Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN
|
|
- Vilho Aho
- 6 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1
2 Originaali tiitel: Raisa Cacciatore Erja Korteniemi-Poikela Maarit Huovinen Miten tuen lapsen ja nuoren itsetuntoa Werner Söderström Osakeyhtiö Helsinki Toimetanud Eena Ingar Kujundanud Päivi Palts Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN Kirjastus Varrak Tallinn, Trükikoda OÜ Greif 4
3 Sisukord LUGEJALE MIS ON ENESEHINNANG? Värvitu, lõhnatu, maitsetu Sisemine sära Ka kool kasvatab Õhulossid või mustad pilved? Kas sa usud endasse? Enesehinnangu hävitajad Keskendu toredatele hetkedele! Tagasilöögid ja enesehinnang Pinguta põhjast üles! Kus on su koht? Kas sa mäletad lapsepõlve? Laps on puu Enesehinnang on puu tüvi Erinevad enesehinnangud
4 Enesehinnangu toiteallikad Millised on lapse arusaamad? Väärtuslikud hetked üheskoos Kõikuv enesehinnang ja alla oma võimete tegutsemine Sisemine mõõtkava Erinevad õed-vennad KASVATAMISE PÕHIMÕTTED Kodu kuulub kõigile Kodune õhkkond Kasvatustraditsiooni mõju Siiras ja asjalik lapsevanem Milline lapsevanem oled sina? Laps on alati see õige laps Edukus koolis ja temperament Laps on selline, nagu ta on Lapsevanemaks olemine: soovunelmad, lootused ja kahtlused Lapsevanemaks kasvamine ja sellega harjumine Kasvatamise ohud ja karid Lapse vale roll Laps klaaskapis Kui lapsevanemate suhe pole korras Lapse võimalused hakkama saada Vastutav võim Ära ole hoolimatu ega julm! Juhtimine on kunst Tundlikud ja õrnad lapsed
5 Karistada või piiranguid seada? Komme vägivaldselt käituda Vanemad ja murdeeas laps Lapsevanemate vastutus kodus HEA ENESEHINNANGU LOOMINE Enesehinnangu tõstmine kujutluste abil Alati võib aidata Kuldaväärt kohtumised Kas suudad minevikuemotsioone taluda? Enesehinnangu kaheksa koostisosa Arvamus enda tähtsuse kohta (1) Elu ei ole nagu ema küpsetatud kook Kambast väljajätmine Üheskoos tugevamaks Lähedaste innustus, kaitse, trööst ja kohalolu Pere igakülgne koostegutsemine Katseta perenõupidamist! Rõõmu pakkuvad kohtumised Hinnang oma kehale (2) Puudutused ja keha väärtustamine Kallistustevaegus on tavaline haigus Kas sa oskad lõõgastuda? Vastuoluline noor ja lähedus Võta väike ihu ligi! Sotsiaalne kõlblikkus Oma territooriumi piirid (3) Õigus oma kehale ja territooriumile
6 Õigus oma arvamusele ja tahtele Lapse palve on kutse nõu pidama Häbi ja süütunne Ilus leppimine Arusaam keskkonna turvalisusest (4) Laps pole täiskasvanu tugi Kui laps sattub ohtu Seksuaalne väärkohtlemine ja vägivald Ettekujutus soorollist (5) Meeldiv mehisus, nauditav naiselikkus Arusaam seksuaalsusest (6) Seksuaalsus ja seks Veetluse testimine Arusaam agressiivsusest (7) Vanematest kaugenemine Väljakutsuvate tunnete arenemine Koolikiusamine Lootusetusest väljatulek Alistatust tugevaks Ettekujutus oma eluteest (8) Minu minevik Minu tänane päev Minu tulevik Valus minevikukogemus Muuda minevik paremaks! Enesehinnangu arengujooni
7 TÄISKASVANU ÜLESANDED ENESEHINNANGU TOETAMISEL. KÜMME TEESI TÄNUAVALDUSED KIRJANDUST
8 10
9 LUGEJALE Enesehinnang on teadlikkus enda isiku väärtusest. Enesehinnang pole sünniga kaasa saadud, vaid kujuneb elu jooksul. Sellele avaldavad mõju kõik inimesed, kellega lapsed ja noored kokku puutuvad. Enesehinnangut võib kujundada ka ise, ent sellele peab kaasa aitama see on osa kasvatustööst. Ja abivahendeid selleks on palju. Ühiskond muutub järjest keerulisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku isegi lapsed. Nad peavad leidma nendega toimetulekuks hingejõudu ja oskusi ehk tugevat enesehinnangut. Selle raamatu eesmärk on avada laste ja noorte maailm täiskasvanutele ning panna nad märkama, millised vahendid neil käes on. Nende vahenditega saavad nad laste ja noorte enesehinnangu tõstmiseks palju korda saata. Tegemist on põhiliste igapäevaste asjadega, mõnikord on vaja need korraks lihtsalt üle vaadata, jälgida enda käitumist ja ümbritsevat keskkonda. Enesehinnangu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt. Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga toime tulev ja rahul olev inimene, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Käesoleva raamatu esimeses osas räägitakse enesehinnan- 11
10 gust, mis see on ja kuidas see kujuneb. Teises osas käsitletakse lapsevanemaks olemist ja lapseiga. Kolmandas osas õpetatakse kasvatama enesehinnagu tüvesse vastupidavaid aastaringe ja süvenetakse kaheksasse enesehinnangu põhiosasse, mille kaudu eneseväärtustamise erinevad küljed arenevad. Selle raamatu autorid on olnud üle kahekümne aasta kestnud laste, noorte ja vanematega tehtud töö käigus paljude südamlike hetkede tunnistajaks. Mõnikord on olnud tegemist lapse või nooruki, teinekord vanemate enesehinnanguga. Neil kordadel on vajatud konkreetseid nõuandeid, kuidas aidata, ning tulnud oskuslikult suunata, et ei lapsevanem ise ega laps teeks valesid valikuid. Praktilisest tööst on tulenenud uusi vaatenurki, arusaamisi ja mõtteid, mis nüüd sellesse raamatusse kokku on kogutud. Lisaks sellele räägitakse ka olukordadest, kus on kasutatud toredat vanemlikku tarkust. Teiste kogemused ja uudsed tähelepanekud aitavad sageli lugude ja näidete kaudu mõista ka seda, mis ise on läbi elatud. Eneshinnang on lai mõiste ja seda on palju uuritud. Käesolevas raaamatus kirjeldatakse neid tegusid ja põhimõtteid, mis on kasvamise ajal ja arengus olulised. Raamatus ei ole kuiva teooriat, vaid praktilisi näpunäiteid selle kohta, mida õigupoolest tähendavad sõnad armastama ja piiranguid seadma. Raamat on sündinud koostöös laste, noorte, lastevanemate ja asjatundjatega. Oluline osa selles, et tekstist sai raamat, on meditsiinitoimetajal Maarit Huovinenil. Helsingis aasta augustis Raisa Cacciatore, lastepsühhiaater Erja Korteniemi-Poikela, meditsiiniõde Maarit Huovinen, meditsiinitoimetaja 12
11 MIS ON ENESEHINNANG? Laps, kelle enesehinnanguga on kõik korras, on omaenese nahas rahul. Ta on rahul sellega, milline ta on. Ta teab, mida teeb, ja saavutab oma eesmärgid. Ta on enesekindel, avatud ja saab teistega hästi läbi. Ta teab, millised on ta võimed ja omadused ning saab hakkama ka oma puudustega. Ta oskab näha ennast positiivse tervikuna, ta julgeb olla teistmoodi ega lase endaga manipuleerida. Laps, kellel on madal enesehinnang, ei ole oma võimetes kindel ning kahtleb, kas ta saab probleemidest jagu. Enesehinnang tähendab võimet kuulda võtta ja järgida südametunnistuse häält. Ülestähendused on pärit aasta juunis Siikarannas peetud seminarilt, millest võttis osa rühm asendusvanemaid. 13
12 14
13 VÄRVITU, LÕHNATU, MAITSETU Enesehinnang on mõistena keeruline. Enesehinnang on sisemine, nähtamatu omadus. See ei kaalu midagi, sel pole kuju ning see on teatud mõttes täiesti nähtamatu, ent tal on tohutu tähendus. Enesehinnang on mingil määral vaid mõte, protsess, mis toimub igaühe kõrvade vahel. See on teatud arusaam, oletatav väärtus. Ja kuna see on mõte, siis see kogu aeg muutub. Puuduvad igasugused tehnilised vahendid, millega võiks enesehinnangut mõõta, pole ka mingit seadeldist, mis lapsega ühendamise korral aitaks analüüsida enesehinnangu suurust ja mõõta selle kvaliteeti. Ja mida väiksem laps on, seda raskem on teha ka mitmesuguseid küsitlusteste. Hoomamatusest hoolimata on enesehinnang vägagi konkreetne ja sel on tohutu tähtsus. See on kogu aeg olemas ja avaldab inimesele tema olemusele, mõtetele ja tegudele otsest mõju, samuti sellele, kuidas teised teda mõistavad ja temasse suhtuvad. Kuna inimene on ühiskondlik olevus, teeb ta kogu aeg teiste kohta tähelepanekuid. Juba ainuüksi inimese olemus ütleb palju ja ta vaatab ka seda, kuidas üks või teine käitub, näiteks kas või tuppa tuleb nii sisenemine kui käepigistus on mingi märk. Lisaks sellele võib üht-teist välja lugeda näoilmest, kehahoiakust, žestidest, kõnemaneerist või peahoiakust. Inimesest räägib nii tema käitumine ja olemus kui välimus ja korrektsus ning see kõik peegeldab tema enesehinnangut, ükskõik, kas see on hetkel kõrge või madal. 15
14 Enesehinnangut võib neilsamadel põhjustel õppida ka etendama. Esmamulje inimesest on tähtis, ent see võib olla ka vale. Esmamulje võib petta Lapsed jälgivad oma õpetajaid ja arvustavad nende käitumist, enese hindamist ja autoriteetsust. Oma õpetajaid panevad proovile kõige rohkem kaheksandate klasside õpilased, kes ise on arengujärgus, mil nad väga hästi tajuvad teiste nõrkusi ja ruttavad neid ära kasutama. Koolikiusamine on suur probleem, kui seda kontrolli alla ei saa. Kiusatakse ka õpetajaid. Sageli oskavad õpilased oma õpetajate nõrkusi väga hästi kirjeldada. Üks kaheksanda klassi õpilane rääkis oma kahest täiesti erinevast õpetajast. Tüdruk vaagis kodus, milles see erinevus seisneb. Geograafiaõpetaja oli pikk mees, kahemeetrine üsna paks tüüp. Tema välimus tekitas algul lausa hirmu, kui ta kassi astus. Õpilaste esmamulje oli, et ta on range ja nõuab kindlasti kõva korda. Varsti aga selgus, et õpetaja oli suur lobamokk. Ta rääkis õplastele meelsasti endast, paljastades sellega ühe oma nõrkustest. Selgus, et õpetaja oli üsna hale kuju, kes ei saanud hakkama ka distsipliini hoidmisega. Teda ei pandud klassis isegi tähele, kuigi ta oli väga kogukas mees. Keegi ei õppinud, õpilased lärmasid, ajasid omi asju ja rääkisid õpetajaga kõigest muust peale maateaduse. Et õpilastele meele järele olla, läks õpetaja vestlusega kaasa, pajatas endast järjest rohkem, rääkides isegi sellest, millist naist ta tahaks. Aegamööda läksid jututeemad juba nii üksikasjalikeks, et õpilased said muu 16
15 hulgas teada sedagi, kuidas üks naine oli hommikul tema juurest minema kõndinud ja jätnud õpetajale lauale vaid sedelikese. Olukord geograafiatunnis kujunes õige pea selliseks, et õpetajat kiusas kogu klass. Tüdrukul hakkas pikapeale sellest suurest ja kõvahäälsest mehest, kes kuidagi hakkama ei saanud, lausa kahju. Õpetaja püüdis küll häält tõsta, et klass vait jääks, ent õpilased heitsid talle vaid pilgu ja jõmisesid edasi. Asi oli lõpuks niikaugel, et õpetaja ähvardas koolist ära minna. Selle peale teatas klass ühehäälselt: Tore on, hea, et me sinust lahti saame! Teine õpetaja oli esimese täielik vastand. Ta oli emakeele õpetaja. Naine oli väikest kasvu ja rääkis vaikse häälega. Lisaks sellele oli tal halb rüht. Ent tema tunnis räägiti üksnes emakeelest. Mitte keegi ei pomisenud ega visanud nalja ning klassis valitses rahulik õhkkond. Tüdruku meelest oli see alguses arusaamatu. Tema arvates seisnes õpetaja tugevus selles, et ta õpilaste provotseerimiskatsetega kaasa ei läinud. Õpetaja ei teinud väljakutsuvatest küsimustest väljagi, vaid tegi näo, nagu poleks neid kuulnudki. See õpetaja ei pidanud kunagi häält tõstma. Ta lihtsalt istus oma töölaua taga, rääkis asjast ja kõik kuulasid teda. Mõtteid selle loo kohta. Kuigi inimene on kehaliselt tugev, ei tähenda see alati, et temas on enese kehtestamiseks ka sisemist väge. See ilmneb alles tegutsemise kaudu. Tehes lapse oma usaldusisikuks, ei tasu täiskasvanul loota, et laps hakkaks teda sellepärast austama. Lapsele oma paarisuhteprobleemidest rääkida on kohatu, see on 17
16 üle piiri minev isiklike asjade laialilaotamine ja noores inimeses segadust tekitav jutt, sest laps ei suuda aidata, liiati siis täiskasvanule nõu anda. Noor inimene austab endast lugupidavat täiskasvanut. Ka vanem inimene peab teadma, missugune on tema positsioon lapse suhtes, ja sellest juhinduma. Mõjuvõimult kõrgemal positsioonil olev täiskasvanu ei tohi lapsega semutseda, et siis temaga kas või oma paarisuhteprobleeme arutada. See ei tule kasuks ei lapsele ega ka täiskasvanule. Sisemine sära Lapse enesehinnang paistab sageli välja tema olemusest. Kui laps on saanud enesehinnangu kasvatamiseks hea aluse ta peab endast lugu, kajastub see ka tema iseloomus. Sel juhul suhtuvad temasse teisedki samal moel ehk lugupidavalt. Siiski suhtutakse mõnikord ka hirmutekitavasse inimessse lugupidavalt, kuigi samas teda kardetakse. Hea, oma autoriteeti jagav ja sõbralik inimene leiab peaaegu alati sõpru ja teda koheldakse hästi. Inimene, kelle enesehinnanguga on kõik korras, jõuab elus kergemini edasi. Endast lugupidav laps tunneb end hästi nii üksi olles kui teiste seltsis. Iseenesega pahuksis olev inimene väljendab sageli oma probleemi kogu olemusega. Ümbritsevad saavad sellest aru, nad võivad teda tõrjuda või pilgata, teinekord ka kaitsta ja toetada. Kui laps on omaette hoidev ja elab pidevalt omas maailmas või on allasurutud ja masendunud, siis võib ta kõigest täiesti kõrvale jääda ja teda võidakse koguni kiusama hakata. Muidugi pole see õige, ent nii võib juhtuda. 18
17 Pane tähele! Hea enesehinnanguga laps suhtub endasse, ümbritsevasse ja tulevikku optimistlikult ja lootusrikkalt. Hea enesehinnang laseb lapsel olla tema ise, ta võib rahus mängida, tal on oma arvamus ja ta võtab kuulda teistegi arvamusi hilisemas elus aitab see keskenduda oma eesmärkide saavutamisele ja õpingutele. Kui ollakse iseendaga tasakaalus, ei teki vajadust teisi alistada. On aega oodata oma järjekorda ning laste vahel ei teki nii kergesti riidusid ega kiusu. Ka kool kasvatab Kodu on kasvamise koht, samuti kool. Koolipere moodustavad koolikaaslased ja õpetajad. Koolis on palju rohkem ja erinevamaid inimesi kui kodus. Koolis juhtub asju, mida vanemate silmad ei näe. Ent mõlemas kohas pole kasvatamine lihtne. Looduse poolt on nii seatud, et perekonnas ei sünni kõik lapsed korraga, ikka järjekorras, tavaliselt üks korraga. Lisaks sellele on lapsed tihtilugu eri soost, erineva iseloomu ja temperamendiga. See on vanematele suur väljakutse. Iga lapsevanem on just nii vana, kui vana on ta kõige vanem laps, ja iga uus laps on teistmoodi kui ta õde või vend ning vajab veidi teistmoodi vanemlikku käitumist erinevat kohtlemist, kasvatamist ja kannatlikkust. Lapsevanemaks olemine on mõnikord vägagi raske. Alati kui tundub, et midagi on selgeks saanud, muutub kõik jälle kas uue arenguetapi või uue lapse sündides teiseks. Aga keegi pole kunagi lubanudki, et kasvatamine peaks olema kerge. Lapsevanemaks olemine on maailma kõige huvitavam ja alatasa muutuv ülesanne. Koolis on ühe klassi õpilased ühevanused ja juba seetõttu 19
18 mingil määral ühesugused. Nii võib üht asja õpetada paljudele korraga. Kodus peab iga põngerjaga omad keerdkäigud ja õppetunnid ikka ja jälle läbi tegema. Kui koolis omandatakse peaasjalikult põhiteadmisi ja -oskusi, siis kodus õpitakse palju ulatuslikumaid asju väärtushinnanguid, vastutustunnet ja enesest lugupidamist. Neid tarkusi omandatakse pidevalt, igal hetkel, mitte kindlas koolitunnis. Väärtushinnangud, vastutustunne ja minapilt arenevad edasi ka koolis, nende kujunemist ei saa katkestada ei matemaatikatunni ega mõne teise koolitunni ajaks. Märka toimetulijat! On väga tähtis, et nii kodus kui koolis keskendutaks laste tugevate külgede toetamisele, mitte nõrkuste otsimisele. Positiivne ja julgustav reageerimine aitab lapses arendada toimetulekuoskusi ja kohanemisvõimet tuhat korda paremini kui vigadele osutamine. Kool kannab suurt vastutust laste heaolu eest. Õpetajapoolne tähelepanu, klassikaaslaste sotsiaalne toetus, emotsioonid õnnestumise korral ja sõprussuhetest saadav rõõm on lapsele edasiliikumisel toeks. Klassikollektiivi positiivset suhtumist vajavad eelkõige elamusi otsivad, kannatamatud ja omaette hoidvad lapsed. Koolis ettetulev trots või osavõtmatu käitumine on sageli seotud asjaoluga, et kardetakse läbi kukkuda. Laps võib rahuneda ja keskenduda, kui ta tunneb, et temasse suhtutakse hästi ning et ta on oodatud ja kaitstud, sest tema vajadustega arvestatakse ja temast hoolitakse. Kiita võib iga asja eest, mida õpilane juba oskab ja millega ta toime tuleb, ilma et teda teistega võrreldaks. 20
19 Ebakindel laps jääb kergesti hätta. Õpetajal on suur vastutus selliseid tundlikke lapsi märgata ja neid taktitundeliselt kohelda. Last võib nii koolis kui kodus suunata tegevuste ja mõtete juurde, mis rahulolematust hajutavad ja aitavad probleemidest üle saada. Lapsevanemaks olemine on selles suhtes hea, et lapsega elatakse pikalt koos ja eilseid vigu on alati võimalik parandada. 21
20
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotSisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud
Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE EHITUSKIVID Intiimsus ja seksuaalsus SISUKORD Mis on intiimsus ja seksuaalsus? Missuguseid mõtteid ja hoiakuid toome kaasa oma suhtesse? Intiimsuse
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007
Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007 Juhtkond tänab Täname 8.kl. Rõuge suusa- ja õppelaagri heatasemelise korralduse ja läbiviimise eest laagri peakorraldajat Inge Jalakat ning tema meeskonda: Renate Pihl a,
LisätiedotVõrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE PAARISUHTE EHITUSKIVI Pühendumine D SISÄLTÖ SISUKORD Sisäisiä Paarisuhtele tienhaaroja pühendumine Selkäytimestä Pühendumise alused tulevia toimintamalleja
LisätiedotLinnalaagris oli huvitav!
Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli
LisätiedotEmakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?
Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotValikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks
Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry
LisätiedotVabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008
Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,
LisätiedotEinike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED
Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi
LisätiedotÕigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
LisätiedotAutorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom
Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotEesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotRAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
LisätiedotKohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas
EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka
LisätiedotMis reedel, õpetajate päeval kavas?
Nr. 5 (330) 3. oktoober 2007 Teated 7. - 9. klasside lastevanemate üldkoosolek toimub 15. oktoobril algusega kell 18.00 kooli aulas. Teemad: Kuidas toetada noori karjääri planeerimisel (lektor Mia Rand)
LisätiedotMaakonna MV rahvastepallis
Nr. 13 (302) 6. detsember 2006 Juht tänab Tänud klassijuhatajate ja 7.-9.kl. lastevanemate koolituste korraldajatele Maren Asumetsale, Sirje Metsküllile ja koolituskeskusele Osilia. Tänud lektorile perepsühholoog
LisätiedotTÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale
TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga
LisätiedotEQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
LisätiedotMaie Tuulik. Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast
Maie Tuulik Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast 2011 Sisukord Kirjutatud read, kasvatusest, eetikast, õpetajast Kogumiku autor: Maie Tuulik Koostaja: Sirje Almann Kujundus: Toomas Ild Raamatu
LisätiedotRAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
LisätiedotHeli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL
Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad
LisätiedotTELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA
TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;
LisätiedotJUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE
JUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE 1. UUE KOOLIGA TUTVUMINE Uude kooli tulek on lapsele ja noorele pinev. Lapsevanemad võivad leevendada pingeid vesteldes koolipäevast ja küsides, mida laps või noor
LisätiedotSari Valoaho VÕTA JUTUKS. Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine
Sari Valoaho VÕTA JUTUKS Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine Sari Valoaho VÕTA JUTUKS Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine Käesolev trükis Võta jutuks on tõlge Soome organisatsiooni Pelastakaa
LisätiedotTäiskasvanu kui enesearengu subjekt. Kadri Koha 2010
Täiskasvanu kui enesearengu subjekt Kadri Koha 2010 Täiskasvanu Inimese arengu etapp, mida iseloomustab füüsiline, bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne küpsus Subjekti mõiste Kasutus erinevates teadusharudes
LisätiedotLoo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm
NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme
LisätiedotSuur Teatriõhtu XI 17.00
Nr. 10 (264) 16. november 2005 Juhtkond tänab õpetaja Mai Randa, kõiki muusika-õpetajaid ja nende abilisi ning karaoke-võistlusest osavõtjaid toreda ürituse eest. Teated Tähelepanu! Punane Rist teatab!
LisätiedotVarjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised avaldumisvormid, ja kultuurikonfliktide allikad. Ülle Rannut, Ph.D
Varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutega tegelevate töötajate koolitus Varjupaigataotlejate kultuuriliste erinevuste peamised avaldumisvormid, ja kultuurikonfliktide allikad. Ülle
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
Lisätiedotma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin
ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotTähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
LisätiedotSegakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas
Nr. 7 (296) 18. oktoober 2006 Teated Klasside pildistamine Klasside pildistamine toimub kolmapäeval, 25.oktoobril 06 õpetajate toas oleva graafiku alusel (täidavad klassijuhatajad). Kaasa naeratus ja selga
LisätiedotAstangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Tallinn 2012 Originaal: Olli Daavittila, Tuula Matikainen TYÖTAITOJEN ARVIOINTIASTEIKKO Perttulan Erityisammattikoulun julkaisuja 6/1997
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
LisätiedotKäsiraamat vägivalda kogenud naistele. Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä
$YDVLOPDG Käsiraamat vägivalda kogenud naistele Sirkka Perttu Päivi Mononen-Mikkilä Riikka Rauhala Päivi Särkkälä Originaalteos: Päänavaus selviytymiseen Väkivaltaa kokeneiden naisten käsikirja Copyright
LisätiedotIDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotKellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele! (Ilm 3;6) Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus
LisätiedotREIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja
LisätiedotKarismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S
Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S 1 1 Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus Tõlkinud Karin Lintula Trükkinud Lievonen T:mi,
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotSUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur
SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur Solidaarsusest on kirjutatud palju ja ammu. Juba Durkheim mainis mehhaanilist ja orgaanilist solidaarsust; Bergson kasutas
LisätiedotK1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga
K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest
LisätiedotBR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE
Õpilased! Soodsamaks mütside ja karusnahkade ostu kohaks õn ja jaa iii äh Firma L. USA TISAKO VALGAS, KESK TÄN. 12 Õpilastele pudu- jo peennahakaupu ning reisitarbeid pakub AM RO Valga, Vabaduse 14-a I.
LisätiedotTeadlikkus ja märkamisvõime. Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks!
Minu äri Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks! dr Helena Lass Meil on nutitelefonid, kuid me ise pole võrreldes kiviajaga eriti muutunud. Kui üks ütles kiviajal teisele,
LisätiedotVabariigi parim laulja on KG abiturient Kristel Aaslaid!
Nr. 20 (379) 4. veebruar 2009 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale maakondliku etlemiskonkursi korraldamise eest ja Marit Tarkinile, kes aitas kokku panna etendust Sa leiad minu, sest ma seisan siin. Suur
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotSANASTO laivamatka, taksissa, kohteliaisuusilmauksia KIELIOPPI. kas-kysymyslauseet ja vastaukset, lukusanoja
Sisukord 1 2 3 4 5 Kirjan käyttäjälle 7 Yhteinen sanasto auttaa alkuun 9 Viron kirjoittamisesta ja ääntämisestä 11 Esimene õppetükk 16 Saabumine SANASTO laivamatka, taksissa, kohteliaisuusilmauksia KIELIOPPI
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007
Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007 Teated 23. veebruaril toimuvad EV 89. aastapäevale pühendatud aktused järgmiselt: 8.45 1.- 4. klass 9.45 5.-7. klass 10.45 8.-9.klass 11.45 10.klass 12.45 11.klass 13.45
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
LisätiedotLASTE SEKSUAALKASVATUS
Raisa Cacciatore LASTE SEKSUAALKASVATUS Nõuandeid vastuseks tüdrukuna ja poisina kasvamise väljakutsetele sünnist murdeeani Soome keelest tõlkinud Tõnu Ülemaantee Originaali pealkiri Raisa Cacciatore Huomenna
LisätiedotTulemas on õpetajate päev!
Nr. 5 (294) 4. oktoober 2006 Teated 1 otsib ruttu kahte toredat reisikaaslast sügisesel koolivaheajal toimuvale Viin-Veneetsia reisile. Täpsema info saamiseks pöördu Piret Paomehe või 12A õpilaste poole.
LisätiedotKas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?
Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis
LisätiedotKUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?
TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Olga Kulak KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? Magistritöö
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotFINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project
FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotEsitluste koostamine. Kristiina Klaas
Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide
LisätiedotPoiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?
Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500
LisätiedotViron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!
Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot
LisätiedotEESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu
EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine
LisätiedotMä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
LisätiedotVIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
Lisätiedot6.5.2013 Matti Miettinen
IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030
LisätiedotTeatriõhtud juba tulevadki!
Nr. 11 (265) 23. november 2005 Teated 23. novembril 2005 esindavad KG-d maakondlikul NUPUTA võistlusel järgmised õpilased: Eliise Kõiv 5a, Johanna Sepp 5a, Kaisa Silluste 5b, Mihkel Aavik 5b, Livia Matt
LisätiedotKasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu
T i i u K u u r m e PhD, Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent Kasvatuse kaksikloomus ja dialoogi ilu RESÜMEE Artiklis analüüsitakse kasvatuse kui suhtemõiste traditsioonilist humanistlikku
LisätiedotArgipäev, väärtused, elu, eetika
Argipäev, väärtused, elu, eetika Sotsiaalala spetsialisti eetilised juhised Tõlke aluseks on: Arki, arvot, elämä, etiikka. Sosiaalialan ammattilaisen eettiset ohjeet. Sosiaalialan korkeakoulutettujen ammattijärjestö
LisätiedotLoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool
LoovusPedagoogika 1 LoovusPedagoogika Kaas: näide Lähde / Skapa nu loovus- ja kultuurikasvatusprojekti töö tulemustest. Alaprojektis Garderobi ( Garderoob ) valmistasid Turu Soome Ühiskooli ja gümnaasiumi
LisätiedotNÕUANDEID TOIMETAJALE. Katrin Kern
Tartu Ülikool Eesti Keele Instituut Tartu Linnavalitsus Haridus- ja Teadusministeerium NÕUANDEID TOIMETAJALE Katrin Kern Keelehooldekeskus Tartu 2012 SAATEKS Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja
LisätiedotPäivö Parviainen. 14. aprill juuli 1992 JUSSI KODUTEE
Päivö Parviainen 14. aprill 1984 23. juuli 1992 JUSSI KODUTEE 1 Fotograaf: Johannes Lampinen Kaks misjonitöö veterani, praost Päivö Parviainen ja evangelist Kusti Matero. Ülesvõte on tehtud Ryttyläs. JUSSI
LisätiedotIRAAGI SÜNDMUSI KAJASTAV DISKUSSIOON AJALEHES POSTIMEES
IRAAGI SÜNDMUSI KAJASTAV DISKUSSIOON AJALEHES POSTIMEES KAREN KULDNOKK 1. Sissejuhatus Siinne artikkel keskendub Iraagi sündmusi kajastava diskussiooni analüüsimisele ajalehes Postimees. Praegu Eesti ühiskonnas
LisätiedotYhteinen sanasto auttaa alkuun
Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka
LisätiedotTunnustus kunstitööde eest
Nr. 8 (333) 24. oktoober 2007 Juht tänab Õp. Sirje Metskülli ja kõiki tema abilisi, kes aitasid teostada 10. klasside projekti Tervise ime. Maidu Varik, Palju õnne! Lk. 2 Registreerige enda osavõtt teatriõhtutest
LisätiedotTöökoha ökoargipäev. Ökotugitegevuse käsiraamat ehk kuidas kontor koos keskkonnasõbralikuks kujundada
Töökoha ökoargipäev Ökotugitegevuse käsiraamat ehk kuidas kontor koos keskkonnasõbralikuks kujundada Tallinn 2007 1 Koostaja: Ahto Oja Kujundus: Imre Heero Trükk: AS Triip Väljaandja: Tallinna Keskkonnaamet
LisätiedotJaana Kiltunen, Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA ASJADE MAAILMAS
Jaana Kiltunen, Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA ASJADE MAAILMAS Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Miks roheline draama?... 5 2. Mis on roheline draama?... 7 3. Kuidas rohelist
LisätiedotR U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
LisätiedotSoomlased on põhjendatult uhked oma kõrge koha üle. Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest. M a r e L e i n o
M a r e L e i n o PhD, Tallinna Ülikooli dotsent ja vanemteadur Uurimisvaldkond sotsiaal- ja haridustemaatika Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest RESÜMEE Soomlased on põhjendatult uhked oma kõrge
LisätiedotHakkaks õnnelikuks!?
Nr. 15 (340) 19. detsember 2007 Juht tänab Täname Heade Nippide jagamise eest kolleege Ellen Kaske, Sirje Keremed ja Merike Kivilod. Anu Saabas, metoodikanõukogu juht Siivi Kaasikut, Renate Pihla, Külli
LisätiedotAlgavad KG 14. kirjanduspäevad!
Nr. 10 (369) 12. november 2008 Tänu Kesklinna Eralasteaia lapsed ja õpetajad tänavad neid Kuressaare gümnaasiumi õpilasi ja õpetajaid, kes ei pidanud paljuks koolivaheajal jagada oma oskusi ja teadmisi
LisätiedotKIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?
!""#$%&!'(%&)*+,!!"#$!% &'( ))*+),-(,..*+(/ +.)01*+./),)0..2()/ 3)/..*+(/,(43)5(,./ &((01/)3),(4( KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? SATU GRÜNTHAL,
LisätiedotJyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
LisätiedotRISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ
RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
LisätiedotMeeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...
Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,
Lisätiedot