IX vana kirjakeele päevad novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis"

Transkriptio

1 IX vana kirjakeele päevad novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

2 10. november Avasõnad Karl Pajusalu Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele töörühma esimesse aastakümnesse Kristiina Ross Keskaegse vaimuliku eesti keele uurimise võimalustest Paul Alvre Omapäraseid kontaminatsioonivorme Wastses Testamendis Nobufumi Inaba Vanhan kirjakielen asema diakronisessa kielentutkimuksessa: tapaus Agricolan kielen datiivigenetiivi Külli Habicht, Külli Prillop Eesti kirjakeele leksika esmaesinemussõnastik probleeme ja väljavaateid Lõunavaheaeg Ilona Nagy Unkarissa syntynyt koodeksi Kai Tafenau Heinrich Göseken vanema Uue Testamendi tõlkest Heiki Reila Eestikeelse Uue Testamendi käsikirja võrdlusi Pilistvere käsikirja ja Wastse Testamendiga Heli Laanekask Wiedemanni eesti keele grammatikast Annika Kilgi Anton Thor Helle grammatika koht eesti grammatikatraditsioonis Õhtusöök Tartu Ülikooli vanas kohvikus 11. november Riitta Palkki Hemminki Maskulaisen ensiesiintymistä Tanja Vaittinen Paljo adjektiivi vai adverbi Mikael Agricolan teoksissa? Heidi Merimaa Adpositiot keskellä, keskeltä, keskelle, keskitse Mikael Agricolan (n ) teoksissa Karl Pajusalu, Külli Habicht Tartu kirjakeele es-partiklist Kohvilaud Valve-Liivi Kingisepa 70. sünnipäeva tähistamiseks Pille Penjam tulema-verbi modaalkasutuse kujunemine eesti kirjakeeles sajandil Reet Klettenberg Permissiivkonstruktsioonidest vanemas eesti kirjakeeles Kristel Ress 17. sajandi saksa-eesti sõnastike töötlemise probleeme Vana kirjakeele päevade lõpetamine

3 Omapäraseid kontaminatsioonivorme Wastses Testamendis Paul Alvre Eesti keel on rikas mitmusetunnuste poolest. Iidse i-mitmuse paralleeltüübina viljeleb tänapäeva eesti keel ohtrasti veel hilistekkelist de-mitmust (silmist ~ silmadest jt). Murded ja osalt vana kirjakeel pakuvad eri määral näiteid ka tugevaastmelise i-mitmuse (jalgust), e-mitmuse (silmest), a-mitmuse (poisal), si-mitmuse (koisil koidel ) ja kontamineerunud demitmuse kohta (jõgidest, jalgudest). Kontaminatsioonivorme iseloomustab asjaolu, et mitmusetunnused on neis järjekorras i (resp. u) + de, aga mitte vastupidi. Erinev on olukord allpool ligemale vaatlusele tulevais nn sti-vormides. Wastse Testamendi keelepruuk põhineb omaaegsel Tartu murdel, mille mitmusevormistikus on algupärane i-tunnus üldiselt säilinud või see on rekonstrueeritav. Wastse Testamendi keelepruugile on iseloomulikud sellised mitmusevormid nagu Puist, Sönnust, Maijun, Linnun linnades, Latzille, Rebbäsil, Pühdjisz, Wöhrilt. Tugevaastmelise i-mitmuse kasutamisele viitab Haudust haudadest. sti-listele kontaminatsioonivormidele pole aga uurijad seni tähelepanu pööranud. Selliste kontaminatsioonivormide teke nagu Waistille vaestele, Innimistille inimestele jt eeldas keelekasutajalt nii lõunaeestiliste inimesille ja vaisille kui ka põhjaeestipäraste inimestele ja vaestele vormide samaaegset tundmist. Niisuguste paralleelvormide ulatuslik esinemus Wastses Testamendis (1686) (vrd ka allatiiv Mehstelle, Tallomestelle) osutab, et hiljemalt XVII sajandi lõpuks olid rahvakeeles kujunenud vajalikud eeldused ne : se- sõnade mitmusevormide kontamineerumiseks. Rahvakeelsed uusmoodustised Waistille, Innimistille olid Wastse Testamendi tõlkijaile vahetuks eeskujuks selliste puhtkirjalike vormide moodustamisel nagu Romalistille, Korintileistille, Wilippileistille, Hebrealistille jt. 2

4 Eesti kirjakeele leksika esmaesinemussõnastik probleeme ja väljavaateid Külli Habicht, Külli Prillop Tartu Ülikool Ettekandes tutvustakse eesti kirjakeele sõnavara esmaesinemussõnastiku koostamise eeltöid ja nendega seoses tekkinud probleeme, millest enamiku suhtes on praeguseks ajaks jõutud otsusteni. Projektiga on tegeldud aastast alates (riikliku programmi Eesti vanema kirjakeele arvutikorpus ja kirjakeele sõnavara esmaesinemussõnastik raames), kuigi eeltööde hulka kuulub vana kirjakeele töörühma kogu tegevus vanade tekstide elektroonilise korpuse loomisel. Praeguseks on vana kirjakeele lauskorpusesse sisestatud tekste kuni 17. sajandi 60. aastateni. See ongi materjal, mille põhjal on seni võimalik esmaesinemusi registreerida. Tööga on aga seotud rida üldisi ja ka vana kirjakeele spetsiifikast tingitud probleeme. Üldistest probleemidest on olulisemad: Sõnavaravaliku printsiibid mille alusel otsustada sõna kirjakeelsuse üle? Missugust leksikat kõrvale jätta? Alustekstidega seotud probleemid missugused tekstid kaasata? Ajapiiriga seotud probleemid missuguse ajapunktini oleks reaalne esmaesinemuste registreerimisega jõuda? Mida teha juhtudel, kui tekstide dateeringud või sõna kohta säilinud andmed on ebamäärased? Tähendustega seotud küsimused: nt mida teha, kui sõna on tänapäeva kirjakeeles olemas muus tähenduses kui vanades tekstides? Kui palju ja missugustel juhtudel lisada tähendusseletusi? Spetsiifilistest probleemidest on vaja lahendada järgmised: Märksõnastamise ühtsus ning märksõnade tänapäevastamise ulatus Mida teha rekonstrueeritud sõnavormidega? Kuidas suhtuda autorite endi tekstiparandustesse? Grammatiseerumise ja leksikaliseerumise problemaatika vahetegemine paradigmaatiliste muutevormide ja grammatiliseks abisõnaks muutunud või kivinenud vormide vahel Verbiühendite jm püsiühendite märksõnana esitamise vajalikkus Kuidas esitada liitsõnu, võttes arvesse vana kirjakeele tekstide kokku- ja lahkukirjutamise ebajärjekindlust? Missuguseid tuletisi esitada? Kas ja kui palju esitada lausenäiteid? Nende küsimuste üle ettekandes arutletaksegi. Mõttekäikude illustreerimiseks esitatakse probleemseid näiteid vana kirjakeele tekstidest. Esmaesinemussõnastiku lõppeesmärgiks on publitseerida kultuuriloos oluline allikas, mis võimaldaks jälgida kirjakeele sõnavara dünaamikat ja annaks senisest süsteemsema ülevaate eesti kirjakeele sõnavara arengu kohta. 3

5 Vanhan kirjakielen asema diakronisessa kielentutkimuksessa: tapaus Agricolan kielen datiivigenetiivi Nobufumi Inaba Turun yliopisto Diakronisen tutkimuksen päämääränä voi pitää kielissä tapahtuneiden muutosten ja kielten kokemien eri vaiheiden kuvaamista aikadimensiossa; lähdetään liikkeelle tietyn ajankohdan synkronisesta kuvauksesta ajassa taakse päin. Perinteisen fennougristiikan kaltaisessa historiallis-vertailevassa kielentutkimuksessa, jossa pyritään sukukielten välisten geneettisten yhtäläisyyksien tai eroavuuksien avulla rekonstruoimaan tapahtuneita muutoksia, on käytössä ennen kaikkea vertaileva menetelmä, jota täydennetään sisäisin rekonstruktioin, lainasanatutkimuksin, kielitypologisin tutkimuksin jne. Puhtaasti vertailevin menetelmin esitetyt muutoksia koskevat hypoteesit eroavat yhdellä mutta samalla hyvin ratkaisevalla tavalla niistä, joihin on päädytty vanhan krijakielen kaltaista dokumentoitua aineistoa tarkastelemalla. Edelliset ovat kärjistäen sanottuna puhtaasti teoreettisia ja abstraktioita, joiden olemassaoloa on pakko perustella kaikin mahdollisin selityksin. Jälkimmäiset taas ovat todellisia ja konkreettisia, joita voi ainakin kirjaimellisesti osoittaa, ja joiden olemassaoloa ei välttämättä tarvitse perustella. Tulosten ennakoitavuudessakin voi olla eroja. Vertailevin menetelmin saadut tulokset perustuvat aina lähtökohtana oleviin kielimuotoihin ja siitä syystä eivät voi sisältää sellaista, jota ei voi vähintäänkin teoreettisesti perustellulla tavalla johtaa lähtökohtana olevista kielimuodoista. Dokumentoidusta aineistosta saadut tulokset voivat sisältää sellaisia, joita vertailevin menetelmin on mahdotonta esittää tai ennakoida. Vertailevin menetelmin kuvatut muutokset eivät siis välttämättä tai pahimmillaan ollenkaan heijasta todellisuudessa tapahtuneita muutoksia. Näin ollen kaikki dokumentoituun aineistoon liittyvät ongelmat huomioon ottaenkin sen todistusvoimaisuus on aivan eri luokkaa kuin puhtaasti vertailevin menetelmin rakennetun kuvauksen. Diakronisen kielentutkimuksen kannalta ihanteellista olisi, että dokumentoidun aineistoston perusteella tehdyt päätelmät saavat tukea ja vahvistusta sen jatkeeksi suoritetusta vertailevin menetelmin tehdystä päätelmästä. Haasteellisia ongelmia syntyy silloin, kun ne sotivat toisiaan vastaan. Juuri näin on käynyt itämerensuomen n-genetiivin alkuperän selvittelyssä. Siinä vanhan kirjasuomen, varsinkin Mikael Agricolan teosten kielen genetiivin datiivisella käytöllä on merkittävä rooli, mutta sen jälkiä ei ole onnistuttu löytämään vertailevin menetelmin esikirjallisesta ajasta edes läheisimpien sukukielten avulla. Esitelmässäni valotan vanhaan kirjakieleen ja sen asemaan liittyviä ongelmia diakronisen kielentutkimuksen näkökulmasta esittämällä n-genetiivin alkuperän tutkimuksen historiaa. 4

6 Anton Thor Helle grammatika koht eesti grammatikatraditsioonis Annika Kilgi Tallinna Ülikool Igas varases eesti keele grammatikas on eelnevatega võrreldes midagi ära jäetud, muudetud või lisatud, et keelt senisest otstarbekamalt kirjeldada. Tuntavalt eristuvad eelkäijatest Hornungi ja iseäranis Ahrensi grammatika, kuid keelekirjeldus on muutunud ka ülejäänutes. Anton Thor Helle grammatikat tasub vaadelda kas või seetõttu, et suur osa sealsest keelekäsitlusest elas edasi ka Hupeli grammatika kahes trükis, seega oli autoriteediks umbes saja aasta jooksul kuni Ahrensi grammatika ja sellele eelnenud keeleteoreetiliste kirjutiste ilmumiseni. Tähtsusetu pole ka Anton Thor Helle seos piiblitõlkega. Ettekanne vaatleb mõningaid noomeni- ja verbimorfoloogia nähtusi, mida Thor Helle on uudselt käsitlenud. Näiteks esinevad tema grammatikas esmakordselt eitavad imperatiivivormid. 5

7 Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele töörühma esimesse aastakümnesse Valve-Liivi Kingisepp aasta septembris kavandas professor Mati Erelt Tartu ülikooli eesti keele õppetooli peamisi teadussuundi ja ühe uurimisvaldkonnana pidas ta vajalikuks jätkata siin eesti kirjakeele ajaloo alast uurimistegevust. Selleks moodustas ta paarist dotsendist, magistrandist ja doktorandist, kelle senine teadushuvi seostus kirjakeele ajalooga, uurimisrühma, kuhu kuulusid Jaak Peebo, Epp Toomsalu-Ehasalu, Külli Habicht ja Valve-Liivi Kingisepp. Viimasele usaldas professor rühma juhi kohustused. Rühm pidas oma esimese töökoosoleku 20. oktoobril Uurimistöö eesmärgiks seadsime tookord vanade eestikeelsete tekstide arvutikorpuse (VAKKi) loomise ja selle põhjal vana kirjakeele sõnastiku (VAKSi) koostamise, sest kätte oli jõudnud arvutiajastu eesti lingvistikas ja senise sedelkartoteegi kõrvale tuli luua uus, elektrooniline andmebaas. Lahendasime paljud põhimõttelised küsimused, mis uuele meetodile üleminekul olid vältimatud, ja a. ilmus trükist proovitöö Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik, esimene katse rakendada eesti vana kirjakeele uurimisel ja publitseerimisel korpuslingvistika ja arvutileksikograafia võimalusi. Kuna rühm tegutseb ülikooli juures, on iseenesest mõistetav, et rühma õppejõud juhendavad bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasi, kellest omakorda saavad uued uurijad. Nii tõusis õige pea rühma töö arvutiideoloogiks Külli Eilsen-Prillop, korpust asus täiendama ja märksõnastama Urve Pirso, eesti vana kirjakeele valisid uurimisteemaks Kristel Kikas-Ress, Maarika Keldt, Helina Tennasilm, Argo Mund, Laura Merirand, Urve Viitkar, Kadri Kõpp, Reet Klettenberg, Pille Penjam jt, kellest on tänaseks kasvanud ja kasvamas eriala magistreid ja doktoreid. Mida on jõutud teha? On tehtud fundamentaaltöid, loodud vanade keelemälestiste korpusi ja publitseeritud nende alusel täielikke leksikaülevaateid, sõnastikke, mis on aluseks tulevasele VAKSile ja pakuvad andmeid eesti kirjakeele sõnavara esmaesinemussõnastiku, samuti tulevase eesti etümoloogilise sõnaraamatu tarvis ning mis võimaldavad teha päringuid keeleuurijat huvitavate muudegi nähtuste kohta, suurte tekstihulkade omavahelisi võrdlusi jmt. Selle töö tulemusena on ilmunud raamatud Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik (1997), Georg Mülleri jutluste sõnastik (2000), Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika (2002), Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? (2002). Elektroonilisel kujul on olemas nn Turu käsikirja leksika, samuti Johannes Gutslaffi grammatika sõnastikuosa leksika analüüs. Arvutisse on sisestatud Heinrich Stahli Hand- vnd Haussbuchi neli osa ja Leyen Spiegel, mille sõnavara analüüsi pole jõutud veel sõnastikuna lõpule viia, sest lemmatiseerimine on aeganõudev töö. Leksikograafilisele vaimutööle lisaks on olemasolevate elektrooniliste andmebaaside ja paberväljaannete põhjal koostatud uurimusi vana kirjakeele 1) sõnavara ja vormistiku kohta (vormistiku analüüsil on muuhulgas rakendatud optimaalsusteooria põhimõtteid); 2) jälgitud morfosüntaktilist arengut (mh grammatiseerumisteooria valguses); 6

8 3) süntaksi alalt on uuritud verbirektsioone, relatiivlause tüpoloogiat, modaalsuse väljendamisvõimalusi (mh konstruktsioonigrammatika põhimõtete kohaselt). On koostatud kogu eesti kirjakeele ajaloo uurimislugu hõlmavaid ülevaateartikleid, lõunaeesti kirjakeele iseloomustusi, üksikautorite keeletegevuse ja -kasutuse ülevaateid jm, nii et erinevates ajakirjades ja kogumikes on publitseeritud üle 40 artikli, koostatud on kraaditöid. Fundamentaaltöid alustades orienteerus töörühm peamiselt kõige vanematele keelemälestistele kirjakeele algusaegadest kuni 17. sajandi keskpaigani ja neist nn lauskorpuste loomisele. Viimastel aastatel on töökavas olnud keeleuurijate tarbeks mõeldud vana kirjakeele valikkorpuse koostamine, mis annaks ülevaate kõigist sajandi keskpaigani kirjutatud tekstidest ja võimaldaks teha läbilõikelisi grammatikauurimusi. Ajaraami laiendamine aga suurendas tekstimahtu, mis omakorda sundis püstitama konkreetseid valikukriteeriume, millest tähtsaimaks peame eri tekstiklasside (vaimulik, ilukirjandus, tarbekirjandus, ajakirjandus) kõige olulisemate väljaannete esindatust. Olulisuse kriteeriumideks peame esmasust, nt esimene katekismus, jutlustekogu, ilukirjandusteos, perioodiline väljaanne jne, kultuuriloolist tähtsust, nt esimene täispiibel või Uus Testament, kordustrükkide olemasolu, suurt tiraaži (mida kohe ei hävitatud). Valikkorpuse põhjal peaks olema võimalik jälgida grammatikanähtusi ja leksikat eri sajanditel, eri peamurretest lähtuvais tekstides, eri tekstiliikides ja eri autoritel ning ka vana kirjakeele nähtusi tänapäeva keelega võrrelda (vt üksikasjalisemalt artiklist Vana kirjakeele korpus: mis tehtud, mis teoksil KK 2004, 4, lk ). Tänaseks on valikkorpusse (lisaks lauskorpuse tekstidele) sisestatud 15 nimetust vaimulikest või tarbetekstidest, samuti aja- või ilukirjandusest (vt täpsemalt Interneti-kodulehelt). Huvipakkuvaks tööliigiks on osutunud vanades eesti keele grammatikates leiduvate saksa-eesti sõnastike n-ö ümberpööramine eesti-saksa sõnastikeks, et esile tuua kogu see eesti keeleaines, mis neis peidus on. Idee köitis Kristel Kikast-Ressi, kellel a. kevadel valmis bakalaureusetöö Heinrich Stahli saksa-eesti sõnastik (1637) eesti-saksa sõnastikuna ja a. publitseeris ta eesti keele õppetooli toimetistes oma magistritöö tulemused Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?. Ümber pööratud on ka Heinrich Gösekeni saksa-eesti sõnaraamat (1660). See võimaldab jälgida kirjakeele sõnavara dünaamikat leksikograafilise ainese põhjal. Urve Viitkar analüüsis aasta bakalaureusetöös Johannes Gutslaffi grammatika (1648) sõnastikuosa leksikat samal meetodil. Tööd vanade sõnastike leksikaalse ainese avamisel tahame jätkata, nii et elektroonilisele kujule tuleb viia ka hilisemate sõnastike leksika, nt Anton Thor Helle (1732) ja August Wilhelm Hupeli (1780) sõnastikud. Aktiivselt on töörühm oma tegevust ja selle tulemusi tutvustanud Eesti teadusseltside ettekandekoosolekuil, hoidnud üleval õppetooli eesti kirjakeele päevade tava, tähistades oluliste keelemälestiste või nende uurijate tähtpäevi, loonud kontakte keelesugulaste vana kirjakeelte uurijatega, korraldanud eesti-soome vana kirjakeele seminare, osalenud Soome keeleteaduse päevadel Joensuus ja Oulus, soome vana kirjakeele päevadel Helsingis (ettekanded ilmusid kogumikus Pipliakielestä kirjakieleksi (Helsinki, 2000), FU kongressil Tartus, eesti kultuuri seminaridel Greifswaldis, Göttingenis jm. 7

9 2000. aastal seadsime sisse oma kodulehekülje Internetis, kust aadressil saab teavet tehtu kohta järgmistes rubriikides: inimesed, vana kirjakeele valikkorpus, üllitised ja üritused. Lehekülje pidev täiendamine on olnud töörühma olulisi ülesandeid, et huvilised saaksid käsitseda meie korpuse materjale ja oleksid kursis avaldatud töötulemustega. Vana kirjakeele töörühma tegevust ja väljaandeid on rahastatud riiklike projektide Eesti keel ja kultuur, Eesti keelekorraldus ja keele ning kultuuri lugu, Eesti keele arenemine ja varieerumine ning selle murdetaust ning Eesti kirja- ja kõnekeele ehitus ja areng kaudu, samuti programmide Lõunaeesti keel ja kultuur ning Eesti keel ja rahvuslik mälu raames. Head nõu, kui oleme osanud küsida, oleme saanud Huno Räpsepalt, Paul Alvrelt, Marju Lepajõelt, Kristiina Rossilt, Heli Laanekaselt ja Soome kolleegidelt. Kõigile siinkohal südamlik tänu! Tehtud on palju, teha veel rohkem. 8

10 Permissiivkonstruktsioonidest vanemas eesti kirjakeeles Reet Klettenberg Budapest/Tartu Keeleline konstruktsioon kujutab endast vormi ja tähenduse vastavust, selle tähendus ei ole tuletatav koostisosadest või keeles juba eksisteerivatest konstruktsioonidest. Kuigi keeles on palju motiveeritut, mittearbitraarset ja teiste keeleaspektidega seotut, on keeles KG järgi ka idiosünkraatilist (ainuomast, isikupärast), ja see tuleb ära õppida. Kuna samadest leksikaalsetest üksustest koosnevate, kuid pisut erineva konstruktsiooniga lausete tähendused süstemaatiliselt erinevad, siis võib väita, et konstruktsioonid on keele kirjeldamiseks vajalikud. Permissiivkonstruktsioon on lubamist, võimaldamist, aga ka nende mõistetega samasse võrgustikku kuuluvat käsku või teha laskmist väljendav konstruktsioon, mis koosneb lubava, võimaldava või käskiva tähendusega põhiverbist ja dainfinitiivist (või vanas kirjakeeles ka ma-infinitiivist). Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, kas vanas kirjakeeles eristub permissiivkonstruktsioon omaette konstruktsioonitüübina, millest permissiivkonstruktsioon koosneb, missuguses vormis on konstruktsiooni osalised (agent, sekundaarne tegevussubjekt ja infinitiiv) ning kas konstruktsioonide esinemissageduses on autorite vahel erinevusi. Konstruktsiooni keskmeks on põhiverb, millega seostuvad teised argumendid ja mis tingib argumentide vormi. Permissiivkonstruktsiooni skeemi sobivad erinevad põhiverbid, mis seostuvad samade argumentidega. 17. sajandi algupoole eesti kirjakeeles on nendeks põhiverbideks andma, laskma, lubama ja käskima, mis seostuvad objekti (infiniitvorm), agendi ja sekundaarse tegevussubjekti kui argumentidega, kusjuures agent ja sekundaarne tegevussubjekt võivad jääda eksplitseerimata. Analüüsitud materjalis eristub küll konstruktsiooniskeemi tuumosa, kuid silma torkab ka suur hajuvus. 9

11 Wiedemanni eesti keele grammatikast Heli Laanekask Oulu Ülikool F. J. Wiedemanni kolm suurtööd eesti keele alal on valminud tema akadeemikuperioodil: eesti-saksa sõnaraamat (1869), eesti keele grammatika (1875) ja eesti keelt ning rahvaloomingut käsitlev Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten (1876). Käsitlen käesolevas ettekandes lähemalt Wiedemanni eesti keele grammatikat Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte, mille käsikirja Wiedemann esitas Peterburi Teaduste Akadeemiale 13. novembril See aastal Peterburis ilmunud põhjalik teaduslik grammatika kujutab endast omamoodi kokkuvõtet sajanditepikkusest eesti keele alasest uurimistööst, kuid ka suurepärast sissevaadet eesti keele seisundisse aastatel. Kaalun, miks Wiedemann, kes hästi tundis nii soome-ugri keeli kui ka muid eesti keele kontaktkeeli, siiski ei läinud kaasa tol ajal esile kerkiva ajaloolis-võrdleva keeleuurimismeetodiga, vaid esitas eesti keele sünkroonilise kirjelduse. Puudutan ka mõningaid probleeme, mis on esile kerkinud grammatika tõlkimisel saksa keelest eesti keelde. 10

12 Adpositiot keskellä, keskeltä, keskelle, keskitse Mikael Agricolan (n ) teoksissa Heidi Merimaa Turun yliopisto Keskellä, keskeltä ja keskelle ovat postpositioita, jotka esiintyvät genetiivimuotoisen nominin tai possessiivisuffiksin kanssa, ja prepositioita, joita käytetään partitiivimuotoisen nominin kanssa. Nykysuomen sanakirjan mukaan prepositio voi esiintyä myös genetiivin kanssa, tosin etupäässä vain runokielessä. Prolatiivia keskitse puolestaan käytetään vain postpositiona joko genetiivimuotoisen nominin tai possessiivisuffiksin kanssa. Keski-adposition paikallissijaisten muotojen merkitys on Vanhan kirjasuomen sanakirjan mukaan joukossa, parissa, keskuudessa; joukosta jne.; joukkoon jne., keskikohdassa, keskiosassa, keskuksessa, jonkun tai jonkin ympäröimänä, välissä ja jonkin tilan tai olosuhteitten vallitessa, ahdistaessa, aikana. Sanakirjan mukaan keski-sanaa käytetään myös näkyvästä, julkisesta paikasta ja merkityksessä jonkin ajanjakson tai tapahtuman keskivaiheilla, parhaillaan, kuluessa, mutta näistä merkityksistä annetaan Agricolan teksteistä vain adverbiesimerkkejä. Merkityksessä välillä, kesken keski- esiintyy ensimmäistä kertaa Sorolaisella Prolatiivi keskitse merkitsee keskikohdasta, keskeltä, läpi. Käsittelen esitelmässäni keski-vartaloisten adpositioiden morfologiaa adpositioiden syntaktisia ominaisuuksia Agricolan kielen ja myös nykykielen kannalta adpositioiden esiintymistä Agricolan teksteissä teoksittain sitä, millaisiin ja minkä muotoisiin pääsanoihin adpositiot Agricolan kielessä liittyvät ja millaisia merkityssuhteita niillä ilmaistaan sitä, mitkä adpositiorakenteista ovat säilyneet nykypäiviin asti ja millaisia funktioiden eroja Agricolan kielessä on nykykieleen verrattuna. 11

13 Eräs Unkarissa syntynyt koodeksi Ilona M. Nagy Debrecen Keskiajan unkarin muistomerkkeistä on unkarin näkökulmasta huomattavin koodeksi, joka sisältää Pyhän Margitin ( ), unkarin kuninkaan Béla IV:nen tyttären (Thyringian Pyhän Elisabethin veljentyttären) elämäkerran. Se on unkarilainen työ, säilynyt kopiona vuodelta Esitelmä kertoo siitä, miten latinankielisistä lähteistä on tehty unkarinkielinen legenda. Se esittelee latinan ja unkarin tekstien välisiä suhteita, sekä sitä, mitä kielivaatimuksia kirjallisuuden laji legenda on asettanut unkarilaiselle tekijälle. 12

14 Tartu kirjakeele es-partiklist Karl Pajusalu, Külli Habicht Tartu Ülikool Eesti keelt on üldkeeleteaduslikes käsitlustes sageli kasutatud kui universaalsetest tüpoloogilistest seaduspärasustest hälbivate nähtuste allikat. Üks selliseid näiteid on ka Lyle Campbelli (1991) artikli kaudu võimendunud Paul Alvre (1976) seisukoht (see lähtub omakorda Paul Ariste aasta mõtteavaldusest), et lõunaeesti vanas kirjakeeles esinev es-partikkel on kujunenud leksikalisatsiooni teel. Alvre arvates on nii küsiliite -ks (*-kos) kui ka familiaarsust rõhutava liite -s leksikaalne iseseisvumine alguse saanud eesvokaalsetes sõnades, kus muutusega ä > e tekkis sõna lõppu häälikuühend -es, mida hakati metanalüüsi tõttu pidama iseseisvaks sõnaks pärast seda, kui lõpukaoga seoses kadus sõna lõpust vokaal e, nt keltäs > keltes > kelt es kellelt. Ettekandes näidatakse, et selle partikli tekke seletamiseks on teisi ja keeletüpoloogiliselt usutavamaid võimalusi, mis loobuvad mõneti ebaharilikust leksikalisatsioonipõhjendusest. Et vaadeldava partikli kohta pakub arvukalt näiteid aasta Wastne Testament, lähtutaksegi ettekandes kõigist selle teose es-partiklitest. Analüüsitakse nende morfosüntaktilist funktsiooni ning arutletakse eitav-küsiva (1), jaatav-rõhutava (2) ning indikatiivis ja konditsionaalis eitust markeeriva (3a, b) partikli vahekorra üle, keskendudes ennekõike probleemsele jaatavale rõhutavale partiklile (2). Püütakse näidata, et lõunaeestiline iseseisev es-partikkel on eelnenud kliitilisele s- morfeemile, mida võib samuti vanades tekstides kohata (4). Sarnane rõhutav partikkel on olemas ka soome vanas kirjakeeles (5). (1) Es katz Warblast osteta tengä eest/ nink ütz neist ei satta Mah pähle/ ilma teije Essata? (Mt 10: 29) (2) Kelt es ne Kunninga Mah pähl Tolli echk tatzinat wötwa ommilt Latzilt/ wai Wöhrilt? (Mt 17: 25) (3a) Sest Jahn om tullu/ es söh nink es joh mitte/ sis ütliwa nemmä: Temmäl om Kurrat. (Mt 11: 18) (3b) Ent kui teije tijäsz mes se om: Minna taha Armo nink eimitte Owwrit/ sis es ollesz teije neid Wakku mitte hukka pannu. (Mt 12: 7) (4) Essand/ es sinna olle hähd seemend omma Pöllo pähle külwnu? Kustas sis se Umbrohi teggines? (Mt 13: 27) (5) Olcat alimaiset caickille Inhimisten säädhyille.. es mikä hän on (Finno Vk 137 (Hemm 1605 P6b) Wastse Testamendi es-partikli kõiki kasutusjuhte arvestades tahetakse leida vastused küsimustele, kas päritolult on lõunaeesti vanas kirjakeeles üks või kaks es-partiklit? kuidas on eitav ja jaatav es omavahel seotud? kas jaatav es on seotud soome vastava partikliga? kas partikli kasutuses ilmneb teiste keelte eeskuju? 13

15 Hemminki Maskulaisen ensiesiintymistä Riitta Palkki Kotus, Helsinki Tänä vuonna on kulunut 300 vuotta toisen suomenkielisen virsikirjan ilmestymisestä. Tekijä oli Maskun kirkkoherra Hemminki. Suurin osa virsikirjan virsistä oli käännöksiä, mutta mukana oli myös Hemmingin omia virsiä. Hemminki julkaisi myös Piae Cantiones -laulukokoelman suomennoksen (1616). Olen poiminut Hemmingin ensiesiintymät Raimo Jussilan Vanhat sanat -kirjasta. Sanoja on yhteensä n. 340, näistä osa merkityksen ensiesiintymiä ja osa kirjoitusasuja, joita aiemmin ei ollut esiintynyt. Suurin osa sanoista kuitenkin on varsinaisia ensiesiintymiä. Eniten on substantiiveja (n. 140), sitten verbejä (n. 90) ja adjektiiveja (yli 50). Adverbeja on viitisenkymmentä, ja hännänhuippuna on pari postpositiota ja yksi pronomini. Yhdyssanoja ensiesiintymistä on n. 20%. Substantiiviryhmistä otan esiin esim. -ja, -jä -tekijännimet ja -us, -ys -ominaisuudennimet. Yhdyssubstantiiveista parikymmentä on genetiivialkuisia, loput nominatiivialkuisia. Tuottoisimmat verbijohtimet ovat olleet frekventatiivijohdin -ile-, -ele- (16 verbiä) ja deponenttijohdin -u-, -y- (12 verbiä). Varsinkin frekventatiivijohdosten määrä on ymmärrettävä, kun kyseessä on (laulettava) runoteksti, jossa poljento on tärkeä. Suomen kielen produktiivisin adjektiivijohdos on -inen. Hemmingillä -inenensiesiintymiä on yli 20. Seuraavaksi yleisimmät adjektiiviryhmät ovat -ea-adjektiivit, -ton-johtimiset karitiiviadjektiivit sekä adjektiivistuneet 1. partisiipin muodot. Adverbijohtimista tuottoisin puolestaan on -sti (Hemmingillä 15). Eniten on tapaa ilmaisevia adverbeja; sitten seuraavat yleisyysjärjestyksessä aikaa, määrää, tilaa ja paikkaa ilmaisevat adverbit sekä vahvistavat adverbit. Nostan esitelmässäni esiin myös muutamia yksittäistapauksia. Sanan avioliitto ensiesiintymä on eräässä Hemmingin omassa häävirressä. (Avioliitto-sanan historiaa ovat tutkineet mm. professori Martti Rapola ja saksalainen suomen kielen tutkija tohtori Marie-Elizabeth Schmeidler.) Mielenkiintoinen tutkimuskohde ovat myös mullin mallin -tyyppiset kaksoisadverbit. Hemmingin kotimurre on vaikuttanut joidenkin sanojen taivutukseen (karata: karaan), ja siksi Jussila on ottanut ne luetteloonsa. Murteen vaikutusta on nähtävissä myös oikeinkirjoituksessa ja äänneopissa. Aikomukseni on myös luonnehtia lyhyesti Virsikirjan ja Piae Cantiones -kokoelman ensiesiintymien mahdollisia eroja. 14

16 tulema-verbi modaalkasutuse kujunemine eesti kirjakeeles sajandil Pille Penjam Tartu Ülikool tulema-verbi keskne grammatiline funktsioon tänapäeva eesti keeles on väljendada paratamatus- ja kohustuslikkusmodaalsust. Vanemas eesti kirjakeeles tulema-verbi modaalsena kasutatud ei ole, mis on andnud alust hüpoteesiks, et eesti vana kirjakeele andmed võiksid kajastada tulema-verbi modaalse kasutuse kujunemist. tulema-verbi varaseimad modaalsed kasutused eesti kirjakeeles pärinevad 17. sajandi viimasest kümnendist, tarind näib algusest peale kandvat selgelt netsessiivset funktsiooni ning seda on juba 17. sajandil tarvitatud äärmiselt komplitseeritud grammatilises ümbruses. Modaalse tõlgendusega lausetes sarnanevad tulema-verbi semantika ja funktsioonid vanas kirjakeeles tänapäevastega. Tarindi grammatiline ehitus on varieeruv kogu vana kirjakeele perioodil. 20. sajandi eesti kirjakeele korpuse materjali põhjal võib väita, et suuri semantilisi muutusi tulema-verbi modaalkasutuses sajandi jooksul ega varasema perioodiga võrreldes toimunud ei ole. tulema-verbi modaalse kasutuse arengu kohta võib püstitada erinevaid hüpoteese. Modaalne tulema-tarind ilmub kirjakeelde kohe selgelt netsessiivsena, niisiis ei ole kirjakeele andmete põhjal võimalik jälgida modaalsuse järkjärgulist kujunemist tulema-verbi muude tähenduste baasil. Ilmselt pidi tarindi kirjakeelde toojate teadvuses eksisteerima mingisugune analoogiline konstruktsioon. Ühe mõeldava analoogiaallikana võiks oletada indoeuroopa keelte mõju, ent tulematarindi tekkeks pole kontaktkeeltes tõenäoliselt piisavalt laialdase levikuga eeskuju olnud. Sarnase konstruktsiooni puudumine varaste eestikeelsete tõlgete aluseks olnud saksa tekstides lubab arvata, et modaalne tulema-tarind võis kõneldud eesti keeles eksisteerida oluliselt varem kui kirjakeeles. Kui siiski oletada, et kirjakeel peegeldab tulema-tarindi kujunemist adekvaatselt, võiks ühe mõeldava eeskujuna näha modaalset olema-tarindit, mida on kasutatud vanas kirjakeeles ja ka eesti murretes ulatuslikumalt kui nüüdiskirjakeeles. olema- ja tulema-verbi kasutatakse eesti keeles sageli olevikus ja tulevikus toimuva vastandamiseks, niisiis on mõeldav, et tulema-tarind võidi võtta kasutusele olematarindi tulevikulise analoogina. 15

17 Eestikeelse Uue Testamendi Müncheni käsikirja võrdlusi Pilistvere käsikirja ja Wastse Testamendiga Heiki Reila Põhjaeestikeelse Uue Testamendi aasta trükiväljaande ühe alustekstina on mitmed keelemehed oletanud lõunaeestikeelset Wastset Testamenti. Kuidas täpsemalt lõunaeestimurdeline tõlge põhjaeestilist mõjustanud on, seda ei ole piisavalt uuritud. Väitele WT 1686 ja UT 1715 omavahelisest tekstilisest sõltuvusest on siiski otsitud ka üksikasjalist kinnitust (Roosimaa 2004). Senises analüüsis on jäänud kasutamata käsikirjad: Pilistvere käsikiri (1687), Müncheni käsikiri (1694) ja Stockholmi käsikiri (1705). Põhimõtteliselt on võimalik väita WT ja UT otsest tekstilist sõltuvust, ühise allika kasutamist või WT mõju läbi pika tõlkeprotsessi erinevate käsikirjade/tõlgete. Üks võimalusi on otsida WT kasutamist n-ö Hornungi tõlke juures, see tähendab Hornungi poolt tehtud Pilistvere käsikirja redigeerimise või uuesti tõlkimise juures. Tõlge ise ei ole säilinud, aga selle koopiaks on peetud Müncheni käsikirja (ning ka hilisemat Stockholmi käsikirja). Ettekanne otsib vastuseid küsimusele, millisel määral võib oletada Pilistvere käsikirja ja Wastse Testamendi kasutamist tõlkes, mis on Müncheni käsikirja näol meieni jõudnud. Selleks analüüsitakse käsikirjade omavahelisi suhteid Ap ulatuses. Paarikaupa hinnatakse tõlgete Pilistvere algse variandi (P1), Pilistvere parandatud variandi (Pp), Wastse Testamendi (WT) ning Müncheni käsikirja (M) omavahelist kattuvustlahknevust. Meetodit on kasutanud Kristiina Ross, analüüsides erinevate Ülemlaulu tõlgete lähedust-kaugust Lutheri tõlkest (Ross 1995). Kasutatud on kolmeastmelist skaalat: a) tõlke sõnasõnaline kattuvus, mõni üksik enamasti ortograafiline lahknevus hinnang 1 (kattuv), b) sõnastus on ligilähedane, on sõnajärje, sünonüümide, grammatiliste aegade ja arvude erinevused, kuid neid on kaks-kolm ning teksti mõte on jäänud samaks hinne 0,5 (lähedane), c) üle kahe-kolme eelnimetatud erinevuse, või üks erinevus, mille tõttu teksti mõte oluliselt muutub hinnang 0. Hinnatavaks üksuseks on salm. Tulemus lubaks öelda protsentuaalselt, millisel määral tõlked omavahel kattuvad. Olulisimaks on peetud sarnaste-erinevate tõlkevastete esinemist ning süntaksi alal erinevat sõnajärge. Vähem on arvesse võetud lauseliikmete lisamist-ärajätmist, täis- või osasihitise kasutamist, erinevaid eituse kujusid. Morfoloogias on olulisena arvesse võetud erinevaid verbi ajavorme, nimisõna arvu muutmisi, vähemal määral käänete kasutamist. Kõige vähem on arvestatud ortograafilisi ning erinevast murdetaustast tulenevaid sarnasusi-erinevusi. Kirjandus Peeter R o o s i m a a, Mõningaid aspekte esimese põhjaeestikeelse UT saamisloost. Peeter Roosimaa: Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavast eksegeesist. Tartu, Kristiina R o s s, Ülemlaulu tõlkest esimeses eestikeelses Piiblis. Akadeemia, 1995, lk

18 17. sajandi saksa-eesti sõnastike töötlemise probleeme Kristel Ress Tartu Ülikool Selles ettekandes toetun oma kogemustele kahe 17. sajandi autori sõnastikuga, mis ilmusid koos eesti keele grammatikatega: nendeks on Heinrich Stahli (1637, algselt 100 lk) ja Heinrich Gösekeni (1660, 400 lk) saksa-eesti sõnaraamat. Esimese neist olen läbi töötanud oma magistritöö raames, Gösekeni sõnaraamatuga on töö alles algusjärgus. Mõlemad sõnastikud on plaanis kaasata vana kirjakeele teoksil oleva sõnastiku materjali hulka. Mõistagi pakub mulle huvi eelkõige nende sõnastike eesti keel. Vana keelematerjali analüüsimisel on tõlgendusvõimalusi sageli mitu. H. Stahli sõnastiku uurimisel tuli lahendada peamiselt kahesuguseid probleeme. Esiteks kehtisid 17. sajandi leksikograafias tänastest teistsugused põhimõtted. Nii Stahli kui ka Gösekeni sõnastik on näiteks küllalt ebaühtlased nii saksa märksõnade kui ka eesti vastete esitamisel; sageli tuleb ette kõrvalepõikeid lubatud tähestikulisest ülesehitusest. Teine küsimustering tulenes asjaolust, et analüüsi huvides muutsin sõnastiku keelesuuna vastupidiseks, nii oli pärast materjali arvutisse sisestamist pandud alus eesti-saksa sõnastikule. Seoses eesti keele esikohale toomisega tuli teha hulk muutusi sõnastiku struktuuris, sest keelesuuna vahetamine pole sugugi tehniline, vaid sisulisi otsuseid nõudev ülesanne. Lisaks neile kahele aspektile on vana kirjakeele töörühmas otsustatud vana keelematerjali analüüsides lisada igale algsele eestikeelsele märksõnale tänapäevakeelne vaste. Märksõnastamine oligi üks keerulisemaid küsimusi Stahli sõnastiku materjali läbitöötamisel. Kirjeldatud ülesandeid lahendades on minu jaoks olnud kõige olulisem põhimõte originaalilähedus: püüan mõista, mida autor oma sõnastikku ning iga konkreetset sõnaartiklit kirja pannes on öelda tahtnud. Otsustamisel olen püüdnud lähtuda sõnastiku sisemisest loogikast, eesmärgiks on anda vana sõnastik uuel kujul edasi võimalikult adekvaatselt. Vana sõnastiku töötlemisel ja tõlgendamisel tuleb arvestada tollast konteksti: sõnastikke kirjutati käsitsi, aktsepteeritav ja levinud oli teiste autorite materjalide kasutamine ilma neile viitamata, tänapäevase leksikograafia tavad olid alles välja kujunemas. Ettekandes tutvustangi probleeme ning rohkem või vähem õnnestunud lahendusi sõnastike autorite taotluste mõistmisel ja edastamisel. Peamiselt on juttu märksõnastamise põhimõtetest, samuti sellest, kas ja kuidas seletada tähendusi, mida teha märksõnapesadega jne. 17

19 Keskaegse vaimuliku eesti keele uurimise võimalustest Kristiina Ross Eesti Keele Instituut Ajaloo-alaste käsitluste põhjal näib tõenäone, et mingil määral standarditud eestikeelne vaimulik diskursus võis välja kujuneda juba keskajal (viimaseid niisugust oletust toetavaid käsitlusi vt Kala 2004). Selle keele lingvistiline kirjeldamine on aga keeruline, sest tollest oletatavast keelevariandist ei ole praktiliselt midagi säilinud. Sidusaid eestikeelseid kirjalikke tekste on olemas alates 16. sajandist, vähegi tõsiseltvõetavamate üldistutste tegemiseks vajaliku suurusega keelekorpus algab alles 17. sajandiga. Eri murdealasid kajastavate ühisjoonte esinemine neis varastes tekstides on andnud alust oletada, et 16. sajandi esimesel poolel võis meil eksisteerida teatavaid kirjakeele traditsioone (Saareste 1930: 96). Senise uurimise tulemusel on võimalik olnud püstitada ka hüpotees, et mõningad neis tekstides esinevatest grammatilistest joontest võiksid tõesti pärineda juba keskaegsest traditsioonist (vt nt Ross 1999). Ettekandes püütakse keskaegse ühtlustunud eestikeelse vaimuliku keelevariandi olemasolu hüpoteesi lahti mõtestada ning: 1) hinnata, kuivõrd standarditud ning levinud võis keskaegne eestikeelne vaimulik diskursus olla, lähtudes eeldusest, et ühtlustunud keelepruugi tekkeks polnud suure hulga kirjalike tekstide olemasolu ega laialdane lugemisoskus ilmtingimata vajalikud, sest keskajal oligi levinud teksti kuuldeline omandamine (vt nt Green 1994); 2) pakkuda välja esialgseid viiteid tolle oletatava keskaegse ühiskeele grammatiliste ja leksikaalsete joonte kirjeldamisel, lähtudes varaste kirjalike tekstide keele ja eesti rahvalauludes kajastuva suulise keele kõrvutavast analüüsis. Kirjandus G r e e n 1994 = D. H. Green, Medieval Listening and Reading. Cambridge University Press. K a l a 2004 = T. Kala, Keeled ja nende kõnelejad keskaegses Tallinnas: edenemine või taandareg. Tuna, nr 2, lk R o s s 1999 = K. Ross, Kas eesti kirjakeel võinuks kujuneda teistsuguseks. Mis on see ISE: tekst, tagapõhi, ikikupära. (ETA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), Tallinn, lk S a a r e s t e 1930 = A. Saareste, Wanradt-Kõlli katekismuse keelest. Eesti Keel, nr 4-5, lk

20 Heinrich Göseken vanema Uue Testamendi tõlkest Kai Tafenau Heinrich Göseken vanem on üks neid 17. sajandi kirjamehi, kelle nimega on läbi aegade seostatud eestikeelset piiblitõlget. G. O. F. Westlingi põhjapanevast uurimusest 1 alates on üsna üldlevinud seisukoht, et Göseken kirjutas aasta paiku puhtalt ümber varasemad tõlkefragmendid ning see käsikiri sai edaspidise töö aluseks just nii on kirjas ka Eestimaa konsistooriumi aasta veebruari protokollis. Lisaks teatab Joachim Sellius aastal Gösekeni matuste puhul peetud kõnes, et Göseken mitte üksnes ei tõlkinud pühakirja põhjaeesti keelde, vaid kirjutas tõlke ka oma käega puhtalt ümber ja lisas veel lõunaeestikeelse tõlke. Seda teadet pole küll alati usaldusväärseks peetud on ju võimalik, et kadunukest taheti võimalikult heas valguses näidata, kuid ka Eestimaa konsistooriumi aasta sinodi protokollis väidetakse, et Göseken tõlkinud kogu piibli põhjaeesti keelde ja lisaks Uue Testamendi lõunaeesti keelde. Ilmselt täiendavate andmete puuduse tõttu pole Gösekeni käsikirjaga seotud probleemistik seni lähemat käsitlemist leidnud. Seoses Ajalooarhiivis hoitavate 17. sajandi piiblitõlke käsikirjade taasavastamisega on selleks aga kindlasti põhjust. Nimelt leidub nende käsikirjade hulgas ka üks põhja- ja lõunaeestikeelse paralleeltekstiga tõlge, mille võib käekirja põhjal üsna tõenäoliselt omistada just Heinrich Göseken vanemale. Samas pole kindlasti tegemist puhtandiga, nagu eespool toodud andmete põhjal oodata võiks. Ettekandes vaadatakse uue pilguga üle seni teada olevad andmed Gösekeni käsikirja kohta ning täpsustatakse selle rolli 17. sajandi piiblitõlkeloos. 1 G. O. F. Westling. Förarbetena till den estniska öfversättningen af Nya Testamentet Kyrkohistorisk studie. Sundsvall Saksakeelne tõlge: Vorarbeiten zu der ehstnischen Uebersetzung des Neuen Testaments Eine kirchengeschichtliche Studie. Mittheilungen und Nachrichten für die evangelische Kirche in Rußland. Bd. 49. Riga 1893, lk ,

VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010

VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010 VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010 TEESID VANHAN KIRJAKIELEN PÄIVÄ ABSTRAKTIT TARTU ÜLIKOOL 2010 SISUKORD Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop Vanade tekstide sõnaliigimärgenduse probleeme...

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Täiskasvanuks saanud väljaanne

Täiskasvanuks saanud väljaanne Täiskasvanuks saanud väljaanne Teie käes on juba 20. number Lähivertailuja -sarjast, mistõttu on põhjust veidi meenutada selle ajalugu. 1983. aastal sai alguse uurimisprojekt Suomen ja viron kieliopillinen

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä).

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä). VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöördelõppudes tagavokaalsetes sõnades a ja eesvokaalsetes sõnades ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui

Lisätiedot

INSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA

INSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA LÄHTEET LUKKARI, LYYLI SOLANTERÄ, LASSE-J. 1994: Siit myä luvetah: Kymin murteen sanakirja. Kymi-Seura r.y. Kotka. PUNTTILA, MATTI 1968: Vehkalahden murre. Matti Punttila ja Jorma Manninen (toim.), Vehkalahden

Lisätiedot

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä IV soome-eesti grammatikakonverents Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä 28. 29.1.2016 Tartu Kava/Ohjelma Neljapäev, 28. jaanuar 9.30 avamine 9.45-10.15 Marja-Liisa Helasvuo (Turun yliopisto): Subjektin

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN

KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN Hilma Rantasen näyttelijäkuva yhtenä suomalaisen ja virolaisen teatteritradition ilmentäjänä Sanna-Kaisa Ruoppa Viron kielen ja kulttuurin Pro gradu -tutkielma Suomen

Lisätiedot

Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista. Aakkoset ja äänteet

Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista. Aakkoset ja äänteet Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista Sivu 1 / 13 Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista Kolmannen sarakkeen merkit ilmaisevat harjoituksen vaikeustasoa seuraavasti: A = alkeet, K =

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja21

Lähivõrdlusi Lähivertailuja21 Lähivõrdlusi Lähivertailuja21 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A PA L U T O I M E T A N U D J O H A N N A L A A K S O, P I R K K O M U I K K U - W E R N E R, M ARIA- M A R E N S E PPER

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

Aamiaiskahvilasta ötökkätarjontaan

Aamiaiskahvilasta ötökkätarjontaan lektiot Aamiaiskahvilasta ötökkätarjontaan Suomen kirjoitetun yleiskielen morfosyntaktisten yhdyssanarakenteiden produktiivisuus Laura Tyysteri Väitöksenalkajaisesitelmä Turun yliopistossa 5. syyskuuta

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

ISO SUOMEN KIELIOPPI S2- OPETUKSESSA. Muutama havainto

ISO SUOMEN KIELIOPPI S2- OPETUKSESSA. Muutama havainto ISO SUOMEN KIELIOPPI S2- OPETUKSESSA Muutama havainto Maisa Martin Alumnipäivä 26.9.2009 KOLME ASIAA Uusia termejä S2-alan näkökulmasta ja muutenkin Hyödyllisiä erotteluja Ope, mitä eroa on Mikä on tavallista?

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

Lisa 1. Ankeetküsitlus ja vastused

Lisa 1. Ankeetküsitlus ja vastused Lisa 1. Ankeetküsitlus ja vastused Vastaja Vastamise aeg Vastaja sugu Vastaja vanus vahemikuus Vastaja liikuvus 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 2014-02-13 13:30 2014-02-13 13:51

Lisätiedot

Kielioppi Harjoituskirja - suomi 3 - harjoituslista

Kielioppi Harjoituskirja - suomi 3 - harjoituslista Kielioppi Harjoituskirja - suomi 3 - harjoituslista Päätaso Alataso Harjoituksen nimi Tyyppi Taso 1 Aakkoset ja äänteet Aakkoset 1 Aakkosjärjestys 1 Aukko A 2 Aakkosjärjestys 2 Aukko A 3 Aakkosjärjestys

Lisätiedot

II Virolais-suomalaisen kognitiivisen kielitieteen konferenssin II Soome-eesti kognitiivse keeleteaduse konverents

II Virolais-suomalaisen kognitiivisen kielitieteen konferenssin II Soome-eesti kognitiivse keeleteaduse konverents Kiljavan 10. 12.12.2009 abstraktit Suomen kognitiivisen kielentutkimuksen yhdistys järjestää yhteistyössä Helsingin yliopiston suomen kielen ja kotimaisen kirjallisuuden laitoksen kanssa II Virolais-suomalaisen

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

Suomen kielen variaatio 1. Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu

Suomen kielen variaatio 1. Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu Suomen kielen variaatio 1 Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu Puhuttu ja kirjoitettu kieli Puhuttu kieli on ensisijaista. Lapsi oppii (omaksuu) puhutun kielen luonnollisesti siinä ympäristössä,

Lisätiedot

2. Täitke tabel lõpuni. Kansalaisuus/kansallisuus Kieli Minä puhun Viro virolainen viro viroa Suomi suomalainen suomi

2. Täitke tabel lõpuni. Kansalaisuus/kansallisuus Kieli Minä puhun Viro virolainen viro viroa Suomi suomalainen suomi A Majoitus I HOTELLIN HENKILÖKUNTA 1. Kuulake teksti, lugege ja tõlkige ning vastake küsimustele. Hei, olen Maria. Olen hotellin vastaanottovirkailija. Puhun hyvin englantia, suomea ja jonkin verran ranskaa.

Lisätiedot

Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa

Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa Tommi Nieminen Jyväskylän yliopisto Anna Lantee Tampereen yliopisto 37. Kielitieteen päivät Helsingissä 20. 22.5.2010 Yhdyssanan ortografian historia yhdyssanan käsite

Lisätiedot

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään

Lisätiedot

Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele

Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele Retki Viroon 3. 6.-luokkalaisille Suunnittelijat: Koidu Oja Mari-Liis Hendrikson Virve Sjöblom Helsinki 2013 Sisällysluettelo Yleistä.. 3 Tavoitteet.... 3 Kohderyhmä...4

Lisätiedot

Mikael Agricolan teosten yhdysadjektiivit

Mikael Agricolan teosten yhdysadjektiivit TANJA VAITTINEN Mikael Agricolan teosten yhdysadjektiivit utkimukseni aiheena ovat Mikael Agricolan teoksissa esiintyvät yhdysadjektiivit, kuten epäkelvoton, epälukuinen, eriseurainen, jokapäiväinen, jälkeentulevainen,

Lisätiedot

9.2.3. Englanti. 3. luokan keskeiset tavoitteet

9.2.3. Englanti. 3. luokan keskeiset tavoitteet 9.2.3. Englanti Koulussamme aloitetaan A1 kielen (englanti) opiskelu kolmannelta luokalta. Jos oppilas on valinnut omassa koulussaan jonkin toisen kielen, opiskelu tapahtuu oman koulun opetussuunnitelman

Lisätiedot

SUBSTANTIIVIT 1/6. juttu. joukkue. vaali. kaupunki. syy. alku. kokous. asukas. tapaus. kysymys. lapsi. kauppa. pankki. miljoona. keskiviikko.

SUBSTANTIIVIT 1/6. juttu. joukkue. vaali. kaupunki. syy. alku. kokous. asukas. tapaus. kysymys. lapsi. kauppa. pankki. miljoona. keskiviikko. SUBSTANTIIVIT 1/6 juttu joukkue vaali kaupunki syy alku kokous asukas tapaus kysymys lapsi kauppa pankki miljoona keskiviikko käsi loppu pelaaja voitto pääministeri päivä tutkimus äiti kirja SUBSTANTIIVIT

Lisätiedot

Keskipisteenä Kalevala

Keskipisteenä Kalevala Raimo Jussila Keskipisteenä Kalevala Perinteisesti vanha kirjasuomi määritellään Ruotsin vallan ajan kirjakieleksi. 1 Rajausperusteena on silloin historia, eivät kielen ja kirjallisuuden ilmiöt. Kuitenkin

Lisätiedot

''Päästä meitä pahasta"

''Päästä meitä pahasta OSMO IKOLA ''Päästä meitä pahasta" Eräs itämerensuomalaisten kielten ob jektikysymys Objektisäännöt ovat tunnetusti suomen lauseopin visaisimpia kohtia. Yksiköllisen akkusatiiviobjektin oikean muodon -

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

5. Paikallissijat/obliikvisijat

5. Paikallissijat/obliikvisijat 5. Paikallissijat/obliikvisijat 5/1 1. Paikallissijat tai obliikvisijat erottuvat nom-part-gen -ryhmän päätteistä siinä, että jälkimmäiset osoittavat ensisijaisesti olion, edelliset sijat taas ei-ajallisen

Lisätiedot

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA 1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN

Lisätiedot

Äidin nimityksiä viron murteissa

Äidin nimityksiä viron murteissa Karl Pajusalu Äidin nimityksiä viron murteissa Viron kielessä on tunnetusti säilynyt ikivanha suomalais-ugrilainen emä-sana, joka merkitsee äitiä virolaisessa kansanrunoudessa, laajasti viron murteissa

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

Valonlähteet Valgusallikad

Valonlähteet Valgusallikad Valonlähteet Valgusallikad GARO LED30 SMD Ø60 121 GARO LED30 SMD E27 GARO LED30 SMD E27-WW 19740 2700-3200 GARO LED30 SMD E27-NW 19741 4000-4500 14 14-80 30 LED SMD 1140 80 25000 15000 A+ 14 1/10/50 131

Lisätiedot

Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid. Hooldamisõpetus. Hoito-ohje.

Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid. Hooldamisõpetus. Hoito-ohje. Sanka-suihkuseinät TUOTE - PRODUKT - PRODUCT -...?... ja altaat Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid Hoito-ohje Skötselråd Care instructions

Lisätiedot

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään

Lisätiedot

Kogumisvõistlused pärimusliku ajaloo uurimises 1

Kogumisvõistlused pärimusliku ajaloo uurimises 1 Kogumisvõistlused pärimusliku ajaloo uurimises 1 Jyrki Pöysä Teesid: Artiklis esitatakse küsimusi kogumisvõistluste raames kogutud kirjalike kaastööde kui spetsiifilise pärimusliku ajaloo uurimisallika

Lisätiedot

Kielenhuoltoa kun alettiin tekemään. Riitta Eronen Tukholma 10.4.2015

Kielenhuoltoa kun alettiin tekemään. Riitta Eronen Tukholma 10.4.2015 Kielenhuoltoa kun alettiin tekemään Riitta Eronen Tukholma 10.4.2015 KOTUS Sanakirjaosasto Kielenhuolto-osasto Ruotsin kielen osasto Kielitoimisto? Kielenhuolto, nimistönhuolto, nykykielen sanakirjan toimitus

Lisätiedot

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale! TERVETULOA KERAVALLE! Maahanmuuttajan palveluopas Tere tulemast Keravale! Tugiteenuste käsiraamat sisserändajatele Suomi // viro soome // eesti sisällys Sisukord Tervetuloa Keravalle! // Tere tulemast

Lisätiedot

TERETULEMAST HONKAJOE VALDA

TERETULEMAST HONKAJOE VALDA TERETULEMAST HONKAJOE VALDA INFO UUELE ELANIKULE Honkajoe Vallavalitsus Porhontie 5, Avatud E-R 8:00-15:45 Tel. 050 577 5200 Faks 02 577 5214 www.honkajoki.fi Teretulemast Honkajoele Honkajoe vald on koduks

Lisätiedot

Kieli merkitys ja logiikka

Kieli merkitys ja logiikka Kielentutkimuksen eri osa-alueet Kieli merkitys ja logiikka Luento 3 Fonetiikka äänteiden (fysikaalinen) tutkimus Fonologia kielen äännejärjestelmän tutkimus Morfologia sananmuodostus, sanojen rakenne,

Lisätiedot

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui! Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot

Lisätiedot

Lähdekielen vaikutuksen tutkimus korpusten pohjalta. Esitelmä Kielitieteen päivillä Oulussa 25.5.2007 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto

Lähdekielen vaikutuksen tutkimus korpusten pohjalta. Esitelmä Kielitieteen päivillä Oulussa 25.5.2007 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Lähdekielen vaikutuksen tutkimus korpusten pohjalta Esitelmä Kielitieteen päivillä Oulussa 25.5.2007 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Käsitteistä Kielten välinen vaikutus (crosslinguistic influence)

Lisätiedot

Ametiühinguliikumise ABC

Ametiühinguliikumise ABC Ametiühinguliikumise Ametiühinguliikumise Soomes on töötajate õigused tagatud nii seadusandlusega kui ka kollektiivlepingutega. Tänapäeval peavad inimesed neid õigusi enesestmõistetavateks. Midagi pole

Lisätiedot

Suomenkielisten tekstien morfologinen analysointi

Suomenkielisten tekstien morfologinen analysointi hyväksymispäivä arvosana arvostelija Suomenkielisten tekstien morfologinen analysointi Pirjo Suominen Helsinki 10.10.2010 HELSINGIN YLIOPISTO Tietojenkäsittelytieteen laitos HELSINGIN YLIOPISTO HELSINGFORS

Lisätiedot

6.5.2013 Matti Miettinen

6.5.2013 Matti Miettinen IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030

Lisätiedot

URHO KALEVA KEKKONENI KÕNE SOOME ESTOFIILIDELE

URHO KALEVA KEKKONENI KÕNE SOOME ESTOFIILIDELE URHO KALEVA KEKKONENI KÕNE SOOME ESTOFIILIDELE Siinne publikatsioon jätkab ajakirjas Akadeemia (2000, nr 9 11) avaldatud Helena Sepa artikli Urho Kaleva Kekkonen: Soome patrioot ja Eesti temaatikat. H.

Lisätiedot

KOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together.

KOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together. KOOSTOOLEPING JYKT 3 Success together. Koosttiiileping Jyv:iskyl:i piirkonna arendamisiihingu Jykes Oy (Jyviiskylii Regional Development Company Jykes Ltd., edaspidi Jykes) ja SA Tartu Teaduspark (edaspidi

Lisätiedot

Valonlähteet Valgusallikad

Valonlähteet Valgusallikad Valonlähteet Valgusallikad GARO LED MCOB LED MCOB-valaisin / LED MCOB-dioodidega lamp Ø60 Ø60 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8 E27 Ø40 Ø60 96 123 80 82 110 110 Ø37 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8

Lisätiedot

Viron Tuulahduksia. Kirkolliskokous hyväksyi tiukan talouskuurin. Tässä numerossa: Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry

Viron Tuulahduksia. Kirkolliskokous hyväksyi tiukan talouskuurin. Tässä numerossa: Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KESÄ 2010 2010 VYS:n jäsentiedote Eesti Õigeusu kiriku söprusselts VYS rü Kirkolliskokous hyväksyi tiukan talouskuurin Pyhä marttyyripiispa

Lisätiedot

HEL LINNA TAL SINKI/ LINN HEL SINGI/ TAL

HEL LINNA TAL SINKI/ LINN HEL SINGI/ TAL TAL SINKI/ HEL LINNA Kaksoiskaupunkilaiset ovat kasvava muutosvoima. Yhdessä he muodostavat perustan vuosituhannen kuntaliitokselle, Talsinki/Hellinnalle. Tämä on Demos Helsingin näkemys siitä, kuinka

Lisätiedot

Liitepartikkelit Sisältö

Liitepartikkelit Sisältö Liitepartikkelit Sisältö Alkusanat...2 1 Partikkelit yleinen katsaus...3 2 Liitepartikkelit...4 2.1 Liitepartikkelien ominaisuuksia...4 3 Liitepartikkelien lista ja niiden käyttö lauseissa...5 3.1 Ensimmäisen

Lisätiedot

KOMITATIIVI NYKYSUOMESSA. Sijan typologista ja areaalista taustaa sekä sen ilmaisemat merkitykset Helsingin Sanomien korpuksessa

KOMITATIIVI NYKYSUOMESSA. Sijan typologista ja areaalista taustaa sekä sen ilmaisemat merkitykset Helsingin Sanomien korpuksessa KOMITATIIVI NYKYSUOMESSA Sijan typologista ja areaalista taustaa sekä sen ilmaisemat merkitykset Helsingin Sanomien korpuksessa Maija Sirola Tampereen yliopisto Kieli- ja käännöstieteiden laitos Suomen

Lisätiedot

VIRONKIELISEN SUOMENOPPIJAN ÄIDINKIELI ONGELMA, HAASTE VAI VOIMAVARA?

VIRONKIELISEN SUOMENOPPIJAN ÄIDINKIELI ONGELMA, HAASTE VAI VOIMAVARA? ANNEKATRIN KAIVAPALU VIRONKIELISEN SUOMENOPPIJAN ÄIDINKIELI ONGELMA, HAASTE VAI VOIMAVARA? uroopan unionin laajentuminen ja lisääntynyt työvoiman vapaa liikkuuvuus ovat kasvattaneet pysyvästi Suomessa

Lisätiedot

Lähisukukielen vaikutus suomen ja viron omaksumiseen: korpuspohjainen tutkimus

Lähisukukielen vaikutus suomen ja viron omaksumiseen: korpuspohjainen tutkimus Lähisukukielen vaikutus suomen ja viron omaksumiseen: korpuspohjainen tutkimus 11. FU-kongressin VIRSU-symposiumi 10.8.2010 Annekatrin Kaivapalu Pille Eslon Tallinnan yliopisto Taustaa Transfer (crosslingusitic

Lisätiedot

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast Soome kompetentsikeskused Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast 1 Kymenlaakso? Maakond Soome kagunurgas 183 564 el, 5 590 km 2 13 omavalitsust Kaks piirkonda sk. seutukunta Kouvola PK

Lisätiedot

LAURI KETTUNEN EESTI KEELE EESTKOSTJA SOOMES

LAURI KETTUNEN EESTI KEELE EESTKOSTJA SOOMES Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006), 197 213 LAURI KETTUNEN EESTI KEELE EESTKOSTJA SOOMES RIHO GRÜNTHAL Annotatsioon. Artikli eesmärgiks on valgustada Lauri Kettuse suhtumist Eestisse ja eesti keelt

Lisätiedot

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue

Lisätiedot

MIKAEL AGRICOLAN TEOSTEN PÄIN-PARTIKKELI

MIKAEL AGRICOLAN TEOSTEN PÄIN-PARTIKKELI HEIDI MERIMAA MIKAEL AGRICOLAN TEOSTEN PÄIN-PARTIKKELI hmisen ja myös eläinten ruumiinosien nimitykset ovat tärkeä uusien kieliopillisten ilmaisukeinojen lähde. Ruumiinosaa merkitsevät substantiivit voivat

Lisätiedot

Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago

Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago Sisukord Eessõna... 3 1. Ettevõtte kultuur... 5 2. Ettevõtte graafi line imago... 9 3. Trükised...15 4. Voldikud, teated ja plakatid... 23 5. Valgusreklaamid, lipud

Lisätiedot

KONTRASTIIVINEN NÄKÖKULMA KIELIOPILLISTUMISEEN

KONTRASTIIVINEN NÄKÖKULMA KIELIOPILLISTUMISEEN men kielen syntaktis-leksikaaliseen kuvaukseen sekä uutta aineistoa että teoreettisia oivalluksia. Lopuksi on syytä huomauttaa, että olen arvioinut Onikki-Rantajääskön työtä kritiikkiä säästelemättä. Tämä

Lisätiedot

Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää!

Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää! Ingerisoomlaste pulmakombestikul põhinev lavakava Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää! Esietendus, 14. juunil 2014, Paides 2 I osa Vana-Vigala Rahvamaja näitetrupp Vigala Vahvad etendus Pulma!

Lisätiedot

Piiblis (2Sm 10 11) kirjutatakse kolmikdraamast, mis toimub Iisraeli

Piiblis (2Sm 10 11) kirjutatakse kolmikdraamast, mis toimub Iisraeli Vuorikuru:Layout 1 02.03.09 16:22 Page 205 BatseBa aino Kallase tundmatu näidend SILJA VUORIKURU eellugu Piiblis (2Sm 10 11) kirjutatakse kolmikdraamast, mis toimub Iisraeli kuninga Taaveti, sõjamees Uurija

Lisätiedot

Opiskelijakirjaston verkkojulkaisu 2007. Viron talonpoikaisväestön lukutaito 1700-luvun lopulta 1860-luvulle

Opiskelijakirjaston verkkojulkaisu 2007. Viron talonpoikaisväestön lukutaito 1700-luvun lopulta 1860-luvulle Opiskelijakirjaston verkkojulkaisu 2007 Viron talonpoikaisväestön lukutaito 1700-luvun lopulta 1860-luvulle Liivi Aarma Julkaisu: Teologinen aikakauskirja Helsinki: Teologinen julkaisuseura ISSN 0040-3555

Lisätiedot

luonnonilmiölauseessa paikan tai ajan ilmaus täyttää subjektin paikan: tunnekausatiivilauseissa subjektin paikan perii partitiivimuotoinen kokija:

luonnonilmiölauseessa paikan tai ajan ilmaus täyttää subjektin paikan: tunnekausatiivilauseissa subjektin paikan perii partitiivimuotoinen kokija: Sanajärjestys ja subjektin paikka subjektittomat lauseet jättävät subjektin normaalin, finiittiverbiä edeltävän paikan tyhjäksi ellipsi- ja pronominin poisjättötapauksissa paikka jää tyhjäksi: Ø Lähdemme

Lisätiedot

Energiatehokkuus, energiatodistukset ja e3portaali

Energiatehokkuus, energiatodistukset ja e3portaali Energiatehokkuus, energiatodistukset ja e3portaali Teemu Vesanen EKVÜ seminaari 25.10. 2007 TTÜ, Tallinna 2 3 IPCC:n skenaatiot: 4 Kysymys myös taloudesta! 5 Arvio Suomesta: Kuntien omien rakennusten lämmön,

Lisätiedot