Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest

Transkriptio

1 Arenev teadushuviharidus Õpime kogemustest

2 Arenev teadushuviharidus Õpime kogemustest Kehittämiskeskus Opinkirjo & Eesti Teadusagentuur 2015

3 Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest. Projekt Kvaliteetse teadushuvihariduse põhimõtete väljatöötamine Soome ja Eesti huviharidussüsteemide alusel 2015 Toimetajad: Katrin Saart ja Signe Söömer (OKM/583/320/2014) Kujundus: Julia Prusi / Salotto Illustratsioonid: Okeiko Tõlge: OÜ Muupel Väljaandjad: Kehittämiskeskus Opinkirjo ry ja Eesti Teadusagentuur (Estonian Research Council) ETAg Rahastaja: Kehittämiskeskus Opinkirjo ja Suomen opetus- ja kulttuuriministeriö (OKM/583/320/2014), TeaMe+ programm ETAg ISBN ISBN (pdf) 2015 Kehittämiskeskus Opinkirjo Mariankatu 15 A Helsinki Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Soola 8 Tartu

4 Eesti töörühm ja kirjutajad: Heilo Altin, MTÜ Robootika Kaire Kivi, huviringi juhendaja, minilabor Aleks Koha, robootikaringi juhendaja, Viimsi ja Randvere Kool Helle Kont, kooliprogrammide juht, Tartu Keskkonnahariduse Keskus Ülle Liiber, lektor, Loodusteadusliku hariduse keskus, Tartu Ülikool Tiina Lilleleht, loomasõprade ringi juhendaja, Tartu Loodusmaja Heli Lätt, külastuskeskuse juhataja, Tartu Observatoorium MIKS.ee teadushuvihariduse suvekoolis aastal osalejad Sander Olo, Noorte Teadlaste Klubi juhendaja, Eesti Loodusmuuseum Margus Pedaste, haridustehnoloogia professor, Tartu Ülikool Miia Rannikmäe, professor ja Loodusteadusliku hariduse keskuse juhataja, Tartu Ülikool Hele Riit, direktor, Tartu noortekeskus Lille Maja Liis Rostin, ringijuhendaja Viimsi, Haabneeme ja Merivälja Kool Janika Ruusmaa, juhataja, Tartu Keskkonnahariduse Keskus Kadri Saluri, ringijuhendaja, Merivälja Kool Peeter Sipelgas, teadmistekeskuse Collegium Eruditionis juht, Viimsi Kool Signe Söömer, huvikooli direktor, Tartu Loodusmaja Ave Taavet, animatsiooniringi juhendaja, Viimsi Kool Peep Tobreluts, ringijuhendaja, Viljandi huvikool Terje Tuisk, teaduse populariseerimise osakonna juhataja, Eesti Teadusagentuur Soome töörühm ja kirjutajad: Maija Aksela, johtaja, LUMA-keskus Suomi Petri Annala, opettaja ja aluekoordinaattori, Oulun kaupunki ja Kehittämiskeskus Opinkirjo Salla Jokinen, opiskelija, Tampereen yliopisto Minna Riikka Järvinen, toiminnanjohtaja, Kehittämiskeskus Opinkirjo Arja Kaasinen, biologian didaktiikan yliopistonlehtori, Helsingin yliopiston opettajakoulutuslaitos Tiina Karhuvirta, erityisasiantuntija, Kehittämiskeskus Opinkirjo Marjo Kenttälä, erityisasiantuntija, Kehittämiskeskus Opinkirjo Merike Kesler, erityisasiantuntija, Kehittämiskeskus Opinkirjo Noora Kivikko, opiskelija ja kouluttaja, Helsingin yliopisto ja Päijät-Hämeen LUMA-keskus Jarkko Lampiselkä, yliopistonlehtori ja johtaja, Helsingin yliopisto ja Päijät-Hämeen LUMA-keskus Ilona Lehtonen, opiskelija ja kerhonohjaaja, Tampereen LUMATE-keskus Markku Leino, opettaja, Lounais-Suomen LUMA-keskus Kirsi Lindqvist, koordinaattori, Päijät-Hämeen LUMA-keskus Susanna Petäjistö, toiminnanjohtaja, Tampereen LUMATE-keskus Tuula Pihlajamaa, asiamies, Tekniikan Akateemiset TEK Pirjo Putila, projektipäällikkö, LUMA-keskus Aalto Maija Rukajärvi-Saarela,, lehtori, Centria-ammattikorkeakoulu Jenni Räsänen, koordinaattori, Summamutikka-keskus, Helsingin yliopiston LUMA-keskus Liisa Suomela, yliopistonlehtori, Helsingin yliopiston opettajakoulutuslaitos Jenni Vartiainen, tutkija ja kouluttaja, Helsingin yliopisto ja Helsingin yliopiston LUMA-keskus Jasmin Välimäki, suunnittelija, Kehittämiskeskus Opinkirjo Tiina Ylä-Kero, projektitutkija, Keski-Pohjanmaan LUMA-keskus, Kokkolan yliopistokeskus Chydenius

5

6 Sisukord Saateks ja sissejuhatuseks 7 1. Mõisted Loodusteaduslike oskuste ja teadmiste areng Miks on huviharidus tähtis? Ringitöö eesmärgid Milliseid üldpädevusi toetab huviharidus? Teadushuviringide kvaliteet Teadushuviringide eripära Soovitused pädevale juhendajale Kuidas aru saada, et ringitegevus õnnestus? Huvihariduse pedagoogika toetab juhendaja tööd Ringi tegevuse planeerimine ja läbiviimine Eesmärgiks noorte heaolu Õpikeskkonna ja turvalisusega arvestamine Ringi tegevuse vormiline planeerimine Huviringide võimalustest teavitamine Erineva kestusega ringid Ringid eri vanustes lastele Ringitöö sisuline planeerimine Lõimimine Kaasamine ringitöös Motivatsiooni hoidmine Noorte huvide järjepidev arendamine Rühma loomine ja koos tegutsemine Tagasiside tähtsus Koostöövõimalused Loodusteadusringide juhendajate koolitus Helsingi Ülikoolis 61

7

8 Saateks ja sissejuhatuseks Teadus aitab meil maailmast aru saada ja meie ümber toimuvat mõista, aitab hakkama saada keeruliste olukordadega täna ning prognoosida ja planeerida tulevikku. Suurem osa sellest, millega me oma igapäevaelus kokku puutume, on teadusega seotud pea kõik on välja mõeldud, loodud, avastatud inimeste poolt, kes on tegevad erinevates loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) valdkondades. Selle arengust sõltub nii meie heaolu kui ka meie riigi sotsiaalne ja majanduslik areng, konkurentsivõime globaliseeruvas maailmas. Selleks, et me tehnoloogiliselt arenenud maailmas ise hakkama saaksime, peab meil olema loodusteaduslik ja tehnoloogiline kirjaoskus peame meid ümbritsevast maailmast aru saama ja oskama seda kasutada ning teha arukaid otsuseid. Meie kõik, kogu ühiskond. Seega on vaja kogu ühiskonnale LTTd ja loodusteadlaste ning tehnika valdkonna tegijate töö tulemusi tutvustada. Ja minnes sammu edasi selleks, et maailm edasi areneks, on vaja neid tegijaid, inimesi, kes neis valdkondades töötaks. Kui meil ei ole noori, kes valivad karjääri LTT valdkonnas, siis ühel hetkel areng lõppeb on ringkondi, kus juba praegu on teadlaste ja inseneride keskmine vanus oluliselt kõrgem kui võiks. Nii maailm, Euroopa kui ka Eesti seisab tõsise LTT haridusega tööjõu nappuse ees kõigil ühiskonna tasanditel, kõigis eluvaldkondades. Kuigi meie noorte tulemused PISA (Programme for International Student Assessment) testides on olnud head, siis ei ole see kaasa toonud noorte oluliselt suurenevat huvi loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas õppimise vastu pärast gümnaasiumi lõpetamist ega ka neis valdkondades töötamise vastu ühegi haridustaseme järgselt. Isegi populaarne infotehnoloogia valdkond vaevleb tööjõupuuduses. Kahtlemata on üldhariduskool esmane ja kõige olulisem koht, kus noored erinevate õppeainete kaudu teaduse ja tehnoloogiaga süsteemselt kokku puutuvad. Aga kool moodustab ainult osa meie õppekeskkonnast väga palju toimub väljaspool. Ühtlasi peame andma inspireeriva õpikogemuse ka neile, kelle huvid on sügavamad kui seda võimaldab kooliprogramm. Appi võiks tulla huviharidus. Sama meelt on olnud mitmete riiklike dokumentide koostajad. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 viitab vajadusele laiendada tehnika ja loodusteaduse alase huvihariduse võimalusi, et viia elukestva õppe võimalused vastavusse töömaailma vajadustega. Üldharidusprogramm käsitleb õpihuvi ja -tulemuste tõstmist LTT valdkonna vastu, muuhulgas viidatakse mitmetele tegevustele huvihariduse valdkonnas. Huvihariduse arenguplaanide eesmärgiks on tagada huviringide mitmekesisus ja tagada kõigile huvilistele juurdepääs nende huvile vastavale koolivälisele tegevusele. 7

9 Erinevalt paljudest teistest riikidest nii Euroopas kui ka mujal, on meil hästi väljaarendatud huvihariduse süsteem. Muusika ja spordiga saab muidugi kooliväliselt tegeleda pea igas riigis. Aga huvikoole, kus saaks tegeleda teaduse ja tehnoloogiaga, paljudes riikides ei ole, lihtsalt süsteemid on erinevad. Selle poolest on meil hästi läinud. Samuti on huviringides osalemise võimalus enamuses meie üldhariduskoolides ja võimalusi pakuvad ka mitmed koolivälised organisatsioonid. Täielikku ülevaadet sellest, kui palju meil LTT-huvilistele koolivälise tegevuse võimalusi täna on, ei ole kuigi lihtne saada, aga erinevad uuringud ja kaardistused on näidanud, et võrreldes muude valdkondadega, on LTT huviringe oluliselt vähem kui võiks ja kaugeltki kõigil noortel ei ole neile ligipääsu. Miks LTT huviringe on vähem kui muid? Põhjuseid on ilmselt mitmeid, aga üks olulisemaid, mis viimasel ajal on esile kerkinud on ringijuhendajate vähesus. Kui varem oli probleemiks ka see, et lapsevanemad ja lapsed ei osanud selliseid ringe küsidagi, siis viimastel aastatel on just vanemate surve muutunud suuremaks. Osatakse küsida ja tahta. Aga pole neid, kes ringe juhendaks. Erinevate LTT valdkondade huviringide juhendajaid otsitakse taga ajalehekuulutustega ja sageli jääbki ring avamata, sest juhendajat ei leita. Olenemata sellest, mis on õpetajate ja juhendajate vähesuse põhjused, ühest otsast tuleb hakata probleemi lahendama. Käesolev raamat on üks samm sellel teel. Oleme nende kaante vahele koondanud teadushuvihariduses tegevate inimeste mõtteid, ideid ja kogemusi, millest võiks abi olla nii neil, kes alles plaanivad talle südamelähedasel loodusteaduslikul või tehnoloogilisel teemal lastega tegelemist, et pakkuda neile põnevat ja harivat koolivälist tegevust, kui ka neil, kes seda juba teevad. Raamat koondab ideid ja soovitusi huvihariduse planeerimiseks laiemalt ehk kõigile neile, kes peavad seda tähtsaks ja soovivad tegevustesse panustada. Raamat on osa Soome-Eesti koostööprojektist Kvaliteetse teadushuvihariduse põhimõtete väljatöötamine Soome ja Eesti huviharidussüsteemide alusel. Projekti üheks eesmärgiks oli vahetada vastastikku teadushuviringide tegevuse korraldamise kogemusi ja saada juurde professionaalseid oskusi, parandades nii laste ja noorte mitmekülgset huviharidust. Enamus käesoleva raamatu materjalist 1 on tõlgitud ja kohandatud Soome autorite materjalidest teadushuvihariduse korralduse ja pedagoogika kohta, millele on lisatud Eesti teadushuviringide juhendajate kogemusi. Lisaks on raamatusse koondatud ideid aasta teadushuvihariduse suvekoolis osalejatelt. Raamatu valmimisse on olnud kaasatud palju inimesi, mis tähendab ehk mõningast kordamist ja stiilide erinevust, loodame, et lugeja annab selle andeks. Mõistete defineerimisel on abiks olnud mitmed eksperdid, kuid kindlasti tuleb mõistete avamise ja definitsioonide ühtlustamise protsessiga edasi tegeleda. Loodetavasti leiab esimene raamat järje, kus keskendutakse juba detailsemalt teadushuvihariduse erinevate valdkondade probleemidele ja eripärale. Tulevikule mõeldes on peatükkide lõppu lisatud ideid, millega edasi tegeleda võiks. Täname kõiki koostööpartnereid ja teadushuviharidusse panustajaid! 1 Karhuvirta, T. & Kuusisto, R. (2013). Kerhotoiminnan laatu - hyvästä kerhosta osallistuvaan ja hyvinvoivaan kouluun. Kerhokeskus - koulutyön tuki ry; Kenttälä, M. & Kesler, M. (2008). Kerhotoiminta osa kehittyvää ja hyvinvoivaa koulua. Kerhokeskus koulutyön tuki ry; Kenttälä, M. (2008). Koulun kerhokäsikirja. Kerhokeskus - koulutyön tuki ry; Perusopetuksen aamu- ja iltapäivätoiminnan sekä koulun kerhotoiminnan laatukriteerit. Osa julkaisusta Perusopetuksen laatukriteerit. Perusopetuksen, perusopetuksen aamu- ja iltapäivätoiminnan sekä koulun kerhotoiminnan laatukriteerit. Opetus- ja kulttuuriministeriön julkaisuja 2012:29, s

10 9

11 1. Mõisted Teadusharidus (ingl science education) Selle mõiste avamisel on oluline eristada kahte paradigmat 2,3 : Loodusteaduste (keemia, füüsika, bioloogia jne) õpetamine hariduse kontekstis. Eesmärgiks: formeerida baasteadmiste kogum (fundamentaalsed põhi-ideed, mõisted ja teooriad) - lõpptulemuseks kompleksne teaduslik arusaam/analüüsi, hinnangu andmise oskus. See paradigma tagab üldised põhiteadmised, mis on valitud teadlaste poolt teadusmaailma tarvis, juhitud sisu poolt, mis tagab teadusliku loogika teadlaste silmis. Akadeemiline areng on garanteeritud (kõrgema järgu oskuste arendamine, kuid need oskused ei ole enamasti relevantsed igapäevaeluks). Haridus loodusteaduste kaudu (keemia, füüsika, bioloogia jne, vahendusel). Eesmärgiks: haridus eluks, kodanikuna eksisteerimiseks, karjääriks (õpitakse, mida on vaja teada need to know basis ), lõpptulemuseks probleemide lahendamise oskused ja sotsiaalteaduslik otsuse tegemise oskus. See paradigma lähtub ümbritseva maailma mitmekesisusest, avarusest. Teadmiste ja oskuste arendamisel, väärtuste kujundamisel rõhutatakse probleemide lahendamist ja sotsiaalteaduslike otsuste tegemist, tuginedes kontseptuaalsele õppimisele. Teadushariduses (haridus loodusteaduste kaudu) eristatakse kolme lahutamatut komponenti: Intellektuaalsete oskuste kujundamine (õppimine rõhuasetusega kõrgema järgu kognitiivsete oskuste kujundamisele; protsessuaalsete oskuste arendamine, sh uurimuslikud oskused). Sotsiaalsete oskuste arendamine (koostöös õppimine, teiste aitamine, juhi omaduste arendamine, sotsiaalse vastutuse arendamine, eetiliste ja moraalsete väärtuste kujundamine). Personaalsete oskuste arendamine (suhtumine teadusesse; huvi, soov midagi ise teha: kommunikatsioonioskused, iseloomu arendamine, sh ohutus- ja riskitunnetus, loovus, initsiatiivikus). Teaduse populariseerimine on osa teadusharidusest, kui see sisaldab endas eelnimetatud kolme komponendi ühtsuse. Kui nn populariseerimine piirdub vaid huvitavate katsete näitamise või loengu esitamisega, millele ei järgne õpilase kognitiivsete, sotsiaalsete ja personaalsete oskuste arendamisele suunatud (tagasi-sidestatud) tegevusi, ei saa rääkida teaduse populariseerimisest kui teadusharidusest. Teadushariduse samastamine ainult uurimusliku õppega on Michel Rocard i komisjoni aruande kitsapiiriline interpretatsioon. 2 Holbrook, J. & Rannikmäe, M. (2007). The Nature of Science Education for Enhancing Scientific Literacy. International Journal of Science Education, 29(11), pp Paradigmaatilised suundumused loodusainete õpetamisel üldhariduskoolis (2014) Toim: Rannikmäe,M. & Sobard, R. Eesti Ülikoolide Kirjastus. 10

12 Teadusharidust toetavad suurel määral ka formaalõppevälised tegevused ehk huviharidus ja huvitegevus. Eestis kuuluvad huviharidus ja huvitegevus noorsootöövaldkonda. Järgnevalt on toodud valdkonnaga seotud mõisted, mida käesolevas raamatus kasutatakse. Formaalõpe toimub vastavalt riiklikele õppekavadele. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt, õppimisprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani kohustuslik. Mitteformaalne õpe toimub kooliväliselt teadliku eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks huvi- ja täiendushariduse omandamisel, aga ka looduses), mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve. Mitteformaalne õpe on eesmärgistatud nagu formaalõpegi, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised. 4 Informaalne õpe õppija seisukohast lähtudes eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides (näiteks perekonnas, töökohas, vabal ajal jne). Informaalse õppe tulemused ei ole enamasti õppija jaoks kohe nähtavad. 5 Loodusteaduslik kirjaoskus ehk loodusteaduslik pädevus hõlmab kõige üldisemalt nii loodusteaduslikke teadmisi kui oskust neid teadmisi kasutada igapäevaeluliste loodusteaduslike probleemide lahendamisel. Loodusteaduslik kirjaoskus hõlmab ka väärtushinnanguid ja hoiakuid, säästvat ja tervislikku eluviisi, huvi loodusteaduste vastu, arusaamist loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse vajalikkusest, soovi tegeleda loodusteaduslike probleemidega. LTT valdkond loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkond (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, info- ja kommunikatsiooniteaduste, sh arvutiteaduse õppesuuna erialad) ja nende valdkondadega seotud interdistsiplinaarsed erialad. Tehnoloogia kogu tehnikavaldkonnaga seonduv. Kuigi õigekeelsussõnaraamatus on tehnoloogia defineeritud kui tootmismenetlus, mõistame siin raamatus selle all ka tehnikaga seotud tegevusi, meetodeid ning üldmõisteid nagu tehnikaring, -ülikool. Huviharidus (ingl extracurricular education) ja huvitegevus (ingl hobby) pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) on süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel formaalõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal 6. 4 Eesti elukestva õppe strateegia Eesti elukestva õppe strateegia Noorsootöö strateegia (2006). 11

13 Huvihariduse ja -tegevuse eristamine lähtub peamiselt kolmest aspektist, mis kõik ei pea eksisteerima korraga: Tegevuse kestus ja regulaarsus huviharidus on toimub regulaarselt vähemalt ühe õppeaasta jooksul, huvitegevus võib olla lühiajaline ja episoodiline Õppekava ja õppe-eesmärkide olemasolu huvihariduses on need olemas ja sätestatud, huvitegevuses ei pruugi olla. Õppekava läbimist tõendava dokumendi andmine õppijale, kus on ära toodud õppeaeg ja omandatud valdkond. Huvihariduses õpe sageli lõppeb tõendi või tunnistusega, huvitegevuses valdavalt mitte. Nii huviharidust kui ka huvitegevust võib läbi viia nii huvikoolides kui ka üldhariduskoolides, aga ka mujal - avatud noortekeskustes, muuseumides, teaduskeskustes jne, kus on neiks tegevusteks loodud vastavad tingimused. Huvikool haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Huvikoolid ning nende õppekavad on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Huvikoolide tegevus on reguleeritud huvikooli seadusega 7. Huvikoolides korraldatavat huviharidust reguleerib huviharidusstandard 8. Huviharidust üldhariduskoolis ja mujal huvikooli seadus ega huviharidusstandard ei reguleeri, huviringe ega nende õppekavu ei pea registreerima EHISes. Kõigi huviringide õppekavade koostamisel on võimalik kasutada Aastal koostatud huvikoolide õppekavade koostamise juhendmaterjali 9. Teadushuviharidus loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas toimuv huviharidus, mis hõlmab formaalharidusevälist tegevust kõigis selle vormides 10, on pikaajaline, süsteemne juhendatud tegevus vaba tahte alusel, mille eesmärk on tekitada huvi valdkonna vastu või omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal. Teadushuviring ehk teadusring huviring, mille valdkonnaks on loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia või/ja on seotud nende valdkondadega interdistsiplinaarselt. Käesolevas raamatus käsitletakse mõistet kool laiemalt ehk enamasti ei eristata üldhariduskooli huvikoolist, kus toimub enamus ringitegevustest. Kindlasti saavad avatud noortekeskused, muuseumid või teised asutused, kus toimuvad huviringid, kohaldada kirjapandut endale sobivalt. Idee tulevikuks: Teadusringijuhendajatele meetodite (uuriv õpe, lõimimine, loov probleemilahendus, projektõpe jne) käsiraamatu koostamine. 7 Huvikooli seadus (2007), 8 Huviharidusstandard (2007), 9 Juhendmaterjal huvikoolide õppekavade koostamiseks. (2010) Tuisk, T. (2013). Teaduse populariseerimine huvi tekitamisest teadushuvi süsteemse arendamiseni. Millised on teadushuviliste võimalused täna ja kuidas minna edasi? Teadushuvihariduse konverentsi kogumik (lk 5-8). wp-content/uploads/2013/09/15.11_kogumik.pdf 12

14 2. Loodusteaduslike oskuste ja teadmiste areng Teadusharidus, kus on kaasatud formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine, nende kõigi ühiseks eesmärgiks on loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine. Loodusteaduslikke teadmisi võib omakorda vaadelda kaheosalisena: teadmised olulisematest loodusvaldkonna objektidest, nähtustest, protsessidest, seostest ja seaduspärasustest, nende ruumilisest paiknemisest, loodusteaduslikest kontseptsioonidest ja teooriatest; teadmised loodusteaduste kohta - arusaamine loodusteaduste olemusest, loodusteadustest kui uute teadmiste saamise võimalusest, loodusteaduslike uuringute vajalikkusest jm. Loodusteaduslike teadmiste all mõistetakse seda, et õpilane: saab aru loodusnähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest paiknemisest ning omavahelistest seostest, mõistab, et keskkond on terviksüsteem; oskab kirjeldada, iseloomustada, selgitada ja analüüsida loodusobjekte, nähtusi ja protsesse, nende paiknemist ja seoseid, kasutades korrektselt loodusteaduslikke mõisteid, sümboleid ning ühikuid; saab aru loodusteaduslikust tekstist, leiab sellest tõendusmaterjali ja argumendid; koostab või kasutab mudelit, et näidata arusaamist loodusobjektidest, nähtustest või protsessidest ning põhjuse-tagajärje seostest; loob lihtsat loodusteaduslikku teksti; eristab teaduslikku seletust mitteteaduslikust; teeb igapäevaelulisi elukeskkonnaga seotud otsuseid ja põhjendab neid, toetudes õpitud loodusteaduslikele teadmistele. Loodusteadusliku kirjaoskuse üheks osaks on loodusteadusliku meetodi rakendamise oskus, mis on omakorda seotud uurimusliku õppega. Loodusteaduslik meetod on oma olemuselt sama, mida kasutavad loodusteadlased uurimistöös, kuid kooli tasandil võib see olla märgatavalt lihtsam. Loodusteadusliku meetodi rakendamine tähendab eelkõige oskust märgata loodusteadustega seonduvaid (sh igapäevaelulisi) probleeme ning kasutada nende lahendamisel uurimisoskusi. (Loodus)teaduses ei saa uurimist läbi viia juhuslikult, selle käigus läbitakse kindlad etapid: loodusteadusliku probleemi märkamine või loodusteadusliku sisuga küsimuste esitamine; probleemi kohta eri allikatest taustinfo kogumine, selle analüüsimine ning kriitiline hindamine ja tõlgendamine; uurimisküsimuste ja/või -hüpoteesi sõnastamine; katse/eksperimendi kavandamine ja läbiviimine andmete kogumiseks, sealhulgas ka mõõteriistade ja katseseadmete ohutu kasutamine; 13

15 kogutud andmete analüüsimine, nende tõlgendamine; järelduste tegemine; üldistuste sõnastamine jmt; hüpoteeside paikapidavuse hindamine; probleemidele põhjendatud lahenduste pakkumine. Loodusteadusliku kirjaoskuse oluliseks komponendiks on väärtushinnangud ja hoiakud, mis kujunevad teadmiste ja oskuste põhjal. Nendeks on eelkõige huvi looduse ja loodusteaduste õppimise vastu; valmisolek tegeleda loodusteaduslike küsimustega ning oskus rakendada loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelu probleemide lahendamisel; jätkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi ning loodusressursside ratsionaalse ja säästva kasutamise väärtustamine, samuti huvi loodusteadusliku karjääri vastu. Lisaks ei tohi unustada, et LTT valdkonnas räägitakse ka tehnoloogilisest kirjaoskusest, mida nimetatakse suutlikkuseks tehnoloogiarikkas keskkonnas toime tulla. See hõlmab erinevate tehnoloogiate kasutamist, mõistmist, hindamist, arendamist ja loomist. Tehnoloogilise kirjaoskuse komponendid jagatakse enamasti viie alateema vahel: tehnoloogia olemus (tehnoloogia tunnused ja ulatus, tehnoloogia põhimõisted, tehnoloogia seosed muude valdkondadega), tehnoloogia ja ühiskonna vastastiktoime (tehnoloogia kultuuriline, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline mõju, tehnoloogia mõju keskkonnale, ühiskonna roll tehnoloogiate arengus), tehnoloogiate arendusmeetodid (tehnoloogia arenduse võimalused, veaotsing, teadus- ja arendustöö, leiutamine ja eksperimenteerimine), tehnoloogiarikkas keskkonnas vajalikud pädevused (teadmised, oskused ja hoiakud), tehnoloogiavaldkonnad (meditsiini-, põllumajandus- ja bio-, energia-, info- ja kommunikatsiooni-, transpordi-, tootmis- ja konstruktsioonitehnoloogiad). Tehnoloogiliselt kirjaoskaja on võimeline lahendama tehnoloogia abil probleeme, analüüsima tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte, rakendama ja arendama tehnoloogiat loovalt ning innovaatiliselt, intellektuaalomandi kaitse nõudeid järgides. Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste areng Loodusteadusliku kirjaoskuse arendamiseks tuleb õpilastele pakkuda võimalust lahendada igapäevaelulisi probleeme, kus nad saaksid loodusainetes (loodusõpetus, füüsika, bioloogia, keemia, geograafia) õpitud teadmisi ja oskusi rakendada ja edasi arendada. Vanusega areneb õpilaste loodusteaduslik kirjaoskus. Nooremates klassides õpitakse lihtsaid ja konkreetseid, elus- ja eluta looduse objekte (näiteks taimed, loomad, jõed, järved jmt), samuti nähtusi ja protsesse (näiteks ilm, ilmastikunähtused), mida võib eelkõige kooli ja kodu lähiümbruses kohata. Neid objekte ja nähtusi õpitakse vaatlema ja kirjeldama, lihtsaid seoseid ja seaduspärasusi märkama (näiteks muutused looduses seoses aastaaegadega), neist vähehaaval aru saama, neid selgitama ja analüüsima. Õppimine toimub uurimuslikult, mille käigus omandatakse uurimusliku õppe põhioskused: küsimuste esitamine, probleemi märkamine, info otsimine ja selle analüüsimine, vaatlemine, mõõtmine, klassifitseerimine, kogutud andmete põhjal järelduste tegemine. Uurimuslik õpe toimub õpetaja juhendamisel ja suunamisel. Oluline on ka meeskonnatöö kogemuse omandamine õpitakse tööülesandeid jagama, üksteist toetama, vastutust võtma, mis tähendab, et õpilased peaks töötama paarides või rühmades. Kooliastmeti muutuvad õpitavad (uuritavad) objektid ja nähtused keerukamaks ja abstraktsemaks, seosed mitmetahulisemaks, lisandub seaduspärasuste ja teooriate rakendamine. Juhendaja roll uurimuslikus õppes väheneb ja õpilaste iseseisvus suureneb. Gümnaasiumi lõpuks peaksid õpilased iseseisvalt suutma tegeleda nii mikro- kui mesotasandi loodusteaduslike probleemidega. Neil peaks olema arenenud integratiivsed 14

16 oskused, mis eeldavad juba abstraktseid mõtlemisprotsesse: õpilased suudavad iseseisvalt sõnastada uurimisküsimusi, püstitada hüpoteese, planeerida ja läbi viia katset või eksperimenti, tulemusi tõlgendada ning järeldusi sõnastada. Piaget on toonud välja arenguteooria põhjal 11 sensomotoorse arengutaseme (sensory motor stage) (0 2 aastased), eeltoimingulise arengutaseme (pre-operations stage) (2 7 aastased), konkreetsete toimingute arengutaseme (concrete operations stage) (7 12 aastased) ja formaalsete toimingute taseme (formal operations stage) (vanemad kui 12 aastased). Tabelisse 1 on kogutud arenguteooria põhjal arengutasemed ja neile vastavad loodusteaduslikud oskused. Tabel 1. Vanusega seotud loodusteaduslikud oskused. Eelkool, klassid Klassid Klassid ja vanemad Arenguga seotud oskused Loogiline mõtlemine ei ole veel arenenud Ei osata arvesse võtta teiste arvamusi Areneb iseseisev mõtlemine Arenevad koostööoskused Konkreetsus ja näited on töös vajalikud Elulähedased tööd ja vahendid Arenenud erinevate variantide ettekujutamine Arenenud probleemilahendamise oskused Katsetamise tähtsuses mõistmine ja arusaam sellest, et võib olla erinevaid lõpptulemusi Oskus teha järeldusi ilma tõeliste aistinguteta hüpoteetilis-deduktiivne mõtlemine arenenud Loodusteaduslikud oskused Imestamine Küsimine Võrdlemine Tähelepanemine ja mõõtmine Klassifitseerimine Faktide mäletamine Küsimine Võrdlemine Tähelepanemine ja mõõtmine Klassifitseerimine Info kogumine Uurimine Kokkuvõtte tegemine Loov probleemi lahendamine Faktide ja mõnede mõistete mäletamine ja arusaamine Küsimine Võrdlemine Tähelepanemine ja mõõtmine Klassifitseerimine Info kogumine ja klassifitseerimine Uurimuse planeerimine ja uurimine Kokkuvõtete ja järelduste tegemine Vigade märkamine Kujutlusvõime ja analoogiate kasutamine Loov probleemi lahendamine Faktide ja mõistete mäletamine ja arusaamine Rakendamine ja analüüsimine Hindamine ja uue loomine Idee tulevikuks: Eri vanuses lastele näidisülesannete kogu koostamine LTT valdkonnas. 11 Ihme, I Arviointi työvälineenä. Lasten ja nuorten kasvun tukeminen. PS-kustannus, Juva. 15

17 3. Miks on huviharidus tähtis? Haridus- ja teadusministeeriumi huviharidusstandardi 12 määruses, mis on kehtestatud Huvikooli seaduse alusel, on sõnastatud huvihariduse ühtsed nõuded huvikoolidele. Huvihariduse eesmärk on luua võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada noore kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks. Huviharidus põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel, toetab noorte arengut ja julgustab nende iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi, aktiivsust; pakub noortele lisaks huvialaga tegelemisele ka eduelamust ja tunnustust ning arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi. Sama määrus täpsustab huvihariduse ülesande, mis on suunatud noore loomevõime avastamisele ja kavakindlale arendamisele, et areneks isiksus, kes oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata, teha koostööd, võtta vastu otsuseid, vastutada ja analüüsida ümbritsevat tegelikkust. Huvihariduse ja -tegevuse oluline väärtus on iga noore huvile vastavate eakohaste ja erialaselt pädevate tegevuste toetamine, mis võimaldab avastada ja arendada oma anded ja huvisid, toetada nende väljakujunemist eduelamuste kogemiseks ning osaleda ühistegevuses. Eestis on erinevad võimalused huvihariduse ja -tegevusega tegelemiseks nii üldhariduskoolis kui kooliväliselt huvikoolides, avatud noortekeskustes, huvikeskustes, noorteühingutes, mittetulundusühingutes jm. Mitmekesine huviharidus annab noorele võimaluse saada põhjalikumat teavet huvipakkuvate nähtuste kohta, otsida ja omandada erinevates valdkondades uusi teadmisi ning oskusi. Huviringides on meeldiv koos teistega aktiivselt tegutseda, tunda ennast õpikogukonna liikmena ning omalt poolt mõjutada ringi tegevust. Huviringide töös osalemise atraktiivsuse ja järjepidevuse tagab kogemus, et huvihariduses osaledes saab oma seisukohti väljendada ja tegevusele omalt poolt mõju avaldada. Noorte kaasabil kujuneb huviringidest mitmekülgne vabaajategevus, mille käigus luuakse noortele parimad võimalused kogeda õnnestumisi ja omandada oskusi. Huviharidust võib vaadelda koolide õpikeskkonna laiendajana ning rikastajana. Osalemine huvihariduses mõjutab positiivselt õpimotivatsiooni ja suurendab grupivaimu. Koolis pakub huviharidus õpetajale võimaluse õpilasi terviklikumalt tundma õppida, et õppetöös arvestada iga lapse tugevate külgede ja vajadustega. Õpilase parem tundmaõppimine aitab kaasa tihedale omavahelisele suhtlusele ning loob võimaluse rollivahetuseks ning selle kaudu teise inimese paremaks mõistmiseks. Nii õpetaja kui noore seisukohalt loob ühine tegutsemine väljaspool tavapärast õppetööd eeldusi uut laadi suhtluseks, toetab koostööd kodu ja kooli vahel, pakub lapsele vajaliku toetuse õppetööväliste probleemide korral. 12 Huviharidusstandard (2007), 16

18 Huviharidus on osa koolikultuurist, avardades kooli tegevuskultuuri piire, muutes seda kaasavamaks ja koostöömeelsemaks. Huvihariduse arendamine ja elluviimine osalejate koostöös tagab mitmekülgsuse, loob võimalusi ka pedagoogilises tegevuses uuendusi teha, arendab õppeasutuse ja kodanikuühiskonna vahelist dialoogi ning aitab olemasolevaid ressursse tõhusamalt rakendada. Idee tulevikuks: Tutvustada rahvusvahelisel tasemel teadushuviringide tegevusi. Robootika huviring Heilo Altin Kõik huviringid on erinevad. Igaühel on oma kasutatavad vahendid, metoodika, toimumiskoht ja osalevad lapsed. Noored tulevad tantsuringi, sest nad tahavad tantsida; sportimas käiakse, sest lastele meeldib palli mängida ning ennast liigutada; näiteringis käiakse, sest osalejatele meeldib näidelda. Samas ei saa väita, et robootikaringi tulevad õpilased, kellel meeldib ilmtingimata robootika. Robootikaringid arendavad väga erinevaid oskusi. Eelarvamuslikult arvatakse, et robootikaringis käiakse, et õppida programmeerima ning roboteid ehitama ja ringijuhendaja peab olema informaatika või matemaatika õpetaja. Kas keegi arvaks, et robootika ja muusika on nii sarnased valdkonnad, et robootikaringi võiks läbi viia muusikaõpetaja? Aga nii just on. Nendel kahel valdkonnal on üks suur ühisosa loovus. Robootikas peavad lapsed kasutama loovust, et lahendada probleem neile antud vahenditega. Innovaatilisus sünnib just loovuse abil. Kui FIRST LEGO League robotimängus on ülesanne, mida üheksal juhul kümnest lahendavad meeskonnad sarnaselt ning kümnes meeskond lahendab viisil, mida keegi pole varem näinud ega selle peale tulnudki siis see on innovaatiline mõtlemine, nende loovuse vili. Robootikaringis on loovust soosiv keskkond sama vajalik kui viljakas muld taimele. Enne huviringi alustamist tasuks välja valida robootikakomplekt, millega tööd alustatakse. Maailmas on palju erinevaid platvorme, millest osa on kallimad ja mõned odavamad. Määrav on, kas neile materjale leidub, kas korraldatakse koolitusi, kas tehakse võistlusi ning kas on olemas kohalik tugi. Lisaks peaks komplekt olema madala sisenemislävega, kuid pakkuma võimalusi tegutseda kõrgemal tasandil. Robootikaringi juhendaja unistus võiks olla ukseavaja roll. See tähendab, et enne ringi algust ootavad lapsed juba ukse taga ning koju tahab enne minna juhendaja kui lapsed. Kuidas sinna jõuda? 17

19 Õpilaste meelitamine huviringi ning seal hoidmine on kaks täiesti erinevat tegevust. Huviringi juhendaja töö on õpetajatööst keerulisem, sest huviringis käivad lapsed vabatahtlikult. Samas ei peaks huviring olema koht, kus mängitakse arvutimänge või nutitelefonidega. See peaks olema koht, kus tehakse tööd, nauditakse protsessi ning tulemusi. Seepärast ei tohiks huviring toimuda rohkem kui kaks korda nädalas. Optimaalne on isegi üks kord nädalas paar tundi korraga. Lastel peab olema lõbus, pikem koosviibimine ning töötamine väsitab lõpuks ka kõige visamad ning siis on õige hetk koju minna. Kindlasti on oluline ka seltskond. Enamasti töötavad lapsed paaris ühe roboti ja arvutiga. Rollijaotust ei pea tegema juhendaja, samas võiksid mõlemad õpilased nii programmeerida kui ehitada. Seejuures ei tohiks karta olukorda, kui lapsed küsivad midagi ning juhendaja ei tea vastust. See on täiesti loomulik ning see juhtub varem või hiljem igaühega. Juhendaja ei peagi teadma vastuseid kõikidele küsimustele. Selleks ongi kokku tuldud, et õppida - ühiselt probleemidele lahenduste leidmine on lõbusam kui täiskasvanult kõik kohe teada saada. Ringi eesmärgiks peakski olema uute teadmiste omandamine katsetamise, proovimise ning minimaalse juhendamisega. Robootikaring võiks alata uute laste jaoks komplektide tundmaõppimise ja põhitõdede selgeks tegemisega. Alles siis on kohane kasutada projektipõhist õpet, kus iga tund antakse õpilastele ette ülesanne, mida nad peaksid olema võimelised lahendama. Robootikaringi tegemised ei peaks jääma kooliseinte vahele, üheks väljundiks on võistlused. Kuigi võistlemine võib tunduda õpilastele hirmutav, on see teisalt huvilistega kohtumise ning teadmiste jagamise koht. FIRST LEGO League üritustel on olukordi, kus erinevad meeskonnad elavad üksteisele aktiivselt kaasa ning leiavad uusi sõpru. Kui üks meeskond tuleb robotimängus välja lahendusega, mis oli efektiivne ja lihtne ning mille peale keegi teine ei ole varem tulnud, siis järgmisel võistlusel on juba mitmetel robotitel sarnased lahendused. Seega ei tasu karta kooliseinte vahelt välja tulla. Mis oleks veel suurem motivaator, kui robotiala kohtunik patsutab võistluse järel noorele õlale ja ütleb: Vägev töö. Kui loetu järel kaalutled, kas proovida juhendada robootika huviringi, siis tea, et see on väga lihtne viis mõjutada õpilaste käekäiku tehnikamaailmas ning anda neile võimalus kasvada tulevikuinseneriks, programmeerijaks või lihtsalt teadlikuks tehnikainimeseks. Kui järgida mõnede robootikaringide juhendajate ütlusi, siis võib sellest kujuneda ka sinu elu üks pöörasemaid seiklusi, täis avastusi, rasket tööd ning rahulolu laste saavutustest. 18

20 3.1. Ringitöö eesmärgid Huvikooli seadusest tulenevalt suunavad üldeesmärgid huvihariduse korraldamist, on juhisteks huviringi juhendajale ja kollektiivile. Teisalt on huviharidus eesmärgipärane tegevus, mis toetab kooli õppekava elluviimist ja õpilaste arengut, mitte ei lähtu konkreetse õppeaine õpieesmärkidest või õpetaja määratletud sihtidest. Juhendajalt oodatakse, et ta tunneb üldisi eesmärke ning aktsepteerib neid oma tegevuses. Samas on igal huviringil kitsamalt piiritletud eesmärgid, mis seostuvad näiteks teatud õppeaine, oskuste omandamise, ürituse korraldamise või muu otseselt tegevusega seotud teemaga. Juhendaja, kes ratsionaalselt kavandab huviringi tegevust, on õigus, vastutus ja vabadus määratleda huviringile kitsamalt piiritletud eesmärgid ja eesmärkide saavutamise ajagraafik üheskoos ringi liikmetega, lähtudes noorte huvidest ning ringi tegevuse võimalustest. Eesmärkide seadmisel on oluline noorte kaasatus tegevuseesmärkide sõnastamisel, mis annab parema tulemuse ka nende saavutamiseks. Kaasamine mõjutab toimuvat ja aitab saavutada teadlikumalt lõpptulemust. Ühiselt püstitatud eesmärkide seadmine on tähtis ka sellepärast, et nii saab kujundada mitmekülgse tegevusega ja õpilaste individuaalsetele arenguvajadustele vastava huviringi. Mitmekesisus huviringi tegevuses hõlmab nii tegevuste sisulist mitmekesisust kui mitmekesiseid meetodeid. Huviringi tegutsemise eesmärk peaks olema huviringi põhiülesanne, mille täitmiseks huviring loodi. Hästi koostatud eesmärk on sõnastatud lõpliku tulemusena, nagu see oleks juba minevikus toimunud sündmus. Sellest tulenevalt on huviringi eesmärk ajas muutuv kui seatud eesmärk on saavutatud või keskkond huviringi ümber on muutunud, tuleks seatud eesmärk kindlasti üle vaadata ja kohandada vastavalt uuele olukorrale. Seega on oluline, et eesmärgis on selgelt kirjeldatud olukord, mis ajal või milliste tingimuste korral on eesmärk saavutatud. Kui vähegi võimalik, siis peaks huviringi eesmärk olema praktiline, otseselt seotud huviringi tegevusega ja päriselus saavutatav. Rebase Ruudi loodusring Liis Rostin Luuletaja Hando Runnel on öelnud: Mõnikord ma mõtlen, et kõik on mängult./maailm ja kõik, mida sa näed. Maailm on päris, aga päris ongi mängult./mängult päris ongi see kõik, mida näed: vesi on mängult, ja pilved on mängult,/ja metsad on mängult, ja mängult on mäed; tule sees jälle kõik näha on mängult,/kõik, mida tahad, kui niimoodi näed. Lapsed õpivad kogemuste ja vaatluste kaudu. Mida laps kuuleb, selle ta ajapikku unustab. Mida laps näeb ja katsuda saab, seda ta oskab. Olles 1. klassi loodusringi juhendaja, leian, et tänapäeva kiires ja värvikirevas koolielus oleks vaja hetke, kus lapsed saaksid olla lapsed ning seejuures õppida suuresti enesele teadmata olulisi tarkuseteri mängulise tegevuse kaudu. Mäng ja mänguline tegevus on see, mille käigus laps areneb vabalt ja loomulikult. Mäng on lapse tunnetusvahend, lapsele meelepärane ja rõõmu toov tegevus. Mäng mõjutab lapse füüsilist, emotsionaalset, kognitiivset ning sotsiaalset arengut. Enesele teadvustamata õpib laps mängu kaudu, märkamata, et tegeleb õppimisega. Mänguline tegevus annab lapsele võimaluse saadud teadmisi koheselt kasutada. Mängudes võiks olla üllatust ootamatust, peitmist otsimist, mõistatamist äraarvamist, matkimist jäljendamist, rollide mängimist, laulu tantsu ja muusikat. Head mängu mängitakse igal võimalikul juhul, korduvalt ja tihti! 19

21 Lapsed on minu jaoks nagu väikesed teadlased, kes küsimusi küsides, püstitavad lihtsamaid või keerukamaid probleeme ning pakuvad sealjuures ka oletusi erinevate nähtuste ja asjade kohta. Laps tegutseb oletusi kontrollides ning teeb nendest järeldusi täpselt nagu teadlasedki, kuid selle väikese erinevusega, et teadlane keskendub ühele kindlale uurimissuunale, kuid laps avastab tervet maailma. Looduse valdkond ning lapsed on mulle väga südamelähedased. Heale suhtele loodusega pani aluse minu keskkooliaegne bioloogiaõpetaja. Sellest sai alguse suur huvi antud valdkonna vastu. Loodan väga, et loodusteemalises huviringis suudan ka mina lastele looduse südamelähedaseks muuta. Kui laps saab looduses aega veeta, kasvab temast tugev ja terve inimene, kellel on teadmised oluliste asjade kohta enda ümber. Oma huviringe andes olen veendunud, et kõige paremaks õppimise ja omandamise viisiks 1. klassi laste puhul on mäng ja mänguline tegevus. Kasutan erinevaid loodusõppe võimalusi, sest loodusained kujundavad isiksuse, kes hoiab loodust ning elab ja tegutseb keskkonda ja loodusressursse säästes. Lapsi tuleb suunata märkama inimtegevuse mõju ning mõistma, et igapäevaelu on seotud mitmete keskkonnaprobleemidega. Igaühe käitumisest sõltub ümbritseva elukeskkonna seisund. Väga oluline on, et me suudame, oskame ja tahame lastele eluks kaasa anda õigeid väärtusi ning oskusi. Mina tean, et olen õigel teel. Tegelemine lastega ning huviringi juhendamine on ka mulle palju andnud. Laste maailmas ei ole olemas keerulisi asju, neile meeldib lihtsus. Nad võtavad asju nii, nagu need on. Mul on hea meel, et nad on seda oskust ka mulle õpetanud. Lapsed on oma lihtsuses väga siirad ning parim tänu tehtud töö eest on head sõnad laste suust, mis jäävad kauaks ajaks meelde Milliseid üldpädevusi toetab huviharidus? Huviharidus on oma loomult eesmärgipärane tegevus, mida iseloomustavad avatus, vabatahtlikkus ja juhendamine. Eestis ei ole üldhariduskooli õppekavades sõnastatud huvihariduse eesmärke, kuna huviharidus toetab nii riiklikus põhikooli kui gümnaasiumi õppekavas kirjeldatud üldpädevusi, mis on aine- ja valdkonnaülesed. Üldpädevused (kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus) kujunevad kõigi õppeainete, aga ka läbivate teemade käsitlemise kaudu tunni- ja koolivälises tegevuses. Oluline on kooli õppekava koostamisel lähtuda piirkonna traditsioonidest, eripärast ja huvihariduse võimalustest, näha siduskohti, kuidas saab huviharidus kaasa aidata üldpädevuste kujunemisele, sest üldpädevused loovad aluse ainealaste pädevuste ja isiksuse kui terviku arenguks. Huviharidusel on väga oluline roll üldpädevuste kujundamisel ja huviringide tegevuse kaudu on võimalik kaasa aidata kõikide õppekavas taotletavate üldpäevuste kujunemisele, mis loovad eelduse noore igakülgseks arenguks. 20

22 Lähtuvalt huviringi spetsiifikast ja eesmärkidest tuleb põhjalikult läbi mõelda, mis on need üldpädevused, mida ühe või teise tegevusega taotletakse ning need tuleks võtta tegevusteüleseks. Huviringidesse tulevad sageli erineva kultuurilise tausta ja sotsiaalse päritoluga noored, kelle väärtushinnangud võivad olla erinevad, kuid huvid on sarnased. Sellega pannakse huviringi juhendajale vastutusrikas ülesanne, kus ta peab toimiva, motiveeriva ja jätkusuutliku süsteemi loomiseks panustama väärtus- ja sotsiaalsete pädevuste kujundamisele. Teadushuviringi seisukohalt on turvalise keskkonna tagamiseks väga olulised hästi toimivad inimsuhted (õpilaste omavahelised, õpilane-juhendaja, juhendaja-kool, juhendaja-lapsevanem) ja koostöövalmidus. Neid oskusi saab kujundada erinevate eesmärgistatud tegevuste kaudu, kus osalejad peavad järgima üldtunnustatud moraalinorme ja käitumismudeleid ning aktsepteerima kultuurilisi erinevusi. Huviringides arendatakse õpilaste meeskondlikku probleemilahendamise oskust. Meeskonnatöös edu saavutamiseks on oluline, et iga liige suudaks hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning aktsepteeriks kaaslaste erinevusi. Loodus-, täppis- ja tehnoloogiavaldkonna huviringide tegevustes arendatakse matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalaseid pädevusi õpitakse kasutama matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid. Andmete kogumisel, töötlemisel, analüüsimisel ja tulemuste esitlemisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, mis on olulised digipädevuste kujunemisel. Samuti tõstetakse selle kaudu õpilaste teadlikkust digikeskkonna ohtudest ja autoriõigustest. Huviringi tegevusega saab kaasa aidata õpilaste ettevõtlikkuspädevuse kujunemisele: võimaldades erinevates tegevustes ellu viia oma ideid, kasutades selleks omandatud teadmisi ja oskusi uutes olukordades. See annab võimaluse õpilaste loovuse avaldumiseks, näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi. Noored saavad turvalises keskkonnas oma huvidest lähtuvalt seada eesmärke, korraldada oma tegevusi meeskondades või individuaalselt, võtta vastutust ja initsiatiivi. See kõik loob suurepärase keskkonna ja tingimused, et lapsel kujuneksid elus edukaks hakkama saamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Seega ei ole üldhariduses taotletavad üldpädevused midagi sellist, mille kujunemist huviharidus ei toetaks. Eesmärgistatud huviharidus loob selleks sageli palju parema keskkonna (arvestades osalejate sarnaseid huve, erinevat vanust, kultuurilist ja sotsiaalset tausta, isikuomadusi jne) ja toetab kõikide üldpädevuste kujunemist. Kokkuvõtvalt huviringist: Huviringide eesmärgiks on õpikeskkonna laiendamine ja rikastamine. Huviringides õpitakse, kuid nende eesmärk ei ole õpetamine. Huviringid toetavad kooli õppekavas olevate üldpädevuste kujunemist. Ringitöö võimaldab suhelda, osalejatel valikuid teha, õppida praktilistes tegevustes, läheneda probleemidele loovalt. Õppimine ja suhtlemine on ringis vastastikune: õpivad samaaegselt nii lapsed kui ka juhendaja. Huviringi töö planeerimises, arendamises ja korraldamises on tähtsal kohal koostöö lastega, lapsevanematega ja teiste huvigruppidega. Teadushuviringi eesmärgiks on maailma tunnetamise, uurimise ja mõtestamise erinevate meetodite ja võimaluste tutvustamine, praktiliste oskuste arendamine. 21

23 4. Teadushuviringide kvaliteet Huvihariduse eesmärgiks on toetada noore füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset kasvu ning arengut, avaldades laiemalt mõju noorte heaolule, olles üks tõrjutuse ennetamise meetmetest. Seega on oluline, et huviharidus vastaks teatud kvaliteedile. Huvihariduse kvaliteedi hindamine aitab hinnata noortele loodud võimaluste tulemuslikkust, tegijate pädevust, mis omakorda parandab nii valdkonna mainet kui annab tagasisidet korraldajale. Noorsootöö kohustuste kui ka neist tulenevate tegevuste ulatuse ja rahaliste vahendite planeerimise eest vastutab kohalik omavalitsus (volikogu, valla- või linnavalitsus ning selle hallatavad asutused ja partnerid). Kuna huviharidus ja tegevus on noorsootöö osa, võib lähtuda kvaliteedi hindamisel noorsootöö valdkonna alusdokumentidest ja käsiraamatutest, näiteks Kvaliteedijuhtimine noorsootöös 13. Kui erinevaid teadushuviringe tuleb juurde, lisandub ka uusi juhendajaid. Kuidas olla kindel, et see, mida pakutakse, on kvaliteetne ja kuidas anda kindlus nii teadushuvihariduse korraldajatele kui lapsevanematele? Teadushuvihariduse kvaliteet eeldab tegevuse hoolikat planeerimist, ressursside olemasolu, eesmärgipärasust ja korraldajate ning juhendajate pühendumist. Planeerimine Huviharidus on kohaliku omavalitsuse laste- ja noorsoopoliitika ning selle juurde kuuluva arengukava osa, oluline on, et haldusüksuste, organisatsioonide ja teiste institutsioonide koostöö oleks stabiilne ja tihe. Kvaliteetses teadushuvihariduses on õppetöö korraldaja tähtsaks teguriks kõikidel korraldamise tasanditel plaanipärasus ja aastaaastalt pakutav, järjepidevalt toimiv tegevus. Ressursid Huviharidusele vajalikud ressursid tagatakse kas kohaliku omavalitsuse eelarvelistest vahenditest, projektidest või teistelt rahastajatelt, arvestades, et kõigil noortel oleksid võrdsed võimalused huvihariduses osalemiseks. 13 Kvaliteedijuhtimine noorsootöös. (2013). Eesti Noorsootöö Keskus. 22

24 Eesmärgistatus Kvaliteetse teadushuvihariduse palett peaks kujunema noorte soovide alusel: neid innustatakse püstitama eesmärke, nende tehtud ettepanekuid analüüsitakse, tõstetakse esile, viiakse ellu ja dokumenteeritakse tulevaste tegevuste tarvis. Huviringis võimaldatakse eri vanuses noortel ühiselt tegutseda, olla algatajad, seejuures tagades turvalisuse. Kvalifitseeritud juhendaja Teadushuviringi temaatika ja töömeetodid peaks olema paindlikud, mitmekülgsed ning kavandatud nii, et need pakuks eduelamust ja oskuste omandamise kogemusi. Juhendajad õhutavad positiivsete kogemuste saamist omapoolse innustamisega. Huviringides ei konkureerita, vaid arvestatakse tegevuses osalevate laste individuaalsete vajadustega. Kvaliteetse huvihariduse tagamisel on olulisteks teguriteks juhendajate väljaõpe ja erialase ettevalmistuse tase ning ringitöö teemaks oleva valdkonna sisuline tundmine. Hästi kavandatud, kvaliteetse huviringi võtmeisik on professionaalne juhendaja, kes oskab kuulata, arutleda ja koos õpilastega otsuseid teha. Kvaliteetses huviringis noor kogeb, et: teda kuulatakse, ta on rühma osa, ta on milleski õnnestunud, ta saab planeerida huviringi tegevusi, ta saab anda tagasisidet, tema individuaalsete vajadustega arvestatakse Teadushuviringide eripära Huviharidust eristab formaalõppest eelkõige tegevuse suunatus mingi praktilise eesmärgi saavutamisele. Teadushuviringis on oluline toetada protsessi, mille kaudu jõutakse üheskoos püstitatud eesmärgini. Sageli praktikas tähendab see oskuste omandamist, aktiivset ja iseseisvat andmekogumist ning rühmasiseselt välja töötatud lahendusi. Probleemi lahendamise protsess sisaldab: probleemi/eesmärgi määratlemist; võimaluste, tegevusviiside ja andmekogumismeetodite valimist; küsimusega tegelemist; kokkuvõtet ja lahendust/lõpptulemust, mille esitamiseks on erinevaid võimalusi. Uurimuses huviringi mõjust lastele ja noortele on täheldatud, et huviringis tegutsemise peamine positiivne mõju seisneb mingi ülesande täitmisega seotud kogemuste omandamises 14. Teadushuvihariduse kvaliteedi kui protsessi hindamisel peaks ringijuhendaja ja huvihariduse korraldaja arvestama sisulisi ja vormilisi kvaliteedinäitajaid. Huviringide kvaliteedi puhul saab rääkida kolmest arvestatavast tegurist: järjepidevus osalejate rahulolu ootuste ja kogemuste tasakaal 14 Mahoney, J. L. & Stattin, H Leisure activities and adolescent antisocial behaviour. Journal of Adolescens 23,

25 Järgnevalt tutvustatakse võimalusi, kuidas hinnata huvihariduse kvaliteeti teadushuvihariduse kontekstis. See on teema, millega tuleb valdkonnasiseselt põhjalikult edasi tegeleda. Esimene arutelu toimus a teadushuvihariduse suvekoolis. Seal kaardistati ootused milline on hea huviharidus? milline on hea juhendaja? Vastused koondati raamatusse alapealkirja mõtteid suvekoolist, alla. Vormilised kvaliteedinäitajad Soomes on kvaliteetse huvihariduse korraldajatena võtmerollis kohalik omavalitsus ja kool, lähtutakse märksõnadest: struktuur, planeerimine/organiseerimine ja juhendamine. Huviharidust suunav normistik on erinevates seadustes, arengukavades ja õppekavades. Kuigi huviringide juhendajad on enamasti õpetajad, võivad huviringe juhendada erinevate ametioskustega täiskasvanud. Näiteks võib võimalusel kaasata juhendajatena huviharidusse mittetulundusühingutes või ettevõtetes töötavad lapsevanemad ning õpetajakutset või teisi erialasid omandavad üliõpilased. Koolidel aitab koostöö partneritega vähendada õpetajate töökoormust ja laiendab kvaliteedispektrit hästi motiveeritud juhendajate kaasamise kaudu. Huvihariduses kasutatavate ruumide ja vahendite, nendega seotud juhiste andmise ning tegevuse praktilise korraldamise eest vastutab õppeasutuse juht. Juhendaja järgib asutuse turvalisusplaani ja -juhiseid ning kodukorda. Vormiliste näitajate hulka kuulub ka eelnev planeerimine, et huviring oleks sisult kvaliteetne ja metoodiliselt mitmekesine. Huviringide tegevust suunavad aasta-, poolaasta või kuupõhised plaanid. Põhjalik planeerimine tagab õpilaste jaoks huviringi meelepärase sisu ja erinevad töövõtted ning aitab juhendajal luua huviringis turvalise õhkkonna. Ühine tegevuste planeerimine tõstab noorte motivatsiooni huviringi tegevuses osaleda. Ühele või mitmele lapsele võib anda vastutuse näiteks huviringi ühe tunni planeerimise ja tegeliku korraldamise eest, kuid kinnitusega, et juhendaja toetab neid ettevalmistustöös ja tunni läbiviimisel. Soovitused erinevate osapoolte (kohalik omavalitsus, kool, lapsevanem, noor) ootusete kaardistamiseks: Kas tegevuse ruumid, materjalid ja vahendid on turvalised? Kas tegevus on hästi hallatud (koordineerimine on läbipaistev, vastutus ja kohustused on selged)? Kas tegevuse läbiviimiseks on planeeritud piisavalt ressursse? Kas arvesse on võetud tegevuse mitmekülgsus (erinev sisu, osalejate erinev vanus)? Kas tegevust tahetakse jätkata (jätkusuutlikkus)? Kas kõigil on võrdne võimalus osaleda? (osalusmaksud, transport, vabatahtlikkus)? Mõtteid suvekoolist Ootused kohalikule omavalitsusele ja koolile: võimaldatakse huviringile sobivad ruumid, sh ruumi turvaline seisukord, tagatakse vastavus tervisekaitsenõuetele (ventilatsioon, müra vms); tagatakse ringitöö läbiviimiseks vajalike tehniliste jm vahendite olemasolu, sh kommunikatsioonide olemasolu, internet; 24