseimast süttimisenergiast, et laengu vabanemine gaasisegu süütaks 4. Süüteallikate eemaldamine - Eraldage ohuala piiretega ja evakueerige inimesed. Ohualal ei tohi suitsetada, kasutada sisepõlemismootoreid, halogeenlampe, Ex-kaitseta elektriseadmeid ega sädemeid tekitavaid töövõtteid - Kasutage valgustuseks Ex-kaitsega valgusteid või külmvalguspulkasid - Kasutage sädemekindlaid tööriistu või asetage mutri ja tööriista vahele märg puuvillane riidetükk - Selgitage ettevõtte või elektriettevõtte esindajalt välja, kust saab voolu välja lülitada ja kes seda teha võib 155

156 - Kui mõnda süüteallikat ei õnnestu eemaldada, takistage süttimist vahu abil või katke loik kinni, tuulutage ruum ja muutke see inertseks lämmastikuga või vähendage aine sisaldust pihustatud joaga. Juhis M8c 5. Tuulutamine a) Välistingimustes - Sulgege leke, katke loik vahu või (antistaatilise) plastikkattega. Lahjendage ja/või kontrollige gaasipilve pihustatud joa või veeseina abil. Juhis M8c b) Sisetingimustes - Sulgege leke, katke loik vahu või (antistaatilise) plastikkattega - Käivitage ruumi õhuväljatõmme või reguleerige ventilatsiooniseade suurimale võimsusele, kui seda on võimalik teha ilma süttimisohtu tekitamata - Tõhustage õhuvahetust, avades uksed ja aknad nii pealt- kui alttuule. - Väiksemate ruumide tuulutamiseks võib kasutada pihustatud juga (Joonis 4.28) või vahugeneraatorit (Joonis 4.29) ja suurematele ruumidele sädemekindlat suitsupumpa (Joonis 4.30). Sobib ka tavaline suitsupump, kui selle läheduses ei ole süttivat segu (Joonised 4.31 ja 4.32) - Toestage kombineeritud joatoruga tuulutust allatuult olevast akna- või ukseavast välja. Kui ukseavasid on vaid üks ja see paikneb üleval tuulepealses küljes ning pihustamine aknaavast välja on keeruline, teostage tuulutus pihustatud joaga ukseavast sisse. Sellisel juhul väljub õhk avatud akende kaudu. - Võite kasutada ka (sädemekindlat) ventilaatorit, mille abil tuleb puhuda õhku sisse (tuulepealses küljes paiknevast) ukseavast. - Kui ruumis on ainult üks ava (nt keldriruumid), puhuge ruumi õhku suitsupumba suka abil. - Kui ruumis on kõrge mürgise gaasi kontsentratsioon, kasutage ventileerimiseks väikest võimsust, et ventileerimine ei põhjustaks ohtu allatuult. Joonis 4.28 Tuulutamine kombineeritud joatoruga. 156

157 Joonis 4.29 Tuulutamine vahugeneraatoriga (tuulutamiseks kasutatakse ainult vett). Joonis 4.30 Tuulutamine sädemekindla suitsupumbaga. 157

158 TUULE SUUND 1. AKNAD/UKSED 2. AKNAD/AVAD 3. SUITSUEEMALDUSLUUGID/ KATUSEAKNAD 4. TÄIENDAVALT TEHTUD AVAD SEINA VÕI LAKKE Joonis 4.31 Tuulutamine suitsupumbaga. Joonis 4.32 Tuulutamine ülerõhuventilaatoriga. 158

159 c) Kanalisatsioon - Sulgege kanalisatsioon all- ja ülalpool voolu suunda. Juhis M8b - Tuulutage kanalisatsioon, avades kanalisatsioonikaevude kaaned ja puhudes kanalisatsiooni õhku sädemekindla suitsupumbaga. Sobib ka tavaline suitsupump, kui selle läheduses ei ole süttivaid aineid - Kanalisatsiooni sattunud gaasi või auru saab võimaluse korral välja imeda suruõhuejektoriga SURUÕHK VÕI INERTGAAS TULETÕRJENÖÖR (MAANDATUD) VOOLIK; ÕHUKESEST PLASTIST MAANDUS Joonis 4.33 Tuulutamine suruõhuejektoriga. 159

160 Juhis M7b: Mahuti jahutamine 1. Olukorrad - Tsisternis on (musta või võõra kemikaali mõjul) käivitunud soojust tootev keemiline reaktsioon. Reaktsioon tõstab tsisternis oleva vedeliku temperatuuri ja tsisterni rõhku. - Lekkiv gaas, vedelik või muu materjal põleb tsisterni läheduses. Leekide soojuskiirgus kuumutab tsisterni kesta. - Lekkiv gaas või vedelik põleb tsisterni läheduses ja leegid puudutavad tsisterni kesta. 2. Vahendid - Metall-labidas - Tulekindlast materjalist plaat - Statsionaarne jahutussüsteem - Statsionaarsed veemonitorid - (Mehitamata) joatorud - Külmakaitsekindad - Transportkäru - Jätkredel 3. Meetodid a) Keemiline reaktsioon - Püüdke veega jahutada võimalikult suurt osa mahuti kestast allpool vedelikupinda. Jahutamisviis sõltub tsisterni suurusest ja kujust. Mahuti kaitsevallituse sisse kogunevat jahutamisvett võib uuesti kasutada - Atsetüleeniballooni jahutamiseks kasutage mehitamata joatoru. Kui ballooni on võimalik ohutult teisaldada (Juhis T2d), on soovitatav see vähemalt ööpäevaks üleni vette asetada b) Leekide soojuskiirgus kuumutab mahuti kesta. - Kustutage põlev vedelik või materjal sobiva kustutusvahendiga - Põlevat gaasileket pole reeglina mõtet kustutada, kuna leke süttib kergesti taas ja see tekitab ohtu. Seetõttu püüdke sulgeda ventiil - Kui põlev gaasileke takistab ventiili sulgemist, juhtige labida või tulekindla plaadi abil leek eemale, suunake väikesesse leeki pihustatud juga või kaitske ventiili sulgevat päästjat pihustatud joaga - Kui põlevat vedelikku või materjali ei õnnestu kustutada või gaasileket sulgeda, jahutage kuumenevaid tsisterne - Leekidepoolne tsisterni kest kuumeneb enim ülaltpoolt vedelikupinda. Veega jahutamine annab piisava kaitse, kui tsisternile suunatud vesi moodustab kuumeneval osal ühtlase veekihi - Käivitage mahuti jahutusseade või jahutage välispinna ülaosa veejoaga. Vee kogus peab olema vähemalt 2 l/min tsisterni kuumeneva osa ruutmeetri kohta - Jahutamise asemel võib kasutada ka leekide ja kuumeneva mahuti vahele moodustatud veeseina või paigaldada tulekindel plaat c) Leekide soojuskiirgus kuumutab gaasiballoone - Kui gaasilekke põlemisel tekkiv leek kuumutab balloone, sulgege võimalusel ventiil. Põlevat gaasileket pole reeglina mõtet kustutada, kuna leke süttib kergesti taas ja see tekitab ohtu 160

161 - Kui põlev gaasileke takistab ventiili sulgemist, juhtige labida või tulekindla plaadi abil leek eemale, suunake väikesesse leeki pihustatud juga või kaitske ventiili sulgevat päästjat pihustatud joaga - Kustutage põlev vedelik või materjal sobiva kustutusvahendiga - Selgitage välja, kas kuumenemine on atsetüleeniballoonides käivitanud lendumisreaktsiooni (Juhis T2d) - Kui põleng jätkub, viige kuumenenud balloonid ohutusse kohta. Balloonide transportimiseks võib kasutada balloonikäru või redeli jätku, mille külge balloon rihmadega kinnitatakse - Jahutage mehitamata joatorudest või eemalt barjääri tagant gaasiballoone, mida ei ole võimalik ohutusse kohta viia d) Leegid puudutavad mahuti kesta - Tsisterni flantsi või torude lekke põleng võib puudutada tsisterni kesta. Õnnetuse korral võib põleva veeldatud gaasi kuumenev tsistern olla sellises asendis, et tsisterni kaitseklapi leek on suunatud teise tsisterni poole või põhjustab muul viisil ohtu - Kui leegid puudutavad tsisterni kesta ülalpool vedelikupinda, võib kuumenev teras kaotada oma vastupidavuse vähem kui 10 minutiga. Selle tulemusel tsistern lõhkeb - Kui leegid puudutavad tsisterni kesta vaid allpool vedelikupinda, tõuseb tsisternis rõhk. Õhurõhuline mahuti võib kaotada oma katuse. Rõhu all olnud tsistern lõhkeb, kui tsisterni vedelikupind on kaitseklapi avanemise tõttu sedavõrd langenud, et leegid kuumutavad tsisterni kesta vedelikupinnast ülalpool - Kustutage põlev vedelik või materjal sobiva kustutusvahendiga - Põlevat gaasileket pole reeglina mõtet kustutada, kuna leke süttib kergesti taas ja see tekitab ohtu. Seetõttu püüdke sulgeda ventiil - Kui põlev gaasileke takistab ventiili sulgemist, juhtige labida või tulekindla plaadi abil leek eemale, suunake väikesesse leeki pihustatud juga või kaitske ventiili sulgevat päästjat pihustatud joaga - Kui põlevat vedelikku või materjali ei õnnestu kustutada või gaasileket sulgeda, jahutage kuumenevaid tsisterne - Jahutage statsionaarsete veemonitoridega kohta, kus leegid puudutavad tsisterni. Statsionaarne jahutussüsteem võib olla kasutu, kuna see ummistub kergesti. Otsikust väljuv vesi ei ole ühtlane leekide liikumise või pinnal oleva mustuse või sinna koguneva nõe tõttu - Kui statsionaarseid veemonitore ega jahutusseadmeid ei ole käepärast, ei jää reeglina piisavalt aega vajaliku ressursi hankimiseks (pidev veehulk vähemalt 10 l/min tsisterni pinna ruutmeetri kohta ehk transporditsisternidel ca l/min) - Sellisel juhul tuleb rakendada ressursid ohuala eraldamiseks ja inimeste evakueerimiseks. Lõhkeva veeldatud gaasitsisterni ohuala raadius on 400 m, alla 10 m3 tsisterni puhul 200 m. e) Leegid puudutavad gaasiballoone - Kustutage põlev vedelik või materjal sobiva kustutusvahendiga - Põlevat gaasileket pole reeglina mõtet kustutada, kuna leke süttib kergesti taas ja see tekitab ohtu. Seetõttu püüdke sulgeda ventiil - Kui põlev gaasileke takistab ventiili sulgemist, juhtige labida või tulekindla plaadi abil leek eemale, suunake väikesesse leeki pihustatud juga või kaitske ventiili sulgevat päästjat pihustatud joaga - Evakueerige inimesed ja eraldage ohuala: 100 m (atsetüleeni korral 200 m) igas suunas. Transportige ohutusse kohta kuumenemisohus olevad gaasiballoonid. Balloonide transportimiseks võib kasutada transportkäru või redeli jätku, mille külge balloon rihmadega kinnitatakse 161

162 - Jahutage mehitamata joatorudest või eemalt barjääri tagant gaasiballoone, mida ei ole võimalik ohutusse kohta viia. Tööliini veehulgast piisab mõne ballooni jahutamiseks. Kuumenev balloonikoorem või gaasikeskuse balloonid nõuavad suuremat veehulka: l/min 162

163 Juhis M8a: Pihkuva veeldatud mürgise gaasi lekke katmine 1. Olukorrad - Veeldatud mürgine gaas lekib läbi ventiili, flantsi, toru või tsisterni tekkinud augu - Vedeliku temperatuur tsisternis on vähemalt 15 o C keemistemperatuurist kõrgem. Sellisel juhul lekkiva vedeliku juga pihkub ja piisad aurustuvad õhuga segunemisel pihustatud joas 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid - Koormakate, 6 m x 10 m - Lai toru, läbimõõt u 40 cm, pikkus 3 10 m, nt suitsupumba kott-toru või vedeliku suunamissukk - Veeldamissukk koos kinnitusrihmadega - Koormarihmad, kaabli kiirkinnitustripid - Käsitöövahendid - Tsisterni katmiseks: koormakate, mille nurkades on u 1,5 m pikkused kinnitusköied, külje pikkus 21 m. 4 (erivärvi) jätkulist tõstevarrast, pikkusega 4 m Jätkredel, tuletõrjenöör, tuletõrjevoolikud plastmaterjalist koormakatte servadele raskuseks - Labidad - Kokkupandav bassein - Keemiasukeldujate meeskond tsisterni katmiseks, 2 sukelduspaari - Keemiasukeldujate isikukaitsevahendid: suruõhuhingamisaparaat keemiakaitseülikond, külmakaitseülikond (vajadusel), külmakaitsekindad - Megafon 3. Meetodid a) Ettevalmistused - Piiskadeks kondenseeruva lekke segunemist õhuga ja piiskade aurustumist on võimalik tõkestada, kattes lekkekoha kinni koormakattega või juhtides lekkiva aine joa kott-torusse või muusse laia torusse. - Lekkekoha paiknemine (kõrgus maapinna suhtes ja ligipääsetavus) mõjutab lekke kinnikatmise võimalusi. Kui lekkekoht on madalamal kui 1,5 m, on maapinnal seisvatel päästjatel seda lihtsam kinni katta koormakattega. Kõrgemal (nt tsisterni peal) olevat lekkekohta on keerulisem kinni katta. - Lekkekoha paiknemisest, lekke suurusest ja keskkonnast sõltuvalt kasutatakse lekkekoha katmiseks kas katet või laia toru. - Võtke arvesse keskkonnapiiranguid (näiteks elektriraudtee, maandamine). b) Lekkekoht on maapinna lähedal (Joonis 4.34) - Moodustage kattest telk lekke ümber ja kinnitage katte ääred, näiteks kühveldades labidaga pinnast nende peale. Sel moel ei pääse õhk tuule mõjul katte alla. Juhtige katte alla kogunev vedelik kokkupandavasse basseini või (teise kattega vooderdatud) auku. - Paigutage lai veeldamissukk lekkeava lähedale selliselt, et kondenseeruv vedelikujuga suunduks veeldamissukka. Juhtige veeldamissuka abil kogutav vedelik kokkupandavasse basseini või (kattega vooderdatud) auku. Tõkestage veeldamissukka läbiv õhuvool, sulgedes suka ülemise otsa lekkekoha tagant. 163

164 Joonis 4.34 Piiskadeks kondenseeruva veeldatud mürgise gaasi lekke kinnikatmine, kui lekkekoht on maapinna lähedal. c) Lekkekoht on tsisterni peal (Joonis 4.35) - Laotage kate maapinnale tsisterni tuulealusele küljele. Kummalgi pool tsisterni seisvad keemiasukeldujad tõstavad tõstevarraste abil katte tsisterni peale ja tõmbavad üle tsisterni. Jätkredeliga (lekke vastaspoolselt küljelt) üles roninud keemiasukelduja aitab katet paigaldada. NB! Maas oleva katte tõstmine on raskendatud, kui see saab märjaks (näiteks gaasipilve lahjendamine pihustatud joaga). - Kinnitage kate selliselt, et selle alla kogunev vedelik valguks mööda katet, mitte mööda tsisterni külgi kas kokkupandavasse basseini või (teise kattega vooderdatud) auku. Püüdke takistada õhuvoolu pääsemist katte alla. - Paigutage veeldamissukk lekkeava lähedale selliselt, et kondenseeruv vedelikujuga suunduks veeldamissukka. Juhtige suka abil kogutav vedelik kokkupandavasse basseini või (kattega vooderdatud) auku. Tõkestage veeldamissukka läbiv õhuvool, sulgedes suka ülemise otsa lekkekoha tagant. 164

165 4. Harjutused - Kondenseeruva veeldatud gaasijoa leket võib simuleerida auruga või pihustatud joaga TUUL Joonis 4.35 Piiskadeks kondenseeruva veeldatud mürgise gaasi lekke kinnikatmine, kui lekkekoht on tsisterni peal. 165

166 Juhis M8b: Loigu vallitamine ja kanalisatsiooni sulgemine 1. Olukorrad - Vedelikku valgub maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. Vedeliku levimine on ohtlik ja/või keskkonda kahjustav - Kustutusvette on lahustunud või segunenud inimestele või keskkonnale ohtlikke kemikaale. Vett ei tohi lasta kanalisatsiooni, veekogusse ega pinnasesse, enne kui vastava ala spetsialist on seda kontrollinud - Riiete ja varustuse pesemiseks kasutatud vette on lahustunud või segunenud inimestele või keskkonnale ohtlikke kemikaale. Vett ei tohi lasta kanalisatsiooni, veekogusse ega pinnasesse, enne kui vastava ala spetsialist on seda kontrollinud 2. Vahendid a) Maapind - Liiv, pinnas, lumi või absorbeerivad ained, labidad, survevoolik, õlitõkke- või absorbeerivad poomid, kilesukk b) Veekogu - Õlitõkkepoomid, klaasvill või absorbent (ujuv). Läbivoolutammi vahendid: painduv plasttoru, imivoolik, puitmaterjal, kile c) Kanalisatsioon - Pneumaatilised torusulgurpadjad, sulgurplaadid või läbivooluga torusulgemispadjad, tugevdatud kilekotid, ehitusplast, koormakatted 3. Meetodid a) Maapind - Vallitage veeloik või -kraav kättesaadava materjaliga (pinnas, liiv, lumi või absorbeeriv aine), survevoolikuga, õlitõkke- või absorbeeriva poomiga või kilesukaga - Tõkke võib konstrueerida survevoolikust, täites selle survevaba veega (tõsta vooliku otsad üles). Parim tulemus saavutatakse, kui voolik on kummeeritud ja maapind pehme. Survevooliku alumine serv tihendada kättesaadava materjaliga. (Joonis 4.36). - Tõkke moodustamiseks võib kasutada õlitõkkepoomi, toestades kättesaadava materjaliga selle ujuki püstiasendisse. (Joonis 4.37) - Juhtige kustutusvesi tammiga tõkestatud kraavi või (koormakattega või kilega vooderdatud) auku või looduslikku süvendisse. (Joonis 4.38) 166

167 Joonis 4.36 Tõkke ehitamine survevoolikust. Joonis 4.37 Tõkestamine õlitõkkepoomiga. Joonis 4.38 Koormakattega või kilega vooderdatud auk. 167

168 b) Veekogu - Takistage vees lahustumatu või aeglaselt lahustuva ja veest kergema vedeliku levik veekogus õlitõkkepoomiga. Kui vedeliku ja vee tiheduste vahe on väike, võib vedelikku poomi alt läbi tungida. Sellisel juhul täitke poom kerge ja mittevettiva absorbeeriva ainega: klaasvilla või plastpuruga. - Ojja tuleb ehitada läbivoolutamm, mis tõkestab vees mittelahustuvate või aeglaselt lahustuvate veest kergemate vedelike levimist, kuid laseb läbi vett. Joonis Joonis 4.39 Läbivoolutamm. c) Kanalisatsioon Valige meetod vastavalt olukorrale: 4. Ümbritsege kanalisatsioonikaev kättesaadavast materjalist valmistatud tõkkega 4. Katke või sulgege kanalisatsioonikaev kile või katteplaadiga. (Joonis 4.40) 4. Sulgege kanalisatsioonikaev pneumaatilise torusulgurpadja või läbivooluga torusulgurpadjaga. Kanalisatsioonikaevu pealmist osa võib kasutada lekkiva vedeliku või riiete ja varustuse pesuvee kogumiseks. (Joonis 4.40) 168

169 4. Sulgege kummalgi pool lekkekohta paiknevad kanalisatsioonikaevud pneumaatilise torusulgurpadjaga, läbivooluga torusulgurpadjaga või laske kaevu kilesukk või tugevdatud kilekott ning täitke see vee või liivaga Joonis 4.40 Kanalisatsioonikaevu katmine ja sulgemine. Joonis 4.41 Kanalisatsioonikaevu sulgemine. 4. Harjutused - Leket simuleeritakse veega 169

170 Juhis M8c: Reostuse lahjendamine ja sidumine 1. Olukorrad - Kokkusurutud gaasi leke - Veeldatud põlevgaasi leke - Vees lahustuva mürgise gaasi leke - Lenduva mürgise vedeliku leke - Lenduva sööbiva vedeliku leke - Jahutamise teel veeldatud hapniku või muu mittepõleva gaasi leke 2. Vahendid, kaitsevarustus - (Mehitamata) kombineeritud joatorud pihustatud juga - (Mehitamata) kombineeritud joatorud kompaktjuga - Veesein - (Sädemekindel) suitsupump - Tulekustutusriietus, suruõhuhingamisaparaat, vajadusel keemiakaitseülikond 3. Meetodid a) Veejugade suunamine - Gaasipilv on nähtav kondenseeruva rõhu all oleva veeldatud gaasi lekke korral (piiskade aurustumine jahutab õhku ja õhus sisalduv veeaur tiheneb uduks) ning mõnede lenduvate hapete lekke korral (floorvesinikhape, ooleum ja kange lämmastikhape moodustavad happeudu) - Gaasi lahjendamiseks ja sidumiseks suunake pihustatud joad gaasipilve nähtavale osale küljelt, pärituulega diagonaalis. Jälgige, et vett ei satuks veeldatud gaasi või aurustuva vedeliku loiku - Kui gaasipilve lähedale pole võimalik pääseda, suunake veejoad diagonaalselt ülespoole selliselt, et jugade lagunedes piisad langeksid gaasipilve peale - Kui gaasipilv on täiesti nähtamatu, on veejoa õige suuna määramine parima lahjendamistulemuse saamiseks raske - Suunake veejoad kaitstava objekti eest sellesse suunda, kuhu soovite gaasipilve juhtida b) Veejugade mõju - Veejoa poolt tekitatud õhuvoolu abil on lokaalselt võimalik muuta tuule suunda ja sel teel juhtida gaasi - Veejoaga kaasnev õhk lahjendab gaasipilve, vähendab gaasi kontsentratsiooni ning kahandab reostuse ohuala - Veejoaga on võimalik vähendada gaasipilve süttivat osa (kontsentratsioon langeb alla alumist süttimispiiri), kuid süttimisohtu täielikult vältida ei ole reeglina võimalik - Seetõttu kasutage gaasipilvede lahjendamiseks eelkõige mehitamata joatorusid. Muudel juhtudel pihustage võimalikult kaugelt (põlema süttiva gaasipilve maht kasvab kahekordseks). - Pihustatud ja kompaktjugade abil on võimalik õhust "pesta" (lahustada veepiiskadega) vees lahustuvaid gaase, nt ammoniaaki. Vesi, milles on lahustunud ammoniaak, tuleb tammiga tõkestada. Kui mürgine gaas lahustub vees halvasti (nt kloor), on veejoa abil võimalik ohuala kahandada vaid vähesel määral. 170

171 c) Suitsupumba kasutamine - Pihustatud joad võib asendada sädemekindla suitsupumbaga. Võib kasutada ka tavalist suitsupumpa, kuid see tuleb paigutada tuulepealsesse kohta, kus ei ole süttivaid aineid. Õhu suunamiseks kasutage suitsupumba voolikut või kott-toru. Joonis 4.42 Keskkordse vahuga kaetud lombist lenduva veeslahustuva gaasi sidumine veeseinaga sädemekindla suitsupumba abil. 171

172 Juhis M8d: Loigu lendumise piiramine 1. Olukorrad - Kergestisüttiv vedelik on valgunud maapinnale ning moodustanud loigu. Loigust lenduv aur põhjustab süttimisohu alla poole tuult - Kergestilenduv mürgine vedelik on valgunud maapinnale ning moodustanud loigu. Loigust lenduv aur põhjustab mürgitusohu allatuult - Mürgise veeldatud gaasi leke on moodustanud maapinnale loigu, kuna leke ei ole kondenseerunud piiskadeks või selle kondenseerumine on takistatud lekke kinnikatmise teel 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid - Vahtkustutusseadmed, (kile-)vahuaine või veeslahustuvatele kemikaalidele mõeldud alkoholikindel vahuaine - (Antistaatiline) koormakate või paks (antistaatiline) plastikkile - Labidad - Kemikaalile vastavad hingamisteede kaitsevahendid ja kaitseriietus 3. Meetodid - Enne kinnikatmist tuleb loik alati vallitada a) Kergestisüttiv vedelik - Enne loigu kinnikatmist eemaldage territooriumilt süttimisallikad - Kui kõiki süttimisallikaid ei ole võimalik eemaldada või kui olete sunnitud kasutama sädemeid tekitavaid töövõtteid, katke loik keskkordse vahuga. Kõige paremini sobib selleks kilet moodustav vahuaine. - Loigu katmiseks sobib ainult antistaatiline plastikkile - Kui vedeliku leekpunkt on kõrgem kui ümbritseva keskkonna temperatuur, ei ole loigu vahuga katmine vajalik. Seda tuleb teha ainult siis, kui lekkinud vedelikuga on segunenud kergestisüttivat vedelikku (nt avarii teinud tsisternauto veab nii bensiini kui diislikütust). Mittevajalik vahuga katmine suurendab loodusest eemaldatava vedeliku kogust. b) Lenduv mürgine vedelik - Katke vallitatud loik plastikkilega. Kinnitage katte servad, näiteks kühveldades neile labidaga pinnast - Kui kilet ei ole käepärast, võib loigu katta keskkordse vahuga. Paljude kemikaalide puhul on vahuga katmine siiski tarbetu, kuna aurud lagundavad vahtu - Ärge katke vahuga veega reageerivaid kemikaale, kuna vahust eralduv vesi kiirendab kemikaali lendumist c) Veeldatud gaas - Katke vallitatud loik plastikkilega. Kinnitage katte servad, näiteks kühveldades neile labidaga pinnast. Kaitske kaetud loik otsese päikesevalguse eest - Kui kilet ei ole käepärast, võib katta loigu keskkordse vahuga. Paljude kemikaalide puhul on vahuga katmine siiski tarbetu, kuna aurud lagundavad vahtu 172

173 Joonis 4.43 Vallitatud loigu kinnikatmine aine lendumise vähendamiseks. 173

174 Juhis M9: Lekke sulgemine 1. Olukorrad - Kokkusurutud gaas lekib, kuid ei põle - Rõhu all veeldatud gaas lekib, kuid ei põle - Jahutamise teel veeldatud gaas lekib, kuid ei põle - Vedelik lekib, kuid ei põle 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid - Ventiilikatted ja nende kinnitusvahendid - Soe vesi või aur - Tööriistad - Okas- ja lehtpuust, vajadusel kummist polüpropeenist või polütetrafluoroeteenist (teflon) valmistatud teravaotsalised tapid ja kiilud, noad - Erikiilud (teras, pronks, messing) - Paranduspasta, tihendusteip, puuvillane riiet - Juhtlatt: 5 cm x 5 cm või 5 cm x 10 cm latt, pikkus 1,5 m - Neopreenkummiplaat ning alumiinium- või vineerplaat, lekkesulgemis- või tõstepadi, padja PVC-kaitsekott, koormarihmad - Sulgurflants või hüdrauliline torupress toru sulgemiseks, toruklamber torulekke sulgemiseks - Kogumismahutid, materjalid spetsiaalteras ja plast - Keemiasukeldujate meeskond - Keemiasukeldujate isikukaitsevahendid: tulekustutusriietus, kummi-, või külmakaitsekindad, vajadusel pritsme- või keemiakaitseülikond ja suruõhuhingamisaparaat Joonis 4.44 Okas- ja lehtpuidust kiilud ning juhtlatt. 174

175 Joonis 4.45 Puidust kiilude ja tappide komplekt. Joonis 4.46 Torulekke sulgemise vahendid. 175

176 Joonis 4.47 Lekke sulgemisvahendid: suruõhupadjad ning neopreenkummiplaat ja koormarihmad. Auto suruõhuväljavõte. 3. Meetodid a) Kokkusurutud gaasi leke - Sulgege ventiil, pingutage ventiilipesa või flantsi b) Rõhu all veeldatud gaasi leke - Muutke vedelikuleke gaasilekkeks, pöörates mahutit nii, et lekkekoht jääks ülespoole vedelikupinda - Sulgege ventiil, pingutage ventiilipesa või flantsi - Kui mürgise gaasi transpordimahuti ventiili ei õnnestu sulgeda, sulatage võimalik jää, katke ventiil antud mahutile sobiva ventiilikattega ja kinnitage kate selle tarbeks mõeldud kinnitusvahenditega 176

177 - Sulgege mahutis olev auk puidust tapi või kiiluga, kasutades abivahendina juhtlatti. Sulgege lekkiv toru sulgurflantsiga või hüdraulilise torupressiga. Sulgege toruleke toruklambriga c) Jahutamise teel veeldatud gaasi leke - Pöörake mahutit nii, et lekkekoht jääks ülespoole vedelikupinda - Sulatage võimalik jää ventiili ümbert veega või auruga - Sulgege ventiil, pingutage ventiilipesa või flantsi - Sulgege mahutis olev auk puidust tapi, kiilu või märja riidetükiga (jäätub). Ärge sulgege mahuti kaitseklappi d) Vedeliku leke - Pöörake mahutit nii, et lekkekoht jääks ülespoole vedelikupinda - Kui on veest kergem vedelik, pumbake vett mahuti põhja. Sellisel moel saab ohtliku kemikaali lekke muuta veelekkeks ja kõrvaldada võimaliku süttimisohu. Meetod ei sobi vees lahustuvatele ega veega reageerivatele kemikaalidele (joonis 4.48) - Sulgege ventiil, pingutage ventiilipesa või flantsi - Sulgege lekkiv toru sulgurflantsi või hüdraulilise torupressiga. Sulgege toruleke toruklambriga - Sulgege mahutis olev auk puidust tapi või kiiluga. Võib kasutada ka paranduspastat, kui on teada, et kemikaal ei mõju sellele lahustavalt ega söövitavalt - Sulgege mahutis olev auk neopreenkummist plaadiga, mille kinnitamiseks kasutatakse alumiinium- või vineerplaati ning mahuti ümber tõmmatavaid koormarihmu - Augu sulgemiseks võib kasutada ka lekkesulgemise või tõstepatja, mille kinnitamiseks kasutatakse mahuti ümber tõmmatavaid koormarihmasid - Tõstke lekkiv nõu kogumismahutisse/konteinersse. Sulgege kaitsemahuti/konteineri kaas. Kasutage põlevate vedelike jaoks spetsiaalterasest ning söövitavate ainete jaoks plastist kogumismahuteid (joonis 4.62) 177

178 Joonis 4.48 Veest kergema ohtliku kemikaali lekke muutmine veelekkeks. 4. Metoodilised juhendid a) Ventiili sulgemine, ventiilipesa või flantsi pingutamine - Ventiili sulgemisviis sõltub ventiili tüübist. Variandid: pöörake sangast, käsirattaga või muu tööriistaga ventiili spindlit, sulgege avariisulguriga suruõhu sisselase (pneumaatiline ventiil), pöörake käsiratast või eemaldage käivitusnöör (Soomes toodetud veeldatud gaasitsisterni hüdrauliline põhjaklapp). Tihendilekke korral pingutage ventiilipesa või flantsi. (Joonis 4.49) - Kui ventiili lähedal on süttivaid aineid, tuleb vältida sädemete teket, hoides märga riidetükki võtme ja ventiili vahel 178

179 Joonis 4.49 Flantsi pingutamine. b) Sulgurplaadi paigaldamine (Joonis 4.50) - Avage flantsi kõiki polte sedavõrd, et sulgurplaat vahele mahuks - Eemaldage vajalik kogus polte ja lükake sulgurplaat tekkinud vahesse nii, et selle külge kinnitatud tihend jääks lekkiva aine poolele - Pange poldid tagasi ja eelpingutage ühtlaselt - Pingutage poldid ühtlaselt - Külma või söövitava vedeliku toru sulgemine on lihtsam ja ohutum, kui võtme küljes on pikendusvardad Joonis 4.50 Sulgurplaadi paigaldamine. 179

180 c) Torulekke sulgemine torupressi või toruklambriga - Kui ventiili ei õnnestu sulgeda, võib proovida toru kokkusurumist hüdraulilise torupressiga. Kokkupressimine on võimalik vaid teatud torumaterjalide ja -seina paksuste korral. (Joonis 4.51). - Sirges toruosas oleva augu võib sulgeda antud toru läbimõõdule vastava toruklambriga. Asetage toruklamber lekkekoha kõrvale ja eelpingutage selle poldid. Sulatage lekkekohast võimalik jää. Lükake toruklamber lekkekohale ja pingutage poldid. (Joonis 4.46). Joonis 4.51 Toru kokkusurumine hüdraulilise torupressiga. 180

181 d) Augu sulgemine puidust tapi või kiiluga. (Joonis 4.52 ja Joonis 4.53) - Valmistage või varuge valmis erineva suurusega terava otsaga puidust tappe ja kiilusid, nii pehmemast (okaspuu-) kui kõvemast (lehtpuu-) puidust - Valige lekkekohale sobiva suurusega kiil ning vajadusel vestke see parajaks. Väiksema prao sulgemiseks võib kasutada ühte või mitut kiilu - Paksuseinalise mahuti paikamiseks kasutage okaspuust kiilu, mis vormub vastavalt augu kujule. Õhukeste seintega mahuti paikamiseks kasutage lehtpuidust kiilu, mille puhul mahuti sein vormub vastavalt kiilule - Kui kemikaal reageerib puiduga, kasutage kummi- või plastkiile - Kui augu serv on ebatasane, võib parandamiseks keerata kiilu otsa ümber mitu kihti tihendusteipi - Lööge kiil tugevalt auku, siiski mitte nii tugevasti, et mahutisse tekiks mõrad. Kui mahuti sisaldab jahutamise teel veeldatud või keemistemperatuurini jahtunud gaasi, olge löömisel ettevaatlik, et mahuti ei puruneks - Suruge ülejäänud teip kiilu ja augu ühenduskoha ümber - Kui kiil on tihedalt kohal, fikseerige see vajadusel paranduspastaga või mahuti ümber tõmmatud koormarihmadega - Kui mahuti on surve all, võib kiil augu eest minema lennata Joonis 4.52 Lekke sulgemise tehnika puidust tapi või kiiluga. 181

182 Joonis 4.53 Erinevate lekete sulgemine puidust kiiludega. e) Mahuti rebendi tihendamine kummiplaadiga - Mitmesuguse kujuga rebendeid ja auke võib tihendada neopreenkummiplaadiga, mis fikseeritakse 1,5 mm paksuse alumiiniumplaadiga, painduvast vineerist plaadiga või planguga. Mahuti maksimaalne ülerõhk tohib olla umbes 20 kpa (umbes 0,2 bar). - Plaadi paksus sõltub augu servade kujust. Siledate servadega augule piisab õhukesest (6 mm) kummiplaadist, ebatasaste servadega augu tihendamiseks läheb vaja paksu (20 mm) või mitut õhukest kummiplaati. Väga ebaühtlasi augu servi on otstarbekas enne tihendamist tasandada. - Plaadi fikseerimiseks tõmmake ümber mahuti kaks koormarihma, teine teisele poole auku. Tõmmake koormarihmad pingutiga võimalikult pingule. 182

183 - Rõhu all oleva mahuti rebendi sulgemiseks kinnitage plaat rebendi kõrvale, seejärel tõmmake see rebendi peale ja pingutage rihmad. - Kui plaadi üla- või allservast siiski veel lekib vedelikku, tõmmake plaadi peale veel koormarihmu või lööge olemasolevate rihmade pingutamiseks nende alla kiilusid. f) Mahuti rebendi tihendamine lekkesulgemispadjaga - Mahuti rebendit või suuremat auku võib tihendada lekkesulgemispadjaga. (Joonis 4.54) Vajadusel kasutage padja all neopreenkummiplaati. - Saadaval on nii madalsurve- (umbes 100 kpa ehk 1 bar) kui kõrgsurvepatju ( kpa ehk 6 8 bar). Padjas olev rõhk peab olema kõrgem kui mahuti ülerõhk - Sulgedes söövitavate ainete ja kangete lahustite lekkeid, ümbritsege padi selleks mõeldud PVC-kaitsekotiga. - Kinnitage padi rebendi peale koormarihmadega. Eriti kõrgsurvega tõstepadja täitmisel võivad kinnitusrihmad paigalt nihkuda, mistõttu need tuleb paigutada üksteisest piisavalt kaugele, vähemalt 15 cm kaugusele padja servast. - Mõned lekkesulgemispatjad on varustatud koormarihmadega (nihkumisohtu ei ole). - Lõpetage padja õhuga täitmine kohe, kui leke on peatunud, et padi ei suruks mahutit mõlki ega kahjustaks seda mingil muul viisil. Jälgige täitmise ajal, et koormarihmad ei nihkuks oma kohalt. Joonis 4.54 Rebendi tihendamine lekkesulgemispadjaga. 183

184 5. Harjutused - Lekke sulgemist harjutatakse lekkesimulaatoriga. Simulaatoris on rebendeid või lekkivaid ventiile ja flantse, millest voolab välja vett või auru Tabel 4.2 TOKEVA katsetuste käigus puidust kiiluga suletud ümmarguse ava veelekked. Isikkoosseis oli ilma eriväljaõppeta. LEKKE AVA SUURUS (LÄBIMÕÕT) RÕHK 6 mm 11 mm 14 mm 18 mm 24 mm 29 mm 32 mm 35 mm 45 mm 1 bar bar (2) bar (2) 3 4 bar (1) (2) 3 5 bar (1) 2 (2) bar (3) 7 bar (1) bar (3) 9 bar bar 1 2 (2) 11 bar (1) 2 12 bar 2 Number tähendab lekke sulgemisel osalenud isikute arvu: 1=üksinda, 2=paar, 3=keemiasukelduslüli. Kui arv on sulgudes, lekke sulgemine ei õnnestunud; nt. (1)= sulgemine ei õnnestunud üksinda, (2)= sulgemine õnnestus paaris tegutsedes, (3)= sulgemine ei õnnestunud kolmekesi tegutsedes. 184

185 Juhis M10a: Ümberpumpamine 1. Olukorrad - Lekkiv mahuti tuleb tühjendada, kuna leket ei õnnestu sulgeda - Tsitern tuleb enne ülestõstmist tühjendada - Väljavoolanud vedelikku on kogunenud tammistatud kraavi, kinnisesse kanalisatsioonikaevu, auku või vallitatud loiku nii palju, et seda on võimalik ära pumbata - Vees lahustumatut või aeglaselt lahustuvat veest kergemat vedelikku on valgunud veekogusse, kus selle levik on tõkestatud tammiga või õlitõkkepoomidega 2. Vahendid - Pumbatavale vedelikule sobiv ohtlike ainete pump, (maandusega) imi- ja survevoolikud. Levinumad ohtlike ainete pumbad on veeturbiinil töötavad tsentrifugaal- ja sukelpump ning elektrilised tsentrifugaal-, voolik- ja sukelpump. Väikeste koguste pumpamiseks võib kasutada käsi- või elektrilist vaaditühjenduspumpa. Kasutatakse ka õhuga töötavat membraanpumpa. Erinevad pumbad ja ühendused joonised 4.55 kuni joonis Skimmer veekogu pinnal ujuva vedeliku kogumiseks - Vee pumpamiseks mõeldud kantav pump ja tuletõrjevoolik - Maandusvarras, terasest, pikkus cm, läbimõõt 6 10 mm - Maandusjuhtmed (kahejuhtmeline vaskkaabel, mis kinnitatakse otstest pitskruviga) - Ajutised kogumisnõud (kokkupandavad basseinid või mahutid) (Joonis 4.61, 4.62, 4.63, 4.64), kotid või kilesukk (õlisukk) - Koormakate, kinnitusrihmad/-nöörid (Joonis 4.61) - Pumbatava vedeliku jaoks sobiv imi-survepesu tsisternauto ehk assenisatsiooniauto (Joonis 4.65) 185

186 ASENDUSÕHK TÜHJENDATAVASSE MAHUTISSE (AVATUD) SULGUR- JA LOPUTUSVENTIIL SULGURVENTIIL LÄMMASTIKGAASI- BALLOON *tiheduse kontroll *torude inertimine *torude tühjendamine VAATEKLAAS ISEIMEV- KEMIKAALIPUMP VÄLJUV GAAS *EX-mõõtmine *Kontsentratsiooni mõõtmine LÄMMASTIKGAAS HEITGAAS KOGUTAV KEMIKAAL ASENDUSÕHK MAANDUSKAABEL SULGURVENTIIL AKTIIVSÖEFILTER (AKTIIVSÖEGA TÄIDETUD VAAT) MAANDUS- VARRAS Joonis 4.55 Vedela kemikaali ümberpumpamine iseimeva pumbaga. 186

187 SULGURVENTIIL *esmane imemine = suletud *pumpamine = avatud ASENDUSÕHK TÜHJENDATAVASSE MAHUTISSE (AVATUD) SULGURVENTIIL *esmane imemine = avatud *pumpamine = suletud SULGUR- JA LOPUTUSVENTIIL SULGURVENTIIL LÄMMASTIKGAASI- BALLOON *tiheduse kontroll *torude inertimine *torude tühjendamine VAATEKLAAS KEMIKAALIPUMP MITTE ISEIMEV VÄLJUV GAAS *EX-mõõtmine *Kontsentratsiooni mõõtmine LÄMMASTIKGAAS HEITGAAS KOGUTAV KEMIKAAL ASENDUSÕHK MAANDUSKAABEL EJEKTOR SULGURVENTIIL AKTIIVSÖEFILTER (AKTIIVSÖEGA TÄIDETUD VAAT) Joonis 4.56 Vedela kemikaali ümberpumpamine tsentrifugaalpumba ja lämmastikgaasiejektoriga. MAANDUS- VARRAS LÄMMASTIKGAASIBALLOON *alarõhu imemine imivoolikusse (ejektori töövõimsus) 187

188 SULGUR- JA LOPUTUSVENTIIL SULGURVENTIIL VAATEKLAAS VÄLJUV GAAS *EX-mõõtmine *Kontsentratsiooni mõõtmine LÄMMASTIKGAASI- BALLOON *tiheduse kontroll *torude inertimine *torude tühjendamine MAANDUS- VARRAS LÄMMASTIKGAASIBALLOONID AKTIIVSÖEFILTER (AKTIIVSÖEGA TÄIDETUD VAAT) LÄMMASTIKGAAS HEITGAAS KOGUTAV KEMIKAAL MAANDUSKAABEL Joonis 4.57 Vedela kemikaali ümberpumpamine lämmastikgaasi abil. ÕHUVOOLIK POOLIL TÄITELUUK AUK LEKKIV VEDELIK IMITORU MEMBRAANPUMP PLASTIKAATKILE Joonis 4.58 Vedela kemikaali ümberpumpamine membraanpumbaga. 188

189 GENERAATOR Joonis 4.59 Vedela kemikaali ümberpumpamine vaaditühjenduspumbaga. Joonis 4.60 Vedela kemikaali ümberpumpamine Elro pumbaga (voolikpumbaga) vaakumvaati kasutades. 189

190 Joonis 4.61 Ajutised kogumisnõud. 190

191 Joonis 4.62 Ajutised kogumisnõud ja mahutid. 191

192 Joonis 4.63 Ajutised kogumisnõud. 192

193 Joonis 4.64 Ajutised mahutid. 193

194 Joonis 4.65 Pumbatava vedeliku kogumiseks heakskiidetud imi-survepesu tsisternauto ehk assenisatsiooniauto (ADR) kasutamine ümberpumpamisel ning vee eraldamine kemikaalist, mis on veest kergem. 3. Meetodid - Reeglina pumbatakse puhas vedelik tsisterni ning saasteaineid sisaldav vedelik ajutisse mahutisse. - Süttivate ja kergestisüttivate vedelike pumpamiseks tuleb kasutada sädemevabu pumpasid. - Takistada tuleb staatilise elektrilaengu tekkimist pumbas, ühendusdetailides, mahutites ja muudes metallosades. - Ühendage metallosad pumbaga ning pump maandusvardaga maandusjuhtmete abil. Enne maandusjuhtmete kinnitamist puhastage kinnituskohad mustusest ja roostest. Plastmahutitel viige maanduskaabel mahuti põhjas olevasse vedelikku. Joonis 4.66 ja Kinnitage voolik täidetava mahuti põhjaühenduse külge või laske see läbi luugiava mahuti põhja. Veenduge, et voolik püsib paigal. Vedelik ei tohi piiskadeks kondenseeruda, pritsida ega vahutada. Pumbake vedelikku väikese võimsusega, nii et selle voolukiirus on maksimaalselt 1 m/s. Vastavad pumpamisvõimsused on: 76 mm voolik max. 270 l/min 194

195 51 mm voolik max. 120 l/min 38 mm voolik max. 68 l/min 25 mm (1 ) voolik max 30 l/min - Seni, kuni võib alustada ümberpumpamist teise tsisterni, koguge tsisternist väljavoolav vedelik kogumismahutisse ning pumbake sealt kokkupandavasse basseini või muusse mahutisse. (Joonis 4.66). - Puhta vedeliku võib reeglina pumbata läbi luugiava tagasi lekkivasse tsisterni. (Joonis 4.67). - Kui tsisternauto on ümber läinud ja lekib, tühjendage kõigepealt lekkivad ja seejärel terved tsisterni osad. Auto tõstetakse tagasi ratastele reeglina alles pärast tühjakspumpamist. - Veeldatud gaasi ümberpumpamiseks tsisterni võib reeglina kasutada ainult selleks ette nähtud spetsiaalseid pumpasid või kompressoreid. Lekkinud veeldatud gaasi ümberpumpamiseks ühest vannist teise võib kasutada ka sukelpumpa. - Mürgiseid või sööbivaid vedelikke pumbatakse reeglina spetsiaalpumpade ja voolikute abil ja spetsialisti järelevalve all. - Teatud olukordades on vältimatult vajalik eemaldada kiiresti taolise vedeliku poolt tekitatav oht või piirata selle poolt tekitatavaid kahjusid, näiteks kanalisatsioonivõrgule. Sellisel juhul võib vedeliku pumpamiseks kasutada päästeteenistuse varustusse kuuluvat pumpa ja voolikuid, kuigi need võivad selle tulemusel muutuda kasutuskõlbmatuks. Kasutage selleks tuletõrjeauto pumba asemel odavamat kantavat pumpa (näiteks sukelpump). Joonis 4.66 Lekkiva vedeliku pumpamine ajutisse mahutisse. 195

196 Joonis 4.67 Puhta lekkiva vedeliku tagasipumpamine katkisesse tsisterni. 196

197 Juhis M10b: Absorbeeriva aine kasutamine 1. Olukorrad - Vedelikku on valgunud põrandale, maapinnale või veekogu pinnale 2. Materjalid, vahendid a) Orgaanilised absorbeerivad ained - (Kuivatatud) turvas - Saepuru ja muud puidujäägid - Plastpuru ja -kiud - Tekstiilikiud b) Anorgaanilised absorbeerivad ained - Kergbetooni- ja tellisepuru - Tsemendipulber - Savist ja mineraalidest valmistatud graanulid - Mineraal- ja klaasvill - Plastlabidad - Sõelumiskühvlid - Pika varrega sõelumisvõrgud - Harjad. - Pika varrega kummikaabits - Ventilaator (turba laotamiseks) - Vaat - Kaanega plastanumad - Tünnid, kilekotid ja õhuke plastikkile - Transportkäru Joonis 4.68 Absorbeerimisvahendeid. 197

198 3. Absorbeeriva aine valik - Orgaanilised absorbeerivad ained ei sobi anorgaaniliste hapete ega oksüdeerivate ainete imamiseks, kuna need ainega reageerides kuumenevad, mille tagajärjel süttivad või moodustavad mürgiseid gaase - Orgaanilised absorbeerivad ained ei sobi isesüttimisohu tõttu tärpentini, linaõli, männiõli ja muude taimsete õlide imamiseks - Veekogu pinnal ujuva vedeliku imamiseks sobivad ainult kerged vett tõrjuvad absorbeerivad ained: plastpuru ja -kiud ning mineraal- ja klaasvill - Anorgaanilised absorbeerivad ained sobivad praktiliselt kõigi ainete imamiseks - Väikesed süttivate ainete kogused imatakse anorgaanilisse absorbeerivasse ainesse, mis samal ajal neutraliseerib happeid 4. Meetodid - Sobivat absorbeerivat ainet võib kasutada maapinnale voolanud vedeliku tõkestamiseks. Selline tõke peab reeglina vastu vaid niikaua, kuni absorbeeriv aine on võimeline vedelikku imama. - Püüdke esmajärjekorras koguda väljavoolanud vedelik selle kogusele ja aluspinnale vastava meetodiga: pumbates, hauskariga kühveldades või vedelikuimuriga imedes - Tõrjejäätmete koguse vähendamiseks kasutage absorbeerivad aineid ainult väikeste vedelikukoguste imamiseks, mida ei ole võimalik muul viisil koguda. - Laotage absorbeeriv aine loigu peale õhukese kihina. Ärge kasutage rohkem absorbeerivat ainet, kui on otseselt vajalik vedeliku sidumiseks. - Veega segunenud aeglaselt lahustuva vedeliku eemaldamiseks võib juhtida segu läbi plastpuruga täidetud vaadi. Vedelik imendub purusse ja vesi voolab välja vaadi põhjas olevatest aukudest. (Joonis 4.76). - Kühveldage või koguge kasutatud absorbeeriv aine muul viisil plastnõudesse, plastkottidega vooderdatud vaatidesse, vooderdatud auku, ajutisse vanni või plastiga vooderdatud haagismadelisse. - Sulgege nõud ja vaadid kaanega või katke plastikkilega. Tähistage anumad ja vaadid tõrjejäätmete tähisega (Joonis 4.69). Katke auk, vann ja haagismadel kattega. - Kasutatud absorbeeriv aine antakse üle jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele või korraldatakse selle üleandmine muul viisil. 198

199 Aine nimetus: SISALDAB TÕRJEJÄÄTMEID Aine ÜRO-number: Ohu tunnusnumber: Aine ohtliku veose klass: Kasutatud absorbeeriv/neutraliseeriv aine: Kogumiskoht: Kuupäev ja kellaaeg: Kemikaali omanik: Tõrjejäätmete vastuvõtja: Märkusi: Joonis 4.69 Tõrjejäätmete kaart. 199

200 Juhis M10c: Neutraliseerimine 1. Olukorrad - Sööbivat ainet on valgunud põrandale, maapinnale, kanalisatsiooni või imendunud pinnasesse 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid - Põllumajanduslubi (jahvatatud lubjakivi, kaltsiumkarbonaat) või dolomiitlubi (kaltsiummagneesiumkarbonaat) - Kustutatud lubi (ehituslubi, kaltsiumhüdroksiid Ca (OH) 2 ) soovitatav varuda lattu - Pump lubjapiima pumpamiseks (membraanpump) - Vanemat tüüpi kustutuspulbriga (naatriumkarbonaat Na 2 CO 3 ) võib neutraliseerida väikeseid happekoguseid - Neutraliseeriva anorgaanilise absorbeeriva ainega võib neutraliseerida väikeseid happekoguseid - Transportkäru - Plastlabidad - Lumekahur - Laotur - Pihustatud juga - ph-paber - ph-mõõtevahend - Tulekustutusriietus, pritsmekaitseülikond, kummi- või kilekindad. Filtriga hingamisteede kaitse: täismask ehk gaasimask, kompleksfilter. Lenduvate hapetega töötades keemiakaitseülikond ja suruõhuhingamisaparaat. - Seguauto - Üks päästemeeskond. Loodusesse valgunud suure ainekoguse neutraliseerimine võib kesta tunde ja nõuda rohkem ressursse. 200

201 Joonis 4.70 Neutraliseerimisvahendid ja seguauto koos juhtteega. 3 Meetodid - Happed tuleb neutraliseerida alati, leelised ainult vastava ala spetsialisti järelevalve all ning juhul, kui piisavas koguses sobivat nõrka hapet on saadaval - Neutraliseerimise käigus hape kuumeneb, kobrutab, moodustab ärritavaid aurusid ja pritsib. Happeloigule tuleb seetõttu läheneda tuulepealsest küljest, kaitsta nägu hingamisteede kaitsevahendiga ja keha pritsmekaitseülikonnaga. - Filtriga gaasimask on piisav näo kaitsmiseks pritsmete eest. Kompleksfilter kaitseb kopse lubjatolmu ja happeaurude eest - Lenduvate hapetega töötamisel läheb vaja keemiakaitseülikonda ja suruõhuhingamisaparaati 201

202 - Maapinnale loiguks valgunud happe neutraliseerimiseks sobib kustutatud lubi, põlkoguses lupja lumajandus- või dolomiitlubjapulber. Lubi lahustub aeglaselt ega mõju seetõttu kohe. Hoiduge kasutamast liialt suures - Hapete neutraliseerimiseks läheb peale lubja vaja ka vett - Mõned tugevad happed reageerivad ägedalt veega. Kui hape on moodustanud sügava loigu, ärge laske sellesse vett - Sügava happeloigu neutraliseerimiseks on kõige parem moodus segada lubjapulber lubjapiima saamiseks vannis või maasse kaevatud augus veega - Sõltuvalt maapinna kaldest laske happel vähehaaval valguda lubjapiima või lubjapiimal happesse - Madala loigu neutraliseerimiseks võib lahjendada selle pihustatud joaga ja puistata lahusesse lupja - Kui loik on suur, võib lubjapulbri puistamiseks kasutada laoturit (seguautot koos juhtteega, laotur- või lumekahur) - Lisage loiku või auku aeg-ajalt vett ja segage segu samal ajal pihustatud joaga. Segamine on vajalik, et reaktsiooni käigus moodustuv sete ei takistaks lubja ja happe reageerimist - Jälgige neutraliseerimise kulgu, mõõtes aeg-ajalt ph-paberiga või ph-mõõtevahendiga lahuse ph-taset. Lahuse ph peab olema vahemikus Suletud kanalisatsiooni ossa võib happe neutraliseerimiseks kallata kanalisatsiooni veega segatud lubjapulbrit. Kui kanalisatsioon ei ole suletud, võib vooluga koos kulgev lubja ülejääk muuta heitvee liiga aluseliseks (ph suurem kui 10), mis hävitab heitveepuhastusjaama bakterid - Koguge tõrjejäätmed (sete ja lubi) labidatega anumatesse ja teavitage sellest kohaliku omavalitsuse vastavat spetsialisti - Maapinnale jäänud põllumajandus- või dolomiitlubi on reeglina ohutu. Seevastu kustutatud lubi võib muuta maapinna liialt aluseliseks. Keskkonnainspektsiooni ametnikud otsustavad, kuidas õnnetuskohaga edasi toimida - Kontrollige ph-paberiga võimaliku nõrgvee ph-taset ja neutraliseerige selles lahus- tunud hape lubjaga. Kanalisatsiooni lastava lahuse ph peab olema vahemikus Spetsialist võib neutraliseerida suuri leeliselise aine lekkeid sobiva lahja happega. Väikesed leeliselise aine lekked tuleb kokku koguda ja ülejääk veega lahjendada - Mõõtke enne veekokku või kanalisatsiooni juhtimist lahuse ph-taset ph-paberi või ph-mõõtevahendi abil. Kanalisatsiooni lastava lahuse ph peab olema vahemikus

203 Joonis 4.71 Tegutsemine sööbiva aine lekke korral; pumpamine ja neutraliseerimine. 4. Harjutused - Neutraliseeritakse vannis olevat hapet 203

204 Juhis M14: Riiete ja varustuse puhastamine 1. Olukorrad - Tervisele või keskkonnale kahjulikku tahket või vedelat kemikaali on valgunud põrandale või maapinnale. Kemikaaliga on määrdunud jalatsid, riided, isikukaitsevahendid, tööriistad, sõidukid jne 2. Vahendid, kaitsevahendid, ressursid - Hoiatussildid ja piirdelint - Soe vesi - Vedel pesuvahend - Puuvillane riie - Atsetoon vm lahusti - Survepesur - Pihustatud juga - Kokkupandav dušš - Peene vooliku külge kinnitatav pesemispüstol - Pesuharjad - Silmaloputuspudel - Kokkupandavad kogumismahutid - Koormakate - Labidad. - Plastkotid või kaanega nõud - Sildid pakendite märgistamiseks - Iga sukelduja kohta kas kasutusvalmis suruõhuhingamisaparaat lisaõhuvoolikuga või suure suruõhuballooni külge kinnitatud lisaõhuvoolik. Joonis 4.72 ja Tulekustutusriietus või puuvillane kombinesoon, kummi- või kilekindad, kummipõll, pritsmekaitseülikond, näo või hingamisteede kaitsevahendid - Loputuskoht: 1 2 abistajat. Joonis 4.74 Pesukoht: vähemalt 2 abistajat (Joonis 4.75) 204

205 Joonis 4.72 Keemiasukelduja saab lisaõhku suruõhuhingamisaparaadist. Joonis 4.73 Keemiasukelduja saab lisaõhku suurest suruõhuballoonist. 205

206 KEEMIASUKELDUJATE MEESKOND, SUURUS 1+1+5: ÜLEVAADE ÕNNETUSKOHAST JA LOPUTUSKOHT Joonis 4.74 Loputuskoht. Loputuskoht, mida kasutatakse kui: - tegemist on pulbrilise või tolmja ainega või vees hästi lahustuva kemikaaliga (enamik vedelaid aineid) - inimressurssi või tehnilisi vahendeid ei jätku esialgu pesukoha rajamiseks. (Esimene meeskond peab kohe rajama vähemalt loputuskoha, mida teise meeskonna jõududega täiendatakse pesukohaks) 1. saastunud tööriistade jm kogumiskoht KSJ keemiasukeldujate juht 2. loputamise ootekoht KSP keemiasukeldujate paar 3. loputuskoht (harjamine ja loputamine) LT loputuskoha töötaja (abistaja) 3a lisakaitsevahendite mahapaneku koht AJ autojuht 4. riietuskoht A abistaja P5 päästetööde juht K51 juhtimisauto P11 meeskonnavanem K11 põhiauto KSK keemiasukeldumist korraldav isik 206

207 Joonis 4.75 Pesukoht. Täielik pesukoht, mis on vajalik, kui on tegemist: - mürgise või halvasti lahustuva kemikaaliga NB! Kui inimressurssi või tehnilisi vahendeid ei jätku esialgu pesukoha rajamiseks, võib kõigepealt rajada loputuskoha. (Esimene meeskond peab kohe rajama vähemalt loputuskoha, mida teise meeskonna jõududega täiendatakse pesukohaks). 1. saastunud tööriistade jm kogumiskoht JP julgestuspaar 2. loputamine veega A abistaja 3. pesemine (harjamine ja pesuvahendid) AJ autojuht 3a lisakaitsevahendite mahapaneku koht P12 meeskonnavanem 4. loputamine veega K12 põhiauto 5. riietuskoht (riietumine; nt telk) K21 paakauto PT pesukoha töötaja K66 konteinerauto 3. Meetodid - Kõik saastunud alalt (kollasest või punasest tsoonist) tulnud isikud läbivad loputusvõi pesukoha, mis on tähistatud piirdelintidega või ohukoonustega. - Kui käepärast ei ole sooja vett, võetakse loputusvesi auto paagist ning soojendatakse seda läbi pumba ringelda lastes (soojaveering). 207

208 - Abistaja peab hoolitsema, et ta ei pritsiks loputusvett enda ümber ja eriti iseenda peale. Ta peab ennast pritsmete eest kaitsma kummipõlle või pritsmekaitseülikonnaga ning kummi- või kilekinnastega. Näo kaitseks tuleb kasutada näo- või hingamisteede kaitsevahendit. - Päästetud kannatanud: võtta ära kemikaaliga saastunud riided, loputada nahka veega. Kui kemikaali on sattunud silma, loputada veega (silmaloputuspudeliga) vähemalt 15 minuti jooksul. Panna kannatanutele ümber tekid ja viia nad esmaabipunkti. - Kui keemiasukeldujatel napib õhku, siis antakse neile lisaõhk (hingamisaparaadi maski eemaldamata). - Keemiasukeldujad: loputada isikukaitsevahendid, varustus, tööriistad jms autost pumbatud veega. Loputamiseks kasutada vett piisavalt, kuid säästlikult. Samaaegne harjamine vähendab veekulu. - Koguge loputusvesi kokkupandavasse vanni. Enne vee juhtimist kanalisatsiooni tuleb vajadusel sealt välja imada, eraldada või kahjutuks teha veega segunenud kemikaalid. Joonis Kui ei ole tegemist veeslahustuva kemikaaliga, ei saa isikukaitsevahendeid, varustust, tööriistu jms ainult loputamisega täiesti puhtaks. Sellisel juhul tuleb need pärast kasutamist pakkida plastikaatkottidesse või kaanega suletavatesse plastnõudesse, tähistada pakendid siltidega ning transportida lõplikuks puhastamiseks ja hooldamiseks päästekomandosse. - Pesukoht tuleb rajada siis, kui lekkinud kemikaal on mürgine ja vees mittelahustuv. Tuleb takistada kemikaali levimist väljapoole pesukohta. - Puhastusmeetodi valikul on vajalik spetsialistide abi. Puhastamine võib hõlmata näiteks järgmisi etappe: Joonis Pühkige keemiakaitseülikonna ja -varustuse määrdunud kohad puuvillase lapiga, mis on kastetud antud kemikaalile sobivasse lahustisse (nt atsetoon). Ärge kasutage lahusteid palja naha puhastamiseks 2. Katke keemiakaitseülikond ja -varustuse määrdunud kohad vedelseebiga 3. Uhtke keemiakaitseülikonda ja -varustust pihustatud joaga, neid samal ajal harjates 4. Loputage keemiakaitseülikond ja -varustus pihustatud joaga üle 5. Pakkige puhastatud materjal plastikaatkottidesse või kaanega suletavatesse plastnõudesse ning transportige need lõplikuks puhastamiseks ja hooldamiseks päästekomandosse. 6. Pärast hooldust peab vastav spetsialist kontrollima keemiakaitseülikonnad ja vajadusel kontrollima muu varustuse, mida kasutati päästetöödel. 4. Harjutused - Puhastatavad riided ja varustus määritakse fluorestseeriva vees lahustuva kemikaaliga. Puhastamise tulemust kontrollitakse UV-valgusega. 208

209 Joonis 4.76 Veest kergema kemikaali eraldamine ja eraldatud vee filtreerimine (õli). 209

210 Joonis Keemiasukelduja puhastamine. 210

211 OHUKAARDID 211

212 Ohukaardil olevate mõistete selgitus CAS NR. (Chemical Abstracts Service Register Number) on igale kemikaalile omistatav tunnusnumber, mis on rahvusvaheliselt identne kemikaali nimetusega. CAS nr järgi on võimalik leida aine kohta lisainfot internetist. OHU TUNNUSNUMBER on ÜRO ohtlike ainete märgistuse puhul ohumärgil olev tunnusnumber, mille esimene number näitab selle aine klassi, teine ja kolmas number näitavad aine lisaohte. ÜRO (UN) NR. on ohtliku aine transpordil kasutatav tunnusnumber ÜRO registris (Recommendations on the Transport of Dangerous Goods). Igal ainel on oma 4 kohaline number, mida kasutatakse ohumärgi alumisel real. OHU KLASS on aine ohtliku veose klass ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioonis, kuhu antud aine kuulub omaduste tõttu. RISKILAUSEtega (risk phrases, R-laused) iseloomustatakse ainete ja valmististe ohtlikkusest tulenevat riski kemikaalide kasutamisel / OHUTUSLAUSEtega (safety phrases, S-laused) esitatakse tingimused kemikaalide ohutuks käitlemiseks ettenähtud kasutusalal / OHUSÜMBOLitega (danger symbols) iseloomustatakse ainete ja valmististe ohtlikkust. OLEK on antud aine agregaatolek normaaltemperatuuril ja -rõhul. LEEKPUNKT on vedeliku aurude madalaim temperatuur, mille juures aine ja õhu segu süüteallika toimel hetkeks süttib. Temperatuuril, kus on aine leekpunkt ei järgne vedeliku aurude kestvat põlemist, sest vedeliku aurustumise kiirus ning põlemisel vabaneva soojuse hulk ei ole piisav pideva põlemisprotsessi kindlustamiseks. SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR on vedeliku enda temperatuur, mida kasutatakse vahel vedeliku aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni hindamiseks suletud anumates. Küllastatud aurude plahvatus on võimalik teatud vedeliku temperatuuride vahemikus, aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni ülemise ja alumise piiri vahel. PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) näitab aine plahvatusohtliku piirkonda protsendina õhust. Plahvatusohtlikust piirkonnast madalamatel kontsentratsioonidel ega kõrgematel kontsentratsioonidel süttimist ei toimu. PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS näitab aine plahvatusohtlikku kontsentratsiooni õhus väljendatuna ppm-des. ISESÜTTIMISTEMPERATUUR on temperatuur, mille juures aine süttib ilma süüteallikata. Isesüttimine tekib aines toimuvate eksotermiliste (soojuse eraldumisega seotud) protsesside tagajärjel. Soodsate sisemiste eksotermiliste protsesside korral võib aine temperatuur tõusta kuni isesüttimistemperatuurini ning sellele järgneb põlemine. KRIITILINE TEMPERATUUR on temperatuur, millest kõrgemal saab eksisteerida ainult aurufaas = gaas. Kriitilisest temperatuurist kõrgematel temperatuuridel kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel. KEEMISTEMPERATUUR on temperatuur, mille juures aine aururõhk on võrdne välisrõhuga. Aine läheb üle vedeliku faasist gaasi faasi. SULAMISTEMPERATUUR on temperatuur, mille juures aine sulab ehk läheb üle tahkest vedelasse faasi. 212

213 AURURÕHK on dünaamilise tasakaalu olekus oleva vedeliku kohal moodustuva auru rõhk. Dünaamiliseks tasakaaluks nimetatakse olukorda, kus suletud süsteemis vedeliku pinnalt eralduvate ja sinna tagasi pöörduvate molekulide arvud on võrdsed. Kõrge aururõhuga vedelikke nimetatakse lenduvateks. Aururõhk suureneb temperatuuri tõusuga. AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES on numbriline näit, mis näitab aine tihedust õhu suhtes. Õhu tiheduseks on 1. Kui aine tihedus on 1-st suurem, vajuvad gaas või aurud maapinnale ja kogunevad keldritesse, kaevudesse jne. Kui auru tihedus on 1-st väiksem tõuseb see üles ja hajub kergemini. TIHEDUS VEE SUHTES on numbriline näit, mis näitab aine tihedust vee suhtes. Vee tiheduseks on 1. Kui aine tihedus on 1-st väiksem, jääb ta vee peale, kui aga 1 suurem, siis vajub põhja. ph on lahuse aluselisuse või happelisuse näitaja. Vesinikeksponent ehk ph on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). LISATEAVE sisaldab informatsiooni aine süttimisohtlikkuse, põlevuse, põlemisproduktide ja ohtlike reaktsioonide kohta. NFPA (National Fire Protection Agency) kood koosneb kolmest numbrist ja eritähisest (0 tähendab, et oht puudub, 4 tähendab, et on maksimaalne oht). Esimene number näitab tervise ohtu, teine tuleohtu ja kolmas reaktiivsust. Terviseoht 4 Äärmiselt ohtlik! Ained, mis väga väikse kokkupuudete korral võivad põhjustada surma või suuri jäävaid vigastusi. 3 Väga ohtlik! Ained, mis vähesel kokkupuutel võivad põhjustada tõsiseid ajutisi või jäävaid vigastusi. 2 Ohtlik! Ained, mis intensiivsel või püsival (kuid mitte kroonilisel) kokkupuutel võivad põhjustada ajutist võimetust või võimalike jäävaid vigastusi. 1 Kahjulik toime. Ained, mis kokkupuutel põhjustavad ärritust kuid ainult minimaalseid jäävaid vigastusi. 0 Ei oma suuremat ohtu, kui see, mis kaasneb põlemisel. Tuleoht 4 Kõigil temperatuuridel süttimisohtlik! Ained, mis kiiresti või täielikult aurustuvad atmosfääri rõhul ja normaal temperatuuril või mis on vabalt pihustatud õhku ja see põleb vabalt. 3 Vedelikud ja tahked ained, mida on võimalik süüdata peaaegu kõigil temperatuuri tingimustel. 2 Ained, mida tuleb mõõdukalt kuumutada või asetada suhteliselt kõrgetele temperatuuridele enne kui süttimine saab ilmneda. 1 Ainet tuleb eel-kuumutada enne kui süttimine saab toimuda. 0 Ei põle. Aine reaktiivsus 4 Ained, mis iseeneslikult on vabalt võimelised detoneeruma või plahvatuslik lagunemine või reaktsioon normaal temperatuuril ja rõhul. 3 Ained, mis iseeneslikult on vabalt võimelised detoneeruma või plahvatuslik lagunemine või reaktsioon kuid nõuab tugevat süüte allikat või teda tuleb soojendada suletult enne algust või aine, mis reageerib plahvatuslikult veega. 2 Ained, mis vabalt annavad ägeda keemilise muutuse kõrgendatud temperatuuril ja rõhul või reageerivad ägedalt veega või ained, mis võivad moodustada veega plahvatuslike segusid. 1 Ained, mis ise on normaalselt stabiilsed, kuid mis võivad muutuda ebastabiilseks kõrgendatud temperatuuril ja rõhul. 0 Ained, mis ise on normaalselt stabiilsed, isegi tulekahju tingimustes ja ei ole reaktiivsed veega. 213

214 Täiendav info W Vett ei tohi kasutada (ained, mis näitavad ebatavalisi reaktsioone veega). Tühi romb: Vesi kui tulekustutusvahend on lubatud. Aine on radioaktiivne. Kokku puutel ainega kaasneb radioaktiivse kiirguse oht. OX või OXY Aine on tugev oksüdeerija, kokkupuutel ainega võib tekkida põleng. COR Aine on sööbiv. ALK Aine on aluseline. ACID Aine on happeline. AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus näitab teisi sama ainega seotud ÜRO nr-eid ja aine nimetusi. TÖÖKESKKONNA PIIRNORM on ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud 8-tunnise kokkupuuteaja aja-kaalu keskmisena. LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM on ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud 15-minutilise kokkupuuteaja aja-kaalu keskmisena. IDLH (Immediately dangerous to life and health, USA) piirarv on suurim kemikaali kontsentratsioon õhus, mille korral terve inimene on võimeline 30 minuti jooksul evakueeruma ilma pöördumatuid tervisekahjustusi saamata. ERPG (Emergency response planning guidelines, USA) piirarvud väljendavad mürgise kemikaali kontsentratsioone, mis enamus inimestele hakkavad tunniajase toime tulemusel avaldama mõju tervisele. ERPG-1 maksimaalne aine kontsentratsioon õhus, mis tunni aja jooksul avaldab vaid kerget pöörduvat mõju tervisele. ERPG-2 maksimaalne aine kontsentratsioon õhus, mis tunni aja jooksul ei tekita pöördumatuid tervisekahjustusi või teisi tõsiseid sümptomeid, mis pärsiksid inimese võimet võtta kasutusele kaitsemeetmeid. ERPG-3 maksimaalne aine kontsentratsioon õhus, mis tunni aja jooksul ei põhjusta eluohtlikke tervisekahjustusi. T-juhis taktikalise juhise number (Päästejuhistes keemiaõnnetusel peatükis 3). 214

215 HAZCHEM KOOD koosneb numbrist ja tähtedest. Number näitab, millist kustutusmeetodit kasutada. Täht näitab, millist kaitsetaset tuleb kasutada. 1 veejuga 2 pihustatud juga või hajutatud toimega juga 3 vaht 4 kustutuspulber või muu kuivaine P v Keemiakaitseülikond + suruõhuhingamisaparaat Võib reageerida tormiliselt R Keemiakaitseülikond + suruõhuhingamisaparaat S v Tuletõrjuja kaitseriietus + suruõhuhingamisaparaat (S) v Tuletõrjuja kaitseriietus ja suruõhuhingamisaparaat Tule või aine lagunemise korral suruõhuhingamisaparaat T Tuletõrjuja kaitseriietus + suruõhuhingamisaparaat (T) Tuletõrjuja kaitseriietus ja tule korral suruõhuhingamisaparaat W v Keemiakaitseülikond + suruõhuhingamisaparaat Võib reageerida tormiliselt X Keemiakaitseülikond + suruõhuhingamisaparaat Y v Tuletõrjuja kaitseriietus + suruõhuhingamisaparaat (Y) v Tuletõrjuja kaitseriietus ja suruõhuhingamisaparaat Tule või aine lagunemise korral aine võib reageerida Z Tuletõrjuja kaitseriietus + suruõhuhingamisaparaat (Z) Tuletõrjuja kaitseriietus ja tule korral suruõhuhingamisaparaat E Ala tühjendamine, inimeste kiire evakueerimine! Võib saaste eemaldamiseks uhta ala üle ka rohke veega kanalisatsiooni Ala piirata kaitsevalli või tammiga, saaste koguda nõusse v reageerib kergesti, reaktsiooniga võib kaasneda plahvatus 215

216 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS AKRÜÜLAMIID Propeenamiid Acrylamide KEEMILINE VALEM CH 2 =CHCONH 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 60 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 6.1 RISKILAUSE / / /23/24/25-62 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL Värvitu nõrga õunalõhnaga tahke aine. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Põleb LEEKPUNKT 138 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR Polümeriseerub C (50% vesilahus) SULAMISTEMPERATUUR 84,5 C AURURÕHK 0,0009 kpa (0,007 mmhg) (25 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,5 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,12 (25 C) Lahustub hästi vees (2150 g/l), lahustub atsetoonis, eetris, etanoolis, benseenis, kloroformis Vesilahus happeline 5,2 6,0 (50% vesilahus) 216

217 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Mutageen! Nii puhas aine kui ka tolm ärritavad silmi, hingamisteid ja nahka, samuti imendub läbi naha. Põhjustab silmade, limaskestade ja naha punetust ning kerget kipitust, üldist nõrkust, uimasust, kahelinägemist, pearinglust, vappekülma, kõnehäireid. Raskema mürgistuse korral esinevad tõsisemad närvisüsteemi kahjustused. Võib kahjustada maksa ja neerusid. Sümptomid võivad ilmneda ka mitu päeva hiljem pärast kokkupuudet. Suuremate kontsentratsioonide korral võib olla surmav! LISATEAVE Kuumutamisel eraldub mürgine ja söövitav gaas. Kuumutamisel võivad mahutid lõhkeda. Põlengul tekkiv suits sisaldab väga mürgist vesiniktsüaniidi (HCN), lämmastikoksiide (N x O x ), ammoniaaki (NH 3 ), süsinikdioksiidi (CO 2 ) ja süsinikmonooksiidi (CO). Tolmu plahvatusoht. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib hapete, leeliste ja tugevate oksüdeerijatega. Hapetega reageerides tekib ammooniumsool ja akrüülhape, leeliste toimel tekib ammoniaak. Vesilahusena on reaktiivsem. Valguse, kuumuse ja peroksiidide toimel võib polümeriseeruda. Polümeriseerumisel eraldub soojus. NFPA KOOD 312 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 0,03 mg/m 3 /8 h 0,1 mg/m 3 /15 min 20 ppm (60 mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T6a 2X ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM! 217

218 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM AKRÜÜLHAPE Propeenhape Acrylic acid CH 2 =CHCOOH CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 839 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE 10-20/21/ OHUTUSLAUSE 1/ /37/ OHUSÜMBOL C; N Värvitu terava äädikhappe lõhnaga vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Põleb LEEKPUNKT 48 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 2,4 8% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 390 C KRIITILINE TEMPERATUUR 342 C KEEMISTEMPERATUUR 141 C SULAMISTEMPERATUUR 13 C AURURÕHK 0,41 kpa (3,1 mmhg) (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,5 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,05 (20 C) Lahustub vees (10 g/l), benseenis, eetris, etanoolis, kloroformis Happeline 218

219 MÕJU TERVISELE Aurud ärritavad silmi ja hingamisteid. Esineb kipitus, köha, peavalu, iiveldus, raskemal juhul ka teadvusehäired. Vedelik on söövitava toimega, põhjustades keemilist põletust, samuti imendub läbi naha. Silma sattudes võib halvimal juhul kaotada nägemise. LISATEAVE Põlev vedelik. Soojenemisel moodustavad aurud õhuga süttimisohtliku segu. Kuumutamisel võivad mahutid lõhkeda. Põlemisel võivad tekkida mürgised ained. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Nõrk hape. Kahjustab metalle. Reageerides metallidega vabaneb süttimisohtlik vesinik (H 2 ). Stabiliseerimata akrüülhape polümeriseerub päikesevalguse, kuumuse, oksüdeerijate, tugevate hapete, leeliste ja peroksiidide toimel. Polümerisatsioonil vabaneb soojus. NFPA KOOD 322 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 10 ppm (30 mg/m 3 ) /8 h LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 15 ppm (45 mg/m 3 ) /15 min IDLH - ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 2 ppm (6 mg/m 3 ) /60 min 50 ppm (150 mg/m 3 ) /60 min 750 ppm (2250 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8b 2W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 219

220 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM AKRÜÜLNITRIIL Propeennitriil Acrylonitrile CH 2 =CHCN CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 336 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE /24/25-37/ /53 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL Kollakas või värvitu terava lõhnaga vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS F; T; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik LEEKPUNKT -5 C Kergesti süttiv SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 3 28% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 480 C KRIITILINE TEMPERATUUR 263 C KEEMISTEMPERATUUR C SULAMISTEMPERATUUR -84 C AURURÕHK 11 kpa (83 mmhg) (20 C) kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,8 TIHEDUS VEE SUHTES 0,8 (20 C) LAHUSTUVUS Vees osaliselt lahustuv (70g/l), lahustub orgaanilistes lahustites ph - 220

221 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Aurud ja vedelik ärritavad silmi, nahka ja hingamisteid. Alates kontsentratsioonist ppm tekivad mürgistuse sümptomid, milleks on peavalu, uimasus, oksendamine ja kõhulahtisus. Suurte kontsentratsioonide või aine allaneelamise korral tekivad tsüaniidimürgistusele iseloomulikud tunnused: nõrkus, hingamisraskus, teadvusehäire, krambid. Rasketel juhtudel surm. Nahale sattudes tekitab punetust ja võib areneda ka sügavam keemiline põletus. Samuti imendub hästi läbi naha. Vähki soodustav toime avaldub pikemaajalisel ja korduval kokkupuutel ainega. LISATEAVE Aurud on kergesti süttivad. Aurud võivad liikuda mööda maapinda ja süttimine võib toimuda (kümneid meetreid) lekkekohast eemal. Polümeriseerub kuumuse, valguse ja aluste toimel tekitades plahvatusohu. Polümeriseerumise vältimiseks lisatakse stabilisaatoreid. Põlemisel tekivad muu hulgas mürgised lämmastikoksiidid (N x O x ) ja vesiniktsüaniid (HCN). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Reageerib tugevate aluste ja hapetega, amiinide ja oksüdeerijatega. Söövitab messingit ja vaske. NFPA KOOD 432 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 2 ppm (4,5 mg/m 3 ) /8 h 6 ppm (13 mg/m 3 ) /15 min 85 ppm (187 mg/m 3 ) /30 min 10 ppm (22 mg/m 3 ) /60 min 35 ppm (77 mg/m 3 ) /60 min 75 ppm (165 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T3c 3WE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 221

222 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM NH 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 268 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 AMMONIAAK, veevaba Ammonia, anhydrous RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 1/ /37/ OHUSÜMBOL T, N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Terava ärritava lõhnaga värvitu sööbiv gaas. Jahtumisel temperatuurini -33,4 C normaalrõhul muutub läbipaistvaks vedelikuks. Transporditakse rõhu all veeldatult. Veeldatud olekust läheb kiiresti gaasilisse olekusse. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - Gaas PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) % PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 650 C KRIITILINE TEMPERATUUR 132,4 C KEEMISTEMPERATUUR -33 C SULAMISTEMPERATUUR -78 C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 0,6 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph Ei ole kergesti süttiv, 450 C juures algab vesiniku eraldumine. 882 kpa (6 600 mmhg) (20 C) 0,68 (-33 C) Lahustub väga hästi vees (529g/l 25 C juures), lahustub etanoolis, eetris ja teistes orgaanilistes lahustites Vesilahus aluseline 222

223 MÕJU TERVISELE Mürgine! Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina-kurguvalu, köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka. Kontakt veeldatud NH 3 -ga põhjustab söövitust ja raskekujulisi külmakahjustusi ppm (14-18 mg/m 3 ) ärrituse ja kahjuliku mõju algus ppm ( mg/m 3 ) tugev silmade ärritus ja rasked hingamisteede kahjustused 5000 ppm (3600 mg/m 3 ) surm LISATEAVE Pihkamisel moodustab suure koguse külma, ärritava toimega udu, mis on raskem kui õhk ja püsib maapinnal. Soojenedes tõuseb gaasipilvena üles. Põlemisel tekivad mürgised lämmastikoksiidid (N x O x ). Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Kokkupuutel kulla, hõbeda ja elavhõbedaga ning halogeenide (floor, kloor, broom, jood), hüpokloritite ja etüleenoksiidiga tekib plahvatusohtlik segu. NFPA KOOD ammoniaagi vesilahus sis. > 50% AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2073 ammoniaagi vesilahus sis % 2672 ammoniaagi lahus sis % PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 20 ppm (14 mg/m 3 ) /8 h 50 ppm (36 mg/m 3 ) /15 min 300 ppm (210 mg/m 3 ) /30 min 25 ppm (18 mg/m 3 ) /60 min 150 ppm (107 mg/m 3 ) /60 min 750 ppm (533 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T2h 2RE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided (ettevaatust kinnikülmunud riietega!) ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! KUNA SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM, VAJAB KANNATANU KINDLASTI HOSPITALISEERIMIST! 223

224 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM AMMONIAAKVESI Ammooniumhüdroksiid, ammoniaagi vesilahus Ammonium hydroxide NH 4 OH CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 80 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 8 RISKILAUSE (10-35% ammoniaagi vesilahus) OHUTUSLAUSE 1/ /37/ OHUSÜMBOL C, N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Läbipaistev värvitu, tugeva ammoniaagi lõhnaga vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - Vedelik Aurud võivad põleda, aga ei sütti kergesti SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C (15%); C (27%) PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) % PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR üle 750 C KRIITILINE TEMPERATUUR 651 C KEEMISTEMPERATUUR 36 C SULAMISTEMPERATUUR -23 C (16%); -44,5 C (24%) AURURÕHK 44 kpa (330 mmhg) (25%) (20 C) eriti kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 0,6 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 0,94 (16%) (20 C) Lahustub hästi vees Aluseline 224

225 MÕJU TERVISELE Mürgine! Aurud kahjustavad silmi, hingamisteid, kopse. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Nahale sattudes tugevalt söövitava toimega. Silma sattudes põhjustab kiiresti pimedaksjäämist ppm (14-18 mg/m 3 ) ärrituse ja kahjuliku mõju algus ppm ( mg/m 3 ) tugev silmade ärritus ja rasked hingamisteede kahjustused 5000 ppm (3600 mg/m 3 ) surm LISATEAVE Võib põleda, aga ei sütti kergesti. Vesilahuse kohal võib tekkida plahvatusohtlik ammoniaagi õhu segu. Põlemisel tekivad mürgised lämmastikoksiidid (N x O x ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Kokkupuutel kulla, hõbeda ja elavhõbedaga ning halogeenide (floor, kloor, broom, jood), hüpokloritite ja etüleenoksiidiga tekib plahvatusohtlik segu. NFPA KOOD ammoniaak AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 3318 ammoniaagi vesilahus sis. > 50% 2073 ammoniaagi vesilahus sis % PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 20 ppm (14 mg/m 3 ) /8 h (ammoniaak) 50 ppm (36 mg/m 3 ) /15 min (ammoniaak) 300 ppm (210 mg/m 3 ) /30 min (NH 3 ) 25 ppm (18 mg/m 3 ) /60 min (NH 3 ) 150 ppm (107 mg/m 3 ) /60 min (NH 3 ) 750 ppm (533 mg/m 3 ) /60 min (NH 3 ) TEGUTSEMINE Juhis T8b 2R ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage kiiresti silmi vähemalt 30 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! KUNA SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM, VAJAB KANNATANU HOSPITALISEERIMIST! 225

226 AINE NIMETUS AMMOONIUMNITRAAT SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS Ammonium nitrate KEEMILINE VALEM NH 4 NO 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 50 ÜRO (UN) NR (Ammooniumnitraat, mis sisaldab kuni 0,2% põlevaid aineid ja ei sisalda muid lisandeid) OHU KLASS 5.1 RISKILAUSE 5-9 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL O FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Lõhnatu valge kristalne või granuleeritud väga hügroskoopne aine. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR Tahke Ei põle SULAMISTEMPERATUUR 170 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 210 C (Laguneb) 1,72 (25 C) Lahustub hästi vees (2500 g/l), atsetoonis, ammoniaagis, etanoolis, kloroformis, metanoolis ja alustes, ei lahustus eetris Vesilahus happeline 226

227 MÕJU TERVISELE Ärritab hingamisteid ja silmi. Suurtes kontsentratsioonides muutub ohtlikuks hingamis- ja närvisüsteemile. Nahale sattumisel tekitab kipitust ja punetust. LISATEAVE Ei põle, kuid võib toetada põlemist. Segunemisel põlevate ja orgaaniliste ainetega tekib plahvatusoht. Suuremal temperatuuril kui 210 C toimub termiline lagunemine ja moodustuvad mürgised lämmastikoksiid (N x O x ). Tulekahjus muutub plahvatusohu tõttu väga ohtlikuks. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Tugev oksüdeerija. Kokkusobimatu söövitavate ainetega (happed, alused), kloraatide, kloritite, hüpokloritite, hüpokloriidide, permanganaatide, väävli, metallide ja põlevate orgaaniliste ainete ja materjalidega. NFPA KOOD 113oxy 0222 sisaldab üle 0,2% põlevaid aineid 1942 sisaldab kuni 0,2% põlevaid aineid 2067 ammooniumnitraatväetis AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2426 ammooniumnitraat, vedel, kontsentratsiooniga 80 93% 3375 ammooniumnitraatsuspensioon või emulsioon PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T5.1 HAZCHEM KOOD 1Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 227

228 AINE NIMETUS ARGOON, jahutamisega veeldatud SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM CAS NR Argon, refrigerated liquid Ar OHU TUNNUSNUMBER 22 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE - OHUTUSLAUSE - OHUSÜMBOL - FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu lõhnata inertgaas. Transporditakse jahutatud vedelikuna. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - Gaas Ei põle KRIITILINE TEMPERATUUR -122 C KEEMISTEMPERATUUR -186 C SULAMISTEMPERATUUR -189 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,38 TIHEDUS VEE SUHTES - LAHUSTUVUS ph - Vees vähelahustuv 228

229 MÕJU TERVISELE Suurte kontsentratsioonide korral ruumis võib tõrjuda hapniku välja ja põhjustada lämbumist (hapnikupuuduse sümptomid ilmnevad, kui hapniku sisaldus langeb alla 18% sissehingatavas õhus). Veeldatud argoon põhjustab nahaga kokkupuutel külmakahjustusi. LISATEAVE Tuli või kuumus võivad põhjustada mahutite lõhkemise. Keemiliselt passiivne, ei ühine ühegi elemendiga. NFPA KOOD 000 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD 1006 (kokku surutud gaas) PIIRARVUD TEGUTSEMINE Juhis T2f 2T ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul reeglina mittevajalik. Vedeliku puhul eemaldage ettevaatlikult kannatanu riided. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 229

230 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM - CAS NR. - OHU TUNNUSNUMBER 66 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 6.1 RISKILAUSE - OHUTUSLAUSE - OHUSÜMBOL Tahked ained OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS ARESEENIÜHENDID Arsenic compound T; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Põleb LEEKPUNKT >60 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR - SULAMISTEMPERATUUR - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - Õhust raskem Veest raskem Vees lahustumatu 230

231 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Ärritab tugevalt silmi, hingamisteid ja nahka, imendub läbi naha. Põhjustab pearinglust, iiveldust, oksendamist, hingeldust, vererõhu langust, südame rütmihäireid, teadvuse hägunemist, krampe. Sümptomid võivad avalduda hilinemisega! LISATEAVE Kuumutamisel ja põlemisel tekivad mürgised ja ärritavad aurud. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. NFPA KOOD - AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 0,03 mg/m 3 /8 h LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD TEGUTSEMINE Juhis T6a 2X ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale pühkige tahke aine maha (vältige hõõrumist!), eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILINEMISEGA! 231

232 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM ATSETONITRIIL Etaannitriil, tsüanometaan, metüültsüaniid Acetonitrile CH 3 CN CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 33 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE 11-20/21/22-36 OHUTUSLAUSE 1/ /37 OHUSÜMBOL F, Xn FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu, aromaatse ebameeldiva lõhnaga kergesti aurustuv vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik LEEKPUNKT 6 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) Kergesti süttiv vedelik 2 C 3 16% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 525 C KRIITILINE TEMPERATUUR 275 C KEEMISTEMPERATUUR 82 C SULAMISTEMPERATUUR -46 C AURURÕHK 9,7 kpa (73 mmhg) (20 C) kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,4 TIHEDUS VEE SUHTES 0,79 (20 C) LAHUSTUVUS Lahustub hästi vees, atsetoonis, eetris, etanoolis, etüleenkloriidis, kloroformis ph - 232

233 MÕJU TERVISELE Aurud ärritavad suuremate kontsentratsioonide korral silmi, hingamisteid ja nahka. Tungib organismi nii hingamisteede kaudu kui ka läbi naha. Organismis muundub osaliselt mürgisteks tsüaniidiühenditeks. Atsetonitriili mürgistuse sümptomid on iiveldus, oksendamine, peavalu, uimasus, segasus, hingamisraskus, valu rinnus, vererõhu langus, südame rütmihäired. Mürgistusnähud võivad avalduda tunde hiljem. Väga suurte kontsentratsioonide korral võib põhjustada teadvusekaotust, krampe ja surma! Tõsisemad mürgistusnähud ilmnevad üle ppm kontsentratsiooni juures viibides selles keskkonnas mitmeid tunde. LISATEAVE Kergesti süttiv põlev vedelik. Süttib kergesti kuumusest, sädemest ja leegist. Aurud võivad moodustada õhuga süttiva segu. Aurud tekitavad plahvatusohu kanalisatsioonis ja siseruumides. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Põlemisel ja lagunemisel tekivad muu hulgas mürgised ained nagu lämmastikoksiidid (N x O x ), vesiniktsüaniid (HCN), süsinikmonooksiid (CO). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib ägedalt hapete, leeliste ja oksüdeerijatega. Hapete ja aluste vesilahuses laguneb aeglaselt ja moodustub ammoniaak (NH 3 ) ja äädikhape (CH 3 COOH). NFPA KOOD 331 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 40 ppm (70 mg/m 3 ) /8 h ppm (860 mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T3c 2YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM, VAJAB HOSPITALISEERIMIST! 233

234 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS ATSETOON Dimetüülketoon, propanoon Acetone KEEMILINE VALEM CH 3 COCH 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 33 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F, Xi FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu, läbipaistev, iseloomuliku lõhnaga, põletava maitsega kergesti aurustuv vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik LEEKPUNKT -19 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 2,2...13% Kergesti süttiv vedelik PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 465 C KRIITILINE TEMPERATUUR 235 C KEEMISTEMPERATUUR 56 C SULAMISTEMPERATUUR -95 C AURURÕHK 24 kpa (180 mmhg) (20 C) eriti kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,0 TIHEDUS VEE SUHTES 0,79 (20 C) LAHUSTUVUS Lahustub hästi vees, benseenis, eetris, etanoolis, kloroformis ph - 234

235 MÕJU TERVISELE Nii aurud kui vedelik ärritavad silmi, hingamisteid, nahka. Tekitab silmade ja naha kipitust, suu kuivust, pearinglust, iiveldust, oksendamist, lihasnõrkust, uimasust, kõnehäireid. Suuremad kogused või pikemaajaline kokkupuude aurudega mõjub narkootiliselt ning põhjustab teadvuse hägunemist. Suured kontsentratsioonid (>1000 ppm = 2400 mg/m 3 ) põhjustavad kergeid nina ja neelu ärritusi. Väga suured kontsentratsioonid (> ppm = mg/m 3 ) põhjustavad peavalu, nõrkust, uimasust, iiveldust, teadvuse kaotust ning surma. LISATEAVE Aurude plahvatusoht! Põlev ka vesilahusena. 4%-se atsetooni vesilahuse leektäpp on 54 C. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja seejärel leek lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Põlemisel tekivad süsinikdioksiid (CO 2 ), süsinikmonooksiid (CO) ja vesi (H 2 O). Kustutusvee ülevool kanalisatsiooni võib tekitada tule- või plahvatusohu. Plahvatusohtlik reaktsioon kokkupuutel vesinikperoksiidiga ja hapetega. Lahustab rasvu, polümeere, naturaalkautšukit, lakke ja värve. NFPA KOOD 130 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 500 ppm (1210 mg/m 3 ) /8 h ppm (6000 mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T3b 2YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja peske rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 235

236 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS ATSETÜLEEN, lahustatud Etüün Acetylene, dissolved KEEMILINE VALEM C 2 H 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 239 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F+ FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu lõhnata gaas. Tehniline atsetüleen on küüslaugulõhnaline, sest sisaldab vähesel määral lisandeid (väävelvesinikku, fosfiini). Transporditakse lahustatuna orgaanilises lahustis. OLEK (normaaltingimustel) Gaas PÕLEVUS LEEKPUNKT SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - Väga kergesti süttiv Väga kergesti süttiv PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 2,4...83% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 325 C KRIITILINE TEMPERATUUR 35 C KEEMISTEMPERATUUR -84 C SULAMISTEMPERATUUR -80,8 C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 0,9 TIHEDUS VEE SUHTES - LAHUSTUVUS ph kpa (20 C) Vees vähelahustuv (1,185 g/l 20 C juures) 236

237 MÕJU TERVISELE Väike kogus ei ole mürgine. Suuremates kontsentratsioonides ( ppm ja rohkem) on uimastava ja narkootilise toimega. Eriti suurte kontsentratsioonide korral võib kinnises ruumis välja tõrjuda hapniku, mis võib kaasa tuua lämbumise (hapnikupuuduse sümptomid ilmnevad, kui hapniku sisaldus langeb alla 18% sissehingatavas õhus). Gaasina ei ärrita silmi ega nahka. Lahustatuna (atsetoonis) võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. LISATEAVE Väga kergesti süttiv gaas. Süttib kuumusest, sädemest, leegist, staatilisest elektrist. Moodustab õhuga plahvatusohtliku segu. Siseruumides tekitab plahvatusohu. Mahutite kuumutamisel võib laguneda süsinikuks ja vesiniks, mis toob kaasa mahuti lõhkemise. Põlemisel tekivad süsinikdioksiid (CO 2 ) ja süsinikmonooksiid (CO) ja vesi (H 2 O). Kokkusurutult, eriti veeldatult, võib plahvatada juba nõrgast löögist. Reageerib ägedalt oksüdeerivate ainetega tuues kaasa tule-ja plahvatusohu. Metallidega (vask, hõbe, elavhõbe) moodustab plahvatavaid ühendeid. Hoida ja transportida lahustatult atsetoonis. NFPA KOOD 043 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD TEGUTSEMINE Juhis T2d 2SE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul reeglina mittevajalik. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 237

238 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM BAARIUM Barium Ba CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 423 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 4.3 RISKILAUSE - OHUTUSLAUSE - OHUSÜMBOL - FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Hõbevalge metallilise läikega tahke aine, mis õhus muutub tumedaks. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - Tahke Põleb PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 300 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 1640 C SULAMISTEMPERATUUR 725 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 3,5 (20 C) Vees reageerib tormiliselt, lahustub vedelas ammoniaagis Vees tekib baariumhüdroksiid (KOH), mis on tugev alus. 238

239 MÕJU TERVISELE Baariumi pulber ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Põhjustab köha, iiveldust, pearinglust, lihasnõrkust, hingamisraskust, südame rütmihäireid ning valu rinnus. Kõik lahustuvad baariumisoolad on mürgised! Allaneelamisel eriti ohtlik! LISATEAVE Hoida petrooleumi all, kuna vee ja õhuhapnikuga kokkupuutel võib süttida. Põlemisel eraldub mürgine baariumoksiid ja nitriid. Reageerib tormiliselt hapete, vee, hapniku, väävli, halogeenide, lämmastiku ja süsinikdioksiidiga. Veega ja hapetega reageerides eraldub tuleohtlik vesinik (H 2 ). NFPA KOOD - AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.3 HAZCHEM KOOD 4W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega vähemalt 15 min! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 30 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! KUNA SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM, VAJAB KANNATANU HOSPITALISEERIMIST! 239

240 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS BENSEEN Bensool Benzene KEEMILINE VALEM C 6 H 6 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 33 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE /38-48/23/24/25-65 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F; T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu, aromaatse lõhnaga läbipaistev kergesti lenduv vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik LEEKPUNKT -11 C Kergesti süttiv SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1,3 7,1% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 498 C KRIITILINE TEMPERATUUR 290 C KEEMISTEMPERATUUR 80 C SULAMISTEMPERATUUR 6 C AURURÕHK 9,95 kpa (74,6 mmhg) (20 C) kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,7 TIHEDUS VEE SUHTES 0,88 (20 C) LAHUSTUVUS Vees vähelahustuv (1,8 g/l), lahustub hästi orgaanilistes lahustites ph - 240

241 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Ärritab silmi, hingamisteid, nahka, samuti imendub läbi naha. Kontsentratsioon ppm ( mg/m 3 ) tekitab peavalu, iiveldust, nõrkust ja väsimust. Kontsentratsioon ppm ( mg/m 3 ) kahjustab juba raskemalt närvisüsteemi. Sümptomiteks on nõrkus, uimasus, peavalu, hallutsinatsioonid, koordinatsioonihäireid. Aurud kutsuvad esile ka südame rütmihäireid, mis võivad osutuda eluohtlikeks! Eriti suured kontsentratsioonid (üle 3000 ppm, 9700 mg/m 3 ) ärritavad silmi ja hingamisteid, põhjustavad tugevat uimasust kuni teadvuse kaotuseni, võimalikud on eluohtlikud südame rütmihäired ning krambid. Kontsentratsioon ppm (65000 mg/m 3 ) võib 5 10 minuti jooksul põhjustada surma. Pikemajalise ja korduva kokkupuute tulemusel soodustab vähki haigestumist. LISATEAVE Väga kergesti süttiv. Süttib kergesti kuumusest, sädemest ja leegist. Segus õhuga moodustab plahvatusohtliku segu. Aurud võivad liikuda mööda maapinda lekkekohast kaugele. Kuumuse toimel võivad mahutid lõhkeda. Põleb suitseva leegiga. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Benseen on kokkusobimatu oksüdeerivate ainetega nagu kloor, lämmastikhape, perkloraadid, reaktsioonil nendega tekib plahvatusoht. NFPA KOOD 330 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 0,5 ppm (1,5 mg/m 3 ) /8 h 3 ppm (9 mg/m 3 ) /15 min 500 ppm (1600 mg/m 3 ) /30 min 50 ppm (160 mg/m 3 ) /60 min 150 ppm (480 mg/m 3 ) /60 min 1000 ppm (3200 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T3c 2WE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 241

242 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM BENSIIN Mootoribensiin Gasoline, petrol Süsivesinike segu CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 33 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE /53 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F+; T; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Läbipaistev aromaatse ja eetrit meenutava lõhnaga kergesti aurustuv vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik LEEKPUNKT -46 C Kergesti süttiv SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1,4 7,6% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR >340 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR C SULAMISTEMPERATUUR <-20 C AURURÕHK kpa ( mmhg) (20 C), eriti kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES >3 TIHEDUS VEE SUHTES 0,72-0,77 (15 C) LAHUSTUVUS Vees väga vähelahustuv, lahustub orgaanilistes lahustites ph - 242

243 MÕJU TERVISELE Aurude sissehingamine kahjustab kopse (köha, hingamisraskus, kopsuturse jm), kesknärvisüsteemi (teadvusehäired) ja põhjustab südame rütmihäireid. Väga suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust ja surma. Silmade ärritus algab kontsentratsioonist 700 mg/m 3. Vedeliku sattumisel silma kerge kuni mõõdukas kahjustus. LISATEAVE Eriti kergesti süttiv. Süttib kuumuse, staatilise elektri, sädeme ja leegi toimel. Aurud võivad liikuda mööda maapinda ja süttimine toimuda lekkekohast eemal. Segus õhuga moodustavad plahvatusohtliku segu, milleks on eriti oht puhastamata suletud hoiustamisnõude korral. Kanalisatsiooni või siseruumidesse sattudes tekitab plahvatusohu. Põlemisel tekivad mürgised ained. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Reageerib oksüdeerivate ainetega. NFPA KOOD 230 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 200 mg/m3 /8 h (süsivesinikud) LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 300 mg/m3 /15 min (süsivesinikud) IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD TEGUTSEMINE Juhis T3b 3YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 243

244 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS BUTAAN n-butaan Butane, n-butane KEEMILINE VALEM CH 3 CH 2 CH 2 CH 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 23 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE 12 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F+ FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvuseta gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid, et avastada leket. Transporditakse rõhu all veeldatult. OLEK (normaaltingimustel) Gaas PÕLEVUS LEEKPUNKT SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - Väga kergesti süttiv -60 C (kinnine nõu) PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1,5 8,5% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 372 C KRIITILINE TEMPERATUUR 152 C KEEMISTEMPERATUUR -0,5 C SULAMISTEMPERATUUR -135 C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,05 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph kpa (20 C) 0,58 (15 C) Vees vähelahustuv (0,061g/l) 244

245 MÕJU TERVISELE Suurte kontsentratsioonide korral ruumis (10 30%) põhjustab pearinglust, narkoosi, võimalik on lämbumine hapniku defitsiidi tõttu (hapnikupuuduse sümptomid ilmnevad, kui hapniku sisaldus langeb alla 18% sissehingatavas õhus). Kokkupuutel vedelgaasiga tekitab külmakahjustusi. LISATEAVE Eriti kergesti süttiv gaas. Lekke korral tekib väljas suur tuleoht ja siseruumides lisaks plahvatusoht. Segus õhuga süttib mistahes süüteallika toimel. Põleb mühinal. Kui gaasi lekkimine jätkub ka peale süttimist, tõmbub tuli lekkimiskoha juurde. Vabanenud veeldatud gaas läheb kiiresti gaasilisse olekusse. Ühest liitrist veeldatud gaasist võib aurustumisel moodustuda 3 12 m 3 süttivat segu. Põlemisel tekivad süsinikdioksiid (CO 2 ), süsinikmonooksiid (CO) ja vesi (H 2 O). Võib reageerida tugevate oksüdeerijatega. NFPA KOOD 140 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 800 ppm (1500 mg/m 3 ) /8 h LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD TEGUTSEMINE Juhis T2g 2YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul mittevajalik. Vedeliku sattumisel nahapinnale eemaldage ettevaatlikult kannatanu riided. 3. ESMAABI: katke kannatanu soojalt kinni, tagage rahu. 245

246 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS BUTADIEEN Divinüül, dietüleen, vinüületüleen Butadiene KEEMILINE VALEM CH 2 =CH-CH=CH 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 239 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2.1 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F+; T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu aromaatse lõhnaga väga tuleohtlik gaas, mis veeldub kergesti 4,5 C juures. Transporditakse veeldatud gaasina (1l vedelikku annab 276 l gaasi). OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Gaas LEEKPUNKT -76 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) Väga kergesti süttiv 1,1 12,5% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 415 C KRIITILINE TEMPERATUUR 152 C KEEMISTEMPERATUUR -5 C SULAMISTEMPERATUUR -109 C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,9 245 kpa (1840 mmhg) (20 C) TIHEDUS VEE SUHTES 0,62 (20 C) LAHUSTUVUS Vees väga vähelahustuv (0,5 0,7 g/l), lahustub atsetoonis, eetris, benseenis, etanoolis ph - 246

247 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Ärritab nahka, silmi, hingamisteid. Imendub läbi naha. Kontsentratsioon ppm ( mg/m 3 ) tekitab 6-8 tunni jooksul ülemiste hingamisteede ärritust, kerget silmade kipitust, nägemise ähmasust, moonutatud aistinguid. Suuremad kontsentratsioonid põhjustavad peavalu, nõrkust, uimasust. Suurem sisaldus kui 25% võib olla hingamise paralüüsi tõttu surmav. Vedelana tekitab nahale ärritusnähte ja külmakahjustusi. Pikemaajalise kokkupuute tulemusel võib soodustada vähki haigestumist. LISATEAVE Väga kergesti süttiv mistahes süüteallika toimel. Siseruumides ja kanalisatsioonis tekitab plahvatusohu. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Ilma inhibiitori lisamiseta võib polümeriseeruda. Butadieen on kokkusobimatu fenoolide, kloordioksiididega. Oksüdeerivad ained võivad süüdata butadieeni. NFPA KOOD 242 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 0,5 ppm (1 mg/m 3 ) /8 h 5 ppm (10 mg/m 3 ) /15 min 2000 ppm (4400 mg/m 3 ) /30 min 10 ppm (22 mg/m 3 ) /60 min 200 ppm (440 mg/m 3 ) /60 min 5000 ppm ( mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T2g 2YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 247

248 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM EPIKLOROHÜDRIIN Klorometüüloksiraan Epichlorohydrin C 5 H 5 OCl CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 63 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 6.1 RISKILAUSE /24/ OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL Värvitu kloroformi lõhnaline aurustuv vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Põleb SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ISESÜTTIMISTEMPERATUUR KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 115 C 31 C (tehniline); 26 C (puhas) 3,8 21% (tehniline) 2,3 34,4% (puhas) ppm (tehniline) ppm (puhas) 385 C (tehniline); 416 C (puhas) SULAMISTEMPERATUUR -57 C AURURÕHK 1,6 kpa (12 mmhg) (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,3 TIHEDUS VEE SUHTES 1,2 (20 C) LAHUSTUVUS Lahustub vees (64 g/l), lahustub orgaanilistes lahustites ph - 248

249 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Aur ärritab tugevalt silmi, hingamisteid ja nahka. Kontsentratsioon 25 ppm on juba õhus tajutav. Mürgistusnähud on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, pearinglus, hingamisraskus. Sümptomid võivad avalduda tunde hiljem. Raskemal juhul areneb tõsine kopsukahjustus, neerukahjustus, teadvusehäire. Eluohtlik on kontsentratsioon ppm ( mg/m 3 ). Vedelik ärritab silmi ja nahka, imendub läbi naha. LISATEAVE Võib süttida kuumusest ja leegist leekpunktist kõrgemal temperatuuril. Võib polümeriseeruda kuumuse, hapete, aluste ja vee toimel, mis toob kaasa mahutite lõhkemiseohu. Kuumenedes eralduvad ärritavad ja mürgised gaasid fosgeen (COCl 2 ) ja vesinikkloriid (HCl). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib ägedalt lämmastikhappe, väävelhappe ja amiinidega. Kokkusobimatu oksüdeerijate, hapete, alustega. NFPA KOOD 322 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 0,5 ppm (1,9 mg/m 3 ) /8 h 1 ppm (4 mg/m 3 ) /15 min 75 ppm (290 mg/m 3 ) /30 min 5 ppm (19 mg/m 3 ) /60 min 20 ppm (77 mg/m 3 ) /60 min 100 ppm (380 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T6b 3W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 249

250 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM ETÜLEENOKSIID Oksiraan, epoksüetaan, lühend (EO) Ethylene oxide (CH 2 ) 2 O CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 239 ÜRO (UN) NR (Etüleenoksiidi ja süsinikdioksiidi segu, kus etüleenoksiidi konts. on 9-87%) OHU KLASS 2 RISKILAUSE /37/38 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F+; T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvuseta eriti kergesti süttiv aromaatse lõhnaga gaas. Transporditakse ja hoiustatakse veeldatud gaasina. OLEK (normaaltingimustel) Gaas PÕLEVUS LEEKPUNKT Eriti kergesti süttiv -57 C (kinnises nõus); -18 C (lahtises nõus) SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 2,7 100% (EO); 3 100% (90% EO/10% CO 2 ); 25 55% (12% EO/88% CO 2 ) ppm (EO); PLAHVATUSOHTLIK ppm (90% EO/10% CO KONTSENTRATSIOON ÕHUS 2 ); ppm (12% EO/88% CO 2 ) ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 429 C (EO) KRIITILINE TEMPERATUUR 196 C KEEMISTEMPERATUUR 11 C (EO); -44 C (90% EO/10% CO 2 ); -77 C (12% EO/88% CO 2 ) SULAMISTEMPERATUUR -112 C 146 kpa (1 095 mmhg) (EO); 710 kpa (5 325 AURURÕHK mmhg) (90% EO/10% CO 2 ); 5,1 MPa ( mmhg) (12% EO/88% CO 2 ) AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,5 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - 0,9 (20 C) Lahustub hästi vees, atsetoonis, benseenis ja eetris 250

251 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka, imendub läbi naha. Põhjustab pearinglust, iiveldust, hingamisraskust, nõrkust, koordinatsioonihäireid. Suured kontsentratsioonid võivad põhjustada raskeid kopsukahjustusi, südame rütmihäireid, teadvuse kaotust ja krampe. Vedelana nahale sattudes tekitab keemilist põletust. LISATEAVE Eriti kergesti süttiv. Süttib kuumuse, staatilise elektri, sädeme ja leegi toimel. Gaas võib liikuda mööda maapinda kaugele ja süttida lekkimiskohast eemal. Suletud anuma või ruumi korral tekitab süttimine plahvatusohu. Ebapuhtused või soojenemine üle 30 C võivad käivitada ägeda polümerisatsiooni reaktsiooni, mille tulemusel võivad mahutid lõhkeda. Põlemisel tekivad süsinikdioksiid (CO 2 ), vesi (H 2 O) ja süsinikmonooksiid (CO). Väga reaktiivne. Orgaaniliste ainete ja teiste ebapuhtuste toimel võib toimuda äge polümeristasiooni reaktsioon. Vask ja vaseühendid võivad põhjustada plahvatusohtliku atsetüleeni tekkimise. NFPA KOOD etüleenoksiid 1952 etüleenoksiidi ja süsinikdioksiidi segu, kus AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus etüleenoksiidi kontsentratsioon on 9%) 3300 etüleenoksiidi ja süsinikdioksiidi segu, kus etüleenoksiidi kontsentratsioon on >87% PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 1 ppm (2 mg/m 3 ) /8 h 5 ppm (9 mg/m 3 ) /15 min 800 ppm (1 440 mg/m 3 ) /30 min 50 ppm (90 mg/m 3 ) /60 min 500 ppm (900 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T2g 2SE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: vedela aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, laske ainel auruda nahapinnalt ja seejärel loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 251

252 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM FENOOL Karboolhape Phenol C 6 H 5 OH CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 60 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS (fenool, sulas olekus) RISKILAUSE 23/24/ /20/21/22-68 OHUTUSLAUSE 1/2-24/ /37/39-45 OHUSÜMBOL T; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu, terava magusa lõhnaga kristalne aine, mis õhu käes värvub roosakaks. Transporditakse sulas olekus temperatuuril C. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Tahke Põleb LEEKPUNKT 79 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1,7 8,6% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 595 C KRIITILINE TEMPERATUUR 694 C KEEMISTEMPERATUUR 182 C SULAMISTEMPERATUUR 41 C 0,027 kpa (0,2 mmhg) (20 C) vähelenduv AURURÕHK 0,33 kpa (2,5 mmhg) (50 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,24 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,07 (20 C) Lahustub vees (70 g/l), lahustub hästi atsetoonis, eetris, etanoolis, süsiniktetrakloriidis, kloroformis Kergelt happeline 252

253 MÕJU TERVISELE Väga mürgine! Aurud ärritavad silmi, hingamisteid. Aurude kontsentratsioon suurem kui 10 ppm (40 mg/m 3 ) kahjustab hingamisteid ning kesknärvisüsteemi tekitades peavalu, uimasust ning iiveldust. Suurte kontsentratsioonide korral tekivad rasked hingamishäired ja teadvuse hägunemine kuni kooma, võimalik on maksa- ja neerukahjustus ning krampide teke. Lahuste (>5%) kokkupuutel nahaga tekib söövitus. Imendub hästi läbi naha, põhjustades oksendamist, hingamisraskust, südame rütmihäireid, vererõhu langust, mahajahtumist, krampe, surma. Kangete lahuste sattumine silma võib põhjustada püsivaid kahjustusi. LISATEAVE Võib põleda, kuid ei sütti kergesti. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Koos oksüdeerivate hapetega tekib plahvatusoht. Reaktsioonil kaltsiumhüpokloritiga eraldub kuumus ja mürgised söövitavad aurud. Atseetaldehüüdiga toimub äge kondensatsioonireaktsioon. Isotsüanaat põhjustab polümeriseerumist soojuse eraldumisega. Nitrititega moodustuvad süttivad gaasid. NFPA KOOD Fenool, tahke AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2821 Fenool, lahus PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 2 ppm (7,8 mg/m 3 ) /8 h ppm (980 mg/m 3 ) /30 min 10 ppm (39 mg/m 3 ) /60 min 50 ppm (200 mg/m 3 ) /60 min 200 ppm (780 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T6a 3X ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kiiresti kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega soovitavalt 2x või vähemalt 10 min! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! KUNA SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM, VAJAB KANNATANU KINDLASTI HOSPITALISEERIMIST! 253

254 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM FORMALDEHÜÜDI vesilahus 50% Metanaal, formaliin (37 50% vesilahus) Formaldehyde HCHO CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 38 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 3 RISKILAUSE 23/24/ (Formaldehüüdi lahus, kergesisüttiv) OHUTUSLAUSE 1/ /37/ OHUSÜMBOL T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu, terava lõhnaga ärritava toimega kergesti häguseks muutuv vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik Põleb LEEKPUNKT 85 C (37% vesilahus, kus ei ole metanooli) 50 C (37% vesilahus, kus on 15% metanooli) SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 7 73% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 424 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 65 C (35 50% vesilahus) SULAMISTEMPERATUUR -15 C (37% vesilahus) AURURÕHK (20 C) 0,2 kpa (1,5 mmhg) (35-50% vesilahus) (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,1 TIHEDUS VEE SUHTES 1,1 (vesilahus) (20 C) LAHUSTUVUS Lahustub hästi vees, lahustub orgaanilistes lahustites ph - 254

255 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Aurude kontsentratsioon 2-4 ppm (2,5 5,0 mg/m 3 ) ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Põletav tunne silmades, pisaravoolus, pearinglus, köha ja hingamisraskused tekivad kontsentratsioonil 5 30 ppm. Ohtlik kontsentratsioon on ppm ( mg/m 3 ), mis põhjustab nõrkust, hingamisteede põletikku, kõrispasmi, kopsuturset, keemilist kopsupõletikku. Üle 100 ppm juures tekib kiiresti surm. Vedelik on ärritava ja söövitava toimega. LISATEAVE Põleb, süttib kuumusest ja leegist. Kui vesilahus soojeneb üle leekpunkti, võib auru ja õhu segu plahvatada. Suur formaldehüüdi või metanooli sisaldus vesilahuses alandab leekpunkti. Põlemisel tekivad süsinikdioksiid (CO 2 ), vesi (H 2 O) ja süsinikmonooksiid (CO). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Formaldehüüdi 40% vesilahus on tugev redutseerija eriti aluselistes tingimustes. Reageerib ägedalt oksüdeerijatega. Võib reageerida tugevate alustega eraldades süsinikdioksiidi (CO 2 ), mis võib kaasa tuua mahutite lõhkemise. Madalamatel temperatuuridel kui 15 C polümeriseerub. Polümeristasiooni vältimiseks lisatakse sageli 10 15% metanooli. NFPA KOOD 220 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 2209 (Formaldehüüdilahus) PIIRARVUD 0,5 ppm (0,6 mg/m 3 ) /8 h 1 ppm (1,2mg/m 3 ) /15 min 20 ppm (24 mg/m 3 ) /30 min 1 ppm (1,2 mg/m 3 ) /60 min 10 ppm (12 mg/m 3 ) /60 min 25 ppm (30 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8c 2W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 255

256 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM FOSFOR, punane Phosphorus, red CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 40 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 4.1 P n 1338 (punane fosfor) RISKILAUSE /53 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Pruunikaspunane kuni tumepunane või violetne pulber. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - Tahke Kergesti süttiv PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 260 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 416 C (sublimeerub) SULAMISTEMPERATUUR 590 C AURURÕHK 0,01 kpa (20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 4,7 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - 2,34 (20 C) Vees ei lahustu 256

257 MÕJU TERVISELE Punane fosfor ei ole mürgine, aga võib sisaldada vähesel määral väga mürgist valget fosforit. Tolm võib tekitada kergeid silma, hingamisteede ja naha ärritusi. Ei imendu ei sissehingamisel ega läbi naha. Kuumutamisel või põlemisel tekivad ohtlikud aurud ja tugevalt ärritavad fosforoksiidid, millest niiskuse toimel tekib söövitav fosforhape. LISATEAVE Süttib kuumutamisel üle 250 C. Tugeval kuumutamisel aurustub punane fosfor sulamata. Tema auru jahtumisel moodustub valge fosfor, mis kokkupuutel õhuga on isesüttimisvõimeline juba alates 5%. Kuumutamisel ja põlemisel tekivad ohtlikud aurud ja ärritavad fosforoksiidid ja niiskuse toimel ka söövitav fosforhape. Oksüdeerub aeglaselt. Keemiliselt väheaktiivne. Oksüdeerijatega moodustab plahvatusohtlikke segusid. NFPA KOOD fosfor, valge, kollane AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2447 fosfor, valge, kollane, sulas olekus PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.1 HAZCHEM KOOD 1Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 257

258 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM P 4 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 46 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 4.2 FOSFOR, valge, kollane Phosphorus, white, yellow RISKILAUSE 17-26/ OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL F; T+; C; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvuseta, valge või kollakas pehme mass. Aurul on küüslaugu lõhn. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Tahke LEEKPUNKT 30 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - Kergesti süttiv PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR C KRIITILINE TEMPERATUUR 721 C KEEMISTEMPERATUUR 282 C SULAMISTEMPERATUUR 44 C AURURÕHK 0,003 kpa (20 C juures) lendumatu AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 4,42 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - 1,8 (20 C) Vees väga vähelahustuv (3mg/l) 258

259 MÕJU TERVISELE Väga mürgine! Tungib organismi nii hingamisteede kaudu kui ka läbi naha. Tolm ja aurud ärritavad silmi, hingamisteid, nahka. Sissehingamisel põhjustab hingamisteede põletikke ja keemilist kopsuturset. Mürgistus areneb aeglaselt, esimese 12 tunni jooksul on võimalik surm kardiovaskulaarse kollapsi ja shoki tõttu, hiljem neeru- või maksapuudulikkuse, aga ka südameseiskuse tõttu. Kokkupuutel nahaga või silma sattudes tekitab raskeid põletus- ja söövitushaavu. Kuumutamisel või põlemisel tekivad ohtlikud aurud ja tugevalt ärritavad fosforoksiidid, millest niiskuse toimel tekib söövitav fosforhape. LISATEAVE Niiskes õhus süttib 30 C juures, kuivas 40 C. Peenestatult süttib koheselt. Kuumutamisel või põlemisel tekivad ohtlikud aurud ja tugevalt ärritavad fosforoksiidid, millest niiskuse toimel tekib söövitav fosforhape. Hoitakse vees. Pürofoor. Väga löögitundlik. Isesoojenemine algab juba toatemperatuuril. Süttib koos halogeenidega, oksüdeerijate, pulbermetallidega ja hapetega. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. NFPA KOOD 331W 1338 fosfor, punane AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2447 fosfor, valge, kollane, sulas olekus PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3-0,1 mg/m 3 /8 h - 5 mg/m 3 /30 min TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.2 HAZCHEM KOOD 1WE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kiiresti kannatanu riided ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi, tehke silmadele märg mähis. Kahjustatud nahapind katke märja mähise (puhas vesi) või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM, KANNATANU VAJAB KINDLASTI HOSPITALISEERIMIST! NB! Valge fosfor on kuivamisel isesüttimisohtlik! Saastunud kehaosad, aga ka riided tuleb hoida märjad (märjad mähised kehale, riided metallnõus vee all)! Fosfor helendub UVlambi valguses. 259

260 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM P 4 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 446 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 4.2 FOSFOR, valge, kollane, sulas olekus Phosphorus, white, yellow RISKILAUSE 17-25/ OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL 2447 (fosfor, valge, kollane, sulas olekus) F; T+; C; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvuseta, valge või kollakas pehme mass. Aurul on küüslaugu lõhn. Transporditakse sulas olekus. OLEK (normaaltingimustel) Tahke PÕLEVUS LEEKPUNKT 30 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - Kergesti süttiv PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR C KRIITILINE TEMPERATUUR 721 C KEEMISTEMPERATUUR 282 C SULAMISTEMPERATUUR 44 C AURURÕHK 0,003 kpa (20 C juures) lendumatu AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 4,42 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - 1,8 (20 C) Vees väga vähelahustuv (3mg/l) 260

261 MÕJU TERVISELE Väga mürgine! Tungib organismi nii hingamisteede kaudu kui ka läbi naha. Aurud ärritavad silmi, hingamisteid, nahka. Sissehingamisel põhjustab hingamisteede põletikke ja keemilist kopsuturset. Mürgistus areneb aeglaselt, esimese 12 tunni jooksul on võimalik surm kardiovaskulaarse kollapsi ja šoki tõttu, hiljem neeru- või maksapuudulikkuse, aga ka südameseiskuse tõttu. Kokkupuutel nahaga või silma sattudes tekitab raskeid põletus- ja söövitushaavu. Kuumutamisel või põlemisel tekivad ohtlikud aurud ja tugevalt ärritavad fosforoksiidid, millest niiskuse toimel tekib söövitav fosforhape. LISATEAVE Niiskes õhus süttib 30 C juures, kuivas 40 C. Kuumutamisel või põlemisel tekivad ohtlikud aurud ja tugevalt ärritavad fosforoksiidid, millest niiskuse toimel tekib söövitav fosforhape. Hoitakse vees. Pürofoor. Väga löögitundlik. Isesoojenemine algab juba toatemperatuuril. Süttib koos halogeenidega, oksüdeerijate, pulbermetallidega ja hapetega. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. NFPA KOOD 331W 1338 fosfor, punane AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 1381 fosfor, valge, kollane PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 0,1 mg/m 3 /8 h - 5 mg/m 3 /30 min TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.2 HAZCHEM KOOD 1WE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kiiresti kannatanu riided ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi, tehke silmadele märg mähis. Kahjustatud nahapind katke märja mähise (puhas vesi) või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM, KANNATANU VAJAB KINDLASTI HOSPITALISEERIMIST! NB! Valge fosfor on kuivamisel isesüttimisohtlik! Saastunud kehaosad, aga ka riided tuleb hoida märjad (märjad mähised kehale, riided metallnõus vee all)! Fosfor helendub UVlambi valguses. 261

262 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS FOSFORHAPE Ortofosforhape Phosphoric acid KEEMILINE VALEM H 3 PO 4 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 80 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 8 RISKILAUSE (vedel) OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Läbipaistev siirupitaoline peaaegu lõhnata vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - Vedelik Ei põle KEEMISTEMPERATUUR 213 C (100%); 133 C (75%) SULAMISTEMPERATUUR 42,4 C (100%); -17,5 C (75%) AURURÕHK 0,004 kpa (0,03 mmhg) (20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,4 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,84 (96-100%); 1,71 (78%) (25 C) Lahustub täielikult vees, lahustub etanoolis Happeline 262

263 MÕJU TERVISELE Vähese aurumise tõttu toatemperatuuril ei ärrita happe aurud tavaliselt silmi ega hingamisteid. Auru kontsentratsioon 1,0 mg/m 3 on lõhna või maitse järgi tuntav. Kontsentratsioon 3,5 11 mg/m 3 mõjub ärritavalt silmadele ja hingamisteedele. Kontsentratsioonil 100 mg/m 3 tekivad rasked ärritusnähud. Vedeliku sattumisel silma võivad tekkida püsivad silmakahjustused. Kanged lahused (75%) söövitavad nahka ja võivad jääda püsivad söövitusarmid. LISATEAVE Ei põle, kuid metallidega reageerides tekib süttiv gaas vesinik (H 2 ), võib moodustada süttiv fosfiingaas. Kuumutamisel vabanevad ärritavad happeaurud ja kuumutamisel 300 Cni tekivad mürgised lagunemisproduktid (fosforoksiidid). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Vees lahustumisel ja reaktsioonil leeliste, alkoholide, aldehüüdide, amiidide, amiinide, estrite, ketoonide, fenoolide, epoksiididega vabaneb soojus. Reaktsioonil aldehüüdide, tsüaniidide ja sulfiididega vabaneb süttiv gaas. Reaktsioonil tsüaniidide, halogeenorgaaniliste ainetega ja sulfiididega eraldub mürgine gaas. Reageerib ägedalt tugevate oksüdeerijatega. Aldehüüdide ja epoksiidide toimel võib polümeriseeruda. NFPA KOOD 200 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD 1805 fosforhape, tahke PIIRARVUD 1 mg/m 3 /8 h 2 mg/m 3 /15 min 1000 mg/m 3 /30 min TEGUTSEMINE Juhis T8a 2R ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 30 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 263

264 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM O 2 HAPNIK, kokku surutud Oxygen, compressed CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 25 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE 8 OHUTUSLAUSE 2-17 OHUSÜMBOL O FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu lõhnata maitseta gaas. Kokku surutud hapnik on rõhu all. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - Gaas KRIITILINE TEMPERATUUR -118 C KEEMISTEMPERATUUR -183 C SULAMISTEMPERATUUR -218,4 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,1 Ei põle, soodustab põlemist TIHEDUS VEE SUHTES 1,1 LAHUSTUVUS Vees lahustumatu, lahustub etanoolis ja teistes orgaanilistes lahustites ph - 264

265 MÕJU TERVISELE Normaalrõhul suure kontsentratsiooni hapniku pikemaajaline sissehingamine võib põhjustada iiveldust, pearinglust, kopsuärritust. LISATEAVE Ei põle, kuid oksüdeerijana soodustab põlemist. Hapniku leke tekitab suletud ruumis süttimisohu. Hapnikust küllastunud põlevad materjalid süttivad kergesti. Tugev oksüdeerija! Ühineb peaaegu kõigi lihtainetega (välja arvatud väärisgaasid) ja moodustab oksiide. Söövitab metalle, eriti niisketes tingimustes. NFPA KOOD 000oxy AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD 1073 jahutatud vedelik PIIRARVUD TEGUTSEMINE Juhis T2a ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul mittevajalik. 3. ESMAABI: katke kannatanu soojalt kinni, tagage rahu. 2S 265

266 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM O 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 225 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE 8 OHUTUSLAUSE 2-17 OHUSÜMBOL HAPNIK, veeldatud Oxygen,refrigerated liquid O FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu lõhnata maitseta gaas. Veeldatult väga külm sinakas vedelik. 1l veeldatud hapnikust saab 840 l gaasilist hapnikku. OLEK (normaaltingimustel) Gaas PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR -118 C KEEMISTEMPERATUUR -183 C SULAMISTEMPERATUUR -218,4 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,1 Ei põle, soodustab põlemist TIHEDUS VEE SUHTES 1,1 LAHUSTUVUS Vees lahustumatu, lahustub etanoolis ja teistes orgaanilistes lahustites ph - 266

267 MÕJU TERVISELE Normaalrõhul suure kontsentratsiooni hapniku pikemaajaline sissehingamine võib põhjustada iiveldust, pearinglust, kopsuärritust. Kokkupuutel vedela hapnikuga tekivad külmakahjustused. LISATEAVE Ei põle, kuid oksüdeerijana soodustab põlemist. Hapniku leke tekitab suletud ruumis süttimisohu. Hapnikust küllastunud põlevad materjalid süttivad kergesti. Tugev oksüdeerija! Ühineb peaaegu kõigi lihtainetega (välja arvatud väärisgaasid) ja moodustab oksiide. Söövitab metalle, eriti niisketes tingimustes. Veeldatud hapniku külmad aurud muudavad süsinikterase hapraks. NFPA KOOD 300oxy AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD 1072 kokku surutud PIIRARVUD TEGUTSEMINE Juhis T2e 2P ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul mittevajalik. Vedeliku sattumisel nahapinnale eemaldage ettevaatlikult kannatanu riided. 3. ESMAABI: katke kannatanu soojalt kinni, tagage rahu. 267

268 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS HEKSAAN n-heksaan Hexane, n-hexane KEEMILINE VALEM CH 3 (CH 2 ) 4 CH 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 33 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS (Heksaanid) RISKILAUSE / OHUTUSLAUSE / OHUSÜMBOL F; Xn; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu, bensiinilõhnaga kergesti aurustuv vedelik. Kaubanduslik heksaan koosneb erinevatest heksaani isomeeridest. OLEK (normaaltingimustel) Vedelik PÕLEVUS LEEKPUNKT -22 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - Kergesti süttiv PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1,1...7,7% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 225 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 69 C SULAMISTEMPERATUUR -95 C AURURÕHK 16,3 kpa (122 mmhg) (20 C) eriti kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,0 TIHEDUS VEE SUHTES 0,66 (20 C) LAHUSTUVUS Vees ei lahustu, lahustub alkoholis, atsetoonis, benseenis, eetris, kloroformis ph - 268

269 MÕJU TERVISELE Aurude sissehingamine ärritab hingamisteid ja kahjustab närvisüsteemi. Aurude kontsentratsioon 1500 ppm (5300 mg/m 3 ) ärritab silmi, tekitab iiveldust ja peavalu. Suuremad kontsentratsioonid (5000 ppm = mg/m 3 ) tekitavad nõrkust, uimasust, unisust ja raskemat kesknärvisüsteemi kahjustust. Eriti suured kontsentratsioonid mõjuvad narkootiliselt ja paralüseerivalt, põhjustades teadvuse kaotust ja surma. Vedelik ärritab silmi ja nahka. LISATEAVE Kergesti süttiv. Süttib leegist, sädemest, kuumusest ja staatilisest elektrist. Aurud võivad liikuda maapinnal lekkekohast eemale. Siseruumides tekitavad aurud plahvatusohu. Põlemisel tekivad süsinikdioksiid (CO 2 ), vesi (H 2 O) ja süsinikmonooksiid (CO). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Ei ole reaktiivne aine. Kokkusobimatu oksüdeerijatega, kuna reaktsioonil tekib tule- ja plahvatusoht. NFPA KOOD 130 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 20 ppm (70 mg/m 3 ) /8 h (n-heksaan) 200 ppm (700 mg/m 3 ) /8 h (heksaanid) ppm (3900 mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T3b 3YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 269

270 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS HÜDRASIIN, lahus Hydrazine KEEMILINE VALEM H 2 N-NH 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 886 ÜRO (UN) NR (Hüdrasiini vesilahus 37 64%) OHU KLASS 8 RISKILAUSE /24/ /53 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL Värvitu ammoniaagilõhnaline vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS T, N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Põleb LEEKPUNKT 75 C (64%) SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 4, % PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ISESÜTTIMISTEMPERATUUR KRIITILINE TEMPERATUUR 380 C ppm KEEMISTEMPERATUUR 120 C (64%) 24 C (raudoksiidpinnal); 270 C (klaaspinnal) SULAMISTEMPERATUUR -52 C (64%) AURURÕHK 0,5 kpa (3,8 mmhg) (64%) (20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,1 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,03 (64%) (20 C) Lahustub hästi vees (100g/l) ja alkoholis, ei lahustu eetris ega kloroformis Aluseline 270

271 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Söövitava ja toksilise toimega. Tungib organismi sissehingamisel, läbi naha ja seedetrakti kaudu. Aurud ärritavad tugevalt silmi ja sissehingamine põhjustab köha ning hingamisraskust. Suured kontsentratsioonid võivad tekitada raskeid hingamisteede, kopsu- ja kesknärvisüsteemi kahjustusi, samuti neeru- ja maksakahjustust. Kanged lahused on tugevalt söövitavad ja tekitavad kokkupuutel püsivaid silma ja nahakahjustusi. LISATEAVE Puhas hüdrasiin on süttiv ja põlev vedelik. Hüdrasiin ja lahused kontsentratsiooniga 40 70% võivad süttida ka toatemperatuuril, kui puutuvad kokku metallioksiididega nagu rooste, metallipulbriga või poorsete materjalidega (näiteks puit, tekstiil, liiv). Süttib kuumusest, sädemest, leegist. Süttinud hüdrasiin põleb hapnikuvabas keskkonnas eksotermiliselt lagunedes. Reaktsioon tugevate oksüdeerijatega tekitab tule- ja plahvatusohu. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Kuumutamisel laguneb ja tekivad muu hulgas tuleohtlik vesinik (H 2 ), ammoniaak (NH 3 ) ja lämmastikoksiidid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Hüdrasiin on tugev redutseerija ja nõrk alus. Reageerib ägedalt tugevate oksüdeerijatega nagu vesinikperoksiid ja tugevad happed. Söövitab klaasi ja kummi. NFPA KOOD Hüdrasiin, veevaba AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 3293 Hüdrasiin, vesilahus (<37%) PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 0,1 ppm (0,1 mg/m 3 ) /8 h 0,3 ppm (0,4 mg/m 3 ) /15 min 50 ppm (67 mg/m 3 ) /30 min 0,5 ppm (0,66 mg/m 3 ) /60 min 5 ppm (6,65 mg/m 3 ) /60 min 30 ppm (39,9 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T6b 2X ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kiiresti kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage kiiresti silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM, KANNATANU VAJAB HOSPITALISEERIMIST! NB! Riietele sattunud hüdrasiin võib riided põlema süüdata, mistõttu tuleb riided kiiresti eemaldada kannatanu seljast! 271

272 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS HÜDROKINOON Benseendiool, kinool Hydroquinone KEEMILINE VALEM C 6 H 4 (OH) 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 60 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 6.1 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE /37/39-61 OHUSÜMBOL Värvitu või valkjas lõhnatu tahke aine OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Xn; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Põleb LEEKPUNKT 165 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 15,1% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS 7,6 g/m 3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 515 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 285 C SULAMISTEMPERATUUR 172 C AURURÕHK 0 kpa (20 C) mittelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,8 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,3 (20 C) Lahustub vees (70g/l), alkoholis, eetris, süsiniktetrakloriidis, atsetoonis, benseenis Vesilahus nõrgalt happeline 272

273 MÕJU TERVISELE Mürgine! Suure hüdrokinooni tolmu sisalduse korral tekib nina, kurgu ja ülemiste hingamisteede ärritus ja keemiline põletus. Kuuma vesilahuse aurustumisel kahjustab aur silmi, hingamisteid ja nahka. Toatemperatuuril võib oksüdeeruda kinooniks, mis samuti on ärritava toimega. Ärritus tekib üle 0,5 ppm (2,25 mg/m 3 ) sisalduse korral. LISATEAVE Toatemperatuuril ei ole tuleohtlik. Segunemisel tugevate aluste ja oksüdeerijatega tekitab tule- ja plahvatusohu. Tolm võib kinnises ruumis plahvatada sädemest või leegist. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Hüdrokinoon on redutseerija. Vesilahused oksüdeeruvad kinooniks ja lahus värvub pruunikaks. Oksüdeerumist soodustab leeliste juuresolek. Reageerib ägedalt tugevate alustega (eriti naatriumhüdroksiidiga). Kokkusobimatu vase ja alumiiniumiga. NFPA KOOD 210 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 0,5 mg/m 3 /8 h 1,5 mg/m 3 /15 min 11 ppm (50 mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T6a 2Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 273

274 30 X AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM KAALIUM Potassium CAS NR OHU TUNNUSNUMBER K X423 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 4.3 RISKILAUSE 14/15-34 OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL F; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Hõbevalge värvusega pehme ja kerge metall. Hoitakse petrooleumis. Õhu käes muutub pruuniks. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - Tahke KEEMISTEMPERATUUR 774 C SULAMISTEMPERATUUR 63 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph Kergesti süttiv 0,86 (20 C) Vees reageerib tormiliselt Vees tekib kaaliumhüdroksiid (KOH), mis on tugev alus. 274

275 MÕJU TERVISELE Kaaliumi pulber ärritab silmi ja hingamisteid. Võimalik on raske hingamisteede ja kopsude kahjustus. Nahale või silma sattudes söövitava toimega. Allaneelamisel põhjustab söövitust, oksendamist, kõhulahtisust, kramplikku kõhuvalu, nõrkust, segasust, vererõhu langust ja südame rütmihäireid. LISATEAVE Väga tuleohtlik, võib süttida kuumusest, sädemest, leegist või niiskuse toimel. Tulekahjus võib eralduda kaaliumhüdroksiidi (KOH) aur. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Veega kokkupuutel eraldub tuleohtlik gaas vesinik (H 2 ), ja tekib söövitav kaaliumhüdroksiid (KOH). Reageerib oksüdeerijate, orgaaniliste materjalide ja hapetega. Metüleenkloriidiga tekib soojenemisel plahvatus. Õhus oksüdeerub, hoiustatakse petrooleumis. Sobimatutes hoiustamistingimustes võivad tekkida plahvatusohtlikud peroksiidid. NFPA KOOD 332W AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.3 HAZCHEM KOOD 4W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega vähemalt 15 min! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 30 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 275

276 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM KClO 3 KAALIUMKLORAAT Potassium chlorate CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 50 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 5.1 RISKILAUSE 9-20/22-51/53 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL Lõhnatu valkjas kristalne aine OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR O; Xn; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Ei põle SULAMISTEMPERATUUR 368 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph Laguneb (400 C) 2,32 (20 C) Vees lahustuv Vesilahus aluseline 276

277 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid, nahka. Allaneelamine või suurema kontsentratsiooni sisse hingamine põhjustab iiveldust, kõhulahtisust, oksendamist, kõhuvalu, vererõhu langust. Kahjustab neerusid! LISATEAVE Ei põle, kuid võib toetada põlemist. Tugev oksüdeerija. Kuumutamisel vabaneb hapnik, mis suurendab süttimisohtu. Põlevate ainetega kokkupuutel kaasneb tulekahju ja plahvatusoht. Säilitamisel metalltünnides võivad need kuumutamisel lõhkeda. Lagunemisel tekivad hapnik ja kloordioksiid. Vesilahusest võib vabaneda vesinikkloriidi. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Kokkusobimatu orgaaniliste ainete ja väävelhappega (plahvatus). Tundlik löökidele. NFPA KOOD 102oxy AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T5.1 HAZCHEM KOOD 1Y ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM! 277

278 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM KAALIUMTSÜANIID Potassium cyanide KC N CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 66 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 6.1 RISKILAUSE 26/27/ /53 OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL T+; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvusetu mõrumandlilõhnaga hügroskoopne kristalne aine OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR - Tahke Ei põle SULAMISTEMPERATUUR 634 C AURURÕHK 0 kpa (20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 0,7 (Vesiniktsüaniid-HCN) TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,6 (20 C) Lahustub hästi vees (720 g/l) ja glütseroolis, mõnevõrra ka etanoolis ja metanoolis Vesilahus aluseline 278

279 MÕJU TERVISELE Väga mürgine! Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka, imendub läbi naha. Tsüaniidid kahjustavad eelkõige närvisüsteemi, südame-veresoonkonda ja hingamissüsteemi. Reageerides niiskuse ja oksüdeerijatega vabaneb väga mürgine gaas vesiniktsüaniid (HCN). Kerge mürgistuse korral tekib iiveldus, oksendamine, pearinglus, südame pekslemine, segasus ja süvenev hingamisraskus. Raskemal juhul kaob teadvus, vererõhk langeb, südametegevus aeglustub, hingamine aeglustub kuni lakkab, esinevad krambid, saabub surm. LISATEAVE Kaaliumtsüaniid ei ole põlev aine, kuid oksüdeerijatega kokkupuutel eraldub tuleohtlik vesiniktsüaniid (HCN). Kuumenemisel laguneb, millega vabaneb samuti mürgine vesiniktsüaniid (HCN) ja ammoniaak, mille põlemisproduktid on muuhulgas mürgised lämmastikoksiidid (N x O x ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Kaaliumtsüaniid ei reageeri kuivalt. Lahusest vabaneb eriti mürgine vesiniktsüaniid (HCN). Reaktsioonil oksüdeerijate või nende sooladega moodustub vesiniktsüaniid. Kaaliumtsüaniidilahused söövitavad metalle ja metallisulameid ning kummi. 300 (kaaliumtsüaniid-kcn); 442 (vesiniktsüaniid- NFPA KOOD HCN) AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 5 mg/m 3 /15 min (tsüaniidid) IDLH ERPG-1 25 mg/m 3 (tsüaniidid); 50 ppm (55 mg/m 3 ) (vesiniktsüaniid-hcn) - ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 10 ppm (11 mg/m 3 ) /60 min (HCN) 25 ppm (28 mg/m 3 ) /60 min (HCN) TEGUTSEMINE Juhis T6a 2X ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale pühkige aine (vältige hõõrumist!), eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: manustage hapnikku! Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILINEMISEGA, KANNATANU VAJAB KINDLASTI HOSPITALISEERIMIST! 279

280 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM CaC 2 KALTSIUMKARBIID Calcium carbide CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 423 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 4.3 RISKILAUSE 15 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL Hall tahke aine. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR - F FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke SULAMISTEMPERATUUR ca 2300 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph Ei põle, kokkupuutel veega tekib tuleohtlik gaas 2,22 (20 C) Veega reageerib tormiliselt Vees tekib Ca(OH) 2, mis on tugev alus 280

281 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, nahka ja hingamisteid. LISATEAVE Kokkupuutel vee, niiskuse, oksüdeerijatega eraldub tuleohtlik atsetüleen, mis võib segus õhuga plahvatuslikult isesüttida. 1 kg ainet annab reageerides veega ca 300 l tuleohtlikku atsetüleeni. NFPA KOOD AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3-132W PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.3 HAZCHEM KOOD 4W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 281

282 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM - KERGE KÜTTEÕLI Diislikütus Fuel oil, light CAS NR ; OHU TUNNUSNUMBER 30 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE 40 OHUTUSLAUSE 2-36/37 OHUSÜMBOL Xn FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Punaka värvusega bensiinilõhnaline vedelik. Diislikütus on kütteõli, millele pole lisatud värvaineid. OLEK (normaaltingimustel) Vedelik PÕLEVUS Põleb LEEKPUNKT 56 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1 6% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR ca 250 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR C SULAMISTEMPERATUUR <-10 C AURURÕHK <1 kpa (38 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES >1 TIHEDUS VEE SUHTES (15 C juures) LAHUSTUVUS ph - 0,8 0,9 Vees väga vähe lahustuv 282

283 MÕJU TERVISELE Aurud ja udu võivad ärritada silmi ning hingamisteid. Aurud tekitavad halba enesetunnet, väsimust ja peavalu. Nahale sattumisel võib tekitada naha punetust. LISATEAVE Põlev vedelik, süttib kuumuse, sädemete ja leekide toimel. Õliudu süttib kõikidel temperatuuridel. Aurud moodustavad õhuga süttiva segu. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Vähe reaktiivne aine. Imendub kergesti pinnasesse ja on suur resotusallikas. NFPA KOOD 020 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD TEGUTSEMINE Juhis T3a 3Y ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 283

284 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM Cl 2 KLOOR Chlorine CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 268 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE 23-36/37/38-50 OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL T, N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Kollakasroheline teravalõhnaline gaas, mis veeldub juba toatemperatuuril 6 atm. rõhu juures. (1 l veeldatud kloori annab aurustumisel 400 l kloorgaasi) OLEK (normaaltingimustel) Gaas PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR 144 C KEEMISTEMPERATUUR -35 C SULAMISTEMPERATUUR -101 C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,5 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph Ei põle, kuid võib toetada põlemist 638 kpa (4 800 mmhg) (20 C) 1,4 (20 C) Vees vähelahustuv (7 g/l 20 C juures), lahustub leelistes Vesilahus happeline (vees tekib HClO) 284

285 MÕJU TERVISELE Mürgine! Gaasina ärritab tugevalt silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, silmade ja kurgu kipitust, köha, iiveldust, oksendamist, peavalu, pearinglust ja hingamisraskust. Niiskes õhus ärritab ka nahka. Vedela kloori sattumisel silma võib tekkida püsiv silmakahjustus. Vedelana nahale toimides põhjustab söövitust ja külmakahjustusi. >1 ppm (3 mg/m 3 ) kerge hingamisteede ärritus ja peavalu 10 ppm (30 mg/m 3 ) tugev silmade, nina ja kurgu ärritus ppm (60-90 mg/m 3 ) tugev hingamisteede ärritus, köhimine, põletav tunne rinnus, oksendamine, hingamisraskus ppm ( mg/m 3 ) raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, kiiresti võib areneda kopsuturse 1000 ppm (3000 mg/m 3 ) võib põhjustada mõne minutiga surma LISATEAVE Ei põle, kuid võib toetada põlemist. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Moodustab veeauruga mürgise ja söövitava vesinikkloriidi, mis söövitab terast ja metalle. Kuiv kloorgaas söövitab alumiiniumi, titaani, tina. Vedelana kahjustab plastmassi. Reageerib orgaaniliste ühendite, mineraalõlide ja rasvadega, soodustab nende süttimist. Reageerides süsivesinikgaasidega (metaan, etaan, atsetüleen) tekib plahvatusoht. Reaktsioonil ammoniaagiga tekivad ohtlikud produktid. Vesinikuga moodustab plahvatava segu. NFPA KOOD 301 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 0,5 ppm (1,5 mg/m 3 ) /15 min IDLH 10 ppm (30 mg/m 3 ) /30 min ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 1 ppm (3 mg/m 3 ) /60 min 3 ppm (9 mg/m 3 ) /60 min 20 ppm (60 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T2h 2XE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! KUNA SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM, VAJAB KANNATANU HOSPITALISEERIMIST! 285

286 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KSÜLEEN Dimetüülbenseen, ksülool Xylene KEEMILINE VALEM C 6 H 4 (CH 3 ) 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 33 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE 10-20/21-38 OHUTUSLAUSE 2-25 OHUSÜMBOL Xn FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Benseeni lõhnaga värvuseta vedelik. Tehniline ksüleen on erinevate isomeeride segu (4 20% o-ksüleen, 44 60% m-ksüleeni, 12 20% p-ksüleeni). OLEK (normaaltingimustel) Vedelik PÕLEVUS Põleb LEEKPUNKT < C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1 7% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR C KRIITILINE TEMPERATUUR 344 C KEEMISTEMPERATUUR C SULAMISTEMPERATUUR C AURURÕHK 0,8 kpa (6 mmhg) (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,7 TIHEDUS VEE SUHTES 0,9 (20 C) LAHUSTUVUS Vees vähelahustuv (70g/l), seguneb orgaaniliste lahustitega ph - 286

287 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Imendub läbi naha. Aurude sissehingamine tekitab pearinglust, peavalu, iiveldust, segasust, kopsukahjustust, neerukahjustust. Kontsentratsioonil 460 ppm (2000 mg/m 3 ) tekib kerge silmade kipitus, iiveldus ja pearinglus. Väga suure kontsentratsiooni (>2000 ppm; 8700 mg/m 3 ) korral tekib hingamisteede ärritus ja uimasus. Kontsentratsioonil >5000 ppm ( mg/m 3 ) võib tekkida teadvusekadu ja surm. LISATEAVE Süttiv ja põlev aine. Tehniline ksüleen on kergesti süttiv. Süttib kuumusest, sädemest ja leegist. Lisanditena esinevad benseen ja tolueen tõstavad tuleohtu. Aurud võivad moodustada õhuga süttimisohtliku segu. Ksüleeni leke põhjustab siseruumides ja kraavides plahvatsuohu. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib oksüdeerijate ja tugevate hapetega. Söövitab plastmassi, kummi ning värvitud ja lakitud pindasid. NFPA KOOD 230 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 50 ppm (221 mg/m 3 ) /8 h 100 ppm (442 mg/m 3 ) /15 min 900 ppm (4000 mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T3a 3Y ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 287

288 AINE NIMETUS LAHUSTIBENSIIN SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM Tärpentini asendaja Turpentine substitute, mineral spirit, white spirit Süsivesinike segu CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 30 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu nõrga bensiini lõhnaga kergestiaurustuv vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik Põleb LEEKPUNKT 37 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1 6% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 230 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR C SULAMISTEMPERATUUR - AURURÕHK 5 kpa (37 mmhg) (20 C) kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 4 TIHEDUS VEE SUHTES 0,78 0,79 (15 C) Osad koostisosad on vees vähelahustuvad ja osad LAHUSTUVUS vees lahustumatud, seguneb alkoholi, benseeni, kloroformi, eetri, süsiniktertakloriidi ja õliga. ph - 288

289 MÕJU TERVISELE Mürgine! Aurud ja vedelik ärritavad silmi, hingamisteid ja nahka. Aurude sissehingamine kahjustab kopse (köha, hingamisraskus, kopsuturse jm), kesknärvisüsteemi (teadvusehäired) ja põhjustab südame rütmihäireid. Väga suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust ja surma. Vedeliku sattumisel silma kerge kuni mõõdukas kahjustus. LISATEAVE Süttiv vedelik, süttib kuumuse, sädeme või leegi toimel. Aurud moodustavad õhuga plahvatusliku segu, siseruumides plahvatusoht. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib oksüdeerivate ainetega. Söövitab plastmassi ja kummi. NFPA KOOD 120 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH 4000 ppm ( mg/m 3 ) /30 min ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD TEGUTSEMINE Juhis T3a 3Y ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 289

290 38 X AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM LIITIUM Lithium CAS NR OHU TUNNUSNUMBER Li X423 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 4.3 RISKILAUSE 14/15-34 OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL Hõbevalge pehme metall OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - F; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Põleb PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR C KRIITILINE TEMPERATUUR 2950 C KEEMISTEMPERATUUR 1317 C SULAMISTEMPERATUUR 179 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 0,53 (20 C) Vees reageerib tormiliselt Vees tekib liitiumhüdroksiid (KOH), mis on tugev alus. 290

291 MÕJU TERVISELE Söövitav toime nahale, silmadele ja limaskestadele. Pulbri sissehingamisel hingamisteede ja kopsude kahjustus. LISATEAVE Hoida petrooleumi all. Õhus võib süttida. Vee või niiskusega reageerib tormiliselt, eraldub tuleohtlik vesinik (H 2 ). Lagunemisel ja põlemisel tekib ohtlik liitiumoksiid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Kokkusobimatu oksüdeerijate, hapete ja veega. NFPA KOOD 322W AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.3 HAZCHEM KOOD 4W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega vähemalt 15 min! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 30 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 291

292 AINE NIMETUS LÄMMASTIK, kokku surutud SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS Nitrogen, compressed KEEMILINE VALEM N 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 20 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 2 RISKILAUSE - OHUTUSLAUSE - OHUSÜMBOL (kokku surutud) FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu lõhnata inertgaas. Kokku surutud gaasi transporditakse rõhu all. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - Gaas Ei põle KRIITILINE TEMPERATUUR -146,9 C KEEMISTEMPERATUUR -195,8 C SULAMISTEMPERATUUR -210 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 0,97 TIHEDUS VEE SUHTES 0,8 LAHUSTUVUS ph - Vees lahustumatu 292

293 MÕJU TERVISELE Suurte kontsentratsioonide korral ruumis võib põhjustada lämbumist (hapnikupuuduse sümptomid ilmnevad, kui hapniku sisaldus langeb alla 18% sissehingatavas õhus). LISATEAVE Ei põle ega toeta põlemist. Tuli või kuumus võivad põhjustada mahutite lõhkemise. Inertgaas, mittereaktiivne. NFPA KOOD 200 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD 1977 lämmastik, jahutamisega veeldatud PIIRARVUD TEGUTSEMINE Juhis T2b 2T ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul ei ole reeglina vajalik. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Vältige kannatanu alajahtumist! 293

294 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM N 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 22 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE - OHUTUSLAUSE - OHUSÜMBOL - LÄMMASTIK, jahutamisega veeldatud Nitrogen,refrigerated liquid FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu lõhnata inertgaas. Veeldatult eriti külm vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - Gaas Ei põle KRIITILINE TEMPERATUUR -146,9 C KEEMISTEMPERATUUR -195,8 C SULAMISTEMPERATUUR -210 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 0,97 TIHEDUS VEE SUHTES 0,8 LAHUSTUVUS ph - Vees lahustumatu 294

295 MÕJU TERVISELE Suurte kontsentratsioonide korral ruumis võib põhjustada lämbumist (hapnikupuuduse sümptomid ilmnevad, kui hapniku sisaldus langeb alla 18% sissehingatavas õhus). Vedel lämmastik põhjustab nahaga kokkupuutel külmakahjustusi ja keemilist põletust. Vedela lämmastiku külmade aurude sissehingamine tekitab hingamisteede kahjustusi. LISATEAVE Ei põle ega toeta põlemist. Tuli või kuumus võivad põhjustada mahutite lõhkemise. Inertgaas, mittereaktiivne. NFPA KOOD 200 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD 1066 lämmastik, kokku surutud PIIRARVUD TEGUTSEMINE Juhis T2f 2T ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: vedeliku sattumisel nahapinnale eemaldage ettevaatlikult kannatanu riided. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Katke kannatanu soojalt kinni, tagage rahu. 295

296 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS LÄMMASTIKHAPE, 65% Nitric acid KEEMILINE VALEM HNO 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 80 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE 35 OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Omapärase lõhnaga värvitu vedelik. Tehniline väävelhape on kollaka värvusega. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - Vedelik Ei põle KEEMISTEMPERATUUR 122 C (70%) SULAMISTEMPERATUUR -40 C (70%) AURURÕHK 1,0 kpa (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,2 TIHEDUS VEE SUHTES 1,4 (70%) LAHUSTUVUS ph Lahustub täielikult vees Tugev hape 296

297 MÕJU TERVISELE Tugev hape, söövitab silmi, hingamisteid ja nahka. Sissehingamisel kahjustab hingamisteid ja kopse, sümptomid võivad avalduda hilinemisega ja olla rasked. Silma sattudes või kokkupuutel nahaga tekitab raskeid söövitusi. LISATEAVE Tugev hape! Ei põle, kuid võib süüdata süttivaid materjale (eelkõige saepuru ja puitu). Tulekahju kuumuses laguneb ja vabanevad lämmastikoksiidid, peamiselt mürgine lämmastikdioksiid (NO 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib tormiliselt orgaaniliste ainetega. Reaktsiooni tulemusel võib tekkida süttimisoht ja vabaneda mürgine lämmastikdioksiid. Söövitab metalle. Vees lahustamisel vabaneb soojus ja mürgised lämmastikoksiidid. NFPA KOOD 300 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2032 suitsev lämmastikhape PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 1 ppm (2,6 mg/m 3 ) /15 min IDLH 25 ppm (64 mg/m 3 ) /30 min ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 1 ppm (2,6 mg/m 3 ) /60 min 6 ppm (15,4 mg/m 3 ) /60 min 78 ppm (200 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8b 2R ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 297

298 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS LÄMMASTIKHAPE, 99% Nitric acid KEEMILINE VALEM HNO 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 856 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 8 RISKILAUSE (lämmastikhape, suitsev) OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL O; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Omapärase lõhnaga punaka värvusega vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - Vedelik Ei põle KEEMISTEMPERATUUR 84 C (100%) SULAMISTEMPERATUUR -42 C (100%) AURURÕHK 5,6 kpa (20 C) kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,2 TIHEDUS VEE SUHTES 1,5 (100%) LAHUSTUVUS ph Lahustub täielikult vees Tugev hape 298

299 MÕJU TERVISELE Tugev hape, söövitab silmi, hingamisteid ja nahka. Sissehingamisel kahjustab hingamisteid ja kopse, sümptomid võivad avalduda hilinemisega ja olla rasked. Silma sattudes või kokkupuutel nahaga tekitab raskeid söövitusi. LISATEAVE Tugev hape! Tugev oksüdeerija! Ei põle, kuid tugeva oksüdeerijana võib süüdata süttivaid materjale (eelkõige saepuru ja puitu). Tulekahju kuumuses laguneb ja vabanevad lämmastikoksiidid, peamiselt mürgine lämmastikdioksiid (NO 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib tormiliselt orgaaniliste ainetega. Reaktsiooni tulemusel võib tekkida süttimisoht ja vabaneda mürgine lämmastikdioksiid. Söövitab metalle. Vees lahustamisel vabaneb soojus ja mürgised lämmastikoksiidid. NFPA KOOD 300oxy AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2031 lämmastikhape PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 1 ppm (2,6 mg/m 3 ) /15 min IDLH 25 ppm (64 mg/m 3 ) /30 min ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 1 ppm (2,6 mg/m 3 ) /60 min 6 ppm (15,4 mg/m 3 ) /60 min 78 ppm (200 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8b 2PE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 299

300 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM MAGNEESIUM, laastud, ribad Magnesium (turnings and ribbon) Mg CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 40 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 4.1 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 2-7/8-43 OHUSÜMBOL Hõbehall metalliline aine OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS F FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Põleb LEEKPUNKT ca 500 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 550 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 1107 C SULAMISTEMPERATUUR 651 C AURURÕHK 0,13 kpa (611 C juures) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES (20 C) LAHUSTUVUS ph 1,74 (20 C) Külmas vees lahustumatu, sooja veega reageerib Vesilahus aluseline (vees tekib magneesiumhüdroksiid (Mg(OH) 2 ) 300

301 MÕJU TERVISELE Ärritab kergelt silmi, hingamisteid, nahka. Nahaga kokkupuutel võib tekkida keemiline põletus. LISATEAVE Süttib kergesti. Põlemisel tekkiv ere valgus võib põhjustada pöördumatuid silmkahjustusi. Võimeline põlema ka CO 2 keskkonnas. Kloori, broomi, väävli ja joodi aurude olemasolu korral süttib. Tules tekivad mürgised aurud (magneesiumoksiid). Veega reageerides tekib söövitav magneesiumhüdroksiid (Mg(OH) 2 ) ja eraldub tuleohtlik vesinik (H 2 ). Vesinik eraldub ka magneesiumi reageerimisel hapetega. NFPA KOOD 011 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG magneesium, pulber PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.1 HAZCHEM KOOD 1Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 301

302 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM MAGNEESIUM, pulber Magnesium (powder) Mg CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 423 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 4.3 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 2-7/8-43 OHUSÜMBOL Hõbehall metalliline pulber OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS F FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Põleb LEEKPUNKT ca 500 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS >0.03 kg/m³ (tolm) ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 550 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 1107 C SULAMISTEMPERATUUR 651 C AURURÕHK 0,13 kpa (621 C juures) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,74 (20 C) Külmas vees lahustumatu, sooja veega reageerib Vesilahus aluseline (sooja veega reageerides tekib magneesiumhüdroksiid (Mg(OH) 2 ) 302

303 MÕJU TERVISELE Ärritab kergelt silmi, hingamisteid, nahka. Kutsub esile köha, kipituse silmades ja ninas. Nahaga kokkupuutel võib tekkida keemiline põletus. LISATEAVE Pulbril on plahvatusoht. Süttib kergesti. Põlemisel tekkiv ere valgus võib põhjustada pöördumatuid silmkahjustusi. Võimeline põlema ka CO 2 keskkonnas. Kloori, broomi, väävli ja joodi aurude olemasolu korral süttib. Tules tekivad mürgised aurud (magneesiumoksiid). Veega reageerides tekib söövitav magneesiumhüdroksiid (Mg(OH) 2 ) ja eraldub tuleohtlik vesinik (H 2 ). Vesinik eraldub ka magneesiumi reageerimisel hapetega. NFPA KOOD 012 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 1869 magneesium, laastud, ribad PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 1 mg/m 3 /8 h (kogu tolm) 0,5 mg/m 3 /8 h (peen tolm) LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.3 HAZCHEM KOOD 4W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 303

304 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM METANOOL Metüülalkohol, puupiiritus Methanol CH 3 OH CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 336 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE 11-23/24/25-39/23/24/25 OHUTUSLAUSE 1/ /37-45 OHUSÜMBOL F; T Magusavõitu terava lõhnaga värvitu vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik LEEKPUNKT 11 C Kergesti süttiv SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR 7 39 C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 5,5 36,5% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 385 C KRIITILINE TEMPERATUUR 240 C KEEMISTEMPERATUUR 65 C SULAMISTEMPERATUUR -98 C AURURÕHK 12,8 kpa (96 mmhg) (20 C) kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,1 TIHEDUS VEE SUHTES 0,79 (20 C) LAHUSTUVUS Lahustub vees ning alkoholides, eetris, ketoonides, estrites ja teistes orgaanilistes lahustites ph - 304

305 MÕJU TERVISELE Väga mürgine! Pritsmed ja aur ärritavad silmi ja nahka. Imendub läbi naha ja põhjustab mürgistust. Töökeskkonna piirnorme ületav auru kontsentratsioon põhjustab peavalu, väsimust, limaskesta ärritust. Suurem auru kontsentratsioon (>1000 ppm) põhjustab uimasust, segasust, nägemishäireid, kõhuvalu, oksendamist, hingamisraskust. Raskete mürgistuste korral kooma, krambid, surm. Väga mürgine allaneelamisel või imendumisel läbi naha. Juba väike kogus ainet võib põhjustada pimedaksjäämist! LISATEAVE Kergesti süttiv vedelik, süttib kuumusest, sädemest, leegist ja staatilisest elektrist. Aurud võivad liikuda mööda maapinda lekkekohast kaugele. Siseruumides ja kanalisatsioonis tekitab plahvatusohu. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Lagunemis- ja põlemisproduktid on formaldehüüd, sipelghape, süsinikdioksiid (CO 2 ) ja süsinikmonooksiid (CO). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Kokkupuutel oksüdeerijatega tekib tule- ja plahvatusoht. Lahustab lakke, värve ja rasvu. Kahjustab alumiiniumi. NFPA KOOD 231 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 200 ppm (260 mg/m 3 ) /8 h ppm (8000 mg/m 3 ) /30 min 200 ppm (270 mg/m 3 ) /60 min 1000 ppm (1300 mg/m 3 ) /60 min 5000 ppm (6700 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T3c 2WE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! KUNA SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM, VAJAB KANNATANU HOSPITALISEERIMIST! 305

306 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS METÜLEENKLORIID Diklorometaan Methylene chloride KEEMILINE VALEM CH 2 Cl 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 60 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 6.1 RISKILAUSE 40 OHUTUSLAUSE /25-36/37 OHUSÜMBOL Xn FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Läbipaistev värvitu kloroformilõhnaline vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) Vedelik Raskesti süttiv 13 22% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 605 C KRIITILINE TEMPERATUUR 245 C KEEMISTEMPERATUUR 40 C SULAMISTEMPERATUUR -97 C AURURÕHK 47 kpa (352 mmhg) (20 C) eriti kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,9 TIHEDUS VEE SUHTES (20 C juures) 1,3 LAHUSTUVUS ph - Lahustub vees, atsetoonis, eetris, alkoholides 306

307 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Aurud ja vedelik ärritavad silmi, hingamisteid ja nahka, imendub läbi naha. Aurude kontsentratsioon ppm ( mg/m 3 ) tekitab kergeid kesknärvisüsteemi kahjustusi põhjustades uimasust, nõrkust, väsimust, keskendumisraskuseid, hallutsinatsioone. Suured kontsentratsioonid põhjustavad teadvuse kaotust ja hingamispuudulikkust! Organismis laguneb suures osas süsinikmonooksiidiks (CO), mis seob veres hemoglobiini ja takistab selliselt organismi hapnikuga varustamist. LISATEAVE Toatemperatuuril ei ole tuleohtlik. Reaktsioonil tugevate oksüdeerijatega tekib tule- ja plahvatusoht. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda. Kõrgetel temperatuuridel (üle 120 C) tekivad mürgised põlemis- ja lagunemisproduktid nagu vesinikkloriid (HCl), fosgeen (COCl 2 ) ja kloor (Cl 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib tugevate oksüdeerijatega nagu vedelad happed. Võib reageerida liitiumi, naatriumi, kaaliumi ja kuuma alumiiniumiga. Valguse ja kuumuse mõjul laguneb fosgeeniks ja vesinikkloriidiks. Kõrgetel temperatuuridel ja vee juuresolekul võib söövitada rauda, terast, vaske ja niklit. Lahustab kummi ja plastmassi. NFPA KOOD 200 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 35 ppm (120 mg/m 3 ) /8 h 70 ppm (250 mg/m 3 ) /15 min 2300 ppm (8100 mg/m 3 ) /30 min 300 ppm (1100 mg/m 3 ) /60 min 750 ppm (2600 mg/m 3 ) /60 min 4000 ppm ( mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T6b 2Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 307

308 47 X AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM NAATRIUM Sodium Na CAS NR OHU TUNNUSNUMBER X423 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 4.3 RISKILAUSE 14/15-34 OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL Hõbevalge väga pehme metall. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ISESÜTTIMISTEMPERATUUR F; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Põleb - >115 C KRIITILINE TEMPERATUUR 2300 C KEEMISTEMPERATUUR 883 C SULAMISTEMPERATUUR -97,8 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 0,968 (20 C) Veega reageerib tormiliselt, lahustub vedelas ammoniaagis, elavhõbedas, ei lahustu eetris ja benseenis Veega reageerib, tekib naatriumhüdroksiid, mis on tugev alus 308

309 MÕJU TERVISELE Metalliline naatrium on söövitava toimega. Reageerib soojust eraldades naha niiskusega ja koevedelikega tekitades põletus- ja söövitushaavu. Metallilise naatriumi reageerimisel veega eralduvad leelise aurud, mis kahjustavad tugevasti silmi, hingamisteid ja nahka. Silmade kahjustus võib olla püsiv, võib kaotada nägemise. Kopsuturse võib areneda mitu tundi hiljem. Allaneelamisel põhjustab söövitust, oksendamist, kõhulahtisust, shoki sümptomeid, teadvuse kadu. LISATEAVE Kergesti süttiv aine. Põlemisel tekivad naatriumoksiid (Na2O) ja naatriumhüdroksiidi (NaOH) aur. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib tormiliselt veega, moodustub tule- ja plahvatusohtlik vesinik (H 2 ) ja söövitav naatriumhüdroksiid (NaOH). Reageerib ägedalt orgaaniliste ja anorgaaniliste ühenditega, eriti oksüdeerijate ja süsivesinikhalogeniididega, tuues kaasa tule-ja plahvatusohu. Säilitatakse petrooleumis. NFPA KOOD 332W AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.3 HAZCHEM KOOD 4W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega vähemalt 15 min! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 30 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 309

310 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM NAATRIUMHÜDROKSIID, lahus Sodium hydroxide, solution NaOH CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 80 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 8 RISKILAUSE (Naatriumhüdroksiid, lahus) OHUTUSLAUSE 1/ /39-45 OHUSÜMBOL Värvitu, õlijas või kleepuv vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Ei põle C (50% lahus) SULAMISTEMPERATUUR 11 C (50% lahus) AURURÕHK 0 kpa (20 C) lendumatu AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,53 (50% lahus) (20 C) Lahustub väga hästi vees, lahustub alkoholis ja glütseriinis, ei lahustu atsetoonis ja eetris Aluseline 310

311 MÕJU TERVISELE Söövitava toimega. Naatriumhüdroksiidi lahus imendub läbi naha söövitades tugevalt nahka, silma sattumisel on võimalikud püsivad silmakahjustused. LISATEAVE Naatriumhüdroksiid ega tema lahus ei ole põle ega toeta põlemist. Reaktsioonis teatud materjalidega võib tekkiv kuumus süüdata põlevaid materjale. Reaktsioonil metallidega eraldub tuleohtlik vesinik (H 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Tugevate hapetega reageerib tormiliselt. Vees lahustumisel eraldub soojus. Imab õhust süsinikdioksiidi (CO 2 ) ja vett. Söövitab metalle nagu tsink, magneesium, alumiinium ja reaktsioonil eraldub tuleohtlik vesinik (H 2 ). NFPA KOOD 301 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD 1823 naatriumhüdroksiid, tahke PIIRARVUD 1 mg/m 3 / 8 h (tolm) 2 mg/m 3 / 15 min (tolm) 10 mg/m 3 / 30 min (tolm) TEGUTSEMINE Juhis T8a 2R ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage ohtra veega vähemalt 15 min. Aine sattumisel silma loputage kiiresti silmi vähemalt 30 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 311

312 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM NAATRIUMHÜPOKLORIT, lahus Sodium hypochlorite, solution NaOCl CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 80 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL C, N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Kloorilõhnaline värvitu või kollakas vedelik. Kaubanduslikult on saadaval 10%, 13% ja 15% lahus, kus on aktiivse klooris sisaldus vastavalt 9 11%, 12 14% ja 14 15%. OLEK (normaaltingimustel) Vedelik PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR Ei põle Laguneb 30 C juures SULAMISTEMPERATUUR -6 C (5%) AURURÕHK 0 kpa (20 C) lendumatu AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES 1,2 (14%) LAHUSTUVUS ph Lahustub täielikult vees Aluseline 312

313 MÕJU TERVISELE Hapetega kokkupuutel tekkiv mürgine kloorgaas ärritab tugevalt hingamisteid. Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Sissehingamisel tekib hingamisteede ja kopsukahjustus, s.h kopsuturse. Suuremate koguste allaneelamisel oksendamine, kõhuvalu, vererõhu langus, võimalik on teadvuse kadu. Kokkupuutel nahaga tekitab söövitushaavandeid. LISATEAVE Ei põle, kuid reageerides põlevate ainetega, võib kaasa tuua tulekahju. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Reageerib hapete ja happeaurudega, eraldub mürgine kloor (Cl 2 )! Tugeva oksüdeerijana reageerib ägedalt süttivate ainetega. Reaktsioonil lämmastikühenditega (ammoniaak, uurea, amiinid) võivad moodustuda mürgised ja reaktiivsed klooramiinid ja vabaneda lämmastikgaas. Reaktsioonil metanooliga võib moodustuda plahvatusohtlik metüülhüpoklorit. Kahjustab tugevalt paljusid metalle. NFPA KOOD 201oxy AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD TEGUTSEMINE Juhis T8a 2X ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage ohtra veega 2x. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! KUNA SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA TUNDE HILJEM, VAJAB KANNATANU HOSPITALISEERIMIST! 313

314 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM NaClO 3 NAATRIUMKLORAAT Sodium chlorate CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 50 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS (tahke) RISKILAUSE /53 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL Lõhnatu valkjas kristalne aine. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR O; Xn; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Ei põle Laguneb SULAMISTEMPERATUUR 248 C AURURÕHK 0 kpa (20 C) lendumatu AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 2,5 (20 C) Lahustub täielikult vees, lahustub glütseriinis Vesilahus aluseline 314

315 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Allaneelamine või suurema kontsentratsiooni sisse hingamine tekitab iiveldust, kõhulahtisust, oksendamist, kõhuvalu, hingamisraskust, vererõhu langust. Võib põhjustada maksa- ja neerukahjustust. LISATEAVE Tugev oksüdeerija. Ei põle, kuid võib toetada põlemist. Põlevate ainetega kokkupuutel kaasneb tulekahju ja plahvatusoht. Tulekahju kuumuses võivad mahutud lõhkeda. Lagunemisel tekivad hapnik ja kloordioksiid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Vesilahusest võib vabaneda vesinikkloriidi (HCl). Kokkusobimatu orgaaniliste ainete ja väävelhappega. NFPA KOOD 102oxy AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG naatriumkloraat, vesilahus PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T5.1 HAZCHEM KOOD 2Y ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 315

316 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM NaNO 2 NAATRIUMNITRIT Sodium nitrite CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 56 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 5.1 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL Valge või kollakas lõhnatu tahke aine. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR O; T; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Ei põle SULAMISTEMPERATUUR 271 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph Laguneb 320 C juures 2,17 (20 C) Lahustub hästi vees, lahustub eetris, metanoolis Vesilahus aluseline 316

317 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid, nahka. Allaneelamine või suurema kontsentratsiooni sisse hingamine põhjustab peavalu, pearinglust, iiveldust, kõhulahtisust, oksendamist, kõhuvalu, segasust, vererõhu langust, hingamisraskust, võimalik on teadvuse kaotus. LISATEAVE Tugev oksüdeerija. Ei põle, kuid võib süüdata põlevaid materjale (paber, puu, tekstiil). Kuumenemisel laguneb 320 C juures ja tekivad mürgised lämmastikoksiidid. Aine võib plahvatada löögist või kuumenemisel üle 540 C. Põlengus tekivad mürgised lämmastikoksiidid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Äge reaktsioon redutseerijatega, tsüaniididega, ammooniumsooladega, hüdrasiinidega. NFPA KOOD 201oxy AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T5.1 HAZCHEM KOOD 2Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 317

318 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS NAATRIUMPEROKSIID Naatriumdioksiid Sodium peroxide KEEMILINE VALEM Na 2 O 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER - ÜRO (UN) NR OHU KLASS 5.1 RISKILAUSE 8-35 OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL Valge või kollakas lõhnatu pulber. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - O; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke KEEMISTEMPERATUUR 657 C SULAMISTEMPERATUUR 460 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES - TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph Ei põle, soodustab süttimist 2,81 (20 C) Veega reageerib Veega äge reaktsioon, tekib tugev alus NaOH 318

319 MÕJU TERVISELE Mõjub sööbivalt silmadele, hingamisteedele ja nahale. Tekitab valu silmades, köha ning hingamisraskust. LISATEAVE Ei põle, kuid võib toetada põlemist. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Oksüdeerija! Põlevate ainetega kokkupuutel kaasneb tulekahju ja plahvatusoht. Väävli, süsinikdioksiidi ning alumiiniumpulbriga vee juuresolekul toimub plahvatus. Koos ammooniumsooladega reageerides eraldub ammoniaak. NFPA KOOD 301oxy AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T5.1 HAZCHEM KOOD 1W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 319

320 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS NAFTALEEN, puhastamata või puhastatud Naftaliin, puhastamata või puhastatud Naphthalene KEEMILINE VALEM C 10 H 8 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 40 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 4.1 RISKILAUSE /53 OHUTUSLAUSE 2-36/ OHUSÜMBOL Omapärase lõhnaga valge kristalne aine. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS 1334 (Naftaleen, puhastamata või puhastatud) Xn; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Põleb LEEKPUNKT 79 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 0,9 5,9% (tolm) PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ( g/m 3 ) (tolm) ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 540 C KRIITILINE TEMPERATUUR 475 C KEEMISTEMPERATUUR 218 C SULAMISTEMPERATUUR 80 C AURURÕHK 0,008 kpa (20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 4,42 TIHEDUS VEE SUHTES (20 C juures) 1,1 LAHUSTUVUS Vees väga vähelahustuv (0,03 g/l), lahustub orgaanilistes lahustites ph - 320

321 MÕJU TERVISELE Kokkupuutel võib tekitada kerget silmade, hingamisteede või naha ärritust. Imendub vähesel määral ka läbi naha. Kahjustab närvisüsteemi, põhjustades peavalu ja uimasust, tekitab iiveldust, oksendamist ning higistamist. Väga rasketel juhtudel võimalik krampide ja kooma teke, võib tekkida raske kopsukahjustus. LISATEAVE Süttib kergesti. Soojenemisel võivad aurud isesüttida. Võib põleda tormiliselt. Tulekahjus võivad tekkida ärritavad või mürgised gaasid. Tolm (niiskuse sisaldusega 5,5%) on väga plahvatusohtlik. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Reageerib tugevate oksüdeerijate, eriti tormiliselt kroomtrioksiidiga. Merereostusoht! NFPA KOOD 220 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG naftaleen, sulas olekus PIIRARVUD 10 ppm (50 mg/m 3 ) /8 h ppm /30 min TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.1 HAZCHEM KOOD 1Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 321

322 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS NAFTALEEN, sulas olekus Naftaliin, sulas olekus Naphthalene, molten KEEMILINE VALEM C 10 H 8 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 44 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 4.1 RISKILAUSE / (Naftaleen, sulas olekus) OHUTUSLAUSE 2-36/ OHUSÜMBOL Xn; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Omapärase lõhnaga valge kristalne aine, mis on kõrgemal temperatuuril sulas olekus. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Tahke Põleb LEEKPUNKT 79 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 0,9 5,9% (tolm) PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ( g/m 3 ) (tolm) ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 540 C KRIITILINE TEMPERATUUR 475 C KEEMISTEMPERATUUR 218 C SULAMISTEMPERATUUR 80 C AURURÕHK 0,008 kpa (20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 4,42 TIHEDUS VEE SUHTES (20 C juures) 1,1 LAHUSTUVUS Vees väga vähelahustuv (0,03 g/l), lahustub orgaanilistes lahustites ph - 322

323 MÕJU TERVISELE Aur võib tekitada kerget silmade, hingamisteede või naha ärritust. Kahjustab närvisüsteemi, põhjustades peavalu ja uimasust, tekitab iiveldust, oksendamist ning higistamist. Väga rasketel juhtudel võimalik krampide ja kooma teke, võib tekkida raske kopsukahjustus. Vedel naftaleen tekitab raskeid põletushaavu, samuti imendub läbi naha. LISATEAVE Süttib kergesti. Soojenemisel võivad aurud isesüttida. Võib põleda tormiliselt. Tulekahjus võivad tekkida ärritavad või mürgised gaasid. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda. Vee suunamine sulanud naftaleeni tekitab suurt vahutust. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Reageerib tugevate oksüdeerijate, eriti tormiliselt kroomtrioksiidiga. Merereostusoht! NFPA KOOD 220 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG naftaleen, toormaterjal või puhastatud PIIRARVUD 10 ppm (50 mg/m 3 ) /8 h ppm /30 min TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.1 HAZCHEM KOOD 1Y ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 323

324 55 X AINE NIMETUS OOLEUM (20% SO 3 ) SÜNONÜÜM Suitsev väävelhape (20% SO 3 ) INGLISEKEELNE NIMETUS Oleum KEEMILINE VALEM H 2 SO 4 +SO 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER X886 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvuseta või kollakas, raske õlijas hügroskoopne terava lõhnaga vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - Vedelik Ei põle KEEMISTEMPERATUUR 142 C SULAMISTEMPERATUUR -9 C AURURÕHK 0,1 kpa lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES Õhust raskem TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,9 2,0 Lahustub täielikult vees (tormiline reaktsioon) Tugev hape 324

325 MÕJU TERVISELE Tugev ja väga söövitav hape! Ooleumist vabaneb toatemperatuuril vääveltrioksiidi aur (SO 3 ), mis ärritab ja söövitab limaskesti, silmi ja nahka. Vääveltrioksiidi kontsentratsioon 1 ppm (3 mg/m 3 ) tekitab hingamisraskusi. Üle 80 mg/m 3 suurune kontsentratsioon võib põhjustada rasket kopsukahjustust. Võimalik on tsirkulatoorne kollaps. Vääveltrioksiid moodustab õhuniiskuse toimel söövitava väävelhappe. Söövitab tugevalt nahka ja põhjustab sügavaid raskesti paranevaid haavu. Pritsemete sattumisel silma võib põhjustada nägemise kaotust. LISATEAVE Tugev hape! Ei põle, kuid tugeva oksüdeerijana võib süüdata süttivaid materjale (eelkõige saepuru ja puitu). Reaktsioonil metallidega (eriti alumiiniumi ja tsingiga) eraldub tuleohtlik vesinik (H 2 ). Kuumuse toimel tekivad vääveldioksiid (SO 2 ), vääveltrioksiid (SO 3 ) ja väävelhappe aurud. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Veega toimub tormiline reaktsioon, vabaneb soojus. Sööbiv toime metallidele on tugevam kui väävelhappel. Reageerib ägedalt vett sisaldavate ainetega. NFPA KOOD 302W AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 1 mg/m 3 /8 h (väävelhape) 1 ppm (6 mg/m 3 ) /8 h (vääveltrioksiid) 3 mg/m 3 /15 min (väävelhape) 4,5 ppm (15 mg/m 3 ) /30 min 2 mg/m 3 /60 min 10 mg/m 3 /60 min 30 mg/m 3 /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8a 4WE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kiiresti kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 30 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM. 325

326 56 X AINE NIMETUS OOLEUM (65% SO 3 ) SÜNONÜÜM Suitsev väävelhape (65% SO 3 ) INGLISEKEELNE NIMETUS Oleum KEEMILINE VALEM H 2 SO 4 +SO 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER X886 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvuseta või kollakas, raske õlijas hügroskoopne terava lõhnaga vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - Vedelik Ei põle KEEMISTEMPERATUUR 61 C SULAMISTEMPERATUUR 4 C AURURÕHK 10,5 kpa kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES Õhust raskem TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,9 2,0 Lahustub täielikult vees Tugev hape 326

327 MÕJU TERVISELE Tugev ja väga söövitav hape! Ooleumist vabaneb toatemperatuuril vääveltrioksiidi aur (SO 3 ), mis ärritab ja söövitab limaskesti, silmi ja nahka. Vääveltrioksiidi kontsentratsioon 1 ppm (3 mg/m 3 ) tekitab hingamisraskusi. Üle 80 mg/m 3 suurune kontsentratsioon võib põhjustada rasket kopsukahjustust. Võimalik on tsirkulatoorne kollaps. Vääveltrioksiid moodustab õhuniiskuse toimel söövitava väävelhappe. Söövitab tugevalt nahka ja põhjustab sügavaid raskesti paranevaid haavu. Pritsemete sattumisel silma võib põhjustada nägemise kaotust. LISATEAVE Tugev hape! Ei põle, kuid võib süüdata süttivaid materjale (eelkõige saepuru ja puitu). Reaktsioonil metallidega (eriti alumiiniumi ja tsingiga) eraldub tuleohtlik vesinik (H 2 ). Kuumuse toimel tekivad vääveldioksiid (SO 2 ), vääveltrioksiid (SO 3 ) ja väävelhappe aurud. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Veega toimub tormiline reaktsioon, vabaneb soojus. Sööbiv toime metallidele on tugevam kui väävelhappel. Reageerib ägedalt vett sisaldavate ainetega. NFPA KOOD 302W AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 1 mg/m 3 /8 h (väävelhape) 1 ppm (6 mg/m 3 ) /8 h (vääveltrioksiid) 3 mg/m 3 /15 min (väävelhape) 4,5 ppm (15 mg/m 3 ) /30 min 2 mg/m 3 /60 min 10 mg/m 3 /60 min 30 mg/m 3 /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8b 4WE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kiiresti kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 30 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM. 327

328 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS PROPAAN Propane KEEMILINE VALEM CH 3 CH 2 CH 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 23 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE 12 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F+ FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid, et avastada leket. Transporditakse rõhu all veeldatult. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Gaas LEEKPUNKT <-42 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) Väga kergesti süttiv 2,2 9,5% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 460 C KRIITILINE TEMPERATUUR 96,8 C KEEMISTEMPERATUUR -42 C SULAMISTEMPERATUUR -135 C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,5 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph kpa (20 C) 0,51 (15 C) Vees vähelahutuv 328

329 MÕJU TERVISELE Suurte kontsentratsioonide korral ruumis põhjustab pearinglust, uimasust, võimalik on lämbumine hapniku defitsiidi tõttu (hapnikupuuduse sümptomid ilmnevad, kui hapniku sisaldus langeb alla 18% sissehingatavas õhus). Kokkupuutel vedelgaasiga tekitab külmakahjustusi. LISATEAVE Eriti kergesti süttiv gaas. Lekke korral tekib väljas suur tuleoht ja siseruumides lisaks plahvatusoht. Segus õhuga süttib mistahes süüteallika toimel. Põleb mühinal. Kui gaasi lekkimine jätkub ka peale süttimist, tõmbub tuli lekkimiskoha juurde. Vabanenud veeldatud gaas läheb kiiresti gaasilisse olekusse. Ühest liitrist veeldatud gaasist võib aurustumisel moodustuda 3 12 m 3 süttivat segu. Põlemisel tekivad süsinikdioksiid (CO 2 ), vesi (H 2 O) ja süsinikmonooksiid (CO). Võib reageerida tugevate oksüdeerijatega. NFPA KOOD 140 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 1000 ppm (1800 mg/m 3 ) /8 h ppm (3800 mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T2g 2YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul mittevajalik. Vedeliku sattumisel nahapinnale eemaldage ettevaatlikult kannatanu riided. 3. ESMAABI: vältige alajahtumist, tagage rahu. 329

330 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM SIPELGHAPE Metaanhape Formic acid HCOOH CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 83 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE 35 OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu kergesti aurustuv terava lõhnaga vedelik. Kaubandusliku metaanhappe kontsentratsioon on 85% või 99%. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik Põleb LEEKPUNKT 43 C (99%) SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 18 51% (99%) PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm (99%) ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 520 C (99%) KRIITILINE TEMPERATUUR 314 C KEEMISTEMPERATUUR 101 C (100%) SULAMISTEMPERATUUR 8 C (100%); -5 C (90%) AURURÕHK 4,7 kpa (35 mmhg) (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,6 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,22 (20 C) Lahustub hästi vees, lahustub organilistes lahustites Happeline 330

331 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Auru või udu suurem kui 15 ppm (29 mg/m 3 ) kontsentratsioon ärritab tugevalt kurku ja nina ning põhjustab hingamisraskust. Suurte kontsentratsioonide korral on võimalik pneumoniit, kopsuturse, kesknärvisüsteemi kahjustus, tsirkulatoorne kollaps, surm. Vedelik söövitab nahka tekitades punetust, kipitust ja ville, võimalik on III astme söövitus. Imendub kergelt läbi naha. LISATEAVE Toatemperatuuril ei moodusta süttivaid aure. Tugev metaanhape moodustab pikaajalisel seismisel süttiva ja mürgise vingugaasi (CO). Reaktsioonil metallidega eraldub süttiv gaas vesinik (H 2 ). Kuumutamisel 150 C-ni laguneb süsinikmonooksiidiks (CO) ja veeks. Kõrgematel temperatuuridel moodustub süsinikdioksiid (CO 2 ) ja vesinik (H 2 ). Temperatuuril C moodustub formaldehüüd. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib ägedalt tugevate hapete ja alustega, reaktsioonil eraldub kuumus. Reaktsioonil metallidega tekib tuleohtlik vesinik (H 2 ). Reageerib ägedalt oksüdeerijatega. Söövitab metalle. NFPA KOOD 320 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 5 ppm (9 mg/m 3 ) /8 h - 30 ppm (57 mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T8b 2W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 331

332 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS STÜREEN Vinüülbenseen, stürool Styrene KEEMILINE VALEM C 6 H 5 CH=CH 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 39 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE /38 OHUTUSLAUSE 2-23 OHUSÜMBOL Xn FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu, veidi magusavõitu bensiini meenutava lõhnaga siirupitaoline vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik Põleb LEEKPUNKT 31 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1,1 8% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 490 C KRIITILINE TEMPERATUUR 373 C KEEMISTEMPERATUUR 145 C SULAMISTEMPERATUUR -31 C AURURÕHK 0,6 kpa (4,5 mmhg) (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,6 TIHEDUS VEE SUHTES 0,91 (20 C) LAHUSTUVUS Vees vähelahustuv, lahustub orgaanilistes lahustites ph - 332

333 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Aurude sissehingamine põhjustab iiveldust, peavalu, koordinatsioonihäireid, lihsanõrkust, võimalikud on rasked teadvusehäired, kopsu- ja neerukahjustus. LISATEAVE Süttiv aine, põleb tahmava leegiga. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda. Laguneb 52 C, tekivad plahvatusohtlikud gaasid. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Võib polümeriseeruda kuumuse, valguse ja peroksiidide toimel. Äge reaktsioon oksüdeerijate ja tugevate hapetega. Söövitab vaske. NFPA KOOD 232 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 20 ppm (90 mg/m 3 ) /8 h 50 ppm (200 mg/m 3 ) /15 min 700 ppm (3000 mg/m 3 ) /30 min 50 ppm (220 mg/m 3 ) /60 min 250 ppm (1080 mg/m 3 ) /60 min 1000 ppm (4300 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T3a 3Y ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 333

334 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS SÜSINIKDIOKSIID, jahutamisega veeldatud Süsihappegaas, jahutamisega veeldatud Carbon dioxide, liquefied KEEMILINE VALEM CO 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 22 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 2 RISKILAUSE - OHUTUSLAUSE - OHUSÜMBOL (süsinikdioksiid, jahutamisega veeldatud) FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu lõhnatu gaas. Transporditakse veeldatult. Vedela süsinikdioksiidi välja valamisel moodustub gaas ja lumesarnane süsihappejää. OLEK (normaaltingimustel) Gaas PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - Ei põle KRIITILINE TEMPERATUUR 31 C KEEMISTEMPERATUUR SULAMISTEMPERATUUR AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,52 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph -78,5 C (sublimeerub) -56,6 C (5,2 atm) 5730 kpa (20 C) 0,77 (20 C) Vees vähelahustuv, lahustub atsetoonis, etanoolis, dietüüleetris, benseenis, tolueenis, metanoolis, heptaanis ja teistes orgaanilistes lahustites Vesilahus nõrgalt happeline 334

335 MÕJU TERVISELE Alla 5% kontsentratsioon põhjustab pearinglust, peavalu, kerget segasust ja hingamisraskust. Üle 5% kontsentratsioon tekitab tugeva peavalu ja hingamisraskuse, hirmutunde, higistamise, nägemishäired, segasuse ja teadvuse kaotuse. 10% kontsentratsioon põhjustab teadvuse kaotuse 5 min jooksul. Süsihappelume kokkupuutumisel nahaga tekivad külmakahjustused. LISATEAVE Ei põle ega toeta põlemist. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Reageerib ägedalt tugevate leeliste ja aluseliste metallidega tekitades tule ja plahvatusohu. Süsinikdioksiid ei ole reaktiivne (inertgaas). NFPA KOOD Süsinikdioksiid AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 1845 Süsinikdioksiid, tahke (kuiv jää) PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD 5000 ppm (9000 mg/m 3 ) /8 h ppm ( mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T2f 2T ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul mittevajalik. Külmunud riiete eemaldamisel olge ettevaatlik! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Vältige kannatanu alajahtumist! 335

336 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS SÜSINIKSULFIID Süsinikdisulfiid Carbon sulfide, carbon sulphide KEEMILINE VALEM CS 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 336 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE 11-36/38-48/ OHUTUSLAUSE 1/ /37-45 OHUSÜMBOL F; T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Lenduv, tugevasti valgust murdev ebameeldiva lõhnaga värvusetu vedelik. Pikemaajalisel seismisel muutub kollakaks. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik LEEKPUNKT -30 C Kergesti süttiv SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1 50% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 100 C KRIITILINE TEMPERATUUR 273 C KEEMISTEMPERATUUR 46 C SULAMISTEMPERATUUR -112 C AURURÕHK 40 kpa (300 mmhg) (20 C) eriti kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,6 TIHEDUS VEE SUHTES 1,26 (20 C) LAHUSTUVUS Vees vähelahustuv, lahustub orgaanilistes lahustites ph - 336

337 MÕJU TERVISELE Mürgine! Tugev närvimürk. Söövitava toimega silmadele, hingamisteedele ja nahale, imendub läbi naha. Kergemal juhul põhjustab pearinglust, peavalu, segasust, hallutsinatsioone, valusid, nägemishäireid. Raskemal juhul tekib teadvuse kaotus, hingamispuudulikkus ja surm. LISATEAVE Väga kergesti süttiv ja laia süttimispiirkonnaga aine. Süttib kuumusest, löögist, sädemest. Aurud võivad liikuda lekkekohast kaugele. Põlemisproduktideks on lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 O) mürgised vääveldioksiid (SO 2 ) ja süsinikmonooksiid (CO). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Äkiline reaktsioon kloori ja tugevate oksüdeerijatega. Lahustab kummi, rasva ja plastmassi. NFPA KOOD 330 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 5 ppm (16 mg/m 3 ) /8 h 8 ppm (25 mg/m 3 ) /15 min 500 ppm (1600 mg/m 3 ) /30 min 1 ppm (3,2 mg/m 3 ) /60 min 50 ppm (160 mg/m 3 ) /60 min 500 ppm (1600 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T3c 2WE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Nahakahjustused katke kuiva puhta sideme või burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 337

338 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS SÜSINIKTETRAKLORIID Tetraklorometaan Carbon tetrachloride KEEMILINE VALEM CCl 4 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 60 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 6.1 RISKILAUSE 23/24/ / /53 OHUTUSLAUSE 1/ / OHUSÜMBOL Värvitu kergesti aurustuv vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - T; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Ei põle KRIITILINE TEMPERATUUR 283 C KEEMISTEMPERATUUR 77 C SULAMISTEMPERATUUR -23 C AURURÕHK 12,2 kpa (91,3 mmhg) (20 C) eriti kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 5,3 TIHEDUS VEE SUHTES 1,6 (20 C) LAHUSTUVUS Vees vähelahustuv, lahustub orgaanilistes lahustites ph - 338

339 MÕJU TERVISELE Mürgine! Kantserogeen! Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka, imendub läbi naha. Põhjustab peavalu, uimasust, iiveldust, kõhukrampe, hingamisraskust, võimalikud on südame rütmihäired ja teadvuse kaotus. Kahjustab tugevasti neerusid ja maksa. LISATEAVE Ei põle, kuid võib tules ja kuumutamisel laguneda, mille tulemusel eralduvad mürine fosgeen (COCl 2 ) ja sööbiv vesinikkloriid (HCl). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Plahvatusohtlik reaktsioon toimub kaltsiumhüpokloritiga. Lahustab kummi, õli, rasvasid, lakke. Kuum vesilahus söövitab rauda. NFPA KOOD 300 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 2 ppm (13 mg/m 3 ) /8 h 3 ppm (19 mg/m 3 ) /15 min 200 ppm (1300 mg/m 3 ) /30 min 20 ppm (130 mg/m 3 ) /60 min 100 ppm (640 mg/m 3 ) /60 min 750 ppm (4800 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T6b 2Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILINEMISEGA! 339

340 AINE NIMETUS SÜSIVESINIKGAASIDE SEGU, A, A0, A1, B, C, veeldatud SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS Vedelgaas Hydrocarbon gas mixture, A,A0,A1,B,C, liquefied KEEMILINE VALEM C 4 H 10 /C 3 H 8 /C 3 H 6 /C 5 H 12 /C 5 H 10 CAS NR. - OHU TUNNUSNUMBER 23 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE 12 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F+ FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid, et avastada leket. Koosneb propaanist, butaanist, propeenist, pentaanist, penteenist. Transporditakse rõhu all veeldatult. OLEK (normaaltingimustel) Gaas PÕLEVUS LEEKPUNKT -75 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - Väga kergesti süttiv PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 2 10% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR ca 450 C KRIITILINE TEMPERATUUR ca 96,8 C KEEMISTEMPERATUUR C SULAMISTEMPERATUUR C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES >1,5 TIHEDUS VEE SUHTES ca 0,5 LAHUSTUVUS ph - ca 840 kpa (20 C) Vees väga vähelahutuv 340

341 MÕJU TERVISELE Suurte koguste korral tekitab uimasust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu, nõrkust. Kui sisaldus ruumis on üle 25% võib tekitada lämbumist hapniku väljatõrjumise tõttu (hapnikupuuduse sümptomid ilmnevad, kui hapniku sisaldus langeb alla 18% sissehingatavas õhus). Kokkupuutel vedelgaasiga tekib külmakahjustus. LISATEAVE Eriti kergesti süttiv gaas. Lekke korral tekib väljas suur tuleoht ja siseruumides lisaks plahvatusoht. Segus õhuga süttib mistahes süüteallika toimel. Põleb mühinal. Kui gaasi lekkimine jätkub ka peale süttimist, tõmbub tuli lekkimiskoha juurde. Vabanenud veeldatud gaas läheb kiiresti gaasilisse olekusse. Ühest liitrist veeldatud gaasist võib aurustumisel moodustuda 3 12 m 3 süttivat segu. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Võib reageerida tugevate oksüdeerijatega. NFPA KOOD 140 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - PIIRARVUD 1000 ppm (1800 mg/m 3 ) /8 h (propaan) TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 800 ppm (1500 mg/m 3 ) /8 h (butaan) 1000 ppm (3000 mg/m 3 ) /8 h (pentaan) LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA - PIIRNORM 2100 ppm (3800 mg/m 3 ) /30 min (propaan) IDLH 1500 ppm /30 min (pentaan) ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD TEGUTSEMINE Juhis T2g 2YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul mittevajalik. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Vältige kannatanu alajahtumist! 341

342 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS TOLUEEN Metüülbenseen Toluene KEEMILINE VALEM C 6 H 5 CH 3 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 33 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE / OHUTUSLAUSE 2-36/37-62 OHUSÜMBOL F; Xn FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvitu, läbipaistev benseenilõhnaline vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik LEEKPUNKT 4,4 C Kergesti süttiv SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 1,2 7,1% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 480 C KRIITILINE TEMPERATUUR 320 C KEEMISTEMPERATUUR 111 C SULAMISTEMPERATUUR -95 C AURURÕHK 2,9 kpa (22 mmhg) (20 C) kergesti lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,1 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - 0,9 (20 C) Vees vähelahustuv (0,5 g/l), lahustub atsetoonis 342

343 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid, nahka, samuti imendub läbi naha. Sissehingamisel kontsentratsioon 200 ppm (750 mg/m 3 ) tekitab peavalu, pearinglust, iiveldust, nõrkust ja segasust. Kõrgemad kontsentratsioonid kahjustavad kesknärvisüsteemi juba raskemalt, põhjustades lisaks unisust kuni teadvusekaotuseni, esineda võivad krambid. Aurud võivad põhjustada ka ohtlikke südame rütmihäireid! Samuti esineb hingamisteede ja kopsukahjustus. Väga kõrged kontsentratsioonid ( ppm ja rohkem) on eluohtlikud. LISATEAVE Kergesti süttiv. Süttib kuumusest, sädemest, leegist. Segus õhuga moodustub plahvatusohtliku segu. Siseruumides ja kanalisatsioonis on plahavatusohtlik. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda. Põlemisel tekivad süsinikdioksiid (CO 2 ) ja süsinikmonooksiid (CO) ning võivad eralduda kahjulikud süsivesinikühendite aurud. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Äge reaktsioon tugevate oksüdeerijatega nagu lämmastikhape, väävelhape, lämmastiktetraoksiid. Söövitab plastmassi, kummi, kuid mitte metalli. NFPA KOOD 230 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 50 ppm (192 mg/m 3 ) /8 h 100 ppm (384 mg/m 3 ) /15 min 500 ppm (1900 mg/m 3 ) /30 min 50 ppm (190 mg/m 3 ) /60 min 300 ppm (1150 mg/m 3 ) /60 min 1000 ppm (3800 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T3b 2YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 343

344 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS TOLUEENDIISOTSÜANAAT Toluooldiisotsüanaat Toluene diisocyanate KEEMILINE VALEM C 9 H 6 N 2 O 2 CAS NR (2,4-tolueendiisotsüanaat, 2,4-TDI) (2,6-tolueendiisotsüanaat, 2,6-TDI) OHU TUNNUSNUMBER 60 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 6.1 RISKILAUSE 26-36/37/ /43-52/53 OHUTUSLAUSE 1/ / OHUSÜMBOL T+ FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Läbipaistev, värvitu terava lõhnaga vedelik. Tehniline tolueendiisotsüanaat sisaldab kahte isomeeri: 2,4-TDI (65-80 %) ja 2,6-TDI OLEK (normaaltingimustel) Vedelik PÕLEVUS Põleb LEEKPUNKT 127 C (suletud anumas); 132 C (avatud anumas) SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 0,9 9,5% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 277 C KRIITILINE TEMPERATUUR C (2,4-TDI); C (18 mmhg) (2,6- KEEMISTEMPERATUUR TDI) 22 C (2,4-TDI); 7 C (2,6-TDI) SULAMISTEMPERATUUR <15 C (80:20 segu); <8 C (65:35 segu) 0,003 kpa (0,03 mmhg) (2,4-TDI) AURURÕHK 0,002 kpa (0,02 mmhg) (2,6-TDI)(20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 6,0 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - 1,2 (20 C) Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites 344

345 MÕJU TERVISELE Väga mürgine! Kantserogeen! Ärritab silmi, hingamisteid, nahka, imendub vähesel määral läbi naha. Sissehingamisel põhjustab peavalu, pearinglust, iiveldust, kõhuvalu, nõrkust ja segasust, esineb hingamisteede ja kopsukahjustus. Aurud kontsentratsiooniga 0,05 0,5 ppm (0,36 3,6 mg/m 3 ) ärritavad nina ja neelu limaskesta. Suuremad kontsentratsioonid kui 10 ppm (72 mg/m 3 ) võivad tekitada kopsuturset. LISATEAVE Ei ole kergesti süttiv. Põlemisel eralduvad väga mürgised gaasid ja aur. Põlemisproduktid on muu hulgas vesiniktsüaniid (HCN) ja lämmastikdioksiid (NO 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib tormiliselt hapete, leeliste, amiinide, alkoholide ja tugevate oksüdeerijatega. Söövitab rauda ja vaske. Lahustab kummi ja plastmassi. Toatemperatuuril moodustab dimeeri. Suuremal temperatuuril kui 175 C laguneb ja vabaneb süsinikdioksiid (CO 2 ) ja tsüanoamiid. NFPA KOOD 311 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 0,005 ppm (0,04 mg/m 3 ) /8 h (2,4-TDI) 0,01 ppm (0,07 mg/m 3 ) /15 min (2,4-TDI) 2,5 ppm (18 mg/m 3 ) /30 min (2,4-TDI) 0,01 ppm (0,07 mg/m 3 ) /60 min 0,15 ppm (1,09 mg/m 3 ) /60 min 0,6 ppm (4,34 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T6a 2Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! 345

346 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS TÄRPENTIN Turpentine KEEMILINE VALEM C 10 H 16 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 30 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 3 RISKILAUSE 10-20/21/22-36/ /53-65 OHUTUSLAUSE 2-36/ OHUSÜMBOL Xn; N FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Iseloomuliku lõhnaga värvitu või kollakas vedelik. Tärpentin on C 10 H 16 -terpeeni isomeeride segu. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Vedelik Põleb LEEKPUNKT 35 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 0,8 6% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 247 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR C SULAMISTEMPERATUUR -55 C AURURÕHK 0,5 kpa (4 mmhg) (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 4,7 TIHEDUS VEE SUHTES 0,9 (20 C) LAHUSTUVUS Vees ei lahustu, lahustub alkoholis, benseenis, eetris ja kloroformis ph - 346

347 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Suurte kontsentratsioonide sissehingamisel tekib peavalu, pearinglus, uimasus, hallutsinatsioonid, hingamisraskus, võib põhjustada krampe. Aur ja vedeliku silma sattumine kahjustab kergelt silmi. Nahale sattudes on ärritav ja tekitab kergema astme keemilist põletikku. Imendub ka läbi naha. LISATEAVE Põlev vedelik, mis süttib sädemest, staatilisest elektrist ja leegist. Imendudes poorsetesse orgaanilistesse materjalidesse, võib süttida iseenesest. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda. Põlemisel tekivad lisaks süsinikdioksiidile (CO 2 ) ja veele (H 2 0) süsinikmonooksiid (CO) ja teised mürgised produktid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi saastab keskkonda. Reageerib ägedalt oksüdeerivate ainetega. Kokkusobimatu hapete, alumiiniumkloriidi ja boortrifluoriidiga. Kahjustab värvitud ja lakitud pindasid ning lahustab kummi. NFPA KOOD 120 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 25 ppm (150 mg/m 3 ) /8 h 50 ppm (300 mg/m 3 ) /15 min 800 ppm (4500 mg/m 3 ) /30 min TEGUTSEMINE Juhis T3a 3Y ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 347

348 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM H 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 23 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 2 RISKILAUSE 12 OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL F+ Värvuseta ja lõhnata gaas OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS VESINIK, kokku surutud Hydrogen, compressed 1049 (vesinik, kokku surutud) FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Gaas LEEKPUNKT <-150 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) Väga kergesti süttiv 4 75,6% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 560 C KRIITILINE TEMPERATUUR -240 C KEEMISTEMPERATUUR -253 C SULAMISTEMPERATUUR -259 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 0,07 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - 0,899 (0 C) Vees vähelahustuv (2 ml/100 ml) 348

349 MÕJU TERVISELE Ei ole mürgine. Suurte kontsentratsioonide korral ruumis võib põhjustada lämbumist (hapnikupuuduse sümptomid ilmnevad, kui hapniku sisaldus langeb alla 18% sissehingatavas õhus). LISATEAVE Eriti kergesti süttiv gaas. Kokku surutud vesiniku leke võib tekitada nii palju staatilist elektrit, et võib süttida iseenesest. Võib süttida kuumusest, sädemest, leegist. Moodustab õhus plahvatusohtliku segu. Põleb õhus vaevumärgatava sinaka leegiga. Roostes pind võib põhjustada vesiniku süttimise isesüttimistemperatuurist madalamatel temperatuuril. Mahutid võivad tulekahju kuumuses lõhkeda ja vabanev vesinik põleb plahvatuslikult. Reageerib tormiliselt halogeenide ja kõikide halogeenühenditega. NFPA KOOD 040 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG-3 - T-juhis HAZCHEM KOOD 1966 jahutatud vedelik PIIRARVUD TEGUTSEMINE Juhis T2c 2SE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: gaasi puhul reeglina mittevajalik. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi vähemalt 15 min. Vältige kannatanu alajahtumist! 349

350 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM VESINIKFLUORIID, veevaba Hydrogen fluoride, anhydrous HF CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 886 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE 26/27/28-35 OHUTUSLAUSE 1/2-7/ /37/39-45 OHUSÜMBOL T+; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tugeva ärritava lõhnaga (keemistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel) värvitu gaas või (madalamatel temperatuuridel) suitsev vedelik OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - Gaas Ei põle KRIITILINE TEMPERATUUR 188 C KEEMISTEMPERATUUR 19,5 C SULAMISTEMPERATUUR -83 C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 104 kpa (780 mmhg) (20 C) 0,99 (14 C) 1,0 (20 C) Lahustub vees ja etanoolis Happeline 350

351 MÕJU TERVISELE Mürgine! Ärritava ja söövitava toimega silmadele, hingamisteedele, nahale. Aurude sissehingamisel põhjustab hingamisteede söövitust ja põletikku, valu, köha, hääle kähedust, hingamisraskust, valu rindkeres, südame rütmihäireid, vererõhu lanhust, ülemiste hingamisteede turseid. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine põhjustab hingamisteede raskeid söövitusi, keemilist pneumoniiti ja kopsuturset. Vedeliku sattumisel silma tekitab raskeid kahjustusi, ka nahale sattumisel on söövitused rasked. Silmade ja hingamisteede ärritus algab kontsentratsioonist 5 ppm (4 mg/m 3 ). Kontsentratsioon ppm ( mg/m 3 ) muutub lühikese aja jooksul eluohtlikuks. LISATEAVE Ei põle, kuid lagunemisel ja reaktsioonis metallidega tekib tuleohtlik gaas vesinik (H 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Söövitab klaasi, nahka, metalle. Alustega toimub tormiline reaktsioon. Reageerib tormiliselt 50% vesinikfluoriidhappe lahusega, mis tekitab süttimisohu. Reaktsioonil veega eraldub mürgine ja söövitav aur. Lahustumisel vees on tekkiva soojuse tõttu aine laiali pritsimise oht. NFPA KOOD 400 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 1790 vesinikfluoriidhape PIIRARVUD 1,8 ppm (1,5 mg/m 3 ) /8 h 3 ppm (2,5 mg/m 3 ) /15 min 30 ppm (25 mg/m 3 ) /30 min 2 ppm (1,7 mg/m 3 ) /60 min 20 ppm (17 mg/m 3 ) /60 min 50 ppm (42 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8b 2XE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 20 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM, KANNATANU VAJAB HOSPITALISEERIMIST! 351

352 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM VESINIKFLUORIIDHAPE Fluorvesinikhape Hydrofluoric acid HF*H 2 O CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 886 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE 26/27/28-35 OHUTUSLAUSE 1/2-7/ /37-45 OHUSÜMBOL Tugeva ärritava lõhnaga vedelik OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - T+; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Ei põle KEEMISTEMPERATUUR 66 C (70%) SULAMISTEMPERATUUR AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph -35 C 17 kpa (130 mmhg) (20 C) kergesti lenduv 0,99 (14 C) 1,0 (20 C) Lahustub vees ja etanoolis Tugev hape 352

353 MÕJU TERVISELE Mürgine! Tugev hape! Ärritava ja söövitava toimega silmadele, hingamisteedele, nahale. Aurude sissehingamisel põhjustab hingamisteede söövitust ja põletikku, valu, köha, hääle kähedust, hingamisraskust, valu rindkeres, südame rütmihäireid, ülemiste hingamisteede turseid. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine põhjustab hingamisteede raskeid söövitusi, keemilist pneumoniiti ja kopsuturset. Vedeliku sattumisel silma tekitab raskeid kahjustusi, ka nahale sattumisel on söövitused rasked. Silmade ja hingamisteede ärritus algab kontsentratsioonist 5 ppm (4 mg/m 3 ). Kontsentratsioon ppm ( mg/m 3 ) muutub lühikese aja jooksul eluohtlikuks. LISATEAVE Ei põle, kuid lagunemisel ja reaktsioonis metallidega tekib tuleohtlik gaas vesinik (H 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Väga tugev hape! Söövitab klaasi, nahka, metalle. Alustega toimub tormiline reaktsioon. Gaasiline vesinikflouriid reageerib tormiliselt 50% vesinikfluoriidhappe lahusega, mis tekitab süttimisohu. Reaktsioonil veega eraldub mürgine ja söövitav aur. Lahustumisel vees on tekkiva soojuse tõttu aine laiali pritsimise oht. NFPA KOOD 402 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 1052 vesinikfluoriid PIIRARVUD 1,8 ppm (1,5 mg/m 3 ) /8 h 3 ppm (2,5 mg/m 3 ) /15 min 30 ppm (25 mg/m 3 ) /30 min 2 ppm (1,7 mg/m 3 ) /60 min 20 ppm (17 mg/m 3 ) /60 min 50 ppm (42 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8b 2W ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 20 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM, KANNATANU VAJAB HOSPITALISEERIMIST! 353

354 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM VESINIKKLORIIDHAPE Soolhape, kloorvesinikhape Hydrochloric acid HCl CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 80 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tugeva lõhnaga värvusetu, niiskes õhus suitsev vedelik. Tehniline soolhape on kollaka värvusega. OLEK (normaaltingimustel) Vedelik PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - Ei põle KEEMISTEMPERATUUR 72 C (33%) SULAMISTEMPERATUUR -58 C (33%) AURURÕHK 4,0 kpa (30 mmhg) (33%) (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,3 TIHEDUS VEE SUHTES 1,1 (20%) LAHUSTUVUS Lahustub hästi vees, alkoholides, eetris ja benseenis. ph Tugev hape 354

355 MÕJU TERVISELE Tugev hape! Ärritava ja söövitava toimega silmadele, hingamisteedele, nahale. Aurude sissehingamisel põhjustab hingamisteede söövitust ja põletikku, valu, köha, hääle kähedust, hingamisraskust, valu rindkeres, ülemiste hingamisteede turseid. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine põhjustab hingamisteede raskeid söövitusi, keemilist pneumoniiti ja kopsuturset. Vedeliku sattumisel silma tekitab raskeid kahjustusi, ka nahale sattumisel on söövitused rasked. Kontsentratsioon ppm ( mg/m 3 ) tekitab tugevat nina ärritust ja hingamisraskust. Suured kontsentratsioonid ppm ( mg/m 3 ) võivad põhjustada eluohtlikku kopsuturset. Kontsentratsioon ppm (4 500 mg/m 3 ) on olnud 5 minutiga surmav. Kontsentratsioon ppm (2 000 mg/m 3 ) on olnud 30 minutiga surmav. LISATEAVE Ei põle, kuid reaktsioonis metallidega tekib tuleohtlik gaas vesinik (H 2 ). Kuumutamisel eraldub gaasiline vesinikkloriid. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Tugev hape! Reaktsioonil oksüdeerijatega vabaneb mürgine kloor (Cl 2 ). Reaktsioonil alkoholide, amiinide, ketoonide, süsivesinikega eraldub soojus. Reaktsioonil formaldehüüdiga tekib mürgine produkt. Plahvatusohtlik reaktsioon kaaliumpermanganaadi ja naatriumiga. Segunemisel väävelhappega eraldub gaasiline vesinikkloriid. Söövitab metalle. Kustutusvõi lahjendusvesi saastab keskkonda. NFPA KOOD vesinikkloriid, veevaba AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2186 vesinikkloriid, jahutatud vedelik PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 5 ppm (8 mg/m 3 ) /8 h 10 ppm (15 mg/m 3 ) /15 min 50 ppm (76 mg/m 3 ) /30 min 3 ppm (4,6 mg/m 3 ) /60 min 20 ppm (30 mg/m 3 ) /60 min 150 ppm (230 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8b 2R ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 355

356 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM H 2 O 2 VESINIKPEROKSIID Hydrogen peroxide CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 50 ÜRO (UN) NR (Vesinikperoksiidi vesilahus kontsentratsiooniga 8 20%) OHU KLASS 5.1 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 1/ /37/39-45 OHUSÜMBOL Värvitu nõrga lõhnaga vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - Xn FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Ei põle KEEMISTEMPERATUUR ca 100 C SULAMISTEMPERATUUR ca 0 C AURURÕHK - AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,2 TIHEDUS VEE SUHTES 1,0 LAHUSTUVUS ph Lahustub hästi vees, alkoholides Happeline 356

357 MÕJU TERVISELE Alla 10%-lised vesinikperoksiidi lahused reeglina tõsisemaid tervisekahjustusi ei põhjusta, kangemad aga küll. Auru kontsentratsioon 3,5 10 mg/m 3 tekitab kerget nina, kurgu ja hingamisteede ärritust. Suurem kontsentratsioon kui 20 mg/m 3 tekitab lisaks silmade ning naha ärritust. Väga suured kontsentratsioonid ärritavad tugevasti silmi, kahjustavad hingamisteid ja kopse, võimalik on kopsuturse, võivad esineda krambid ning teadvuse kaotus. Üle 10%-lised lahused on kokkupuutel nahaga või silma sattudes söövitava toimega. LISATEAVE Ei põle, kuid oksüdeerijana võib soodustada põlemist. Orgaaniliste ainetega segunemisel tekib tule- ja plahvatusoht. Vesinikperoksiidiga läbi imbunud riided võivad iseenesest süttida. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda lagunemisel tekkiva hapniku ning rõhu suurenemise tõttu. Laguneb kuumuse ja päikesevalguse käes, tekivad hapnik ja vesi. Lagunemist soodustavad metallid ja lisaained. Lagunemise vältimiseks lisatakse stabilisaatoreid. NFPA KOOD 201oxy 2014 Vesinikperoksiidi vesilahus kontsentratsiooniga 20 60% AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2015 Vesinikperoksiidi vesilahus kontsentratsiooniga üle 60% PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 1 ppm (1,4 mg/m 3 ) /8 h 2 ppm (3 mg/m 3 ) /15 min 75 ppm (105 mg/m 3 ) /30 min 10 ppm (14 mg/m 3 ) /60 min 50 ppm (70 mg/m 3 ) /60 min 100 ppm (140 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T5.1 HAZCHEM KOOD 2R ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 357

358 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM H 2 O 2 VESINIKPEROKSIID Hydrogen peroxide CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 58 ÜRO (UN) NR (Vesinikperoksiidi vesilahus kontsentratsiooniga 20 60%) OHU KLASS 5.1 RISKILAUSE /22-35 OHUTUSLAUSE 1/ /37/39-45 OHUSÜMBOL Värvitu nõrga lõhnaga vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - O; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Ei põle KEEMISTEMPERATUUR 114 C (50%) SULAMISTEMPERATUUR -52 C (50%) AURURÕHK 0,05 kpa (0,4 mmhg) (50%) (20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,2 TIHEDUS VEE SUHTES 1,2 (50%) LAHUSTUVUS ph Lahustub hästi vees, alkoholides Happeline 358

359 MÕJU TERVISELE Alla 10%-lised vesinikperoksiidi lahused reeglina tõsisemaid tervisekahjustusi ei põhjusta, kangemad aga küll. Auru kontsentratsioon 3,5 10 mg/m 3 tekitab kerget nina, kurgu ja hingamisteede ärritust. Suurem kontsentratsioon kui 20 mg/m 3 tekitab lisaks silmade ning naha ärritust. Väga suured kontsentratsioonid ärritavad tugevasti silmi, kahjustavad hingamisteid ja kopse, võimalik on kopsuturse, võivad esineda krambid ning teadvuse kaotus. Üle 10%-lised lahused on kokkupuutel nahaga või silma sattudes söövitava toimega. LISATEAVE Ei põle, kuid tugeva oksüdeerijana võib soodustada põlemist. Orgaaniliste ainetega segunemisel tekib tule- ja plahvatusoht. Vesinikperoksiidiga läbi imbunud riided võivad iseenesest süttida. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda lagunemisel tekkiva hapniku ning rõhu suurenemise tõttu. Tugeva vesinikperoksiidi korral on plahvatusoht. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Tugev oksüdeerija. Laguneb kuumuse ja päikesevalguse käes, tekivad hapnik ja vesi. Lagunemist soodustavad metallid ja lisaained. Lagunemise vältimiseks lisatakse stabilisaatoreid. NFPA KOOD 203oxy 2984 Vesinikperoksiidi vesilahus kontsentratsiooniga 8 20% AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2015 Vesinikperoksiidi vesilahus kontsentratsiooniga üle 60% PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 1 ppm (1,4 mg/m 3 ) /8 h 2 ppm (3 mg/m 3 ) /15 min 75 ppm (105 mg/m 3 ) /30 min 10 ppm (14 mg/m 3 ) /60 min 50 ppm (70 mg/m 3 ) /60 min 100 ppm (140 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T5.1 HAZCHEM KOOD 2P ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 359

360 AINE NIMETUS VESINIKPEROKSIID SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS Hydrogen peroxide KEEMILINE VALEM H 2 O 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 559 ÜRO (UN) NR (Vesinikperoksiidi vesilahus kontsentratsiooniga üle 60%) OHU KLASS 5.1 RISKILAUSE /22-35 OHUTUSLAUSE 1/ /37/39-45 OHUSÜMBOL Värvitu nõrga lõhnaga vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - KRIITILINE TEMPERATUUR - O; C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Ei põle KEEMISTEMPERATUUR 126 C (70%); 152 C (100%) SULAMISTEMPERATUUR -40 C (70%); -0,4 C (100%) 0,1 kpa (0,8 mmhg) (70%); 0,3 kpa (2,3 mmhg) AURURÕHK (100%) (20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 1,2 TIHEDUS VEE SUHTES 1,29 (70%); 1,44 (100%) LAHUSTUVUS ph Lahustub hästi vees, alkoholides Happeline 360

361 MÕJU TERVISELE Alla 10%-lised vesinikperoksiidi lahused reeglina tõsisemaid tervisekahjustusi ei põhjusta, kangemad aga küll. Auru kontsentratsioon 3,5 10 mg/m 3 tekitab kerget nina, kurgu ja hingamisteede ärritust. Suurem kontsentratsioon kui 20 mg/m 3 tekitab lisaks silmade ning naha ärritust. Väga suured kontsentratsioonid ärritavad tugevasti silmi, kahjustavad hingamisteid ja kopse, võimalik on kopsuturse, võivad esineda krambid ning teadvuse kaotus. Üle 10%-lised lahused on kokkupuutel nahaga või silma sattudes söövitava toimega. LISATEAVE Ei põle, kuid tugeva oksüdeerijana võib soodustada põlemist. Orgaaniliste ainetega segunemisel tekib tule- ja plahvatusoht. Vesinikperoksiidiga läbi imbunud riided võivad iseenesest süttida. Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda lagunemisel tekkiva hapniku ning rõhu suurenemise tõttu. Tugeva vesinikperoksiidi korral on plahvatusoht. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Tugev oksüdeerija. Võimalik iseeneslik äge reaktsioon. Laguneb kuumuse ja päikesevalguse käes, tekivad hapnik ja vesi. Lagunemist soodustavad metallid ja lisaained. Lagunemise vältimiseks lisatakse stabilisaatoreid. NFPA KOOD 203oxy 2984 Vesinikperoksiidi vesilahus kontsentratsiooniga 8 20% AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2014 Vesinikperoksiidi vesilahus kontsentratsiooniga 20 60% PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 1 ppm (1,4 mg/m 3 ) /8 h 2 ppm (3 mg/m 3 ) /15 min 75 ppm (105 mg/m 3 ) /30 min 10 ppm (14 mg/m 3 ) /60 min 50 ppm (70 mg/m 3 ) /60 min 100 ppm (140 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T5.1 HAZCHEM KOOD 2P ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! 361

362 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM VINÜÜLKLORIID Kloroeteen Vinyl chloride CH 2 =CHCl CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 239 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE OHUSÜMBOL Värvitu eetrilõhnaline gaas. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS F+; T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Gaas LEEKPUNKT -78 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) Väga kergesti süttiv 3,6 33% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 472 C KRIITILINE TEMPERATUUR 158 C KEEMISTEMPERATUUR -14 C SULAMISTEMPERATUUR -154 C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2, kpa (2500 mmhg) (20 C) TIHEDUS VEE SUHTES 0,91, (20 C); 0,97 (-14 C) LAHUSTUVUS Vees vähelahustuv, lahustub hästi dietüüleetris, alkoholis, benseenis ph - 362

363 MÕJU TERVISELE Mürgine! Ärritab silmi, hingamisteid, nahka, imendub läbi naha. Kahjustab peamiselt kesknärvisüsteemi. Suurtes kontsentratsioonides põhjustab pearinglust, iiveldust, nõrkust, tasakaaluja nägemishäireid, südame rütmihäireid, teadvuse kaotust ja surma. Veeldatuna tekitab nahale külmakahjustusi. Tõsisemad sümptomid avalduvad ppm juures. LISATEAVE Väga kergesti süttiv gaas. Segus õhuga võib süttida mistahes allikast (kuumusest, sädemest, staatilisest elektrist, leegist). Gaas võib liikuda mööda maapinda ja süttida lekkekohast kaugemal. Süttinud segu põleb mühinal. Kui lekkimine jätkab peale süttimist, võivad leegid tõmbuda lekkimiskohani. Suletud hoonetes ja kanalisatsioonis toob kaasa plahvatusohu. Põlemis- ja lagunemisproduktid on muu hulgas vesinikkloriid (HCl) ja fosgeen. Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Veega reageerides moodustab vesinikkloriidhappe (HCl). Gaasiline vinüülkloriid ja stabiliseerimata veeldatud vinüülkloriid polümeriseerub ägedalt õhu, UV-valguse, kuumude ja kokkusobimatute ainete (peroksiidid ja teised oksüdeerivad ained) toimel. Reageerib alumiiniumi ja vasega. NFPA KOOD 242 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 1 ppm (2,5 mg/m 3 ) /8 h LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM 5 ppm (13 mg/m 3 ) /15 min IDLH - ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 500 ppm /60 min 5000 ppm /60 min ppm /60 min TEGUTSEMINE Juhis T2g 2YE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: vedela aine sattumisel nahapinnale eemaldage ettevaatlikult kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILINEMISEGA! 363

364 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM VÄÄVEL, tahke Sulfur (sulphur) CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 40 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 4.1 RISKILAUSE 38 OHUTUSLAUSE 2-46 OHUSÜMBOL Kollane või pruun peen kristalliline pulber. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS S 1350 (väävel, tahke) Xi FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Tahke Põleb LEEKPUNKT 160 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS g/m 3 (tolm) ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 232 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 445 C SULAMISTEMPERATUUR 119 C AURURÕHK 0,003 kpa (115 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 8,9 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - 2,07 (20 C) Vees ei lahustu 364

365 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Kutsub esile pisaratevoolu ning köha. Põlemisel tekkiv vääveldioksiid (SO 2 ) on mürgine ja ärritab tugevalt silmi, hingamisteid ja nahka. Niiskuse ja vee toimel tekib vääveldioksiidist söövitava toimega väävlishape. LISATEAVE Süttib kergesti. Tolm võib segus õhuga plahvatada. Põlemisel tekib mürgine vääveldioksiid (SO 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Oksüdeerijatega tekivad plahvatusohtlikud segud. NFPA KOOD 110 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG väävel, sulas olekus PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.1 HAZCHEM KOOD 1Z ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided, pühkige aine maha (vältige hõõrumist!) ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 365

366 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 44 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 4.1 RISKILAUSE 38 OHUTUSLAUSE 2-46 OHUSÜMBOL VÄÄVEL, sulas olekus Sulfur (sulphur), molten S Xi FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Kollane liikuv vedelik. Transporditakse sulas olekus kõrgemal temperatuuril. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS Tahke Põleb LEEKPUNKT 160 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS g/m 3 (tolm) ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 232 C KRIITILINE TEMPERATUUR - KEEMISTEMPERATUUR 445 C SULAMISTEMPERATUUR 119 C AURURÕHK 0,003 kpa (115 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 8,9 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph - 2,07 (20 C) Vees ei lahustu 366

367 MÕJU TERVISELE Ärritab silmi, hingamisteid ja nahka. Kutsub esile pisaratevoolu ning köha. Põlemisel tekkiv vääveldioksiid (SO 2 ) on mürgine ja ärritab tugevalt silmi, hingamisteid ja nahka. Niiskuse ja vee toimel tekib vääveldioksiidist söövitava toimega väävlishape. Sulaväävel tekitab nahaga kokkupuutel raskeid põletusi. LISATEAVE Süttib kergesti. Tolm võib segus õhuga plahvatada. Põlemisel tekib mürgine vääveldioksiid (SO 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Oksüdeerijatega tekivad plahvatusohtlikud segud. Reageerib süsivesinikühenditega ja tekivad mürgised ning tuleohtlikud gaasid. NFPA KOOD 110 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM - IDLH - ERPG-1 - ERPG-2 - ERPG väävel, pulber PIIRARVUD TEGUTSEMINE T-juhis Juhis T4.1 HAZCHEM KOOD 1Y ESMAABI 1. EVAKUATSIOON: ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage ettevaatlikult kannatanu riided ja loputage rohke veega! Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Vältige kannatanu alajahtumist! 367

368 AINE NIMETUS VÄÄVELDIOKSIID SÜNONÜÜM - INGLISEKEELNE NIMETUS Sulphur (sulfur) dioxide, KEEMILINE VALEM SO 2 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 268 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 2 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 1/ /37/39-45 OHUSÜMBOL T FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Terava väävli lõhnaga värvuseta söövitav gaas, mis muutub tihenedes kergesti värvuseta vedelikuks. Veetakse veeldatult (1 l veeldatud vääveldioksiidi annab aurustumisel 500 l gaasi). OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - Gaas Ei põle KRIITILINE TEMPERATUUR 158 C KEEMISTEMPERATUUR -10 C SULAMISTEMPERATUUR -73 C AURURÕHK AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,3 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 330 kpa (2480 mmhg) (20 C) 1,4 (-10 C) Lahustub vees (113g/l 20 C juures), lahustub orgaanilistes lahustites ja väävelhappes Vesilahus happeline 368

369 MÕJU TERVISELE Mürgine! Ärritab tugevalt silmi, hingamisteid ja nahka. Imendub läbi naha. Sissehingamine põhjustab köha, hingeldust, hingamisraskust, valu rinnus, hingamisteede põletikku, iiveldust, oksendamist, võimalik on raske kopsukahjustus ja hingamisseiskus. Nii aur kui ka eriti vedelik on söövitava toimega. Vedelikuna tekitab lisaks külmakahjustusi. Niiskuse ja vee toimel tekib vääveldioksiidist söövitava toimega väävlishape. 0,4 1 ppm (1 2,5 mg/m 3 ) on tuntav hapu maitse suus 5 11 ppm (13 30 mg/m 3 ) nina, neelu ja silmade ärritus 20 ppm (53 mg/m 3 ) silmade tugev ärritus, hingamisraskus ppm ( mg/m 3 ) lämmatav köha, rasked hingamisteede ja kopsukahjustused ppm ( mg/m 3 ) muutub minuti jooksul eluohtlikuks ppm ( mg/m 3 ) eluohtlik LISATEAVE Ei põle, ei ole plahvatusohtlik, kuid reaktsioonil metallidega võib eralduda tule- ja plahvatusohtlik vesinik (H 2 ). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Veega moodustub väävlishape (H 2 SO 3 ). Äge reaktsioon ammoniaagi, amiinide, halogeenide ja peroksiididega. Söövitab plastmassi ja kummi. NFPA KOOD 300 AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus - TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD PIIRARVUD 2 ppm (5 mg/m 3 ) /8 h 5 ppm (13 mg/m 3 ) /15 min 100 ppm (270 mg/m 3 ) /30 min 0,3 ppm (0,8 mg/m 3 ) /60 min 3 ppm (8 mg/m 3 ) /60 min 15 ppm (41 mg/m 3 ) /60 min TEGUTSEMINE Juhis T2h 2RE ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: vedela aine sattumisel nahapinnale eemaldage ettevaatlikult kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sidemega. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 369

370 AINE NIMETUS VÄÄVELHAPE SÜNONÜÜM Akuhape (30%) INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM H 2 SO 4 CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 80 Sulfuric acid; suphuric acid ÜRO (UN) NR (väävelhape, konts. > 51%) OHU KLASS 8 RISKILAUSE 35 OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Värvuseta, raske õlijas, terava lõhnaga vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT - SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR - PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) - PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS - ISESÜTTIMISTEMPERATUUR - Vedelik Ei põle KRIITILINE TEMPERATUUR 654 C KEEMISTEMPERATUUR 327 C (98%); 193 C (78%) SULAMISTEMPERATUUR -2 C (98%); -12 C (78%) AURURÕHK 0 kpa (96 100%) (20 C) vähelenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,4 TIHEDUS VEE SUHTES 1,84 (96 100%); 1,71 (78%) LAHUSTUVUS Lahustub täielikult vees, lahustub orgaanilistes lahustites. ph Tugev hape 370

371 MÕJU TERVISELE Tugev ja väga söövitav hape! Sissehingamisel kahjustab tugevasti hingamisteid ja kopse, sümptomid võivad avalduda hilinemisega. Surm võib saabuda kõriturse, raske kopsukahjustuse või tsirkulatoorse kollapsi tõttu. Silma sattudes võib põhjustada pimedaksjäämist. Kokkupuutel nahaga tekitab raskeid söövitusi, suure söövituspinna korral võib olla surmav. Allaneelamisel söövitab tugevasti seedekulglat, põhjustades tugevat valu ja vereoksendamist. 0,5 2,0 mg/m 3 kerge aisting (happe maitse suus) 3,0 4,0 mg/m 3 ärritav mõju 6,0 10 mg/m 3 hingamisraskused LISATEAVE Ei ole põlev aine, kuid kontsentreeritult võib süüdata süttivaid materjale (puit, paber, riie, rasvad jms.). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Tugev hape! Väävelhappe aurustumist suurendab temperatuuri tõus. Kontsentreeritud väävelhappest eraldub mürgiseid gaase (vesiniktsüaniid, vesiniksulfiid, atsetüleen). Kontsentreeritud väävelhappe kokkupuutel metallidega tekib mürgine gaas (vääveldioksiid), lahjendatud väävelhappe kokkupuutel metallidega tekib tule- ja plahvatusohtlik gaas (vesinik). Reaktsioon kloraatide, perkloraatide, kaaliumpermanganaadiga võib tõsta süttimisohtu. Väävelhappe lahustumisel vees vee temperatuur tõuseb. Vee juhtimisel väävelhappesse võib see kuumenemise tõttu koos happepritsmetega laiali paiskuda. Äge reaktsioon alustega. Põlengus eralduvad mürgine vääveldioksiid ja väävelhappeaur. NFPA KOOD 302W 1832 väävelhape, käideldud AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2796 väävelhape, konts. < 50% PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 1 mg/m 3 /8 h 3 mg/m 3 /15 min 15 mg/m 3 /30 min 2 mg/m 3 /60 min 10 mg/m 3 /60 min 30 mg/m 3 /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8a 2P ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kiiresti kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM, VAJAB HOSPITALISEERIMIST! 371

372 AINE NIMETUS SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM ÄÄDIKHAPE Etaanhape Acetic acid CH 3 COOH CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 83 ÜRO (UN) NR. OHU KLASS 8 RISKILAUSE OHUTUSLAUSE 1/ OHUSÜMBOL 2789 (Jää-äädika või äädikhappe >80% lahus) C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Terava äädikalõhnaga värvusetu vedelik. Madalamal temperatuuril kui 17 C on tahke. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS LEEKPUNKT Vedelik Põleb 40 C (jää-äädika) SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 4..16% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 464 C KRIITILINE TEMPERATUUR 320 C KEEMISTEMPERATUUR 118 C SULAMISTEMPERATUUR 17 C AURURÕHK 1,5 kpa (11,4 mmhg) (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 2,1 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,05 (20 C) Lahustub täielikult vees, lahustub orgaanilistes lahustites Happeline 372

373 MÕJU TERVISELE Äädikhappe lahus ja aurud ärritavad silmi, hingamisteid ja nahka. Sõltuvalt kontsentratsioonist võib silmakahjustus olla raske. Kontsentratsioon 20 ppm (50 mg/m 3 ) ja enam ärritab nina, kurku ja silmi. Kontsentratsioon üle 100 ppm (250 mg/m 3 ) on inimesele talumatu. Suuremad kontsentratsioonid põhjustavad raskeid kopsukahjustusi, s.h keemilist kopsupõletikku ja kopsuturset. Hingamiselundite kahjustused võivad avalduda hilinemisega. Lahus ärritab tugevalt nahka. LISATEAVE Kangem hape kui 80% võib kuumenemisel üle leekpunkti süttida (sädemest, leegist, kuumusest). Tulekahju kuumuses võivad mahutid lõhkeda. Hape kontsentratsiooniga 10 80% võib põleda, kuid ei sütti kergesti. Põlemisel tekivad süsinikdioksiid (CO 2 ), vesi (H 2 O) ja süsinikmonooksiid (CO). Päästetöödel kasutatud ainega kokkupuutunud vesi võib saastata keskkonda. Reageerib ägedalt metallide, aluste, amiinide, tugevate oksüdeerijatega. Plahvatuslik reaktsioon perkloorhappega. Metallidega reageerides eraldub tuleohtlik gaas vesinik (H 2 ). NFPA KOOD Äädikhappe lahus, sisaldab üle 10 mass%, kuid alla 50 mass% hapet AINEGRUPI ÜRO nr ja nimetus 2790 Äädikhappe lahus, sisaldab mitte alla 10 mass%, kuid mitte üle 50 mass% hapet PIIRARVUD TÖÖKESKKONNA PIIRNORM LÜHIAJALINE TÖÖKESKKONNA PIIRNORM IDLH ERPG-1 ERPG-2 ERPG-3 T-juhis HAZCHEM KOOD 10 ppm (25 mg/m 3 ) /8 h 10 ppm (25 mg/m 3 ) /15 min 50 ppm (125 mg/m 3 ) /30 min 5 ppm /60 min 35 ppm /60 min 250 ppm /60 min TEGUTSEMINE Juhis T8c 2P ESMAABI 1. EVAKUATSIOON ohutusse kaugusesse, värske õhu kätte! 2. SAASTEÄRASTUS: aine sattumisel nahapinnale eemaldage kannatanu riided ja loputage rohke veega. Aine sattumisel silma loputage silmi vähemalt 15 min! Soovitav on kasutada spetsiaalset silmaloputuslahust. 3. ESMAABI: hingamisraskuse korral manustage hapnikku. Silmade ärritusel loputage silmi. Kahjustatud nahapind katke puhta kuiva sideme või Burnshield geeliga. Vältige kannatanu alajahtumist! SÜMPTOMID VÕIVAD AVALDUDA HILJEM! 373

374 AINE NIMETUS ÄÄDIKHAPPEANHÜDRIID SÜNONÜÜM INGLISEKEELNE NIMETUS KEEMILINE VALEM Etaananhüdriid, atseetanhüdriid Acetic acid anhydride (CH 3 CO) 2 O CAS NR OHU TUNNUSNUMBER 83 ÜRO (UN) NR OHU KLASS 8 RISKILAUSE 10-20/22-34 OHUTUSLAUSE 1/ /37/39-45 OHUSÜMBOL Terava äädikalõhnaga läbipaistev vedelik. OLEK (normaaltingimustel) PÕLEVUS C FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Vedelik Põleb LEEKPUNKT 49 C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR C PLAHVATUSPIIRKOND (mahu %) 2..10% PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS ppm ISESÜTTIMISTEMPERATUUR 334 C KRIITILINE TEMPERATUUR 296 C KEEMISTEMPERATUUR 139 C SULAMISTEMPERATUUR -73 C AURURÕHK 0,5 kpa (20 C) lenduv AURU TIHEDUS ÕHU SUHTES 3,5 TIHEDUS VEE SUHTES LAHUSTUVUS ph 1,1 (15 C) Lahustub vees aeglaselt (120 g/l, 25 C juures), hüdrolüüsub äädikhappeks; lahustub kloroformis, benseenis, eetris, etanoolis Happeline 374