SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur"

Transkriptio

1 SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur Solidaarsusest on kirjutatud palju ja ammu. Juba Durkheim mainis mehhaanilist ja orgaanilist solidaarsust; Bergson kasutas väljendeid instinktiivne, limiteeritud ning avatud solidaarsus. Bayertzi teemaks oli võitluse- ja kogukonna solidaarsus; Voland lähenes sotsiobioloogiliselt, eristades kooperatiivsust altruismist. Bierhoffi (2002: 287) arvates täheldub 21. sajandil nö `uus sotsiaalne liikumine`, kus oma osa mängivad vabatahtlik osalus ning kodanikualgatus. Jokinen jt. (2002) annavad nähtusele loogilise seletuse: heaoluühiskonna teenused on mugavad küll, kuid sellega kaasneb riigi kontroll argipäeva üle. Sotsiaaltoetusi küsides tuleb ametnikku teavitada ka oma isiklikust elust, perest, kulutusharjumustest ning soovidest. Täiuslik sotsiaalhoolekanne tähendab lisaks mõõtmisele, kaalumisele ning vaktsineerimisele ka kontrolli, jälgimist ja võrdlust. Hirsch nimetab seda turvariigiks või läbiriigistumiseks st sotsiaalpoliitikal on tema arvates ülesandeid, mis hoolitsemise asemel kontrollile, ideoloogiale, normaliseerimisele ja kohandamisele keskenduvad. (Jokinen jt. 2002). Võimalik, et heaoluriigi kodanikud väsivad kontrolli objektiks olemisest, väärtustades tasakaaluks omi isiklikke lähivõrgustikke veelgi enam: elades ehk pisut halvemini, aga elades nö ise. Käesolevalt pean lähivõrgustiku all silmas perekonda ja sõpru. Eesti ja Soome on naabrid, kel mõndagi sarnast ning samas ka erinevat. Milline on olukord sotsiaalse sidususe kontekstis kas selles osas oleme pigem sarnased või erinevad? Eesmärgi realiseerimiseks teostasin võrdlusuuringu 2007.a. veebruaris Erasmuse õppejõuvahetuse raames Pori ja Turu Diakoonia Polütehnikumides. Ühes seminaris palusin tudengitel kirjutada assotsiatsioone mõistetele kool, perekond, kirik, sõbrad, raha, õppimine, õnn, norm, tulevik. Sama ülesande said Haapsalu Kolledzis ning TLÜ kasvatusteaduskonnas haridussotsioloogiat kuulanud üliõpilased 2007.a. märtsis. Soomes vastas 52, Eestis 65 üliõpilast. Eesti tudengite keskmine vanus oli 25, Soomes 24,2. Mõlema riigi tudengid kirjutasid emakeeles, st võimalused olid võrdsed. Ka aega oli kõigil piisavalt (pool tundi). Etteantud sõnadele järgnes punktiir, kuhu mahtunuks 4-5 lauset. Kui lause sisaldas ühte sõnumit, läks kirja selle sisu (mitte sõnade arv lauses). Assotsiatsioonidele tegin contentanalüüsi, sisestades need arvutisse ning rühmitades teemati. Protsentuaalne kokkuvõte on esitatud tabelina, millele järgneb kommentaar. 117st vastajast mehi oli 5, mistõttu soolist aspekti ei arvestatud. Käesolevalt keskendun lähisuhetele, täpsemalt märksõnadele sõbrad, perekond, õnn ja tulevik. Analüüsimeetodist Üliõpilaste tõlgendusi analüüsisin fenomenograafiliselt. Kui fenomenoloogias üritatakse käsitluste ja kogemusekirjelduste kaudu pääseda nähtuse olemusse, siis fenomenograafias uuritakse käsitluste erinevusi: fenomenoloogia on teadusfilosoofiline suund, aga fenomenograafia pigem metoodiline uurimissuund ja lähenemisviis. Fenomenograafilise uurimuse objektiks on argiilmingute käsitlused ja nende mõistmise erinevad tavad (hoiakud). Eesmärgiks on analüüsida ja mõista käsitluste omavahelisi suhteid. Empiiriliseks uurimisobjektiks on mõisted ja nende erilised mõistmisviisid. 1

2 Fenomenograafias lähtutakse oletusest, et pole olemas kahte erinevat maailma (reaalset ja tajutut), on vaid üks maailm - samaaegselt nii reaalne kui tajutud. Martoni sõnul see ei tähenda, et kogetu kataks kogu maailma. Pigem seda, et kogemus on alati üks osa maailmast. Fenomenograafilises uuringus ei väideta midagi reaalsuse kohta, vaid eesmärgiks on kirjeldada inimeste käsitlusi reaalsuse ilmingutest. Lähtutakse oletusest, et on võimalik tuvastada teatud kultuuri, ühiskonda ja kollektiivi iseloomustavaid jooni. Mõistete olemus on suhteline, terviku kaudu tähendust omav ja sotsiaalselt kujunev. See eeldab kontekstuaalsust, taustaga arvestamist. Mõistete analüüs ja vastastikune võrdlus selgitab nende ühiskondlikku tähendust. (Huusko & Paloniemi 2006). Selles artiklis võrdlen lähivõrgustikuga seotud mõistete tähendusi kahe riigi üliõpilaste jaoks. Teooriast Ameerika antropoloog Schlins eristab kolme suhtetüüpi: 1) negatiivne vastastikusus e. ühepoolsed suhted, kus üks partner elab teise arvel; 2) tasakaalutatud vastastikusus, kus omavahel vahetatakse sarnaseid asju ja teenuseid. Vahetus toimub teatud kindlal ajaperioodil ja oluline on teisele osapoolele mitte võlgu jääda (a la naabritevahelised suhted); 3) pikaajaline vastastikusus, kus põhiliseks vahetuskaubaks on suhted.vajadusel toetavad osapooled üksteist hilisematelgi eluperioodidel, ja vahetus ei pea tingimata võrdne olema (nt sugulaste vahelised suhted, aastaid kestnud sõprus). ( Klefbeck & Ogden 2001: 76). Domineerivate suhete liik ning koosmeelsus (või selle puudumine) sõltub ühiskonna arenguetapist ja olemusest: konkurentsi õhkkonnas osutub koopereerumine probleemseks, kuna indiviide on sotsialiseeritud üksteisega võistlema (ja võitma). Bierhoff toob sisse mõiste `prosotsiaalne käitumine`, mis viitab empaatiale ja aitamisele, korreleerudes negatiivselt hedonismiga (Bierhoff 2002: 69). Prosotsiaalse käitumise üheks vormiks on abivajaja toetamine enne kui ilmneb vajadus sotsiaaltöötaja sekkumise järele. Bierhoff viitab Campbellile, kelle sõnul inimese kui sotsiaalse looma puhul toetab looduslik valik kooperatiivseid kalduvusi (Bierhoff 2002: 43). Sama kehtib ilmselt sotsiaalse(te) kapitali(stide) kohta: mida rohkem võrgustikke, seda parem elu. Et kasutusel on väljendid: `sotsiaalne kapital` ja `sotsiaalne sidusus`, tuleb nende tähendust täpsustada. Sotsiaalne kapital on laiem termin so võimalus haakuda võrgustikega ning arendada suhteid (võimalus tähenduses teadmised, oskused, inimressurss). Sidusus viitab tegelikele positiivsetele seostele võrgustike sees ja vahel. Rohketest definitsioonidest hoolimata on sotsiaalne kapital ebamäärane mõiste. Laiemalt on see kogu ühiskond norme loovas tähenduses; kitsamalt aga horisontaalsed, isiklikud suhted. Et sotsiaalne viitab inimestevahelisusele ja kapital on raha, siis näiteks Snellmanile tähendab sotsiaalne kapital majanduslikku kasu suurendavat suhet (Kurki 2006: 121). Viimatimainitud seisukoht ei välistu ka meil: abistav võrgustik aitab säästa raha. Näiteks Eestis on läbi aegade vanaemad aidanud lapselapsi hoida; ja meie noored elavad (praktilistel kaalutlustel) suhteliselt kaua oma vanematega koos (nt kui ülikool asub kodulinnas). Soomes toetab riik noorte iseseisvumist rohkem, mida ka ära kasutatakse (Kraav 1998: 86). Neil põhjusil huvitusin lähisuhete võrdlusest meil ja Soomes. 2

3 Tulemused Tabelist 1 selgub, et sõbrad on tudengite vaba aja veetmises olulisemad kui perekond, ja meie noored väärtustavad sõpru vaba aja veetmisel rohkem kui põhjanaabrid. Soomlastele oli olulisem sõpradelt saadav abi ning otsene kasu. Tabel 1. Üliõpilaste kommentaarid sõprade kohta (%-des) EESTI SOOME Üldistatud mõtteid sõpradest: 1) aitavad veeta vaba aega: ) sõpradest on kasu/abi: ) sõpru saab alati usaldada ja nad tekitavad hea tunde 4) muud kommentaarid: 9 10 Keskmiselt väljendeid ühe tudengi kohta: 3,1 3,0 Näiteid eestlaste assotsiatsioonidest: 1) Sõbrad ja vaba aeg: seltskond; tulised vaidlused; śoppamine; kvaliteetaeg; head kohvikud; stressi maandamine; eneselaadimine; lõõgastus. 2) Otsene kasu: tugi; abi; nõuanded; toetus; aitavad toime tulla; teineteise toetus raskustes; kaitsevad. 3) sõpru saab usaldada - nad tekitavad hea tunde: soojad; vahetud; rahulolu; naer; rõõm; austus; hea läbisaamine; samad väärtused; kes hoolivad; lähedased; nagu pere. 4) muud kommentaarid: tuttavaid on palju, sõpru vähe; tavaliselt üheealised; erinevatel eluperioodidel erinevad sõbrad; lemmikloomad. Soomlased sõpradest: 1) Sõbrad ja vaba aeg: seltskond on oluline et ei peaks vabal ajal üksi olema; aitavad lõbutseda. 2) Otsene kasu: aitavad teineteist; jagame/vahetame asju ning kogemusi; sotsiaalne tugivõrgustik; aitavad jaksata; tagavad turvalisuse; ka raskustes on minuga. 3) sõpru saab usaldada - nad tekitavad hea tunde: rõõm; hea tunde allikas; samad väärtused; sarnane huumoritaju; kokkukuuluvus; usaldatavus; jagame oma elusid. 4) muud kommentaarid: mõni väga lähedane; üksikud ja valitud; kõik vajavad sõpru; pikaaegsed (lapsepõlve)sõbrad on olulised. Eestlased väärtustavad sõpru vaba aja veetmisel; ja ka kooli kontekstis tähtsustasid nad suhtlemist. Soomlastele on olulisem sõpradelt saadav abi ning otsene kasu; samuti usaldus ja positiivsed emotsioonid. Võrdelisus on loogiline: mida suurem abi, seda soojem tänu. Enamik isikliku võrgustiku kontakte on vastastikused, kas koheselt või siis teatud hilinemisega. Just vastastikusus on see, mis hoiab suhet elus või põhjustab selle 3

4 hääbumise. (Klefbeck & Ogden 2001: 75). Väidetavalt madalam hind ja suurem kasu soodustavad altruismi. Hamilton on paigutanud selle mõtte valemisse: B * r > C Kus B on kasu (benefit), r on seotuse koefitsient (relatedness) ja C on hind (cost). (Bierhoff 2002: 42). Võõrsõnade leksikon defineerib altruismi aga järgmiselt: altruism (pr. altruisme < ld. alter teine), omakasupüüdmatu hoolitsemine teiste heaolu eest ja valmisolek loobuda teiste heaks oma huvide rahuldamisest. Vastand egoismile. (Võõrsõnade leksikon 1978: 32). Bierhoffile tuginedes aga on igal heateol ning suhtel oma hind. Kas sel juhul on kohane rääkida altruismist? Sobivam väljend oleks ilmselt teenete osutamine. Ka F. Fukuyama rõhutab omakasu rolli heategudes (vt. Fukuyama 2007). Ehk siis: mida halvem, seda parem probleemid tööl, kodus, puhkehetkel suunavad pilgu võimalike lähivõrgustike poole. Ebakindlus homse ees ning ettearvamatu keskkond toetavad kooperatsiooni. Eestis ja Soomes on ebakindlus (täpsemalt selle tase) mõneti erinev. Meil võib hammasrataste vahele jäänud inimene tänavale sattuda. Põhjanaabritel mustim stsenaarium sisaldab elukvaliteedi mõningast langust. Inimesi saab võrgustike tüübi põhjal jagada kolme gruppi: perekesksed, sõpru valivad, tasakaalustatud. Esimeste võrgustik koosneb peamiselt lähisugulastest, ja ka suhted teiste inimestega on väga sarnased suhetele pereliikmete ning sugulastega. Suhted kujunevad pigem väliste tingimuste mõjul kui individuaalsete valikute põhjal. Sõpru valivate inimeste võrgustik pole väliste raamide poolt nii mõjutatud ning sageli on nende võrgustik suurem kui perekesksetel inimestel. Nn. tasakaalustatute grupp on vahepealne nendegi võrgustik on suhteliselt suur. (Klefbeck & Ogden 2001: 79-80). Vastastikuse altruismi teooria omakorda väidab, et saadud abi eest inimesed tavaliselt aitavad ka vastu (mida võib evolutsiooni loomulikuks tagajärjeks pidada). (Bierhoff 2002: 293). Tabel 2. Assotsiatsioonid perekonna teemadel (%-des) Eesti Soome Toe/abi/võrgustiku olulisus; Soojad tunded (armastus); Muu (kirjeldus, definitsioonid) Probleemide rõhutamine 4 - Keskmiselt väljendeid ühe tudengi kohta: 3,2 3,1 Mõlema riigi noortele on perekond oluline. Üheks erinevuseks oli probleemide rõhutamine, mida selle teema kontekstis tegi 4% eestlastest: vahel tülid; aegajalt mured; kohustused; perekonnas saab inimene olla ta ise oma muredega. Kahjuks puudub statistika selle kohta, kui paljud üliõpilased elavad oma vanematega koos Eestis ja Soomes. Ajaloolist traditsiooni arvestades võib oletada, et vastav number on suurem pigem meil kui üle lahe (vt Kraav 1998) mis seletab probleemide rohkust Eesti üliõpilaste arvates. Ja isegi kui ei elata oma vanematega koos, siis meie noorte iseseisvumist ja omaette elama asumist riik ei toeta, mistõttu toimetulekuga seotud probleeme kogevad kohalikud tudengid tõenäoliselt rohkem ka vanematest lahus elamise 4

5 korral. See kõik mõjutab kindlasti ka õnnetunnet (või selle puudumist). Assotsiatsioonid õnne teemadel varieerusid järgmiselt (vt. tabel 3). Tabel 3. Assotsiatsioonid õnne teemadel (%-des) Eesti Soome Õnn peitub asjades/rahas 8 17 Positiivsed emotsioonid Olulised inimesed Tervis 8 16 Töö, eneseteostus 5 2 Keskmiselt väljendeid ühe tudengi kohta: 2,6 2,5 Selgub, et Soome noored tähtsustavad rohkem nii materiaalsust, tervist kui olulisi inimesi enda ümber. Sama kinnitab järgmine tabel, kus tuleviku kontekstis väärtustavad põhjanaabrid nii materiaalseid tingimusi (oma maja) kui inimesi (oma mees). Hinnates seda seika hariduse-teema analüüsi kontekstis süveneb mulje teatud vahendilisusest: kui meie tudengitele kool on pigem vaba aja veetmise koht; ja ka sõbrad on olulised vaba aja veetmise seisukohalt; siis soomlastele haridus on suures osas vahend parema tuleviku kindlustamisel; ning sõprade puhul on oluline nendelt saadav otsene abi ja kasu. (Antud uuringu haridusega seotud märksõnu analüüsin põhjalikumalt ühes teises artiklis.) Sarnasele tulemusele jõudis Inger Kraav ka oma võrdlusuuringus: Materiaalset heaolu hinnatakse Eestis üldisemalt kui Soomes sama tendents esineb muudeski postsotsialistlikes, vaestes riikides. (Kraav 1998: 87) Tabel 4. Üliõpilaste kommentaarid tuleviku kohta (%-des). EESTI SOOME Üldistatud mõtteid tulevikust: 1) Tulevik on üsna tume: ) Tulevik on ilus: ) Ise saab kõike mõjutada: ) Olulised on teatud esemed: ) Olulised on teatud inimesed: ) Muud kommentaarid: 35 9 Keskmiselt väljendeid ühe üliõpilase kohta: 2,0 3,3 Suurim erinevus kommentaaride arvus täheldus märksõna tulevik osas, kus eestlaste keskmine oli 2,0 soomlaste 3,3 vastu. Tõlgenduste hulk viitab nähtuse olulisusele: st antud teema üle on juureldud. Tulevik on soomlastele selgem kui meie noortele: turvalises riigis tulevik on ennustatavam. Näiteid eestlaste assotsiatsioonidest: 1) Tulevik on tume: teadmatus; pisut ebakindel; hägune. 5

6 2) Tulevik on ilus: uus ja huvitav; üllatused; rahulolu; õnnelik ja edukas elu; helge; päikseline; nautimine; armastus; unistuste plaanimajandus; rahulik. 3) Ise saab mõjutada: tulevik on see, mille nimel olevikus tööd tehakse; siht; töö; tuleb pingutada; suunda saad ise määrata; ise loome endale; saavutused. 4) Konkreetsed asjad on olulised: kodu, maja, korter. 5) Teatud inimesed on tähtsad: elukaaslane, lapsed, partner, perekond. 6) Muud kommentaarid: muutused; arvutiajastu; elamata elu; abstraktne; teadmata suurus; alati ees; tegevuste tagajärjed. Näiteid soomlaste väljenditest: 1) Tulevik on tume: hirmutav; ebaselge; ma ei tea, mida peale kooli teha; ühiskonna arengu kiirus hirmutab. 2) Tulevik on ilus: uued võimalused eriliste asjade jaoks; loodan elult rohkem kui praegu on; unistuste realiseerumine; soovin olla õnnelik; võimalused; ootan avatud meeltega; armastus; turvaline ja rahulik elu; põnev; helge. 3) Ise saab suunata: omad valikud mõjutavad; plaanid; hoiakutega saab kujundada; oma koha leidmine ühiskonnas ja kollektiivis. 4) Konkreetsed asjad on olulised: auto, oma maja; hoov; reisimine; diplom. 5) Teatud inimesed on tähtsad: suur pere, ja et kõik oleks terved; sõbrad; lapsed. 6) Muu: lahtine; mis tuleb, võtan vastu; ootan tulevikku ega muretse mineviku pärast; hea, et on mida oodata; tulevane aeg. Kokkuvõte Käesoleva uuringu põhjal erinevad eesti ja soome noored enim omaosaluse tähtsustamise ning sõpradega vaba aja veetmise osas. Kiirete muutuste Eestis tulevad paremini toime need, kes ise oma elu peremeesteks hakkavad. Omaosalus, enda peale lootmine, tõsine töö need koormad pole lihtsad kanda.võimalik, et meie noored on mingis siirde-etapis, kus mõjuvad veel 90ndate (individualistlikud) normid, aga õhus on juba uusi tuuli. Kõik maksab (ja mitte vähe); noortel napib vahendeid; elluastumisega kaasneb alati probleeme. Kasulikum on koopereeruda. Sotsiaalne kapital, sidusus, võrgustik ning lähisuhted aitavad koormaid kanda. Individualismi selgroog murdub eluraskuste all. Mingis siirde-etapis võivad olla ka soomlased: näiteks lama-järgne kriis ületati seal mh kodanikusolidaarsuse abil. Nüüd saabub aeg suurendada omavastutust. Mitmetes valdkondades on hakatud ressursse vähendama, või on pidurdunud nende kasv (Antikainen 2000: 325; Heikkilä jt. 2005: 23, 96, 102); sh haridussüsteemis (Linnakylä & Välijärvi 2005: 291). Aastal 2002 võrreldi 14 EL liikmesriigi majandusnäitajaid: madala tööpuuduse ning keskmisest kõrgemate sotsiaalkulutustega paistsid silma Taani ja Rootsi; aga ühtlast nö põhjamaist klusterit ei kujunenud. Kõrge tööpuuduse ja keskmisest madalamate sotsiaalkulutustega Soome paigutus Lõuna-Euroopa riikide sekka (Heikkilä jt. 2005: 30). Võimalik, et soome noored tajuvad lähenevat aega, mil uppuja päästmine on uppuja enda asi (sealsed tudengid vastasid viis korda enam, et tulevik on tume). Tulevik võib olla hirmutav ka juhul kui ootused on suured. Näiteks oli mitmete põhjanaabrite tulevik seotud konkreetsete asjade ehk elustandardiga: maja, auto, oma hoov jms. Materjaliseerunud unistusi omas 18% põhjanaabreid (Eestis 5%). Kõrge lati 6

7 puhul on hirm, et seda ei saavutata, igati põhjendatud. Soomlaste jaoks tulevik oli konkreetsem ka inimsuhete osas: 20% kasutas väljendeid oma mees, suur pere, lapsed. Eesti noorte unistused olid abstraktsemad: konkreetseid inimesi enda kõrval nägi 5% küsitletuid. Senine analüüs jätab soomlastest kaine mõistusega pragmaatiku mulje: kool on neile hüppelauaks tulevikku; sõpradelt loodetakse otsest kasu (nad abistavad alati, ka siis kui tegelikult ei peaks); tulevik tähendab konkreetsete asjade ning inimeste keskel elamist. Aga tuleviku nimel pingutamist eriti vajalikuks ei peeta (8% soomlasi 31% eestlaste vastu). Kas põhjanaabrid harjusid riigi peale lootma? Süveneb veendumus koolist kui riigist riigis: kui ta läbi saab, hakkavad toimima teised reeglid, standardid ja normid. Parim positsioon PISA-s ei välista tagajärgi, mida meie haridussüsteemis taunitakse. Ideaalseid olukordi/koole/riike pole olemas. Soomlased ise on heaoluriigi kitsaskohti põhjalikult analüüsinud. Hautamäki sõnul samastatakse põhjendamatult ühisvastutus ning kollektiivsus hoolimata sotsiaalsest vastutusest heaoluriik pigem nõrgendab kui tugevdab ühistunnet. Heaoluriigis pole vaja loota sugulaste, naabrite, sõprade peale, sest vajatav turvatunne tuleb eeskätt riigilt. Praeguses Soomes näikse (Hautamäki sõnul) õhus olevat kollektiivsuse väärtustamist. Ja põhjusi on mitmeid: näiteks reaktsioon äärmuslikule individualismile, mis nähtub ükskõiksusena ühiskonna suhtes ja vaid oma kasu tagaajamises; teiseks põhjuseks võib pidada väärtuste pluralismi ühiskonnas, millega paratamatult kaasneb hingeline kodutus. Ja kolmandaks põhjuseks on suur tähelepanu sotsiaalse kapitali mõistele on selgunud, et usaldus inimeste vahel ning koosmeel nõrgenevad (Hautamäki 2003). Võrrledes suhtumist lähivõrgustikku Eestis ja Soomes jääb mulje, et põhjanaabrid on (olude sunnil) taasavastamas selle võlusid; mida eestlased pole veel ära unustada suutnudki (Leino 2006). Kasutatud kirjandus Antikainen, A Koulutuspolitiikan haasteita. Kasvatussosiologia. Toim Antikainen, A., Rinne, R. & Koski, L. Helsinki: WSOY, Bierhoff, H.-W Prosocial Behaviour. Ruhr-University Bochum. Taylor & Francis Group, Psychology Press. Fukuyama, F Edukas lõimumine toetub omakasule, mitte kultuurile. Postimees Hautamäki,A Hyvinvointivaltio muutosten edessä, Edita, Sitran julkaisusarja nr Helsinki. Heikkilä, M., Kautto, M. & Teperi, J Julkinen hyvinvointivastuu sosiaali- ja terveydenhuollossa. Valtioneuvoston kanslian julkaisusarja 5/2005. Helsinki:STAKES. Huusko, M. & Paloniemi, S. Fenomenografia laadullisena tutkimussuuntauksena kasvatustieteissä. Kasvatus 2/2006, s Jokinen, K. & Saaristo, K Suomalainen yhteiskunta. WSOY Helsinki. Klefbeck, J. & Ogden, T Laps ja võrgustikutöö. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus. 7

8 Kraav, I Väärtuskasvatus kooli probleemina, Jaan Mikk (toim.) Väärtuskasvatus. Tartu: Tartu Ülikool, Kurki, L Kansalainen persoonana yhteisössään. Hyvä ihminen ja kunnon kansalainen. Toim. Kurki, L. & Nivala, E. Tampere Unversity Press, Leino, M Koulun kautta kansalaiseksi.- Hyvä ihminen ja kunnon kansalainen. Johdatus kansalaisuuden sosiaalipedagogiikkaan. (Toim. L. Kurki & E. Nivala), Tampereen Yliopistopaino OY, Linnakylä, P. & Välijärvi, J Arvon mekin ansaitsemme. PS-Kustannus. Keuruu: Otavan Kirjapaino OY. Võõrsõnade leksikon Toim. Kleis, R., Silvet, J., Vääri, E. Tallinn: Valgus. 8

Soomlased on põhjendatult uhked oma kõrge koha üle. Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest. M a r e L e i n o

Soomlased on põhjendatult uhked oma kõrge koha üle. Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest. M a r e L e i n o M a r e L e i n o PhD, Tallinna Ülikooli dotsent ja vanemteadur Uurimisvaldkond sotsiaal- ja haridustemaatika Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest RESÜMEE Soomlased on põhjendatult uhked oma kõrge

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale! TERVETULOA KERAVALLE! Maahanmuuttajan palveluopas Tere tulemast Keravale! Tugiteenuste käsiraamat sisserändajatele Suomi // viro soome // eesti sisällys Sisukord Tervetuloa Keravalle! // Tere tulemast

Lisätiedot

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Maryann Metusala

Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Maryann Metusala Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Maryann Metusala EESTI LAPSEVANEMATE RAHULOLU JA RAHULOLEMATUS PEREPÄEVAHOIUGA JA SELLE PÕHJUSTE

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään

Lisätiedot

Põhivärvinimed soome keeles

Põhivärvinimed soome keeles Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa

Lisätiedot

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

Ü l e v a a d e. Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik

Ü l e v a a d e. Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Ü l e v a a d e - - - - - - - - - - - Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Keelearenduskavade koostamine on Eestis ja Soomes sattunud ühele ja samale

Lisätiedot

Taas loeme sellest, et kuskil

Taas loeme sellest, et kuskil Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.

Lisätiedot

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

Kuule, saad sa palun kaks nädalat mu kassi eest hoolitseda?

Kuule, saad sa palun kaks nädalat mu kassi eest hoolitseda? Kuule, saad sa palun kaks nädalat mu kassi eest hoolitseda? Viisakuse väljendamine soome- ja eestikeelsetes palvetes ja käskudes Maria Kunnas Tampere ülikooli magister Soome ja eesti keeles on viisakuse

Lisätiedot

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis

Lisätiedot

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus TEA kirjastus Ruth Mägi sõnaraamatute peatoimetaja ruth.magi@tea.ee andmeid valminud Nykysuomen keskeinen sanasto baasil (Gummerus, 1999 & 2004) 50 000 sõna ja väljendit spetsiaalselt soome keele kui võõrkeele

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

soome ja eesti keel kõrvuti

soome ja eesti keel kõrvuti RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:03 Page 851 soome ja eesti keel kõrvuti Hannu Remes. muodot kontrastissa. suomen ja viron vertailevaa taivutusmorfologiaa. acta universitatis ouluensis B. Humaniora

Lisätiedot

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Olga Kulak KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? Magistritöö

Lisätiedot

Mereturismikonverents Haapsalus

Mereturismikonverents Haapsalus Mereturismikonverents Haapsalus 13. detsember 2006 Haapsalu Kultuurikeskus Heli Huul projektijuht Eestis Interreg III A projekt Yachting in Archipelago TURU PIIRKONNA JA LÄÄL ÄÄNE-EESTIEESTI MERETURISMI

Lisätiedot

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,

Lisätiedot

Teadlikkus ja märkamisvõime. Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks!

Teadlikkus ja märkamisvõime. Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks! Minu äri Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks! dr Helena Lass Meil on nutitelefonid, kuid me ise pole võrreldes kiviajaga eriti muutunud. Kui üks ütles kiviajal teisele,

Lisätiedot

SEKSIOSTJAD kes nad on?

SEKSIOSTJAD kes nad on? ? SEKSIOSTJAD kes nad on? Originaalteos: Who s Buying? The Clients of Prostitution Väljaandja: Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium Toimetajad: Marjut Jyrkinen, Laura Keeler Helsingi 1999 ISSN 1236-9977

Lisätiedot

Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu

Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu T i i u K u u r m e PhD, Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu RESÜMEE Artiklis analüüsitakse kasvatuse kui suhtemõiste traditsioonilist humanistlikku

Lisätiedot

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:

Lisätiedot

Käsiraamat vägivalda kogenud naistele. Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä

Käsiraamat vägivalda kogenud naistele. Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä $YDVLOPDG Käsiraamat vägivalda kogenud naistele Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä Originaalteos: Päänavaus selviytymiseen Väkivaltaa kokeneiden naisten käsikirja Copyright

Lisätiedot

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast Maie Tuulik Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast 2011 Sisukord Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast Kogumiku autor: Maie Tuulik Koostaja: Sirje Almann Kujundus: Toomas Ild Raamatu

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel

Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel 1995 2008 Kadri Reinsoo Juhendaja: PhD Kadri Leetmaa

Lisätiedot

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele... Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED

EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui! Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot

Lisätiedot

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Tallinn 2012 Originaal: Olli Daavittila, Tuula Matikainen TYÖTAITOJEN ARVIOINTIASTEIKKO Perttulan Erityisammattikoulun julkaisuja 6/1997

Lisätiedot

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

ISSN KEELIA KIRJANDUS

ISSN KEELIA KIRJANDUS 7 mj ISSN 0131-1441 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD A. Künnap. Vivat Congressus! 433 S. Olesk. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism 436 H. Peep. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari

Lisätiedot

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool LoovusPedagoogika 1 LoovusPedagoogika Kaas: näide Lähde / Skapa nu loovus- ja kultuurikasvatusprojekti töö tulemustest. Alaprojektis Garderobi ( Garderoob ) valmistasid Turu Soome Ühiskooli ja gümnaasiumi

Lisätiedot

Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" heakskiitmine

Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 heakskiitmine Väljaandja: Riigikogu Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 15.09.2005 Avaldamismärge: RT I 2005, 50, 396 Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" heakskiitmine Säästva

Lisätiedot

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine

Lisätiedot

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide

Lisätiedot

GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?

GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi

Lisätiedot

STEINERLASTEAED EHK WALDORFLASTEAED

STEINERLASTEAED EHK WALDORFLASTEAED STEINERLASTEAED EHK WALDORFLASTEAED Kuni kuuenda eluaastani waldorflasteaias pedagoogilist õpetust ei anta. See on jõukogumise aeg, mil laps vajab vaid kasvurahu. Kõige tähtsamad seisukohad kuni kooliminekuni

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool. Kalmer Puusepp

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool. Kalmer Puusepp TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Kalmer Puusepp LAPSENDAMISE SOTSIAALSED NING PSÜHHOLOOGILISED ASPEKTID EESTI JA SOOME VÕRDLUSES Magistritöö Juhendaja lektor Silvia Kaugia Tartu

Lisätiedot

Täiskasvanuks saanud väljaanne

Täiskasvanuks saanud väljaanne Täiskasvanuks saanud väljaanne Teie käes on juba 20. number Lähivertailuja -sarjast, mistõttu on põhjust veidi meenutada selle ajalugu. 1983. aastal sai alguse uurimisprojekt Suomen ja viron kieliopillinen

Lisätiedot

AJU TERVIST EDENDAMA! projekt ETNIMU. Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine

AJU TERVIST EDENDAMA! projekt ETNIMU. Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine AJU TERVIST EDENDAMA! ETNIMU projekt Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine AJU TERVIST EDENDAMA! Juhend on koostatud Suomen muistiasiantuntijat ry etnilise taustaga eakate aju tervist edendava

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Ewa Lehis

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Ewa Lehis TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Ewa Lehis OPPIA, OPISKELLA JA OPETELLA: TÄHENDUS, FUNKTSIOONID JA VÕRDLUS EESTI KEELE ÕPPIMA-VERBIGA Bakalaureusetöö

Lisätiedot

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja

Lisätiedot

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA 1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN

Lisätiedot

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond

Lisätiedot

Kulta kulisee ja raha krabiseb Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles

Kulta kulisee ja raha krabiseb Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles Kulta kulisee ja raha krabiseb Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles Heinike Heinsoo Tartu Lauri Hakulinen on öelnud, et soome deskrip tiivsõnavara on rikas ja elujõuline ning deskriptiivsust

Lisätiedot

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase eriväljaanne. Tallinn 1936. «rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil

Lisätiedot

KAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE" HÕIMLASTE PÜHADE LAUL.

KAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE HÕIMLASTE PÜHADE LAUL. Sisu:. Lhk. 1. Hõimlaste pühadelaul. P. Voolaine.................... 99 2. Aasta vahetuseks.. 100 3. Soomekeele õpetamise küsimusi eesti koolides. V. Ernits 102 4. Suomen ylioppilasmaailman heimoharrastukset.

Lisätiedot

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna

Lisätiedot

Otteita Viron taloudesta

Otteita Viron taloudesta Otteita Viron taloudesta Jaanus Varu Suurlähetystöneuvos 05.03.2015 Viron talouden kehitys Viron talous nyt ja lähivuosina Sähköiset palvelut Virossa Viron talouden kehitys (1) BKT per capita vuonna 2012

Lisätiedot