koolikohustuse täitmise kindlustamiseks Faktorid Näited Uute sotsiaalsete institutsioonide areng Töömajade, haiglate, koolide ja

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "koolikohustuse täitmise kindlustamiseks Faktorid Näited Uute sotsiaalsete institutsioonide areng Töömajade, haiglate, koolide ja"

Transkriptio

1 1.moodul Sotsiaaltöö kui eriala kujunemise tegurid Sotsiaaltöö kui eriala kujunemise tegurid Faktorid Näited Liikumine isikuabi süsteemseks Heategevuse organisatsioonide liikorraldamiseks kumine USA-s js Suurbritannias 19. sajandil; sotsiaaltöö asend teiste abistamistegevuste koordineerimisel Avalikkuse katsed kontrollida, piirata või juhtida hoolde- või heategevustööd Töömajade loomine 19. sajandil, haridusalane hooldustöö Suurbritannias koolikohustuse täitmise kindlustamiseks Faktorid Näited Uute sotsiaalsete institutsioonide areng Töömajade, haiglate, koolide ja ja nende muutumine elamuabi olemasolu stimuleeris abistamisorganisatsioone andma inimestele tuge nende kasutamiseks; uute asumite tekkimine ja asumihoolde tekkimine 19. sajandil; a/ü te osa oma liikmete sotsiaalhooldusega kindlustamisel Faktorid Näited Majanduslikud ja poliitilised Paternalismi areng 19.saj., mille eesideoloogiad ning suundumised märgiks oli vähendada kontrollimatute turujõudude kahjulikke mõjusid; 20.saj. alguses Saksa keskklassi naiste liikumised perekonnaabi ja noorteabi arengu tagamiseks(muller,1989); sotsialistlike põhimõtete areng reformaatorite hulgas 20.saj. algul, millel oli teatud mõju nii koloniaalmaadele kui ka Euroopa riikidele; sotsiaaltöö jõuline kasv 20.saj. keskel, mis moodustas osa euroopalikust heaoluriigist(dixon,1989); uute sotsiaalhariduse meetodite tekkimine kolmandas maailmas, mis said toetuse rõhutud gruppidelt ja viisid selliste tehnikate kujunemisele, nagu sisetunde teadvustamine; hooldeteenuste privatiseerimine konservatiivse ideoloogia ja sotsiaalala seadusandluse mõjul tel aastatel (Suurbritannia hooldekodud vanuritele); areneva majandusega maade sotsiaalteenuste finantseerimise vähendamine majanduslike raskuste tõttu 1970 ja tel aastatel (Dixon ja Scheurall, 1989) Faktorid Näited Vajaduste muutumine või avalikkuse aru- karskusliikumine viktoriaanlikus ühis- Saamade muutumine vajadustest avaliku konnas;`moraalne paanika` vandalismi Diskussiooni käigus või survegruppide ja huligaansuste suhtes 1950 ja 60-te Kaudu aastate noorte hulgas; mure narkoo- tikumide kuritarvitamise pärast tel aastatel; mure laste väärkohtlemise ja seksuaalse väärkohtlemise pärast tel aastatel;`vaesuse taasavastamise `ja tsiviilõigustealane liikumine tel aastatel, mis viis individuaalsete kaasuste rakendamisele sotsiaalsetel põhjustel toimepandud kuritegude kaitsmisel ja advokaatide kasutamisele sotsiaaltöö praktikas; ärevus aids-i ohjeldamiseks vajalike teenuste puudulikkuse pärast 80- tel aastatel. Faktorid Näited 1

2 Muutused või tajutud muutused sotsiaalse probatsiooni kasutamine mõnede kurkontrolli vajaduse suhtes jategijate puhul 19.saj.lõpul ja 20.saj. algul; muutused Suurbritannia vaimse tervise seadusandluses 1890., ja aastal, mis muutis tahtevastase hospidaliseerimise süsteemi ja kujundas ümber tasakaalu õiguslike, meditsiiniliste ja sotsiaalsete mõjurite vahel ning andis sotsiaaltöötajatele suuremad õigused otsuste tegemisel Faktorid Näited Ühiskonda mõjutavate väärtuste ja hoiakute Evangeelsete kristlaste katsed `päästa` rakendamine orbusid ja mahajäetud lapsi 19.saj., mis stimuleeris nii üldriiklikku kui ka kohalikku hooldetööd (kogukonna töö); Perekondliku, hõimu- ja vastastikuse abi osatähtsus ning abistamistöö olemasolu kolmandates riikides; hooldetegevusevastane liikumine Etioopias 19.saj., mille järgi `vaesus ja piin on jumala kingitus` (Kopti kiriku filosoofia); kristlike kirikute mõju moraalses tervendustöös prostituutide, vallasemade ja vallaslastega, samuti ulatuslikus hooldetöös laste- ja perekonnakeskustes, naisliikumise abistamise ideoloogia mõju tel aastatel Faktorid Näited Seadusandluse muutumine Suurbritannia Lasteseadus(1948), mille alusel loodi kohalike omavalitsuste juurde sõltumatud lastehooldusasutused ja mis kindlustas sotsiaaltöö positsiooni; omavalitsuste sotsiaalhooldusseadus(1970), millega loodi kohalike omavalitsuste juurde tugevad üldsotsiaaltöö osakonnad; jne. Faktorid Näited Akadeemiline ja intellektuaalne areng Sotsiaaltöö õpetamise alustamine Suurbritannia ja USA ülikoolides ning muudes kõrgkoolides 20.saj. algupoolel, andes sellega sotsiaaltööle kõrgema staatuse kui näiteks põetamisele; psühhoanalüütiliste ideede mõju tel aastatel; erialaste ettekujutuste muutumise mõju, mis hakkas sotsiaaltööd käsitlema üldistavalt USA-s 50- tel ja Suurbritannias 60.-tel aastatel; akadeemiliste sotsiaalteadusalaste uuringute kasvu ja üldise arengu mõju tatel aastatel; positivistliku mõtteviisi, tarbijauuringute ja teenuste tulemuste kriitilise hindamise olulisus; sotsioloogiliste ja marksistlike ideede mõju 60.-tel aastatel; Faktorid Näited Sotsiaaltöötajaid kasutavad või Suure hulga vabatahtlike tööl ja annetustel koondavad organisatsioonid põhinevate väikeste organisatsioonide mõju USA-s; sotsiaaltöötajaid koondavate a/ü mõju töö organiseerimisele ja erialasele tegevusele Euroopa maades Lähedased erialad meditsiin, seadusandlus, kirikud, nõustajad, psühholoogid ja sotsioloogid mõjutavad viisi, kuidas sotsiaaltöö on organiseeritud, nii et see sobituks abistamisega ning mille tulemuseks on erinevate meetodite, teooriate ja tehnikate laenamine sotsiaaltööga seotud erialadelt. 2

3 Sotsiaaltöö sotsiaalset konteksti iseloomustavad omadused Omadus Tähendus Individualiseerimine Teadmiste kasutamine Suhe Organisatsiooni kontekst Inimesi koheldakse indiviididena, mitte kategooriatena Kliente ja tegevusi käsitatakse kinnitust leidnud psühholoogiliste ja sotsiaalsete teadmiste kaudu Sotsiaaltöö toimib suhte kaudu Sotsiaaltöö kasutab oma suhete organisatsioonilist konteksti tegevuse realiseerimiseks Vajadus Sotsiaaltöö määratleb vajaduse Sotsiaalsete institutsioonide säilitamine Toetamine Sotsiaaltöö tegeleb oluliste sotsiaalsete struktuuride säilitamisega Sotsiaaltöö toetab oma kliente Positivistlik lähenemisviis Positivism väljendab seisukohta, et inimtegevuse mõistmisel tuleb lähtuda loodusteaduslikest meetoditest. See tähendaks seda, et ühtki teooriat ei tohiks pidada tõeseks ega väärtuslikuks, kui see ei suuda mingi tegevuse põhjal ennustada selle tulemusi ja kui tulemused ei vasta prognoosituile. Positivistlik ehk loogilis-empiiriline lähenemisviis teooriale eeldab suurt tähelepanu katsete eksperimentaalsele ja statistilisele skeemile ning teooria tuletamise ja tõlgitsemise hoolikalt kontrollitud loogikat 3

4 Seletusviiside tüübid sotsiaaltöös Loodusteaduste paradigma Seletusviis A Seletusviis B Eesmärk on loodusteadustele sarnase Eesmärgid ja meetodid on loodusstaatuse saavutamine teadustes ja sotsiaalteadustes sarnased Suur tähtsus mõõtmistel ja objektiivsusel Ainult andmed meeltega tajutavate nähtuste kohta on teaduslikud loodusteadused on ebatäpsed tõenäosus on oluline nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste jaoks Sotsiaalteaduste paradigma Seletusviis C Seletusviis D Sotsiaalteadused toetuvad subjektiivsele mõistmisele sotsiaalteadused on sotsiaalselt konstrueeritud Küsimused on hinnangulised: vastused võivad olla hinnanguvabad ideoloogilised mõjud on tähtsad: teooriate sotsiaalmajanduslik kontekst on oluline Teooriate kokkusobitamine: eklektitsism Kas teooriate segadusega võiks praktika toime tulla kõiki või mitmeid teooriaid omavahel kokku sobitades tervikliku teooria saamiseks? Sellist lähenemisviisi nimetatakse e k l e k t i t s i s m i k s. Dryden (1984) määratleb teraapia-alases kirjanduses esinevaid eklektitsismi vorme järgmiselt: Teoreetiline - kasutatakse üht koolkonda ja sellele lisatakse teatud tehnikaid teistest koolkondadest vastavalt põhiteooria eesmärkidele Struktuurne - määratletakse klientide vajadused lähtuvalt informatsiooni mitmesugustest kategooriatest ja valitakse sellele vastavalt tehnikaid eri koolkondadest Kombineerimine - püütakse kombineerida kaht või enamat lähenemisviisi nii teooria kui ka muudel tasanditel Eksistentsiaalne järgib põhiliselt seda näiteks, et probleemidega kokkupuutumine ja nendega toimetulek peegeldab inimese elu peamist vastuolu ning selle vastuolu käsitlemiseks kasutatakse ükskõik millist olemasolevat tehnikat Eklektitsismi vormid on järgmised: Tehniline kasutatakse tehnikaid eri teooriatest või erialadelt ilma end nendega oluliselt sidumata Integratiivne mille puhul selgitatakse eri teooriate kokkulangevused ning kasutatakse seda ühisosa põhiteooriana 4

5 Arenev käsitletakse teraapiat mitmeastmelisena, mille suhtes teooria on sekundaarne Juhuslik teooria valitakse meelevaldselt, lähtudes töötaja maitsest Teooria ja praktika Teooria esitab: Mudeleid, mis kirjeldavad praktilises tegevuses toimuvat ühest küljest väga üldiselt ning teisest küljest struktureeritult, eristades teatud printsiipe ja tegevusmeetodeid ning andes sellega praktilisele tegevusele ühtse sisu Lähenemisviise või seisukohti keeruka inimtegevuse kohta, mis võimaldab sotsiaaltöötajatel oma mõtlemist korrastada ja erialase tegevusega toime tulla Seletusi, mis annavad võimaluse mõistaiks mingitel tegevustel on teatud tagajärg ja tingimuste kohta, mis võimaldavad neil ilmneda Ettekirjutusi tegevuste kohta nõnda, et sotsiaaltöötajad teaksid, milliseid tegevusi millistes olukordades rakendada Põhjendusi juhtide, poliitikute, klientide ja üldsuse jaoks, mis selgitaksid piisavalt praktika õigsust, et eelnimetatuil oleks võimalus kontrollida sotsiaaltöö tegevusi nende õigustatuse seisukohalt Põhjendusi praktika mudelite ja kirjelduste kasutamiseks Sotsiaaltöö eri teooriate erisugused eesmärgid Sotsiaaltöö eri teooriatel on erisugused eesmärgid Sotsiaaltöö teooriad selgitavad sotsiaaltöö olemust ja selle rolli ühiskonnas Sotsiaaltöö teooriad kirjeldavad seda, millised tegevused kuuluvad sotsiaaltöö hulka, seavad neile eesmärke ning selgitavad, miks need tegevused on eesmärkide suhtes olulised ja kasulikud Sotsiaaltööd toetavad teooriad on: psühholoogilised, sotsioloogilised ja muud teooriad, mis seletavad või kirjeldavad kas indiviidi või sotsiaalset käitumist ning mida kasutatakse sotsiaaltöö teooriate muutmisel süsteemseks, seostatud tervikuks Teooriad sotsiaaltöö praktika ja meetodite kohta määravad detailselt, kuidas seni püstitatud teooriad on kasutatavad sotsiaaltöötaja ja kliendi vahelise interaktsiooni kirjeldamiseks 5

6 Sotsiaalpsühholoogilised ja kommunikatiivsed mudelid Seosed Küllaltki suur hulk paljukasutatud ideid sotsiaaltöös pärinevad sotsioloogilistest ja sotsiaalpsühholoogilistest teooriatest. Eriti olulised on rolliteooria mõisted, sildistamise idee ning terve rida sotsiaalpsühholoogilisi uurimusi inimsuhtlemisest. Breakwell ja Rowett (1982) esitavad sotsiaalpsühholoogilise lähenemisviisi sotsiaaltööle, mis eriti rõhutab sotsiaalsete ja isiksuslike muutuste kohta kogutud materjali selle kohta, kuidas kujunevad suhted sotsiaalsetes situatsioonides, kuidas neid säilitatakse, kuidas identiteediküsimused suhetuvad nähtustega nagu stigma, grupikäitumine, keskkonna mõju, territoorium ja personaalse ruumi vajadus. Kelly personaalse konstruktivismi teooria väidab inimesi käituvat vastavalt nende mõtetes leiduvatele käitumuslikele 'konstruktidele', mis on välja kujunenud varasemale kogemusele toetudes; me kõik konstrueerime sündmusi üksteisest erinevalt. Konstruktide uurimine ja nende muutmine võib aidata käitumist muuta. Selline lähenemisviis võib osutuda kasulikuks sotsiaalse interaktsiooni mõistmisel (Tully, 1976). Sotsiaalsel konstruktivismil on seoseid ka fenomenoloogilise ja eksistentsiaalse mõtteviisiga, mida käsitletakse järgmises peatükis ning mis propageerib personaalse ja sotsiaalse maailma väga erisuguse interpreteerimise võimalikkust. Olulisi ideid on võetud ka isiklike ja sotsiaalsete vilumuste mikroõpetamisest (Kurtz ja Marshall, 1982), millest me oleme juba kõnelnud seoses sotsiaalsete vilumuste treeninguga käitumusliku sotsiaaltöö puhul. Samalaadsed ideed on kujunenud ka nõustamise arendamise ümber Rogersi ja Carkhuffi töödes (vt. X peatükk), kus kasutatakse kogemuslikke tehnikaid; viimased annavad klientidele parema võimaluse õppida mõningaid oskusi, mida nõustajad aitavad neil omandada. Mikroõpetamine kujunes välja selleks, et pakkuda abistajatele võimalusi neid tehnikaid praktiliselt omandada. Mikroõpetamine sisaldab video kasutamist tegeliku käitumise jälgimiseks ja detailset tagasisidet teatud käitumisviiside kohta (Kurtz ja Marshall, 1982). Rolliteooria Autorid nagu Strean (1971) ja Davis (1986) rõhutavad sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia arusaamade olulisust sotsiaaltööle, kuna aga Periman (1968) peab 'sotsiaalse rolli' mõistet kasulikuks suhete ja isiksuse mõistmiseks, millega sotsiaaltöötajatel tuleb tegelda. Kuna rolliteooria käsitleb meie suhteid teiste inimestega ja seda, kuidas nende ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima teatud viisil, siis väidab ta selle olevat sotsiaalse seletuse vormi, mis täiendab isiksuse psühholoogilist mõistmist. Periman rõhutab töö-, perekonna- ja vanemlikke rolle kui isiksuse ja käitumise kujundajaid näidates, kuidas traditsiooniline sotsiaaltöö teooria neid sotsiaalseid institutsioone rõhutab. Biddle ja Thomas (1979) on kogunud ulatusliku kollektsiooni rolliteooriat ja selle uurimusi käsitlevatest artiklitest. Rolliteooria on seotud strukturaal-funktsionalistliku teooriaga sotsioloogias ning moodustab osa sellest. Rolliteooria eeldab, et inimesed hõivavad teatud positsiooni sotsiaalsetes struktuurides, kusjuures iga positsioon on seotud rolliga. Roll on kogum ootusi või käitumisviise, mis on seotud asendiga sotsiaalses struktuuris. See arusaam eeldab, et suhete kontekstis tuleb alati arvestada rolle, sest rollid ilmnevad ainult suhetes (Munson ja Balgopal, 1978). Teatud mõttes kujundavad rollid meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamise meie enda identiteedist (Ruddock, 1969). Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Rolle võidakse meile omistada mingite asjaolude tõttu (näit. naine, värviline, puudega inimene) või on omandatud meie endi poolt millegi kaudu, mis me oleme teinud (näit. kirjanikuks või parlamendisaadikuks olemine). Rollikogum on rollide kollektsioon, mis kuulub teatud sotsiaalse 6

7 positsiooni juurde: võimatu on omada mingit positsiooni, omaks võtmata mõnd või enamikku selle juurde kuuluvatest rollidest. Kui te olete isa, siis oodatakse teilt enamasti, et te olete peamine sissetuleku muretseja perekonnas, laste korralekutsuja, samal ajal olete tavaliselt ka abikaasa, väimees, õe mees või ka vanaisa. See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda. kui hästi me tuleme toime muutustega. Howard ja Johnson (1985) toovad näitena üksikvanemaga perekonna. mille puhul Ameerikas tehtud uurimused tõestavad, et inimesed, kel on oma rollist perekonnas traditsioonilised arusaamised, kohanevad raskemini üksikvanemaks olemisega kui need, kes on oma abielus kogenud paindlikke rolle. Rolli komplementaarsus esineb siis, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad hästi kokku ümbritsevate inimeste ootustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. Üks sotsiaaltöö raskustest seisneb selles, et professionaalse suhte iseärasuste säilitamiseks eristavad töötajad teatud määral oma isiklikke hoiakuid ja käitumist sellest käitumisest. mida neilt oodatakse professionaalses rollis olles ja on olnud vaidlusi selle üle, kuidas seda tasakaalustada tendentsiga suuremale võrdsusele ja avatusele suhetes kliendiga (Munson ja Balgopal, 1978). Ühe probleemidest moodustab rolli distants, mis võib olla professionaalselt vajalik, kuid mida võidakse klientide või vaatlejate poolt ekslikult pidada vastumeelsuseks rolli suhtes ja mis tavaliselt on rolli distantsi suurenemise põhjuseks (Ruddock, lk. 14). Esitatud ideede väärtus seisneb asjaolus, et mõnd käitumisviisi võib seletada rollikonflikti või - ebaselgusega. Klientidel on sellest kerge aru saada, sellega ei kritiseerita neid isiklikult ning seetõttu on sel puhul kerge sekkuda ja muutust luua. Enamgi, rolliteooria sisaldab sotsiaalset seisukohta käitumise suhtes, moodustades nõnda kasuliku seose käitumisprobleemide ja sotsiaalse keskkonna vahel. Näiteks keskealine Clare, kes töötas sekretärina. on lahutatud ja oma kaks last üksi edukalt üles kasvatanud, Tema eakas ema, samuti üksik. kannatas nägemise nõrgenemise all ja oli registreeritud pimedana ning hiljuti oli oma kodus kukkunud. Arst, kes ravis mõlemat perekonda, soovitas neil koos elada ja Clarei'l ema eest rohkem hoolitseda. Selline elukorraldus osutus pingeliseks ja raskeks ning sotsiaaltöötaja paluti appi. Rolliteooria kasutamine aitas seletada, et oli tekkinud rollikonflikt Clarei' töörolli, mis oli tähtis tema enesehinnangu suhtes (see on sageli töö puhul nii)ja hoolitseva tütre rolli vahel. See oli nii rollidevaheline, kuna töö- ja tütre rollid olid vastandlikud, kui ka rollisisene konflikt, sest ema ootused hoolitseva tütre rolli suhtes olid vastuolus Clare'i omadega ning samuti arsti ja Clare'i tütre ootustega, kes veel kodus elas, Sügavamalt olukorda analüüsides ilmnes, et Clare kannatab rolli ebaselguse tõttu, sest mõistes ja tunnustades kõikide seisukohti, milline tema roll tütrena peaks olema, oli ta ebakindel selle suhtes, kuidas ta peaks käituma. Sellest näitest võime näha, kuidas rolliteooria võib selgitada. mis antud situatsioonis toimus ilma inimesi süüdistamata või nende käitumist või mõtteid kritiseerimata. Ilmselt psühholoogilisemate suundade pooldajad kritiseeriksid antud lähenemist tugevate emotsioonide tähelepanuta jätmise pärast. mis võivad tekkida ja takistada inimesi tegelikult oma käitumist muutmast või ilmsiks tulnud konflikte lahendamast. Ruddock (1969) väidab, et rolliteooria ei ole piisav omal jõul seletama mingit käitumist, selle kõrvale on vaja palju teisi seletusviise. Sellest hoolimata on tema arvates kasulik siduda käitumise seletamine sotsiaalsete faktoritega, Rollikeskset lähenemisviisi võib kritiseerida ka radikaalsest vaatekohast lähtuvalt, sest see ei rõhuta laiemast sotsiaalsest keskkonnast tulenevat survet, mis viib naiste kui hooldajate rõhumisele, kusjuures sotsiaalne abi, mis aitaks neil oma kohustusi aktsepteerida, ei ole kättesaadav. Marksistlikust seisukohast seostub naise roll hooldajana tema kohast ühiskonnas tööjõu reservina, mis võetakse kasutusele, kui meestööjõudu napib, ja keskse kohaga perekonnas, mis reprodutseerib rõhuvaid kapitalistlikke sotsiaalseid suhteid. Seega - kuigi rolliteooria aitab selgitada. kuidas sotsiaalsed suhted mõjutavad iga üksikut klienti, kaldub selle teooria strukturaal-funktsionalistlik lähenemisviis viima eelduseni, et rollid on olemas ja moodustavad ühiskonnasuhete olulise osa, ilma et see sunniks meid kahtluse alla seadma nende suhete kohasust ja muutmise vajadust kliendi ja ühiskonna kui terviku kasuks. Enamgi, rolliteooria ei tarvitse esitada situatsiooni sekkumise vahendeid, sest ta ei paku käitumise muutuse tehnikaid 7

8 ega emotsioonide käsitlemise viise, samuti võimalusi töötada inimeste personaalsete reaktsioonidega rollikonfliktile - rolliteooria lihtsalt toob kõik selle esile. Teine viis rolle käsitleda iseloomustab Goffmani (l968b) töid. Sotsiaalse interaktsiooni puhul on inimestel tarvis teiste kohta midagi teada ja nad saavad seda, tajudes teatud märke teiste käitumises. Viimane asjaolu võimaldab meil mõjutada teiste inimeste ettekujutusi endast, kujundades infot, mida nad meilt saavad; me anname 'etendusi', mille eesmärgiks on jätta sobivat muljet. Selle käsituse järgi on rollid sotsiaalse staatusega seotud sotsiaalsete ootuste 'etendused'. Meil võib olla mitmesuguseid osi (näitekunsti analoogia on siin kavatsuslik) rolli mängimisel, eri situatsioonides võime etendada erinevaid osi. Meie esinemine on tavaliselt 'idealiseeritud' nõnda, et see sisaldab tavalisi sotsiaalseid ootusi. Rolli mõnesid aspekte rõhutatakse, mõnesid peidetakse. Oma teises tuntud raamatus tegeleb Goffman (1968a) sellega, kuidas stigmatiseeritud inimesed tulevad toime sotsiaalselt ebasoovitava külje peitmisega teiste inimeste eest nõnda, et neid peetakse suhteliselt normaalseteks. Sageli töötavad inimesed 'meeskonnas', eriti organisatsioonides, jagades vastutust sotsiaalselt aktsepteeritud rollide mängimisel. Samuti jagavad nad ka nö. mitterollilist käitumist 'lava taga' puhkuse mõttes, kui nad ei pea esinema. Mitmetes raamatutes arendab Goffman (I 972a, b, c) oma vaated terviklikuks analüüsiks selle kohta, kuidas sotsiaalselt ootuspärased rollid seletavad mitmeid erinevaid käitumisviise. Nimetatud ideed seostuvad sümboolse interaktsionismiga (vt. 8. peatükk), mis selgitab. kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile, milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime. hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud füüsiliste või vaimsete seisundite tõttu tekkinud probleemide pärast. mida kaasinimesed halvaks panevad. Järgmises peatükis näeme, kuidas autorid nagu Laing on edasi arendanud neid ideid nii kaugele. et vaimsed häired väidetakse olevat ebatavaline käitumine, mis olevat ratsionaalne, mõistetav reaktsioon ebatavalisele sotsiaalsele survele. Kuigi empiirilised uurimused seesuguseid vaateid ei kinnita, juhivad need tähelepanu sellele, kui olulised võivad olla sotsiaalsed ootused äärmiselt raskete käitumishäirete kujunemisel. Sildistamine pärineb Lemerti (1972) ja Beckeri (1963) töödest.lemerti arvates käitub enamus inimesi aeg-ajalt hälbeliselt, kusjuures keskseks küsimuseks on see, kuidas ümbritsev sotsiaalne keskkond niisugusele käitumisele reageerib. Mõnikord paigutatakse inimesed sotsiaalsesse süsteemi, mis neid hälbelisteks või kriminaalseteks sildistab. Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele ootustele, käitudes veelgi hälbelisemalt, mis viib veelgi tugevamale sildistamisele. Becker kirjeldab, kuidas sotsiaalsed rühmitused loovad hälbeid, luues reegleid ja otsustades, kelle suhtes need kehtivad ning määratledes teisi normaalse sotsiaalse elu jaoks autsaideriteks. 'Moraalne paanika' (Cohen, 1972) teatud hälvete suhtes, nagu näiteks huligaansus või mürgeldamine spordivõistlustel tähendab, et sotsiaalne ärevus seesuguse hälbelise käitumise suhtes tugevdab sildistamise protsessi, mis omakorda suleb inimesed teatud ootustesse, et nad on hälbelised ja see tugevdab hälbelist käitumist. Näiteks John, kesklinna piirkonnas elav nooruk, kohaliku jalgpalli tuline toetaja, läks sõpradega mängu vaatama ning arreteeriti kesklinnas mürgeldamise pärast. Kuna ta kriminaaltoimik oli õhuke, sundis sotsiaalne surve teda teisiti silma paistma, elama oma sõprade silmis vastavalt oma 'kriminaalsele seisundile. See viis mitmete ohtlike ettevõtmisteni, mis politsei vaatevälja ulatusid eriti sellepärast, et ta oli must ja seetõttu kergesti identifitseeritav. Olles omandanud ümbruskonnas 'paha poisi' kuulsuse, visati ta välja kohalikust noorteklubist ja ta veetis üha rohkem aega tänavail teiste samasuguste väljaheidetute seltsis. See viis uute õigusrikkumisteni. Lõpuks otsustati kohtumenetlustekäigus sotsiaaltöötajate sekkumise kasuks. Uurides tema minevikku mõistis töötaja protsessi, mille tõttu eraldus ja võõrandus enamkonventsionaalsest sotsiaalsest miljööst. Seetõttu oli võimalik võtta meetmeid tema taasintegreerimiseks vähemdeviantsesse sotsiaalsesse keskkonda, näiteks teise noorteklubisse ning leida talle sobiv ja staatust taastav tegevus- mängimine kohalikus bändis, 8

9 Niisugusel lähenemisviisil on sotsioloogilistele teooriat omane nõrkus- ta tunnistab küll paremini kui teised rolliteooriad selliste autoritaarsete riigi esindajate poolt nagu õpetajad, noortejuhid ja politsei, allasuruva võõranduvat mõju, ei aita aga muuta hoiakuid ega käitumisviise, mis võivad olla juba tugevasti välja kujunenud. Samuti kaldub sildistamise teooria aktsepteerima konventsionaalseid sotsiaalseid reaktsioone käitumisele, samal ajal eeldades, et käitumine on sisuliselt sotsiaalselt kujundatud. Kui see oleks tõsi, tähendaks see seda, et konventsioonidel on vähe jõudu. Antud lähenemisviis ei suuda esiteks tõstatada küsimusi sotsiaalsetest oludest, mis viivad kõrvalekallete ja võõranumiseni ega ka sellest, kuidas niisugused asutused, nagu politsei ja kohtud on kesksel kohal deviantse käitumise tekitamisel ühes (peamiselt töölisklassist pärit) grupis aga mitte teistes. Käsitletud ideede väärtus on aga selles, et nad osutavad tähelepanu asjaolule, kuidas ametiasutused, kaasa arvatud ka need, milles sotsiaaltöötajad toimivad. tekitavad sotsiaalseid probleeme, mille lahendamiseks nad on loodud. samuti vajadusele hoolikalt hinnata ja anda abi vältimaks süsteemide ja käitumise stigmatiseerimist (Levy. 1981). Mõnede uurimuste tulemused viitavad sellele. et sotsiaaltöötajad kalduvad kliente negatiivselt sildistama (Case ja Lingerfelt. 1974; Gingerich jt., 1982). Kommunikatsiooniteooria sotsiaaltöös Üks sotsiaalpsühholoogilistest teooriatest, mis tõesti aitab meil valida sobivat otsest sekkumist töös klientidega, on kommunikatsiooniteooria. See koondab mitmeid psühholoogia-alaseid uurimusi, eriti Palo Alto ja California psühholoogide ning terapeutide omi, kellest tuntuim on tõenäoliselt Satir (1964, 1972). Satiri tööd käsitlevad inimsuhtlemise keerukust just kõnes ja katseid muuta käitumismustreid. Olulised on samuti selliste antropoloogide ja sotsiaalpsühholoogide tööd, nagu Birdwhistell (1973), Scheflen (1972; Scheflen ja Ashcraft, 1976) ja Hall (1966), kes tegelevad kommunikatsiooniga kaasnevate füüsiliste liigutuste detailse mikroanalüüsiga, ka ulatuslikumate kultuuri küsimustega nagu territoorium, isiklik ruum ja prokseemika. Viimane käsitleb seda, kuidas füüsiline lähedus ja sellega seotud faktorid mõjutavad suhteid. Nimetatud töödega on lähedalt seotud ka neuro-lingvistilise programmeerimise teooria (MacLean, 1986), mis tuleneb terapeutide poolt keelelise kommunikatsiooni detailsest uurimisest. Nelson (1980, 1986) kinnitab, et kommunikatsiooniteooria võimaldab kasulikult seostada mitmeid sotsiaaltöö teooriaid. Suur osa energiast, mis säilitab tasakaalu süsteemis nagu näiteks indiviid, perekond või sotsiaalne grupp, koosneb informatsioonist ja sellele reageerimisest. Paljud sotsiaaltöös kasutatavad isiksuseteooriad nagu egopsühholoogia, käsitlevad seda. kuidas inimene tegelikkust läbi töötab, ja ka see toetub kommunikatsioonile. Käitumuslikud teooriad toetuvad samuti inimese võimele oma käitumismustreid ära tunda; kognitivismi teoreetikud tegelevad tegelikkuse tajumise ja interpreteerimisega. Seetõttu Nelson väidab. et kommunikatsioon on iga sotsiaaltöötaja teadmiste oluline osa ja kommunikatsiooniteoorial rajanevad uurimused on loonud selleks teadmised ning mõistelise sõnavara. Nelsoni raamat (1980) rakendab muus kontekstis loodud kommunikatsiooniteooriat sotsiaaltöö jaoks üldse. mitte nagu seda teevad vaid teatud teraapiavormi suhtes mõned perekonnateraapia õpikud. Seetõttu on siinse käsitluse aluseks võetud tema raamat. Nelsoni järgi on kommunikatsiooniteooria lähtekohaks see, et kui me midagi teeme, siis teeme seda alati reageerimaks mingile saadud informatsioonile. Informatsiooniks võivad olla faktid või midagi muud, mis me oleme teada saanud. näiteks emotsioonid. mälestused, kehatunded või teiste arvamus enda kohta. Me tajume informatsiooni, mida me seejärel hindame - see on info töötlemine. Hinnates kommunikatsiooni anname tagasisidet kommunikeerijale. kes saab nõnda aimu sellest, kuidas me oleme informatsiooni tajunud ja hinnanud. Me käsitlesime seda juba süsteemiteooriat analüüsides. Meil kõigil on omad seesmised reeglid infotöötlemise jaoks, mis sunnivad meid ühele asjale tähelepanu pööramaja teistele mitte ja mis põhjustabki taju selektiivsuse. 9

10 Näiteks noor naine. kahe väikelapse ema, oli hädas noorema lapsega, kui see oli imikueas. Laps oli palju nutnud ja emale tüli teinud. Ema hakkas teda võtma raske lapsena, interpreteerides lapse käitumist, mille eesmärgiks oli ema tähelepanu ja armastuse pälvimine. varasema häiriva käitumise jätkuna. Vanema tütre samasugust käitumist ema pahaks ei pannud. Poeg reageeris oma tähelepanu taotleva käitumise tagasilükkamisele veel nõudlikumaks muutumisega, nõnda kinnitades ema käsitlust endast. Ema hakkas kõiki poja käitumisviise tajuma rasketena, valides tema käitumisrepertuaarist ainult halbu ja raskeid asju ning jättes tähele panemata käitumise, mis tavalistes tingimustes oleks olnud heakskiidetav. Nõnda, selektiivse taju ja seda tugevdava tagasiside tõttu muutus poja käitumine veelgi nõudlikumaks, põhjustades omakorda ema veelgi tõrjuvamaks muutumise. Kuigi selline arusaamine on praktikas kasulik kirjeldamaks, mis toimub ja kuidas sekkuda. siis psühhodünaamilisest seisukohast ei võta see suund arvesse, millised emotsionaalsed või alateadlikud pinged tekitasid ema esialgse selektiivse taju. Öeldust lähtudes ei pruugi niisuguse käitumistsükli katkestamiseks tehtavad pingutused aidata, sest käsitlemata jäävad ebakohaste tajude psühholoogilised põhjused. Selline lähenemisviis võib ignoreerida ka olulisi situatiivseid faktoreid; naisekeskne lähenemisviis näiteks uuriks kindlasti lähemalt ootusi emaksolemise suhtes ja laste erineva soo mõjusid. Paljudel inimestel on suhtlemisraskusi, sest nad võtavad informatsiooni vastu halvasti või siis on see, mis nad sellest välja valivad, teistele raskesti arusaadav, sest nad võivad infot valesti hinnata, annavad sellist tagasisidet, mida teised ei mõista või nad ei mõista ise hästi teiste antud tagasisidet. Niisugused probleemid (neid nimetatakse infotöötlemise blokkideks) tekitavad sageli raskusi suhetes. Osa kommunikatsioonist on verbaalne; tagasiside andmine verbaalse kommunikatsiooni kuulamise kohta võib olla kõnelejale julgustav. Mitteverbaalne kommunikatsioon, nagu näiteks see, kuidas me kallutame oma keha või kui lähedale me kõnelejale istume. annab samuti teistele tagasisidet. Metakommunikatsioon käsitleb inimestevaheliste suhete iseloomu. Me suhtleme alati, isegi vaikus või meie äraolek on kommunikatsioon, sest seda on võimalik interpreteerida. Kogu kommunikatsiooni tuleb hinnata selle toimumise kontekstis: käitumine, mis on imelik mingis kohas mingil ajal, oleks teises kohas teisel ajal täiesti normaalne. Näiteks palus üks arst mind kohtuda ühe kliendiga. kes käitus väga kummaliselt, kui too oli teda kiirabis vastu võtnud; arst arvas, et ta on vaimuhaige. Kui ma uurisin naiselt, mis oli juhtunud mõne vastuvõtule eelnenud tunni jooksul, sain teada, et ta abikaasa oli talle teatanud enda homoseksuaalsusest ja ta maha jätnud, et elada koos ühe mehega ning seetõttu oli naine täiesti loomulikult meeleheitel. Ta meeleheide sarnanes maania sümptomitele ja et arst ei suutnud tabada konteksti. mõistis ta kommunikatsiooni valesti. Muutus ja õppimine tulenevad kommunikatsioonist. Varased õppimiskatsed toetuvad katse ja eksituse kaudu õppimisele ning tagasisidele meie pingutuste suhtes. Puudulik tagasiside või halb taju ja hinnang võib tähendada halba õppimist. Ka kogu kultuur selle kohta, mida me peaksime tajuma ja kuidas seda interpreteerima, kommunikeeritakse meile väga keerulisel viisil ja moodustab olulise osa meie elust. Enamus kommunikatsioonist moodustab mustri. Inimesed harjuvad tasakaalustatud ja ennustatava viisiga, millisel toimub kommunikatsioon inimeste vahel, kellega me regulaarselt kontakteerume. See moodustab nendevaheliste suhete aluse. Me nägime seda ema ja tema 'raske' poja näite varal. Kommunikatsioonil on alati sisu, mis moodustab selle pindmise materjali, kuid suhetes võib metakommunikatsioon anda sellele näilisele sisule lisa või erineva tähenduse. Viis, kuidas sisu esitatakse, on ettepanek teatavat laadi suheteks. Seega kuidas töötaja käitub kliendi suhtes, ütleb midagi ka selle kohta, millised arvatavasti on nendevahelised suhted. Kommunikatsioonimustrid väljendavad sageli võimu, allutamist või allumist. Kui võtta arvesse järgmistes peatükkides esitatud radikaalsemad sotsiaaltöö vormid, siis on oluline märkida, et kommunikatsiooniteooria võib aidata ära tunda rõhumist ja ebavõrdsust. Kommunikatsiooniteooria käsitleb eriti kontrolli suhetes. Sümmeetriline suhe on võrdne. inimesed selles suhtes käituvad teineteise suhtes sarnaselt. Komplementaarne suhe on ebavõrdne, milles kumbki täidab teatud rolli interaktsioonis, nagu tööandja - töövõtja suhetes. Enamik suhteid sisaldab mõlema elemente, kaldudes kas ühele või teisele poole. Edukad suhted muutuvad nende kahe tendentsi vahel, mistõttu ka töötaja - klient suhetes ei peaks töötaja iialgi ainult kontrollija olema. Metakomplementaarses suhtes loobub üks partneritest võimust või sunnib teist seda võtma. 10

11 See juhtub näiteks siis, kui sotsiaaltöötaja püüab sundida klienti otsuseid vastu võtma nende ühise töö protsessis. Sümmeetriline eskalatsioon toimub siis, kui suhte mõlemad pooled (kõik või mitmed osapooled grupis või perekonnas) püüavad teist allutada katseis võimu võtta või sellest loobuda. Sellise käitumise mõistmine annab töötajale võimaluse märgata sugude või rahvustevahelisi või muid ebavõrdsuse ilminguid. Kommunikatsioon tähendab teadete edastamist, millele mingil viisil vastatakse; nii teated kui vastused annavad edasi kommunikatsiooni sisu ja suhet, tavaliselt samaaegselt. Vastus võib teate materjalis sisalduvat sisu või suhet aktsepteerida, tõrjuda või olla selektiivne. Töötajad peavad tähele panema klientide vastuseid oma kommunikatsioonile; vastused võivad olla kas verbaalsed või mitteverbaalsed, mõnikord võivad ühe poolt antud teated olla vastuolus teise poole antuga. Sotsiaaltöös töös on palju kasutatud kommunikatsiooniteooria paradoksi mõistet. Paradoksi mõiste seisneb selles, et mõnikord ilmneb raske käitumine siis, kui püütakse saavutada võimu suhetes. Kui võim loovutatakse vabalt, saavutab võimust loobuja üleoleku, mille tõttu pole tarvis kasutada rasket käitumist ja mis seejärel kaob. Kui klient on agressiivne ja töötaja lihtsalt ootab ning laseb agressiooni välja valada töötaja-kliendi vahelistesse suhetesse, saavutab võimu töötaja. Selle kliendi jaoks kaotab agressioon oma mõtte. Seda võib edasi arendada, andes klientidele ülesandeid, mis sisaldavad paradokse. Näiteks mehele. Kes pidevalt ignoreerib oma naist, võib anda ülesande igal õhtul ühe tunni jooksul naist ignoreerida Samasuguseid nähtusi võib esile tuua kommunikatsiooni kohta ka väikestes sotsiaalsetes süsteemides, nagu grupid ja perekonnad. Kommunikatsioonimustrites ilmnevad grupis kehtivad toimimisreeglid. Kui grupis tekib mingi tasakaalu häiriv nähtus, võetakse abiks reeglid, mis peegelduvad kommunikatsioonimustrites. Äsja moodustunud grupis tuleb välja töötada omavahelised toimimisreeglid ning seejärel muutuvad need käitumis- ja kommunikatsioonimustriteks. Nii näiteks võib olla üks grupi liikmetest selleks, kes väljendab viha või haarab otsuste tegemisel juhtimise enda kätte. Juba välja kujunenud gruppidega tegelevad töötajad võivad mõjutada grupi tööd, püüdes muuta nende toimimisreegleid. Informatsiooni sisestamine süsteemi tähendab energia andmist, mis mõjutab kogu süsteemi: nii võib ühe grupiliikme veenmine teisiti käituda või suhelda või kõikide grupiliikmete veenmine selles, kuidas nad toimivad, tuua kaasa ulatuslikumaid muutusi, sest see mõjutab kõiki süsteemi elemente. Toimimisreeglid käivad sageli seksuaalsuse, võimu, sõltuvuse, enesekindluse ja eraldatuse kohta. Nagu süsteemiteooria puhul, võib ka seda lähenemisviisi kritiseerida sellest küljest, et see ei aita meil leida täpset muutust, mis tooks soovitud tagajärje. Me võime täheldada, et süsteemi mõjutamisele järgneb mingi muutus, kuid kogu interaktsiooni keerukuse juures võib see kaasa tuua ka mittekavatsetud tulemusi. Inimesed toovad sageli gruppidesse või perekondadesse kaasa toimimisreegleid, mida nad on omandanud muudes suhetes. Nõnda mõjutavad minevikusuhted olevikusuhteid. Keskkond, kultuur ja grupis toimuv kommunikatsioon mõjutab suhteid, mis seejärel mõjutavad teisi suhteid ja mis edasi arenedes loovad antud kultuuri sobiva käitumise. See on tsükkel, milles kommunikatsioon ühendab keerukal viisil oleviku, mineviku, suhte ja keskkonna. Esmatasandi muutus tähendab pidevaid muutusi inimestevahelistes kontaktides ja suhetes nende elu jooksul. See ei mõjuta neid ümbritsevat kultuurisüsteemi ega keskkonda. Teisene muutus tekib suuremas süsteemis ainult siis, kui muutuvad toimimisreeglid. Kui nii juhtub, tuleb inimestel selles süsteemis muuta oma kommunikatsioonimustreid ja -suhteid. Kui see neile raske tundub, võib töötaja katsetada konteksti muutustega, mis loovad edasiminekuks vajaliku energia. Esmatasandi muutused ei aita siis, kui vaja on teiseseid muutusi. Näiteks kui isa toob perekonda kaasa mustri, milles teda pole armastatud ja tal tekib selle tulemusena tütrega sobimatu seksuaalsuhe, võib kommunikatsioonimustreid muuta nii, et ta mõistab selle ebakohasust. Kui aga midagi ei tehta selleks, et perekonnas aktsepteeritaks mehe armastusevaegust ja naise armastav kommunikatsioon ei ole talle küllaldane, võib seksuaalkäitumise muster korduda teise tütrega. Kommunikatsiooniteooria on eriti oluline esmaintervjuus, kus tekivad uued suhete mustrid. Ka kontekst on väga oluline; nagu me nägime I. Peatükis, tulevad kliendid meile tajumustega sotsiaaltöö asutustes tehtava kohta, mis nad on omandanud sotsiaalsest kontekstist asutusest väljaspool. Eriti sageli tulevad kliendid oletusega. et nad on võimusuhete aspektis madalamal positsioonil. Sotsiaalne kontekst. nagu madala staatusega abiasutus või hooletusse jäetud ooteruum, võib neid panna end tundma veelgi alamalolevaina. Esialgse kommunikatsiooni sisuks 11

12 on vajaliku info hankimine, kuid see sisaldab ka ettepanekuid vastavateks suhete mustriteks. Paljugi kommunikatsioonist käsitleb kummagi osapoole võimu, mistõttu töötaja peab looma sobiva mustri. Grupi- ja perekonnatöös teevad selliseid esialgseid ettepanekuid nii grupi liikmed kui ka töötaja. Hindamise puhul peab töötaja uurima informatsiooni, mida klient kasutab oma käitumise üle otsustamiseks, selle allikaid, kommunikeerimist ja millised blokid võivad informatsiooni õigesti töötlemist takistada. Kui niisugused blokid eksisteerivad. võivad kliendid hätta jääda. Blokid võivad olla seesmised, nagu näiteks tugevad emotsioonid, vaesus, mis tekitab nälga, või siis välised, mis tulenevad sotsiaalsetest suhetest olevikus või minevikus. Tuleb uurida ka võimalikke suhete ja kommunikatsiooni mustreid kliendi keskkonnas, samuti võivad olla olulised toimimisreeglid kliendi perekonnas või muudes süsteemides. Peab uurima ka teisese muutuse vajadust. Üks võimalus selle teadasaamiseks on jälgida tüüpilisi käitumismustreid toimimisreeglites, kui töötaja soovitab mingit muutust. Informatsiooni allikaid tuleb üksteisega võrrelda. Need võivad olla kliendi vastused kindlate olevikusündmuste kohta, hinnangud informatsioonile, mis mõjutab klienti (näiteks teadmine laialtlevinud rassiliste eelarvamuste suhtes) ning teadmised teooriast, uurimustest ja kogemustest nähtuste kohta, mis tavaliselt kliente mõjutavad. Hinnata tuleb ka kliendi infotöötlemise kvaliteeti selle kaudu, kuidas töötaja saab vastuseid tema poolt antud teadetele. Sekkumisprotsessis toimib töötaja neljal viisil: hankides informatsiooni - kasutades küsimusi julgustaval viisil ja sõnastades ümber kliendi kommentaare, et näidata mõistmist andes tagasisidet - näidates, kuidas töötaja hindab kliendi öeldut kas aktsepteerides, tõrjudes, neutraalseks jäädes või selektiivselt reageerides andes informatsiooni - kaasa arvatud selgitused, miks töötaja just nii toimib, nõnda et töötaja vaikimine, kuni ta on ära kuulanud kliendi kogu loo, ei näiks tõrjuvana muutes informatsiooni, mida klient on saanud mujalt, mõjutamaks vastuolulist, ülekaalukaks muutuda võivat või siis ebatäpset informatsiooni Enamikku kommunikatsioonist aktsepteeritakse kergemini (ja on seetõttu ka efektiivsem), kui see sarnaneb kliendi ootustele; töö liigub edasi väikeste sammude haaval. See käib ka suhete, ettepanekute ja nende üle peetavate läbirääkimiste kohta. Suhte stiil peab arenema kliendile vastuvõetavate astmete kaupa. Suhe lapsega võiks olla komplementaarne, noorukitega võiks komplementaarsust olla vähem ja täiskasvanutega tuleks kalduda pigem sümmeetria poole. Töötades politseiga pahuksis olevate lastega olen nendega üsna direktiivne. tehes konsultatsioonidel aktiivselt ettepanekuid selle kohta, mida neil tuleks teha või siis olen korraldanud tegevusi vältimaks kõrvalekaldeliste käitumismustrite tekkimist. Küpsemate noorukitega on minu lähenemisviisiks pakkuda sekkumisena mitmeid arvestatavaid arvamusi, arutada alternatiivide plusse ja miinuseid. Täiskasvanud õiguserikkujatega töötades aitaksin neil endil konstrueerida võimalikke alternatiive. Mõnikord tekivad blokid töötaja ning kliendi vahel, kui ühe poolt esitatud sisu või suhte informatsiooni teise poolt tõrjutakse, kusjuures esimene ei pane tähele vastust, mis näitab, et tõrjumine on toimunud Seda saab vältida. kui hoolikalt jälgitakse nii sisu kui suhte informatsiooni ning verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kui see siiski juhtub, peab nii tähele panemata ja jäänud vastuse kui ka tõrjutud informatsiooni esile tooma. Kliente tuleb julgustada selgelt väljendama enda mittenõustumist või rahulolematust kommunikatsiooniga, õppides seega andma sobivat tagasisidet. Sageli ei pruugi klientidele nende blokid teada olla, seepärast tuleks töötajatel tähele panna ebaselgeid või ebakindlaid vastuseid. Kogu koostöötamise aja jooksul peaksid suhte toimimisreeglid muutuma selgesõnaliselt paindlikumaks ja sümmeetrilisemaks. Näiteks olen mitmetel puhkudel leidnud olevat kasuliku arutada klientidega seda, kuidas me oleme probleeme käsitlenud, kuidas ma olen nende suhtes käitunud ja miks ma olen arvanud selle olevat õige. Olen kogenud, et kui paluda klientidel kirjeldada minu tüüpilist tööviisi, siis on paljudel klientidel oma kogemuste põhjal üsna selge pilt, kuidas ma aitan intervjuul edasi areneda ja millised on mu reaktsioonid mingitele nende poolt öeldud asjadele. See on tavaline paljudele sotsiaalsetele suhetele ja nagu juba öeldud, sellised ootused mustrite suhtes tingivad inimeste vastused. Viimased võivad küll ka ebasoodsad olla - näiteks võivad kliendid varjata 12

13 mitteaktsepteeritavat informatsiooni. Kuid samas see esitab ka käitumismudeli, mida kliendid võivad järgida, kui see neile kasulikuks osutub. Mõned blokid võivad tekkida mittemõistmisest, näiteks sellised, mis tulenevad klassi- või rassierinevustest. Mõned tulenevad sellest, et ühel või teisel pole piisavalt informatsiooni. Neid võib ületada info hoolika edastamisega. Raskemad probleemid tekivad siis, kui kliendi info, mis pärineb enam võimu omavast allikast, satub vastuollu töötaja kommunikatsiooniga või siis. kui töötaja annab infot, mida klient ei ole veel valmis vastu võtma, või sellist infot, mis ei ole abistav. Näiteks mõnikord ei aita klienti ka töötaja poolt pakutud potentsiaalselt kasulik info, sest ta vajab nõuande kujul abi ka selle töötlemiseks, kuidas klient seda praktikas kasutada saaks või kuidas see mõjutaks talle olulisi suhteid. Raskemates situatsioonides peaks töötaja katsuma hoiduda osalemast blokkide loomisel, püüdma olla neutraalne, kuni asjast rohkem teada saadakse. Alles seejärel tuleks aktsepteerida kliendipoolseid negatiivseid vastuseid, aidates klienti sellega paremini kommunikeerida ning demonstreerides seega ka tõrjumise aktsepteeritavust Siin võib teha ka kompromisse. aktsepteerides osa kliendi negatiivsest vastusest ja ümber kujundades osa ettepanekust, mis viib kommunikatsiooni paranemiseni. Parimaid viise blokkidega tegelemisel on metakommunikatsiooni kasutamine, arutades interaktsiooni tagajärgi suhetele. Ka paradoks võib aidata. Teine võimalik sekkumine on konteksti muutus: koduvisiitide vaheldamine vestlustega abiasutuses või kaasates kliendi perekonna või sotsiaalse grupi teisi liikmeid. Kommunikatsiooniteooria võib olla kasulik ka eri professionaalide koostöös. Kontaktid kolleegidega saab muuta klientidele kasulikuks positiivse tagasiside kaudu, sisu selge kommunikatsiooniga ja sobiva metakommunikatsiooniga professionaalsetes suhetes. Kommentaarid Kommunikatsioonimudeli eeliseks on asjaolu, et see on vähemasti üldjoontes suhteliselt kergesti mõistetav ja laialt kasutatav ning toetub pikaajalisele ja täpsele uurimistööle. Ta sobitub paljude teiste sotsiaaltöö praktika teooriatega. Töötajad, kes kasutavad muid psühholoogia või sotsioloogia seletavaid teooriaid, võivad samal ajal kasutada ka kommunikatsiooniteooria mõisteid. Neid võib rakendada abistamaks praktikas toimuva interaktsiooni mõistmist või siis kliendi probleemide puhul üksikasjade seletamiseks. Esimesel juhul annab teooria ja selle aluseks olev uurimistöö praktilist abi klientidega toimuva interaktsiooni kontrollimiseks, samuti intervjueerimise ning interpersonaalsete oskuste õppimiseks. On tekkinud üsna ulatuslik sekkumistehnikate 'mikroõpetamine', mida kasutatakse laialdaselt isegi seal, kus ei toetuta kommunikatsiooniteooriale klientide probleemide tekkimise seletamisel. Mudel suunab töötajaid tähele panema käitumise olulisi aspekte, mida nad muidu ei märkaks või siis mida nad alahindaksid. See annab samuti üsna erilise toe uurimustööle oma informatsiooniga kommunikatiivse käitumise kohta vastandina mõnede psühholoogia ja sotsioloogia teooriate mõneti kujutlusvõimele üles ehitatud käitumuslikele konstruktsioonidele. Teisest küljest töötajad. kes toetuvad enamasti üldisematele seletavatele teooriatele, eelistavad lisada neile üsna kitsalt suunitletud selgitusi interpersonaalsete suhete probleemide kohta. Kommunikatsiooniteooria on suhteliselt neutraalne vaidluste suhtes, mis toimuvad näiteks biheivioristide ja psühhoanalüütikute või marksistide ja funktsionalistide vahel. Kommunikatsiooniteooria tunnustab nii keskkonna osa kui ka seesmisi mõtteid ja tundeid, kuigi ei pruugi alati piisavalt rõhutada käitumise emotsionaalseid ja sotsiaalseid põhjusi ega võimaldada sekkumist neil tasandeil. Kommunikatsiooniteooria probleemid tulenevad keskendumisest interaktsiooni stiilile ja iseloomule, mitte aga selle sisule. Kuigi sisu väidetakse olevat oluline, ei ole täpselt seletatud, kuidas seda hinnata. Kommunikatsiooniteooria põrkab kokku samasuguse kriitikaga, mida võib leha ka psühhoanalüüsi suhte - nimelt asjaoluga, et see õhutab töötajaid otsima peidetud mõtteid ja probleeme klientide poolt selgelt väljendatud raskuste tagant. Töötajat peetakse kliendiga võrreldes suhteliselt kompetentsemaks ja teda võidakse seetõttu tajuda manipulatiivse ja riukliku 13

14 tegelasena. Kriitika rõhutab eriti mudeli ühe elemendi, nimelt paradoksi kasutamist. Võrreldes psühhoanalüüsiga on kommunikatiivse mudeli puhul interaktsioon kliendiga suhteliselt avatum. Klientide praktiliste murede lahendamiseks on kommunikatiivsel mudelil üsna vähe pakkuda. Kliendile võidakse tagada kontaktid teiste abiametitega ja igapäevaeluga toimetuleku kompetentsus, kuid sotsiaalse kindlustunde saavutamiseks on tõenäoliselt tarvis rakendada muid tehnikaid. 14

15 Humanistlikud ja eksistentsialistlikud mudelid Seosed Humanism ja eksistentsialism on elu mõistmise viisid. Kuigi mõlemal on oma iseseisev filosoofiline sisu, paigutatakse nad sotsiaaltöö teoorias praktika mudelite käsitlemisel teatud tunnuste tõttu humanistliku suuna alla. Neid mudeleid ühendab idee, et inimolendid püüavad tunnetada ümbritsevat maailma. Sotsiaaltöötajad püüavad aidata inimestel omandada oskusi eneseuurimiseks ning maailmale, mida nad tunnetavad ja mis neid mõjutab, antud isiklike tähenduste mõistmiseks, samuti selles, et nende eneseinterpretatsioonid oleksid valiidsed ja väärtuslikud. Mõlemad mudelid on olulised, sest sotsiaaltöö praktika hästituntud mudeleid ja paljusid autoreid peetakse kas humanistlikeks või eksistentsialistlikeks ning nende ideed on imbunud üldisse kasutusse. Näiteiks on Laingi vaated vaimsele tervisele, Rogersi kliendikeskne (hiljem isikukeskne) teraapia, mitmete autorite, nagu Brandoni ja Keefe'i kirjutised zen'i meditatsiooni mõttesüsteemidest ning Perls'i jt. (1973) gestaltteraapia. Üks autoritest sotsiaaltöös, Krill, on loonud eksistentsialistliku praktikamudeli, mis toetub eksistentsiaalsetele ja humanistlikele ideedele ning mida kirjeldatakse käesolevas peatükis allpool kui sellise lähenemisviisi näidet. Humanistiikke mõjusid sotsiaaltööle Carl Rogers (1951, 1961; Rogers ja Strauss. 1967) on tõenäoliselt kõige tähtsam teraapia alal kirjutanud autoritest, kel on olnud mõju sotsiaaltööle. Siiski on tema mõjutused kaudsed, sest autori kõige tähtsamaks tegevusvaldkonnaks on lähieriala - nõustamine -. mistõttu tema ideed on kandunud sotsiaaltöösse selle kaudu, et sotsiaaltöötajad on osalenud nõustamistöös ja -väljaõppes. Teine oluline mõjutus tuleneb Rogersi poolt edukaks teraapiaks vajalike (tema sõnade järgi piisavate, kuid Pattersoni, 1986, arvates ei kinnita seda uurimused) tingimuste formuleerimisest. Need on järgmised: kliendid peaksid tajuma, et töötajad : on ehtsad ja kongruentsed oma terapeutilises suhtes (st., et see, mida nad ütlevad ja teevad, peegeldab nende isiksust ja tegelikke hoiakuid ega ole esile. manatud klientide mõjutamiseks) suhtuvad klientidesse tingimusteta positiivse austusega on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes Esitatud ideed on Carkhuffi ja tema kaastöötajate (Truax ja Carkhuff, 1967: Carkhuff ja Berenson, 1977) poolt kohandatud järgmisteks üldisemateks mõisteteks: esiteks, ausus ja ehtsus, teiseks soojus (mõnikord lisatakse 'tahtmatu'), austus, aktsepteerimine, ja kolmandaks empaatiline mõistmine. Carkhuffi töödes esitatakse skaalad, mille alusel saab hinnata nende omaduste esinemist terapeutilises suhtes ning empiirilised uurimused kinnitavad, et need on terapeutilise suhte efektiivsed komponendid. See on viinud Rogersi mõju suurenemisele sotsiaaltöös suhte ja selle oluliste elementide mõistmise kujundamise kaudu. Nagu ma olen väitnud I. peatükis, on suhe sotsiaaltöö keskne ja otsustav aspekt, mistõttu selline mõju on oluline. Töötaja lähenemine peab Rogersi järgi olema mittedirektiivne, mittehinna- Nguline(hilisemates kirjutistes väljendatud mõtte järgi) sisaldama 'aktiivsel kuulamist, täpset empaatiat j a ehtsat sõbralikkust. Rogersi varasemad tööd on üldiselt psühhodünaamilised (Rowe, 1986, tsiteerides Hani). kuid hiljem arendas ta humanistlikku suunda, mis keskendus isiksuslikku kasvu püüdlevale 'minale', Rõhutatakse mitte niivõrd kliendi probleemide kujunemislugu, kuivõrd 'siin-ja-praegu toimuvat. Kliendi unikaalsusse uskumise tõttu ei aktsepteerita tingimuste diagnoose ega klassifikatsioone. Iga inimest peab käsitlema indiviidina. Rogersi hilisemad mõtted laienesid humanistlike ideede rakendamisele kogukonnatöös, organisatsioonidega töötamisele ja poliitiliste muutuste kujundamisele. Ta eeldab, et inimestel peab olema võimalus realiseerida meil kõigil olemasolevat 'isiksuslikku jõudu' oma eesmärkide saavutamiseks (Rogers, 1977). 15

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi

Lisätiedot

PAARISUHTE EHITUSKIVID

PAARISUHTE EHITUSKIVID Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

PAARISUHTE EHITUSKIVID

PAARISUHTE EHITUSKIVID Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE EHITUSKIVID Intiimsus ja seksuaalsus SISUKORD Mis on intiimsus ja seksuaalsus? Missuguseid mõtteid ja hoiakuid toome kaasa oma suhtesse? Intiimsuse

Lisätiedot

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Tallinn 2012 Originaal: Olli Daavittila, Tuula Matikainen TYÖTAITOJEN ARVIOINTIASTEIKKO Perttulan Erityisammattikoulun julkaisuja 6/1997

Lisätiedot

Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.

Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m. KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva ja Kohtla-Järve 5. november 2016 Ülesannete lahendused 1. a) Olgu oksiidi X valem E

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

PAARISUHTE EHITUSKIVID

PAARISUHTE EHITUSKIVID Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE PAARISUHTE EHITUSKIVI Pühendumine D SISÄLTÖ SISUKORD Sisäisiä Paarisuhtele tienhaaroja pühendumine Selkäytimestä Pühendumise alused tulevia toimintamalleja

Lisätiedot

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor

Lisätiedot

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja

Lisätiedot

Täiskasvanu kui enesearengu subjekt. Kadri Koha 2010

Täiskasvanu kui enesearengu subjekt. Kadri Koha 2010 Täiskasvanu kui enesearengu subjekt Kadri Koha 2010 Täiskasvanu Inimese arengu etapp, mida iseloomustab füüsiline, bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne küpsus Subjekti mõiste Kasutus erinevates teadusharudes

Lisätiedot

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise

Lisätiedot

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)

Lisätiedot

RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat

RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu

Lisätiedot

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST

RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED

EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja

Lisätiedot

Linnalaagris oli huvitav!

Linnalaagris oli huvitav! Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli

Lisätiedot

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives

Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid Sobiv partner tööhõives Mitu head põhjust puiduliiduga liitumiseks Puiduliit seisab sinu huvide eest Puiduliit seisab sinu huvide eest Metsanduse, metsandusseadmete,

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Argipäev, väärtused, elu, eetika

Argipäev, väärtused, elu, eetika Argipäev, väärtused, elu, eetika Sotsiaalala spetsialisti eetilised juhised Tõlke aluseks on: Arki, arvot, elämä, etiikka. Sosiaalialan ammattilaisen eettiset ohjeet. Sosiaalialan korkeakoulutettujen ammattijärjestö

Lisätiedot

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Olga Kulak KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? Magistritöö

Lisätiedot

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry

Lisätiedot

Kaljuronimise raskuskategooriad

Kaljuronimise raskuskategooriad Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide

Lisätiedot

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Aktiivõppe meetodid looduse ja tehnika valdkondades. Koolitusraport

Aktiivõppe meetodid looduse ja tehnika valdkondades. Koolitusraport looduse ja tehnika valdkondades Koolitusraport looduses 2 Aeg: september oktoober 2009 Koht: Kirna (2 päeva), Kehtna (1 päev) Koolitajad: Argo Bachfeldt, Uku Visnapuu Osalejad: noorsootöötajad üle Eesti

Lisätiedot

SEKSIOSTJAD kes nad on?

SEKSIOSTJAD kes nad on? ? SEKSIOSTJAD kes nad on? Originaalteos: Who s Buying? The Clients of Prostitution Väljaandja: Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium Toimetajad: Marjut Jyrkinen, Laura Keeler Helsingi 1999 ISSN 1236-9977

Lisätiedot

Käsiraamat vägivalda kogenud naistele. Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä

Käsiraamat vägivalda kogenud naistele. Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä $YDVLOPDG Käsiraamat vägivalda kogenud naistele Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä Originaalteos: Päänavaus selviytymiseen Väkivaltaa kokeneiden naisten käsikirja Copyright

Lisätiedot

DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES

DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Karmen Kaljula DIALOOGIPARTIKLID ARMASTUSE- JA SÕJATEEMALISTES NETIVESTLUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Jokela

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius

metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius Juhend valmis Eesti - Soome töötervishoiuteenuste partnerlusprojekti 2003-2004 raames Tallinn

Lisätiedot

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016 ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016

Lisätiedot

Puudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister

Puudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister Puudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister Jaanuaris 2005 kaitsesin magistritöö puudega laste rehabilitatsioonist. Puudega laste teema on mulle lähedane

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN Originaali tiitel: Raisa Cacciatore Erja Korteniemi-Poikela Maarit Huovinen Miten tuen lapsen ja nuoren itsetuntoa Werner Söderström Osakeyhtiö Helsinki Toimetanud Eena Ingar Kujundanud Päivi Palts Raisa

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses. MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: Matkajuht IV tasm kutsharidus taotld Õppvorm: mittstatsionaarn Moodul nr 16 Mooduli vastuta: Erialan soom kl Margit Alliksaar mooduli maht 7 EKAPit Mooduli õptad: Margit

Lisätiedot

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine

Lisätiedot

Varjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised avaldumisvormid, ja kultuurikonfliktide allikad. Ülle Rannut, Ph.D

Varjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised avaldumisvormid, ja kultuurikonfliktide allikad. Ülle Rannut, Ph.D Varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutega tegelevate töötajate koolitus Varjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised avaldumisvormid, ja kultuurikonfliktide allikad. Ülle

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt

Lisätiedot

Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada

Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni

Lisätiedot

Teadlikkus ja märkamisvõime. Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks!

Teadlikkus ja märkamisvõime. Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks! Minu äri Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks! dr Helena Lass Meil on nutitelefonid, kuid me ise pole võrreldes kiviajaga eriti muutunud. Kui üks ütles kiviajal teisele,

Lisätiedot

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur Solidaarsusest on kirjutatud palju ja ammu. Juba Durkheim mainis mehhaanilist ja orgaanilist solidaarsust; Bergson kasutas

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

LEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES

LEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND LÄÄNEMERESOOME KEELTE ÕPPETOOL Kadri Jaanits LEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES Magistritöö Juhendaja dotsent Heinike Heinsoo TARTU 2004 Sisukord

Lisätiedot

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008 Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,

Lisätiedot

Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu

Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu T i i u K u u r m e PhD, Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu RESÜMEE Artiklis analüüsitakse kasvatuse kui suhtemõiste traditsioonilist humanistlikku

Lisätiedot

Algoritmimine. Algoritmi olemus. Andmed algoritmides

Algoritmimine. Algoritmi olemus. Andmed algoritmides TTÜ informaatikainstituut Algoritmimine Algoritmi olemus Algoritm on täpne ja ühemõtteline eeskiri antud liiki ülesannete lahendamiseks või tegevuste täitmiseks kindla eesmärgi saavutamiseks. Algoritm

Lisätiedot

Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel

Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel 1995 2008 Kadri Reinsoo Juhendaja: PhD Kadri Leetmaa

Lisätiedot

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide

Lisätiedot

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,

Lisätiedot

Ateism kui nõukogude teadus 1

Ateism kui nõukogude teadus 1 Ateism kui nõukogude teadus 1 ATKO REMMEL TÜ usuteaduskond Võttes vaatluse alla teadusliku ateismi kui nõukogude teaduse väljakujunemise, ei saa käsitlemata jätta religioonipoliitilist situatsiooni Nõukogude

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad

Lisätiedot

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?

Lisätiedot

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele

Lisätiedot

Uurimuse raamidesse mahub ka sedalaadi Soome ja Eesti poliitiline koostöö, kus eestlaste poolel osales selles avalik haldusaparaat, kuid Soome poolel

Uurimuse raamidesse mahub ka sedalaadi Soome ja Eesti poliitiline koostöö, kus eestlaste poolel osales selles avalik haldusaparaat, kuid Soome poolel 1. Sissejuhatus Minu uurimisobjektiks on Soome ja Eesti poliitilised suhted 1988. aasta kevadest kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Seda vaatamata sellele, et ametliku tõlgenduse kohaselt ei teinud Soome

Lisätiedot

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur

Lisätiedot

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään

Lisätiedot

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast Maie Tuulik Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast 2011 Sisukord Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast Kogumiku autor: Maie Tuulik Koostaja: Sirje Almann Kujundus: Toomas Ild Raamatu

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

Suur Teatriõhtu XI 17.00

Suur Teatriõhtu XI 17.00 Nr. 10 (264) 16. november 2005 Juhtkond tänab õpetaja Mai Randa, kõiki muusika-õpetajaid ja nende abilisi ning karaoke-võistlusest osavõtjaid toreda ürituse eest. Teated Tähelepanu! Punane Rist teatab!

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON SOCIAL SCIENCES

TALLINNA ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON SOCIAL SCIENCES TALLINNA ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON SOCIAL SCIENCES 41 ANU LEPPIMAN ARGIELAMUSI LAAGRI- JA ELAMUSPÕHINE ARGIPÄEVADE PERETEENUS SOTSIAALSE KOGEMUSE TOOTJANA

Lisätiedot

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest

Lisätiedot

Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis

Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis I OSA Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Väärtused ja kõlblus Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus

Lisätiedot