Põhivärvinimed soome keeles

Transkriptio

1 Põhivärvinimed soome keeles Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa ja lähisukukielissä (1983). Lisaks soome keelele on M. Koski uurinud ka teiste läänemeresoome keelte (põhi)värvinimesid ning esitanud suurel hulgal värvinimede etümoloogiaid (vt Oja 2001, 2007). Mauno Koski on Berlini ja Kay teooriale tuginedes välja pakkunud, et soome keeles on kindlasti vähemalt 8 põhivärvinime: valkoinen (valkea) valge, musta must, punainen punane, vihreä roheline, keltainen kollane, sininen sinine, ruskea pruun ja harmaa hall. Koski väidab, et roosa jaoks soome keeles väljakujunenud põhivärvinime ei ole, samuti kahtleb ta kahe värvinime violetti lilla ja oranssi oranž põhivärvinime staatuses. M. Koski allikmaterjaliks on olnud peamiselt murdekogud ja korpused. Laiaulatuslikke empiirilis-kognitiivseid välitöid tehtud ei ole, on küll küsitletud keelejuhte, kuid kahjuks pole saadud vastuseid eraldi välja toodud. Peale soome keele on M. Koski kirjutanud ulatuslikke töid veel läänemeresoome keelte ja murrete värvinimede kohta, nt eesti, liivi, vadja, karjala, vepsa jt (vt põhivärvinimede tabelit Koski 1983: 265). Lisaks M. Koskile on arvukates töödes käsitlenud värvinimesid läänemeresoome keeltes ja murretes Vilja Oja (vt Oja 1997, 1998a, 1998b, 2001, 2002, 2007). Elena Todorova on oma bulgaariakeelses artiklis esitanud mitmeid huvitavaid sõnaloendeid ja värvinimedega seotud kollokatsioone (1991: ). Ta käsitleb valge tähenduses kahte värvisõna valkoinen ja valkea nagu ka Koski. Samas on omadussõnale valkea lisatud värvi tähistajana märge vananenud; kirjakeelne (Todorova 1991: 206). Lisaks on soome keele värvinimesid ja põhivärvinimesid uurinud Seija Kerttula (2007). Artikli jaoks kogutud materjali põhjal saadud tulemusi võrreldaksegi peamiselt eespool nimetatud töödega (Koski 1983 ja Kerttula 2007).

2 166 Mari Uusküla 2. Välitööd Soomes Keelejuhid Keeleintervjuud viidi läbi Helsingis, Turus ja Lempääläs (Tampere lähedal) augustini 2005 ning septembrini 2006 Helsingis, Espoos ja Tuusulas. Kokku osales küsitlusel 68 keelejuhti, 42 naist ja 26 meest, kelle vanuseks oli aastat (keskmiseks vanuseks 39,5 aastat). Intervjuudes osalenud mehed olid aastased (keskmine vanus 41,4 aastat) ning naised aastased (keskmine vanus 38,4 aastat). Peamiselt valiti keelejuhtideks täiskasvanud mehi ja naisi, lisaks osalesid küsitluses mõned üksikud lapsed ja teismelised aastal intervjueeriti kokku 29 keelejuhti, aastal 39 keelejuhti. Keelejuhid olid pärit järgmistest kohtadest: Espoo, Helsingi, Hämeenlinna, Impilahti, Jyväskylä, Lohja, Kaarina, Kiiminki, Kirkkonummi, Korppilahti, Kouvola, Lempäälä, Mikkeli, Mouhijärvi, Orimattila, Oulainen, Oulu, Pieksämäki, Pori, Riihimäki, Rovaniemi, Salo, Savo, Savonlinna, Sipoo, Sääksjärvi, Tampere, Turu, Tyrvää, Urjala, Uusikaupunki, Vaasa, Vammala, Vantaa, Viipuri ja Äänekoski. Kõik keelejuhid kõnelesid soome keelt emakeelena, 26 keelejuhil oli murdekeeleline taust, kõneldavate murrete hulka kuulusid näiteks Häme murded, Edelamurded, Savo murded, Põhja- ja Etelä-Pohjanmaa, Peräpohjola jt murded. Murdeerinevusi pole aga kogutud andmete põhjal võimalik välja selgitada, kuna intervjuud toimusid soome ühiskeeles. Mõni keelejuht ei osanud küll oma murret nimetada, kuid teadis ennast kõnelevat teistmoodi. Üks keelejuht kasutas oma vanematega suhtlemiseks soome viipekeelt. Intervjuu keeleks oli eranditult soome keel. Keelejuhtide hulgas oli nii ükskeelseid soome keele kõnelejaid, kuid ka inimesi, kes oskasid heal või väga heal tasemel rootsi ja/või inglise või mõnda muud võõrkeelt. Keelejuhtidel oli erinev haridustase ning elukutse, näiteks osales testides ärianalüütikuid, kassapidajaid, arhitekte, kunstnikke, õpetajaid, kantseleitöötajaid, biolooge, ehitusinsenere, operaatoreid, õpilasi, raamatupidajaid, hooldusõdesid, tõlkijaid, maalreid, ehitajaid, disainereid, muusikuid, tuletõrjujaid, kirikuõpetajaid, juuksureid ja teiste ametite esindajaid.

3 Põhivärvinimed soome keeles 167 Keeleintervjuud viidi läbi inimeste kodudes või nende töökohtades, õpilasi ja õpetajaid küsitleti koolis. Lempääläs testiti mitut katseisikut kohalikus raamatukogus, kus inimesed olid rõõmuga nõus Eestist tulnud doktoranti aitama, ning Tuusulas sooritati mõned testid muuseumikülastajatega. Testimine toimus (peamiselt) siseruumides, kuid mõnel üksikul juhul ka välitingimustes. Seejuures püüti jälgida Daviese ja Corbett (1994a, 1994b) meetodi juhendit võimalikult täpselt, hoidudes värvitahvlite näitamisest otsese päikese käes või varjulises kohas. Kõik katseisikud sooritasid esmalt loetelukatse ja seejärel nimeandmiskatse. Katseisikute värvinägemisvõimet kontrolliti City University värvinägemistestiga (Fletcher 1980) Tulemused Esiteks vaadeldakse loetelukatse tulemusi, seejärel nimeandmiskatse tulemusi ning nende kahe katse kombineeritud tulemusi. 68 soome keelejuhti nimetas kokku 5876 värvinime, mille hulgas oli 1014 erinevat värvinime. Erinevateks nimedeks loetakse kõik värvinimed sellisel kujul, nagu keelejuhid neid ütlesid ning autor üles kirjutas, nt liitvärvinimed ja tuletatud värvinimed nagu vaalea-vihreä 118 hele-roheline ja vaalean-vihreä hele-roheline, kirkas-punainen ere-punane või kirkaan-punainen ere-punane, lehden-vihreä leheroheline ja lehti-vihreä leheroheline. Foneetilisi variante nagu liila lilla ja lila lilla või beige beež ja beessi beež käsitletakse samuti erinevate nimedena Loetelukatse Loetelukatses nimetasid keelejuhid kokku 1506 värvinime, neist 332 olid erinevad. Keskmiselt nimetasid keelejuhid loetelukatses 13,47 värvinime. Kõige vähem, ainult 8-9 nime, nimetasid 75-aastane pensionär ja 52-aastane konsultant (mõlemad olid mehed). Kõige enam, lausa 53 värvinime, oskas nimetada 58-aastane naine, kes oli varem töötanud ülikoolis 1 Liitvärvinimesid märgitakse kogu artiklis soome kirjakeele normist erinevalt sidekriipsuga, näidates ära täpsed liitkomponendid ja hõlbustades liitnimede lugemist.

4 168 Mari Uusküla soome keele õpetajana. Enamasti oskasid naised nimetada rohkem värvinimesid kui mehed. Samuti nimetasid kõrgema hariduse omandanud inimesed rohkem värvinimesid kui madalama hariduse saanud inimesed. Tabelis 1 on välja toodud kõik värvinimed, mida keelejuhid nimetasid esimesena. Kõige rohkem nimetati esimesena värvinime punainen (27 korda), järgnesid musta ja sininen (kumbagi nimetust nimetati esimesena 10 korda). Kõiki värvinimesid, mida nimetati esimesena ainult korra, võib lugeda juhuslikeks. Tabel 1. Loetelukatses esimesena nimetatud värvinimed. Värvisõna Tõlge Naised (42) Mehed (26) Kokku (68) punainen punane musta must sininen sinine valkoinen valge vihreä roheline keltainen kollane liila lilla oranssi oranž sini 2 sini Tabel 2 näitab loetelukatse sagedust, keskmist positsiooni ja kognitiivse esiletuleku indeksit koos oma vastavate järkudega. Kõige rohkem nimetasid keelejuhid loetelukatses värvinime keltainen kollane (seda nimetas 67 keelejuhti 68-st), sellele järgnesid punainen punane ja valkoinen valge (mõlemat värvinime nimetas 66 keelejuhti). Nendest värvinimedest aga meenus keelejuhtidele alati esimeste hulgas punainen, mille keskmise positsiooni järk on 1, samas kui värvinimel valkoinen valge on keskmise positsiooni järk 6. Vähemalt pooled keelejuhtidest nimetasid vaid 12 värvinime (sagedus 34): punainen punane, sininen sinine, vihreä roheline, keltainen kollane, musta must, valkoinen valge, oranssi oranž, ruskea pruun, harmaa hall, vaaleanpunainen roosa, violetti lilla ja vaaleansininen helesinine. 2 Üks keelejuht pakkus esimeseks nimeks sini- ilma nen- lõputa, jätkates oma loetelu värvinimega puna- (samuti ilma nen- lõputa).

5 Põhivärvinimed soome keeles 169 Tabel 2. Sagedus, keskmine positsioon ja kognitiivse esiletuleku indeks koos vastavate järkudega. Värvinimi Tõlge Sagedus Järk punainen sininen vihreä keltainen musta valkoinen oranssi ruskea harmaa Keskmine positsioon Järk Esiletulek Järk punane 66 sinine roheline kollane must valge oranž pruun hall 2 2, , , , , , , , , vaalean-punainen roosa , violetti lilla vaalean-sininen hele-sinine liila lilla turkoosi türkiis vaalean-vihreä hele-roheline pinkki roosa beessi beež

6 170 Mari Uusküla Värvinimi Tõlge Sagedus Järk Keskmine positsioon Järk Esiletulek Järk tumman-sininen tume-sinine beige beež lila lilla hopea hõbe kulta kuld tumman-punainen tume-punane viinin-punainen veini-punane vaalean-ruskea hele-pruun vaalean-keltainen hele-kollane okra ooker roosa roosa taivaan-sininen taeva-sinine tumman-vihreä tume-roheline purppura purpur tumman-ruskea tume-pruun

7 Põhivärvinimed soome keeles 171 Värvinimi Tõlge Sagedus Järk luonnonvalkoinen aniliini sini-punainen limen-vihreä mintun-vihreä sini-harmaa koboltin-sininen puna-ruskea ruusun-punainen myrkyn-vihreä tumman-harmaa kupari karmiininpunainen sini-vihreä Keskmine positsioon Järk Esiletulek Järk looduse-valge aniliin-punane 5 sini-punane laimi-roheline mündi-roheline sini-hall koobalt-sinine punakas-pruun roos-punane mürk-roheline tume-hall vask karmiin-punane sinakas-roheline vaalean-harmaa hele-hall sinapin-keltainen sinepi-kollane sammalen-vihreä sambla-roheline pronssi pronks

8 172 Mari Uusküla Vastavalt keskmisele positsioonile kandideerivad põhivärvinime staatusele värvinimed punainen, sininen, vihreä, keltainen, musta ja valkoinen (mp< 8). Kognitiivse esiletuleku indeksi alusel kandideerivad põhivärvinime staatusele 11 värvinime: punainen, sininen, vihreä, keltainen, musta, valkoinen, oranssi, ruskea, harmaa, vaaleanpunainen ja violetti. Esiletulek 0,4 0,35 0,3 0,25 0,2 0,15 0,1 0,05 0 punainen sininen vihreä Joonis 1. Soome värvinimed kognitiivse esiletuleku indeksi järgi Nimeandmiskatse keltainen musta valkoinen oranssi ruskea harmaa vaaleanpunainen violetti vaaleansininen liila Nimeandmiskatses anti 65 värvitahvlile 4370 nime, mille hulgas oli 855 erinevat värvinime. Kokku 50 korral ei osanud keelejuhid värvitahvlile nime anda. Kõige enam, 11 korda, jäeti värvinimi nimetamata tahvli ORO T3 puhul (kõige rohkem nimetati seda värvitahvlit nimega vaaleaoranssi heleoranž ), 8 keelejuhti ei osanud nimetada värvitahvlit YOY S2 (kõige rohkem beessi beež ). Keskmiselt anti igale värvitahvlile 24,3 erinevat nime. Üldiselt valmistas tahvlite nimetamine enam raskusi meessoost keelejuhti-

9 Põhivärvinimed soome keeles 173 dele. Samuti oli meeste värvisõnavara naiste värvisõnavarast väiksem, kuna nad kasutasid tahvlite nimetamisel rohkem põhivärvinimesid kui naised, täpsustamata kas värv on hele või tume, kirgas või tuhm jne. Tahvel, mida naised nimetasid enamasti nimega vaaleansininen helesinine, oli meeste jaoks lihtsalt sininen sinine, kuna nad ei pööranud erilist tähelepanu värvi heledusele või tumedusele. Tabel 3 näitab kõige sagedamini erinevatele värvitahvlitele antud värvinimede jaotumist Ostwaldi värviruumis.

10 174 Mari Uusküla Tabel 3. Soome värvinimede jaotumine värviruumis. Sa sagedus Kood Hue Sa Tint Sa Shadow Sa Y keltainen kollane 57 S2 ruskea pruun 14 kirkkaan-keltainen kirgas 7 vaalean-ruskea hele-pruun 5 kollane YOY keltainen kollane 37 T4 vaalean-keltainen helekollane 16 S2 beessi beež 4 tumman-keltainen tumekollane 7 beige beež 4 beige beež 4 YO oranssi oranž 24 T3 vaalean-keltainen helekollane 13 S3 ruskea pruun 36 keltainen kollane 6 beige beež 4 tumman-ruskea tume-pruun 3 OYO oranssi oranž 49 kirkas-oranssi kirgas kollane 3 O oranssi oranž 41 S1 ruskea pruun 30 oranssin-punainen oranžikas-punane 4 vaalean-ruskea helepruun 5 tumma-oranssi tumeoranž 4 S3 ruskea pruun 35 tumman-ruskea tume-pruun 6 ORO oranssi oranž 14 T3 vaalea-oranssi hele oranž 14 S3 vaalean-punainen roosa 15 oranssin-punainen oranžikas-punane 13 persikka virsik 8 roosa roosa 5

11 Põhivärvinimed soome keeles 175 Kood Hue Sa Tint Sa Shadow Sa punainen punane 13 RO punainen punane 46 T3 vaalean-punainen roosa 28 S3 ruskea pruun 25 kirkkaan-punainen kirgas 5 roosa roosa 4 tumman-ruskea tume-pruun 19 punane ROR punainen punane 40 T3 vaalean-punainen roosa 30 S3 vaalean-punainen roosa 22 tumman-punainen 6 pinkki roosa 5 roosa roosa 4 tumepunane R punainen punane 23 T4 vaalean-punainen roosa 39 S3 ruskea pruun 18 karmiinin-punainen 4 pinkki roosa 7 tumman-ruskea tume-pruun 18 karmiin-punane vadelman-punainen 4 tumma-ruskea tume-pruun 8 vaarika-punane viinin-punainen veinipunane 4 RVR pinkki roosa 8 S1 violetti lilla 16 punainen punane 6 liila lilla 8 S3 vaalean-punainen roosa 13 liila lilla 5 vaalea-liila hele-lilla 5 vaalean-liila hele-lilla 5 RV violetti lilla 20 T2 liila lilla 11 liila lilla 16 pinkki roosa 8

12 176 Mari Uusküla Kood Hue Sa Tint Sa Shadow Sa VRV violetti lilla 26 S3 vaalea-liila hele-lilla 11 liila lilla 13 vaalea-violetti hele-lilla 8 violetti lilla 8 V violetti lilla 21 liila lilla 14 VBV violetti lilla 25 T4 vaalea-liila hele-lilla 12 liila lilla 12 vaalean-liila hele-lilla 8 BV sininen sinine 16 S2 tumman-sininen tume-sinine 21 tumman-sininen tumesinine 12 violetti lilla 9 BVB sininen sinine 38 S3 harmaa hall 13 kirkkaan-sininen kirgas 5 sini-harmaa sinakas-hall 7 sinine B sininen sinine 36 T1 sininen sinine 29 kirkkaan-sininen kirgas sinine 7 taivaan-sininen taevasinine BGB sininen sinine 28 T3 vaalean-sininen helesinine 43 taivaan-sininen taeva-sinine 8 turkoosi türkiis 5 BG turkoosi türkiis 22 T1 turkoosi türkiis 25 S2 sini-vihreä sinakas-roheline 10 sininen sinine 11 sininen sinine 10 vihreä roheline 9 10

13 Põhivärvinimed soome keeles 177 Kood Hue Sa Tint Sa Shadow Sa GBG vihreä roheline 23 S2 vaalea-turkoosi hele türkiis 9 turkoosi türkiis 11 turkoosi türkiis 8 vaalean-sininen hele-sinine 8 G vihreä roheline 42 S3 tumman-vihreä tume-roheline 32 sini-vihreä sinakas-roheline 3 tumma-vihreä tume-roheline 11 GYG vihreä roheline 40 T4 vaalean-vihreä heleroheline kirkkaan-vihreä heleroheline 5 mintun-vihreä mündiroheline 21 S1 vihreä roheline 21 9 vaalean-vihreä hele-roheline 11 vaalea-vihreä hele-roheline 9 YG vihreä roheline 13 S3 tumman-vihreä tume-roheline 15 vaalean-vihreä hele-roheline 12 vihreä roheline 9 YGY vaalean-vihreä hele-roheline 14 S3 vaalean-vihreä hele-roheline 27 vaalea-vihreä hele-roheline 10 vaalea-vihreä hele-roheline 14

14 178 Mari Uusküla ROSE RED SIENNA BROWN punainen punane 9 pinkki roosa 7 karmiinin-punainen karmiin-punane 3 ruskea pruun 19 puna-ruskea punakas-pruun 9 tiilen-ruskea telliskivi-pruun 5 GRAY 1 GRAY 2 GRAY 4 GRAY 6 GRAY 8 BLACK WHITE valkoinen valge 18 vaalea-harmaa hele-hall 13 vaalean-harmaa hele-hall 10 harmaa hall 19 vaalean-harmaa hele-hall 16 vaalea-harmaa hele-hall 12 harmaa hall 46 vaalean-harmaa hele-hall 10 harmaa hall 42 tumman-harmaa tume-hall 10 musta must 37 tumman-harmaa tume-hall 8 musta must 58 valkoinen valge 49 maalarin-valkoinen maalri-valge 5

15 Põhivärvinimed soome keeles 179 Tabel 4 näitab kõige sagedamini nimetatud värvinimesid nimeandmiskatses koos dominantsuse sageduse, värvitahvlite arvu ja spetsiifilisuse indeksiga. Vastavalt kogusagedusele (Sa > 130, s.t et värvinime anti igale tahvlile keskmiselt 2 korda), jäävad põhinime staatusele kandideerima vihreä, sininen, ruskea, vaaleanpunainen, punainen, violetti, oranssi ja harmaa. Kolm värvinime, musta, valkoinen ja keltainen, jäävad sageduse alusel nende hulgast välja. Seda seletab fakt, et nimeandmiskatses on kasutusel ainult kaks värvitahvlit, mida saab nimetada kollaseks (Y ja YOY), kaks värvitahvlit, mida saab nimetada mustaks (BLACK ja GRAY 8), ning ainult üks valge värvitahvel valge jaoks(white), mida aga soome keeles alati valgeks ei nimetatud, kuna tegemist on hallika valgega (vrd Sutrop 1995a: 804). Näiteks sai värvitahvel WHITE nimeks maalarinvalkoinen maalrivalge (5 korda), luonnonvalkoinen loodusevalge (3 korda), likantunut valkoinen määrdunudvalge, luunvalkoinen luuvalge ja vaalea harmaa helehall. Tabel 4. Kõige sagedamini nimetatud värvinimed nimeandmiskatses koos dominantsuse sageduse, värvitahvlite arvu ja spetsiifilisuse indeksiga. Värvinimi Tõlge Kogusagedus Dominantsuse sagedus Tahvlite arv Spetsiifilisuse indeks vihreä roheline ,42 sininen sinine ,40 ruskea pruun ,40 vaalean-punainen roosa ,25 punainen punane ,60 violetti lilla oranssi oranž ,68 harmaa hall ,68 liila lilla keltainen kollane ,91 musta must ,98 vaalean-vihreä hele-roheline

16 180 Mari Uusküla Värvinimi Tõlge Kogusagedus Dominantsuse sagedus Tahvlite arv Spetsiifilisuse indeks turkoosi türkiis vaalean-sininen hele-sinine valkoinen valge ,64 tumman-vihreä tume-roheline vaalea-vihreä hele-roheline pinkki roosa tumman-ruskea tume-pruun vaalean-harmaa hele-hall tumman-sininen tume-sinine vaalea-liila hele-lilla sini-vihreä sinakas-roheline lila lilla vaalea-harmaa hele-hall vaalean-keltainen hele-kollane roosa roosa vaalea-violetti hele-lilla taivaan-sininen taeva-sinine vaalean-liila hele-lilla kirkkaan-sininen kirgas sinine tumma-liila tume-lilla Dominantsuse sageduse alusel kandideerivad põhivärvinime staatusele sõnad, mida on vähemalt ühele värvitahvlile andnud pooled keelejuhid (DI ½), s.t 68 keelejuhist 34. Soome keeles on nendeks kandidaatideks värvinimed musta must, oranssi oranž, keltainen kollane, harmaa hall, punainen punane, vihreä roheline, sininen sinine, ruskea pruun, valkoinen valge, vaaleansininen helesinine ja vaaleanpunainen roosa. Dominantsuse indeksit ei ole aga värvinimel violetti lilla, seda värvinime on antud 26 korral värvitahvlile VRV (lilla-punane-lilla) ja 25 korral värvitahvlile VBV (lillasinine-lilla). Helesinist tähistav värvinimi vaaleansininen aga domineerib ühe värvitahvli, BGB T3. Dominantsuse sagedus näitab ühtlasi ka keelejuh-

17 Põhivärvinimed soome keeles 181 tide üksmeelt värvide nimetamisel: mida suurem on dominantsuse sagedus, seda rohkem on keelejuhid kasutanud ühe ja sama värvitahvli nimetamiseks konkreetset värvinime. Mõnel juhul on nimetatud rohkem kui üht värvitahvlit üksmeelselt (nt värvinimedel vihreä roheline, sininen sinine, oranssi oranž jt on nimeandmiskatses olnud kaks dominantset värvitahvlit). Tabeli kolmas veerg näitab, kui mitmele värvitahvlile 65-st on mingit värvinime antud. Kokku 14 värvitahvlit on keelejuhid nimetanud värvinimega vihreä roheline. Tabeli viimases veerus on näidatud spetsiifilisuse indeks, mis on olemas ainult dominantsetel värvinimedel (vt veerg 2), kuna seda arvutatakse kogusagedust ja dominantsuse sagedust arvestades. Põhivärvinime kandidaatideks võib seega lugeda neid värvinimesid, millel on dominantsuse sagedus. Mida suurem on spetsiifilisuse indeks, seda suurem on olnud keelejuhtide üksmeel värvitahvlite nimetamisel ning värvinime, mille spetsiifilisuse indeks on kõrge, võib suurema tõenäosusega põhivärvinime kandidaatide hulka arvestada. Nimeandmiskatses kandideerivad põhivärvinime staatusele 10 standardvärvinime: musta must, keltainen kollane, harmaa hall, oranssi oranž, valkoinen valge, punainen punane, vihreä roheline, sininen sinine, ruskea pruun ja vaaleanpunainen roosa ning üks liitsõnaline värvinimi, vaaleansininen helesinine Kombineeritud analüüs Loetelu- ja nimeandmiskatses nimetasid keelejuhid kokku 1014 erinevat värvinime. 332 värvinimest, mida nimetati loetelukatses, ei kasutatud 167 nimeandmiskatses (sealhulgas hopea hõbe, kulta kuld ja pronssi pronks ). Nimeandmiskatses kasutasid keelejuhid jällegi 669 uut värvinime, mida loetelukatses ei esinenud. Kahes katses kokku nimetati 2711 lihtsõnalist värvinime (101 erinevat) ja 3165 liitsõnalist värvinime, millest 913 olid erinevad (sealhulgas vaaleanpunainen roosa, kuna koosneb morfoloogiliselt kahest sõnast, vaalea ja punainen). Vaadeldes loetelukatse ja nimeandmiskatse andmeid ja tulemusi, võime öelda, et 12 värvinime täitsid vähemalt ühe oluliseks peetava kriteeriumi. Need värvinimed moodustavad ühtlasi 85% kõikidest vastustest (2304)

18 182 Mari Uusküla loetelu- ja nimeandmiskatses (koos värvinimedega violetti lilla, vaaleanpunainen roosa ja vaaleansininen helesinine ). Nende värvisõnade hulgas on 11 standardnimetust: musta must, valkoinen valge, punainen punane, keltainen kollane, vihreä roheline, sininen sinine, ruskea pruun, oranssi oranž, harmaa hall, vaaleanpunainen roosa, violetti lilla, ja üks liitvärvinimi vaaleansininen helesinine. Teised värvisõnad, näiteks sinipunainen lilla, kretliini lilla ja valkea valge, mida Koski (1983) käsitleb oma monograafias sünonüümidena värvinimedele lilla ja valge; pinkki roosa, roosa roosa, turkoosi türkiis ja beige beež, mida Koski (1983) samuti tihti nimetab; liila ja lila lilla, millel on küllalt kõrge sagedus loetelukatses; tummanvihreä tumeroheline, vaaleanvihreä heleroheline ja tummansininen tumesinine, millel on suhteliselt kõrge nimetamissagedus nimeandmiskatses, ei ületa ühtki kriteeriumi künnist tabelis 5. Tabelis 5 on võetud arvesse loetelukatse ja nimeandmiskatse tähtsad parameetrid: loetelukatse sagedus (Sa > 40) ja keskmine positsioon (mp > 8), nimeandmiskatse kogusagedus (Sa 130), dominantsuse indeks (DI ½ 1) ja spetsiifilisuse indeks (SI > 0,20). Iga värvinime puhul on arvestatud nende parameetrite täitmist. Kognitiivse esiletuleku indeksit tabel 5 ei näita, kuna see sõltub loetelukatse sagedusest ja keskmisest positsioonist. Viimane veerg tabelis näitab ületatud künniste summat: mida suurem see summa arvuliselt on, seda suurem on tõenäosus, et värvinime puhul on tegemist põhinimega. Viis kriteeriumi künnist on ületanud värvinimed punainen punane, sininen sinine ja vihreä roheline, neli künnist värvinimed musta must, valkoinen valge, keltainen kollane, ruskea pruun, harmaa hall, vaaleanpunainen roosa ja oranssi oranž. Seega võib öelda, et võrreldes Mauno Koski tulemustega aastate eest (1983: 265) on oranssi soome keeles kodunenud ja leksikaliseerunud põhivärvinimi. Värvinimi oranssi on küll suhteliselt hiline rootsi laensõna, laenatud soome keelde alles 20. sajandi alguses, kuid sellegipoolest on see tänapäeva soome keeles põhivärvinimi. Enne kui teha lõplik otsus värvinime vaaleanpunainen roosa kuulumise või mitte kuulumise kohta põhivärvinimede hulka, tuleks uuesti vaadata Berlini ja Kay algset definitsiooni (1969: 5-7). Definitsiooni esimene punkt viitab monolekseemsusele ning vaaleanpunainen, koosnedes lingvistiliselt kahest sõnast vaalea hele ja punainen punane, ei saaks põhivärvinime

19 Põhivärvinimed soome keeles 183 staatusele kandideerida. Ometi võib öelda, et vaaleanpunainen tähistab tänapäeva soome keeles roosat, mitte mingil juhul helepunast (nagu otsetõlkest võiks arvata), kuna mitte ükski keelejuht ei ole helepunasele selle värvinimega viidanud. Helepunase kirjeldamiseks on kasutatud teisi värvisõnu, nt heleä punainen. Samuti esines vaaleanpunainen liitsõnades vaalea-vaaleanpunainen heleroosa ja tumma-vaaleanpunainen tumeroosa, mis näitab selgelt, et seda käsitletakse kui uut mõistet roosat värvust. Sõnaraamatutes on vaaleanpunainen vasteks alati roosa, mitte kunagi helepunane (vt Alanne 1982, Hurme ja Pesonen 1986). Värvisõna vaaleanpunainen võib soome keeles põhivärvinimeks lugeda, kuna värvisõna kuulub kõikide keelekõnelejate idiolekti, seda kasutatakse valentsipiiranguteta kõikide objektide tähistamiseks ning selle tähendus ei sisaldu ühegi teise põhivärvinime tähenduses, samuti on tegemist kognitiivselt esiletuleva sõnaga, nagu näitab kognitiivse esiletuleku indeks (vt joonis 1). Seega võib kinnitada, et vaaleanpunainen on psühholoogiliselt esiletulev põhivärvinimi, kuigi lingvistiliselt on tegemist liitsõnaga. Paralleele saab siin tuua ungari keelega, kus kaks põhivärvinime narancssárga oranž (otsetõlkes apelsinikollane, narancs apelsin + sárga kollane ) ja rózsaszín roosa (otsetõlkes roosivärv, rózsa roos + szín värv ) on põhivärvinimedeks (vt Uusküla ja Sutrop 2007, Uusküla 2008b). Ülejäänud soome keeles roosat tähistanud värvisõnad, nagu roosa roosa ja pinkki roosa, ei täida ühtki põhivärvinimele esitatud kriteeriumi, kuigi võivad edaspidi põlvkondade vahetudes põhivärvinimeks leksikaliseeruda (vt peatükk 3). Tabel 5. Tulemuste kokkuvõte. Sa nimetamissagedus, mp keskmine positsioon (ingl mean position), DI dominantsuse indeks, SI spetsiifilisuse indeks Värvinimi Tõlge Loetelukatse Nimeandmiskatse Summa Sa > 40 mp < 8 Sa 130 DI 1/2 1 SI > 0,20 punainen punane vihreä roheline sininen sinine musta must valkoinen valge

20 184 Mari Uusküla Värvinimi Tõlge Loetelukatse Nimeandmiskatse Summa Sa > 40 mp < 8 Sa 130 DI 1/2 1 SI > 0,20 keltainen kollane ruskea pruun oranssi oranž harmaa hall vaaleanpunainen roosa vaaleansininesinine hele violetti lilla liila lilla turkoosi türkiis beige beež pinkki roosa Kolm kriteeriumi künnist tabelis 5 (sagedus loetelukatses, dominantsuse ja spetsiifilisuse indeksid nimeandmiskatses) ületab värvinimi vaaleansininen helesinine, moodustades sümmeetrilise paari värvinimega vaaleanpunainen roosa. Samalaadset fenomeni täheldame ungari värvinimede puhul, kus põhivärvinime sárga kollane staatus on küllalt nõrk ning seda kipub asendama värvinimi citromsárga sidrunikollane, mis moodustab sümmeetrilise paari põhivärvinimega narancssárga oranž (Bogatkin-Uusküla ja Sutrop 2005b: 97, Uusküla ja Sutrop 2007, Uusküla 2008b). Soome keeles ei asenda värvisõna vaaleansininen põhivärvisõna sininen, kuna viimane hõlmab nii heledad kui ka tumedad sinised, kuid üritab tõusta 11. kohale esiletulevate (põhi)värvinimede hulgas, mis vastavalt Berlini ja Kay teooriale peaks kuuluma värvinimele, mis tähistab lillat, nt violetti, liila (või lila), kretliini, sinipunainen jne (vt Oja ja Uusküla 2011: ja Oja siinses kogumikus: lk). Värvinime sininen tähendus võib aja jooksul muutuda, hakates tähistama tumedamaid siniseid sinises spektriosas, mis loob uue, heledamaid siniseid tähistava põhivärvinime esilekerkimiseks soodsad tingimused. Võrrelda võib näiteks soome fokaalsinist eesti fokaalsinisega (Uusküla 2008: 37, 71). Värvinime vaaleansininen ei saa aga praegu veel põhivärvinimeks pidada, kuna kognitiivse esiletuleku järgi paigutub ta

21 Põhivärvinimed soome keeles ndaks pärast suurt hüpet (vt joonis 1) ning erinevalt värvinimest vaaleanpunainen, mille tähendus tänapäeva soome keeles on roosa ning mis kognitiivselt on keelekasutajatele monolekseemne (olgugi et lingvistiliselt koosneb kahest sõnast), tähistab vaaleansininen selgelt heledamat sinist kui fokaalsinine. Vastuargumentidest lähtudes võib värvinime vaaleansininen soome põhivärvinimede hulgast välja arvata. Ainult kaks kriteeriumi künnist (sagedus loetelukatses ja kogusagedus nimeandmiskatses) on ületanud värvinimi violetti lilla. Selle värvisõna põhivärvinimede hulka kuulumise suhtes on põhjust kahelda. Kognitiivse esiletuleku indeksi järgi (vt joonis 1) võiks violetti põhivärvinime staatusele kandideerida, kuna on järjestuses 11. kohal. Kuna soome keeles on veel teinegi esilduv nimetus lilla tähistamiseks, liila lilla, asendab see mõnel keelejuhil või mõnes kontekstis värvinime violetti. Nimeandmiskatses aga puudus keelejuhtide vaheline üksmeel, millist värvitahvlit värvinimega violetti nimetada. Kõige enam kasutati seda värvinime tahvlite VRV (26 korral 68-st) ja VBV (25 korral 68-st) nimetamiseks. Kuna keelejuhtide vahel puudub üksmeel (vähemalt 34 korral peaks mingit värvitahvlit ühe ja sama värvinimega nimetama), ei ole võimalik arvutada ei dominantsuse ega spetsiifilisuse indeksit, mis on põhivärvinimede leidmisel olulisemad kriteeriumid kui sagedus. Seega ei ole värvinimi violetti soome keeles põhivärvinimi ning ühtlasi võib öelda, et leksikaliseerunud põhivärvinimi lilla tähistamiseks hetkel puudub. 3. Vanematele vaaleanpunainen, lastele pinkki: eaga seotud värvi nimetamiserinevustest soome keeles Värvinimetamiserinevustest on autori varasem lühiartikkel (Uusküla 2009). Uurimusest selgub, et meeste ja naiste värvisõnavara valik nimeandmiskatses on suures osas samasugune, erinevused ilmnevad aga nooremate ja vanemate keelejuhtide keelekasutuses. Tabelis 7 on näidatud soome keelejuhtide sooline ja vanuseline jaotumine.

22 186 Mari Uusküla Tabel 7. Soome keelejuhtide ealine ja sooline jaotuvus (vanus aastates) Lapsed (2-10) Teismelised (11-18) Noored täiskasvanud (19-34) Täiskasvanud (35-65) Vanemad inimesed (65 ja vanemad) Mehed Naised Kokku Soome keeles kasutatakse roosa värvi tähistamiseks mitut nimetust. Inimesed kõige vanemast vanusegrupist (65-aastased ja vanemad) kasutavad värvinimesid ruusunpunainen roospunane, ruusunvärinen roosivärvi, karamellinvärvinen karamellivärvi, punertava punakas ja aniliininpunainen aniliinpunane sama värvi tähistamiseks, mida nooremates vanusegruppides nimetatakse peamiselt vaaleanpunainen roosa, sellest omakorda moodustatakse liitsõnad vaalean-vaaleanpunainen heleroosa ja tumman-vaaleanpunainen tumeroosa. Lisaks on soome keeles juurdunud uus roosa värvi nimetus pinkki, mis tähistab tumedamat roosakat tooni kui vaaleanpunainen roosa ning mida kasutavad põhiliselt teismelised ja noored täiskasvanud. Samas pole selge, millist värvitooni pinkki ikkagi märgib, kuna see võib esineda ka liitsõnades tummanpinkki tumeroosa (?) ja vaaleanpinkki heleroosa (?) (Uusküla 2009: 270). Üks 22-aastane kassapidaja (naine) viitas roosadele tahvlitele nimega pink. Värvinime roosa, mis võib samuti soome keeles roosat värvi märkida, nimetasid loetelukatses kokku 10 keelejuhti vanuses aastat. Teismelised ei nimetanud värvinime kordagi ning noorematest täiskasvanutest nimetas seda vaid üks 29-aastane meessoost keelejuht. Nimeandmiskatses kasutas värvinime roosa ainult 15 keelejuhti. Kasutajate seas oli üks 11-aastane õpilane ning isikuid vanusegruppidest noored täiskasvanud (kokku 6 keelejuhti), täiskasvanud (7 katseisikut) ning üks vanem naisterahvas vanusegrupist 65 ja vanemad. Lilla värvuse tähistamiseks kasutatav violetti lilla on aga tuttavam vanematele keelekõnelejatele, nooremate hulgas domineerib selle asemel värvinimi liila lilla. Lisaks kasutab vanem põlvkond lilla tähistamiseks veel

23 Põhivärvinimed soome keeles 187 värvisõnu sinipunainen sinipunane ja retliini lilla, violetne, mille tähendus jääb nooremale põlvkonnale ilmselt arusaamatuks (Uusküla 2009). Veel kasutati uuematest värvisõnadest järgmisi: lime laimiroheline, oliivi oliivroheline, persikka virsik, aprikoosi aprikoos, minttu piparmünt, turkoosi türkiis, fuksia fuksialilla/fuksiapunane, khaki jne (vt Uusküla 2009: 269). Kokkuvõte Soome keeles on autori kogutud andmete põhjal 10 põhivärvinime, kusjuures puudub leksikaliseerunud põhivärvinimi lilla tähistamiseks, kuna sellele kohale on mitu kandidaati, nende hulgas violetti ja liila. Mauno Koski ja Seija Kerttula on välja pakkunud, et soome keeles on 8 kindlat põhivärvinime kandidaati. Tabelis 6 on loetletud soome põhivärvinimed siinsete uurimustulemuste põhjal ning võrreldud neid tulemusi M. Koski ja S. Kerttula uurimustega (kumbki autor ei ole läbi viinud keeleintervjuusid suure arvu keelejuhtidega, vaid on kasutanud sõnaraamatuid, murdekogusid ja korpusi). Siinkohal on otstarbekas märkida, et erinevate meetodite kasutamisel saadakse erinevaid tulemusi, Berlini ja Kay originaalmeetod aga eeldab vahetuid intervjuusid keelejuhtidega. Tabel 6. Soome keele põhivärvinimed reastatud Berlini ja Kay originaaljärjekorra alusel Mauno Koski (1983) Seija Kerttula (2007) Mari Uusküla (2007) valge valkoinen valkoinen valkoinen must musta musta musta punane punainen punainen punainen roheline vihreä vihreä vihreä kollane keltainen keltainen keltainen sinine sinine sininen sininen pruun ruskea ruskea ruskea oranž (oranssi) - oranssi hall harmaa harmaa harmaa

24 188 Mari Uusküla Mauno Koski (1983) Seija Kerttula (2007) Mari Uusküla (2007) roosa - - vaaleanpunainen lilla (violetti) - - Märkus. Peatükk on koostatud varem ilmunud artikli põhjal (Uusküla 2007).