Taas loeme sellest, et kuskil

Transkriptio

1 Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus. Vaatame pilte rõõmsatest noortest avamisel, moodsalt sisustatud ruumidest ja loeme intervjuusid uhkete omavalitsuse juhtidega. Tubli töö! Kuigi... töö alles algab. Jätan siinkohal kõrvale väikeste maakohtade noortekeskused kui vahel ainsad koosolemise ja vaba aja veetmise kohad. Küsin hoopis, milline on noortekeskuse roll linnades? Vaba aja veetmise võimalusi on linnas oluliselt rohkem: huvikoolid, spordiklubid, koolide huviringid, muuseumid, kinod, teatrid, loomaaed, atraktsioonid pargis, avalikud palliplatsid, internet, raamatukogu, teaduskeskus. Mis on noortekeskuse roll nende võimaluste keskel? Noortekeskuste arendamisel on eelmise sajandi lõpus, kui noorsootöö Eestis arenema hakkas, eeskuju võetud muuhulgas naabritelt Skandinaavias. Traditsioonilises noortekeskuses on kindlasti olemas n-ö avatud ruum või elutuba, kus saab niisama olla, suuri mänge mängida (jah, ka piljardit) ja arvutit kasutada. Teiseks korraldatakse noorte huvidest või noortekeskuse võimalustest lähtuvalt klubisid, stuudioid, ringe ja kohtumisõhtuid. Kolmandaks tegevusvormiks on üritused (projektid) majast väljas, olgu selleks laagrid, väljasõidud, reisid või muu. 44 protsenti noortest on vähemalt korra noortekeskuses käinud, põhikülastajad on vanuses Noortekeskuses viibimise ajal 53 protsenti noortest ei kasuta või kasutavad vähe võimalust noorsootöötajaga suhelda. Noored tahaksid noortekeskuses õppida meeskonnatööd, suhtlemisoskusi ja saada suunamist tuleviku planeerimisel. Samal ajal on noorte hinnangul noortekeskus praegu eelkõige niisama vaba aja veetmise ja suurte mängude mängimise koht. 1 Artikli seisukohast võiks veel viidata Noorteseire (vt andmetele noorte vaba aja veetmise ja vanuse lõikes 2 : kõige rohkem on vaba aja arendavaid võimalusi just vanuserühmale kuni 16 eluaastat ja pigem juba aktiivsetele noortele. Tagasi tulles põhjanaabrite ja suuremate linnade noorsootöö juurde, on põhjust peatuda Soome linnade noorsootööd edendava võrgustiku Kanuuna (Kaupunkimaisen Nuorisotyön Verkosto) tellimusel läbi viidud uuringul. 3 Uuriti 16 omavalitsuse noortekeskuste tööd. Mõned väljavõtted uuringust. Noortekeskus on turvaline keskkond juba seal käivatele noortele. Kujunevad kindlad käijad teatud perioodiks ja noorsootöötajad on sellega rahul. Arvatakse, et noortekeskus pakub avatud poolel veel mitmeid arendavaid ja rikastavaid tegevusi noortele läbiviidud uuringu põhjal võib öelda, et see arvamus on ekslik. Noortekeskuste töö arendamisel tuleks suuremat ja teadlikumat tähelepanu pöörata sellele, mis jääb keskusest väljapoole ning mõelda nende (enamiku) noorte vajadustele, kes noortekeskustes ei käi. Noortekeskused on enamasti tekkinud ja oma toimimisviisi välja töötanud olukorras, kus noortele pakutavates vaba aja teenustes on olnud puudujääke. Enamasti on keskused tegutsenud omaksvõetud viisil aastaid. See muutub probleemiks siis, kui ühiskonnas leiavad aset muutused ja muutustega ei liiguta kaasa. Uuringust selgus, et noortekeskused ei keskendu oma töös noorte osalusharjumuste kujundamisele, kodanikuks olemise ja demokraatia temaatikale ning noorte aktiivsuse toetamisele. Noorsootööd saab teha ja tehaksegi muudes keskkondades kui noortekeskustes (virtuaalses keskkonnas, avalikus ruumis jne) need noorsootöö teenused on viimastel aastatel arenenud kiires tempos ning sugugi mitte alati ei ole noortekeskused nendes teenustes partnerid või pakkujad. Küsimus noortekeskuste haakumisest noorsootöö uuendustega on asjakohane. Kokkuvõtteks võib öelda, et täna on noortekeskuste puhul veel majadel, seintel, sisustusel ja traditsioonidel, sealhulgas avatud elutoal oluline tähtsus. Homme on märksa olulisemal kohal inimesed. Eelkõige head noorsootöötajad, kes liiguvad seal, kus on noored ja suudavad kokku viia ning noorte heaks kasutada juba olemasolevaid võimalusi. Jah, ka maju kas selleks peab alati noortekeskuse hoone olema, on küsimus omaette. Noortele pakutavaid võimalusi on juba täna palju ettevõtluses, teaduses, kultuuris, spordis, hariduses. Hea noorsootöötaja suudab need võimalused kokku tuua, ta ei pea neid kõiki ise looma. Selleks tuleb aga majast välja astuda. Julgen öelda, et «noortekeskus keset linna» asemele tuleb «noorsootöötaja keset linna». 1 Taru, M; Mäe, R; Laanpere, M; Reiska, E (2010). Avatud noortekeskuste olukorra kordusuuring. Tallinna Ülikool 2 Kirss, L; Batueva, V (2012). Eesti noorte osalemine noorsootöös. Noorteseire aastaraamat Praxis 3 Honkasalo, V; Kiilakoski, T; Kivijärvi, A (2011). Tutkijat ja nuorisotyö liikkeellä. Tarkastelussa kaupunkimaisen nuorisotyön kehttämishankkeet. Nuorisotutkimusverkosto/ Nuorisotutkimusseura. Julkaisuja 114 Noor muusik siin on Sinu võimalus! Noortebänd 2013 finaalvõistlus Foto: Tõnu Tunnel Marie Aava Noortebänd Noortebänd on Eesti suurim kuni 26-aastastele artistidele mõeldud konkurss, mis juba 13 aastat järjest on toonud Eesti muusikasse uusi andekaid artiste. Märtsi lõpus toimuval Eesti ühel suurimal muusikafestivalil Tallinn Music Week astuvad üles eelmiste aastate finaalidest tuttavad Ziggy Wild, Wilhelm, Slippery Slope, Sibyl Vane, Frankie Animal, Tenfold Rabbit, Ouu ja The Boondocks. Rahvusvahelisi muusikaareene on vallutamas nii Sibyl Vane kui Tenfold Rabbit, kellest viimane tuuritab praegu Itaalias aasta võitjat, Ziggy Wildi ootab suvel ees koostööprojekt Stage Europe Networkiga, mis ühendab kuus organisatsiooni erinevatest Euroopa riikidest, eesmärgiga arendada noorte muusikaja kultuurielu ühiste esinemis- ja loomeprojektide kaudu. Noored muusikud saavad end kodumaal proovile panna juba selle aasta esimeses pooles toimuvatel piirkondlikel konkurssidel, kus teiste auhindade seas on edasipääs Noortebändi võistlusele ning osalemine Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu läbiviidavas mentorprogrammis Bändilabor. Lähiajal on konkursid 22. märtsil Ida- Virumaal Iisaku rahvamajas ning 5. aprillil Läänemaal Lihula kultuurimajas. Noortebändi üleriiklik demovoor algab septembris, sellele järgnevad eelvoorud oktoobris ning novembris ootab juba suurejooneline finaalvõistlus. Konkursil osalemiseks peab koosseisus olema vähemalt kaks liiget, kes esitavad omaloomingut. Oodatud on kõikide stiilide ja žanrite esindajad, sealhulgas elektroonilist ja tantsumuusikat, hiphoppi, folki, džässi ja ka veel nimetuid muusikastiile viljelevad kollektiivid. Noortebänd teeb koostööd võimalikult laia ringi festivalide, promootorite ja programmijuhtidega nii kodu- kui välismaalt, et konkursil osalejatele sobiv ja motiveeriv väljund leida. Auhindade hulgast leiab esinemiskutseid väga erinevatele muusikafestivalidele, näiteks Tallinn Music Weekile, Green Christmasile, Uue Maailma Tänavafestivalile ja Õllesummerile. Sel aastal lisandub nimekirja esinemiskutse Jazzkaarelt ja läbirääkimised käivad ka Viljandi pärimusmuusika festivaliga septembrini Rotermanni kvartalis ja selle lähiümbruses toimuval Tallinna noortenädalal tutvustab Noortebänd eelmise aasta finaliste. Sellel aastal on noortenädala juhtmõtteks loovus ja loovusele innustamine, ruumist ja raamist välja mõtlemine. Samamoodi püüab ka Noortebänd oma raame veidi rohkem laiendada lisaks eelmise aasta finalistide etteastetele ühendab noortenädala programmis nii elektroonilise kui džässmuusika ning viib bändimuusika noorteni lausa koolitundide kaudu. Hoidke end toimuvaga kursis! Lisainfo: laste- ja noortesõbralik ETTEVÕTE SEB vastutustundliku ettevõtte eeskuju Mariann Lambing lk 2 Intervjuu Kaia Kask sihikindlalt suurte tegudeni Mariann Lambing lk 3 Noortekeskused hüppelaud ellu! Noorsootöötajad rikastavad koolitunde Kristina Papsejeva Lisa Kärp Koostöö noortega viib suured unistused täide Kaia Kask lk 4 mobiilne noorsootöö MNT Märkame, Naudime, Teeme koos noortega ja noortele Annegrete Johanson lk 5 Noorteühendused Noorte Valijate Liiga mis ja milleks? Marju Tamp lk 6 projektitöö Eesti noortekeskuste uus ühine projekt riskioludes elavate noorte heaks Heidi Paabort lk 7 aktiivne noor Kevadine koolivaheaeg Tallinna noortekeskustes lk 8

2 2 LK ARVAMUS 2 LK laste- ja noortesõbralik ETTEVÕTE SEB vastutustundliku ettevõtte eeskuju Evelin Allas «Suured teod 2013» auhinnagalal. Foto: Harry Tiits Mariann Lambing Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Alates aastast jagab Tallinna linn iga aasta lõpus välja tunnustusauhindu nendele inimestele, organisatsioonidele ja ettevõtetele, kes oma tegevusega aitavad kaasa pealinna laste- ja noortesõbralikumaks muutumisele. Tallinna spordi- ja noorsooameti korraldatud konkurss «Suured teod» tipneb alati detsembris, kui pidulikul auhinnatseremoonial kuulutatakse aasta noorsootöötaja ja edasipüüdlike noorte hulgas välja ka aasta laste- ja noortesõbralikum ettevõte. Eelmisel aastal pälvis selle tiitli SEB pank. Laste- ja noortesõbralikum ettevõte valiti välja Tallinna ettevõtlusauhinnale vastutustundliku ettevõtja kategoorias kandideerinud nominentide seast. Valiku tegi Tallinna laste- ja noortesõbraliku linna komisjon, kes tunnustas SEB puhul suurima väärtusena lisaks oma töötajate väärtustamisele peresõbralikkuse võtmes ka panga väljapoole suunatud tegevust laste ja noorte heaks. SEB tegevuse tunnustamist võib vaadata kui innustust ja eeskuju, kuidas üks ettevõte saab oma tegevusega ühiskonda mõjutada. Vastutustundlik suhtumine töötajatesse Vastutustundlikkust saab vaadelda ja sõnastada erinevalt. Panga puhul seisneb vastutustundlikkus eelkõige selles, kui usaldusväärsed on ettevõtte ja kliendi suhted. See on võimalik vaid tänu väga heale teineteisemõistmisele ja ühiste väärtuste jagamisele. Sama kehtib ka asutusesiseste suhete puhul. Kindlasti on üheks väärtustamise väljundiks konkurentsivõimeline palk, kuid olulised on ka sotsiaalsed suhted, ühine tegutsemine ja sarnased põhiväärtused. SEB kommunikatsioonijuhi ja vastutustundliku ettevõtluse suuna koordinaatori Evelin Allase sõnul on tähtis see, et töötajad tunneksid end osana organisatsioonist, mis väärtustab neid nii töötegijate kui ka isiksustena. Hea töökeskkonna ja isikliku arengu tagamiseks võimaldab SEB oma töötajatele erinevaid täienduskoolitusi, loengusarju, ühiseid ettevõtmisi ja üritusi. Lisaks pakub SEB oma töötajatele tööandjapensioni. Selleks et töötajad tunneksid ennast arvestatava osana tervikust, on neil võimalik rääkida kaasa panga tegevuse muutmisel tõhusamaks, näiteks ümarlaua kohtumiste kaudu koostöös oma kolleegidega. Igal aastal viiakse SEB töötajate hulgas läbi rahuloluküsitlus, mille põhjal tehakse põhjalik analüüs, selgitatakse välja töötajate ootused ja koostatakse meeskondlik tegevusplaan. Selleks et töötajad oskaksid vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse teemal kaasa rääkida, korraldati aasta septembris üritus «Sinu panus tulevikku!». Selle ettevõtmise kaugem perspektiiv on positiivne meeskonnatunnetus, ettevõtte edu ning seoste nägemise võime oma töö ja vastutustundliku ettevõtluse vahel. Mõeldes tänasest kaugemale, algatas SEB suveülikooli programmi, mille raames pakutakse tudengitele suviseid erialaseid praktikakohti. Lisaks sellele on neil võimalik osaleda üks-kaks korda nädalas erialastel loengutel, mida viivad läbi panga parimad eksperdid. Parimatele praktikantidele avaneb võimalus pärast õpingute lõppu SEBsse tööle asuda. SEB on aktiivselt kaastegev ka Junior Achievementi korraldataval gümnasistide töövarjupäeval. Oma töötajate väärtustamisel ja hoidmisel on tähtis pangasisene lapsesõbralikkus. Töö ja pereelu ühildamisega seotud tööandjapoolsed hüved on üheks motivaatoriks, miks töötajad tahavad SEBs töötada. Näiteks on toimunud spetsiaalsed infopäevad töötajate lastele, mille raames nad saavad tutvuda oma vanemate tööga. Väikeste laste vanematel on võimalus töötada osalise tööajaga aastal avati SEB peamajas laste mängu- ja hoiutuba töötajate lastele, mis lahendab vanemate jaoks mitmed murekohad. SEB mentorprogrammi raames toimub iga kuu viimasel esmaspäeval «Targa lapsevanema õhtukool», kus SEB Heategevusfondi vabatahtlikud ja teised töötajad saavad kuulata loenguid lastekasvatamise teemal. Sotsiaalne vastutustundlikkus SEB töötajatele on oluline anda oma panus ühiskondlikku tegevusse olla kogukonnas aktiivne kaasarääkija ja tegutseja. Ühelt poolt on töötajatel võimalik pakkuda välja ideid pangasisese töö paremaks muutmisel, samas olla ühiskondlikult vastutustundlik ja aktiivne ka väljaspool. SEB toetab oma töötajate vabatahtlikku tegevust. Kõige aktiivsemalt tegutsetakse SEB Heategevusfondi jaoks sellega tegeleb ligi 70 inimest üle Eesti aastal asutatud SEB Heategevusfondi eesmärk on koostöös sotsiaalasutustega toetada vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsi ning püsivate toetajate abil on neil lastel aasta ringi võimalus saada võrdväärsemad võimalused tavalises peres kasvavate eakaaslastega. Parim viis neid lapsi toetada on võimaldada neil erinevate tegevuste kaudu kogeda positiivseid elamusi ja arendada oma sotsiaalseid oskusi. Fond kogub annetusi ja teostab aasta ringi mitmesuguseid projekte turva- ja asenduskodudes peatuvate laste toetuseks, koordineerib kasuperede nõustamist ja annab välja stipendiume. Parim võimalus inimese aitamisel on õpetada teda kasutama olemasolevaid ressursse, sealhulgas märkama iseenda võimekust tulla toime igapäevaeluga. SEB on võtnud oma südameasjaks harida inimesi rahaga arukalt toime tulema ja olema vastutustundlik lähtuvalt oma põhitegevusest, panustades finantsharituse tõstmisele Eestis. Rahatarkuse tunde viiakse läbi vabatahtlikkuse alusel põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, samuti turva- ja asenduskodudes viibivatele noortele ning alaealistele emadele õppestipendiumi programmi raames. Rahatarkuse tunde korraldatakse täiskasvanud õppija nädala raames ka täiskasvanutele. Ettevõtlike noorte toetaja SEB toetab ka noorte inimeste ettevõtlikkust, olles projekti Ajujaht peatoetaja. Selle projekti kaudu annab pank oma panuse, et leida innovaatilisi ja keskkonnasõbralikke uuendusi. Lisaks sellele on SEB aktiivne liige ka Kaubandus-Tööstuskoja noorteprojektis «Unistused ellu». Selle aasta algusest panustab SEB Vega fondi, mis on mõeldud Eesti kõrgkoolide tudengite ja teadlaste tegevuse toetamiseks. Vega fondi eesmärk on toetada rahaliselt innovaatiliste ideede reaalset rakendamist. Oluline on kasutada heas mõttes ära meie enda inimeste võimekust, neid innustada ja toetada. Rohelise mõtteviisi teostaja SEB on hea näide sellest, kuidas suur teenindusettevõte saab oma igapäevasesse tegevusse integreerida keskkonnasäästlikkuse. Eelmise aasta kevadest pakub SEB mitmes oma pangakontoris paberivaba teenindust, minnes sammsammult üle digitaalsetele dokumentidele. Panga eesmärk on aasta lõpuks vähendada loodavate paberdokumentide hulka kontoriteeninduses vähemalt 60 protsendi võrra. Lisaks keskkonnasäästlikkusele on digitaalne asjaajamine mugavam ka klientidele. SEB keskkonnasõbralikkus väljendub ka selles, et ta on esimeste suurettevõtete hulgas Eestis, kes on läinud täielikult üle rohelise energia tarbimisele, mida iseloomustab ka otstarbekas paberi, vee ja elektri kasutamine ning prügi sorteerimine. Pangas viiakse iga kuu läbi ökoloogilise jalajälje monitooring, mis annab hea pildi ja võrdlusmomendi, kuidas olemasolevaid ressursse kasutatakse ja mida annab teha tarbimise keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Rohelise mõtteviisi põhimõtetest lähtutakse nii teenuste väljatöötamisel, igapäevateeninduses kui ka töötajate enda tarbimisharjumustes. Näiteks avaldasid panga töötajad soovi hakata käima tööl jalgratastega. SEB kui tööandja lõi omalt poolt võimalused selle teostamiseks, paigaldades jalgrattahoidlad. Kuna jalgrattakultuur on muutumas üha populaarsemaks, on plaanis luua veel üks jalgrattahoidla. Soovitused teistele ettevõtetele Ettevõtte kõige suurem väärtus on tema töötajad. Oluline on ettevõtte pidev areng uudsete, nutikate, klientide jaoks õigete ja turvaliste toodete-teenuste pakkumine. Kõige väärtuslikuma panuse ühiskonnale saab anda harides ja nõustades kliente valdkondades, milles ettevõttel on olemas ekspertteadmised ja -kogemused. SEB jagab finantskirjaoskust igas vanuses ning erinevatel elualadel tegutsevatele inimestele aasta teisel poolel on Tallinna spordi- ja noorsooametil taas plaanis alustada laste- ja noortesõbraliku ettevõtte otsinguid. Palun jälgige infot Tallinna ettevõtlusameti ja Tallinna spordi- ja noorsooameti koduleheküljelt.

3 intervjuu 3 LK Kaia Kask sihikindlalt suurte tegudeni Mariann Lambing Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Peipsi põhjakaldalt pärit Kaia Kask pälvis aasta lõpus Tallinna spordi- ja noorsooameti korraldatud tunnustusauhindade galal aasta noorsootöötaja tiitli. Kohtusin Kaiaga jaanuari lõpus Pääsküla noortekeskuses. Kas sa oled üks nendest inimestest, kes juba üsna varakult teadis, millega tulevikus soovib tegeleda? Tegelikult täpselt ei teadnud. Gümnaasiumi lõpus oli mul kaks valikut, mida edasi õppida: ühelt poolt tõmbas mind majandus, sest olin reaalainetes tugev, kuid samas oli mul ka tänu sõbrannale noorsootöö eriala silma jäänud. Käisin ka Jõhvi noortekeskuses, kus puutusin kokku väga toreda noorsootöötajaga. Tema entusiasm ja positiivne energia olid innustavad. Seega viisin paberid pedagoogilisse seminari. Pärast sisseastumiseksami vestlust selgus, et mul jäi maksimumpunktidest puudu vaid 0,5 punkti minu jaoks suur eneseületuskogemus. Sõbranna toetus ja rõõm kinnitasid samuti, et noorsootöö on minu jaoks õige valik. See eriala esitab väljakutseid, jättes samas piisavalt ruumi vabale tegutsemisele. Teise valiku puhul oleksin ma olnud rohkem raamis aastal läksin tööle Lasnamäe noortekeskusesse, sealt liikusin edasi Mahtra keskusesse ja alates aastast töötan Pääsküla noortekeskuses. Eelmise aasta lõpus tunnustati sind aasta noorsootöötaja tiitliga. Millised olid sinu mõtted ja emotsioonid? Selle tunnustuse saamine oli minu jaoks suur üllatus, sest erinevalt aastast ei läinud ma sinna auhinnagalale eriliste ootustega. Pigem olin ma seal toetamas enda noori, kes samuti ära märgiti. Vaatasin suhteliselt rahulikult enda fotot, mis võitja väljakuulutamise järel ekraanile ilmus ega reageerinud tükk aega ka pärast seda, kui minu nimi tunnustuse saajana välja hõigati. See oli ootamatu positiivne üllatus! Samal päeval oli mul ka sünnipäev, mistõttu tundus see kõik veel toredam. Emotsioonid olid laes, sest oli uskumatu, kui paljud inimesed tegelikult mulle kaasa elasid ja minuga koos rõõmustasid. Eriti tore oli see, kui noored tulid kallistama. Oled töötanud Pääsküla noortekeskuses suhteliselt pikka aega kuus aastat. Mis sind siin hoiab? Ükski koht ei hoia iseenesest kinni, oluline on ise edasi areneda ja tegutseda. Siia tööle tulles polnud mul erilisi teadmisi elektroonilisest muusikast ega ekstreemspordist, mis on selle keskuse üks spetsiifikaid. Sellesse maailma sisseelamine oli huvitav ja väljakutseid esitav kogemus, sest sinna ei võeta uut inimest kuigi kergelt vastu. Töö noortega on huvitav. Praegu toimetame aktiivselt uuenduskuuri läbinud ekstreemhalli avamise nimel. Peale selle on siin mõnus kokkuhoidev meeskond. Selles töös on usaldus ja vabadus, samuti arenguvõimalused, mida ma väga hindan. Noorsootöö mõiste võib selles valdkonnas mitte tegutsevatele inimestele segaseks jääda. Millist suhtumist sina oled kogenud, kui oled oma tööst rääkinud? Paraku arvavad tõesti päris paljud inimesed, et me tegeleme niisama aja veetmisega. Kõrvalt vaadates võibki jääda mulje, et me «mängime», kuid selle kõige taga on tegelikult palju enamat. Võtame kasvõi ekstreemhalli taasavamise teema siin on suhted, nende loomine ja hoidmine, pinge, ühel hetkel tahtmine kõigest loobuda ning siis taas eneses jõu ja tahte leidmine, ja mis peamine koostöö. Õnneks sõbrad näevad ja teavad rohkem, Kaia Kask «Suured teod 2013» auhinnagalal. kuid ühiskonnas üldiselt on noorsootöötaja roll veel suhteliselt hägune. «Eriti lihtsalt saad palka»-suhtumine ei ole aus. Võib-olla mõjuks see, kui oleksime veel rohkem nähtavamad ja kuuldavamad. Pressikajastust on küll piisavalt, kuid iseasi on see, kuidas seda tehakse millest ajakirjanikud kinni haaravad. Räägi veidi oma igapäevasest tööst noortega, sotsialiseerimisest. Noore usalduse võitmine võib olla keeruline ja pikaajaline, kuid eriti äge on kogeda seda, kuni mõni kinnine noor hakkab tasapisi avanema. Sotsialiseerimisprotsess algab sellest hetkest, kui noor keskuse uksest sisse astub. Tihti tuleb ette olukordi, kus noored küll tahaksid midagi teha, kuid ei oska alustada. Siinkohal ongi vaja järjepidevat suunamist ja samas vabaduse andmist. Individuaalne lähenemine, noorte kaasamine ja koostöö on olulised märksõnad. Kui enne tegin asju noortele, siis nüüd teen ma koos noortega. Nad on hakanud ka ise mõistma, et algusest lõpuni koos tegutsemine annab paremad tulemused ideedest sünnivad reaalsed teod. Positiivne eduelamus oli mul ühe poisiga, kes vihkas kõiki ja kõike, kuid midagi ma temas nägin. See poiss püüdis sulanduda vanemate ekstreemsportlaste seltskonda, kuid teda ei tahetud sinna eriti lasta. Aasta hiljem on temast saanud väga hea sõitja ja ürituste organiseerija. Pahatihti ei oska noored ise endas potentsiaali näha. Kuna meie meeskond on olnud suhteliselt püsiv, on usaldussuhete kujunemine loomulikum ja lihtsam. Kui on tekkinud vastastikune usaldus, siis tulevad noored väga avameelselt oma asjadest rääkima. Ausus on oluline. Mis sind su töös rõõmustab ja kurvastab? Olen heas mõttes rumalalt järjekindel ma ei kipu kergesti alla andma. Kui näen milleski või kelleski potentsiaali, pingutan viimase hetkeni. Võtan asju südamega ja südamesse. Mind rõõmustavad noorte eduelamused ja kurvastab see, kui nad tahavad loobuda. Hea tunne on see, kui sa koged noorte avanemist ja usaldust. Murettekitav on kindlasti rahateema. Asju saab teha ka väheste ressurssidega, kuid sellisel juhul võib kannatada kvaliteet. Samuti on noorte jaoks oluline reaalselt näha, et neid väärtustatakse ja nende tegevusse panustatakse, sealhulgas ka oma aega ja energiat. Samuti võib rääkida siin noorsootöötajate palkadest, sest selles vallas pole tajutavaid muutusi toimunud elamine aga läheb järjest kallimaks. Mulle meeldib mu töö, noored, teatav vabadus ja kollektiiv, kuid hea palk on ka oluline. Mis sind inimesena huvitab ja inspireerib? Vajan oma ellu vaheldust ja seetõttu muutuvad ka minu hobid. Terve elu olen tegelenud tantsimisega ja käeliste tegevustega, hiljem tekkis huvi elektroonilise muusika vastu. Lõõgastavalt ja inspireerivalt mõjub looduses käimine, eriti Tallinnast väljaspool. Mida ja kes saaks teha selleks, et noorsootöötaja tunneks rohkem, et tema tööd väärtustatakse? Oluline on aus koostöö nii oma meeskonna kui ka erinevate organisatsioonide vahel. Lisaks muidugi töös noortega. Me töötame ühes süsteemis ja ametialaselt suhtlus toimib, kuid koostöö mõttes oleks hea, kui aeg-ajalt toimuksid näiteks ühised lõbusamad koosviibimised. Tähtis on omavaheliste kogemuste jagamine, enda rolli tunnetamine tervikus. Ennast kiita on vahel raskem kui arvata võiks, seega on vajalikud ka sellised tunnustamisüritused. Eelmise aasta avalik tunnustus oli nagu kirss tordi peal ma mõistsin, et minust on saanud väga hea töötaja. Ja kommentaar Liisi Hansen kolleeg Foto: Harry Tiits Kaia on oma töös sihikindel, seab endale eesmärke ja viib need ka ellu. Viimasel paaril aastal on ta võtnud endale eesmärgiks edendada Tallinna noorte ekstreemsporti ning panna ühise eesmärgi nimel tegutsema erinevate aladega tegelevad noored, kellel varasemalt koostöötahe puudus. Pikk protsess, mille käigus valmis Pääsküla noortekeskuse uuenenud ekstreemhall, näitas, et kaasates noori, küsides nende arvamust, lastes neil endil tegutseda, saab just sellise tulemuse, mida noored ise soovivad ja seetõttu ka kõrgelt hindavad. See aga, kuidas neid noori kaasata ja koostööd tegema panna, on juba kunst omaette, mida Kaia valdab suurepäraselt. see on hea tunne. Meeskonnasisene toetamine ja tunnustamine on nagunii asendamatud. 13. veebruaril avati Pääsküla noortekeskuses uuendatud Pääsküla ekstreemhall realiseerunud idee ja unistus.

4 4 LK Noortekeskused hüppelaud ellu Noorsootöötajad rikastavad koolitunde Kristina Papsejeva Tallinna Noorsootöö Keskuse direktori asetäitja Lisa Kärp Tallinna noorte infokeskuse noorteinfo juht Tallinna Noorsootöö Keskus (TAN) tegutseb selle nimel, et koolide, noortekeskuste ja noorsootöötajate koostöö oleks tulevikus veel tõhusam ja mitmekülgsem. Kui koolid näevad noorsootööga tegelevaid asutusi oma partneritena ja oskavad ära kasutada noorsootöötajate pakutavaid võimalusi, võidavad sellest kõik osapooled. Koostöö abil on võimalik toetada noorte teadmiste, sotsiaalsete oskuste ja isiksuse arengut. Noorsootöö eesmärk on arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse saavutamine, mille aluseks on Eesti elukestva õppe strateegia aastateks Infotunnid Tallinna koolides Tallinna noorte infokeskuse ja karjäärikeskuse infotöötajad korraldavad juba üle seitsme aasta tasuta infotunde koolidele nii eesti kui ka vene keeles. Teemad toetavad enamasti koolide olemasolevaid õppekavu. Infotöötajad annavad infotunde järgmistel teemadel: tervisekasvatus, riskikäitumine, karjääriõpe ja rahvusvaheline noorsootöö. Soovi korral käsitletakse teemasid vastavalt noorte, noorsootöötajate, õpetajate ja lastevanemate ootustele ja vajadustele. Näiteks aasta alguses lisati noorte soovil infotundide hulka eetika- ja käitumisteemaline koolitus. Samuti on noortel suur huvi arvuti- ja mobiilimängude sõltuvuste teema vastu. Mullu toimus 158 infotundi ja neis osales 3154 koolinoort, kelle käest küsiti ka tagasisidet, millistel teemadel nad veel infotunde sooviksid. Kõige rohkem soovivad koolinoored infot e-sigareti ja selle kahjulikkuse, sõltuvusainete mõjust tervisele ning seksuaalsusega seotud teemade kohta. Sellest õppeaastast on TANi töötajad tugevdanud mitmekülgset koostööd koolide õpetajate ja tugipersonaliga, et pakkuda noortele koolirutiini vaheldust ning rikastada koolitunde mitteformaalsete õppemeetoditega. Kopli noortekeskuse klassihommikud Kopli noortekeskus alustas klassihommikute korraldamist aasta detsembris. Programmi jooksul said noored tutvuda keskusega, meisterdada jõuluehteid ja küpsetada piparkooke. Klassihommiku teemadeks on meeskonnatöö ja lapse õigused, millest iga klass valib endale huvipakkuva teema. Esimese teema puhul harjutatakse meeskonnatööd ja analüüsitakse seda koos lastega. Laste õiguste teema selgitamisel lähtutakse ÜRO lapse õiguste konventsioonist. Õpetajad jäid klassihommikutega väga rahule ja leidsid, et aktiivsed tegevused toovad koolitundidesse värskust ja meeldivad väga nii lastele endile kui ka õpetajatele. MONO arendavad töötoad TANi mobiilsed noorsootöötajad korraldavad alates jaanuarist Tallinna koolide klassidele oskuste arendamise töötubasid erinevatel teemadel meeskonnatööst riskikäitumise ja sõltuvusaineteni. Praegu osalevad Ristiku põhikool, Tallinna Südalinna kool ja Tallinna ühisgümnaasium, kuid peagi liituvad töötubadega uued koolid. Ristiku põhikooli sotsiaalpedagoog Piret Kull-Miller on koostööga rahul: «Tallinna Noorsootöö Keskusega teeme koostööd juba mitmendat aastat. Noorsootöötajad on käinud meie koolis oma teadmisi jagamas ja nii on info jõudnud ka nende noorteni, kes noortekeskusi omal algatusel ei külastaks. Noorsootöötajad on rääkinud noortele nii alkoholist, uimastitest kui tubakast. Õpilased ja õpetajad on töötubadega väga rahule jäänud. Oleme tänulikud, et noorsootöötajad on aidanud õpilaste jaoks koolipäeva vaheldusrikkamaks muuta.» Pääsküla noortekeskuse noorsootöötajad inimeseõpetuse tundides 2013/2014. õppeaastal alustati Pääsküla gümnaasiumiga koostöös ühist juhtprojekti, mille raames toimuvad kord kuus 5. või 6. klassi inimeseõpetuse tunnid Pääsküla noortekeskuses. Järgnevast õppeaastast kaasatakse teisigi piirkonna koole. Seni on inimeseõpetuse tundide raames toimuv koostöö läinud edukalt. Pääsküla gümnaasiumi sotsiaalpedagoog ja inimeseõpetuse õpetaja Tiina Saarpuu jagab oma kogemust: «Ettepanek viia inimeseõpetuse tunde läbi noortekeskuses oli põnev ja uudne. Kindlasti annab palju juurde tundide toimumine koolivälises keskkonnas õppetöö muutub mitmekesisemaks ning õpilased saavad uusi kogemusi ja teadmisi. Noortekeskuses toimunud tunnid on mõjutanud noorte õpimotivatsiooni. Kooli ja noortekeskuse vahelise koostöö kaudu saame luua paremad tingimused noorte mitmekülgseks arenguks.» TAN koolitab aastal hoolitseb TAN noorsootöötajate põhjaliku täiendamise ja koolitamise eest, et koolidele pakutavad infotunnid ja koolitused oleksid jätkuvalt kvaliteetsed ja sisukad ning noorsootöötajad oma valdkondades kompetentsed. Esimesel poolaastal keskendutakse noorsootöötajate koolitustel sõltuvusprobleemidele ning seksuaalharidusele, teisel poolaastal lisanduvad teadliku tarbimise, tervislike eluviiside ning vaimse tervise teemad. Koolitusprogrammid on koostatud selleks, et noorsootöötajatel oleks süvendatud teadmised konkreetsetel teemadel, mis annaks võimaluse rikastada formaalhariduslikke tunde ning käsitleda õppekavaga haakuvaid teemasid veidi teistsuguse nurga alt. Noorsootöötajaid harivad tunnustatud spetsialistid ning koostöös nendega valmivad ka senisest pikemad ja põhjalikumad koolitused, mida noorsootöötajad omakorda juba koolides läbi hakkavad viima. Koolituste teemadeks on sõltuvushäired, seksuaaltervis, teadlik tarbimine ning vaimne tervis. Igas valdkonnas koostatakse ka korduvkohtumistega tegevusprogramm, mis loob soodsad võimalused noore hoiakute ja sotsiaalsete oskuste kujundamiseks ning tema teadmiste süvendamiseks. Tallinna Noorsootöö Keskus on Tallinna spordi- ja noorsooameti allasutus, mis koordineerib ülelinnalist noorsootööd läbi kuue noortekeskuse (Kesklinna, Kopli, Kristiine, Pääsküla, Järve, Männiku noortekeskus), Tallinna noorte karjäärikeskuse ja Tallinna noorte infokeskuse. Lisaks tegeleb TAN mobiilse ning rahvusvahelise noorsootööga. Pääsküla ekstreemhalli avamine tänavu 13. veebruaril. Gert Nõgu (bmx-rattur) Koostöö noortega viib suured unistused täide Kaia Kask Pääsküla noortekeskuse juhataja 13. veebruaril avati Pääsküla noortekeskuses uue sisuga ekstreemhall. See on üks kahest pargist Tallinnas, kus ekstreemspordi harrastajatel on võimalus sisetingimustes sõitmas ja võistlemas käia. Kui üle kahekümne noore ekstreemsportlase aasta suvel esimest korda kohtusid, oli mõtteid palju ja tegutsemissoov suur. Meenutades seda 1,5 aasta pikkust noorte tehtud tööd, võib täie kindlusega väita, et uuendatud park oli ootamist väärt sellesse on panustatud oma energiat ja aega. Siinkohal toon välja nende noormeeste nimed, kes nii nõu kui jõuga olid selle ettevalmistusperioodi vältel olemas ja abistamas ning tänu kellele saavad nii suured kui väikesed ekstreemspordisõbrad taas värskes pargis sõita. Madis Kukk, Hendrik Gross, Gert Nõgu, Mats-Kaarel Ruus, Erik Pirn, Evert Lubja, Erik-Olev Orgo, Rene Lutterus, Johannas Gustav Varkki ja Sten-Jaago Vesso teiega on olnud tore koostööd teha ja tunda tegutsemistahet erinevate alade sõitjate vahel. Suur aitäh teile! Kogemus on näidanud, et noored väärtustavad rohkem neid asju, mille loomises nad ise on osalenud oma mõtete, tahte ja kätega loonud. Need aktiivsed noored ekstreemsportlased on ennast tõestanud (eelkõige iseendale) nii edukate sõitjatena kui ka teotahteliste ja aktiivsete noortena. Noorsootöötajate usalduse ja austuse olete igatahes võitnud. Pääsküla noortekeskuse ekstreemhalli võistlustesarja avab 22. märtsil toimuv trikirulluisuvõistlus, kus uisutajad Eestist ning ka naabermaadest on oodatud omavahel mõõtu võtma ja trikitama. Pääsküla noortekeskuse ekstreemhall on ekstreemspordisõpradele avatud esmaspäevast laupäevani ning eelneval registreerimisel ka pühapäeviti. Esmaspäevast reedeni võib meid külastada kella , laupäeviti ning pühapäeviti Tallinna noortekeskuste kaardiga on päeva maksumus 2 eurot, ilma kaardita 3 eurot. Pääsküla noortekeskuse ja ekstreem halli kohta leiab täpsemat informatsiooni paaskyla või Facebooki lehelt noortekeskus

5 mobiilne noorsootöö 5 LK Stuttgart West mobiilsed noorsootöötajad koolis pikapäevarühma tegevusi läbi viimas. Foto: Annegrete Johanson MNT Märkame, Naudime, Teeme koos noortega ja noortele Annegrete Johanson MTÜ RuaCrew projektijuht «Nad on õigupoolest kogu aeg meie jaoks olemas. Ma tunnen end kindlalt, kui tean, et võin Petra poole pöörduda.» 22-aastane noormees, kes on neli aastat teinud koostööd Winnendeni mobiilse noorsootöö sotsiaalpedagoogi Petraga. Mobiilne noorsootöö kui moesõna Mobiilne noorsootöö (MNT) on ühele osale noortega tegelevate spetsialistide jaoks nagu viimaste aastate moesõna, samas on piisavalt inimesi, kes ei ole sellest sõnapaarist kuulnudki. Siinkohal peab tunnistama, et kohati pole noortega töötavate spetsialistide teadlikkus noorsootööst ja selle võimalustest piisaval määral teadvustatud. Praktilise töö tegijatele võib olla selline tõdemus jahmatav. Jaanuari lõpus toimus Tallinnas SA Tallinna Koolitervishoid ja Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti eestvedamisel seminar, kus kolleegid Norrast tutvustasid oma tööd outreach work. Eestis on praegu kasutusel peamiselt mõisted tänavatöö ja mobiilne noorsootöö. Viimane neist on laiahaardelisem, hõlmates lisaks tänavatööle ka tööd gruppidega, individuaalset tööd noorega ja kogukonnatööd. Mobiilse noorsootöö arendamisega tegelenud professor Walther Specht Saksamaalt tõdes, et mõistete paljususe (erinev sõnastus, sama tähendus) on loonud see, et paljud riigid kipuvad leiutama jalgratast, tutvumata USAst pärit algmaterjaliga. Erinevad võimalused erinevatele noortele Tänavatöö on ennekõike tänavatel ja kaubanduskeskustes aega veetvate noortega kontakti loomine ning vajadusel nende nõustamine, suunamine ja toetamine, ent on veel teisigi võimalusi tööks sihtgrupi noortega, et arendada nende sotsiaalseid oskusi ning ühtlasi tutvustada muid alternatiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Rühmatöö formaat annab sobiva võimaluse probleemse käitumisega noorte arendamiseks. Käitumisprobleemidega noortel võib olla raskusi täiskasvanute usaldamisega, mistõttu võib olla keeruline nendega individuaalselt kontakti saada. Rühmatöö ja koos osalemine tekitab turvalisema tunde ning selle käigus arenevad noore meeskonnatöö- ja sotsiaalsed oskused. Kord nädalas aset leidvate kohtumiste raames viiakse mitteformaalse õppe kaudu läbi erinevaid arendavaid tegevusi. Siinkohal on peamine see, et rühmatöö ei meenutaks koolitundi ega oleks üks kohustustest. Usaldusliku suhte tekkimiseks on vaja luua grupis hea õhkkond kedagi ei sildistata ega tooda esile osalejate negatiivseid külgi või puudusi. Rühmajuhid püüavad leida positiivset ja noortes peituvaid tugevaid külgi, et neid siis edasi arendada. See kõik annab noortele võimaluse ennast teostada ja parandada tavaliselt suhteliselt madalat enesehinnangut. Oluline on kaasamine ja väärtustamine. Noorte endi loodud minispordiplats Winnendenis. Muutused aga ei teki üleöö. Töö noortega on pikaajaline protsess, mis nõuab järjepidevust ja kannatlikkust. Olukorra teeb lihtsamaks ja samas ka tõhusamaks erinevate osapoolte lapsevanemad, lastekaitse, kool, alaealiste komisjon ja teised võrgustikulülid koostöö. Teiste riikide praktika ja ressurss aasta alguses tutvustasid Norra kolleegid Drammenis tehtavat tööd ja selle põhialuseid. Sealne võrgustikutöö toimimine ja arvestatav outreachtiimi inimressurss on kadestamisväärne. Tallinnas on kaheksa linnaosa, kus elab kokku umbes noort. Siin on kolm põhikohaga ja viis projektipõhist mobiilset noorsootöötajat. Oslos seevastu on kesklinna piirkonnas out reach-meeskonnas töötavaid inimesi 40 ning lisaks veel linnaosade tiimid. MTÜ RuaCrew projektijuht ja IS- Foto: Annegrete Johanson MO (International Society for Mobile Youth Work) liige Annegrete Johanson, kes on alates aastast mobiilse noorsootööga seotud olnud ning seda arendanud, viibis aasta veebruaris nädala Saksamaal, tutvudes Stuttgardis ja selle ümbruses erinevate mobiilse noorsootöö asutustega. Ülevaade oli põhjalik ning töö piirkonniti üsna erinev. Saksamaal on mobiilse noorsootööga tegeletud 1970ndatest, kuid mitte kõikides linnades. Baden-Württemberg on eriline seetõttu, et seal on mobiilne noorsootöö peaaegu kõikjale levinud, mujal Saksamaal see paraku nii ei ole. Ka seal on probleemkohaks see, et kasutusel on erinevaid sõnapaarid ning töö ei ole niivõrd järjekindel ja mudeliks vormitud, kui see on mobiilses noorsootöös. Saksamaal toimub sarnaselt Eestiga linnaosapõhine mobiilne noorsootöö. Erinevuseks on aga see, et selles valdkonnas tegutseb ka piisaval hulgal mehi. Mobiilse noorsootöö asutuses töötavad mehed ja naised koos. Tänavatöö meeskond moodustatakse soospetsiifika põhiselt mees ja naine paaris. Töötajate arv linnaosades jääb kahe kuni üheksa inimese vahele. Paljud mobiilse noorsootöö keskused on mittetulundusühingud, mis saavad iga-aastaselt linnalt, noorsooametist raha ning ei pea muretsema järgmise aasta ressursside pärast, kuna sõlmitud on koostöölepingud. Lisaks toetab nende tegevust ka riik. Kuna noored on teadlikud mobiilsest noorsootööst ja tulevad ise kohale, pole vajadus tänavatöö järele enam märkimisväärselt suur. Siiski on sotsiaalpedagoogide sõnul äärmiselt oluline vähemalt kord nädalas käia tänavatel, et saada kontakti uute noortegruppidega ning hoida kontakti juba töös olevate noortega. Peamiselt levib informatsioon noorelt noorele suust suhu meetodil. Saksamaal on praegu kõige suurem rõhk individuaalsel tööl. Sihtgrupiks on aastased noored, kuid suurima osakaaluga on aastased, kes seisavad silmitsi töötuse, elukoha puudumise, koolitee poolelijätmisega ja nendest tulenevalt teiste murepunktidega. MIS on RuaCrew? MTÜ RuaCrew on mittetulundusühing, mis on loodud riskinoorte aitamiseks ja seda tööd tehakse läbi mitmete projektide. Olulisel kohal on mobiilne noorsootöö, mille kaudu püütakse leida üles riskinoored, kes vajaksid toetavamaid ja läbimõeldumaid vaba aja tegevusi, mis muuhulgas arendaksid ka nende sotsiaalseid oskusi. Nende noortega püütakse luua usalduslik kontakt. Keskendutakse eelkõige noore enda tugevatele külgedele ja aidatakse tal nendest teadlikuks saada. Toetamise ja suunamisega on võimalik ennetada seadusrikkumisi. Toimuvad rühmategevused riskigrupi noortele. Samuti on võimalik tellida mitmeid treeningprogramme ja osutatakse nii psühholoogilist kui ka sotsiaalpedagoogilist nõustamist. Tähtis roll on vabatahtlike tööl. Juba praegu on organisatsioonil mitmeid püsivaid vabatahtlikke, kuid otsitakse ka uusi vabatahtliku töö arendamine. Infot mittetulundusorganisatsiooni tegemiste kohta leiad leheküljelt Mobiilse noorsootöö seminar Tallinnas 3. aprillil algusega kell 10 leiab koostöös Tallinna Ülikooli pedagoogilise seminariga aset mobiilse noorsootöö seminar. See toimub Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetatud juhtprojekti «MNT kui kompleksne lähenemine: märkame noori tänaval, kodus, koolis!» raames. Külalisprofessorina tuleb taas Eestisse professor Walther Specht, kes aastal ISMO ja Tallinna Laste Turvakeskuse koostööprojekti raames mobiilse noorsootöö mõiste Eestisse tõi. Lisaks tutvustatakse selle projekti tegevusraamistikku, kogemusi ja avastusi mobiilse noorsootöö 1,5-aastase rakendamise järel. Toimuvad töötoad, kus osalejatel on võimalik tutvuda mobiilse noorsootöö meetoditega ja praktiliste katsetustega Eestis grupitöö, individuaalne töö, tänavatöö, kogukonnatöö ja sotsiaalruumi analüüs. Kohtumine toimub Tallinna Ülikooli pedagoogilises seminaris. Seminari sissejuhatuseks viiakse läbi sotsiaalne aktsioon «Kas Hernehirmutisel on tulevikku?», mille eesmärgiks on teavitada avalikkust mobiilse noorsootöö ja selle sihtrühma olemasolust ja olemusest. Infot selle aktsiooni kohta saab jälgida Facebooki leheküljelt facebook.com/events/ /.

6 6 LK Noorteühendused Noorte Valijate Liiga mis ja milleks? Marju Tamp Eesti Noorteühenduste Liit, LYV projektijuht Vaatamata sellele, milline on sinu arvamus Euroopa Liidu kohta Euroopa Parlamendis võetakse vastu otsuseid, mis muudavad sinu igapäevaelu. Seega on otsuste tegemises kaasarääkimine tähtis nii sinu kui ühiskonna jaoks. League of Young Voters (LYV) ehk Noorte Valijate Liiga on poliitilistelt neutraalne algatus, mille eesmärk on europarlamendi valimise eel tõstatada noori puudutavaid muresid ja ootusi. LYV on üleeuroopalise noortelt noortele algatus kõik tegevused viivad läbi noored ja need on suunatud noortele olemasolevatele ja tulevastele valijatele vanuses Eestis korraldab Noorte Valijate Liiga tegevust Eesti Noorteühenduste Liit koostöös sadade vabatahtlike ja mitmete vabakonna organisatsioonidega. Eelmisel europarlamendi valimisel ei kasutanud oma hääleõigust ligi 75 protsenti noortest valijatest seda peamiselt üldise infopuuduse tõttu. Vähese osalemise tulemusena on noorte inimeste vajaduste ja huvide esindatus europarlamendis murettekitavalt madal Euroopa noori puudutavad teemad jäävad reeglina tähelepanuta. Lisaks noorte valmisaktiivsuse ärgitamisele püüab Noorte Valijate Liiga tuua kokku need Euroopa noored, kes soovivad kaasa rääkida neid puudutavate otsuste tegemises. «Sellel projektil on korraga kaks eesmärki. Üks on muidugi kasvatada noorte valijate teadlikkust ja huvi Euroopa Parlamendi valimise ning tegevuste vastu. Teine eesmärk on poliitikutele näitamine, et Eesti noor valija on olemas ja ootab, et Euroopa tasandil tema huvide eest võideldakse,» võttis projekti eesmärgid lühidalt kokku LYV Eesti projektijuht Marju Tamp. Üritused, kus ootame sinu aktiivset osavõttu riigikogu simulatsioon (koostöös TLÜ riigiteaduste instituudi üliõpilasnõukogu Civitasega, eelregistreerimisega) Tartu valimisdebatt (korraldab Euroopa Parlamendi infobüroo) Euroopa osaluskohvik (igas maakonnas) Valgamaa debatt Narva debatt (vene keeles) 5.05 Pärnu debatt 6.05 Tallinna debatt noorimate Euroopa Parlamendi kandidaatidega 7.05 ENLi liikmesorganisatsioonide debatt Tallinnas Euroopa Majas (koostöös Euroopa Parlamendi infobürooga) 8.05 Tartu debatt Tallinna valimisdebatt (korraldab Euroopa Parlamendi infobüroo) Viljandi debatt Jõhvi debatt (eesti keeles) Liidu tegevuste raames arutatakse teemasid, mis on noortele olulised ja huvipakkuvad ning praegu ka Eestis ja Euroopas ühiskondlikult aktuaalsed. Noortele antakse võimalus võtta osa üleeuroopalisest projektist, milles osalemise kaudu omandatud teadmised tõstavad noorte kodaniku- ja valimisaktiivsust. Mis toimub Eestis? Noorte Valijate Liiga raames korraldavad noored üle Eesti teavitusüritusi, debatte ja üle-eestilise Euroopa osaluskohviku. Väitlusi viivad läbi Euroopa Parlamenti kandideerivad erakonnaliikmed, üksikkandidaadid ja teised poliitiliselt aktiivsed inimesed. Otsene kontakt noorte ja kandideerijate vahel loob võimaluse avatumaks dialoogiks. Noored saavad juba eos selgema pildi, millised kandidaadid plaanivad hakata tegelema nende jaoks oluliste teemadega Euroopa tasandil. Euroopa osaluskohvik sarnaneb oma meetmete poolest Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatud osaluskohvikutega. Erinevalt varasematest osaluskohvikutest, kus osalesid noored vanusepiiranguta, on europarlamendi kohvikusse oodatud aastased noored. Arutelu all olevad küsimused puudutavad Euroopas toimuvate sündmuste ja muutuste seotust meie kodukandiga Rail Balticu peatumine väikestes külades, europarlamendis sätestatud noortekvoot, võitlus mitmekordsete hinnavahedega Euroopa Liidus, Erasmus+ programmi võimaluste kasutamine Eesti raames. Vältimaks Noorte Valijate Liiga seotust mõne konkreetse erakonnaga, sõlmivad selle projekti läbiviijad kõikide erakondadega hea tava leppe. Mida sina saad teha? Kõik Eesti noored saavad oma sõna sekka öelda meie Facebooki lehel (League of Young Voters Estonia) või osaledes meie korraldatavatel üritustel üle Eesti. Kellel tekib suurem huvi või soov kaasa aidata, võib alati liituda liiga meeskonnaga. Kohtumiseni leheküljel facebook.com/nooredvalima ja meie üritustel! ENL noorte osalust väärtustav ja toetav organisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 43 Eestis tegutsevat noorteühendust, 15 maakondlikku noortekogu ja 70 noortevolikogu. EN- Li missiooniks on esindada, kaasata ja toetada noorteühendusi läbi koostööja arenguvõimaluste loomise. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas. ENL korraldab noorte osalust toetavaid kampaaniaid ja projekte ning on esindatud mitmetes nõukodades ja otsustuskogudes, mis tegelevad Eestis noortevaldkonna probleemidega. ENL on korraldanud Varivalimisi, mille abil tõstetakse noorte osalusaktiivsust ja teadlikkust poliitikas ning ühtlasi valmistatakse ette liikumist valimisea langetamise suunas. Liikmeskonda arendavad suurkoolitused talvelaager ja suvekool. ENL tunnustab oma liikmete häid ettevõtmisi Parima Noorteprojekti auhinnaga ning valib igal aastal ka Kõige Nooremat, aasta tegijat, noortesõbralikemat väljaannet ja ajakirjanikku, et tunnustada nii ENLi kui ka noortevaldkonda oluliselt panustanud inimesi ja organisatsioone. ENL räägib aktiivselt kaasa noori ja noorteorganisatsioone puudutavate seaduste kujundamisel, seisab noorteorganisatsioonide suurema ja läbipaistvama rahastamise eest ning arendab liikmesorganisatsioone erinevate koolitusprogrammide läbiviimisega. Samuti on ENL aktiivne osaleja Euroopa tasandil noori puudutavate otsuste mõjutamises. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiab leheküljelt ÜLESKUTSE NOORTELE ENLis toimuvad mitmed sündmused ja koolitused, mille korralduses saavad kaasa lüüa asjalikud, rõõmsameelsed ja ennast proovile panna soovivad noored! Paneme kokku sündmuste korraldusmeeskonna, kellele usaldatakse ENLi kevadseminari, suvekooli, sügisseminari, jõulupeo ja talvekooli ettevalmistamine ja läbiviimine. Korraldusmeeskond alustab tegevust aprillis ja tõmbab otsad kokku aasta märtsis. Täpsema info selle üleskutse kohta leiad ENLi koduleheküljelt: Olete oodatud osalema meie tegemistes!

7 projektitöö Riskilaste ja -noorte toetamine läbi noortekeskuste 7 LK Eesti noortekeskuste uus ühine projekt riskioludes elavate noorte heaks Heidi Paabort Eesti ANKi tegevjuht Viimastel kuudel on meedias jutuks olnud uued toetusvõimalused töös riskioludes elavate noortega. Suured toetusnumbrid ja keerukad programmide nimetused on tavalugejale tihti hoomamatud. Mis on nende nimetuste ja summade taga? Kes neid toetusi saavad ja mida reaalselt ära tehakse? Noorsootöö strateegia aruanne toob välja, et Eestis on jätkuvalt suur hulk noori, kelle arenguvõimalustele avaldab mõju vaesus, mistõttu on noorsootööl oluline roll vaesuse kahjustava mõju vähendamisel ja sotsiaalse tõrjutuse riski ennetamisel. Kuna vanemate ja kohalike omavalitsuste piiratud ressursid vähendavad noorte võimalusi noorsootöös osaleda, on lähiaastate prioriteediks vältida olukorda, kus kujuneb välja noortegrupp, kes jääb kõrvale kõikidest võimalustest, tekitades seeläbi täiendava ühiskonna kihistumise. Õigeaegse ja asjakohase tegelemise kaudu on võimalik vähendada soovimatuid tagajärgi ning suurendada riskigruppi sattunud laste ja noorte sotsiaalset võimekust ja sidusust. 17. märtsil sai alguse Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK), mis on eestkosteorganisatsioon 110-le Eesti noortekeskusele, suurprojekt «Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste». Selle projekti eesmärk on ennetada eelkirjeldatud olukorra tekkimist. Projekti toetab Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programm «Riskilapsed ja -noored» avatud taotlusvooru «Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja -noori on paranenud» kaudu ,49 euroga. Täna ei saa me veel rääkida tulemustest, kuid saame anda ülevaate planeeritud tegevustest. Sellesse projekti on kaasatud kõik maakonnad kokku 65 piirkonda ja 86 noortekeskust üle Eesti. Projekti kaudu püütakse suurendada 7 26-aastaste riskioludes elavate noorte heaolu ja noorsootöösse kaasatust ning arendada erinevate tegevuste kaudu nende sotsiaalseid oskusi. Projekti tegevused keskenduvad erinevatele tegevustasanditele ja põhinevad eelkõige ennetustegevusel. Esmalt vaadatakse üle 65 piirkonna kohaliku tasandi valdkondade ülesed noorte tugi- ja võrgustikusüsteemid ning koolitatakse välja tegutsema hakkavad spetsialistid. Seejärel alustatakse ühistegevuste korraldamist noortekeskuste, koolide, noorteühingute, lastevanemate ja võrgustikuliikmete vahel. Kohaliku tasandi tegevuste rakendamisel on suur rõhk laste ja noorte sotsiaalsete oskuste arendamisele suunatud huvitegevusel (avatakse 69 uut noorte väljapakutud huviringi), huvipõhiste metoodikate (toetatakse 60 uut noorte huvigruppi) kasutamisel ning laagrite korraldamisel (28 piirkonda). Akadeemilisele fookusele suunatusest tuleb huvitegevuse tundides senisest enam pöörata tähelepanu suhete ja suhtlemisega seonduvatele teemadele ning teadmistele need mõjutavad oluliselt laste ja noorte toimetulekut. Noortekeskuste tegevuses ongi põhirõhk sotsialiseerimisel, sotsiaalsete oskuste õppimisel ja hoiakute muutmisel. Huvipõhiste ringide/metoodikate rakendamise puhul soovime sisse tuua ja juurutada pedagoogikaid, mida kasutavad erinevad koostööpartnerid Norras, Islandil ja ka Eestis. Esimese metoodika «Yo Pro» töötasid välja Norra, Itaalia, Poola, Rootsi ja Inglismaa eksperdid. Selle metoodika kasutamise eesmärk on tõsta noorte osalemise aktiivsust neid puudutavates otsustusprotsessides. Teine metoodika «ART agressiivsuse asendamise treening» on teaduspõhine lähenemine, mis aitab noortel vähendada agressiivsust ja seeläbi ka vägivalda, luues alternatiivseid suhtumisi ja uusi käitumismudeleid. Sotsiaalsete oskuste arendamiseks kasutatakse kunsti erinevaid väljundeid. Kolmas metoodika «LØFT/SFA ehk lahendustele fokusseeritud lähenemine» on edukalt kasutatav meeskonnatöös, konfliktide lahendamisel, enesearendamisel, suhete loomisel ja strateegiate arendamisel. Neljas metoodika «Kompass» on välja töötatud Taanis. Selle metoodika raames kasutatakse disainmõtlemist erinevate lahenduste väljatöötamisel. Lisaks soovime selle projekti raames kohandada noortekeskuste tarbeks ka kahte Eestis juba rakendatavat metoodikat elamuspedagoogikat (seikluskasvatus) ja draamaõpet. Nende metoodikate koolitused toimuvad koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga. Noorte leidmiseks ja tegevustesse kaasamiseks kasutame mobiilse noorsootöö võimalusi (44 piirkonnas). Mobiilne noorsootöö on suunatud eelkõige nendele riskikäitumisega noortele, kes traditsiooniliste asutuste või avatud noorsootöö pakutavate teenusteni ei jõua või on nendest erinevatel põhjustel eemaldunud. Mobiilse noorsootöö põhiülesandeks on koostöös noortega arendada nende sotsiaalseid oskusi, toetades noori nende igapäevaelus ning ennetades korduvõigusrikkumisi. Noortega kontakti saavutamiseks on projekti tegevuskavas ette nähtud mobiilse noorsootöö nelja alasuuna kasutamist tänavatöö, töö internetis, teenuse tagamine noorte kogunemiskohtades ja teenuse osutamine teises piirkonnas. Kümnes piirkonnas üle Eesti luuakse noorte toetamiseks spetsiaalsed haridusja sotsiaalprogrammid. Nimetatud programmide raames keskendume tõenduspõhistele metoodikatele, mille kaudu arendame noortes loovust, mõtlemisvõimet, toimetulekuoskusi, meeskonnavaimu, vastutustunnet ja muid olulisi oskusi. Tähelepanu on pööratud mitteformaalsele kogemusõppele ja kontaktnoorsootööle. Tähtis roll on noore vabatahtlikul kaasatusel võimalus ja õigus osaleda ning panustada talle sobivas vormis ja mahus. Kuna meie sihtgrupiks on eelkõige õigusrikkumisi toime pannud noored, saavad nad programmides osalemise kaudu võtta vastutuse tekitatud kahjude eest ja need heastada. Haridus- ja sotsiaalprogrammide puhul võetakse eeskuju Islandi noorte rehabilitatsiooniprogrammidest, kus üks programm kestab noore jaoks nädalat. Eesti tasandil on eesmärgiks arendada Eesti ANKi kui noorsootööorganisatsiooni võimekust ning suurendada noorsootöötajate ja teiste valdkonnaga seotud spetsialistide ja vabatahtlike pädevust riskioludes elavate laste kaasamiseks. Selleks korraldatakse noorsootöötajaid toetavaid mentorlustegevusi ja heade praktikate seminare, koostatakse veebipõhiseid õppevideoid ning palju muud. Kogu projekti koordineerimisel on abiks ekspertide grupp, kuhu kuuluvad lisaks Eesti ANKi esindajatele ka esindajad noortevaldkonna katusorganisatsioonidest (Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorsootöötajate Ühendus), temaatilised ühingud (MTÜ Urban Style, MTÜ RuaCrew), välispartner Ungdom & Fritid Norrast ja ülikoolidest (Tallinna Ülikooli pedagoogiline seminar, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia). Ekspertgrupi liikmed annavad sisendeid valitud tegevuste arendamiseks ja analüüsimiseks. Koostöös kahe noorsootööd õpetava kõrgkooliga valitakse välja parimad võimalused tehtava töö hindamiseks. Tudengid saavad kasutada projektitemaatikat oma kursuse- ja lõputööde tegemiseks. Välispartneriga korraldatakse ühine õppevisiit Norrasse ning leitakse koolitajad erinevatele Eestis toimuvatele koolitustele. Eesti ANK Eesti ANK on üleriigiline katusorganisatsioon, mis ühendab Eesti avatud noorsootöö meetodil tegutsevaid noorsootööasutusi. Peamisteks eesmärkideks on arendada ja tõsta Eestis noorsootöö teenuste kvaliteeti, esindada nii noortekeskuste kui ka noorsootöötajate huve ning arendada vajaduspõhist koostööd erinevate osapoolte vahel aastal viis Eesti ANK ellu viis projekti, mille raames tehti koostööd 198 ehk 90% Eesti noortekeskustega aasta laiahaardelisem koostöö oli Eesti ANKil Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatava programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» raames. Selle aasta peamisteks märksõnadeks on ühingu mõjusus ja mainekujundus, ANKi liikmete kaasamismehhanismi rakendamine, noortekeskuste enesehindamismudeli loomine ja katsetamine, uute metoodikate juurutamine noortekeskustes ning sealsete kohapealsete tegevuste toetamisvõimaluste otsimine ja koordineerimine. Toetajateks on haridus- ja teadusministeerium, hasartmängumaksu nõukogu, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Šveitsi Vabaühenduste Fond ja EMP Norra riskilaste ja noorte programm. Lisainfo: VISIOON Eelkõige usume, et projektis osalenud noored (prognoositakse noore kaasatust ja pea osalust) on sotsiaalselt avatumad, oskavad näha seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel, on aktiivsemad ja julgemad oma arvamust avaldama ning saavad elus hästi hakkama. Paranenud on koostöö piirkonna spetsialistide ja asutuste vahel, haridusasutustesse on sisse viidud noorsootöö meetodid ja muu oskusteave ning seeläbi on paranenud laste õpitulemused ja koolikäitumine. Lisaks paraneb projektitegevuse tulemusel noorsootöö teenuste kvaliteet ja kättesaadavus üle Eesti, suureneb Eesti ANKi kui noorsootöö organisatsiooni võimekus riskilastega tegelemisel, suureneb noortekeskuste noorsootöötajate ja teiste seotud spetsialistide ja vabatahtlike pädevus noortega töötamisel ning valmisolek vastavate tegevuste pakkumisel erinevates piirkondades. Infot Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) erinevate tegevuste, sealhulgas kajastatud projekti kohta leiad leheküljelt

8 8 LK aktiivne noor Kevadine koolivaheaeg Tallinna noortekeskustes märtsini kestval koolivaheajal pakuvad Tallinna noorte keskused mitmekülgseid tegevusi igas eas noortele. Toimuvad linnalaagrid, ekskursioonid, harivad kohtumised ja huvitavad õpitoad. 17. MÄRTS kell 14 kunsti- ja meisterdamispäev Mähe vabaajakeskuses 18. MÄRTS kunstiprogramm «Kevadlilled» Männiku noortekeskuses Järve noortekeskuses lauamängude nädal kell 14 «Dota 2» võistlus Kopli noortekeskuses, vajalik eelregistreerimine kell 14 pärliloomade meisterdamine Kristiine noortekeskuses kell 14 «Milleks mulle jalgratas?» Mähe vabaajakeskuses kell kunstiprogramm «Kevadlilled» Männiku noortekeskuses kell 16 kohtumine skautidega Pääsküla noortekeskuses kell 16 suur ühismaal Kopli noortekeskuses kell 16 meisterdamisklubi Männiku noortekeskuses kell mängulised vestlusringid suitsetamisest, alkoholist ja energiajookidest Kristiine noortekeskuses 19. MÄRTS kell 14 St. Patricku päeva tähistamine Pääsküla noortekeskuses kell 14 pildiraami kaunistamine Kristiine noortekeskuses kell 14 liikluspäev Mähe vabaajakeskuses. Ilusa ilma korral rattaretk ja piknik Viimsi poolsaarele. kell 14 Ülemiste veejaama külastus Männiku noortekeskusega, vajalik on eelregistreerimine kuni 18.03, kell 16 õhupallikunst Kopli noortekeskus kell 16 tarbekunsti töötuba suur marionett hiina draakon Kopli noortekeskuses kell 16 kätehügieeni õpituba Kristiine noortekeskuses 21. MÄRTS kell 12 spordipäev Kopli noorte keskuses, eelregistreerimine kell 14 kaunistuste meisterdamine Kristiine noortekeskuses kell 14 kunstiprogramm «Kevadlilled» Männiku noortekeskuses kell 14 «Näita ennast!» Pääsküla noortekeskuses kell teatevõistlused Kristiine noortekeskuses kell 16 Estonia teatri külastus Männiku noortekeskusega, vajalik eelregistreerimine kuni 18.03, kell 17 kokandustöötuba Kristiine noortekeskuses kell 17 noorte õhtu ja öö Mähe vabaajakeskuses kell 18 žongleerimisklubi Männiku noortekeskuses kell 12 trikirulluisutajate võistlus Pääsküla noortekeskuses 22. MÄRTS kell 13 trikirulluisutajate võistlus Pääsküla noortekeskuses LINNALAAGRID kella 9 17 Haabersti noortekeskuses kevadine linnalaager Lisainfo: info@haabersti.ee või telefonil Mustamäe avatud noortekeskuses linnalaager Kontakt ja lisainfo: Karolina Määr, mank@mank.ee Noortekeskuste kontaktid Kopli noortekeskus Kopli 98, Tallinn tel , , kopli@taninfo.ee Männiku noortekeskus Männiku tee 96, Tallinn tel , manniku@taninfo.ee Kristiine noortekeskus Sõpruse pst 4a, Tallinn tel , kristiine@taninfo.ee Pääsküla noortekeskus Rännaku pst 1, Tallinn tel , paaskyla@taninfo.ee Mähe Vaba Aja Keskus Aianduse tee 64a, Tallinn tel mahe@piritavak.ee syndmused Järve noortekeskus Alajaama 1, Tallinn tel , jarve@taninfo.ee Kose Vaba Aja Keskus Puhkekodu tee 55b, Tallinn tel kose@piritavak.ee Lasnamäe Noortekeskus Kahu 4, Tallinn tel , lasnamae@noortekeskus.ee MÄRTS kell 14 krepp-paberist lilleõite meisterdamine Kristiine noortekeskuses kell 16 parkuurijate töötuba Pääsküla noortekeskuses kell 16 «Sina suudad ka!» Kopli noortekeskuses kell 16 aaretejaht Kristiine noortekeskuses kell 16 Skyparki batuudikeskuse külastus Mähe vabaajakeskusega kell 16 voolimis- ja keraamikaklubi Savinäpud Männiku noortekeskuses kell 17 sariüritus «(sub)kult.uurne?» Kopli noortekeskuses kell 17 elektroonilise muusika töötuba Pääsküla noortekeskuses Olete oodatud aktiivselt osalema! Lisainfot leiate Tallinna Noorsootöö Keskuse kodulehelt või noortekeskuste kodulehekülgedelt. Haabersti Vaba Aja Keskus Õismäe tee 88a, Tallinn tel , info@haabersti.ee Mustamäe Avatud Noortekeskus Ehitajate tee 82 tel mank@mank.ee Kodurahu tuultes Tallinna linna noortevolikogu Tallinna linna noortevolikogu liikmete seas on nii aktiivseid eesti kui ka vene rahvusest noori, kellele on lõimumise teema südamelähedane. Ühisel initsiatiivil sündis Kodurahu programmi raames Tallinna noortele mõeldud mälumängusari «Mis? Kus? Millal?». See intellektuaalne mälumäng sai alguse Venemaalt, kus see on juba aastakümneid tele-eetris püsinud, loendamatuid auhindu võitnud ja sadu miljoneid vaatajaid vaimustanud. Tallinna linna noortevolikogu kutsub kõiki Tallinna aastaseid noori selles mängus osalema. Voorud: 17. aprill 1. eelvoor 24. aprill 2. eelvoor 1. mai 3. eelvoor 8. mai 4. eelvoor 15. mai finaal Registreeru: miskusmillal.webs.com või facebook.com/tallinna.noortevolikogu Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Peatoimetaja Mariann Lambing mariann.lambing@tallinnlv.ee Tallinna NOORTENÄDAL