Põhivärvinimed soome keeles

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "Põhivärvinimed soome keeles"

Transkriptio

1 Põhivärvinimed soome keeles Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa ja lähisukukielissä (1983). Lisaks soome keelele on M. Koski uurinud ka teiste läänemeresoome keelte (põhi)värvinimesid ning esitanud suurel hulgal värvinimede etümoloogiaid (vt Oja 2001, 2007). Mauno Koski on Berlini ja Kay teooriale tuginedes välja pakkunud, et soome keeles on kindlasti vähemalt 8 põhivärvinime: valkoinen (valkea) valge, musta must, punainen punane, vihreä roheline, keltainen kollane, sininen sinine, ruskea pruun ja harmaa hall. Koski väidab, et roosa jaoks soome keeles väljakujunenud põhivärvinime ei ole, samuti kahtleb ta kahe värvinime violetti lilla ja oranssi oranž põhivärvinime staatuses. M. Koski allikmaterjaliks on olnud peamiselt murdekogud ja korpused. Laiaulatuslikke empiirilis-kognitiivseid välitöid tehtud ei ole, on küll küsitletud keelejuhte, kuid kahjuks pole saadud vastuseid eraldi välja toodud. Peale soome keele on M. Koski kirjutanud ulatuslikke töid veel läänemeresoome keelte ja murrete värvinimede kohta, nt eesti, liivi, vadja, karjala, vepsa jt (vt põhivärvinimede tabelit Koski 1983: 265). Lisaks M. Koskile on arvukates töödes käsitlenud värvinimesid läänemeresoome keeltes ja murretes Vilja Oja (vt Oja 1997, 1998a, 1998b, 2001, 2002, 2007). Elena Todorova on oma bulgaariakeelses artiklis esitanud mitmeid huvitavaid sõnaloendeid ja värvinimedega seotud kollokatsioone (1991: ). Ta käsitleb valge tähenduses kahte värvisõna valkoinen ja valkea nagu ka Koski. Samas on omadussõnale valkea lisatud värvi tähistajana märge vananenud; kirjakeelne (Todorova 1991: 206). Lisaks on soome keele värvinimesid ja põhivärvinimesid uurinud Seija Kerttula (2007). Artikli jaoks kogutud materjali põhjal saadud tulemusi võrreldaksegi peamiselt eespool nimetatud töödega (Koski 1983 ja Kerttula 2007).

2 166 Mari Uusküla 2. Välitööd Soomes Keelejuhid Keeleintervjuud viidi läbi Helsingis, Turus ja Lempääläs (Tampere lähedal) augustini 2005 ning septembrini 2006 Helsingis, Espoos ja Tuusulas. Kokku osales küsitlusel 68 keelejuhti, 42 naist ja 26 meest, kelle vanuseks oli aastat (keskmiseks vanuseks 39,5 aastat). Intervjuudes osalenud mehed olid aastased (keskmine vanus 41,4 aastat) ning naised aastased (keskmine vanus 38,4 aastat). Peamiselt valiti keelejuhtideks täiskasvanud mehi ja naisi, lisaks osalesid küsitluses mõned üksikud lapsed ja teismelised aastal intervjueeriti kokku 29 keelejuhti, aastal 39 keelejuhti. Keelejuhid olid pärit järgmistest kohtadest: Espoo, Helsingi, Hämeenlinna, Impilahti, Jyväskylä, Lohja, Kaarina, Kiiminki, Kirkkonummi, Korppilahti, Kouvola, Lempäälä, Mikkeli, Mouhijärvi, Orimattila, Oulainen, Oulu, Pieksämäki, Pori, Riihimäki, Rovaniemi, Salo, Savo, Savonlinna, Sipoo, Sääksjärvi, Tampere, Turu, Tyrvää, Urjala, Uusikaupunki, Vaasa, Vammala, Vantaa, Viipuri ja Äänekoski. Kõik keelejuhid kõnelesid soome keelt emakeelena, 26 keelejuhil oli murdekeeleline taust, kõneldavate murrete hulka kuulusid näiteks Häme murded, Edelamurded, Savo murded, Põhja- ja Etelä-Pohjanmaa, Peräpohjola jt murded. Murdeerinevusi pole aga kogutud andmete põhjal võimalik välja selgitada, kuna intervjuud toimusid soome ühiskeeles. Mõni keelejuht ei osanud küll oma murret nimetada, kuid teadis ennast kõnelevat teistmoodi. Üks keelejuht kasutas oma vanematega suhtlemiseks soome viipekeelt. Intervjuu keeleks oli eranditult soome keel. Keelejuhtide hulgas oli nii ükskeelseid soome keele kõnelejaid, kuid ka inimesi, kes oskasid heal või väga heal tasemel rootsi ja/või inglise või mõnda muud võõrkeelt. Keelejuhtidel oli erinev haridustase ning elukutse, näiteks osales testides ärianalüütikuid, kassapidajaid, arhitekte, kunstnikke, õpetajaid, kantseleitöötajaid, biolooge, ehitusinsenere, operaatoreid, õpilasi, raamatupidajaid, hooldusõdesid, tõlkijaid, maalreid, ehitajaid, disainereid, muusikuid, tuletõrjujaid, kirikuõpetajaid, juuksureid ja teiste ametite esindajaid.

3 Põhivärvinimed soome keeles 167 Keeleintervjuud viidi läbi inimeste kodudes või nende töökohtades, õpilasi ja õpetajaid küsitleti koolis. Lempääläs testiti mitut katseisikut kohalikus raamatukogus, kus inimesed olid rõõmuga nõus Eestist tulnud doktoranti aitama, ning Tuusulas sooritati mõned testid muuseumikülastajatega. Testimine toimus (peamiselt) siseruumides, kuid mõnel üksikul juhul ka välitingimustes. Seejuures püüti jälgida Daviese ja Corbett (1994a, 1994b) meetodi juhendit võimalikult täpselt, hoidudes värvitahvlite näitamisest otsese päikese käes või varjulises kohas. Kõik katseisikud sooritasid esmalt loetelukatse ja seejärel nimeandmiskatse. Katseisikute värvinägemisvõimet kontrolliti City University värvinägemistestiga (Fletcher 1980) Tulemused Esiteks vaadeldakse loetelukatse tulemusi, seejärel nimeandmiskatse tulemusi ning nende kahe katse kombineeritud tulemusi. 68 soome keelejuhti nimetas kokku 5876 värvinime, mille hulgas oli 1014 erinevat värvinime. Erinevateks nimedeks loetakse kõik värvinimed sellisel kujul, nagu keelejuhid neid ütlesid ning autor üles kirjutas, nt liitvärvinimed ja tuletatud värvinimed nagu vaalea-vihreä 118 hele-roheline ja vaalean-vihreä hele-roheline, kirkas-punainen ere-punane või kirkaan-punainen ere-punane, lehden-vihreä leheroheline ja lehti-vihreä leheroheline. Foneetilisi variante nagu liila lilla ja lila lilla või beige beež ja beessi beež käsitletakse samuti erinevate nimedena Loetelukatse Loetelukatses nimetasid keelejuhid kokku 1506 värvinime, neist 332 olid erinevad. Keskmiselt nimetasid keelejuhid loetelukatses 13,47 värvinime. Kõige vähem, ainult 8-9 nime, nimetasid 75-aastane pensionär ja 52-aastane konsultant (mõlemad olid mehed). Kõige enam, lausa 53 värvinime, oskas nimetada 58-aastane naine, kes oli varem töötanud ülikoolis 1 Liitvärvinimesid märgitakse kogu artiklis soome kirjakeele normist erinevalt sidekriipsuga, näidates ära täpsed liitkomponendid ja hõlbustades liitnimede lugemist.

4 168 Mari Uusküla soome keele õpetajana. Enamasti oskasid naised nimetada rohkem värvinimesid kui mehed. Samuti nimetasid kõrgema hariduse omandanud inimesed rohkem värvinimesid kui madalama hariduse saanud inimesed. Tabelis 1 on välja toodud kõik värvinimed, mida keelejuhid nimetasid esimesena. Kõige rohkem nimetati esimesena värvinime punainen (27 korda), järgnesid musta ja sininen (kumbagi nimetust nimetati esimesena 10 korda). Kõiki värvinimesid, mida nimetati esimesena ainult korra, võib lugeda juhuslikeks. Tabel 1. Loetelukatses esimesena nimetatud värvinimed. Värvisõna Tõlge Naised (42) Mehed (26) Kokku (68) punainen punane musta must sininen sinine valkoinen valge vihreä roheline keltainen kollane liila lilla oranssi oranž sini 2 sini Tabel 2 näitab loetelukatse sagedust, keskmist positsiooni ja kognitiivse esiletuleku indeksit koos oma vastavate järkudega. Kõige rohkem nimetasid keelejuhid loetelukatses värvinime keltainen kollane (seda nimetas 67 keelejuhti 68-st), sellele järgnesid punainen punane ja valkoinen valge (mõlemat värvinime nimetas 66 keelejuhti). Nendest värvinimedest aga meenus keelejuhtidele alati esimeste hulgas punainen, mille keskmise positsiooni järk on 1, samas kui värvinimel valkoinen valge on keskmise positsiooni järk 6. Vähemalt pooled keelejuhtidest nimetasid vaid 12 värvinime (sagedus 34): punainen punane, sininen sinine, vihreä roheline, keltainen kollane, musta must, valkoinen valge, oranssi oranž, ruskea pruun, harmaa hall, vaaleanpunainen roosa, violetti lilla ja vaaleansininen helesinine. 2 Üks keelejuht pakkus esimeseks nimeks sini- ilma nen- lõputa, jätkates oma loetelu värvinimega puna- (samuti ilma nen- lõputa).

5 Põhivärvinimed soome keeles 169 Tabel 2. Sagedus, keskmine positsioon ja kognitiivse esiletuleku indeks koos vastavate järkudega. Värvinimi Tõlge Sagedus Järk punainen sininen vihreä keltainen musta valkoinen oranssi ruskea harmaa Keskmine positsioon Järk Esiletulek Järk punane 66 sinine roheline kollane must valge oranž pruun hall 2 2, , , , , , , , , vaalean-punainen roosa , violetti lilla vaalean-sininen hele-sinine liila lilla turkoosi türkiis vaalean-vihreä hele-roheline pinkki roosa beessi beež

6 170 Mari Uusküla Värvinimi Tõlge Sagedus Järk Keskmine positsioon Järk Esiletulek Järk tumman-sininen tume-sinine beige beež lila lilla hopea hõbe kulta kuld tumman-punainen tume-punane viinin-punainen veini-punane vaalean-ruskea hele-pruun vaalean-keltainen hele-kollane okra ooker roosa roosa taivaan-sininen taeva-sinine tumman-vihreä tume-roheline purppura purpur tumman-ruskea tume-pruun

7 Põhivärvinimed soome keeles 171 Värvinimi Tõlge Sagedus Järk luonnonvalkoinen aniliini sini-punainen limen-vihreä mintun-vihreä sini-harmaa koboltin-sininen puna-ruskea ruusun-punainen myrkyn-vihreä tumman-harmaa kupari karmiininpunainen sini-vihreä Keskmine positsioon Järk Esiletulek Järk looduse-valge aniliin-punane 5 sini-punane laimi-roheline mündi-roheline sini-hall koobalt-sinine punakas-pruun roos-punane mürk-roheline tume-hall vask karmiin-punane sinakas-roheline vaalean-harmaa hele-hall sinapin-keltainen sinepi-kollane sammalen-vihreä sambla-roheline pronssi pronks

8 172 Mari Uusküla Vastavalt keskmisele positsioonile kandideerivad põhivärvinime staatusele värvinimed punainen, sininen, vihreä, keltainen, musta ja valkoinen (mp< 8). Kognitiivse esiletuleku indeksi alusel kandideerivad põhivärvinime staatusele 11 värvinime: punainen, sininen, vihreä, keltainen, musta, valkoinen, oranssi, ruskea, harmaa, vaaleanpunainen ja violetti. Esiletulek 0,4 0,35 0,3 0,25 0,2 0,15 0,1 0,05 0 punainen sininen vihreä Joonis 1. Soome värvinimed kognitiivse esiletuleku indeksi järgi Nimeandmiskatse keltainen musta valkoinen oranssi ruskea harmaa vaaleanpunainen violetti vaaleansininen liila Nimeandmiskatses anti 65 värvitahvlile 4370 nime, mille hulgas oli 855 erinevat värvinime. Kokku 50 korral ei osanud keelejuhid värvitahvlile nime anda. Kõige enam, 11 korda, jäeti värvinimi nimetamata tahvli ORO T3 puhul (kõige rohkem nimetati seda värvitahvlit nimega vaaleaoranssi heleoranž ), 8 keelejuhti ei osanud nimetada värvitahvlit YOY S2 (kõige rohkem beessi beež ). Keskmiselt anti igale värvitahvlile 24,3 erinevat nime. Üldiselt valmistas tahvlite nimetamine enam raskusi meessoost keelejuhti-

9 Põhivärvinimed soome keeles 173 dele. Samuti oli meeste värvisõnavara naiste värvisõnavarast väiksem, kuna nad kasutasid tahvlite nimetamisel rohkem põhivärvinimesid kui naised, täpsustamata kas värv on hele või tume, kirgas või tuhm jne. Tahvel, mida naised nimetasid enamasti nimega vaaleansininen helesinine, oli meeste jaoks lihtsalt sininen sinine, kuna nad ei pööranud erilist tähelepanu värvi heledusele või tumedusele. Tabel 3 näitab kõige sagedamini erinevatele värvitahvlitele antud värvinimede jaotumist Ostwaldi värviruumis.

10 174 Mari Uusküla Tabel 3. Soome värvinimede jaotumine värviruumis. Sa sagedus Kood Hue Sa Tint Sa Shadow Sa Y keltainen kollane 57 S2 ruskea pruun 14 kirkkaan-keltainen kirgas 7 vaalean-ruskea hele-pruun 5 kollane YOY keltainen kollane 37 T4 vaalean-keltainen helekollane 16 S2 beessi beež 4 tumman-keltainen tumekollane 7 beige beež 4 beige beež 4 YO oranssi oranž 24 T3 vaalean-keltainen helekollane 13 S3 ruskea pruun 36 keltainen kollane 6 beige beež 4 tumman-ruskea tume-pruun 3 OYO oranssi oranž 49 kirkas-oranssi kirgas kollane 3 O oranssi oranž 41 S1 ruskea pruun 30 oranssin-punainen oranžikas-punane 4 vaalean-ruskea helepruun 5 tumma-oranssi tumeoranž 4 S3 ruskea pruun 35 tumman-ruskea tume-pruun 6 ORO oranssi oranž 14 T3 vaalea-oranssi hele oranž 14 S3 vaalean-punainen roosa 15 oranssin-punainen oranžikas-punane 13 persikka virsik 8 roosa roosa 5

11 Põhivärvinimed soome keeles 175 Kood Hue Sa Tint Sa Shadow Sa punainen punane 13 RO punainen punane 46 T3 vaalean-punainen roosa 28 S3 ruskea pruun 25 kirkkaan-punainen kirgas 5 roosa roosa 4 tumman-ruskea tume-pruun 19 punane ROR punainen punane 40 T3 vaalean-punainen roosa 30 S3 vaalean-punainen roosa 22 tumman-punainen 6 pinkki roosa 5 roosa roosa 4 tumepunane R punainen punane 23 T4 vaalean-punainen roosa 39 S3 ruskea pruun 18 karmiinin-punainen 4 pinkki roosa 7 tumman-ruskea tume-pruun 18 karmiin-punane vadelman-punainen 4 tumma-ruskea tume-pruun 8 vaarika-punane viinin-punainen veinipunane 4 RVR pinkki roosa 8 S1 violetti lilla 16 punainen punane 6 liila lilla 8 S3 vaalean-punainen roosa 13 liila lilla 5 vaalea-liila hele-lilla 5 vaalean-liila hele-lilla 5 RV violetti lilla 20 T2 liila lilla 11 liila lilla 16 pinkki roosa 8

12 176 Mari Uusküla Kood Hue Sa Tint Sa Shadow Sa VRV violetti lilla 26 S3 vaalea-liila hele-lilla 11 liila lilla 13 vaalea-violetti hele-lilla 8 violetti lilla 8 V violetti lilla 21 liila lilla 14 VBV violetti lilla 25 T4 vaalea-liila hele-lilla 12 liila lilla 12 vaalean-liila hele-lilla 8 BV sininen sinine 16 S2 tumman-sininen tume-sinine 21 tumman-sininen tumesinine 12 violetti lilla 9 BVB sininen sinine 38 S3 harmaa hall 13 kirkkaan-sininen kirgas 5 sini-harmaa sinakas-hall 7 sinine B sininen sinine 36 T1 sininen sinine 29 kirkkaan-sininen kirgas sinine 7 taivaan-sininen taevasinine BGB sininen sinine 28 T3 vaalean-sininen helesinine 43 taivaan-sininen taeva-sinine 8 turkoosi türkiis 5 BG turkoosi türkiis 22 T1 turkoosi türkiis 25 S2 sini-vihreä sinakas-roheline 10 sininen sinine 11 sininen sinine 10 vihreä roheline 9 10

13 Põhivärvinimed soome keeles 177 Kood Hue Sa Tint Sa Shadow Sa GBG vihreä roheline 23 S2 vaalea-turkoosi hele türkiis 9 turkoosi türkiis 11 turkoosi türkiis 8 vaalean-sininen hele-sinine 8 G vihreä roheline 42 S3 tumman-vihreä tume-roheline 32 sini-vihreä sinakas-roheline 3 tumma-vihreä tume-roheline 11 GYG vihreä roheline 40 T4 vaalean-vihreä heleroheline kirkkaan-vihreä heleroheline 5 mintun-vihreä mündiroheline 21 S1 vihreä roheline 21 9 vaalean-vihreä hele-roheline 11 vaalea-vihreä hele-roheline 9 YG vihreä roheline 13 S3 tumman-vihreä tume-roheline 15 vaalean-vihreä hele-roheline 12 vihreä roheline 9 YGY vaalean-vihreä hele-roheline 14 S3 vaalean-vihreä hele-roheline 27 vaalea-vihreä hele-roheline 10 vaalea-vihreä hele-roheline 14

14 178 Mari Uusküla ROSE RED SIENNA BROWN punainen punane 9 pinkki roosa 7 karmiinin-punainen karmiin-punane 3 ruskea pruun 19 puna-ruskea punakas-pruun 9 tiilen-ruskea telliskivi-pruun 5 GRAY 1 GRAY 2 GRAY 4 GRAY 6 GRAY 8 BLACK WHITE valkoinen valge 18 vaalea-harmaa hele-hall 13 vaalean-harmaa hele-hall 10 harmaa hall 19 vaalean-harmaa hele-hall 16 vaalea-harmaa hele-hall 12 harmaa hall 46 vaalean-harmaa hele-hall 10 harmaa hall 42 tumman-harmaa tume-hall 10 musta must 37 tumman-harmaa tume-hall 8 musta must 58 valkoinen valge 49 maalarin-valkoinen maalri-valge 5

15 Põhivärvinimed soome keeles 179 Tabel 4 näitab kõige sagedamini nimetatud värvinimesid nimeandmiskatses koos dominantsuse sageduse, värvitahvlite arvu ja spetsiifilisuse indeksiga. Vastavalt kogusagedusele (Sa > 130, s.t et värvinime anti igale tahvlile keskmiselt 2 korda), jäävad põhinime staatusele kandideerima vihreä, sininen, ruskea, vaaleanpunainen, punainen, violetti, oranssi ja harmaa. Kolm värvinime, musta, valkoinen ja keltainen, jäävad sageduse alusel nende hulgast välja. Seda seletab fakt, et nimeandmiskatses on kasutusel ainult kaks värvitahvlit, mida saab nimetada kollaseks (Y ja YOY), kaks värvitahvlit, mida saab nimetada mustaks (BLACK ja GRAY 8), ning ainult üks valge värvitahvel valge jaoks(white), mida aga soome keeles alati valgeks ei nimetatud, kuna tegemist on hallika valgega (vrd Sutrop 1995a: 804). Näiteks sai värvitahvel WHITE nimeks maalarinvalkoinen maalrivalge (5 korda), luonnonvalkoinen loodusevalge (3 korda), likantunut valkoinen määrdunudvalge, luunvalkoinen luuvalge ja vaalea harmaa helehall. Tabel 4. Kõige sagedamini nimetatud värvinimed nimeandmiskatses koos dominantsuse sageduse, värvitahvlite arvu ja spetsiifilisuse indeksiga. Värvinimi Tõlge Kogusagedus Dominantsuse sagedus Tahvlite arv Spetsiifilisuse indeks vihreä roheline ,42 sininen sinine ,40 ruskea pruun ,40 vaalean-punainen roosa ,25 punainen punane ,60 violetti lilla oranssi oranž ,68 harmaa hall ,68 liila lilla keltainen kollane ,91 musta must ,98 vaalean-vihreä hele-roheline

16 180 Mari Uusküla Värvinimi Tõlge Kogusagedus Dominantsuse sagedus Tahvlite arv Spetsiifilisuse indeks turkoosi türkiis vaalean-sininen hele-sinine valkoinen valge ,64 tumman-vihreä tume-roheline vaalea-vihreä hele-roheline pinkki roosa tumman-ruskea tume-pruun vaalean-harmaa hele-hall tumman-sininen tume-sinine vaalea-liila hele-lilla sini-vihreä sinakas-roheline lila lilla vaalea-harmaa hele-hall vaalean-keltainen hele-kollane roosa roosa vaalea-violetti hele-lilla taivaan-sininen taeva-sinine vaalean-liila hele-lilla kirkkaan-sininen kirgas sinine tumma-liila tume-lilla Dominantsuse sageduse alusel kandideerivad põhivärvinime staatusele sõnad, mida on vähemalt ühele värvitahvlile andnud pooled keelejuhid (DI ½), s.t 68 keelejuhist 34. Soome keeles on nendeks kandidaatideks värvinimed musta must, oranssi oranž, keltainen kollane, harmaa hall, punainen punane, vihreä roheline, sininen sinine, ruskea pruun, valkoinen valge, vaaleansininen helesinine ja vaaleanpunainen roosa. Dominantsuse indeksit ei ole aga värvinimel violetti lilla, seda värvinime on antud 26 korral värvitahvlile VRV (lilla-punane-lilla) ja 25 korral värvitahvlile VBV (lillasinine-lilla). Helesinist tähistav värvinimi vaaleansininen aga domineerib ühe värvitahvli, BGB T3. Dominantsuse sagedus näitab ühtlasi ka keelejuh-

17 Põhivärvinimed soome keeles 181 tide üksmeelt värvide nimetamisel: mida suurem on dominantsuse sagedus, seda rohkem on keelejuhid kasutanud ühe ja sama värvitahvli nimetamiseks konkreetset värvinime. Mõnel juhul on nimetatud rohkem kui üht värvitahvlit üksmeelselt (nt värvinimedel vihreä roheline, sininen sinine, oranssi oranž jt on nimeandmiskatses olnud kaks dominantset värvitahvlit). Tabeli kolmas veerg näitab, kui mitmele värvitahvlile 65-st on mingit värvinime antud. Kokku 14 värvitahvlit on keelejuhid nimetanud värvinimega vihreä roheline. Tabeli viimases veerus on näidatud spetsiifilisuse indeks, mis on olemas ainult dominantsetel värvinimedel (vt veerg 2), kuna seda arvutatakse kogusagedust ja dominantsuse sagedust arvestades. Põhivärvinime kandidaatideks võib seega lugeda neid värvinimesid, millel on dominantsuse sagedus. Mida suurem on spetsiifilisuse indeks, seda suurem on olnud keelejuhtide üksmeel värvitahvlite nimetamisel ning värvinime, mille spetsiifilisuse indeks on kõrge, võib suurema tõenäosusega põhivärvinime kandidaatide hulka arvestada. Nimeandmiskatses kandideerivad põhivärvinime staatusele 10 standardvärvinime: musta must, keltainen kollane, harmaa hall, oranssi oranž, valkoinen valge, punainen punane, vihreä roheline, sininen sinine, ruskea pruun ja vaaleanpunainen roosa ning üks liitsõnaline värvinimi, vaaleansininen helesinine Kombineeritud analüüs Loetelu- ja nimeandmiskatses nimetasid keelejuhid kokku 1014 erinevat värvinime. 332 värvinimest, mida nimetati loetelukatses, ei kasutatud 167 nimeandmiskatses (sealhulgas hopea hõbe, kulta kuld ja pronssi pronks ). Nimeandmiskatses kasutasid keelejuhid jällegi 669 uut värvinime, mida loetelukatses ei esinenud. Kahes katses kokku nimetati 2711 lihtsõnalist värvinime (101 erinevat) ja 3165 liitsõnalist värvinime, millest 913 olid erinevad (sealhulgas vaaleanpunainen roosa, kuna koosneb morfoloogiliselt kahest sõnast, vaalea ja punainen). Vaadeldes loetelukatse ja nimeandmiskatse andmeid ja tulemusi, võime öelda, et 12 värvinime täitsid vähemalt ühe oluliseks peetava kriteeriumi. Need värvinimed moodustavad ühtlasi 85% kõikidest vastustest (2304)

18 182 Mari Uusküla loetelu- ja nimeandmiskatses (koos värvinimedega violetti lilla, vaaleanpunainen roosa ja vaaleansininen helesinine ). Nende värvisõnade hulgas on 11 standardnimetust: musta must, valkoinen valge, punainen punane, keltainen kollane, vihreä roheline, sininen sinine, ruskea pruun, oranssi oranž, harmaa hall, vaaleanpunainen roosa, violetti lilla, ja üks liitvärvinimi vaaleansininen helesinine. Teised värvisõnad, näiteks sinipunainen lilla, kretliini lilla ja valkea valge, mida Koski (1983) käsitleb oma monograafias sünonüümidena värvinimedele lilla ja valge; pinkki roosa, roosa roosa, turkoosi türkiis ja beige beež, mida Koski (1983) samuti tihti nimetab; liila ja lila lilla, millel on küllalt kõrge sagedus loetelukatses; tummanvihreä tumeroheline, vaaleanvihreä heleroheline ja tummansininen tumesinine, millel on suhteliselt kõrge nimetamissagedus nimeandmiskatses, ei ületa ühtki kriteeriumi künnist tabelis 5. Tabelis 5 on võetud arvesse loetelukatse ja nimeandmiskatse tähtsad parameetrid: loetelukatse sagedus (Sa > 40) ja keskmine positsioon (mp > 8), nimeandmiskatse kogusagedus (Sa 130), dominantsuse indeks (DI ½ 1) ja spetsiifilisuse indeks (SI > 0,20). Iga värvinime puhul on arvestatud nende parameetrite täitmist. Kognitiivse esiletuleku indeksit tabel 5 ei näita, kuna see sõltub loetelukatse sagedusest ja keskmisest positsioonist. Viimane veerg tabelis näitab ületatud künniste summat: mida suurem see summa arvuliselt on, seda suurem on tõenäosus, et värvinime puhul on tegemist põhinimega. Viis kriteeriumi künnist on ületanud värvinimed punainen punane, sininen sinine ja vihreä roheline, neli künnist värvinimed musta must, valkoinen valge, keltainen kollane, ruskea pruun, harmaa hall, vaaleanpunainen roosa ja oranssi oranž. Seega võib öelda, et võrreldes Mauno Koski tulemustega aastate eest (1983: 265) on oranssi soome keeles kodunenud ja leksikaliseerunud põhivärvinimi. Värvinimi oranssi on küll suhteliselt hiline rootsi laensõna, laenatud soome keelde alles 20. sajandi alguses, kuid sellegipoolest on see tänapäeva soome keeles põhivärvinimi. Enne kui teha lõplik otsus värvinime vaaleanpunainen roosa kuulumise või mitte kuulumise kohta põhivärvinimede hulka, tuleks uuesti vaadata Berlini ja Kay algset definitsiooni (1969: 5-7). Definitsiooni esimene punkt viitab monolekseemsusele ning vaaleanpunainen, koosnedes lingvistiliselt kahest sõnast vaalea hele ja punainen punane, ei saaks põhivärvinime

19 Põhivärvinimed soome keeles 183 staatusele kandideerida. Ometi võib öelda, et vaaleanpunainen tähistab tänapäeva soome keeles roosat, mitte mingil juhul helepunast (nagu otsetõlkest võiks arvata), kuna mitte ükski keelejuht ei ole helepunasele selle värvinimega viidanud. Helepunase kirjeldamiseks on kasutatud teisi värvisõnu, nt heleä punainen. Samuti esines vaaleanpunainen liitsõnades vaalea-vaaleanpunainen heleroosa ja tumma-vaaleanpunainen tumeroosa, mis näitab selgelt, et seda käsitletakse kui uut mõistet roosat värvust. Sõnaraamatutes on vaaleanpunainen vasteks alati roosa, mitte kunagi helepunane (vt Alanne 1982, Hurme ja Pesonen 1986). Värvisõna vaaleanpunainen võib soome keeles põhivärvinimeks lugeda, kuna värvisõna kuulub kõikide keelekõnelejate idiolekti, seda kasutatakse valentsipiiranguteta kõikide objektide tähistamiseks ning selle tähendus ei sisaldu ühegi teise põhivärvinime tähenduses, samuti on tegemist kognitiivselt esiletuleva sõnaga, nagu näitab kognitiivse esiletuleku indeks (vt joonis 1). Seega võib kinnitada, et vaaleanpunainen on psühholoogiliselt esiletulev põhivärvinimi, kuigi lingvistiliselt on tegemist liitsõnaga. Paralleele saab siin tuua ungari keelega, kus kaks põhivärvinime narancssárga oranž (otsetõlkes apelsinikollane, narancs apelsin + sárga kollane ) ja rózsaszín roosa (otsetõlkes roosivärv, rózsa roos + szín värv ) on põhivärvinimedeks (vt Uusküla ja Sutrop 2007, Uusküla 2008b). Ülejäänud soome keeles roosat tähistanud värvisõnad, nagu roosa roosa ja pinkki roosa, ei täida ühtki põhivärvinimele esitatud kriteeriumi, kuigi võivad edaspidi põlvkondade vahetudes põhivärvinimeks leksikaliseeruda (vt peatükk 3). Tabel 5. Tulemuste kokkuvõte. Sa nimetamissagedus, mp keskmine positsioon (ingl mean position), DI dominantsuse indeks, SI spetsiifilisuse indeks Värvinimi Tõlge Loetelukatse Nimeandmiskatse Summa Sa > 40 mp < 8 Sa 130 DI 1/2 1 SI > 0,20 punainen punane vihreä roheline sininen sinine musta must valkoinen valge

20 184 Mari Uusküla Värvinimi Tõlge Loetelukatse Nimeandmiskatse Summa Sa > 40 mp < 8 Sa 130 DI 1/2 1 SI > 0,20 keltainen kollane ruskea pruun oranssi oranž harmaa hall vaaleanpunainen roosa vaaleansininesinine hele violetti lilla liila lilla turkoosi türkiis beige beež pinkki roosa Kolm kriteeriumi künnist tabelis 5 (sagedus loetelukatses, dominantsuse ja spetsiifilisuse indeksid nimeandmiskatses) ületab värvinimi vaaleansininen helesinine, moodustades sümmeetrilise paari värvinimega vaaleanpunainen roosa. Samalaadset fenomeni täheldame ungari värvinimede puhul, kus põhivärvinime sárga kollane staatus on küllalt nõrk ning seda kipub asendama värvinimi citromsárga sidrunikollane, mis moodustab sümmeetrilise paari põhivärvinimega narancssárga oranž (Bogatkin-Uusküla ja Sutrop 2005b: 97, Uusküla ja Sutrop 2007, Uusküla 2008b). Soome keeles ei asenda värvisõna vaaleansininen põhivärvisõna sininen, kuna viimane hõlmab nii heledad kui ka tumedad sinised, kuid üritab tõusta 11. kohale esiletulevate (põhi)värvinimede hulgas, mis vastavalt Berlini ja Kay teooriale peaks kuuluma värvinimele, mis tähistab lillat, nt violetti, liila (või lila), kretliini, sinipunainen jne (vt Oja ja Uusküla 2011: ja Oja siinses kogumikus: lk). Värvinime sininen tähendus võib aja jooksul muutuda, hakates tähistama tumedamaid siniseid sinises spektriosas, mis loob uue, heledamaid siniseid tähistava põhivärvinime esilekerkimiseks soodsad tingimused. Võrrelda võib näiteks soome fokaalsinist eesti fokaalsinisega (Uusküla 2008: 37, 71). Värvinime vaaleansininen ei saa aga praegu veel põhivärvinimeks pidada, kuna kognitiivse esiletuleku järgi paigutub ta

21 Põhivärvinimed soome keeles ndaks pärast suurt hüpet (vt joonis 1) ning erinevalt värvinimest vaaleanpunainen, mille tähendus tänapäeva soome keeles on roosa ning mis kognitiivselt on keelekasutajatele monolekseemne (olgugi et lingvistiliselt koosneb kahest sõnast), tähistab vaaleansininen selgelt heledamat sinist kui fokaalsinine. Vastuargumentidest lähtudes võib värvinime vaaleansininen soome põhivärvinimede hulgast välja arvata. Ainult kaks kriteeriumi künnist (sagedus loetelukatses ja kogusagedus nimeandmiskatses) on ületanud värvinimi violetti lilla. Selle värvisõna põhivärvinimede hulka kuulumise suhtes on põhjust kahelda. Kognitiivse esiletuleku indeksi järgi (vt joonis 1) võiks violetti põhivärvinime staatusele kandideerida, kuna on järjestuses 11. kohal. Kuna soome keeles on veel teinegi esilduv nimetus lilla tähistamiseks, liila lilla, asendab see mõnel keelejuhil või mõnes kontekstis värvinime violetti. Nimeandmiskatses aga puudus keelejuhtide vaheline üksmeel, millist värvitahvlit värvinimega violetti nimetada. Kõige enam kasutati seda värvinime tahvlite VRV (26 korral 68-st) ja VBV (25 korral 68-st) nimetamiseks. Kuna keelejuhtide vahel puudub üksmeel (vähemalt 34 korral peaks mingit värvitahvlit ühe ja sama värvinimega nimetama), ei ole võimalik arvutada ei dominantsuse ega spetsiifilisuse indeksit, mis on põhivärvinimede leidmisel olulisemad kriteeriumid kui sagedus. Seega ei ole värvinimi violetti soome keeles põhivärvinimi ning ühtlasi võib öelda, et leksikaliseerunud põhivärvinimi lilla tähistamiseks hetkel puudub. 3. Vanematele vaaleanpunainen, lastele pinkki: eaga seotud värvi nimetamiserinevustest soome keeles Värvinimetamiserinevustest on autori varasem lühiartikkel (Uusküla 2009). Uurimusest selgub, et meeste ja naiste värvisõnavara valik nimeandmiskatses on suures osas samasugune, erinevused ilmnevad aga nooremate ja vanemate keelejuhtide keelekasutuses. Tabelis 7 on näidatud soome keelejuhtide sooline ja vanuseline jaotumine.

22 186 Mari Uusküla Tabel 7. Soome keelejuhtide ealine ja sooline jaotuvus (vanus aastates) Lapsed (2-10) Teismelised (11-18) Noored täiskasvanud (19-34) Täiskasvanud (35-65) Vanemad inimesed (65 ja vanemad) Mehed Naised Kokku Soome keeles kasutatakse roosa värvi tähistamiseks mitut nimetust. Inimesed kõige vanemast vanusegrupist (65-aastased ja vanemad) kasutavad värvinimesid ruusunpunainen roospunane, ruusunvärinen roosivärvi, karamellinvärvinen karamellivärvi, punertava punakas ja aniliininpunainen aniliinpunane sama värvi tähistamiseks, mida nooremates vanusegruppides nimetatakse peamiselt vaaleanpunainen roosa, sellest omakorda moodustatakse liitsõnad vaalean-vaaleanpunainen heleroosa ja tumman-vaaleanpunainen tumeroosa. Lisaks on soome keeles juurdunud uus roosa värvi nimetus pinkki, mis tähistab tumedamat roosakat tooni kui vaaleanpunainen roosa ning mida kasutavad põhiliselt teismelised ja noored täiskasvanud. Samas pole selge, millist värvitooni pinkki ikkagi märgib, kuna see võib esineda ka liitsõnades tummanpinkki tumeroosa (?) ja vaaleanpinkki heleroosa (?) (Uusküla 2009: 270). Üks 22-aastane kassapidaja (naine) viitas roosadele tahvlitele nimega pink. Värvinime roosa, mis võib samuti soome keeles roosat värvi märkida, nimetasid loetelukatses kokku 10 keelejuhti vanuses aastat. Teismelised ei nimetanud värvinime kordagi ning noorematest täiskasvanutest nimetas seda vaid üks 29-aastane meessoost keelejuht. Nimeandmiskatses kasutas värvinime roosa ainult 15 keelejuhti. Kasutajate seas oli üks 11-aastane õpilane ning isikuid vanusegruppidest noored täiskasvanud (kokku 6 keelejuhti), täiskasvanud (7 katseisikut) ning üks vanem naisterahvas vanusegrupist 65 ja vanemad. Lilla värvuse tähistamiseks kasutatav violetti lilla on aga tuttavam vanematele keelekõnelejatele, nooremate hulgas domineerib selle asemel värvinimi liila lilla. Lisaks kasutab vanem põlvkond lilla tähistamiseks veel

23 Põhivärvinimed soome keeles 187 värvisõnu sinipunainen sinipunane ja retliini lilla, violetne, mille tähendus jääb nooremale põlvkonnale ilmselt arusaamatuks (Uusküla 2009). Veel kasutati uuematest värvisõnadest järgmisi: lime laimiroheline, oliivi oliivroheline, persikka virsik, aprikoosi aprikoos, minttu piparmünt, turkoosi türkiis, fuksia fuksialilla/fuksiapunane, khaki jne (vt Uusküla 2009: 269). Kokkuvõte Soome keeles on autori kogutud andmete põhjal 10 põhivärvinime, kusjuures puudub leksikaliseerunud põhivärvinimi lilla tähistamiseks, kuna sellele kohale on mitu kandidaati, nende hulgas violetti ja liila. Mauno Koski ja Seija Kerttula on välja pakkunud, et soome keeles on 8 kindlat põhivärvinime kandidaati. Tabelis 6 on loetletud soome põhivärvinimed siinsete uurimustulemuste põhjal ning võrreldud neid tulemusi M. Koski ja S. Kerttula uurimustega (kumbki autor ei ole läbi viinud keeleintervjuusid suure arvu keelejuhtidega, vaid on kasutanud sõnaraamatuid, murdekogusid ja korpusi). Siinkohal on otstarbekas märkida, et erinevate meetodite kasutamisel saadakse erinevaid tulemusi, Berlini ja Kay originaalmeetod aga eeldab vahetuid intervjuusid keelejuhtidega. Tabel 6. Soome keele põhivärvinimed reastatud Berlini ja Kay originaaljärjekorra alusel Mauno Koski (1983) Seija Kerttula (2007) Mari Uusküla (2007) valge valkoinen valkoinen valkoinen must musta musta musta punane punainen punainen punainen roheline vihreä vihreä vihreä kollane keltainen keltainen keltainen sinine sinine sininen sininen pruun ruskea ruskea ruskea oranž (oranssi) - oranssi hall harmaa harmaa harmaa

24 188 Mari Uusküla Mauno Koski (1983) Seija Kerttula (2007) Mari Uusküla (2007) roosa - - vaaleanpunainen lilla (violetti) - - Märkus. Peatükk on koostatud varem ilmunud artikli põhjal (Uusküla 2007).

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

Rullaverhot KUVIOLLISET KANKAAT

Rullaverhot KUVIOLLISET KANKAAT KANKAAT PEITTÄVIÄ TAI LÄPINÄKYVIÄ KATSO KANKAAN LUONNE KANKAAN KOHDALTA DL-596 Valkoharmaa DL-597 Hopean ruskea DL-598 Harmaan hopea DL-599 Valkovihreä Maksimi tilausleveys 195cm DL-3308 Pinkki violetti

Lisätiedot

Oma Keel. nr 2 / 2008

Oma Keel. nr 2 / 2008 Oma Keel nr 2 / 2008 Oma Keel Emakeele Seltsi ajakiri Toimetuskolleegium: Tiit Hennoste, Reet Kasik, Krista Kerge, Annika Kilgi, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Penjam, Peeter

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Persialaiskissat, miesten t-paidat

Persialaiskissat, miesten t-paidat Persialaiskissat, miesten t-paidat Musta o-kaula-aukkoinen unisex t-paita, painatus eteen metallihopealla Paitana Unisex t-paita Fruit of the Loom Valueweight 61-036-0 Hyvin laskeutuva perus unisex-paita.

Lisätiedot

100 % akryyli/akryl/acrylic. luonnonvalkoinen valkoinen vaaleanpunainen musta. 28=10cm. valkoinen luonnonvalkoinen beige roosa vaalea persikka

100 % akryyli/akryl/acrylic. luonnonvalkoinen valkoinen vaaleanpunainen musta. 28=10cm. valkoinen luonnonvalkoinen beige roosa vaalea persikka Lankakartat kevät-kesä 2011 Färgkartor våren-sommaren 2011 Shade cards spring-summer 2011 NOVITA OY PL 59 00211 Helsinki Finland puh 09 613 176 fax 09 6131 7700 www.novita.fi uutuus n/ca 100 g = n/ca 135

Lisätiedot

Lankakartat. kevät-kesä 2010. Puro Batik (622) flip flop (045) tico tico (267) Färgkartor våren-sommaren 2010 Shade cards spring-summer 2010

Lankakartat. kevät-kesä 2010. Puro Batik (622) flip flop (045) tico tico (267) Färgkartor våren-sommaren 2010 Shade cards spring-summer 2010 NOVITA OY, PL 59, 00211 Helsinki, Finland, 09 613 176, fax 09 6131 7700 Lankakartat kevät-kesä 2010 Färgkartor våren-sommaren 2010 Shade cards spring-summer 2010 Puro Batik (622) n/ca 100 g = n/ca 200

Lisätiedot

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä

Lisätiedot

YRITTÄJÄN. paketointitarvikkeet

YRITTÄJÄN. paketointitarvikkeet YRITTÄJÄN paketointitarvikkeet 2015 LAHJANARUT 01 valkoinen 02 keltainen 05 v.punainen 06 v.sininen 07 punainen 08 sininen 09 petrooli 10 ruohonvihreä 11 vaaleanvihreä 12 oranssi 13 aniliini 14 ruskea

Lisätiedot

Oppitunti 3 Värit 1 tumma ja vaalea

Oppitunti 3 Värit 1 tumma ja vaalea Oppitunti 3 Värit 1 tumma ja vaalea 1 valkoinen - Tämä on valkoinen väri. valkoinen luistin - Tämä luistin on valkoinen. valkoinen luuranko - Tämä luuranko on valkoinen. valkoinen kukko - Tämä kukko on

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Moduulivarusteet Moodulseadmed

Moduulivarusteet Moodulseadmed Moduulivarusteet Moodulseadmed KS6 B/ Ylivirtakytkimet / Kaitselüliti KS6 B/ KS6 B6/ KS6 B0/ KS6 B3/ KS6 B6/ KS6 B0/ KS6 B5/ KS6 B3/ 7,8 74 84 84 35 I n 300 00 Kytkentäerittely Vabastamisomadused minuuttia

Lisätiedot

NABO-MALLISTO SYKSY 2015

NABO-MALLISTO SYKSY 2015 2 NABO-MALLISTO SYKSY 2015 0 1 0 Nokian Nahkatuote Oy Alinenkatu 35 37100 Nokia Puh. (03) 341 0955 Faksi (03) 341 0020 E-mail: nabo@nahkatuote.inet.fi www.nabo.fi Na bo No kia n Na hk at uo te Oy 13. 1.2

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

NABO-MALLISTO SYKSY 2013

NABO-MALLISTO SYKSY 2013 2 NABO-MALLISTO SYKSY 2013 0 1 0 Nokian Nahkatuote Oy Alinenkatu 35 37100 Nokia Puh. (03) 341 0955 Faksi (03) 341 0020 E-mail: nabo@nahkatuote.inet.fi www.nabo.fi Na bo No kia n Na hk at uo te Oy 13. 1.2

Lisätiedot

Angry Birds CLASSIC. Angry Birds CLASSIC. Angry Birds CLASSIC. toppasaapas / LIME VIHREÄ. toppasaapas / KELTAINEN. toppasaapas / PINKKI

Angry Birds CLASSIC. Angry Birds CLASSIC. Angry Birds CLASSIC. toppasaapas / LIME VIHREÄ. toppasaapas / KELTAINEN. toppasaapas / PINKKI Angry Birds CLASSIC toppasaapas / LIME VIHREÄ Angry Birds CLASSIC toppasaapas / KELTAINEN Angry Birds CLASSIC toppasaapas / PINKKI Angry Birds CLASSIC toppasaapas / MUSTA Angry Birds STELLA toppasaapas

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Oppitunti 3 Värit 1 tumma ja vaalea

Oppitunti 3 Värit 1 tumma ja vaalea Oppitunti 3 Värit 1 tumma ja vaalea 1 valkoinen - Tämä on valkoinen väri. valkoinen luistin - Tämä luistin on valkoinen. valkoinen luuranko - Tämä luuranko on valkoinen. valkoinen kukko - Tämä kukko on

Lisätiedot

NABO-MALLISTO SYKSY 2014

NABO-MALLISTO SYKSY 2014 2 NABO-MALLISTO SYKSY 2014 0 1 0 Nokian Nahkatuote Oy Alinenkatu 35 37100 Nokia Puh. (03) 341 0955 Faksi (03) 341 0020 E-mail: nabo@nahkatuote.inet.fi www.nabo.fi Na bo No kia n Na hk at uo te Oy 13. 1.2

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

LANKAKARTAT. www.novita.fi KIVIAIDANKATU 2 A, 00210 HELSINKI - PUH +358 (0)9 613 176 - FAX +358 (0)9 6131 7700. toimitus alkaen vk 14.

LANKAKARTAT. www.novita.fi KIVIAIDANKATU 2 A, 00210 HELSINKI - PUH +358 (0)9 613 176 - FAX +358 (0)9 6131 7700. toimitus alkaen vk 14. LANKAKARTAT kevät-kesä 2013 FÄRGKARTOR våren-sommaren 2013 SHADE CARDS spring-summer 2013 Novita -lehti/ kevät 2013 toimitus alkaen vk 7 Novita -lehti/ kesä 2013 toimitus alkaen vk 14 KIVIAIDANKATU 2 A,

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

NABO-MALLISTO KEVÄT 2014

NABO-MALLISTO KEVÄT 2014 2 NABO-MALLISTO KEVÄT 2014 0 1 0 Nokian Nahkatuote Oy Alinenkatu 35 37100 Nokia Puh. (03) 341 0955 Faksi (03) 341 0020 E-mail: nabo@nahkatuote.inet.fi www.nabo.fi Na bo No kia n Na hk at uo te Oy 13. 1.2

Lisätiedot

PIKEET. Kestää koviakin otteita! Sopii pestäväksi 85 asteessa. Kevyesti muotoonommeltu

PIKEET. Kestää koviakin otteita! Sopii pestäväksi 85 asteessa. Kevyesti muotoonommeltu 66 PIKEET B Kestää koviakin otteita! Sopii pestäväksi 85 asteessa. A Kevyesti muotoonommeltu naisille A. 363 NAISTEN PIKEEPAITA Hieman muotoonommeltu klassinen, kolminappinen naisten pikee. Lyhyet kaitalereunuksiset

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

LANKAKARTAT FÄRGKARTOR hösten-vintern 2014 SHADE CARDS autumn-winter 2014

LANKAKARTAT FÄRGKARTOR hösten-vintern 2014 SHADE CARDS autumn-winter 2014 LANKAKARTAT syksy-talvi 201 FÄRGKARTOR hösten-vintern 201 SHADE CARDS autumn-winter 201 Novita -lehti / talvi 201 toimitus alkaen vk 3 Novita -lehti / syksy 201 toimitus alkaen vk 31 806 Lehto 613 n/ca

Lisätiedot

NABO-MALLISTO KEVÄT 2015

NABO-MALLISTO KEVÄT 2015 2 NABO-MALLISTO KEVÄT 2015 0 1 0 Nokian Nahkatuote Oy Alinenkatu 35 37100 Nokia Puh. (03) 341 0955 Faksi (03) 341 0020 E-mail: nabo@nahkatuote.inet.fi www.nabo.fi Na bo No kia n Na hk at uo te Oy 13. 1.2

Lisätiedot

LANKAKARTAT FÄRGKARTOR hösten-vintern 2013 SHADE CARDS autumn-winter 2013

LANKAKARTAT FÄRGKARTOR hösten-vintern 2013 SHADE CARDS autumn-winter 2013 LANKAKARTAT syksy-talvi 2013 FÄRGKARTOR hösten-vintern 2013 SHADE CARDS autumn-winter 2013 Novita -lehti/ syksy 2013 toimitus alkaen vk 31 Novita -lehti/ talvi 2013 toimitus alkaen vk 3 kiviaidankatu 2

Lisätiedot

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina Künnap 7.12.2007 13:33 Sivu 968 VEEL LÄÄNEMERESOOME JA EESTI EITUSPARTIKLITE EI, EP, ES PÄRITOLUST * AGO KÜNNAP Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina kahest komponendist:

Lisätiedot

Lankakartat. Jambo (625) Crystal (623) Softy (624) syksy-talvi Färgkartor hösten-vintern 2010 Shade cards autumn-winter 2010

Lankakartat. Jambo (625) Crystal (623) Softy (624) syksy-talvi Färgkartor hösten-vintern 2010 Shade cards autumn-winter 2010 Lankakartat syksy-talvi 2010 Färgkartor hösten-vintern 2010 Shade cards autumn-winter 2010 NOVITA OY, PL 59, 00211 Helsinki, Finland puh 09-613 176, fax 09-6131 7700 www.novita.fi n/ca 150 g = n/ca 300

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Indeksitalon kiinteistöverot ja maksut 2015 / yli 30000 asukkaan kaupungit

Indeksitalon kiinteistöverot ja maksut 2015 / yli 30000 asukkaan kaupungit Kaupunki/kunta Indeksitalon kiinteistöverot ja maksut 2015 / yli 30000 asukkaan kaupungit Tontin kiint.vero euroa/m²/kk Rakenn. kiint.vero Kaukol. Vesi/jätev. Jätehuolto Yhteensä Lappeenranta 0.21 0.27

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

Pyöreä TIC-TAC rasia. Kilven muotoinen makeisrasia. Purkkapakkaus 12kpl. Pyöreä makeisrasia. Suklaakalenteri. Kolmion muotoinen makeisrasia

Pyöreä TIC-TAC rasia. Kilven muotoinen makeisrasia. Purkkapakkaus 12kpl. Pyöreä makeisrasia. Suklaakalenteri. Kolmion muotoinen makeisrasia Kilven muotoinen makeisrasia Koko: 1,6*6,9*5,2 cm Sis. 26g piparminttumakeisia Värit: hopea ja valkoinen Toimitusaika n2 viikkoa hyväksytystä vedoksesta. Pyöreä TIC-TAC rasia Koko: Ø5*1.6cm Sis. 20g aitoja

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

Poliisilaitosalueet ja toimipisteet 1.1.2014 lukien 14.6.2013 1

Poliisilaitosalueet ja toimipisteet 1.1.2014 lukien 14.6.2013 1 Poliisilaitosalueet ja toimipisteet 1.1.2014 lukien 14.6.2013 1 11 poliisilaitosaluetta Lapin poliisilaitos Oulun poliisilaitos Pohjanmaan poliisilaitos Sisä Suomen poliisilaitos Itä Suomen poliisilaitos

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

Tukku-Immonen Oy Tuonti- ja tukkuliike / Importers & wholesalers. Vuodesta 1946 AVAIMENPERÄT

Tukku-Immonen Oy Tuonti- ja tukkuliike / Importers & wholesalers. Vuodesta 1946 AVAIMENPERÄT Tukku-Immonen Oy Tuonti- ja tukkuliike / Importers & wholesalers Vuodesta 1946 AVAIMENPERÄT Vuodesta 1946 SISÄLLYSLUETTELO Avainmerkit...1-4 Avaimenperät nimilapulla...4-7 Kaulanauhat... 8 Avaimenperä

Lisätiedot

Kuntien välinen muuttoliike Hyvinkäällä KAIKKI IKÄRYHMÄT

Kuntien välinen muuttoliike Hyvinkäällä KAIKKI IKÄRYHMÄT Kuntien välinen muuttoliike Hyvinkäällä 2013-2015 KAIKKI IKÄRYHMÄT Helsinki 329 300 404 1033 Nurmijärvi 107 93 55 255 Nurmijärvi 245 224 191 660 Tuusula 60 37 27 124 Riihimäki 217 182 184 583 Mäntsälä

Lisätiedot

LANKAKARTAT. Kaisla 295. Uutuus! Bambu 285. kevät-kesä 2014. 099 musta. 480 harmaa. 312 turkoosi. 562 vadelma. 529 roosa. www.novita.fi.

LANKAKARTAT. Kaisla 295. Uutuus! Bambu 285. kevät-kesä 2014. 099 musta. 480 harmaa. 312 turkoosi. 562 vadelma. 529 roosa. www.novita.fi. LANKAKARTAT kevät-kesä 201 FÄRGKARTOR våren-sommaren 201 SHADE CARDS spring-summer 201 Novita -lehti / kesä 201 toimitus alkaen vk 1 Novita -lehti / kevät 201 toimitus alkaen vk 7 Kaisla 295 5 66 351 27

Lisätiedot

Julkaistu Helsingissä 13 päivänä toukokuuta /2011 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus

Julkaistu Helsingissä 13 päivänä toukokuuta /2011 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus SUOMEN SÄÄDÖSKOKOELMA Julkaistu Helsingissä 13 päivänä toukokuuta 2011 433/2011 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus radiotaajuuksien käyttösuunnitelmasta annetun liikenne- ja viestintäministeriön

Lisätiedot

SYKSY - TALVI

SYKSY - TALVI SYKSY - TALVI 2012-2013 SYKSY - TALVI 2012-2013 Ylpeänä esittelemme nyt uuden ja upean Fredrikson lasten mallistomme. Mallistossa leikitellään ennakkoluulottomasti erilaisilla teemoilla. Inspiraatiota

Lisätiedot

Tuotenro Nimi kpl MH alv 0% Tilaus kpl. 910001 Ajanvaraus/Bokning, harmaa parikierresidottu 2617621001 1 33,44

Tuotenro Nimi kpl MH alv 0% Tilaus kpl. 910001 Ajanvaraus/Bokning, harmaa parikierresidottu 2617621001 1 33,44 Yritys Företag Osoite Adress Sorakatu 5, 65100 Vaasa - Grusgatan 5, 65100 Vasa Puh. 06-320 4600 Tel. Fax 06-312 4322 Myyjä Försäljare Alennus Rabatt Palautus viim Returneras 26.9.2014 Tuotenro Nimi kpl

Lisätiedot

Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest

Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Andri Ahven Sisukord 1. ÜKT kohaldamise võimalused 2. ÜKT-le suunatud isikud 3. ÜKT 211. aastal lõpetanud süüdimõistetud 4. ÜKT tegijana 211. aasta

Lisätiedot

SELVITYKSIÄ VALTION ASUNTORAHASTO ISSN

SELVITYKSIÄ VALTION ASUNTORAHASTO ISSN SELVITYKSIÄ VALTION ASUNTORAHASTO ISSN 1237-2188 Ari Laine 4/2002 15.2.2002 Asumisoikeusasunnot 1990-2001 Asumisoikeusasuntojen rakentaminen aravalainoituksen tuella alkoi vuonna 1990 ja korkotukilainoituksen

Lisätiedot

Liikenne- ja viestintäministeriön asetus

Liikenne- ja viestintäministeriön asetus Liikenne- ja viestintäministeriön asetus radiotaajuuksien käyttösuunnitelmasta annetun liikenne- ja viestintäministeriön asetuksen muuttamisesta Annettu Helsingissä päivänä kuuta 2012 Liikenne- ja viestintäministeriön

Lisätiedot

Kalenterivuosikerta 2015. Tilaaja: Puhelin Fax Yhteyshenkilö Sähköposti Toimitusosoite Laskutusosoite Toim.aika Postinro ja -tmp. Viite / tilausnumero

Kalenterivuosikerta 2015. Tilaaja: Puhelin Fax Yhteyshenkilö Sähköposti Toimitusosoite Laskutusosoite Toim.aika Postinro ja -tmp. Viite / tilausnumero Kalenterivuosikerta 2015 Tilaaja: Puhelin Fax Yhteyshenkilö Sähköposti Toimitusosoite Laskutusosoite Toim.aika Postinro ja -tmp. Viite / tilausnumero CC TASKUKALENTERIT 4105 Leader musta 5354701 4 4165

Lisätiedot

Kalenterivuosikerta 2013. Tilaaja: Puhelin Fax Yhteyshenkilö E-mail Toimitusosoite Laskutusosoite Toim.aika Postinro ja -tmp. Viite / tilausnumero

Kalenterivuosikerta 2013. Tilaaja: Puhelin Fax Yhteyshenkilö E-mail Toimitusosoite Laskutusosoite Toim.aika Postinro ja -tmp. Viite / tilausnumero Kalenterivuosikerta 2013 Tilaaja: Puhelin Fax Yhteyshenkilö E-mail Toimitusosoite Laskutusosoite Toim.aika Postinro ja -tmp. Viite / tilausnumero Lyrecon Tuote- numero TASKUKALENTERIT 4249574 Agenda, musta

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

4023 Korkeus: 150 cm Leveys: 40 cm Teho: 1 x E27 max60w

4023 Korkeus: 150 cm Leveys: 40 cm Teho: 1 x E27 max60w 4020 teho: 1 x E27 max60w 4023 Korkeus: 150 cm 4022 4018 4025 Leveys: 24,5 cm 4030 Leveys: 32 cm 4028 Leveys: 32 cm 4031 Leveys: 22,5 cm 4027 Leveys: 22,5 cm 4026 Leveys: 32 cm 4016 Leveys: 36 cm 4015

Lisätiedot

4023 Korkeus: 150 cm Leveys: 40 cm Teho: 1 x E27 max60w

4023 Korkeus: 150 cm Leveys: 40 cm Teho: 1 x E27 max60w 4020 teho: 1 x E27 max60w 4023 Korkeus: 150 cm 4022 4018 4025 Leveys: 24,5 cm 4030 Leveys: 32 cm 4028 Leveys: 32 cm 4031 Leveys: 22,5 cm 4027 Leveys: 22,5 cm 4026 Leveys: 32 cm 4016 Leveys: 36 cm 4015

Lisätiedot

Sorakatu 5, 65100 Vaasa - Grusgatan 5, 65100 Vasa Puh. 06-320 4600 Tel. Fax 06-312 4322 Myyjä Försäljare. Yritys Företag. Adress

Sorakatu 5, 65100 Vaasa - Grusgatan 5, 65100 Vasa Puh. 06-320 4600 Tel. Fax 06-312 4322 Myyjä Försäljare. Yritys Företag. Adress 2016 Yritys Företag Osoite Adress Sorakatu 5, 65100 Vaasa - Grusgatan 5, 65100 Vasa Puh. 06-320 4600 Tel. Fax 06-312 4322 Myyjä Försäljare Alennus Rabatt Palautus viim Returneras 26.9.2015 Tuotenro Nimi

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

Oppitunti 4 Värit 2. vaaleanvihreä - Tämä on vaaleanvihreä väri. vaaleanvihreä sammakko - Tämä sammakko on vaaleanvihreä.

Oppitunti 4 Värit 2. vaaleanvihreä - Tämä on vaaleanvihreä väri. vaaleanvihreä sammakko - Tämä sammakko on vaaleanvihreä. Oppitunti 4 Värit 2 musta - Tämä on musta väri. musta salkku - Tämä salkku on musta. musta sähköpistoke - Tämä sähköpistoke on musta. musta kissa - Tämä kissa on musta. Käännä omalle kielellesi. 1 vaaleanvihreä

Lisätiedot

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Maria Roosileht INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna

Lisätiedot

Nukkuminen on kultaa.

Nukkuminen on kultaa. 26 Nukkuminen on kultaa. Tietysti on välillä ihanaa nousta aikaisin ja nauttia aamun hiljaisesta sarastuksesta, mutta yksi lomapäivien parhaista asioista on se, kun saa nukkua juuri niin pitkään kuin huvittaa.

Lisätiedot

SUOMEN SALIBANDYLIITTO r.y Pvm Kello Sarja Kotijoukkue Vierasjoukkue Pelipaikka Kenttä Paikkakunta Vastuujoukkue

SUOMEN SALIBANDYLIITTO r.y Pvm Kello Sarja Kotijoukkue Vierasjoukkue Pelipaikka Kenttä Paikkakunta Vastuujoukkue G-JUNIORIT, 5. KIERROS, RYHMÄ A 19.03.2017 10:00 SS G Classic musta Sport white Pirkkahalli 1 Tampere Nokian KrP Sininen 19.03.2017 10:15 SS G Nokian KrP Sininen YPA Valkoinen Pirkkahalli 1 Tampere Nokian

Lisätiedot

Kynttilät, lyhdyt, hurrikaanit, mansetit ja aluset

Kynttilät, lyhdyt, hurrikaanit, mansetit ja aluset Kynttilät, lyhdyt, hurrikaanit, mansetit ja aluset Puttipaja on valmistanut kynttilöitä kotimaisena käsityönä jo 35 vuotta. Kaikki alkoi Terttu Kilpisen kynttilänvalmistusharrastuksesta kodin askarteluhuoneessa.

Lisätiedot

INARI KOIVUSARJA MASKU.COM

INARI KOIVUSARJA MASKU.COM Massiivikoivuinen Inari-sarja edustaa klassista designia korostaen puun kauniita, luonnollisia vivahteita. Sarjan parhaina ominaisuuksina mainittakoon helppo yhdisteltävyys ja korkealaatuisuus. Umpipuinen

Lisätiedot

AJASTO. Lämmittäjänkatu 2, 00880 Helsinki. P. 050 440 8915 / TILAAJA: P. 050 441 4539 / www.huippustore.fi TILAUSKAAVAKE AS.NRO: PVM: VIITE: PUH: FAX:

AJASTO. Lämmittäjänkatu 2, 00880 Helsinki. P. 050 440 8915 / TILAAJA: P. 050 441 4539 / www.huippustore.fi TILAUSKAAVAKE AS.NRO: PVM: VIITE: PUH: FAX: TILAUSKAAVAKE AS.NRO: PVM: Lämmittäjänkatu 2, 00880 Helsinki VIITE: P. 050 440 8915 / TILAAJA: P. 050 441 4539 / www.huippustore.fi PUH: asiakaspalvelu@huippustore.fi YRITYS: FAX: TOIMITUS OSOITE: POIKKEAVA

Lisätiedot

Petopia Imports Oy Toukolantie 19, Pertteli puh. (02) matkap fax (02)

Petopia Imports Oy Toukolantie 19, Pertteli puh. (02) matkap fax (02) Classics koiran pannat Lila DC-ZZ-PU-SM DC-ZZ-OR-SM DC-ZZ-PU-ME DC-ZZ-OR-ME DC-ZZ-PU-LG 25mm 40-60cm DC-ZZ-OR-LG 25mm 40-60cm Vaaleanpunainen Vaaleansininen DC-ZZ-PK-SM DC-ZZ-LB-SM DC-ZZ-PK-ME DC-ZZ-LB-ME

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

LENNOL 50 V. & SUOMI 100 V. - TUPLAJUHLAT!

LENNOL 50 V. & SUOMI 100 V. - TUPLAJUHLAT! Kevät 2017 LENNOL 50 V. & SUOMI 100 V. - TUPLAJUHLAT! Vuosi 2017 on hieno. Olemme mukana Suomen 100-vuotisjuhlissa, ja Made by Finland -kampanjassa. Yhdessä Suomen juhlavuoden kanssa yrityksemme viettää

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED

EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja

Lisätiedot

TOPIT JA PI- KEEPAIDAT

TOPIT JA PI- KEEPAIDAT ASIAKKAIDEN SUOSIKKEJA TOPIT JA PI- KEEPAIDAT 74 TOPIT JA PIKEEPAIDAT 363 NAISTEN PIKEEPAITA Klassinen, kevyesti vartaloa myötäilevä pikeepaita, jossa 3 nappia. Lyhyet hihat, joiden suissa joustinneulos.

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

Oppitunti 7 - osa 1 Numerot 11-26 [yhdestätoista kahteenkymmeneenkuuteen] vaalea ja tumma

Oppitunti 7 - osa 1 Numerot 11-26 [yhdestätoista kahteenkymmeneenkuuteen] vaalea ja tumma Oppitunti 7 - osa 1 Numerot 11-26 [yhdestätoista kahteenkymmeneenkuuteen] vaalea ja tumma 1 yksitoista (11) kaksitoista (12) kolmetoista (13) neljätoista (14) viisitoista (15) kuusitoista (16) seitsemäntoista

Lisätiedot

Giovanni Capraro Donna Capraro. Corporate Fashion

Giovanni Capraro Donna Capraro. Corporate Fashion Giovanni Capraro Donna Capraro Corporate Fashion 903 kaulus: 2- nappi /chicago kaulus laatu: 55/45% puuvilla/polyester koot: S - 3XL leikkaus: miesten modern fit color: - 10 valkoinen mustavalkoruutu tehoste

Lisätiedot

Kalenterivuosikerta 2014. Tilaaja: Puhelin Fax Yhteyshenkilö E-mail Toimitusosoite Laskutusosoite Toim.aika Postinro ja -tmp. Viite / tilausnumero

Kalenterivuosikerta 2014. Tilaaja: Puhelin Fax Yhteyshenkilö E-mail Toimitusosoite Laskutusosoite Toim.aika Postinro ja -tmp. Viite / tilausnumero Kalenterivuosikerta 2014 Tilaaja: Puhelin Fax Yhteyshenkilö E-mail Toimitusosoite Laskutusosoite Toim.aika Postinro ja -tmp. Viite / tilausnumero Lyrecon Pakk./ Tuote- TASKUKALENTERIT 4249574 Agenda, musta

Lisätiedot

asiakaspalvelu@torkkelinpaperi.fi

asiakaspalvelu@torkkelinpaperi.fi sivu 1/10 Yritys ja asiakasnumero: Lähetysosoite: Asiakasnumero: Tilaajan nimi: Tilausnumero / tilausviite: Muita huomautuksia: Yhteyshenkilön nimi ja puhelin: Nimike TASKUKALENTERIT Valmistajan tuotenro

Lisätiedot

EK:n Kuntaranking 2015. Keskeiset tulokset

EK:n Kuntaranking 2015. Keskeiset tulokset EK:n Kuntaranking 2 Keskeiset tulokset EK:n Kuntaranking Mittaa seutukunnan vetovoimaisuutta yrittäjien ja yritysten näkökulmasta Hyödyntää kahta aineistoa: 1) Tilastotieto Kuntatalouden lähtökohdat ja

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele

Lisätiedot

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?

Lisätiedot

Hyvän olon jalkineet työhön ja vapaa-aikaan

Hyvän olon jalkineet työhön ja vapaa-aikaan JALKINEKUVASTO 2015-2016 Hyvän olon jalkineet työhön ja vapaa-aikaan pele genuína lavável www.medipiste.fi G 92562 vihreä vaalean harmaa K 1018 K 2029 G 51312 G 22073 lila, fuxia, musta, musta K 1012 K

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Olga Kulak KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? Magistritöö

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine

Lisätiedot

Lapin maahanmuuttotilastoja

Lapin maahanmuuttotilastoja Lapin maahanmuuttotilastoja Meri-Lapin MAKO-verkosto Tornio 16.5.2017 Anne-Mari Suopajärvi/Lapin ELY-keskus kansalaisten osuus väestöstä 31.12.2016 alueittain sekä kunnat, joissa yli 1 000 ulkomaan kansalaista

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

PEPOn SARJAPELIT (ja Lappee JK:n kotipelit) syyskaudella 2009

PEPOn SARJAPELIT (ja Lappee JK:n kotipelit) syyskaudella 2009 PEPOn SARJAPELIT (ja Lappee JK:n kotipelit) syyskaudella 2009 viikko 30 25.7. la Naiset kakkonen PEPO - FC Futura Slahti nurmi 4-1 26.7. su C kolmonen PEPO Mustat - MP 96 Slahti nurmi 1-6 viikko 31 27.7.

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

LpR. Maksu käteisellä (tasaraha) tilauksen noudon yhteydessä. Ajankohta ilmoitetaan tekstiviestillä, joten muista ilmoittaa puhelinnumerosi!

LpR. Maksu käteisellä (tasaraha) tilauksen noudon yhteydessä. Ajankohta ilmoitetaan tekstiviestillä, joten muista ilmoittaa puhelinnumerosi! LpR Lakeudenportin Ratsastajat ry Itselle tai vaikka joulupukin pussiin: Tilaa Lakeudenportin Ratsastajat ry:n tiimivaatteita! Tilaukset 10.11. mennessä Etelä-Pohjanmaan Valmennustallilla olevaan listaan,

Lisätiedot

DESIGN MARIAN TUOTE- KUVASTO

DESIGN MARIAN TUOTE- KUVASTO DESIGN MARIAN TUOTE- KUVASTO Muut tuotteet MUUT TUOTTEET Tämä katalogi pitää sisällään kaikkea mahdollista kodin koriste-esineistä asusteisiin. Järjestyksessään tästä luettelosta löydät - Käsin maalatuttuja

Lisätiedot

Julkaistu Helsingissä 13 päivänä kesäkuuta 2012. 279/2012 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus

Julkaistu Helsingissä 13 päivänä kesäkuuta 2012. 279/2012 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus SUOMEN SÄÄDÖSKOKOELMA Julkaistu Helsingissä 13 päivänä kesäkuuta 2012 279/2012 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus radiotaajuuksien käyttösuunnitelmasta annetun liikenne- ja viestintäministeriön asetuksen

Lisätiedot

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA Taustainfo Küsitluse eesmärgiks oli uurida Soome elanikkonna segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana, huvi erinevate puhkusereiside vastu

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

Saumalista 28 mm ruuvi kulta-anodisoitu 13211 KA 270

Saumalista 28 mm ruuvi kulta-anodisoitu 13211 KA 270 Tuotekuvasto Saumalista 28 mm ruuvi kulta-anodisoitu 13211 KA 270 ruuvi kulta-anodisoitu 13212 KAIP 180 ruuvi kulta-anodisoitu 13213 KAIP 90 ruuvi luonnonväri-anod. 13111 AA 270 ruuvi luonnonväri-anod.

Lisätiedot

ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID

ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 26 ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID FINNIC BORDERS Toimõndanuq Jüvä Sullõv Võro 2012

Lisätiedot

ABB-tuotteiden myynnistä vastaavat henkilöt paikkakunnittain

ABB-tuotteiden myynnistä vastaavat henkilöt paikkakunnittain ABB-tuotteiden myynnistä vastaavat henkilöt paikkakunnittain Asiakaspalvelukeskus löytää asiantuntijamme Asiakaspalvelukeskus on ABB:n yhteydenottokanava, jonka kautta välitämme asiasi oikean henkilön

Lisätiedot

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,

Lisätiedot

DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES

DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Karmen Kaljula DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Jokela

Lisätiedot