Marsalis Metall OÜ tehase keskkonnakompleksloa taotlus. Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA uuendamine

Transkriptio

1 Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA uuendamine Tallinn 217

2 Nimetus: Marsalis Metall OÜ tehase välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Töö tellija: Töö teostaja: Marsalis Metall OÜ Reg nr Salve 3a, Tallinna linn, Harju maakond, Tallinn, Tel E-post: OÜ Adepte Ekspert Reg nr Tuukri 54, Tallinn Tel , E-post Vastutav koostaja: Andrus Veskioja Töös osalesid: Milena Tae, Kristiina Seiton Töö teostamisaeg:

3 KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise kuupäev Loa taotluse registreerimisnumber (täidab loa andja) Loa taotluse konfidentsiaalsed osad 1. Käitaja andmed 1.1. Ärinimi/Nimi Marsalis Metall OÜ 1.2. Registrikood/Isikukood Postiaadress Salve 3a, Tallinna linn, Harju maakond, telefon e-posti aadress 2. Käitise andmed 2.1. Käitise nimetus Marsalis Metall OÜ 2.2. Käitise aadress Tallinna 2, Loksa, Harjumaa 2.3. Üldkontakt NADEZDA TOKAREVA, juhiabi telefon e-posti aadress 2.4. Territoriaalkood 1 EHAKi järgi 2.5. Maakonna kood EHAKi järgi 2.6. Käitise tootmisterritooriumi katastritunnuse numberkood 2.7. Käitise L-EST97 2 keskkoordinaadid nadezda.tokareva@marsalis.ee EHAK Loksa linn EHAK Harju maakond 4241:1:43, 4241:1:44, 4241:1:45, 4241:1:46, 4241:1:47 X: , Y: Tegevusala 3.1. Põhitegevusala nimetus EMTAK Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine 3.2. Muud tegevusalad, millele luba antakse 3.3. Käitise kategooria Põletusseade [ ] Jah EMTAKi koodid 3 Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth Kütuseliigi (nimetada) aastakulu, tonni (gaaskütuse korral tuhat m3) Kütuseliigi (nimetada) maksimaalne erikulu kg/h 6,358 Kerge kütteõli 25 Puit 18 Vedelgaas 2 Kerge kütteõli 33,61 3

4 (gaaskütuse korral m 3 /h) Keskmise võimsusega põletusseade 4 Puit 148,235 Vedelgaas 136,31 [ ] Jah [ ] Uus seade 5 Soojussisend ile vastav nimisoojussõ imsus Põletusseadmet e arv Liik 6 Kütuseliigi aastakulu tonnides, gaaskütuse korral m 3 ja osakaal Eeldatav töötundid e arv aastas 7 ning keskmine koormus Käitami se alguskuupäe v , 1 kerge kütteõli 3, , 1 kerge kütteõli 8, ,23 1 kerge kütteõli 1, Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine (THSi 113 lõikes 1 nimetatud tegevusalal) Tegevusalal orgaaniliste aastakulu, tonni (nimetada) lahustite Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 2 kohaselt) laadimine (terminal või tankla) Metallpinade katmine 54,352 [ ] Jah Laadimiskäive aastas, m Seakasvatus [ ] Jah Sigade arv Veisekasvatus [ ] Jah Veiste arv Kodulinnukasvatus [ ] Jah Kodulindude arv E-PRTR 9 registri kohustuslane [ ] Jah Heiteallikate arv 4

5 tootmisterritooriumil Käitise töötajate arv 35 Emaettevõtte nimi ja riik Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Muu (nimetada) [ ] Jah 4. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja 4.1. Nimi 4.2. Registrikood/Isikukood Postiaadress Tuukri tn 54, Tallinn 112 telefon , e-posti aadress info@adepte.ee 5. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Saasteaine CAS nr 1 Nimetus Heitkogus tonnides (täpsus,1); RM11 ja POSid12 kgdes (täpsus,1); PCDD/PCDF13 mg-des (täpsus,1) NMVOC NMVOC 29, Ksüleen 19, Tolueen, Propanool 3, Etanool 1,668 PM-sum 8, Vääveldioksiid, Lämmastikoksiidid 36, Süsinikoksiid 13, Süsinikdioksiid 1348, Raud(III)oksiid 1, Mangaan ja tema ühendid,75 6. Välisõhku väljutatavate saasteainete taotletavad hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist) Heiteallikas Saasteaine 5

6 Nimetus nr plaanil või kaardil CASi nr Nimetus Hetkelin e heitkogu s, g/s (täpsus,1; RM 11 mg/s) Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/nm 3 (täidetakse heite piirväärtuse olemasolul) Piirväärt us Prognoosita v kontsentrat sioon Segusõlme katel Hoone nr 8 pelletikatel Hoone nr 6 pelletikatel Värvimistsehhi nr 9 katel ROCA AC 916 Värvimistsehhi nr 11 katel K1 PM-sum, Vääveldioksiid, Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,1 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid - K2 PM-sum, Vääveldioksiid, Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,5 NMVOC NMVOC,24 K3 PM-sum, Vääveldioksiid, Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,2 NMVOC NMVOC,1 K4 PM-sum, Vääveldioksiid, Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,1 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid - K5 PM-sum, Vääveldioksiid,48 6

7 Hoone nr 2 katlamaja Keevitustsehhi üldventilatsioo n nr 1 Keevitustsehhi üldventilatsioo n nr 2 Keevitustsehhi üldventilatsioo n nr Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,12 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid - K6 PM-sum, Vääveldioksiid, Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,88 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid - V Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,22 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,2,1 V Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,22 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,2,1 V Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,22 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,2,1 Keevitustsehhi V Raud(III)oksiid,3 7

8 üldventilatsioo n nr 4 Keevitustsehhi üldventilatsioo n nr 5 Keevitustsehhi üldventilatsioo n nr 6 Ettevalmistust sehhi üldventilatsioo n nr 1 Ettevalmistust sehhi üldventilatsioo n nr 2 Ettevalmistust sehhi gaasilõikepingi ventilatsioon Ettevalmistust sehhi plasmalõikepi ngi ventilatsioon Mangaan ja tema ühendid PM-sum,2,1 V Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,2,1 V Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,2,1 V Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,51 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,3,2 V Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,51 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,3,2 V Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid, Süsinikoksiid, Lämmastikoksiidid,11 V Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid, Süsinikoksiid,77 8

9 nr 1 Ettevalmistust sehhi plasmalõikepi ngi ventilatsioon nr 2 Koostamistseh hi üldventilatsioo n nr 1 Koostamistseh hi üldventilatsioo n nr 2 Koostamistseh hi üldventilatsioo n nr 3 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr Lämmastikoksiidid,33 V Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid, Süsinikoksiid, Lämmastikoksiidid,33 V Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,4 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,3,2 V Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,4 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,3,2 V Lämmastikoksiidid, Süsinikoksiid,4 NMVOC NMVOC, Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,3,2 V9-1 NMVOC NMVOC, Ksüleen, Tolueen, Propanool, Etanool,19 Maalritsehh nr V9-2 NMVOC NMVOC,335 9

10 9 ventilatsioon nr 2 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 3 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 4 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 5 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 6 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 7 Maalritsehh nr 11 haavelduskam bri ventilatsioon Maalritsehh nr 11 värvimiskambr i ventilatsioon nr 1 Maalritsehh nr 11 värvimiskambr i ventilatsioon nr 2 Maalritsehh nr Ksüleen, Tolueen, Propanool, Etanool,19 V9-3 NMVOC NMVOC, Ksüleen, Tolueen, Propanool, Etanool,19 V9-4 NMVOC NMVOC, Ksüleen, Tolueen, Propanool, Etanool,19 V9-5 PM-sum V9-6 PM-sum V9-7 PM-sum V11-1 PM-sum,81,81,81,122 V11-2 NMVOC NMVOC, Ksüleen, Tolueen, Propanool, Etanool,18 V11-3 NMVOC NMVOC, Ksüleen, Tolueen, Propanool, Etanool,18 V12-1 NMVOC NMVOC, Ksüleen,117 1

11 ventilatsioon Tolueen, Propanool, Etanool,1 7. Saasteainete püüdeseadmed ja nende efektiivsuse kontrollimise sagedus Heiteall ika nr kaardil või plaanil Püüdeseade Püüdesea Tegevus-ala Püütav saasteaine dme efektiivsuse või tehno- kontrolli sagedus loogia- protsess/osa kond, tsehh, tehnoloogia-seade Nimetus, Arv tüüp CASi nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste, % V1-1 DISA NPN6-4 1 kord kvartalis Keevitustseh hi üldventilatsi oon nr 1 PMsum summaar selt 8 V1-2 DISA NPN6-4 1 kord kvartalis Keevitustseh hi üldventilatsi oon nr 2 PMsum summaar selt 8 V1-3 DISA NPN6-4 1 kord kvartalis Keevitustseh hi üldventilatsi oon nr 3 PMsum summaar selt 8 V1-4 DISA NPN6-4 1 kord kvartalis Keevitustseh hi üldventilatsi oon nr 4 PMsum summaar selt 8 V1-5 DISA NPN6-4 1 kord kvartalis Keevitustseh hi üldventilatsi oon nr 5 PMsum summaar selt 8 V1-6 DISA NPN6-4 1 kord kvartalis Keevitustseh hi üldventilatsi oon nr 6 PMsum summaar selt 8 V2-1, V2-2 Filtersüst eem Donaldso n DFPRO8 1 kord kvartalis SIDEROS 2 kord kvartalis Ettevalmistu stsehhi üldventilatsi oon nr 1 ja ettevalmistu stsehhi üldventilatsi oon nr 2 PMsum PMsum summaar selt summaar selt 99,9 99,9 V2-3 TEKA filter 1 kord kvartalis Ettevalmistu stsehhi gaasilõikepi PMsum summaar selt 99 11

12 ngi ventilatsioo n V2-4 ESAB filter 1 kord kvartalis Ettevalmistu stsehhi plasmalõike pingi ventilatsioo n nr 1 PMsum summaar selt 99,8 V2-5 Coral tsüklon 1 kord kvartalis Ettevalmistu stsehhi plasmalõike pingi ventilatsioo n nr 2 PMsum summaar selt 9 V9-1 Filter NLA kord kvartalis Maalritsehh nr 9 ventilatsioo n nr 1 PMsum summaar selt 99,99 V9-2 Filter NLA kord kvartalis Maalritsehh nr 9 ventilatsioo n nr 2 PMsum summaar selt 99,99 V9-3 Filter NLA kord kvartalis Maalritsehh nr 9 ventilatsioo n nr 3 PMsum summaar selt 99,99 V9-4 Filter NLA kord kvartalis Maalritsehh nr 9 ventilatsioo n nr 4 PMsum summaar selt 99,99 V9-5 Filtrersüst eem 1 kord kvartalis Maalritsehh nr 9 ventilatsioo n nr 5 PMsum summaar selt 9 V9-6 Filtrersüst eem 1 kord kvartalis Maalritsehh nr 9 ventilatsioo n nr 6 PMsum summaar selt 9 V9-7 Filtrersüst eem 1 kord kvartalis Maalritsehh nr 9 ventilatsioo n nr 7 PMsum summaar selt 9 V11-1 Filtrersüst eem 1 kord kvartalis Maalritsehh nr 11 haavelduska mbri ventilatsioo n PMsum summaar selt 9 12

13 V11-2 Paberfilte r Kangasfilt er 1 kord kvartalis 1 kord kvartalis Maalritsehh nr 11 värvimiskam bri ventilatsioo n nr 1 PMsum PMsum summaar selt summaar selt V11-3 Paberfilte r Kangasfilt er 1 kord kvartalis 1 kord kvartalis Maalritsehh nr 11 värvimiskam bri ventilatsioo n nr 2 PMsum PMsum summaar selt summaar selt V12-1 Paberfilte r Kangasfilt er 6 kord kvartalis 6 kord kvartalis Maalritsehh nr 12 ventilatsioo n PMsum PMsum summaar selt summaar selt Loa taotletav kehtivusaeg [ ] tähtajatu: alates pp-kk-aaaa [ ] tähtajaline, (pp-kk-aaaa kuni pp-kk-aaaa ) 9. Loa kättetoimetamise soovitav viis ja kontaktandmed [ ] tähitud postiga [ ] elektronpostiga 1. Käitaja (nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) 13

14 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Käitise asukoha kirjeldus Kliimatingimused Tegevusalade kirjeldus Kütteseadmed Tsehhi nr 9 värvimis- ja haavelduskamber Tsehhi nr 11 haaveldus- ja värvimiskambrid Maalritsehh nr 12 värvimiskamber Plasma-ja gaasilõikus Keevitamine Heiteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa, saasteainete püüdeseadmed ning muud heite vähendamise meetmed Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika kuude ja päevade lõikes Tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed Saasteainete heitkoguste arvestamine Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) summaarsed heitkogused Tehnoloogilised äkkheited Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Müra võimaliku esinemise hinnang Andmed muude tekkida võivate keskkonnahäiringute kohta Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramine Plasma-ja gaasilõikusel tekkivate saasteainete heitkoguste määramine Haavelpuhastusel tekkivate saasteainete heitkoguse määramisel Metallide keevitamisest tekkivate saasteainete heitkoguste määramine Õhukvaliteedi taseme määramine Maapinnalähedase õhukihi arvutusliku õhukvaliteedi taseme kaardid Saasteainete heitkoguste, õhukvaliteedi ja müra seire LOÜ-de summaarsed heitkogused tööstusheite seaduse 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral Järeldused ja ettepanekud Kasutatud allikad

15 Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Marsalis Metall OÜ (reg nr ) tellimusel ja lähteandmete alusel ettevõtte tehase õhuheitmetele keskkonnakaitselise hinnangu andmiseks ja kompleksloa heitkoguste projekti koostamiseks. Käesoleva keskkonnakompleksloa heitkoguste projekti (LHK projekt) on koostanud OÜ Adepte Ekspert (reg nr ). Lähteandmed projekti koostamiseks on saadud ettevõtte esindaja käest. Saasteainete heitkoguse määramine on teostatud arvestuslikul meetodil Eestis kehtivate metoodika ja saasteainete piirkontsentratsioonide normatiivide alusel. Lähtutud on järgmistest õigusaktidest: Tööstusheite seadus, vastu võetud Vabariigi Valitsuse aasta määrus nr 89 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba Keskkonnaministri määrus nr 36 Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud Keskkonnaministri 1. jaanuari 217. a määrus nr 67 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri 1. jaanuari 217. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid. Keskkonnaministri 1. jaanuar 217. a määrus nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri 1. jaanuari 217. a määrus nr 59 Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 1. jaanuari 217 määrus nr 86 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud a Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12-3/13/ Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud keevitusprotsessidest ja metalli puhastusprotsessidest lähtuvale välisõhu saastele arvutusmetoodikat. Andmed metallitöötlusprotsessides tekkivate saasteainete ja nende eriheidete kohta on käesolevas LHK projektis saadud järgmistest dokumentidest: МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ) Санкт-Петербург 2, Разработан: НИИ Атмосфера 1. 1 Antud metoodikat on Eestis kasutatud mitmete metallitöötlusettevõtete välisõhu saastelubade koostamisel, samuti on metoodika kasutamist samalaadsetes ettevõtetes kooskõlastanud Keskkonnaministeerium näiteks oma kirjaga nr 12-3/ Käesoleva LHK projekti koostamisel ei peetud asjakohaseks veelkordselt metoodika kasutamisele Keskkonnaministeeriumi kinnituse küsimist. 15

16 USEPA Emission Factor Documentation for AP-42. Section Abrasive blasting. Final Report. Kättesaadav: 16

17 1 Käitise asukoha kirjeldus Osaühingu Marsalis Metall tootmisterritoorium asub aadressidel Tallinna 2, Tallinna 2 b, Tallinna 2 c, Tallinna 2d, Tallinna 2e Loksa, Harjumaa (katastritunnused vastavalt 4241:1:43, 4241:1:44, 4241:1:45, 4241:1:46, 4241:1:47). EHAK-424-Loksa linn; EHAK-37-Harju maakond. Maaüksuste pindalad on 5852 m 2, 3172 m 2, m 2, m 2, m 2 ning kõikide maaüksuste sihtotstarve on 1% tootmismaa. Lähim elamu asub Mere 3, Loksa, kaugus ca 63 m. Heiteallika asukohakaart on esitatud joonisel 1. Joonis 1. Heiteallika asukohakaart. Rohelise ringiga on tähistatud heiteallikate teoreetiline mõjupiirkond (5 korda kõrgeima heiteallika kõrgus). Joonise alus: Maa-amet X-Gis Ettevõte paikneb koordinaatidel (L-Est):, X: , Y: Ettevõtte kõige kõrgema heiteallika heitava 5-kordse kõrgusel maapinna kõrguste vahe ei ületa 5 meetrit 1 km kohta. Vastavalt sellele maapinna reljeefi hajuvusarvutustes ei ole vaja arvestada. 17

18 Kõrgema heiteallika 5 kordse kõrgusega võrdne kaugus on 2*5 = 1 m. Sellisel kaugusel ei esine hajuvusarvutust mõjutada võivaid tehnogeenseid objekte. Joonis 2. Käitise asendiplaan. Esitatud on kinnistu territooriumi piir ja heiteallikad. Joonise alus: Maa-amet X-Gis 18

19 Tabel 1. Heiteallikate koordinaadid Heiteallikas Tähis X Y Segusõlme katel K , ,2 Hoone nr 8 pelletikatel K , ,7 Hoone nr 6 pelletikatel K , ,5 Värvimistsehhi nr 9 katel ROCA AC 916 K , ,3 Värvimistsehhi nr 11 katel K , ,2 Hoone nr 2 katlamaja K , ,3 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 1 V , , Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 2 V , , Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 3 V , ,8 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 4 V , ,2 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 5 V , ,9 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 6 V ,3 5967,9 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 1 V , ,6 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 2 V , ,8 Ettevalmistustsehhi gaasilõikepingi ventilatsioon V , , Ettevalmistustsehhi plasmalõikepingi ventilatsioon nr 1 V , ,2 Ettevalmistustsehhi plasmalõikepingi ventilatsioon nr 2 V , ,5 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 1 V , , Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 2 V , ,4 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 3 V , ,9 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 1 V , ,9 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 2 V , ,7 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 3 V , ,8 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 4 V , ,6 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 5 V , ,6 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 6 V , , Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 7 V , ,8 Maalritsehh nr 11 haavelduskambri ventilatsioon V , ,8 Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 1 V , ,5 Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 2 V , ,2 Maalritsehh nr 12 ventilatsioon V , ,9 19

20 1.1 Kliimatingimused Loksa klimaatilised näitajad (Harku meteoroloogiajaama andmetel) on paljuaastaste mõõtmisandmete põhjal järgmised: Temperatuurid: välisõhu keskmine temperatuur: 4.7 o C; välisõhu arvestuslik temperatuur keskküttele -22 o C; kõige soojema kuu keskm. õhutemp kell o C Tuuled: Väikseim kuu keskmine tuule kiirus (august) 3,2 m/s Suurim tuule keskmine kirus (jaanuar) 4,5 m/s Paljuaastane keskmine tuule kiirus 3,9 m/s Sademed: Aasta keskmine sademete hulk 693 mm Minimaalne keskmine kuu sademete hulk (veebruar) 34 mm Maksimaalne keskmine kuu sademete hulk (august) 83 mm Joonis 3. Harku MJ aastane tuulteroos pikaajalise (198-25) perioodi kohta. Allikas: EMHI 2

21 2 Tegevusalade kirjeldus Marsalis Metall OÜ tegevusaladeks on: Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine EMTAK: Ettevõttes töötab 35 inimest. Töö toimub esmaspäevast-pühapäevani kahes vahetuses 7: 23. ja 52 nädalat aastas ehk 5824 tundi. 2.1 Kütteseadmed Tallinna tn 2e Loksa linnas asub Segusõlme katlamaja (K1), hoone nr 8 pelletikatel (K2), hoone nr 6 pelletikatel (K3), värvimistsehhi nr 9 katel ROCA AC 916 (K4) ja värvimistsehhi nr 11 katel (K5). Tallinna tn 2b Loksa linnas asub hoone nr 2 katlamaja (K6). Kateldes K1, K4, K5 ja K6 kasutatakse kütusena kerge kütteõli. Kerge kütteõli aastane kulu on maksimaalselt 22 tonni. Kateldes K2 ja K3 kasutatakse kütusena puitu. Puidu aastane kulu on 18 tonni. Katelde kogusoojusvõimsus on 463 kw ehk 4,63 MW. Andmed kütteseadmete nimisoojusvõimsuste ja kateldes kasutatava kütuse kohta on esitatud tabelis: Tabel 2. Küttesedmete nimisoojusvõimsused ja kasutatav kütus Tähis Tööaeg Katla võimsus, kw Kütuse kogus tonni Kütuse liik K kerge kütteõli K puidupellet K puidupellet K kerge kütteõli K kerge kütteõli K kerge kütteõli Lisaks asuvad tsehhides nr 1 (V1-1, V1-2, V1-3), nr 2 (V2-1, V2-2) ja nr 3 (V3-1, V3-2, V3-3) soojuskiirgurid. Soojuskiirgurid töötavad vedelgaasil Vedelgaasi aastane maksimaalne kulu on 2 tonni. Soojuskiirgureid on kokku 65, igaüks võimsusega 27 kw. Soojuskiirgurite koguvõimsus on 1755 kw ehk 1,755 MW. Tabel 3. Soojuskiirgurite jaotus tsehhis nr 1, nr 2 ja nr 3 Soojuskiirgurid Arv Võimsus kw Koguvõimsus kw Vedelgaas, tonni Tsehh 1 (V1-1, V1-2, V1-3) , 126,154 Tsehh 2 (V2-1, V2-2) , 49,231 Tsehh 3 (V3-1, V3-2, V3-3) , 24,615 Segusõlme katla suitsugaasid väljuvad korstnast, mille diameeter on 3,385 m ja kõrgus 6 m. Suitsugaaside hinnanguline temperatuur on 13 C. Kütuseks kasutatakse kerge kütteõli. Kütuse kulu on 3 tonni / aastas. Heiteallikat tähistame joonisel 2 K1. Tabel 4. Andmed kasutatava kütuse kohta segusõlme katlas K1 Kasutatav kütus Kerge kütteõli KN kood Kütuse aastane kulu B, t 3, 21

22 Kütusekulu nominaalkoormusel Bn, kg/h 22, Tihedus, kg/m 3 86, Kütuse tarbimisaine koostis, massi % Süsinik, C 86,4 Vesinik, H 13,3 Väävel, S,1 Tuhasus, A,1 Veesisaldus, W,2 Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, MJ/kg 42,5 Kuna heiteallikatest väljuvate saasteainete kiiruse kohta andmed puuduvad, arvutatakse mahtkiirus järgnevalt: Tabel 5. Heiteallika K1 suitsugaaside maht- ja joonkiiruse arvutamine Kütteseadme võimsus N= 1 MW Diameeter d=,25 m Hapniku sisaldus 3 % Arvestatakse, et kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on,25 Nm 3 /MJ V= N*,25 V=,25 Nm 3 /s Liigõhutegur 3 %-lise hapniku sisalduse puhul: α=2,9/(2,9-3) α= 1,168 Standardse 3%-lise hapniku sisalduse juures on gaaside mahtkulu leitav Vg=V*α Vg=,292 Nm 3 /s Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt: T= 13 C Mahtkiirus temperatuuril 13 C on järgmine: ω=vg(273+13)/273 ω=,431 m 3 /s Leiame suitsugaaside joonkiiruse v kasutades valemit v = 4* ω / ( π * d 2 ) v=,48 m/s Hoone nr 8 pelletikatel on võimsusega 5 kw ehk,5 MW. Suitsugaasid väljuvad korstnast, mille diameeter on,3 m ja kõrgus 14 m. Suitsugaaside hinnanguline temperatuur on 13 C. Kütuseks kasutatakse puidupelletit. Kütuse kulu on 14 tonni / aastas. Heiteallikat tähistame joonisel 2 K2. Tabel 6. Andmed hoone nr 8 pelletikatlas kasutatava kütuse kohta (K2) Kasutatav kütus Puitkütus (saepuru) KN kood Kütuse aastane kulu B, t 14 Kütusekulu nominaalkoormusel Bn, kg/h 15,9 Tihedus, kg/m Kütuse tarbimisaine koostis, massi % Süsinik, C 4,4 Vesinik, H 4,8 Väävel, S <,5 22

23 Tuhasus, A,8 Veesisaldus, W 2 Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, MJ/kg 17, Kuna heiteallikatest väljuvate saasteainete kiiruse kohta andmed puuduvad, arvutatakse mahtkiirus järgnevalt: Tabel 7. Heiteallika K2 suitsugaaside maht- ja joonkiiruse arvutamine Kütteseadme võimsus N=,5 MW Diameeter d=,25 m Hapniku sisaldus 6 % Arvestatakse, et kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on,25 Nm 3 /MJ V= N*,25 V=,125 Nm 3 /s Liigõhutegur 6 %-lise hapniku sisalduse puhul: α=2,9/(2,9-6) α= 1,43 Standardse 6%-lise hapniku sisalduse juures on gaaside mahtkulu leitav Vg=V*α Vg=,175 Nm 3 /s Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt: T= 13 C Mahtkiirus temperatuuril 13 C on järgmine: ω=vg(273+13)/273 ω=,259 m 3 /s Leiame suitsugaaside joonkiiruse v kasutades valemit v = 4* ω / ( π * d 2 ) v= 3,664 m/s Hoone nr 6 pelletikatel on võimsusega 2 kw ehk,2 MW. Suitsugaasid väljuvad korstnast, mille diameeter on,3 m ja kõrgus 1 m. Suitsugaaside hinnanguline temperatuur on 13 C. Kütuseks kasutatakse puidupelletit. Kütuse kulu on 4 tonni / aastas. Heiteallikat tähistame joonisel 2 K3. Tabel 8. Andmed hoone nr 6 pelletikatlas kasutatava kütuse kohta (K3) Kasutatav kütus Puitkütus (saepuru) KN kood Kütuse aastane kulu B, t 4 Kütusekulu nominaalkoormusel Bn, kg/h 42,4 Tihedus, kg/m Kütuse tarbimisaine koostis, massi % Süsinik, C 4,4 Vesinik, H 4,8 Väävel, S <,5 Tuhasus, A,8 Veesisaldus, W 2 Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, MJ/kg 17, 23

24 Kuna heiteallikatest väljuvate saasteainete kiiruse kohta andmed puuduvad, arvutatakse mahtkiirus järgnevalt: Tabel 9. Heiteallika K3 suitsugaaside maht- ja joonkiiruse arvutamine Kütteseadme võimsus N=,2 MW Diameeter d=,25 m Hapniku sisaldus 6 % Arvestatakse, et kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on,25 Nm 3 /MJ V= N*,25 V=,5 Nm 3 /s Liigõhutegur 6%-lise hapniku sisalduse puhul: α=2,9/(2,9-6) α= 1,43 Standardse 6%-lise hapniku sisalduse juures on gaaside mahtkulu leitav Vg=V*α Vg=,7 Nm 3 /s Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt: T= 13 C Mahtkiirus temperatuuril 13 C on järgmine: ω=vg(273+13)/273 ω=,14 m 3 /s Leiame suitsugaaside joonkiiruse v kasutades valemit v = 4* ω / ( π * d 2 ) v= 1,465 m/s Värvimistsehhi nr 9 katel ROCA AC 916 on võimsusega 1 kw ehk 1 MW. Suitsugaasid väljuvad korstnast, mille diameeter on,3 m ja kõrgus 8 m. Suitsugaaside hinnanguline temperatuur on 13 C. Kütuseks kasutatakse kerge kütteõli. Kerge kütteõli kulu on 8 tonni/ aastas. Heiteallikat tähistame joonisel 2 K4. Tabel 1. Andmed värvimistsehhi katlas ROCA AC 916 kasutatava kütuse kohta (K4) Kasutatav kütus Kerge kütteõli KN kood Kütuse aastane kulu B, t 8, Kütusekulu nominaalkoormusel Bn, kg/h 84,7 Tihedus, kg/m 3 86, Kütuse tarbimisaine koostis, massi % Süsinik, C 86,4 Vesinik, H 13,3 Väävel, S,1 Tuhasus, A,1 Veesisaldus, W,2 Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, MJ/kg 42,5 Kuna heiteallikatest väljuvate saasteainete kiiruse kohta andmed puuduvad, arvutatakse mahtkiirus järgnevalt: Tabel 11. Heiteallika K4 suitsugaaside maht- ja joonkiiruse arvutamine Kütteseadme võimsus N= 1 MW Diameeter d=,25 m 24

25 Hapniku sisaldus 3 % Arvestatakse, et kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on,25 Nm 3 /MJ V= N*,25 V=,25 Nm 3 /s Liigõhutegur 3 %-lise hapniku sisalduse puhul: α=2,9/(2,9-3) α= 1,168 Standardse 3%-lise hapniku sisalduse juures on gaaside mahtkulu leitav Vg=V*α Vg=,292 Nm 3 /s Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt: T= 13 C Mahtkiirus temperatuuril 13 C on järgmine: ω=vg(273+13)/273 ω=,431 m 3 /s Leiame suitsugaaside joonkiiruse v kasutades valemit v = 4* ω / ( π * d 2 ) v= 6,99 m/s Värvimistsehhi nr 11 katlamaja on võimsusega 123 kw ehk 1,23 MW. Suitsugaasid väljuvad korstnast, mille diameeter on,4 m ja kõrgus 15 m. Suitsugaaside hinnanguline temperatuur on 13 C. Kütusena kasutatakse kerge kütteõli. Kütuse kulu on 1 tonni / aastas. Heiteallikat tähistame joonisel 2 K5. Tabel 12. Andmed värvitsehhi nr 11 katlamajas kasutatava kütuse kohta (K5) Kasutatav kütus Kerge kütteõli KN kood Kütuse aastane kulu B, t 1, Kütusekulu nominaalkoormusel Bn, kg/h 86,7 Tihedus, kg/m 3 86, Kütuse tarbimisaine koostis, massi % Süsinik, C 86,4 Vesinik, H 13,3 Väävel, S,1 Tuhasus, A,1 Veesisaldus, W,2 Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, MJ/kg 42,5 Kuna heiteallikatest väljuvate saasteainete kiiruse kohta andmed puuduvad, arvutatakse mahtkiirus järgnevalt: Tabel 13. Heiteallika K5 suitsugaaside maht- ja joonkiiruse arvutamine Kütteseadme võimsus N= 1,23 MW Diameeter d=,25 m Hapniku sisaldus 3 % Arvestatakse, et kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on,25 Nm 3 /MJ V= N*,25 V=,256 Nm 3 /s Liigõhutegur 3 %-lise hapniku sisalduse puhul: α=2,9/(2,9-3) α= 1,168 25

26 Standardse 3%-lise hapniku sisalduse juures on gaaside mahtkulu leitav Vg=V*α Vg=,299 Nm 3 /s Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt: T= 13 C Mahtkiirus temperatuuril 13 C on järgmine: ω=vg(273+13)/273 ω=,441 m 3 /s Leiame suitsugaaside joonkiiruse v kasutades valemit v = 4* ω / ( π * d 2 ) v= 3,51 m/s Hoone nr 2 katlamaja K6 on võimsusega 88 kw ehk,88 MW. Suitsugaasid väljuvad korstnast, mille diameeter on,5 m ja kõrgus 18 m. Suitsugaaside hinnanguline temperatuur on 13 C. Kütusena kasutatakse kerge kütteõli. Kütuse kulu on 4 tonni / aastas. Heiteallikat tähistame joonisel 2 K6. Tabel 14. Andmed hoone nr 2 katlamajas kasutatava kütuse kohta (K6) Kasutatav kütus Kerge kütteõli KN kood Kütuse aastane kulu B, t 4, Kütusekulu nominaalkoormusel Bn, kg/h 74,5 Tihedus, kg/m 3 86, Kütuse tarbimisaine koostis, massi % Süsinik, C 86,4 Vesinik, H 13,3 Väävel, S,1 Tuhasus, A,1 Veesisaldus, W,2 Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, MJ/kg 42,5 Kuna heiteallikatest väljuvate saasteainete kiiruse kohta andmed puuduvad, arvutatakse mahtkiirus järgnevalt: Tabel 15. Heiteallika K6 suitsugaaside maht- ja joonkiiruse arvutamine Kütteseadme võimsus N=,88 MW Diameeter d=,25 m Hapniku sisaldus 3 % Arvestatakse, et kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on,25 Nm 3 /MJ V= N*,25 V=,22 Nm 3 /s Liigõhutegur 3 %-lise hapniku sisalduse puhul: α=2,9/(2,9-3) α= 1,168 Standardse 3%-lise hapniku sisalduse juures on gaaside mahtkulu leitav Vg=V*α Vg=,257 Nm 3 /s Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt: T= 13 C Mahtkiirus temperatuuril 13 C on järgmine: ω=vg(273+13)/273 ω=,379 m 3 /s Leiame suitsugaaside joonkiiruse v kasutades valemit v = 4* ω / ( π * d 2 ) v= 1,932 m/s 26

27 Tsehhis nr 1 on 41 soojuskiirgurit koguvõimsusega 117 kw ehk 1,17 MW. Suitsugaasid väljuvad kolmest ventilatsiooni avast V1-1, V1-2 ja V1-3. Kõikide ventilatsioonavade diameeter on,5 m ja kõrgus 2 m. Kütusena kasutatakse vedelgaasi. Kütuse kulu on 126,154 tonni / aastas. Heiteallikat tähistame joonisel 2 V1-1, V1-2, V1-3. Tabel 16. Andmed tsehhi nr 1 soojuskiirgurites kasutatava kütuse kohta Kasutatav kütus Vedelgaas KN kood Kütuse aastane kulu B, tonni 126,15 Kütusekulu nominaalkoormusel Bn, kg/h 85,98 Tihedus, kg/m 3 51, Kütuse tarbimisaine koostis, massi % Süsinik, C 75, Vesinik, H 25, Väävel, S, Tuhasus, A, Veesisaldus, W, Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, MJ/kg 46,35 Tsehhis nr 2 on 16 soojuskiirgurit koguvõimsusega 432 kw ehk,432 MW. Suitsugaasid väljuvad kahest ventilatsiooni avast V2-1 ja V2-2. Mõlema ventilatsiooniava diameeter on,5 m ja kõrgus 2 m. Kütusena kasutatakse vedelgaasi. Kütuse kulu on 49,231 tonni / aastas. Heiteallikat tähistame joonisel 2 V2-1, V2-2. Tabel 17. Andmed tsehhi nr 2 soojuskiirgurites kasutatava kütuse kohta Kasutatav kütus Vedelgaas KN kood Kütuse aastane kulu B, tonni 49,23 Kütusekulu nominaalkoormusel Bn, kg/h 33,55 Tihedus, kg/m 3 51 Kütuse tarbimisaine koostis, massi % Süsinik, C 75, Vesinik, H 25, Väävel, S, Tuhasus, A, Veesisaldus, W, Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, MJ/kg 46,4 27

28 Tsehhis nr 3 on 8 soojuskiirgurit koguvõimsusega 216 kw ehk,216 MW. Suitsugaasid väljuvad kolmest ventilatsiooni avast V3-1, V3-2, V3-3, kõikide ventilatsiooniavade diameeter on,5 m ja kõrgus 2 m. Kütusena kasutatakse vedelgaasi. Kütuse kulu on 24,615 tonni / aastas. Heiteallikat tähistame joonisel 2 V3-1, V3-2, V3-3. Tabel 18. Andmed tsehhi nr 3 soojuskiirgurites kasutatava kütuse kohta Kasutatav kütus Vedelgaas KN kood Kütuse aastane kulu B, tonni 24,615 Kütusekulu nominaalkoormusel Bn, kg/h 16,78 Tihedus, kg/m 3 51, Kütuse tarbimisaine koostis, massi % Süsinik, C 75, Vesinik, H 25, Väävel, S, Tuhasus, A, Veesisaldus, W, Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, MJ/kg 46, Tsehhi nr 9 värvimis- ja haavelduskamber Maalritsehh nr 9 on nii värvimiskamber (V9-1, V9-2, V9-3, V9-4) kui ka haavelduskamber (V9-5, V9-6 ja V9-7). Töö tsükkel on selliselt, et kaks päeva nädalas toimub detailide puhastamine haavlitega. Kolmandal päeval toimub haavlite korjamine ja puhastamine tolmust. Ülejäänud neljal päeval toimub detailide värvimine ja kuivamine. Eeltöötluse käigus töödeldakse detailide pindu, puhastades detailide pinnad mustusest, värvist ja metalli oksiididest. Detailide puhastamine toimub haavelpritsiga. Ettevõttes kasutatakse detailide puhastamisel metallhaavleid, haavlite kulu on 1333 kg/h. Haavlite kulu aastas on 6 tonni. Haavelkamber on varustatud filtritega, mille püüdeefektiivsus on vähemalt 9%. Kui töötavad haavelduskambri filtrid, siis värvimiskambri filtrite uksed on samal ajal suletud ja vastupidi. Filtri läbinud õhk suunatakse väliskeskkonda läbi ventilatsioonide V9-5, V9-6 ja V9-7. Iga ventilatsiooni mahtkiirus eraldi on 54 m 3 /h ehk 15, m 3 /s. Haavelkambri ventilatsiooni mahtkiirus kokku on 162 m 3 /h ehk 45 m 3 /s. Haavelkambri maksimaalne tööaeg on 1688 tundi / aastas. Värvimiskambris toimub toodete metallpindade värvimine, mis on ettevõttes olulisemaks lenduvate orgaaniliste ühendite heiteallikaks. Toodete pindade viimistlus viiakse läbi vastavalt toodete pindadele esitatavatele kvaliteedinõuetele. Värvimine toimub tsükliliselt, värvimiskambrisse paigaldatakse tooted, seejärel tooted värvitakse värvipüstoliga ja peale värvisegu pealekandmist jäetakse värvimiskambrisse kuivama. Värvisegu pealekandmine toimub värvipüstoliga, mille pihustusdüüsid valitakse vastavalt värvitavale tootele. Metalltoodete värvimisel kasutatakse lahustipõhiseid värve, lahusteid ja kõvendeid. Värvimiskambris toimub töö kahes vahetuses ja värvimiskambris töötab maksimaalselt neli maalrit. Värvimiskamber on varustatud nelja sissepuhke- ja väljapuhkeseadmega. Ventilatsioonide V9-1, V9-2, V9-3, V9-4 mahtkiirus eraldi on 35 m 3 /h ehk 9,722 m 3 /s. Nelja ventilatsiooni mahtkiirus kokku on 14 m 3 /h ehk 38,888 m 3 /s. Iga ventilatsiooni ava läbimõõt on,9 m ja kõrgus 2 m. Värvikambri maksimaalseks tööajaks on 332 tundi aastas. 28

29 Värvimiskambrisse sissetulev õhk puhastatakse tolmust ja väljaminev õhk puhastatakse värvi- ja lakiosakestest. Värvikambrisse sisenev õhk läbib filtri mille tahkete osakeste püüdeefektiivsus on 98%. Ventilatsioonidest V9-1, V9-2 ja V9-3 väljuv õhk läbib filtri NLA 4-3, mille püüdeefektiivsus on 99,99%. 2.3 Tsehhi nr 11 haaveldus- ja värvimiskambrid Tsehh nr 11 jaotub kolmeks ruumiks, mida on vajadusel võimalik ühendada üheks ruumiks. Tsehhis on üks haavelduskamber (V11-1) ja kaks värvikambrit (V11-2, V11-3). Haavelduskambris toimub detailide puhastamine haavelpritsiga. Ettevõttes kasutatakse detailide puhastamisel metallhaavleid. Haavlite kulu on 2 kg/h. Haavlite kulu aastas on 6 tonni. Metallhaavlid on korduvalt kasutatavad. Puhastamisel kasutatud haavlid kogutakse haavelkambris kokku ja suunatakse separaatorisse, kus nad puhastatakse vanavärvist, tolmust ja muust mustusest. Haavelkamber on varustatud filtriga, mille püüdeefektiivsus on vähemalt 9%. Filtri läbinud õhk suunatakse väliskeskkonda läbi ventilatsiooni V11-1. Ventilatsiooniava läbimõõt on,3 m ja kõrgus 7 m ning ventilatsiooni mahtkiirus 8 m 3 /h ehk 2,222 m 3 /s. Haavelduskambris töötab korraga kaks haaveldajat. Haavelkambri maksimaalseks tööajaks on 5824 tundi aastas. Kahes värvimiskambris (V11-2 ja V11-3) toimub toodete metallpindade värvimine, mis on teine lenduvate orgaaniliste ühendite heiteallikas. Toodete pindade viimistlus viiakse läbi vastavalt toodete pindadele esitatavatele kvaliteedinõuetele. Värvimine toimub tsükliliselt, värvimiskambrisse paigaldatakse tooted, seejärel tooted värvitakse värvipüstoliga ja peale värvisegu pealekandmist jäetakse värvimiskambrisse kuivama. Värvisegu pealekandmine toimub värvipüstoliga, mille pihustusdüüsid valitakse vastavalt värvitavale tootele. Metalltoodete värvimisel kasutatakse lahustipõhiseid värve, lahusteid ja kõvendeid. Kahes värvimiskambris töötab maksimaalselt neli maalrit ja töö toimub kahes vahetuses. Mõlemad värvimiskambrid on varustatud sissepuhke- ja väljapuhkeseadmega. Ventilatsioonide V11-2 ja V11-3 mahtkiirus on 4 m 3 /h ehk 11,111 m 3 /s. Värvimiskambrisse sissetulev õhk puhastatakse tolmust ja väljaminev õhk puhastatakse värvi- ja lakiosakestest. Värvikambrisse sisenev õhk läbib filtri mille tahkete osakeste püüdeefektiivsus on 98%. Väljuv õhk läbib perforeeritud paberfiltri G3 püüde efektiivsusega 95%, seejärel kangasfiltri EU3 püüde efektiivsusega 95%. Ventilatsiooniavade V11-2 ja V11-3 diameeter on,8 meetrit ja kõrgus 8 meetrit. Värvikambrite tööaeg on maksimaalselt 4659 tundi aastas. 2.4 Maalritsehh nr 12 värvimiskamber Värvimiskambris toimub toodete metallpindade värvimine. Toodete pindade viimistlus viiakse läbi vastavalt toodete pindadele esitatavatele kvaliteedinõuetele. Värvimine toimub tsükliliselt, värvimiskambrisse paigaldatakse tooted, seejärel tooted värvitakse värvipüstoliga ja peale värvisegu pealekandmist jäetakse värvimiskambrisse kuivama. Värvisegu pealekandmine toimub värvipüstoliga, mille pihustusdüüsid valitakse vastavalt värvitavale tootele. Metalltoodete värvimisel kasutatakse lahustipõhiseid värve, lahusteid ja kõvendeid. Värvimiskambris toimub töö kahes vahetuses ja värvimiskambris töötab korraga üks maaler. Värvimiskamber on varustatud sissepuhke- ja väljapuhkeseadmega. Ventilatsiooni V12-1 mahtkiirus on 4 m 3 /h ehk 11,111 m 3 /s. Ventilatsiooni ava läbimõõt on,8 m ja kõrgus 15. Värvikambri maksimaalseks tööajaks on 4659 tundi aastas. Värvimiskambrisse sissetulev õhk puhastatakse tolmust ja väljaminev õhk puhastatakse värvi- ja lakiosakestest. Värvikambrisse sisenev õhk läbib filtri mille tahkete osakeste püüdeefektiivsus on 98%. Väljuv õhk läbib perforeeritud paberfiltri G3 püüde efektiivsusega 95%, seejärel kangasfiltri EU3 püüde efektiivsusega 95%. 29

30 2.5 Plasma-ja gaasilõikus Tallinna tn 2c Loksal paiknevad nii plasma- kui gaasilõikepingid. Kokku on tootmishoones 5 plasmalõikepinki ja 1 gaasilõikepink. Üldventilatsioonide V2-1 ja V2-2 kaudu eralduvad kolme plasmapingi aerosoolid ja gaasid. Ventilatsioonist V2-4 kui V2-5 eralduvad ühe plasmapingi aerosoolid ja gaasid. Ventilatsiooniava V2-3 kaudu eralduvad ühe gaasilõikuspingi töötamisel tekkivad aerosoolid ja gaasid. Lehtmetalli lõikamiseks kasutatakse plasma- ja gaasilõikepinki, kus kasutatakse spetsiaalseid gaase. Metalli lõikamisel eraldunud aerosoolid ja gaasid eemaldatakse ruumist tsehhi ventilatsioonisüsteemi kaudu. Kõikidele plasma ja gaasilõikuspinkide ventilatsioonidele on paigaldatud filtrid, millede tahkete osakeste püüde efektiivsus on 9% ja rohkem. Plasmapinkide ventilatsiooniavad on tähistatud joonisel 2 tähisega V2-1, V2-2, V2-4 ja V2-5 ning gaasilõikuspingi ventilatsiooniava on tähistatud V2-3. Ventilatsioonide V2-1 ja V2-2 väljapuhkeava kõrgus maapinnast on 2 meetrit ja väljapuhkeava diameeter on,5 meetrit. Heiteallikate V2-1 ja V2-2 väljatõmbe mahtkiirus on 4 m 3 /h ehk 1,111 m 3 /s. Ventilatsiooni V2-4 väljapuhkeava kõrgus maapinnast on 2 meetrit ja väljapuhkeava diameeter on,4 meetrit. Heiteallika V2-4 väljatõmbe mahtkiirus on 48 m 3 /h ehk 1,333 m 3 /s. Ventilatsiooni V2-5 väljapuhkeava kõrgus maapinnast on 2 meetrit ja väljapuhkeava diameeter on,6 meetrit. Heiteallika V2-5 väljatõmbe mahtkiirus on 75 m 3 /h ehk 2,83 m 3 /s. Gaasilõikepingi ventilatsiooni V2-3 väljapuhkeava kõrgus maapinnast on,8 meetrit ja väljapuhkeava diameeter on,4 meetrit. Heiteallika V2-3 väljatõmbe mahtkiirus on 75 m 3 /h ehk 2,83 m 3 /s. Plasma- ja gaasilõikepinkide maksimaalne tööaeg on 5824 tundi aastas. 2.6 Keevitamine Keevitamise töid teostatakse keevitustsehhis nr 1 (V1-1, V1-2, V1-3, V1-4, V1-5, V1-6), ettevalmistustsehhis nr 1 (V2-1, V2-2) ja koostamistsehhis nr 1 ( V3-1, V3-2, V3-3). Tsehhides toimub ettevalmistatud detailide kokku keevitamine. MIG/MAG keevitamisel eralduvad saasteainetena keevitusaerosoolid ja tolm. MIG/MAG keevitamisel kasutatakse kaitsegaasidena argooni või süsinikdioksiidi. Süsinikterase keevitamisel kasutatakse keevitustraati Normag-2 või SG-2. Keevitusaerosoolid koosnevad keevitatavate materjalide koostises olevatest metallioksiididest raud(iii)oksiid ja mangaani ühendid. Lisaks eraldub vähesel määral tolmu. Keevitamisel eralduvate saasteainete koostis ja kogused sõltuvad keevitustüübist, keevitatavate metallide ja elektroodide, traadi koostisest. Ettevõte kasutab aastas keevitustraati 28 kg. Keevitustsehhi nr 1 ventilatsioonid tähistame joonisel 2 V1-1, V1-2, V1-3, V1-4, V1-5, V1-6, ettevalmistustsehhi nr 1 ventilatsioonid tähistame joonisel 2 V2-1, V2-2 ja koostamistsehhi nr 1 ventilatsiooni tähistame joonisel 2 V3-1, V3-2, V3-3. Keevitustsehhi nr 1 kõikide ventilatsioonide väljapuhkeavade kõrgus maapinnast on 2 meetrit ja diameeter on,5 meetrit. Ettevalmistustsehhi nr 1 kõikide ventilatsioonide väljapuhkeavade kõrgus maapinnast on 2 meetrit ja diameeter on,5 meetrit. Koostamistsehhi nr 1 kõikide ventilatsioonide väljapuhkeavade kõrgus maapinnast on 2 meetrit ja diameeter on,5 meetrit. Heiteallikate V1-1, V1-2, V1-3, V1-4, V1-5, V1-6, V2-1, V2-2, V3-1, V3-2, V3-3 väljatõmbe mahtkiirus on 4 m 3 /h ehk 1,111 m 3 /s. Ventilaatoritest väljuvate gaaside temperatuur on 2 C. Keevitamise maksimaalseks tööaeg on 5824 tundi aastas. Tabel 19. Heiteallikate ventilatsiooniavade parameetrid Heiteallika nimetus Ava läbimõõt D, [m] Väljumisk õrgus maapinnas t H, [m] Mahtkiirus ω [m³/s] Tempe ratuur T, ºC Tähis Joonkii rus, v [m/s] Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 1,5 2, 1,111 2 V1-1 5,662 3

31 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 2,5 2, 1,111 2 V1-2 5,662 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 3,5 2, 1,111 2 V1-3 5,662 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 4,5 2, 1,111 2 V1-4 5,662 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 5,5 2, 1,111 2 V1-5 5,662 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 6,5 2, 1,111 2 V1-6 5,662 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 1,5 2, 1,111 2 V2-1 5,662 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 2,5 2, 1,111 2 V2-2 5,662 Ettevalmistustsehhi gaasilõikepingi ventilatsioon Ettevalmistustsehhi plasmalõikepingi ventilatsioon nr 1 Ettevalmistustsehhi plasmalõikepingi ventilatsioon nr 2,4,8 2,83 2 V2-3 16,587,4 2, 1,333 2 V2-4 1,616,6 2, 2,83 2 V2-5 7,372 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 1,5 2, 1,111 2 V3-1 5,662 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 2,5 2, 1,111 2 V3-2 5,662 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 3,5 2, 1,111 2 V3-3 5,662 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 1,9 2, 9,722 2 V9-1 15,29 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 2,9 2, 9,722 2 V9-2 15,29 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 3,9 2, 9,722 2 V9-3 15,29 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 4,9 2, 9,722 2 V9-4 15,29 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 5,9 2, 15, 2 V9-5 23,59 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 6,9 2, 15, 2 V9-6 23,59 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 7,9 2, 15, 2 V9-7 23,59 Maalritsehh nr 11 haavelduskambri ventilatsioon Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 1 Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 2,3 7, 2,222 2 V ,454,8 8, 11,111 2 V ,116,8 8, 11,111 2 V ,116 Maalritsehh nr 12 ventilatsioon,8 15, 11,111 2 V ,116 31

32 3 Heiteallikad, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa, saasteainete püüdeseadmed ning muud heite vähendamise meetmed Nagu eelpool kirjeldatud on ettevõttel kokku 31 heiteallikat. Koondandmed heiteallikate ja saasteainete aasta ja hetkeliste heitkoguste kohta tegevusalade kaupa on esitatud tabelis. Heitkoguste arvutamist on kajastatud järgmistes peatükkides. Tabel 2. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa (määrus 74 lisa 2) Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Heiteallikas Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku väljutatud saasteaine SNAP-i kood SNAPi nimetus Nimetus Nr plaan il või kaard il L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadi-paar alumine vasak ja ülemine parem nurk) Ava läbimõõ t, m Väljumiskõrgus maapinnas t, m Joonkiir us, m/s Temp eratu ur, oc CASi nr Nimetus Heitkogus X Y hetkelin e, g/s (täpsus,1; RM mg/s) tonnides aastas (täpsus,1); RM ja POSid, kg (täpsus,1); PCDD/PC DF, mg (täpsus,1 )

33 31 3b põletusseade < 2 MW (katlad Segusõlme katel K , ,2 3,38 5 6,48 13 PM-sum,1, Vääveldioksiid,47, Lämmastikoksiidid,1, Süsinikoksiid,1,128 NMVOC NMVOC,2, Süsinikdioksiid - 91, b põletusseade < 2 MW (katlad Hoone nr 8 pelletikatel K , ,7,3 14 3, PM-sum,5 2, Vääveldioksiid,5, Lämmastikoksiidid,5, Süsinikoksiid,5 2,38 NMVOC NMVOC,24, b põletusseade < 2 MW (katlad Hoone nr 6 pelletikatel K , ,5,3 1 1, PM-sum,2, Vääveldioksiid,2, Lämmastikoksiidid,2, Süsinikoksiid,2,68 NMVOC NMVOC,1, b põletusseade < 2 MW (katlad Värvimistsehh i nr 9 katel ROCA AC 916 K , ,3,3 8 6,99 13 PM-sum,1, Vääveldioksiid,47, Lämmastikoksiidid,1, Süsinikoksiid,1,34 NMVOC NMVOC,2, Süsinikdioksiid - 244, b põletusseade < 2 MW (katlad Värvimistsehh i nr 11 katel K ,2,4 15 3,51 13 PM-sum,12, Vääveldioksiid,48,2 33

34 Lämmastikoksiidid,12, Süsinikoksiid,12,425 NMVOC NMVOC,2, Süsinikdioksiid - 35, b põletusseade < 2 MW (katlad Hoone nr 2 katlamaja K , ,3,5 18 1, PM-sum,88, Vääveldioksiid,41, Lämmastikoksiidid,88, Süsinikoksiid,88,17 NMVOC NMVOC,1, muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms Keevitustsehh i üldventilatsio on nr 1 Keevitustsehh i üldventilatsio on nr 2 V ,3 V , , , Süsinikdioksiid - 122, , Lämmastikoksiidid,22, Süsinikoksiid,22,117 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 122, Raud(III)oksiid,3, Mangaan ja tema,2,4 ühendid PM-sum,1,3 2 5, Lämmastikoksiidid,22, Süsinikoksiid,22,117 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 122, Raud(III)oksiid,3, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,2,4,1,3 34

35 421 muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms Keevitustsehh i üldventilatsio on nr 3 V , ,8,5 2 5, Lämmastikoksiidid,22, Süsinikoksiid,22,117 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 122, Raud(III)oksiid,3, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,2,4,1, muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid Keevitustsehh i üldventilatsio on nr 4 Keevitustsehh i üldventilatsio on nr 5 Keevitustsehh i üldventilatsio V ,3 V ,9 V , , ,9 5967,9,5,5,5 2 5, Raud(III)oksiid,3, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,,4,1,3 2 5, Raud(III)oksiid,3, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,2,4,1,3 2 5, Raud(III)oksiid,3, Mangaan ja tema ühendid,2,4 35

36 , terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, on nr 6 PM-sum Ettevalmistus tsehhi üldventilatsio on nr 1 Ettevalmistus tsehhi üldventilatsio on nr 2 Ettevalmistus tsehhi gaasilõikeping i ventilatsioon V ,7 V ,4 V , , ,8,5, ,4,1,3 2 5, Lämmastikoksiidid,178 1, Süsinikoksiid,51 2,488 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 71, Raud(III)oksiid,5, Mangaan ja tema,3,674 ühendid PM-sum,2,4 2 5, Lämmastikoksiidid,178 1, Süsinikoksiid,51 2,488 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 71, Raud(III)oksiid,5, Mangaan ja tema,3,7 ühendid PM-sum,2,4 1 16, Raud(III)oksiid,2, Mangaan ja tema ühendid,3, Süsinikoksiid,14, Lämmastikoksiidid,11,227 36

37 liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms Ettevalmistus tsehhi plasmalõikepi ngi ventilatsioon nr 1 Ettevalmistus tsehhi plasmalõikepi ngi ventilatsioon nr 2 Koostamistse hhi üldventilatsio on nr 1 V ,7 V , , ,5,4,6 V ,5 2 1, Raud(III)oksiid,4, Mangaan ja tema ühendid,1, Süsinikoksiid,77 1, Lämmastikoksiidid,33 6, , Raud(III)oksiid,22, Mangaan ja tema ühendid,1, Süsinikoksiid,77 1, Lämmastikoksiidid,33 6, , Lämmastikoksiidid,4, Süsinikoksiid,4,23 NMVOC NMVOC,3, Süsinikdioksiid - 23, Raud(III)oksiid,5, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,3,7,2,4 421 muud (keevitamine, Koostamistse hhi V , ,4,5 2 5, Lämmastikoksiidid,4, Süsinikoksiid,4,23 37

38 plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms üldventilatsio on nr 2 NMVOC NMVOC,3, Süsinikdioksiid - 23, Raud(III)oksiid,5, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,3,7,2,4 421 muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms Koostamistse hhi üldventilatsio on nr 3 V , ,9,5 2 5, Lämmastikoksiidid,4, Süsinikoksiid,4,23 NMVOC NMVOC,3, Süsinikdioksiid - 23, Raud(III)oksiid,48, Mangaan ja tema ühendid PM-sum,3,7,2, muu tööstuslik värvi kasutamine Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 1 V , ,9,9 2 15,29 2 NMVOC NMVOC,335 4, Ksüleen,222 2, Tolueen,2, Propanool,38, Etanool,19, muu tööstuslik värvi kasutamine Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 2 V , ,7,9 2 15,29 2 NMVOC NMVOC,335 4, Ksüleen,222 2, Tolueen,2, Propanool,38, Etanool,19, muu tööstuslik värvi Maalritsehh nr 9 V , ,8,9 2 15,29 2 NMVOC NMVOC,335 4, Ksüleen,222 2,655 38

39 kasutamine ventilatsioon nr Tolueen,2, Propanool,38, Etanool,19, muu tööstuslik värvi kasutamine Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 4 V , ,6,9 2 15,29 2 NMVOC NMVOC,335 4, Ksüleen,222 2, Tolueen,2, Propanool,38, Etanool,19, muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 5 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 6 V ,4 V , ,6, ,9 2 23,59 2 PM-sum 2 23,59 2 PM-sum,81,495,81,495 39

40 muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms muu tööstuslik värvi kasutamine Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 7 Maalritsehh nr 11 haavelduska mbri ventilatsioon Maalritsehh nr 11 värvimiskamb ri ventilatsioon nr 1 V ,8 V ,3 V , , ,5,9,3,8 2 23,59 2 PM-sum 7 31,454 2 PM-sum,81,495,122 2, ,116 2 NMVOC NMVOC,318 5, Ksüleen,211 3, Tolueen,2, Propanool,36, Etanool,18, muu tööstuslik värvi kasutamine Maalritsehh nr 11 värvimiskamb ri ventilatsioon nr 2 V , ,2,8 8 22,116 2 NMVOC NMVOC,318 5, Ksüleen,211 3, Tolueen,2, Propanool,36, Etanool,18, muu tööstuslik värvi Maalritsehh nr 12 V , ,9, ,116 2 NMVOC NMVOC,177 2, Ksüleen,117 1,966 4

41 kasutamine ventilatsioon Tolueen,1, Propanool,2, Etanool,1,167 41

42 4 Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika kuude ja päevade lõikes Tabel 21. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika kuude lõikes (määrus 74 lisa 2) Heiteallikas Nr plaanil või kaardil Tööajaline dünaamika kuude lõikes, % maksimaalsest hetkelisest heitkogusest Nimetus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember K1 Segusõlme katel 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% K2 Hoone nr 8 pelletikatel 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% K3 Hoone nr 6 pelletikatel 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% K4 Värvimistsehhi nr 9 katel ROCA AC 916 K5 Värvimistsehhi nr 11 katel 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% K6 Hoone nr 2 katlamaja 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% V1-1 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 1 V1-2 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 2 V1-3 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 3 V1-4 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 4 V1-5 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 5 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% V1-6 Keevitustsehhi 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 42

43 üldventilatsioon nr 6 V2-1 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 1 V2-2 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 2 V2-3 Ettevalmistustsehhi gaasilõikepingi ventilatsioon V2-4 Ettevalmistustsehhi plasmalõikepingi ventilatsioon nr 1 V2-5 Ettevalmistustsehhi plasmalõikepingi ventilatsioon nr 2 V3-1 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 1 V3-2 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 2 V3-3 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 3 V9-1 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 1 V9-2 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 2 V9-3 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 3 V9-4 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 4 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% V9-5 Maalritsehh nr 9 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 43

44 ventilatsioon nr 5 V9-6 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 6 V9-7 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 7 V11-1 Maalritsehh nr 11 haavelduskambri ventilatsioon V11-2 Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 1 V11-3 Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 2 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% V12-1 Maalritsehh nr 12 ventilatsioon 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% Tabel 22. Heiteallikate prognoositav tööaeg tööpäevade ja nädalavahetuse lõikes (andmeid esitatakse selle kuu kohta, mille tööaja dünaamika %-des on suurim) (määrus 74 lisa 2) Heiteallikas Tööaeg päevade lõikes (kellaaeg ) Nr plaanil või kaardil Nimetus Esmaspäev - reede Laupäev Pühapäev K1 Segusõlme katel : - 24: : - 24: : - 24: K2 Hoone nr 8 pelletikatel : - 24: : - 24: : - 24: K3 Hoone nr 6 pelletikatel : - 24: : - 24: : - 24: K4 Värvimistsehhi nr 9 katel ROCA AC 916 : - 24: : - 24: : - 24: K5 Värvimistsehhi nr 11 katel : - 24: : - 24: : - 24: K6 Hoone nr 2 katlamaja : 24: : - 24: : - 24: 44

45 V1-1 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 1 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V1-2 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 2 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V1-3 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V1-4 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 4 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V1-5 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 5 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V1-6 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 6 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V2-1 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 1 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V2-2 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 2 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V2-3 Ettevalmistustsehhi gaasilõikepingi ventilatsioon V2-4 Ettevalmistustsehhi plasmalõikepingi ventilatsioon nr 1 V2-5 Ettevalmistustsehhi plasmalõikepingi ventilatsioon nr 2 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V3-1 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 1 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V3-2 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 2 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V3-3 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V9-1 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 1 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V9-2 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 2 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V9-3 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V9-4 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 4 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V9-5 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 5 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V9-6 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 6 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V9-7 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 7 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V11-1 Maalritsehh nr 11 haavelduskambri 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 45

46 ventilatsioon V11-2 Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 1 V11-3 Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 2 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 V12-1 Maalritsehh nr 12 ventilatsioon 6:3 23:3 6:3 23:3 6:3 23:3 46

47 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus 5 Tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed Püüdeseadmete kohta on andmed esitatud järgmises tabelis. Tabel 23. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed (määrus 74 lisa 2) Heiteallika nr plaanil või kaardil Tegevusala või tehnoloogiaprotsess/seade Püüdeseade Püütav saasteaine Projekteeritud puhastusaste, % SNAP-i kood SNAPi nimetus Nimetus, tüüp Arv CASi nr Nimetus V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat DISA NPN6-4 1 PM-sum DISA NPN6-4 1 PM-sum DISA NPN6-4 1 PM-sum DISA NPN6-4 1 PM-sum Püüdeseadme efektiivsuse kontrollimise sagedus 8 kord kvartalis 8 kord kvartalis 8 kord kvartalis 8 kord kvartalis

48 jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V2-1, V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, DISA NPN6-4 1 PM-sum DISA NPN6-4 1 PM-sum Filtersüsteem Donaldson DFPRO8 1 PM-sum SIDEROS 2 PM-sum TEKA filter 1 PM-sum ESAB filter 1 PM-sum Coral tsüklon 1 PM-sum 8 kord kvartalis 8 kord kvartalis 99,9 kord kvartalis 99,9 kord kvartalis 99 kord kvartalis 99,8 kord kvartalis 9 kord kvartalis 48

49 terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muu tööstuslik värvi kasutamine V muu tööstuslik värvi kasutamine V muu tööstuslik värvi kasutamine V muu tööstuslik värvi kasutamine V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muud (keevitamine, plasmalõikurid, Filter NLA PM-sum Filter NLA PM-sum Filter NLA PM-sum Filter NLA PM-sum Filtrersüsteem 1 PM-sum Filtrersüsteem 1 PM-sum Filtrersüsteem 1 PM-sum Filtrersüsteem 1 PM-sum 99,99 kord kvartalis 99,99 kord kvartalis 99,99 kord kvartalis 99,99 kord kvartalis 9 kord kvartalis 9 kord kvartalis 9 kord kvartalis 9 kord kvartalis 49

50 terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms V muu tööstuslik värvi kasutamine V muu tööstuslik värvi kasutamine V muu tööstuslik värvi kasutamine Paberfilter 1 PM-sum Kangasfilter 1 PM-sum Paberfilter 1 PM-sum Kangasfilter 1 PM-sum Paberfilter 6 PM-sum Kangasfilter 6 PM-sum 95 kord kvartalis 95 kord kvartalis 95 kord kvartalis 95 kord kvartalis 95 kord kvartalis 95 kord kvartalis 5

51 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus 6 Saasteainete heitkoguste arvestamine 6.1 Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused Antud peatükki ei täideta ja vastavaid tabeleid ei esitata, sest õhusaasteloa taotleja ei tegele loomavõi linnukasvatusega. 6.2 Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused Põletusseadme tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused määratakse arvutuslikul meetodil lähtudes Keskkonnaministri a määrusest nr 59. Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt: B kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; B1 = B Qri,GJ, kus leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus käesoleva määruse lisast 3 8; arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit: Mi = 1 6 B1 qi, t (raskmetallid kg), kus B1 kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi i-nda saasteaine eriheide, g/gj; (raskmetallid mg/gj). Tahke ja vedelkütuse kasutamise korral arvutatakse vääveldioksiidi heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: M SO2 =,2 B Sr (1 η), t, kus B kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Sr väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt: leitakse saasteaine eriheide qi käesoleva määruse lisast 3 8; arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit: Mpi = 1 3 P qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus P põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; qi i-nda saasteaine eriheide, g/gj (raskmetallide korral mg/gj). Ühte ja samasse korstnasse suunatud töötavate katelde korral saadakse kogu heiteallika hetkeline heitkogus, summeerides katelde vastavad väärtused. Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus Mp SO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: Mp SO2 = 2 P Sr (1 η) / Qri, g/s, kus

52 P põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; Sr väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Tabel 24. Saasteainete heitkogused kerge kütteõli põlemisel (K1) CAS Nr Saasteaine Eriheide g/gj Aastane heitkogus, t/a PM-sum 1,128, Vääveldioksiid,6, Lämmastikoksiidid 1,128, Süsinikoksiid 1,128,1 NMVOC NMVOC 1,5,2, Süsinikdioksiid 91,63 CAS Raskmetallid Eriheide mg/gj Aastane heitkogus, kg/a Hetkeline heitkogus, g/s Hg,3,4, Cd,4,5, Pb 1,13, Cu 11,14, Zn 6,8, As 6,8, Cr 2,3, Ni 4,5, V 2,3,2 Hetkeline heitkogus, mg/s Tabel 25. Saasteainete heitkogused puidu põlemisel (K2) CAS Nr Saasteaine Eriheide g/gj Aastane heitkogus, t/a PM-sum 1 2,38, Vääveldioksiid 1,24, Lämmastikoksiidid 1,238, Süsinikoksiid 1 2,38,5 NMVOC NMVOC 48,114,24 CAS Raskmetallid Eriheide mg/gj Aastane heitkogus, kg/a Hg,5,1, Cd 2,5, Pb 6,143, Cu Hetkeline heitkogus, g/s Hetkeline heitkogus, mg/s 52

53 Zn As,3,1, Cr 1,24, Ni 1,24, V 3,71,15 Tabel 26. Saasteainete heitkogused puidu põlemisel K3 CAS Nr Saasteaine Eriheide g/gj Aastane heitkogus, t/a PM-sum 1,68, Vääveldioksiid 1,7, Lämmastikoksiidid 1,68, Süsinikoksiid 1,68,2 NMVOC NMVOC 48,33,1 CAS Raskmetallid Eriheide mg/gj Aastane heitkogus, kg/a Hg,5,3, Cd 2,1, Pb 6,41, Cu Zn As,3,2, Cr 1,7, Ni 1,7, V 3,2,6 Tabel 27. Saasteainete heitkogused kerge kütteõli põlemisel K4 CAS Nr Saasteaine Eriheide g/gj Aastane heitkogus, t/a PM-sum 1,34, Vääveldioksiid,16, Lämmastikoksiidid 1,34, Süsinikoksiid 1,34,1 NMVOC NMVOC 1,5,5, Süsinikdioksiid 244,347 CAS Raskmetallid Eriheide mg/gj Aastane heitkogus, kg/a Hetkeline heitkogus, g/s Hetkeline heitkogus, mg/s Hetkeline heitkogus, g/s Hg,3,1, Cd,4,1, Pb 1,34,1 Hetkeline heitkogus, mg/s 53

54 Cu 11,37, Zn 6,2, As 6,2, Cr 2,7, Ni 4,14, V 2,7,2 Tabel 28. Saasteainete heitkogused kerge kütteõli põlemisel K5 CAS Nr Saasteaine Eriheide g/gj Aastane heitkogus, t/a PM-sum 1,425, Vääveldioksiid,2, Lämmastikoksiidid 1,425, Süsinikoksiid 1,425,12 NMVOC NMVOC 1,5,6, Süsinikdioksiid 35,433 CAS Raskmetallid Eriheide mg/gj Aastane heitkogus, kg/a Hetkeline heitkogus, g/s Hg,3,, Cd,4,17, Pb 1,43, Cu 11,47, Zn 6,26, As 6,26, Cr 2,9, Ni 4,17, V 2,9,2 Tabel 29. Saasteainete heitkogused kerge kütteõli põlemisel K6 CAS Nr Saasteaine Eriheide g/gj Aastane heitkogus, t/a PM-sum 1,17, Vääveldioksiid,8, Lämmastikoksiidid 1,17, Süsinikoksiid 1,17,88 NMVOC NMVOC 1,5,3, Süsinikdioksiid 122,173 CAS Raskmetallid Eriheide mg/gj Aastane heitkogus, kg/a Hetkeline heitkogus, mg/s Hetkeline heitkogus, g/s Hetkeline heitkogus, mg/s Hg,3,5,3 54

55 Cd,4,7, Pb 1,17, Cu 11,19, Zn 6,1, As 6,1, Cr 2,3, Ni 4,7, V 2,3,2 Tabel 3. Saasteainete heitkogused vedelgaasi põlemisel soojuskiirgurites V1-1, V1-2 ja V1-3 CAS Saasteaine Eriheide g/gj Aastane heitkogus, t/a Lämmastikoksiidid 6,351, Süsinikoksiid 6,351,66 NMVOC NMVOC 4,23, Süsinikdioksiid 368,765 Hetkeline heitkogus, g/s Tabel 31. Saasteainete heitkogused vedelgaasi põlemisel soojuskiirgurites V2-1, V2-2 CAS Saasteaine Eriheide g/gj Aastane heitkogus, t/a Lämmastikoksiidid 6,137, Süsinikoksiid 6,137,26 NMVOC NMVOC 4,9, Süsinikdioksiid 143,98 Hetkeline heitkogus, g/s Tabel 32. Saasteainete heitkogused vedelgaasi põlemisel soojuskiirgurites V3-1, V3-2 ja V3-3 CAS Saasteaine Eriheide g/gj Aastane heitkogus, t/a Lämmastikoksiidid 6,68, Süsinikoksiid 6,68,13 NMVOC NMVOC 4,5, Süsinikdioksiid 71,954 Hetkeline heitkogus, g/s Atmosfääriõhu kaitse seaduse 98 lg 3 kohaselt tuleb heitkoguste projekti märkida kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti Põletusseadmest eraldub välisõhku ka väheses koguses erinevaid raskmetalle, kuid heitkogused jäävad kõigi raskmetallide puhul alla 1 kg aastas. Eelnevast tulenevalt käesolevas aruandes alla 1 kg emiteeritavaid raskmetalle pikemalt ei käsitleta. 55

56 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus Tabel 33. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused (määrus 74 lisa 2 tabel 6) Heit eall ika nr pla anil või kaa rdil Tegev usala või toot mispr otses si SNAP i kood Põletusseade Kasutatav kütus või jäätmed Välisõhku väljutatud saasteaine Heitkogus Katlatü üp Ar v Sooju ssise ndile vasta v nimis oojus võim sus, MWt h Töötu ndide arv aasta s Ka su te gu r P ü ü de se ad e (o le m as ol ul ni m et ad a) KNi kood KNi nimetus Väävl i sisald us, % Al u m in e kü tt ev ää rt us, M J/ kg ; ga as M J/ N m 3 Kogus aasas Ton ni, sh ved elga as G aa s, tu ha t m 3 CASi nr Nimetus Heide väljuva te gaaside mahuü hiku kohta, mg/n m3 (täidet akse heite piirvää rtuse olemas olu korral) Pii rv ää rt us Pr og n o os it av ko nt se nt ra tsi o hetkeli ne, g/s (täpsus,1; RM mg/s) tonnides aastas (täpsus,1); RM ja POSid, kg-des (täpsus,1); PCDD/PC DF, mg (täpsus,1 )

57 o n K1 31 3b Segusõl me katel 1 1, Kerge kütteõli,1 42,5 3 PM-sum,1, Vääveldioksiid,47, Lämmastikoksiidid,1, Süsinikoksiid,1,128 NMVOC NMVOC,2, Süsinikdioksiid - 91,63 K2 31 3b Hoone nr 8 pelletik atel 1, Puitkütus (saepuru ) <, PM-sum,5 2, Vääveldioksiid,5, Lämmastikoksiidid,5, Süsinikoksiid,5 2,38 NMVOC NMVOC,24,114 K3 31 3b Hoone nr 6 pelletik atel 1, Puitkütus (saepuru ) <, PM-sum,2, Vääveldioksiid,2, Lämmastikoksiidid,2, Süsinikoksiid,2,68 NMVOC NMVOC,1,33 K4 31 3b Värvimi stsehhi nr 9 katel ROCA 1 1, Kerge kütteõli,1 42,5 8 PM-sum,1, Vääveldioksiid,47, Lämmastikoksiidid,1,34 57

58 AC Süsinikoksiid,1,34 NMVOC NMVOC,2, Süsinikdioksiid - 244,347 K5 31 3b Värvimi stsehhi nr 11 katel 1 1, Kerge kütteõli,1 42,5 1 PM-sum,12, Vääveldioksiid,48, Lämmastikoksiidid,12, Süsinikoksiid,12,425 NMVOC NMVOC,2, Süsinikdioksiid - 35,433 K6 31 3b Hoone nr 2 katlam aja 1, Kerge kütteõli,1 42,5 4 PM-sum,88, Vääveldioksiid,41, Lämmastikoksiidid,88, Süsinikoksiid,88,17 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 122,173 V Koosta mistseh hi üldvent ilatsioo n nr 1 13, Vedelgaa s 46,3 5 42, Lämmastikoksiidid,22, Süsinikoksiid,22,117 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 122,922 V Keevitu stsehhi üldvent ilatsioo 14, Vedelgaa s 46,3 5 42, Lämmastikoksiidid,22, Süsinikoksiid,22,117 NMVOC NMVOC,1,8 58

59 V1-3 V2-1 V2-2 V3-1 V n nr 2 Keevitu stsehhi üldvent ilatsioo n nr 3 Etteval mistust sehhi üldvent ilatsioo n nr 1 Etteval mistust sehhi üldvent ilatsioo n nr 2 Koosta mistseh hi üldvent ilatsioo n nr 1 Koosta mistseh hi üldvent ilatsioo n nr 2 14, , , , , Vedelgaa s Vedelgaa s Vedelgaa s Vedelgaa s Vedelgaa s 46,3 5 46,3 5 46,3 5 46,3 5 46,3 5 42, 51 24, , 615 8,2 5 8, Süsinikdioksiid - 122, Lämmastikoksiidid,22, Süsinikoksiid,22,117 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 122, Lämmastikoksiidid,178 1, Süsinikoksiid,51 2,488 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 71, Lämmastikoksiidid,178 1, Süsinikoksiid,51 2,488 NMVOC NMVOC,1, Süsinikdioksiid - 71, Lämmastikoksiidid,4, Süsinikoksiid,4,23 NMVOC NMVOC,3, Süsinikdioksiid - 23, Lämmastikoksiidid,4, Süsinikoksiid,4,23 NMVOC NMVOC,3, Süsinikdioksiid - 23,985 V3-42 Koosta 2, Vedelgaa 46 8, Lämmastikoksiidid,4,23 59

60 3 1 mistseh hi üldvent ilatsioo n nr 3 19 s, Süsinikoksiid,4,23 NMVOC NMVOC,3, Süsinikdioksiid - 23,

61 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus 6.3 Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) summaarsed heitkogused Lahusteid sisaldavate valmististe (lahustid, värvid jne) kasutamisel toodete tootmisel lenduvad välisõhku lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ). Lenduvateks orgaanilisteks ühenditeks on väga erineva struktuuri ja koostisega keemilised ühendid. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud metoodikat: Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud a Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12-3/ Aastased heitkogused leitakse aastase materjalikulu ja LOÜ sisalduse ning selle lenduva osa järgi. Heitkogused arvutatakse kasutades kemikaali ohutuskaardil esitatud maksimaalset võimalikku vastava LOÜ sisaldust. Lenduvate orgaanilise ühendite jaotus heiteallikate vahel on järgmine: heiteallikast V9 väljub 54 % LOÜ-st, V11-st väljub 36 % LOÜ-st ja V12-st väljub 1 % LOÜ-dest. Kasutatavate kemikaalide nimekiri ja kogused on esitatud järgmises tabelis. Tabel 34. Kasutatavate kemikaalide kogused ja LOÜ sisaldused Jkr nr Liik Kasutatava kemikaali nimetus Kasutatav kogus, l Tihedus, kg/l Kasutatav kogus, t LOÜ sisaldus, % LOÜ sisaldus, g/l Eralduv LOÜ kogus, t 1 Värv TEMADUR ,3 4,368 32,3 42, 1,411 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Värv TEMACOAT GPL- S PRIMER 3 Värv TEMACOAT PRIMER 4 ja 41 Tähis ,5 21,924 29,3 425, 6,426 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,6,521 18,1 28,,94 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Värv TEMALAC FD 5 3 1,2,36 39,2 47,,141 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Värv TEMAPRIME EUR 6 Värv TEMABOND ST 2 7 Värv Epigrip C4V3 Zinc Phosphate Primer/Buildcoat - Additive 8 Lahusti LAHUSTI ,3 2,257 33,8 44,,764 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,5 4,116 13,6 2,,56 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V , 1,27 52,3 513,,632 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,9 2,167 1, 9, 2,167 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1

62 9 Vedeldi THINNER Vedeldi LAHUSTI Krunt HEMPADUR QUATTRO Värv HEMPADUR Värv Hempathane HS Värv HEMPEL'S ANTIFOULING OLYMPIC ,9,626 1, 86,,626 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,9,151 1, 9,,151 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,5 1,747 18,7 274,4 2,13 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,4,648 33,4 482,8,216 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,4 2,98 21,7 313,4,456 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,6 1,197 22,4 367,5,268 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Vedeldi HEMPEL'S THINNER Värv Teknoplast Primer 3 168,9 1,44 1, 857, 1,44 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,5 22,68 29,1 436, 6,592 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Värv Teknodur ,4 6,272 32,1 45, 2,16 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Lahusti Teknosolv ,9,54 1, 9,,54 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Värv Teknolac Primer ,3 4,368 37,5 488, 1,64 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Värv Temacoat RM ,4 7,84 3,7 43, 2,48 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Värv Firetex M71V ,2 2,778 4,3 5, 1,12 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Värv Firetex FX ,4 6,759 1,4 2,,95 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V Värv Intergard 269 Black Part A 24 Kõvendi Intergard 269 Black Part B 112 1,7 18,816 26,8 45, 5,4 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,9 2,52 5, 45, 1,26 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V

63 25 Värv Intergard 76 Grey Part A 26 Kõvendi Intergard 76 Part B 27 Värv Intershield 3 Aluminium Part A 28 Kõvendi Intershield 3 Part B 29 Värv Muki Z 21 Comp A 3 Kõvendi Muki Z 21 Comp B 31 Lahusti International Thinner/Eqpt Cleaner 735 1,8 12,936 16,9 298, 2,19 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V , 2,352 31, 298,,73 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,3 3,674 29,2 386, 1,74 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,9 1,69 41,1 386,,439 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,9 8,157 69,8 628, 5,692 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V , 12,24 31,6 628, 3,795 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V ,9 2,391 1, 854, 2,391 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 Kokku ,97 54,352 Iga lenduva keemilise ühendi koguse leidmiseks valmistises on kasutatud kaalutud keskmise leidmise meetodit. Näiteks: Saasteainete kogused LOÜ-s on võimalik arvutada järgnevalt. Ettevõte kasutab oma töös lahustit ,167 tonni. Lahustis on LOÜ sisaldus 1%. Sealjuures ksüleeni sisaldus on maksimaalselt 1 % ja NMVOCi sisaldus on 27,5 %. Nimetatud ained moodustavad lahusti lenduvast osast 1% ning arvutatakse ümber, nii, et ,5 = 127,5% võetakse 1 % ning vastavalt suhtele arvutakse saasteainete protsendid LOÜ-s: Ksüleeni % LOÜ-s = 1 * 1 / 127,5 = 78,431% NMVOC % LOÜ-s = 1 * 27,5 /127,5 = 21,569% Vastavalt % LOÜ-s leitakse saasteaine eralduv kogus t/a : saasteaine eralduv kogus = LOÜ kogus (t/a) * saasteaine % LOÜ-s: Ksüleen = 2,167 * 78,431 / 1 = 1,7 t/a NMVOC = 2,167 * 21,569 / 1 =,467 t/a heiteallikast V9 väljub 54 % LOÜ-dest, seega : Ksüleen = 1,7 t/a* 54 % =,918 t / a NMVOC =,467 t/a * 54 % =,252 t / a Hetkelise heitkoguse saamiseks jagatakse aastane heitkogus tööajaga: Värvikambris nr 9 on värvimise tööaeg 3319 h Ksüleen =,918 t/a *1 6 / (3319*36) =,77 g/s NMVOC =,252 t/a *1 6 / (3319*36) =,21g/s 63

64 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus Kuna valmistised sisaldavad väga mitmesuguseid aineid, siis on LHK projektis ained grupeeritud ainegruppidesse. Lähtutud on keskkonnaministri määruse nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid lisas nr 1 esitatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtuste olemasolust. Juhul kui ainel on eraldiseisev piirväärtus on teda käsitletud ka käesolevas LHK projektis eraldiseisvalt. Juhul kui ainel eraldiseisvat saaste piirväärtust ei ole on teda käsitletud ainele lähima ainegrupi koosseisus. Tabel 35. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkogused ( määrus 74 lisa 2) Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Lahusteid sisaldav kemikaal Välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa Tegevusala tehnoloogiaprotsess Heiteallika nr plaanil või kaardil Nimetus või SNA Pi koo d Kemi kaali kogus aasta s, tonni H-lause Nimetus liik (lahusti / lakk/lii m/värv / muu kemika al) Tüü p (W B vee - põh ine; SB lah usti - põh ine) LOÜde sisald us, massi % CAS nr/einecs nr nimetus heitkogus hetkeli ne, g/s (täpsus,1) Tonnide s aastas (täpsus,1) V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,368 H225 H226 H228 H34 H312 H315 H317 H332 H335 H336 H373 H4 H41 H411 H412 TEMADUR 5 Värv SB 32, Ksüleen,52, Kerge aromaatne lakibensiin,4, Etüülbenseen,1,144 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11- muu tööstuslik värvi ,92 4 H225 H226 H34 H312 H315 H317 H319 H332 H335 TEMACOA T GPL-S PRIMER Värv SB 29, Kerge aromaatne lakibensiin,23 2, Metoksü-2-,81 1,118

65 3, V12-1 kasutamine H336 H373 H4 H41 H411 H412 H413 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 V9-1, V9-3, V9-2, V9-4, muu tööstuslik värvi kasutamine muu tööstuslik värvi kasutamine muu tööstuslik värvi kasutamine muu tööstuslik ,521 H225 H226 H312 H315 H317 H319 H332 H336 H4 H41 H412 H413,36 H225 H226 H34 H312 H315 H317 H318 H332 H335 H336 H351 H361d H373 H4 H41 H411 2,257 H225 H226 H34 H312 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 H351 H373 H4 H41 H411 4,116 H226 H228 H261 H32 H34 H312 TEMACOA T PRIMER 4 ja 41 TEMALAC FD 5 TEMAPRIM E EUR TEMABON D ST 2 propanool Ksüleen,139 1, Etüülbenseen,43, uurea, polümeer formaldehüüdiga, butüülitud Värv SB 18, Metoksü-2- propanool Ei lendu,3, Etüülbenseen,3, Glüsidüüleeter Ei lendu uurea, polümeer formaldehüüdiga, butüülitud Ei lendu Värv SB 39, Ksüleen,8, Etüülbenseen,2, Kerge aromaatne lakibensiin,1, etüülmetüülketoksiim,1,7 Värv SB 33, Ksüleen,32, Etüülbenseen,13, Kerge aromaatne lakibensiin,6, Isobutanool,4, etüülmetüülketoksiim,,5 Värv SB 13, Tööstusbensiin, väävlivaba, raske,8,112 65

66 V11-2, V11-3, V12-1 värvi kasutamine H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 H411 H Ksüleen,16, Isobutanool,8, Bensüülalkohol,8,112 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,27 H225 H226 H32 H34 H311 H312 H314 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H373 H412 Epigrip C4V3 Zinc Phosphate Primer/Bui ldcoat - Additive Värv SB 52, Bensüülalkohol,24, Ksüleen,1, Tri(dimetüülaminomet üül) fenool,12, Trietüleen tetramiin,5,7 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,167 H225 H226 H312 H315 H332 LAHUSTI 6 16 Lahusti SB 1, Ksüleen,123 1, Etüülbenseen,31, Kerge aromaatne lakibensiin,3,42 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine 6 18,626 H225 H226 H32 H34 H312 H315 H318 H332 H335 H336 H373 THINNER Vedeldi SB 1, Ksüleen,19, Isobutanool,9, Metoksü-2- propanool,9, Etüülbenseen,8,113 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine 6 18,151 H226 H34 H335 H336 H411 LAHUSTI Vedeldi SB 1, Kerge aromaatne lakibensiin,4, Butüülatsetaat,4, Metoksü-1- metüületüülatsetaat,4,5 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,74 7 H225 H226 H32 H34 H312 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 HEMPADU R QUATTRO Krunt SB 18, Ksüleen,112 1, Etüülbenseen,17, butan-1-ool,17,232 66

67 H373 H411 H412 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine 6 18,648 H225 H226 H32 H34 H312 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 H373 H411 H412 HEMPADU R Värv SB 33, Ksüleen,11, Etüülbenseen,3, butan-1-ool,2,29 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,98 H226 H34 H312 H315 H317 H332 H335 H336 H4 H41 H411 Hempatha ne HS 5561 Värv SB 21, Kerge aromaatne lakibensiin,26, Ksüleen,7,93 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,197 H225 H226 H228 H32 H34 H312 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 H361d H373 H4 H41 H411 HEMPEL'S ANTIFOULI NG OLYMPIC Värv SB 22, Ksüleen,11, Etüülbenseen,4, lakibensiin (nafta), raske aromaatika metüülpentan-2- oon,1,19,2, butan-1-ool,2,23 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,44 H225 H226 H32 H34 H312 H315 H318 H332 H335 H336 H373 H411 H412 HEMPEL'S THINNER 845 Vedeldi SB 1, Ksüleen,56, butan-1-ool,19, Etüülbenseen,11, Kerge aromaatne lakibensiin,19,257 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,68 H225 H226 H34 H312 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 H373 H411 H412 Teknoplast Primer 3 Värv SB 29, Ksüleen,118 1, Kerge aromaatne lakibensiin,95 1, isobutüülalkohol,95 1, Metoksü-2- propanool,142 1,958 67

68 Etüülbenseen,28,392 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,272 H225 H226 H34 H312 H315 H332 H335 H336 H373 H411 H412 Teknodur 5 Värv SB 32, n-butüülatsetaat,51, Ksüleen,34, Kerge aromaatne lakibensiin,34, Metoksü-1- metüületüülatsetaat,17, Etüülbenseen,1,141 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine 6 18,54 H226 H34 H335 H336 H411 Teknosolv 9521 Lahusti SB 1, Kerge aromaatne lakibensiin Metoksü-1- metüületüülatsetaat,29,394,8,11 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,368 H225 H226 H34 H312 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 H351 H373 Teknolac Primer 168 Värv SB 37, Ksüleen,87 1, Etüülbenseen,17, isobutüülalkohol,12, etüülmetüülketoksiim,2,34 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,84 H225 H226 H228 H261 H34 H312 H315 H317 H319 H332 H335 H336 H373 H412 Temacoat RM 4 Värv SB 3, Ksüleen,114 1, Etüülbenseen,19, Metoksü-2- propanool,19, n-butüülatsetaat,11, Metoksü-1- metüületüülatsetaat,11,157 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11- muu tööstuslik värvi ,778 H225 H226 H34 H315 H317 H319 H335 H336 H411 Firetex M71V2 Värv SB 4, Kerge aromaatne lakibensiin,76 1, Butanoon,5,63 68

69 3, V12-1 kasutamine Metüülmetakrülaat,5, Butüülmetakrülaat,5,6 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,759 H32 Firetex FX 59 Värv WB 1, propüleenglükool,7,95 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,81 6 H225 H226 H32 H34 H312 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 H373 Intergard 269 Black Part A Värv SB 26, butan-1-ool,152 2, Ksüleen,191 2, Etüülbenseen,23,315 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,52 H225 H226 H32 H34 H312 H314 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 H373 H412 Intergard 269 Black Part B Kõvend i SB 5, Ksüleen,52, butan-1-ool,28, Etüülbenseen,8, Trietüleen tetramiin,3,46 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,93 6 H225 H226 H32 H34 H312 H315 H317 H318 H319 H332 H335 H336 H373 H411 H412 Intergard 76 Grey Part A Värv SB 16, Ksüleen,8 1, butan-1-ool,56, Etüülbenseen,24,329 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,352 H225 H226 H32 H34 H311 H312 H314 H315 H317 H318 H319 H332 H334 H335 H373 Intergard 76 Part B Kõvend i SB 31, Ksüleen,29, butan-1-ool,12, Etüülbenseen,12, Etüleendiamiin,1,16 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,674 H224 H225 H226 H32 H34 H312 H315 H317 H318 H319 H332 H335 Intershield 3 Aluminium Part A Värv SB 29, Ksüleen,5, butan-1-ool,1, Etüülbenseen,1,138 69

70 H336 H373 H Kerge aromaatne lakibensiin,8,11 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,69 H225 H226 H32 H34 H311 H312 H314 H315 H317 H318 H319 H332 H334 H335 H336 H373 Intershield 3 Part B Kõvend i SB 41, Ksüleen,19, butan-1-ool,9, Etüülbenseen,4, Etüleendiamiin,3,4 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,157 H225 H226 H34 H315 H319 H332 H335 H336 H361d H373 Muki 21 Comp A Z Värv SB 69, Propanool,242 3, Etanool,121 1, Tetraetüülsilikaat,48, Tolueen,1,2 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,2 4 H225 H226 H34 H312 H315 H318 H319 H332 H335 H336 H373 H4 H41 Muki 21 Comp B Z Kõvend i SB 31, Isobutanool,29 2, Ksüleen,42, Etüülbenseen,25,345 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 muu tööstuslik värvi kasutamine ,391 H225 H226 H32 H34 H312 H315 H318 H319 H332 H335 H336 H373 H411 Internation al Thinner/Eq pt Cleaner Lahusti SB 1, Kerge aromaatne lakibensiin,83 1, butan-1-ool,65, Ksüleen,17, Etüülbenseen,8,115 7

71 Tabel 36. Kemikaalide klassifitseerimine Jrk nr liik (lahusti/ lakk/liim/värv/ muu kemikaal) tüüp (WB veepõhine; SB lahusti-põhine) LOÜ-de sisaldus, massi % kemikaali kogus aastas, tonni CAS nr/einecs nr Nimetus LOÜ max % 1 Värv SB 32,3 4, Ksüleen 25 Ksüleen Kerge aromaatne lakibensiin 19 NMVOC Etüülbenseen 5 NMVOC 2 Värv SB 29,3 21, Kerge aromaatne lakibensiin 14 NMVOC Metoksü-2-propanool 5,6 NMVOC Ksüleen 9,6 Ksüleen Etüülbenseen 3 NMVOC uurea, polümeer formaldehüüdiga, butüülitud 3-3 Värv SB 18,1, Metoksü-2-propanool 5 NMVOC Etüülbenseen 5 NMVOC Glüsidüüleeter uurea, polümeer formaldehüüdiga, butüülitud 5-4 Värv SB 39,2, Ksüleen 44 Ksüleen Etüülbenseen 1 NMVOC Kerge aromaatne lakibensiin 3 NMVOC etüülmetüülketoksiim,3 NMVOC 5 Värv SB 33,8 2, Ksüleen 25 Ksüleen Etüülbenseen 1 NMVOC Kerge aromaatne lakibensiin 5 NMVOC Klassifitseerimine 71

72 Isobutanool 3 NMVOC etüülmetüülketoksiim,3 NMVOC 6 Värv SB 13,6 4, Tööstusbensiin, väävlivaba, raske 5 NMVOC Ksüleen 1 Ksüleen Isobutanool 5 NMVOC Bensüülalkohol 5 NMVOC 7 Värv SB 52,3 1, Bensüülalkohol 5 NMVOC Ksüleen 2 Ksüleen Tri(dimetüülaminometüül) fenool 25 NMVOC Trietüleen tetramiin 1 NMVOC 8 Lahusti SB 1, 2, Ksüleen 1 Ksüleen Etüülbenseen 25 NMVOC Kerge aromaatne lakibensiin 2,5 NMVOC 9 Vedeldi SB 1,, Ksüleen 5 Ksüleen Isobutanool 25 NMVOC Metoksü-2-propanool 25 NMVOC Etüülbenseen 22 NMVOC 1 Vedeldi SB 1,, Kerge aromaatne lakibensiin 5 NMVOC Butüülatsetaat 5 NMVOC Metoksü-1- metüületüülatsetaat 5 NMVOC 11 Krunt SB 18,7 1, Ksüleen 2 Ksüleen Etüülbenseen 3 NMVOC 72

73 butan-1-ool 3 NMVOC 12 Värv SB 33,4, Ksüleen 25 Ksüleen Etüülbenseen 7 NMVOC butan-1-ool 5 NMVOC 13 Värv SB 21,7 2, Kerge aromaatne lakibensiin 19,5 NMVOC Ksüleen 5 Ksüleen 14 Värv SB 22,4 1, Ksüleen 2 Ksüleen Etüülbenseen 7 NMVOC lakibensiin (nafta), raske aromaatika 2,5 NMVOC metüülpentan-2-oon 3 NMVOC butan-1-ool 3 NMVOC 15 Vedeldi SB 1, 1, Ksüleen 75 Ksüleen butan-1-ool 25 NMVOC Etüülbenseen 15 NMVOC Kerge aromaatne lakibensiin 25 NMVOC 16 Värv SB 29,1 22, Ksüleen 12,5 Ksüleen Kerge aromaatne lakibensiin 1 NMVOC isobutüülalkohol 1 NMVOC Metoksü-2-propanool 15 NMVOC Etüülbenseen 3 NMVOC 17 Värv SB 32,1 6, n-butüülatsetaat 15 NMVOC Ksüleen 1 Ksüleen Kerge aromaatne lakibensiin 1 NMVOC 73

74 Metoksü-1- metüületüülatsetaat 5 NMVOC Etüülbenseen 3 NMVOC 18 Lahusti SB 1,, Kerge aromaatne lakibensiin 9 NMVOC Metoksü-1- metüületüülatsetaat 25 NMVOC 19 Värv SB 37,5 4, Ksüleen 35 Ksüleen Etüülbenseen 7 NMVOC isobutüülalkohol 5 NMVOC etüülmetüülketoksiim 1 NMVOC 2 Värv SB 3,7 7, Ksüleen 3 Ksüleen Etüülbenseen 5 NMVOC Metoksü-2-propanool 5 NMVOC n-butüülatsetaat 3 NMVOC Metoksü-1- metüületüülatsetaat 3 NMVOC 21 Värv SB 4,3 2, Kerge aromaatne lakibensiin 5 NMVOC Butanoon 3 NMVOC Metüülmetakrülaat,3 NMVOC Butüülmetakrülaat,3 NMVOC 22 Värv WB 1,4 6, propüleenglükool 3 NMVOC 23 Värv SB 26,8 18, butan-1-ool 2 NMVOC Ksüleen 25 Ksüleen Etüülbenseen 3 NMVOC 24 Kõvendi SB 5, 2, Ksüleen 47 Ksüleen 74

75 butan-1-ool 25 NMVOC Etüülbenseen 7 NMVOC Trietüleen tetramiin 3 NMVOC 25 Värv SB 16,9 12, Ksüleen 1 Ksüleen butan-1-ool 7 NMVOC Etüülbenseen 3 NMVOC 26 Kõvendi SB 31, 2, Ksüleen 25 Ksüleen butan-1-ool 1 NMVOC Etüülbenseen 1 NMVOC Etüleendiamiin 1 NMVOC 27 Värv SB 29,2 3, Ksüleen 25 Ksüleen butan-1-ool 5 NMVOC Etüülbenseen 5 NMVOC Kerge aromaatne lakibensiin 4 NMVOC 28 Kõvendi SB 41,1 1, Ksüleen 44 Ksüleen butan-1-ool 2 NMVOC Etüülbenseen 1 NMVOC Etüleendiamiin,7 NMVOC 29 Värv SB 69,8 8, Propanool 5 2-Propanool Etanool 25 Etanool Tetraetüülsilikaat 1 NMVOC Tolueen,3 Tolueen 3 Kõvendi SB 31,6 12, Isobutanool 25 NMVOC Ksüleen 5 Ksüleen 75

76 Etüülbenseen 3 NMVOC 31 Lahusti SB 1, 2, Kerge aromaatne lakibensiin 5 NMVOC butan-1-ool 39 NMVOC Ksüleen 1 Ksüleen Etüülbenseen 5 NMVOC 76

77 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus 7 Tehnoloogilised äkkheited Tehnoloogilised äkkheited märgitakse tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/26, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, , lk 1 17). Tegu on ettevõtetega kellele rakendub keskkonnakompleksloa kohustus. Äkkheidet ei teki, seega äkkheite tabelit ei täideta.

78 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus Tabel 37. Tehnoloogilised äkkheited (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/26 I lisas nimetatud tegevuse korral) Heiteallikas Nr plaanil või kaardil Tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seade Nimetus SNAPi kood SNAPi nimetus Äkkheite põhjus Äkkheite kestus, tundide arv (aastaks prognoositav) Seadme käivitamis e tundide arv Seadme seiskamise tundide arv Välisõhku väljutatud saasteained CASi nr nimetus äkkheite kogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta hetkeline (keskmine prognoositav), mg/nm³ hetkeline, g/s (täpsus,1) 1 tonnides aastas (täpsus,1); RM ja POSid, kg (täpsus,1) PCDD/PCDF, mg (täpsus,1) (aastaks prognoositav) Kokku x

79 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus 8 Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ksüleeni lõhnalävi on umbes,38 ppm ehk 1,78 mg/m 3 ehk 178 µg/m 3. Tolueeni lõhnalävi on umbes,33 ppm ehk 1,34 mg/m 3 ehk 134 µg/m 3. Etanooli lõhnalävi on,52 ppm ehk 1,5 mg/m 3 ehk 15 µg/m 3 ja 2-propanooli lõhnalävi on 26 ppm ehk 68,8 mg / m 3 ehk 688 µg/m 3. Hajumisarvutustel saadud ksüleeni, tolueeni, 2-propanooli ja etanooli kontsentratsioonid on tunduvalt madalamad lõhnalävest, seega ei ole antud ettevõtte tegevusega kaasnevana oodata lõhnahäiringu teket. Katlamajade tegevusega ei kaasne võimalikke lõhnaainete väljutamisi ulatuses, mis võiks põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist. 9 Müra võimaliku esinemise hinnang Katelde puhul ei ole korrektse paigaldamise korral oodata ülenormatiivseid müratasemeid, mis võiks kanduda hoonest väljapoole. Küttesüsteemi projektis lahendatakse müraemissiooni küsimused ning projekteerimisel tagatakse, et seade ei hakka põhjustama piirnorme ületavat müra naabruses paiknevatel elamualadel. Ettevõttes toimub tootmine siseruumides, seega ei ole oodata ülenormatiivseid müratasemeid, mis võiks kanduda hoonest väljapoole. Vastavat tabelit ei esitata. 1 Andmed muude tekkida võivate keskkonnahäiringute kohta Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Käitise tegevusega kaasnevana ei ole oodata muude keskkonnahäiringute tekkimist. 11 Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramine 11.1 Plasma-ja gaasilõikusel tekkivate saasteainete heitkoguste määramine Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud plasma- ja gaasilõikuse protsessidest lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheite (g/kg) väärtust ega hindamismetoodikat. Andmed plasma- ja gaasilõikusel tekkivate saasteainete ja nende eriheidete kohta on saadud järgmisest dokumendist: МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ) Санкт-Петербург 2, Разработан: НИИ Атмосфера. Saasteainete eriheidete näitajana kasutatakse antud juhul saasteaine eriheidet (g/h) lõikepingi tööaja kohta, sõltuvalt lõigatava metalli omadustest. Metalli lõikamisprotsessist välisõhku eralduvate saasteainete summaarne heitkogus (t/a) iga tööpingi kohta arvutatakse valemiga: kus gi saasteainete eriheide, kg/h; t tööpingi metalli lõikamise aeg tööpäevas, h; n tööpingi aastane tööpäevade arv; Mi = gi * t* n * 1-6, Saasteainete hetkeline heitkogus (g/s) arvutatakse valemiga:

80 Gi = gi / 36 Tabel 38. Plasmalõikusel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutus kolme pingi kohta V2-1 ja V2-2 CAS nr Saasteained Saasteainete eriheide, q, g/h Süsinikterase plasmalõikus Tööpingi aastane tööaeg, sõltuvalt lõikeviisist ja materjalist Püüdeseadme efektiivsus, % Aastane heitkogus M, t/a Hetkeline heitkogus G, (g/s) Tähis Kolm plasmapinki aerosool s.h. V2-1, V Raud(III)oksiid 787, ,99,1, Mangaan ja tema ühendid 23, ,99,4, Süsinikoksiid 277, ,84, Lämmastikoksiidid 1187, ,739,33 Tabel 39. Plasmalõikusel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutus ühe pingi kohta V2-4 CAS nr Saasteained Saasteaine te eriheide, q, g/h Süsinikterase plasmalõikus Tööpingi aastane tööaeg, sõltuvalt lõikeviisist ja materjalist Püüd esead me efekti ivsus, % Aastan e heitkog us M, t/a Hetkeline heitkogus G, (g/s) Tähis aerosool s.h. V Raud(III)oksiid 787, ,8,9, Mangaan ja tema ühendid 23, ,8,3, Süsinikoksiid 277, ,613, Lämmastikoksiidid 1187, ,913,33 Tabel 4. Plasmalõikusel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutus ühe pingi kohta V2-5 CAS nr Saasteained Saasteaine te eriheide, q, g/h Süsinikterase plasmalõikus Tööpingi aastane tööaeg, sõltuvalt lõikeviisist ja materjalist Püüdes eadme efektiiv sus, % Aastane heitkogu s M, t/a Hetkeline heitkogus G, (g/s) Tähis aerosool s.h. V2-5 8

81 Raud(III)oksiid 787, ,459, Mangaan ja tema ühendid 23, ,14, Süsinikoksiid 277, ,613, Lämmastikoksiidid 1187, ,913,33 Tabel 41. Gaasilõikusel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutus ühe gaasilõikepingi kohta CAS nr Saasteained Saaste ainete eriheid e, q, g/h Süsinikterase plasmalõikus Tööpingi aastane tööaeg, sõltuvalt lõikeviisist ja materjalist Püüdese adme efektiivs us, % Aastane heitkogus M, t/a Hetkeline heitkogus G, (g/s) aerosool s.h. V Raud(III)oksiid 72, ,4, Mangaan ja tema ühendid 1, ,1, Süsinikoksiid 49,5 5824,288, Lämmastikoksiidid 39, 5824,227, Haavelpuhastusel tekkivate saasteainete heitkoguse määramisel Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud haavelpuhastusele lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheite (g/kg) väärtust ega hindamismetoodikat. Metalli juga- ja abrasiivpuhastusel haavlitega välisõhku eralduvate tahkete osakeste heitkoguste leidmisel on kasutatud USA Keskkonnaagentuuri vastavaid metoodilist juhendit: USEPA Emission Factor Documentation for AP-42. Section Abrasive blasting. Final Report. Kättesaadav: Metallhaavlite kasutamisel on tahkete osakeste eriheite väärtus 1% puhastusliiva eriheite väärtusest st et eriheite väärtus on,22 kg/kg metallhaavlite kulu kohta. Haavelpuhastamisel eraldunud tolmu koguse leidmiseks kasutame valemit: Mp,tah = G * q * (1 n) *T, kus G - on haavli kulu kg/h, q on eriheide kg/kg metallhaavlite kulu kohta T tööaeg h n - püüdeseadme kasutegur Tähis 81

82 Tabel 42. Haavelpuhastuse välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutus heiteallikate V9-5, V9-6, V9-7 ja V11-1 puhul CAS nr Saasteained Saasteainete eriheide, kg/kg PMsum PMsum PMsum PMsum haavli kulu kg/h aastane tööaeg, h Püüdeseadme efektiivsus, % Aastane heitkogu s M, t/a Hetkeline heitkogus G, (g/s) Tähis, , ,96 9,495,81 V9-5, , ,96 9,495,81 V9-6, , ,96 9,495,81 V9-7, ,563,122 V Metallide keevitamisest tekkivate saasteainete heitkoguste määramine Metallide keevitamisel eralduvate saasteainete hulk sõltub keevitusviisist, keevitatava materjali omadustest, kasutatava elektroodi, traadi omadustest ja muudest keevitamisega seotud näitajatest. Keevitamisel eralduvate keevitusaerosoolide ja gaasiliste saasteainete arvutamise praktikas võetakse saasteainete eriheited (g/kg) taandatuna keevitusmaterjalide (elektroodis, traat) kulule. Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud keevitusprotsessidest lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheited (g/kg) piirväärtust. Andmed keevitusprotsessides tekkivate saasteainete ja nende eriheidete kohta on saadud järgmisest dokumendist: МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ) Санкт-Петербург 2, Разработан: НИИ Атмосфера. Keevitamisprotsessist välisõhku eralduvate saasteainete summaarne heitkogus (t/a) keevitusviisist lähtuvalt arvutatakse valemiga: Mi = gi * B*1-6, kus gi eralduva saasteaine eriheide, g/kg keevitusmaterjali kulu kohta; B keevitusmaterjali aastane kulu, kg; Saasteainete hetkeline heitkogus (g/s) arvutatakse valemiga: Gi = gi * b / ( t * 36 ), kus b keevitusmaterjali maksimaalne kulu tööpäeva jooksul, kg; t keevitamiseks kulunud aeg tööpäeva jooksul, h; Keevitamisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on esitatud järgmises tabelis: 82

83 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus Tabel 43. Saasteainete heitkogused süsinikterase keevitamisel Heiteallikad Saasteainete eriheide q, g/kg Püüd esead Tähis Keevitu Raud( me saeros III)ok efekti ool s.h. siid ivsus Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 1 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 2 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 3 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 4 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 5 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 6 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 1 Ettevalmistustsehhi üldventilatsioon nr 2 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 1 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 2 Mang aan ja tema ühen did Tahked osakes ed, summa arsed Keevitu straadi kogus aastas B, kg/a Saasteainete kogused, t/a Saasteainete kogused, g/s Sead Raud(II I)oksiid Mang aan ja tema ühen did Osakes ed, summa arselt Raud(II I)oksiid Mangaa n ja tema ühendid Osakese d, summaa rselt V1-1 9,54 8,9,6, ,66,4,3,3,2, V1-2 9,54 8,9,6, ,66,4,3,3,2, V1-3 9,54 8,9,6, ,66,4,3,3,2, V1-4 9,54 8,9,6, ,66,4,3,3,2, V1-5 9,54 8,9,6, ,66,4,3,3,2, V1-6 9,54 8,9,6, ,66,4,3,3,2, V2-1 9,54 8,9,6,4 112,1,7,4,5,3, V2-2 9,54 8,9,6,4 112,1,7,4,5,3, V3-1 9,54 8,9,6,4 112,1,7,4,5,3, V3-2 9,54 8,9,6,4 112,1,7,4,5,3, mete tööta mise aeg, h

84 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 3 V3-3 9,54 8,9,6,4 112,1,7,4,5,3,

85 Marsalis Metall OÜ keskkonnakompleksloa taotlus 11.4 Õhukvaliteedi taseme määramine Saasteainete leviku modelleerimiseks kasutati Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise vanemteaduri Marko Kaasiku poolt koostatud modelleerimistarkvara AEROPOL versiooni 5.1, võrgulahutusega 1 meetrit. Maksimaalsete ühe tunni keskmiste kontsentratsioonide arvutamiseks varieeriti tuule suundi üle ringi 2 sammuga, tuule kiirust 1 m kõrgusel vahemikus,5 2 m/s, hajumistingimusi, ja leiti kontsentratsiooni maksimum igas võrgupunktis. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et kontsentratsioon ei saa olla maksimaalne korraga kõigis või enamikus võrgupunktides, vaid ainult vähestes (allatuult). Tabel 44. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta (määrus 74 lisa 2) Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine Õhukvaliteedi taseme arvutuse tulemused Nr plaan il või kaard il Nimetus CASi nr Nimetus Hetkelin e heitkog us, g/s Õhukvalite edi taseme piirväärtus (ÕPV1, ÕPV8, ÕPV24, ÕPVa näidata vajalik), µg/m Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritoori umi, Cm, µg/m K2 Hoone nr 8 pelletikatel K1 Segusõlme katel PMsum NMVO C Suhe Cm/ÕP V,1 5 33,35,67 Vääveldioksiid, ,5,59 Lämmastikoksii did, ,519 1,228 Süsinikoksiid, ,356,38 NMVOC,2-5,675 - Süsinikdioksiid Lämmastikoksii did,2 4,476,12, ,721 1,431,5 5 24,56,481 PMsum PMsum Vääveldioksiid,5 35 1,396, Lämmastikoksii did,5 2 13,964,7

86 K3 Hoone nr 6 pelletikatel K4 K5 Värvimistsehhi nr 9 katel ROCA AC 916 Värvimistsehhi nr 11 katel NMVO C PMsum PMsum NMVO C PMsum PMsum NMVO C PMsum PMsum Süsinikoksiid, ,642,14 NMVOC,24-6,73 - Lämmastikoksii did,1 4,69,2, ,67 1,954, ,466,663 Vääveldioksiid,2 35 1,732,5 Lämmastikoksii did,2 2 17,317,87 Süsinikoksiid, ,173,17 NMVOC,1-8,312 - Lämmastikoksii did,4 4,75,2, ,66 2,28,1 5 81,715,163 Vääveldioksiid, ,829,12 Lämmastikoksii did,1 2 76,137,381 Süsinikoksiid,1 1 76,137,8 NMVOC,2-1,142 - Süsinikdioksiid Lämmastikoksii did,2 4,182,5, ,385,53, ,832,72 Vääveldioksiid, ,861,31 Lämmastikoksii did, ,8,115 86

87 K6 Hoone nr 2 katlamaja V1-1 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 1 V1-2 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr NMVO C PMsum NMVO C NMVO C PMsum NMVO C Süsinikoksiid, ,8,2 NMVOC,2 -,346 - Süsinikdioksiid , ,692,55 Vääveldioksiid, ,637,19 Lämmastikoksii did, ,18,71 Süsinikoksiid, ,18,1 NMVOC,1 -,213 - Süsinikdioksiid Lämmastikoksii did,22 2 2,149,11 Süsinikoksiid,22 1 2,149,2 NMVOC,1 -,143 - Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid,3 -,38 - Mangaan ja tema ühendid Lämmastikoksii did,2 1,21,2,1 5,2, 4,22 2 2,149,11 Süsinikoksiid,22 1 2,149,2 NMVOC,1 -,143 - Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid,3 -,38 - Mangaan ja tema ühendid,2 1,21,2 87

88 V1-3 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 3 V1-4 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 4 V1-5 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 5 V1-6 Keevitustsehhi üldventilatsioon nr 6 V2-1 Ettevalmistustse hhi üldventilatsioon nr PMsum NMVO C PMsum PMsum PMsum PMsum NMVO C Lämmastikoksii did,1 5,2, 4,22 2 2,149,11 Süsinikoksiid,22 1 2,149,2 NMVOC,1 -,143 - Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid,3 -,38 - Mangaan ja tema ühendid,2 1,21,2,1 5,2, 4 Raud(III)oksiid,3 -,38 - Mangaan ja tema ühendid,2 1,21,2,1 5,2, 4 Raud(III)oksiid,3 -,38 - Mangaan ja tema ühendid,2 1,21,2,1 5,2, 4 Raud(III)oksiid,3 -,37 - Mangaan ja tema ühendid Lämmastikoksii did,2 1,21,2,1 5,2, 4, ,261,86 Süsinikoksiid,51 1 4,993,5 NMVOC,1 -,84 - Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid,5 -,463-88

89 V2-2 Ettevalmistustse hhi üldventilatsioon nr 2 V2-3 Ettevalmistustse hhi gaasilõikepingi ventilatsioon V2-4 Ettevalmistustse hhi plasmalõikeping i ventilatsioon nr 1 V2-5 Ettevalmistustse hhi plasmalõikeping i ventilatsioon nr PMsum NMVO C PMsum Mangaan ja tema ühendid Lämmastikoksii did,3 1,31,3,2 5,2, 4, ,263,86 Süsinikoksiid,51 1 4,993,5 NMVOC,1 -,84 - Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid,5 -,463 - Mangaan ja tema ühendid,3 1,31,3,2 5,2, 4 Raud(III)oksiid,2-46,483 - Mangaan ja tema ühendid,3 1,71,7 Süsinikoksiid, ,563,3 Lämmastikoksii did, ,867,124 Raud(III)oksiid,4-1,22 - Mangaan ja tema ühendid,1 1,31,3 Süsinikoksiid, ,834,18 Lämmastikoksii did Lämmastikoksii did, ,231 3,61,1 4 1,188,3 Raud(III)oksiid,22-1,736 - Mangaan ja tema ühendid,1 1,52,5 Süsinikoksiid,77 1 6,19,1 Lämmastikoksii did, ,177,131 89

90 V3-1 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 1 V3-2 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 2 V3-3 Koostamistsehhi üldventilatsioon nr 3 V9-1 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr NMVO C PMsum NMVO C PMsum NMVO C PMsum NMVO C Lämmastikoksii did,4 2,419,2 Süsinikoksiid,4 1,419, 4 NMVOC,3 -,28 - Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid,5 -,461 - Mangaan ja tema ühendid Lämmastikoksii did,3 1,31,3,2 5,28,1,4 2,419,2 Süsinikoksiid,4 1,419, 4 NMVOC,3 -,28 - Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid,5 -,461 - Mangaan ja tema ühendid Lämmastikoksii did,3 1,31,3,2 5,2, 4,4 2,419,2 Süsinikoksiid,4 1,419, 4 NMVOC,3 -,28 - Süsinikdioksiid Raud(III)oksiid,5 -,461 - Mangaan ja tema ühendid,3 1,31,3,2 5,2, 4 NMVOC,335-1,688-9

91 1 V9-2 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 2 V9-3 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 3 V9-4 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 4 V9-5 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr 5 V9-6 Maalritsehh nr 9 ventilatsioon nr NMVO C NMVO C NMVO C PMsum PMsum Ksüleen, ,86,35 Tolueen,2 2,7, 4 2-Propanool,38 5 1,22,2 Etanool,19 5,61,1 NMVOC,335-1,688 - Ksüleen, ,86,35 Tolueen,2 2,7, 4 2-Propanool,38 5 1,22,2 Etanool,19 5,61,1 NMVOC,335-1,688 - Ksüleen, ,86,35 Tolueen,2 2,7, 4 2-Propanool,38 5 1,22,2 Etanool,19 5,61,1 NMVOC,335-1,688 - Ksüleen, ,85,35 Tolueen,2 2,7, 4 2-Propanool,38 5 1,22,2 Etanool,19 5,61,1,81 5 1,661,3,81 5 1,661,3 V9-7 Maalritsehh nr 9 PM-,81 5 1,661,3 91

92 ventilatsioon nr 7 sum V11-1 Maalritsehh nr 11 haavelduskambr i ventilatsioon PMsum, ,127,5 V11-2 Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 1 V11-3 Maalritsehh nr 11 värvimiskambri ventilatsioon nr 2 V12-1 Maalritsehh nr 12 ventilatsioon NMVO C NMVO C NMVO C NMVOC,318-2,25 - Ksüleen, ,395,67 Tolueen,2 2,14,1 2-Propanool,36 5 2,273,5 Etanool,18 5 1,136,2 NMVOC,318-2,28 - Ksüleen, ,397,67 Tolueen,2 2,14,1 2-Propanool,36 5 2,273,5 Etanool,18 5 1,136,2 NMVOC,177-5,954 - Ksüleen, ,947,2 Tolueen,1 2,4, 2 2-Propanool,2 5,67,1 Etanool,1 5,335,1 K1 eralduvad lämmastikoksiidide 1-aasta kontsentratsiooni väärtus on krundi piiril,67 µg/m 3, mis jääb alla lubatud piirnormi ÕPVa 4 µg/m 3. K1 eralduvad tahkete osakeste 24-tunni kontsentratsiooni väärtus on krundi piiril,278 µg/m 3, mis jääb alla lubatud piirnormi ÕPV24 15 µg/m 3. K2 eralduvad tahkete osakeste 24-tunni kontsentratsiooni väärtus on krundi piiril 4,417 µg/m 3, mis jääb alla lubatud piirnormi ÕPV24 15 µg/m 3. K3 eralduvad tahkete osakeste 24-tunni kontsentratsiooni väärtus on krundi piiril 2,48 µg/m 3, mis jääb alla lubatud piirnormi ÕPV24 15 µg/m 3. 92

93 V2-4 eralduvad lämmastikoksiidide 1-tunni kontsentratsiooni väärtus on krundi piiril 46,138 µg/m 3, mis jääb alla lubatud piirnormi ÕPV1 2 µg/m 3. See tähendab, et piirnormide ületamist väljaspool ettevõtte territooriumi ei toimu. Koosmõju põhjustavate teiste ettevõtetena jääb heiteallika teoreetilisse mõjualasse (1 m) kohaselt üks heiteallikat omavat ettevõtet, kellele on väljastatud õhusaasteluba. Ettevõtte territooriumil paikneb kokku 31 heiteallikat. Ühel territooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju andmed on esitatud järgmises tabelis. Tabel 45. Teoreetilises mõjualas asuvate ettevõtete andmed ja heiteallikate koordinaadid Nr plaanil või kaardil Ettevõtte nimi Õhusaasteloa number Heiteallika koordinaadid X Y diameeter, m Heiteallika parameetrid kõrgus, m joonkiirus, temperatuur m/s C N1 Avoterm OÜ L.ÕV/ ,8 21 5,769 3 N2 Avoterm OÜ L.ÕV/ ,2 26 1,326 2 Tabel 46. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju (määrus 74 lisa 2) Heiteallikate numbrid või kaardil plaanil Välisõhku väljutatud saasteaine CASi nr Nimetus Summaarn e hetkeline heitkogus, g/s Õhukvalitee di taseme piirväärtus (ÕPV1, ÕPV8, ÕPV24, ÕPVa näidata vajalik) µg/m3 Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterrito oriumi, µg/m K1, K2, K3, K4, K5, K6, V1-1, V1-2, V1-3, V2-1, V2-2, V3-1, V3-2, V3-3, V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 NMVOC NMVOC 2,2-85,951 - N1 NMVOC NMVOC,14 N2 NMVOC NMVOC,12 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, V11-2, V11-3, V12-1 Suhe Cm/Õ PV Ksüleen 1, ,284, Tolueen,1 2,54, Propanool, ,4,18 V9-1, V9-2, V9-3, V9-4, Etanool, ,52,1 93

94 V11-2, V11-3, V12-1 K1, K2, K3, K4, K5, K6, V1-1, V1-2, V1-3, V1-4, V1-5, V1-6, V2-1, V2-2, V3-1, V3-2, V3-3, V9-5, V9-6, V9-7, V11-1 PM-sum summaars elt 1, ,895 1,838 N1 PM-sum summaars elt N2 PM-sum summaars elt,47,6 K1, K2, K3, K4, K5, K6, V1-1, V1-2, V1-3, V1-4, V1-5, V1-6, V2-1, V2-2, V3-1, V3-2, V3-3, V9-5, V9-6, V9-7, V11-1 PM-sum summaars elt 1, ,12 3,52 K1, K2, K3, K4, K5, K Vääveldiok siid N Vääveldiok siid N Vääveldiok siid, ,398,535 2,35,25 K1, K2, K3, K4, K5, K6, V1-1, V1-2, V1-3, V2-1, V2-2, V2-3, V2-4, V2-5, V3-1, V3-2, V Lämmastik oksiidid 1, ,549 3,943 N Lämmastik oksiidid N Lämmastik oksiidid,94,25 K1, K2, K3, K4, K5, K6, V1-1, V1-2, V1-3, V2-1, V2-2, V2-3, V2-4, V2-5, V3-1, V3-2, V3-3 K1, K2, K3, K4, K5, K6, V1-1, V1-2, V1-3, V2-1, V2-2, V2-3, V2-4, V2-5, V3-1, V3-2, V Lämmastik oksiidid Süsinikoksi id,3 4 1,249,31 1, ,947,59 N Süsinikoksi id N Süsinikoksi id,47 2,5 V1-1, V1-2, V1-3, V1-4, V1-5, V1-6, V2-1, V2-2, V2-3, V2-4, V2-5, V3-1, V3-2, V Raud(III)ok siid,85-47,438 - V1-1, V1-2, V1-3, V1-4, Mangaan,4 1,743,74 94

95 V1-5, V1-6, V2-1, V2-2, ja tema V2-3, V2-4, V2-5, V3-1, ühendid V3-2, V3-3 Järgmistel lehtedel on maapinnalähedase õhukihi arvutusliku õhukvaliteedi taseme kaardid, mis näitavad, et koosmõju tahkete osakeste 1-tunni ja 24-tunni ning lämmastikoksiidide 1-tunni maksimaalne kontsentratsioon jääb ettevõtte territooriumile. Seega väljaspool tootmisterritooriumi piirnormide ületamist ei toimu. 95

96 11.5 Maapinnalähedase õhukihi arvutusliku õhukvaliteedi taseme kaardid Maapinnalähedase õhukihi arvutusliku õhukvaliteedi taseme kaardid on koostatud tarkvaraga AEROPOL 5.3. Kaartide nõuetekohaseks vormistamiseks on kasutatud tarkvara Mapinfo Proffessional. Joonis 4. Ksüleeni maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon 96

97 Joonis 5. Tolueeni maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon 97

98 Joonis 6. 2-Propanooli maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon 98

99 Joonis 7. Etanooli maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon 99

100 Joonis 8. Osakeste, maksimaalne 1-tunni kontsentratsioon 1

101 Joonis 9. Osakeste, maksimaalne 24-tunni kontsentratsioon 11