Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN"

Transkriptio

1

2 Originaali tiitel: Raisa Cacciatore Erja Korteniemi-Poikela Maarit Huovinen Miten tuen lapsen ja nuoren itsetuntoa Werner Söderström Osakeyhtiö Helsinki Toimetanud Eena Ingar Kujundanud Päivi Palts Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN Kirjastus Varrak Tallinn, Trükikoda OÜ Greif 4

3 Sisukord LUGEJALE MIS ON ENESEHINNANG? Värvitu, lõhnatu, maitsetu Sisemine sära Ka kool kasvatab Õhulossid või mustad pilved? Kas sa usud endasse? Enesehinnangu hävitajad Keskendu toredatele hetkedele! Tagasilöögid ja enesehinnang Pinguta põhjast üles! Kus on su koht? Kas sa mäletad lapsepõlve? Laps on puu Enesehinnang on puu tüvi Erinevad enesehinnangud

4 Enesehinnangu toiteallikad Millised on lapse arusaamad? Väärtuslikud hetked üheskoos Kõikuv enesehinnang ja alla oma võimete tegutsemine Sisemine mõõtkava Erinevad õed-vennad KASVATAMISE PÕHIMÕTTED Kodu kuulub kõigile Kodune õhkkond Kasvatustraditsiooni mõju Siiras ja asjalik lapsevanem Milline lapsevanem oled sina? Laps on alati see õige laps Edukus koolis ja temperament Laps on selline, nagu ta on Lapsevanemaks olemine: soovunelmad, lootused ja kahtlused Lapsevanemaks kasvamine ja sellega harjumine Kasvatamise ohud ja karid Lapse vale roll Laps klaaskapis Kui lapsevanemate suhe pole korras Lapse võimalused hakkama saada Vastutav võim Ära ole hoolimatu ega julm! Juhtimine on kunst Tundlikud ja õrnad lapsed

5 Karistada või piiranguid seada? Komme vägivaldselt käituda Vanemad ja murdeeas laps Lapsevanemate vastutus kodus HEA ENESEHINNANGU LOOMINE Enesehinnangu tõstmine kujutluste abil Alati võib aidata Kuldaväärt kohtumised Kas suudad minevikuemotsioone taluda? Enesehinnangu kaheksa koostisosa Arvamus enda tähtsuse kohta (1) Elu ei ole nagu ema küpsetatud kook Kambast väljajätmine Üheskoos tugevamaks Lähedaste innustus, kaitse, trööst ja kohalolu Pere igakülgne koostegutsemine Katseta perenõupidamist! Rõõmu pakkuvad kohtumised Hinnang oma kehale (2) Puudutused ja keha väärtustamine Kallistustevaegus on tavaline haigus Kas sa oskad lõõgastuda? Vastuoluline noor ja lähedus Võta väike ihu ligi! Sotsiaalne kõlblikkus Oma territooriumi piirid (3) Õigus oma kehale ja territooriumile

6 Õigus oma arvamusele ja tahtele Lapse palve on kutse nõu pidama Häbi ja süütunne Ilus leppimine Arusaam keskkonna turvalisusest (4) Laps pole täiskasvanu tugi Kui laps sattub ohtu Seksuaalne väärkohtlemine ja vägivald Ettekujutus soorollist (5) Meeldiv mehisus, nauditav naiselikkus Arusaam seksuaalsusest (6) Seksuaalsus ja seks Veetluse testimine Arusaam agressiivsusest (7) Vanematest kaugenemine Väljakutsuvate tunnete arenemine Koolikiusamine Lootusetusest väljatulek Alistatust tugevaks Ettekujutus oma eluteest (8) Minu minevik Minu tänane päev Minu tulevik Valus minevikukogemus Muuda minevik paremaks! Enesehinnangu arengujooni

7 TÄISKASVANU ÜLESANDED ENESEHINNANGU TOETAMISEL. KÜMME TEESI TÄNUAVALDUSED KIRJANDUST

8 10

9 LUGEJALE Enesehinnang on teadlikkus enda isiku väärtusest. Enesehinnang pole sünniga kaasa saadud, vaid kujuneb elu jooksul. Sellele avaldavad mõju kõik inimesed, kellega lapsed ja noored kokku puutuvad. Enesehinnangut võib kujundada ka ise, ent sellele peab kaasa aitama see on osa kasvatustööst. Ja abivahendeid selleks on palju. Ühiskond muutub järjest keerulisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku isegi lapsed. Nad peavad leidma nendega toimetulekuks hingejõudu ja oskusi ehk tugevat enesehinnangut. Selle raamatu eesmärk on avada laste ja noorte maailm täiskasvanutele ning panna nad märkama, millised vahendid neil käes on. Nende vahenditega saavad nad laste ja noorte enesehinnangu tõstmiseks palju korda saata. Tegemist on põhiliste igapäevaste asjadega, mõnikord on vaja need korraks lihtsalt üle vaadata, jälgida enda käitumist ja ümbritsevat keskkonda. Enesehinnangu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt. Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga toime tulev ja rahul olev inimene, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Käesoleva raamatu esimeses osas räägitakse enesehinnan- 11

10 gust, mis see on ja kuidas see kujuneb. Teises osas käsitletakse lapsevanemaks olemist ja lapseiga. Kolmandas osas õpetatakse kasvatama enesehinnagu tüvesse vastupidavaid aastaringe ja süvenetakse kaheksasse enesehinnangu põhiosasse, mille kaudu eneseväärtustamise erinevad küljed arenevad. Selle raamatu autorid on olnud üle kahekümne aasta kestnud laste, noorte ja vanematega tehtud töö käigus paljude südamlike hetkede tunnistajaks. Mõnikord on olnud tegemist lapse või nooruki, teinekord vanemate enesehinnanguga. Neil kordadel on vajatud konkreetseid nõuandeid, kuidas aidata, ning tulnud oskuslikult suunata, et ei lapsevanem ise ega laps teeks valesid valikuid. Praktilisest tööst on tulenenud uusi vaatenurki, arusaamisi ja mõtteid, mis nüüd sellesse raamatusse kokku on kogutud. Lisaks sellele räägitakse ka olukordadest, kus on kasutatud toredat vanemlikku tarkust. Teiste kogemused ja uudsed tähelepanekud aitavad sageli lugude ja näidete kaudu mõista ka seda, mis ise on läbi elatud. Eneshinnang on lai mõiste ja seda on palju uuritud. Käesolevas raaamatus kirjeldatakse neid tegusid ja põhimõtteid, mis on kasvamise ajal ja arengus olulised. Raamatus ei ole kuiva teooriat, vaid praktilisi näpunäiteid selle kohta, mida õigupoolest tähendavad sõnad armastama ja piiranguid seadma. Raamat on sündinud koostöös laste, noorte, lastevanemate ja asjatundjatega. Oluline osa selles, et tekstist sai raamat, on meditsiinitoimetajal Maarit Huovinenil. Helsingis aasta augustis Raisa Cacciatore, lastepsühhiaater Erja Korteniemi-Poikela, meditsiiniõde Maarit Huovinen, meditsiinitoimetaja 12

11 MIS ON ENESEHINNANG? Laps, kelle enesehinnanguga on kõik korras, on omaenese nahas rahul. Ta on rahul sellega, milline ta on. Ta teab, mida teeb, ja saavutab oma eesmärgid. Ta on enesekindel, avatud ja saab teistega hästi läbi. Ta teab, millised on ta võimed ja omadused ning saab hakkama ka oma puudustega. Ta oskab näha ennast positiivse tervikuna, ta julgeb olla teistmoodi ega lase endaga manipuleerida. Laps, kellel on madal enesehinnang, ei ole oma võimetes kindel ning kahtleb, kas ta saab probleemidest jagu. Enesehinnang tähendab võimet kuulda võtta ja järgida südametunnistuse häält. Ülestähendused on pärit aasta juunis Siikarannas peetud seminarilt, millest võttis osa rühm asendusvanemaid. 13

12 14

13 VÄRVITU, LÕHNATU, MAITSETU Enesehinnang on mõistena keeruline. Enesehinnang on sisemine, nähtamatu omadus. See ei kaalu midagi, sel pole kuju ning see on teatud mõttes täiesti nähtamatu, ent tal on tohutu tähendus. Enesehinnang on mingil määral vaid mõte, protsess, mis toimub igaühe kõrvade vahel. See on teatud arusaam, oletatav väärtus. Ja kuna see on mõte, siis see kogu aeg muutub. Puuduvad igasugused tehnilised vahendid, millega võiks enesehinnangut mõõta, pole ka mingit seadeldist, mis lapsega ühendamise korral aitaks analüüsida enesehinnangu suurust ja mõõta selle kvaliteeti. Ja mida väiksem laps on, seda raskem on teha ka mitmesuguseid küsitlusteste. Hoomamatusest hoolimata on enesehinnang vägagi konkreetne ja sel on tohutu tähtsus. See on kogu aeg olemas ja avaldab inimesele tema olemusele, mõtetele ja tegudele otsest mõju, samuti sellele, kuidas teised teda mõistavad ja temasse suhtuvad. Kuna inimene on ühiskondlik olevus, teeb ta kogu aeg teiste kohta tähelepanekuid. Juba ainuüksi inimese olemus ütleb palju ja ta vaatab ka seda, kuidas üks või teine käitub, näiteks kas või tuppa tuleb nii sisenemine kui käepigistus on mingi märk. Lisaks sellele võib üht-teist välja lugeda näoilmest, kehahoiakust, žestidest, kõnemaneerist või peahoiakust. Inimesest räägib nii tema käitumine ja olemus kui välimus ja korrektsus ning see kõik peegeldab tema enesehinnangut, ükskõik, kas see on hetkel kõrge või madal. 15

14 Enesehinnangut võib neilsamadel põhjustel õppida ka etendama. Esmamulje inimesest on tähtis, ent see võib olla ka vale. Esmamulje võib petta Lapsed jälgivad oma õpetajaid ja arvustavad nende käitumist, enese hindamist ja autoriteetsust. Oma õpetajaid panevad proovile kõige rohkem kaheksandate klasside õpilased, kes ise on arengujärgus, mil nad väga hästi tajuvad teiste nõrkusi ja ruttavad neid ära kasutama. Koolikiusamine on suur probleem, kui seda kontrolli alla ei saa. Kiusatakse ka õpetajaid. Sageli oskavad õpilased oma õpetajate nõrkusi väga hästi kirjeldada. Üks kaheksanda klassi õpilane rääkis oma kahest täiesti erinevast õpetajast. Tüdruk vaagis kodus, milles see erinevus seisneb. Geograafiaõpetaja oli pikk mees, kahemeetrine üsna paks tüüp. Tema välimus tekitas algul lausa hirmu, kui ta kassi astus. Õpilaste esmamulje oli, et ta on range ja nõuab kindlasti kõva korda. Varsti aga selgus, et õpetaja oli suur lobamokk. Ta rääkis õplastele meelsasti endast, paljastades sellega ühe oma nõrkustest. Selgus, et õpetaja oli üsna hale kuju, kes ei saanud hakkama ka distsipliini hoidmisega. Teda ei pandud klassis isegi tähele, kuigi ta oli väga kogukas mees. Keegi ei õppinud, õpilased lärmasid, ajasid omi asju ja rääkisid õpetajaga kõigest muust peale maateaduse. Et õpilastele meele järele olla, läks õpetaja vestlusega kaasa, pajatas endast järjest rohkem, rääkides isegi sellest, millist naist ta tahaks. Aegamööda läksid jututeemad juba nii üksikasjalikeks, et õpilased said muu 16

15 hulgas teada sedagi, kuidas üks naine oli hommikul tema juurest minema kõndinud ja jätnud õpetajale lauale vaid sedelikese. Olukord geograafiatunnis kujunes õige pea selliseks, et õpetajat kiusas kogu klass. Tüdrukul hakkas pikapeale sellest suurest ja kõvahäälsest mehest, kes kuidagi hakkama ei saanud, lausa kahju. Õpetaja püüdis küll häält tõsta, et klass vait jääks, ent õpilased heitsid talle vaid pilgu ja jõmisesid edasi. Asi oli lõpuks niikaugel, et õpetaja ähvardas koolist ära minna. Selle peale teatas klass ühehäälselt: Tore on, hea, et me sinust lahti saame! Teine õpetaja oli esimese täielik vastand. Ta oli emakeele õpetaja. Naine oli väikest kasvu ja rääkis vaikse häälega. Lisaks sellele oli tal halb rüht. Ent tema tunnis räägiti üksnes emakeelest. Mitte keegi ei pomisenud ega visanud nalja ning klassis valitses rahulik õhkkond. Tüdruku meelest oli see alguses arusaamatu. Tema arvates seisnes õpetaja tugevus selles, et ta õpilaste provotseerimiskatsetega kaasa ei läinud. Õpetaja ei teinud väljakutsuvatest küsimustest väljagi, vaid tegi näo, nagu poleks neid kuulnudki. See õpetaja ei pidanud kunagi häält tõstma. Ta lihtsalt istus oma töölaua taga, rääkis asjast ja kõik kuulasid teda. Mõtteid selle loo kohta. Kuigi inimene on kehaliselt tugev, ei tähenda see alati, et temas on enese kehtestamiseks ka sisemist väge. See ilmneb alles tegutsemise kaudu. Tehes lapse oma usaldusisikuks, ei tasu täiskasvanul loota, et laps hakkaks teda sellepärast austama. Lapsele oma paarisuhteprobleemidest rääkida on kohatu, see on 17

16 üle piiri minev isiklike asjade laialilaotamine ja noores inimeses segadust tekitav jutt, sest laps ei suuda aidata, liiati siis täiskasvanule nõu anda. Noor inimene austab endast lugupidavat täiskasvanut. Ka vanem inimene peab teadma, missugune on tema positsioon lapse suhtes, ja sellest juhinduma. Mõjuvõimult kõrgemal positsioonil olev täiskasvanu ei tohi lapsega semutseda, et siis temaga kas või oma paarisuhteprobleeme arutada. See ei tule kasuks ei lapsele ega ka täiskasvanule. Sisemine sära Lapse enesehinnang paistab sageli välja tema olemusest. Kui laps on saanud enesehinnangu kasvatamiseks hea aluse ta peab endast lugu, kajastub see ka tema iseloomus. Sel juhul suhtuvad temasse teisedki samal moel ehk lugupidavalt. Siiski suhtutakse mõnikord ka hirmutekitavasse inimessse lugupidavalt, kuigi samas teda kardetakse. Hea, oma autoriteeti jagav ja sõbralik inimene leiab peaaegu alati sõpru ja teda koheldakse hästi. Inimene, kelle enesehinnanguga on kõik korras, jõuab elus kergemini edasi. Endast lugupidav laps tunneb end hästi nii üksi olles kui teiste seltsis. Iseenesega pahuksis olev inimene väljendab sageli oma probleemi kogu olemusega. Ümbritsevad saavad sellest aru, nad võivad teda tõrjuda või pilgata, teinekord ka kaitsta ja toetada. Kui laps on omaette hoidev ja elab pidevalt omas maailmas või on allasurutud ja masendunud, siis võib ta kõigest täiesti kõrvale jääda ja teda võidakse koguni kiusama hakata. Muidugi pole see õige, ent nii võib juhtuda. 18

17 Pane tähele! Hea enesehinnanguga laps suhtub endasse, ümbritsevasse ja tulevikku optimistlikult ja lootusrikkalt. Hea enesehinnang laseb lapsel olla tema ise, ta võib rahus mängida, tal on oma arvamus ja ta võtab kuulda teistegi arvamusi hilisemas elus aitab see keskenduda oma eesmärkide saavutamisele ja õpingutele. Kui ollakse iseendaga tasakaalus, ei teki vajadust teisi alistada. On aega oodata oma järjekorda ning laste vahel ei teki nii kergesti riidusid ega kiusu. Ka kool kasvatab Kodu on kasvamise koht, samuti kool. Koolipere moodustavad koolikaaslased ja õpetajad. Koolis on palju rohkem ja erinevamaid inimesi kui kodus. Koolis juhtub asju, mida vanemate silmad ei näe. Ent mõlemas kohas pole kasvatamine lihtne. Looduse poolt on nii seatud, et perekonnas ei sünni kõik lapsed korraga, ikka järjekorras, tavaliselt üks korraga. Lisaks sellele on lapsed tihtilugu eri soost, erineva iseloomu ja temperamendiga. See on vanematele suur väljakutse. Iga lapsevanem on just nii vana, kui vana on ta kõige vanem laps, ja iga uus laps on teistmoodi kui ta õde või vend ning vajab veidi teistmoodi vanemlikku käitumist erinevat kohtlemist, kasvatamist ja kannatlikkust. Lapsevanemaks olemine on mõnikord vägagi raske. Alati kui tundub, et midagi on selgeks saanud, muutub kõik jälle kas uue arenguetapi või uue lapse sündides teiseks. Aga keegi pole kunagi lubanudki, et kasvatamine peaks olema kerge. Lapsevanemaks olemine on maailma kõige huvitavam ja alatasa muutuv ülesanne. Koolis on ühe klassi õpilased ühevanused ja juba seetõttu 19

18 mingil määral ühesugused. Nii võib üht asja õpetada paljudele korraga. Kodus peab iga põngerjaga omad keerdkäigud ja õppetunnid ikka ja jälle läbi tegema. Kui koolis omandatakse peaasjalikult põhiteadmisi ja -oskusi, siis kodus õpitakse palju ulatuslikumaid asju väärtushinnanguid, vastutustunnet ja enesest lugupidamist. Neid tarkusi omandatakse pidevalt, igal hetkel, mitte kindlas koolitunnis. Väärtushinnangud, vastutustunne ja minapilt arenevad edasi ka koolis, nende kujunemist ei saa katkestada ei matemaatikatunni ega mõne teise koolitunni ajaks. Märka toimetulijat! On väga tähtis, et nii kodus kui koolis keskendutaks laste tugevate külgede toetamisele, mitte nõrkuste otsimisele. Positiivne ja julgustav reageerimine aitab lapses arendada toimetulekuoskusi ja kohanemisvõimet tuhat korda paremini kui vigadele osutamine. Kool kannab suurt vastutust laste heaolu eest. Õpetajapoolne tähelepanu, klassikaaslaste sotsiaalne toetus, emotsioonid õnnestumise korral ja sõprussuhetest saadav rõõm on lapsele edasiliikumisel toeks. Klassikollektiivi positiivset suhtumist vajavad eelkõige elamusi otsivad, kannatamatud ja omaette hoidvad lapsed. Koolis ettetulev trots või osavõtmatu käitumine on sageli seotud asjaoluga, et kardetakse läbi kukkuda. Laps võib rahuneda ja keskenduda, kui ta tunneb, et temasse suhtutakse hästi ning et ta on oodatud ja kaitstud, sest tema vajadustega arvestatakse ja temast hoolitakse. Kiita võib iga asja eest, mida õpilane juba oskab ja millega ta toime tuleb, ilma et teda teistega võrreldaks. 20

19 Ebakindel laps jääb kergesti hätta. Õpetajal on suur vastutus selliseid tundlikke lapsi märgata ja neid taktitundeliselt kohelda. Last võib nii koolis kui kodus suunata tegevuste ja mõtete juurde, mis rahulolematust hajutavad ja aitavad probleemidest üle saada. Lapsevanemaks olemine on selles suhtes hea, et lapsega elatakse pikalt koos ja eilseid vigu on alati võimalik parandada. 21

20

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi

Lisätiedot

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry

Lisätiedot

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen

Lisätiedot

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka

Lisätiedot

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga

Lisätiedot

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast

Maie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast Maie Tuulik Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast 2011 Sisukord Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast Kogumiku autor: Maie Tuulik Koostaja: Sirje Almann Kujundus: Toomas Ild Raamatu

Lisätiedot

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään

Lisätiedot

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

Sari Valoaho VÕTA JUTUKS. Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine

Sari Valoaho VÕTA JUTUKS. Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine Sari Valoaho VÕTA JUTUKS Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine Sari Valoaho VÕTA JUTUKS Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine Käesolev trükis Võta jutuks on tõlge Soome organisatsiooni Pelastakaa

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

JUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE

JUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE JUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE 1. UUE KOOLIGA TUTVUMINE Uude kooli tulek on lapsele ja noorele pinev. Lapsevanemad võivad leevendada pingeid vesteldes koolipäevast ja küsides, mida laps või noor

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur Solidaarsusest on kirjutatud palju ja ammu. Juba Durkheim mainis mehhaanilist ja orgaanilist solidaarsust; Bergson kasutas

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Tallinn 2012 Originaal: Olli Daavittila, Tuula Matikainen TYÖTAITOJEN ARVIOINTIASTEIKKO Perttulan Erityisammattikoulun julkaisuja 6/1997

Lisätiedot

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

Käsiraamat vägivalda kogenud naistele. Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä

Käsiraamat vägivalda kogenud naistele. Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä $YDVLOPDG Käsiraamat vägivalda kogenud naistele Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä Originaalteos: Päänavaus selviytymiseen Väkivaltaa kokeneiden naisten käsikirja Copyright

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

Teadlikkus ja märkamisvõime. Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks!

Teadlikkus ja märkamisvõime. Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks! Minu äri Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks! dr Helena Lass Meil on nutitelefonid, kuid me ise pole võrreldes kiviajaga eriti muutunud. Kui üks ütles kiviajal teisele,

Lisätiedot

Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S

Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S 1 1 Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus Tõlkinud Karin Lintula Trükkinud Lievonen T:mi,

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja

Lisätiedot

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

Jaana Kiltunen, Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA ASJADE MAAILMAS

Jaana Kiltunen, Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA ASJADE MAAILMAS Jaana Kiltunen, Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA ASJADE MAAILMAS Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Miks roheline draama?... 5 2. Mis on roheline draama?... 7 3. Kuidas rohelist

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu

Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu T i i u K u u r m e PhD, Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu RESÜMEE Artiklis analüüsitakse kasvatuse kui suhtemõiste traditsioonilist humanistlikku

Lisätiedot

BR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE

BR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE Õpilased! Soodsamaks mütside ja karusnahkade ostu kohaks õn ja jaa iii äh Firma L. USA TISAKO VALGAS, KESK TÄN. 12 Õpilastele pudu- jo peennahakaupu ning reisitarbeid pakub AM RO Valga, Vabaduse 14-a I.

Lisätiedot

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500

Lisätiedot

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui! Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot

Lisätiedot

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?

KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Olga Kulak KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? Magistritöö

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

LASTE SEKSUAALKASVATUS

LASTE SEKSUAALKASVATUS Raisa Cacciatore LASTE SEKSUAALKASVATUS Nõuandeid vastuseks tüdrukuna ja poisina kasvamise väljakutsetele sünnist murdeeani Soome keelest tõlkinud Tõnu Ülemaantee Originaali pealkiri Raisa Cacciatore Huomenna

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

6.5.2013 Matti Miettinen

6.5.2013 Matti Miettinen IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030

Lisätiedot

Töökoha ökoargipäev. Ökotugitegevuse käsiraamat ehk kuidas kontor koos keskkonnasõbralikuks kujundada

Töökoha ökoargipäev. Ökotugitegevuse käsiraamat ehk kuidas kontor koos keskkonnasõbralikuks kujundada Töökoha ökoargipäev Ökotugitegevuse käsiraamat ehk kuidas kontor koos keskkonnasõbralikuks kujundada Tallinn 2007 1 Koostaja: Ahto Oja Kujundus: Imre Heero Trükk: AS Triip Väljaandja: Tallinna Keskkonnaamet

Lisätiedot

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool LoovusPedagoogika 1 LoovusPedagoogika Kaas: näide Lähde / Skapa nu loovus- ja kultuurikasvatusprojekti töö tulemustest. Alaprojektis Garderobi ( Garderoob ) valmistasid Turu Soome Ühiskooli ja gümnaasiumi

Lisätiedot

Argipäev, väärtused, elu, eetika

Argipäev, väärtused, elu, eetika Argipäev, väärtused, elu, eetika Sotsiaalala spetsialisti eetilised juhised Tõlke aluseks on: Arki, arvot, elämä, etiikka. Sosiaalialan ammattilaisen eettiset ohjeet. Sosiaalialan korkeakoulutettujen ammattijärjestö

Lisätiedot

Päivö Parviainen. 14. aprill juuli 1992 JUSSI KODUTEE

Päivö Parviainen. 14. aprill juuli 1992 JUSSI KODUTEE Päivö Parviainen 14. aprill 1984 23. juuli 1992 JUSSI KODUTEE 1 Fotograaf: Johannes Lampinen Kaks misjonitöö veterani, praost Päivö Parviainen ja evangelist Kusti Matero. Ülesvõte on tehtud Ryttyläs. JUSSI

Lisätiedot

IRAAGI SÜNDMUSI KAJASTAV DISKUSSIOON AJALEHES POSTIMEES

IRAAGI SÜNDMUSI KAJASTAV DISKUSSIOON AJALEHES POSTIMEES IRAAGI SÜNDMUSI KAJASTAV DISKUSSIOON AJALEHES POSTIMEES KAREN KULDNOKK 1. Sissejuhatus Siinne artikkel keskendub Iraagi sündmusi kajastava diskussiooni analüüsimisele ajalehes Postimees. Praegu Eesti ühiskonnas

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele... Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,

Lisätiedot

Soomlased on põhjendatult uhked oma kõrge koha üle. Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest. M a r e L e i n o

Soomlased on põhjendatult uhked oma kõrge koha üle. Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest. M a r e L e i n o M a r e L e i n o PhD, Tallinna Ülikooli dotsent ja vanemteadur Uurimisvaldkond sotsiaal- ja haridustemaatika Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest RESÜMEE Soomlased on põhjendatult uhked oma kõrge

Lisätiedot

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA 1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN

Lisätiedot

MÄGRA-MIKU POSTIPAUN. Alavere kooli leht nr /2010 õa SEEKORD KOOLILEHES: ÕPETAJATE PÄEVA JA HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMINE, ÕPILASTE

MÄGRA-MIKU POSTIPAUN. Alavere kooli leht nr /2010 õa SEEKORD KOOLILEHES: ÕPETAJATE PÄEVA JA HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMINE, ÕPILASTE Alavere kooli leht MÄGRA-MIKU POSTIPAUN 23.10.2009 nr 1 2009/2010 õa SEEKORD KOOLILEHES: ÕPETAJATE PÄEVA JA HÕIMUPÄEVA TÄHISTAMINE, ÕPILASTE OMALOOMING, NUPUNURK, RISTSÕNA. KIVIMEMM Poemäe otsas asuva

Lisätiedot

KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?

KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? !""#$%&!'(%&)*+,!!"#$!% &'( ))*+),-(,..*+(/ +.)01*+./),)0..2()/ 3)/..*+(/,(43)5(,./ &((01/)3),(4( KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? SATU GRÜNTHAL,

Lisätiedot

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise

Lisätiedot

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,

Lisätiedot

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast

Lisätiedot

Loov probleemi lahendus - vaheldust traditsioonilisele uurimistöö juhendamisele

Loov probleemi lahendus - vaheldust traditsioonilisele uurimistöö juhendamisele Loov probleemi lahendus vaheldust traditsioonilisele uurimistöö juhendamisele Merike Kesler Õpilaste uurimistööde juhendamise koolitus Tartus, 13.11.2015 Soome haridussüsteem (Pahkin 2015) Võrdõiguslikkus

Lisätiedot

See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008

See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008 Salokannel, algus 4/8/08 2:30 PM Page 145 Keel ja Kirjandus 3/2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * JUHANI SALOKANNEL

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Soome keele audiovideokursus K i r j a s t u s e A S P a n g l o s s Tallinn Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants Kirjastuse AS Pangloss

Lisätiedot

GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?

GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

Põhivärvinimed soome keeles

Põhivärvinimed soome keeles Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa

Lisätiedot

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond

Lisätiedot

NO66 Euripides Iphigéneia Aulises Tõlkinud Anne Lill. Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall Lavastaja assistent Jüri Nael. Laval.

NO66 Euripides Iphigéneia Aulises Tõlkinud Anne Lill. Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall Lavastaja assistent Jüri Nael. Laval. NO66 NO66 Euripides Iphigéneia Aulises Tõlkinud Anne Lill Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall Lavastaja assistent Jüri Nael Laval Koor Menelaos Teataja Iphigéneia Tambet Tuisk Gert Raudsep Marika Vaarik

Lisätiedot

VAIMULIKUD LOOSUNGID 2013 Valitud piiblisalmid igaks päevaks. Eesti Evangeelne Vennastekogudus

VAIMULIKUD LOOSUNGID 2013 Valitud piiblisalmid igaks päevaks. Eesti Evangeelne Vennastekogudus VAIMULIKUD LOOSUNGID 2013 Valitud piiblisalmid igaks päevaks Eesti Evangeelne Vennastekogudus Saatesõna 283. väljaandele 2013. aasta loosung Meil pole siin jäädavat linna, vaid me taotleme tulevast. Hb

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?

Lisätiedot

Taas loeme sellest, et kuskil

Taas loeme sellest, et kuskil Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.

Lisätiedot

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään

Lisätiedot

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)

Lisätiedot

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii Endel flndpey: Suve Mete uinub, ööbik laulab, nii algab suveöö ja kõrges taevas särab veel eha valge vöö. Ja angervaksa tüvel ma silman kastevee, ning riikki põllu serval mu armas lilleke. All aasal kase

Lisätiedot

AJU TERVIST EDENDAMA! projekt ETNIMU. Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine

AJU TERVIST EDENDAMA! projekt ETNIMU. Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine AJU TERVIST EDENDAMA! ETNIMU projekt Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine AJU TERVIST EDENDAMA! Juhend on koostatud Suomen muistiasiantuntijat ry etnilise taustaga eakate aju tervist edendava

Lisätiedot

STEINERLASTEAED EHK WALDORFLASTEAED

STEINERLASTEAED EHK WALDORFLASTEAED STEINERLASTEAED EHK WALDORFLASTEAED Kuni kuuenda eluaastani waldorflasteaias pedagoogilist õpetust ei anta. See on jõukogumise aeg, mil laps vajab vaid kasvurahu. Kõige tähtsamad seisukohad kuni kooliminekuni

Lisätiedot

ETNIMU projekti aju tervist edendava kursuse 4. osa

ETNIMU projekti aju tervist edendava kursuse 4. osa ETNIMU projekti aju tervist edendava kursuse 4. osa Aju rõõmuks. Aju aktiveerimine Rõõm ja hea tuju on aju parimad sõbrad. See, kuidas me asju meelde jätame, on iga inimese puhul erinev. Aju on kõige motiveeritum

Lisätiedot

Viron üks ja kõik RENATE PAJUSALU

Viron üks ja kõik RENATE PAJUSALU RENATE PAJUSALU Viron üks ja kõik ässä artikkelissa tarkastelen sanoja üks yksi ja kõik kaikki, joita on viime aikoina ensisijaisesti käsitelty kvanttoreina. Tutkimus perustuu puhuttuun viroon, mutta on

Lisätiedot

Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Maryann Metusala

Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Maryann Metusala Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Maryann Metusala EESTI LAPSEVANEMATE RAHULOLU JA RAHULOLEMATUS PEREPÄEVAHOIUGA JA SELLE PÕHJUSTE

Lisätiedot

Kasutatud allikad ja kirjandus 287

Kasutatud allikad ja kirjandus 287 SISUKORD ALUSTUSEKS 8 LAPSEOOTUS JA UUE INIMESE SÜND 11 Rasedus 12 Sünnitamine 23 Kust lapsed tegelikult tulevad 29 Lastetus 34 KATSIKUTEST BEEBIBALLINI 37 Katsikud 37 Varrud ja ristimine 47 EHALKÄIMISEST

Lisätiedot