IX vana kirjakeele päevad novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis"

Transkriptio

1 IX vana kirjakeele päevad novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

2 10. november Avasõnad Karl Pajusalu Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele töörühma esimesse aastakümnesse Kristiina Ross Keskaegse vaimuliku eesti keele uurimise võimalustest Paul Alvre Omapäraseid kontaminatsioonivorme Wastses Testamendis Nobufumi Inaba Vanhan kirjakielen asema diakronisessa kielentutkimuksessa: tapaus Agricolan kielen datiivigenetiivi Külli Habicht, Külli Prillop Eesti kirjakeele leksika esmaesinemussõnastik probleeme ja väljavaateid Lõunavaheaeg Ilona Nagy Unkarissa syntynyt koodeksi Kai Tafenau Heinrich Göseken vanema Uue Testamendi tõlkest Heiki Reila Eestikeelse Uue Testamendi käsikirja võrdlusi Pilistvere käsikirja ja Wastse Testamendiga Heli Laanekask Wiedemanni eesti keele grammatikast Annika Kilgi Anton Thor Helle grammatika koht eesti grammatikatraditsioonis Õhtusöök Tartu Ülikooli vanas kohvikus 11. november Riitta Palkki Hemminki Maskulaisen ensiesiintymistä Tanja Vaittinen Paljo adjektiivi vai adverbi Mikael Agricolan teoksissa? Heidi Merimaa Adpositiot keskellä, keskeltä, keskelle, keskitse Mikael Agricolan (n ) teoksissa Karl Pajusalu, Külli Habicht Tartu kirjakeele es-partiklist Kohvilaud Valve-Liivi Kingisepa 70. sünnipäeva tähistamiseks Pille Penjam tulema-verbi modaalkasutuse kujunemine eesti kirjakeeles sajandil Reet Klettenberg Permissiivkonstruktsioonidest vanemas eesti kirjakeeles Kristel Ress 17. sajandi saksa-eesti sõnastike töötlemise probleeme Vana kirjakeele päevade lõpetamine

3 Omapäraseid kontaminatsioonivorme Wastses Testamendis Paul Alvre Eesti keel on rikas mitmusetunnuste poolest. Iidse i-mitmuse paralleeltüübina viljeleb tänapäeva eesti keel ohtrasti veel hilistekkelist de-mitmust (silmist ~ silmadest jt). Murded ja osalt vana kirjakeel pakuvad eri määral näiteid ka tugevaastmelise i-mitmuse (jalgust), e-mitmuse (silmest), a-mitmuse (poisal), si-mitmuse (koisil koidel ) ja kontamineerunud demitmuse kohta (jõgidest, jalgudest). Kontaminatsioonivorme iseloomustab asjaolu, et mitmusetunnused on neis järjekorras i (resp. u) + de, aga mitte vastupidi. Erinev on olukord allpool ligemale vaatlusele tulevais nn sti-vormides. Wastse Testamendi keelepruuk põhineb omaaegsel Tartu murdel, mille mitmusevormistikus on algupärane i-tunnus üldiselt säilinud või see on rekonstrueeritav. Wastse Testamendi keelepruugile on iseloomulikud sellised mitmusevormid nagu Puist, Sönnust, Maijun, Linnun linnades, Latzille, Rebbäsil, Pühdjisz, Wöhrilt. Tugevaastmelise i-mitmuse kasutamisele viitab Haudust haudadest. sti-listele kontaminatsioonivormidele pole aga uurijad seni tähelepanu pööranud. Selliste kontaminatsioonivormide teke nagu Waistille vaestele, Innimistille inimestele jt eeldas keelekasutajalt nii lõunaeestiliste inimesille ja vaisille kui ka põhjaeestipäraste inimestele ja vaestele vormide samaaegset tundmist. Niisuguste paralleelvormide ulatuslik esinemus Wastses Testamendis (1686) (vrd ka allatiiv Mehstelle, Tallomestelle) osutab, et hiljemalt XVII sajandi lõpuks olid rahvakeeles kujunenud vajalikud eeldused ne : se- sõnade mitmusevormide kontamineerumiseks. Rahvakeelsed uusmoodustised Waistille, Innimistille olid Wastse Testamendi tõlkijaile vahetuks eeskujuks selliste puhtkirjalike vormide moodustamisel nagu Romalistille, Korintileistille, Wilippileistille, Hebrealistille jt. 2

4 Eesti kirjakeele leksika esmaesinemussõnastik probleeme ja väljavaateid Külli Habicht, Külli Prillop Tartu Ülikool Ettekandes tutvustakse eesti kirjakeele sõnavara esmaesinemussõnastiku koostamise eeltöid ja nendega seoses tekkinud probleeme, millest enamiku suhtes on praeguseks ajaks jõutud otsusteni. Projektiga on tegeldud aastast alates (riikliku programmi Eesti vanema kirjakeele arvutikorpus ja kirjakeele sõnavara esmaesinemussõnastik raames), kuigi eeltööde hulka kuulub vana kirjakeele töörühma kogu tegevus vanade tekstide elektroonilise korpuse loomisel. Praeguseks on vana kirjakeele lauskorpusesse sisestatud tekste kuni 17. sajandi 60. aastateni. See ongi materjal, mille põhjal on seni võimalik esmaesinemusi registreerida. Tööga on aga seotud rida üldisi ja ka vana kirjakeele spetsiifikast tingitud probleeme. Üldistest probleemidest on olulisemad: Sõnavaravaliku printsiibid mille alusel otsustada sõna kirjakeelsuse üle? Missugust leksikat kõrvale jätta? Alustekstidega seotud probleemid missugused tekstid kaasata? Ajapiiriga seotud probleemid missuguse ajapunktini oleks reaalne esmaesinemuste registreerimisega jõuda? Mida teha juhtudel, kui tekstide dateeringud või sõna kohta säilinud andmed on ebamäärased? Tähendustega seotud küsimused: nt mida teha, kui sõna on tänapäeva kirjakeeles olemas muus tähenduses kui vanades tekstides? Kui palju ja missugustel juhtudel lisada tähendusseletusi? Spetsiifilistest probleemidest on vaja lahendada järgmised: Märksõnastamise ühtsus ning märksõnade tänapäevastamise ulatus Mida teha rekonstrueeritud sõnavormidega? Kuidas suhtuda autorite endi tekstiparandustesse? Grammatiseerumise ja leksikaliseerumise problemaatika vahetegemine paradigmaatiliste muutevormide ja grammatiliseks abisõnaks muutunud või kivinenud vormide vahel Verbiühendite jm püsiühendite märksõnana esitamise vajalikkus Kuidas esitada liitsõnu, võttes arvesse vana kirjakeele tekstide kokku- ja lahkukirjutamise ebajärjekindlust? Missuguseid tuletisi esitada? Kas ja kui palju esitada lausenäiteid? Nende küsimuste üle ettekandes arutletaksegi. Mõttekäikude illustreerimiseks esitatakse probleemseid näiteid vana kirjakeele tekstidest. Esmaesinemussõnastiku lõppeesmärgiks on publitseerida kultuuriloos oluline allikas, mis võimaldaks jälgida kirjakeele sõnavara dünaamikat ja annaks senisest süsteemsema ülevaate eesti kirjakeele sõnavara arengu kohta. 3

5 Vanhan kirjakielen asema diakronisessa kielentutkimuksessa: tapaus Agricolan kielen datiivigenetiivi Nobufumi Inaba Turun yliopisto Diakronisen tutkimuksen päämääränä voi pitää kielissä tapahtuneiden muutosten ja kielten kokemien eri vaiheiden kuvaamista aikadimensiossa; lähdetään liikkeelle tietyn ajankohdan synkronisesta kuvauksesta ajassa taakse päin. Perinteisen fennougristiikan kaltaisessa historiallis-vertailevassa kielentutkimuksessa, jossa pyritään sukukielten välisten geneettisten yhtäläisyyksien tai eroavuuksien avulla rekonstruoimaan tapahtuneita muutoksia, on käytössä ennen kaikkea vertaileva menetelmä, jota täydennetään sisäisin rekonstruktioin, lainasanatutkimuksin, kielitypologisin tutkimuksin jne. Puhtaasti vertailevin menetelmin esitetyt muutoksia koskevat hypoteesit eroavat yhdellä mutta samalla hyvin ratkaisevalla tavalla niistä, joihin on päädytty vanhan krijakielen kaltaista dokumentoitua aineistoa tarkastelemalla. Edelliset ovat kärjistäen sanottuna puhtaasti teoreettisia ja abstraktioita, joiden olemassaoloa on pakko perustella kaikin mahdollisin selityksin. Jälkimmäiset taas ovat todellisia ja konkreettisia, joita voi ainakin kirjaimellisesti osoittaa, ja joiden olemassaoloa ei välttämättä tarvitse perustella. Tulosten ennakoitavuudessakin voi olla eroja. Vertailevin menetelmin saadut tulokset perustuvat aina lähtökohtana oleviin kielimuotoihin ja siitä syystä eivät voi sisältää sellaista, jota ei voi vähintäänkin teoreettisesti perustellulla tavalla johtaa lähtökohtana olevista kielimuodoista. Dokumentoidusta aineistosta saadut tulokset voivat sisältää sellaisia, joita vertailevin menetelmin on mahdotonta esittää tai ennakoida. Vertailevin menetelmin kuvatut muutokset eivät siis välttämättä tai pahimmillaan ollenkaan heijasta todellisuudessa tapahtuneita muutoksia. Näin ollen kaikki dokumentoituun aineistoon liittyvät ongelmat huomioon ottaenkin sen todistusvoimaisuus on aivan eri luokkaa kuin puhtaasti vertailevin menetelmin rakennetun kuvauksen. Diakronisen kielentutkimuksen kannalta ihanteellista olisi, että dokumentoidun aineistoston perusteella tehdyt päätelmät saavat tukea ja vahvistusta sen jatkeeksi suoritetusta vertailevin menetelmin tehdystä päätelmästä. Haasteellisia ongelmia syntyy silloin, kun ne sotivat toisiaan vastaan. Juuri näin on käynyt itämerensuomen n-genetiivin alkuperän selvittelyssä. Siinä vanhan kirjasuomen, varsinkin Mikael Agricolan teosten kielen genetiivin datiivisella käytöllä on merkittävä rooli, mutta sen jälkiä ei ole onnistuttu löytämään vertailevin menetelmin esikirjallisesta ajasta edes läheisimpien sukukielten avulla. Esitelmässäni valotan vanhaan kirjakieleen ja sen asemaan liittyviä ongelmia diakronisen kielentutkimuksen näkökulmasta esittämällä n-genetiivin alkuperän tutkimuksen historiaa. 4

6 Anton Thor Helle grammatika koht eesti grammatikatraditsioonis Annika Kilgi Tallinna Ülikool Igas varases eesti keele grammatikas on eelnevatega võrreldes midagi ära jäetud, muudetud või lisatud, et keelt senisest otstarbekamalt kirjeldada. Tuntavalt eristuvad eelkäijatest Hornungi ja iseäranis Ahrensi grammatika, kuid keelekirjeldus on muutunud ka ülejäänutes. Anton Thor Helle grammatikat tasub vaadelda kas või seetõttu, et suur osa sealsest keelekäsitlusest elas edasi ka Hupeli grammatika kahes trükis, seega oli autoriteediks umbes saja aasta jooksul kuni Ahrensi grammatika ja sellele eelnenud keeleteoreetiliste kirjutiste ilmumiseni. Tähtsusetu pole ka Anton Thor Helle seos piiblitõlkega. Ettekanne vaatleb mõningaid noomeni- ja verbimorfoloogia nähtusi, mida Thor Helle on uudselt käsitlenud. Näiteks esinevad tema grammatikas esmakordselt eitavad imperatiivivormid. 5

7 Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele töörühma esimesse aastakümnesse Valve-Liivi Kingisepp aasta septembris kavandas professor Mati Erelt Tartu ülikooli eesti keele õppetooli peamisi teadussuundi ja ühe uurimisvaldkonnana pidas ta vajalikuks jätkata siin eesti kirjakeele ajaloo alast uurimistegevust. Selleks moodustas ta paarist dotsendist, magistrandist ja doktorandist, kelle senine teadushuvi seostus kirjakeele ajalooga, uurimisrühma, kuhu kuulusid Jaak Peebo, Epp Toomsalu-Ehasalu, Külli Habicht ja Valve-Liivi Kingisepp. Viimasele usaldas professor rühma juhi kohustused. Rühm pidas oma esimese töökoosoleku 20. oktoobril Uurimistöö eesmärgiks seadsime tookord vanade eestikeelsete tekstide arvutikorpuse (VAKKi) loomise ja selle põhjal vana kirjakeele sõnastiku (VAKSi) koostamise, sest kätte oli jõudnud arvutiajastu eesti lingvistikas ja senise sedelkartoteegi kõrvale tuli luua uus, elektrooniline andmebaas. Lahendasime paljud põhimõttelised küsimused, mis uuele meetodile üleminekul olid vältimatud, ja a. ilmus trükist proovitöö Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik, esimene katse rakendada eesti vana kirjakeele uurimisel ja publitseerimisel korpuslingvistika ja arvutileksikograafia võimalusi. Kuna rühm tegutseb ülikooli juures, on iseenesest mõistetav, et rühma õppejõud juhendavad bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi, kellest omakorda saavad uued uurijad. Nii tõusis õige pea rühma töö arvutiideoloogiks Külli Eilsen-Prillop, korpust asus täiendama ja märksõnastama Urve Pirso, eesti vana kirjakeele valisid uurimisteemaks Kristel Kikas-Ress, Maarika Keldt, Helina Tennasilm, Argo Mund, Laura Merirand, Urve Viitkar, Kadri Kõpp, Reet Klettenberg, Pille Penjam jt, kellest on tänaseks kasvanud ja kasvamas eriala magistreid ja doktoreid. Mida on jõutud teha? On tehtud fundamentaaltöid, loodud vanade keelemälestiste korpusi ja publitseeritud nende alusel täielikke leksikaülevaateid, sõnastikke, mis on aluseks tulevasele VAKSile ja pakuvad andmeid eesti kirjakeele sõnavara esmaesinemussõnastiku, samuti tulevase eesti etümoloogilise sõnaraamatu tarvis ning mis võimaldavad teha päringuid keeleuurijat huvitavate muudegi nähtuste kohta, suurte tekstihulkade omavahelisi võrdlusi jmt. Selle töö tulemusena on ilmunud raamatud Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik (1997), Georg Mülleri jutluste sõnastik (2000), Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika (2002), Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? (2002). Elektroonilisel kujul on olemas nn Turu käsikirja leksika, samuti Johannes Gutslaffi grammatika sõnastikuosa leksika analüüs. Arvutisse on sisestatud Heinrich Stahli Hand- vnd Haussbuchi neli osa ja Leyen Spiegel, mille sõnavara analüüsi pole jõutud veel sõnastikuna lõpule viia, sest lemmatiseerimine on aeganõudev töö. Leksikograafilisele vaimutööle lisaks on olemasolevate elektrooniliste andmebaaside ja paberväljaannete põhjal koostatud uurimusi vana kirjakeele 1) sõnavara ja vormistiku kohta (vormistiku analüüsil on muuhulgas rakendatud optimaalsusteooria põhimõtteid); 2) jälgitud morfosüntaktilist arengut (mh grammatiseerumisteooria valguses); 6

8 3) süntaksi alalt on uuritud verbirektsioone, relatiivlause tüpoloogiat, modaalsuse väljendamisvõimalusi (mh konstruktsioonigrammatika põhimõtete kohaselt). On koostatud kogu eesti kirjakeele ajaloo uurimislugu hõlmavaid ülevaateartikleid, lõunaeesti kirjakeele iseloomustusi, üksikautorite keeletegevuse ja -kasutuse ülevaateid jm, nii et erinevates ajakirjades ja kogumikes on publitseeritud üle 40 artikli, koostatud on kraaditöid. Fundamentaaltöid alustades orienteerus töörühm peamiselt kõige vanematele keelemälestistele kirjakeele algusaegadest kuni 17. sajandi keskpaigani ja neist nn lauskorpuste loomisele. Viimastel aastatel on töökavas olnud keeleuurijate tarbeks mõeldud vana kirjakeele valikkorpuse koostamine, mis annaks ülevaate kõigist sajandi keskpaigani kirjutatud tekstidest ja võimaldaks teha läbilõikelisi grammatikauurimusi. Ajaraami laiendamine aga suurendas tekstimahtu, mis omakorda sundis püstitama konkreetseid valikukriteeriume, millest tähtsaimaks peame eri tekstiklasside (vaimulik, ilukirjandus, tarbekirjandus, ajakirjandus) kõige olulisemate väljaannete esindatust. Olulisuse kriteeriumideks peame esmasust, nt esimene katekismus, jutlustekogu, ilukirjandusteos, perioodiline väljaanne jne, kultuuriloolist tähtsust, nt esimene täispiibel või Uus Testament, kordustrükkide olemasolu, suurt tiraaži (mida kohe ei hävitatud). Valikkorpuse põhjal peaks olema võimalik jälgida grammatikanähtusi ja leksikat eri sajanditel, eri peamurretest lähtuvais tekstides, eri tekstiliikides ja eri autoritel ning ka vana kirjakeele nähtusi tänapäeva keelega võrrelda (vt üksikasjalisemalt artiklist Vana kirjakeele korpus: mis tehtud, mis teoksil KK 2004, 4, lk ). Tänaseks on valikkorpusse (lisaks lauskorpuse tekstidele) sisestatud 15 nimetust vaimulikest või tarbetekstidest, samuti aja- või ilukirjandusest (vt täpsemalt Interneti-kodulehelt). Huvipakkuvaks tööliigiks on osutunud vanades eesti keele grammatikates leiduvate saksa-eesti sõnastike n-ö ümberpööramine eesti-saksa sõnastikeks, et esile tuua kogu see eesti keeleaines, mis neis peidus on. Idee köitis Kristel Kikast-Ressi, kellel a. kevadel valmis bakalaureusetöö Heinrich Stahli saksa-eesti sõnastik (1637) eesti-saksa sõnastikuna ja a. publitseeris ta eesti keele õppetooli toimetistes oma magistritöö tulemused Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?. Ümber pööratud on ka Heinrich Gösekeni saksa-eesti sõnaraamat (1660). See võimaldab jälgida kirjakeele sõnavara dünaamikat leksikograafilise ainese põhjal. Urve Viitkar analüüsis aasta bakalaureusetöös Johannes Gutslaffi grammatika (1648) sõnastikuosa leksikat samal meetodil. Tööd vanade sõnastike leksikaalse ainese avamisel tahame jätkata, nii et elektroonilisele kujule tuleb viia ka hilisemate sõnastike leksika, nt Anton Thor Helle (1732) ja August Wilhelm Hupeli (1780) sõnastikud. Aktiivselt on töörühm oma tegevust ja selle tulemusi tutvustanud Eesti teadusseltside ettekandekoosolekuil, hoidnud üleval õppetooli eesti kirjakeele päevade tava, tähistades oluliste keelemälestiste või nende uurijate tähtpäevi, loonud kontakte keelesugulaste vana kirjakeelte uurijatega, korraldanud eesti-soome vana kirjakeele seminare, osalenud Soome keeleteaduse päevadel Joensuus ja Oulus, soome vana kirjakeele päevadel Helsingis (ettekanded ilmusid kogumikus Pipliakielestä kirjakieleksi (Helsinki, 2000), FU kongressil Tartus, eesti kultuuri seminaridel Greifswaldis, Göttingenis jm. 7

9 2000. aastal seadsime sisse oma kodulehekülje Internetis, kust aadressil saab teavet tehtu kohta järgmistes rubriikides: inimesed, vana kirjakeele valikkorpus, üllitised ja üritused. Lehekülje pidev täiendamine on olnud töörühma olulisi ülesandeid, et huvilised saaksid käsitseda meie korpuse materjale ja oleksid kursis avaldatud töötulemustega. Vana kirjakeele töörühma tegevust ja väljaandeid on rahastatud riiklike projektide Eesti keel ja kultuur, Eesti keelekorraldus ja keele ning kultuuri lugu, Eesti keele arenemine ja varieerumine ning selle murdetaust ning Eesti kirja- ja kõnekeele ehitus ja areng kaudu, samuti programmide Lõunaeesti keel ja kultuur ning Eesti keel ja rahvuslik mälu raames. Head nõu, kui oleme osanud küsida, oleme saanud Huno Räpsepalt, Paul Alvrelt, Marju Lepajõelt, Kristiina Rossilt, Heli Laanekaselt ja Soome kolleegidelt. Kõigile siinkohal südamlik tänu! Tehtud on palju, teha veel rohkem. 8

10 Permissiivkonstruktsioonidest vanemas eesti kirjakeeles Reet Klettenberg Budapest/Tartu Keeleline konstruktsioon kujutab endast vormi ja tähenduse vastavust, selle tähendus ei ole tuletatav koostisosadest või keeles juba eksisteerivatest konstruktsioonidest. Kuigi keeles on palju motiveeritut, mittearbitraarset ja teiste keeleaspektidega seotut, on keeles KG järgi ka idiosünkraatilist (ainuomast, isikupärast), ja see tuleb ära õppida. Kuna samadest leksikaalsetest üksustest koosnevate, kuid pisut erineva konstruktsiooniga lausete tähendused süstemaatiliselt erinevad, siis võib väita, et konstruktsioonid on keele kirjeldamiseks vajalikud. Permissiivkonstruktsioon on lubamist, võimaldamist, aga ka nende mõistetega samasse võrgustikku kuuluvat käsku või teha laskmist väljendav konstruktsioon, mis koosneb lubava, võimaldava või käskiva tähendusega põhiverbist ja dainfinitiivist (või vanas kirjakeeles ka ma-infinitiivist). Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kas vanas kirjakeeles eristub permissiivkonstruktsioon omaette konstruktsioonitüübina, millest permissiivkonstruktsioon koosneb, missuguses vormis on konstruktsiooni osalised (agent, sekundaarne tegevussubjekt ja infinitiiv) ning kas konstruktsioonide esinemissageduses on autorite vahel erinevusi. Konstruktsiooni keskmeks on põhiverb, millega seostuvad teised argumendid ja mis tingib argumentide vormi. Permissiivkonstruktsiooni skeemi sobivad erinevad põhiverbid, mis seostuvad samade argumentidega. 17. sajandi algupoole eesti kirjakeeles on nendeks põhiverbideks andma, laskma, lubama ja käskima, mis seostuvad objekti (infiniitvorm), agendi ja sekundaarse tegevussubjekti kui argumentidega, kusjuures agent ja sekundaarne tegevussubjekt võivad jääda eksplitseerimata. Analüüsitud materjalis eristub küll konstruktsiooniskeemi tuumosa, kuid silma torkab ka suur hajuvus. 9

11 Wiedemanni eesti keele grammatikast Heli Laanekask Oulu Ülikool F. J. Wiedemanni kolm suurtööd eesti keele alal on valminud tema akadeemikuperioodil: eesti-saksa sõnaraamat (1869), eesti keele grammatika (1875) ja eesti keelt ning rahvaloomingut käsitlev Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten (1876). Käsitlen käesolevas ettekandes lähemalt Wiedemanni eesti keele grammatikat Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte, mille käsikirja Wiedemann esitas Peterburi Teaduste Akadeemiale 13. novembril See aastal Peterburis ilmunud põhjalik teaduslik grammatika kujutab endast omamoodi kokkuvõtet sajanditepikkusest eesti keele alasest uurimistööst, kuid ka suurepärast sissevaadet eesti keele seisundisse aastatel. Kaalun, miks Wiedemann, kes hästi tundis nii soome-ugri keeli kui ka muid eesti keele kontaktkeeli, siiski ei läinud kaasa tol ajal esile kerkiva ajaloolis-võrdleva keeleuurimismeetodiga, vaid esitas eesti keele sünkroonilise kirjelduse. Puudutan ka mõningaid probleeme, mis on esile kerkinud grammatika tõlkimisel saksa keelest eesti keelde. 10

12 Adpositiot keskellä, keskeltä, keskelle, keskitse Mikael Agricolan (n ) teoksissa Heidi Merimaa Turun yliopisto Keskellä, keskeltä ja keskelle ovat postpositioita, jotka esiintyvät genetiivimuotoisen nominin tai possessiivisuffiksin kanssa, ja prepositioita, joita käytetään partitiivimuotoisen nominin kanssa. Nykysuomen sanakirjan mukaan prepositio voi esiintyä myös genetiivin kanssa, tosin etupäässä vain runokielessä. Prolatiivia keskitse puolestaan käytetään vain postpositiona joko genetiivimuotoisen nominin tai possessiivisuffiksin kanssa. Keski-adposition paikallissijaisten muotojen merkitys on Vanhan kirjasuomen sanakirjan mukaan joukossa, parissa, keskuudessa; joukosta jne.; joukkoon jne., keskikohdassa, keskiosassa, keskuksessa, jonkun tai jonkin ympäröimänä, välissä ja jonkin tilan tai olosuhteitten vallitessa, ahdistaessa, aikana. Sanakirjan mukaan keski-sanaa käytetään myös näkyvästä, julkisesta paikasta ja merkityksessä jonkin ajanjakson tai tapahtuman keskivaiheilla, parhaillaan, kuluessa, mutta näistä merkityksistä annetaan Agricolan teksteistä vain adverbiesimerkkejä. Merkityksessä välillä, kesken keski- esiintyy ensimmäistä kertaa Sorolaisella Prolatiivi keskitse merkitsee keskikohdasta, keskeltä, läpi. Käsittelen esitelmässäni keski-vartaloisten adpositioiden morfologiaa adpositioiden syntaktisia ominaisuuksia Agricolan kielen ja myös nykykielen kannalta adpositioiden esiintymistä Agricolan teksteissä teoksittain sitä, millaisiin ja minkä muotoisiin pääsanoihin adpositiot Agricolan kielessä liittyvät ja millaisia merkityssuhteita niillä ilmaistaan sitä, mitkä adpositiorakenteista ovat säilyneet nykypäiviin asti ja millaisia funktioiden eroja Agricolan kielessä on nykykieleen verrattuna. 11

13 Eräs Unkarissa syntynyt koodeksi Ilona M. Nagy Debrecen Keskiajan unkarin muistomerkkeistä on unkarin näkökulmasta huomattavin koodeksi, joka sisältää Pyhän Margitin ( ), unkarin kuninkaan Béla IV:nen tyttären (Thyringian Pyhän Elisabethin veljentyttären) elämäkerran. Se on unkarilainen työ, säilynyt kopiona vuodelta Esitelmä kertoo siitä, miten latinankielisistä lähteistä on tehty unkarinkielinen legenda. Se esittelee latinan ja unkarin tekstien välisiä suhteita, sekä sitä, mitä kielivaatimuksia kirjallisuuden laji legenda on asettanut unkarilaiselle tekijälle. 12

14 Tartu kirjakeele es-partiklist Karl Pajusalu, Külli Habicht Tartu Ülikool Eesti keelt on üldkeeleteaduslikes käsitlustes sageli kasutatud kui universaalsetest tüpoloogilistest seaduspärasustest hälbivate nähtuste allikat. Üks selliseid näiteid on ka Lyle Campbelli (1991) artikli kaudu võimendunud Paul Alvre (1976) seisukoht (see lähtub omakorda Paul Ariste aasta mõtteavaldusest), et lõunaeesti vanas kirjakeeles esinev es-partikkel on kujunenud leksikalisatsiooni teel. Alvre arvates on nii küsiliite -ks (*-kos) kui ka familiaarsust rõhutava liite -s leksikaalne iseseisvumine alguse saanud eesvokaalsetes sõnades, kus muutusega ä > e tekkis sõna lõppu häälikuühend -es, mida hakati metanalüüsi tõttu pidama iseseisvaks sõnaks pärast seda, kui lõpukaoga seoses kadus sõna lõpust vokaal e, nt keltäs > keltes > kelt es kellelt. Ettekandes näidatakse, et selle partikli tekke seletamiseks on teisi ja keeletüpoloogiliselt usutavamaid võimalusi, mis loobuvad mõneti ebaharilikust leksikalisatsioonipõhjendusest. Et vaadeldava partikli kohta pakub arvukalt näiteid aasta Wastne Testament, lähtutaksegi ettekandes kõigist selle teose es-partiklitest. Analüüsitakse nende morfosüntaktilist funktsiooni ning arutletakse eitav-küsiva (1), jaatav-rõhutava (2) ning indikatiivis ja konditsionaalis eitust markeeriva (3a, b) partikli vahekorra üle, keskendudes ennekõike probleemsele jaatavale rõhutavale partiklile (2). Püütakse näidata, et lõunaeestiline iseseisev es-partikkel on eelnenud kliitilisele s- morfeemile, mida võib samuti vanades tekstides kohata (4). Sarnane rõhutav partikkel on olemas ka soome vanas kirjakeeles (5). (1) Es katz Warblast osteta tengä eest/ nink ütz neist ei satta Mah pähle/ ilma teije Essata? (Mt 10: 29) (2) Kelt es ne Kunninga Mah pähl Tolli echk tatzinat wötwa ommilt Latzilt/ wai Wöhrilt? (Mt 17: 25) (3a) Sest Jahn om tullu/ es söh nink es joh mitte/ sis ütliwa nemmä: Temmäl om Kurrat. (Mt 11: 18) (3b) Ent kui teije tijäsz mes se om: Minna taha Armo nink eimitte Owwrit/ sis es ollesz teije neid Wakku mitte hukka pannu. (Mt 12: 7) (4) Essand/ es sinna olle hähd seemend omma Pöllo pähle külwnu? Kustas sis se Umbrohi teggines? (Mt 13: 27) (5) Olcat alimaiset caickille Inhimisten säädhyille.. es mikä hän on (Finno Vk 137 (Hemm 1605 P6b) Wastse Testamendi es-partikli kõiki kasutusjuhte arvestades tahetakse leida vastused küsimustele, kas päritolult on lõunaeesti vanas kirjakeeles üks või kaks es-partiklit? kuidas on eitav ja jaatav es omavahel seotud? kas jaatav es on seotud soome vastava partikliga? kas partikli kasutuses ilmneb teiste keelte eeskuju? 13

15 Hemminki Maskulaisen ensiesiintymistä Riitta Palkki Kotus, Helsinki Tänä vuonna on kulunut 300 vuotta toisen suomenkielisen virsikirjan ilmestymisestä. Tekijä oli Maskun kirkkoherra Hemminki. Suurin osa virsikirjan virsistä oli käännöksiä, mutta mukana oli myös Hemmingin omia virsiä. Hemminki julkaisi myös Piae Cantiones -laulukokoelman suomennoksen (1616). Olen poiminut Hemmingin ensiesiintymät Raimo Jussilan Vanhat sanat -kirjasta. Sanoja on yhteensä n. 340, näistä osa merkityksen ensiesiintymiä ja osa kirjoitusasuja, joita aiemmin ei ollut esiintynyt. Suurin osa sanoista kuitenkin on varsinaisia ensiesiintymiä. Eniten on substantiiveja (n. 140), sitten verbejä (n. 90) ja adjektiiveja (yli 50). Adverbeja on viitisenkymmentä, ja hännänhuippuna on pari postpositiota ja yksi pronomini. Yhdyssanoja ensiesiintymistä on n. 20%. Substantiiviryhmistä otan esiin esim. -ja, -jä -tekijännimet ja -us, -ys -ominaisuudennimet. Yhdyssubstantiiveista parikymmentä on genetiivialkuisia, loput nominatiivialkuisia. Tuottoisimmat verbijohtimet ovat olleet frekventatiivijohdin -ile-, -ele- (16 verbiä) ja deponenttijohdin -u-, -y- (12 verbiä). Varsinkin frekventatiivijohdosten määrä on ymmärrettävä, kun kyseessä on (laulettava) runoteksti, jossa poljento on tärkeä. Suomen kielen produktiivisin adjektiivijohdos on -inen. Hemmingillä -inenensiesiintymiä on yli 20. Seuraavaksi yleisimmät adjektiiviryhmät ovat -ea-adjektiivit, -ton-johtimiset karitiiviadjektiivit sekä adjektiivistuneet 1. partisiipin muodot. Adverbijohtimista tuottoisin puolestaan on -sti (Hemmingillä 15). Eniten on tapaa ilmaisevia adverbeja; sitten seuraavat yleisyysjärjestyksessä aikaa, määrää, tilaa ja paikkaa ilmaisevat adverbit sekä vahvistavat adverbit. Nostan esitelmässäni esiin myös muutamia yksittäistapauksia. Sanan avioliitto ensiesiintymä on eräässä Hemmingin omassa häävirressä. (Avioliitto-sanan historiaa ovat tutkineet mm. professori Martti Rapola ja saksalainen suomen kielen tutkija tohtori Marie-Elizabeth Schmeidler.) Mielenkiintoinen tutkimuskohde ovat myös mullin mallin -tyyppiset kaksoisadverbit. Hemmingin kotimurre on vaikuttanut joidenkin sanojen taivutukseen (karata: karaan), ja siksi Jussila on ottanut ne luetteloonsa. Murteen vaikutusta on nähtävissä myös oikeinkirjoituksessa ja äänneopissa. Aikomukseni on myös luonnehtia lyhyesti Virsikirjan ja Piae Cantiones -kokoelman ensiesiintymien mahdollisia eroja. 14

16 tulema-verbi modaalkasutuse kujunemine eesti kirjakeeles sajandil Pille Penjam Tartu Ülikool tulema-verbi keskne grammatiline funktsioon tänapäeva eesti keeles on väljendada paratamatus- ja kohustuslikkusmodaalsust. Vanemas eesti kirjakeeles tulema-verbi modaalsena kasutatud ei ole, mis on andnud alust hüpoteesiks, et eesti vana kirjakeele andmed võiksid kajastada tulema-verbi modaalse kasutuse kujunemist. tulema-verbi varaseimad modaalsed kasutused eesti kirjakeeles pärinevad 17. sajandi viimasest kümnendist, tarind näib algusest peale kandvat selgelt netsessiivset funktsiooni ning seda on juba 17. sajandil tarvitatud äärmiselt komplitseeritud grammatilises ümbruses. Modaalse tõlgendusega lausetes sarnanevad tulema-verbi semantika ja funktsioonid vanas kirjakeeles tänapäevastega. Tarindi grammatiline ehitus on varieeruv kogu vana kirjakeele perioodil. 20. sajandi eesti kirjakeele korpuse materjali põhjal võib väita, et suuri semantilisi muutusi tulema-verbi modaalkasutuses sajandi jooksul ega varasema perioodiga võrreldes toimunud ei ole. tulema-verbi modaalse kasutuse arengu kohta võib püstitada erinevaid hüpoteese. Modaalne tulema-tarind ilmub kirjakeelde kohe selgelt netsessiivsena, niisiis ei ole kirjakeele andmete põhjal võimalik jälgida modaalsuse järkjärgulist kujunemist tulema-verbi muude tähenduste baasil. Ilmselt pidi tarindi kirjakeelde toojate teadvuses eksisteerima mingisugune analoogiline konstruktsioon. Ühe mõeldava analoogiaallikana võiks oletada indoeuroopa keelte mõju, ent tulematarindi tekkeks pole kontaktkeeltes tõenäoliselt piisavalt laialdase levikuga eeskuju olnud. Sarnase konstruktsiooni puudumine varaste eestikeelsete tõlgete aluseks olnud saksa tekstides lubab arvata, et modaalne tulema-tarind võis kõneldud eesti keeles eksisteerida oluliselt varem kui kirjakeeles. Kui siiski oletada, et kirjakeel peegeldab tulema-tarindi kujunemist adekvaatselt, võiks ühe mõeldava eeskujuna näha modaalset olema-tarindit, mida on kasutatud vanas kirjakeeles ja ka eesti murretes ulatuslikumalt kui nüüdiskirjakeeles. olema- ja tulema-verbi kasutatakse eesti keeles sageli olevikus ja tulevikus toimuva vastandamiseks, niisiis on mõeldav, et tulema-tarind võidi võtta kasutusele olematarindi tulevikulise analoogina. 15

17 Eestikeelse Uue Testamendi Müncheni käsikirja võrdlusi Pilistvere käsikirja ja Wastse Testamendiga Heiki Reila Põhjaeestikeelse Uue Testamendi aasta trükiväljaande ühe alustekstina on mitmed keelemehed oletanud lõunaeestikeelset Wastset Testamenti. Kuidas täpsemalt lõunaeestimurdeline tõlge põhjaeestilist mõjustanud on, seda ei ole piisavalt uuritud. Väitele WT 1686 ja UT 1715 omavahelisest tekstilisest sõltuvusest on siiski otsitud ka üksikasjalist kinnitust (Roosimaa 2004). Senises analüüsis on jäänud kasutamata käsikirjad: Pilistvere käsikiri (1687), Müncheni käsikiri (1694) ja Stockholmi käsikiri (1705). Põhimõtteliselt on võimalik väita WT ja UT otsest tekstilist sõltuvust, ühise allika kasutamist või WT mõju läbi pika tõlkeprotsessi erinevate käsikirjade/tõlgete. Üks võimalusi on otsida WT kasutamist n-ö Hornungi tõlke juures, see tähendab Hornungi poolt tehtud Pilistvere käsikirja redigeerimise või uuesti tõlkimise juures. Tõlge ise ei ole säilinud, aga selle koopiaks on peetud Müncheni käsikirja (ning ka hilisemat Stockholmi käsikirja). Ettekanne otsib vastuseid küsimusele, millisel määral võib oletada Pilistvere käsikirja ja Wastse Testamendi kasutamist tõlkes, mis on Müncheni käsikirja näol meieni jõudnud. Selleks analüüsitakse käsikirjade omavahelisi suhteid Ap ulatuses. Paarikaupa hinnatakse tõlgete Pilistvere algse variandi (P1), Pilistvere parandatud variandi (Pp), Wastse Testamendi (WT) ning Müncheni käsikirja (M) omavahelist kattuvustlahknevust. Meetodit on kasutanud Kristiina Ross, analüüsides erinevate Ülemlaulu tõlgete lähedust-kaugust Lutheri tõlkest (Ross 1995). Kasutatud on kolmeastmelist skaalat: a) tõlke sõnasõnaline kattuvus, mõni üksik enamasti ortograafiline lahknevus hinnang 1 (kattuv), b) sõnastus on ligilähedane, on sõnajärje, sünonüümide, grammatiliste aegade ja arvude erinevused, kuid neid on kaks-kolm ning teksti mõte on jäänud samaks hinne 0,5 (lähedane), c) üle kahe-kolme eelnimetatud erinevuse, või üks erinevus, mille tõttu teksti mõte oluliselt muutub hinnang 0. Hinnatavaks üksuseks on salm. Tulemus lubaks öelda protsentuaalselt, millisel määral tõlked omavahel kattuvad. Olulisimaks on peetud sarnaste-erinevate tõlkevastete esinemist ning süntaksi alal erinevat sõnajärge. Vähem on arvesse võetud lauseliikmete lisamist-ärajätmist, täis- või osasihitise kasutamist, erinevaid eituse kujusid. Morfoloogias on olulisena arvesse võetud erinevaid verbi ajavorme, nimisõna arvu muutmisi, vähemal määral käänete kasutamist. Kõige vähem on arvestatud ortograafilisi ning erinevast murdetaustast tulenevaid sarnasusi-erinevusi. Kirjandus Peeter R o o s i m a a, Mõningaid aspekte esimese põhjaeestikeelse UT saamisloost. Peeter Roosimaa: Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavast eksegeesist. Tartu, Kristiina R o s s, Ülemlaulu tõlkest esimeses eestikeelses Piiblis. Akadeemia, 1995, lk

18 17. sajandi saksa-eesti sõnastike töötlemise probleeme Kristel Ress Tartu Ülikool Selles ettekandes toetun oma kogemustele kahe 17. sajandi autori sõnastikuga, mis ilmusid koos eesti keele grammatikatega: nendeks on Heinrich Stahli (1637, algselt 100 lk) ja Heinrich Gösekeni (1660, 400 lk) saksa-eesti sõnaraamat. Esimese neist olen läbi töötanud oma magistritöö raames, Gösekeni sõnaraamatuga on töö alles algusjärgus. Mõlemad sõnastikud on plaanis kaasata vana kirjakeele teoksil oleva sõnastiku materjali hulka. Mõistagi pakub mulle huvi eelkõige nende sõnastike eesti keel. Vana keelematerjali analüüsimisel on tõlgendusvõimalusi sageli mitu. H. Stahli sõnastiku uurimisel tuli lahendada peamiselt kahesuguseid probleeme. Esiteks kehtisid 17. sajandi leksikograafias tänastest teistsugused põhimõtted. Nii Stahli kui ka Gösekeni sõnastik on näiteks küllalt ebaühtlased nii saksa märksõnade kui ka eesti vastete esitamisel; sageli tuleb ette kõrvalepõikeid lubatud tähestikulisest ülesehitusest. Teine küsimustering tulenes asjaolust, et analüüsi huvides muutsin sõnastiku keelesuuna vastupidiseks, nii oli pärast materjali arvutisse sisestamist pandud alus eesti-saksa sõnastikule. Seoses eesti keele esikohale toomisega tuli teha hulk muutusi sõnastiku struktuuris, sest keelesuuna vahetamine pole sugugi tehniline, vaid sisulisi otsuseid nõudev ülesanne. Lisaks neile kahele aspektile on vana kirjakeele töörühmas otsustatud vana keelematerjali analüüsides lisada igale algsele eestikeelsele märksõnale tänapäevakeelne vaste. Märksõnastamine oligi üks keerulisemaid küsimusi Stahli sõnastiku materjali läbitöötamisel. Kirjeldatud ülesandeid lahendades on minu jaoks olnud kõige olulisem põhimõte originaalilähedus: püüan mõista, mida autor oma sõnastikku ning iga konkreetset sõnaartiklit kirja pannes on öelda tahtnud. Otsustamisel olen püüdnud lähtuda sõnastiku sisemisest loogikast, eesmärgiks on anda vana sõnastik uuel kujul edasi võimalikult adekvaatselt. Vana sõnastiku töötlemisel ja tõlgendamisel tuleb arvestada tollast konteksti: sõnastikke kirjutati käsitsi, aktsepteeritav ja levinud oli teiste autorite materjalide kasutamine ilma neile viitamata, tänapäevase leksikograafia tavad olid alles välja kujunemas. Ettekandes tutvustangi probleeme ning rohkem või vähem õnnestunud lahendusi sõnastike autorite taotluste mõistmisel ja edastamisel. Peamiselt on juttu märksõnastamise põhimõtetest, samuti sellest, kas ja kuidas seletada tähendusi, mida teha märksõnapesadega jne. 17

19 Keskaegse vaimuliku eesti keele uurimise võimalustest Kristiina Ross Eesti Keele Instituut Ajaloo-alaste käsitluste põhjal näib tõenäone, et mingil määral standarditud eestikeelne vaimulik diskursus võis välja kujuneda juba keskajal (viimaseid niisugust oletust toetavaid käsitlusi vt Kala 2004). Selle keele lingvistiline kirjeldamine on aga keeruline, sest tollest oletatavast keelevariandist ei ole praktiliselt midagi säilinud. Sidusaid eestikeelseid kirjalikke tekste on olemas alates 16. sajandist, vähegi tõsiseltvõetavamate üldistutste tegemiseks vajaliku suurusega keelekorpus algab alles 17. sajandiga. Eri murdealasid kajastavate ühisjoonte esinemine neis varastes tekstides on andnud alust oletada, et 16. sajandi esimesel poolel võis meil eksisteerida teatavaid kirjakeele traditsioone (Saareste 1930: 96). Senise uurimise tulemusel on võimalik olnud püstitada ka hüpotees, et mõningad neis tekstides esinevatest grammatilistest joontest võiksid tõesti pärineda juba keskaegsest traditsioonist (vt nt Ross 1999). Ettekandes püütakse keskaegse ühtlustunud eestikeelse vaimuliku keelevariandi olemasolu hüpoteesi lahti mõtestada ning: 1) hinnata, kuivõrd standarditud ning levinud võis keskaegne eestikeelne vaimulik diskursus olla, lähtudes eeldusest, et ühtlustunud keelepruugi tekkeks polnud suure hulga kirjalike tekstide olemasolu ega laialdane lugemisoskus ilmtingimata vajalikud, sest keskajal oligi levinud teksti kuuldeline omandamine (vt nt Green 1994); 2) pakkuda välja esialgseid viiteid tolle oletatava keskaegse ühiskeele grammatiliste ja leksikaalsete joonte kirjeldamisel, lähtudes varaste kirjalike tekstide keele ja eesti rahvalauludes kajastuva suulise keele kõrvutavast analüüsis. Kirjandus G r e e n 1994 = D. H. Green, Medieval Listening and Reading. Cambridge University Press. K a l a 2004 = T. Kala, Keeled ja nende kõnelejad keskaegses Tallinnas: edenemine või taandareg. Tuna, nr 2, lk R o s s 1999 = K. Ross, Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, ikikupära. (ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), Tallinn, lk S a a r e s t e 1930 = A. Saareste, Wanradt-Kõlli katekismuse keelest. Eesti Keel, nr 4-5, lk

20 Heinrich Göseken vanema Uue Testamendi tõlkest Kai Tafenau Heinrich Göseken vanem on üks neid 17. sajandi kirjamehi, kelle nimega on läbi aegade seostatud eestikeelset piiblitõlget. G. O. F. Westlingi põhjapanevast uurimusest 1 alates on üsna üldlevinud seisukoht, et Göseken kirjutas aasta paiku puhtalt ümber varasemad tõlkefragmendid ning see käsikiri sai edaspidise töö aluseks just nii on kirjas ka Eestimaa konsistooriumi aasta veebruari protokollis. Lisaks teatab Joachim Sellius aastal Gösekeni matuste puhul peetud kõnes, et Göseken mitte üksnes ei tõlkinud pühakirja põhjaeesti keelde, vaid kirjutas tõlke ka oma käega puhtalt ümber ja lisas veel lõunaeestikeelse tõlke. Seda teadet pole küll alati usaldusväärseks peetud on ju võimalik, et kadunukest taheti võimalikult heas valguses näidata, kuid ka Eestimaa konsistooriumi aasta sinodi protokollis väidetakse, et Göseken tõlkinud kogu piibli põhjaeesti keelde ja lisaks Uue Testamendi lõunaeesti keelde. Ilmselt täiendavate andmete puuduse tõttu pole Gösekeni käsikirjaga seotud probleemistik seni lähemat käsitlemist leidnud. Seoses Ajalooarhiivis hoitavate 17. sajandi piiblitõlke käsikirjade taasavastamisega on selleks aga kindlasti põhjust. Nimelt leidub nende käsikirjade hulgas ka üks põhja- ja lõunaeestikeelse paralleeltekstiga tõlge, mille võib käekirja põhjal üsna tõenäoliselt omistada just Heinrich Göseken vanemale. Samas pole kindlasti tegemist puhtandiga, nagu eespool toodud andmete põhjal oodata võiks. Ettekandes vaadatakse uue pilguga üle seni teada olevad andmed Gösekeni käsikirja kohta ning täpsustatakse selle rolli 17. sajandi piiblitõlkeloos. 1 G. O. F. Westling. Förarbetena till den estniska öfversättningen af Nya Testamentet Kyrkohistorisk studie. Sundsvall Saksakeelne tõlge: Vorarbeiten zu der ehstnischen Uebersetzung des Neuen Testaments Eine kirchengeschichtliche Studie. Mittheilungen und Nachrichten für die evangelische Kirche in Rußland. Bd. 49. Riga 1893, lk ,

VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010

VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010 VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010 TEESID VANHAN KIRJAKIELEN PÄIVÄ ABSTRAKTIT TARTU ÜLIKOOL 2010 SISUKORD Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop Vanade tekstide sõnaliigimärgenduse probleeme...

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina Künnap 7.12.2007 13:33 Sivu 968 VEEL LÄÄNEMERESOOME JA EESTI EITUSPARTIKLITE EI, EP, ES PÄRITOLUST * AGO KÜNNAP Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina kahest komponendist:

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä

Lisätiedot

Täiskasvanuks saanud väljaanne

Täiskasvanuks saanud väljaanne Täiskasvanuks saanud väljaanne Teie käes on juba 20. number Lähivertailuja -sarjast, mistõttu on põhjust veidi meenutada selle ajalugu. 1983. aastal sai alguse uurimisprojekt Suomen ja viron kieliopillinen

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus TEA kirjastus Ruth Mägi sõnaraamatute peatoimetaja ruth.magi@tea.ee andmeid valminud Nykysuomen keskeinen sanasto baasil (Gummerus, 1999 & 2004) 50 000 sõna ja väljendit spetsiaalselt soome keele kui võõrkeele

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

INSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA

INSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA LÄHTEET LUKKARI, LYYLI SOLANTERÄ, LASSE-J. 1994: Siit myä luvetah: Kymin murteen sanakirja. Kymi-Seura r.y. Kotka. PUNTTILA, MATTI 1968: Vehkalahden murre. Matti Punttila ja Jorma Manninen (toim.), Vehkalahden

Lisätiedot

RINGVAADE. Rahvusvaheline seminar

RINGVAADE. Rahvusvaheline seminar RINGVAADE 2-11_Layout 1 31.01.11 15:25 Page 146 RINGVAADE Rahvusvaheline seminar emotsioonid keeles & keele ümber 23. 24. septembril toimus Eesti Keele Instituudis rahvusvaheline seminar Emotsioonid keeles

Lisätiedot

Lauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal

Lauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Alice Peterson Lauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä IV soome-eesti grammatikakonverents Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä 28. 29.1.2016 Tartu Kava/Ohjelma Neljapäev, 28. jaanuar 9.30 avamine 9.45-10.15 Marja-Liisa Helasvuo (Turun yliopisto): Subjektin

Lisätiedot

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä).

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä). VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöördelõppudes tagavokaalsetes sõnades a ja eesvokaalsetes sõnades ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Maria Roosileht INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna

Lisätiedot

Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista. Aakkoset ja äänteet

Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista. Aakkoset ja äänteet Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista Sivu 1 / 13 Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista Kolmannen sarakkeen merkit ilmaisevat harjoituksen vaikeustasoa seuraavasti: A = alkeet, K =

Lisätiedot

ISO SUOMEN KIELIOPPI S2- OPETUKSESSA. Muutama havainto

ISO SUOMEN KIELIOPPI S2- OPETUKSESSA. Muutama havainto ISO SUOMEN KIELIOPPI S2- OPETUKSESSA Muutama havainto Maisa Martin Alumnipäivä 26.9.2009 KOLME ASIAA Uusia termejä S2-alan näkökulmasta ja muutenkin Hyödyllisiä erotteluja Ope, mitä eroa on Mikä on tavallista?

Lisätiedot

SUUR-SOOME PLAAN

SUUR-SOOME PLAAN Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö

Lisätiedot

Kui kaua me oleme olnud eestlased?

Kui kaua me oleme olnud eestlased? Kui kaua me oleme olnud eestlased? Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Rahvaste omanimetused 1970. aastal Tallinnas toimunud kolmandal rahvusvahelisel fennougristide kongressil tegid mõned idapoolsete

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja21

Lähivõrdlusi Lähivertailuja21 Lähivõrdlusi Lähivertailuja21 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A PA L U T O I M E T A N U D J O H A N N A L A A K S O, P I R K K O M U I K K U - W E R N E R, M ARIA- M A R E N S E PPER

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Aamiaiskahvilasta ötökkätarjontaan

Aamiaiskahvilasta ötökkätarjontaan lektiot Aamiaiskahvilasta ötökkätarjontaan Suomen kirjoitetun yleiskielen morfosyntaktisten yhdyssanarakenteiden produktiivisuus Laura Tyysteri Väitöksenalkajaisesitelmä Turun yliopistossa 5. syyskuuta

Lisätiedot

Soomlaste raamatukogukasutus

Soomlaste raamatukogukasutus TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kerttu Poolakese Soomlaste raamatukogukasutus Bakalaureusetöö Juhendaja: Hanna Katariina Jokela Tartu 2015 Sisukord

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Liis Viks VERBIDE LÕPETAMA JA LOPETTAA TÄHENDUSED

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Liis Viks VERBIDE LÕPETAMA JA LOPETTAA TÄHENDUSED TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Liis Viks VERBIDE LÕPETAMA JA LOPETTAA TÄHENDUSED ERI KASUTUSKONTEKSTIDES Bakalaureusetöö Juhendaja Margit Kuusk

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT. Soome-ugri osakond. Kadri Siilivask

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT. Soome-ugri osakond. Kadri Siilivask TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Kadri Siilivask SOOME KEELE LIIKUMIST VÄLJENDAVATE DESKRIPTIIVVERBIDE TÄHENDUSEST: KÜSITLUSMEETODIL PÕHINEV UURIMUS

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND OTSTARBELAUSE EESTI JA SOOME ÕPPIJAKEELES.

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND OTSTARBELAUSE EESTI JA SOOME ÕPPIJAKEELES. TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND OTSTARBELAUSE EESTI JA SOOME ÕPPIJAKEELES Bakalaureusetöö Merit Pai Juhendajad Helen Plado ja Hanna Katariina Jokela

Lisätiedot

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee!

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! OMA KEEL keeieajakiri kõigile nr 1 kevad 2002 Kognitiivne keeleuurimine Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! Uuemad inglise laenud Cg^ Oma Keel nr 1 / kevad 2002 Oma Keel

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

SUBSTANTIIVIT 1/6. juttu. joukkue. vaali. kaupunki. syy. alku. kokous. asukas. tapaus. kysymys. lapsi. kauppa. pankki. miljoona. keskiviikko.

SUBSTANTIIVIT 1/6. juttu. joukkue. vaali. kaupunki. syy. alku. kokous. asukas. tapaus. kysymys. lapsi. kauppa. pankki. miljoona. keskiviikko. SUBSTANTIIVIT 1/6 juttu joukkue vaali kaupunki syy alku kokous asukas tapaus kysymys lapsi kauppa pankki miljoona keskiviikko käsi loppu pelaaja voitto pääministeri päivä tutkimus äiti kirja SUBSTANTIIVIT

Lisätiedot

Kielioppi Harjoituskirja - suomi 3 - harjoituslista

Kielioppi Harjoituskirja - suomi 3 - harjoituslista Kielioppi Harjoituskirja - suomi 3 - harjoituslista Päätaso Alataso Harjoituksen nimi Tyyppi Taso 1 Aakkoset ja äänteet Aakkoset 1 Aakkosjärjestys 1 Aukko A 2 Aakkosjärjestys 2 Aukko A 3 Aakkosjärjestys

Lisätiedot

HE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ

HE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ HE 213/1996 vp Hallituksen esitys Eduskunnalle Suomen tasavallan ja Viron tasavallan välillä merivyöhykerajasta Suomenlahdella ja pohjoisella Itämerellä tehdyn sopimuksen eräiden määräysten hyväksymisestä

Lisätiedot

EMAKEELE SELTSI 85. TEGEVUSAASTA ARUANNE (2004)

EMAKEELE SELTSI 85. TEGEVUSAASTA ARUANNE (2004) RINGVAADE EMAKEELE SELTSI 85. TEGEVUSAASTA ARUANNE (2004) I. Üritused 1. Konverentsid 2004. aastal korraldas ES kaks teaduskonverentsi. 27. juunil toimus Tartu ülikooli nõukogu saalis XXXVII J. V. Veski

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad

Lisätiedot

Lausekkeiden rakenteesta (osa 2) & omistusliitteistä

Lausekkeiden rakenteesta (osa 2) & omistusliitteistä Lausekkeiden rakenteesta (osa 2) & omistusliitteistä Adjektiivi- ja adverbilausekkeet AP ja AdvP: paljon yhteistä monet AP:t voi jopa suoraan muuttaa AdvP:ksi -sti-johtimella: Ihan mahdottoman kaunis Ihan

Lisätiedot

KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN

KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN Hilma Rantasen näyttelijäkuva yhtenä suomalaisen ja virolaisen teatteritradition ilmentäjänä Sanna-Kaisa Ruoppa Viron kielen ja kulttuurin Pro gradu -tutkielma Suomen

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Ewa Lehis

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Ewa Lehis TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Ewa Lehis OPPIA, OPISKELLA JA OPETELLA: TÄHENDUS, FUNKTSIOONID JA VÕRDLUS EESTI KEELE ÕPPIMA-VERBIGA Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS *

GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * ÜLLE VIKS 1. Üldist Soome-eesti suursõnaraamat 1 (= SUVI) on tüübilt suur sõnaraamat, kus grammatilist infot on suhteliselt palju nii soome märksõnadel kui ka

Lisätiedot

Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa

Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa Tommi Nieminen Jyväskylän yliopisto Anna Lantee Tampereen yliopisto 37. Kielitieteen päivät Helsingissä 20. 22.5.2010 Yhdyssanan ortografian historia yhdyssanan käsite

Lisätiedot

Kotimaisten kielten tutkimuskeskus

Kotimaisten kielten tutkimuskeskus kielitieteen kentiltä VANHAA JA UUTTA VANHAN KIRJAKIELEN PÄIVILLÄ Kotimaisten kielten tutkimuskeskus järjesti Agricolan juhlavuoden merkeissä Helsingissä syyskuun alussa kaksipäiväisen seminaarin»vanhan

Lisätiedot

TLÜ AI AJALOO OSAKONNA PROSEMINARITÖÖ / LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE JA TÖÖ ÜLESEHITUS (KOOSTAJA MAG. H. SEPP )

TLÜ AI AJALOO OSAKONNA PROSEMINARITÖÖ / LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE JA TÖÖ ÜLESEHITUS (KOOSTAJA MAG. H. SEPP ) TLÜ AI AJALOO OSAKONNA PROSEMINARITÖÖ / LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE JA TÖÖ ÜLESEHITUS (KOOSTAJA MAG. H. SEPP 2005-2008) TÖÖ PEAB OLEMA KORREKTSELT VORMISTATUD PEAB VASTAMA TEADUSTÖÖ, ERITI AJALOOTEADUSLIKU UURIMUSTÖÖ

Lisätiedot

Suomen kielen variaatio 1. Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu

Suomen kielen variaatio 1. Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu Suomen kielen variaatio 1 Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu Puhuttu ja kirjoitettu kieli Puhuttu kieli on ensisijaista. Lapsi oppii (omaksuu) puhutun kielen luonnollisesti siinä ympäristössä,

Lisätiedot

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest

Lisätiedot

R I N G V A A D E 215

R I N G V A A D E 215 RINGVAADE 215 216 EMAKEELE SELTSI 87. TEGEVUSAASTA (2006) Üritused I. Konverentsid, keelepäevad, ettekandekoosolekud Emakeele Selts korraldas aruandeaastal 2 konverentsi, 5 ettekandekoosolekut, 5 väliskeelepäeva

Lisätiedot

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID FILM 1 Esimesed rändurid, kes võõrale maale tulevad, näevad ja kirjeldavad selle maa rahvast enda vaatevinklist. Kultuuri- ja käitumiserinevused torkavad silma ja äratavad imestust. Järgmised rändurid

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU

SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU JOHANNES AAVIK 130 KONVERENTS SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU 20. novembril 2010 Eesti Teaduste Akadeemia saalis Tallinnas Kohtu tn 6 Ettekannete teesid Toimetanud Peep Nemvalts Tallinna

Lisätiedot

Uurimuse raamidesse mahub ka sedalaadi Soome ja Eesti poliitiline koostöö, kus eestlaste poolel osales selles avalik haldusaparaat, kuid Soome poolel

Uurimuse raamidesse mahub ka sedalaadi Soome ja Eesti poliitiline koostöö, kus eestlaste poolel osales selles avalik haldusaparaat, kuid Soome poolel 1. Sissejuhatus Minu uurimisobjektiks on Soome ja Eesti poliitilised suhted 1988. aasta kevadest kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Seda vaatamata sellele, et ametliku tõlgenduse kohaselt ei teinud Soome

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 5 (17) 17. mai Täna algab Balti Raamatumess. Kas esitletakse ka uuemat eesti ilukirjandust?

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 5 (17) 17. mai Täna algab Balti Raamatumess. Kas esitletakse ka uuemat eesti ilukirjandust? Uus romaan Ene Mihkelsonilt Ene Mihkelsoni Katkuhaud räägib asjadest, mis puudutavad lähedalt kõiki eestlasi. Romaani minategelane hakkab uurima, mis juhtus tegelikult II maailmasõja lõpus ja selle järel.

Lisätiedot

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Karin Peterson

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Karin Peterson TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Karin Peterson KÄDESSÄ, KÄDESTÄ, KÄTEEN GRAMMATILISED FUNKTSIOONID SOOME VANAS KIRJAKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja

Lisätiedot

Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses

Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vaike Sarv Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses 1. Rahvaviis kõlblusideaali teenistuses 1 Teaduslik huvi Lääne-Euroopa klassikalisest muusikast erinevate muusikakultuuride

Lisätiedot

YKSIKKÖ Pääte on aina -N. Se liittyy sanan taipuneeseen vartaloon. Kenen auto tuo on? - Aleksanterin - Liian. Minkä osia oksat ovat?

YKSIKKÖ Pääte on aina -N. Se liittyy sanan taipuneeseen vartaloon. Kenen auto tuo on? - Aleksanterin - Liian. Minkä osia oksat ovat? GENETIIVI yksikkö -N KENEN? MINKÄ? monikko -DEN, -TTEN, -TEN, -EN YKSIKKÖ Pääte on aina -N. Se liittyy sanan taipuneeseen vartaloon. Kenen auto tuo on? - Aleksanterin - Liian Minkä osia oksat ovat? puu

Lisätiedot

Hiljuti arvustas läti ja soome keelest tõlkijana tuntud Kalev Kalkun

Hiljuti arvustas läti ja soome keelest tõlkijana tuntud Kalev Kalkun SÕNA TOSINKONNAST LÄTI LAENUST, MIS ENAMASTI POLE SEDA ENN ERNITS Hiljuti arvustas läti ja soome keelest tõlkijana tuntud Kalev Kalkun (2012) Eesti Keele Instituudi leksikograafi Inge Käsi koostatud Vanapärase

Lisätiedot

ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID

ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 26 ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID FINNIC BORDERS Toimõndanuq Jüvä Sullõv Võro 2012

Lisätiedot

Lisa 1. Ankeetküsitlus ja vastused

Lisa 1. Ankeetküsitlus ja vastused Lisa 1. Ankeetküsitlus ja vastused Vastaja Vastamise aeg Vastaja sugu Vastaja vanus vahemikuus Vastaja liikuvus 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 2014-02-13 13:30 2014-02-13 13:51

Lisätiedot

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry

Lisätiedot

II Virolais-suomalaisen kognitiivisen kielitieteen konferenssin II Soome-eesti kognitiivse keeleteaduse konverents

II Virolais-suomalaisen kognitiivisen kielitieteen konferenssin II Soome-eesti kognitiivse keeleteaduse konverents Kiljavan 10. 12.12.2009 abstraktit Suomen kognitiivisen kielentutkimuksen yhdistys järjestää yhteistyössä Helsingin yliopiston suomen kielen ja kotimaisen kirjallisuuden laitoksen kanssa II Virolais-suomalaisen

Lisätiedot

HELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350

HELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350 HELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350 TARTON YLIOPISTO HELSINGIN YLIOPISTO HELSINGIN YLIOPISTO 350 Symposiumin esitelmät Tartto 1990 TARTU ÜLIKOOL HELSINGI ÜLIKOOL HELSINGI ÜLIKOOL 350 Sümpoosioni

Lisätiedot

Noor-Eesti ja naised 1

Noor-Eesti ja naised 1 Noor-Eesti ja naised 1 Rutt Hinrikus Lõpetasin täna ka Vuolijoki Udutaguste lugemise. Koguni sümpaatline raamat. Kuid ikkagi naise kirjutatud raamat. Naisele näib üleüldse omane olevat miskisugune keskmine

Lisätiedot

Kielenhuoltoa kun alettiin tekemään. Riitta Eronen Tukholma 10.4.2015

Kielenhuoltoa kun alettiin tekemään. Riitta Eronen Tukholma 10.4.2015 Kielenhuoltoa kun alettiin tekemään Riitta Eronen Tukholma 10.4.2015 KOTUS Sanakirjaosasto Kielenhuolto-osasto Ruotsin kielen osasto Kielitoimisto? Kielenhuolto, nimistönhuolto, nykykielen sanakirjan toimitus

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

Mikael Agricolan teosten yhdysadjektiivit

Mikael Agricolan teosten yhdysadjektiivit TANJA VAITTINEN Mikael Agricolan teosten yhdysadjektiivit utkimukseni aiheena ovat Mikael Agricolan teoksissa esiintyvät yhdysadjektiivit, kuten epäkelvoton, epälukuinen, eriseurainen, jokapäiväinen, jälkeentulevainen,

Lisätiedot

Keskipisteenä Kalevala

Keskipisteenä Kalevala Raimo Jussila Keskipisteenä Kalevala Perinteisesti vanha kirjasuomi määritellään Ruotsin vallan ajan kirjakieleksi. 1 Rajausperusteena on silloin historia, eivät kielen ja kirjallisuuden ilmiöt. Kuitenkin

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

2. Täitke tabel lõpuni. Kansalaisuus/kansallisuus Kieli Minä puhun Viro virolainen viro viroa Suomi suomalainen suomi

2. Täitke tabel lõpuni. Kansalaisuus/kansallisuus Kieli Minä puhun Viro virolainen viro viroa Suomi suomalainen suomi A Majoitus I HOTELLIN HENKILÖKUNTA 1. Kuulake teksti, lugege ja tõlkige ning vastake küsimustele. Hei, olen Maria. Olen hotellin vastaanottovirkailija. Puhun hyvin englantia, suomea ja jonkin verran ranskaa.

Lisätiedot

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel. I Sisu: Marie Under: Võõrsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu} Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. }oh. Aavik: Eesti keele hüved ja pahed, artikkel.

Lisätiedot