NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Lõpuseminar Kohtla-Järve, Eesti.

Transkriptio

1 NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS Lõpuseminar Kohtla-Järve, Eesti Sisukord: Seminari raport 1 Seminari eesmärk Seminari avamine Noorte seksuaalkasvatus miks seksuaalikasvatust on vaja Noorte seksuaalkasvatus Suomes: kogemused, probleemid ja tuleviku vaateväljad Eesti noorte seksuaaltervise näitajad ja suundumused HIV-infektsiooni leviku iseärasused Ida-Virumaal Noorte seksuaaltervis ja demograafilised tegurid Eestis Seksuaalkasvatus koolis - eesmärk, sisu ja võimalused Noorte seksuaaltervise edendamine Ida-Virumaal Mida noored tahavad tänapäeval teada enda tervise kohta Mõningad seksuaaltervisega seotud teemade tajumise seaduspärasused noorte kuulajaskonnas Töö noorte tervise parendamise eesmärgil WHO projekti Tervislikud linnad raames. Linnavõimude ja noorte ühiskondlikke organisatsioonide koostöö Kohtla-Järve ekskursioon Partnerite töörühm Seksuaalkasvatus 2000-ndate Soomes Paneeliarutelu, mõtteid tulevikust, administratiivasjad ja tagasiside Kohtla-Järve deklaratsioon Seminari lõpetamine... 8 Liite 1. Seminari programm... 8 Liite 1. Seminari programm... 9 Liite 2. Osalejate nimekiri Tiina Keinänen

2 1 Seminari eesmärk Projekti lõpuseminaril käsitleti järgnevaid teemasid: Esitleti projekti tulemused o arutleti kuidas seksuaaltervise edendamise õppematerjale võiks kasutada erinevates kasvatus-, õpetus- ja nõustamisolukordades, o planeeriti tuleviku tegevusi, kuidas projekti tulemusi esitleda teistele Soome ja Eesti kohalikele omavalitsustele Arutleti noorte seksuaaltervise edendamisega seonduvaid tuleviku väljakutseid ja tegevusi Planeeriti jatkuprojekti Esmaspäev Seminari avamine Jevgeni Solovjov, Kohtla-Järve linnapea avas seminari tervitades kõiki seminaril osalejaid ja soovides seminari kordaminekut. Oma avakõnes tõstis Solovjov esile seksuaaltervise kasvatuse tähtsuse Kohtla-Järve linnale. 3 Noorte seksuaalkasvatus miks seksuaalikasvatust on vaja Sotsioloogiateaduste doktor ja Riigikogu liige Valeri Korb rääkis vanemate ja õpetajate murest noorte pärast; murdeea raseduste arvud on kõrged ja iga nädal ilmneb uusi HIV-nakkusi. Seksuaaltervise kasvatuses ja edendamises on Korbi põhjal küsimus ellujäämisest. Seksuaalkasvatus on noortyele ja lastele eluks ettevalmistamise koolitus mida mõjutavad mh. vanemad, kool, sõbrad ja meedia. Korb tõstis oma kõnes esile koolide arutelu koolide seksuaalkasvatusest. Endise NSV Liidu aegadel sellel teemadel koolis ei räägitud ja seksuaalkasvatus ei kuulunud ka kooolide õppeprogrammi. Nüüd on teema tõstedud esile õpperaamatutes, aga õpetajatel on raske sellel teemal rääkida. Korb rõhtutas 3. sektori ja kohaliku omavalitsuse koostöö tähtsust seksuaaltervise edendamise tööpõllul ja soovis koostöö tihenemist. Korbi meelest on Noorte seksuaaltervise edendamine kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori koostöös projekt on olnud eriti tähtis ja ta soovis ka projekti jatkumist tulevikus. 2

3 4 Noorte seksuaalkasvatus Suomes: kogemused, probleemid ja tuleviku vaateväljad Leena Kurka Turu linnast rääkis seksuaaltervisekasvatusest Soome põhikoolides esimesest kuni üheksanda klassini. Kurka tõi esile õpetuse sisu eri klassides ja ka seiku mis mõjutavad õpetuse kvaliteeti. Minimaalsesse õppeprogrammi peaks tema meelest kuuluma; Identiteedi ja minapildi küsimused Seksuaalsed õigused (näit. IPPF) Murdeea edenemine ja etapid Suhtlemisoskus, inimsuhete oskusedf Seksuaaltervise edendamise alused; seksuaaltervise edendamine ja probleemide ennetamine (nagu haigused), abordid Hea seksuaaltervise üldised tervist edendavad mõjud 5 Eesti noorte seksuaaltervise näitajad ja suundumused Eesti Seksuaaltervise Liidu juht, Mairi Kaha tõstis oma etteastes esile tegureid, mis on mõjutanud Eestis inimeste seksuaalkäitumist; koolide seksuaalkasvatus inimõpetuse tunni osana alates 1996 abordi katkestuse tabletide müügile tulek alates 2003 Statistika järgi on alles 2000-ndatel aastatel sünnituste arv ületanud abortide arvu. Samuti esitles Kaha statistikat seksuaalelu alustamise ja selle tiheduse kohta. Kondoome kasutatakse Kaha järgi 2005 aastal rohkem kui 2003 aastal. Samuti esitles ta viimased HIV-nakkuste statistilised andmed. 6 HIV-infektsiooni leviku iseärasused Ida-Virumaal Jelena Šmidt,(meditsiiniteaduste doktor), Ida-Viru Keskhaigla (RU), rääkis põhjustest, miks HIVinfektsioon levib Ida-Virumaal; sotsiaal-ekonoomilised tegurid 1990-ndatel aastatel ja teadmatus ja narkootikumid. Ennetustöö on regioonis alustatud liiga hilja ja narkomaanidele ja muudele sotsiaalselt tõrjututele ei ole saadaval rehabilitatsiooni ja ühiskonda integreerivaid teenuseid. Tõrjutud on olnud enne HIV-nakkuste riskirühm, nüüd on uueks riskirühmaks tõusmas aastased tüdrukud ja naised, kes on nakkuse saanud veneerilisel teel. 7 Noorte seksuaaltervis ja demograafilised tegurid Eestis Meditsiiniteaduste magister, Rahvastikuministri nõunik Erika Kruup tõstis oma esitluses esile küsimuse, kas seksuaaltervis on üksikisiku või riigi vastutusel ja mida vastutus endast kujutab rääkides seksuaalsusest ja seksuaaltervisest. 3

4 8 Seksuaalkasvatus koolis - eesmärk, sisu ja võimalused Tartu ülikooli Kasvatustieaduste doktor Merike Kull tõstis oma etteastes esile noorte seksuaalkasvatusega seotud kaks erinevat koolkonda; konservatiivne (näit. USA) ja liberaalne (Hollandi, Põhjamaad, Kanada). Statistika näitab, et puberteediea rasedusi on vähem riikides kus valitseb liberaalne suund. Seksuaalkasvatuse kolm tähtsamat ülesannet on seksuaaltervise toetamine, väärtushinnangute arendamine ja riskikäitumise ennetamine. Ennekõike tähtsustas Kull sotsiaalsete toimetulekuoskuste (STO),mille pea-elemendid on 1) seksuaalsuse ja seksiga seotud teadmised, hoiakud ja normid 2) vastutuse võtmine ja 3) enesega toimetuleku ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Lisaks sellele rääkis Kull mh. Eesti õpetajate seksuaalkasvatuse täienduskoolitussüsteemist. 9 Noorte seksuaaltervise edendamine Ida-Virumaal Ida-Viru Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merike Peri rääkis seksuaaltervise edendamisest Ida-Virumaal. Ta esitles uusimad statistilised andmed HIV:st ja mh. ka andmed noorte esimese seksuaalvahekorra kohta (46 % a. ja 20 % a.). Küsitluse järgi kasutavad noored vanuses (14 18 a.) seksuaalvahekorras enim kondoomi. Ta rääkis ka sellest, et regioonis on AIDS-nõandekeskusi kus on võimalik saada anonüümset nõu. 10 Mida noored tahavad tänapäeval teada enda tervise kohta Kohtla-Järve Noortekeskuse töötaja Zanna Kubinets rääkis sellest, millest noored on huvitatud oma tervise seisukohalt. Noortele tervis tähendab liikumist ja aktiivset elu, tervislikku toitumist, positiivset meelt ja heaolu. Tervist ja seksi ei seostata üksteisega. Noortekeskuses peeti ümarlaua istungeid vanemate ja noortega, kus vesteldi noorte tervise ja seksuaalsusega seotud asjadest. Vanermate ja õpetajate teadmised on nendest asjadest paljuski puudulikud. Nii lapsevanemad kui ka lapsed ise on arvamusel, et seksuaalkasvatust on vaja nii koolides kui ka noortekeskustes. Vajalik oleks ka püstitada noorte multiprofessionaalne nõuande- ja kasvatuskeskus. Lisaks sellele rääkis Madis Sassid enne lõunat lühidalt narkomaanidele suunatud projektist, mille eesmärgiks on nende integreerumine ühiskonda. 11 Mõningad seksuaaltervisega seotud teemade tajumise seaduspärasused noorte kuulajaskonnas Psühholoog Aleksei Sudovyhh rõhutas mh. lapsepõlve ja kultuuri mõju sellele kuidas seksuaalsusega seotud asjadest aru saadakse. Ta tõstis esile mh. kasvatuse ja inimestevahelised suhted ning selle, et ühiskond jätab jälje seksuaalsusesse, näit. patriarhaarne ühiskondlik kord. 4

5 12 Töö noorte tervise parendamise eesmärgil WHO projekti Tervislikud linnad raames. Linnavõimude ja noorte ühiskondlikke organisatsioonide koostöö. Munitsipaalse Meditsiinilise Profülaktika Keskukse peaarsti asetäitja Tatjana Glukhova Izhevskist esitles tehtud noorte terviseedendamise tööd, mis keskendub sidemete loomisele koolidega, pere ja harrastuste ühendamisele ja tervislike eluviiside propageerimisele. Lisaks sellele on noored ise ka kaasatud tegevuse planeerimisse. Izhevskis on mh. järjestatud üritusi Suitsuvaba klass, Noored abortide vastu ja Noored valivad tervise) 13 Kohtla-Järve ekskursioon Ekskursioonil käidi 1) Kohtla-Järve Linnavalitsuses, kus linnapea Jevgeni Solovjov rääkis Kohtla-Järven linnast, 2) MTÜ Alliumis, kus Vjatselav Akimov esitles keskuse tegevusi, ning 3) Kohtla-Järve noortekeskuses, kus tutvuti noortekeskuse tegevusega. 5

6 Teisipäev Partnerite töörühm Töörühmas esitlesid kõik partnerid projekti tulemusi ja arutasid ning vahetasid mõtteid tehtud tööst. Vjatselav Akimov MTÜ Alliumist rääkis, et Kohtla-Järve uus seksuaaltervise õppematerjal põhineb soomlaste materjalidel ja mis on kohaldatud Kohtla-Järve ja lähiümbruskonna vajadused arvesse võttes. Nad on samuti lisanud koostööd Tallinna Tehnilise ülikooli filiaaliga Kohtla-Järvel; mh. on jagatud informatsiooni tudengitele ühiselamus ning jaganud ilma rahata kondoome. Noorsookeskuses on peetud ümarlauavestlusi lapsevanemate ja noorte vahel ning lisäks sellele on peetud nõupidamisi Tallinna meditsiiiniõdede kõrgkooliga seksuaalkasvatuse teemadel. Kaidi-Ly Välb MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskusest esitles teistele partneritele projekti vältel koostatud õppematerjalide mappi ja väiksemaid asjaga seotud väljaandeid; 1) Kiri suvesõbrale koos kondoomiga ja 2) seksuaalsetest õigustest ja turvaseksist rääkiv väljaanne koos kondoomiga. Materjalide tegemise põhjal on olnud praktilisus ja fleksibiilsus. Kavas on veel korraldada koolitusüritus materjalide kasutamisest ja sellega seoses saada ka tagasisidet. Narva projekti tulemustest rääkisi psühholoog Vladimir Naumov, kes oli kaasatud projekti ekspertliikmeks. Naumov rääkis, et nemad valisid seksuaaltervisekasvatuse materjalide sihtrühmaks noored naised. Statistika järgi moodustavad aastased tüdrukud 42% uutest nakatanutest, kes on saanud nakkuse veneerilisel teel. Materjalide sisu planeeriti psühholoogidest ja arstidest koosnevas töörühmas. Lisaks sellele kaardistati olemasolevad materjalid. Noortele naistele suunatud Valge prints väljaande eesmärk oli rääkida turvaseksist Sellele lisaks taheti väljaandega öelda, et narkomaania ja sekstööliste taustaga olevatel tüdrukutel on valikuvõimalusi paremale elule ja elu jatkub kõigest hoolimata. 6

7 Leena Kurka, Turu linnast rääkis, et Turus on projekti ajal korraldatud seksuaaltervisega seotud koolitusüritusi koolide õpetajatele ja med. õdedele. Lisaks sellele minnakse veel õppereisile, kus tutvutakse tüdrukutele ja poistele suunatud seksuaalkasvatusega. Projekti ajal on tehtud ka väljaanne puberteediealistele. 15 Seksuaalkasvatus 2000-ndate Soomes Tiina Keinänenrääkis Osmo Kontula (Rahvatervise liit) uurimusele ja etteastele põhinedes noorte seksuaalkasvatusest 2000-ndate Soomes. Kontula töörühm uuris noorte seksuaaltervisega seotud teadmisi ja nende arvamusi oma õpetajatest. Kokkuvõttena võib öelda, et noorte tedlikkust edendasid erite need õpetajad kes: Tahtsid õpetada loomulikku suhtumist seksuaalsusse ja edendada tolerantsust Õpetasid poisse ja tüdrukuid koos Kogesid õpetamist kergeks Õppimismeetodidena kasutati draamat ja rollimänge Saatsid noored tervisekeskuse seksuaalnõuandlasse Koolides oli kindlaks määratud seksuaalkasvatusest vastav õpetaja 16 Paneeliarutelu, mõtteid tulevikust, administratiivasjad ja tagasiside Heini Parkkunen, Itämeren alueen Terveet Kaupungit ry:st, viis läbi paneelarutelu kus arutati projekti tulemuste üle. Tähtsaimateks asjadeks tõusid järgmised asjad: informatsiooni jagamine partnerite vahel, uue õppimine, eri regioonides on erinevad seksuaalkasvatuse õpetamise vajadused uus lähenemine seksuaalkasvatusse andis uut indu asjaga tegeleda võimaldas seksuaalkasvatustöö sihtrühma määratlemise koostöö lisamine linna ja kolmanda sektori vahel vanemad ja õpetajad vajavad koolitust seksuaalkasvatusest Järgnevaid asju oleks vöinud teha teisiti või tekitasid probleeme: aega oleks olnud vaja rohkem ühise keele puudumine oli probleemiks partneritel läks liiga palju aega administratiivsetele asjadele, raporteerimine peaks olema hõlpsam rohkem koostöö üritusi ja pikemaid õppereise Järgmisi tulevikumõtteid ja vajadusi kerkis esile: õpetajate ja muudele noortega tegelevate koolitus noortele suunatud õpetus/kasvatus õpetuses/kasvatuses tervise edendamise aspekt töövahendid ja meetodid 7

8 nõuandekeskuse arendamine ja planeerimine noorte osalemine seksuaalkasvatuse meetodide ja materjalide planeerimisel ja elluviimisel keskse mõttena on, et eelnevat tööd ja tegevusi kasutatakse alusena Majadusasjadest tõstis Tiina Keinänen esile: II etapp Audiitori kiri majandusest (toetuskõlblik, kui enne ) Projekti kulutuste kviitungid ja kõik maksedokumendid (mh. vähempakkumised, pakkumised, alltöövõtja lepingud) peab säilitama kuni 2013 aasta lõpuni. 17 Kohtla-Järve deklaratsioon Eesti partnerid on kirjutanud projekti kogemustele põhineva deklaratsiooni, kus seletatakse noorte seksuaalkasvatuse tarbed Eestis. Eesti poole koordinaator Kaidi-Ly Välb MTÜ Süda- Eesti Sotsiaalkeskuksest luges ette kogu deklaratsiooni. Deklaratsioon saadeti Sotsiaal-, rahvastiku ja õpetusministeeriumitele ja see saadetakse ka tedmiseks soome ministeeriumitele. (STM sotsiaal- ja terviseministeerium ja OPM haridusministeerium). 18 Seminari lõpetamine Seminari lõpuks tänati kõiki partnereid õnnestunud ja tulemusliku projekti eest ja koostööst. Lisaks sellele tänati MTÜ Alliumitja Kohtla-Järve linna lõpuseminari korraldamise eest. Projekti partnerid olid ühel meelel sellest et Noorte seksuaaltervise edendamine kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori koostöös projekt oli algus pikemale koostööle ja projekti põhjal tahetakse koostööd jatkata. 8

9 Liite 1. Seminari programm Esmaspäev :00-9:10 Seminari avamine Jevgeni Solovjov, Linnapea, Kohtla-Järve 9:10-9:20 Noorte seksuaalkasvatus milleks meile seda üldse vaja on Valeri Korb, (sotsiaalteaduste doktor, Riigikogu liige, Eesti riigikogu (RU) 9:20-9:50 Noorte seksuaalkasvatus Soomes: kogemus, probleemid, perspektiivid (FI) Leena Kurka, Turku 9:50-10:15 Eesti noorte seksuaaltervise näitajad ja suundumused Mairi Kaha, Eesti Seksuaaltervise Liit, president (EE) 10: HIV-infektsiooni leviku iseärasused Ida-Virumaal Jelena Šmidt,(meditsiiniteaduste doktor), Ida-Viru Keskhaigla (RU) 10:45-11:15 Kohvipaus 11:15-11:45 Noorte seksuaaltervis ja demograafilised tegurid Eestis Erika Kruup, Meditsiiniteaduste magister, Rahvastikuministri nõunik (EE) 11:45-12:15 Seksuaalkasvatus koolis - eesmärk, sisu ja võimalused Merike Kull, PhD (pedagoogikateaduste doktor), Tartu Ülikool (EE) 12:15-12:45 Noorte seksuaaltervise edendamine Ida-Virumaal Merike Peri, Ida-Viru Maavalitsus, Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja 12: Mida noored tahavad tänapäeval teada enda tervise kohta Žanna Kubinets, Kohtla-Järve Noortekeskus 13:00-14:00 Lõuna 14:00-14:30 Mõningad seksuaaltervisega seotud teemade tajumise seaduspärasused noorte kuulajaskonnas Aleksei Sudovyhh, psühholoog (RU) 14:30-15:00 Töö noorte tervise parendamise eesmärgil WHO projekti Tervislikud linnad raames. Linnavõimude ja noorte ühiskondlikke organisatsioonide koostöö. Tatjana Glukhova, Munitsipaalse Meditsiinilise Profülaktika Keskuse peaarsti asetäitja, Iževsk, Venemaa 15:00-15:30 Kohvipaus 15:30-17:30 Kohtla-Järve linnaekskursioon (RU) Linnavalitsus, Aarne Berendsen, Linnavolikogu esimees, Kohtla-Järve Madala Läve Keskus, Noortekeskus 19:00 Õhtusöök, Saka Mõis 9

10 Teisipäev :00-9:15 Avakõne Itämeren alueen Terveet Kaupungit ry (FI) MTÜ Allium (RU) 9:15-10:45 Partnerite töörühm; projekti tulemuste esitlemine ja arutelu (RU, EE, FI) MTÜ Allium (RU) MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus (EE) Narva Linnavalitsus (RU) Turu Linnavalitsus (FI) 10:45-11:15 Kohvipaus 11:15-12:30 Seksuaalikasvatus 2000-luvun Suomessa (Osmo Kontula, Väestöliitto) Tiina Keinänen, Itämeren alueen Terveet Kaupungit ry (FI) Paneelarutelu: Noorte seksuaaltervise edendamise olukord ja tuleviku väljakutsed (RU, EE, FI) Noorte seksuaaltervise edendamise deklaratsioon, Kohtla-Järve deklaratsioon (RU,EE) 12:30 13:30 Järgnevate tegevuste planeerimine (FI) Tiina Keinänen, Itämeren alueen Terveet Kaupungit ry 13:30-14:30 Lõuna 14:30-15:00 Majandus ja tagasisidearutelu (FI) Tiina Keinänen ja Mari Siimar, Itämeren alueen Terveet Kaupungit 15:00-15:15 Seminari lõpetamine 15:30 Kohvipaus 10

11 Liite 2. Osalejate nimekiri EES- JA PEREKONNANIMI ORGANISATSIOON LINN 1 AARE SIIRAK ARTKO TALLINN 2 ALEKSANDR KOMSHIN AJLEHT "INFOPRESS" JÕHVI 3 ALEKSEI SUDOVYHH MTÜ ALLIUM KOHTLA-JÄRVE 4 ANDREI ANTONOV NARVA LINNAARST NARVA 5 ARVO PORMAN SÜDA-EESTI SOTSIAALKESKUS PAIDE 6 BERTA KASHINA TÖLKEJA KOHTLA-JÄRVE 7 ENE RÄSTÄ TÕLKEJA 8 ELLIKO KÕIV SÜDA-EESTI SOTSIAALKESKUS PAIDE 9 ERIKA KRUUP RAHVASTIKU MINISTRI BÜROO TALLINN 10 ERVIN RAUTSIK SÜDA-EESTI SOTSIAALKESKUS PAIDE 11 GALJA ULASEVITŠ SÜDA-EESTI SOTSIAALKESKUS PAIDE 12 HEINI PARKKUNEN ITÄMEREN ALUEEN TERVEET KAUPUNGIT RY TURKU 13 HELINA GLUŠKOV SÜDA-EESTI SOTSIAALKESKUS PAIDE 14 JELENA ŠMIDT IDA-VIRU KESKHAIGLA KOHTLA-JÄRVE 15 JEVGENI ASHIHMIN AJALEHT "MOLODEŽ ESTONII" TALLINN 16 JEVGENI SOLOVJOV LINNAPEA KOHTLA-JÄRVE 17 JEVGENI KAPOV AJALEHT ESTONIA TALLINN 18 JEVGENIA DVORNIK MTÜ ALLIUM KOHTLA-JÄRVE 19 JURI SALTÕKOV NOORTEKESKUS KOHTLA-JÄRVE 20 KAIDI-LI VÄLB SÜDA-EESTI SOTSIAALKESKUS PAIDE 21 KIRSI KUJALA ITÄMEREN ALUEEN TERVEET KAUPUNGIT RY TURKU 22 LEENA KURKA TURUN KAUPUNKI TURKU 23 LENNA LEPPOJA SÜDA-EESTI SOTSIAALKESKUS PAIDE 24 LEONORA MELDER VIRU KOOLITUSKESKUS KOHTLA-JÄRVE 25 MAIE ANGERJAS SÜDA-EESTI SOTSIAALKESKUS PAIDE 26 MAIRI KAHA EESTI SEKSUAALTERVISE LIIT TALLINN 27 MARI SIIMAR ITÄMEREN ALUEEN TERVEET KAUPUNGIT RY TURKU 28 MATI SALUNDI ÜHISKONDLIKU LEPPE SA TALLINN 29 MERIKE KULL TARTU ÜLIKOOL TARTU 30 MERIKE PERI IDA-VIRU MAAVALITSUS JÕHVI 31 NATALIA KLIMOVA MTÜ ALLIUM KOHTLA-JÄRVE 32 NATALJA MAKSIMOVA LINNAVALITSUS KOHTLA-JÄRVE 33 NIINA VOROPAJEVA AIALEHT "PÕHJARANNIK" KOHTLA-JÄRVE 34 REELE VINNI OÜ REFERENTS TALLINN 35 ROMAN KUZNETSOV RADIO 4 JÕHVI 36 SERGEI RIDAL NOORTEKESKUS JÕHVI 37 SVETLANA OJA IDA-VIRU KESKHAIGLA KOHTLA-JÄRVE 38 SVETLANA SAFRONOVA NOORTEPOLITSEI JÕHVI 39 TATJANA GLUKHOVA MEDITSIINILINE PROFÜLAKTIKA KESKUS IŽEVSK 40 TIINA KEINÄNEN ITÄMEREN ALUEEN TERVEET KAUPUNGIT RY TURKU 41 TIIU KOOVIT TÕLKEJA 42 ÜLLE ALEV SÜDA-EESTI SOTSIAALKESKUS PAIDE 43 VALENTINA BULANAJA KUTSEHARIDUSE KESKUS JÕHVI 44 VALERI KORB RIIGIKOGU LIIGE TALLINN 45 VJATŠESLAV AKIMOV MTÜ ALLIUM KOHTLA-JÄRVE 46 VLADIMIR EVVE KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU KOHTLA-JÄRVE 47 VLADIMIR NAUMOV PSÜHHOLOOG NARVA 11

12 48 VLADIMIR SARANTSEV MTÜ ALLIUM KOHTLA-JÄRVE 49 ŽANNA KUBINETS NOORTEKESKUS KOHTLA-JÄRVE 50 JANA LEUTSENKOVA KOHTLA-JÄRVE NOORTEKESKUS KOHTLA-JÄRVE 51 OLESJA ZEEL TTK KOHTLA_JÄRVE 52 MADIS SASSIAD OÜ REFERENTS TALLINN 12