III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID"

Transkriptio

1 III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID TALLINN November 2001

2 - 2 - Kokkutuleku programmikolleegium: Tiit Kirss ja Irja Alakivi, Eesti Linnade Liidu büroo Helena Johansson, Soome Omavalitsusliidu büroo Kokkutuleku koordinaator ja kogumiku toimetaja: Ettekannete tõlked ja tekstitöötlus (lintidelt): Omavalitsuste profiilide ning hinnangute ja ettepanekute tõlked: Keeletoimetajad: Kujundus ja teostus: Väljaandja: Irja Alakivi, Eesti Linnade Liidu büroo Margit Kuusk ja Tõnu Seilenthal Ruta Alakivi Lilian Lukka (eesti keel) BaltRam Print OÜ Eesti Linnade Liidu büroo ISBN: Ettekannete sisu peegeldab autorite seisukohti. Kasutamise puhul viidata autoritele ja käesolevale kogumikule kui allikale. Kokkutulekut ja trükise väljaandmist toetas Euroopa Komisjoni Sõpruskoostöö programm

3 - 3 - SISUKORD SISUKORD... 3 SAATEKS... 7 KOKKUTULEKU KAVA... 9 ETTEKANDED I PLENAARISTUNG...13 AVASÕNAD JA TERVITUS Andrus Ansip TERVITUS Mart Laar TERVITUS Jaakko Blomberg TERVITUS Ain Kalmaru TERVITUS JA NÄGEMUS OMAVALITSUSTE SÕPRUSKOSTÖÖ ULATUSEST Mikko Pukkinen TARTU JA TAMPERE, KÜMME AASTAT SÕPRUSLINNAKOOSTÖÖD Pertti Paltila TARTU JA TURU ÜLIKOOLID KUIDAS LUUAKSE SIDEMEID Kari Niinistö SÕPRUSOMAVALITSUSTE ÜHISTEGEVUS KUI EUROOPALIK KOOSTÖÖVORM Katri-Liis Lepik ja Kaimo Käärmann ETTEVÕTLUSMENT ORITE ROLL EESTI JA SOOME VAHELISES ÄRIS Antero Partanen II PLENAARISTUNG...23 EUROOPA LIIT EUROOPA IDENTITEET, VÕIMALUSED PIIRKONNA IDENTITEEDI, RAHVUSLIKU IDENTITEEDI JA KULTUURILIS E IDENTITEEDI SÄILITAMISEKS JA ARENDAMISEKS Irma Pellinen EESTI JA SOOME MIS ÜHENDAB, MIS ERISTAB, MIS TEEB TUGEVAMAKS Kulle Raig ÜLDISED ARENGUSUUNDUMUSED JA KAASAEGSE RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTETE OMAKSVÕTMINE JA JÄRGIMINE EUROOPAS, EESTIS JA SOOMES Prof Jussi S. Jauhiainen III PLENAARISTUNG...33 HALDUSTERRITORIAALNE REFORM EESTIS JA OMAVALITSUSTE VALMISOLEK MUUTUSTEKS Tarmo Loodus REGIONAALPOLIITIKA EESTIS AASTAL Toivo Asmer KOHALIKE OMAVALITSUSTE HALDUSKORRALDUSE MUUDATUSED SOOMES Arto Luhtala MILLISES SUUNAS PEAKS TOIMUMA KOHALIKE OMAVALITSUSTE ARENG? Garri Raagmaa I PARALLEELSEMINAR...42 SÕPRUSOMAVALITSUSTE KOOSTÖÖ KUI EUROOPA LIIDUGA LÄHITUTVUSE LOOMISE VÕTI Anna-Liisa Kasurinen HELSINGI -TALLINNA EUREGIO: ALGUSAASTAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID Toomas Sepp SÕPRUSKOOSTÖÖ ULATUMINE PÕHIOSAS VENE KEELT KÕNELEVATESSE PIIRKONDADESSE EESTIS Valdek Murd SOOME OMAVALITSUSTE SÕPRUSSIDEMEID KIRDE-EESTI OMAVALITSUSTEGA. SILLAMÄE JA NOKIA SÕPRUSLINNAKOOSTÖÖ ALGUS JA TOIMIMINE Markku Rahikkala RAHVUSLIK VIHAVAEN SUURENEV VÕI VÄHENEV PROBLEEM. LINNADE, VALDADE JA KOLMANDA SEKTORI PANUS RAHVUSLIKU VIHKAMISE VÄHENDAMISSE Peeter Rehema RAHVUSLIKUD LAHKHELID, KAS PROBLEEMID VÄHENEVAD VÕI TULEB NEID JUURDE? Taina Saarenpää II PARALLEELSEMINAR...51 KOHALIKU OMAVALITSUSE UUENDUS EESTIS EUROOPA LIIDU NÕUDEID SILMAS PIDADES VÕI EESTI VAJADUSTEGA ARVESTADES Andrus Ansip

4 - 4 - KOHALIKU JA REGIONAALSE HALDUSKORRALDUSE MÕJU ÄÄREMAADE ARENDAMISELE Keijo Sahrman LOODUS- JA KULTUURIVÄÄRTUSTE KAITSEST NING EKSPONEERIMISEST TÕUSEV KASU ELANIKKONNALE, PAIKKONNALE JA KOHALIKULE OMAVALITSUSELE Urmas Aava INTERREG III A, LÕUNA-SOOME RANNIKUPIIRKOND JA EESTI NING REGIONAALSETES PROGRAMMIDES OSALEMISE TULEMUSI JA TULEVIKUVÄLJAVAATEID SOOME KOGEMUSTE PÕHJAL Pauli Rautama REGIONAALSETES PROGRAMMIDES OSALEMISE TULEMUSI JA TULEVIKUVÄLJAVAATEID EESTI VAATEPUNKTIST Deiw Rahumägi III PARALLEELSEMINAR...60 INVESTEERINGUTOETUSED KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE: PRAKTIKA, TEOORIA JA VÕIMALUSED EESTI NÄITEL Marko Pomerants, MPA SOOME VALLAMAASTIKU ARENGUVISIOONE Markku Möllari HALDUSKORRALDUSLIKE MUUTUSTE TULEVIKUSUUNDUMUSTEST Erkki Mennola LÕPP-PLENAARISTUNGIL ESITATUD KOKKUVÕTTED PARALLEELSEMINARIDE TÖÖST...68 SEMINAR UUED VÄLJAKUTSED SÕPRUSLINNADE JA -VALDADE KOOSTÖÖS JA ÜHISTEGEVUSES Raportöör Kulle Raig SEMINAR OMAVALITSUSTE JA REGIOONIDE EUROOPA Raportöör Garri Raagmaa SEMINAR HALDUSUUENDU SLIKKE SUUNDUMUSI EESTIS JA SOOMES Raportöör Erkki Mennola LÕPPSÕNA Väino Kull KOKKUTULEKUL OSALENUD LINNADE JA VALDADE PROFIILE I. EESTI LINNAD JA VALLAD...73 HARKU VALD JÕHVI LINN KAARMA VALD PAIDE LINN PAIKUSE VALD PALAMUSE VALD PALDISKI LINN PÄRNU LINN SAKU VALD SUURE-JAANI LINN TALLINNA LINN TARTU LINN VILJANDI LINN VÄIKE-MAARJA VALD VÄNDRA ALEV SOOME LINNAD JA VALLAD...82 ANJALANKOSKI LINN EURA VALD EVIJÄRVI VALD HAAPAJÄRVI LINN HALIKKO VALD HAUSJÄRVI VALD JANAKKALA VALD JOKIOISTE VALD JUANKOSKI LINN JÄRVENPÄÄ LINN KIIKALA VALD KOTKA LINN KULLAA VALD LAPPEENRANTA LINN LAUKAA VALD LOIMAA LINN MIETOISTE VALD NOKIA LINN PYHÄJOE VALD SALO LINN SEINÄJOE LINN VAASA LINN YLÖJÄRVI VALD ÜLEVAADE KONVERENTSI JA PARALLEELSEMINARIDE KOHTA ANTUD HINNANGUTEST JA ESITATUD ETTEPANEKUTEST Irja Alakivi ja Kristel Joonasson

5 - 5 - ESIMENE KONVERENTSIPÄEV 6. SEPTEMBRIL 2001 I III PLENAARISTUNG I PARALLEELSEMINAR UUED VÄLJAKUTSED SÕPRUSLINNADE JA -VALDADE KOOSTÖÖS JA ÜHISTEGEVUSES II PARALLEELSEMINAR OMAVALITSUSTE JA REGIOONIDE EUROOPA III PARALLEELSEMINAR HALDUSUUENDUSLIKKE SUUNDUMUSI EESTIS JA SOOMES LISAMATERJALID IKKA PAISTAB SEESAMA PÄIKE - TARTU ÜLIKOOL JA SOOME AASTAT RÄPINA KANGASALA KOOSTÖÖD JA ÜLEVAADE A TEGEMISTEST Raini Kiukas SOOME-EESTI SELTSIDE LIIT OMAVALITSUSÜKSUSED ON ERINEVAD SOOME HALDUSJAOTUS KOKKUTULEKUL OSALESID SOOMEST EESTI HALDUSJAOTUS KOKKUTULEKUL OSALESID EESTIST...119

6 - 6 -

7 - 7 - SAATEKS Eesti-Soome sõpruslinnade ja -valdade III kokkutuleku korraldamine oli ette nähtud Eesti Omavalitsusliitude ja Soome Omavalitsusliidu aasta koostöölepingus. Kokkutuleku korraldamine toimus Eesti Linnade Liidu ja Soome Omavalitsusliidu tihedas koostöös. Üldise infojagamise Eestis korraldas Eesti Linnade Liit, Soomes aga Soome Omavalitsusliit. Kokkutuleku peasihtrühmaks olid kohalike omavalitsusüksuste, s.o linnade ja valdade esindajad. Kokkutuleku ettevalmistamisse andis oma panuse Tartu Linnavalitsuse välissuhete teenistus, korraldades 5. septembri õhtuse vastuvõtu nn varajastele saabujatele. Soome-Eesti Seltside Liit pühendas vahetult enne kokkutulekut valminud ajakirja viro.nyt numbri Eesti ja Soome linnade ning valdade vahelisele koostööle. Eesti Instituut Soomes andis lahkelt loa kasutada oma kultuurikalendri materjale. Korraldamise põhiraskust kandis Eesti Linnade Liidu büroo. Esimese teavitamis- ja registreerimisvooru lõpptähtajaks oli registreerunud vähe osaleda soovijaid. Viidi läbi täiendav infojagamine. Märgatav huvi kokkutuleku vastu tärkas pärast seda, kui linnades-valdades märgati, et korraldajate poolt on kokku pandud tõsise ja huvipakkuva sisuga konverentsikava. Kokkutuleku korraldamisel pöörati tähelepanu nii säästlikkusele, keskkonnahoiule, kohaliku toodangu ja kohalike teenuste eelistamise põhimõtte rakendamisele, erivajadustega osalejatega arvestamisele kui ka soolise tasakaalu taotlemisele esinejate, eesistujate, moderaatorite ja raportööride valikul. Näiteks olid konverentsimapid valmistatud teisesest toormest ja toodetud Räpina Paberivabrikus. Kokkutulekut rahastati osalemistasudest. Euroopa Liidu sõpruskoostöö programmist taotleti kokkutuleku läbiviimiseks toetust ja selleks eraldati eurot. Kokkutulekust võtsid osa 42 Soome linna ja valla ning 12 organisatsiooni või asutuse esindajad. Eesti poolelt oli esindajaid 42 linnast ja vallast ning 17 organisatsioonist. Teiste hulgas osalesid kokkutulekul ja esinesid tervitussõnavõttude või ettekannetega Eesti Vabariigi peaminister Mart Laar, siseminister Tarmo Loodus, regionaalminister Toivo Asmer, Soome suursaadik Eestis Jaakko Blomberg, valitsusnõunik Arto Luhtala. Konverentsil ja seminaridel oli ka nn vabakuulajaid, s.o külalisi, kes olid palunud luba ettekannete kuulamiseks. Kokkutuleku juhtideeks oli paikkondliku arengu edendamine sõpruskoostöö meetoditega, üldistest arengusuundumustest ülevaate saamine, kogemuste vahetamine. Kõike seda Euroopa Liidu laienemist silmas pidades. Kokkutuleku programmi sisulise osa moodustas konverents, mis toimus esimesel päeval, 6. septembril plenaaristungitena Vanemuise kontserdisaalis ja teisel päeval, 7. septembril paralleelseminaridena ja lõppplenaaristungina Atlantise konverentsikeskuses. Kokkutuleku vaba aja programmi kuulusid kaks pidulikku koosviibimist. 5. septembril toimus Toomel Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis Tartu Linnavolikogu esimehe Peeter Tulviste vastuvõtt nn varajastele saabujatele. 6. septembri õhtu veedeti restoranis ja ööklubis Atlantis. 7. septembril oli kõigil osalejatel, kes selleks soovi avaldasid, võimalus osa võtta kahetunnisest bussiekskursioonist Tartu linna vaatamisväärsustega tutvumiseks. Ettekandjate ringi kuulus nii tipp-poliitikuid ja -ametnikke kui ka ülikoolide õppejõude, sidusametkondade ja - organisatsioonide esindajaid, pikaajaliste praktiliste kogemustega tegijaid mitmetest valdkondadest ja haldustasanditelt. Esinejate, eesistujate, moderaatorite ja raportööridena hõivati 42 inimest. Konverentsi plenaaristungitest ja seminaridest ning ootustest ja soovidest järgmise kokkutuleku osas saadi tagasisidet osalejate poolt täidetud hindamislehtedelt. Konverentsi ja kokkutulekut loeti tulemusrikkaks ning ootustele vastavaks. Kuna konverentsikeelteks olid eesti ja soome keel, siis ilmuvad ka konverentsikogumikud nii eesti kui ka soome keeles ja need tehakse kättesaadavaks kõigile omavalitsustele Eestis ja Soomes, konverentsil osalenud organisatsioonidele, raamatukogudele. Kokkutuleku korraldajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa kokkutuleku ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning kokkutuleku materjalidest kogumiku koostamisele. Irja Alakivi ja Helena Johansson Koordinaatorid

8 - 8 -

9 - 9 - KOKKUTULEKU KAVA Kolmapäev, 5. september Sõpruslinnade ja -valdade omavahel korraldatud kokkusaamised Kaugemate külaliste saabumine Tartusse (ühisbussid Tallinnast kell ja kell 19.00) Tartu linnavolikogu esimehe Peeter Tulviste vastuvõtt Toomel TÜ Ajaloo Muuseumis Neljapäev, 6. september Lähemate külaliste saabumine, tasuta parkimine Vanemuise ülemises parklas. Ühisbuss Tallinnast Registreerumine, tervituskohv ja suupisted Konverents Euroopa Liidu laienemine paikkondlikku arengut silmas pidades Toimumise koht ja aeg 6.septembril: Vanemuise Kontserdimaja, Vanemuise tn 6, Tartu, algus kell Toimumise koht ja aeg 7. septembril: Atlantise konverentsikeskus, Narva mnt 2, Tartu, algus kell Reede, 7. september Kogunemine Atlantise Konverentsikeskuse seminarisaalidesse I-III, Narva mnt Paralleelseminarid Lõpp-plenaaristung Lõunasöök Linnaekskursioon Tartu huvikohtadesse soomekeelse giidiga (registreerunutele) AVATSEREMOONIA ja I PLENAARISTUNG KOGEMUSI EESTI JA SOOME SÕPRUSLINNADE JA -VALDADE ÜHISTEGEVUSEST Eesistujad Jaanus Tamkivi, Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees, Kuressaare linnapea, Eesti Mikko Pukkinen, Soome Omavalitsusliidu valitsuse aseesimees, Soome Konverentsi avatseremoonia koos Eesti hümniga/maamme lauluga Avasõnad ja tervitus, Tartu linnapea Andrus Ansip Tervitus, EV peaminister Mart Laar Tervitus, Jaakko Blomberg, Soome Suursaadik Tervitus, Ain Kalmaru, Eesti Linnade Liidu büroo direktor Tervitus ja nägemus omavalitsuste sõpruskoostöö ulatusest Mikko Pukkinen, Soome Omavalitsusliidu valitsuse aseesimees, linnapea Tartu ja Tampere, kümme aastat sõpruslinnakoostööd Pertti Paltila, Tampere Linnavalitsus, rahvusvaheliste suhete juhataja Tartu ja Turu ülikoolid kuidas luuakse sidemeid Prof. Kari Niinistö, Turu Ülikool, Tartu Ülikooli külalisprofessor Sõprusomavalitsuste ühistegevus kui euroopalik koostöövorm Katri-Liis Lepik ja Kaimo Käärmann, Eesti Linnade Liidu büroo sõprusomavalitsuste koostöö sekretärid Ettevõtlusmentorite roll Eesti ja Soome vahelises äris Antero Partanen, Yrityskummit ry, Lohja piirkond, Soome Lõunasöök Vanemuise Kontserdimajas II PLENAARISTUNG EUROOPA LIIT- EUROOPA IDENTITEET, VÕIMALUSED RAHVUSLIKU IDENTITEEDI JA KULTUURI SÄILITAMISEKS NING PAIKKONDADE/REGIOONIDE ARENDAMINE JA ÜLDISED ARENGUSUUNDUMUSED Eesistujad Tarmo Loodus, EV siseminister, Eesti Kulle Raig, Soome - Eesti Seltside Liidu peasekretär, Soome Euroopa Liit Euroopa identiteet, võimalused piirkonna identiteedi, rahvusliku identiteedi ja kultuurilise identiteedi säilitamiseks ja arendamiseks Irma Pellinen, volikogu esinaine, Haukipudase Linnavolikogu Eesti ja Soome - mis ühendab, mis eristab, mis teeb tugevamaks

10 Kulle Raig, Soome - Eesti Seltside Liidu peasekretär, Soome Üldised arengusuundumused ja kaasaegse ruumilise planeerimise põhimõtete omaksvõtmine ja järgimine Euroopas, Eestis ja Soomes Prof Jussi Jauhiainen, Helsingi Ülikool ja Tartu Ülikool Kohvipaus III PLENAARISTUNG KOHALIKE OMAVALITSUSTE HALDUSKORRALDUSE UUENDAMINE Eesistujad Risto Ranta, Uusimaa maakonnavalitsuse esimees, Soome Ain Kalmaru, Eesti Linnade Liidu büroo direktor, Eesti Haldusterritoriaalne reform Eestis ja omavalitsuste valmisolek muutusteks Tarmo Loodus, EV siseminister Regionaalpoliitika Eestis aastal 2002 Toivo Asmer, EV regionaalminister Kohalike omavalitsuste halduskorralduse muudatused Soomes Arto Luhtala, administratsioonidirektor, Soome Siseministeerium Millises suunas peaks toimuma kohalike omavalitsuste areng - teadlase vaatepunkt Garri Raagmaa, PhD, Tartu Ülikool Kokkuvõte plenaaristungitest ja esimese konverentsipäeva lõpetamine Tarmo Loodus, EV siseminister Õhtusöök ja meeleahutus restoranis/ööklubis Atlantis, Narva mnt 2 Reede, 7. september ESIMENE PARALLEELSEMINAR, Atlantise konverentsikeskuse suur saal UUED VÄLJAKUTSED SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOOSTÖÖS JA ÜHISTEGEVUSES Eesistujad Kalle Toomet, Kehtna vallavanem, Eesti Sirkka Kotola, Kotka linn, Soome Moderaator Katri-Liis Lepik, Eesti Linnade Liidu büroo sõpruskoostöö sekretär, Eesti Raportöör Kulle Raig, Soome - Eesti Seltside Liit, Soome Sõprusomavalitsuste koostöö kui Euroopa Liiduga lähitutvuse loomise võti Anna-Liisa Kasurinen, Kotka Linnavalitsuse esimees Osalejate kommentaarid ja arutelu * Helsingi-Tallinna Euregio: algusaastad ja arenguperspektiivid Toomas Sepp, Tallinna linnasekretär, Olli Keinänen, Helsingi lähikoostöösekretär * Helsingi-Tallinna Euregio: juriidilised aspektid, koostöömudeli loomine Aku Sorainen, Sorainen i Õigusbüroo Kohvipaus * Sõpruskoostöö ulatumine põhiosas vene keelt kõnelevatesse piirkondadesse Eestis Valdek Murd, Sillamäe Linnavolikogu esimees * Soome omavalitsuste sõprussidemeid Kirde-Eesti omavalitsustega. Sillamäe ja Nokia sõpruslinnakoostöö algus ja toimimine Markku Rahikkala, Nokia linnapea Rahvuslik vihavaen suurenev või vähenev probleem. Linnade, valdade ja kolmanda sektori panus rahvusliku vihavaenu vähendamisse. * Peeter Rehema, Tartu Politseiprefektuuri pressiesindaja Rahvuslikud lahkhelid, kas probleemid vähenevad või tuleb neid juurde? * Taina Saarenpää, URBAN projekt, Vantaa Kokkuvõtete tegemine ja valmistumine plenaaristungiks Eesistujad, moderaator, raportöör Teistel paralleelseminaridel osalejad ühinevad suure saali rahvaga lõpp-plenaaristungiks TEINE PARALLEELSEMINAR, Atlantise konverentsikeskuse II saal OMAVALITSUSTE JA REGIOONIDE EUROOPA Eesistujad Moderaator Raportöör Marika Linntam, EV Välisministeeriumi Euroopa integratsiooni osakond, atašee, Eesti Anne Holmlund, Ulvila Linnavolikogu esinaine, Soome Tiit Kirss, Eesti Linnade Liidu büroo asedirektor, Eesti Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli geograafia instituut, Eesti

11 Kohaliku omavalitsuse uuendus Eestis Euroopa Liidu nõudeid silmas pidades või Eesti vajadustega arvestades Andrus Ansip, Tartu linnapea, Eesti omavalitsuste esindaja CLRAE-s Osalejate kommentaarid ja arutelu Kohaliku ja regionaalse halduskorralduse mõju ääremaade arendamisele Keijo Sahrman, Regionaal- ja ettevõtlusarengu üksuse juhataja, Soome Omavalitsusliit, Soome Osalejate kommentaarid ja arutelu Loodus- ja kultuuriväärtuste kaitsest ja eksponeerimisest tõusev kasu elanikkonnale, paikkonnale ja kohalikule omavalitsusele Urmas Aava, Häädemeeste vallavanem, Eesti Osalejate kommentaarid ja arutelu Kohvipaus Interreg III A Lõuna-Soome rannikupiirkond ja Eesti ning regionaalsetes programmides osalemise tulemusi ja tulevikuväljavaateid Soome kogemuste põhjal Pauli Rautama, Interreg III A sekretariaadi liige, Soome Regionaalsetes programmides osalemise tulemusi ja tulevikuväljavaateid Eesti vaatepunktist. Deiw Rahumägi, EV Siseministeeriumi asekantsler Kokkuvõtete tegemine ja valmistumine plenaaristungiks, siirdumine suurde saali Eesistujad, moderaator, raportöör KOLMAS PARALLEELSEMINAR, Atlantise Konverentsikeskuse III saal HALDUSUUENDUSLIKKE SUUNDUMUSI EESTIS JA SOOMES Eesistujad Andres Taimla, Riigikogu liige, Eesti Hannele Lehto-Laurila, Raisio Linnavalitsuse liige, Soome Moderaator Ille Allsaar, Eesti Linnade Liidu büroo peaspetsialist, Eesti Raportöör Erkki Mennola, haldusteaduste doktor, dotsent, Tampere Ülikool, Soome Investeeringutoetused kohalikele omavalitsustele: praktika, teooria ja võimalused Eesti näitel Marko Pomerants, Lääne-Viru maavanem, Eesti Osalejate kommentaarid ja arutelu Soome vallamaastiku arenguvisioone Markku Möllari, peainspektor, Soome siseministeerium Osalejate kommentaarid ja arutelu Kohvipaus Omavalitsuse ja riigi suhe Eesti vaatepunkt Andres Taimla, Riigikogu liige, Paide linnavolikogu liige, Eesti Osalejate kommentaarid ja arutelu Halduskorralduslike muutuste tulevikusuundumustest Erkki Mennola, dotsent, Tampere Ülikool, Soome Kokkuvõtete tegemine ja valmistumine lõpp-plenaaristungiks Kokkuvõtete tegemine ja valmistumine plenaaristungiks, siirdumine suurde saali Eesistujad, moderaator, raportöör LÕPP-PLENAARISTUNG Eesistujad Jaanus Tamkivi, Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees, Eesti Heikki Telakivi, Soome Omavalitsusliidu rahvusvaheliste suhete juhataja, Soome Ain Kalmaru, Eesti Linnade Liidu büroo direktor, Eesti Andrus Ansip, Tartu linnapea, Eesti Paralleelseminaride raportöörid esitavad lühiülevaate a 5 minutit Kulle Raig, Garri Raagmaa, Erkki Mennola Lõpetamine ja head soovid, Andrus Ansip, Tartu linnapea Lõunasöök restoranis Atlantis

12 - 12 -

13 I PLENAARISTUNG ETTEKANDED I PLENAARISTUNG AVASÕNAD JA TERVITUS (lindistuse põhjal) Andrus Ansip Tartu linnapea Austatud härra peaminister, härra siseminister, austatud härra suursaadik, head Soome sõbrad ja kaasmaalased! Tere tulemast kolmandale Eesti ja Soome sõprusomavalitsuste konverentsile! Tere tulemast Tartusse! Kui 1990ndate algul oli kombeks öelda, et igal eestlasel on oma Soome sõber, siis nüüd võime kindlalt väita, et peaaegu igal Eesti linnal ja vallal on sõprusvald või -linn Soomes. Aga me peame ka tunnistama, et Soome sõbrad on omale Eesti sõbrad ise kasvatanud, sest Soome omavalitsuste roll Eesti omavalitsuste taastamisel on olnud ülimalt suur. Tartu linnapeana on mul hea meel meenutada, et Eesti Linnade Liidu taastamise eestvedaja oli toonane Tartu linnapea Toomas Mendelson. Eesti Linnade Liidu taastamine oleks aga olnud mõeldamatu ilma Soome sõsarorganisatsiooni omakasupüüdmatu abita ja ainult tänu Suomen Kuntaliittole osutus võimalikuks meie linnade liidu taastamine aastal. Märkimisväärseks verstapostiks meie koostöös sai Soome ja Eesti kohalike omavalitsuste ühiskonverents Tamperes, millest võttis osa koguni 111 Eesti kohaliku omavalitsuse esindajat. Head Soome sõbrad, te olete alati olnud meile headeks nõuandjateks ning teil on jätkunud meie jaoks alati aega. Tänan teid südamest abi eest, mida olete osutanud meie kohalike omavalitsuste taasloomisel ja ülesehitamisel. Tugevdagu see koosviibimine meie sõprust veelgi. Soovin kõigile viljakat koostööd ja meeleolukaid päevi Tartus. TERVITUS (lindistuse põhjal) Mart Laar Eesti Vabariigi peaminister Lugupeetud härra siseminister, härra linnapea, volikogu esimees, härra suursaadik, lugupeetud omavalitsusjuhid Eestist ja Soomest, head sõbrad! On sügavalt sümboolne, et selline kogunemine leiab aset just siin, Vanemuise teatrimaja juures. Aastal 1869 toimus just Vanemuise seltsi eestvedamisel ja korraldamisel esimene eesti üldlaulupidu, kus eesti rahvas, maarahvas, tuli kokku ja laulis ennast rahvuseks. Paljuski sellesama meie ühise hümni abil, mida me äsja koos laulsime, ning mis väga selgelt sümboliseerib meie kokkukuuluvust ning seda, kuidas meie rahvad, eesti ja soome rahvas, on läbi aegade ühiselt parema tuleviku poole pürginud ning ühiseid plaane pidanud. Mul on hea meel, et pärast aastakümneid kestnud vägivaldset eraldatust on meie koostöö viimase kümne aasta jooksul kasvanud ning arenenud. Selle üheks väljenduseks on see tänane ettevõtmine, mille põhieelduseks on aga reaalne koostöö just erinevate omavalitsusüksuste vahel. Selgelt on näha, et lähitulevikus, kui ka Eesti jõuab Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmesriigiks, aitab see koostööle tegelikult väga palju kaasa. Liitumisel Euroopa Liiduga võime tunda uhkust, et osaleme ühe riigina Euroopa palge kujundamisel. Eesti puhul ei peaks seda väga palju ka vähendama asjaolu, et Eesti läheb Euroopasse ühe kõige vaesema uue liikmesriigina. Vaadates seda arengut, mis on toimunud just samasuguste riikidega varasemate liitumisprotsesside käigus, on selgelt näha, kuivõrd palju kiirema arengu on see just sellistele riikidele taganud. Osa sellest on ka Euroopa Liidu abivahendite, struktuurivahendite kasutamisel, mida Eesti praeguse seisuga saaks aastas kuni kolme miljardi krooni eest. Juhul kui Eestil õnnestub saavutada eristaatus, mitte põlevkivile, vaid oma põlevkiviregioonile ehk Virumaale, siis kasvab see summa võib-olla veelgi.

14 I PLENAARISTUNG Rääkides Euroopa Liidust, märgitakse tõepoolest üsna tihti, kuipalju üks või teine riik on sellest liikmelisusest võitnud. Minu meelest tuleks aga pöörata vähemalt sama palju tähelepanu asjaolule, kui palju on sellest võitnud selle riigi sees asuvad erinevad regioonid, mida varem on peetud mahajäänuteks. Üks Euroopa Liidu selgeid põhimõtteid on ju see, et raha ei suunata mitte niivõrd suurtesse keskustesse, vaid ühtlaselt üle maa. See on oluline just selleks, et iga Euroopa liikmesriik areneks ühtlaselt, et selles riigis oleks inimestel hea elada ning võimalus oma unistusi teostada igal pool, mitte ainult ühes-kahes kohas. Loomulikult on selleni pikk tee nii Eestis kui ka Soomes, ja meil on hea näha, et see töö, mis on Eestis juba alanud erinevate infrastruktuuriobjektide ehitamisel ja rajamisel, võib küll suvel meile tekitada suuri probleeme liiklemisel, kuid on ometi tegelikult aluseks parema tulemuse saavutamisel ka riigi ja maa ühtlasemal regionaalsel arengul. Selleks et neid vahendeid kasutada, on loomulikult vaja teha kõvasti tööd, on vajalik tunda hästi Euroopa Liidu regionaalpoliitika toimimist ning olla suutlik välja töötama rahastamist väärivaid projekte. Selleks tuleb aga omakorda tõsta haldussuutlikkust, sest vastasel juhul ei garanteeri keegi, et raha tõesti abivajajani jõuab. Juba praegu on Eestile tehtud etteheiteid, tihtipeale vaadates just meie omavalitsusüksuste poolt tulevaid projekte, et need pole ette valmistatud piisaval tasemel ja selletõttu on üks või teine hea idee võibolla jäänud ka teostamata. Selles suhtes on väga oluline kõikvõimaliku koostöö arendamine linnade vahel Linnade Liidus, koostöö valitsuse ja omavalitsuste vahel ning eriti koostöö teiste riikide ja regioonidega Euroopas. Täna on meil mõtet just seda rõhutada, sest ka siin on täna meie seas omavalitsusi, kes on just koostöös soome partneritega suutnud lõigata üsna suurt tulu ja üsna suurt kasu erinevatest Euroopa Liidu abiprojektidest ja fondidest, selleks et ühisel jõul midagi ette võtta ning ühisel jõul kogu Läänemere piirkonda arendada. Selles suhtes on vajadus paremini Euroopa Liidu võimalikke abisummasid kasutada, vajalik on lisastiimul nii koostööks kui ka omavalitsusüksuste ühinemiseks. Loomulikult on veel üks aspekt kogu sellel protsessil, mis käimas on. Nimelt paneb Euroopasse integreerumise protsess meid mõtlema, mõtlema just tulevikule ja seda ette planeerima. Ainult niimoodi on võimalik astuda neid samme, mis on õiged ja vajalikud, ja mitte lihtsalt mõttetult ära kulutada neid abisummasid, mis on meil võimalik olnud saada. Ma arvan, et sellist tulevikku suunatud mõtlemist ei ole tõesti vaja ainult niiöelda raha kättesaamiseks, vaid selleks, et seda kogu meie piirkonna, mõlema maa ja meie kodukohtade arendamiseks ära kasutada. Siin on Eestil õige palju õppida just Soome omavalitsusüksuste kogemusest. Soome on üks riike ja maid ja rahvaid, kes on kahtlematult olnud Euroopa Liidus edukas. Ja seda paljuski tänu sellele, et Soome on suhtunud Euroopa Liitu realistlikult. Euroopa Liidust on üritatud võtta kõike seda, mis seal on hea, ja samal ajal on mõeldud ikkagi jätkuvalt oma soomeugriliku jonnakusega, oma peaga. Ma arvan, et selline kombinatsioon oma eripära hoidmisest ja teiselt poolt aktiivsest kaasalöömisest kõikidest avatud Euroopas pakutavatest võimalustest on üks nendest teguritest, mis on taganud edu Soomele, ning mida ka Eesti, nii omavalitsused kui ka laiemalt eesti inimesed võiksid tõsiselt õppida. Vaadates meie ees olevaid probleeme, on loomulikult lihtne näha Euroopa Liidu peamist kasu selles, et meil on keegi, keda pidevalt süüdistada ja kellele näpuga näidata, üteldes, et kui meil endal läheb midagi halvasti, kui on mingisuguse rumalusega kuskil hakkama saadud, siis süüdi selles ei ole jumala eest mitte meie ise, vaid Euroopa Liit. Siis on kedagi süüdistada ja see teeb alati hinge kergemaks. Tegelikult peame me tihtipeale tõele näkku vaadates tõdema, et asi ei ole mitte Euroopa Liidus, vaid meie oma rumaluses, saamatuses ning julguse puuduses tulevikku vaadata, meie oma ametnike ülepingutustes ning nende tihtipeale ebarealistlikes ja selletõttu probleeme tekitavates lahendustes, määrustes ja otsustes. Selles suhtes võib tõdeda, et Euroopasse integreerumine aitab meil selliseid rumalusi ja ülepingutusi vähendada ning nendest hoiduda. Selle eelduseks on kahtlematult oma peaga mõtlemine, oma identiteedi ja oma eripära hoidmine, sest ainult niimoodi tasakaalustades neid kahte asja, ühelt poolt avatust ja kõige uue vastuvõtmist ning teiselt poolt iseendaks jäämist, on meil võimalik edu saavutada ning ühiselt tagada siin Läänemere kallastel selle Soome silla kaudu üks väga edukalt töötav regioon kogu Euroopa mastaabis. Ma usun, et võimalused selleks on olemas, ja sooviksin selleks kõigile palju-palju jõudu. TERVITUS (lindistuse põhjal) Jaakko Blomberg Soome suursaadik Härra peaminister, härra siseminister, lugupeetud sõpruslinnade koosolekust osavõtjad! Mul on suur rõõm Soome suursaatkonna nimel, ja Soome suursaatkonna taga on loomulikult Soome valitsus, tuua teile siia sellele koosolekule tervitus. Soome uue suursaadikuna tunnen isiklikult rõõmu selle üle, et võin osa võtta sellise sündmuse avamisest ja sellest sündmusest endast. Mina näen Soomet ja Eestit mitte ainult naabermaadena, vaid sugulasrahvastena, mis on tänapäeva realiteet. Selle juured on sügaval ajaloos, eelkõige rahvusliku ärkamise ajas, mis oli suurelt osalt ühine kogemus. Ajaloo jooksul oleme käinud ka eri teid ja me oleme mitmes mõttes ka erinevad. Selles on tegelikult suur väärtus ja

15 I PLENAARISTUNG kasu meie koostööle, et me saame üksteiselt õppida, milles me oleme samasugused ja milles me oleme erinevad. Viimase kümme aasta jooksul pärast meie pikka lahusolekuaega on toimunud tihe ja laialdane koostöö Eesti ja Soome vahel. See on olnud ja on ka täna peaaegu ennenägematu. Minu meelest võib seda Soome seisukohalt võrrelda oma sügavuselt Põhjamaade koostööga. Koostöö toimub kõikidel ühiskonna- ja elualadel, nii individuaalsel kui ametlikul tasandil, nii keskvõimu tasemel kui ka piirkondlikul, ühiskondlike organisatsioonide ja üksikisikute tasemel. See koosviibimine on hea näide kusagilt sealt vahepealt, sest küsimus on omavalitsuses ja Soome ning Eesti omavalitsusorganite kokkusaamises. See, mida sellised koosviibimised ja selline koostöö annab, on investeering naabrusesse. Teatud mõttes on see vältimatu juba ainuüksi seetõttu, et me oleme naabrid ja et meil on ühine ajalooline ning kultuuriline pärand. Aga see on midagi palju rohkemat kui ainult naabrus- ja sugulussuhe. See on tänapäeva Euroopa arengusuund. Peaminister juba esitas neid mõtteid, mida ma kavatsesin esile tuua, kordan siiski lühidalt. Küsimus on ühinemises, integratsioonis, millest me peame osa võtma, kui me tahame säilitada oma elujõu, ja loomulikult, kui me tahame oma omapära säilitada. On öeldud, et vabadus on võime. See ei ole ainult vabanemine rõhumise ja eestkoste alt, vaid see on võime ennast teostada. Just omavalitsus on suurepärane näide selle kohta, et mida tugevam on selline tegevus nagu on linnade ja valdade omavalitsussüsteemid Eesti ja Soome sarnastes maades tänapäeva ja tuleviku Euroopas, siis seda paremini me võime anda nii oma panuse arengusse kui ka sellest kasu saada. Ma pean tõdema, et Soome ja Eesti omavaheline koostöö on saamas osaks Euroopa ühinemisprotsessist. See, et Eesti liikmelisus Euroopa Liidus on tulevikuküsimus, loomulikult lähitulevikuküsimus, ei vähenda Euroopa Liidu tähtsust Soomele, Eestile ja meie omavahelistele suhetele. Nende sõnadega tahaksin veel kord kinnitada oma usku sellesse, et sõpruslinnade ja -valdade koostöö ning nende kogemuste vahetamine ja jagamine, mida omavalitsusorganid kummalgi maal kogevad, on suur rikkus ja eriti on see rikkus selles uues arenevas maailmas, ühinevas Euroopas, mis loob meile uusi väljakutseid. Meil õnnestub neid väljakutseid paremini vastu võtta, kui me arendame seda kindlat põhja, mis kummagi maa omavalitsussüsteemis rajatud on. Tänan. TERVITUS Ain Kalmaru Eesti Linnade Liidu büroo direktor Austatud kolleegid Soomest ja Eestist. Tervitades Teid sügise-eelses imekaunis Tartus, tuletan meelde, et kaks nädalat tagasi tähistas Eesti taasiseseisvumise kümnendat aastapäeva. Samas meenub ka veel üks kümne aasta tagune sündmus: nimelt pidime aastal läbi viima esimese Soome ja Eesti sõpruslinnade kohtumise, mis aga ei toimunud, sest Vene tankid olid Tallinna tänavatel ja Eesti valmistus vastu võtma iseseisvumisotsust. Tol hetkel olid need Eesti märksõnad. Täna räägime hoopis teisi sõnu. Räägime Euroopast, Euroopa Liidust, fondidest, kandidaatmaadest, euroopalikest koostöövormidest, ettevõtlusest, kohalikust agendast, ruumilisest planeerimisest, haldusreformist. Kümme aastat on ühiskonna arengus väga lühike aeg. Muutused Eestis on selle ajaga olnud radikaalsed. Kas on uued märksõnad meie jaoks ainult uus sõnavara või oleme meie, eestlased, suutnud kümne lühikese aasta jooksul muutuda ka oma olemuses? Meil endil on raske kõiki muutuseid märgata, ilmselt suudavad Soome kolleegid sellele küsimusele objektiivsemalt vastata. Ootame konverentsilt hinnanguid Eesti tegelikkusele ja usume suutvat kõigist vastuoludest üle saada. TERVITUS JA NÄGEMUS OMAVALITSUSTE SÕPRUSKOSTÖÖ ULATUSEST Mikko Pukkinen Soome Omavalitsusliidu valitsuse aseesimees, linnapea Lugupeetud peaminister, härra volikogu esimees, härra suursaadik, kallid Eesti linnade ja valdade esindajad ning Soome omavalitsuste esindajad, lugupeetud daamid ja härrad. Soome Omavalitsusliidu ja Soome omavalitsuste poolt annan üle meie parimad õnnitlused sel puhul, et Eesti pühitseb oma kümme aastat tagasi alanud iseseisvuse uut etappi. Teame kõik, et see iseseisvumisesamm ei ole olnud kerge ja kogu ühiskond on läbi teinud põhjaliku uuenemise ja et ühiskondlik muutumiseprotsess on endiselt käimas. Soovime teile kõigile selles töös kannatlikkust ja usku pikaajalise ning eesmärgipärase töö tulemuste saavutamisse.

16 I PLENAARISTUNG Paljud meie maade vahelise koostöö kogenud tegijad on andnud oma hinnangu sellele, kuidas Soome on toetanud või muul viisil mõjutanud Eesti iseseisvumiseaja arengut. Ehk lubate, et hindan omalt poolt Soome omavalitsuste ja Omavalitsusliidu panust. Enne aastat, kui Soome omavalitsused ise ei saanud, kuigi soovisid, valida Eestist endale sõpruslinna või -valda, oli selliseid kontakte üsna vähe. Näiteks aastal, kui Eesti veel kuulus Nõukogude Liitu, oli sõprusomavalitsusi ainult aasta jooksul tekkis uusi suhteid neljakümne ümber ja praegu on ühtekokku 260-l Soome omavalitsusel Eestis sõpruslinn või -vald. Olen veendunud, et nende suhete kaudu on Soome omavalitsused väljendanud tahet toetada oma partnereid kohaliku omavalitsuse ja ühiskonna arendamisel, iseseisva Eesti ülesehitamisel. Omavalitsusliit ja selle eelkäijad on omalt poolt andnud panuse Eesti Linnade Liidu "taasülesehitamisse" ning Eesti kohaliku omavalitsuse ja uue iseseisvumisaja omavalitsusseaduse tegemisse ja üritanud toetada, eriti iseseisvuse algetapil, Eesti liitu rahvusvaheliste kontaktide loomisel. Nüüd on see varasem abi muutunud normaalseks koostööks, kuna Eesti on muuhulgas Euroopa Nõukogu ja tähtsamate rahvusvaheliste omavalitsusorganisatsioonide CEMR-i ning IULA täieõiguslik ja aktiivne liige. Sellistel koosviibimistel nagu täna küsitakse tihti, mis on sõprusomavalitsuste tegevuse tähendus, on sel mingi väärtus ja otstarve tänapäeva maailmas. Praktikas on selline kahe omavalitsuse koostöö, kui see hästi toimib, töövahend, mille kaudu võidakse saada abi ja toetust paljude vägagi ühiste ja samasuguste, probleemide lahendamisel. Soome omavalitsused on olnud sunnitud omal jõul otsima lahendusi neile määratud ülesannete lahendamiseks. Samasuguste probleemidega maadlevad omavalitsused võivad üksteiselt õppida. Olen kindel, et hästi toimiv sõprussuhe on jätkuvalt tähtis vahend omavalitsustele mõlemal pool lahte, kui nad arendavad oma haldamist, teenuseid ja majanduselu. Lahe teiselt poolt on raske hinnata, millistele asjadele tuleks Eestis nüüd keskenduda. Oleme kuulnud, et haldusreform, valdade liitmine, omavalitsuste ressursside kindlustamine, tööhõive, maakondliku- või regionaalhalduse korraldamine ning valmistumine võimalikuks Euroopa Liitu astumiseks, need kõik on Eestis päevakorral. Võiks ka sellele mõelda, kogu kriitikast hoolimata, et Soome omavalitsuste või kui juba selles küsimus, ka teiste Põhjamaade omavalitsuste poliitiline otsuse langetamine võiks ka olla põhjalikumat tutvumist väärt. Soome omavalitsustes ei olda üldiselt ühe poliitilise rühmituse käsutamisõiguse all, vaid kõigis otsustes tuleb diskuteerida eri rühmitustega. See ei õnnestu alati, aga selle fakti tunnistamine, et sellise poliitilise ja otsuselangetamissüsteemiga tuleb elada, võib praktikas otsuste tegemist kergendada. Eesti parteipoliitiline olukord eriti omavalitsuste tasemel paistab olevat veel üsna kindlaks kujunemata. Selge on see, et poliitiline süsteem nõuab oma aega, et küpseda ja muutuda rahva poolt vastuvõetavaks. Nagu ütles Churchill, ei ole see parim süsteem, aga see on ainus, mis meil on. Süsteemi töökindlus ja ülalpidamine nõuab pidevat hoolt. Sellele tasub rõhku panna. Rahvavõimu tugevdamine ja kodanikuõiguste kindlustamine on uhked eesmärgid. Nende saavutamine nõuab pikaajalist tööd. Kombeid ja harjumusi ei muudeta seaduste ega määrustega, vaid küsimus on kultuuri, traditsiooni kujundamises. Euroopa Liidu liikmeks olek eeldab, et rahvas toetab liitumist. Kodanike usku ja usaldust saab oodata vaid siis, kui oma ukseesine ja tegevus on usku ja usaldust väärt, kui nähakse, et tegemist on rahva, mitte kellegi oma huvidega. Omavalitsused on osa ühiskonnast. Nende kaasamine Euroopa Liidust rääkides on esmajärgulise tähtsusega. Ka linnade ja valdade elanikud ja nende esindajad, otsustajad peavad ise hindama liikmeksoleku plusse ja miinuseid. Viljakas rahvaarutlus eeldab, et ka omavalitsused kaasatakse sellesse dialoogi. Kui omavalitsuste esindajaid kaasatakse läbirääkimis- ja ettevalmistusetappi, siis usun, et sellega võidetakse ja saavutatakse palju rohkem, kui kaotatakse. Soome omavalitsused võivad kindlasti tutvustada oma nägemusi liikmeks astumisega kaasnenud uutest asjaoludest. Lugupeetud esimees, kallid kuulajad, Soome omavalitsused ja nende katusorganisatsioon Omavalitsusliit hindab koostööd Eesti osapoolega. Oleme austusega jälginud, millist tööd te olete teinud möödunud aastakümne jooksul oma iseseisva maa hüvanguks. Seda tööd tuleb jätkata. Igaüks meist üritab anda sellesse oma lisaväärtuse ja -panuse. Soovin sellele kokkutulekule suurt edu! TARTU JA TAMPERE, KÜMME AASTAT SÕPRUSLINNAKOOSTÖÖD Pertti Paltila Tampere linna rahvusvaheliste suhete juhataja Tartu ja Tampere vahel on pikad traditsioonid, eriti teatrite omavahelise suhtlemise ja ülikoolide koostöö näol. Ka spordi alal on tehtud koostööd juba ammu aastast alates laienes koostöö märgatavalt. Peamiselt

17 I PLENAARISTUNG ajalooüliõpilaste poolt Tamperes asutatud Tampere-Tartu Selts alustas tol aastal oma aktiivset publitseerimistegevust ning linnadevahelise koostöö edendamist aastal alustas Eesti keskkonnaministeerium koostööd Häme läänivalitsusega keskkonnakaitse alal. Läänivalitsus uuris Tampere linna valmidust koostöös osalemiseks. Linna poolt teatati, et võidakse osaleda, keskendudes Tampere osas koostööle Tartu linnaga. Nii ka juhtus. Õpetaja ja linnavolikogu liige Liisa Löyttyniemi, kes oli aktiivselt tegutsenud õpilasvahetuse edendamisel, tegi aasta sügisel volikogus ettepaneku linnade sõpruslinnaks saamise kohta. Tartu linna juhtkonnas oli samuti mitmeid isikuid, kes tegelesid aktiivselt linnade sõprussidemete loomisega. Keskne tegelane on siiski algusest peale olnud Väino Kull, kes on oluliselt mõjutanud koostöö edendamist ja on selles endiselt aktiivne aasta oktoobris külastas esimene Tampere linna ametlik delegatsioon Tartut ja külaskäigu ajal selgus, et Tartu linnavalitsus soovib sõpruslinnasuhete sõlmimist võimalikult ruttu aasta jooksul vahetati delegatsioone ja koostati koostööprotokolle. Tampere linnavolikogu otsustas aasta juunis lõplikult, et Tampere ja Tartu vahel sõlmitakse sõpruslinnade leping, ning Tartu linnavolikogu tegi vastava otsuse. Lõplikult kirjutati leping alla Tartus 22. detsembril Nii oli pikk sõpruslinnasuhte ametlikuks muutmise protsess saanud oma pitseri. Kuigi ametlike suhete loomine tundus kestvat asjatult kaua, ei sõltunud sellest õnneks praktiline koostöö. Juba aasta jooksul tehti mitmekülgset koostööd Tartu linna tegevuse arendamiseks, seda nii spetsialistide vahetuse kui eriti seadmete hankimise näol. Ehk kõige suurem eraldiseisev projekt oli Tampere transpordiameti kasutusest kõrvaldatud liinibusside toimetamine Tartusse. Juba kevadel oli Tartu autobussi- ja taksopark võtnud ühendust transpordiameti ja linna juhtkonnaga, paludes Tamperes mahakantud busse tasuta oma kasutusse. Nende esindajad olid kontrollinud Tamperes mahakantud busside seisukorda ja leidnud, et need suudetakse panna liiklema Tartus, kus olukord riiklikus transpordis oli masinate kehva seisukorra tõttu probleemne. Kokku kinkis Tampere linn Tartule 15 ja müüs formaalse hinna eest 10 liinibussi. Esimesed seitse bussi toimetati Tartusse aasta detsembris ja koos nendega TAYS-i (Tampere ülikooli haigla) haigevoodeid ning meditsiiniseadmeid, muu hulgas kaks hambaarstitooli ja EKG-aparaate. Järgmised kolm bussi ning tuletõrjeauto toodi aasta jaanuaris. Lisaks toimetati Tartusse veel kiirabiautosid, raamatukogubuss ning aparatuuri ja vahendeid koolidele aasta detsembris alla kirjutatud aasta koostööprotokollis nenditi Tartu linna esindajate ettepanekul, et üleminekuaja majandusraskuste tõttu Eestis on Tartu linn olnud peamiselt abisaaja ja Tampere linn abiandja, aga et sellest ebavõrdsest olukorrast hoolimata on mõlemad osapooled huvitatud normaalse koostöö jätkumisest ja laiendamisest. Samas kohustuti arendama ka Tampere ja Tartu asutuste, kollektiivide ning ettevõtete koostööd. Sellelt põhjalt on koostöö meie linnade vahel laienenud ja mitmekesistunud. Aastate jooksul on tulnud pidevalt uusi tegutsejaid juurde. Iseäranis mitmekesine ja kvaliteedilt kõrgetasemeline on olnud koostöö keskkonnakaitse, infrastruktuuri, tuletõrje- ja päästeameti, sotsiaal- ja tervishoiu, haridustegevuse ja kultuuri alal. Tampere ja Tartu linnade koostöö kõrval on sündinud ühistegevust eri kollektiivide ja organisatsioonide vahel. Neist võiks mainida järgnevaid näiteid: Tähelepanuväärseim tervishoiu koostööprojekt, kus Tampere linn oli üks tegija, oli röntgengeneraatori ja selle juurde kuuluva aparatuuri hankimine Maarjamõisa haiglale Soome radioloogialiidu algatusel. Sellega on muu hulgas seotud hilisem Eesti röntgenoloogide koolitus EL toel ja Soome Röntgenoloogide Liidu, Tampere meditsiinikooli ning Tartu meditsiinikooli algatusel. Mannerheimi Lastekaitseliidu piirkondlik organisatsioon toimetas Tartusse Sorsapuisto Woodstocki ürituse tulude abil Eesti esimesed beebipakid. Tampere-Tartu Selts viis läbi ulatusliku aabitsakorjanduse Tartu esimese klassi õpilastele. Sopimusvuorisäätiö on teostanud mitmekülgset spetsialistide vahetust ja koolitust koos Tartu psühhoneuroloogiahaiglaga. Tampere sotsiaalkasvatustöökooli õpilased on korrastanud Tartu turvakodusid. Puuetega inimeste tugiliit on teinud koostööd Tartu vastava ühinguga. Ühing Tampere Tuntuks on saatnud Tartusse valgusnädalate kujundeid. Tartu maraton ja Pirkan kierros on vahetanud tihedalt sportlasi. Koostöö on väga kiiresti tasakaalustunud normaalseks suhtlemiseks kahe linna ja nende elanike vahel. Tegelikult on areng olnud kiire peaaegu kõigil ühiskondliku elu aladel. Teadagi erineb Eesti ja Soome ühiskond üsna palju teineteisest, kuid hämmastavalt palju on leitud eri haldussektorites ühist tegevust. On leitud ka ühiseid EL-projekte, mida ellu viia. Viimati mainitutest olgu näiteks toodud Tartu kohaliku info- ja tehnoloogiakeskuse arendamise projektid, mida finantseeriti PHARE abil. Heaks näiteks linnadevahelise toimiva koostöö kohta on Tartus asuv Tampere maja. Selle projekti idee sai alguse Uppsala majast, mille Tartu ja Uppsala linn rajasid 1990-ndate algupoolel. Tampere ja Tartu linna esindajad valisid aastal paljudest võimalikest maja, mida hakati kavandama väikseks kultuuri- ja infokeskuseks. Leitud sobiv maja aadressil Jaani 4 oli väga halvas korras puumaja, mille kordategemist peeti siiski tehniliselt põhjendatuks. Maja oli ka oma otstarbeks sobiva suurusega. Pärast põhjalikku ettevalmistus- ja selgitustööd kirjutati Tampere aasta eelarvesse sisse vahendid maja korda tegemiseks. Tampere ja Tartu linn kirjutasid jaanuaris 1996 alla rendilepingu, mille järgi aadressil Jaani 4 asuv maja renditakse Tampere linnale 20 aastaks. Tampere linn kohustus rendi ettemaksuna maja korda tegema. Ehituse projekteerimise eest vastutas Eesti arhitekt ja ehitustöö viis läbi Eesti ehitusfirma. Ehitustöö järelevalvet teostas Tartu linna kinnisvaraamet Tampere linna kulul. Ehitamine ei olnud tehniliselt eriti kerge muinsuskaitseliste nõuete tõttu. Samas põhjustas see vajamineva lisafinantseerimise tõttu peavalu mõlema linna

18 I PLENAARISTUNG otsustajatele. Vajamineva lisaraha leidsid siiski mõlemad linnad ja ehitustöö lõpetati aastal. Kokku paigutas Tampere linn maja kordategemisse 1,4 miljonit marka ja Tartu linn peaaegu sama suure summa. Maja kuulub Tampere linna kultuuriosakonna alluvusse ja maja tehnilise korrashoiu eest vastutab Tampere kinnisvaraamet aastal asutasid maja ülalpidavad linnad ühise sihtasutuse. Tampere maja tegutseb mitmekülgse kultuuri-, info- ja külalistemajana. Algul olid majas soome üliõpilaste toad, mida vahendas TOAS, kuid praegu on needki toad hotelli kasutuses. Tampere maja hangib peamise osa ülalpidamiskuludest oma tegevusega ehk siis üüritubadega ning majutusteenuse pakkumisega. Näituste ja koosolekute eest seevastu reeglina üüri ei võeta. Majast on kujunenud tamperelaste ja tartlaste ühine puhkekoht, kuhu ka kõik teised on teretulnud. Tampere maja tegevus on tõepoolest mitmekesine ja teda on oma tegevuse eest kiidetud aasta talvel käis majas korraldatud näitustel, kontsertidel, kirjandusõhtutel ning muudel üritustel kokku umbes 1800 külastajat ja lisaks sellele külastas maja iga päev 5 30 inimest. Maja on osutunud tõeliselt populaarseks ürituste läbiviimise kohaks. Käesolevateks päevadeks on Tampere Tammerkoski põhikooli õpilased koos Tartu koolilastega Tampere maja näituseruumi üles seadnud meie linnade koostööd käsitleva näituse. Soovitan kõigil koosolekust osavõtjatel külastada Tampere maja ning tutvuda näituse ning pakutavate teenustega. Kohe koostöö algusest peale on Tartu ja Tampere linnade ühistegevuses olnud keskseteks tegevusliinideks otseste sidemete loomine ja säilitamine sama ala asjatundjate vahel, mitmekesine kultuurikoostöö ja elanike omavaheline suhtlemine ning linnade vastava hetke juhtfiguuride tihe kontakt. Neist elementidest on sündinud sõpruslinnasuhe, mis vähemalt Tampere linna sõpruslinnategevuses moodustab eeskuju andva ja ainulaadse terviku. Meie, tamperelased, oleme tõeliselt tänulikud oma Tartu sõpradele selle suurepärase ühisvaimu ja tiheda koostöö eest, mis meie vahel on valitsenud. Oleme kindlad selles, et koostöö jätkub, süveneb, laieneb ning leiab üha uusi vorme. TARTU JA TURU ÜLIKOOLID KUIDAS LUUAKSE SIDEMEID Kari Niinistö Turu Ülikooli professor, Tartu Ülikooli külalisprofessor Lühike ülevaade koostöö ajaloost Kui Eesti iseseisvus pärast I maailmasõda, siis Tartu ülikool kutsus ja Tartusse tuligi kokku kuus soome professorit. Turu ülikoolist kutsuti Tartusse maateaduse professor J. G. Granö, kes hiljem töötas Tartu ülikooli kantslerina. Soome teadlaste ülesandeks oli eestlastega koos alustada tööd neil akadeemilistel uurimis- ja teadusaladel, millega oli tegeldud ja mida arendatud juba enne Esimest maailmasõda. Tartu ülikool oli iseseisvumisega seoses muutunud aastal eestikeelseks (varem, aastal oli kohustuslikuks õpetuskeeleks saanud vene keel). Turu ülikooli üldajaloo osakonnas pöörati juba 1920ndatel Baltimaadele suurt tähelepanu. On väidetud, et soomlaste poolt kirjutatud Eesti ajalugu on eesti rahva tundeid ja seisukohti peegeldanud ja neid mõista püüdnud rohkem kui Baltimaade ajalugu tugevalt mõjutanud suurriikide poolt kirjutatud ajalugu. Igal juhul ei ole soomlaste kirjutatud Eesti ajalugu olnud kantud tugevatest regionaalpoliitilistest ega majanduslikest huvidest, mis oleks võinud varjatult tõlgendusi mõjutada. Pärast Teist maailmasõda kontaktid Tartu ülikooliga katkesid, nii nagu maadegi vahelised sidemed. Uuesti hakati kahe ülikooli vahel sidemeid looma alles aastatel. Koostöö on tugevnenud alates aastast, kui sõlmiti Turu ülikooli ja Tartu ülikooli vaheline koostööleping. Turu ülikooli täienduskoolituskeskusel on olnud oma büroo Kuressaares alates aastast aastal asutati Saaremaa ülikoolikeskus, mille asutajaliikmeteks olid peale Turu ja Tartu Ülikooli ka Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Põllumajandusülikool. Turu ja Tartu ülikoolil on praegusel hetkel üsna mitmeid ühiseid Euroopa Liidu poolt finantseeritavaid projekte, mh projektid ülikoolihalduse ja EL-alase informeerituse arendamiseks. Ka nende ülikoolide üksikute osakondade vahel tehakse koostööd ja on ühiseid rahvusvahelisi projekte. Soome ja eesti keele lektoraatide vahel on toimunud regulaarne lektoritevahetus. Tähtajalist õpetaja-, teaduri- ja üliõpilasvahetust on võimaldanud ka EL uurimis- ja koolitusprogrammid. Lisaks sellele õpib Tartu ülikooli päevases õppes soome üliõpilast. Turu ülikool on üritanud koordineerida kogu Läänemere piirkonna ülikoolide vahelist võrgustumist laiemaltki aastal 2000 sõlmiti Läänemere piirkonna 16 ülikooli vahel Baltic Sea Region University Network leping. Tartus on Turu ülikooli sihtasutusel Alvar Aalto projekteeritud Villa Tammekannu nimeline maja ja kinnistu, mille sihtasutus on korda teinud ning kus peetakse seminare ja koosolekuid. Seda Granö-keskust saab esmajärjekorras kasutada Tartu ja Turu ülikooli koostööks. Rahvusvahelisus ja võrgustumine kui ülikoolide eksisteerimise eeldus

19 I PLENAARISTUNG Viimastele aastakümnetele on olnud omane üha kiirenev muutumine, mis on ilmnenud side- ja informatsioonitehnoloogia kiires arengus. See areng on olnud ülemaailmne. Globaliseerumine on protsess, milles kogu maailm on võrgustumas: interaktiivsed sõltuvussuhted on arenenud ja kogu maailma on hakatud käsitama üha selgemalt ühe tervikuna. Ülikooliõpetuses, nagu muuski õpetuses, on muutused ilmnenud kaugõppe laienemises, aja ja kohaga seotud õpetuse osakaalu vähenemises, erinevate interaktiivsete sidevahendite kasutuselevõtus, rahvusvahelisuse lisandumises, õppeasutuste suuruse ja asukoha tähtsuse vähenemises, õppeainete sortimendi laienemises ja koolitusvõimaluste lisandumises. Peale sidetehnoloogia arengu on ka organisatsioonide iseloom muutumas. Organisatsioonid, ka ülikoolid, on endisest rohkem avatud. Vastastikune mõju ülikoolide vahel ja ülikooli ning ülejäänud ühiskonna vahel on muutunud endisest tähtsamaks. Avatusest ja kohandumisest on saanud mitme organisatsiooni ja üksikisiku arengu eeldus. Võrgustumises on nähtud vahendit, mille abil muutuvates tingimustes toime tulla. Võrgustumise puhul on küsimus teatud mõttes "ühisjõu" lisamises ja sünergiaeelise saamises. Koostöös teatakse ja osatakse rohkem, innoveeritakse loovamalt, mõjutatakse tõhusamalt ja saavutatakse eeliseid konkurentsi mõttes, mh vähendades paralleelsust ja tõhustades tööjaotust. Tänapäeval tuleb üha sagedamini teostada uurimis- ja arenguprojekte koostöös erinevate ülikoolide vahel. Vastasel juhul on raske saada neile projektidele isegi siseriiklikku toetust. Euroopa Liidu poolt finantseeritavad uurimusprojektid eeldavad reeglina mitme maa ülikoolide koostööd. Koostöö alustamine õnnestub minu arvates kõige paremini sel juhul, kui suhted on isiklikud ja usaldusväärsed. Uurimis- ja arenduskoostööpartnerite otsimine näiteks "otsingukuulutuste" kaudu ei anna tavaliselt häid tulemusi. Projekt "Õpetajakoolituse arendamine Eestis" (Hansa-projekt) aasta algusest peale on Soome ja Eesti haridusministeeriumide koostöös käigus projekt "Õpetajakoolituse arendamine Eestis". Seda projekti on finantseerinud Soome välisministeerium lähiregiooni koostöö rahadest. Projekt jätkub vähemalt aasta märtsini. Eesti haridusministeeriumi kaudu on rahastatud Eesti-poolse partneri osa. Projekti eesmärgiks on edendada kogu Eesti õpetajakoolitust. Praktikas on tegevus koondunud Tartu ülikooli juurde, kus ma olen alates 1. aprillist 2000 töötanud põhikohaga arendustöös osaleva teadlasena ja külalisprofessorina. Projekti eesmärgid on: kaardistada õpetajakoolituse hetkeseis Eestis; alustada eesti õpetajakoolitusspetsialistide teaduslikku doktoriõpet; anda praegustele õpetajakoolitajatele täiend- ja lisakoolitust; väljaspool ülikooli asuva õpetajakoolituse integreerimine ülikooli juurde; võtta osa Eesti õpetajakoolituse õppestruktuuri arendamisest; luua õpetajakoolituse tarbeks kaasaegset õppe ja õpetusmaterjali; planeerida uusi ühiseid EL poolt finantseeritavaid uurimisprojekte õpetajakoolituse arendamiseks Eestis; pakkuda täienduskoolitust töötavatele õpetajatele. Eesmärgid, mida projekt on praeguseks täitnud Eestlastest õpetajakoolituse spetsialistide doktoriõppega on alustatud praeguseks on 20 magistranti-doktoranti alustanud oma jätkuõpinguid Turu ülikoolis. Neil on nii Eesti- kui Soome-poolne juhendaja. Tartu koolieelse kasvatuse ja algklasside õpetajate õppeasutus on ühendatud Tartu ülikooliga alates õppeaastast. See ühendamine on toonud kaasa mitmeid põhjendatud kirjalikke hariduspoliitilisi seisukohavõtte ning mitmeid praktilise tasandi ettevalmistusdokumente (personali ümberpaigutamine ülikooli juurde, kinnisvarade loovutmine ülikoolile, halduse integreerimine, õppekavade reformimine, majanduslikadministratiivsed meetmed jne). Eesti õpetajate koolitajaid ja õpetajakoolitajaks õppijaid (Tartust, Tallinnast ja Narvast) on koolitatud mitmetel erinevatel, peamiselt Soomes korraldatud seminaridel. Koolitusalaseid üritusi on siiani olnud kuus, osalejaid on kokku olnud umbes 130, õppepäevi on olnud 18. Projekt on lisaks veel saatnud mitmeid eesti spetsialiste erinevatele rahvusvahelistele õpetajakoolituse edendamise seisukohalt olulistele seminaridele ja kongressidele. Õpetajakoolituse vajadusteks on hangitud kaasaegseid õppe- ja õpetusmaterjale umbes marga eest. Osa sellest on rahvusvaheline, peamiselt ingliskeelne õppematerjal, mida on hangitud Tartu, Tallinna ja Narva õpetajakoolituse eest vastutavate osakondade raamatukogudele, osa raha on kasutatud uue eestikeelse õppematerjali koostamiseks ja väljaandmiseks. Lisaks sellele on projekt tootnud eri ametkondade tarbeks kümneid dokumente. Dokumendid on käsitlenud Eesti õpetajakoolituse olukorda, Tartu Õpetajate seminari ühendamist ülikooliga, õppekavade küsimusi, õpetajakoolituse struktuuri uuendamist, eelkoolipedagoogide ja põhikooliõpetajate koolituse integreerimist jne. Eduka rahvusvahelise koostöö eeldused

20 I PLENAARISTUNG Järgnevalt esitan selliseid iseloomulikke jooni, mis on omased hästi toimivale rahvusvahelisele koostööle ja võrgustumisele (see loend põhineb osalt minu enda kogemustel, osalt uurimistulemustel): osapooltel peavad olema ühiselt kogetud eesmärgid või huvid; peavad olema ühiselt kokkulepitud tegutsemisviisid; oluline on vastastikune usaldus ja mõju; avatus ning vabatahtlik osalemine; keskkonna toetus (ülemuste toetus ja majanduslik tugi); peab olema piisavalt isiklikke kohtumisi ja mitteformaalseid üritusi; võrgustiku organiseerumine (koordinaator, primus motor jne); võrgustiku sisemine tööjaotus ja profileerumine; tegevuses osalemisest tuleb kasu saada. SÕPRUSOMAVALITSUSTE ÜHISTEGEVUS KUI EUROOPALIK KOOSTÖÖVORM Katri-Liis Lepik ja Kaimo Käärmann Eesti Linnade Liidu büroo Omavalitsuste sõprusliikumist peetakse sageli vaid linnavalitsuste ja nende tippjuhtide pärusmaaks. Liikumise ideeliseks aluseks on siiski rahvusvaheline sõprussuhtlus rohujuure tasandil. Kuna aga kohalik omavalitsus on kodanikule kõige lähem valitsustasand, siis on muidugi linna- või vallavalitsusel oma kodanikkonna kaasamises ja koostöö koordineerimises kaalukas ja sageli olulisim roll. Sõpruslinnade idee läte ei ole teada, selle edasiarendajateks on aga olnud erinevad rahvusvahelised omavalitsusorganisatsioonid ja oma loomisest alates ka Euroopa Liit. EL alusdokumendi - Rooma lepingu - preambulas on märgitud, et liikmesriigid võivad asutada liikumisi kodanikkonnale võimalikult lähedal. See ongi saanud aluseks Euroopa Liidu tasemel liikumist toetavate programmide asutamiseks, millest märkimisväärseim on Euroopa Komisjoni Ühenduse Abi Linnade Liikumisele (Community Aid to Town Twinning). Eestis tegeleb selle programmi tutvustamise ja informatsiooni vahendamisega taotlemisest Eesti Linnade Liit. Linnadevahelisel koostööl on väga pikad traditsioonid, mis Põhjamaade puhul ulatuvad näiteks aastatesse. Traditsiooniliselt tehakse koostööd selliste inimestevaheliste projektide, nagu koolide klasside, tantsu- ja laulukollektiivide ja spordivõistkondade vastastikuste külaskäikude kaudu. Mida annab omavalitsuste koostöö osalevatele pooltele? Ajalooliselt on Eestil olnud tihedad sõprussuhted Põhja-Euroopa riikide omavalitsustega, sest nendega on sarnasused suurimad kohaliku omavalitsuse struktuuri poolest ja seega on ka funktsioonid ja probleemid paljuski sarnased. Seoses ühiste kokkupuutepunktidega on omavalitsuskoostöö väga väärtuslik, sest see võimaldab sarnastele probleemidele koos lahendusi leida ning õppida ka teiste kogemustest ja vigadest. Lisaks partnerlinna kodanike ettevõtmistele on sagedaseks saanud ka kogemuste vahetus omavalitsusametnike vahel, mis on oluliseks omavalitsejate haldussuutlikkuse tõstmise aspektist lähtuvalt. Sõprussuhetel on omavalitsuse jaoks kindlasti peegliefekt. See tähendab seda, et arendades suhteid partneromavalitsusega tuleb esmalt identifitseerida oma koostöövaldkonnad ning seega leida oma tugevad ja nõrgad küljed. Kuna enamasti on eesmärgiks ikkagi oma omavalitsuse heade külgede esile tõstmine, siis aitab selline profiili välja selgitamine kujundada omavalitsuse mainet nii oma partneri kui ka oma kodanike silmis. Samuti võimaldab see välja selgitada seda, mis on omavalituses reklaamimist väärt ning mis võiks huvitada välispartnerit kui sõprusomavalitsuse külalist. Lisaks sellele, et omavalitsusametnikud püüavad omavalitsust kriitiliselt hinnata, aitab ka kindlasti partneromavalitsus välja tuua nii positiivset kui ka negatiivset ja arendamist väärt. Seega aitab taoline koostöö leida omavalitsusel oma identiteeti. Sarnaste probleemide lahendamine omavalitsuste vahel vajab vahendeid. Vastastikuste partnerlussuhete loomist, kogemuste ja informatsiooni vahetust toetavad osaliselt Euroopa Liidu fondid ja programmid. Sageli võivad partneromavalitsuste probleemide lahendamiseks vajaminevad vahendid ületada koostööks kasutada olevaid finantse, kuid siis on võimalik oma Euroopa sõprusomavalitsuse abiga leida sobivaid EL programme. Paljudel juhtudel ongi EL toetuse saamise eelduseks koostöö väljaspool riigipiire, tagades kogemuste vahetuse Euroopa tasandil. Tahaksin rõhutada, et esmaste kontaktide loomisel ei tohiks rahaliste vahendite puudus olla takistavaks teguriks. Praegusel ajal, kui omavalitsused on "internetiseeritud", on võimalik arendada kontakte interneti teel, mis ei nõua suuri summasid, küll aga aega ja tahet. Alustada võib kooliõpilaste ja ka

21 I PLENAARISTUNG ametnike suhtlemisest kirjavahetuse teel ning hiljem korraldada videokonverentse ning samuti ka kaugõpet interneti teel. Kui algatus on tehtud ja reaalseid tegevusi tehakse, on ka lihtsam leida lisafinantse fondidest reaalsete külastuste korraldamiseks. Seega on võimalik olla osake globaliseeruvast maailmast ka ilma suuri summasid kasutamata. Partneromavalitsuste vaheline koostöö on tihti erinevate riikide kohalike võimuorganite rahvusvahelise koostöö alguseks. Kindlasti toetab selline koostöö eluaegse õppimise põhimõtet, sest ühisprojektid võimaldavad vahetada oskusteavet, kogemusi ning anda koolitust erinevatele siht- ja vanusegruppidele kogukonnas. Näiteks arendades kontakte noortegruppide vahel rahvusvahelisel tasandil, tõstatub vajadus keeleoskuse järele. Reisimine ja maailmanägemine omakorda motiveerib noori rohkem õppima ning väliskontaktidest saadud positiivsed kogemused innustavad edasiseks koostööks. Õpihuviline ja motiveeritud noor on aga oluline sihtgrupp kogukonnas kui tulevane kohaliku elu arendaja ja edasiviija. Me kõik mõistame, et rahvusvaheline suhtlemine avardab silmaringi ja maailmatunnetust ning arusaama erinevatest kultuuridest. Tehes koostööd Euroopa Liidu riikidega, annab see ka tavakodanikule võimaluse kogeda ja uurida, mis ja milleks on loodud Euroopa Liit ning vahetada arvamusi Euroopa Liidu kodanikega. Omavalitsusele annab see võimaluse teada saada oma välispartnerilt, kuidas on Euroopa Liit omavalitsuse arengut mõjutanud ning õppida tema kogemusest, et vältida ise vigu tulevikus. Samuti saab ka pärast Euroopa Liiduga liitumist vahetada kogemusi, kuidas mõnda seadust tõlgendada, rakendada ja järgida. Saadud rahvusvaheliste kontaktide võrgustikku ja kogemust erinevatel tasanditel on hea ära kasutada ka äritegevuse ja ekspordi arendamisel partnerriigi omavalitsusega. Selline ettevõtluse arendamine turgutaks kohalikku arengut üldiselt ning aitaks tekitada juurde töökohti. See omakorda oleks kodanikele sõprussuhtest saadava reaalse materiaalselt mõõdetava kasumi indikaatoriks. Raskused ja võimalikud lahendused koostöö tegemisel Esmane ja olulisim koostöö juures on kahtlemata sõpruspartneri valik. Teoreetiliselt peaks olema ühisprojekti idee olemas ning seejärel otsitakse sõpruspartner projekti profiilile vastavalt. Nagu mainitud, on hea vahetada kogemusi Põhjamaadega, sest nendega on meie omavalitsused sarnaseimad. Vahel aga tasuks vaadata hoopis kaugemale ning kasvõi ookeani taha, sest sellised veel seni väga läbi proovimata lähenemised võiksid pakkuda hoopis uusi ja huvitavaid vaatenurki senises omavalitsuspoliitikas. Siiski tuleks enne suuremate projektide käivitamist välja selgitada potentsiaalse sõpruspartneri täpne profiil. Suhete arendamisel võib hiljem muidu suureks takistuseks saada omavalitsuste ning nende administratsioonide väga erinev arengutase. Samuti kui omavalitsused on suuruselt ja infrastruktuurilt väga erinevad, muudab see suhtluse raskeks. Üheks suureks takistuseks sidemete arendamisel on piisava arvu vastava keeleoskusega inimeste puudus. Kuid just see sõprussuhe võiks olla motiveerivaks teguriks keeleõppel ning keeleoskuse taseme tõstmine võiks olla ka üheks ühiseks tegevuseks sõprusomavalitsuste vahel, mis aitaks lahendada ka edasisi kommunikatsiooniprobleeme. Sageli saavad rahvusvahelised sõpruskontaktid alguse omavalitsejate isiklikest tutvustest, mis on sobitatud näiteks rahvusvahelisi konverentse külastades. Isiklike kontaktide olemasolu ja arendamine on väga oluline ka laiemale ulatuvate projektide käivitamisel, kuid sellega on seotud ka probleem. Omavalitsuspoliitikud, kes on valitavad isikud, vahetuvad Eesti kontekstis iga kolme aasta tagant ning koos nende vahetumisega kipuvad kaotsi minema ka kõik seni loodud kontaktvõrgustikud. Kui sõpruskontakte on ainuüksi kiivalt endale hoitud, muudab see edasise suhete arendamise võimatuks ning mõjub negatiivselt kogu kogukonna arengule. Üheks lahenduseks sellisele probleemile oleks luua nn Sõprusliikumise Komitee ehk mittevalitavatest isikutest koosnev grupp aktiivseid inimesi omavalitsuses, kes oleksid võimelised nii kontakte looma, arendama kui ka vajadusel projekte kirjutama. Need oleksid inimesed, kes on täielikult kursis omavalitsuse sõprussuhetega ning kes jätkaksid suhete arendamist ka siis kui neid algatanud omavalitsustegelane on vahetunud. Omavalitsuste koostöö Euroopa kontekstis Euroopa kontekstis on omavalitsuste koostöö meile kõigile kasulik. Kogemuste vahetus ning ettevõtluse arendamine aitab kaasa omavalitsuste arengutasemete ühtlustumisele. Rahvusvahelised kontaktid ja ühisprojektid suurendavad arusaama teistest kultuuridest ning seega potentsiaalselt ka inimeste tolerantsemat suhtumist teistesse rahvustesse. Sõpruslinnade koostöö aitab praktiliselt järgida subsidiaarsusprintsiipi, mis on üheks demokraatia alustalaks. Kahtlemata aitavad paljusid erinevaid osapooli ja tegureid arvestavad hästi läbimõeldud projektid kaasa jätkusuutlikule arengule. Koostööpartnerite abiga ning ühiste ajurünnakute tulemusena leiab iga üksiku omavalitsuse probleem kindlasti rohkem lahendusi kui üksi ja omaette püüeldes. Edu kõigile sõprussuhete algatamiseks ja hoidmiseks!

22 I PLENAARISTUNG ETTEVÕTLUSMENTORITE ROLL EESTI JA SOOME VAHELISES ÄRIS Antero Partanen Yrityskummit ry Ettevõtlusmentorite tegevus on kolmnurga põhimõttel toimiv omavalitsuste, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning ettevõtlusmentorite vaheline koostöö. Ettevõtlusmentorite tegevus algas Soomes aastatel. Soome liikus sügava kriisi poole, mis viis raskete probleemideni nii ettevõtlusmaailmas kui omavalitsustasandil. Töökohtade arv vähenes nii riiklikus kui erasektoris. Selles olukorras soovisid paljud kogenud majandus- ja omavalitsuselu tundvad inimesed vabatahtliku tööpanusega aidata oma kandi probleemide lahendamisel. "Oma kandi all mõtlesid nad oma endist sünnikohta, koolilinna või suvekodukohta. Esimesed ametlikud "sõbrad" tekkisid Asikkala vallas. Sädemest tõusis leek. Nii sellegi asja puhul aastal, kui Soome Omavalitsusliit võttis projekti oma hoole alla, muutus ettevõtlusmentorite tegevus riiklikuks. Kaheaastasena mõeldud projektist võttis osa 170 omavalitsust ja ligi 300 ettevõtlusmentorit. Ettevõtlusmentorid on kogenud, tihti pensionil olevad majanduseluspetsialistid või ettevõtete direktorid. Nad tegutsevad omavalitsuste ja ettevõtete nõuandjatena, treeneritena, sparringupartneritena ja mentoritena. Nende hulgas on tähtsaid direktoreid, professoreid, vallavanemaid, tööstus- ja turundusdirektoreid. Nendest isikutest on moodustunud lai võrk, kus neil on võimalus paluda iga probleemi lahendamisel teise mentori tasuta abi. Nende tegevust iseloomustab innovatsioonipromootoritena toimivate ettevõtlusmentorite jagunemine: toiduainetetööstus, kaevandustegevus, turism ja teenindus, metalli-, plastmassi- ja puidutöötlemistööstus, ehitus, tehnokeemia, tekstiiljalatsid ja riidetööstus. Tegevus on ulatunud ka väljapoole Soomet, mh Leetu ja Eestisse. Eestis on ettevõtlusmentorid senini asetanud rõhu peamiselt Lõuna-Eesti piirkonnale, peamiselt sel põhjusel, et tavaliselt peatuvad soomlased Tallinnas aasta märtsis peeti Tartus Lõuna-Eesti ärikontaktpäevad, millest võttis osa umbes 60 Soome ja 70 Eesti ettevõtjat ja leiutajat, et aru pidada ühiste asjade üle ja luua oma ettevõtetele ärikontakte. Koostööd on tehtud ka ettevõtlusmentorite ja Tartu Ülikooli, Tartu Teaduspargi, Tartu linna ja Eesti Kaubanduskoja Tartu osakonnaga aasta kevadel oli ettevõtlusmentoritel Tartu põllumajandusmessil oma infoboks. Ettevõtlusmentorite tegevust on käsitletud ka EL toetuse abil aasta juunis Oulus läbiviidud seminaril. Seminari teemaks oli majanduselu edendamine omavalitsuste rahvusvahelise tegevuse ja ettevõtlusmentorite koostöös. Selle seminari kohta on saadaval korralik ingliskeelne infopakett. Ettevõtlusmentori projekt laienes omavalitsusliidu hoole all nelja-aastaseks aasta novembris asutati selle töö jätkamiseks iseseisev registreeritud ühing Yrityskummit ry. Umbes 4000 ettevõtlusmentorile lisaks on liikmeteks nüüd juba 172 omavalitsust, omavalitsuskollektiivi, arenduskeskust. Need kõik koos moodustavad võrgustiku, millel on tohutu infohulk. Peaeesmärgiks on arendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tegevusalast ja regionaalset koostööd, motiveerida omavalitsusi ja ettevõtlusorganisatsioone, tugevdada regionaalset ettevõtlustegevust ja luua ning kaitsta töökohti. Rahvusvaheliseks muutumise künnis on väikeettevõtetele tihti kõrge. Ettevõtlusmentorid saavad oma varasemate kogemuste ja keeleoskuse põhjal ettevõtjaid esimeste sammude tegemisel aidata. Tegevust Eestis on kavas jätkata. Erinevatest ettevõtetest saadud kogemused innustavad jätkama. Samuti nagu Soomes, võib ka Eestis regionaalse koostöö raames saada paremaid tulemusi kui tegutsedes pelgalt üksikute ettevõtetega. Sooviks on jõuda selleni, et talgutööpõhimõte saaks omaseks ka Eesti spetsialistidele ja õpetajatele, et käima läheks Eesti oma ettevõtlusmentorite tegevus.

23 II PLENAARISTUNG II PLENAARISTUNG EUROOPA LIIT EUROOPA IDENTITEET, VÕIMALUSED PIIRKONNA IDENTITEEDI, RAHVUSLIKU IDENTITEEDI JA KULTUURILISE IDENTITEEDI SÄILITAMISEKS JA ARENDAMISEKS (lindistuse põhjal) Lugupeetud esimees, kallid kuulajad! Irma Pellinen Haukipudase linnavolikogu esinaine Me ei saa unustada, et meie ei ole elanud rahvusvahelise tegevuse mõttes vaakumis, vaid meil kõigil on oma kogemused sellest, kuidas tegutseda rahvusvaheliselt. Meid, soomlasi, on omal ajal rahvusvahelistanud nii rootslased kui ka venelased, teid, eestlasi, lisaks sakslased. Meie mõlema rahvuse hulgast on inimesi emigreerunud teistesse maadesse, kas elatist hankima, poliitilistel põhjustel või näiteks ka seiklushimust. Kultuur on alati olnud rahvusvaheline, sport on siin olnud ehk armastatuim tegutsemisviis näiteks olümpiamängud ja muud spordisündmused. Minu kogemus eestlastest on pärit aastast 1979, kui meie vallas tegutseval spordiseltsil oli külas võrkpallivõistkond Vinnist, ja sellest ajast peale olen olnud mõne eestlase soomlaseks. Ehitus on olnud üks valdkond, kus on tegutsetud rahvusvaheliselt, vähemalt soome arhitektid on olnud maailmas vägagi tuntud. Võiks sedagi öelda, et kui siis need arhitektid said mõjutusi teistest maadest, siis ehk soome ehituskultuur on pidanud nende vigade eest viimastel aastakümnetel maksma ja maksab edaspidigi. Kõik see, mis mujal on leiutatud, ei pruugi igale maale sobida. Teaduse kohta kuulsime Kari Niinistö huvitavat ettekannet. Teadus on olnud alati rahvusvaheline. Sõprusomavalitsuste koostööst rääkis Kaimo Käärmann. Oleme kindlasti kõik sel arvamusel, et see on eriti väärtuslik ja tähtis tegevus meie kõigi seisukohalt. Soomlased kogesid rahvusvahelistumist ka siis, kui mehed võtsid ÜRO-vägedes osa rahuvalveoperatsioonidest. Ka sadamate kaudu on võõrad kultuurid maale saabunud, kaubandus on alati olnud rahvusvaheline. Nüüd räägime eesmärkidest, mida me rahvusvahelise koostööga saavutada tahame. Koostöö ei ole enam juhuslik. Võib öelda, et lähtekohaks on tänapäeval üha sagedamini majanduslik tulemus, nii nagu siin varemgi on juba tõdetud. Tahame saada mingit kasu sellest tööst, mida koos teeme, ja raha on ju see, mis kõige paremini kõneleb. Kuid Euroopa Liidul on algselt olnud ka märkimisväärselt eetilisemaid lähtekohti konfliktideta kooselu, seda pole ka Euroopa tasemel saavutatud, vaid oleme olnud sunnitud tõdema, et rahvad ei suuda kogu aeg elada rahu tingimustes. Tänapäeva Euroopas on eriti suureks ja raskeks probleemiks rassism, selle väljajuurimine kuulub nende ühiste eesmärkide hulka. Sotsiaalne võrdsus, et kõigil rahvastel, kõigi rahvaste sees olevatel rühmadel oleksid samasugused sotsiaalsed tingimused. Kõigil rahvastel peaks samuti olema samasugused kodanikuõigused ja - kohustused. Euroopa Liidus püütakse ühtlustada ka halduskultuure, et teataks, millest räägitakse, kui räägitakse kohalikust omavalitsusest või riigihaldusest jne. Miks on tänapäeval rahvusvaheline koostöö nii tähtis? Kas see on midagi sellist, mis on välja mõeldud ja seejärel hakatud seda ellu viima? Tegevuskeskkond maailmas on muutunud. Mitte ükski riik ei suuda tegutseda ilma rahvusvaheliste kontaktideta. Me teame, et ettevõtted rahvusvahelistuvad suure hooga, näiteks suur IBM, Nokia jne tegutsevad juba kõikjal maailmas. See tähendab seda, et mitte ainult Euroopa Liit pole selleks tegevuskeskkonnaks, kus me tulevikus tegutseme. Sellega on seotud sõna globaliseerumine. Infotehnoloogia areng on lühendanud vahemaid. EL erinevad rahastamisvormid annavad võimaluse arendada EL liikmesmaade erinevaid regioone. Maailma majandus integreerub, Euroopa majandus integreerub. Rahvuslikus mõttes tundub väga raske olevat see, kui raha muutub euroks, kui loobume oma margast. Kui aga mõtleme tänapäeva rahaliikumise peale, siis raha enam ei kasutata on ju meil näiteks bussikaardid, samuti on maksevahenditeks muutunud Eurocard, VISA, American Express. Raha ei ole nii tähtis rahvusliku identiteedi tugisammas, kui ta seda varem on olnud. Ülemaailmselt on tööhõiveküsimused ja eelkõige tööpuudus need küsimused, millele peab tulevikus suutma vastata. Kui infotehnoloogia on kaasa toonud häid asju, siis automatiseerumine on palju töökohti endaga kaasa viinud. Probleeme võib tekkida ka piiride avanemisel, koos kõigi heade asjadega pääseb kergemini üle piiri liikuma ka kuritegevus.

24 II PLENAARISTUNG Mida EL on endaga omavalitsustasemel kaasa toonud? Meie vallas alustati esimesena Comenius-projektiga. Need on noortele ja lastele suunatud projektid, milles püütakse keelte, kultuuri ja turismi abil muuta mõtlemist rahvusvaheliseks. Infotehnoloogia kasutamine selles töös on eriti tähtis ja see on seotud peaaegu kõigi Euroopa Liidu projektidega. Piirkondlik töö on üks omavalituste seisukohalt tähtis riiklik koostöövorm ja see avaldab ka mõju rahvusvahelisele koostööle. Minu oma koduvald on osa Oulu piirkonnast, mis juba kakskümmend aastat tagasi hakkas rõhku panema infotehnoloogiale, IT-ettevõtetele ja nende arendamisele koostöös ülikooliga, ning tänapäevaks on see toonud piirkonda tuhandeid ja tuhandeid töökohti ja huvi on tärganud isegi juba nii kaugel kui Jaapanis Oulu-piirkonda on saabumas esimesed Jaapani ettevõtted. Regioonide arendustöö on koostöö regioonide vahel, ka selles on meil kogemusi, ja siin peab ennekõike mõtlema sellele, mis on meie regiooni seisukohast see meie regiooni identiteet, mida me eelkõige arendada tahame. Suurema regioonina tuleb siin esile põhjadimensioon, see on tänapäeval Euroopa Liidu üheks osaregiooniks. Regionaalne ja struktuuripoliitiline arendustöö peegeldub osaliselt ka meie piirkonnas Haukipudas kuulub "valgesse alasse", mis ei saa mingit struktuuritoetust, aga selle kaudu, et ümbritsevad alad kuuluvad sellesse rahastamissüsteemi, saame sealt meiegi midagi. Saame vähemalt niipalju, et piirkonnas tuleb varasemast märgatavalt täpsemini asju planeerida. Planeerimine ja plaanipärasus ei ole tingimata siinkohal eriti hea termin, Eestist rääkides te ehk olete sellega harjunud. Teisiti aga ei saa neid probleeme tulevikus ka lahendada. Valgev ala" jaoks on eriti tähtsad olnud Euroopa sotsiaalfondi projektid. Nende projektide jaoks on olnud suhteliselt palju vahendeid, kuid tegelikult on küsimus selles, et paljudes kohtades on puudus tegutsejatest. Häid projekte ei suudeta ellu viia, kui ei ole kedagi, kes neid algatada suudaks. Lieder-projektid, mis on seotud maapiirkondade arendamisega, on meile muu hulgas toonud projekti, kus käsitletakse hõredalt asustatud piirkondade jäätmekäitlust. See on kindlasti selline projekt, milles teiegi võiksite osaleda, sest siingi on palju selliseid piirkondi, kus ühiskonna ja maa eest tuleks nii hoolitseda, et see ei saastuks ega muutuks räpaseks. Euroopa Liit ei too teatavasti endaga kaasa mitte ainult head, selles on ka tegureid, mis mõjutavad omavalitsuse tulubaasi, maksustamist. Me oleme EL kaudu saanud käibemaksu. Riigi tasandil tuleb meil kindlasti mõelda sõidukimaksu, alkoholi- ja tubakamaksu jt. peale. See, mis avaldab mõju omavalitsustele, on Euroopa Liidu konkurentsiseadusandlus, riiklikud investeeringud ja hanked. Suurte hangete puhul tuleb pakkumised panna avalikule konkursile. See, mida Soomes on minu arust Euroopa Liidus olles kõige rohkem omavalitsustes arutatud, on riikliku majanduse kooskõlastamine, kui efektiivne see on. Ei tea, on see Euroopa Liidu süü või oli see tolle möödunud aastakümne kriisiaja süü, et munitsipaalelust on lahkunud rohkesti töötajaid ja surve individuaalteenuste suhtes on kasvanud. Teenuseid peab tulevikus suutma võrrelda Euroopa tasemega, nii et kogu aeg tuleb mõelda, kas meie tervishoid on kallim kui kuskil teisel maal. Euroopa tasemel püütakse niisiis ühiste eesmärkide poole majanduspoliitikas, tööhõivepoliitikas, sotsiaalpoliitikas ja hariduses. Hariduses on see minu arust hea, sest liikuvust tuleb juurde. Kui haridus on võrreldav, siis on ka diplomid eri maades sama väärtusega. Aga läheme tegeliku kultuuri ja rahvusliku identiteedi juurde. Euroopa Liidu ajal oleme ka meie, eri piirkondades elavad soomlased, sunnitud mõtlema üha rohkem sellele, mis on meile oma kultuuris tähtsat. Mis on see, mis on säilitamist väärt, mida me tahame arendada. Meie, soomlaste, kohta öeldi kunagi, et me oleme Euroopa kõige ameerikalikum maa. Eks seda ameerikalikkust ole ka näha, eriti nimedes ja muude taoliste asjade puhul, televisioonisaatedki on suuremalt osalt ingliskeelsed. Aga Euroopas püütakse arendada ka rahvuslikku toodangut, muu hulgas ka televisiooniprogrammides. Euroopa Liit on välja töötanud programmi Kultuur 2000, mille kestvuseks on viis aastat ja selle eelarve on 167 miljonit eurot, kui korrutate selle viieteistkümnega, saate Eesti kroonid. Selle abil püütakse toetada kultuurikoostööprojekte ja see raha on mõeldud umbes 180 erineva projekti jaoks. Need ühe- ja mitmeaastased projektid toetavad näite- ja tantsukunsti, kujutavat kunsti ja disaini, kirjandust, rahvuslikku omandit ja kultuuriajalugu. See rahvuslik omand on eriti huvitav seetõttu, et selle jaoks on juba praegugi saadud Euroopa Liidust toetust vanade kultuuriajalooliselt väärtuslike objektide säilitamiseks. Ka kultuuriajalugu toetatakse, sest rahvuskultuur on loomulikult meile kõigile väga tähtis. Püütakse edendada kultuurilist mitmekesisust ja säilitada ühist kultuuripärandit. Arendatakse loovust, liikuvust, kultuuri kättesaadavust, kunsti ja kultuuri levitamist, aidatakse kaasa kultuuridevahelisele diskussioonile ja suhtlemisele ning levitatakse infot Euroopa rahvaste ajaloo kohta. Nagu näha võib, ei ole Euroopa Liidul plaanis ühendada Euroopat Euroopa Ühendriikideks, kus kõik räägiksid sama keelt ja kõigi kultuur oleks samasugune. See tulemus, mida senini omavalitsustasandilt vaadates sellest Euroopa Liidust on kultuuriidentiteedi küsimuses saadud, on see, et me oleme olnud sunnitud mõtlema rohkem oma kultuuri aluspõhja peale. Kas oskame seda tutvustada kodu- ja välismaal, kas oskame seda väärtustada. Selles kultuuriprojekti programmis on noortele suunatud projekte, ja see ongi esmajärgulise tähtsusega. Vanemad inimesed oskavad hinnata, kuid kõik noored tingimata ei oska, ehk kõik see, mis tuleb mujalt, tundub

25 II PLENAARISTUNG neile väärtuslikum. Loodetavasti siiski pitsakultuur ei levi kõikjale Euroopasse, lähtutakse siiski oma lähtekohtadest. Ja see, mis on kõige tähtsam õpitakse plaanipärasust. Ükski neist projektidest ei õnnestu, kui me ei tea, kuhu me pürime ega tea, kuidas me seda teeme. Peaminister Laar ütles siin, et soomlased on olnud ja on realistid liitudes Euroopa Liiduga. Peab olema realist, kuid asjas peab olema ka tunnet oma rahvusliku identiteedi suhtes. EESTI JA SOOME MIS ÜHENDAB, MIS ERISTAB, MIS TEEB TUGEVAMAKS (lindistuse põhjal) Sõbrad, ystävät! Kulle Raig Soome - Eesti Seltside Liidu peasekretär Ma esindan niisugust organisatsiooni Soomes, kuhu kuulub ligi nelikümmend eesti asjaga ja Eestiga tegelevat ühingut. Sel aastal hakkasime välja andma oma häälekandjat viro.nyt. Nagu te näete, on see meie arvates modernne, aega jälgiv ja järgiv vormistus meie pealkirjale. Seekordne number on pühendatud teie ja meie ühisele üritusele. Läbivaks teemaks on omavalitsuste koostöö ja lisaks sellele on siin veel palju muudki. Kui tohib, ma jätkan teises keeles. Ma teen endast meie ühise koosoleku sümboli räägin kahes keeles. See teema Eesti ja Soome, Eesti ja Soome suhted on omamoodi igavene teema. Nii nagu mina pean ikka veel iga päev vastama küsimusele, kas on õige öelda soome keeles Viro või Eesti, kumba soomlased peaks kasutama. Minu vastus on alati olnud see, et ajaloolistel põhjustel on Eesti soomlastele Viro, aga kui kasutate sõna Eesti, siis ükski eestlane ei solvu, kuigi soomlased võib-olla nii arvavad. Kahe maa suhete teema leidis kajastamist Soome ja Eesti ajakirjanduses aasta suvel ja aasta lõpus, korraldasime siis Soome parlamendis sel teemal seminari nimelt Soome parlamendis on Eesti sõprade rühm ja selle seminari pealkirjaks oli Ühe suhte anatoomia. Kasutasin seal motona ka siin linnas mõju avaldava Pertti Pyhtilä lauset, et Soome ja Eesti meenutavad tänapäeval üht vana abielupaari, kellel kirg on küll otsa saanud, armastus aga üha tugevneb. Ma loodan tõepoolest, et asi on nii. Aga see diskussioon näitas seda, et meil on aeg-ajalt neid küsimusi vaja arutada. Meil on oluline teada teineteisest võimalikult palju. Euroopa Liit ja Venemaa mõjutavad meie saatusi, aga siiski sõltub mõlema maa tulevik väga palju ka sellest, milliseks kujuneb meie omavaheline suhe. Olgu siis ükskõik kui head tulevikustsenaariumid, kõigis neis peaks teostuma soome riigimehe tarkus, mille järgi sõpru tuleb otsida lähedalt ja vaenlasi kaugelt. Need leheartiklid umbes poolteist aastat tagasi (nüüdseks on see diskussioon vaibunud) panid mind mõtlema sellele, et Soome-Eesti suhted sõltuvad väga palju meediast. Aga küllap on tänapäeva maailmas nii mitme muu asjagagi. Võib isegi küsida, kas tänapäeva inimesel on üldse mingit muud tegelikkust kui see, mida meedia meile vahendab. Kui nii ka ongi, pole selles siiski kogu tõde. Tolleaegsest diskussioonist võis aru saada, et maade vahelistes suhetes oleks nagu mingeid probleeme. Tegelikult see nii ei ole. Aga see ei tähenda seda, et me peaksime oma probleeme alahindama, me peame ka neist rääkima, sest need on loomulik osa naabritevahelisest läbikäimisest. Kui te lubate, siis ma teen väikse romantilise kõrvalpõike 130 aasta tagusesse aega ja loen teile ette ühe väikse kirjelduse tollest ajast. Ja juhtus nii, et 9. juulil 1871 peeti Helsingis Alppila restoranis pidu Eesti kuulsaima perekonna Jannsenite auks. Soomlastest osavõtjate nimekiri oli uhke. Kohal olid mh Koskinen, Snellman, Lönnrot, Almberg, Jalava ja Svan. Meeleolu, nagu räägitakse, olevat olnud kõrgel. Seltskond ei tahtnud kuidagi laiali minna. Snellman oli suurepärane kavaler, ta imetles kaunist ja uhket Lydia-neiut, luuletajat nimega Koidula. Käsi Koidula pihal ütles ta tooste ja viivitas äraminekuga. Ärgem veel mingem, ütles ta. Päikesetõus on imeline, oodakem seda. On raske uskuda, et Snellman oleks oma Kirkkonumme suvekodust lahkunud, kui see üritus polnuks väärinud tema, esimese soomluse eest seisja täit tähelepanu ja toetust. Soome silla ehitamine oli alanud. Nüüd tuleme jälle tänapäeva ja vaatame, mida näitab majanduselu komisjoni uurimus 130 aastat hiljem. Soomes teatakse, et pilt soomlastest ei ole Eestis nii hea kui soomlaste arvates võiks olla. Värske arvamusuurimuse järgi on eestlaste suhtumine Soome siiski viimastel aastatel paranenud. Pooled eestlastest arvavad, et Eesti-Soome suhted on väga head, teine pool nimetab neid tavalisteks. Ja tavalised nad tänapäeval ka on, sest Eesti ei ole soomlastele enam laulva revolutsiooni väike romantiline kangelane ega Soome eestlastele see ainus välismaa, kuhu nad pääseda soovisid. Soome ei ole juba pikka aega olnud eestlastele nõukogudeaja muinasjutumaa. Kui eestlased 1990ndate algul taasiseseisvusid, siis muutus eestlaste suhtumine Soome ja soomlastesse kriitilisemaks. Sellel on ka mitmeid muid põhjusi, näiteks soomlaste vodkaturism ja praaliv käitumine. Eestlaste tunnetes tundub olevat palju samasugust kui soomlaste tunnetes aastaid tagasi rootslaste vastu. Paljud eestlased räägivad soomlaste vanema venna asendist ja majanduslikust rõhumisest. Soomet ei peeta alati ainult õilsaks abimeheks ja koostööpartneriks, vaid ka rikkaks võistlejaks, kes kasutab ära Eesti nõrgemat lähtepositsiooni. Kui see tundub tavalise soomlase meelest ebaõiglane, eelarvamuslik, siis võiks mõelda selle peale, kuivõrd vabad eelarvamustest on siis soomlaste arvamused eestlaste kohta. Meil läbiviidud värske

26 II PLENAARISTUNG uuringu andmeil on eestlaste koht eri rahvuste populaarsusedetabelis tunduvalt langenud. Kui 1980ndate lõpul olid eestlased kolmandal kohal, seejärel viiendal, siis nüüd on nad alles üheksandal kohal kuueteistkümne rahvuse hulgas. Kui ma sain selle teema mis meid ühendab, eristab, mis teeb tugevamaks, siis panin oma mõtetele pealkirjaks Eesti ja Soome ei pääse üksteisest. Ja alapealkirjad Miks Soome on Eesti jaoks tähtis, miks Eesti on Soome jaoks tähtis ja mis meid püsivalt ühendab. Niisiis, miks Soome on Eestile tähtis? Hääl Eesti poolt, vähemalt rahvusvahelistel foorumitel kuuldu põhjal. Soome tunneb Eestit kõige paremini, niisiis saab ta mujal maailmas vahendada Eesti kohta tõepärast infot. Nii on Soome ka toiminud. Soome on praegusel hetkel Eesti suurim kaubanduspartner ja suuruselt teine investeerija. Soome on Eesti tähtsaim partner keskkonnakaitsealal, mis on ka loomulik, sest meil on ühine Soome laht. Kodanike läbikäimine Eesti ja Soome vahel aitab luua kodanikuühiskonda Eestis ja sellel on eriti suur tähtsus, sest kodanikuühiskond on Eestis alles kuju võtmas. Viimasena mainin seda, et Eesti võib igal alal õppida lähedalt, nimelt Soomelt. Eestlased unustavad selle nüüd, kui Soome ei ole enam see ainus välismaa ja lähevad tihti nii-öelda merel kaugemale kalale, et õppida kaugemalt, kui võib sama saada ka lähemalt. Miks Eesti on Soomele tähtis? Turvalisuse tõttu. Mida stabiilsem on Eesti, seda parem Soomele. Ka Eesti on rahvusvahelistel foorumitel hääl Soome poolt, ja kindlasti ta on seda. Eesti on Soome jaoks tähtis majanduslikus mõttes. Soome ettevõtted käsitlevad oma strateegiat välja töötades Eestit tihti kui koduturupiirkonda. Olen pannud Helsingin Sanomat lugedes tähele, et tihti räägitakse Eesti asjadest kodumaa-veergudel. Pöörake sellele tähelepanu ja te veendute selles ise. Eesti stabiilne kroon ja endiselt suhteliselt odav teenindus on soomlastele soodne. Ja mis on minu arvates tähtsaim Eestis saab soomlane hakkama oma emakeeles ja see on psühholoogiliselt väga tähtis faktor. Niisiis, soomlane tunneb end Eestis nagu kodus. Meid püsivalt ühendavad tegurid: keeleline ja geograafiline lähedus, millest me ei pääse, meie ühine suur idanaaber, kellest ka ei pääse, ühine keskkond ja selle võimalikud probleemid, viitan siin jälle Soome lahele ja sellele, et saaste liigub väga kaugele. Nimelt on keskkonnaalane koostöö Eesti ja Soome vahel olnud eriti viljakas ja mõlemale osapoolele kasulik, mul on olnud õnn jälgida seda algusest peale, kui olin tööl Eesti suursaatkonnas. Majanduslik koostöö loodetavasti kasvab kogu aeg, loodan, et sellesse tuleb rohkem konkurentsimomente, neid juba on. Loodetavasti püsib kodanike massiline läbikäimine endisel tasemel. Räägiksin veel meelsasti mõnedest probleemidest tõelistest või väljamõeldutest. Aga enne seda veel riiklik tase, poliitika ja majandus. Lepinguid on Eesti ja Soome vahel sõlmitud praegu üle kahekümne, võib-olla on neid juba kolmkümmend, nimetan neist vaid mõned. Vaimse koostöö leping, sõlmitud 1938 (see on üks neid väheseid meie maade vahel, kui mitte ainus, mis jõustus uuesti jaanuaris 1992), keskkonnakaitse-alane kostööleping, investeeringute arendamise ja kaitse leping, majandusliku koostöö ja abistamise leping, kahekordse maksustamise vältimise leping, kuritegevuse tõrjumise leping, ebaseaduslikult maale saabunute tagasisaatmise leping neid kõiki ei jõua siin üles lugeda. Mainisin juba, et kümne aasta jooksul on Soome olnud pidevalt Eesti suurim kaubanduspartner. Kogu Eesti ekspordist suundus aastal 32,5% Soome. Eesti import Soomest aastal 2000 oli vastavalt 27,4% Eesti kogu impordist. Aastal 2000 oli väliskaubandusbilanss kahjuks Eestis negatiivne, sel aastal on märgata paranemise märke. Eesti Panga andmetel oli tänavuse aasta 31. märtsi seisuga Soome otseste investeeringute osa kõigist Eestisse tehtud otsestest investeeringutest 28,7%. See on väga suur hulk. Soome investeeringute peamisteks valdkondadeks on kaubandus, transport, tööstus ja kinnisvara aasta algul oli Eestis äriregistri andmetel 1496 ettevõtet, kus oli tegemist Soome kapitaliga, neist 572 oli sajaprotsendiliselt soomlaste omanduses. Soome on Eestit aidanud riikide nimekirjas kolmandal kohal, eespool on Taani ja Rootsi. See järjestus oli minule mõistatuseks, aga selgus, et küsimus on riikliku taseme abist. Kui võtta arvesse kõik see, mida omavalitsused, teie, eraisikud, kirikud ja teised on Eestisse toimetanud, siis on Soome kindlasti esimesel kohal. Kolmas sektor, kodanikutasand, vabatahtlik tegevus see on see inimeste vahelise suhtlemise tasand. Areng on siin olnud tohutu. Kuigi paistab olevat ka tagasilööke: aastal 2000 käis Eestis soomlast, tänavuse aasta esimesel poolel on toimunud umbes 10-protsendiline langus, selle üle kurdavad juba laevafirmadki. Palju on olnud otseseid kontakte, üha rohkem tekib erinevaid koostöövorme, täielikku ülevaadet neist on raske anda, kui mitte võimatu. Kui keegi minult küsib, kui mitu eestlast on hetkel Soomes õppimas, siis sellele ma ei suudaks vastata, see oleks salapolitsei töö neid jälitada. Nüüd probleemid, tõelised ja väljamõeldud, need on võib-olla nüüdseks veidi vananenud, aga mõningaid neist mainin. Eestlased kardavad, et Eesti majandus läheb sinivalgesse omandusse. Ehk peaksid eestlased rohkem kartma seda, et ta läheb hoopis kollasinisesse omandusse ehk rootslaste kätte. Eestis on suuri proteste tekitanud see, et eestlaste arvates ei ole Soome ametiühinguliikumisel õigust Eesti siseasjadesse sekkuda, konkurentsi ei maksaks esitada töövõitlusena. Nüüd on see diskussioon veidi vaibunud, aga aeg-ajalt kerkib jälle üles. Eestlastele tegi meelehärmi ka otsus likvideerida Helsingi ülikoolis eesti keele professuur, kuid aeg parandab kõik haavad, sellest on juba aasta möödas ja enam sellest ei räägita. Nüüd ohustab Soome turvalisust Eestist tulev kuritegevus, see juurutab Soome ühiskonda ebaseaduslikke tegutsemisviise. On raske selle väite kohta midagi öelda, kuna mul ei ole statistikat käepärast, aga ma ei usu, et

27 II PLENAARISTUNG olukord nii kohutav oleks. Vana hirm on olnud see, et kui viisarežiim Eesti ja Soome vahel lõpetatakse, siis toimub massiline eestlaste siirdumine Soome. Võin öelda, et pärast viisarežiimi lõppemist 1. mail 1997 oli järgmisel kahel päeval Eestist tulevaid Eesti kodanikke alla 200, mingit invasiooni pole toimunud. Nüüd on jälle uus kartus, et kui Eesti liitub Euroopa Liiduga, siis tulevad eestlased suurte hulkadena Soome tööle, usun, et see on samasugune õuduspilt, mis kunagi tõeks ei saa. Eestlased ei lähe oma maalt suurte rühmadena kuhugi mujale. Kõige veidram, mida olen selles vallas kuulnud, on see, et need eesti tädid, kes müüvad Tallinnas Müürivahe tänaval oma kudumeid, et need tulevad Helsingisse Aleksanteri tänavale. Ka seda ei ole juhtunud. Nüüd see, mis meie sidemeid tugevdab: just seesugused kohtumised kui see tänane siin. Julgen tagasihoidlikult öelda, et ka see, mida me teeme Soome - Eesti Seltside Liidus kogu Soomes, on tugevdavaks teguriks. ÜLDISED ARENGUSUUNDUMUSED JA KAASAEGSE RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTETE OMAKSVÕTMINE JA JÄRGIMINE EUROOPAS, EESTIS JA SOOMES Prof Jussi S. Jauhiainen Helsingi Ülikool ja Tartu Ülikool 1. Sissejuhatus Millised on kahe väikse riigi, Soome ja Eesti, arenguvõimalused integreeruvas Euroopas? Kuidas on arenenud kaasaegse regionaalse planeerimise põhimõtted Euroopa Liidus ja millised on üldised arengusuundmused Euroopas? Soome on leidnud oma Nokia, aga mis võiks olla Eesti Nokia? Kas selleks on infotehnoloogia või inimesed? Need küsimused on väga ulatuslikud ja neid on vaja vaadelda nii globaalses kontekstis kui ka kohalike nõudmiste raamistikus. Küsimuses on glokaalsus, mis iseloomustab kaasaegset, intensiivsete linnavõrgustike ühiskonda, kus linnalised regioonid konkureerivad omavahel, kuid teevad samas ka koostööd. Viimaste aegade linnarahutused ja linnaliikumised, näiteks Seattle is, Washington D.C.-s, Göteborgis ja Genovas, on üks näide globaalsuse ja lokaalsuse kokkupõrkest. Kas Tallinn, Helsingi, Tampere ja Tartu on järgmised kohad, mis saavad kuulsaks selliste tegevuste tõttu? Milline võiks olla arendamisviis, mis baseerub kaasaegsetele linna- ja regionaalplaneerimise põhimõtetele, mille lähtekohtadeks on kommunikatiivne ja suhtlev planeerimine ning pidev säästlik areng? 2. Euroopa Liit, Soome ja Eesti linnalises ning ruumilises kontekstis Tabelis 1 on esitatud Euroopa (EL), Soome ja Eesti vahelised erinevused nende territooriumite asustusstruktuuris. Ehk on üllatav märgata, et Euroopa Liidu territooriumit ei iseloomusta suured linnalised metropolid. Enamus inimestest elab väikestes, elanikuga linnades. See ei tähenda loomulikult, et metropolide roll ei oleks väga tähtis majanduse ja poliitika arendamises. Tabel 1. Euroopa Liit, Soome ja Eesti: inimeste elukohad. LINNAD suur keskmine väike maapiirkond EL 20% 20% 40% 20% SOOME 11% 28% 35% 26% EESTI 28% 16% 5% 51% suur = üle elanikuga linnad keskmine = elanikuga linnad väike = elanikuga linnad maapiirkond = maapiirkonnad ja alla elanikuga linnad Eestis on asustusstruktuur suhteliselt polariseerunud. Domineerib pealinn, kuhu on koondunud 28% (enam kui ) riigi elanikest ning majanduslikus mõttes on Tallinna roll veelgi suurem. Teises äärmuses, maapiirkondades, elab küll väga suur hulk inimesi (51% kogu elanikkonnast), kuid nende piirkondade majanduslik mõju on väike. Soome asustusstruktuur on tasakaalustatum. Pealinna Helsingi, kus elab inimest, suhteline osakaal kogu riigi elanikkonnast on ainult 11%. Peab siiski arvesse võtma, et Helsingi metropolipiirkonnas elab kokku 1,2 miljonit inimest, umbes 23% Soome elanikkonnast. Euroopa Liidus ja Soomes elab väikestes ning keskmise suurusega linnades 60-63% kogu riigi elanikkonnast, Eestis aga ainult 21%. Sellest lähtudes on Eestis linnavõrgustiku arendamise järele suur vajadus, eriti kui arvestada linnastumise ja regionaalse majanduse kaasaegseid trende Euroopas.

28 II PLENAARISTUNG Euroopa ruumilise arengu kokkuvõte on esitatud joonisel 1. Loomulikult on tegemist üldistusega viimase kahe sajandi arengust. Joonise abil on võimalik arutleda nende suundade üle, mida Soome ja Eesti peaksid järgnevate aastate ja aastakümnete jooksul oma territooriumi arendamisel arvesse võtma. Industriaalse Euroopa sündides 19. sajandil domineeris Põhi Lõuna üle. Põhi tähendas selles kontekstis eelkõige Kesk-Euroopat. Soomet ja Eestit Euroopa kaardil sellal veel ei eksisteerinud (joonis 1 A). 20. sajandi alguses oli traditsionaalse industriaalse Euroopa tuumikuks Ruhri piirkond oma söekaevanduste ja terasetoodanguga. Industriaalset, riigikeskset ühiskonda iseloomustas fordistlik standardne masstootmine. Keinsistliku raha- ja tööpoliitikaga tagati toetuste regionaalse ümberjaotamise abil töökohad. Kogu riigi majandusruum oli reguleeritud hierarhiliselt riigi keskvalitsuse ja ministeeriumide poolt. Küsimuses oli manageriaalne planeerimismasin, erakondade vahelised poliitilised koalitsioonid ning funktsionaalsed ja utoopilised arengumudelid. Tulemuseks oli passiivne hierarhiline struktuur (joonis 1 B). 20. sajandi lõpupoolel arenes kaasaegne, hilisindustriaalne ühiskond (joonis 1 C). See on globaalse majanduse ja post-keinsistliku poliitika periood, kus riik taandub majandustegevuse reguleerimisest. See tähendab tööle põhinevat ühiskonda, era- ja avaliku sektori partnerlust ning juhtimise fragmentaarseid ja valitsemise ettevõtlikuid stiile. Toimub mitmete riigi funktsioonide erastamine. Postfordistlik tootmine keskendub innovaatilisuse tõstmisele ning paindlikule tootmisviiside ja lõpptoodete arendamisele. Ruumilises struktuuris on oluline (linna)regioonide tõus ja konkurents, mis viib linnavõrgustike arenemiseni. Eelmise perioodi kindlad ja jäigad regionaalsed plaanid muutuvad paindlikeks arenguvisioonideks. Seda perioodi iseloomustab Euroopas Helesinine Banaan (Blue Banana). See on Milaanost Frankfurti kaudu Londonini ulatuv arenguvöö. See on kõige kiiremini arenev piirkond ning arenguvöö ületab mitmeid riigipiire. Euroopa ruumilise struktuuri praegust olukorda iseloomustab glokaalsus ning poliitilise võimu ruumiline kontsentreerumine tuumikusse, mille moodustavad Brüssel, London, Strasbourg ja Luxembourg. Need linnad on Euroopa Liidu oluliste organisatsioonide ja nendega seoses olevate lobigruppide asukohtadeks (joonis 1 D). Ühine ruumiline struktuur areneb praegusest tuumikust idapoole, kui toimub Euroopa Liidu idalaienemine. Tuleviku ruumilise struktuuri muster Euroopas on linnaliste piirkondade vaheline võrgustik (joonis 1 E). See nõuab nii Soomelt kui ka Eestilt tugevat regionaalpoliitika ja linnapoliitika arendamist. Soomes viimastel aastatel alustatud oskamiskeskuste ja regionaalsete keskuste poliitika on näide sellest, kuidas riik omalt poolt visioneerib Soome asustusstruktuuri arengut linnade võrgustiku suunas. Joonisest on näha, et Euroopa ruumilise võrgustiku piirid ei piirdu ainult Euroopa Liiduga. L F P Z A B C L B P V D Joonis 1. Euroopa ruumilise struktuuri areng. Allikas: Brunet, R. (1998). L Europa delle reti, 253. P. Bonavero & E. Dansero (toim.) L.Europa delle regioni e delle reti. Torino: UTET. 3. Euroopa Liidu ruumiline poliitika Euroopa Liidu praegune ruumiline poliitika jaguneb konkurentsipoliitikaks (Competition Policy), struktuuripoliitikaks (Structural Policy) ja sidususe poliitikaks (Cohesion Policy). Struktuuripoliitika haarab enda alla kolmandiku EL-i eelarvest. Sidususe poliitikaga keskendutakse keskkonnaprobleemide leevendamisele ja transpordiühenduste loomisele Euroopa erinevate osade vahel. Konkreetne näide sellest on Trans-Euroopalised võrgud (TEN), mis füüsiliselt ühendavad omavahel Lääne- ja Ida-Euroopa ning Põhja- ja Lõuna-Euroopa. Regionaalse arengu vaatenurgast oluline dokument on Ruumilise arengu perspektiiv (ESDP). See on liikmesriikide poolt kokkulepitud visioon lähituleviku Euroopa regionaalsest arengust ja planeerimisest. E

29 II PLENAARISTUNG Euroopa idalaienemine on väljakutse praegustele ruumilise arengu poliitikatele Euroopas. Aastal 2007 on Euroopa Liidu (ning juba enne seda, juhul kui EL-i idalaienemine on toiminud) pindala kasvanud 34% ja rahvastik 28%, kuid sisemajanduse kogutoodang (SKT) ainult 5%. See tähendab, et keskmine SKT elaniku kohta langeb EL-is 18%. Tulemuseks on seega ka suurem piirkondlik ebaühtlus EL-i sees, kuna regionaalsed erinevused kahekordistuvad. Selle tuleviku probleemi leevendamiseks on vaja tõsta Euroopa regioonide majanduslikku tegevust ning üheks oluliseks lähtekohaks on teadmisele ja oskamisele põhinev majandus. EL-is on linnapoliitika tähtsus tõusnud viimaste aastate jooksul märkimisväärselt ning linnapoliitikas peetakse eelkõige tähtsaks linnaliste võrgustike arendamist. Võrgustike eesmärgiks on innovatsioon, kasv, partnerlus, oskamine ja konkurentsivõime. Loomulikult on inimeste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine konkurentsipoliitika raamistikus lähtekoht spetsiifiliste poliitikate arendamisele. 4. Soome regionaalne areng ja poliitika Soome on hea, huvitav ja kokkuvõtlik näide üldisemast regionaalpoliitika arengust Euroopas viimaste aastakümnete jooksul. Tegemist on arenguga tugevast keskuskohtade hierarhiast linnavõrgustiku algfaasini. Samaaegselt on toiminud muudatused haldusstruktuuris, eelkõige viimaste aastate jooksul seoses EL-iga liitumisega. On tekkinud olukord, kus regioonidel on kasvav mõju sotsiaalses ja majanduslikus tegevuses ning regioonide vahel toimub kohustuslik konkurss ja vajalik koostöö. Väga kokkuvõtlikult on Soome teed regionaalpoliitikas võimalik vaadelda nelja faasina. Aastatel toimus riigikeskne, seadustel baseeruv passiivne tööstus- ja halduspoliitika. Küsimuses oli tüüpiline reguleeriv keinsistlik poliitika, millega prooviti lahendada regionaalse arengu problemaatilisi tagajärgi, milleks olid näiteks tööpuudus, perifeersete piirkondade arenematus ja tasakaalustamata asustusstruktuur. Riik tagas töökohti perifeerias riigiasutuste ja töökohtade loomisega suurtest linnadest kaugemal asuvatesse piirkondadesse. Tööstuspoliitika on üks näide sellest. Regionaalpoliitika tähendas riigi maksude ja toetuste regionaalset ümberjaotamist. Sellest poliitikast hoolimata toimus Soomes samal perioodil suur inimeste sissevool linnadesse. Järgmisel aastakümnel ( ) võeti riigi regionaalses arendamises kasutusele rohkem kvalitatiivne projektipoliitika. See oli suunatud ka regionaalsete probleemide põhjuste lahendamisele, mitte ainult tagajärgede leevendamisele. Seda poliitikat iseloomustas väiksema ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, osaliselt ka linnaliste keskuste läheduses. Samal perioodil toimus vastulinnastumine, mis tähendas inimeste kolimist suurtest linnadest nende lähiümbrusesse. Suurem muutus regionaalpoliitikas toimus 1990ndatel, kui Soome ühines EL-iga. Kasutusele võeti EL-i struktuuri- ja regionaalpoliitika põhimõtted (1+4+2). Üldiseks lähtekohaks oli subsidiaarus, so poliitiliste otsuste viimine võimalikult tegevuskoha lähedale. Täpsemateks printsiipideks olid toetuse kontsentreerimine piirkondadesse, millel olid kõige suuremad arenguraskused; programmilisus, mis tähendas mitmeaastase arengupoliitika loomist; partnerlus, mis tähendas Komisjoni, riigi ministeeriumide ja piirkondade vahelist koostööd regionaalses arendamises ning lisandavus, millega EL-i regionaalpoliitiline toetus täiendas ja lisas juba olemasolevat riigipoolset regionaalset toetust. Ränne hakkas suunduma jälle suurematesse linnadesse ning maapiirkonnad hakkasid kaotama traditsioonilist rolli maaelu arengus. Näiteks Suur-Helsingisse kolis 1990ndatel üle inimese ning samal ajal vähenes talude arv Soomes võrra. Viimane areng johtus riigipoolse toetuse vähenemisest EL-i ühise põllumajanduspoliitika (CAP) tõttu. Nüüd, 21. sajandi alguses arvestatakse riigipoolses regionaalpoliitikas arengu regionaalselt erinevat dimensiooni. Konkreetseteks näideteks on oskamiskeskuste poliitika, regioonide vaheline konkurss ja linnapoliitika tõus. Oskamiskeskuste programmi (alates aastast) on valitud 14 linnalist piirkonda. Küsimuses on piirkondade vaheline tööjaotus erinevate tipposkamiste valdkondades. Siin regionaliseeritakse ka innovatsioonipoliitikat. Regionaalsete keskuste programmi (alates aastast) ideeks on regionaalse struktuuri mitmekesistamine Soomes. Keskused valiti konkursi tulemusena ning tingimusteks olid piirkondlikkus, sidumine, võrgustik, partnerlus, osalisus, sotsiaalne areng ja arengu koordinatsioon. Üheks oluliseks küsimuseks on, milline peaks olema riigi roll regionaalses arengus. Kas piirkondade või regioonide arengu suunamine peaks olema riigi, regiooni või ettevõtete ülesanne? EL-i poliitilise põhimõtte subsidiaarsuse järgi peaksid poliitilised otsused toimuma võimalikult elanike, keda see poliitiline otsus puudutab, lähedal. Viimaste aastate areng Soomes näitab seda, et riik tahab veelgi sekkuda tugevalt regioonide arengusse. 5. Eesti regionaalne areng ja poliitika Eesti regionaalse arengu poliitikat on alates 1980ndatest võimalik jaotada mitmeks faasiks. Loomulikult, nõukogude perioodil oli regionaalpoliitika kontekst väga erinev võrreldes tänase päevaga, kuna majandus oli väga kindlalt ja hierarhiliselt reguleeritud. Eestit arendati osaliselt ka baseerudes nö christallerilisele traditsioonile, mida iseloomustasid hierarhilise tööjaotuse keskuskohad. Sama poliitika oli kasutusel 1960ndatel ka Lääne-Euroopas. Esimesed sammud iseseisva regionaalpoliitika suunas võeti IME-projektis (Iseseisvalt Majandav Eesti) 1980ndate lõppus. Selle eesmärgiks oli muuta Eesti ja selle arengupoliitika vähem sõltuvaks Nõukogude Liidust. Aastal 1990, juba enne taasiseseisvust, esitati regionaalpoliitika lähtekohad. Need jäid uusliberaalse poliitika jalgu, kui oli vaja viia taasiseseisvunud Eesti kiiresti üle turumajandusele.

30 II PLENAARISTUNG Aastal 1994 loodi regionaalpoliitika kontseptsioon ning riigi eelarvest hakati eraldama erilist regionaalpoliitilise eesmärgiga toetust. Konkreetseteks vahenditeks olid seitse piirkondlikku ja temaatilist toetusprogrammi. Regionaalpoliitika sisu oli küllaltki passiivne ning selle tulemuseks oli toetuste ümberjaotamine riigi sees. Eesti süvenev integratsioon ning läbirääkimised Euroopa Liiduga tõid endaga kaasa muutused ka regionaalpoliitikas ning algas regionaalpoliitika eurostumine. Kasutusele võeti Euroopa Liidu regionaal- ja struktuuripoliitika lähtekohad. Regionaalpoliitika poliitiliseks printsiibiks muutus subsidiaarus. Toetuse kasutamise lähtekohtadeks olid kontsentreerimine, programmilisus, partnerlus ja lisanduvus ning regionaalpoliitiliste projektide seire ja hindamine. Kui sügavalt on viidud ellu need printsiibid igas regionaalpoliitilises programmis ja projektis, on veel teadmata. Aastal 2000 valmis ka riiklik regionaalne arenguplaan. Viimase kümne aasta areng Eestis näitab polariseerunud olukorda. Pealinn Tallinn domineerib väga võimsalt muu riigi üle ning suuremad linnalised keskused domineerivad tagamaade üle. Eriti kehvad arenguvõimalused on väiksemates kohtades perifeerias ning piirialadel Venemaa ja Lätiga. Tõenäoliselt on ka Eestis järgmiste aastate jooksul oodata linnalise poliitika arengut, kuna Euroopa Liidu territoriaalses poliitikas on linnalistel regioonidel väga tähtis positsioon. Samuti on Eestis vaja pöörata tähelepanu Tallinna ja selle lähiümbruse, nö Tallinna metropolipiirkonna ühisele arengustrateegiale ja heale haldamisele. Need vajadused kasvavad seoses süveneva poliitilise ja majandusliku integreerumisega Euroopa Liiduga lähiaastate jooksul. Joonistes 2, 3 ja 4 on esitatud võimalikud ruumilised stsenaariumid Eestile aastateks Joonisel 2 on esitatud kontsentreeruva kasvu olukorda praeguses uusliberaalse majanduse olukorras. Jooniselt on näha, et pealinn Tallinn kasvab veelgi ning omavalitsused Tallinna lähedal muutuvad pealinnale alluvateks magamislinnaosadeks. Maa hind tõuseb ning liiklusummikud ja kvaliteetsete korterite nappus piiravad majanduse arendamist Tallinnas. Mujale Eestisse jääb 2-3 keskust, millest Tartu töötab interaktiivselt Tallinnaga, Narva eraldub ja taandareneb poliitilise ja majandusliku ümberstruktureerimise probleemide tõttu ning Pärnust saab perifeerne suvine puhkamiskoht. Väiksemate linnade ja omavalitsuste positsioon nõrgeneb ning maapiirkondades toimub üldine taandareng. Küsimuses on traditsioonilise keskusperifeeria mudeli elluviimine. Joonis 2. Eesti: keskusperifeeria. Joonis 3 esitab olukorda, mille eesmärgiks on hierarhiline tööjaotus erinevate linnaliste keskustega, so reguleeritud keskuskohtade mudel. Pealinn Tallinn domineerib küll ka sellises linnavõrgustikus, aga joonisel 2 esitatud metropolipiirkonna probleeme on vähem. Järgneva hierarhilise tasandi linnu on kolm ning need kasvavad praeguse olukorraga võrreldes. Tartu täidab oma funktsiooni ülikoolilinnana, Narva ja selle lähiümbrus keskendub tööstusele ning Pärnu turismile ja spetsiifilisele teenindussektori arengule. Koostöö nende linnaliste keskuste vahel on väike ning peamine arengupoliitika toimub Tallinna kaudu. Ka teatud väiksemates kohtades ja omavalitsustes on kohalikke arengueeliseid. Arvestades globaalset majandust, on sellise funktsionaalsele tööjaotusele baseeruva arengumudeli organiseerimine Eestis praktiliselt võimatu ning see sisaldab ka demokraatia probleeme. Kuna sellises visioonis keskvalitsus ja ministeeriumid otsustavad monopoolselt

31 II PLENAARISTUNG arengupoliitika sisu, on enamikul omavalitsustest ja nende elanikel deterministlik tulevik: kui sünnid perifeerias, siis ka sured perifeerias. Joonis 3. Eesti: hierarhilised keskuskohad. Joonisel 4 on esitatud mobiilne mitmekesise võrgustiku mudel. Selle järgi on Eestis olemas mitmeid erinevatel tasemetel toimivaid arenguvõrgustikke. Tallinna kasv on piiratud, samuti ei moodusta teiste regionaalsete keskuste (Tartu, Narva, Pärnu) positsioon ohtu väiksematele omavalitsustele. Joonisel on esitatud erinevaid väiksemate kohtade võrgustikke, mis töötavad strateegilises ja sünergeetilises koostöös suuremate keskustega. Samuti on tähtsad võrgustike otsesed suhted välismaa võrgustikesse. Selline mitmekesiste ja mitme taseme võrgustike areng järgib praegust Euroopa Liidu arengupoliitikat. Mitmekesise võrgustiku realiseerimine Eestis on ka võimalik, aga nõuab sihikindlat ideed regionaalpoliitika ja regionaalse arendamise jaoks ning märkimisväärselt rohkem tähelepanu pööramist linnapoliitikale. Samuti on vaja ergutada väiksemates kohtades olevat innovatsiooni ja sotsiaalset kapitali.

32 II PLENAARISTUNG Joonis 4. Eesti: mitmekesine võrgustik. 6. Regionaalse arengu ja ruumilise planeerimise väljakutsed Euroopa Liidule, Soomele ja Eestile Euroopa Liidu tasemel on üldiseks väljakutseks sotsiaalne sidusus ning ühistes arengupoliitika printsiipides kokkuleppimine, kui idalaienemine realiseerub. Tekib ka vajadus tugevdada demokraatiat, kui liikmesriikide arv tõuseb praeguselt 15-lt viie või kümne riigi võrra. Ilma selleta on pikemas perspektiivis EL-i konkurentsivõime arendamisega probleeme. Regionaalse arendamise vaatenurga loomiseks on erinevaid võimalusi, milles kokkuleppimine on keeruline, aga hädavajalik ja kiire töö. Nagu eelpool mainitud, baseerub praegune struktuuripoliitika printsiipidele ning toetustele piirkondadele, kus SKT elaniku kohta on alla 75% EL-i keskmisest. See struktuuripoliitika võib jätkuda kuni aastani 2006, pärast seda aga on vaja reforme. Võimalik on rakendada vanade ja uute liikmesriikide suhtes erinevat regionaal- ja struktuuripoliitikat, kuid see võib endaga kaasa tuua poliitilisi probleeme. Võimalik on ka keskenduda probleempiirkondadele sõltumata nende asukohtadest, aga tõenäoliselt on raske saavutada kokkulepet liikmesriikide vahel. Ühtlustava poliitika rakendamine on hea variant, aga majanduslikus mõttes veel aastat võimatu. EL-i regionaalpoliitika on niisiis sügavate poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise ees. Üheks praeguseks üldiseks probleemiks Soome jaoks on majanduse kasvu sõltuvus IT-sektorist. Juba praegu kaheldakse arvates, et IT on savijalg traditsiooniliselt tugevate jalgadega võrreldes (puu- ja metallitööstus). Riigi liigne toetumine kolmandale savijalale võib viia kogu riigi majandusliku katastroofini. Lähitulevikus ähvardab Soomet ka tööjõu puudus, kuna elanikkond vananeb ja suur hulk töötajaid jääb pensionile juba viie aasta pärast. Regionaalpoliitilisest vaatenurgast on probleemiks kiire ja kontsentreeruv kasv Helsingisse ja selle lähiümbrusesse. See on tekitanud järsku elamise hinna tõusu ning sellest tulenevalt sotsiaalse sidususe probleeme pealinnas. Praegustes oskamiskeskuste ja regionaalkeskuste programmides on lahendamata riigi ja regioonide vaheline tööjaotus. Praegugi veel tahab riik sekkuda võimsalt regioonide arendamisse, samas kui otsustamine poliitisel ja majanduslikul tasemel peaks toimuma regioonides (maakondades) endas. Probleemiks on ka maapiirkondade tulevik ning innovaatilise partnerluse võimalused väiksemate omavalitsuste ja regionaalsete keskuste vahel. Ka Eestil on lähitulevikuks olemas üldised väljakutsed. Lähtekohaks on see, et Eesti Nokia on Eestis elavad inimesed. Vähene järelkasv toob ja on juba toonud suured probleemid koolidesse ja ülikoolidesse ning konkurentsvõime langeb. Tööjõu puudus on oht ka Eesti jaoks, eelkõige oskava tööjõu puudus. Probleemide lahendamiseks on vaja pöörata tähelepanu spetsiifilistele sotsiaalpoliitika küsimustele ning tugevdada hariduspoliitikat nii kõrghariduse kui ka ametihariduse valdkondades. Siin on tähtis ka hariduse organiseerimise regionaalne dimensioon mitte iga koolitust ja haridust igal pool, vaid hästi läbi mõeldud regionaalne tööjaotus hariduses. Ainult selle kaudu on võimalik koolitada tõelisi, mitte retoorilisi oskajaid riigi konkurentsvõime tõstmiseks. Ilmtingimata on regionaalpoliitika järele suur vajadus ka 21. sajandi alguse Eestis. Rohkem tähelepanu peaks pöörama linnapoliitikale. See ei tähenda maapiirkondade arenguvõimaluste peatamist, vaid sünergeetilise

33 III PLENAARISTUNG võrgustikupoliitika vajadust. Pidev kontsentreeruv kasv Tallinnasse on terve riigi probleemiks. Lisaks on vaja viia läbi haldusreform, mis ei tähenda omavalitsuste piiride ümbertõstmist ja ebakindluse tekitamist. Tõeline haldusreform tähendab seda, et nii arengu eest vastutamises kui ka sellele suunatud ressursside kasutamise puhul on vaja arvestada praegusest rohkem omavalitsuste võrgustikku ja regioone. Riigi ministeeriumide ülesandeks peaks olema soodustada ja toetada sünergeetiliste koostöö- ja konkurentsivõrgustike arenemist piirkondlikul tasemel. Regionaalses arendamises on vaja rohkem kommunikatiivsust ja läbirääkiva planeerimise põhimõtteid ning pideva säästliku arengu arvestamist. Ka regionaalpoliitikas ei ole vaja leiutada uut Nokiat. Euroopas on mitmeid eesmärke, mida oleks kasulik viia ellu Eestis, arvestades Eesti ajaloo ja regionaalse arengu eripärasid. III PLENAARISTUNG HALDUSTERRITORIAALNE REFORM EESTIS JA OMAVALITSUSTE VALMISOLEK MUUTUSTEKS (lindistuse põhjal) Tarmo Loodus Eesti Vabariigi siseminister Eelnev ettekanne lõi üsna hea õhkkonna selleks, et haldusterritoriaalset reformi Eestis arutada täna ja just siin. Selleks, et asjad enam-vähem paika läheksid, meenutame natukene Eesti olukorda ja vaatame üle, mis on tänaseks päevaks haldusterritoriaalse reformi ettevalmistamise käigus toimunud. Kõigepealt pilt sellest, et Eestis on täna 247 omavalitsust ja nende rahvaarv on üsna ühtlaselt väike. Kui linnad sellest välja arvata, siis on Eestis keskmine omavalitsuse rahvaarv kõikumas kusagil vahel. Kui nüüd seda kõikumist vaadata, siis tekkis juba aastal, kui Eestis kahetasandiline omavalitsussüsteem likvideeriti, arutelu selle üle, kui suured peaksid Eesti omavalitsused olema, et nad jõuaksid neile kaelasadanud ülesanded kõik ära täita. Nii võime täna selle tarkusega, mis meil on, hakata analüüsima Eesti omavalitsuste olukorda ja öelda, et meil on omavalitsustel, iseenda rahakotil, tänastest seadustest tuleneval rahakotil toimetulekuraskusi siseministeeriumi arvates umbes 30 omavalitsusel, rahandusministeeriumi arvestuste järgi lausa 90 omavalitsusel. Me peame jätkuvalt ütlema, et seaduste vastu eksimiste tõttu on omavalitsusjuhtidel u 50 omavalitsuses tänaseks juba probleeme õiguskaitseorganitega, üldjuhul tihti kaitsepolitseiga, kes uurib korruptsiooni. Demokraatia on meil tihtipeale lapsekingades. Eile koos Soomega peetud kodanikuühiskonna konverentsil tõdesime üsna üheselt, et meil on veel pikk tee käia selleni, et inimesed aktiivselt osaleksid just nimelt omavalitsuse korraldamisel. Kui ma selle aasta veebruaris, märtsis, aprillis külastasin kõiki Eesti maakondi ja mul oli ligi 50 kohtumist nii tavaliste vallaelanike kui omavalitsusjuhtidega, siis üldjuhul tuli mul ka seal alustada oma juttu sellest, mis on kohalik omavalitsus, kuidas kujuneb tulubaas, mida saab inimene teha selleks, et tema sõna kostuks. Teisiti öeldes on kodanikuühiskonna kontseptsioon ja sinna liikumine väga olulised. Kindlasti on probleemid omavahelistes rahaküsimustes, kindlasti on probleemid jätkuvalt investeerimisvõimes. Kui vaadata väikevalla eelarvet suuruses 10, heal juhul 15 miljonit krooni ja rääkida seal infrastruktuuri arendamisest, siis on kindlasti see kõigile arusaadav. Teenuste kvaliteedi vahe, eriti kui vaadata linna- ja maaomavalitsusi, ja ka mahu vahe on väga suur. Regionaaltasandil puudub tihti korralik koostöö, või kui see on olemas, siis on see tihti ainult formaalne. Lisan siia juurde meil täna päevakorda tõusnud teema omavalitsuste vähene valmisolek osaleda ettevalmistustes liitumiseks Euroopa Liiduga ehk omavalitsuste valmisolek kasutada neid vahendeid, mida Euroopa Liit meile pakkuma hakkab ja juba pakub. Samas ei tasu ära unustada ka seda, et taasiseseisvunud Eestis on vabatahtlikult ühinenud siiamaani 16 omavalitsust ehk vabatahtlikkuse tempo on siin näha. Miks me peaksime asju muutma? Kui täna oli juba juttu korra sellest, et me ei ole võib-olla põhjalikult kõike läbi mõelnud, siis ma julgen vastupidist väita. Need uuringud, need arvamused, mida on siseministeerium ise ja oma ekspertide ning koostööpartnerite abil erinevates ülikoolides kogunud, annavad meile selgema pildi asjast ja võimaldavad ka eesmärgid püstitada. Eesmärgid peaks olema: paremad teenused, demokraatia tugevdamine omavalitsuses, kvaliteetsem haldamine, parem koostöö regionaaltasandil, väiksemad halduskulud meie omavalitsustes, suurem investeerimisvõime, kindlasti kompetentsi tõus, tõsine partner riigile Euroopa Liidu abirahade ja fondide kasutusele võtmiseks ning partner Euroopa Liidu küsimuste lahendamisel.

34 III PLENAARISTUNG Siinjuures tahaksin ma eriti rõhutada omavalitsuste rolli regionaalkomitee töös. Kui meil veel paar aastat tagasi oli idee, et panna Linnade Liidu kaudu Brüsselis oma inimene paika, kes pidevalt meie omavalitsuste asju koordineeriks, siis täna tuleb tunnistada, et meil Eestis ei ole omavalitsuste esindajat Brüsselis. Ma usun, et me peame Linnade Liiduga ja omavalitsusühendustega kiiresti selle küsimuse lahendama, et vähemalt järgmisel aastal see lünk täita. Lühidalt ja pikemalt nendest samadest eesmärkidest. Teenuste puhul on väga oluline kättesaadavuse parandamine ja sealt tulenevalt juba olemasolevate struktuuride ärakasutamine. On kaks olulist märksõna: raamatukogu kui infokeskus (Eestis on väga palju külaraamatukogusid, mida saame ära kasutada) ja internet ehk telekommunikatsiooni areng. Samas on kindlasti kvaliteediküsimus. Pädevamad tegijad peaksid suutma suurema ressursi juures rohkem korda saata. Koolitusvõrk, see millest ka täna räägiti, et meil peavad olema tegelikud oskused ja vilumused tegelikku tõelist tööd teha, see on kindlasti üks ja oluline nurgakivi meie teenuste parandamises. Ja lõpuks ka interneti ja tehnoloogia pool, mis ütleb meile, et me peaksime suutma luua riigi, kus iga päev, iga tund, iga kell on riik meile kättesaadav. Minule, elanikule, ettevõttele või organisatsioonile on kindlustatud kvaliteetne avalik teenus. Selles osas, mis puudutab omavalitsuste internetistamist ja inimeste võimalust läbi interneti muutuda aktiivselt kohaliku elu küsimuste lahendajaks, on siseministeeriumil ka mitu projekti olemas ja ma loodan, et aastaks on see kõik tõepoolest toimunud. Nurgakivi omavalitsustele on demokraatia ja siin on võib-olla mõistlik üle nimetada see, et me uue haldusterritoriaalse korraldamise juures saavutaksime selle, et valimised muutuvad tõesti võistluseks, et ei ole nii nagu täna Eestis, kus eelmistel valimistel 15 omavalitsuses ei olnud valimisi, vaid käidi hääletamas. See tähendab, et oli üks nimekiri volikogu kandidaate. Kusjuures kolmes omavalitsuses on täna Eestis võimul sugulased ehk hõimkond, kes moodustasid ise valimisnimekirja. Erakondade vastutus peab suurenema kohaliku omavalitsuse küsimustes. See saab toimuda selle kaudu, et suureneb omavalitsuste volikogusse kandideerimisel erakondade nimekirjade hulk. Kontrolli tugevdamine nii volikogu kui ka riigi poolt, kodanikeühiskonna põhimõtete rakendamine, kogukonna kaasamine omavalitsuse juhtimisel ja järelevalves see on seesama IT poole kasutuselevõtmine ja inimeste koolitamine. Võib-olla tuleb siiski ka eraldi ära märkida linna- ja vallaametnike depolitiseerumine ehk siis see, et nemad vaid täidavad valitud valitsuste ülesandeid. Haldamise juures ma pikemalt ei peatuks. Siin ei ole midagi uut. Eesti omavalitsustes ja Soome omavalitsustes on need teemad läbi arutatud. Kui me räägime sellest, et meil on tegemist piirkondliku arendamisega, siis haldusterritoriaalse reformi puhul tuleb eraldi üle öelda see, et me tegelikult räägimegi võrgustikust. Kui vaadata valitsuse ettepanekut omavalitsustele, siis seal on just nimelt väikelinnade, alevite ümber koondumine, rõngasvaldade likvideerumine ja niiviisi tugevamate omavalitsuste tekkimine. Kui rääkida numbritest, siis võibolla soome külaliste jaoks on oluline need üle nimetada. Nimelt on meil unistus, et Eestis omavalitsuses olevate inimeste arv võiks olla 5000 ringis. See võiks anda omavalitsusele piisava tulubaasi, nii vähemalt väidavad meie teadlased oma uuringutes. Loomulikult on oluline ka see, et selline omavalitsus saab suurema eelarve, ulatudes 50 miljoni piiri taha, mis annab meile võimaluse aktiivselt osaleda Euroopa Liidu abirahade ja fondide rakendamisel Eestis. Just see punkt on praegu väga oluline. Soomlased kasutasid omal ajal, valmistudes Euroopa Liitu minekuks, väga targalt ära eelstruktuurifonde. Osati omavalitsuste, riigi ja regionaalpoliitika kaudu siduda need rahad just nimelt oma ühiskonna, oma kogukonna arenguga. Meie väikeste omavalitsustega ei pruugi see õnnestuda. Kui me võtame praegu EL abirahade jaotamise põhimõtet, et siin on tegemist väiksema summaga eelstruktuurifondis (meie rahas olenevalt kursist 15 või 17 miljonit krooni, oma osalus peaks olema vähemalt 30% ehk 5 miljonit krooni), siis kuidas saavad Eestis vallad, kelle eelarve on 5 15 miljonit krooni, osaleda neis projektides. Otse ilmselt mitte kuidagi, heal juhul regionaalse koostöö kaudu. Eestis on palju probleeme kompetentsusega ehk teisiti öeldes ei jätku meie väikestes omavalitsustes tihti inimesi, kes oleksid võimelised kaasaegses keskkonnas orienteeruma ja head, kvaliteetset juhtimist tagama. Suurem inimeste hulk (kui me räägime, et elanike arv vallas on 5000) annab suurema võimaluse leida kompetentne töötaja igale ametikohale. Kindlasti paraneb koolitusvõime. Kui me ka erakonnad kui ühe kodanikeühiskonna tugisamba siia juurde toome, siis nemad annavad samamoodi oma panuse nende erakonda kuuluvate volikogu liikmete kompetentsi tagamisel. See protsess Eestis juba õnneks käib: praktiliselt kõigil erakondadel on oma kindel fond, kellega tehakse head koostööd ja koolitatakse omavalitsuse, volikogu inimesi ja ka ametnikke. Loomulikult on võimalus tööde tellimiseks. Mida me oleme teinud ja kuhu me tahame jõuda? Kuidas jõuda ümberkorraldusteni? Siin on lihtsad tõed, ei ole vaja midagi välja mõelda vaja on demokraatlikul viisil läbi rääkida. Me oleme pooleteise aasta jooksul väga palju Eestis omavalitsustega rääkinud, nii maakonna kui ka riigi tasandil on olnud üsna tugev dialoog. Ühest küljest mitte kiirustades, aga samas ka mitte tempot kaotades. Kui me vaatame jälle oma põhjanaabrite poole, siis me võime endale selge järelduse teha jah, võib toimetada aeglaselt, aga parem on neid samu asju siiski teha kiiremini. Ka viimase reformi puhul, mis puudutas ju Soomes maakonnatasandit, pani see pikk üleminekuperiood väga paljud inimesed kohvri otsa istuma ja ootama, mis hakkab juhtuma. Me peame sellist ebastabiilsuse perioodi võimalikult lühendama. Ma usun, et see on üsna oluline. Samas tuleb tagada, et kõik muudatused oleks kooskõlas seadustega, kooskõlas Kohaliku Omavalitsuse

35 III PLENAARISTUNG Euroopa Hartaga ja et tegutsemine ei oleks mitte hüppeline, vaid järjepidev, mitte kedagi vastandades, koostöös erinevate osapooltega. Ja nüüd kõige tähtsam küsimus, mis Eestis võib-olla viimasel ajal on hakanud segama või takistama või on segadusi tekitanud ümberkorralduste kiiruse küsimus, mida ma just siin Soome puhul ka nimetasin. Meie siseministeeriumi seisukoht oli aasta kevadel, et haldusterritoriaalne reform tuleb teha kahes etapis: aasta valimisteks peaksime tegema vabatahtliku ühinemise, mis oleks võimalik, ja aastal sundühinemise. Ehk siis kahes etapis 2002 ja Valitsus otsustas aga, et ei ole aega, ei tohi kaotada aega, tuleks teha aastal kiire ja kõikehõlmav ühinemine valitsuse poolt ettepandud põhimõtete alusel. See seisukoht on täna kehtiv, mitte keegi ei ole teistmoodi, ümber ega ringi otsustanud ja kui riigikontrolör kõrvalseisjana võtab nõuks kritiseerida haldusterritoriaalset ümberkorraldust, et nüüd on kõik lõppenud, siis on see tema arvamus, mitte aga siseministeeriumi arvamus, kes seda protsessi korraldab. Kui jutt oleks kaheetapilisest reformist, siis nagu ma nimetasin, on see vabatahtlik järgmistel kohalikel valimistel ja ülejärgmistel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel aastal oleks tegemist juba riigi poolt ettenähtud põhimõtte alusel ühendamisega. Täna on seis siis selline, et riik on ära teinud terve rea toiminguid ja me oleme jõudnud protsessi võib-olla kõige tähtsamasse kohta. Nimelt on valitsus teinud ettepanekud ja algatamise otsus on olemas, kohalikud omavalitsused arutavad täna ja esitavad oktoobrikuuks oma seisukohad. See tähendab, et vastavalt seadusele nad ütlevad, kas selline ettepanek neile meeldib või ei meeldi, ja ütlevad ka seda, miks see ei meeldi. Samas on siseministeeriumil vaja läbi viia veel terve rida küsitlusi. Ligi 60 asumis või piirkonnas tuleks teha eraldi küsitlus, sest inimesed on avaldanud soovi uue haldusjaotuse puhul kuuluda mitte sellesse valda, kus nad täna on, vaid kuhugi teise piirkonda. Need alles kahjuks seisavad ees. Tundub, et siseministeerium peab väga palju pingutama, et õigeks ajaks see asi ära lahendada. Küll aga peaks olema oktoobrikuuks valitsusel käes kogu see pakett materjali, mida omavalitsused ütlevad, ja siis on küsimus, kas oktoobris 2002 toimub haldusterritoriaalse jaotuse muutmine. Täna seda otsust, mis on vastu võetud, muudetud ei ole. Küll on aga seatud selle tempo küsimärgi alla. Ma loodan, et järgmise paari kuu jooksul on asjad selgemad. Nüüd see, mida teema järgi mult küsiti: võimalik valmisolek selleks reformiks. Minu arusaamist mööda on informeeritus haldusterritoriaalse reformi põhimõtetest ja küsimustest olnud piisav. Üldjuhul nõustutakse haldusterritoriaalse reformi vajadusega, saadakse aru, et koondudes oma tõmbekeskuse ümber, milleks tavaliselt on siis väikelinn või alev meie mõistes, läheksid ja võiksid minna asjad paremini. On ette valmistatud ka seadusemuudatused, mis küll ei pruugi mõjutada seekordset ühinemist, kuid vaatavad ikkagi kaugemale ette, et tulevikus oleksid need ühinemised kergemad. On tehtud väga suurt koostööd, kuid samas on kõige naljakam see, et ka see koostöö, mis varem oli, kui igas Eesti maakonnas oli välja kujunenud oma piirkond, näiteks Lõuna- Viljandimaa, kuhu kuulus neli omavalitsust, siis pärast valitsuse ettepanekut, et need neli võiksid ühineda, tuli välja, et ka koostööd ei ole mõtet enam teha. Ehk see on kohati võib-olla vastupidine reaktsioon, mis on ühest küljest täiesti arusaadav. Haldusterritoriaalse reformi jagunemise juures oli muide siseministeeriumil üheks tõsiseks aluseks just nimelt maakondlikud koostööpiirkonnad, mis olid välja kujunenud. Aga see selleks. On olemas ka miinused. Kindlasti viidatakse jätkuvalt vähesele põhjendatusele ja informeeritusele, kindlasti on olemas seisukoht ja seda väljendatakse eravestlustes. Kui me räägime inimestega, siis öeldakse, et teate, teil on väga õige põhimõte, me oleme väga killustunud, me oleme väikesed, liita tuleb, aga mitte meid! Väidetakse, et ikka ei ole ühendamine võimalik, ja siia võiks lisada ka selle, et mõned, keda pakutakse ühinema, ei sobi kunagi kokku, ja kõige lõppu lisatakse kindlasti ka see, et puuduvad teaduslikud, põhjendatud arvutused, mis näitaksid, kas kõik see on üldse mõistlik, mida te räägite. Milliseid järeldusi võiks täna teha? Tänases seisus jälgib siseministeerium omavalitsuste finantsmajanduslikku tegutsemist ja läbirääkimist riigiga. Me lihtsalt jälgime, sel lihtsal põhjusel, et järjest kerkivad uued probleemid, omavalitsused kipuvad pankroti äärele sattuma, olgu see siis mitu korda räägitud Kallaste linna näide, Narva- Jõesuu probleemid või siis ka Paldiski. Me valmistume täna jätkuvalt Euroopa Liidu abirahade ja fondide kasutamiseks ja nende kasutusele võtmiseks. Loodame seda loomulikult teha koos omavalitsustega. Suurematel keskustel ja linnadel on praegusel hetkel siin kindlasti suur eelis. Omavalitsuse esindatus Euroopa Liidu protsessis, ehk siis see, millest ma enne rääkisin, meie esindatus ka Regioonide Komitees ja Brüsselis. Ootame omavalitsustelt seisukohti ühinemise ettepaneku suhtes, ootame ka erakondade seisukohti, sest Eesti erakonnad peavad siin oma arvamuse välja ütlema, sellest sõltub valitsuse otsus. Ja lõpuks ootamegi valitsuse seisukohta, kas ühinemised toimuvad, kas ainult vabatahtlikud ühinemised, ja loomulikult tähtajad. Ikka see kõige tähtsam, mida Eesti ajakirjandus on ülistanud, joonistame kaarti. Ma toonitan veelkord, et ei jääks valet muljet. Kaardi joonistamisega on siseministeeriumis tegeldud kõige vähem, rohkem on räägitud sisust, probleemidest, finantseerimisest ja kõigest, mis selle juurde käib, omavalitsuse sisu poole peal. Siin on näha ka rahvaarvud. See ei ole see kaart, mis on valitsusele esitatud, see on lihtsalt meil üks tööversioon. Me ei ole, toonitan veelkord, pingutanud eriti nende kaartide joonistamisega. Jääb öelda tänan tähelepanu eest ja edukat koostööd, mina ei ole püssi põõsasse visanud, ei ole seda ka siseministeerium tervikuna. Olen sügavalt veendunud, et seesama Euroopa võrgustik, millest tänagi siin räägiti, on võimalik siiski ka Eestimaal, seda kindlasti vähendatud mudelina. Meie linnad, meie vallad ei ole nii võimsad, nii suured kui Euroopa linnad, kuid sisuliselt on nad ikkagi olemas. Ja veel üks aspekt regionaalne koostöö. Kui Eestis on riigi kohaldusorganid jaotunud eri maakondade vahel, siis täna on hakanud tekkima piirkondadesse koondumine, olgu see siis haigekassa või kohtud. Nüüd siis teate

36 III PLENAARISTUNG ka seda, et Eesti politseid kavatsetakse reformida põhimõttel, et jääb neli prefektuuri. Ma usun, et see on üks teema, mis tuleb kiiremas korras läbi vaielda ja kokkulepe sõlmida. Millised on Eesti neli, viis regiooni, et me räägiksime neist alati ühtemoodi ja et kõik mõistaksid neid ühtemoodi. See on vajalik kohaliku identiteedi jaoks, see on vajalik sellesama konkurentsi jaoks, millest me ka täna suhteliselt palju kuulsime. REGIONAALPOLIITIKA EESTIS AASTAL 2002 Toivo Asmer Eesti Vabariigi regionaalminister Lugupeetud Soome ja Eesti sõbrad! Mul on hea meel, et meie kokkusaamine toimub Tartus. Tartu, Eesti suuruselt teine linn, on kujunenud Tallinnale Lõuna-Eesti arengumootorina võrdseks partneriks. Tartu on hea näide ka selle kohta, et omavalitsusele ei too edu mitte niivõrd riigipoolne rahaline toetus, kuivõrd inimeste endi poolt valitud omavalitsusjuhtide aktiivsus ja algatusvõime. Minu töö regionaalministrina on riikliku regionaalpoliitika kujundamine ja elluviimine koostöös kõigi osapooltega. Riigi Regionaalpoliitika Nõukogu ees seisab täna raske ülesanne ühendada väga erinevaid huvisid a eelarves on meie erilise tähelepanu all transpordipoliitika, teedeehituse probleemid ja sideteenuste parandamine. Riik ja omavalitsused saavutasid üksmeele Eesti saartega toimuva praamiliikluse jätkuva doteerimise osas. Arutlusel on olnud ja loodetavasti saab lähiajal lahenduse ka regulaarse lennuühenduse taastamine Eesti saartega. Valitsus on võtnud eelarve menetlemise käigus eesmärgiks eraldada järgmisel aastal lennuliikluse arendamiseks täiendavalt 10 miljonit krooni. Üheks tõsisemaks probleemiks, mis on Eestis kaasnenud riigijuhtimise detsentraliseerimisega, on vaidlused riigi poolt omavalitsustele eraldatava toetuse ja selle jaotamise põhimõtete osas. Eestis on põhiosa makse riiklikud. Omavalitsuse tulubaasi laekub 56% üksikisiku tulumaksust, mis moodustab märkimisväärse osa omavalitsuse eelarvest. Sellest aga kaugeltki ei piisa, mistõttu riik eraldab täiendavalt omavalitsuste toimetulekuks toetusfondi kaudu suuri summasid. Valitsuse eesmärgiks on omavalitsuste volituste ja ka vastutuse suurendamine kohaliku elu suunamisel. Kahjuks ei ole meil sageli olnud võimalik tagada, et omavalitsuste funktsioonide laienemisega kaasneks ka riigi rahaeralduste suurenemine. Kuid me otsime jätkuvalt teid erimeelsuste lahendamiseks ja omavalitsuste eduka toimimise tagamiseks. Omavalitsuste eelarvelise iseseisvuse tagamine on probleem, mis seostub tihedalt haldusreformi temaatikaga. Väga paljud praegused Eesti omavalitsused on liiga nõrgad, et omada piisavat tulubaasi oma piirkonna majandusarengu tagamiseks. Seetõttu olen olnud põhimõtteliselt haldusreformi pooldaja. Minu arvates on oluline, et kogu haldusreform toimuks eelkõige omavalitsuste enda initsiatiivil ja majandusliku põhjendatuse alusel. Eelmisel aastal Eestit külastades selgitas Soome regionaalminister hr Korhonen, et Soomes on haldusreformi üritatud läbi viia juba 1960ndate lõpust ja see protsess jätkub veel tänagi. Loodan, et meil õnnestub saavutada tulemusi lühema ajaga, kuid siiski ei tohi haldusreformi teha kiirustades ja läbimõtlematult. Sellest aastast vastutab regionaalpoliitika seisukohalt oluliste programmide elluviimise eest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Regionaalarengu Agentuur, mille eelarves on regionaalprogrammide rahastamiseks ettenähtud u 140 miljonit krooni. Ettevõtluse tugisüsteemi rahastatakse 46 miljoni krooni ulatuses ja otseselt regionaalprogrammide projektide toetamiseks eraldati 78 miljonit krooni. Lisaks aastal Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud Eesti Regionaalarengu Strateegiale, mis määratles meie eesmärgid regionaalarengu alal, on praegu arutluse all ka seadus, mis sätestaks senisest täpsemalt erinevate ametkondade vahelise tööjaotuse kõigi piirkondade võrdse arengu tagamisel. Vastavalt Eestis eri alade arengutasemete hindamisele on täiendavat toetust vajavateks piirkondadeks Lõuna- ja Kagu-Eesti, Ida- Virumaa ja saared, kus elatustase on jäänud alla Eesti keskmise. Saarte isolatsiooni vähendamiseks on Eesti regionaalpoliitika üks eesmärke olnud väikesadamate arendamine ja investeeringud saarte elamiskõlblikkuse tagamiseks. Eelmisel reedel osalesin meie ühe väiksema valla Kihnu rahvamaja avapidustustel, mille ehitamist oleme toetanud regionaalarengule suunatud rahalistest vahenditest, nii nagu ka Kihnu sadama renoveerimist. Valitsus on palju arutanud ka meie suuremate saarte probleeme, näiteks Saaremaa ja Muhumaa ning mandri vahelise silla ehitamist. Samuti vajab seoses ettevõtluspoliitika elluviimisega lahendamist elektrienergia ringtoitesüsteemi väljaehitamine saartel. Eesti regionaalpoliitika tänapäeva ja tulevikku saab näha vaid tihedas seoses Euroopa Liidu struktuuripoliitikaga. Juba praegu on Eestile avanenud Phare, Ispa ja Sapardi programmid oluliseks allikaks siseriiklikele regionaalrahadele täienduse saamiseks. Eriti tahaksin ära märkida meie põllumeestele väga olulise Sapardi toetuse saamise võimaluse avanemist.

37 III PLENAARISTUNG Liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga on Eesti taotlenud kogu Eesti territooriumi arvamist struktuurifondide sihtala 1 alla. Teatavasti on siin tingimuseks see, et vastava piirkonna elatustase peaks olema alla 75% EL keskmisest. Kuivõrd kogu Eesti elatustase on vaid 37% Euroopa Liidu keskmisest, siis leiame, et meie selline taotlus on igati õigustatud. Samuti on meie soov saada toetust Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Mul on rõõm märkida, et meie soovid on leidnud Euroopa Komisjoni poolt ka mõistvat ja toetavat suhtumist. Euroopa Liit toetab ka meie koostööd naaberriikidega piiriülese koostöö (CBC) raames. Siin on meie parimaks partneriks olnud juba aastaid Soome. Praeguseks oleme saavutanud tiheda koostöö Soomele laieneva INTERREG III A ja Eesti Phare CBC projektide ühise planeerimise osas ning loodetavasti muutub koostöö edaspidi üha edukamaks. Eesti ja Soome vahelise koostöö heaks näiteks on ka laiaulatuslik sõpruslinnade ja -valdade võrk. Meie pealinnade Tallinna ja Helsingi koostöö on jõudnud juba ühise euroregiooni moodustamiseni. Väga heaks näiteks on ka Tartu ja Tampere pikaaegne sõpruskoostöö. Euroregiooni loomise plaanid on meil tekkinud ka lõuna- ja idapoolsete naabritega. Olen teinud ettepaneku Eesti ja Läti piirialadel euroregiooni moodustamiseks. Läti avaliku halduse reformi ministri hr Kruminšiga oleme kokku leppinud, et Läti ja Eesti piiriregioonide koostöö tihendamiseks tuleb asuda ühisprojektide käivitamisele, mis aitaksid kaasa piirialade ettevõtluse arengule. Ka Venemaa Pihkva oblasti juhtidega oleme arutanud võimalikku Peipsi-äärseid alasid hõlmava euroregiooni moodustamist. Üheks olulisemaks küsimuseks seejuures on laevaühenduse sisseseadmine Tartu ja Pihkva vahel, mida loomulikult ootavad ka paljud Eesti ja välismaised turismifirmad. Need plaanid peaksid avama uusi võimalusi turismi arendamiseks ja ka Soome turistide pääsuks Eestist meie naabermaade kaunimatesse piirkondadesse. Luban, et Eesti riik teeb ka edaspidi kõik, et koostöö oleks viljakas ja tulemusrikas. Olen veendunud, et tänasel Eesti ja Soome omavalitsuste esindajate kohtumisel kinnitatakse nii vanu sõprussidemeid kui leitakse ka uusi võimalusi koostöö arendamiseks. Tänan! KOHALIKE OMAVALITSUSTE HALDUSKORRALDUSE MUUDATUSED SOOMES Arto Luhtala Valitsusnõunik, Soome Siseministeeriumi omavalitsusosakond Minu ettekande pealkiri on väga lai ja seetõttu olen ma sunnitud 20 minuti jooksul (ja seda on raske teha) piirduma oma sõnavõtus vaid üldiste põhijoontega. Alustagem halduse arendamise taustast. Mis sunnib muudatusteks, miks haldus ei saa kunagi nö valmis? Põhjus on selles, et me saame kogu aeg tõukeid väljastpoolt, ja ka seestpoolt, halduskorralduse struktuuri, kultuuri ja sisu kohandamiseks. Üleelatud kriis 1990ndatel. Ühiskonna enda struktuurimuutus, asustuse ja ettevõtlustegevuse regionaalsed rõhuasetuse muutused, koolitustaseme paranemine, nõudmiste muutumine. Soome ühinemine Euroopa Liiduga siinkohal olgu näiteks kasvõi põllumajanduse reguleerimine ja subsideerimine või regionaalareng ja EL struktuurifondid. Tehnoloogiline areng nii infokäsitluses kui sides. Kaubanduse, tööstuse ja finantstegevuse kiire rahvusvaheliseks muutumine globalisatsioon. Siin peab haldus vastama ettevõtlustegevuse nõuetele: a) kiire deregulatsioon (finantsturud) monopolismilt konkurentsile; b) tuleb luua täiesti uus regulatsioon, mis siiski ei ahistaks ettevõtete konkurentsivõimet ka järelevalvet, kuid konkurentsitingimusi tuleb siiski kaitsta; c) neist seisukohtadest vaadates on halduse efektiivsus ja ajakohasus juba aastat tagasi muutunud tähtsaks rahvuslikuks konkurentsiteguriks. Mõju avaldavad ka rahvusvahelised suunad halduskorralduses meil on meeles näiteks 1980ndate anglosaksi suunad koos oma Thatcheri ja Uus-Meremaa näidetega. Meil on peamiselt tegemist kahe teguriga: a) rahvusvahelise konkurentsiga haldus ei tohi kulutada liiga palju jõudu, seetõttu tuleb tal osata lahendada strateegilisi ülesandeid, ja nendega rahulduda (TEINE KÜSIMUS ON SEE, KUI PALJU NN HEAOLUTEENUSED, nagu tervishoid, sotsiaalkindlustus + koolitus MAKSAVAD, AGA SEE EI

38 III PLENAARISTUNG OLEGI ENAM AINULT HALDUSE KÜSIMUS, vaid selleks on nende tõhus halduslik organiseerimine). b) kodanike teenindamine tuleb viia kodanikele lähedale, haldus peab olema läbipaistev, avalik haldus peab saavutama legitiimsuse ehk kodanike tegeliku heakskiidu. Soomes ei ole õnneks rule of law õigusriigi põhimõte iseseisvumise ja kodusõja järel isegi mitte ohustatud olnud, nii et oleme oma arengule saanud päris tugeva aluspõhja. Miks on halduse arendamine raske, kuigi see on vältimatu? 1. Erinevate huvirühmade ja poliitiliste parteide vahel on raske saavutada piisavat üksmeelt. Sama probleem on vist kõikjal. 2. Reformide suunamine, muutuste suunamine, nende planeerimine ja teostamine on killustunud liiga paljude kohtade vahel. Selles küsimuses peaks eesotsas olema poliitiliselt piisavalt kaalukas osapool ja sellega peaks koos käima absoluutne asjatundlikkus. Kõige kehvemini õnnestuvad need reformid, millel ei ole taga poliitilist eelkokkulepet ega asjatundjaid. 3. Legalistlik printsiip see omakorda pärineb juba tsaariaja venestamispüüdlustele vastuhakkamisest kui klammerduti Soome Suurvürstiriigi oma seaduse külge. See on meil aga endiselt alles struktuuride jäikuse näol. Kõik haldusstruktuurid on seadusega reguleeritud. Suuri muudatusi tehakse aeglaselt ja põhjaliku ettevalmistusega kui siiski. Mõnikord tuleb isegi küsida, kas legalism on üleliigne ja takistab reforme? Venemaa näide räägib jälle vastupidist: ukaasiga võidakse likvideerida või asutada uus föderatiivne ministeerium või muu organ, ilma selliste formaalsusteta nagu avalikkus või parlamendiarutelu kaotatakse pidevus, etteennustatavus, asjatundlikkus + traditsioon. 4. Legalistliku printsiibi sugulane, saavutatud edu kaitsmine tugeva ametiühinguliikumisega maal eeldab alati suurt tähelepanu, kompromisse ja kulutusi. Küsimus on vastupanus muutustele, mis ilmneb alati ja kõigis maades. On ju ometi tuntud tõde, et bürokraatia enesekaitse on kõige sitkem vastasrind. Mida siis Soome halduse arendamisel on saavutatud? Jätan siinkohal oma käsitlusest välja riigi keskaparaadi, sest keskendume siin seminaril omavalitsuste ning riigi regionaal- ja kohaliku omavalitsuse küsimustele. Riik One-stop offices, ühe luugi (kõik ühest kohast) teeninduspunktid e-governance-nähtuse osa: neid on juba arvatavasti 200 üle kogu maa; on lähedane elektroonilisele haldusele ja kodanike asjaajamisele. Läänireform: omaette ametiks eraldati paisuv keskkonnakaitsealane tervik (millega liideti ka veejärelevalve + projekteerimisjärelevalve + muu); piirkondade füüsiline planeerimine maakondade liitmiseks + regionaalarengu küsimused; omavalitsuste järelevalve on järk-järgult lakanud; allesjäänud riigi sisemise halduse ülesanded klientideks pole mitte kodanikud ega ettevõtted (politsei, päästeamet, tarbijakaitse ja toiduainete järelevalve + üldine riiklike huvide järelevalve). TE-keskused, kaubandus- ja tööstusministeerium, põllumajandus- ja metsandusministeerium, TEKES (Soome Tehnoloogia agentuur), väliskaubandusliit: probleemiks oli see, et majandamist teenindavaid eri ministeeriumide alla kuuluvaid üksusi oli maakonnas mitmeid ühe luugi põhimõte, kompetentsi süvendamine, kokkuhoid ühiste tugiteenuste näol jne; maakondlike üksuste piiride ühtlustamine ka teised riigihalduse, ministeeriumide alla kuuluvad regionaalsed üksused; omavalitsus, selle ettevõtted ja elanikud ei kuuluvad näiteks Turu tööjõupiirkonda, samal ajal aga kuuluvad Helsingi keskkonnapiirkonda jne; probleemegi on (kõigis 19 maakonnas pole kontorit, tuleb minna naabri juurde, juhtimis- ja kompetentsussuhted). Riiklikud kohaliku omavalitsuse kohtuvõimu piirkonnad (politsei, prokurör, täitevamet, registrid, eestkoste): on ühendatud ühtseteks kontoriteks, kohtuvõimu piirkondadeks; tegevussfääride piirid ühtivad omavalitsuse ja maakonnapiiridega, enne seda ei olnud. Äriettevõteteks ja firmadeks muutmine ning erastamine (raudtee, post, tele, maanteeamet) on mõjutanud üsna tugevalt riigi regionaalhaldust: Mõju ka omavalitsustele neis on teeninduspunkte suletud jne viitamine ühistele teeninduspunktidele.

39 III PLENAARISTUNG Keskaparaadi üksuste territoriaalseks muutmine pealinna lähedusest äratoomine (tööjõukaitse, ühtlasem piirkondlik areng ja tööhõive): käimas, aga takerdudes; strateegia on päevakorral: tugitegevust paigutatakse ümber (palgaarvestus, raamatupidamine, call centerid, statistika- ja uurimisüksused jne); ümberpaigutuste abil luuakse oskusteabekeskusi ülikoolide jt juurde. Kui räägime omavalitsusi puudutavatest haldusreformidest, on põhjust mainida, et märkimisväärseid ülesannete muutusi ei ole riigi ja omavalitsuste vahel tehtud, omavalitsuste tegevusala on Soomes juba kaua aega olnud Euroopa üks laiemaid; ülesandeid on just heaolu poole pealt vähehaaval lisandunud. Euroopa Liit on endaga kaasa toonud uusi küsimusi. NEED ON NÜÜD SUUREMALT JAOLT SELLISED KÜSIMUSED, MIS VAREM EI OLE OLNUD ISEGI MITTE RIIGI ÜLESANDEKS. Omavalitsusreformikavad (võrdle 60ndatega). Põhjamaadest jäid need Soomes (Norra kõrval) ilma poliitilisest läbimurdest: nüüd jälle lisatoetused PÕHIMÕTTEKS VABATAHTLIKKUS; tegelik arvestuslik ühendamistoetus proportsioonis rahvaarvuga viie aasta jooksul (enne 25 miljonit maksimum, nüüd ehk juba isegi 40 miljonit marka); riigipoolse toetuse vähenemise kompenseerimine võib olla miljoneid, sõltuvalt omavalitsuse suurusest; uus investeerimis- ja projektitoetus suurus otsustamata. Normide tühistamine: omavalitsustele antakse kohustused (või ülesannete muudatused) ainult seadusega või otseselt seaduses määratud määrusega; ministeeriumide ja keskametite oma juhiste ja määruste arv väheneks radikaalselt endiselt on võimalikud soovitused nn best practice vormis ja informatiivsed juhendid. Järelevalve tühistamine: Läänivalitsustele jäävad vaid kaebused; ei otsuste esitamisele riigiametnike poolt heakskiitmiseks. Riigipoolne toetus arvestuslikuks: riigipoolne toetus antakse automaatselt, ilma avaldusteta töö ja paberimajanduse vähenemine; arvestusliku süsteemi puhul riik ei kontrolli omavalitsuste dokumente riigipoolse abi määra kinnitamiseks; kannustatakse omavalitsusi tootma teenuseid efektiivselt. Omavalitsus võib säästud endale hoida, kuid maksab ise raiskamise kinni; eraldi tuleb taotleda ainult erilist abi; taotlema tuleb ka sotsiaal- ja tervishoiualast ning koolimajade ehitamise ja remonditööde tegemise abi. Riigi poolt käima lükatud projektide puhul, milles teostajateks on tegelikult omavalitsused, on riik peamiselt moderaatoriks ja võib anda väikest seemneraha. Omavalitsuste paikkondlik koostöö: a) eriti töölkäimise piirkonnad; b) lisaks sellele, et on omavalitsusteliidud, osaühingud, ühised ametid ja tööorganid, toimib lepinguline koostöö jne; c) kõiki neid võib teatud mõttes vaadelda hüvitisena omavalitsuste liitmistele; d) pilootprojektis teeb kaasa 8 piirkonda. Konkreetseteks katsetusteks on mh ühistute maksu piirkondlik jaotamine, majanduspoliitiliste meetmete piirkondlik rakendamine, erinevate rahvusrühmade eriteenuste piirkondlikuks muutmine, laialdane tellijatootja piirkondliku mudeli kasutuselevõtt omavalitsuste põhiteenuste hulgas, omavalitsuste personali erioskusteabe ärakasutamine piirkonna kõigi omavalitsuste huvides, omavalitsuste ühiste otsustusorganite loomine ning elektrooniliste piirkonna teenuste loomine ja nende ärakasutamine omavalitsuste poolt. Katsetamisseadus 1. jaanuar juuni Piirkondlikud keskused: Programm linnapiirkondadele. Programmi piirkond: aktiivne omavalitsuste koostööpiirkond, mis on suurem kui keskusomavalitsus ja moodustab ühtse töö- ja teenindusturupiirkonna. Hindamiskriteeriumid: piirkondlikkus, võrgustumine, partnerlus, kohustuste võtmine, projekti

40 III PLENAARISTUNG koordineerimine, demokraatia ja selge areng. Haaratud on 25 piirkonda, lisaks on menetluses täiendusi 7 piirkonna osas. Majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline tasand. Oskusteabekeskused. Mis on omavalitsuste sees haldusreformide uuenduse mõttes toimunud? Ma ei saa siin käsitlemisele võtta omavalitsuste majanduse ning omavalitsuste ja riigi vaheliste majanduslike sidemete muudatusi. Selleks oleks vaja eraldi kokkusaamist. Vabaomavalitsuse katsetamisest ja majanduskriisist alates: on haldust vähemaks jäänud või on see kokku surutud vähem tasandeid; ülesandeid on ohtralt delegeeritud allpool olevale organisatsioonitasandile; tööorganeid on radikaalselt vähem (komisjone, juhatusi jne); omavalitsusseadusi on vähendatud ja ühendatud; maksupoliitika on teravnenud; erastamine ja ettevõtestamine; konkurents on arenenud tootja-tellija mudel on muutunud üldiseks; omavalitsuste ühistegevus on laienenud ja süvenenud. MILLISES SUUNAS PEAKS TOIMUMA KOHALIKE OMAVALITSUSTE ARENG? Garri Raagmaa Tartu Ülikooli Geograafia Instituut Esiteks on oluline rõhutada, et esinen kui geograaf ja mitte kui omavalitsusasjatundja. Alljärgnev tekst põhineb varasematel aruteludel ja tulemustel, kattes valdavalt küsimuse. HALDUSUUENDUS (KOHAHALDUSREFORM) PEAKS TAGAMA: kohaliku ja regionaalse demokraatia olemasolu ja arengu; kogu Eesti territooriumil kõrgema ja ühtlasema avalike teenuste kvaliteedi; avaliku halduse ja avalike teenuste suurema efektiivsuse teenuste kättesaadavuse senisel või senisest paremal tasemel. Kohahalduse funktsioonide ümbervaatamine: tasemed ja töömaht TÄIUSTATUD HALDUSMUDEL PROBLEEM: a) funktsioonide dubleerimine; b) vähene professionaalsus, killustatus; c) suured ühiskonna kogukulud. LAHENDUS: a) luua haldusmudel,* mis vähendaks ühiskonna kogukulusid ja vastaks strateegilistele eesmärkidele (demokraatia areng, haldussuutlikkus, ELga liitumine). * Sealjuures tuleb arvestada asustussüsteemi loomulikke piire, ajalooliste keskuste paiknemist, halduse ja avalike teenuste iseloomu (tehnoloogia) muutumist ajas. Tugevdada maakondlikku taset ja vastutust RIIGI DETSENTRALISEERIMINE PROBLEEM: a) Eesti halduse ülitsentraliseeritus; b) regionaalse omavalitsuse puudumine; c) arenduspoliitika teostaja puudumine. LAHENDUS: a) koondada maakonna tasandile osa seniseid omavalitsuste (täitev)funktsioonidest (professionaalid, kollektiiv); b) delegeerida maakonna tasandile seal optimaalselt teostatavad senised riiklikud funktsioonid* (subsidiaarsus);

41 III PLENAARISTUNG c) luua maakonda ladusalt toimiv haldusinstitutsioon maaomavalitsus; d) keskendada maakonda riiklik ja regionaalne arenduspoliitika innovatsioonisüsteem.** * Maakonnast suuremat tagamaad ja klienditeenindust vajavaid (riiklikke) funktsioone on ratsionaalne teostada peamiselt Tallinnas ja Tartus (Jõhvis). ** Keskuste arendamisel arvestada reaalselt toimiva tööturuala ja teeninduspiirkonna suurusega 3A. Arendada kohalikku demokraatiat ja tsiviilsektorit DEMOKRAATLIK KOV PROBLEEM: LAHENDUS: a) kohatine demokraatia kriis (sumbumine); b) volikogude liikmete ebapädevus; c) kodanike madal aktiivsus. a) KOVi administratsiooni juhi institutsioon muuta apoliitiliseks; b) seadustada (valitsuse ja volikogu juhi) kaks ametiaega; c) toetada riiklikult kohalike volikogude liikmete pädevuskoolitust; d) osavaldade ja külavanemate loomine; e) rahva(üli)koolide ja -koolituse tugevdamine; f) tsiviilsektori ja kaasamine 3B. Korrastada kohalike omavalitsuste keskuste võrk ja piirid HÄSTITOIMIV KOV PROBLEEM: a) suured erinevused kohalike omavalitsuste suuruses ja haldusvõimes; b) nõrgad keskused ja väärad piirid; c) eri kantide rivaalitsemine (ääremaastumine). LAHENDUS: a) võimaldada suurte ja väikeste omavalitsuste juhtimise ja täitevfunktsioonide teostamise diferentseerimist: kohustuslik üldine standardpakett + vabatahtlik. b) koostada keskvalitsuse initsiatiivil üleriigiline soovituslik kohalike omavalitsuste skeem, milles määrata kindlaks kodanike harjumuspärased keskusasulad: korrastada kohalike omavalitsuste piirid vastavalt piirikülade elanike enamuse soovile. 3C. Soodustada riiklikult kohalike omavalitsuste koostööd ja liitumist MAJANDUSLIKULT ISESEISVAM KOV PROBLEEM: a) madal tulubaas; b) võimetus investeerida; c) kohati suured juhtimiskulud; d) madal professionaalsus, uuendus ja proaktiivsus. LAHENDUS: a) soodustada riiklikult kohalike omavalitsuste koostööd ja ühisprojektide teostamist; b) parandada kohalike omavalitsuste ametnike haldusvõimet (atesteerimine); c) soodustada kohalike omavalitsuste liitumist ja piirimuutusi: protseduuride lihtsustamise ja kavakohase nõustamisega; riiklike investeeringutega kohalike omavalitsuste skeemi alusel; eelarvetoetuste normeerimise abil.

42 I PARALLEELSEMINAR I PARALLEELSEMINAR Lugupeetud daamid ja härrad! SÕPRUSOMAVALITSUSTE KOOSTÖÖ KUI EUROOPA LIIDUGA LÄHITUTVUSE LOOMISE VÕTI Anna-Liisa Kasurinen Kotka Linnavalitsuse esimees Kotka linnal on kindlad ja aastakümnete jooksul juurdunud sõprussidemed Põhjamaadega, Saksamaa ja Poolaga ning kõige uuem kokkulepe on sündimas Hiinaga. Kotka ja Tallinna vaheline sõpruslinnaleping sõlmiti aastal. Juba samal aastal käis Kotka delegatsioon külas Tallinna laulupeol. Delegatsioonide vahetamine muutus tihedamaks ja laiapõhjalisemaks. Lisaks linnade poliitilisele ja ametnike juhtkonnale kaasati tegevusse erinevate ametirühmade esindajad, teatrid, koorid, sportlased ja turismirühmad. Tegevus stabiliseerus ja kui Kotka linn pidas oma 90. aastapäevapidu, sündis Kotka-Tallinna päevade mõte. Esimesed Kotka päevad toimusid Tallinnas aastal ja delegatsiooniga oli kaasas 242 kotkalast. Esimesed Tallinna päevad Kotkas toimusid juba järgmisel aastal ja neid külastas 230 tallinlast. Kallid kuulajad, tahaksin meelde tuletada natuke kahe sõpruslinna ajalugu, et võiksime näha, kuidas asi alguse sai. Kuigi Kotka on alati olnud rahvusvaheline merelinn, oli aastatel vaid vähestel võimalus isiklikeks rahvusvahelisteks kontaktideks. Minu sõnavõtu teemaks pakutud "Sõpruslinnade tegevus kui euroopaliku omavalitsusühiskonna alusbaas" on väljakutset esitav. Valisin lähenemisviisiks üksikisiku ja kollektiivsuse vaatenurga. Olen sõpruslinnade tegevuses kaasa löönud alates aastast. Minu meelest oli hea ja õige valik, et osalemist ei peetud ainult juhtival positsioonil olevate eesõiguseks, vaid tegevusse haarati kaasa laiade kodanikegruppide esindajad. Sõpruslinnade tegevuse raames tekkis isiklik huvi teise maa eluolu ja kultuuri vastu. Eelkõige sai see võimalikuks isiklike kohtumiste kaudu, mis viisid sageli aastakümneid kestva sõpruseni aastatel toimunud rahvusvaheliste muutuste ja Euroopa Liidu tekkimise ning laienemise kaudu oleme astunud või astumas uue euroopluse suunas. Minu meelest on sõpruslinnade tegevusel olnud tähenduslik roll, aidates omavalitsustasandi otsustajatel praktikas kohaneda rahvusvahelisusega ja omaks võtta seda, et oleme kõigis olukordades osa suuremast tervikust rahvaste peres. Kümme aastat tagasi jälgisime Eesti saatuslikke hetki, kui meie sõpruslinn Tallinn oli sündmuste keskpunktis. Töötasin aastatel Soome kultuuriministrina. Oma ülesannete tõttu sain osa ka Eesti iseseisvumisest ja selle ettevalmistamisest. Kotka ja Tallinna sõpruslinnade tegevus aitas mul olukorda mõista ja kergendas mitmete otsuste tegemist, millest loodan, et on olnud iseseisvumisel abi. Sõpruslinnade tegevus otsib muutunud situatsioonis oma vormi. Ise loodan, et see kasvab ja õitseb endiselt. HELSINGI -TALLINNA EUREGIO: ALGUSAASTAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID Toomas Sepp Tallinna Linnavalitsuse linnasekretär Eesti ja Soome geograafilisest, keelelisest, ajaloolisest, kultuurilisest või hingelaadi lähedusest on eile ja täna räägitud palju. Lubatagu mul seetõttu esitada auväärsele kuulajaskonnale mõned mõtted ilma pikema sissejuhatuseta. Tallinna Linnavalitsuse ja linlaste esindajana tahaksin esmalt teha kummarduse meie Kotka sõprade suunas. Pole põhjust uuesti üle korrata, et Teise maailmasõja käigus kaotas Eesti nii iseseisvuse kui aastatuhandete taha ulatuva meretaguse partnerluse. Seitsekümmend kilomeetrit kodust merd oli kahe maailma piir, mille taha ei tohtinud asja olla. Vee taga olid, nagu ajalehed kirjutasid, õnne ja heaolu vaenlased. Nelikümmend kuus aastat tagasi sõlmiti Tallinna ja Kotka sõprussidemed. Neid kontrollis teadagi Suur Vend Moskvast. Paraku pole selles saalis vist kedagi, kes mäletavad esimesi Kotka-Tallinna kohtumisi. Võin veendunult väita, et küllap need toimusid kõva kontrolli all ja olid eelkõige ideoloogilised foorumid. Muid aknaid Euroopasse Tallinnal polnud ja võime uhked olla, et arglikest ühisettevõtmistest kasvas välja kahe linna juhtide, ettevõtete, koolide ja mis kõige olulisem meie linnade kodanike usaldus ja sõprus. Just need kogemused, mida Kotka kolleegid on meile

43 I PARALLEELSEMINAR andnud läbi koolitusprogrammide ja kursuste, on loonud tugeva baasi Tallinna juhtimise kaasajastamiseks kümne taasiseseisvuse aasta jooksul. Aga sellest koostööst kuuleme meie Kotka kolleegidelt veel. Lubage aga tulla Helsingi-Tallinna Euregio juurde. Euregiod on aastakümnete jooksul sündinud ja arenenud koostöövõrgustikud lähialade piireületavaks koostööks. Esimesed Euregiod Saksamaa piiridel on tegelikult taastanud sajandite jooksul kujunenud regionaalse tööjaotuse ja identiteedi. Teame hästi, et riigipiirid tänases Euroopas on kompromiss huvide ja reaalse ajaloo vahel. Kui ideaaliks on piirideta, regionaalset identiteeti toetav ja arendav vabade kodanike Euroopa, siis Euregiod on osutunud tõhusaks vormiks selle ideaali poole liikumisel. Läinud aastatuhande alguses 13. või 14. sajandil polnud põhjust ja võimalust rääkida Helsingist. Lubage aga tuua üks näide, mis seitsmesaja aasta tagant tõestab, et keelde ja kohanimedesse kirjutatud mälu tunnistab - oleme olnud Tallinna jaoks õitsvatel hansaaegadel tänases terminoloogias Euregio. Helsingis on tuntud kohanimed MUNKKINIEMI ja MUNKKISAARI. Vaevalt kõik head kuulajad teavad, millest need kummalised nimed. Aga sellest, et aastasadu enne Helsingi sündi olid need piirkonnad Harjumaal Padisel varemetes seisva kloostri kalastuspiirkonnad. Mungad surnud ja maailm muutunud, rahvas aga mäletab keskaegset Euregiot Tulles ajaloost tänapäeva, vastakem: miks Helsingi-Tallinn? Vaadakem kaarti, uurigem statistikat. Tegu on maailmas unikaalse olukorraga, et kahte naaberpealinna lahutab vaid 70 kilomeetrit vett. Meeldib see meile või ei, aga Tallinna ning Helsingi rajajad ehitasid meie linnad riigi servale. Rahvaarvu, majanduse kontsentratsiooni ja paljude muude parameetrite poolest on meie maad pealinna poole viltu, meie riigid paljude omavalitsuste arvates liiga pealinna-kesksed. Selle vastu ei saa midagi teha ei Helsingi ega Tallinn a detsembris alanud liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga avasid Eesti jaoks uued võimalused omavalitsuste piiriüleseks koostööks. Just omavalitsuste administratiivne suutlikkus määrab lõppkokkuvõttes meie valmiduse Euroopa Liidu liikmelisuseks. Kuu aja pärast oma kümnendat juubelit tähistav ja täpselt sadat Läänemere suuremat ning väiksemat linna ühendav Läänemere Linnade Liit (Union of the Baltic Cities) korraldas aastal konverentsisarja omavalitsuste rollist ja ülesannetest eurointegratsioonis. Võrreldes viimaste EU-ga liitujate, Rootsi, Austria ja Soome kogemusi kohaliku ettevalmistustöö tasandil, võin siin rõõmuga tõdeda: Soome kolleegide kodutöö oli tehtud kõige paremini. See pole emotsioon. Vaadake palun rahavoogusid. Mitmekesiste europrojektide kaudu sai Soome Euroopa rahakotist esimestel aastatel tagasi oluliselt rohkem kui ta maksis. Money talks nii ütlevad inglased. Ka see on põhjus, miks just teie kogemusest õppida tahame. Meie ühistel naabritel rootslastel olid kohaliku taseme ettevalmistused tagasihoidlikud ja seetõttu ka saak Brüsselist väga kasin. Käesolev Tartu kohtumine on eriti sobilik foorum vastastikku kasulike projektiideede arendamiseks ja lootkem, et eurobürokraatia ka uued PHARE programmid, mis ligi aasta hilinenud on, lõpuks välja kuulutab. INTERREG III on lõpuks liikumas ja tähtaeg on 1. oktoober. Euregio loomise idee sündis meie ühiste esimeste europrojektide käigus. Huvi on olnud vastastikune, sest mitmete programmide tingimuseks on partnerlus EU liikmesmaa ja kandidaatriigi vahel. Lootsime Euregio kaudu ühendada INTERREGi ja PHARE vahendid, aga tegelikkuses on see seni osutunud võimatuks. Lähimate edukate Euregiote, Öresundi (Malmö ja Kopenhaagen ning nende lähialad) ja Pomerania (Poola-Saksa piiriala ja Skane) kogemus veenab meid, et eelkõige saab Euregio olla poliitikute foorum ja koostöövõrgustik, et vahetada arvamusi ja koordineerida tegevust ühise piirkonna arendamiseks. Iga protsessi ja sünniga on seotud konkreetsed inimesed. Helsingi-Tallinna Euregio ristiisadeks on eelkõige olnud kaks meest Kaj Lindholm ja Taave Vahermägi. Pidagem silmas, et 21. sajandi Euroopas väheneb riikide roll ja regioonide ning linnade roll kasvab oluliselt. Just seetõttu on Soome ja Eesti omavalitsuste pikaajaline koostöökogemus see kalju, millele ehitame ühise tuleviku, see kuldraha, mis ostab meile pääsetähe klubisse nimega Euroopa Liit. Otsigem koos parimaid uusi kaasaegseid koostöövorme ja hoidkem samas hoolega rasketel aegadel sündinud sõprust. Lubage siinkohal sõnajärg üle anda Euregio peasekretärile Olli Keinänenile ja teistele kaasettekandjatele. Loodan, et meie ühine ettekanne ärgitab rohkeid küsimusi ja viljakat diskussiooni. SÕPRUSKOOSTÖÖ ULATUMINE PÕHIOSAS VENE KEELT KÕNELEVATESSE PIIRKONDADESSE EESTIS Valdek Murd Sillamäe Linnavolikogu esimees HEAD KOLLEEGID! On palju räägitud Sillamäe linna omapärast ja ka täna tahaksin ma meenutada mõnda fakti meie linna ajaloost. Praegune Sillamäe ja selle lähiümbrus sai XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Peterburi ning Moskva haritlaskonna hulgas laialt tuntuks kui tore suvituskoht. XX sajandi 20. aastatel hakkas Sillamäel arenema

44 I PARALLEELSEMINAR tööstus Eesti-Rootsi põlevkivitöötlemisvabriku näol. Pärast sõda mängis Sillamäe tähtsat rolli nõukogude aatomiprogrammi edendamisel aastal rajatud uraanioksiidi töötlev ettevõte vajutas oma salastatusega pikkadeks aastateks pitseri Sillamäe arengule ja sidemetele välismaailmaga. Pärast Eesti taasiseseisvumist hakkasid paljud meie linna elanikud (umbes elanikust moodustavad eestlased ainult 3%) alles avastama Eestit ja arendama suhteid teiste Eesti paikkondade ja välismaaga. Üheks tõsiseks probleemiks oli ja on meil eesti keele oskus. Tahan siinkohal avaldada suurt ja siirast tänu Soome Vabariigi Suursaatkonnale, kes on tuntavalt toetanud meie laste keeleõpet. Kõige tihedamad sidemed Soome linnadest on meil Nokia linnaga. Sõprussidemed said alguse aastal ning siiani on toimunud rida kohtumisi linnade juhtkondade tasemel. Tihedad sidemed on meie kunstnikel ja taidlejatel, kes on vastastikku vahetanud näitusi. Suureks elamuseks kujunes Nokia lauljate esinemine meie traditsioonilisel slaavi kultuuripäeval. Tähtsa suunana edaspidises töös näeme soome sõprade abi Euroopa Liidu mängureeglite tutvustamisel kõikvõimalikes projektides osalemisel. Esimesed sammud selles suunas on tehtud ja püüame olla ka tulevikus püüdlikud õpilased. Sidemed meie linnade vahel peavad arenema selles suunas, et omavahel saaksid võimalikult palju kohtuda erinevate elualade esindajad. See on mõlema poole ühine soov ja loodan, et täna ja homme peame Nokia linna esindajatega viljakaid läbirääkimisi. Sillamäe probleemid on paljuski sarnased kogu Ida-Virumaa probleemidega aastal sõlmisid Ida-Virumaa ja Päijat-Häme maakond lepingu koostööks hariduse, majanduse ja regionaalarengu valdkonnas. Edukalt on käivitatud programm 3+3, milles osalevad Eesti poolt Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Jõgeva ja Soomest Päijat-Häme, Ida-Uusimaa, Kymenlaakso. Käesoleva aasta jaanuaris lepiti kokku jätkata koostööd järgmistes valdkondades: arendada koostööd Balti riikide ja Põhjamaade ning Venemaa vahel ja aidata kaasa lepingupartnerite arengule; abi osutamine administratiivreformiga seotud küsimuste lahendamiseks; koostöö õppeasutuste vahel ja nende osatähtsuse tõstmine regioonide arengus; EL keskkonnaalaste normatiivide analüüs ja nende juurutamine, veekasutusprogrammide koostamine; koostöö planeerimise valdkonnas. Tähtsaks koostöövaldkonnaks Soome kolleegidega on EL nõuetele vastava regionaalse prügihoidla rajamine. Sillamäe linna eestvedamisel on moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad Ida-Virumaa viie omavalitsuse (Sillamäe, Narva, Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve ja Vaivara valla) esindajad. Soome poolt on esindatud Päijat-Häme, Häme regionaalne keskkonnaagentuur ja Neopoli tehnoloogiakeskus. Siiani on Eesti omavalitsuste esindajatele läbi viidud rida tutvumisreise ja õppuseid. Praegu koostab Soome pool taotlust algkapitali saamiseks projektiga seotud uuringute ja ettevalmistustööde läbiviimiseks. Ka Eesti pool tegeleb intensiivselt mitmesuguste fondide ja programmide otsimisega, mis oleksid võimelised seda programmi rahastama. Tihedad sidemed on Sillamäe linnal ka Soome Campus Caritase ja Espoo linnaga. On valmimas ühisprojekt narkoalaseks ennetustegevuseks Ida-Virumaal, milles lisaks meile osalevad ka Narva ja Narva-Jõesuu. Arvestades probleemi teravust Ida-Virumaal ja Espoo linna rikkalikke kogemusi selles valdkonnas, peame antud projekti väga vajalikuks. Lühikeses sõnavõtus ei ole võimalik peatuda kõigil koostöövormidel, kuid võin kindlalt öelda, et meie maade tihedasse koostöösse tahab Sillamäe linn ka edaspidi anda oma väärilise panuse. SOOME OMAVALITSUSTE SÕPRUSSIDEMEID KIRDE-EESTI OMAVALITSUSTEGA. SILLAMÄE JA NOKIA SÕPRUSLINNAKOOSTÖÖ ALGUS JA TOIMIMINE Markku Rahikkala Nokia linnapea Nokia on arenev tööstuslinn Tervisi Nokialt, täpsemalt Nokia linnast. Seda täpsustust tuleb üha sagedamini mainida, et vahet teha kõikjal maailmas tuntud meie "lapsepõlvepartneri" ehk telehiiglase Nokiaga, kes on meie linnast pärit ja kes kõigest tubli kümme aastat tagasi valmistas meie linnas kõike võimalikku WC-paberist autokummideni. Pärast kuldmuna leidmist on Nokia firma ja samanimelise linna teed lahku läinud ning nime Nokia seotakse nüüd tihedalt elektroonikaäriga. Kuigi Nokias, niisiis linnas, ei tehta mobiiltelefone, tehakse seal palju-palju muud. Kõike seda, mida tehti varem Nokia firma nimel, ja rohkemgi veel. Nokia linn elab endiselt tööstusest. Kui mäeinsener Fredrik Idestam, kellel oli raha, suhted ja mõistus, ehitas aastal Nokia jõe äärde puulihvimistöökoja, siis sellest sai alguse nii Nokia firma kui samanimelise linna elu.

45 I PARALLEELSEMINAR Kui mõelda firmat Nokia, siis sai Idestami käivitatud edumuinasjutust alguse üks maailma suurematest kaasaegse tehnoloogia ettevõtetest. Pärast Idestami tööd pole ka Nokia linnal halvasti läinud. Kuigi firma Nokia lahkus Nokiast, jäi siia neli suurepärast tehast, mis kõik kuuluvad omal alal tippu: paberitehas, kummitehas, jalatsivabrik ning põrandakattematerjalitehas. Nende kõrval on Nokias muudki tööstust. Nimed Nanso, Sisu, Patria, Melia, Purso, Upofloor, ABB jne on arvatavasti tuttavad. Meie linnas on kokku umbes 1000 ettevõtet ja töökohta. Tööpuudus on hetkel 11,5 %. Nokia on kasvav ja arenev linn Tampere lähedal. Linna elanike arv on praegu Eelmise aasta kasv oli 241, selle aasta esimesel poolel on elanike arv kasvanud 275 võrra. Miks Sillamäe? Häme aegluse ja juhuse ning seejärel teadliku valiku kaudu sai Sillamäe Nokia sõpruslinnaks aastal ja on aastast olnud Nokia sõpruslinn Blönduosi (Island), Horsensi (Taani), Karlstadi (Rootsi), Mossi (Norra) ja Orjoli (Venemaa) kõrval. Käimas on sõpruslinnasuhte loomine Clatskaniega USA-st (Oregon) aastal võtsin ühendust Pertti Itkoneniga Soome Linnade Liidust, kellega koos tõdesime, et peaaegu kõik Eesti linnad ja vallad olid juba reserveeritud, ja Pertti soovitas umbes elanikuga Sillamäe linna Kirde-Eestist. Kuigi linnavalitsuses kardeti natuke Sillamäe venepärasust (endine nn suletud linn) ja tunti õudust mõnedes Soome lehtedes ilmunud artiklite tõttu, mis käsitlesid Sillamäe uraanibasseini ohtlikkust Soome lahele (nüüdseks on see oht rahvusvahelise keskkonnaprojekti abil tõrjutud), käivitas linnavalitsus siiski üksmeelselt positiivse lõpptulemuse leidnud sõpruslinnasuhte ettevalmistused. Leiti, et Sillamäe on väga huvitav sõpruslinn Eestist. See on Eesti mõistes suur linn. Tööhõivestruktuurilt on meie partner Sillamäe tööstuslinn nagu Nokiagi. Sillamäe on uhke maastikuga mereäärne linn, mille lähedalt leiab muuhulgas Toila sanatooriumi ja puhkuse veetmise koha Narva-Jõesuu. Sillamäel on rikas kultuurielu ja - traditsioon. Kui Nokias on igal aastal juuli lõpus kergemuusikafestival Tapsan Tahdit, siis Sillamäel on samasugune sündmus mai lõpus. Linna kõrval asub tegutsev Kuremäe nunnaklooster. Need olid mõned põhjendused, miks tahtsime Sillamäed. Lisaks sellele tehakse Sillamäel nagu Nokiaski suurepärast õlut. Õlle mark on Sillamäel Munchen ja Nokias PUP. Sõpruslinnade ühistöö põhimõtted ja algus Sillamäe ja Nokia vahelises sõpruslinnade ühistegevuses näen vähemalt järgmisi kummalegi osapoolele nii vaimselt kui hiljem ka majanduslikult kasutoovaid põhimõtteid: Teise linna ja maa oludega tutvumine. Oma maa ja linna tuntuks tegemine sõpruslinnasuhte teise osapoole juures. Rahvusvahelisuse kasvatamine ja rahvusvahelise tegevuse arendamine. Lühikese ajaga on Nokia ja Sillamäe vahelisest läbikäimisest saanud aktiivne sõpruslinnasuhe. Kõige loomulikum ja lihtsam oli alustada ühistegevust traditsioonilisel viisil, vahetades igal aastal lisaks ametlikele delegatsioonidele ka kunstinäitusi ja kultuurirühmi. Sillamäe huvitab nokialasi eriti selle läheduses, Soome lahe ääres asuva Toila sanatooriumi ning Narva-Jõesuu kuurordi tõttu. Ka usun ma, et raskuspunkt liigub kiiresti ametlikust sõpruslinnategevusest tavakodanike tasemele. Praegu on käimas ametialastest huvidest sündinud koostöö käivitamine. Nokia puhastusfirma 40-inimeseline rühm tutvus Sillamäel puhastustöödega ja tutvustas juunis Nokia puhastustööd, korraldades lasteaias ja koolis töödemonstratsiooni. Lasteaednikud kavandavad ametialast koostööd. Rahvusvahelisuse kasvatamise seisukohalt tähtis koolidevaheline koostöö ei ole veel kahjuks käivitunud. Paistab nii, et õpetajad ei ole veel innustunud Sillamäe poolt pakutud sõpruskoolide vastuvõtmisest. Sillamäe pakuks välja huvitava leerikoolikoha, aga lõunapoolsed rannakuurordid tunduvad olevat populaarsemad. Nokia poolt on sõpruslinnategevusega algetapil seotud ka teatud hulgal humanitaarabi andmine (lastekodu abistamine). Soome heategevusorganisatsioon Campus Caritas (paikneb Espoos), kes toetab laste ja noorte koolitus-, puhke- ja laagritegevust Baltikumis, Karjalas ja Venemaal, on oma tegevusega jõudnud ka Sillamäele. Oleme rääkinud organisatsiooniga koostööst Sillamäel jäätmete kasutamise ning ringluse korraldamise ja laagrikeskuste korrastamise küsimuses. Praktilises sõpruslinnategevuses on lootusi ja tähelepanu kinnitatud sellele, et tegevus oleks regulaarne ja mõlemapoolne (igal aastal mõlemas suunas); tegevus ka praktikas puudutaks võimalikult paljusid elanikke ja et ühiskondlike organisatsioonide tegevust toetataks; võimalikult pea muutuks tegevus regionaalseks koostööks, et nii saaks paremini ära kasutada majanduslikke võimalusi; sõpruslinnasuhte mõlemal poolel esitataks tõele vastav pilt asjaoludest - tuleb näidata nii argi- kui pidupäeva. Eesti ja Soome vaheline sõprus ning koostöö annab lisaks materiaalsele kasule ka suhtumise kasvatust. Olen Eesti iseseisvuse ajal ringi sõitnud kõikjal Eestis, vestelnud paljude inimestega. Olen kohanud igal pool sooja kodukohaarmastust ja -uhkust. Siin ei ole idavirumaalasel ega saarlasel vahet. Mitu korda on mulle pähe tulnud,

46 I PARALLEELSEMINAR et meie, soomlased, ei oska olla normaalsel viisil piisavalt uhked või isegi tänulikud selle üle, mis meil on. Võibolla on eriti minust noorem põlvkond saanud kõik kätte liiga kergelt: vaba isamaa, hariduse ja sotsiaalse kindlustatuse. Eestisse tulles olen mõistnud, kui palju eest Soome pääses. Saarlaste ja hiidlaste saatus oli võib-olla teiste eestlaste omast julmemgi: arreteerimistele ja küüditamistele lisaks võeti saarlastelt sugupõlvede elatusvahend, kalastamine ja merelkäik, kui rannad suleti ja paadid lõhuti. Selle sõprusomavalitsuste kokkutuleku teemad (kohaliku omavalitsuse reform, mis sisaldab muuhulgas omavalitsuse ja riigi suhet, ning omavalitsuste ühendamine ja regionaalne Euroopa eriti piirkondliku koostöö seisukohalt) esitavad Sillamäe ja Nokia sõpruslinnade koostööle väljakutseid ja annavad tööd kaugele edaspidiseks. Selle koosoleku ajal on meil suurepärane võimalus kõik koos ja igaüks eraldi mõelda ning kavandada sõprusomavalitsuste koostööle arukat sisu. Eesti ja Soome omavalitsuste vaheline koostöö on veel noor. Saame vältida neid vigu, mida oleme teinud pikema aja jooksul Põhjamaade ning Venemaaga (Nõukogude Liiduga). Olen siiski kindel, et sõprusomavalitsuste koostöö on vaieldamatult õige tee selleks, et rakendada Eesti ja Soome omavalitsuste elanike soovid vennasrahvaste sõpruse säilitamiseks ja tugevdamiseks. Fjodor Dostojevski on öelnud: "Kõik vastutavad kõige eest, mis maailmas juhtub." Seda tarkust tuleb meeles pidada, arendades sõprusomavalitsuste koostööd Soome ja Eesti linnades ning valdades. RAHVUSLIK VIHAVAEN SUURENEV VÕI VÄHENEV PROBLEEM. LINNADE, VALDADE JA KOLMANDA SEKTORI PANUS RAHVUSLIKU VIHKAMISE VÄHENDAMISSE Peeter Rehema Tartu Politseiprefektuuri pressiesindaja Vihkamiskuriteod: kahekümne esimese sajandi probleem. Rahvusliku ja rassivaenu ilmingud Eestis ja Tartus. Vihkamine: demokraatliku heaoluühiskonna ilming? Riigiorganite, omavalitsuste ja kolmanda sektori võimalused. Kasvatus ja koostöö edu pant. * Esimesel septembril kuulutati Tartu Raekoja platsil välja koolirahu. Tuhanded üritusel viibinud noored olid möödunud suvest elevil. Kohtuti koolikaaslastega, sõlmiti uusi tutvusi. Kohal viibinud noorsoopolitseinike sõnul polnud seal ühtki korrarikkumist. Isegi märgatavalt joobnud noori polnud. Aga kell kaheksa, kui orkester lahkunud ja platsilt telke koristati, pandi sealsamas naabruses, Küüni tänava alguses, toime kuritegu. Kaks nolki loopisid Tartut külastava Jaapani turisti suhtes kehvas inglise keeles solvanguid ja norisid tüli. Turist kaitses ennast, võttes välja pisargaasi. Seepeale virutas üks kaakidest talle hoobi. Huligaanid põgenesid, kuid kriminaalmenetluse käigus on välja selgitatud, kes nad olid. Uurimine kestab. Siin ja praegu pole õige koht anda loole juriidilist hinnangut. Üks on aga selge: tegu oli vaenuga meist erineva võõra vastu. Selliseid tegusid tuntakse maailmas vihkamiskuritegudena. * Me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest, on öelnud klassik. Praeguse Eesti otsustajad on enamasti inimesed, kelle sünniaastad jäävad ajavahemikku See tähendab, et vähemalt oluline osa nende kujunemisaastaist jääb sellesse ajalukku kadunud riiki, mille rahvuspoliitikat teostati inimvihkajast diktaatori sõnastatud juhtnööride järgi. Näiliselt sileda ja rahuliku pealispinna all käärinud hoovused, mahasurutud või mahavaikitud konfliktid ja üldine silmakirjalikkus ühelt poolt ning kõigi rahvuste, rasside ja usutunnistuste võrdõiguslikkuse klantspilt massimeedias teiselt poolt lõid fooni, millele demokraatlike vabaduste lisamine põhjustas ja põhjustab ka edaspidi mitmeid ebasoovitavaid arenguid. Millenniumiaastad on näidanud, et meilegi pole võõras ksenofoobia ning selle kõige äärmuslikumad ja ohtlikumad väljendused - rahvuslik vihkamine ning rassism. Tuleb tõdeda, et need pole ainult meie või koos meiega sotsialismipainest vabanenud noorte riikide probleemid. Kuu aega tagasi oli siinsamas Tartus koolitusseminar, mille vabariigi õigusekaitsjatele ja valitsussektori töötajaile oli organiseerinud Siseministeerium. Koolitajateks olid tõelised oma ala spetsialistid Ameerika Ühendriikide Föderaalsest Juurdlusbüroost, kelle osaluse oli lahkelt organiseerinud USA Suursaatkond Eestis. Nimetatud seminaril käsitleti vihkamiskuritegusid. Anti selliste õiguserikkumiste määratlus, selgitati selliste tegude menetlemisega seonduvaid õiguslikke probleeme ja sedagi, kuidas neid kuritegusid ära hoida ning ennetada. Probleemid ei ole lihtsad. Sellest järeldub, et neile ei saa olla lihtsaid, kiirelttoimivaid ja kergesti mõistetavaid lahendusi.

47 I PARALLEELSEMINAR Vihkamise juured on sügaval. Ajalugu pole kunagi olnud kõigi osapoolte jaoks lõpuni õiglane. Iga oluline lahendus on kaasa toonud vähemalt kellegi lootuste purunemise või õiguste ahistamise. Kaks ja pool sajandit tagasi sündisid läbi vere ja vaevade Ameerika Ühendriigid. Võidutses uusasukate õigus lüüa lahku emamaast ja rajada ise oma saatust. Aga sellega seonduvad ju mandri põlisasukate ja Aafrika päritoluga orjade saatused. Demokraatlik riik on nüüdseks taastanud palju omal ajal röövitud õigustest. Kas on aga võimalik lõpuni heastada ülekohut, mida tehti terveid rahvaid esivanemate maadelt välja tõrjudes või orjusse vedades? Kas on võimalik selgitada eilsetele härrasrahva esindajatele, et täna on nad võrdsed ja võrdõiguslikud eilsete orjadega? Ebaõnnestumised isiklikus või avalikus elus toovad frustratsiooni. Pole võimatu, et läbikukkumise põhjusi otsides leiab inimene sellele näilise süüdlase. Seaduslikud vahendid on ammendatud, frustratsioon aga süveneb. Siit sünnib viha ja vihkamine. Siit sünnib vägivald. Loomulikult pole see kirjeldatud tee vihkamise ainus tekkemehhanism. Ometi on vihkamiskuritegude kasvulaval nii Eestis kui USAs ühiseid jooni. Ameerika eritalituste andmeil seondub seal 70% tänavakuritegevusest kahe märksõnaga: rahvusvähemused ja narkootikumid. Statistika näitab, et nii narkomaania kui kuritegevus on enam levinud vaesemates rahvakihtides. Sealt pärit isikud saavad sarnaste süütegude eest rangemaid karistusi, sest reeglina puuduvad neil karistust kergendavad asjaolud, küll aga esineb raskendavaid asjaolusid, näiteks varasemat karistatust. Kahekümnenda sajandi lõpp ja uus aastatuhat on inim- ja kodanikuõiguste õitsengu ajastu. Siit aga tulenevad uued probleemid. Kodanikuvabadused, nagu sõna-, usutunnistuse ja avaliku koosoleku vabadus, annavad igaühele õiguse oma mõtteviisi avalikustada. Ka sellist mõtteviisi, mis pole vastuvõetav ühiskonnale tervikuna ega paljudele tema liikmetest. Järelikult on ekstremistliku mõtteviisiga inimestel nagu ka kõigil teistel garanteeritud vabadus oma vaateid välja öelda. USA praktika ei sea piiranguid kommunistliku, anarhistliku või rassistliku maailmavaate avalikustamisele trükisõnas või meedias, ka Internetis. Küll aga on karistatavad otsesed üleskutsed neist ideedest tulenevatele ebaseaduslikele tegudele, sealhulgas vägivallale. Rahvuslik ja rassivaen Eestis ja Tartus Sama teed on läinud Eesti praktika. * Tänavuse augusti alguse kuum sõna Eesti meedias oli Paldiski. Põhimõttelised otsused sealsete sündmuste suhtes on tehtud, uurimine on menetluses. Enne kohtuotsust pole kellegi õigust nimetada, millega oli selles väikelinnas tegu. Oli see külakaklus, valesti mõistetud sõjasõprus või rahvusliku vaenu ilming. Ometi on juhtunu suhtes võetud seisukohti seinast seina nii väljaütlemiste sisu kui ütlejate isiku tasandil. Suure naaberriigi diplomaat ei säästnud värve ega väljendeid, süüdistades üht osapoolt seitsmes surmapatus. Tegelikult isegi kaheksas, sest rassismi pole Piiblis kirjas. Meie valitsusjuht andis ministritele korralduse tagada kõigi, ka teise osapoole turvalisus. Pressis ja eriti Interneti portaalides ilmus kommentaare alates Tapke tiblasid! ja Bei fašistskihh kuraatov kuni Mis nad siis tulevad meie õuele kaklema! mõteteni. Kahjuks jäid ränka vähemusse mõtteavaldused: Kuulge, istume maha ja arutame rahulikult, mis juhtus ja kuidas edasi elada. Eesti soliidseim päevaleht avaldas Tartus toimunud seminari ajal sensatsioonilise artikli, kuidas FBI agendid siin rassistlike sõimajate ohvriks olevat langenud. Kuna töötan juba aastakümneid Tartu politseis, võtan endale julguse kinnitada, et see oli viies meile teatavaks saanud rassismijuhtum. Nagu neli eelmist, sai ka see tõsiselt kontrollitud. Õnneks selgus juba artikli ilmumise päeval, et seekord oli hiir sünnitanud mäe. Ükski kohalviibinud isikuist, rahvusest ja nahavärvist hoolimata, EI KINNITANUD, ET TOLLE ESMASPÄEVA ÕHTUL Tartus üldse mingi intsident, rassistlikust väljaastumisest kõnelemata, aset leidnud oleks. Kuid neli varasemat intsidenti olid olemas. Tartus on solvatud tumedanahalist külalisõppejõudu ja tema peret, tülitatud pahatahtlikult tõmmut Aasia riigist pärit tudengit, solvatud hindu neidu ja õelutsetud afroameeriklasest välisõppuri kallal. Ühel juhul läks vaenajal kehvasti objekti valikuga: kuueteistaastane nullpeahakatis tükkis käsipidi kallale erariideis Tartut külastavale USA afroameeriklasest merejalaväelasele ja kribis teda oma taskunoaga. Kannatanu pidas kaagi juba enne politsei saabumist omakäeliselt kinni vastavalt selle väeliigi väljaõppele. Hästi tegi, tõenäoliselt mõjus see koos halduskaristusega noorele huligaanile piisavalt, et ta sellist lollust enam ei ürita. Kõigis neis juhtumites on olemas kohtulahendid. Ometi väidetakse ajakirjanduses ja väidavad ka teistest rassidest külalistega kokku puutunud isikud, et rassivaenu näitamine on Tartus täiesti olemasolev probleem. Vihkamine: demokraatliku ühiskonna ilming? * Kas oleme teel demokraatlikku ühiskonda juba üle hüpanud esialgsest eufooriast ja silmitsi arenenud ühiskonna probleemidega või on meil esialgu siiski veel tegu demokraatia lastehaigustega? Koos kõige positiivsega, mida on Eesti ühiskonnale ja riigile toonud vabanemine totalitarismi taagast, oleme importinud ka asju, mida me ei soovinud. AIDS, üha laienev narkomaania, puruvaesus ja lumpeniseerumine contra uusrikaste priiskav laiutamine on nähtused, mis seonduvad kümne taasiseseisvuse aastaga. Rahvuslik ja rassiline vaen ning sellega seotud kuriteod pole päris üheselt selle loetelu nähtus. Eestlus ja ka Eesti riik läbi oma kodanikkonna on säilinud suuresti tänu ajaloolisele mälule ja võõrapelgusele. Lahmivalt võiks seda ju ka ksenofoobiaks nimetada. Ajaloost aga tükke välja lõigata või teistpidi kokku kleepida

48 I PARALLEELSEMINAR ei saa. Meie kultuuri on rikastanud kokkupuuted nii Lääne kui Idaga ja siin oleme tänu võlgu oma asukohale päikese all. Aga see, et oleme jäänud iseendiks, mitte geograafiliseks mõisteks ajaloos, on kindlasti seotud meie-tundega. Ka ettevaatliku suhtumisega kõigesse võõrasse ja tundmatusse. Eesti riigi tulevikusihid on selged: demokraatia, Euroopa Liit ja NATO. Sinna minnes peame saama eurooplasteks. Ka oma suhtumises külalistesse ning muidu võõrastesse. Riigi, omavalitsuste ja kolmanda sektori võimalused * Augusti lõpus esitasid kaitseminister Jüri Luik ja siseminister Tarmo Loodus valitsusjuhile ühise tegevuskava, mille sisuks on rassi- ja rahvuskonfliktide vältimine tulevikus. On selge, et see dokument kujuneb baasiks, millelt on võimalik üles ehitada terviklikku ja toimivat süsteemi. Rahvusprobleemid ei kao kahekümne esimese sajandi paljurahvuselisest Eestist kuhugi. Naiivne oleks arvata, et me oleme teiste maailma riikide ja rahvustega võrreldes mingis eriolukorras või et meie ajalooline kogemus oleks meile andnud piisavalt retsepte, kuidas vaenupuhanguid juba eos vältida. Valitsuse headele kavatsustele peavad järgnema konkreetsed sammud. Üks suund on vähemuste ootuste optimeerimine integratsioonimehhanismide abil. Mitte- eesti kogukonnale tuleb anda võimalusi tunnetada ja mõista olukorda Eesti Vabariigis ning teha sellest järeldused ka enda seotusest või mitteseotusest selle riigiga. Teine meetmete pakett peab puudutama põhirahvust, eestlasi. Kodanikuõpetus koolis on kahtlematult tõhus tee, kuidas omandada tõed ja käitumismallid toimetulekuks uues situatsioonis, kus eeskätt eestlaste kanda on Eesti riiklus ja selle säilimine. See peaks tingimata sisaldama ka oskust suhelda nendegi Eesti elanikega, kes meist keele, kommete või nahavärvi poolest erinevad. Valitsuse meetmetele peavad sekundeerima abinõud, mida saab kohaldada kohalik omavalitsus. Paldiski, kus segastest suhetest lahvatas vägivald, on hoiatavaks eeskujuks. Probleemide mittetunnistamine, neist möödavaatamine ainult pikendab protsessi ja võimaldab konfliktidel areneda sügavuti. On hea, et Paldiski linnavalitsus teadvustas olukorra ning kavandab meetmeid kriisisituatsioonide vältimiseks tulevikus. Tartu, kus mitte-eestlasi on statistika järgi umbes 26% elanikkonnast, erineb mõnes mõttes soodsalt varasema tööstusliku või militaarse iseloomuga asumitest, nagu Narva, Kohtla-Järve või Tallinn, kõnelemata Paldiskist. Suur osa selles on ülikoolil, mille muukeelsed õppejõud on ka rasketel okupatsiooniaastatel olnud mitte eesti kogukonnas suhteliselt tooniandval positsioonil. Isegi Hiinalinn pole kümne aasta jooksul getostunud. Hoopis vastupidi. Vabariigi algusaastail sinna odava eluaseme muretsenud noored eesti pered on muutunud militaarlinnaku omadeks inimesteks ja nende kultuuriharjumused on märgatavad isegi majade ja trepikodade ilmes. Ekstremistlik NRPE, mis Kirde Eesti venekeelse noorsoo hulgas on küllaltki suure kõlapinnaga, pole siin pärast esimest tuhinat ja lendlehekleepimist kanda kinnitada suutnud. Meie ekstremistid, kellelt põhimõtteliselt võiks karta vihkamissüütegusid, on hoopis muud: marginaalse fooni, pooliku koolihariduse ja vähese mõtlemisvõimega satanistid ja skinheadid. Pange tähele, et mõlemad nimetused on jutumärkides. Niivõrd küündimatud on neil noorukitel, kes oma patukeste pärast politsei jõuvälja sattunud, teadmised neist liikumistest muudes maades. Kõige perspektiivikam jõud, mis suudaks teostada tegelikku integratsiooni ja hoida sel teel ära vihkamiskuritegusid, on paradoksaalsel kombel kolmas sektor ehk kodanikuühiskond. See on võimalus ühitada eri rassidest ja rahvustest inimesi nende ühiste huvide kaudu, jättes seejuures siiski igaühele õiguse oma individuaalsele kordumatusele. Korteriühistud, huvialaringid ja -klubid, miks mitte ka Naabrusvalve liikumine kõik see ühendab inimesi. Kolmas sektor on kutsutud ja seatud seda korraldama. Tuleb vaid leida ühised probleemid ja ühised huvid ning neid inimestele selgitada. Siis on võimalik neile ka koos lahendusi otsida. Korv- või jalgpallivõistkonnas pole tähtis, oled sa Siim või Sergei. Viska palli ja anna söötu, tee tööd ning sa oled mees meeste hulgast. Korteriühistul on ühised huvid: teha oma maja elamiseks õdusamaks ja maksta hankijaile või teenindajaile optimaalselt ehk soodsalt. Naabrusvalvesse ühinenud elanikud teavad, et neil on ühine vaenlane. Kurikael ei küsi, kas auto või korter, millesse ta murrab, kuulub Siimule või Sergeile. Naabrusvalve puhul aga peab kaak arvestama, et tema tegutsemist võivad jälgida nii Siim kui Sergei. Kasvatus ja koostöö - edu pant * Eelnevaga on öeldud kõik oluline. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et tee ühiskonda, mille liikmed on seaduskuulekad ja sallivad, on veel pikk ja okkaline. Kuni meie suhtlemine on üles ehitatud vanades haavades ja solvangutes sobramisele, pole oodata, et ühiskonnast, eriti selle marginaalsest osast, kaoks vihkamine ja sellega seonduvad teod. Kodanikuõpetuse tund on hea asi, kui õpilane sealt enesest lugupidamist ja tolerantsust ammutab. Ei saa teistest lugu pidada see inimene, kes iseendast lugu ei pea. Sama tõde kehtib ka ümberpööratuna. Tolerantsus ja kodanikuühiskonna liikmeks olek on asjad, mille õppimiseks ei piisa koolitunnist. Sallivust, kõrval elava teistsuguse inimese nägemist, tundmist ja austamist tuleb õppida maast-madalast. Hirmu tekitab võõras, tundmatu. Ainult riigi, omavalitsuste ja kolmanda sektori hästikoordineeritud koostöö on see, mis võimaldab hirme ületada ja tõelist kodanikeühiskonda kujundada.

49 I PARALLEELSEMINAR Taustast RAHVUSLIKUD LAHKHELID, KAS PROBLEEMID VÄHENEVAD VÕI TULEB NEID JUURDE? Taina Saarenpää Vantaa linna Urban-programmi koostöötegija Mõeldes oma kõnele pealkirja, sattusin raske ülesande ette. Kas rääkida teile üldiselt Vantaa linnas sisserännanutega tehtavast tööst, integreerumisprogrammist või oma isiklikest kogemustest, töötades alal, kus multikultuursus on valitsev. Valisin endale kõige lähemal oleva töövormi: koostöö elanike, kolmanda sektori ja ametivõimudega. Töö on tõepoolest huvitav ja esitab väljakutseid. Raske on olnud leida abinõud, kuidas olla kõigi suhtes erapooletu. Kui me alustasime oma programmi, siis oli ühes lehes pealkiri Topelt tervisevõimlemist ja artiklis kirjutati veidi provotseerivalt meestele suunatud võimlemisringidest. Arvake ära, kui paljud naised helistasid mulle ja nõudsid võrdväärsust. Samuti põhjustab ka immigrantidele suunatud tegevus vahel kadedust. Oma esimesed kogemused koostööst immigrantidega sain 1980ndate algul noorsootöötegijana. Olen töötanud Vantaa linnas kakskümmend aastat ja neist viimased kuus aastat Euroopa Liidu koostööalgatusprogrammis Urban. Koivukylä-Havukoskis oli aastatel Urban-programmi raskuspunkt ametivõimude ja teiste tegijate koostöö edendamisel ja toetamisel. Eesmärgiks oli luua uusi töövorme, millest võiks kasu olla pärast programmi lõppemistki. Tegutsemispõhimõteteks on mh lähtumine elanikest, kollektiivsus, igapäevavõrgustiku loomine, jätkuvuse turvamine, uute tegutsemisviiside arendamine ning koostöö elanike, ametivõimude ja teiste tegijate vahel. Programmi uus etapp on algamas Hakunila-Länsimäki piirkonnas ja eelpool mainitud põhimõtteid viiakse jätkuvalt ellu. Multikultuursust nähakse uues programmis kui piirkonna jõuvarusid. Eriti leiavad toetamist sallivust ja erinevate etniliste rühmituste vahelist läbikäimist ning mõistmist lisavad tegevused. Tähtsal kohal on koostöö rahvusvaheliste ühendustega, et immigrandi oma kogemusi ja immigranditaustaga töötajate oskusi saaks paremini ära kasutada. Erilist tähelepanu pööratakse laste ja noorte ning naiste integreerimisele nii, et nad säilitaksid oma keele ja kultuuritausta. Havukoski-Koivukyläs kerkis esiplaanile laste ja noorte ning naistega tehtav töö, kus oli abiks kohalik immigrandist töötaja. Tähtsateks koostööpoolteks olid mh piirkonna koolid ja noorsootöötegijad ning lähilinnaosa töötaja. Immigrantidega koos planeeriti nende tööhõivet parandavaid kursusi, meesimmigrantidele korraldati kahe kuu pikkune matemaatika ja füüsika kursus ning anti arvutiõpetust. Naistele organiseeriti soome keele kursusi ning majapidamisega seotud õpetust. Lastele ja noortele olid mõeldud erinevad ringid, mis toetasid nende oma kultuuri ja lisaks sellele juhendati neid arvuti kasutamises. Just naisimmigrantide baasina on tegutsenud puhkeruum Kytötupa, kus korraldati multikultuurseid õpperinge, õmblusringe ning tegevust lastele. Ka piirkonna teistes puhkeruumides on korraldatud elanike ühist, multikultuurset tegevust. Tuleb mainida, et kõigi selles piirkonnas korraldatud ürituste puhul oli tegemist multikultuurse programmiga, mille läbiviimise eest vastutasid immigrandid. Linnaosalehes kasutati immigrantide abi eri keeltes lugude ja kuulutuste kirjutamisel. Kirnus tegutseb immigrantide kohvik, mille eesmärgiks on tutvustada omavahel laste ja noorte vanemaid ning arendada ennetava töö meetodeid. Käsitletavateks teemadeks olid muuhulgas uimastid, vägivald ja huligaansus. Euroopa pagulasfondi poolt rahastatud projekt "Uus kodu Soomes", mis toetab perede integreerumist ja diskrimineerimise vältimist praktilise tegevuse ja juhendamise kaudu, alustas oma tegevust aasta algul. Lapsed ja noored Koivukylä kultuuri- ja tööpraktikaprojekt oli suunatud noortele immigrantidele. Projekti eesmärgiks oli mh leida neile töö- ja praktikakohti. Paljud noored on saanud praktikale Kirnu kohvikusse. Projekti abil on tekkinud lai piirkondlik koostöövõrk, mille abil on suudetud aidata erilist tuge vajavaid noori. Tegevust on toetatud erinevate ringide vormis koolis, noorsookeskustes ja puhkeruumis Kytötupa. Noorte filmiprojekt Eesmärgiks oli toetada tõrjutuid või selle ohus olevate noorte positiivset arengut ja eluga toimetulemist väljakutseid esitava ja innustava tegevuse kaudu. Töövormiks valiti film ja teemaks oli noorte oma elu Koivukyläs. Projekti tulemusena tegid noored kolm lühivideofilmi. Rühmatöö abil arendati noorte koostööoskusi ja loodi tingimused soomlaste ja sisserännanute vaheliseks üksteisemõistmiseks. Projekti kogemusi kasutati teiste noori puudutavate projektide kavandamisel. Noorsookeskuse töö raskuspunkt projektijärgselt oli multikultuurse tegevuse arendamisel.

50 I PARALLEELSEMINAR Hässäkkä Koivukylä piirkonna laste ja noorte üksiolek, kui lapsevanemad või üks vanem tööl on, ning oht saada tõrjutud mitmesugustesse allkultuuridesse pani Espoo-Vantaa rakenduskõrgkooli sotsiaal- ja terviseeriala üliõpilased ning õpetajad tegutsema. Koostöös lõid kaasa noorsootöötajad, koolikuraatorid, sotsiaaltöötajad ning Rautkallio kooli personal ja lapsevanemad. Hässäkkä-projekt pakkus Rautkallio kooli lastele ja noortele juhendatud tegevust õhtustes ringides, andes ühtlasi tegutsemiskogemust. Eesmärgiks oli anda lastele tõuget koostegevuse oskuste, sotsiaalse valmiduse ja rühmas tegutsemise arendamiseks. Eesmärgiks oli ka multikultuursuse mõistmine ja erinevuste aktsepteerimine. Mustlasnoored Soomes on juba aastasadu elanud mustlasvähemus, kes ei ole sulandunud põhirahvastiku hulka ja on olnud eelarvamuste objektiks. Immigrantide saabumine Soome tõstis mustlasküsimuse uuel viisil esile. Koivukylä-Havukoski piirkonnas alustati aasta kevadel seoses Kaalengo Tseeriba (Mustlaste tegemised) projektiga mustlasnoorte klubilist tegevust, milles juhendajateks olid Vantaa Mustlasühenduse esindajad. Ringide tegevusega toetatakse noorte kooliskäimist ja nende enda jõuvarude positiivset arengut. Juhendajad tegutsevad vajaduse korral ka piirkonna mustlasperede abistajatena. Ki-Su Hakunilas on paar aastat tagasi alustatud sallivusprojektiga, mida viivad läbi selle piirkonna lasteaia ja koolieelse- ning algõpetuse koostöörühmad. Projektis osalevad lisaks lastele lapsevanemad ja lasteaia ning koolide personal. Töövormiks on mh erinevad üritused, kunstinäitused ja koolitus. Minu arvates on tähtis, et rassismivastast tööd alustataks juba varases lapsepõlves ja samaaegselt oleks võimalus mõjutada ka vanemate seisukohti. Hakunila-Länsimäki piirkonna Urban-programm käivitub veel tõenäoliselt sel aastal Hakunila teeninduspiirkond koosneb üheksast linnaosast, millest suurimad on Hakunila ja Länsimäki. Hakunila teeninduspiirkonnas elab peaaegu elanikku, kellest üle elab Hakunilas ja 6000 Länsimäel. Hakunila piirkonnas elab kogu Vantaad arvesse võttes kõige rohkem välismaise taustaga inimesi, suurimateks rühmadeks on venelased ja somaalid. Selles piirkonnas on eelmise aasta jooksul esinenud rassismi ja iseäranis laste ning noorte halb olukord süveneb. Sellest situatsioonist pääsemiseks otsitakse lahendusi, tihendades koostööd. Sellega seoses asutati Vantaa immigratsioonikomisjon, mille töö tähtsaim printsiip on linna integratsiooniprogramm, mida komisjon parasjagu ajakohastab, et see vastaks hetkesituatsioonile ja et välja töötada uusi põhimõtteid. Komisjoni töös on abiks töörühmad, kes tunnevad väga hästi asja. Kaasa löövad kõik kesksed immigrandiorganisatsioonid ja -kollektiivid, politsei, kogudus ja paljud ühiskondlikud organisatsioonid. Kõik koos valmistavad ette linna seisukohavõtte sisserännanute ja multikultuursuse küsimustes ning Vantaa etnilise diskrimineerimise ja rassismi vastast tegevusprogrammi. Eriti tähtis tööpõld on koolitus. Ühelt poolt etnilistele rühmadele pakutav koolitus, ennekõike soome keele õpetus, aga ka linnaadministratsioonile ja linnaelanikele suunatud sallivuskoolitus. Seda tehakse koostöös ühiskondlike organisatsioonidega. Immigrantide tööhõive eeldusi püütakse parandada. Multikultuursuses nähakse töökollektiivi energiaallikat ja samas lisandub positiivset suhtumist immigrantidesse. Rahvusvahelised ühingud Länsimäel ja Hakunilas tegutsevad rahvusvahelised ühingud, kes on koostöös linna, koguduse ja organisatsioonidega korraldanud multikultuurset tegevust, diskussioone, kursusi, laste ja noorte ringe, matku ja näitusi. Hakunila rahvusvaheline ühing on rõhu asetanud laste ja noorte omas keeles toimuvale kunsti- ja harrastustegevusele, mille hulka kuulub ka kehakultuur. Sel aastal asutas ühing infopunkti, kust saab tasuta abi. Tähtsaim meie töös on üritada, anda võimalust ka eksimustele ja neist õppida. Meie eesmärgiks on luua raamid mitmekülgsele, võrdõiguslikule tegevusele, ilma et seda määratletaks liigselt ülaltpoolt. Seda tööd teeme koos.

51 II PARALLEELSEMINAR II PARALLEELSEMINAR KOHALIKU OMAVALITSUSE UUENDUS EESTIS EUROOPA LIIDU NÕUDEID SILMAS PIDADES VÕI EESTI VAJADUSTEGA ARVESTADES Andrus Ansip Tartu linnapea Üks on kindel - haldusreformi kavasid ei dikteerita meile ei Brüsselist ega Strasbourg ist. Eesti Vabariik on tingimusteta ratifitseerinud Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta ja järgib selle nõudeid. Euroopa Nõukogu alalisel tööorganil Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressil ja Euroopa Liidu Regioonide Komiteel pole Eesti kohaliku omavalitsuse praeguse korralduse osas erilisi pretensioone. Aga nii nagu kõigis maailma maades, ei ole me ka siin Eestis rahul oma kohaliku elu korraldusega ning alates kohalike omavalitsuste taasloomisest on viimased 10 aastat kogu aeg räägitud ja kavandatud omavalitsuse reforme. Ilmselt on meil reforme tõepoolest vaja. Kuid kas me vajame ka haldusreformi käigus haldusterritoriaalset reformi? Minu kindel seisukoht on, et sunniviisilist haldusterritoriaalset reformi Eesti ei vaja. Eesti kohalikel omavalitsustel on pikk ajalugu. Esimesed omavalitsuslikud sugemed on ajaloolaste arvates Eestis olnud juba eestlaste paiksele eluviisile jäämisest esimese aastatuhande esimesel poolel. Piirkondade vanemad ja juhid valiti küla või külakonna liikmete poolt. Keskaja lõpul ei olnud külakonnad enam vabadest talupoegadest koosnevad üksused, kuid talupojad võisid teataval määral siiski kohalikes küsimustes kaasa rääkida. Valla taolised üksused, vardjad, tekkisid Liivimaal Poola ajal. Vallad kogukondlike üksustena loodi Eestimaal aastal ja Liivimaal aastal Talurahva Seadusega. Eesti Vabariigis reguleeris kuni vallaseaduse vastuvõtmiseni aastal kohalike omavalitsuste tööd tegelikult aasta kogukonnaseaduse parandatud variant. 1. aprillil aastal oli Eestis 248 valda ja 33 linna. Nõukogude perioodi lõpul oli Eestis 244 küla-, alevi- või linna rahvasaadikute nõukogu ja kuus vabariikliku alluvusega linna. Praegu on meil teadupärast 247 kohalikku omavalitsust. Selleks et lõhkuda enam kui tuhande aasta jooksul väljakujunenud haldusjaotust, peavad olema väga kaalukad põhjused. Haldusterritoriaalset reformi ei saa vaadelda pelgalt efektiivsuse seisukohalt. Klassikud on juba ülemöödunud sajandil öelnud, et traditsionaalsetel väikestel haldusüksustel põhinev tugev kohalik ja regionaalne identiteet ning vastutus on parimad keskvõimu tasakaalustajad. Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta on kantud ideest, et otsused kohaliku elu küsimustes tuleb langetada täideviijatele kõige lähemal tasandil. Halduskorralduse tsentraliseerimine oleks ülejäänud Euroopale täna täiesti arusaamatu. Haldusjaotus on demokraatia küsimus. Kui halduspiiride muutmine kusagil on tõepoolest vajalik, tuleb kindlasti järgida reformi läbiviimisel vabatahtlikkuse printsiipi. Rootsis tehti reformi ligi nelikümmend aastat ning nii Rootsi kui Taani haldusterritoriaalne reform oli põhiolemuselt vabatahtlik. Ka Eestis on mitmed linnad ja vallad vabatahtlikult ühinenud. Kuid praeguseni puudub ikka veel liitumise õiguslik regulatsioon. Eestis on ka täiesti üldistamata, mida võitsid ja kaotasid aastal vabatahtlikult liitunud vallad ja linnad. Euroopas keskmised Küllalt levinud on arvamus, et meie vallad on liiga pisikesed. Võrdleme end Euroopaga. Näeme, et igas olukorras ideaalset haldusüksuse suurust ei ole olemas. Saksamaal on ühel Põhjamere saarel omavalitsus, kus elab kaks inimest. See on osa nende kultuuriloost. Miks meil arvatakse, et Ruhnu ja Piirissaare väikesed omavalitsused on loomuvastased? Eesti kohalikud omavalitsused kuuluvad oma kuue tuhande elanikuga suuruselt Euroopa keskmiste hulka. Prantsusmaal on omavalitsuses keskmiselt vaid 1600 elanikku, Kreekas Vähema kui viie tuhande elanikuga on 91,5% Austria ja 84% Saksamaa omavalitsustest. Seevastu Rootsi omavalitsustes on keskmiselt 30 tuhat elanikku ja Taani omavalitsustes 19 tuhat elanikku. Portugali kohalikud omavalitsused oma 34 tuhande elanikuga on Lääne Euroopa suurimad. Kuid Portugalis toimivad lisaks omavalitsustele ka keskmiselt tuhande elanikuga osavallad, kus rahvas valib otse ka külavanema või linnapea. Regionaalminister Asmeri 15+5 ettepanek sisuliselt tähendabki Portugali mudeli kopeerimist. Praegused vallad oleks jäänud osavaldadena toimima ja maakonnast oleks saanud sisuliselt teise tasandi omavalitsus, regionaalne omavalitsus. Kõige hea juures tähendaks see ka halduskulude arvestatavat tõusu. Ka munitsipaaltasandil tehtavate avaliku sektori kulutuste osatähtsuselt oleme Euroopa mõistes täiesti normaalsed, kuid jääme kaugele maha Põhjamaadest.

52 II PARALLEELSEMINAR Omavalitsuste liitjate väide on, et halduskulud pärast reformi vähenevad. Seda väidet peetakse nii loomulikuks, et keegi ei vaevugi uurima, kas ka tegelikkuses võiks kokkuhoid olla tõenäoline. Isegi Äripäevas räägitakse ilma vähimagi tõestuseta sadadest miljonitest kokkuhoitavatest kroonidest. Euroopa haldusterritoriaalsete reformide praktika räägib midagi muud pole näidet, kus omavalitsuste liitmisele poleks järgnenud halduskulude järsku tõusu. Eriti iseloomulikuks peetakse aastal Belgias läbi viidud haldusterritoriaalset reformi. Reformi põhiline eesmärk oli nagu meilgi halduskulude kokkuhoid. Reformi tagajärjel vähenes omavalitsuste arv tunduvalt, kuid oodatud kulude kokkuhoiu asemel tõusid halduskulud hüppeliselt. Ka ametnike arv kasvas. Saksamaal vähendati aastate algul omavalitsuste arvu 2,5 korda. Reform valmistati ette saksa täpsusega, elanike käest küsiti, kus nad poes käivad ja kus nad sporti teevad, vajadusi uuriti viimase pisiasjani. Praegu peetakse Saksamaa haldusreformi selgelt läbikukkunuks. Halduskulud tõusid ja ühiskond bürokratiseerus. Negatiivsetel tagajärgedel on väga lihtne, meilegi üldistatav põhjendus Organisatsioonide suurenemisega käib ikka kaasas võimuastmete kasv. Protsessid, mis väikestes valdades toimisid iseeneslikult, vajasid uues organisatsioonis formaalset regulatsiooni ja administreerimist. Ka erinevate horisontaalsete võimutasandite tegevuse koordineerimine vajas uut tööjõudu. Suuremate üksuste juhtidele tuli maksta suuremat palka. Ja lõppkokkuvõttes oldigi silmitsi suurenenud halduskuludega ja kasvanud ametnikearmeega. Omavalitsusüksuste liitmine toob tavaliselt kaasa vähem vastutava ja vähem kodanikukeskse halduse. Meil ei maksaks uskuda oma erilisusesse, lisaks otsestele halduskuludele kasvavad suurtes valdades ka kodanike kulutused. Ametiasutused kaugenevad elanike kodukohast ning ametiasutustesse jõudmine nõuab kodanikelt täiendavaid vahendeid. Ka ametniku kodanikuni jõudmine tähendab täiendavat bensiini- ja ajakulu. Jutt sellest, et kahe raamatupidaja töö teeb tulevikus ära üks ja muud taolised unistused ei leia tavaliselt praktikas kinnitust. Munitsipaalametnikud on piisavalt tööga koormatud. Kui kellegi töökoormus väheneb, koondatakse tema koht õige pea säästetud palgafondi arvel saavad allesjäävad ametnikud ka Eestis igas omavalitsuses oma palka tõsta. Riigiarmust vaesed Palju räägitakse sellest, et praegused Eesti omavalitsused ei tule endaga toime. Ja tehakse kohe põhjendamata järeldus, et suuremad vallad tulevad pärast liitmist endaga toime. Ehkki tulud elaniku kohta ei kasva ja kulud elaniku kohta ähvardavad suureneda. Eestis täidavad kohalikud omavalitsused riigi poolt eraldatud vahenditega riigi poolt määratud ülesandeid. Enne hariduse finantseerimise kohustuse omavalitsustele üleandmist tuli Eestis väidetavalt ise endaga toime 17 omavalitsust ja toime ei tulnud 230 omavalitsust. Pärast hariduse finantseerimise kohustuse üleandmist pole enam Eestis ühtegi omavalitsust, kes tuleks toime ilma riigieelarvest eraldatavate vahenditeta. Liitmine ja lahutamine toimetulejate arvu ei suurenda. Miks meie omavalitsused siis on nii vaesed? Põhiprobleemiks pole valdade suurus, vaid avaliku halduse kulude tänane jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel, kulude vastavus keskvõimu poolt pandud funktsioonidele. Praegune jaotus pole taevaisa poolt pandud ega ole ka Brüsselist määratud. See pole ka omavalitsuste valik olnud, raha jagunemine kahe võimutasandi vahel on meie oma Riigikogu poolt kehtestatud. Sellise süsteemi loojatel pole ilus tänitada, et ükski omavalitsus ei tule ilma riigieelarveliste vahenditeta toime. Mööngem, et tänased Eesti omavalitsused ei suuda alati ja kõikjal edukalt täita oma ülesandeid. Haldusreformi on vaja, kuid see peab olema sisuline reform. Selgelt tuleks piiritleda riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigused ja kohustused, muuta kohalike omavalitsuste tulubaasi ning luua sellega eeldused omavalitsuste vaheliseks võistluseks ja koostööks. Meie haldusreformi kavandajad võiksid kaardijoonistamise asemel õppida tundma hoopis seda, kuidas on omavalitsuste suhtlus (koostöö, konkurents, arvlemine) korraldatud Soomes. Kulude optimeerimiseks peaksid meie omavalitsused otsima võimalusi, mis ei tunne halduspiire. Näiteks Harjumaal panid viis omavalitsust just äsja käima ühise koolirongi. Valga, Kuressaare ja Pärnu taotlesid ühiselt välisabi ja viisid ellu reoveepuhastite rekonstrueerimise projekti. Ettevõtmise õnnestumise eelduseks ei olnud sugugi mitte nende linnade administratiivne ühendamine. Eesti kohalikele omavalitsustele heidab keskvõim tihti ette vähest haldussuutlikkust. Siseministeeriumi poolt algatatud haldusreformi peamiste eesmärkidena ongi nimetatud kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmist ja kulude kokkuhoidu. Ilmtingimata peaks aga keskvõim vaatama, kui säästlikult on ta ise ümber käinud kohalike omavalitsuste ressursiga ja kuidas on see mõjutanud haldussuutlikkust. Regulatsioon on puudulik Riigi poolt kohalikele omavalitsustele täitmiseks pandud riiklikke ülesandeid võib leida sadadest erinevatest õigustloovatest aktidest. Samas on aga see regulatsioon kaugel täiuslikkusest. Ning kodutöö on tegemata jätnud just Vabariigi Valitsus ja Riigikogu. Päris tihti võib väita, et pakutud lahendused on ebaotstarbekad ja kohalikke olusid mittearvestavad. Ülesannete jaotuses kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse vahel puudub tihti loogika. Nii volikogu kui ka linna- või vallavalitsust sunnitakse tegelema küsimustega, kus otsustamise koht sootuks puudub. Volikogu peab

53 II PARALLEELSEMINAR samaaegselt tegelema nii eluruumi üürileandmise kui arengukava vastuvõtmisega. Volikogu tasandil sisult täitevvõimu küsimuste otsustamisega pikeneb tunduvalt ka küsimuse otsustamise protsessi ajaline kestus. Siin võiks positiivse näitena tuua Uppsala ja Lüneburgi kogemuse, kus volikogud tulevad kokku vaid kord kahe või kolme kuu tagant ning arutavad vaid sisulisi küsimusi. Iga kahe nädala tagant kahtekümmet või neljakümmet küsimust arutav volikogu ei saa otsuseid langetada sisuliselt. Eesti bürokratiseerub Käesoleval aastal on kohalike omavalitsuste poolt vastuvõetavate õigusaktide arv võrreldes eelmise aastaga plahvatuslikult kasvanud. Näiteks Tartu Linnavalitsus võttis selle aasta esimese kuue kuuga juba rohkem korraldusi vastu kui möödunud aastal kokku. Ning seda situatsioonis, kus omandireformiga seotud korraldusi esitatakse linnavalitsuse istungile mitmeid kordi vähem - reform hakkab lihtsalt läbi saama. Paljuski on põhjus uutes regulatsioonides, mille kohaselt teatud formaalseid küsimusi tuleb otsustada linnavalitsuse istungil. Ainuüksi hooldaja määramisega seotud korraldusi on linnavalitsus tänavu vastu võtnud üle kahe tuhande. Samas puudub selles küsimuses linnavalitsusel täielikult otsustamiskoht. Kui taotlejatel on dokumendid korras, siis puudub põhimõtteliselt võimalus (ja ka soov) küsimuse positiivsest lahendamisest keeldumiseks. Miks ei võiks formaalsete kriteeriumide täitmist jälgiv ametnik ka hooldajale vastava tõendi iseseisvalt väljastada? Paraku kuulub seaduse järgi sellise küsimuse otsustamine linnavalitsuse pädevusse. Linnavalitsus saab vaid eriarvamuste puudumist konstateerida ka hasartmängukoha avamise või ilutulestiku korraldamise loa andmisel. Ka enam kui neljasajale taksojuhile peab taksoveo loa andma kollegiaalne Tartu Linnavalitsus, ehkki seaduses on sätestatud formaalsed kriteeriumid, mille täitmisel inimene saab selle loa ja mittetäitmisel pole talle seda luba, sõltumata otsustajast, võimalik anda. Nii nagu paljudel teistel juhtudel, puudub linnavalitsusel selles küsimuses otsustamise koht täielikult. Ning tuhandeid korraldusi vorpides toodame me täiendavat bürokraatiat. Kas me jõuame ükskord ka selleni, et hakkame linnavalitsuse istungitel arutama autojuhtimise loa andmisi? Miks siis mitte ka mopeedi ja jalgrattalubade väljastamist otsustada linnavalitsuse tasandil? Kus on piir? Siin on, mille üle mõelda. Eestimaa bürokratiseerub meeletus tempos. Kohalikke omavalitsusi ei kohelda riigile võrdsete partneritena Millegipärast näeb keskvõim ka kohaliku omavalitsuse institutsioonis lahendust pea kõikidele riigi ees seisvatele probleemidele. Kui riik mingile küsimusele normaalset lahendust ei suuda välja mõelda, siis peab seda tegema kohalik omavalitsus. Näiteid on siin mitmeid. Riik on otsustanud läbi viia omandireformi, kuid selle tagajärgedega peavad tegelema kohalikud omavalitsused. Riik on kohustanud kohalikke omavalitsusi varustama tagastatud majade üürnikke eluruumidega ja lubanud selle kohustuse täitmiseks ka raha, kuid see on jäänud ainult lubaduseks. Vabariigi Valitsus on isegi kehtestanud korra vastavate vahendite taotlemiseks, kuid nimetatud korra alusel toetuse saamine tundub võimatu - nõuded on lihtsalt täitmatud. Äsja jõustunud loomakaitseseadus näeb ette võimaluse kohtu kaudu loomapidajalt tema looma äravõtmiseks. Iseenesest jällegi õige põhimõte. Aga kuidas loomaga edasi käituda? Seadus näeb ette, et loom antakse kohalikule omavalitsusele, kes peab tema eest hoolitsema. Aga kas seda kohustust ka reaalselt täita suudetakse, selle peale seadusandja ei mõelnud. Omavalitsuste kulud kasvavad üha ja enamasti on kulude kasvu taga riigi poolt kehtestatud täiendavad nõuded. Väga heaks näiteks on avaliku teabe seadus. Vaieldamatult on kõnealune seadus vajalik ja samm edasi. Arusaamatuks jääb aga austatud siseministri seisukoht, et seaduse rakendamisega ei kaasne kohalikele omavalitsustele täiendavaid kulusid. Jätame antud juhul veebilehe olemasolu või selle puudumise kõrvale. Peamine kulu on pigem seotud digitaalse dokumendiregistri kasutusele võtmisega. Ainuüksi infotehnoloogilised lahendused võivad kohalikele omavalitsustele maksma minna miljoneid kroone. Võimalikest kuludest ainult seoses uute pitsatite tellimisega on rääkida naeruväärne. Kokkuvõtteks Kohalike omavalitsuste toimimise õiguslik baas vajab korrastamist. Keskvõim peaks järsult loobuma kohalike omavalitsuste kollegiaalsete organite koormamisest formaalsete ülesannetega. Õigusliku baasi korrastamine viib eesmärgile vaid koostöös kohalike omavalitsustega, vastasel juhul on see üritus määratud läbikukkumisele. Vastava õigusliku baasi korrastamise tulemusena tõuseb ka kindlasti kohalike omavalitsuste haldussuutlikkus. Õigusliku baasi korrastamine on eelduseks ka haldusreformi läbiviimisele. Praegu välja pakutud variant, et kõigepealt liidame ja küll regulatsioonid järele tulevad, ei ole vastuvõetav. Leian, et Eesti ei vaja haldusterritoriaalset reformi. Küll aga pean võimalikuks mõnede omavalitsuste vabatahtlikku liitumist. Kohalike omavalitsuste osatähtsust Eesti avalikus elus tuleb suurendada, st funktsioonide ja nende täitmiseks vajalike vahendite üleandmist keskvõimult omavalitsustele tuleb jätkata. Kohalikel omavalitsustel peab olema selge, seadustega määratletud kindel tulubaas. Miks ei võiks selle ühe osana muutuda üksikisiku tulumaks täies ulatuses kohalikuks maksuks?

54 II PARALLEELSEMINAR Austatud kokkutulekust osavõtjad. Minu jutt oli küll väga Eesti-keskne, kuid olen veendunud, et meie head põhjanaabrid, kellelt oleme oma omavalitsuste ülesehitamiseks saanud alati hindamatut abi, saavad meile edaspidigi oma nõuga abiks olla, kui nad meie probleeme mõistavad. KOHALIKU JA REGIONAALSE HALDUSKORRALDUSE MÕJU ÄÄREMAADE ARENDAMISELE Keijo Sahrman Soome Omavalitsusliidu regionaal- ja ettevõtlusarengu üksuse juhataja Lähtekohad Kohaliku ja regionaalse halduskorralduse reformimine, halduse reformimine üleüldse on aktuaalne teema. Halduse ülesandeks on tuua kodanike ellu korda, etteennustatavust ja turvalisust. Haldus niisiis vahel juhib, vahel jälgib ühiskonnas mujal toimuvat arengut. Kiire tehnoloogilise arengu, tehnoloogiliste hüpete ja teiste murranguperioodide ajal muutub ka halduskorraldus ja ta peab toimima tingimustes, mille on loonud muutunud tegevuskeskkond. Nii juhtub kohaliku ja regionaalse halduskorralduse uuendamisel ja uuenemisel ka äärealade seisukohast vaadatuna. Tegevuskeskkonna muutumine mõjutab ka seda, millised alad ja millal on "äärealad" ja mis seisukohast vaadatuna. Perifeersuski on suhteline ja koos ajaga muutuv olek. Perifeersuse mõistest Omavalitsuste ja regioonide tegevuskeskkonna üks olulisematest muutuseteguritest on praegusel hetkel kontsentreerumine. Kontsentreerumine oma eri vormides, tegevustes, haldusvaldkondades ja tasanditel, kultuuriliselt ja majanduslikult. Ettevõtted liituvad üha suuremateks ettevõteteks, teiste sõnadega kontsentreerub majanduslik võim. Euroopa Liidu tegevust arendatakse Brüsseli-keskselt, riikides koondub võim pealinnadesse ja muudesse tugevatesse piirkondadesse. Teiste sõnadega kontsentreerub poliitiline võim. Uurimis- ja arendustegevus pürgib meelsasti üksteise lähedale sünergiast saadava eelise tõttu, ehk siis kontsentreeruvad info ja oskusteave. Kontsentreerumise teine pool on perifeersus ja kõrvale jäämine. Perifeersustki on põhjust vaadelda eri tasanditelt. Soome on Euroopas geograafiliselt perifeerne maa, meretagune ja kaugel turgude keskpunktist. Iga riigi sees on selle riigi oma mõõdupuu järgi omad perifeersed alad ja neis omakorda piirkonnakeskusest kaugel olevad omavalitsused. Järelikult kui räägitakse perifeersete omavalitsuste ja piirkondade arengust, siis räägitakse sellest nähtusest millegi suhtes. Perifeersusest rääkides tulevad tavaliselt meelde probleemid. Perifeerne piirkond on või siis seda peetakse probleemseks. Probleemid aga on positiivse arengu takistuseks või vähemalt piduriks. Vaatenurki perifeersusele Geograafiliselt on perifeersed alad need, mis on kaugel keskustest, kus toimub põhiline majanduslik kasv ja kuhu koos migratsiooniga kontsentreerub oskusteave ja innovaatiline kapital. Perifeersete alade ja omavalitsuste keskseks probleemiks on elanike, eelkõige nooremate inimeste kodukohast ärakolimine. Vähenev oskuskapital ja ostuvõime vähendavad vastavas omavalitsuspiirkonnas uute ettevõtete ja nendega koos uute töökohtade tekkimist. Väheneva klientidehulga tõttu nõrgeneb ka omavalitsuse teenustega varustatus ja samas kannatab sellega kogu omavalitsuse külgetõmbejõud. Kui liikumine väheneb, siis nõrgenevad ka transpordiühendused, ühistranspordiliine jääb vähemaks ja teede olukord halveneb. Nii satutakse piirkonna arengu seisukohast negatiivsesse hetkeolukorda, kus nõrk areng põhjustab probleemi järgmise etapi. Omavalitsuses muutub elanike hulgas valitsev õhkkond lootusetuks ja avalik pilt omavalitsusest omandab sünged piirjooned. Nähtus ei ole tegelikult uus, aga arvatakse, et see on teravamaks muutumas. Soome avaliku arvamuse tähtsuselt teiseks mureteemaks peetakse narkootikumide ja nendega seotud kuritegevuse suurenemise järel kohe regionaalarengu probleemsust ja sellega seotud kiiret migratsiooni. Migratsiooni põhjusi on uuritud mitmest aspektist. Äsja Soomes tehtud uurimuses küsiti, miks tõmbavad suured linnad enda poole üha rohkem elanikke. Peaaegu kõik vastajad ütlesid põhjuseks töö ja elatise hankimise. Üle 90% vastanutest pidas põhjuseks ka karjääris edasijõudmise võimalusi ja oma laste koolitusvõimalusi. Vaba aja, teenuste ja transpordiühenduste ning õhkkonnaga seotud põhjused tulid alles tükk maad pärast esimesi. Järeldus on üsna selge. Inimesed liiguvad töö ja elatise järel sinna, kuhu töökohad paistavad koonduvat ja kus nominaalne palgatase tundub kõrgem, suurtesse keskustesse. Sellest seletusest üksi siiski ei piisa. Tänapäeva inimesele, eriti noorele inimesele ei piisa enam üksnes töökohast! Peab leiduma võimalusi tõusta karjääriredelil vastavalt kogemustele ja õppimisele. Ka enese jaoks peab olema koolitusvõimalusi, mis toetaks just seda karjääri mõttes arenemise nõuet. Teatud ühe ala töökohtadele ei julgeta enam perifeerses piirkonnas lootma jääda. Viimastel aastakümnetel on nähtud, et maailm meie ümber võib muutuda vägagi kiiresti. Koos sellega tekib ja kaob töökohti. Sama juhtub

55 II PARALLEELSEMINAR loomulikult tänapäevalgi. Eeldataksegi, et elamispiirkonnas, omavalitsuses või vähemalt selle ümbruses, maakonnas, on võimalusi, juhul kui oma töökoht kaob, siirduda teise töökohta. Perifeersuse probleemi võib niisiis näha paljuski eri piirkondade konkurentsivõimes töökohtade ja spetsialistide pärast ning kodanike väärtuste ja vajaduste muutumises koos ajaga. Perifeersete alade probleem on ühine Euroopa probleem. Väljakutse on piirkondade tühjenemise vältimise väljakutse. Tühjenemine saab sagedamini tõeks Euroopa põhja- ja lõunapoolsemates maades ning tööstuse tugeva taandumise tõttu kannatavates piirkondades. Mida saab teha "äärealade" heaks? Mida siis nende alade heaks võiks ära teha? Öeldakse, ja nii tõenäoliselt ongi, et tähelepanuväärsed tehnoloogilised muutused muudavad ka ühiskonna struktuuri. Mõjud ulatuvad era- ja riikliku sektori vahelistesse suhetesse ja tööjaotusse ning riikliku sektori otsusetegemissegi. Võib põhjendatult väita, et uue infotehnoloogia läbimurre "iga kodanikuni" 1990ndatel muutis maailma. Poliitilised struktuurid lagunesid ja muutusid, eri piirkondade konkurentsivõime muutus ja riikliku sektori võimalus mõjutada arengut vähenes. Perifeersuse all kannatavate piirkondade ja omavalitsuste tingimuste parandamiseks saab siiski palju ära teha. Käsitlen järgnevalt lühidalt viit tegurit, millel arvan olevat mõju perifeersete omavalitsuste ja piirkondade arenguvõimalustele. Nende meetmetega toetatakse omavalitsuste ja piirkondade sekkumist sellistesse toimingutesse, mis eelpool nimetatud negatiivse protsessi lõpetaksid, või selle arengut hoitakse kontrolli all, nii et mõjutused ei muutuks piirkonnas tegutsejate jaoks, see tähendab nii elanikele kui ka ettevõtetele ja teistele, liialt drastiliseks. Euroopa Liidu kohesiooni- ja struktuuripoliitika Soome on Euroopa Liidu liige ja Eesti on avaldanud soovi liikmeks saada. Euroopa Liidu poliitika on järelikult tähtis mõlema maa jaoks. Euroopa Liidu struktuuripoliitika keskseks eesmärgiks on toetada kõige enam arengus mahajäänud piirkondade arengut nii, et erinevused elukvaliteedis EL sees ei ületaks kriitilist piiri. See toetamine peab toimuma nii, et liidu rahvusvaheline konkurentsivõime samaaegselt tugevneks ja vajalikku tähelepanu pöörataks ka tugevate piirkondade probleemidele. Perifeersus on otse või kaudselt olnud Euroopa Liidu struktuuripoliitika tegevuse kriteeriumiks juba kaua aega. Liit on kindlaks määranud nö ultraperifeersed alad, mis kuuluvad nn eesmärk-1 abi piirkonda. Soome ja Rootsi Euroopa Liidu liikmeksoleku algusest peale on Euroopa Liidu regionaalabi ringi võetud ka eriti hõreda asustusega piirkonnad ehk nende maade kõige perifeersemad alad. Eelmisel talvel komisjoni poolt avaldatud nn teises kohesiooniraportis on esimest korda välja toodud Euroopa Liidu järgmise, aastal algava struktuurifondide perioodi raskuspunktid. Oma rahvastikku kaotavad piirkonnad tulebki regionaalkomissari Barnieri arvates asetada regionaalpoliitikat puudutavas diskussioonis (pärast aastat) esikohale. Raportis endas moodustavad hõredalt asustatud ja ebasoodsate loodustingimuste tõttu kannatavad perifeersed piirkonnad ühe kümnest järgmise perioodi struktuuripoliitika tähelepanu all olevast valdkonnast. Kodumaine regionaalpoliitika Euroopa Liidu regionaalpoliitikat juhib hulk põhimõtteid. Üks neist on nn aditionaliteedi- ehk lisaväärtuse põhimõte. Vastavalt sellele on liidu panuseks investeerimine näiteks perifeersete piirkondade ja omavalitsuste arengusse vastavalt sellele poliitikale ja rahastamisele, mida liikmesmaa ise ellu viib. Liidu liikmesmaal peab niisiis olema omaenda poolt otsustatud ja finantseeritud regionaalarengupoliitika. Riigi enda regionaalpoliitikas peavad erinevad osapooled suutma teha koostööd. Äärmiselt tähtis roll õnnestunud arengutegevuses on just regioonidest ja omavalitsustest alguse saanud mõtlemisviisil ja eesmärkide püstitamisel. Keskvalitsusel on kõikjal Euroopas keskne osa riigi tasakaalustatud struktuuri ülesehitamisel, kuid ei tohi vähendada regioonide ja omavalitsuste loomulikku ja vältimatut rolli arengukavade koostamisel ja elluviimisel. Need kodanikele kõige lähemal asuvad haldustasandid omavad tihti kõige konkreetsemat infot ja arusaama sellest, milliste eesmärkide ja meetmete abil saab areng just neis piirkondades kõige paremini toimuda. Soome valitsuse regionaalpoliitika toimub praegu eelmise aasta sügisel vastu võetud kaheksa tegevuskompleksi raames. Need kompleksid on: regionaalsete keskuste arendamine; omavalitsuspiirkondade tugiprojekt: riigi tegevuse ümberpaigutamine; otseste regionaalsete ettevõtlustoetuste kasutamise tõhustamine ja finantseerimise turvamine; ettevõtete paigutumise nõustamise tõhustamine tööjõu- ja majanduskeskustes; maa(piirkonna)poliitilise programmi elluviimine; teatud üksikud regionaalpoliitika tõhustamisele suunatud meetmed; regioonide arengut puudutava seaduse uuendamine ja regionaalpoliitika pikaajalise strateegia määratlemine.

56 II PARALLEELSEMINAR Neist ükski ei ole eraldi suunatud perifeersetele piirkondadele ja omavalitsustele. Neist mitmete raames on siiski välja töötatud abinõusid, mis ulatuvad ka kõige perifeersematesse piirkondadesse. Nn suur regionaalpoliitika Nn suurel regionaalpoliitikal on otsustav roll regioonide arendamisel ja arengueelduste loomisel. Suure regionaalpoliitika all mõeldakse riigieelarvepoliitikat regioonide suhtes ehk riigieelarve eri sektorite vahendite regionaalset suunamist. Suure regionaalpoliitika sees on eriti tähtsateks poliitikasektoriteks infrastruktuuri-, koolitus-, tervishoiu-, keskkonna- ja kultuuripoliitika. Need kõik loovad eeldusi töökohtade loomiseks ettevõtluses ning elanikele eeldusi elamiseks ja vajalike teenuste saamiseks. Selle raha abil luuakse just pikaajalise arengu alusbaasi kasvõi näiteks ülikoolide, kõrgkoolide ja uurimisasutuste paigutumist ja vajaminevate transpordiühenduste loomist. Faktide tunnistamine ja kohanemine Õigete arendamisotsuste sündimisel on tähtis ka perifeerse piirkonna ja omavalitsuse oma realistliku analüüsi tegemine olukorra kohta. Kui kasvueeldusi lihtsalt ei paista, siis on tuleviku seisukohast targem planeerida meetmeid vastavalt olemasolevale rahvaarvule ja vanuselisele struktuurile. Niimoodi toimides tagatakse olemasolevate vahendite efektiivne ja otstarbekas kasutamine, luuakse võimalikult head elamiseeldused neile, kes omavalitsuspiirkonnas elavad, ja samas säilitatakse positiivse arengu võimalus tulevikus, juhul kui tegevuskeskkonna muutused või uued innovatsioonid toovad endaga kaasa vastava arengutõuke. Seda parema arengu võimalust tulevikus ei tohi kunagi täielikult tähelepanuta jätta. Omaenda usk homsesse ja koostöö eri tegutsemispoolte vahel Omavalitsuse ja regiooni juhtkond peab säilitama usu tulevikku, niivõrd kuivõrd oma analüüs seda võimaldab. Koostöö regiooni homse arengu mõttes on mitme tasandi tegutsejate koostöö. Tegevus omavalitsuse, omavalitsuspiirkonna ja regiooni/maakonna tasemel peab olema valitud otstarbekalt. Arengukavade koostamine juba iseenesest nõuab seda, et kõik piirkonna tähtsaimad tegutsejad istuksid sama laua äärde maha. Ka võrgustumine ja kogemuste vahetamine teiste samas olukorras olevate omavalitsuste ja regioonide vahel võib anda tuge oma tegevuse planeerimisel ja suunamisel. Elu võib olla hea ka perifeerses piirkonnas ja omavalitsuses Tõdesin eespool, et perifeersuse mõistega seotakse tihti just nagu automaatselt probleeme. Neidki leidub, nagu eespool kirjeldasin. Teisest küljest on väga tähtis meeles pidada ka asja teist poolt. Kõigil piirkondadel ja omavalitsustel on omad tugevad küljed, mis on valitsevas turusituatsioonis positiivse arenemise alusteks. Need vaid muutuvad koos ajaga ja iga aja tugevad küljed tuleb üles leida. Regionaal- ja kohaliku halduse keskne ülesanne perifeersetes piirkondades ongi luua võimalused piirkonna tugevate külgede leidmiseks ning välja pakkuda vahendeid piirkonna arendamiseks, lähtudes nendest tugevatest külgedest. Peale arenguplaneerimise ja erinevate osapoolte ühe laua taha saatmise tähendab see ka põhiteenuste kättesaadavuse, transpordiühenduste organiseerimise, side kaasa arvatud, ning keskkonnakvaliteedi eest hoolitsemist. Perifeersete piirkondade tugevused on tihti seotud looduse, toorainevarude või geograafilise asukohaga. Tugevuseks võivad olla äärmuslikud ilmastikutingimusedki. Olgu siin näiteks kas või autode ja nendega seotud tehnika testimine pakase tingimustes või kosmose uurimine keskkonnas, kus inimese loodud valgustus ei sega tööd. Need inimesed, kes leiavad piirkonnas endale elatusvahendi piirkonna tugevatel külgedel põhinevast tegevusest, vajavad selleks neile loodud teenuseid ja halduskorraldust. Kõigis piirkondades on niisiis vaja kas avaliku halduse loodud või selle poolt organiseeritud ühendus- ja teenindusvõrku. LOODUS- JA KULTUURIVÄÄRTUSTE KAITSEST NING EKSPONEERIMISEST TÕUSEV KASU ELANIKKONNALE, PAIKKONNALE JA KOHALIKULE OMAVALITSUSELE Urmas Aava Häädemeeste vallavanem Head kolleegid! Seminari teema Paikkondade ja regioonide Euroopa viitab omanäoliste ja teistest erinevate piirkondade olemasolule. Olen kuulnud arvamusi, kas liitumine Euroopa Liiduga on ikka Eestile ja eestlastele vajalik, just oma rahvuslikku eripära säilimise seisukohalt. Samas on loodus- ja kultuuriväärtused ka üks osa rahvuslikust identiteedist ning arvan, et tänanegi seminar tõestab, et laienevas Euroopas on Eesti rahvuslik identiteet säilitatav. Oma ettekandes püüan vaadata loodus- ja kultuuriväärtusi kui võimalusi, mis võivad kasu tuua Eesti oludes ühele ääremaa piirkonnale.

57 II PARALLEELSEMINAR Paljudes Eestis tehtud arengukavades ja planeeringutes kohtame erinevates versioonides mõtet: säilitada ning arendada loodus- ja kultuuriväärtusi. Seda lauset lugedes tekivad mul alati mõned küsimused. Kas erinevad väärtused on hävimisohus? Vastus on jaa, sest tänapäeva kiiretes majandusmuutustes ja globaliseerumises on inimestel raske säilitada rahvuslikku ja paikkondliku identiteeti, sellega seotud füüsilised objektid kas hävivad või kaotavad oma esialgse tähenduse, vaimuvara aga kaob muu info hulka ära ja seda ei tähtsustata sageli piisavalt. Sellest tulenevalt tuleb erinevaid väärtusi kaitsta. Eestis on aastal ratifitseeritud Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon ja aastal vastu võetud Kaitstavate loodusobjektide seadus. Riiklikult on kõik reguleeritud konkreetselt, kuidas mingil juhul käituda ja toodud on ka regulatsioon, kuidas hüvitada majandustegevusest välja viidud aladel saamata tulu nii omanikele kui ka omavalitsusele. Loodud on võimalus küsida külastustasu ja maamaksu soodustust. Seaduse järgi kompenseeritakse ka omavalitsusele maamaksust laekumata jäänud tulu. Teine küsimus oleks, kas kohalikud inimesed teavad väärtuste olemasolust paikkonnas? Ka sellele küsimusele vastan ma jaa, sest inimesed oskavad ennast suurepäraselt siduda konkreetse objekti või sündmusega paikkonnas. Näitena tutvustatakse ennast sageli võõrastele, et olen sealt, kus on see või teine kaugemal tuntud objekt. Või kui juhatatakse teed, siis seal, kus on see viit, siis tee sedasi. Minu arvates need näited illustreerivad, et loodus- ja kultuuriväärtused on osa konkreetses paikkonnas elavate inimeste identiteedist, mis annavad sellele piirkonnale iseloomuliku näo ja on üsna sageli ka suurepäraselt kohandatav elatus- või sissetulekuallikas nii üksikisikule kui ka omavalitsusele. Siit loogiline jätk: kas piirkonnas leiduvatest loodus- ja kultuuriväärtustest on kohalikule inimesele kasu? Muidugi, rääkides selles mõttes kasust, ei saa rääkida tulust, mida väljendada rahas. Kasu ei saada üldjuhul väärtuste eksponeerimisest, vaid sellest teenusest, mida annab konkreetse objektiga siduda. Ööbimine, toitlustamine, giiditeenus ning suveniiride tootmine ja müümine vajavad koordineerivat organisatsiooni, mida maapiirkonnas tänasel päeval üldjuhul ei ole. Samas on igal kohal olemas teatud arv kindlaid külastajaid, kes ei ole väga nõudlikud sest nad on ise selle kohaga varem seotud olnud. Juured on ühiskonnas olulised kõigil tasanditel. Enamasti pöördutakse probleemsetes olukordades esivanemate tarkuse juurde tagasi või leitakse tuge omaseks saanud paikadest ja asjadest. Praeguse turismi arengu juures tuleb seda inimeste hulka pidada väga oluliseks, sest nende igapäevane elukeskkond on mujal. See tähendab, et nende inimeste positiivsed emotsioonid levivad piirkonnast väljaspool ja pole miskit paremat, kui tuttavate reklaam. Selleks, et neid inimesi perioodiliselt tuua kodukohta, on kultuuri- ja loodusväärtused hea põhjus organiseerida kohalikke üritusi ning rahva kooskäimisi, mis tugevdavad elanike meie-tunnet ja annavad paikkonnale lisaväärtust. Miks ma räägin rohkem inimestest kui projektidest ja erinevatest teenimisvõimalustest? Seda seepärast, et mida rohkem on piirkonnas loodus- ja kultuuriväärtusi, seda rohkem teadvustavad kohalikud elanikud selle piirkonna väärtust ja koos piirkonna väärtusega tõuseb ka nende endi enesehinnang ning orienteeritus väärtuste säilitamisele ja miks ka mitte juurdeloomisele. Rääkides konkreetsetest projektidest, tuleb alustada Häädemeeste valla turismi arengukavast, mis oli PHARE CBC projekt ja tegeles valla turismi kontseptsiooni väljatöötamisega. Oma osalusena selles projektis valmis aastal looduse õpperada Rannametsas. Algselt loodi vallaelanikele juurdepääs Tolkuse rabasse ja Rannametsa luidetele, sest teised lihtsalt ei teadnud rajast midagi reklaami puudumise tõttu. See oli vallale ja elanikele esimene kogemus projektiga tööd teha. Entusiasm oli suur ja palju asju sai käivitatud. Palju on nüüd kahjuks soikunud nagu ka turismi koordineeriva mittetulundusühingu tegevus. Esimeste infoviitadeni jõudsime aastal, tänu millele suurenes vallas peatuda tahtvate inimeste hulk. Meie valla eripära on see, et me ei pea vaeva nägema inimeste kohale meelitamisega, vaid peame suutma nad Ikla-Tallinn trassilt maha tõmmata ja neile huvitavat tegevust pakkuda. Samal aastal ilmus ka Maalehe raamatu väljaandena Iklat, Häädemeestet, Uulut ja valda tutvustavad voldikud. Neid tegevusi rahastasid Eesti Regionaalarengu sihtasutus ja Häädemeeste vald. Sellest sügisest käivitub Euroopa Liidu LIFE-programmi raames Häädemeeste märgalakompleksi taastamise ja majandamise projekt. Kui eelmine tutvustatav projekt oli rohkem inimeste identiteedi kasvuga seotud, siis LIFE aitab ka väga palju konkreetselt ära teha. Viie aasta jooksul ( ) on kavandatud järgmised tegevused: Häädemeeste ja Piirumi rannaniitude hooldamise korraldamine; Rannametsa turismikompleksi väljaehitamine; Tolkuse raba kuivenduskraavide sulgemine; Maasika raba freesväljade taimestamine jõhvikakultuuriga; loodusväärtustega arvestava majandamise propageerimine. Kogu projekti tegevusala hõlmab Rannametsa-Soometsa maastikukaitseala ja kogu projekti rahaline maht on eurot, millest Euroopa Liidu finantseerimine on 75 %. LIFE programmi üldine eesmärk on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika arengu toetamine. Oleme saanud rahastamise LIFE-Nature kaudu. Projekti on esitanud Eesti Ornitoloogiaühing, kuid eestvedajateks on oma valla inimesed.

58 II PARALLEELSEMINAR Kuna valla maadele jääb ka suures osas Nigula looduskaitseala, siis sel aastal alustatud riiklik toetamise programm väärtuslike poollooduslike rohumaade majandamiseks on andnud tööd ja sissetulekut paljudele ettevõtjatele ja eraisikutele. Samas on kaitseala kaudseks tööandjaks paljudele inimestele, küll teede korrashoiu kui ka muude teenuste tellijana. Jõuaks lõpuks siis ka kasuni, mida elanikud, paikkond ja omavalitsus saavad. Läbi turismi tööd ja sissetulekut saavad inimesed on otsesed kasusaajad. Nende tulusid saab mõõta rahalise käibe suurusega. Projektide kaudu toodud raha on kasu kogu piirkonnale, andes nii sissetulekut loodavate töökohtadega kui ka tutvustades antud piirkonda. Projektid on head ka sellepärast, et teadvustavad inimestele oma kodukoha väärtust. Inimeste teadvusele mõjub hästi see, et nende kodukohta peetakse millekski eriliseks ja väärtuslikuks. Kohaliku omavalitsuse kasu on minu arvates kõige üldisem, sest vallal läheb alati hästi, kui seal elavad tublid ja aktiivsed inimesed, kes oma kodukoha loodus- ja kultuuriväärtusi mitte ainult ei kaitse, vaid ka eksponeerivad nii, et sellest kogu piirkonnale tulu tõuseb. Minu lõppjäreldus on, et Eesti kiire arenguga säiliksid loodus- ja kultuuriväärtused ning regionaalpoliitika toetaks aktiivseid piirkondi investeeringutega, sest aktiivsed inimesed vajavad korralikke haridus- ja kultuuriasutusi, et rahvuslik identiteet eriti noorte hulgas säiliks. INTERREG III A, LÕUNA-SOOME RANNIKUPIIRKOND JA EESTI NING REGIONAALSETES PROGRAMMIDES OSALEMISE TULEMUSI JA TULEVIKUVÄLJAVAATEID SOOME KOGEMUSTE PÕHJAL Pauli Rautama Interreg III A sekretariaadi liige, Soome Eelmise programmeerimisperioodi ( ) kogemused ja koostöö taust Interreg IIA Baltia programmideks kasutati kogu perioodi jooksul erinevatest allikatest kokku 117 miljonit marka. Sellega finantseeriti 149 projekti, nii et keskmine projektimaht oli marka. Lõuna-Soome rannikupiirkonda puudutavas programmis olid rõhu all õpetamine, turism ja kultuuriprojektid. Projektide tegemist on toetanud Soome ja Eesti vahelise kultuurivahetuse ning teadusliku koostöö traditsioon, mille juured ulatuvad kaugele ajalukku. Ülikoolide ja madalamate õppeasutuste vaheline koostöö ja kultuurivahetus on olnud mitmekesine. Paljudel Soome kultuurielu mõjutajatel on olnud eesti taust. Mainigem siin sellega seoses vaid Yleisradio (Soome ringhäälingu) peadirektorinagi töötanud kirjanikku Hella Wuolijokit ja kirjanikku Aino Kallast. Turism on Eesti ja Soome vahel arenenud kiiresti pärast aastat, jõudes reisijast viimaste aastate 5 6 miljonini aastas. Projektikoostöö eelkäijaks ja endiselt tähtsaks koostööfoorumiks tuleb pidada kahe- ja enamapoolset sõprusomavalitsuse tegevust Lõuna-Soome rannikupiirkonna ja Eesti vahel. Koostöölepinguid on sõlmitud peale omavalitsuste ka maakondade ja läänide administratsioonide vahel. Näitena võiks mainida, et Varsinais-Soome, Uusimaa, Ida-Uusimaa ja Kymenlaakso kokku 103 omavalitsusest on 73 linnal või vallal sõpruslinn või -vald Eestis. Tuleb meeles pidada, et sõprusomavalitsustegevus ei piirdu ainult Lõuna-Soomega, vaid kahepoolseid suhteid on eriti palju ka Eesti ja kogu Soome omavalitsuste vahel. Eelmisel programmeerimisperioodil jagunes riiklik finantseerimine erinevate ministeeriumide vahel, nii on ka käesoleval perioodil. Näiteks haridusministeeriumi, mida ma esindan, haldusalal käivitus 36 projekti, mille finantseerimiseks kasutati Euroopa Liidu ja riikliku finantseerimist kokku 22,7 miljonit marka. Keskmine projektimaht oli niisiis marka. Programmiperioodi finantsid ja eesmärgid Interreg A programmid on regionaalarenguprogrammide hulka kuuluvad nn koostööalgatused, mille rahastamisel liigub ainult üks protsent kogu struktuurifondidest finantseeritavast rahavoolust. Käesolevas etapis on selle väikese "rahaojakese" mahuks arvestatud kokku 186,7 miljonit marka. Selle summa hulka võib veel arvestada vähese PHARE CBC SPF-programmi kaudu tuleva lisaraha, mille suurust on raske hinnata. Interreg programmiga toetatakse piireületavat, riikide ja regioonide vahelist koostööd. Selle keskseks osaks on tegevus EL sise- ja välispiiridel ning nende piirialadel. Euroopa Liidu Komisjoni käsitlemisel olevasse programmdokumenti on sisse kirjutatud järgmine nägemus: programmipiirkond on Läänemere tugevnev majanduspiirkond ja saab kasu oma asendist EL sisepiirides. Programmipiirkonnale on iseloomulik tasakaalustatud majanduslik areng, mis peegeldub inimeste elukvaliteedis. Programmipiirkonna koostöö eri tegevustasanditel ja -sektorites toimib. Lõuna-Soome rannikupiirkonna Interreg IIIA ja Eesti PHARE CBC ühise tegevusprogrammi eesmärgiks on see, et piireületav regionaalkoostöö toetaks tasakaalustatud regionaalarengut tegevuse eri tasanditel ja sektorites toimuva koostöö kaudu, looks tööhõive ja konkurentsivõime eeldusi ning kaitseks ja hoiaks ühist keskkonda.

59 II PARALLEELSEMINAR Regionaalkoostöö on suunatud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja ökoloogilisele tugevusele programmipiirkonnas. Vastavalt neile eesmärkidele jaguneb tegevusprogramm kolmeks tegevusliiniks, mis omakorda jagunevad omaette tegevuskompleksideks järgnevalt: Tegevusliin 1. Vastastikune mõju ja võrgustikud 1.1. Kohaliku ja regionaalhalduse võrgustikud 1.2. Sotsiaalne vastastikune mõju ja kohaliku ja regioonitasandi sidemed Tegevusliin 2. Tööhõive ja konkurentsivõime eeldused 2.1. Asjatundlikkuse ja oskusteabe kasvatamine 2.2. Ettevõtete tegevuskeskkonna arendamine 2.3. Turismi edendamine 2.4. Transport, side ja nendega seotud kaasteenuste arendamine Tegevusliin 3. Ühine keskkond 3.1. Koostöö keskkonnakaitse ja -järelevalve alal 3.2. Koostöö keskkonnahoolde alal Projektid peavad olema seotud maakondade ülejäänud regionaalse arendamisega. Programm toetab piireületavas koostöös toimuvat uute toimingute ja tegutsemisviiside arendamist ning kogemuste ja positiivse praktika levitamist. Projektide väljavalimisel pööratakse tähelepanu tegevuse piireületavale mõjule ning Soome ja Eesti partnerite võrdsele osalemisele projektide planeerimisel ja teostamisel. Programmipiirkond ja kõlblikkus Soomes on programmipiirkonnaks Varsinais-Soome, Uusimaa, Ida-Uusimaa ja Kymenlaakso maakonnad ning lisapiirkondadena Päijät-Häme ja Kanta-Häme maakonnad. Väljaspool neid maakondi ei ole võimalik Interreg IIIA Lõuna-Soome rannikupiirkonna programmis osaleda põhitegijana, vaid finantseerimist tuleks taotleda näiteks lähiregioonirahadest, mida haldab välisministeerium ning mõned teised ministeeriumid. Eesti on tervikuna programmipiirkonnaks. Projektidest võivad osa võtta põhjendatud juhtudel ka naaberalade partnerid Venemaalt (Leningradi oblast ja Kaliningrad) ning Lätist ja Leedust. Võrreldes eelmise perioodiga ei ole enam tegemist Baltia programmiga, vaid Eesti programmiga, milles Baltikumi ja Venemaa lähiregioonide partnerid võivad osaleda juhul, kui sellega lisandub Eesti ja Soome osapoolte vahelisse koostöösse lisaväärtust. Taotluse esitamise tähtaeg ja kontaktandmed Programmi taotlusaeg on Praegu on kaalumisel tähtaja pikendamine sel põhjusel, et komisjon ei ole veel vastu võtnud ühist programmdokumenti ja lisaks ei ole ka veel PHARE CBC programm praeguseks hetkeks käivitunud. Taotlusblankette koos juhistega saab aadressil _interreg. Programmi peasekretäriks on Päivi Pelli, e-post: REGIONAALSETES PROGRAMMIDES OSALEMISE TULEMUSI JA TULEVIKUVÄLJAVAATEID EESTI VAATEPUNKTIST Deiw Rahumägi Eesti Siseministeeriumi asekantsler Eesti on alates aastast osalenud Phare piiriületava koostöö programmis (Phare CBC), mille eesmärgiks on piiriületava koostöö arendamise kaudu Ida- ja Kesk-Euroopa riikide ettevalmistamine liitumiseks ELga. Eelmisel programmeerimisperioodil ( ) eraldati Eesti Phare CBC programmi raames projektidele kokku 18 miljonit eurot. Programmi prioriteedid olid järgmised: transport ja kommunikatsioon, keskkond ja majanduslik areng. Kokku rahastati Eestis 29 projekti. Kõige enam projekte oli seotud majandusliku arengu temaatikaga (sh oluline turismi arendamine). Kõige suuremad summad eraldati keskkonnaprojektidele (nt puhastusseadmete ehitamine). Transpordi arendusprojektide raames renoveeriti näiteks Pärnu sadamat. Enamikus projektides olid Eesti koostööpartnerid Soomest. Kõne all oleval perioodil rahastati enam pehmeid tegevusi, st suurem osa projekte oli seotud koolituste, uuringute, arendustegevuse arendamisega jne, väiksema osakaalu moodustasid investeeringuprojektid. Alates aastast on Phare CBC programmi raames saanud eraldi toetust väikeprojektid, mille maht jääb vahemikku eurot. Kahe aasta jooksul on fondist toetust saanud mitmed projektid, kus koostööpartneriteks on ühelt poolt Eesti ja teiselt poolt Soome vastav institutsioon. Ka aasta Väikeprojektide Fond pakub erinevaid võimalusi Eesti-Soome sõprusvaldadele ühiste projektide elluviimiseks.

60 III PARALLEELSEMINAR Lisaks Väikeprojektide Fondile on aasta CBC rahadest käivitumas investeeringute toetusskeem, mille eesmärgiks on toetada piireületava mõjuga suuremahulisi investeeringuprojekte. Toetusskeem nõuab Eestipoolsetelt omavalitsustelt 25% ulatuses kaasfinantseerimist ning siin on üheks heaks võimaluseks projekti kaasata Soome partnereid. Kuna projektid peavad omama piiriületavat mõju, peaksid need kasulikud olema nii Eestile kui Soomele. Juba aastal alustati ettevalmistustega Eestis Phare CBC ja Soomes Interreg IIIA ühiseks programmeerimiseks. Ette on valmistatud ühtne programmdokument (Joint Programme Document). Nii nagu Phare CBC, on ka Interreg III A eesmärgiks arendada ja tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtsust ning arendada piirkonna tasakaalustatud arengut. Interreg III A programmi abikõlbulikud piirkonnad Soomes on Varsinais-Suomi, Uusimaa, Ida-Uusimaa ja Kymenlaakso, lisaks ka Kanta-Häme ja Päijät-Häme piirkond. Ühtse programmeerimise eesmärgiks on viia ellu Eesti-Soome ühiseid projekte, mis ühelt poolt saaksid rahastatud Phare CBC-st, teiselt poolt Euroopa Liidu Struktuurifondidest. ELga liitudes peaks Eesti tervikuna saama sihtala 1ks, st terve riigi territoorium on õigustatud Struktuurifondidest abi saama. Samas taotleb Eesti ka kogu riigi territooriumi kaasamist Interreg III A programmi. Struktuurifondide rakendamisel muutub veelgi olulisemaks maakondade, kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute ja mitmete teiste partnerite omavaheline koostöö Eesti-siseselt ja ka rahvusvahelisel tasandil. EL regionaalsetes programmides osalemiseks on vajalik Eestis välja arendada tugevad organisatsioonid edukate arendusprojektide koostamiseks ja täideviimiseks. Vaja oleks siduda infra- ja suurprojektide rahastamine kinnitatud maakonnaplaneeringute ja kohalike omavalitsuste arengukavadega. Kohalikud omavalitsused peaksid pöörama enam tähelepanu süstemaatilisele arendustegevusele, mida teostatakse pideva protsessina. Muuhulgas on vajalik Eestis välja arendada innovaatiliste keskuste (linnade) võrgustik, mis suudab omavahelise koostöö kaudu kohalikku arenguressurssi rakendada ja edasi arendada. III PARALLEELSEMINAR INVESTEERINGUTOETUSED KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE: PRAKTIKA, TEOORIA JA VÕIMALUSED EESTI NÄITEL Marko Pomerants, MPA Lääne-Viru maavanem Ettekande eesmärkideks on anda ülevaade praegusest kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatavate investeeringutoetuste süsteemist ja teooriast lähtuvate lahendusvõimaluste pakkumine selle süsteemi reformimiseks. Riigieelarvelised investeeringutoetused kohalikele omavalitsustele on olnud kasutusel alates aastast. Selle seitsmeaastase perioodi võib riigieelarve aastate järgi jaotada ühelt poolt kolmeks. Esiteks aastad , mida iseloomustavad valdavas enamuses maakondlikul tasandil tehtud otsused objektilise määramise kohta (nn maakondlik investeeringuprogramm) ja väiksemal määral Vabariigi Valitsuse poolt riigieelarves objektiliselt määratud eelistused. Teiseks, aastad , mida iseloomustab maakondlike investeeringute jätkumine, valitsuse poolt nimeliselt määratletud objektide arvu suurenemine ja Riigikogu aktiviseerumine omapoolsete parandus-, õigemini täiendusettepanekute näol objektilise jaotuse kohta. Eriliselt võimsalt väljendub see aasta eelarve puhul, mis oli järjekordne Riigikogu valimise aasta. Kolmandat perioodi, aastaid , iseloomustab maakondliku investeeringuprogrammi kaotamine, Riigikogu-poolsete muudatuste absoluutsummaline vähenemine, minu arvates tsentraliseerimisperiood. Kõigi eelduste kohaselt on aastal tegemist viimase perioodi jätkumisega. Teisalt võib jaotada selle seitsmeaastase perioodi kaheks: maakondliku investeerimisprogrammi aegseks ja selle järgseks perioodiks. Kohalikel omavalitsustel on olnud võimalik investeeringutoetusi taotleda ka erinevatest regionaalprogrammidest. Näiteks hasartmängumaksu laekumisest finantseeritav regionaalne investeeringuteprogramm on mõeldud laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud investeeringuprojektide toetamiseks. Sellest programmist saab toetust taotleda iga juriidiline isik, kaasa arvatud omavalitsus. Kõige uuemaks investeeringuprogrammiks (ametlikult valitsuse poolt kinnitatud aastal) on mõisahoonetes asuvate üldharidus- või kutsekoolide renoveerimiseks mõeldud programm. Kokkuvõttena senise praktika kohta võib öelda, et seitsmeaastast omavalitsustele ettenähtud investeeringutoetuste süsteemi iseloomustab pidev muutumine, vahendite killustamine, diskretsionaarne otsustamine, selgete kriteeriumite puudumine, lobby suur osakaal vahepealsetel aastatel ja tsentraliseerimine viimasel kahel aastal.

61 III PARALLEELSEMINAR Miks üldse on vajalikud keskvalitsuse investeeringutoetused kohalikele omavalitsustele? Põhjuseid on kaks: tulude puudujääk ja vajadus arvestada positiivsete kõrvalmõjudega. Kas toetuse konkreetne objektiline määramine omab üldse tähtsust? Täna Eestis kasutusel olevad investeeringutoetused liigituvad olemuselt ühekordseks piiritletud summaliseks toetuseks (close-ended lumpsum grant). Kuigi on olemas teatud tunnused, mis lubaks Eestis kasutusel olevad investeeringutoetused liigitada ka nn osalus- või vastavustoetusteks (matching grants), ei ole see minu arvates nii, kuna tegelikkuses puuduvad ranged reeglid ja süsteemne lähenemine, et keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahelised kohustused saaksid täidetud. Lump-sum toetus, millel on sihtotstarbega määratletud kasutamispiirang, ei pruugi toetusesaaja omavalitsuse seisukohalt vaadatuna erineda toetusest, millel kasutuspiiranguid ei ole. Selline konkreetse määratlemise otstarbekus sõltub sellest, kas kohalik omavalitsus paigutaks omavalitsuse omad vahendid sellelt eelarverealt mõneks muuks otstarbeks, seda saadud toetuse tulemusel. Toetuse kasutamispiirang omab tähtsust vaid juhtumil, kui omavalitsuse poolt planeeritavad kulutused sellesse konkreetsesse valdkonda oleks väiksemad kui eraldatav toetus. Sihtotstarbeline toetus iseenesest ei garanteeri, et kulutused toetatavale valdkonnale suureneksid selle toetuse võrra. Tulenevalt viimatinimetatust ja teadmisest, et tegelik investeeringuvajadus on palju suurem kui reaalsed võimalused, ei peaks tänased sihtotstarbelised investeeringutoetused tingimata olema sihtotstarbelised. Omavalitsuste toetustele võib läheneda süsteemselt. Kirjeldatav kahene taksonoomia (Bahl ja Linn, 1992) pakub võimaluse määratleda toetusfondi üldist suurust, kas mingi kindla kokkulepitud määraga teatud riiklikust maksust, nn ad hoc meetodil või kindlate projektide maksumust arvesse võttes ja keskvalitsusepoolselt nende kulutuste katmises osalemist. Lähtudes ülalpool nimetatud kolmest võimalusest, on neli võimalust selle toetusfondi jagamiseks: toetusfondi moodustava kogutud maksu tekkeasukoha põhiselt, valemi järgi, projektipõhise lähenemise puhul projekti maksumuse osalise või täieliku katmise näol või ad hoc meetodil. Selliselt tekkivad kaheksa toetusetüüpi on kõik rakendatavad ka investeeringutoetusteks vahendite eraldamisel. Omavalitsuste seisukohast on väga oluline selgus investeeringutefondi iga-aastasest suurusest. Tabel 1. Alternatiivsed võimalused investeeringutoetuste jaotamiseks. Toetusfondi jagamine investeeringu toetusi saavate omavalitsuste vahel (Investeeringute) toetusfondi suuruse määratlemise meetod Kindlaksmääratud osa mõnest riiklikust maksust Ad Hoc Otsus Maksu tekkekoha A M.R. M.R. põhiselt Valemiga B F M.R. Täielik või osaline kulutuste katmine C G K Ad Hoc D H M.R. Heakskiidetud kulutuste katmine. Allikas: Bahl, Roy. W. and Johannes F. Linn Urban Public Finance in Developing Countries. Märkus: M.R. = Mitte rakendatav Kuidas teha õiget poliitikat? Õige poliitika sõltub seatud eesmärkidest. Märksõnadeks on kontrollimehhanismid, tasakaalustamine, omavalitsuste kulutuste stimuleerimine, efektiivne finantsplaneerimine, tulude vastavuse ja administratiivsete kulude küsimused. Loomulikult see, mis võib olla valitsusepoolne poliitika, ei pruugi olla parim omavalitsuste seisukohast vaadatuna. Tabel 2. Erinevate toetustüüpide vastavus valitsuse poliitilistele eesmärkidele. Eesmärk Toetuse tüüp Valitsuse poolne Saavutada kontroll vahendite kasutamise üle Ühtlustada teenused ja finantsvõimalused erinevates omavalitsustes A B C D F G H K MS MS - - E E E E MS E - E E - E -

62 III PARALLEELSEMINAR Stimuleerida kulutusi - - E - - E - E konkreetsele funktsioonile või maksustamist Suurendada - - E E - E - E laekumisi kohalikest maksudest Kohaliku omavalitsuse poolne Omada kontrolli E E - - MS MS MS MS kohalike vahendite üle Efektiivne E E - - MS MS MS MS finantsplaneering Parandada kohalike E E E - MS MS MS E sissetulekute järjepidevat piisavust Ühine eesmärk Vähendada administratiivkulutusi. E - MS - - MS - MS Allikas: Bahl, Roy. W. and Johannes F. Linn Urban Public Finance in Developing Countries. Märkus: E = eelistatud; MS = mittesobiv; - = mõju ebaselge. Võimalused ja vajadused, mis tulenevad omavalitsuste investeeringutoetuste süsteemi muutmisest keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vaatevinklist. Keskvalitsuse poolelt vaadatuna ei pruugi esialgselt näida ühtegi põhjust, mis peaks olema aluseks seni kehtiva süsteemi muutmiseks. Investeeringutoetuste fondi üldine suurus määratakse iga-aastaselt vastavalt omapoolsele nägemusele. Otsustamine on toodud ministeeriumi ja Riigikogu tasemele võimaldades poliitilist ressursside paigutust. Samal ajal on erinevate väikeprogrammide olemasolu ja ressursside killustamine viinud selleni, et valitsusel puudub ülevaade tegelikust riikliku toetuse suurusest erinevatele investeeringuobjektidele. Samuti kaasnevad erinevate programmide koordineerimisega kulutused ajas ning rahalistes vahendites. Lisaks peaks keskvalitsus olema huvitatud tegema jõupingutusi, et kaasata omavalitsuslike projektide finantseerimisse kohalikke vahendeid, ehk ümberpöördult on õige väita, et valitsus peaks osalema nendes kohaliku omavalitsuse investeerimisprojektides, kus on tegemist positiivse kõrvaltoimega ning mis on ületamas ühe omavalitsuse piire või vastab teatud riikliku programmi eesmärkidele. Tegelikkuses peaks valitsusepoolseks muudatuste vajaduse põhiliseks argumendiks olema eelarveline detsentraliseerimine iseenesest, sest ühiskondlik heaolu on kõrgeim, kui kohalike teenuste pakkumine toimub lähtudes kohalikest eelistustest. Kohalike omavalitsuste seisukohalt võetuna pole ilmselt kahtlust olemasoleva investeeringute süsteemi muutmise vajaduses. Esimene ja peamine põhjus on seotud kesk- ja pikaajaliseks finantsplaneerimiseks võimaluste loomisega. Esimeseks oluliseks sammuks oleks riikliku investeeringufondi iga-aastase suuruse määratlemine mingi kindla printsiibi järgi, näiteks kindel protsent üksikisiku tulumaksust. Samal ajal ei saa rakendada selle raha jaotumist tema tekkekoha järgi enne haldusterritoriaalset reformi, kuna tegemist oleks ressursside killustamisega. Küll aga oleks perspektiivselt õige siduda fondi suurus näiteks kogutava üksikisiku tulumaksuga, sest siis tekiks ka omavalitsuse huvi selle maksu parema laekumise järele. Selline süsteem õigustaks ennast väiksemate renoveerimisprojektide puhul. Tegemist võiks olla näiteks tingimusliku kindlasummalise (lump-sum) toetusega, mille ainsaks tingimuseks oleks investeering munitsipaalvarasse, objekti määratlemata. Suuremamahuliste projektide puhul saab kõne alla tulla fikseeritud piirsummaga vastavustoetus (close-ended matching grant). Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele: miinimumstandardite vajadus (gümnaasiumi võimla maksumus Eesti eri paikades peaks olema küllalt lähedane) ning vajadus parandada prioriteetide määramise, neist kinnipidamise ja nende rahastamise protsessi. Riikliku Investeeringute Programmi jõudnud objekti rahastamine peaks riigipoolse kohustusena olema omavalitsusele garanteeritud. Tuleb eristada projekti heakskiitmise ja finantseerimise etapid. Samuti vajab edasiarendamist õige riigipoolse osalusprotsendi määratlemine erineva finantsvõimekusega omavalitsuste ja erineva valdkonna objektide puhul. Lahendamist vajab küsimus, kas üldse peaks olema ministeeriumidevaheline fondi jaotus. Sellise jaotamise vastu (viimastel aastatel ainult kultuur ja haridus) räägib vähemasti kaks argumenti: omavalitsuste kohustused, mis eeldavad ka investeeringuid, on palju laialdasemad, kui need kaks nimetatud valdkonda. Seda kinnitab ka nn maakondliku investeeringuprogrammi jaotumine aastal. Teiseks argumendiks on tänane ebaselge objektide jaotus haridus ja kultuuriministeeriumi vahel, ujulaid ja koolispordisaale võib leida nii ühe kui teise ministeeriumi valitsemisalas. Omaette küsimuseks jääb vajadus määratleda fondi suurus projektipõhiste ja üldise investeeringutoetusfondi vahel

63 III PARALLEELSEMINAR Joonis 1. Nn maakondliku RIP -i (170 miljonit krooni) jaotus kasutusvaldkonniti a 3% 4% 4% 4% 5% üldharidus kutse- ja kõrgem haridus lasteaiad kultuur 18% 5% 3% 54% sport tervishoid sotsiaalhoolekanne keskkond muu i f k Allikas: Pomerants, Marko Intergovernmental Investment Grants: Practice, Theory and Possibilities, The Case of Estonia. MPA magistritöö. SOOME VALLAMAASTIKU ARENGUVISIOONE Markku Möllari Soome Siseministeeriumi peainspektor Ebakindlate majandusperspektiivide tõttu otsustasin jätta oma ettekandes tuleviku maalimise suurelt jaolt teistele ning piirduda mõningate vallamaastiku lähiaja arengu seisukohalt huvitavate tervikteemade esitlusega üldisemas plaanis. Ma ei taha hakata ennustama, või nagu on lausunud üks tähtis Soome riigimees juba tükk aega tagasi: Ennustamine on raske, eriti tuleviku ennustamine. Eesti kolleegidega kokku puutudes olen märganud, et meie probleemid ja avameelselt väljaöeldud kogemused omavalitsusküsimustes võivad olla väga sarnased. Omavalitsusasjad on siiski sellised, mis puudutavad kõiki inimesi lähedalt ning siin ei leidu tarkade kivi kohalikust tasandist kaugemal. Loodan, et minu tagasihoidlik ettekanne oleks mingis mõttes kasulik ka Eesti vallamaastikule. Kohalik majandus Alustan kohaliku majanduse ja omavalitsusstruktuuri arenguülevaatega. Mõlema terviku suhtes on märkimisväärselt avaldanud oma arvamust valitsuse majanduspoliitika ministeeriumi poolt moodustatud töörühm, kelle ülesandeks oli selgitada valdadele antavat riiklikku toetust ja lisaväärtusmaksu maksutagastusi ning kes esitas oma raporti Töörühma tähtsaimaks ülesandeks oli selgitada vallaelanike põhiteenuste finantseerimise tagamist. Kohaliku majanduse olukord tervikuna on Soomes viimastel aastatel olnud üsna hea. Aastatel peaks kohaliku majanduse ja halduse nõukogu hinnangul kohaliku majanduse olukord arenema soodsalt. Ometi on samaaegselt kohaliku majanduse üldise olukorra paranemisega kasvanud erinevused valdade vahel ning majanduslikes raskustes olevate valdade arv. Teisalt on eriti heas seisundis olevate valdade majandus paranenud. Ka ühe valla puhul võib majandusliku olukorra muutumine aastate lõikes olla suur. Valdade üldist majanduslikku arengut nagu ka üksiku valla olukorda mõjutab endisest enam valdade tulufinantseerimise kontsentreerumine riiklikelt toetustelt maksutuludele. Ühistutemaksu tulu on kasvanud viiendiku võrra kõikide valdade maksutuludest. Mitmes vallas on selle tähtsus olematu, aga piirjuhtudel annab see poole kõikidest maksutuludest. Ühistutemaksu muutumisega omavalitsuste tuluallikaks seostub keskse probleemina selle ebastabiilsus ja raskelt ennustatavus, ebaühtlane jagunemine valdade vahel, suured kõikumised valla piires. Konjunktuurimuutuste mõju ennetamine on väljakutseks ka suurtele omavalitsustele. Valdade põhiteenuste finantseerimise tagamine eeldab kohaliku majanduse stabiilsuse ja ettearvatavuse lisamist. Valimisperioodi lõpuni hoidutakse igasugustest uutest ülesannetest, mis lisavad valdade kulutusi. Teiselt poolt on töörühm ministeeriumi komisjonis toimunud arutelude põhjal lähtunud sellest, et komisjoni

64 III PARALLEELSEMINAR ettepanekud ei lisa riiklikke kulutusi aastal 2002 võrreldes praegu kehtiva seadusandluse järgse kulude arenguga. Seega need abinõud-ettepanekud on oma loomult valdadevaheline "nulliringimäng". Riikliku toetusesüsteemi tervikliku reformi ettevalmistamist alustatakse aasta sügisel. Töörühma ettepaneku järgi kõige tähelepanuväärsema ja kiirema paranduse valdade majandusellu saab praeguse süsteemiga, tugevdades nõrgemate valdade majanduslikku baasi ja vähendades valdade sõltuvust konjunktuuritundlikust ühistutemaksu tulust. (Kaart) 1. Reformitakse lisaväärtusmaksu maksutagastust. 2. Uuendatakse valdade maksutuludel rajaneva riikliku toetuse tasandussüsteemi. 3. Tõstetakse üldise riikliku toetuse ääremaalisa osatähtsust. 4. Ühistutemaksu jagunemist valdade vahel arvutatakse uuel viisil. Ükski vald Soomes ei ole majanduslikel põhjustel jätnud kindlustamata kohalikke põhiteenuseid. See on siiski mitmetel juhtudel eeldanud eraldi taotletava finantsabi saamist ja ka edaspidi ollakse valmis toetama majanduslikult nõrgemas seisundis olevaid valdu eraldi taotletava finantsabiga. Omavalitsuse struktuur Soomes on käesoleval aastal 448 omavalitsust. Pika ajavahemiku jooksul, aastatest alates on valdade arv vähenenud umbes viiendiku võrra. Valdade ühendamine on tuginenud tavaliselt taotlusele tugevdada ning ühendada majanduslikke ressursse või taotlusele kõrvaldada ühiskonnastruktuuri muutustega kaasnenud vananenud valdadevaheline piir. Muutused omavalitsuste jaotuses on juba üle kahe aastakümne rajanenud valdade endi otsustele, milles volikogu seisukoht on lahendanud asja. Mitmes järjestikuses valitsusprogrammis on rõhutatud vajadust valdade liitumise järele. Vallad ise on tasandanud liitumispingeid, püüdes lisada ühistegevust ja olles liikmeks valdade ühendustes, mida on umbes 250. Tõsi küll, valdade ühendusi on viimastel aastatel ka likvideeritud. Kuna kohalikud tingimused maa eri piirkondades on erinevad, šabloonlahendust minimaalse elanike arvu jaoks või valdade liitumise jaoks ei ole. Liitumisest saadav kasu on siiski kõige suurem neis piirkondades, kus valdade pindala on väike ja vahemaad lühikesed ning piirkondades, kus ühiskonnastruktuur, elamine, töökohtade ja munitsipaalteenuste paigutumine ja transpordivõrk moodustavad struktuurilt ühtse terviku. Kasulikkusest hoolimata on kohalikud eelarvamused sageli liitumisprotsesside märgatavateks venitajateks. Riik toetab praeguse seadusandluse järgi valdade ühinemist finantsiliselt, maksimaalselt 25 miljoni margaga kahe aasta jooksul. Ühinemistoetus on majanduslikult eriti tajutav väikse elanike arvuga valdade puhul (näit alla 2000 elanikuga vallas 1875 marka inimese kohta). Toetusrahadest hoolimata on käesoleval hetkel Soomes siiski vaid mõned vallajagunemise muutust taotlevad projektid. Ilma eriliste abinõudeta paistaks järgmise viie aasta jooksul teostuvat väga vähe olulisi valdade liitumisi. Valdade ühinemise poolt kõnelevad järgmised põhjused: Majandusraskustes olevale väiksele vallale annab ühinemine elanike arvu poolest suurema naabervallaga võimaluse tagada teenuste säilumine elanikele antud piirkonnas. Ühiskonnastruktuurilt ühtsetes piirkondades omavalitsuspiiride kõrvaldamine (rõngasleiva kujulised vallad) parandab võimalusi luua piirkondlik elujõuline keskusvald. Ühinemisega võib saavutada kokkuhoidu ja lisada tegevuse efektiivsust ning majanduslikkust. Ühinemine muudab tarbetuks erilised halduslikud koostöökorraldused valdade vahel. Ühinemine parandab võimalusi meetmeile, mille puhul vallapiir on kujunenud takistuseks (majanduselu arendamine, elukeskkond, keskkonnahoid, maakasutuse planeerimine, põhiharidus). Elanike arvult suur vald suudab paremini kui väiksem olla valmis majanduskeskkonna, väljaminekute ja sissetulekute muutusteks ning majandusriskide talumiseks. Riiklike toetuste pidev lisamine juhtudel, kus valdade liitumine oleks valdade endi seisukohast selgelt kasulik, ei ole avaliku majanduse kui terviku seisukohast tasuv ega otstarbekas. Järjekindlaim edasiliikumisviis oleks omavalitsusstruktuuri ratsionaalne muutmine, üleminek suurematele omavalitsusüksustele, mis viiks ka tõhusamale ressursside kasutamisele. Töörühm oli kindlalt sellel arvamusel, et põhiteenuste tagamine eeldab praeguse omavalitsusjaotuse muutmist. Eriti tervishoiuteenuste korraldamine eeldab praegusega võrreldes laiemat elanikebaasi. Valdade ühinemist edendatakse toetades investeeringuid ja arendusprojekte, lisatoetust võidakse anda majanduselu ja infrastruktuuri toetuseks ning valdade ühinemisele kaasaaitavatele haridus- ning sotsiaal- ja tervishoiuprojektidele. Ettepaneku järgi kehtiksid lisatoetust puudutavad määrused katseliselt kuni aasta lõpuni. Lisaks pikendatakse ühinemistoetuste kestust praeguselt kahelt aastalt astmeliselt viiele aastale. Kaalutakse ühinemistoetuste kogusumma tõstmist praeguselt 25 miljonilt margalt. Seadusandlike parandustega hoolitsetakse selle eest, et riikliku toetuse alused ei moodustaks takistust valdade ühinemisele. Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi haldusala ja haridusministeeriumi haldusala arengusummasid kasutatakse senisest tõhusamalt valdade ühinemist toetaval viisil.

65 III PARALLEELSEMINAR Näidisjuhtum Raahe-Pattijoki Omavalitsusjaotust selgitanud Pekka Myllyniemi raport ( ). > Ühendades omavalitsused, saame paikkonnale tõmbejõulise keskuse. Rahvahääletus novembris Migratsioon on oht Raahe ümbruse arengule. -> Elanikkonna vähenemine vähendab teenuste vajadust ja töökohti. Kas ühinemine on kasulikum kui praegune omavalitsusstruktuur piirkonna olmetingimuste, avalike ja erateenuste, identiteedi ja imago ning kohaliku majanduse ja finantseerimise seisukohast? Vastuseid raportist: Olmetingimused: ühendamine annab paremad võimalused piirkonna ja kogu ümbruskonna arendamisele. Otsuste tegemine ja vastutus selgemaks. Teenuste pakkumine paindlikumaks. Mida tugevam ühine identiteet, seda paremad on piirkonna edukuse eeldused. Reformimise kokkuhoid kohaliku majanduse kasuks. Regionaalne terviklikkus ja ühiskonnastruktuuri toimivus. Siseministeeriumi projekte Regionaalkeskused Siseministeeriumi poolt moodustatud asjatundjate komisjon tegi augustis ettepaneku, et regionaalkeskuste programmi valitaks 42 taotleja hulgast 25 piirkonda. Lisaks palutakse seitsmelt piirkonnalt täiendusi oma taotlusele kuni Välja valitud piirkondade tegevusliku ehtsuse kriteeriumiteks olid ühtne töölkäimise piirkond, positsioon rahvuslikus piirkondlikus struktuuris ja linnaümbruste võrgus. Programmide kvaliteedi hindamise kriteeriumitena olid paikkondliku koostöö teostumine, eri osapoolte osavõtt, eesmärkide koordineeritus maakondlike programmide, Euroopa Liidu programmide ja muude rahvuslike arenguprojektide eesmärkidega, osalemine nendes ning sotsiaalselt jätkusuutlik areng. Regionaalkeskuste programmi eesmärgiks on elujõulise linnapiirkonna moodustatud võrgustikule rajanev praegusest tasakaalustatum rahvuslik regionaalstruktuur. Programmi läbiviimise eesmärgiks on koondada piirkondlikuks koostööks omavalitsused, ettevõtted, uurimis- ja haridusasutused ning kodanikeühendused. Avaliku ja erasektori laiaulatuslikule koostööle rajaneva partnerluse abil on kavatsus tugevdada regioonide endi tugevatele külgedele ja oskustele rajanevat arendamistööd. Küsimus ei ole pelgalt majanduspoliitikast, vaid piirkondade majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt mitmekülgsest arendamisest ettevõtete ja elanike elujõuliseks tegevus- ja elukeskkonnaks. Programmiperiood kestab a lõpuni. Paikkonnaprojekt Valitsus valis kaheksa katsepaikkonda paikkondade toetusprojekti. Projekti ülesandeks on ette valmistada riigipoolseid meetmeid vabatahtlikuks paikkonnakoostöö arendamiseks ja paikkondade tugevdamiseks. Katsepaikkondade koostööprojektid puudutavad peamiselt omavalitsuste majanduselupoliitikat, põhi- ja teiste teenuste tootmist ja maakasutuse planeerimist ning paikkondlikku otsuste tegemist. Eri paikkondades on konkreetseteks katseprojektideks muuhulgas ühistute maksu paikkondlik jagamine, majanduspoliitiliste meetmete teostamine paikkondlikult, eri kodanikerühmade spetsiaalteenuste paikkondlikustamine, laiapõhjalise tellija-tootja mudeli kasutuselevõtt paikkondlikuna omavalitsuste põhiteenustes, omavalitsuste personali spetsiaaloskuste ärakasutamine paikkonna kõigis omavalitsustes, omavalitsuste ühiste otsustusorganite loomine ning elektrooniliste teenuste loomine paikkondlikult ning nende ärakasutamine omavalitsuste poolses teenuste tootmises. Paikkondade eriseaduseelnõus sisaldub muuhulgas teatud ettevõttetoetustega seotud otsustuste siirdamine tööjõu- ja majanduselukeskustelt ning maakonnaliidult paikkonnale, põhitervishoiu ja spetsiaalhaiglaravi ühendamine, uudse omavalitsuste ühise otsustusorgani loomine, valitava paikkonna volikogu loomine, konkurentsiseadusandluse täpsustamine kommunaalteenuste osutamiseks avaliku konkursi kaudu, tööhõive summadega liituvate otsuste viimine paikkonna tasemele. Erilist seadusandlust valmistatakse ette paikkondade ettepanekute põhjal.

66 III PARALLEELSEMINAR Tulevikuväljavaated Siseministeeriumi omavalitsuste osakonna prioriteedid Soome omavalitsuste arengut mõjutavad üha rohkem globaalsed ja Euroopa arenguprotsessid. Omavalitsused puutuvad endisest vahetumalt kokku rahvusvahelise avatud majandusega ja muuhulgas konkurentsiseaduse poolt seatud nõuetega. EL-i tegevus uue euroopaliku haldusstruktuuri loomiseks mõjutab ka Soome omavalitsusja regionaalarengut. Praegustel andmetel teeb a valitsustevaheline konverents otsused muutuste kohta liidu haldusstruktuuris ja institutsioonidevaheliste suhete osas. EL laiendab ka oma tegevust uutele aladele, mis Soomes kuuluvad omavalitsuste tegevusvaldkonda. Uue haldusviisi partnerlusmõtlemise suhe esindusdemokraatiasse mõjub juba praegu, kui arendatakse paikkondlikku koostööd. On oodata, et omavalitsuste spetsialiseerumisareng jätkub ka edaspidi. Suured linnapiirkonnad võistlevad Euroopa ja isegi globaalsetel turgudel. Teatud maa osades elanikkond väheneb ja vananeb. Põhiteenuste tagamine kogu maal eeldab omavalitsust austavaid uudseid lahendusmudeleid. On vajalik kohaliku majanduse põhjalik analüüs tulude baasi, maksutulude struktuuri ja a uuendatud riigitoetuste süsteemi osas. Riiklike toetuste süsteemi uuendamise eesmärgiks on omavalitsuste ülesannete ja majanduslike ressursside tasakaalu parandamine ja omavalitsuste majanduse stabiilsuse ja finantseerimise piisavuse lisamine. Lisaks sellele tuleb arendada paikkondlikku koostööd ja edendada omavalitsuste liitumist, et võiks tõhusalt korraldada põhiteenuseid. Omavalitsuste personali massiline pensionile siirdumine mõjutab lähiaastatel nii põhiteenuste korraldust kui omavalitsuste majandust. Suhtes riik-omavalitsus peab riik hoolitsema omavalitsuste suhtes tehtavate meetmete perspektiivsuse ja järjekindluse eest, võttes arvesse muuhulgas ettepanekud valitsuse ja Eduskunna koostegevuse tihendamise kohta kohaliku majanduse ja omavalitsuste ülesannete kooskõlastamisel. Lisaks arendatakse omavalitsuste eneseanalüüsil rajanevat hindamissüsteemi omavalitsuste teenindamiseks, teenindusstruktuuri ja majanduslikkuse arendamiseks. Osakonnas jälgitakse ka Euroopa haldusviisi muutusi kohaliku halduse seisukohalt ja vahendatakse omavalitsustele rahvusvahelisi kogemusi kohaliku ja piirkondliku halduse arendamise kohta. Põhjamaade ja Baltimaade koostöö tähtsust hinnatakse kasvavat kohaliku omavalitsuse alal. Mannermaa visioon Mika Mannermaa on ennustanud ajakirjas Kanava globalisatsiooni ja Euroopa liitriigistumise tähtsust aasta pärast. Riigipeade tippkohtumised toimuvad harva; arvutivõrku kasutatakse peaaegu kõigeks; kultuuriline kirevus säilib; riiklik tasand kaotab oma suveräänse positsiooni võim siirdub multinatsionaalsele tasandile, aga ka allapoole piirkondadele ja kohalikule tasandile; riigile jäävad ülesanded seonduvad järgmiste aspektidega: o kodanike usaldus ühiskonnasüsteemide suhtes, o turvalisus ja heaolu, o füüsilise ja mittemateriaalse infrastruktuuri ülalpidamine; 20 aasta pärast on 100 ametnikust järel ehk 10; oluline on kodanike, mitte riigi toimetulek; nõrk maakondlik tasand vaevalt tugevneb; läänid on kunstlikud; tõenäoliselt tugevnev tasand on majanduspaikkond: o oskuste ja elanikkonna kontsentratsioon, o Suur-Helsingi, Tampere ja Oulu ümbrus, Turu-Salo, o ka väiksemaid keskusi, o haja-asustuspiirkonnad tühjenevad mõttest, et kogu Soome peab olema asustatud, loobutakse 10 aasta pärast. Mannermaa visioon tekitab mõtteid. On raske ette kujutada tühjaks jäänud valdasid, kus viimane lahkuja on juba kustutanud tuled. Teiselt poolt on väga suur väljakutse nendele omavalitsustele, kes on vastu võtnud mujalt lahkunud. Kui mõnes kohas on lasteaedade, tervisekeskuste ja koolidevõrk kokku tõmmatud, siis teisal on tulnud neid juurde ehitada. Möödunud nädalal esitleti Soomes sotsiaal- ja tervishoiu ministri Soinivaara ettepanekut Helsingi ja Vantaa ühendamise kohta, mis peegeldab vajadusi omavalitsustes, kuhu elanikke tuleb juurde maakasutus ja teenuste organiseerimine on suured probleemid pealinna piirkonnas. Arvutivõrkude areng seevastu on näide tingimusteta optimistlikust tulevikuvisioonist. Ehk me oleme elanud arvutivõrkude suhtes veel utoopias ja nende laiaulatusliku praktilise kasutamise ajad on veel ees. Lootusrikkalt olen jälginud katsetusi, mis tooksid arvutivõrgud soodsa hinnaga kõikidele kodanikele kättesaadavaks, sama

67 III PARALLEELSEMINAR enesestmõistetavalt, kui elektri ja sooja vee. On siiski oht, et arvutivõrgud ühendamise asemel eraldavad kodanikud. Meie omavalitsuslikus mõtlemises tekib kergesti skemaatiline joon, mis piirab võimalusi. Omavalitsusseadus või põhiseadus ei määratle omavalitsust nii kitsalt, kui meil on selleks kalduvus. Omavalitsuste arenemine tähendab partnerlust: ühiste asjade tegemist üheskoos teatud alal, teatud sektorites kohalike inimestega. Liiga kergesti mõtleme me piiride peale: kas raha jätkub? Kuidas lähevad jooned kaardil? Partnerlus on siiski oma põhiolemuselt rohkem künniste ületamine, asjadele lahenduste otsimine uuelt, laiemalt põhjalt. Tulevikuennustamisest raskem on ehk siiski tuleviku tegemine, vastutuse võtmine enda ja teiste eest. Vaatepunkt iseenesest väärtusliku kohalikkuse suhtes peaks olema küllalt avar. Ehk seisab kohalik tasand uute mullistuste ja situatsioonide ees just selles mõttes. Uutel ideedel on potentsiaali säilitada ja luua omavalitsuselanikes huvi ühiste asjade vastu. Tulevik võib kergesti tunduda ebakindel, aga selle pööramine võiduks eeldab piirkondlikku otsustavust ja ühiseid valikuid. Ma usun, et kogemuste vahetus Eesti omavalitsustega on tulevikus Soome omavalitsustele veelgi huvitavam. Erinevate ideede ja vaatenurkade vahetusel saab olema suur tähtsus ja Eesti omavalitsushalduse arendamist jälgitakse Soomes suure huviga. HALDUSKORRALDUSLIKE MUUTUSTE TULEVIKUSUUNDUMUSTEST Erkki Mennola Haldusteaduste doktor, Tampere Ülikooli dotsent Olen teinud oma ettekandes kaks põhimõtteliselt tähtsat piirangut. Räägin siin nimelt kohalikust omavalitsusest, mitte haldamisest. Need on kaks täiesti eri asja. Soome keel ei erista neid teineteisest piisavalt selgelt. Teine tähtis piiritõmbamine puudutab minu ettekande perspektiivi. Võtan vaatluse alla pikema ajavahemiku arenguperspektiivid, mitte lähituleviku. Ma ei hakka siiski aastatega oma nägemuse ulatust määrama. See võib olla kasvõi 10 või isegi 20 aastat. Kiireloomulises infoühiskonnas võivad muutused toimuda siiski ka palju kiiremini. Piiritõmbamine on viinud käsitlusviisini, milles lähtekohaks on ühiskonna üldised arenguperspektiivid, mitte praegused poliitilis-administratiivsed organisatsioonid. Üritan niisiis määratleda, milline võiks olla kohaliku omavalitsuse roll ja nägu sellises ühiskonnas, mille poole praegu paistame liikuvat. Tavaline liikumisjärjekord on selline, et arengu eesotsas liiguvad tehnika ja majanduse muudatused. Vähehaaval muutub ka kultuur. Alles viimastena muutuvad uues keskkonnas ka haldusstruktuurid. Juba Nicolo Machiavelli tõdeb oma teoses Vürst, et miski ei ole nii raske kui halduse reformimine. Vana vürsti pooldajad panevad raevukalt vastu ja ka teised ei julge astuda uuenduste poolele enne, kui näevad, et need kindlasti võidavad. Muutuse pained Kümne aasta taguste sündmuste järel ei ole miski enam endine. Vastav äkiline pööre toimus Euroopa mõistes viimati 200 aastat tagasi Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Ühendriikide tekkimise ajal. Nii võib kõiki neid haldusstruktuure, mis tekkisid enne aastaid, pidada põhjendatult vananenuks. See puudutab ka traditsioonilist kohalikku omavalitsust. Seegi on pärit mehaanika, korstnaga tööstusettevõtete ja masstoodangu ajast. Oma algetapis olev uus periood, mida ise kutsun meelsasti Interneti-ajastuks, on aluspõhjani segi pööranud ka kohaliku omavalitsuse lähtekohad. Kõik see on siiski alles algus. Interneti-revolutsiooni käima lükanud Netscape Navigatori brauser tuli välja alles aastal. Kanadalane Marshal McLuhan ennustas juba 1960ndatel, et televisioon muudab maakera üheks maailmakülaks. Globaliseerumise läbimurre toimus siiski alles koos Internetiga. Info ja raha liiguvad üle maailma reaalajas. Soome linna või valla tähtsamaid otsuseid saab teha täna Nokia aktsiatega kauplev 25- aastane börsimaakler Wall Streetil. Aeg ja vahemaad on siiani olnud kohaliku ühiskonna olemasolu tähtsaim alus. Samas piirkonnas elavad ja tegutsevad inimesed on vajanud omavalitsust paljudeks igapäevaelu toiminguteks. Kuid kas nad seda ka edaspidi vajavad, vähemasti samades küsimustes? Käsitlen seda kohe. Tõsiste majanduslike ja funktsionaalsete küsimuste kõrval muudab Interneti-ajastu otsustavalt ka inimeste eluviisi. Ka sellel on omavalitsuste tuleviku seisukohalt oluline tähendus. Ühe inimese majapidamised, suurlinnastumine, osatööd, rahvusvaheliste ettevõtete personal, põgenikud ja emigrandid, mitmesugused allkultuurid ja kontaktid üle riigipiiride - needki on Interneti-ajastu. Milleks on Interneti-ajastul vaja omavalitsusi? Omavalitsus on täna Põhjamaades eelkõige heaoluteenuste tootmisasutus, mida juhivad eri alade spetsialistidametnikud. See on üks tööstusühiskonna masstoodangu vormidest. Kohaliku omavalitsuse algsest ideest on

68 Lõpp-plenaaristungil esitatud kokkuvõtted paralleelseminaride tööst põhjamaine omavalitsus liikunud päris kaugele. Eestis ei ole munitsipaalteenused loomulikult veel jõudnud tõusta sama kesksele positsioonile. Piirkondlike struktuuride, majanduselu ja inimeste tegutsemisviiside muutudes on siiski näha, et oma piiridega seotud ja administratiivsete meetmete abil tegutsev omavalitsusorgan ei suuda enam toota selliseid teenuseid, mis vastaksid üksikisiku vajadustele ja kasvavatele nõudmistele. Igale munitsipaalteenusele leidub ajapikku teistsugune, konkurentsivõimelisem ja paindlikum alternatiiv. Seetõttu viib teenuste tootmises peavool möödapääsmatult avalikult individuaalsele ja rahvuslikult rahvusvahelisele. EL ühisturg on sellise arengu tugev kaasmõjutaja. See suund paistab Soomes selgesti silma. Infrastruktuuris näiteks energia tootmises ja jaotamises, veevärgis, jäätmekäitluses, transpordis ja kinnisvarahoolduses on omavalitsused juba muutunud tegutsejatest tööandjaks ja omanikuks. Paljudel teistelgi aladel on omavalitsused piiranud oma tegevust majandusliku toetaja ja organiseerija rolliga, samas kui ettevõtted ja ühingud hoolitsevad praktilise tegevuse eest. Järgmiseks küsimuseks on see, kas omavalitsust on veel edaspidi vaja teenuse tootja ja kliendi vahele. Tervishoid, kool ja sotsiaalne teenindus on Soomes samuti kui teisteski Põhjamaades endiselt suuremalt osalt omavalitsuste haldamise all. Kuid ka need ei ole kaitstud muutuste eest. Soome hiljutine arstide streik paljastas osalt mõningaid munitsipaaltervishoiu nõrku kohti. Suuri muutusi Soome kohalikus omavalitsuses ongi tõenäoliselt oodata just tervishoiu alal. Omavalitsuse rolli nõrgenemine teenindamisasutusena ei tähenda siiski tingimata kohaliku omavalitsuse tähtsuse vähenemist, vastupidi. Samas regioonis elavatel inimestel on tulevastel aegadelgi tähtsaid ühiseid vajadusi ja huvisid. Minu arvates tõusevad neist eriliselt rõhutatud positsioonile kord ja turvalisus, keskkonna kvaliteet ja ilu, lähiteenindus, kultuuri- ja vabaaja sfäär, ettevõtluse eeldused; lühidalt öeldes kogu kohalik infrastruktuur. Valda ja kohalikku omavalitsust vajatakse tingimata kui kohaliku ühistegevuse koordinaatorit, majanduslikku ja aktiivset toetajat ning ühtsete mängureeglite tagajat. Teistsugune omavalitsus? Kui areng toimub neid teid pidi, mida eelpool ennustasin, siis on omavalitsus kunagi tulevikus üsna teistsugune institutsioon kui täna. Selle majandus ja organisatsioon on tõenäoliselt palju kitsam kui tänapäeva Soome omavalitsusel. Siiski võib omavalitsuse poliitiline iseseisvus olla lai ja kohaliku autonoomia tähendus kohalike inimeste seisukohalt isegi praegusest suurem. Ma ei hakka siiski täpsemalt ennustama, millal ja millises vormis muutus toimub. Eriti lühikeses perspektiivis võivad asjade kulgu mõjutada paljud teisedki tegurid, maailmamajanduse arengust kuni hetke poliitiliste meeleolude ja moesuundadeni välja. Ettearvamatu tegur Eesti kohaliku omavalitsuse tulevikus on ka Nõukogude aja pärand: kolhooside tõttu laastatud maa, Tallinna hiiglaslikud lagunevad lähilinnaosad, inimeste poliitiline passiivsus. Teisalt on Eesti arengus dünaamikat ja tegutsemise hoogu, mida kaugele asutustunud ja organiseerunud Soomes võib vaid imetleda. Ka Soome arengut mõjutavad mitmed ebakindlustegurid, nagu kogu maa majanduse liiga suur sõltuvus ühestainsast ettevõttest ja toodanguliigist. Haldust ei saa reformida pelgalt seda reformides. Omavalitsuste haldamise tulevik otsustatakse eelkõige selle põhjal, kuidas haigeid tulevikus ravitakse, kuidas lapsi koolitatakse, vanurite eest hoolitsetakse, eluasemeid ehitatakse ja üleüldse inimeste elu lähedalt puudutavate konkreetsete vajaduste eest hoolitsetakse. Seetõttu on oluline, et kohaliku omavalitsuse tuleviku üle arutletakse just nimelt ühiskondliku arengu valguses, panemata liiga palju rõhku mõnikord suurt tähelepanu pälvivatele aktuaalsetele haldusreformidele. Need võivad olla vaid keerised arengu põhivoolus. LÕPP-PLENAARISTUNGIL ESITATUD KOKKUVÕTTED PARALLEELSEMINARIDE TÖÖST (lindistuse põhjal) SEMINAR UUED VÄLJAKUTSED SÕPRUSLINNADE JA -VALDADE KOOSTÖÖS JA ÜHISTEGEVUSES Raportöör Kulle Raig Kõigepealt ma kommenteeriksin mõne sõnaga Anna-Liisa Kasurise sõnavõttu. Ta rääkis Kotka ja Tallinna sõprussuhetest, mis on tõesti väga vanad esimesed sõpruslinnade ja üldse Soome-Eesti läbikäimise ajaloos. Siin saalis küsis keegi, kas on inimesi, kes veel mäletavad, kui kuuekümnendatel aastatel sai Kotka ja Tallinna

69 Lõpp-plenaaristungil esitatud kokkuvõtted paralleelseminaride tööst ühistöö hoo sisse. Mina olen see inimene ja mäletan väga hästi, kui suur sündmus oli see eestlastele, kui Kotkast tuli laevaga 200 soomlast, ja missuguse huviga neid oodati. Ma rõhutan, kui tähtis see meile oli. Loomulikult toimus see teatud kolmetähelise organisatsiooni valvsa pilgu all, aga see meid ei häirinud. Anna- Liisa Kasurinen kriipsutas alla kahte suunda selles koostöös see põhines nii kollektiivsusel kui individuaalsusel. See tähendab, et kaasa olid haaratud organisatsioonid ja üksikisikud. Toomas Sepp rääkis linnadevahelisest koostööst ja regionaalsest koostööst ning nendest uutest vormidest, mida otsitakse, mis on huvitavad ja kasulikud mõlemale osapoolele. Mulle jäi siin üks asi kõrva: nimelt soomlasi huvitav Eesti infotehnoloogia areng ja elektrooniline valitsus. Mul on isiklik kogemus sellest, kui suurt huvi meie elektrooniline valitsus pakub. Minu organisatsioon, Eesti-Ühingute Liit Soomes, korraldas aprilli lõpul Helsingi Teaduste Majas Eesti teaduse päeva. Meil oli rõhk just nimelt IT-l. Linnar Viik tuli rääkima elektroonilisest valitsusest ja see tõi maja inimesi täis. Nii et see on äratanud tähelepanu ja meie paberita valitsuse kontorisse tehakse lausa ekskursioone. Toomas Sepp tuletas veel meelde hansaaega. Eesti oligi sel ajal juba tolle aja Euroopa Liidus. Oskusteave ja inimesed liikusid vabalt üle piiride. Kui see nii ei oleks olnud, siis ei oleks meil ka niisugust toredat Tallinna vanalinna, mida saksa meistrid ehitasid. Siiski on maailmas kaks linna, mis on teineteisele veel lähemal, need on Malmö ja Kopenhaagen. Tallinna ja Helsingi asend ei ole ainulaadne. Omavalitsuse suutlikkus määrab meie suutlikkuse Euroopa Liidu liikmena sellele võiksin alla kirjutada. Ka sellele, et omavalitsuse esindaja peab olema Brüsselis, see on täiesti aktsepteeritav mõte. Jätkates Sepa teemat rääkis Olli Keinänen sünergia võimalusest kahe linna vahel: 18 minutit helikopteriga see on tõeliselt lühikene reisiaeg. Ma läheksin veel kaugemale. Eile ma korra juba tsiteerisin Lennart Merd, meie presidenti. Ütleksin veel niipalju, et kui ta käis 13. augustil Helsingi ülikoolis loengut pidamas, siis tegi ta koguni nii julge ettepaneku, et Soome ja Eesti keskkonnaministeeriumid võiksid ühineda, kuna meie probleemistik on üks. Kui oli juttu sellest, et Euregiole pani aluse Helsingi-Tallinna selts, mis muide on ka meie katusorganisatsiooni Viro-yhdistysten Liiton liige, siis seal tegutses Martti Asunmaa, kes on ka tunneliprojekti algataja, siis nüüd ma küsiksin, kui kaugel see tunneliprojekt on? Võib-olla keegi vastab? Võib-olla tuleviku-uurijad ehk teavad rohkem, ehk on nad pühendatud sellesse saladusse. Uue või jätkukoostöö perspektiivsed alad oleksid minu arvates järgmised: osa nendest on ärevust tekitavad, nagu näiteks narkootikumid, aga see on väga konkreetne ja väga vajalik ühistööpõld. Edasi keskkond, riskid inimestele, riskid keskkonnale, ühised päästetööd need on kõik niisugused asjad, mida meil iga päev oleks vaja koos teha. Muidugi osalemine Interreg III-s jne. Keegi ütles siin, kas oli see Valdek Murd Sillamäelt, ja ma täiesti ühinen temaga, et kõigepealt oleks meil vaja õppida soomlastelt (võib-olla teised on õppinud, mina veel ei ole) avalduste kirjutamist Euroopa Liidule, et saada raha, saada toetust. Need on väga keerulised asjad. Siin mainiti veel (Tõnu Karu vist mainis või oli see keegi teine) ühist tööturgu, ühist koolitust, väljaõpet, tehnoloogiapoliitikat, teenuseid, igasuguseid muid võrgustikke ja ka kahe linna ühist imidžit, selle väljatöötamist, turvalisuse tagamist ühiste jõududega ühises piirkonnas. Ohte on palju, siin on näiteks tegemist õlitransiidi ja suurõnnetuste võimalusega. Aku Sorainen rääkis, milline juriidiline vorm anda Euregiole. Ma ei hakka neid üle kordama. Ta rääkis nendest riskidest, mis on võimalikud selles ühistegevuses kummaltki poolt. Ühe asja ütlen veel. Nüüd te saate võib-olla natuke naerda, aga ma võimaldan teile seda. Väga huvitav oli Peeter Rehema ettekanne Vihkamiskuriteod. See oli mulle uus mõiste. Selle alla tuleks panna ka seletamatud kuriteod. Ja kust saab alguse ksenofoobia? Eestlased ei ole eriti ksenofoobiline rahvas, julgen ma öelda. Tegelikult saab vihkamine ehk ksenofoobia alguse ämma vihkamisest. Väimees ei suuda ämma seedida ja minia ei suuda ämma seedida. Samuti on uusperekondades uue abikaasa eelmisi lapsi ei sallita. Minu meelest on juur juba seal, ja kui see juur on seal, siis on see midagi väga ürgset ja sügavat, ja sellest lahtisaamine on küll väga raske. SEMINAR OMAVALITSUSTE JA REGIOONIDE EUROOPA Raportöör Garri Raagmaa Meie töörühma teema oli kindlasti abstraktsem, kuid tulemused on ehk natuke konkreetsemad. Me püüdsime selle kõik panna ühe joonise peale. Tegelikult on see pilt ka päris abstraktne, kuid kui natuke süüvida, siis saab aru. Püüdsime panna kõik esinejad teatud skaalale kohalikust kuni Euroopa Liiduni. See punkt, mis esineja nime juures on, peab tähendama tema asukohta. Nagu me siis lõpus pidime tõdema, on eesti mehed tunduvalt kohalikumad. Keegi ütles, et kellu on taskus ja käed on mördised, et seda ehitamist on olnud väga palju. Soome kolleegid on väga tugevalt omavalitsuse ja riigi püsti pannud ning nemad tormavad nüüd juba suure hooga Euroopasse, mis on ka näha nii esinemistest kui ka tegevustest.

70 Lõpp-plenaaristungil esitatud kokkuvõtted paralleelseminaride tööst Ettekanded olid väga huvitavad, tõsi küll, igaüks oma mätta otsast, aga nad õnnestus siiski siia ühe pildi peale kokku panna. Võiks öelda, et eesti mehed on ise mehed ja arvan, ka naised, seda ei tohi ära unustada. Kuna riik veel hästi ei toimi ja Euroopa Liidust ei oska ka veel päris hästi raha saada, maksusid on ka vähe, siis tuleb ise asju teha. Tulubaasist oli juttu ja sellest, kuidas ise tuleb neid arengueeldusi luua. Nagu on suhteliselt väike vald Häädemeeste läinud otse Euroopasse oma vaatamisväärsusi pakkuma, näidates sellega suuna kätte ka teistele. Näidates, et hoolimata väiksusest on võimalik olla Euroopa kodanik ja samas oma inimesi ärgitada. Siin on märksõnaks spetsialiseerumine, inimeste kaasamine, koaktiivsus. Soome kolleegid rõhutasid selgelt koostöövajadust, mida me ka tunnistame. Soomes on võib-olla seda vähe, aga Eestis on veelgi vähem. Mida rohkem seda on, seda rohkem tuleb ka tulu, ühistulu. Ühishuvi ja koostöö on sellised võlusõnad, mis aitavad nii Euroopast raha lähemale tuua kui ka oma kohalikke probleeme lahendada. Fakt on see, et riik on Soomes tugev ja riik on loonud arengueeldusi. Sama võib öelda Euroopa Liidu kohta, mis on tõesti tugevasti aidanud elamisväärset keskkonda säilitada, eriti nendel regioonidel, kes on sellisest turujõudude möllust kaotanud. Samas rõhutasid paljud, et ise peab ka mees olema (või siis naine), et oma võimalusi ära kasutada. Selliseid aegu ei tule vist kunagi tagasi, kui riik suunas väga suuri summasid regionaalpoliitika raames piirkondadele, mis linnastumisega kaasa ei läinud. Sõnum siit ka Eesti riigile (eriti tuli see välja Deiw Rahumägi sõnavõtust), et tegelikult püüavad eesti ametnikud kõigest hingest regionaalarengut parandada, samuti omavalitsusi järele aidata, kuid see vajab veel õppimist, kuidas neid rahasid kasutada ja kuidas neid kätte saada. Teisest küljest ei tohiks riik väga palju jõudu kulutada, tarbetu bürokraatiaga aega raisata. Ma paneksingi siia lõppkokkuvõtte märksõnadena või loosungitena. Mustaga kirjutatu kehtib kõigi kohta, sinisega on kirjutatud see, mis kehtib Eesti kohta. Enam on vaja koostööd ja avatust, sest suletus viib alati stagnatsiooni. On vaja leida oma tugevused ja võimalused nende kasutamiseks. Siin saab olla kasuks nii Euroopa Liit kui ka oma riik. Kohalikud ja riigi huvid kohtuvad reeglina regioonitasandil, mida Soome kolleegid ka rõhutasid. Me ei saa läbi oma riigita, Eestita, nii et seda riiki tuleb hoolimata kõigest ehitada. See on ikka oma riik. Me võime teda küll kiruda, aga tegelikult on teda ikka väga vaja. Keskvalitsus peab olema tugev, siis saab ka omavalitsus olla tugev, ja vastupidi. Teisest küljest ei tasu ka bürokraatiat liiga palju arendada. See kehtib võibolla natuke ka Soome kohta. SEMINAR HALDUSUUENDUSLIKKE SUUNDUMUSI EESTIS JA SOOMES Raportöör Erkki Mennola Me olime lühikese aja jooksul sunnitud rääkima tähtsatest ja keerulistest asjadest. Igaüks neist oleks vajanud oma seminaripäeva, kuid palju huvitavat tuli ka selle ajaga välja. Esinejate seisukohad jagunesid nii, et Marko Pomerants valgustas majanduskeskseid ja just suurte investeeringute finantseerimise keskseid probleeme, Markku Möllari jälle Soome siseministeeriumi vaatenurgast omavalitsuse majandamise ja omavalitsusstruktuuri probleeme. Andres Taimla ettekande sisuks oli linnade ja valdade omavalitsusliku positsiooni tugevdamine ja minu ettekanne üritas avada tulevikuperspektiive, et milliseks omavalitsussüsteem internetiühiskonna arenedes muutub, milline koht talle jääb. Kui kuidagi püüda seda ühist sõnumit kokku võtta, mis kõigis ettekannetes minu arust oli, siis see oli soov, et olukord stabiliseeruks. Aktuaalse nähtusena tõdeti mõlemal maal, et valitsus on viimastel aastatel jälle oma haaret omavalitsuste suhtes tugevdanud. Teine probleem kõigi hetkeolukorda analüüsinute meelest paistis olevat teatud lühiajalisus ja juhuslikkus, üksikasjadega tegelemine, lobby-töö suur osakaal jne. Sooviti stabiilsust ja pikaajalisust kohaliku omavalitsuse elu kõigis tahkudes, nii territoriaalses jagunemises, omavalitsuste ja riigi tööjaotuses kui ka majanduslikus alusbaasis. Selles küsimuses esitati ka konkreetseid ettepanekuid, eriti jäi mulle meelde Eesti haldusreformi praegune etapp ja selle otsustav tähendus tuleviku seisukohast. Omalt poolt lisasin küsimusi sellesse arutluse all olevasse probleemipuntrasse sellest seisukohast, et kas saab üldse selles muutuvas internetimaailmas nõuda püsivaid tingimusi. Võib olla nii, et kas tahetakse seda või ei, omavalitsusmaailmas seistakse siiski suurte vapustuste ja suurte muutuste ees. Aeg ja vahemaad on paljuski oma endist tähendust kaotamas, aga need on ju olnud just kohaliku ühiskonna keskseks ühendavaks tegijaks. Samuti lähevad inimeste, samas paikkonnas elavate ja tegutsevate inimeste huvid tänapäeval lahku vägagi mitmes eri suunas. Niisiis võib olla, et kohalik omavalitsus satub kõigest hoolimata kohaneja rolli ja paistab üldse olevat nii, et omavalitsust ei saa vähemalt pikemas perspektiivis reformida pelgalt reformides omavalitsust, vaid see uueneb ainult selle kaudu, et neid küsimusi, millega omavalitsus tegeleb, lahendatakse teisel viisil. Kõigi ühiseks sooviks oli igal juhul omavalitsuse positsiooni ja omavalitsuste tegelik tugevdamine tähtsate kohalike küsimuste puhul. Neid sümboliseerib suurepäraselt ajaloolises mõttes Tartu Raekoja plats. Kui sinna minna, siis tuleb meelde, millisele alusbaasile omavalitsused on üles ehitatud.

71 Lõpp-plenaaristungil esitatud kokkuvõtted paralleelseminaride tööst LÕPPSÕNA Väino Kull Tartu Linnavolikogu aseesimees Kõigepealt tahaksin ma teile edasi anda Tartu linnapea Andrus Ansipi vabandused ja tänusõnad. Kahjuks ei saanud ta plenaaristungi lõpetamisele tulla, kuna Tartus viibib hetkel justiitsminister, kellega ta kohtub, ja ühele Tartu kesklinnas olevale hoonele pannakse nurgakivi. Seetõttu annan edasi tema vabandused ja tervitused. Teiseks on mul südamest hea meel olla täna siin teiega ja näha seda aktiivset osavõttu Eesti ja Soome sõpruslinnade ja -valdade kokkutulekust. Mul oli võimalus olla kümme aastat tagasi Tartu-Tampere koostöö alguse juures ja siis oli Eesti-Soome sõprussidemeid palju vähem kui praegu. Siit ka see rõõm näha, kuhu on arenenud see koostöö, mille alguse juures sai kunagi oldud. Tahaksingi teid tänada aktiivse osavõtu eest, mõttevahetuste eest, mida te Tartusse tulles olete kaasa toonud, ja soovida, et see koostöö ikkagi areneks veelgi laiemaks, veelgi suuremaks. Kuni tunneliehituseni välja, millest teil juttu oli. Suur tänu teile nende päevade eest.

72 Lõpp-plenaaristungil esitatud kokkuvõtted paralleelseminaride tööst KOKKUTULEKUL OSALENUD LINNADE JA VALDADE PROFIILE I. EESTI LINNAD JA VALLAD Harku vald Jõhvi linn Kaarma vald Paide linn Paikuse vald Palamuse vald Paldiski linn Pärnu linn Saku vald Suure-Jaani linn Tallinna linn Tartu linn Viljandi linn Väike-Maarja vald Vändra alev II. SOOME LINNAD JA VALLAD Anjalankoski linn Eura vald Evijärvi vald Haapajärvi linn Halikko vald Hausjärvi vald Janakkala vald Jokioiste vald Juankoski linn Järvenpää linn Kiikala vald Kotka linn Kullaa vald Lappeenranta linn Loimaa linn Mietoiste vald Nokia linn Pyhäjoe vald Salo linn Seinäjoe linn Vaasa linn Ylöjärvi vald

73 I. EESTI LINNAD JA VALLAD I. EESTI LINNAD JA VALLAD HARKU VALD Harku vald asub Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast läänes. Valla keskuseks on u 2000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Valla 158 km² suurusel territooriumil elab üle 6000 elaniku, kes tegelevad mitmesuguste elualadega. Suuremad tööandjad on aknatehas K.M.T. Fassaadimeistrid, aktsiaselts Ofelia, Havistra Eesti Aktsiaselts, Bioloogia Instituut, Ceres, Tallegg, Harku Karjäär, Greiner Packaging Estonia ja teised. Ajalooliselt mainiti Harku valda esmakordselt aastal, mil väikeste valdade ühinemise teel tekkinud vald haaras enda alla praeguse ala ja osa hiljem Tallinnale antud territooriumist (Tiskre, Kakumäe, Õismäe, Pikaliiva ja Kadaka küla). Harku vald taastati vallana 21. novembril aastal. Harku vald on puhkajate meka. Seal asub ligi 5000 suvilat. Valla 22 kilomeetri pikkune merepiir on valdavalt pankrannik, millest kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pangad. Pankrannikuga vahelduvad mõnusad supelrannad, millest kuulsam on Vääna-Jõesuu rand oma 2 km pikkuse luitelise liivarannaga. Üle jõe asuvas kenas männimetsas on lastelaagrid ning head telkimisvõimalused. Suviti veedavad seal oma puhkust tuhanded inimesed. Türisalu panga klindiservalt, mis asub u 45 m kõrgusel merepinnast, avaneb suurejooneline vaade merele ja Vääna-Jõesuu rannale. Harku vallas on kolm kooli (Tabasalu Ühisgümnaasium, Harkujärve ja Vääna) ning kaks lasteaeda (Tabasalus ja Harkus) ning lasteaiarühmad Väänas ja Harkujärvel. Harku vald on sõprussuhetes Soomes Eura vallaga. Sõprusleping kirjutati alla aasta maikuus ning koostööd tehakse valdade juhtimises, majanduses, koolituses, kultuuri-, spordi- ja noorsootöös, tervishoiu alal, sotsiaaltöös ning keskkonnakaitses. Tabasalu Ühisgümnaasiumil on loodud kontaktid mõnede Skandinaaviamaade koolidega. JÕHVI LINN Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna, Ida-Virumaa halduskeskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvis elab 7,6 ruutkilomeetri suurusel territooriumil elanikku, kellest 1/3 on eestlased ning ülejäänud esindavad enam kui 40 erinevat rahvust. Kirjasõnas mainitakse Jõhvit esmakordselt aastal Taani Hindamisraamatus. 18. sajandil kujunes Jõhvi kirikuküla postimaanteede ristumiskohaks. Areng kiirenes seoses Tallinn-Peterburi raudtee valmimisega aastal. Aleviõigused sai Jõhvi aastal ning linnaõigused aastal, millele aastal lisandus maakonnalinna staatus. Maakonnakeskuse funktsioonid säilitas Jõhvi ka perioodil , mil ta oli ametlikult ühendatud Kohtla-Järve linnaga. Jõhvi linnaõigused taastati 23. augustil aastal. Jõhvi suurimaks rikkuseks on soodne asend. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn-Peterburi ja Jõhvi-Valmiera ristumiskohal. Linna läbib Tallinn-Peterburi raudtee, mida mööda kulgeb suurem osa Eesti transiitvedudest Lisaks maakonnavalitsusele on tänaseks Jõhvi koondunud ka enamik regionaalseid keskasutusi. Siit koordineeritakse kogu Kirde-Eesti telefonisidet, politseid, piirivalvet ja koolisüsteemi. Lisaks asub Jõhvis kõiki kaevandusi ning karjääre ühendava suurettevõtte Eesti Põlevkivi keskus. Jõhvi ettevõtlusele annab näo kaubandus. Linna kaubandusettevõtted teenindavad umbes elanikuga piirkonda (Kohtla-Järve, Ahtme ja Sillamäe linnade ning mitmete väiksemate asulate elanikke), kelle ostuvajadustest suurem osa rahuldatakse Jõhvi linnas. Tööstusettevõtetest domineerib toiduainetetööstus (Viru Joogid, Jõhvi Meierei, Järle). Rida ettevõtteid kuulub Eesti Põlevkivile, nendest suurimaks on

74 I. EESTI LINNAD JA VALLAD remondimehhaanikatehas. Linnas on veel mitmeid keskmise suurusega ettevõtteid (näiteks mööblivabrik Fortem, trükikoda Trükis jt) ning palju väikeettevõtteid, mis peamiselt tegelevad kaubanduse, teeninduse ja vahendusega. Jõhvi uhkuseks on 800-kohalise saaliga ja pöördlavaga kultuurikeskus, mis pakub Ida-Virumaal parimaid võimalusi mitmesuguste kontsertide, näituste, presentatsioonide ja messide läbiviimiseks. Ainulaadse kõlaga kontserdisaaliks on keskaegne Mihkli kirik, mis on rajatud tõenäoliselt juba 14. sajandil ning mida peetakse kõige kindluslikumaks maakirikuks kogu Eestis aastal valminud Jõhvi Taevasseminemise kirik oli esimeseks töökohaks noorele vaimulikule Rüdigerile, kellest hiljem sai kogu Venemaa patriarh Aleksius II. Haridusteenust pakuvad eesti ja vene gümnaasium, mitmed huvikoolid, kaks suurt kutsekeskkooli ning mõned erakõrgkoolide filiaalid. Tööpuuduse määr on 8,55% (1. juuli a seisuga). Sõpruslinn Soomes on Loimaa alates aastast. Loimaa linnaga on toimunud kultuuri- ja haridusalane vahetus. Kaks Jõhvi noort on õppinud Loimaa ametikoolis sotsiaaltööd, Jõhvit on külastanud Loimaa tantsugrupp. On toimunud ametnike vahetusi. Loimaa on aidanud Jõhvi linnal lülituda Põhjamaade sõpruslinnade ketti. Tänu sellele on sõlmitud sõpruslepingud veel Rootsi ja Taani vastavate sõpruslinnadega. Siin on kaasa aidanud koostöö Loimaa Põhjala Ühinguga. Tulevikus on plaanis arendada ka koolidevahelisi sõprussidemeid ja noortevahetust. KAARMA VALD Kaarma vald asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, ümbritsedes maismaal Kuressaare linna. Valla pindala on 391 ruutkilomeetrit, maismaapiiri pikkus on 87 kilomeetrit ja merepiiri pikkus 98 kilomeetrit. Valla elanike arv on 4232 (seisuga 1. jaanuar 2001). Vallas on üks alevik Aste (602 el) ja 69 küla, millest suuremad on Kudjape (482 el), Nasva (332 el), Aste (206 el), Pähkla (167 el) ja Eikla (134 el). Väikseim küla on Jootme ühe elanikuga aastal ühinesid Kaarma ja Kuressaare vallad uueks Kaarma vallaks. Kaarma valla tugevused: Asukoht soodne asukoht Kuressaare linna kui maakonnakeskuse ümber, palju merepiiri. Edumeelsus pikaajalised hariduse ja kultuuritraditsioonid. Kõrge haridustase pikaajalised hariduse traditsioonid, linnalähedus võimaldab valida huviringe, haridust. Arenenud ettevõtlus seotud soodsa asukohaga, erinevad majandusharud on siin esindatud. Arenenud turism on mererand, Abruka saar, hotelle, palju majutuskohti. Loodus- ja inimressurss on atraktiivne piirkond elamiseks. Sobiv piirkond elamuehituseks on palju aiandusühistuid, linnalähedus võimaldab paljusid siin elada ja linnas tööl käia. Kaarma vallas on neli kooli: Kaarma Põhikool (157 õpilast), Aste Põhikool (160 õpilast), Randvere Algkool (20 õpilast) ja Nasva Algkool (12 õpilast). Kaarma vallas on kaks tegutsevat kultuurimaja. Raamatukogusid on Kaarma vallas viis: Aste Raamatukogu (u 320 lugejat), Kaarma Raamatukogu (u 230 lugejat), Eikla Raamatukogu (u 150 lugejat), Randvere Raamatukogu (u 130 lugejat), Abruka Raamatukogu (u 20 lugejat). Töötuid on vallas 160 (elanike arv 4232). Ettevõtluse struktuur majandusharude lõikes põhitegevusala järgi: põllumajandus 83 33,5% kaubandus, teenindus, transport 89 35,9% ehitus, tööstus, metsandus 29 11,7% kalandus 35 14,1% muud 12 4,8% kokku % Suuremad tööandjad on Nasva Metall (70), OÜ Sarmet (50), AS Saare Peekon (30), AS Saare Paat jt. Kaarma vallal on kaks sõprusvalda: Väike-Maarja vald Eestis (1992);

75 I. EESTI LINNAD JA VALLAD Kisko vald Soomes (kaasa on haaratud mõnesse projekti ka Kisko valla sõprusvallad Sonkajärvi ja Kiikala. Ühes koos osaletakse Phare jäätmekäitluse ja arengukava projektis. Endisel Kuressaare vallal oli sõprusvald Kirkkonummi (1996), kuid need suhted soikusid üsna alguses. PAIDE LINN Paide asub põhja-lõuna ja ida-lääne suunas Eestimaad ühendavate teede ristumispaigas. Vaid ühe tunni pikkuse autosõidu ja saja kilomeetri kaugusele jäävad Tallinn, Tartu, Pärnu ja Rakvere. Paidet tuntakse kui Eestimaa südant, sellest annavad möödujale märku punased südamed Tallinn -Tartu maantee ääres. Nime on linn saanud paekivist, mida siinmail maapõu rohkesti peidab ja millest kunagi hakkas Saksa Ordu endale Kesk-Eestisse kantsi ehitama aastal valmis Vallimäel paekivist tornkindlus. Et kindlus oli rajatud muistsete eestlaste linnuse kohale ja asus tollaste tähtsamate kaubateede ristis, oli see ülimalt rikas ja tollel ajal üks võimsamaid ordu kindlustusi Eestis. Sellessamas kindluses tapeti aastal Jüriöö ülestõusus osalevate eesti talupoegade poolt valitud ja läbirääkimistele saadetud neli kuningat. Laastavad sõjad on tänase vaataja jaoks kindlustusest säilitanud üsna vähe, kuid keskaegse kindlusehituse põhiplaan on Vallimäel siiski selgelt näha. Jüriöö ülestõusu ja nelja kuninga lugu etendus läinud suvel sealsamas Vallimäel suurejoonelise vabaõhulavastusena Ivo Eensalu käe all (Soomes on ta lavastanud mõni aasta tagasi Kalevala ). Korraldajad plaanivad etendusi ka tulevaks suveks. Linnale nime andnud paekivi meenutatakse ikka ja jälle Paide Paepäevadega, mille käigus eesti tuntud skulptorid on viie aasta jooksul linna ilmestanud rohkem kui viiekümne tööga. Paidest on alguse saanud rahvusvaheline tegevuskunstifestival Aeg Ruum Liikumine. Teist aastat järjest toimus suvel rahvusvaheline shantymuusika festival. Tänane Paide näeb paarikümne aasta taguse maakonnakeskusega võrreldes hoopis teistsugune välja. Palju on just viimaste aastatega ehitatud, viimati valmisid uus euronõuetele vastav veetöötlusjaam ja kaasaegne raamatukogu. Linnas on mitmeid asutusi, mis pakuvad teenust ja tegevust mitte ainult linna, vaid ka kogu maakonna elanikele: haigla, tervisekeskus, keskraamatukogu, lasteabikeskus jne. Mitmete riigiasutuste kõrval, mille osakonnad Paides asuvad, on tähelepanuväärne väikeste eraettevõtete edukas arenemine. Täiend- ja ümberõppevõimalusi pakub elanikele erakapitalile tuginev Kesk-Eesti Arenduskeskus. Viimastel aastatel on Paides tähelepanu pööratud tervisespordi võimalustele ja tervise taastamisele. Linnas on kaasaegne ujula ja haigla taastusravikompleks, kus saab inimene sama kvaliteediga raviprotseduuri kui Pärnu või Haapsalu sanatooriumis. Just viimastel aastatel on Paide linnajuhid otsinud võimalusi muuta Paide avatumaks, et linna külastajaid oleks rohkem ning et tegemist ja toimetamist jaguks siinmail väga erinevate huvidega ja soovidega inimesele. Loomulikult soovitakse linna juurde ettevõtlust, sest selle suurenedes saavad areneda ka haridus- ja sotsiaalvaldkond. Paides toetatakse inimeste häid mõtteid ja ettepanekuid ning tehakse pidevat koostööd ettevõtjatega. Kuid samas püütakse mitte unustada, et kesk tänapäeva kiiret elutempot võlub inimesi ka väikelinnale omane vaikus ja rahulikum elurütm. Paide linn Pindala 1010 ha elanikku (elanikeregistri andmetel 2. jaanuari a seisuga). Kolm gümnaasiumi, kutsekool ja kaks koolieelset lasteasutust. Kultuurikeskus, koolinoortele muusikakool ja huvikool. 21 tegutsevat spordiklubi, laulukool ja mitmed huviringid. Peamised ettevõtlusvaldkonnad on kaubandus, teenindus ja ehitus. Suuremad tööandjad on AS Järvamaa Haigla, Järva Tarbijate Ühistu ja AS Paide Mek. 17% linna tulubaasist moodustab riigiasutuste töötajate tulumaks. Töötuid on 7,6% tööealisest elanikkonnast (1. augusti a seisuga). Sõpruslinn on alates aastast Hamina. Tänaseni toimivad suhted kultuurikollektiivide ja spordiklubide vahel, samuti perede vahel. Kahe linna ühistegevuse ja sõprussuhete arendamist arutatakse Paide linna 710. aastapäeval toimuval sõpruslinnade ümarlauanõupidamisel 29. septembril.

76 I. EESTI LINNAD JA VALLAD Elanike arv 2962 ( ), 3100 ( ). Omavalitsuse üldiseloomustus PAIKUSE VALD Pindala on 177 km 2. Paikuse vald asub Pärnu ja Sindi linna vahel ning saab alguse Pärnu ja Reiu jõe ristumiskohast. Valla idaservas paikneb Soomaa Rahvuspark oma puutumatu loodusega ning põhjakülge ümbritseb Kõrsa raba. Lääne suunas kulgeb Pärnu linn ning lõuna suunas Reiu jõgi. Paikuse valla vapp ja lipp võeti esmakordselt kasutusele ning õnnistati sisse 1995.a. Vapi parempoolne ülemine lõik sümboliseerib Pärnu jõge ja vasak Reiu jõge. Graafiliselt moodustab jõgede ristumiskoht meie vallale sümboolse kodukatuse. Paikkonna iidsust ja ajaloolist arengut ja keskkonda iseloomustab vapi keskel asetsev kuusk/mänd. 75% valla pindalast on tänagi kaetud metsaga. Peamised ettevõtlusvaldkonnad Soodne geograafiline asukoht ja hea ühendusteede võrk on olnud aluseks ettevõtluse kiirele tekkele. Paikuse alevikus ja viies külas (Seljametsa, Silla, Tammuru, Vaskrääma ja Põlendmaa) tegeldakse peamiselt puidu, turba ja metalli töötlemisega. Põllumajandusega tegeldakse eelkõige taludes. Jõudsalt arenevad aleviku tootmiskeskus, Tammuru ja Silla tehnokülad. Suuremad tööandjad on AS Paikuse Saeveski, Politseikool, OÜ Pinea, OÜ Hüdromel, AS Torfex ja OÜ Kavari Suurtalu. Tööpuuduse määr on 0,6%. Sõprusvald Soomes on alates aastast Mietoiste ja Mynämäki vald. Ühistegevus, selle tulemused ja tulevikualad Taluliitude koostöö, kultuurivahetused, sotsiaalala koostöö, jätkuvad turismialased projektid. PALAMUSE VALD Elanike arv on 2590 ( ). Palamuse valla asukoht on 40 km kaugusel Tartust ja 40 km kaugusel Peipsi järvest otse looduskauni Vooremaa südames, mis annab talle soodsa asendi nii Tallinnast kui Ida-Virust Lõuna-Eestisse suunduvate turismimarsruutide suhtes aastast pärinevad esimesed teated Palamuse kihelkonnast, kui paavst Gregorius IX kirjas on mainitud sealset vaimulikku plebaan Theodoricust. Palamuse (vanades dokumentides Palmisse, Palmis, Polms, Paldessen, Pallamahl) on üks esimesi kihelkondi. Rootsi aja lõpul oli Palamuse jõukas kihelkond 220 taluga aastal alustas tööd köstrikool. Praeguse Palamuse valla territoorium hõlmab valdavalt kunagise Palamuse kihelkonna maa-ala, mille suuruseks on hektarit, sh põllumaad 8581 ja metsamaad 7983 hektarit. Maa, metsa ja vee kõrval on Palamuse vallal veel kohaliku tähtsusega liiva- ja kruusavarud. Suurem osa Palamuse vallast kuulub Vooremaa liigestunud viirgmaastikku, rohkete järvede, mõhnastikeoosistike piirkondadega alale. Vooremaa maastikule on iseloomulikud loode-kagusuunalised seljakud ning künnised-voored. Palamuse valla tähtsamaks loodusrikkuseks on maa. See on kõige unikaalsema kasutusega ressurss. Vooremaa unikaalse looduse ja kordumatu maastiku kaitseks moodustati 4. veebruaril aastal Vooremaa Maastikukaitseala, mis hõlmab Palamuse valla ida- ja kaguosa. Palamuse valla koolikohad rahuldavad praeguse nõudluse koolikohtade järele. Tänane koolivõrk katab valla vajadused üldhariduse osas. Palamuse vald on rikas turistidele huvipakkuvate vaatamisväärsuste poolest. Eestlase jaoks on Oskar Luts kirjutanud tuntuks Paunvere, välismaalastele aga pakub enim huvi Vooremaa maastik. Palamuse vald moodustati 12. detsembril aastal. Peamine ettevõtlusvaldkond on põllumajanduslik tootmine.

77 I. EESTI LINNAD JA VALLAD Suuremad tööandjad on AS Evemar, Luua Metsanduskool, OÜ Puidukaubandus, OÜ Carmex Invest ja Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium. Tööpuuduse määr on u 23%. Sõpruslinnaks on Soomes Ikaalinen aastal kirjutati alla sõprusleping. Ühistegevuse eesmärgiks on sõprussuhete arendamine ja kogemuste vahetamine ühiskondliku elu, kultuuri ja vaba aja veetmise, koolituse, reisimise, tehnika, majandus- ning muude tegevusalade valdkonnas. Koostöö tulemusena on abisaadetisena saabunud Ikaaliste linnast kooliõpilaste transpordiks autobuss ja tuletõrjeauto Palamuse Päästekomandosse. Iga aasta juulikuu alguses toimuvatel SATA HÄME SOI üritustel osalevad Palamuse valla taidluskollektiivid. Head kontaktid on nii talunike, ettevõtjate, õpilaste ja koguduste liikmete vahel. PALDISKI LINN Elanike arv 4200 ( ). Tsaar Peeter I asutas Paldiski linna aastal kui merekindluse. Linna õigused sai aastal 1762, sel ajal oli linna nimi Baltiiski Port aastal sai linn Paldiski nime aastal loovutati Baaside lepingu alusel Nõukogude Liidule mereväebaasiks, kohalikud elanikud deporteeriti. Paldiski linnas ja Pakri poolsaarel tegutses kokku 9 erinevat NLi sõjaväeosa, sealhulgas tuumalõhkepeadega ballistilised raketid ja allveelaevad. Tippaegadel viibis siin Nõukogude Liidu sõdurit ja ohvitseri aastast oli Paldiskis seal avatud NLi tuumaallveelaevnike õppekeskuse tõttu täielikult suletud salajane linn, mis oli ümbritsetud okastraataiaga. Viimane Venemaa sõjalaev lahkus 30. augustil 1994, linnas asunud õppeotstarbeline tuumareaktor loovutati pidulikult Eestile 26. septembril aastal. Alates 15. maist 1994 kuni 20.oktoobrini 1996 oli tegemist Keila linna Paldiski linnaosaga, alates 20. oktoobrist 1996 on Paldiski iseseisev omavalitsusüksus. Pindala koos Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte ning akvatooriumiga kokku on 102 km². Pakri poolsaare tipus asub kaunis pankrannik, kõrgus kuni 25 meetrit, poolsaarel ja Pakri saartel on Pakri Maastikukaitseala. Linna elanikest on u 1000 eestlased, 1300 Eesti kodanikud. Lisaks eestlastele elavad linnas 31 eri rahvuse esindajad, enim venelasi. Paldiski elanikest 25% on pensioniealised, 25% lapsed ja noorukid ning ülejäänu tööealised. Olulisemateks ettevõteteks on Paldiski Lõunasadam (praamiliinid Rootsi Kapellskäri sadamasse, kaubakäive aastal 1,5 miljonit tonni, põhiliseks vanametalli ja puidu transiit, turba, kruusa ning lubjakivi eksport) ja Paldiski Põhjasadam ning nendega seotud majandusettevõtted. Linna olulisimad arengusuunad on transport ja logistika ning nendega seotud, lisaväärtust andev tööstus. Suuremad tööandjad on TKE Grupp (puidutööstus: palkmajadetailide tootmine töötajat), PLD Marat Õmblusvabrik (aluspesu tootmine töötajat), Eesti Metallieksport, Eesti Rahuvalvejõudude Õppekeskus. Linnas asub 2 gümnaasiumi: eestikeelne (taasasutatud aastal, 250 õpilast) ja venekeelne (400 õpilast) ja 2 lasteaeda, kummaski 80 last. Töötuse määr on 7,6%. Sõprusvald Soomes on Kirkkonummi alates aastast. Ühistegevus toimub hariduse, sotsiaaltöö, kultuuri-, kirikuelu ja spordivaldkondades. Samuti osaletakse ettevõtluse arendamise ja väikesadamate alastes ühisprojektides. Suurim kordaminek on seni Paldiski Püha Nikolai luteriusu kiriku taastamine Kirkkonummi sõpruskoguduse abil ja liikmete otsese töö tulemusena. Pärnu linna rahvaarv on järgmine ( ): mehed naised kokku PÄRNU LINN

78 I. EESTI LINNAD JA VALLAD Pärnu on Edela-Eestis Pärnu lahe kaldal asuv 30 km² suuruse pindalaga kuurortlinn ja majanduskeskus, mis on rajatud Pärnu jõe kallastele. Linna läbib rahvusvaheline trass Via Baltica ja raudtee, jõesuudmes asub sadam. Pärnus elab elanikku, neist 75% on eestlased, 19% venelased ja 6% teiste rahvuste esindajad. Pärnu 30 km² pindalast moodustavad 6,5 km² (22%) pargid ja 2,1 km² (7%) veekogud. Pärnu on saanud tuntuks kui suvitus- ja kuurortlinn. Juba mitu suve on kandnud Pärnu Eesti Suvepealinna nime aastal omistati Pärnu Jahisadamale ja a Pärnu rannale rahvusvahelistele nõuetele vastavust tunnistav Sinilipp. Pärnu võõrustab suvel keskmiselt külalist. Pärnu Linnavolikogus on 33 liiget, volikogu esimees on Väino Linde. Pärnu Linnavalitsus koosneb kuuest struktuuriüksust: linnakantselei, planeerimisosakond, majandusosakond, rahandusosakond, kultuuri- ja haridusosakond ja sotsiaalosakond. Linnavalitsuse struktuuris on 142 ametikohta, Pärnu linnapea on Einar Kelder. Peamised ettevõtlusvaldkonnad on puidu- ja mööblitootmine, toiduainetetööstus, riidekiu- ja riietusesemete tootmine, metalltoodete tootmine, hulgi- ja jaekaubandus, tervishoid, sh sanatooriumide tegevus. Suuremad tööandjad on Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond, Viisnurk AS, Maseko AS, Pärnu Kalatööstus, Pärnu Haigla, Pärnu Linavabrik OÜ, Pärnu ATP AS, Pärnu Postkontor, Pärnu Politseiprefektuur, Pärnu Piirivalvepiirkond, Eesti Telefon AS, Edela Telefonivõrk, Sanatoorium Tervis AS, Pärnu Marat AS. Töötute osatähtsus tööjõus on 10,9%. Sõpruslinn Soomes alates aastast on Vaasa. Pärnu-Vaasa sõprusühingute vaheline koostöö, ametlike delegatsioonide vahetamine ja erinevate elualade inimeste kohtumised andsid tõuke perede sõprussuhete tekkimiseks, mis jätkuvad tänaseni. Pärnakatele majanduslikult rasketel aegadel liikus humanitaarabi Vaasast Pärnusse, tänutäheks sõitsid Pärnu kultuurikollektiivid vaasalastele oma kultuurikülakosti viima. Läbi aegade on korraldatud ühiseid festivale ja kontserte, osaletud ühistel seminaridel ja konverentsidel, korraldatud teineteise juures kultuuripäevi ja vahetatud näitusi. Tihedat koostööd teevad koolid, kirikud, meditsiiniasutused, ettevõtjad. Läbi aegade on sõprussidemete sõlmimise aastapäevi ühiselt tähistatud. Kuna aastal on saabumas Pärnu-Vaasa sõprussuhete 50. aastapäev, siis tegutsevad mõlemas linnas komisjonid, kes panevad kokku materjali, mille baasil antakse nimetatud juubeliks välja ühistrükis 50 aastat Pärnu ja Vaasa sõprussuhteid. Mõlemad linnad peavad oluliseks pikaajaliste suhete hoidmist ja arendamist ning sellest lähtuvalt linnavalitsuste igakülgset toetust ühendustele ja organisatsioonidele, kes sõprussuhteid edasi viivad, pöörates erilist tähelepanu kontaktidele soome ja eesti noorte vahel. SAKU VALD Elanike arv on Saku vald paikneb Harju maakonna keskosas, valla pindala on 170 km 2. Saku vallale anti omavalitsuse staatus aasta 16. jaanuaril. Kolm neljandikku valla elanikest elab kolmes suuremas asulas (Sakus - 65,2%, Kiisal - 6,8% ja Kurtnas - 4,7% ). Soodne asend Tallinna linna suhtes on soodustanud aktiivset töömigratsiooni Tallinna suunas. Töötute osatähtsus on 8% elanike arvust. Saku vallas tegutsevad suuremad ettevõtted: Ettevõtte nimetus Tegevusala Töötajate arv AS Saku Õlletehas õlle ja karastusjookide tootmine ja müük 265 AS Balteco san.tehniliste seadmete tootmine 135 AS Saku Maja soojusenergia tootmine, võrguteenindus 53 AS Palktare puitmajade valmistamine 15 OÜ Mountain Loghome puitmajade valmistamine 10 OÜ Rocco toidu ja tööstuskaupade jaemüük, toitlustamine 40 AS Samat transpordivahendite remont ja reisijate vedu 30 OÜ Kurtna Linnukasvatus linnukasvatus 21 OÜ Saku Läte toidukaupade tootmine 20 OÜ Soha jaekaubandus, digitaaltrükk 10 Alates aastast annab Saku vallas keskharidust Saku Gümnaasium (u 900 õpilast). Lisaks tegutsevad lasteaed-algkoolid Kurtnas (u 70 õpilast, 30 lasteaialast) ja Kajamaal (u 30 õpilast, 15 lasteaialast). Vallas on kaks lasteaeda: Päikesekild (u 200 last) ja Terake (u 100 last). Alates aastast tegutseb Sakus muusikakool.

79 I. EESTI LINNAD JA VALLAD Saku vallas tegutsevad teadusasutused: teaduskeskus EVIKA (26 töötajat), Taimse Materjali Kontrolli Keskus (35 töötajat), Eesti Agraarökonoomika Instituut (38 töötajat), Taimetoodangu Inspektsioon (160 töötajat) ja Eesti Põllumajanduse Mehhaniseerimise Instituut (18 töötajat). Saku vallas tegutseb Huvikeskus, kus tegutsevad erinevad muusika-, tantsu- ja huvialaringid. Rahvamaja asub Kiisa alevikus. Ka raamatukogusid on vallas kaks: Saku vallaraamatukogu ja Kiisa raamatukogu. Saku vallas tegutseb 10 spordiklubi. Välitingimustes sportimiseks saab kasutada asfaltkattega koolistaadioni, spetsiaalse rajakattega Saku staadioni, kooli jalgpalli- ja korvpalliväljakuid ning tenniseväljakut. Tehnikaspordi harrastajaile on kaks motokrossi treeningrada. Sisetreeningu võimalused piirduvad Saku Gümnaasiumi võimlaga (mõõtmed 18x36x7 m). Statsionaarset haiglaravi ja eriarstiabi Saku vallas ei osutata. Suurim tervishoiuasutus vallas on Saku Perearstikeskus. Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistuses töötab sotsiaalhoolekandeteenistuse juht, sotsiaaltöötaja ja lastekaitseametnik ning viis tööettevõtulepinguga sotsiaaltöötajat. Valla turvalisuse tagamiseks on sõlmitud leping ASga ESS ja valda teenindavad kaks konstaablit. Toimuvad ka abipolitseinike patrullreidid ja Kurtna külas toimib regulaarne naabrusvalve. Vallas on oma päästeüksus koos tuletõrjeautoga, teine lähim päästeüksus asub Keilas. Saku valla sõprusvallad Soomes on Ylöjärve ja Liperi vallad, kellega on koostööd tehtud aastast, kui vallale anti omavalitsuse staatus. Liperi vallaga on korraldatud vastastikku käsitöönäitusi ja kursusi, külastatud iga-aastast leivamessi Liperis, korraldatud meeskvarteti kontsert Liperi kirikus, tutvutud hariduseluga Saku valla koolides. Alustatud on Comenius projektiga (rahvusvaheline õpilastevaheline koostöö). Edaspidi on plaanis viia suhted laiemale tasandile ettevõtjate vahel. Ylöjärve vallaga on vastastikku tutvutud noorsootööga ja osaletud noorsoolaagris Ylöjärvel, samuti korraldatud noorsootöö õppepraktika Ylöjärve vallas. Vastastikku on tutvutud lasteaedadega ja koolide õppetööga. Sakus toimus Ylöjärve käsitöökeskuse lühikursus. Seoses vanurite aastaga osales Saku pensionäride laulu- ja tantsurühm Ylöjärvel ja käesoleval aastal toimub pensionäride ühenduse kokkusaamine Saku vallas. Valdade tenniseklubid korraldavad iga-aastaseid võistlusi, Sakus toimus ka jalgpalliklubide kohtumine. Tutvutud on ka haldusega tegelevate ettevõtete tehnilise osakonna tööga. Plaanis on tihendada koostööd noorsootöö, sotsiaaltöö ja spordiklubide tegevuse korraldamisel. SUURE-JAANI LINN Suure-Jaani linn on väike aga tugevate kultuurilooliste juurtega ajalooline keskus Viljandimaal. Siinkandis on muistse vabadusvõitlusega seotud kohti ja nende tänapäevaseid jäädvustusi. Olulist rolli mängib ses osas muistse vanema Lembituga seonduv. Aastatuhande algul elas Suure-Jaanis 1340 inimest. Linna administratiivpiir kulgeb kohati piki tänavaid, mis tähendab, et oleme tugevalt seotud meid ümbritseva Suure-Jaani vallaga. Aasta algul algatasime vabatahtliku ühinemise Suure-Jaani valla ning Olustvere vallaga, mille loodame ellu viia järgmise aasta oktoobris toimuvate valimiste ajal. Uues omavalitsusüksuses hakkab elama veidi üle 5000 inimese. Suure-Jaani linn on ümbruskonna haridus- ja kultuurielu keskuseks, jätkates niiviisi sajandivanuseid traditsioone. Siin asub piirkonda teenindav gümnaasium, kirik ja kalmistu, tegutsevad mitmed taidlusringid. Suure-Jaani on laiemalt tuntust võitnud suviste üritustega, mis tekitavad huvi ka väljaspool otsest mõjupiirkonda. Olgu nendeks heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestival, aastakümneid kestev järvepidu või spordivõistlused vanadel olümpiaaladel. Linna haldusterritooriumil tegutsevad peamiselt teenindusvaldkonna ettevõtted, lähinaabruses on arenemas aga puidu töötlemine. Suurimateks tööandjateks on linnavalitsus (sh gümnaasium) ja AS Eesti Höövelliist. Tööpuudus on 12% ringis. Soomes on sõprussidemed Ulvila linnaga aastast Koostöö on toimunud põhiliselt kultuurielu valdkonnas, kuid kontaktid toimivad edukalt ka omavalitsuste tasandil. Ulvila linnaelanike abiga sisustati Suure-Jaani lasteaia köök. Äsja käis Ulvilas esinemas Suure-Jaani BigBand. Loodame saada kasulikke nõuandeid oma tulevase ühinemise ettevalmistamiseks. TALLINNA LINN Tallinn on elanikuga suurim omavalitsusüksus Eestis.

80 I. EESTI LINNAD JA VALLAD Tallinna omavalitsusorganiteks on linnavolikogu ning linnavalitsus. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada sotsiaalhoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning teede ja tänavate korrashoidu. Samuti on linna ülesandeks koolieelsete lasteasutuste, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Linnavalitsus on linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan, mille koosseisu kuuluvad linnapea ja abilinnapead. Tallinna linn koosneb 8 linnaosast: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita ja Põhja- Tallinn, mille juhtorganiteks on linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsus. Tallinna linna aasta eelarve kogumaht on krooni. Peamisteks ettevõtlusvaldkondadeks on masina- ja aparaadiehitus, puidutööstus (mööbli tootmine) ning toiduainete- ja tekstiilitööstus. Atraktiivseteks sektoriteks võib lugeda ka transporti ja logistikat ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööstust. Suurematest ja tuntumatest investoritest võiks nimetada järgmisi: Zurich Financial Services, United Parcel Service, Inc, Bristol-Myers Squibb Co, ABB Group, Texaco Inc. Viimase aja suurimateks tööandjateks Tallinnas on Eesti Mobiiltelefon, Elcoteq Tallinn AS, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS ja ESS Tallinn AS. Tööpuuduse määr aasta I kvartali seisuga oli 11,9% (2000. aasta keskmine 12,1%). Kotka ja Tallinna vahelised sõprussuhted on sõlmitud aastal, seega üle 45 aasta tagasi. Siis, nõukogude ajal, oli Kotka ainuke aken Euroopasse ja seda kasutati vilkalt. Idee hakata korraldama Kotka ja Tallinna päevi tekkis aastal kui tähistati Kotka linna asutamise 90ndat aastapäeva. Esimesed Kotka päevad Tallinnas peeti aastal eesmärgiga anda sugulasrahvaste esindajatele võimalus kohtuda ja omavahel suhelda eelkõige kultuuri- ja spordivallas. Tulemuslikum on olnud töötajate koolitus Kotka Linnavalitsuses. Inimesed said võimaluse tutvuda teistes tingimustes töötamisega. Tallinn on avatud kõigis suundades ning tallinlane on aldis kõigele uuele ja arenevale. XXI sajandi Tallinnat ja tallinlasi iseloomustab soov leida uusi väljakutseid ja arenguvõimalusi. TARTU LINN Elanike arv on ( ). Tartut mainitakse esmakordselt kirjalikes allikastes aastal. Tartu ajaloo olulisemad sündmused on Tartu astumine Hansa Liidu liikmeks 13. sajandil, ülikooli Academia Gustaviana avamine 1632 ja ülikooli taasavamine 1802, Eesti Postimehe väljaandmine 1864, Eesti esimese üldlaulupeo korraldamine 1869 ja Vanemuise teatri asutamine Tartu oma üle elanikuga on suuruselt teine linn Eestis. Tartu asub riigi lõunaosas ja on ühtlasi Lõuna- Eesti keskuseks. Ajalooline linnakeskus asub linna vanima tuumala Toomemäe ja Emajõe vahel, mis jaotab linna 38,8-ruutkilomeetrise territooriumi kaheks. Tartu linna juhib 49-liikmeline linnavolikogu. Hetkel koosneb volikogu Isamaaliidu, Reformierakonna, Keskerakonna, Tartu ja Mõõdukate esindajatest. Isamaaliit ja Reformierakond moodustavad linnavalitsuse, kuhu kuuluvad reformierakondlasest linnapea Andrus Ansip ja 5 abilinnapead. Peamised ettevõtlusvaldkonnad on jae- ja hulgikaubandus, tööstus, transport, laomajandus ja side. Suuremad tööandjad on Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Tarmeko ja AS Tarkon. Sõpruslinn Soomes on Tampere alates aastast aastal sõlmisid Tampere ja Tartu sõpruslinnade lepingu, milles muuhulgas otsustasid koostada igal aastal koostööprotokolli. Sõpruslepingus tõdetakse, et mõlemad linnad on huvitatud kohalike omavalitsuste, ülikoolide, koolide ja muude juriidiliste ja/ning füüsiliste isikute vaheliste kontaktide arendamisest. Käesolevaks ajaks on kahe linna vahelised sõprussuhted jõudnud pea igasse eluvaldkonda. Eriti tihe on spordi- ja kultuuriinimeste omavaheline suhtlus. Näiteks toimuvad iga-aastased spordivõistlused võrk- ja korvpallis ning sõudmises aastast tegutseb Tamperes Tartu-Tampere selts. Tartus avati aasta septembrikuus Tampere maja, kus on aja jooksul toimunud suur hulk Soome kultuuri tutvustavaid üritusi. Maja haldamist korraldab kahe linna poolt loodud sihtasutus Tampere Maja. Tampere linna parkide osakond ja vastavad üksused Tartu Linnavalitsuses rajasid ühisprojektina Tampere linnas Tartu pargi, mis avati aastal Tampere linna 220. aastapäevale pühendatud ürituste raames.

81 I. EESTI LINNAD JA VALLAD Elanike arv Viljandi linnas on ( ). VILJANDI LINN Viljandi linn asub Lõuna-Eestis Sakala kõrgustikul looduslikult kaunis kohas järve kaldal. Administratiivselt on Viljandi linn samanimelise maakonna keskus. Kaugus vabariigi pealinnast on 146 kilomeetrit, lähim sadam asub 98 kilomeetri kaugusel Pärnus. Viljandi pindala on 14,6 ruutkilomeetrit. Peamisteks ettevõtlusvaldkondadeks on teenindus- ja kaubandustegevus, sellele järgnevad töötlev tööstus ja ehitustegevus. Olulisemad tootmisharud on puidu töötlemine, toiduainete tootmine ja tekstiilitööstus. Puidu- ja tekstiilitööstus toodavad kohalikule turule üsna tagasihoidliku osa toodangust, põhiosa toodangust läheb Eesti turule ja ekspordiks. Toiduainetetööstus toodab nii kohalikule turule kui ka siseturule. Suuremad tööandjad on AS Viljandi Aken ja Uks, AS Toom Tekstiil, TÜ Viljandi Tarbijate Ühistu, AS Mivar-Viva, AS Mulgi Meier, AS Viljandi ATP, AS Vilma, AS Galvi-Linda, AS Viljandi Metsakombinaat ja AS Viljandi Metallitööstus. Tööpuuduse määr on 5,1%. Sõpruslinn Soomes on Porvoo alates1961. aastast. Käesoleva aasta oktoobril möödub 40 aastat Porvoo ja Viljandi sõprussuhete algusest, toimuvad pidustused Porvoos, kes ka kogu ürituse seekord korraldab ja kirjutatakse alla koostöö jätkulepingule. Koostööleping sõlmiti aastal. Lepingut uuendati aastal. Koostöövaldkondadeks on peamiselt sotsiaalvaldkond, kultuur, haridus, sport. Igal kevadel toimub kahe linna vahel võistlus Spordi terviseks, ametkondade vahel toimuvad ekspertide vahetused vastavalt vajadusele jne. VÄIKE-MAARJA VALD Elanike arv on 4835 ( ). Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Avanduse, Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu valdadega. Vald asub riiklikul veekaitsealal ning jääb geoloogiliselt Pandivere kõrgustiku võlvi keskele. Vald moodustus endise Väike-Maarja külanõukogu alale aasta detsembris. Valla suurus on 280,1 km 2 ning selles on kaks alevikku (Väike-Maarja ja Kiltsi) ja 23 küla. Väike-Maarja valla tähtsamad majandusharud on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus, tööstus (ümbertöötlev ja puidutööstus). Kõikidest äriregistrisse kantud äriettevõtetest, sh füüsilisest isikust ettevõtjatest, tegeleb nende põhitegevusaladega 90%. Vallas puuduvad üle 100 töötajaga suurettevõtted. Suurimad tööandjad on Väike-Maarja vald (koos kõigi allasutustega), AS Antaares, AS Aico Agro, AS Pandivere Ehitus, AS Vao Agro, Väike-Maarja Tarbijate Ühistu ja OÜ Müüriku Farmer. Tööpuuduse ametlik määr on 4-5%, arvestuslik 10-12%. Sõprusvallad Soomes on Hausjärvi aastast, Sonkajärvi aastast. Kõigi möödunud aastate jooksul on sidemed Soome sõprusvaldadega olnud väga tihedad. Koostöö on toimunud eelkõige halduskorralduse, hariduse, kultuuri ja ettevõtluse valdkonnas. Kõige suurem ühistegevus toimus PHARE CBC väikeprojekti raames Väike-Maarja valla arengustrateegia ja arengukava väljatöötamiseks. See kestis terve aasta ning selles osalesid sõprusvaldade tippjuhid ja mitmed juhtivad spetsialistid lektorite, konsultantide ja juhtivate ekspertidena, kellest enamus külastasid Väike-Maarja valda vähemalt kolmel korral. Projekti raames külastasid mõlemaid sõprusvaldu Väike-Maarja valla töögruppide liikmed ning tutvusid põhjalikult erinevate eluvaldkondade töökorralduse ja arengukavadega. Tulevikukavad hõlmavad kontakte praktiliselt kõigil elualadel, üha rohkem toimub suhtlemine juba perekondlikul tasandil. VÄNDRA ALEV a seisuga oli elanike arv Vändra alev asub Pärnu maakonna kirdeosas 3,4 km 2 suurusel territooriumil. Asend on väga soodne Lähimad linnad Türi, Paide, Pärnu, Viljandi ja Rapla asuvad km kaugusel. Alev on kiirestiarenev tööstusasula. Aasta algul oli äriregistris registreeritud 95 äriühingut või füüsilisest isikust ettevõtjat aastal laiendavad tunduvalt oma tegevust MS Balti Trafo OÜ (trafode mähkimine), AS Valley Tal

82 SOOME LINNAD JA VALLAD (naturaalvillast vaipade tootmine vastavalt tellija soovile), Eestimaa Piimatootjate Ühistu Vändra Meierei. Viimases tehakse ka Eesti juustu. AS Wendre alustas oma filiaali ehitamist Võhmasse. Vändra alevis on Pärnu maakonna suurim gümnaasium (750 õpilast), muusikakool (üle 100 õpilase), 2 lasteaeda, raamatukogu, kultuurimaja, vanurite hoolekandekeskus, sotsiaalmaja. Vändras asub ka maakonna parim staadion, kus korraldatakse üle-eestilisi ja maakonnatasemel spordivõistlusi. Staadioni kõrval Vändra jõe kaldal asub põlispuudega mõisapark. Vändra alevi aasta eelarve kogumaht on 23,9 miljonit krooni. Käesoleva aasta suuremad investeeringud on Vändra Gümnaasiumi katlamaja (2,8 miljonit krooni) ja veetöötlusjaama ehitus (4,0 miljonit krooni). Peamised ettevõtlusvaldkonnad on: kergetööstus kaubandus ehitus transporditeenuste osutamine Suuremad tööandjad on: Vändra Alevivalitsus AS Wendre MS Balti Trafo OÜ OÜ Vändra MP Eestimaa Piimatootjate Ühistu Vändra Meierei Tööpuudust ei ole. On oskustööliste puudus. Töötuid on 1,4%. Sõprusvald Soomes on EVIJÄRVI 1990.aastast. Ühistegevus toimub põhiliselt hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkondades. Sõprusvald sisustas Vändra Gümnaasiumis arvutiklassi. See oli Pärnu maakonna esimene arvutiklass. Algaastail organiseeris Evijärvi vald humanitaarabi alevi paljulapselistele peredele ja üksinda elavatele vanuritele. Täiendõppel Evijärvil käisid alevi hoolekandekeskuse töötajad. Toimuvad õpilaste vahetused. SOOME LINNAD JA VALLAD ANJALANKOSKI LINN Elanike arv on Tööpuuduse määr on 11,3% (juuni 2001). Ettevõtlusalad: tööstus 39% teenindus 29% kaubandus 11% põllu- ja metsamajandus 9% ehitus 5% transport 5% muu 2% Sõprusvald Eestis on Sindi aastast Sõprustegevus põhineb linnadevahelisel lepingul, mille põhjal lepitakse igal aastal kokku koostöö rõhuasetused ja suunad. Linnade usaldusisikute ja ametnikkonna juhid külastavad traditsiooniliselt igal aastal Sindit ning Sindi juhtkond Anjalankoskit. Mõlemas linnas on esinenud sõpruslinna koorid ja orkestrid. Käimas on koolidevaheline koostööprojekt, mille raames lisaks kirjavahetuse pidamisele ja muule materjalivahetusele külastavad nii õpilased kui õpetajad sõpruslinna. Koostöö eesmärgiks on esitleda oma linna tegevust ja parimaid saavutusi, millest sõpruslinn võib saada kasu.

83 SOOME LINNAD JA VALLAD Koostööd viiakse üha rohkem eraisikute, koolide, organisatsioonide/seltside ja ettevõtete tasandile. Aastal 2002 korraldatakse nelja sõpruslinna hõlmav ühine Euroopa-teemaline seminar Anjalankoskis. Elanike arv on Ettevõtlusalad: toorainetööstus 8% töötlemine 46% teenindus 46% Vallas on töökohti võrreldes elanike arvuga 106%. Tööpuuduse määr on 8%. Sõprusvald alates aastast on Harku vald. EURA VALD Eura on Etelä-Satakunta piirkonna (u elanikku) kaubandus-, teenindus- ja tööstuskeskus. Vald asub Rauma lähedal. Vald on tuntud oma eelajaloo järgi, ennekõike viikingite perioodi ja oma tööstuslike traditsioonide järgi. Euras on olnud tööstust katkematult rohkem kui 310 aastat (alates rauavabrikust 1689). Turisti seisukohast on huvitavamaiks eelajaloolised objektid (näitus, eelajalooline küla jne), Kauttua rauavabrikupark (tööstuslik ajalugu) ja maailmakuulsa arhitekti Alvar Aalto tööd. Eura vald loodi Vallas on kõik vajalikud hariduse ja vaba aja veetmise tingimused, sotsiaalhooldus- ja tervishoiuasutused. Valla teenindussektoris töötab 440 inimest. Suurimad tööandjad erasektoris on Broilertalo Oy, Åkerlund & Rausing Oy, Loipart Oy, Ahlström Kauttua Oy, Å & R Carton Oy ja Pintos Oy. Valla tulevikuväljavaated on suhteliselt positiivsed. Tööhõiveolukord on olnud võrreldes kogu Soomega juba kaua aega suhteliselt hea ja töökohti piisavalt. Euras tegutsevad ettevõtted on teinud investeeringuid ja nende väljavaated on positiivsed. Kaubandus- ja teenindusalal on samuti positiivsed tulevikuväljavaated. Muret tekitab ennekõike riigi tegevus valdade riikliku abi ja riikliku teeninduse alal. Valla majandus sõltub suuresti riiklikest otsustest. Eura on osa Rauma majanduspiirkonnast (Satakunta). Rauma piirkonnal on suhteliselt tugev majanduslik positsioon. Piirkonna valdade vahelist koostööd tugevdatakse ja teenindussektori teenuseid hakatakse lähiaastatel pakkuma ühiselt. Eural on tulevikuski tugev positsioon Rauma piirkonnas. EVIJÄRVI VALD Elanike arv on 3067 ( ). Ettevõtlusalad: toorainetööstus 31,7% töötlemine 20,4% teenindus 45,5% muu 2,4% Sõprusvald Eestis on Vändra vald alates aastast. Sõprustegevus on algusest saadik olnud tihe. Koostöö sai alguse koolidevahelisest koostööst, hiljem laienes valdade tasandile. Algul külastasid üksteist valdade ametlikud delegatsioonid ja kultuuriesindajad. Koolid on igal aastal teinud külaskäike inimese suuruste rühmadena. Sotsiaalameti esindajad on külastanud teineteist tutvumaks sotsiaal- ja tervishoiutööga Vändras ning Evijärvis. Evijärvi ettevõtjate grupp külastas Vändrat ja tutvus ettevõtjatevahelise koostöö võimalustega. Ka Vändra ettevõtjad on teinud tutvumisreisi Evijärvisse.

84 SOOME LINNAD JA VALLAD HAAPAJÄRVI LINN Haapajärvi on 8300 elanikuga linn, mis asub Oulu lääni lõunaosas. Vallas on 400 ettevõtet ja 300 talu. Linna elanikkonnast 56% saab sissetuleku teenindussektorist, 27% töötlevast tööstusest ja 15% toorainetetööstusest. Tööpuuduse määr hetkel 15,4%. Suurimad tööandjad on Haapajärvi linn, Asevarikko ja Tiivi Oy. Haapajärvi sõprusvald Eestis on alates aastast Värska vald. Tegevus sõprusvaldade vahel on olnud mitmekesine. Värska noored on olnud suviti Haapajärvi noortelaagris ja Haapajärvi noored Värskas. Õpetajad ja õpilased on külastanud vastastikku sõpruskoole. Valdade juhtkond, ametnikud ja kultuurirahvas on käinud tutvumas sõprusvalla tegevusega. Värska ettevõtjad on käinud tutvumas Haapajärvi ettevõtlusega ja Haapajärvist tehti aasta suvel turismireis Värska valda. Jaanuaris 2001 sõlmitud koostöölepingus lepiti kokku, et jätkatakse koolidevahelist, kultuuri- ja vaba aja alast koostööd ning külaskäike. Lepiti ka kokku, et sõprusele tuginevat koostööd tugevdatakse, arendades turismi kahe riigi vahel ning käivitades keeleõpetust, mis aitaks valdade elanike vaheliste kontaktide ja uute suhete loomisele kaasa. Haapajärvi lubas ka aidata kaasa Värska mineraalvee ja põllumajandusettevõtjate toodangu turustus- ja müügikanalite ning uute kontaktide leidmisele. HALIKKO VALD Elanike arv on 8999 ( ). Ettevõtlusalad (1997): põllu- ja metsamajandus 9,2% tööstus, energia-, gaasi- ja veekäitlus 36,3% kaubandus, toitlustus, majutus 10,1% transport, logistika, kommunikatsioon 5,3% pangandust, kindlustust, kinnisvaraäri teenindav tegevus 6,0% sotsiaalsektor ja inimeste teenindamine 26,3% muud 1,5% Tööpuuduse määr on keskmiselt 7,9% (2000). Sõprusvald Eestis on alates aastast Emmaste. Koostöö on käivitunud aktiivselt. Valdade juhtkonnad on külastanud teineteist kolm korda. Halikko Maria kooli ja Emmaste kooli õpetajad ja õpilased on külastanud üksteist ning Halikko rahvaülikool korraldas aasta suvel õppereisi Emmastesse. Sõprusvaldade vahelise lepingu kohaselt on pearõhk õpilas- ja noorsoovahetusel. Tulevikus lisanduvad kontaktid kultuuri-, spordi- ja turismivaldkonnas. HAUSJÄRVI VALD Elanike arv on Ettevõtlusalad: toorainetööstus 19,6% töötlemine 32,1% teenindus 44,6% muud 3,7% Tööpuuduse määr on 9,2%. Sõprusvald on alates aastast Väike-Maarja vald. Koostöötegevusest mainitakse vallavalitsuse konsulteerimist, sõpruskoolitegevust, kultuurivahetust ja PHARE väikeprojekti (strateegiline planeerimine).

85 SOOME LINNAD JA VALLAD Elanike arv on ( ). Ettevõtlusalad (1999): põllu- ja metsamajandus 8% töötlemine 45% teenindus 45% muu 2% Tööhõive: töölkäijaid u 6500 (1999) tööpuuduse määr 9% (juuni 2001) JANAKKALA VALD Sõprusvald on alates aastast Lääne-Virumaal asuv Kadrina. Koostöövormideks on olnud abistamine, spetsialistide abi (näit saneerimine), ametlikud visiidid ning suurel määral organisatsioonide ja vallaelanike vaheline sõprus- ja kultuurivahetus. Üks algatatud EL-projekt ei saanud positiivset toetust, kuid tulevikus aset leidvatesse ühisprojektidesse suhtutakse positiivselt. Koostöö tulevikus jätkub praeguste põhimõtete alustel. JOKIOISTE VALD Elanike arv on 5663 ( ). Ettevõtlusalad: teenindus 53,8% töötlemine 33% põllu- ja metsamajandus 10,5% muu 2,7% Suurimad tööandjad: Põllumajandus- ja toiduainetetööstuse teaduskeskus MTT Jokioineni vald Oy Ofa Ab Suomen Sokeri Oy Jokioineni tehas Tööpuuduse määr on 7,7% (mai 2001). Sõprusvald aastast 1996 on Olustvere. Sõprusvallad on siiani teinud teineteisele visiite, mille käigus on tutvutud sõprusvalla juhtimisega, piirkonnaga ja ka ettevõtlusega. Jokioiste vald on esitlenud Olustvere esindajatele vallavalitsuse tegevust üldisel tasandil, samuti Soome planeerimissüsteeme. Mõlemad vallad on võtnud osa erinevatest kultuurisündmustest. Jokioiste ettevõtjate grupp tutvus Olustvere piirkonna ettevõtlustegevusega. Sõprusvaldade vahelise koostöö raames osalesid kevadel 2001 Olustvere kooli õpilased Jokioiste Kalakoski kooli poolt Soomes korraldatud koolilaagris. Samuti on käivitunud kahe küla vaheline koostöö aastal vahendati Lions-klubi kaudu Tääksi kooli Jokioiste vallast mahakantud valgustid. Tulevikus kavatsetakse tegevust mitmekesistada ja suunata see võimalust mööda majandussektorisse. Elanike arv on Ettevõtlusalad: põllu- ja metsatööstus 20,8% JUANKOSKI LINN

86 SOOME LINNAD JA VALLAD töötlemine 34,8% teenindus 44,4% Tööpuuduse määr on 12,4% (juuni 2001). Sõprusvald Eestis on Viiratsi, sõprusleping sõlmitud Sõprustegevuses leiavad äramärkimist kultuurivahetus, haridusalane koostöö (koolilaagrid), Viiratsi õpilaste õppimisvõimalus Juankoski põllumajanduskoolis, käsitöönäitused ja käsitöökursused. Juankoski on osalenud Eestis hansapäevadel oma väljapanekuga. Soome jõuluvana ja päkapikud on külastanud Viiratsi lasteaedu juba üheksa aastat. Erinevad Viiratsi sektorid on saanud koolitust ja töömudeleid Juankoskist, muuhulgas vanadekodu, polikliinik, kohalik omavalitsus. Juankoskis on korraldatud keelekursusi. Igal aastal on toimetatud Viiratsisse humanitaarabi (muuhulgas polikliiniku sisustust). JÄRVENPÄÄ LINN Elanike arv ( ). Ettevõtlusalad: teenindus 62,9% tööstus 25,3% ehitus 7,1% põllumajandus 0,6% muu 2,1% Tööhõive: töötuid tööotsijaid 1419 tööpuuduse määr 7,6% Koostööleping Jõgeva maakonnaga alates aastast. Korraldatud on külaskäike, erinevate alade spetsialistide kohtumisi, reise, tutvutud kohaliku omavalitsuse teenindusega ja kultuuriga. Toetatud on humanitaarabisaadetiste transporti, kingitud omavalitsuses vajaminevat tehnikat a toimus Jõgeva maakonna ettevõtjate visiit Soome, korraldati jalgrattaturismiseminar Järvenpääs (Euroopa Liit), erinevate alade spetsialistide tutvumisvisiidid. Tihedad kontaktid Jõgeva maakonnaga jätkuvad ka tulevikus: spetsialistid külastavad üksteist, korraldatakse seminare ja EL-projekte ning toetatakse humanitaarset tegevust. KIIKALA VALD Elanike arv on Ettevõtlusalad: põllumajandus (20%), töötlemine ja ehitamine (35%), teenindus (45%). Tööpuuduse määr on 5%. Sõprusvald Eestis on Kabala aastast 1992 ja mitteametlikult ka Pühalepa aastast Koostööd on tehtud järgmiselt: õpilasrühmade vahetus, skautide ja teiste noorsoo-organisatsioonide liikmete vahetamine ja külaskäigud, vanurite rühmade ja kooride külaskäigud, jahiretked Eestisse ning kalastusretked Soome, koostöö päästeteenistuste vahel (muuhulgas kingitud tsisternauto), korraldatud vallaelanikele sõprusvalda isefinantseeritavaid reise, koostöö koguduste vahel. Kiikalal ja Pühalepal on ühine sõprusvald Rootsis (Vingåker). Koos on tehtud kolmepoolset koostööd, näiteks EL poolt rahastatud sotsiaaltöö arendamise projekt ja ühine tutvumisreis Brüsselisse. Koostöö tulevikus sõltub Eesti vallasüsteemi uuendamisest. Igal juhul jätkatakse haridus- ja noorsooalast ning koguduste koostööd. Märkimisväärselt on tekkinud vallaelanike vahelisi sidemeid ning need arenevad ka ilma valla suunamiseta.

87 SOOME LINNAD JA VALLAD KOTKA LINN Kotka linn on asutatud Kymi lääni suuruselt teine linn Lappenranta järel. Elanike arv on u Elanikkond vanuserühmade järgi: 0 14 a 15,9% a 66% 65 a 18,1% Pindala tervikuna 750 km 2 : maismaa 272 km 2 meri 478 km 2 rannajoone pikkus 170 km Soome suurim ekspordisadam, ühendus kõikjale maailmas. Helsingi järel suuruselt teine sadam. Ettevõtlusalad ( ): Valdkond Töötajate arv % Põllu- ja metsamajandus 261 1,2 % Tööstus % Ehitamine ,2 % Kaubandus, majutus ,2 % Transport ,6 % Ühiskondlikud teenused ,4 % Muu 548 2,5 % Kokku Töötuid tööotsijaid: 4725 (2000). Tööpuuduse määr: 17,9%. Suurimad tööandjad ( ): Kotka linn 3628 töötajat Kymenlaakso tervishoiupiirkond/kotka 1330 töötajat Steveco Oy 885 töötajat Sultzer Pumps Finland Oy 550 töötajat Osuuskauppa Ympyrä 407 töötajat Ahlström Glassfibre Oy 361 töötajat Laminating Papers Oy 324 töötajat Sunila Oy 324 töötajat Ahlstom Alcore Oy 250 töötajat Kymenlaakson Ammattikorkeakoulu Oy 220 töötajat Sõpruslinnad: Rootsi Landskrona 1940 Taani Glostrup 1947 Norra Fredrikstad 1950 Eesti Tallinn 1955 Saksamaa Greifswald 1959 Poola Gdynia 1961 Saksamaa Lybeck 1969 Venemaa Kronstadt 1993 Leedu Klaipeda 1994 Tallinn ja Kotka on olnud sõpruslinnad aastast Aastast 1969 on Kotkas korraldatud Tallinna päevi iga neljandal aastal ja samaviisi Tallinnas Kotka päevi. Nõnda on leidnud igal teisel aastal aset küllaltki suur

88 SOOME LINNAD JA VALLAD sündmus, mille kultuuriprogramm on olnud alati märkimisväärne ja kus on võinud kohata hulgaliselt sõpruslinnade esindajaid. Pärast Eesti iseseisvumist muudeti linnapäevade korraldust nii, et need ühendati mõne teise samaaegselt linnas korraldatava üritusega. Nii peeti 1997 Kotka päevi Tallinna vanalinnapäevade ajal ja 1999 Tallinna päevi Kotka merepäevade ajal korraldatud ürituse Kotka Päev Tallinnas raames külastas 10-liikmeline Kotka delegatsioon uut Tallinna juhtkonda. Varasematel aastatel kirjutati igal aastal alla sõprusvahetusprogramm, kus märgiti ära u 20 mõlemas linnas toimuvat üritust. Üritused hõlmasid kõiki kohaliku omavalitsuse alasid. Lisaks on tehtud koostööd ettevõtlusalal, näit korraldas Kotka esimese ettevõtlusalase näituse Finno-Est Tallinnas aastatel. Kotka linnaraamatukogul on ametlik vahetuskoostöö Tallinnaga aastatest alates. Tallinna saadeti soomekeelset kirjandust ja vastu saadi eestikeelset kirjandust. Selle tulemusena on Kotka linnaraamatukogul märkimisväärne eesti kirjanduse kogu: rohkem kui 1800 köidet, mis on enam kui kusagil mujal Soome avalikus raamatukogus. Kotka linnaraamatukogu ongi nimetatud eesti kirjanduse keskuseks, kust teised raamatukogud saavad laenutada eestikeelseid teoseid. Tänapäeva eesti kirjanikud on käinud tihti Kotkas. Varasematel aastatel esines alati Pekkas-akatemia kevadisel rahvaüritusel mõni eesti kirjanik. Pärast aastat on koostöö saanud uue vormi. Paljud suhted on jätkunud ametlikke kanaleid pidi, kuid osaliselt ka isiklikke kontakte kasutades. Mõningad koolid on teinud haridusalast koostööd, näit teostanud keskkonnaalaseid projekte. Ka ühiskonnas toimunud muudatuste ajal on vahetatud ametnikke ja koolitatud ametnikkonda. Paljudel spordiklubidel kujunesid varasematel aastatel koostöövormid, mis samuti jätkuvad. Samuti on käimas mõningad EL projektid, kuhu on kaasatud nii Tallinn kui ka Kotka. Tulevikus on eesmärgiks säilitada sõprussuhteid ametlikul tasandil, leppida igal aastal kokku teatud ajakohaste teemade käsitlemine. Aastaks 2002 on juba planeeritud elamupoliitiline seminar Kotka elamumessi raamesse. KULLAA VALD Elanike arv on u Ettevõtlusstruktuur: teenindus 55% ehitus ja tööstus 30% toorainetööstus 15% Tööpuuduse määr on12%. Kullaa valla sõprusvald Eestis Läänemaal asuv Lihula vald. Sõprusvallaleping on sõlmitud Alates a algusest ühendati Lihula vald ja linn Lihula vallaks, mille elanike arv on kokku u Valdadevaheline tegevus on olnud aktiivne. Vallad on teinud teineteisele tutvumisvisiite. Kullaa kogudusel on sõpruskogudus Lihulast: Kirbla kogudus. Kullaa Lions Club ry ja Lihula Lions Club on sõprusklubid. Selle kohta on ka sõlmitud leping. Lions Clubi tegevus on olnud aktiivne. Kullaa lõvid on olnud parandamas Kirbla koguduse kirikut koos kohalike lõvide ja valla töötutega. Kullaa Lions Club on põletanud mitmeid aastaid söemiili traditsioonilisel viisil. Lihula lõvid on osalenud üritusel ja innustusid nõnda, et a põletasid oma miili Lihulas teadaolevalt esimese Eestis. Kullaa elanikud võtsid sündmusest osa andes ka asjatundlikku abi. Sama ettevõtmine korraldati ka a suvel Lihulas koos soome külalistega. Esimese Lions Clubi projektina viidi 1997 soome jõuluvana Lihula koolidesse külla, kahel järgmisel aastal aga laste jõulupeole kultuurimajja. Hiljem ei ole seda tegevust jätkatud. Kullaa kogudus on kinkinud Kirbla kogudusele varasid ja esemeid. On toimunud ka kultuurivahetust: 1999 esines Lihula kultuuripäevadel koos erinevate Eesti maakondade tantsurühmadega ka Kullaa rahvatantsurühm. Kullaas on esinenud Lihula esinejad, ennekõike miilipõletamispeol. Läbirääkimisi on peetud ka laiaulatuslikuma koostöö üle: haridusalane koostöö: laste koolilaagrid; kultuurialane koostöö: rühmade vahetamine. Sügisel 2001 esineb Lihula õpetajate koor Kullaas.

89 SOOME LINNAD JA VALLAD Kullaa on pidanud läbirääkimisi ka Matsalu looduskaitsealaga loodusturismialase koostöö korraldamiseks ja usutakse, et sellisel projektil oleks suurepärane võimalus saada EL-projektiks. Esialgne projekt on tehtud ja asja arendatakse. Koostöö on olnud südamlik ja andnud palju uut. Tiheda koostöö on teinud võimalikuks aktiivsed inimesed Kullaas ja Lihulas, kes tegutsevad valla juhtkonnas, koguduses ja Lions klubides. LAPPEENRANTA LINN Elanike arv on ( ). Ettevõtlusalad: Ala Töökohti 1999 % Põllu- ja metsamajandus Töötlemine tervikuna Kaevandamine 91 1 Tööstus Energia- ja veekäitlus Ehitus Teenindus tervikuna Kaubandus, majutus, toitlustus Transport, kommunikatsioon Pangandus, kindlustus Riiklikud teenused Muu Kokku Tööhõive (juuni 2001): tööealisi inimesi tööpuuduse määr 15,3% töötuid tööotsijaid 4232 vakantseid töökohti 80 Sõpruslinn Eestis on aastast alates Rakvere. Lappeenranta ja Rakvere sõprustegevuse lähtekohtadeks on sõpruslinnade vaheliste suhete arendamine, kogemuste vahetamine, mõlema riigi ühiskonna- ja majanduselu, organisatsioonide tegevuse, kultuuri ja tavade tutvustamine. Koostöö teemad on lepitud kokku sõprussuhet sõlmides. Alasid on mitmeid; igal aastal saab teoks ametlike delegatsioonide vahetus juulil 2001 külastas viieliikmeline Lappeenranta delegatsioon Rakveret. Rakvere esindajaid kutsutakse aastal mõneks päevaks vastukülaskäigule. Lisaks kutsutakse pidustustele või muudele erilistele sündmustele kõikide sõpruslinnade esindused. Näitena Lappeenranta linna 350. sünnipäeva pidustused aastal. Linnad saadavad oma esindajad sõpruslinnade kokkutulekutele. Ettevõtlusalase koostöö eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtjate ja ettevõtete vahelisele koostööle. Ettevõtjad vastutavad ise tegevuse praktilise teostamise eest. Linna osakonnad ja allüksused planeerivad oma eelarvetesse koostöö finantseerimist ja tegevust. Näiteks aastal külastas Rakveret kultuurikomisjon. Haridusvaldkonnas informeeritakse usaldusisikuid ja ametnikke kohaliku omavalitsuse korraldamise poliitilistest, majanduslikest ja professionaalsetest küsimustest, korraldatakse koolitust. Tegevus on viimastel aastatel jäänud väheaktiivseks. Varasematel aastatel osalesid lisaks linna koolidele teisedki koolid. Toetatakse organisatsioonide vahelist koostööd. Igal aastal on linn andnud toetust Rakveresse sõitvatele või sealt rühmasid vastuvõtvatele seltsidele. Näiteks on olnud elav spordiklubidevaheline koostöö. Sõpruslinnadevahelise koostöö keelteks on soome ja eesti keel.

90 SOOME LINNAD JA VALLAD Lappeenranta Tuglase Selts on kohalik sõprusselts, mis oma tegevusega edendab meie linnade ja linlaste vahelist sõprustegevust. Elanike arv on Ettevõtlusalad: toorainetööstus 9% töötlemine 25% teenindus 62% muu 4% LAUKAA VALD Sõprusvald Eestis on aastast Rõngu, kellega on sõlmitud kavatsuste leping. Valdade juhtkonnad on mõlemapoolselt teinud paar tutvumisreisi. Ühel korral on osaletud Rõngu kultuurisündmusel Võrtsjärve võistlustel. Valla esindajana võttis on Laukaa meeskoor Eesti reisist, mis viis ka Rõngu. Eelisjärjekorras on Rõngu valla ettevõtlust toetav tegevus. Laukaa vald on vahendanud kohalike ettevõtjate kontaktandmeid. Tulevikutegevuse suund ja eesmärgid ei ole veel lõplikult täpsustatud ega kokku lepitud. Elanike arv on 7184 ( ). LOIMAA LINN Loimaa on linn Länsi-Suomi läänis, riikliku maantee nr 9 ääres, 64 km kaugusel Turust, 91 km Tamperest ja u 145 km Helsingist. Loimaa majanduspiirkonnas elab u elanikku. Linn on piirkonna kaubandus- ja administratiivkeskuseks. Loimaa on ennekõike keskne kaubanduslinn, kuid tööstus on tekkinud peaasjalikult tänu raudteele ja linna läbivale Loimijoki jõele. Hetkel on suurimaks ettevõtjaks puidutööstuses Metsäpuu Oy, kes valmistab Domusuksi ja aknaid ekspordiks, muuhulgas Jaapanisse. Mehaanikatöökodadest valmistab Vila-kone keskkonnahoiumasinaid Skandinaavia turule. Loimaan lehti ja kirjapaino ekspordib trükitooteid lisaks kodumaale ka Baltikumi ja Venemaale. Viimasel ajal on linna tekkinud ka automaatika ja infotehnoloogia ettevõtteid. 62% elanikest saab sissetuleku teenindussektorist, 35% töötlemisest ja 3% toorainetööstusest. Loimaa on ka tähtis hariduslinn. Lisaks põhikoolidele ja gümnaasiumile on linnas kutseinstituut ja rakenduslik kõrgkool, kus koolitatakse muuhulgas kaubandus- ja administratiivtöötajaid, käsitöö- ja tarbekunstivaldkonna, põllumajanduse ja sotsiaalsektori töötajaid. Tööpuuduse määr on 11% ( ). Sõprusvald Eestis on alates 2. oktoobrist 1997 Jõhvi. Igal aastal on käidud külas, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Sotsiaaltöökoolis on õppinud paar Jõhvi noort. Tulevikus on plaanis kontakte märgatavalt tõhustada, ennekõike koolidevahelist ja ettevõtlusalast koostööd. MIETOISTE VALD Elanike arv on 1741 ( ). Sõprusvald Eestist on Paikuse vald. Sõprusvald Soomes on Mynämäe vald. Ettevõtlusalad: põllu- ja metsamajandus 15,4% töötlemine 32,5% teenindus 48,9% muu 3,3% Tööhõive olukord on küllaltki hea, tööpuuduse määr on 5,9% ( ).

91 SOOME LINNAD JA VALLAD Sõprusvald Eestist on aastast 1991 Paikuse vald. Sõprusvallategevus on olnud aktiivne. Tegevuse sisu ja iseloom on muutunud möödunud kümne aasta jooksul. Algul keskendus tegevus humanitaarabile ja mõlema poole tutvumisele teineteisega. Tegevuse hulka on kuulunud muuhulgas: noorsoolaagrid mõlemas riigis; koolidevaheline koostöö ja külaskäigud; kultuuriametite vaheline koostöö, kooride ja tantsurühmade külaskäigud, kunstinäitused; messid, ettevõtjate visiidid; sotsiaalabiametite koostöö ja personalivahetus; tervisekeskuste vaheline koostöö; põllumajandustootjate vaheline koostöö; personalialane koolituskoostöö. Tulevikus muutub koostöötegevuse iseloom. Muuhulgas on käimas Euroopa Liidu poolt rahastatava loodusturismi ja eelajalooturismi puudutava ühisprojekti ettevalmistused. Tulevikukoostöö rõhuasetus on ühistel EL rahastamisel põhinevate projektide arendamisel. Kindlasti edendatakse endiselt rohkem eraisikute ja ettevõtete vahelist läbikäimist. NOKIA LINN Nokia on arenev tööstuslinn. Täpsustus Nokia linna kohta on tihtipeale vajalik, et eraldada meist kõikjal maailmas tuntud infotehnoloogiahiiglast, ettevõtet nimega Nokia. Ettevõte on pärit meie linnast ja vaid kümme aastat tagasi valmistas Nokia peaaegu kõikvõimalikku alates WC-paberist kuni autorehvideni. Pärast kuldmuna leidmist on ettevõtte Nokia ja linna teed läinud lahku ja nime Nokia seostatakse nüüd tugevalt elektroonikaäriga. Kuigi Nokias (linnas) ei valmistata mobiiltelefone, valmistatakse seal palju muud, mida varem valmistati Nokia firmanime all. Linn elab endiselt tööstusest. Kui mäeinsener Fredrik Idestam, kelle käsutuses oli raha, konjunktuur ja mõistus, ehitas 1869 Nokianvirta rannale puidulihvimistöökoja, algas sellega nii ettevõtte Nokia kui ka linna elu. Nokiast tuli üks maailma suurimaid modernse tehnoloogia ettevõtteid, kuid ega linnalgi läinud kehvasti. Kuigi Nokia on lahkunud linnast, jäi siia neli tehast, mis on igaüks omal alal tipptegija: paberi- kummi-, jalatsi- ja põrandakattematerjalitehased. Lisaks nendele on Nokias esindatud teisedki tööstusharud. Nimed Nanso, Sisu, Patria, Melia, Purso, Pointo, Upofloor, ABB jne on kindlasti tuttavad. Linnas on kokku u 1000 ettevõtet ja töökohta. Tööpuuduse määr on hetkel 11,5%. Nokia on kasvav ja arenev linn Tampere linnapiirkonnas. Linna elanike arv on hetkel a kasvas elanikkond 241 võrra, aasta esimese poole jooksul on lisandunud 275 elanikku. Sõpruslinn Eestis on Sillamäe. Miks just Sillamäe? Sillamäe sai sõpruslinnaks hämeläistele omase aegluse ja juhuse ning seejärel teadliku valiku kaudu aastal aastast alates on Sillamäe olnud Nokia sõpruslinn Blönduosi (Island), Horsensi (Taani), Karlstadi (Rootsi ), Mossi (Norra) ja Orjoli (Venemaa) kõrval. Käimas on sõprussuhete sõlmimine Clatskaniga (USA, Oregon) võeti Nokiast ühendust Soome Linnade Liidu töötaja Pertti Itkoneniga, kelle jutust selgus, et peaaegu kõik Eesti vallad ja linnad on juba leidnud endale sõpruspartneri ja nii tehti ettepanek võtta sihikule Kirde-Eestis paiknev Sillamäe. Kuigi linnavalitsus veidi pelgas Sillamäel valitsevat venekeelse elanikkonna ülekaalu (endine nn suletud linn) ja tuletati õudusega meelde soome ajakirjanduses olnud artikleid Sillamäe uraanibasseinide ohust Soome lahele (nüüd on oht likvideeritud rahvusvahelise keskkonnaprojekti abil), käivitas linnavalitsus siiski üksmeelselt positiivse lõpptulemuse saanud sõpruslinnasuhte ettevalmistamise. Tõdeti, et Sillamäe on väga huvitav sõpruslinn. See on Eesti mastaapides suur tööstuslinn, mille ettevõtlusstruktuur sarnaneb Nokiale. Sillamäe on merelinn, kus on suurepärane loodus ning kus asuvad muuhulgas Toila sanatoorium ja Narva-Jõesuu suvituspiirkond. Kui Nokias toimub igal aastal juulikuu lõpul kergemuusikafestival Tapsan Tahdit, siis Sillamäe korraldab analoogse ürituse maikuu lõpus. Linnale lähedal asub ka Kuremäe nunnaklooster ja ka see seik mõjutas lisaks muule Sillamäe valikut sõpruslinnaks. Lisaks valmistatakse Sillamäel nagu ka Nokias suurepärast õlut. Sõpruslinnategevuse põhimõtted ja tegevuse käivitamine. Sillamäe ja Nokia vahelises sõprustegevuses on järgmised mõlematele partneritele nii vaimselt kui hiljem ka majanduslikult kasulikud põhimõtted:

92 SOOME LINNAD JA VALLAD Teise linna ja riigi oludega tutvumine. Oma maa ja linna tuntuks tegemine sõprussilla teises otsas. Rahvusvahelise tegevuse arendamine. Nokia ja Sillamäe vahelisest läbikäimisest on arenenud lühikese aja jooksul aktiivne sõpruslinnasuhe. Kõige loomulikum ja kergem oli alustada sõpruslinnategevust lisaks traditsioonilisele iga-aastasele delegatsioonide vahetamisele ka kunstinäituste ja kultuurirühmade vahetusega. Sillamäe huvitab Nokia elanikke eelkõige puhkevõimaluste tõttu. Sõprussidemete raskuspunkt nihkub kiiresti ametlikult tasandilt linnaelanike vahelise läbikäimise tasandile. Hetkel tegutsetakse aktiivselt erialaste sõpruskontaktide tasandil. Nokia puhastusüksuse 40-liikmeline rühm tutvus puhastustöödega Sillamäel ja esitles vastavat tööd ühes Nokia lasteaias ja koolis. Ka eelkooliõpetajad planeerivad koostöö käivitamist. Rahvusvahelisuse õpetuse seisukohast oluline koolidevaheline koostöö ei ole kahjuks veel käivitunud. Nokia pakkus sõprussuhte alguses Sillamäele ka humanitaarabi (lastekodu aitamine). Nokia on pidanud soome heategevusorganisatsiooni Campus Caritasega läbirääkimisi ühise ringlustegevuse korraldamisest ja laagrite korrastamisest Sillamäel. Praktilises sõpruslinnatöös on pööratud tähelepanu sellele, et: tegevus oleks regulaarne ja mõlemapoolne (igal aastal mõlemas suunas); tegevus puudutaks praktikas võimalikult paljusid linlasi ja et organisatsioonide sõprustegevust toetataks; peatselt toimuks tegevus territoriaalse koostööna, kus saaks kasutada paremini ära ettevõtlusvaldkonna võimalusi; sõpruslinnasuhte mõlemas otsas esitatakse tegelikkusele vastav pilt nii argi- kui ka pidupäevast. Eesti ja Soome vaheline koostöö avardab lisaks materiaalsele kasule ka mõttemaailma. PYHÄJOE VALD Elanike arv on Töökohad tegevusvaldkonniti: Valdkond Töökohad % Põllu- ja metsamajandus Kaevandamine 1 0 Tööstus Elektri-, gaasi- ja veevõrgu käitlemine 5 1 Ehitus 41 5 Hulgi-, jaekaubandus, toitlustamine, majutus Transport, logistika, IT-teenindus 37 4 Pangandus, kindlustus, kinnisvara- ja ettevõtluse 37 4 teenindusettevõtted Sotsiaalsektor ja elanike teenindamine Kokku Tööpuuduse määr on 11,5%. Sõprusvald Eestis on aastast 1989 Risti vald, sõprusvallaleping sõlmiti 11. aprillil Tänaseni on koostöö olnud mitmekesine ja tihe. Haridusalane koostöö: matkad, õpetajate koolitus, õpetajate sõpruspered. Vanurite laagrid: 5 laagrit. Päästeteenistuste koostöö: tuletõrjeauto kinkimine, tsisternauto toimetamine, päästeteenistuse koolitus. Ettevõtlustegevus: ettevõtjate külaskäigud. Tulevikuväljavaated on head: kuna Risti vallas on noor ja aktiivne vallajuht, on koostöö tulevikuski tihe ja mitmekülgne.

93 SOOME LINNAD JA VALLAD Elanike arv on (juuni 2001). SALO LINN Ettevõtlusvaldkonnad: elektroonikatööstus ja selle allhanketööstus, teenindus, plastmassitööstus, metallitööstus, mööblitööstus, valumehaanika. Tööhõive: tööpuuduse määr 7%, töökohti võrreldes linna elanike arvuga 140%. Sõprusvald Eestis on alates aastast Kehra. Salo ja Kehra sõlmivad igal aastal koostöölepingu, milles lepitakse kokku iga-aastased teostatavad projektid: õpetajate külaskäigud, spordivahetus, kunstinäituste korraldamine, laste keelelaager jne. Salo ja Kehra on huvitatud EL programmides osalemisest, kuid siiamaani ei ole see veel korda läinud. SEINÄJOE LINN Seinäjoki on Etelä-Pohjanmaa maakonna piirkonnakeskus. Elanike arv on ( ). Arv kasvab igal aastal u 300 elaniku võrra linna elama asumise ja sündivuse tõttu. Linn on tõusuteel olev linnakeskus elanikuga Etelä-Pohjanmaal. Linnas on dünaamiline ettevõtlustegevus, kõrgetasemeline ja arenev hariduse ja teaduse võrgustik ning mitmekülgne kultuuri ja vaba aja teenindus. Töökohti ( ), millest teenindussektoris üle 70%. Suurimad tööandjad on Atria Oyj (toiduainetetööstus), Etelä-Pohjanmaa tervishoiupiirkond ja Seinäjoki linn. Soome tugevuselt seitsmes turupiirkond (Suomen Gallup Markkinatutkimus Oy 2000). Töökohti on võrreldes linna elanike arvuga 127% ( ), mis on Soome suurimaid näitajaid. Tööpuuduse määr on 12,2% ( ). Sõpruslinnaks Eestis on alates aastast Kunda. Seniajani on sõprustegevus toiminud peaasjalikult ametlike delegatsioonide vahetusena. Seinäjoki on andnud kompetentset abi Kunda sotsiaalprojektide arendamiseks. Mõningal määral on ka ettevõtted ja ettevõtlussektor teinud koostööd. Tulevikus tahetakse sõpruslinnategevus viia linnaelanikele lähemale ja elavdada ettevõtlusalast koostööd. VAASA LINN Sõpruslinnakoostööst Pärnu on olnud Vaasa sõpruslinn juba aastast Käesoleval ajal on linnade vahel üsna sujuv koostöö, nii haldusüksuste kui ka linnaelanike vahel, mis on ka päris normaalne. Külalisdelegatsioonide vahetus toimub üha enam töö tähe all. Käigus on ühisprojekte, millele on rahastamist saadud nii Euroopa Liidult kui ka muudest allikatest (enamasti omavalitsuste endi eelarvetest). Linnaelanike koostöö on sellises staadiumis, kus sõprussuhted on muutunud üha sügavamateks ja isikukesksemateks ning saavad jõudu isiklikest suhetest. Vaasa ja Pärnu auahne koostööprojekt on ühise ajaloo kaante vahele jõudmine sõprussuhete 50ndaks aastapäevaks. Ettevalmistustöödega ollakse juba päris kaugel ja töörühmad kummaski linnas tegutsevad aktiivselt. Tulevikuvisioonid on rahulikud. Koostöö põhi on hea ja kõige tõenäolisem on, et lähemate aastate tegevus jätkub samal viisil, aktiivse suhtlemisena nii kultuuri, hariduse kui ka halduse valdkondades Ylöjärvi vald loodi Elanike arv on YLÖJÄRVI VALD

94 SOOME LINNAD JA VALLAD Ettevõtlus: Primaarne tootmine/põllumajandus 1,5% 97 inimest töötlemine/tööstus 44,1% 2843 teenindus 50,8% 3274 muu 3,6% 232 Tööhõive (mai 2001): tööealisi töötuid 989 tööpuuduse määr 9,4% Sõprusvallaks on aastast 1992 Saku. Saku ja Ylöjärvi vahel on sõlmitud koostööplaan, mida on täpsustatud aja jooksul tegevuse arenedes. Tegutsetud on valdade tasemel, koostööd on teinud kogudused, kultuuriseltsid ja spordiklubid ning koolid, kes külastavad kordamööda üksteist. Ka paljud isiklikud kontaktid on hoidnud koostööd mitmekülgse ja pidevana. Ettevõtjad ja ettevõtjate organisatsioonid on teinud vastastikke tutvumisvisiite ja korraldanud ühisnõupidamisi. Saku valla asukoht Tallinna lähedal ning paljude sakulaste hea soome keele oskus on teinud suhtlemise kergeks

95 SOOME LINNAD JA VALLAD ÜLEVAADE KONVERENTSI JA PARALLEELSEMINARIDE KOHTA ANTUD HINNANGUTEST JA ESITATUD ETTEPANEKUTEST Irja Alakivi ELL büroo juhtivspetsialist Kristel Joonasson Eesmärgiga saada tagasisidet konverentsi ja seminaride sisuga ning esinejatega rahule jäämisest, korralduse õnnestumisest või mitteõnnestumisest, ettepanekutest ja soovidest järgmiseks kokkutulekuks ning õnnestumistest ja takistustest sõpruskoostöö edendamisel valmistasid kokkutuleku koordinaatorid ette eesti- ja soomekeelsed küsitluslehed, mis jagati konverentsipäeval välja lõpp-plenaaristungi eel ja paralleelseminaride päeval iga seminari alguses. Tagasi saadi 163 täidetud hindamislehte, millest eestikeelseid oli 85 ja soomekeelseid 78. Esimese päeva kohta saadi tagasisidet 83 osalejalt ja teise päeva kohta 80 osalejalt. Vastused jagunesid eestlaste ja soomlaste vahel järgmiselt: Eestlastest osalejad: Soomlastest osalejad: 1. päeva kohta päeva kohta päeva kohta 40, sellest 2. päeva kohta 40, sellest I seminari kohta 12 I seminari kohta 16 II seminari kohta 10 II seminari kohta 15 III seminari kohta 18 III seminari kohta 9 Konverentsi korraldusliku poolega oli täiesti rahul 40 eestlasest osalejat ehk 91% (vastanute üldarv 44) ja 33 soomlastest osalejat ehk 87% (vastanute üldarv 38). Osaliselt vastas konverentsi korralduslik pool 9% eestlaste ootustele ja 13% soomlaste ootustele. Negatiivset üldhinnangut konverentsi korraldusele ei andnud mitte ükski eestlasest ega soomlasest osavõtja. Konverentsi sisuline pool vastas täielikult 34 vastanud eestlase ootustele (vastanud eestlaste üldarv oli 45). Soomlaste arvates vastas konverentsi sisuline pool täielikult ootustele 28 juhul (vastanute üldarv oli 37). Konverentsi sisulise poolega oli osaliselt rahul 10 eestlast 44 vastanust ja 9 soomlast 37 vastanust. Vastavad protsendid olid 23% ja 24%. ESIMENE KONVERENTSIPÄEV 6. SEPTEMBRIL 2001 I III PLENAARISTUNG 1. Konverentsi korraldusliku poole vastavus ootustele EESTLASED: Jah 41 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 4 vastajat SOOMLASED: Jah 33 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 5 vastajat Kokku: 74 vastajat 9 vastajat

96 SOOME LINNAD JA VALLAD Konverentsi korraldusliku poole vastavus ootustele 11% 0% jah ei osaliselt 89% 2. Konverentsi sisulise poole vastavus ootustele EESTLASED: Jah 35 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 10 vastajat SOOMLASED: Jah 28 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 9 vastajat Kokku: 63 vastajat 19 vastajat Konverentsi sisulise poole vastavus ootustele 0% 23% 77% jah ei osaliselt 3. Rahulolu jaotusmaterjalidega EESTLASED: Jah 35 vastajat Ei 1 vastaja Osaliselt 9 vastajat SOOMLASED: Jah 30 vastajat Ei - 0 vastajat Osaliselt 8 vastajat Kokku: 75 vastajat 1 vastaja 17 vastajat

97 SOOME LINNAD JA VALLAD Rahulolu jaotusmaterjalidega 18% 1% jah ei osaliselt 81% Kõigi eelpooltoodud kolme küsimuse osas langesid soomlaste ja eestlaste hinnangud päris hästi kokku. Kõige rohkem oldi rahul konverentsi korraldusliku poolega. Sisulise poole ja jaotusmaterjalide osas esines ka rahulolematust. 4. Enim huvi pakkunud ettekanded konverentsi plenaaristungite päeval Ettekandja Ettekande pealkiri Mainimisi eestlaste poolt Jussi Jauhiainen Kulle Raig Tarmo Loodus Garri Raagmaa Üldised arengusuundumused ja kaasaegse ruumilise planeerimise põhimõtete omaksvõtmine ja järgimine Euroopas, Eestis ja Soomes Eesti ja Soome mis ühendab, mis eristab, mis teeb tugevamaks Haldusterritoriaalne reform Eestis ja omavalitsuste valmisolek muutusteks Millises suunas peaks toimuma kohalike omavalitsuste areng teadlase vaatepunkt Mainimisi soomlaste poolt Vastanute hinnangute põhjal pälvisid kõrgeima reitingu prof Jussi Jauhiaineni ettekanne, Soome - Eesti Seltside Liidu peasekretäri Kulle Raigi ettekanne, Eesti Vabariigi siseministri Tarmo Looduse ettekanne ning Tartu Ülikooli teaduri Garri Raagmaa ettekanne. Kuna üldse leidis mainimist 9 ettekannet, siis võib järeldada, et konverents pakkus uudset ja huvipakkuvat igaühele Eestlased nimetasid oma vastustes omavalitsuste vahelises koostöös suurimateks õnnestumisteks 1. Koostöö on laienenud ka elanikkonna tasandile ning kolmanda sektori tasandile. Sõprus on kestnud 40 aastat. 2. Kokkulepe koostööks. 10 aastat on sõprussuhteid. 3. Õnnestumisi on palju. 4. Kogemus ja tarkus, mis võimaldas kohe aastast alustada vigadeta liikumist lõppeesmärgi suunas. Mitmed edukad ühisprojektid. 5. Sõprus rohujuure tasandil, veetrassi rajamise finantseerimine. 6. Ühised projektid, kollektiivide vahetus. 7. Ühiselt tehtavad ja finantseeritavad projektid. 8. Püsivate sõprussidemete toimimine haridus-, kultuuri- ja kirikuvaldkondades juba rohujuure tasandil. 9. Hea kontakti leidmine uue vallajuhtkonnaga, tingimuste loomine suhete viimiseks uude arenguetappi (pärast pikka vindumist). 10. Ühisprojekt ja europrojektide kirjutamise nõustamine. 11. Suhete pikaajalisus ja jätkuvus. 12. PHARE BSPF planeeringuprojekt vallale. 13. Järjepidevus ja avatus. 14. Kultuurikontaktid. 15. Inimeste koolitus.

98 SOOME LINNAD JA VALLAD Sõprus on kestnud juba 40 aastat see on omaette väärtus. 17. Koostöö mitte ainult omavalitsuste tasandil, vaid ka ettevõtjate vahel aastal Soome sõprusomavalitsuse algatusel ühise EÜ projekti ettevalmistamine noorsootöö valdkonnas (koos Rootsi, Norra, Taani) omavalitsustega. 18. Juba 2 meie noort on saanud minna õppima USA-sse Marylandi osariiki meie sõpruslinna Grantsville`i abiga. 19. Omandatud kogemused halduse, kommunaalmajanduse, sotsiaalhoolduse jne vallas. 20. Töös olevad projektid turisminduses. 21. Saada kogemusi vältimaks eesminejate tehtud vigu. 22. Taidlejate ja kunstnike vahetus. 23. Koostöö käivitamine koolide, seltside ja üksikisikute vahel. 24. Järjepidevuse säilimine, avatus suhtlemisel. 25. Kogemuste omandamine. 26. Saame Soomes head koolitust, kogemuste vahetamine. 27. Rahvusvaheline noortelaager (3-a programm, Rootsi, Soome, Läti, Eesti). 28. Suhtlemine väga heal tasandil. 29. Ühised PHARE projektid. 30. Kultuurivahetus. 31. Haridus-, kultuuri- ja tervishoiutöötajate delegatsioonide vahetused, keelelaagrid Soomes. 32. Soome-poolne tõsine suhtumine koostöösse. 33. Vallavalitsuse ja volikogu liikmete õpetamine Soomes ja ka Eestis, kuna esimesed omavalitsused ju ei osanud tegutseda. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalalane koostöö. 34. Silmaringi laiendamine ja mõtetele kinnituste leidmine, arengusuundade leidmine. 35. Koostöö on alles algfaasis. Vastastikused külaskäigud on olnud toredad, sõlmitud on edasise koostöö leping aastane koostöö on olnud dünaamiline, liikunud ametnike tasandilt inimeste, klubide, seltside, koguduste ja koolide tasandile. 37. Ideede ja kogemuste vahetamine ndate aastate alguses materiaalne abi ja 90-ndate II poolel inimeste vahetus. 39. Sidemete püsimine. Suurim õnnestumine omavalitsuste koostöös (eestlased) Koolitus ja kogemused Sõprus ja koostöö "rohujuure tasandil" 8 7 Muu 6 Ühisprojektid Finantsabi Soomlased nimetasid oma vastustes omavalitsuste vahelises koostöös suurimateks õnnestumisteks 1. Pikk koostöösuhe. 10 aastat. 2. Eri haldusalade ametnike vahetus ja koolitus; raamatukogudevahelise koostöö tulemusena on Kotka raamatukogu muutunud eesti kirjanduse keskuseks Soomes; mitmepoolsed kultuurisuhted üldse. 3. Tammekannu villa ennistamine Granö-keskuseks Tartus. 4. Käivitatud koolide ja külade ühistegevus. 5. Lisandunud on uusi sidemeid! 6. Ühised koolitusprogrammid nii Soomes kui ka Eestis (tants, kultuur, keeled). 7. Sündmusi on olnud ainult mõned korrad, algtutvumine. 8. Normaalne sõprusomavalitsuste vaheline tegevus.

99 SOOME LINNAD JA VALLAD 9. Projektid sotsiaalvaldkonnas. 10. Omavalitsuste poliitiliste ja administratiivsete juhtkondade kohtumine. 11. Asjatundjate vahetus, kultuurikoostöö. 12. EL projekt noorte tõrjutuse vähendamiseks, kuhu on kaasatud sõpruslinn Eestist - Tõrva. (Soome, Norra, Rootsi, Taani ja Eestist Tõrva.) 13. Ei ole midagi mainimisväärset. 14. Tutvumine erinevate tegevustega aasta pidustused Porvoos oktoobrikuus. 16. Õpetajate (Risti vallast) koolitus liitklassides õpetamise alal Soomes. Hõlbus ühendusepidamine. 17. Külaskäigud, kus võib praktiliste igapäevategevuste üle mõtteid vahetada, näiteks teenuste korraldamise üle. 18. Iga-aastased kokkusaamised, kummagi omavalitsuse pidupäevad aastal täitub 50 aastat, ühine ajalugu. 20. Mitmekülgseid tegevusi. 21. Ametnike vastastikused külaskäigud. Ühingute koostöö. Suurim õnnestumine omavalitsuste koostöös (soomlased) Sõprus ja koostöö "rohujuure tasandil" Muu Koolitus ja kogemused Ühisprojektid Suurimad probleemid, mis takistavad koostööd sõprusomavalitsuste vahel, on eestlaste arvates 1. Mõningane aeglus. 2. Planeerimatus, isiklike kontaktide alahindamine. 3. Raha, muid pakilisi lahendamist nõudvaid probleeme on palju. 4. Rahaliste vahendite nappus. 5. Eestlaste vähene keeleoskus. 6. Omafinantseeringute nappus piiriületavate projektide genereerimisel ja realiseerimisel. 7. Mõlemal pool puudub inimene, kelle ainus tegevus on (välis)sõprussuhted, seega eestvedajate nappus. Rahapuudus. 8. Eesti poolne rahanappus, ei suudeta võrdväärselt osaleda kõigis projektides. Ka Soomes pole ressursid põhjatud. 9. Puudub suhete hoidmisest ja arendamisest huvitatud 3. sektori ühendus. 10. Ei näe probleeme, koostöö sujub väga hästi. 11. Aja ja raha nappus. 12. Raha! 13. Inimfaktor (vähe töötajaid, kes suudavad välja töötada ja vedada tasemel projekte). 14. Linna eelarves ei ole selleks piisavalt raha. Partnerite suhteliselt vähene huvi (siiani). 15. Vallaametnike 3-aastane tööperiood (võimalik vallajuhtide vahetus). 16. Ajanappus. 17. Üldiselt vähene objektiivne info. 18. Eelkõige vajavad lahendamist oma sisemised probleemid, oma struktuuri ülesehitamine. Viljakas koostöö (mitte abi) saab olla järgmine samm. Seega ebavõrdne arengutase. 19. Aja puudus ja raha nappus (ühisprojektide võimalikkus võrdses partnerluses). 20. Rahaliste vahendite nappus. 21. Ei ole takistusi. 22. Kaadri vahetumine, sh isiklikud kontaktid. 23. Keele probleem, inimesed veel vähe kinni.

100 SOOME LINNAD JA VALLAD Raha vähesus. 25. Raha- ja keeleprobleem. 26. Eestipoolsete rahaliste vahendite nappus. 27. Piiratud rahalised võimalused. 28. Maainimese vähesed rahalised võimalused, aga on ka muid võimalusi. Arvan, et erilisi probleeme, mis takistaks, ei olegi. 29. Vähesed finantsid. 30. Ühisprojektide tegemisel omapoolne rahaline panus. 31. Planeerimine, uute valdkondade, sh ka EÜ toetusprojektide ärakasutamine. Vahel ka erinevad huvid, mis tulenevad erinevast arengutasemest. 32. Rahalised vahendid. 33. Aeg, raha, keeled. Segane olukord tulenevalt haldusterritoriaalsest reformist. 34. Majandusliku seisu erinevus. Raha! 35. Vahemaa ja suletud mõtteviis. Koostöö arengut takistavad probleemid (eestlased) Raha, omafinantseeringute nappus Kaadri vahetus Ajanappus Keeleoskus Muu Probleeme pole Suurimad probleemid, mis takistavad koostööd sõprusomavalitsuste vahel, on soomlaste arvates 1. Majanduslikud ressursid. 2. Sõpruslinnas kiiresti ja sageli vahetuvad juhtisikud = järjekestvuse puudumine on probleemiks. 3. Mõlemapoolne rahastamine. 4. Raha. 5. Eri kogukondade/ühiskondade koostöö. 6. Pikk vahemaa (pikk reis). 7. Majanduslikke ja inimressursse ei ole üldse olemaski. 8. Väga suur erinevus omavalitsuste paari suuruses viib vähesele koostööle. Keeleoskamatus (Soome osapool ei oska eesti keelt ega Eesti osapool ei oska inglise keelt). Omavalitsus ei saa hakata kraamivahendajaks (abikoormad). Puudub rahvaühendustele tuginev koostöö. 9. Raha. 10. Eestipoolse sõpruslinna passiivsus. 11. Omavalitsuse suurus ja majanduslikud ressursid. Keeled: soome/eesti/inglise. 12. Kesksete juhtisikute suur vahetuvus. 13. Haldussuutlikkus ja raha. 14. Käesoleval hetkel see, et siin (sõpruskokkutulekul) ei ole kohal ühtegi esindajat sõprusomavalitsusest. 15. Liiga väike arv asjast huvitatuid. 16. Eelarvamused, järjepidevuse puudumine, vahetuvad (juht)isikud. 17. Juhtisikute kiire vahetumine Eestis. 18. Raha vähesus ja pikk vahemaa (pikk reis). 19. Et ei teki tulemusi. 20. Kiire, ajapuudus, oma omavalitsuse tööd ja käigud panevad peale liigagi suure töökoorma. 21. Raha ja aeg. 22. Raha. 23. Hoiakud.

101 SOOME LINNAD JA VALLAD Koostöö arengut takistavad probleemid (soomlased) Raha, omafinantseeringute nappus Kaadri vahetus, inimfaktor Eesti omavalitsuste passiivsus Muu 4 4 Keeleoskus Ajanappus Eestlaste poolt esitatud ettepanekud järgmise kokkutuleku aja ja koha suhtes 1. Kesk-Soome aasta sügis. 3. Peaasi, et toimub. Tähtis ei ole aeg ega koht, vaid teema, mida ühiselt arutada , paari aasta pärast, et vaadata, kuhu oleme edasi liikunud. Soomes. 5. Sügis 2003, Soome. 6. Soomes. 7. August-september Soomes, näiteks Kotkas vm pika tiheda Eesti-Soome sõpruskogemusega paigas. 2 aasta pärast. 9. Tartu sobib, on Eesti südames ja kõigile võrdses kauguses (neutraalne pind). 10. Jätkata traditsiooni. 11. Soomes Rovaniemis. 12. Kesk-Soome, augustikuul. 13. Soomes aastal Soomes. 15. Soomes, umbes samal ajal. 16. Tallinn, sügisel Eestis Pärnu või Kuressaare. 18. Põhja Soome aasta august. 19. Pall nagu Soome poole väravas. 20. August 2002 Soomes. 21. Soomes, augusti lõpp. 22. Aasta pärast Soomes. 23. Igal aastal üks kord aasta pärast Soomes. 25. Aeg sama Soome aastal Saaremaal, Kuressaare aasta pärast Lõuna Soomes. 28. Aasta pärast aastal Turus. 30. Soome, Turu aasta augustis aastal Soomes. 32. Soomes aga kus? Järgmisel aastal. 33. Tampere või Turu aastal. 34. Kolme aasta pärast ja Soomes aastal Jyväskyläs. 36. Soomes aastal. 37. Soomes. 38. Projektipiirkonniti 1. oktoobril 2001 Viljandis, novembris 2001 Helsingis,

102 SOOME LINNAD JA VALLAD Soomlaste poolt esitatud ettepanekud järgmise kokkutuleku aja ja koha suhtes 1. Järgmine kokkutulek Kotkas. 2. Võimalikult ruttu. 3. Järgmise kokkutuleku kohtadeks Mariehamn/Kuressaare. 4. Kotka linn. 5. Et ta toimuks. 6. Peaks olema veidi pikem. 7. Lisaeeskujud Tampere ja Tartu. 8. Soome, Vaasa. 9. Vaasa. 10. Kui vaid jätkuksid Sisepoliitikat, karvakatkumisi ei tohiks olla. Ülekaalukalt on eestlased järgmise konverentsi toimumiskohana märkinud Soome (27 mainimist 38-st) ning toimumisajana aasta (15 mainimist 38-st). Soomlaste puhul on samuti kõige rohkem pakutud järgmise võimaliku konverentsi kohana Soomet, kuid ajalist määratlust esines vaid ühel korral (võimalikult ruttu). Võrreldes eestlastega on soomlased järgmise kokkutuleku võimaliku aja ja koha väljapakkumisele vähe tähelepanu pööranud. Kui eestlastest esitas ettepanekuid 38 inimest 44-st hindamislehe tagastanust, siis soomlastest esitas oma ettepaneku ainult 10 inimest 38-st Eestlaste poolt esitatud muid tähelepanekuid ja soovitusi järgmist kokkutulekut silmas pidades 1. Väiksemate töögruppide mõttetalgud Soomlaste poolt esitatud muid tähelepanekuid ja soovitusi järgmist kokkutulekut 1. Ajagraafiku koostamisel arvestada tõlkimiseks kuluva ajaga. Ettekandjatele tuleb rõhutada, et tõlkimine nõuab aega. Tõlkidel on raske püsida mõnede ettekandjate kõnede rütmis. Hea sissejuhatus saab vahest osaliselt kehva järje. Päeva lõpul keskenduti arutelus liiga palju Eesti omavalitsuste siseprobleemidele. 2. Mõnedes tervitustes-sissejuhatustes puudus sisukus. Omavalitsuste liitmise arutelu ei puudutanud (huvitanud) meid, soomlasi. 3. Eriline tänu naistõlgile. 4. Hea korraldus, hea õhkkond. 5. Tänan. (Konverentsi) teenindus oli hea ja asjalik ning toitlustamine sujus hästi. 6. Keskendumine mõnele teemale, millest põhjalikud ettekanded. 7. Ei osale otseselt omavalitsuste koostöös. 8. Transport 6. sept hommikul hilines, bussi tulekust ei olnud ilmselt teadlikud ka kokkutuleku ametnikud, kes tulid sama bussiga. Teiselt poolt, aega sai kasutada tutvumiseksteiste kokkutulekule saabujatega. Tõlkimine: meestõlgi soomekeelsed väljendid oleksid võinud olla sujuvamad. Esinejate ajakasutus (mõtle Arto Luhtalat 6.9) kokkutuleku ajagraafiku osas! Kohe tekivad pinged, kui on kõrvalekaldumisi. Iga hea asjatundja ei pruugi olla hea esineja. 9. Eesistujad peavad vajaduse korral tegutsema. Mõtle Arto Luhtala ülipika loengu peale. 10. Rohkem ametnikevahetusi. 11. Sõpruslinnade esindajad majutada samas hotellis. Ministrite ettekannete järel toimunud arutelu oli sisepoliitika! 12. Peab püsima ajagraafikus. 13. Tõlkimisel esines probleeme. 14. Kultuurikoostöö teemad esile. 15. Sünkroontõlkimise juures esines mõnevõrra puudusi (meestõlk). Sõnavara paremini valdav tõlk. 16. Loengud liiga pikad. Liiga mitu loengut järjestikku. 17. Ajagraafikust tuleks paremini kinni pidada. 18. Ajagraafikud vettpidavateks. 19. Kehv grafoprojektor. 20. Ühised EL-projektid ja nende koordineeritus. 21. Ajagraafik pidavaks! 22. Võimalust mööda omavalitsuspaaride töörühmi kogemuste vahetamiseks. 23. Ettekannete ajagraafikust tuleb ilmtingimata kinni pidada. Soomlasi tuleb kohustada lugema oma sissejuhatused paberilt maha, mitte lasta juttu puhuda. 24. Juba enne seda (st kokkutulekut) saata arvutipostiga osavõtjate kontaktandmed. Kokkutuleku järel saata nii eesti kui ka soome keeles kõigi osavõtvate organisatsioonide nimed ja tiitlid. Regionaalne paikkondadevaheline koostöö peab saama sõprusomavalitsuste vahelise koostöö mootoriks. 25. Rohkem konkreetsust. 26. Elanike koostöö, organisatsioonidevaheline koostöö. 27. Omavalitsuste kõrgetasemelise teaduse ja elluviimise esitlemine.

103 SOOME LINNAD JA VALLAD 28. Mitte sissejuhatajate arv, vaid kvaliteet. 29. Rohkem praktilist taset. Vähem haldust. Kuidas omavalitsus peab teenuseid tootma ja pakkuma. 30. Elanike koostöö, organisatsioonide koostöö. 31. Loengud tuleks eelnevalt tõlkida. Kilede tekstid peaksid olema mõlemas keeles. 32. Suurepärane toit. Vahva. 33. Esimese päeva kavasse põimida üks muusikapala. Nüüd 20 kõnet. 34. Tänan! Muude tähelepanekute all leidis kõige enam märkimist, et meestõlgil esines vajakajäämisi erialasõnavara kasutamise osas ning et osa esinejaid ei suutnud esinemiseks ette nähtud ajagraafikus püsida. II. HINNANGUD JA ETTEPANEKUD 7. SEPTEMBRIL a TOIMUNUD I-III PARALLEELSEMINARI KOHTA Paralleelseminaride kohta saadi täidetult tagasi 80 hinnangute ja ettepanekute lehte. Eestlastelt laekus 40 vastatud küsimustikku: esimese seminari kohta 12, teise seminari kohta 10 ja kolmanda seminari kohta 18. Soomlastelt laekus samuti 40 vastatud küsimustikku: esimese seminari kohta 16, teise seminari kohta 15 ja kolmanda seminari kohta 9. I PARALLEELSEMINAR UUED VÄLJAKUTSED SÕPRUSLINNADE JA -VALDADE KOOSTÖÖS JA ÜHISTEGEVUSES 1. Rahulolu seminari temaatikaga EESTLASED: Jah 11 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 1 vastaja SOOMLASED: Jah 13 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 3 vastajat 2. Rahulolu seminari korraldusega EESTLASED: Jah 11 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 1 vastajat SOOMLASED: Jah 11vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 5 vastajat Laekunud vastustest võib järeldada, et rahulolu seminariga oli nii soomlaste kui ka eestlaste seas enam-vähem ühesugune Ettekandjatest leidsid eestlaste poolt esiletõstmist Peeter Rehema (4 mainimist), Valdek Murd ja Markku Rahikkala (kumbki 3 mainimist), Taina Saarenpää (üks mainimine). Üks vastaja märkis, et kõik ettekanded ja ettekandjad olid asjalikud Ettekandjatest leidsid soomlaste poolt esiletõstmist Taina Saarenpää (4 mainimist), Peeter Rehema (4), Toomas Sepp (3), Markku Rahikkala (2), Aku Sorainen (1). Üks vastaja märkis, et seminar tervikuna oli hea Järgmist kokkutulekut silmas pidades soovitati eestlaste poolt 1. Pisut rohkem ka valdade probleeme. Linnad olid väga põhjalikult esindatud. 2. Pole aega uute ideede väljaütlemiseks, sisuliseks arenguks võib-olla polegi eesmärk. 3. Ettekandja, kes lihtsalt loeb oma kõne maha, on igav. Ei kutsu kuulama. Lektor peab oma ettekandesse põimima probleeme, küsimusi, mis natuke raputaks kuulajat. 4. Rõhuasetus ühisprojektidele, näidetele (nagu Tartuski). Regioonide projektid. 5. Jätkata samas stiilis. Võiks olla häid praktilisi nõuandeid sõpruslinnade liikumise arendamiseks. 6. Ettekande aeg peab mahtuma raamidesse, et saaks ka küsimustega teemasid avada. Juhtija roll!!! 7. Jätkata konkreetsete teemadega, vähendada veelgi üldsõnaliste, hea tahte avalduste osakaalu. 8. Arvan, et teema Uued väljakutsed... ei olnud piisavalt käsitletud. Põhiliselt keskenduti sellele, kuidas on sõprussidemed tekkinud. Oleks rohkem tahtnud kuulda tulevikusuundadest, võimalustest. Jõudu järgmistele korraldajatele teemade sügavuti lahkamisel Järgmist kokkutulekut silmas pidades soovitati soomlaste poolt 1. Anda rohkem aega aruteludeks. Tuua rohkem näiteid praktilistest tegevustest.

104 SOOME LINNAD JA VALLAD Lähtuda samalt põhjalt, aga süvendatumalt. 3. Käsitleda kultuuri- ja hariduskoostööd. 4. Ärikoostöö (ettevõtluse) edendamine. Nii eestlaste kui ka soomlaste poolt leidis esiletoomist, et esinejatel oli raskusi esinemiseks antud ajast kinnipidamisega. Ühe teema käsitlemiseks soovitakse anda rohkem aega. Jätta rohkem aega aruteludeks, teemaga sügavuti minemiseks. Seeläbi suudetaks arvatavasti välja tuua ka rohkem praktilisi nõuandeid edaspidiseks Eestlaste poolt esitatud muid tähelepanekuid 1. Rahvusliku vihavaenu teemal sooviksin lisada mõtteid Paldiski vaatevinklist, kuna arvamusteks võimalust ei antud. Paldiski on kõik 7 aastat, kui seal on olnud Eesti munitsipaalvõim, pidanud arvestama rahvuslikku koosseisu ja vaatama tulevikku kõikides oma tegevustes. Antud hetkel pean eeskätt silmas haridust, noortetööd, kultuuri, sporti. Kõiges oleme teinud maksimumi oma võimaluste piires, et kaks põhirahvust õpiksid üksteist respekteerima: laagrid, üritused, koolide-vaheline töö, kriminaalpreventsiooni projektid. See on pikk protsess. See oleks tulemuslikum ja konfliktidevähesem, kui ka riik vaataks selgemalt neid asju ja rahastaks lihtsamate summade järgi kasvõi ennekõike kriisikoldeid. Haldusreformi töögrupis pidas hr. Pomerants vajalikuks lihtsustada riiklike investeeringute taotlemist ja vältida dubleerimist. Sama võiks kehtida ka noortetöös (sh muusika-kunstikoolid, sport, kultuur), integratsiooni valdkonnas. Tavalise omavalitsuse ametnikud ei suuda kõikjale taotlusi saata, väljapoole Eesti riiki ja riiklikke fonde tuleb seda nagunii teha. Paldiskis töötab praegu komisjon, kuid ka neid väga olulisi aspekte tuleb arvestada, aga mitte pärast sügavaid kriise, vaid neid ennetades. (A. Mölder) 2. Korraldus oli väga hea, hästi läbimõeldud ja planeeritud. Aitäh ELL-le! 3. Väga kena üritus. Suur tänu korraldajatele. 4. Jõudu korraldajatele järgmisteks kohtumisteks. 5. Järgmistel kordadel võiks rohkem korraldada jututuba. Omavahel küll saavad kokku sõprusomavalitsused, aga jututoas osaleks suurem ring ning seal võib sündida palju uusi mõtteid Soomlaste poolt esitatud muid tähelepanekuid 1. Oli mõnus seltskond ja peened õhtused üritused. 2. Tänu palju andnud ja hästi korraldatud seminaripäevade eest. Kõik sujus hästi, teemad pakkusid huvi ning olid õpetlikud. 3. Helsingi-Tallinna suhe on tähtis, kuid see ei ole ainutähtis. Tõlkimine problemaatiline. 4. Hea eesistujapaar, tänu neile. 5. And tervikuna oli hea. Nii eestlaste kui ka soomlaste toodud kommentaaridest võib välja lugeda, et üldmulje seminarist oli väga hea. Korraldajatel tuleks enam tähelepanu pöörata tõlke kvaliteedi tagamisele. II PARALLEELSEMINAR OMAVALITSUSTE JA REGIOONIDE EUROOPA 1. Rahulolu seminari temaatikaga EESTLASED: Jah 8 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 2 vastajat SOOMLASED: Jah 14 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 1 vastaja 2. Rahulolu seminari korraldusega EESTLASED: Jah 8 vastajat Ei 1 vastaja Osaliselt 1 vastaja SOOMLASED: Jah 7 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 8 vastajat Sarnaselt esimese paralleelseminariga oldi seminariga üldjoontes rahul. Eestlased veidi rohkem, soomlased veidi vähem. 3.1 Ettekandjatest leidis eestlaste poolt esiletõstmist Andrus Ansipi ettekanne (5 mainimist). Ühekordset äramärkimist leidsid Pauli Rautama, Deiw Rahumägi ja Keijo Sahrman. 3.2 Ettekandjatest leidis soomlaste poolt esiletõstmist Keijo Sahrmanni ettekanne (3 mainimist), Andrus Ansipi, Pauli Rautama ja Urmas Aava ettekanded (igaühel 2 mainimist) ning Deiw Rahumäe ettekanne (1 mainimine) Järgmist kokkutulekut silmas pidades soovitati eestlaste poolt 1. Tõlke (tõlkide) kvaliteet võiks parem olla. Püsti söömine on ebamugav.

105 SOOME LINNAD JA VALLAD 2. Kui diskussioon, siis tuleks selleks aega jätta. Puudus ka ühine siduv moment, sellest ei räägitud. 3. Võimaldada rohkem diskussiooni. 4. Rohkem diskussioone. + - arutelu: mis on Soomes positiivset ja negatiivset, millest peaksime kindlasti hoiduma jne. 5. Elementaarsete baasteadmiste äraõppimine eestlastel. 6. Ekraanil näidatav tekst võiks ettekandjal olla ingliskeelne, sest vaevalt soomlased oskavad kõik eesti keelt ja eestlased soome keelt teksti, tabeli päiseid jne ei tõlgita täies mahus, ka on tõlget raske jälgida. 7. Käsitleda ühe teemana aktuaalset omavalitsuste elus nagu näiteks praegu oli haldusreform. 8. Ettekanded peaksid olema pikemad ja põhjalikumad. 9. Temaatika rohkem kompaktsemaks. Koosolekute juhtimisel võiks vältida väga suuri ajast üleminekuid lihtsalt juhataja meeldetuletusega. 10. Kui on päevakava, tuleb sellest ka kinni pidada. 11. Peaks hakkama arvestama Ameerika poolt väljatöötatud andmekogumissüsteemide ja meetoditega. 12. Edu edaspidiseks! 4.2. Järgmist kokkutulekut silmas pidades soovitati soomlaste poolt 1. Tähelepanu logistikaga seonduvatele asjadele. 2. Seminari teema on ajakohane ka järgmisel kokkutulekul. Anda abikaasadele võimalus osaleda kokkutulekul ja korraldada neile oma programm. 3. Järgmise kokkutuleku teemaks võiks olla omavalitsuste/regioonide ja ettevõtete vaheline koostöö. 4. Jagada loengute referaate. 5. Oleks hea kui ettekanded oleks eelnevalt tõlgitud mõlemasse keelde, nii et tõlkimisele ei kuluks lubamatult palju aega. 6. Kõigile esinejatele tuleb rääkida, kuidas mikrofoni praktiliselt kasutada (mikrofone on mitmesuguseid). 7. Sissejuhatavad ettekanded võiksid olla veidi pikemad. 8. Soovin paremat tõlkimist. 9. Soomlaste ja eestlaste väärtushinnangud on erinevad. Eestis pehmemad, Soomes tugevamad 10. Ametikeele tõlkimine ei suju. 11. Paremad tõlgid, enam sisse elanud käsitletavasse teema sõnavarasse. 12. Ametnike ettekanded on paberihõngulised ja igavad. Tuleks leida rohkem eheda koostöö ja praktika näiteid ning välja jõuda kannustava ning motiveeriva aruteluni. 13. Tehti hea kokkuvõte. 14. Kokkuvõttes jättis kõik eriti soodsa mulje. Eestlased rõhutasid vajadust pikemateks diskussioonideks ning aruteludeks, et minna teemaga rohkem sügavuti. Soomlased tõid välja peamiselt logistilisi ja praktilisi probleeme. Näiteks soovitati jagada välja loengute referaate, võimaldada kaasa võtta perekonnaliikmeid, sisustada nende vaba aega jms. III PARALLEELSEMINAR HALDUSUUENDUSLIKKE SUUNDUMUSI EESTIS JA SOOMES 1. Rahulolu seminari temaatikaga EESTLASED: Jah 14 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 4 vastajat SOOMLASED: Jah 7 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 2 vastajat 2. Rahulolu seminari korraldusega EESTLASED: Jah 14 vastajat Ei 1 vastajat Osaliselt 3 vastajat SOOMLASED: Jah 3 vastajat Ei 0 vastajat Osaliselt 6 vastajat 3.1. Ettekandjatest leidis eestlaste poolt esiletõstmist Marko Pomerantsi ettekanne - 9 mainimist ning Andres Taimla ettekanne - samuti 9 mainimist. Tähelepanu pälvis ka Erkki Mennola ettekanne - 2 mainimist Ettekandjatest leidis soomlaste poolt esiletõstmist Erkki Mennola ettekanne (5 mainimist), Andres Taimla ettekanne (2 mainimist) ning Marko Pomerantsi ettekanne (1 mainimine) Toimunud ja järgmist kokkutulekut silmas pidades arvati ja soovitati eestlaste poolt 1. Väga head ettekanded. Ainet mõtlemiseks ja arutlemiseks. 2. Momendil kõik väga ühte väravasse. Järgmisel korral erinevaid vaateid rohkem. 3. Aluseks võtta Mis see on? ja siis alles rääkida, kuidas teha.

106 Majutamine oli liiga laiali (see tõstab hinda). 5. Rohkem aega aruteluks. 6. Jätkata samas vaimus. 7. Seminari tuleb juhtida kui ettekandja kulutab oma ettekandest suurema osa eneseimetlemisele ja väitele, et aega ei ole, tuleb teine ettekandja valida. 8. Ei tea, seda ei saa vist planeerida. Kui on väga huvitav ja intrigeeriv ettekanne, kutsub see esile diskussioone ja küsimusi, mida ei saa ajapuudusel teha. Vähem huvitav ettekanne aga kutsub esile tunde, et ettekandjale võiks vähem aega anda, nagunii midagi erilist ei ütle. 9. Seminari raames võiks leida rohkem aega ettekandejärgsele arutelule. 10. Kõik on OK. 11. Mõnusad esinejad, huvitavad teemad. Pretensioone pole. 12. Mitte killustada teemat, minna valitud teemaga mingis lõigus sügavuti. 13. Esinemisjärje võiks anda ka maavanema tasandilt omavalitsuse tasandile. Näiteks: kuidas linnapea (vallavanem) ikkagi hakkama saab. 14. Töö mitte seminarina, vaid ümarlauas toimuva aruteluna. 15. Osavõtjate omasuhtlus heatasemeline, arukas. 16. Täiesti käsitlemata jäi Soome kogemus valdade koostöös piirkonniti. 17. Kui seminar on üles ehitatud nii, et toimub arutelu, siis kuidas mõista seda, et isegi küsimusi saab esitada väga valikuliselt!?! Teemad aktuaalsed - korraldus rohkem kui nõrk. 18. Aega peaks olema veidi rohkem, et saaks toimuda arutelu. 19. Kokkutulek Tartus - võib lugeda igati kordaläinuks! Kahju, et ministritel polnud aega seminari lõpuni ära kuulata. Ettekannetes kerkis üles huvitavaid mõtteid Toimunud ja järgmist kokkutulekut silmas pidades arvati ja soovitati soomlaste poolt 1. Põhjalik maksustamisküsimuste arutamine. 2. Sissejuhatuste asemel vabamas vormis arutelu. 3. Kuidas omavalitsuste elanike tõelisi mõjutamisvõimalusi võiks parandada, eriti noorte hulgas, vt kuidas on langenud aktiivsus omavalitsuste valimistel. Valdkond, kus on kõige enam omavalitsuse-riigi koostööd. 4. Paneeliarutelu? Arutelud kogu seminariks ettenähtud aja. Arutelu on tähtsam kui loeng. Nii eestlased kui ka soomlased rõhutavad pikemate ja põhjalikumate arutelude vajadust. Konkreetsete teemade käsitlemise vajadust.

107 LISAMATERJALID IKKA PAISTAB SEESAMA PÄIKE - TARTU ÜLIKOOL JA SOOME IGAVENE LINN JA PÄIKE Tartu linna on ajaloolistes dokumentides esimest korda mainitud aastal, peaaegu tuhat aastat tagasi. Inimliku eluea mõõdupuu järgi on Tartu peaaegu et igavene linn. Kuid ka igavene linn muutub. Tartu ajalugu on lahutamatu Tartu ülikooli ajaloost. Või oleks õigem öelda vastupidi? Ka ülikoolil on nii ruumis kui ajas omad seosed. Nähtamatud niidid ühendavad seda muu maailmaga. Mõtted ja ideed, inimesed, kes on kunagi siin õppinud ja siis mujale läinud, inimesed, kes on mujalt siia õppima tulnud ja siia jäänud - variante ja võimalusi on palju. Maailm on palju keerulisem kui see praegusel kiire liikumise ajal meile näib. Ent päike paistab ikka. Ja ikka paistab seesama päike - nagu on ühes kirjas estofiil Eeva Niinivaarale nentinud Betti Alver, eesti suurimaid luuletajaid. Päike paistis aastal, mil Tartu linna mainiti esmakordselt, nagu ta paistis aastamiljoneid enne seda. Päike paistis aastal Nürnbergi sõjaväljale, kus kuningas Gustav II Adolf kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule. Päike paistis Maarjamaal Põhjasõja, näljahädade ja katkude aegu, see paistis aastal, mil Tartu ülikool Vene tsaari käsul taasasutati, ja aastal, mil sellest sai Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Päike paistis ka aastal, mil sellest jälle sai Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Päike paistab täna ja paistab hommegi, aastaaegadest ja aastaarvudest küsimata. Keegi meist ei saa Päikesest mööda vaadata... Just seepärast ongi Päike nii tähtsal kohal ka selle kalendri fotodel. VALGUS SÜTTIB "Ma astusin Tartu ülikooli nooruslike lootustega. Kui ma põhja poolt tulles silmasin esmalt linna koos raamatukoguks väljaehitatud imposantsete muistsete varemetega Toomemäel, siis tundus mulle, nagu näeksin ma sealt kiirgamas valgust kogu ümbrusele." Nii meenutab loodusteadlane Karl Ernst von Baer oma mälestustes Tartut aastast Seesama valgus oli Tartus süttinud aga juba aastal 1632, kui kuningas Gustav II Adolfi käsul asutati Tartu ülikool, Academia Gustaviana. 20. aprillil 1632 immatrikuleeriti esimene üliõpilane, Benedictus Baazius Jönköpingist, juba 2. mail on aga matrikliraamatusse kantud viie soome noormehe nimed, kes kõik olid tulnud aasta varem õppima Tartu gümnaasiumi ja jätkasid nüüd vastses ülikoolis: Henrici Henricus Hollolast, Laurentius Joannis Turust, Arvidus Andreae, Johannes Sigfridi ja Martinus Justini Helsingist. Ühtekokku oli aastatel immatrikuleeritud 1056 üliõpilase seas 125 soomlast. Rohkem oli ainult rootslasi (468) ja baltisakslasi (295). Sõdade tõttu sai ülikool töötada üksnes katkendlikult ja üsna lühikest aega. Toonase ülikooli uksed sulges aastal Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk. Uuesti avati ülikool Tartus tsaar Aleksander I korraldusel 21. aprillil EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOL Ülikooli tänaseni säilinud peahoone aulas peeti 1. detsembril 1919 Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus. Noor rahvuslik ülikool kutsus tööle õppejõude mitmelt poolt välismaalt, ka Soomest. Kettuse, Tallgreni, Cederbergi, Granö ja Mannise nimesid teavad paljud, kuid teised Tartu ülikooli soomlastest õppejõud on mõlemal pool lahte hoopis vähem tuntud. Kalle Väisälä ( ) oli aastail Tartu ülikoolis algebra ja matemaatilise analüüsi professor ning õpetas huvilistele tasuta ka esperanto keelt. Luges oma kursusi juba kevadsemestril eesti keeles, elas advokaadi ning ärimehe, toonase ülikooli sekretäri, hilisema Soome aukonsuli Oskar Rütli juures Pepleri tänavas pansionaadis, kuhu sageli kogunesid teisedki Tartus töötavad Soome ja Rootsi professorid. Oli sage külaline möllavates üliõpilasorganisatsioonides. Põllumajandusteadlane Kaarlo Kustaa Teräsvuori ( ) õpetas Tartus taimekasvatust ja sordiaretust aastail Omapärase iseloomu ja hea huumorimeelega vanapoisina elas ta suurema osa ajast Tartu lähedal Raadi mõisas, kus tollal asusid ülikooli katsepõllud. Raadi mõisas täiendasid tema söögilauda tuvid, keda ta pidi katsepõldude kaitsmiseks püssiga laskma. Keemik Yrjö Kauko ( ) oli Tartu ülikooli füüsikalise keemia professor , lahkus siis Helsingi tehnikaülikooli. Hiljem töötas professorina muuhulgas Ankara ja Erzurumi ülikoolides.

108 Majandusteadlane Eino Akseli Kuusi ( ), kes oli aastal olnud Soome sotsiaalminister, töötas Tartus praktilise poliitökonoomia professorina. Hiljem oli ta Helsingi ülikooli professor ja rektor. ESIMESE SUURUSJÄRGU TÄHT Üks esimesi Tartusse kutsutud välisõppejõude - ja nende seas üks eredamaid tähti - oli keeleteadlane Lauri Einari Kettunen ( ), kes oli Eestis murdeid uurinud juba aasta suvel. Tema Kodavere murraku kohta kirjutatud doktoritöö tõi eesti keele nende keelte hulka, mida soome-ugri keeleteaduse üldprobleemide lahendamisel arvesse võeti aastal avaldas ta uurimuse eesti keele häälikuloost. Eesti Vabadussõja aegu organiseeris Kettunen Soomes Eestile abi, käies korduvalt Eesti Abistamistoimkonna saadikuna Tallinnas. Alates aasta suvest elas Kettunen Tartus ja teda paluti ülikooli läänemeresoome keelte professoriks. Elava ja suhtlemishimulise mehena aitas Kettunen luua rahvuslikku ülikooli ning kujundas välja soome-ugri keelte õpetamise süsteemi. Ta oli Akadeemilise Emakeele Seltsi üks asutajaid (1920) ja selle esimees aastail Tema algatas ka saksameelse Õpetatud Eesti Seltsi eestistamise ja hakkas esimesena selle koosolekuil eesti keelt tarvitama. Kettuse tööd olid mitme aastakümne jooksul eeskujuks eesti murrete uurimisel. Kettunen tundis hästi Eesti olusid ja inimesi, ta oli liikumist, seiklusi ja vahel riskigi armastav optimist aasta vihmasel ja külmal suvel tegi ta tollastel kehvadel teedel mootorrattamatka Tallinnast Tartusse ning ajal, mil rongisõit Tallinnast Tartusse võttis 8-9 tundi, kihutas Kettunen mõnigi kord enese sõnade kohaselt kaelamurdva sajakilomeetrise tunnikiirusega. Lauri Kettuse abikaasa Hilja Kettunen töötas aastatel Tartu ülikooli soome keele lektorina, pidades loenguid ka soome kirjandusest. AJALOOVAJADUS On loomulik, et noorel Eesti vabariigil tekkis tungiv vajadus ajaloo järele. Sestap kutsutigi Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks Helsingi ülikooli dotsent Arno Rafael Cederberg ( ). Ta oli õppinud ajalugu, filosoofiat ja vanu keeli, täiendanud end seejärel Rootsi, Taani ja Saksa ülikoolides ning töötanud ka Helsingi ülikooli asekantsleri ning kantsleri ametis. Eestis viibides oli mitmekülgsete kogemustega Cederberg juhtivaks jõuks pea kõigis tollastes ajalooalastes ettevõtmistes. Aastal 1920 töötas ta välja kava Eesti arhiiviolude korraldamise kohta, mille tulemusena asutati riigiarhiiv ja riiklik keskarhiiv. Samal aastal asutas Cederberg koos teiste ülikooli õppejõududega Akadeemilise Ajaloo Seltsi, ta oli Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna juhataja, tema algatusel asutati aastal "Ajalooline Ajakiri". Cederberg oli ka "Eesti biograafilise leksikoni" ( ) peatoimetaja ning toimetas koos Andrus Saarestega teose "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi I" (1927). A. R. Cederberg lahkus Tartust aastal Helsingi ülikooli, kus ta oli professoriks aastail aastal valiti ta Soome teaduste akadeemia liikmeks. TULEVIKU KUNST aastal kutsuti Tartu ülikooli kirjandusprofessoriks tollal Helsingis elanud ja Helsingi ülikoolis aastal magistritöö kaitsnud Gustav Suits. Laiema avalikkuse ees astus luuletajast professor üles aasta mais koos Eino Leinoga, kes pidas Tartu ülikooli aulas kõne "Tuleviku kunst" ning luges oma luuletusi saksa ja soome keeles. Kava eestikeelse osa kandis ette Aino Thauvón-Suits, kes oli õieti nii selle reisi peakorraldaja kui ka Eino Leino impressaario. Tema pidi ühtlasi vastutama ka selle eest, et Leino õnnelikult Helsingisse tagasi jõuab. Ent Leino menu oli suur ning tema vaimustus Tartust, "Werneri" kohvikust, kevadisest õites Eestimaast ja selle noorest, veel tülide ja vastuoludeni jõudmata kultuurielust oli nii sügav, et pärast piduõhtut toona Tartus Raekoja taga Ülikooli tänaval asunud kunstiühingus "Pallas" hüüatas ta südamest: Minä en tahdo täältä pois! Nii tuli Aino Suitsul ööd kui päevad Leinot valvata, sest luuletaja oli lubanud pigem merre hüpata kui Soome tagasi minna. Ta võttis ette isegi ootamatult tõsise katse saada Eesti kodakondsus ning seejärel Eestisse elama jääda, pöördudes selleks palvekirjaga otse riigivanem Konstantin Pätsi poole. Olukord lahenes siiski ilma eriliste probleemideta ja Leino jõudis tagasi kodumaale. AARDEOTSIJA aasta sügisel kutsuti Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade muinasteaduse professoriks Helsingi ülikooli dotsent Aarne Miikael Tallgren ( ). Arheoloogiakateedrit polnud tollal veel Helsingi ülikooliski olemas. Tallgren valdas vene, saksa ja mitmeid teisi keeli ning õppis kiiresti ära ka eesti keele. Tallgren organiseeris Tartu ülikoolis muinasteaduse kabineti ning võttis ette kinnismuististe registreerimise ja kirjeldamise praktiliselt kogu Eestis, töötades seejuures läbi kogu Eesti arheoloogilise materjali. Algatas ka Eesti muististe kaitsekorralduse ja organiseeris kodu-uurimistööd. Aastatel avaldas ta kapitaalse teose "Zur Archäologie Eestis" I - II, mis esitas palju uut materjali, samuti uusi metoodilisi lähenemisviise. Tallgren lõi kaasa Õpetatud Eesti Seltsi töös, mille auliikmeks ta hiljem valiti aastal taotles Tallgren arheoloogia professuuri Helsingi ülikoolis ning lahkus Tartust. Oma üliõpilaste seas oli ta nii populaarne, et lahkumise puhul kinkisid üliõpilased talle paksu albumi "Souvenir Tallgren" fotode ja humoorikate kirjutistega valiti Tallgren Soome teaduste akadeemia liikmeks, 1932 Tartu ülikooli audoktoriks.

109 JA MUUSEUM SAAGU Helsingi ülikoolis soome-ugri rahvateadust õppinud ja soome rahvauskumusi uurinud Ilmari Manninen ( ) kutsuti aasta juulis Tartusse Eesti Rahva Muuseumi juhatajaks aastal alustas ta etnograafialoenguid Tartu ülikoolis ja kinnitati aastal etnograafia dotsendi kohale. Eesti Rahva Muuseum oli asutatud aastal folklorist Oskar Kallase ja kunstnik Kristjan Raua eestvõttel. Ent põhilise töö muuseumi varade korraldamisel tegi ära just Ilmari Manninen, kes oli aastal Soomes asutanud Naantali linnamuuseumi ning käinud muuseumikorraldusega tutvumas ka mitmel pool välismaal. Manninen oli esimene etnograafia eriteadlane Eestis, ja just tema viis läbi Eesti Rahva Muuseumi etnograafiaosakonna suurte kogude kolimise aastal muuseumi kasutusse saadud Raadi mõisasse ning korraldas kõrgetasemelise püsiekspositsiooni mõisa peahoone 70 ruumis. Lisaks sellele tegi Manninen ka väga intensiivset uurimistööd, millega pani teadusliku aluse eesti etnograafiale üldse. Avaldas "Etnograafilise sõnastiku" (1925), põhjalikud monograafiad eesti kannudest (1926), kinnastest (1926), rahvaomasest ehituslaadist ( ) ja eesti rahvariiete ajaloost (1927), ning uurimused "Soome sugu rahvaste etnograafia" (1929) ja "Die Sachkultur Estlands" ( ). Toimetas Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatuid ja avaldas hulga vähemaid kirjutisi rahvateaduse, rahvaluule ning ajaloo alalt. Ilmari Manninen lahkus Eestist aasta jaanuaris Soome Rahvusmuuseumi etnograafilise osakonna juhatajaks. MAATEADLASE ELU Johannes Gabriel Granö ( ) kutsuti Tartu ülikooli geograafiaprofessoriks septembris Selleks ajaks oli Granö juba tuntud geograaf, aastatel oli ta teinud pikki uurimisretki Siberisse, Mongooliasse ja Altaisse ning oli nonde alade parimaid tundjaid. Tartus viibis Granö kuni aasta kevadeni, õppis kiiresti ära erialasõnavara ja hakkas peagi loenguid pidama eesti keeles. Ta rajas aluse nii geograafia õppetoolile Tartu ülikoolis kui ka geograafia instituudile ja pani käima laia koduloolise uurimistöö. Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna eesotsas algatas ta maakondade viisi avaldatava koguteose Eesti koostamise, aastal asutas ta aga ühes ülikooli ja Tartu linnavalitsusega Tartu linna-uurimistoimkonna, mille töö tulemusena ilmus raamat "Tartu" (1927). Granö koostas programmi ja pani aluse Eesti maastike uurimisele ja liigendamisele, aastal avaldas ta raamatu "Eesti maastikulised üksused". Tartust lahkudes jätkas Granö tööd Helsingi ülikoolis ning oli hiljem Turu ülikooli kantsler ja rektor. Tartu Ülikooli audoktoriks valiti ta aastal SILLAD LÄBI AEGADE Inglisilla ehitas Tartu ülikooli esimese rektori G. E. Parroti mälestuseks arhitekt M. H. Jacobi aastail Inglisild püsib tänini. Soome sillast hakati Eestis rääkima napilt paarkümmend aastat hiljem, ärkamisajal, ja seegi vaimusild püsib tänapäevani. Seda silda on oma ajas aidanud ehitada ka kolm Soome Vabariigi presidenti: Relander, Svinhufvud ja Kekkonen. President Lauri Kristian Relander ( ) sõitis aastal Tallinnast Tartusse rongiga, rääkis Jõgeva jaamas inimestele eesti keeles ja külastas Tartus muuhulgas ka ülikooli katsepõldusid Raadil. President Pehr Evind Svinhufvud ( ), Soome iseseisvuse isa, tegi aastal Tallinnasse ametliku visiidi sõjalaeval "Uusimaa". Tartus ta ei käinud. Urho Kaleva Kekkonen ( ) saabus Eestisse mitteametlikule visiidile erilennukiga 11. märtsil 1964 ja oli esimene Lääne riigipea, kes pääses külastama okupeeritud Eestit ja kinnist sõjaväelinna Tartut. Juba aastatel hõimusuhetega tegelnud Kekkonen valdas eesti keelt paremini kui Eesti NSV faktiline riigipea Müürissepp. Ta pidas kõne Tartu Riikliku Ülikooli aulas, külastas Kirjandusmuuseumi ja Etnograafiamuuseumi, käis Kääriku spordibaasis suusatamas ja saunas. Tänu Kekkose visiidile tihenes läbikäimine Soome ja Eesti vahel ja aastal avati Helsingi ja Tallinna vaheline laevaliin, millest sai aastateks tõeline Soome silla sümbol. KOLM SAMMAST II maailmasõda katkestas paljudeks aastateks igasuguse ühenduse Soome ja Eesti vahel. Ja siis püsis Soome silla Tartu-poolne ots kolmel sambal: ennekõike tuleb nimetada legendaarset, põhjatu mälu ja tohutu keeleoskusega professor Paul Aristet. Ariste ( ) oli ülikooli õppejõud alates aastast aastal valiti ta Helsingi ülikooli professoriks, kuid sinna ta sõja ja okupatsioonide tõttu ei jõudnud oli Ariste Tartu ülikooli soome-ugri keelte kateedri juhataja, hiljem professor samas kateedris. Härrasmehelikult riides, tuttav kõigiga ministritest ja professoritest alates ja kojameeste ning Tartu mustlastega lõpetades, jättis Ariste järele oma koolkonna ja legendid. Praktilise soome keele õpetamine püsis Tartus kaua aega peamiselt dotsent Paula Palmeose ( ) õlgadel. Tema põhiliseks uurimisalaks olid karjala keele murrakud ja just tema kirjutatud soome keele õpikute varal omandas hõimukeele alused mitu põlvkonda eesti haritlasi. Oma vaiksel ja peaaegu märkamatul moel hoidis just nõudlik pedagoog Paula Palmeos sõjajärgses Tartus elavana soome suhteid.

110 Professor Paul Alvre (s. 1921) põgenes aastal Soome ja sõdis Soome mereväes. Lõpetas aastal Helsingi ülikooli, oli Jyväskylä pedagoogikaülikooli eesti keele lektor ning anti siis koos teiste eestlastega Nõukogude Liidule välja. Et Alvrel ei lubatud Tartusse isegi elama asuda, töötas ta kaua aega Viljandis kooliõpetajana. Tartu ülikooli õppejõud on Alvre aastast. Ta on uurinud peamiselt läänemeresoome keelte ajaloolist vormiõpetust ning õpetanud praktilist soome keelt, tema sulest on ilmunud põhjalik soome fraseoloogia sõnaraamat. FINNONIAST FRATERNITAS FENNICANI Soomlasi on Tartu ülikoolis õppinud juba Academia Gustaviana aegadest peale. Kuid tollasest üliõpilaselust on vähe teada. Tsaariaegses ülikoolis koondusid tudengid Saksamaa eeskujul maakondlikesse korporatsioonidesse asutasid soome üliõpilased Tartus oma korporatsiooni "Finnonia", kuid selle tegevus hääbus peagi aastal asutati korporatsioon "Fennia", kuid ka see ei jäänud püsima. Tõsisemalt võttis eesti ja soome üliõpilaste suhete rajamise ette Oskar Anders Lönnbohm-Mustonen ( ), kes käis alates aastast Eestis rahvaluulet kogumas ning õhutas eesti üliõpilasi soome keelt õppima ning Soomet külastama. Esimene niisugune külaskäik Helsingisse saigi teoks aastal Soome Kirjanduse Seltsi 50. juubeli puhul. 22. oktoobril 1926 registreeriti soome korporatsioon "Fraternitas Fennica", kuid see lõpetas tegevuse juba aastal. Soome üliõpilased Tartus kuulusid enamasti eesti organisatsioonidesse. Oktoobris 1920 asutati Tartus Soome-Eesti Üliõpilasklubi, kevadel 1921 aga selle sõsarorganisatsioon Helsingis muudeti mõlema klubi nimi Akadeemiliseks Hõimuklubiks aasta sügisel peeti esimesed Eesti- Soome üliõpilaspäevad Helsingis, edaspidi peeti neid kuni aastani vaheldumisi Tartus ja Helsingis. II maailmasõda katkestas pikaks ajaks igasugused suhted mõlema maa üliõpilaste vahel ja alles aastal jõudis taas Tartu ülikooli esimene välisüliõpilane: selleks oli eestisoome päritolu Juuli Maria Lille. Välisüliõpilaste arv kasvas kiiresti, suurema osa neist on moodustanud just soome tudengid, kes eelistavad arstiteaduskonda, bioloogia-geograafia- ja filosoofiateaduskonda aasta kevadsemestril õppis Tartus 259 soome tudengit. Korporatsiooni "Fraternitas Fennica" tegevus taastati aasta sügisel. TARTU JA IMATRA Paljud soome tudengid tulevad Tartusse õppima semiootikat. Küllap toob neid siia Lotmani poolt rajatud Tartu semiootikakoolkonna kuulsus. Juri Lotman ( ) pärines tegelikult Peterburist, kus ta lõpetas ülikooli vene filoloogina. Kuid silmapaistvaks kirjandusloolaseks kujunes ta alles Tartus, kus ka nõukogude ajal valitses Venemaaga võrreldes palju vabameelsem õhkkond. Ja just Lotman on viimase poolesaja aasta jooksul toonud Tartu ülikoolile kõige suuremat rahvusvahelist kuulsust. Peterburi ja Moskva ainetel on Lotman uurinud linnasemiootikat. Tema tööd jätkab ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet, kes juba mõnda aastat korraldab Tartus jälle ka semiootikakonverentse. Soome semiootika primus motor on Helsingi ülikooli professor Eero Tarasti, hariduselt muusik ja muusikateoreetik. Lotmani ja Tartu koolkonna suure austajana on just tema olnud Soome Semiootika Seltsi asutamise taga aastal Selts korraldab igasuviseid rahvusvahelisi semiootikakongresse Imatra linnas. Tarasti üks uurimisaladest on olnud muusikasemiootika: küllap ka see seletab Imatra valimise suurte semiootikakongresside ja Rahvusvahelise Semiootika Instituudi (International Semiotics Institute) asukohaks. Sest kuuljale kõrvale on Imatra kose kohin tõeline, vägev ja igavene muusika. Eesti Instituut Soomes / Viron Suomen-instituutti, 1999 Mariankatu 8 B, Helsinki TEKST Aivo Lõhmus TOIMETAJA Ruta Alakivi Täname Eesti Instituuti Soomes a kultuurikalendri Ikka paistab seesama päike Tartu Ülikool ja Soome tekstide kasutamise loa eest.

111 AASTAT RÄPINA KANGASALA KOOSTÖÖD JA ÜLEVAADE A TEGEMISTEST Raini Kiukas Kangasala Räpinoloogide Ühendus Põlvamaa Räpina linn ja Pirkanmaa Kangasala vald sõlmisid ametliku koostöölepingu aastal. Sõprusvallaühendus, Kangasala Räpinologit ry, on loodud a. Kangasalas on elanikku, Räpinas 3000 elanikku. Ühenduse tegevus Ühenduse tegevus moodustub Eesti Räpina linna ja Soome Kangasala valla sõprustegevuse praktiliste asjade eest hoolitsemisest, kontaktide hoidmisest erinevate töötajatega ja uute kontaktide loomisest. Lisaks osaleb ühendus Eesti kultuuri ja käsitöid esitlevatel üritustel ja korraldab neid üritusi. Kangasala vald toetab tegevust 20 penniga elaniku kohta. Summa on hetkel u 4400 marka. Räpinas korraldab sõprustegevust analoogiline ühendus: Kangasala Sõprade Ühendus aasta I poolaasta tegevus Pärast tavapärast aasta alguse vaiksemat perioodi on kevad olnud tegevusrohke. Ühendus on osalenud kahe reisi korraldamisel ja võtnud ühe korra vastu külalisi Räpinast. Lisaks on korraldatud üks käsitöönäitus ja viidud humanitaarabi Räpina vanadekodusse ning kooli. Esimene visiit Räpinasse tehti märtsis. Kangasala ametikooli õpetajad ja muu personal tutvus Räpina ja Eesti kutseharidussüsteemiga. Esimene päev veedeti Räpina koolides ja tutvuti kohaliku tööstusega. Teine päev veedeti Võrumaa kutsehariduskeskuses. Vastuvõtjad olid valmistanud ette toreda vastuvõtu oma Kangasala kolleegidele. Külalistele esinesid algklasside õpilased. Soome õpetajate sõnul ei kohta Soomes enam sellist esinemise indu ja tuld. Peale põhikooli külastamist käidi Räpina ainukeses ametikoolis - aianduskoolis. Aianduskoolis õpitakse lisaks aedniku ametile ka õmblejateks ja keskkonnaspetsialistideks. Lilleseadete kõrge tase näitas kooli professionaalsust. Õhtupoolikul külastati kohalikku puidutööstusettevõtet Astel, mille tegevdirektor rääkis ala hetkeolukorrast. Avatud ja vahetu atmosfäär soodustas elava keskustelu teket. Seejärel vaadati käsitöönäitust ja söödi ühiselt õhtust. Lisaks kõnedele ja toidu nautimisele olid kavas ka mängud, mis mõjusid meeleolu tõstvalt ja ergutavalt. Reisilisi üllatas kogemus nii mitmekülgsest Eestist. Tallinn on tuttav ja samaaegselt võõras koht, Räpina sai tuttavaks ja soojaks kohaks. Lisaüllatusi kogesid reisilised Väimelas, kus kutsehariduskeskuse juhataja Henn Tarro rääkis kutsehariduse suundadest ja hetkeprobleemidest. Tarro sõnul rõhutatakse praegu eriliselt töö kvaliteeti, mis viimasel 50 aastal ei olnud au sees. Puidutöötlemine on küll kõrgel tasemel, kuid teised alad alles lapsekingades. Räpinalased tegid omalt poolt aprillis traditsioonilise ametnike visiidi Kangasalasse. Seekord oli teemaks EL-ga ühinemisest tingitud muutused põllumajanduses, taluturism ja turismialane koostöö, rahvaülikoolide töö, käsitööja kunstiõpetus ning raamatukogundus. Külaskäigu kohta koostati raport. Visiidi jooksul arutati, nagu alati, paljusid üksikküsimusi ja üles kerkinud küsimustele prooviti leida koheselt vastused. Loodetakse, et erinevate ametnike vaheline koostöö elavneb tutvuse süvenedes. Jaanipäeva paiku tehti ühenduse kolmas visiit osalemaks Räpina-päevadel. Seekord oli osavõtjaid 12. Programmis oli ka Petseri kloostri külastamine. Pooled reisilistest olid esimest korda kaasas, nii et maa ja vaatamisväärsustega tutvumiseks kulus palju aega. Räpina-päevad on traditsioonilised eesti jaanipäevapidustused. Soomes ei järgita jaanipäeva tähistamisel enam nii palju vanu tavasid. Pidustuste hulka kuulub loomulikult jaanitule äärde kogunemine; seal tantsitakse rahvatantse, lauldakse rahvalaule ja lisaks sõprade kohtamisele osaletakse erinevatel mängulistel võistlustel. Ka Kangasala inimesed kohtasid tuttavaid. Samm-sammult muutubki üldine sõpruskoostöö püsivaks inimestevaheliseks sõpruseks ja läbikäimiseks, ilma ühenduste või valdadeta. Võidupüha paraad kuulub Eestis jaanipäeva tähistamise juurde. Soomlastele võõras relvade esitlemise komme tundus olevat kõigile huvitav - nii jõuab teave riigi kaitsepoliitilisest olukorrast rahvani. Kangasala päästeteenistuse poolt kingitud tuletõrjeauto oli samuti näitusel väljas. Ühenduse esimehel on lisaks eelpool mainitud visiitidele olnud au võtta osa sõprusühenduse esimehe pulmadest, mis toimusid juulikuus Räpinas. Pulmad oma mitmekesise programmiga olid unustamatud. Pulmade lõpus avati kingitused ja kõikidele räpinoloogidele saadeti tänusõnad kingituse eest. Kangasalalaste poolt saadetud käsitsi joonisatud kaart sai erilise tähelepanu ja tänu osaliseks.

112 RÄPINOLOOGIDE JUHATUS a Kiukas Raini, ühenduse esimees keskonnakaitseametnik, projektijuht, Majava Esa, ühenduse sekretär koolitaja, , Arja Lanki, ühenduse laekur noorsootöötaja, LOVE-projekti projektisekretär, , Irmeli Jokilampi, liige, ettevõtetevahelise koostöö arendamine projektijuht, Riitta Konttila, liige rätsep ja käsitöökunstnik, Jarkko Kähkönen, liige loodusfotograaf (diplom), ettevõtja, fotostuudio, Pirjo Nieminen, liige, tervisekeskustealane koostöö füsioterapeut, töötervishoiutöötaja, tai Aino Selin, liige, külaskäikude eest vastutav pensionär, magister tai Raili Toivonen, liige tööhõiveametnik, rahvatantsukontaktisik,

113 SOOME-EESTI SELTSIDE LIIT Viro-yhdistysten liitto ry VYL Aastal 1991 asutatud Soome-Eesti Seltside Liit (Viro-yhdistysten liitto VYL) on üleriigiline rahvaorganisatsioon, mille eesmärgiks on süvendada Eesti ja Soome suhteid igal elualal. Liit koosneb umbes 40 kohalikust seltsist. VYL-i esimees on Jyväskylä ülikooli kirjandusprofessor Pekka Lilja, peasekretär Kulle Raig ja projektisekretär Sanna Immanen. VYL on suurepärane kanal kõigile, kes Eesti vastu huvi tunnevad. VYL pakub päevakohast infot Eesti kohta, edendab kultuurivahendust ja loob värskeid kontakte. Liit korraldab seminare ja reise ning teostab nii iseseisvalt kui ka koostöös erinevaid Soome-Eesti projekte aasta alguses hakkas ilmuma VYL-i info- ja liikmesleht viro.nyt. Leht ilmub neli korda aastas ning saadetakse igale kohaliku seltsi liikmele. viro.nyt on liidu liikmesseltside infokanal, aga annab ka ülevaate Eesti sündmustest ning Eestit puudutavatest üritustest Soomes. Viro-nyt augustinumber oli põhiosas pühendatud Eesti-Soome sõpruslinnade ja valdade koostööle ja septembrini toimuvale kolmandale kokkutulekule. Olete teretulnud VYL-i üritustele ja seminaridele. Saatke meile on kontaktandmed: teavitame ka e-posti kaudu. Parimate tervitustega Soome-Eesti Seltside Liit Viro-yhdistysten liitto ry VYL Aadress: PL 464, Helsinki, Soome (Mariankatu 8 b C 12) Tel Faks E-post Kodulehekülg

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast Soome kompetentsikeskused Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast 1 Kymenlaakso? Maakond Soome kagunurgas 183 564 el, 5 590 km 2 13 omavalitsust Kaks piirkonda sk. seutukunta Kouvola PK

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

Mereturismikonverents Haapsalus

Mereturismikonverents Haapsalus Mereturismikonverents Haapsalus 13. detsember 2006 Haapsalu Kultuurikeskus Heli Huul projektijuht Eestis Interreg III A projekt Yachting in Archipelago TURU PIIRKONNA JA LÄÄL ÄÄNE-EESTIEESTI MERETURISMI

Lisätiedot

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

III VIRON JA SUOMEN YSTÄVYYSKUNTAKOKOUS TARTOSSA 5.-7.9.2001 ESITELMÄT

III VIRON JA SUOMEN YSTÄVYYSKUNTAKOKOUS TARTOSSA 5.-7.9.2001 ESITELMÄT III VIRON JA SUOMEN YSTÄVYYSKUNTAKOKOUS TARTOSSA 5.-7.9.2001 ESITELMÄT TALLINNA Marraskuu 2001 -2- Kokouksen vastuullinen työryhmä: Tiit Kirss, Viron Kaupunkiliitto Irja Alakivi, Viron Kaupunkiliitto Helena

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives

Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid Sobiv partner tööhõives Mitu head põhjust puiduliiduga liitumiseks Puiduliit seisab sinu huvide eest Puiduliit seisab sinu huvide eest Metsanduse, metsandusseadmete,

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Lõpuseminar Kohtla-Järve, Eesti.

NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Lõpuseminar Kohtla-Järve, Eesti. NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS Lõpuseminar 26.-27.11.2007 Kohtla-Järve, Eesti Sisukord: Seminari raport 1 Seminari eesmärk... 2 2 Seminari avamine...

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

TERETULEMAST HONKAJOE VALDA

TERETULEMAST HONKAJOE VALDA TERETULEMAST HONKAJOE VALDA INFO UUELE ELANIKULE Honkajoe Vallavalitsus Porhontie 5, Avatud E-R 8:00-15:45 Tel. 050 577 5200 Faks 02 577 5214 www.honkajoki.fi Teretulemast Honkajoele Honkajoe vald on koduks

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor

Lisätiedot

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

KAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE" HÕIMLASTE PÜHADE LAUL.

KAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE HÕIMLASTE PÜHADE LAUL. Sisu:. Lhk. 1. Hõimlaste pühadelaul. P. Voolaine.................... 99 2. Aasta vahetuseks.. 100 3. Soomekeele õpetamise küsimusi eesti koolides. V. Ernits 102 4. Suomen ylioppilasmaailman heimoharrastukset.

Lisätiedot

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

Alkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009

Alkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009 Mitä tapahtuu Viron kiinteistömarkkinoilla? 1 600 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02

Lisätiedot

SOOME-EESTI SIDEMED LOODUSTEADUSTES

SOOME-EESTI SIDEMED LOODUSTEADUSTES Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool Sten-Erik Tammemäe SOOME-EESTI SIDEMED LOODUSTEADUSTES 1918-1939 Magistritöö Juhendaja: vanemteadur Ülle Tarkiainen

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

Täiskasvanuks saanud väljaanne

Täiskasvanuks saanud väljaanne Täiskasvanuks saanud väljaanne Teie käes on juba 20. number Lähivertailuja -sarjast, mistõttu on põhjust veidi meenutada selle ajalugu. 1983. aastal sai alguse uurimisprojekt Suomen ja viron kieliopillinen

Lisätiedot

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka

Lisätiedot

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Lisätiedot

NUORTEN SEKSUAALITERVEYDEN EDISTÄMINEN PAIKALLISTASON YHTEISTYÖNÄ. Seminaari 26. 27.11.2007 Kohtla-Järve, Viro. Seminaariraportti

NUORTEN SEKSUAALITERVEYDEN EDISTÄMINEN PAIKALLISTASON YHTEISTYÖNÄ. Seminaari 26. 27.11.2007 Kohtla-Järve, Viro. Seminaariraportti NUORTEN SEKSUAALITERVEYDEN EDISTÄMINEN PAIKALLISTASON YHTEISTYÖNÄ Seminaari 26. 27.11.2007 Kohtla-Järve, Viro Seminaariraportti Sisällys: 1 Seminaarin tarkoitus... 2 2 Seminaarin avaaminen... 2 3 Nuorten

Lisätiedot

SUUR-SOOME PLAAN

SUUR-SOOME PLAAN Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö

Lisätiedot

6.5.2013 Matti Miettinen

6.5.2013 Matti Miettinen IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030

Lisätiedot

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT VÄLJAKUTSE AKTIIVSELE MÜÜGIMEHELE EHITUS- JA TOOTMISSEKTORIS! B&H Solutions OÜ kliendiks on regiooni suurimaid tööriistade, ehitustehnika, ehitus- ja töösusseadmete rendiettevõte

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase eriväljaanne. Tallinn 1936. «rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil

Lisätiedot

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään

Lisätiedot

Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail

Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Patrik Hytönen Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail 1918-1940 Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele... Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,

Lisätiedot

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:

Lisätiedot

Soomlaste raamatukogukasutus

Soomlaste raamatukogukasutus TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kerttu Poolakese Soomlaste raamatukogukasutus Bakalaureusetöö Juhendaja: Hanna Katariina Jokela Tartu 2015 Sisukord

Lisätiedot

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide

Lisätiedot

20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd

20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd 20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd 1 20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitse-ühistööd

Lisätiedot

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID FILM 1 Esimesed rändurid, kes võõrale maale tulevad, näevad ja kirjeldavad selle maa rahvast enda vaatevinklist. Kultuuri- ja käitumiserinevused torkavad silma ja äratavad imestust. Järgmised rändurid

Lisätiedot

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest

Lisätiedot

Taas loeme sellest, et kuskil

Taas loeme sellest, et kuskil Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.

Lisätiedot

Skaala: 5=väga hea, 4=hea, 3=rahuldav, 2=halb, 1=väga halb

Skaala: 5=väga hea, 4=hea, 3=rahuldav, 2=halb, 1=väga halb Soome reisimine Eestis - tuleviku sihtgrupid juba kohal 17.03.2010 Sokos Hotel Viru Osalejate tagasiside kokkuvõte. Seminaril osales 193 huvilist, millest tagasiside edastas 95 osalejat. Skaala: 5=väga

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

ÜHISTEGEVUSE ARENG JA PERIOODID EESTIS

ÜHISTEGEVUSE ARENG JA PERIOODID EESTIS JAAN LEETSAR ÜHISTEGEVUSE ARENG JA PERIOODID EESTIS Konspektiivne ülevaade II vihik EESTI ÜHISTEGELINE LIIT Tallinn 1999 SISUKORD SISSEJUHATUS 5 1. ÜHISTEGEVUSE LOODUSEST PÄRIT ALGE 6 2. ÜHISTEGEVUSE PERIODISEERIMISE

Lisätiedot

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond

Lisätiedot

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale! TERVETULOA KERAVALLE! Maahanmuuttajan palveluopas Tere tulemast Keravale! Tugiteenuste käsiraamat sisserändajatele Suomi // viro soome // eesti sisällys Sisukord Tervetuloa Keravalle! // Tere tulemast

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

RePlast FinEst. Koolitus- ja arendusprojekt plasti (+EER) taaskasutusest. Jaan Kers, Juha Karppinen. RePlast FinEst projektijuhid Eestis ja Soomes

RePlast FinEst. Koolitus- ja arendusprojekt plasti (+EER) taaskasutusest. Jaan Kers, Juha Karppinen. RePlast FinEst projektijuhid Eestis ja Soomes RePlast FinEst Koolitus- ja arendusprojekt plasti (+EER) taaskasutusest Jaan Kers, Juha Karppinen RePlast FinEst projektijuhid Eestis ja Soomes RePlast FinEst-projekti eesmärk ja osalejad PEAEESMÄRK: Plasti

Lisätiedot

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool LoovusPedagoogika 1 LoovusPedagoogika Kaas: näide Lähde / Skapa nu loovus- ja kultuurikasvatusprojekti töö tulemustest. Alaprojektis Garderobi ( Garderoob ) valmistasid Turu Soome Ühiskooli ja gümnaasiumi

Lisätiedot

SOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD

SOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Laura Kajanus SOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD Bakalaureusetöö

Lisätiedot

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään

Lisätiedot

JHL AMETILIIDU LIIKMEKS!

JHL AMETILIIDU LIIKMEKS! JHL AMETILIIDU LIIKMEKS! JHL AMETILIIDU LIIKMEKS! JHL juhend Soome elama asunutele 1 2 3 Ametiühinguliikumine soomes SISUKORD: 4 Ametiliiduks JHL 6 Liikme huvide praktiline kaitse 11 Multikultuuriline

Lisätiedot

Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine

Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine 2012-2013 KOKKUVÕTE Tallinna Spordi-ja Noorsooamet Spordi- ja noorsooameti sissejuhatus Tallinna spordi- ja noorsooamet noortekeskuste kvaliteedihindamise taustast,

Lisätiedot

Uurimuse raamidesse mahub ka sedalaadi Soome ja Eesti poliitiline koostöö, kus eestlaste poolel osales selles avalik haldusaparaat, kuid Soome poolel

Uurimuse raamidesse mahub ka sedalaadi Soome ja Eesti poliitiline koostöö, kus eestlaste poolel osales selles avalik haldusaparaat, kuid Soome poolel 1. Sissejuhatus Minu uurimisobjektiks on Soome ja Eesti poliitilised suhted 1988. aasta kevadest kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Seda vaatamata sellele, et ametliku tõlgenduse kohaselt ei teinud Soome

Lisätiedot

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga

Lisätiedot

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja

Lisätiedot

Swedbanki annetuskeskkond

Swedbanki annetuskeskkond ReumaKiri Märts 2013, nr 3 (29) Tere, kallid lugejad! Kevad on juba ukse ees ning ka Eesti Reumaliit valmistub seda kaunist aastaaega värskel meelel vastu võtma ning aina aktiivsemalt edasi toimetama.

Lisätiedot

HELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350

HELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350 HELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350 TARTON YLIOPISTO HELSINGIN YLIOPISTO HELSINGIN YLIOPISTO 350 Symposiumin esitelmät Tartto 1990 TARTU ÜLIKOOL HELSINGI ÜLIKOOL HELSINGI ÜLIKOOL 350 Sümpoosioni

Lisätiedot

NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Seminar Turu, Soome.

NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Seminar Turu, Soome. NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS Seminar 21.-22.8.2007 Turu, Soome Seminari raport Sisukord: 2 Seminari avamine...2 3 Projekti protsess ja eesmärgid...2

Lisätiedot

Innovative Village. Edited by Ou Raa kainen. Published by Innova ve Village Transna onal Leader Coopera on Project

Innovative Village. Edited by Ou Raa kainen. Published by Innova ve Village Transna onal Leader Coopera on Project Innovative Village Edited by Ou Raakainen Published by Innovave Village Transnaonal Leader Cooperaon Project Study group in Podmotsa, Estonia, in 2013. Innovative Village Edited by Outi Raatikainen Published

Lisätiedot

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA A INFOLEHT Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// eestielu.delfi.ee Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: facebook Tähistati

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue

Lisätiedot

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen

Lisätiedot

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad

Lisätiedot

Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Vormiline põhjus hakata tegema uut eesti keele arengukava (EKA) oli see, et praeguse, EKASe 1 kehtivus

Lisätiedot

KOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together.

KOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together. KOOSTOOLEPING JYKT 3 Success together. Koosttiiileping Jyv:iskyl:i piirkonna arendamisiihingu Jykes Oy (Jyviiskylii Regional Development Company Jykes Ltd., edaspidi Jykes) ja SA Tartu Teaduspark (edaspidi

Lisätiedot

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele

Lisätiedot