Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)"

Transkriptio

1 Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa Kaetus: Elanikkond: Metoodika: Uuringu aeg: EL 27 / EL eurooplast (vähemalt 15-aastased) personaalintervjuud (CAPI arvuti abil tehtavad personaalintervjuud) juuni 2013, uuringu läbiviija TNS Opinion SISSEJUHATUS...2 A. EURON ROOLI...7 B. MILLAINEN EUROALUE VUONNA 2025?...16 C. EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI...25 D. KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA35 E. EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA Kuna Horvaatia ühines ELiga 1. juulil 2013, st kaheksa päeva pärast uuringu lõppu, siis esitati selle riigi puhul teatud küsimused pisut muudetud kujul, et nende vastused oleks võimalik sellesse Eurobaromeetri uuringusse lisada. VASTUTUSE VÄLISTAMISE SÄTTED Uuringu korraldas TNS Opinion personaalintervjuusid kasutades 28 ELi liikmesriigis ja selles osales kodanikku. Tulemused on esitatud uute küsimuste puhul EL 28 kohta või suundumuste kujul EL 27 kohta. Käesolevat Euroopa Parlamendi uuringut täiendab küsimus, mille Euroopa Komisjon avaldas 23. juulil 2013 avaldatud standarduuringu (EB 79.3) raames. Avaliku arvamuse jälgimise üksus Jacques Nancy

2 Vanus Sugu Elukutse Euroala/mitteeuro ala SISSEJUHATUS Tulemuste analüüs eurooplaste soo, vanuse ja elukutse ning riikide rühmade (euroala/mitteeuroala) järgi toob välja mitmeid sotsiaaldemograafilisi suundumusi. Üldiselt ei ole soolised erinevused kuigi märkimisväärsed, kuigi tuleb märkida, et tunne, et euro on üldiselt leevendanud kriisi negatiivset mõju, on meeste hulgas tugevam kui naiste hulgas ning et naised on sotsiaalsete teemade suhtes üldiselt tundlikumad. Seevastu on vanuselised erinevused märgatavamad: noored (15 24-aastased) on suurema tõenäosusega selle poolt, et liikmesriigid tegutseksid kriisist väljumiseks kooskõlastatult, ning soovivad, et EL kulutaks oma eelarvevahendeid haridusele ja kutseõppele. Kõige vanemad (üle 55-aastased) on kõige suurema tõenäosusega seisukohal, et ELi eelarve on liiga suur. Samuti võib täheldada teatavaid erinevusi elukutsete kategooriate vahel: tippjuhid on kõige positiivsemad euro rolli suhtes kriisi kontekstis ning füüsilisest isikust ettevõtjad arvavad, et ELi eelarve prioriteediks peaks olema majanduskasv. Koduperenaised ja mehed ning töötud on kõige väiksema tõenäosusega seisukohal, et Euroopa Liidul on parim positsioon selleks, et aidata neil aastaks kõige tõhusamalt kasu saada globaliseerumise positiivsetest mõjudest või kaitsta neid selle negatiivsete mõjude eest. Euroalal ja mitteeuroalal vastanute vahelised erinevused on üsna selged: esimesed eelistavad ilmselgelt kooskõlastatud meetmeid ja on suurema tõenäosusega seisukohal, et pangandussüsteemi reform oleks tõhusam Euroopa tasandil, samal ajal kui teised pooldavad individuaalseid meetmeid ja arvavad, et finantssüsteemi reformimisel oleksid tõhusamad riiklikud meetmed. Üksikasjalik analüüs Meetmed kriisist väljumiseks: suurem osa vastanutest pooldab kriisi vastu võitlemiseks liikmesriikide vahel kooskõlastatud meetmeid (välja arvatud mitteeuroalal). Tööhõive peaks kriisi kontekstis olema endiselt ELi peamine prioriteet. - Kõik eurooplaste kategooriad eelistavad kooskõlastatud meetmeid individuaalsetele meetmetele ning seda teevad eelkõige tippjuhid (61%) ja õpilased (58%). - Seevastu võib selles küsimuses täheldada suurt lõhet euroala ja mitteeuroala vahel: mitteeuroalal eelistavad vastajad individuaalseid meetmeid (49%, kooskõlastatud meetmeid eelistab 41%), samas kui euroalal on olukord vastupidine (36% vs. 55%). Euroopa Liit on osaleja, kes suudab kriisi vastu kõige tõhusamalt tegutseda nii arvavad eelkõige õpilased (27%), 15 24aastased (25%) ja euroalal vastanud (23%). Kui kõikides kategooriates on vastused Euroopa Liidu ja liikmesriigi valitsuse vahel peaaegu võrdselt jagunenud, siis mitteeuroalal eelistati pigem viimast vastusevarianti (27%). 2

3 - Kriisi kontekstis peab ELi prioriteediks olema tööhõive nii arvavad eelkõige töötud (83%). Ostujõudu ja avaliku sektori võlga nimetatakse sagedamini euroalal, samas kui eluaset nimetatakse rohkem mitteeuroalal. Euro roll: kõikides kategooriates on valdav tunne, et euro ei võimalda kriisi mõju leevendada, isegi kui tunne, et euro vähendab kriisi mõju, on aasta septembriga võrreldes suurenenud. Mitteeuroalal on vastanud selles osas, kas nende riik on aastaks euro kasutusele võtnud, erineval arvamusel. - Mehed (41%) ja tippjuhid (43%) on naiste (35%), koduperenaiste ja -meeste ning töötutega (mõlemad 34%) võrreldes pisut suurema tõenäosusega seisukohal, et euro on kriisi mõju leevendanud. Vanuserühmade vahel ei ole peaaegu mingeid erinevusi märgata. - Mitteeuroalal arvab suurem osa naistest, et nende riik on aastaks euro kasutusele võtnud (47% vastab jah ja 44% ei ), samas kui mehed on selles küsimuses skeptilisemad (45% vastab jah ja 48% ei ). - Mitteeuroala alla 40-aastased, koduperenaised ja -mehed ning töötud on enamasti veendunud, et nende riik on aastaks ühisraha kasutusele võtnud. Seevastu üle 40-aastased, füüsilisest isikust ettevõtjad ja tippjuhid arvavad, et nende riik kasutab endiselt omavääringut. ELi eelarvet peavad piisavaks kõik eurooplaste kategooriad ning eelkõige mehed (42%), aastased (43%), tippjuhid (47%) ja töötajad (49%). - Mehed (25%), alla 40-aastased (24%) ja tippjuhid (25%) on suurema tõenäosusega arvamusel, et ELi eelarve on liiga väike, vähem arvavad nii naised (19%), üle 55-aastased (19%) ja pensionärid (19%). - Euroalal on vastajad suurema tõenäosusega seisukohal, et ELi eelarve on liiga väike (25%), mitteeuroalal arvab nii 17% vastanutest. Euroopa Liidu eelarve prioriteedid erinevad märkimisväärselt vanuserühmade kaupa. - Mehed (50%) ja füüsilisest isikust ettevõtjad (55%) paigutavad esimesele kohale majanduskasvu. - Naised (52%), tööealised (25 54-aastased, 52%), töölised (51%), koduperenaised ja -mehed (50%) ning töötud (57%) eelistavad sotsiaalküsimusi ja tööhõivet aastased (51%) ja õpilased (54%) on seisukohal, et ELi eelarvet tuleks kasutada eelkõige hariduse ja kutseõppe valdkonnas. - Sotsiaalküsimused ja tööhõive on kõige olulisem eelarve prioriteet euroalal vastanute jaoks (53%, mitteeuroalal on see näitaja 43%). Samuti nimetatakse euroalal mitteeuroalast rohkem haridust ja kutseõpet (48% vs. 36%) ja teadusuuringuid (25% vs. 16%). 3

4 - Mitteeuroalal peavad vastajad ELi eelarve kõige olulisemaks prioriteediks majanduskasvu (47%). Üldiselt on suurem osa eurooplastest seisukohal, et pangandussüsteemi üldreform oleks tõhusam Euroopa tasandil, isegi kui nad on eriarvamusel kodanike pangahoiuste tagamise osas. - Mehed, aastased (v.a raskustes olevate pankade toetamise vallas) ja tippjuhid on kõige suurema tõenäosusega seisukohal, et pangandussüsteemi reformimiseks võetavad erinevad meetmed on tõhusamad Euroopa tasandil. - Naised (46%), üle 55-aastased (48%), koduperenaised ja -mehed (48%) ning pensionärid (47%) on valdavalt seisukohal, et pangahoiuste tagamine oleks tõhusam liikmesriigi tasandil. - Siinkohal võib täheldada suuri erinevusi euroala ja mitteeuroala vastanute vahel: esimesed on igal juhul palju suurema tõenäosusega selle poolt, et need erinevad meetmed oleksid tõhusamad Euroopa tasandil. Seevastu mitteeuroalal peetakse kolme meedet neljast tõhusamaks liikmesriigi tasandil. Euroopa majanduse tõhususe parandamise osas on eurooplased seisukohal, et eelkõige tuleb parandada hariduse ja kutseõppe taset. Teisi algatusi nimetas vähem kui kolmandik eurooplastest, kusjuures kategooriate vahel võib täheldada väikesi erinevusi. - Noored (53%) ja õpilased (55%) nimetavad kõige suurema tõenäosusega hariduse ja kutseõppe taseme parandamist, kuid seda peavad kõige olulisemaks ka kõik teised kategooriad. - Äri alustamise lihtsustamist nimetavad pisut vähem aastased (34%) ja kõige enam töötud (39%). - Mehed (34%), aastased (33%) ja eelkõige tippjuhid (41%) nimetavad kõige enam teadustegevusse ja innovatsiooni investeerimist. - Viite esimest algatust, eelkõige teadustegevusse ja innovatsiooni investeerimist, nimetatakse euroalal rohkem (35% vs. 24%). Transporti investeerimise osas on olukord vastupidine seda nimetatakse rohkem mitteeuroalal (18% vs. 9% euroalal). Eurooplased ja üleilmastumine aastal: EL tõuseb esile kui kõige efektiivsem osaleja, kes suudab kõige tõhusamalt tagada kasu saamise globaliseerumise positiivsetest mõjudest, kuid ka kaitsta selle negatiivsete mõjude eest (võrdväärselt liikmesriigi valitsusega). Vastanute arvates on aastal kõige suurem majandusjõud ilmselgelt Hiina, kellele järgneb USA. - Mehed nimetavad naistest suurema tõenäosusega ELi, aga ka kõiki teisi osalejaid, kes suudavad aastal tagada kasu saamise globaliseerumise positiivsetest mõjudest, aga ka kaitsta selle negatiivsete mõjude eest. See on tingitud sellest, et naised annavad rohkem ei oska öelda vastuseid (22% vs. 14% meestest positiivsetest mõjudest kasu saamise puhul; 23% vs. 15% meestest negatiivsete mõjude eest kaitsmise puhul). 4

5 - Euroopa Liitu nimetavad kõige enam aastased (53% positiivsetest mõjudest kasu saamise puhul; 52% negatiivsete mõjude eest kaitsmise puhul), õpilased (vastavalt 57% ja 54%) ja tippjuhid (vastavalt 55% ja 56%). Viimased nimetavad keskmisest rohkem ka liikmesriigi valitsust, paigutades selle kõige olulisemaks osalejaks, kes suudab kaitsta kodanikke globaliseerumise negatiivsete mõjude eest (58%). - Mitteeuroalal on liikmesriigi valitsus see osaleja, kes suudab aastal kodanikke kõige paremini kaitsta globaliseerumise negatiivsete mõjude eest (53%, ELi poolt 47%). Euroalal on olukord vastupidine (vastavalt 46% ja 49%). 5

6 6

7 A. EURON ROOLI 7

8 1. Euroopan unionin tulokset Q35 Kertoisitteko, missä määrin olette seuraavasta väittämästä samaa tai eri mieltä? Yleisesti ottaen euro on vähentänyt kriisin kielteisiä vaikutuksia. Ikäryhmät EURON ROOLI FOKUS: IKÄ 8

9 EURON ROOLI 2. Kansalliset tulokset Ikäryhmät 9

10 1. Euroopan unionin tulokset Q35 Kertoisitteko, missä määrin olette seuraavasta väittämästä samaa tai eri mieltä? Yleisesti ottaen euro on vähentänyt kriisin kielteisiä vaikutuksia. Vastaajan sukupuoli EURON ROOLI FOKUS: SUKUPUOLI 10

11 EURON ROOLI Kansalliset tulokset 2. Vastaajan sukupuoli 11

12 1. Euroopan unionin tulokset Q35 Kertoisitteko, missä määrin olette seuraavasta väittämästä samaa tai eri mieltä? Yleisesti ottaen euro on vähentänyt kriisin kielteisiä vaikutuksia. Ammattiryhmät EURON ROOLI FOKUS: AMMATTI 12

13 Kansalliset tulokset EURON ROOLI 2. Ammattiryhmät 13

14 1. Euroopan unionin tulokset Q35 Kertoisitteko, missä määrin olette seuraavasta väittämästä samaa tai eri mieltä? Yleisesti ottaen euro on vähentänyt kriisin kielteisiä vaikutuksia. Euroalue Ei-euroalue EURON ROOLI FOKUS: EURO-ALUE / EURON ULKOPUOLINEN ALUE 14

15 EURON ROOLI Kansalliset tulokset 2. Euroalue Ei-euroalue 15

16 B. MILLAINEN EUROALUE VUONNA 2025? Tämä kysymys kysyttiin vain ei-euromaissa 16

17 Tämä kysymys kysyttiin vain ei-euromaissa 17

18 MILLAINEN EUROALUE VUONNA 2025? FOKUS: IKÄ 1. Ei-euroalueen tulokset Q36 Uskotteko, että (MAAMME) on ottanut euron käyttöön vuoteen 2025 mennessä? Ikäryhmät Tämä kysymys kysyttiin vain ei-euromaissa 18

19 MILLAINEN EUROALUE VUONNA 2025? 2. Kansalliset tulokset Tämä kysymys kysyttiin vain ei-euromaissa Ikäryhmät 19

20 MILLAINEN EUROALUE VUONNA 2025? FOKUS: SUKUPUOLI 1. Ei-euroalueen tulokset Q36 Uskotteko, että (MAAMME) on ottanut euron käyttöön vuoteen 2025 mennessä? Vastaajan sukupuoli Tämä kysymys kysyttiin vain ei-euromaissa 20

21 MILLAINEN EUROALUE VUONNA 2025? 2. Kansalliset tulokset Tämä kysymys kysyttiin vain ei-euromaissa Vastaajan sukupuoli 21

22 MILLAINEN EUROALUE VUONNA 2025? FOKUS: AMMATTI 1. Ei-euroalueen tulokset Q36 Uskotteko, että (MAAMME) on ottanut euron käyttöön vuoteen 2025 mennessä? Ammattiryhmät Tämä kysymys kysyttiin vain ei-euromaissa 22

23 MILLAINEN EUROALUE VUONNA 2025? 2. Kansalliset tulokset Tämä kysymys kysyttiin vain ei-euromaissa Ammattiryhmät 23

24 24

25 C. EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI 25

26 1. Euroopan unionin tulokset Q41 EU:n noin 145 miljardin euron kokonaisbudjetti edustaa noin yhtä prosenttia kaikkien jäsenvaltioiden yhteenlasketusta bruttokansantuotteesta (BKT). Onko tämä osuus mielestänne liian suuri, suurin piirtein sopiva vai liian pieni? Ikäryhmät EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI FOKUS: IKÄ 26

27 EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI Kansalliset tulokset 2. Ikäryhmät 27

28 1. Euroopan unionin tulokset Q41 EU:n noin 145 miljardin euron kokonaisbudjetti edustaa noin yhtä prosenttia kaikkien jäsenvaltioiden yhteenlasketusta bruttokansantuotteesta (BKT). Onko tämä osuus mielestänne liian suuri, suurin piirtein sopiva vai liian pieni? Vastaajan sukupuoli EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI FOKUS: SUKUPUOLI 28

29 EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI Kansalliset tulokset 2. Vastaajan sukupuoli 29

30 1. Euroopan unionin tulokset Q41 EU:n noin 145 miljardin euron kokonaisbudjetti edustaa noin yhtä prosenttia kaikkien jäsenvaltioiden yhteenlasketusta bruttokansantuotteesta (BKT). Onko tämä osuus mielestänne liian suuri, suurin piirtein sopiva vai liian pieni? Ammattiryhmät EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI FOKUS: AMMATTI 30

31 EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI Kansalliset tulokset 2. Ammattiryhmät 31

32 1. Euroopan unionin tulokset Q41 EU:n noin 145 miljardin euron kokonaisbudjetti edustaa noin yhtä prosenttia kaikkien jäsenvaltioiden yhteenlasketusta bruttokansantuotteesta (BKT). Onko tämä osuus mielestänne liian suuri, suurin piirtein sopiva vai liian pieni? Euroalue Ei-euroalue EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI FOKUS: EURO-ALUE / EURON ULKOPUOLINEN ALUE 32

33 EUROOPAN UNIONIN BUDJETTI Kansalliset tulokset 2. Euroalue Ei-euroalue 33

34 34

35 D. KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA 35

36 1. Euroopan unionin tulokset Q43 Mitkä kolme aloitetta voisivat parantaa Euroopan talouden suorituskykyä eniten? (KORK. 3 VASTAUSTA) Ikäryhmät KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA FOKUS: IKÄ 36

37 KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA Kansalliset tulokset 2. Ikäryhmät 37

38 1. Euroopan unionin tulokset Q43 Mitkä kolme aloitetta voisivat parantaa Euroopan talouden suorituskykyä eniten? (KORK. 3 VASTAUSTA) Vastaajan sukupuoli KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA FOKUS: SUKUPUOLI 38

39 KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA Kansalliset tulokset 2. Vastaajan sukupuoli 39

40 1. Euroopan unionin tulokset Q43 Mitkä kolme aloitetta voisivat parantaa Euroopan talouden suorituskykyä eniten? (KORK. 3 VASTAUSTA) Ammattiryhmät KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA FOKUS: AMMATTI 40

41 KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA Kansalliset tulokset 2. Ammattiryhmät 41

42 1. Euroopan unionin tulokset Q43 Mitkä kolme aloitetta voisivat parantaa Euroopan talouden suorituskykyä eniten? (KORK. 3 VASTAUSTA) Euroalue Ei-euroalue KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA FOKUS: EURO-ALUE / EURON ULKOPUOLINEN ALUE 42

43 KOLME EUROOPAN TALOUDEN SUORITUSKYKYÄ PARANTAVAA ALOITETTA Kansalliset tulokset 2. Euroalue Ei-euroalue 43

44 44

45 E. EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA Toimijat, jotka tarjoavat parhaat mahdollisuudet hyötyä globalisaation myönteisistä vaikutuksista 45

46 1. Euroopan unionin tulokset Q37T Minkä seuraavista toimijoista uskotte tarjoavan teille vuonna 2025 parhaimman mahdollisuuden hyötyä globalisaation myönteisistä vaikutuksista? Entä toiseksi? (ENINTÄÄN 2 VASTAUSTA) Ikäryhmät EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 FOKUS: IKÄ 46

47 EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 Kansalliset tulokset 2. Ikäryhmät 47

48 1. Euroopan unionin tulokset Q37T Minkä seuraavista toimijoista uskotte tarjoavan teille vuonna 2025 parhaimman mahdollisuuden hyötyä globalisaation myönteisistä vaikutuksista? Entä toiseksi? (ENINTÄÄN 2 VASTAUSTA) Vastaajan sukupuoli EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 FOKUS: SUKUPUOLI 48

49 EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 Kansalliset tulokset 2. Vastaajan sukupuoli 49

50 1. Euroopan unionin tulokset Q37T Minkä seuraavista toimijoista uskotte tarjoavan teille vuonna 2025 parhaimman mahdollisuuden hyötyä globalisaation myönteisistä vaikutuksista? Entä toiseksi? (ENINTÄÄN 2 VASTAUSTA) Ammattiryhmät EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 FOKUS: AMMATTI 50

51 EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 Kansalliset tulokset 2. Ammattiryhmät 51

52 1. Euroopan unionin tulokset Q37T Minkä seuraavista toimijoista uskotte tarjoavan teille vuonna 2025 parhaimman mahdollisuuden hyötyä globalisaation myönteisistä vaikutuksista? Entä toiseksi? (ENINTÄÄN 2 VASTAUSTA) Euroalue Ei-euroalue EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 FOKUS: EURO-ALUE / EURON ULKOPUOLINEN ALUE 52

53 EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 Kansalliset tulokset 2. Euroalue Ei-euroalue 53

54 54

55 2. Toimijat, jotka tarjoavat parhaan suojan globalisaation kielteisiä vaikutuksia vastaan 55

56 1. Euroopan unionin tulokset Q38T Entä minkä seuraavista toimijoista uskotte tarjoavan teille vuonna 2025 parhaimman suojan globalisaation kielteisiä vaikutuksia vastaan? Entä toiseksi? (ENINTÄÄN 2 VASTAUSTA) Ikäryhmät EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 FOKUS: IKÄ 56

57 EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 Kansalliset tulokset 2. Ikäryhmät 57

58 1. Euroopan unionin tulokset Q38T Entä minkä seuraavista toimijoista uskotte tarjoavan teille vuonna 2025 parhaimman suojan globalisaation kielteisiä vaikutuksia vastaan? Entä toiseksi? (ENINTÄÄN 2 VASTAUSTA) Vastaajan sukupuoli EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 FOKUS: SUKUPUOLI 58

59 EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 Kansalliset tulokset 2. Vastaajan sukupuoli 59

60 1. Euroopan unionin tulokset Q38T Entä minkä seuraavista toimijoista uskotte tarjoavan teille vuonna 2025 parhaimman suojan globalisaation kielteisiä vaikutuksia vastaan? Entä toiseksi? (ENINTÄÄN 2 VASTAUSTA) Ammattiryhmät EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 FOKUS: AMMATTI 60

61 EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 Kansalliset tulokset 2. Ammattiryhmät 61

62 1. Euroopan unionin tulokset Q38T Entä minkä seuraavista toimijoista uskotte tarjoavan teille vuonna 2025 parhaimman suojan globalisaation kielteisiä vaikutuksia vastaan? Entä toiseksi? (ENINTÄÄN 2 VASTAUSTA) Euroalue Ei-euroalue EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 FOKUS: EURO-ALUE / EURON ULKOPUOLINEN ALUE 62

63 EUROOPPALAISET JA GLOBALISAATIO VUONNA 2025 Kansalliset tulokset 2. Euroalue Ei-euroalue 63

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB79.5)

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB79.5) Viestinnän pääosasto YLEISEN MIELIPITEEN SEURANTAYKSIKKÖ Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Toimielimiä koskeva osa SOSIODEMOGRAFINEN LIITE Otos: UE28

Lisätiedot

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB 79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROOPAN PARLAMENTIN VAALEJA Parlametrin osuus SOSIODEMOGRAFINEN LIITE

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB 79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROOPAN PARLAMENTIN VAALEJA Parlametrin osuus SOSIODEMOGRAFINEN LIITE Viestinnän pääosasto YLEISEN MIELIPITEEN SEURANTAYKSIKKÖ Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB 79.5) Bryssel, marraskuu 2013 VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROOPAN PARLAMENTIN VAALEJA Parlametrin osuus

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

Parlametri Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2)

Parlametri Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2) Viestinnän pääosasto YLEISEN MIELIPITEEN SEURANTAYKSIKKÖ Bryssel 14. helmikuuta 2013 Parlametri Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2) EUROALUE JA MUU KUIN EUROALUE Tässä eriteltävät eroavuudet

Lisätiedot

Parlametri Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2)

Parlametri Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2) Viestinnän pääosasto YLEISEN MIELIPITEEN SEURANTAYKSIKKÖ Bryssel 14. helmikuuta 2013 Parlametri Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2) SUKUPUOLINÄKÖKULMA Tämä miesten ja naisten välisten erojen

Lisätiedot

Omastehooldusest Eestis

Omastehooldusest Eestis Sotsiaalministeerium Eakate Poliitika Komisjon Omastehooldusest Eestis Taimi Tulva Tiiu Metsa Kadri Ruusmaa Eha Leppik Anu Jonuks Asti Kallissaar Tallinn 2002 EESSÕNA Eakale inimesele on väga oluline veeta

Lisätiedot

Kansainvälinen naistenpäivä 8. maaliskuuta 2013. Naiset ja sukupuolten välinen epätasa-arvo kriisiaikoina

Kansainvälinen naistenpäivä 8. maaliskuuta 2013. Naiset ja sukupuolten välinen epätasa-arvo kriisiaikoina Viestinnän pääosasto YLEISEN MIELIPITEEN SEURANTAYKSIKKÖ Bryssel 26. helmikuuta 2013 Kansainvälinen naistenpäivä 8. maaliskuuta 2013 Naiset ja sukupuolten välinen epätasa-arvo kriisiaikoina Euroopan parlamentin

Lisätiedot

Põhivärvinimed soome keeles

Põhivärvinimed soome keeles Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa

Lisätiedot

Parlametri Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2)

Parlametri Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2) Viestinnän pääosasto YLEISEN MIELIPITEEN SEURANTAYKSIKKÖ Bryssel 14. helmikuuta 2013 Parlametri Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2) IKÄRYHMIEN LÄHEMPI TARKASTELU Ikäryhmien lähempi tarkastelu

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast Soome kompetentsikeskused Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast 1 Kymenlaakso? Maakond Soome kagunurgas 183 564 el, 5 590 km 2 13 omavalitsust Kaks piirkonda sk. seutukunta Kouvola PK

Lisätiedot

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA Taustainfo Küsitluse eesmärgiks oli uurida Soome elanikkonna segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana, huvi erinevate puhkusereiside vastu

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Mereturismikonverents Haapsalus

Mereturismikonverents Haapsalus Mereturismikonverents Haapsalus 13. detsember 2006 Haapsalu Kultuurikeskus Heli Huul projektijuht Eestis Interreg III A projekt Yachting in Archipelago TURU PIIRKONNA JA LÄÄL ÄÄNE-EESTIEESTI MERETURISMI

Lisätiedot

EUROOPPALAISET JA KRIISI

EUROOPPALAISET JA KRIISI Viestinnän pääosasto Osasto C Suhteet kansalaisiin YLEISEN MIELIPITEEN SEURANTAYKSIKKÖ Bryssel, 21. lokakuuta 2011 EUROOPPALAISET JA KRIISI Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB-parlametri 76.1)

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Taloudellinen ja sosiaalinen osa TIIVISTELMÄ

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Taloudellinen ja sosiaalinen osa TIIVISTELMÄ Viestinnän pääosasto Yleisen mielipiteen seurantayksikkö Bryssel 15. syyskuuta 2013 Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Taloudellinen ja sosiaalinen

Lisätiedot

Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/EP 84.1)

Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/EP 84.1) Viestinnän pääosasto Yleisen mielipiteen seurantayksikkö Brysselissä 14. lokakuuta 2015 Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/EP 84.1) Parlametri 2015 I osa EU:ta, maahanmuuttoa sekä taloudellista ja

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

Alkoholiseaduse rikkumised alaealistele alkoholi müümisel

Alkoholiseaduse rikkumised alaealistele alkoholi müümisel Alkoholiseaduse rikkumised alaealistele alkoholi müümisel Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Statistika 3. Veebiküsitluse tulemused Eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida

Lisätiedot

Analyyttinen yhteenveto

Analyyttinen yhteenveto Viestinnän pääosasto Osasto C - Suhteet kansalaisiin YLEISEN MIELIPITEEN SEURANTAYKSIKKÖ 24. maaliskuuta 2009 EUROOPPALAISET JA TALOUSKRIISI Eurobarometri-standardi (EB 71) Perusjoukko: EU 15+ Otos: EU

Lisätiedot

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis

Lisätiedot

Ü l e v a a d e. Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik

Ü l e v a a d e. Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Ü l e v a a d e - - - - - - - - - - - Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Keelearenduskavade koostamine on Eestis ja Soomes sattunud ühele ja samale

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

IRAAGI SÜNDMUSI KAJASTAV DISKUSSIOON AJALEHES POSTIMEES

IRAAGI SÜNDMUSI KAJASTAV DISKUSSIOON AJALEHES POSTIMEES IRAAGI SÜNDMUSI KAJASTAV DISKUSSIOON AJALEHES POSTIMEES KAREN KULDNOKK 1. Sissejuhatus Siinne artikkel keskendub Iraagi sündmusi kajastava diskussiooni analüüsimisele ajalehes Postimees. Praegu Eesti ühiskonnas

Lisätiedot

Parlametri marraskuu 2012 Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2)

Parlametri marraskuu 2012 Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2) Viestinnän pääosasto Yleisen mielipiteen seurantayksikkö Bryssel 14. helmikuuta 2013 Parlametri marraskuu Euroopan parlamentin Eurobarometri (EB/PE 78.2) ANALYYTTINEN YHTEENVETO Otos: Perusjoukko: Menetelmä:

Lisätiedot

15/07/2009 I. ILMASTONMUUTOKSEN KOKEMINEN. A. Käsitys maailmanlaajuisten ongelmien vakavuudesta

15/07/2009 I. ILMASTONMUUTOKSEN KOKEMINEN. A. Käsitys maailmanlaajuisten ongelmien vakavuudesta Directorate- General for Communication PUBLIC-OPINION MONITORING UNIT 15/07/2009 Ilmastonmuutos 2009 Standardi Eurobarometri ( EP/Komissio): tammikuu-helmikuu 2009 Ensimmäiset tulokset: tärkeimmät kansalliset

Lisätiedot

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur Solidaarsusest on kirjutatud palju ja ammu. Juba Durkheim mainis mehhaanilist ja orgaanilist solidaarsust; Bergson kasutas

Lisätiedot

EUROOPAN PARLAMENTIN VAALIT 2009

EUROOPAN PARLAMENTIN VAALIT 2009 Viestinnän pääosasto Osasto C Suhteet kansalaisiin YLEISEN MIELIPITEEN SEURANTAYKSIKKÖ EUROOPAN PARLAMENTIN VAALIT 2009 27.5.2009 Vaaleja edeltävä tutkimus ensimmäinen osa Alustavat tulokset: Euroopan

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

Perioodi EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. keskkonnamõju strateegiline hindamine

Perioodi EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. keskkonnamõju strateegiline hindamine Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 27,

Lisätiedot

Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest

Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Andri Ahven Sisukord 1. ÜKT kohaldamise võimalused 2. ÜKT-le suunatud isikud 3. ÜKT 211. aastal lõpetanud süüdimõistetud 4. ÜKT tegijana 211. aasta

Lisätiedot

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Tallinn 2012 Originaal: Olli Daavittila, Tuula Matikainen TYÖTAITOJEN ARVIOINTIASTEIKKO Perttulan Erityisammattikoulun julkaisuja 6/1997

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

Taas loeme sellest, et kuskil

Taas loeme sellest, et kuskil Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB/PE 79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Parlametrin osuus TIIVISTELMÄ

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB/PE 79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Parlametrin osuus TIIVISTELMÄ Viestinnän pääosasto Yleisen mielipiteen seurantayksikkö Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB/PE 79.5) Bryssel, joulukuu 2013 VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Parlametrin osuus TIIVISTELMÄ

Lisätiedot

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Toimielimiä koskeva osa TIIVISTELMÄ

Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Toimielimiä koskeva osa TIIVISTELMÄ Viestinnän pääosasto Yleisen mielipiteen seurantayksikkö Bryssel, 21. elokuuta 2013 Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB79.5) VUOSI ENNEN VUODEN 2014 EUROVAALEJA Toimielimiä koskeva osa TIIVISTELMÄ

Lisätiedot

Otteita Viron taloudesta

Otteita Viron taloudesta Otteita Viron taloudesta Jaanus Varu Suurlähetystöneuvos 05.03.2015 Viron talouden kehitys Viron talous nyt ja lähivuosina Sähköiset palvelut Virossa Viron talouden kehitys (1) BKT per capita vuonna 2012

Lisätiedot

Julkisten palvelujen tuotannon yksityistäminen. Kansalaisnäkemyksiä Palkansaajajärjestö Pardia

Julkisten palvelujen tuotannon yksityistäminen. Kansalaisnäkemyksiä Palkansaajajärjestö Pardia Julkisten palvelujen tuotannon yksityistäminen Kansalaisnäkemyksiä Palkansaajajärjestö Pardia 21.11.2016 Suhtautuminen julkisten palvelujen tuotannon yksityistämiseen Suomen hallitus on toteuttamassa monia

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail

Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Patrik Hytönen Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail 1918-1940 Bakalaureusetöö

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

Käsiraamat vägivalda kogenud naistele. Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä

Käsiraamat vägivalda kogenud naistele. Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä $YDVLOPDG Käsiraamat vägivalda kogenud naistele Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä Originaalteos: Päänavaus selviytymiseen Väkivaltaa kokeneiden naisten käsikirja Copyright

Lisätiedot

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Andri Ahven, Pilleriin Lindsalu Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Analüüsitalitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool. Kalmer Puusepp

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool. Kalmer Puusepp TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Kalmer Puusepp LAPSENDAMISE SOTSIAALSED NING PSÜHHOLOOGILISED ASPEKTID EESTI JA SOOME VÕRDLUSES Magistritöö Juhendaja lektor Silvia Kaugia Tartu

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses. MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: Matkajuht IV tasm kutsharidus taotld Õppvorm: mittstatsionaarn Moodul nr 16 Mooduli vastuta: Erialan soom kl Margit Alliksaar mooduli maht 7 EKAPit Mooduli õptad: Margit

Lisätiedot

Rinnakkaislääketutkimus 2009

Rinnakkaislääketutkimus 2009 Rinnakkaislääketutkimus 2009 Rinnakkaislääketeollisuus ry Helmikuu 2009 TNS Gallup Oy Pyry Airaksinen Projektinumero 76303 Tämän tutkimuksen tulokset on tarkoitettu vain tilaajan omaan käyttöön. Niitä

Lisätiedot

Ajankohtaista rahoitusmarkkinoilta

Ajankohtaista rahoitusmarkkinoilta Erkki Liikanen Suomen Pankki Ajankohtaista rahoitusmarkkinoilta Kesäkuu 2015 Eduskunnan talousvaliokunta 30.6.2015 Julkinen 1 Sisällys Keveä rahapolitiikka tukee euroalueen talousnäkymiä EU:n tuomioistuimen

Lisätiedot

Ateism kui nõukogude teadus 1

Ateism kui nõukogude teadus 1 Ateism kui nõukogude teadus 1 ATKO REMMEL TÜ usuteaduskond Võttes vaatluse alla teadusliku ateismi kui nõukogude teaduse väljakujunemise, ei saa käsitlemata jätta religioonipoliitilist situatsiooni Nõukogude

Lisätiedot

Kaksi vuotta vuonna 2014 pidettäviin Euroopan parlamentin vaaleihin Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB/PE 77.4)

Kaksi vuotta vuonna 2014 pidettäviin Euroopan parlamentin vaaleihin Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB/PE 77.4) Viestinnän pääosasto Yleisen mielipiteen seurantayksikkö Bryssel, 6. helmikuuta 2013 Kaksi vuotta vuonna 2014 pidettäviin Euroopan parlamentin vaaleihin Euroopan parlamentin Eurobarometri-tutkimus (EB/PE

Lisätiedot

ZA5791. Flash Eurobarometer 356 (Public Opinion in the European Union Regions) Country Questionnaire Finland (Finnish)

ZA5791. Flash Eurobarometer 356 (Public Opinion in the European Union Regions) Country Questionnaire Finland (Finnish) ZA79 Flash Eurobarometer 6 (Public Opinion in the European Union Regions) Country Questionnaire Finland (Finnish) EB FLASH 6 - Perceptions of Europeans about general issues at regional level - FIF D Minkä

Lisätiedot

ZA4982. Flash Eurobarometer 251 (Public attitudes and perceptions in the euro area) Country Specific Questionnaire Finland

ZA4982. Flash Eurobarometer 251 (Public attitudes and perceptions in the euro area) Country Specific Questionnaire Finland ZA4982 Flash Eurobarometer 251 (Public attitudes and perceptions in the euro area) Country Specific Questionnaire Finland Revised questionnaire for euro survey in euro area [KAIKILLE] C1. Yleisesti ottaen,

Lisätiedot

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Olga Kulak KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? Magistritöö

Lisätiedot

Terveyspalvelujen tulevaisuus Suomessa. Eduskuntavaaliehdokastutkimus

Terveyspalvelujen tulevaisuus Suomessa. Eduskuntavaaliehdokastutkimus Terveyspalvelujen tulevaisuus Suomessa Eduskuntavaaliehdokastutkimus Tutkimuksen taustaa Aula Research Oy toteutti kyselytutkimuksen eduskuntavaaliehdokkaiden parissa koskien terveyspalvelualan tulevaisuutta

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast Maie Tuulik Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast 2011 Sisukord Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast Kogumiku autor: Maie Tuulik Koostaja: Sirje Almann Kujundus: Toomas Ild Raamatu

Lisätiedot

Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine

Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine 2012-2013 KOKKUVÕTE Tallinna Spordi-ja Noorsooamet Spordi- ja noorsooameti sissejuhatus Tallinna spordi- ja noorsooamet noortekeskuste kvaliteedihindamise taustast,

Lisätiedot

ÜLEVAADE EESTI OSALEMISEST EUROOPA LIIDU KOHTU JA EFTA KOHTU MENETLUSTES NING EESTI VASTU ALGATATUD RIKKUMISMENETLUSTEST AASTAL 2012

ÜLEVAADE EESTI OSALEMISEST EUROOPA LIIDU KOHTU JA EFTA KOHTU MENETLUSTES NING EESTI VASTU ALGATATUD RIKKUMISMENETLUSTEST AASTAL 2012 ÜLEVAADE EESTI OSALEMISEST EUROOPA LIIDU KOHTU JA EFTA KOHTU MENETLUSTES NING EESTI VASTU ALGATATUD RIKKUMISMENETLUSTEST AASTAL 2012 Välisministeerium Euroopa Liidu õiguse büroo Veebruar 2013 1 SISUKORD

Lisätiedot

Puudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister

Puudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister Puudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister Jaanuaris 2005 kaitsesin magistritöö puudega laste rehabilitatsioonist. Puudega laste teema on mulle lähedane

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel

Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel 1995 2008 Kadri Reinsoo Juhendaja: PhD Kadri Leetmaa

Lisätiedot

HE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ

HE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ HE 213/1996 vp Hallituksen esitys Eduskunnalle Suomen tasavallan ja Viron tasavallan välillä merivyöhykerajasta Suomenlahdella ja pohjoisella Itämerellä tehdyn sopimuksen eräiden määräysten hyväksymisestä

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED

EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja

Lisätiedot

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: SA Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinnad on jätkanud kasvamist ja seda juba mitmendat kvartalit järjest.

Lisätiedot

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue

Lisätiedot

Oma Keel. nr 2 / 2008

Oma Keel. nr 2 / 2008 Oma Keel nr 2 / 2008 Oma Keel Emakeele Seltsi ajakiri Toimetuskolleegium: Tiit Hennoste, Reet Kasik, Krista Kerge, Annika Kilgi, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Penjam, Peeter

Lisätiedot

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

RIA küberturvalisuse teenistuse aasta kokkuvõte

RIA küberturvalisuse teenistuse aasta kokkuvõte RIA küberturvalisuse teenistuse 2014. aasta kokkuvõte Sisukord Vaja pole mitte ainult plaan B-d, vaid ka C-d...4 Olulised trendid Eesti küberturvalisuses 2014...6 2014. a intsidendid...7 Ründed...8 Pahavara...8

Lisätiedot

KAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE" HÕIMLASTE PÜHADE LAUL.

KAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE HÕIMLASTE PÜHADE LAUL. Sisu:. Lhk. 1. Hõimlaste pühadelaul. P. Voolaine.................... 99 2. Aasta vahetuseks.. 100 3. Soomekeele õpetamise küsimusi eesti koolides. V. Ernits 102 4. Suomen ylioppilasmaailman heimoharrastukset.

Lisätiedot

9. Kuritegevus. Kuritegevus

9. Kuritegevus. Kuritegevus Kuritegevus 9. Kuritegevus 9. Kuritegevus 485 9.1. Kuritegevus 485 9.1.1. Registreeritud kuriteod Eestis 486 9.1.2. Tallinna osa Eesti kuritegevuses 488 9.1.3. Kuritegevus Tallinna linnaosades 492 9.2.

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

Pankkikriisit ja niiden ehkäiseminen

Pankkikriisit ja niiden ehkäiseminen Pankkikriisit ja niiden ehkäiseminen Matti Estola Itä-Suomen yliopisto, Joensuun kampus Luento 8: Eurojärjestelmän perusteista ja euron kriisistä 1 1 Tämän luennon tekstit on poimittu lähteistä: http://www.ecb.int/home/html/index.en.html

Lisätiedot

Kriisin uhkien vähentäminen rahoitusmarkkinasäätelyn avulla

Kriisin uhkien vähentäminen rahoitusmarkkinasäätelyn avulla Kriisin uhkien vähentäminen rahoitusmarkkinasäätelyn avulla Tieteiden yö Rahamuseo 10.1.2013 Esa Jokivuolle Suomen Pankki Sisältö Rahoituskriisit - uhka vai mahdollisuus? Miksi rahoitusjärjestelmä joutuu

Lisätiedot

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Maria Roosileht INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna

Lisätiedot

8. maaliskuuta 2011: "Naisten päivä sata vuotta: sukupuoleen perustuvan syrjinnän torjunta EU:ssa" Erikois-Eurobarometri (EB 75.1)

8. maaliskuuta 2011: Naisten päivä sata vuotta: sukupuoleen perustuvan syrjinnän torjunta EU:ssa Erikois-Eurobarometri (EB 75.1) Viestinnän pääosasto Osasto C Suhteet kansalaisiin Yleisen mielipiteen seurantayksikkö 8. maaliskuuta 2011: "Naisten päivä sata vuotta: sukupuoleen perustuvan syrjinnän torjunta EU:ssa" Kattavuus: Perusjoukko:

Lisätiedot

Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Maryann Metusala

Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Maryann Metusala Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Maryann Metusala EESTI LAPSEVANEMATE RAHULOLU JA RAHULOLEMATUS PEREPÄEVAHOIUGA JA SELLE PÕHJUSTE

Lisätiedot