Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Transkriptio

1 Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1

2 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry mll@mll.fi MTÜ NÜ Tugiõpilaste Oma Ring Eestis tore@tore.ee Autorid Marju Jaanimäe, MTÜ NÜ Tugiõpilaste Oma Ring Eestis Mari Huusko, YTM, ettevõtja, koolitaja Kaarina Huoponen, projekti Väärtuste ja valikute rägastik juht, MLL Nina Lindholm, projekti Väärtuste ja valikute rägastik planeerija, MLL Reija Salovaara, tugiõpilastegevuse planeerija Muu töörühm Asta Juntunen, Sininauhaliitto Tomi Laamanen, MLL-i tugiõpilaskoolitaja, õpilasnõustaja Päivi Opari, Tervise Arendamise Keskus Anni Näyhä, MLL-i koolitaja, pedagoogikamagister Marianne Summanen, MLL-i tugiõpilaskoolitaja, koolikuraator Ina Vahalahti, MLL-i Varsinais-Suomi piirkonna projektisekretär Graafi ka Tarja Petrell Fotod Mika Ranta Tõlk Oü Luisa Tõlkebüroo Materjal on koostatud ja välja antud Soome Välisministeeriumi toel ühe osana MLL-i koostööst Eesti tugiõpilastegevusega. Trükk Miktor 2005

3 Sisukord: Lugejale Sissejuhatus Tugiõpilastegevus koolis Tugiõpilastegevusest lühidalt Tugiõpilastegevuse eesmärgid Tugiõpilasliikumine Eestis Tugiõpilased ja eakaaslaste toetamine Narkoennetustöö Narkoennetustöö mõisted Kaitsvad tegurid Narkoennetustöö traditsioonilisi ja uusi lähenemisviise Mis narkoennetustöös mõjub? Milline on kvaliteetne narkoennetustöö? Narkoennetustöö ja tugiõpilastegevus Koolituse suunas Näpunäiteid juhendajale Motivatsioon Hakkame pihta Koolitusmudel Alghinnang Tutvumine ja rühmatunde loomine Enesetunnetus Sotsiaalsed oskused ja võrgustikud Kas hea tuju ilma alkoholita on teesklus? Ideest teostuseni Koolituse lõpetamine Nõuandeid ja edeid tugiõpilastegevuse elluviimiseks Allikad ja lisateave Lisad Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 3

4 4 Mannerheimi Lastekaitseliit

5 Lugejale Mannerheimi Lastekaitseliidu (MLL) on arendanud ja toetanud tugiõpilastegevust üle kolmekümne aasta. Eakaaslaste tugiliikumise idee sündis aastal, mil see võeti kasutusele uimastiennetuse töövahendina. Kuigi tugiõpilastegevuse tööpõld ja eesmärgid on tänaseks päevaks laienenud, on uimastiennetus moodustanud alati tugiõpilastegevuse keskse osa. Noorte uimastitarvitamise ja -proovimise ennetamiseks on vaja teadmisi, oskusi ja tegevuskava, kuid ka kõnealuse teema üle arutlemist nii omaette kui ka koos teistega ja kokkusaamisi. Selle koolitusmaterjali eesmärk on anda tugiõpilastegevuse juhendajale teadmisi narkoennetustööst, selle lähenemisviisidest ja sellest, kuidas uimastiennetustööd saab teha koos tugiõpilastega. Tugiõpilastegevuses antakse noortele võimalus arutleda oma väärtushinnangute ja valikute üle ning neid praktiliste harjutuste käigus põhjendada. Nii toetatakse noorukite narkootiliste ainete vastast suhtumist ning antakse võimalus käsitleda uimastiküsimusi turvalises keskkonnas. Eesmärk on, et mitte ükski alla 18-aastane isik ei tarvitaks narkootilisi aineid. Eesmärk on proovilepanev ning selleni ei jõuta iseenesest ega kiiresti. Vaja läheb kogu koolikollektiivi ja kodude pikaajalist tööd, ühisvastutust ja teistest hoolimist. Teie panus tugiõpilastegevuse juhendajana on selles töös väga oluline. Suur tänu selle eest! Eeva Kuuskoski Peasekretär Mannerheimi Lastekaitseliit (MLL) Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 5

6 6 Mannerheimi Lastekaitseliit

7 1. Sissejuhatus MLL-i tugiõpilastegevuse juured ja sünnilugu on Soomes seotud narkoennetustööga. Tugiõpilastegevus sündis aastatel, mil püüti leida lahendust murele noorte narkootikumide tarvitamise üle. Alguses keskenduski tegevus narkootikumide vastasele tööle. Samaealiste (nt tugiõpilased koolis) tähendust narkoennetustöös ei ole unustatud ka hiljem, kuigi tugiõpilastegevuse teemad ja tegevusviisid on laienenud. Pärast programmi Selge elu ei ole tugiõpilastegevusse toodud uut, laialt levinud narkoennetuse mudelit. Käesolev materjal pakub õpetust narkoennetuseks tugiõpilastegevuse ühe osana. Eakaaslastel on oluline roll noorte suhtumise ja normide kujundajana seoses narkootiliste ainetega. Seepärast on narkoennetus tugiõpilastegevuse üks kesksemaid osi. Tugiõpilased võivad olla teistele õpilastele positiivseks eeskujuks. Nad võivad edendada uimastivaba mõtteviisi koolis teemapäevadel, õppetundides ja kampaaniate kaudu. Tugiõpilased võivad moodustada ühe olulise lüli kooli narkoennetustöös. Tugiõpilaste tegevus võib olla kaasatud kooli narkoennetusstrateegiasse ja teistesse koolikeskkonda edendavatesse tegevustesse. Tugiõpilastegevuses saab kasutada vaid neid vahendeid, mille puhul on kindlaks tehtud, et need aitavad vältida noorte uimastitarbimist ning lükkavad narkootikumide proovimise hilisemale eale, mil tõsiste uimastiprobleemide tõenäosus väheneb. Me võime rääkida uimastite eest kaitsvatest teguritest: need on muuhulgas negatiivne suhtumine uimastitesse, head sotsiaalsed oskused, sõltuvusvabad eeskujud, mõistlikud harrastused, head suhted lähedastega ning tunne, et noorest hoolitakse ning et tema elul ja valikutel on tähendus. Eriti just praktilisi meetodeid kasutava koolituse kaudu saab mõjutada positiivselt noorte enesetunnetust. Sellega saab tuua esile uimastivaba elu eeliseid ning anda noortele vahendeid narkootilistest ainetest keeldumiseks ja narkootiliste ainete proovimise tõenäosust suurendava sotsiaalse surve vähendamiseks. Käesolev materjal on mõeldud tugiõpilaste juhendaja ja tugiõpilaste koolitaja töövahendiks. Materjalid sisaldavad teavet narkoennetustöö kohta ning eakaaslaste võimaluste kohta selles osaleda. Koolitus on kavandatud põhikoolituse saanud tugiõpilaste jätkukoolitusena. Koolituse võib korraldada iseseisvate kursustena tugiõpilaste tegevusaasta keskel ja kas või tugiõpilaste kohtumiste elavdamiseks. Kõige paremini saab teema käsitletud siis, kui läbitakse koolituse kõik osad. Koolituse kaudu toetatakse tugiõpilaste iseseisvat ja kriitilist mõtlemist ning arutlusi narkootiliste ainete ja nende kasutamisega seotud küsimuste üle. Tugiõpilased saavad kaudselt kanda seda sõnumit ka laiemalt kogu kooli! Jõudu narkoennetustööks! Reija Salovaara Tugiõpilastegevuse planeerija Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 7

8 8 Mannerheimi Lastekaitseliit

9 2. Tugiõpilastegevus koolis 2.1. Tugiõpilastegevusest lühidalt Tugiõpilastegevus on põhikoolis toimiv tugisüsteem, mis põhineb omavanuste toetusel. Tugiõpilane on tavaline vabatahtlik õpilane, kes tahab tegutseda kooli hüvanguks ja teisi õpilasi aidata. Tugiõpilased saavad asjakohase koolituse ning nende tegevuse eest vastutab koolis töötav täiskasvanud juhendaja. Tugiõpilastegevus on omataoliste tugi: noored toetavad üksteist vestluste ja ühise tegevuse organiseerimise kaudu. Tegevus suurendab noorte vastutustunnet üksteise suhtes, vastastikuse mõjutamise võimalusi ja koostööd koolis. Tugiõpilastegevuse eesmärk on edendada häid sõprussuhteid, kooli hubasust, ühist vastutust ning kooli turvalist ja innustavat õhkkonda. Tugiõpilastegevus suurendab õpilaste ja õpetajate vahelist koostööd. Tugiõpilastegevusest saab kasu kogu koolikollektiiv. Tugiõpilased on ise kooliõpilased ja nad teavad, mis noorte maailma kuulub. Tegevuseks on ühiste asjade edasiviimine ja noorte hääle esiletoomine. See on täiskasvanute ja noorte vaheline dialoog, kus noored saavad osaleda ühiste asjade otsustamises Tugiõpilastegevuse eesmärgid Tugiõpilastegevuse eesmärke saab vaadelda mitmest vaatenurgast. Igal tegevusega liituval tugiõpilasel on oma eesmärgid. Neid eesmärke võivad mõjutada näiteks kooli traditsioonid tugiõpilastegevuse elluviimisel või eeskujuks olevad vanemad tugiõpilased. Tugiõpilasrühma moodustamisel oleks hea mõelda, millistel põhjustel noored tegevusega liituvad. Kui enamiku motiiv on soov aidata, aga mõned noored on liitunud lihtsalt ajaviiteks, võib rühmal tekkida raskusi ühiste eesmärkide leidmisel. Tegevuse planeerimisel oleks hea arvestada erinevaid huviobjekte. Ka tugiõpilaste juhendajal on oma eesmärgid. See võib olla kutsealane eesmärk või hoopis soov näha noori uuest küljest. Juhendaja võib täita tegevusega ka õpetajaskonna või koolikollektiivi seatud eesmärke. Hea oleks selgeks teha välised ja sisesed eesmärgid. See, kas tugiõpilaste juhendaja tegutseb noorte vabatahtlikus töös omal soovil või tööandja määratud esindajana, mõjutab kindlasti tegevuse eesmärke. Tegevusel on kogu koolikollektiiviga seonduvad eesmärgid, mis teevad kooli tegevuse eripäraseks. Koolikollektiiv on uuenev, see kujuneb õpilastest lähtuvalt igal aastal uuesti. Teatud etapid kooliaasta jooksul liigendavad ka tugiõpilastegevust. Ootamatud kriisiolukorrad Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 9

10 võivad muuta varasemaid plaane ja seada tegevuse eesmärgid uude valgusesse. Teisalt aga ei pruugi nt koolivägivald olla igal aastal tingimata kõige ajakohasem teema. Tugiõpilastegevusel on palju kaugeleulatuvaid mõjusid ja eesmärke, mida alati kohe ei märka. Just nende eesmärkide nimel soovib MLL arendada ja tugevdada koolide tugiõpilastegevust. Noorte kaasalöömise sagenemine ja mõjutamisvõimaluste suurenemine mõjutavad kogu ühiskonda. Väikestest ojadest saab lõpuks kokku suur jõgi: tugiõpilastegevus püüdleb avatuma ja hoolivama ühiskonna suunas Tugiõpilasliikumine Eestis Tugiõpilaste Idee on Eestisse tulnud Soomest. Ajast aega on õpetajad rohkem või vähem tajunud õpilaste probleeme, millele on raske ligi pääseda. On küllalt niisuguseid asjaolusid, millest õpetajad üldse teada ei saa või mõistavad vääriti. Palju sellest on nähtav kaasõpilastele, kellel on ka parem võimalus toetust pakkuda või probleemidesse (näiteks kiusamisse) sekkuda. Et noorte kaasõpilast toetav käitumine enamasti ei teki iseenesest ja et mitte jätta sellise positiivse nähtuse tekkimist juhuse hooleks, sai Eestis 1996.a. jaanuaris alguse projekt OMA RING aasta alguses, kui lõppes esimene koolitajate koolitus ning oli ette näha tugiõpilaste koolituste plahvatuslikku kasvu, asutati MTÜ Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis (T.O.R.E.). Ühingu tegevust toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, noorteühingutele mõeldud aastatoetuse näol. Aastatega on ühing kasvanud üle-eestiliseks, pea igas maakonnas on TORE-kool. Eesti tugiõpilastegevuse algatamise põhiline alus oli süvenev vajadus ergutada põhikooli viimaste klasside õpilaste hulgas eakaaslaste toetamist ja aktiivset osa konfliktide lahendamisel ja klassi- ning kooliõhkkonna muutmisel konstruktiivsemaks, sallivamaks ja sõbralikumaks. Uimastiennetuse vajalikkus alles hakkas sel ajal koolides üha ilmsemaks saama ja seetõttu tuli see teema üles mõned aastad hiljem, mil viidi kolme maakonna koolide ringis Soome mudeli järgi läbi uimastiennetusseminarid üldnimetuse all Lapsele kaine elu, milleks tõlgiti ka materjalid Laps on väärtus juhendaja tööks lapsevanematega ja Elul on väärtus I ja II tugiõpilaste tööks õpilastega. Eesti tingimustes oli tegemist väga uuendusliku meetodiga, mille käivitumine osutus raskeks. Praeguseks on aeg selleks küpseks saanud. Eesti narkoennetuses on seni tugevalt juurdunud usk teadmiste ja nende hoiatav hirmutavasse edastamise jõusse, samuti noorte kohtlemine ennetustöö objektidena, mitte koostööpartneritena. Täiskasvanute ja noorte suhtlemises napib siirast, ausat ja usaldusväärset kontakti, mis teeks võimalikuks õpetajate ja vanemate suutlikkuse asjalikult suhtuda ja arutleda ka noorte selliste uimasteid puudutavate küsimuste üle, mis tekitavad esmapilgul nõutust, pinget ja muret. Tugiõpilaste ja nende juhendajate poolt käesoleva materjali järgi toimuv tegevus aitab kindlasti usaldusliku kontakti tekkimisele kaasa Tugiõpilased ja eakaaslaste toetamine Eakaaslaste rühm koosneb näiteks sarnaste väärtushinnangutega ja samas koolis käivatest inimestest. Samaväärsus tähendab jagatud kogemusmaailma ja 10 Mannerheimi Lastekaitseliit

11 seda, et räägitakse sama keelt: mõistetel on üheealistele ühesugune tähendus. Eakaaslane oskab ja suudab asetada end teise noore positsioonile ja teda ümbritsevasse keskkonda. Eakaaslane asetub teise noore suhtes tema kõrvale, mitte kõrgemale ega madalamale ja on seega tema suhtes samaväärsel positsioonil. Noortel on eakaaslaste rühma olulisus tavaliselt üsna suur, sest sõprade hulka ja noorsookultuuri kuulumise ja neist eristumise kaudu peegeldatakse paljuski enda arengut. Noortel on vajadus võrrelda enda omadusi, arvamusi ja võimeid teiste samasugustega. See on vältimatu oma identiteedi kujundamisel ja oma mina eristamisel sotsiaalsest keskkonnast. Ennast omataolistega võrreldes saab noor täpsemalt aru neist omadustest ja tavadest, mida ta võrdleb. Tugiõpilastel on koolis tähtis roll eakaaslaste ja noortena, kellega teised end võrdlevad. Kuigi eakaaslased ei mõjuta kõiki seisukohti ja käitumisviise, on neil noortele mõnes valdkonnas suurem mõju kui näiteks perel või kasvatusel. Noorukieas võivad ühesugususe nõuded olla väga tugevad ja grupp karistab neist normidest erinemise eest. Noored sallivad inimestevahelisi erinevusi veel vähem kui nende vanemad. Näiteks narkootiliste ainete kasutamisel on eakaaslaste sarnastav mõju märgatav. Normid on kõiki rühma liikmeid puudutavad ootused, teatud kirjutamata reeglid selle kohta, kuidas rühmas peab olema ja käituma. Iga käitumisreegel pole iseenesest veel norm. Normi üks kriteeriume on teatud surve olemasolu. Tihti mõjutab noorte käitumist pigem omaealiste suhtumine narkootiliste ainete tarvitamisse kui see, kuidas ja kui palju nad neid tegelikult tarvitavad. Noored seega mitte lihtsalt ei matki kaaslaste käitumist, vaid rühmas kujuneb välja teatud normistik lähtuvalt sellest, mida aktsepteeritavaks peetakse. On esitatud huvitav arvamus, et noored proovivad igal juhul teatud asju, sealhulgas ka narkootilisi aineid, kui nende sõbrad ei avalda neile survet neid aineid mitte proovida. Tugiõpilased võivad oma eeskujuga luua koolis joobevaba normi ja avaldada omataolistele, kooli teistele õpilastele mõju narkootilisi aineid mitte proovida. Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 11

12 3. Narkoennetustöö Narkoennetustöö on osa inimese heaolu toetavast tegevusest, mille eesmärk on edendada tervist. Eelnimetatud üldise määratluse põhjal mõeldakse tihti, et kogu inimese heaolu toetav tegevus on narkoennetus. Kogemuse ja uurimuste põhjal on narkoennetustöö määratletud siiski eraldi tegevusalaks, millega seotakse kvaliteedi- ja tõhususnõuded. Narkoennetustööga on seotud suured ootused, mille teostumist on raske mõõta. Igal narkoennetustööd tegeval isikul on lisaks põhimõistetele hea teada ka kvaliteetse narkoennetustöö tunnuseid ja arutada, kuidas saaks oma töös neid saavutada. Käesolevas peatükis vaadeldakse narkoennetustöö põhimõisteid ja ajalugu. Narkoennetusega tegeleval inimesel oleks hea neid teada. Nendega võib võrrelda oma arusaamu ja arvamust ning hinnata tegevusviise ja nende põhjusi. Narkootilise aine all mõeldakse siin tubakat, nuusktubakat, alkoholi, inhalante ( nuusutatavaid aineid), narkootikume ja narkojoobe saavutamise eesmärgil kasutatud ravimeid Narkoennetustöö mõisted Narkoennetustöö on tegevus, mille kaudu ennetatakse ja vähendatakse narkootiliste ainete kasutamist ja sellest tulenevaid kahjusid, mõjutades 1. narkootiliste ainete kättesaadavust ja hindu; 2. narkootilisi aineid käsitlevat teavet ja suhtumist narkootilistesse ainetesse; 3. narkootiliste ainete kasutusviise ning 4. narkootiliste ainete kahjulikku kasutamist soodustavaid tingimusi ja kultuuri. Üldise ennetustööga luuakse infobaas ning seisukohtade ja arvamuste avaldamist toetav õhkkond, kus suhtumist narkootiliste ainete kasutamisse on kergem muuta. Narkoennetustöö vajaduse tekitab kahju, mida narkootiliste ainete kasutamine tekitab nii üksikisikule kui ka ühiskonnale tervikuna. Ennetustöö objektiks on kõik narkootilised ained, nii ebaseaduslikud kui ka seadusega lubatud ained. Narkoennetustööd võib vaadelda ka sihtrühmade kaupa vastavalt sellele, kas üritatakse tegeleda suurte rahvastikugruppide või vaid teatud riskigruppidega. Narkoennetustöö võib sihtgruppide järgi jagada kolmeks tasandiks. 1. Primaarpreventsioon ehk üldennetus üritab vältida narkootiliste ainete kasutamise alustamist või lükata seda edasi ning suurendada kodanike teadlikkust 12 Mannerheimi Lastekaitseliit

13 narkootiliste ainetega seotud ohtudest, tekkivatest probleemidest ja abisaamisvõimalustest. 2. Sekundaarpreventsioon ehk riskigruppidele suunatud ennetustöö narkootiliste ainete tarvitamise etapil või ühiskonnast eemale jääjate suhtes. Eesmärk on peatada narkootiliste ainete tarvitamine või tarvitamise suurenemine ning vältida ühiskonnast eemale tõrjutust. 3. Tertsiaarpreventsioon ehk parandav ennetus on suunatud neile, kellele narkootiliste ainete kasutamisest on saanud juba probleem. Sellisel juhul ei kõnelda enam ainult ennetamisest, vaid ka ravist. Narkoennetustöö eesmärk võib olla nii narkootiliste ainete nõudluse kui ka pakkumise vähendamine. Kolmandaks osaks võib pidada ka narkootiliste ainete kasutamisest tulenevate kahjude vähendamist Kaitsvad tegurid Pere, eakaaslased, kool ning lähiümbrus moodustavad kõige parema võrgustiku noore inimese kaitsmiseks narkootiliste ainete eest. Narkoennetuse ülesanne on tugevdada lapse ja noore kasvamist ja arenemist kaitsvaid ning toetavaid tegureid. Kaitsvad tegurid on näiteks peresisesed tugevad ja positiivsed emotsionaalsed suhted, vanemate suunav kasvatustegevus ja osalemine noorte elus ning noorte edukalt hakkama saamise kogemus koolis ja teistes sotsiaalsetes rühmades. Oluline kaitsev tegur on ka pere, lähiümbruse ning noore enda narkovastane suhtumine Narkoennetustöö traditsioonilisi ja uusi lähenemisviise Narkoennetuse käsiraamatus (1999) kirjeldatakse narkoennetustöö eesmärke järgmiselt: Ennetustööga ei ole võimalik saavutada soovitud käitumismuutusi, arvestamata inimeste olulisemaid väärtushinnanguid ja norme. Narkootiliste ainete kasutamist ja sõltuvusega seonduvaid väärtusi on raske muuta. Need on tugevalt seotud emotsioonidega. Seaduste ja määrustega võib üritada mõjutada narkootiliste ainete kasutamist reguleerivaid norme ja soovida, et see viiks narkootiliste ainete kasutamise muutusteni. Parim viis edendada kodanike tervist on tervik, mis koondab tervist kaitsvaid abinõusid, objektiivset teabevahetust, keskendumist väärtustele ja normidele ning laiadele ja erinevatele sihtgruppidele suunatud projekte, millega üritatakse teatud aja jooksul saavutada teatud eesmärgid. Narkoennetustööd on aegade jooksul tehtud erineval moel. Taustaks on olnud ennetajate endi arusaamad õppimisest ja inimesest ning sellest, mis takistab noori kõige tõhusamalt narkootilisi aineid kasutamast. Aastakümnete jooksul on nägemused arenenud lihtsatest teavet/suhtumist edastavatest tegevusmudelitest keerukamateks mõjuvusmudeliteks, milles lähtutakse võimalikult paljudest noori ja nende lähiümbrust mõjutavatest teguritest. Kuigi alljärgnevad narkoennetuse lähenemisviisid kirjeldavad aja jooksul toimunud arenguid, kasutatakse neid ka praegu kui erinevate narkoennetusmeetodite alust. Traditsiooniline õpimudel, millest narkoennetus Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 13

14 algas, põhineb oletusel, et teabe lisandumine viib seisukohtade muutumisele, mille tulemusel muutub ka käitumine. Pole siiski tõestatud, et teabe ja käitumise vaheline suhe oleks nii otsene. Üldine negatiivne suhtumine narkootilistesse ainetesse ei taga joobevaba olekut igas olukorras, samuti nagu ei tähenda inimese tolerantne suhtumine narkootiliste ainete kasutamisse seda, et see inimene ise sooviks narkootilisi aineid kasutada. Praegustes Soomes peetavates kasvatusteemalistes aruteludes tunnistatakse ka teabel põhineva kasvatuse väärtust ja ülesannet üldhariva teabe vahendajana. Siinkohal muidugi eeldatakse, et kasvatus on usaldatav, asjalik ja õige. Stimuleeriva kasvatuse eesmärk on äratada noortes mõtteid, küsimusi ja arutlusi ning innustada noori iseseisvalt mõtlema ja tegema valikuid narkootiliste ainetega seotud küsimustes. Psühhosotsiaalne õpimudel ehk keeldumismudel tõi kaasa vastastikuse mõju mõiste. Rollimängude kaudu suurendatakse noorte otsustusvõimet, selgitatakse väärtusi, tugevdatakse sõprade surve analüüsimise oskust ja õpitakse kriitiliselt hindama suhtlusvahendite mõju narkootiliste ainete kasutamisest keeldumisel. Mudel põhineb oletusel, mille järgi endast lugupidav ja sotsiaalse survega toime tulev noor on narkootilistest ainetest vaba. Mõeldakse ka, et narkootiliste ainete kasutamine on funktsionaalne: seda õpitakse täiskasvanute ja teiste eeskuju järgides, jäljendades ja noore teadmiste, seisukohtade ja tõekspidamiste mõjul. Probleemiks on siiski klassiruumis õpitud oskuste viimine tegelikku ellu. Elamuslikud ja tegevuskogemuslikud meetodid tugevdavad noore eneseväärikust ja positiivset minakäsitust. Eneseväärikuse ja narkootilistest ainetest loobumise vahelist sidet pole siiski veel väga selgelt suudetud kindlaks teha. Enesest lugupidav noor küll aktiveerub, kuid aktiivsus võib võtta ka sellise suuna, et tagajärjeks on hoopis narkootiliste ainete tarvitamise kasv. Vastastikuse mõjuga seotud lähenemisviisi kesksed elemendid on ühiskondlikkus ja kooli ühiste eesmärkide seadmine ja kohustumine neid täitma. Selline lähenemisviis suurendab koolikollektiivi teadlikkust tervise edendamise võimalustest ja juhib praktilist tegevust. Selle lähenemisviisi põhimõtteks on vastastikune mõju, õpilaskesksus, omavalitsus, isereguleerumine, noore maailma ja eluseisundi tundmine ning positiivsuse rõhutamine. Lisaks rõhutatakse ühiskondlikkust ja erinevate koostööpartnerite kaasamist. Põhioletuse järgi annab kvaliteetne kool kvaliteetset õpetust, õpilasele meeldiva ja innustava töökeskkonna ning mõjutab noore valmidust teha heaolu toetavaid valikuid. Protsessikeskses tegevusmudelis rakendatakse tegevusuuringuid ja arendavaid tööuuringuid. Kool on tegutseja. Tegevuse eesmärk on arendada koolikollektiivi teadlikkust ja tegevust ning tegevust toetava teabe loomist ja muutuste elluviimist. Uskumine enda toimetulekusse ehk eneseusu mõtteviis on praegusel hetkel populaarne, kuna sellel on kokkupuutekohti positiivse mõtlemise ja lahendusekesksusega. Selle mudeli puhul mõeldakse, et inimeste käitumine on prognoositav pigem nende võimetega seonduvate uskumuste kui selle põhjal, mida nad tegelikult on suutelised tegema. Eesmärgiks ongi seega panna noored uskuma, et nad saavad hakkama ja selle kaudu toetada nende arengut ja elus hakkama saamist. Normatiivse tõekspidamise mudel edastab noortele, et narkootiliste ainete kasutamist ei kiideta heaks. Samas üritatakse parandada noorte valesid arusaamu narkootiliste ainete tarvitamise tavalisusest ja narkootiliste ainetega seotud seisukohtadest enda vanuserühmas. Meetodi nõrgem külg on see, et normid on teiste poolt määratud ja see ei tugevda noorte enda mõtlemist ja mõistmist ega ka isikute ja keskkonna vastastikuse mõju juhtimist. Samasugust ülevalt poolt pakutud teavet sisaldab riski-interventsioonil põhinev lähenemisviis, mis põhineb narkootiliste ainete kasutamise riskitegurite väljaselgitamisel ja neist teavitamisel. Ükski lähenemisviis eraldi ei too ilmselt sõltuvusainete kasutamisse radikaalseid muutusi. Ka tõhusaks tunnistatud meetodeid soovitatakse kasutada osana suuremast kohalikust narkoennetustööst või strateegiast, mis hõlmaks ühtaegu mitmetasandilisi ja erinevaid üksteist toetavaid tegevusviise Mis narkoennetustöös mõjub? Uurimuste ja kogemuse põhjal teatakse, et mõni narkoennetustöö meetod mõjutab noorte suhtumist narkootiliste ainete kasutamisse väga vähe. Need meetodid on nt hirmutamine, ainult narkootilistele ainetele ja nende mõjule keskenduv teavitamine, pelgalt eneseväärikuse suurendamine või tunnetele rõhuvad meetodid, suured massiüritused ja ühesuunaline õpetav mõjutamine. Narkoennetustöös tuleks võtta arvesse seda, et noored pole sugugi homogeenne grupp, mis mõtleb, tegutseb ja tunneb ühtmoodi või mille kogemused ja taustad oleksid identsed. Narkoennetuse puhul ei ole küsimus üksikus interventsioonis, sündmuses ega meetodis. Küsimus on täiskasvanute ja noorte vahelises kõikehõlmavas, pikaajalises koosolemises ja vastastikuses mõjus. Oluline on ennetustööd tegeva täiskasvanu siirus ja hea eeskuju. See, kuidas ta on asjalikult ja põhjendatult 14 Mannerheimi Lastekaitseliit

15 valmis koos noorega käsitlema narkootiliste ainetega seotut, kuid võtab samas arvesse ka noore enda arvamusi ja arusaamu. Siira, ausa ja usaldusväärse vastastikuse kontakti loomine eeldab ka noore enda vaatenurga ja asjade käsitlemisviisi austamist. Praegusaja arusaamade järgi kuuluvad tõhusa narkoennetustöö hulka järgmised eelnimetatud lähenemisviiside osad: normatiivne kasvatus, sotsioemotsionaalsed oskused, otsustusvõime, sotsiaalsed oskused, enesekindlus, toimetulek sotsiaalse survega ning teave narkootiliste ainete kasutamise kahjulikust mõjust nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Noor peab saama ühendada saadud teabe oma kogemuste, vajaduste ja tunnetega. Teabeallikas peab olema usaldusväärne ja samasuunalist teavet peab saama mitmelt tasandilt korraga Milline on kvaliteetne narkoennetustöö? Ennetustöö kvaliteediga seonduvaid omadusi on üritatud koondada ühisteks kriteeriumideks. Töö peaks olema kompleksne ja puudutama kõiki narkootilisi aineid ja nende kasutusviise alates tubakast. Narkoennetustöö peaks pakkuma oskusi ja valmidust narkootiliste ainete tarvitamisele vastu seista, tugevdada sõltuvusainete vastast mõtlemist ning tugevdada sotsiaalseid oskusi. Tegevus peaks olema planeeritud, pikaajaline ja eriti just noorte puhul peaksid meetodid põhinema vastastikusel suhtlusel. Narkoennetustöö kavandamisel ja elluviimisel tuleb võtta arvesse kohalikke narkootiliste ainetega seotud tingimusi ning sihtgrupi vanust, arengutaset, sugu ja kultuuritausta. Veel oodatakse narkoennetustöölt head kulude ja tulude suhet ning seda, et ennetustööl oleks kindel teoreetiline alus ja uurimuslik põhi. Kvaliteetse narkoennetustöö hulka peaks kuuluma ka piisavalt tõhus tegevuse hindamine. Narkoennetustöö sõnum peaks olema realistlik ja ajakohane. See ei tohiks sisaldada hirmutamist, valesid üldistusi, liialdamist ega eksitavaid väiteid. Sõnum peaks innustama ja andma valmiduse iseseisvalt mõelda, mitte aga olema manipuleeriv või propagandistlik ega tegema noorele ajupesu. Kvaliteetne narkoennetustöö on kahesuunaline ka noor ise saab öelda oma arvamuse. See avaldab ka vastastikust mõju annab aega rahulikult arutleda ja sallivas õhkkonnas vestelda. Narkoennetuse väljakutsed ja eetilised probleemid seonduvad eelnimetatud kvaliteedikriteeriumide pahupoolega. Mõnikord on töö eetilisus ja turvalisus jäänud läbi arutamata. Narkootiliste ainete kasutamise ennetamisele suunatud sõnumid toimivad iseenda vastu, kui nad on sihikindlalt kujundatud ühepoolseks ja nad ka teostatakse ühepoolselt, ilma võrdse suhtlusmomendita. Tihti koheldakse noori pelgalt ennetustöö objektina, mitte koostööpartnerina. Äärmuslikel juhtudel on ennetussõnumid tembeldavad ja ebaviisakad. Kuigi noorte küsimused sõltuvusainete kasutamise kohta tekitavad õpetajates ja vanemates muret ja tihti nõutustki, ei saa narkoennetustöös eesmärk pühitseda abinõu. Noorel on õigus olla osaline kvaliteetses narkoennetustöös. Kõik noortele suunatud sekkumine peab olema eetiliselt, mõistuspäraselt ja asjatundlikult põhjendatud, nii et nad toetaksid võimalikult tõhusalt ja kvaliteetselt noore arengut, tervist ja heaolu. Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 15

16 4. Narkoennetustöö ja ja tugiõpilastegevus Tugiõpilastegevuse narkoennetustöö kuulub primaarpreventsiooni ehk kogu sihtrühmale suunatud ennetustöö raamesse, kuigi oma tegevuses kohatakse ka juba narkootiliste ainete kasutamise suhtes riskirühma kuuluvaid noori. Tugiõpilastegevuses võivad narkoennetuse sihtrühmaks olla tugiõpilased ise või koolikollektiivi muud õpilased. Tugiõpilased võivad narkoennetustöös rakendada mitmeid lähenemisviise. Tugiõpilastegevuse hulka kuuluvad vastastikune mõju, praktilisus ja noore enda hääle kuulamine, mis on ka hea narkoennetustöö põhielemendid. Noortele suunatud narkoennetustöö üritab vähendada narkootiliste ainete proovimist ja tarvitamist noorte hulgas. Uurimuste kohaselt saab sellist ennetustööd teha kõige paremini noorte ja nende keskkonna heaolu toetamise teel ning nende tegurite tugevdamise kaudu, mis kaitsevad noori varajaste narkokogemuste eest. Tugiõpilaskoolitus edendab narkootiliste ainete eest kaitsvate tegurite teostumist, tuues esile narkovaba elu eeliseid, pakkudes noortele vaba aja veetmiseks joobevabu variante ning vähendades sotsiaalset survet, mis suurendab narkootiliste ainete proovimist. Lisaks saab tu- giõpilastegevuses kasutada ära omataoliste noorte tegevusega seotud eeliseid, mis on leitud tulevat kasuks ka noorte narkoennetustöös. Narkoennetustöö võib tugiõpilastegevuses teostuda mitmel moel: 1. Tugiõpilased võivad arendada narkootiliste ainete eest kaitsvaid tegureid koolikollektiivis ja ka laiemalt noorte elus. 2. Tugiõpilased võivad kujundada koolis tegevuskultuuri ja seisukohti. Nende kaudu saavad nad mõjutada noorte arvamusi ja tegevusmudeleid. 3. Tugiõpilased võivad tegutseda eeskujuna: ei suitseta ega tarvita narkootilisi aineid. 1. Kaitsvate tegurite arendamine Narkootiliste ainete eest kaitsvad tegurid on head sotsiaalsed oskused, sõltuvusvabad eeskujud, meeldivad harrastused, head suhted lähedastega ja tunne, et noorest peetakse lugu ning et tema elu ja valikud on olulised. Tähtis on see, et noor mõistaks, miks narkootilistest ainetest tuleks keelduda, ja tunneks, et tal on vajaduse korral võimalik keelduda ja survele vastu seista. Toetades kaitsvaid tegureid, üritatakse lükata narkootiliste ainete proovimine võimalikult hilisesse ikka, mil tõsiste sõltuvusprobleemide tõenäosus väheneb. Esimese narkootikumide tarvitamise kogemuse edasilükka- 16 Mannerheimi Lastekaitseliit

17 mine on oluline, sest on teada, et varajane proovimine seondub rohke alkoholipruukimisega täiskasvanuna. 2. Noorte arvamuse ja tegevusmudelite mõjutamine Noored tarvitavad narkootilisi aineid tihti rühmas, kus teiste eeskuju ja rühma surve mõjutavad tugevasti nende otsust, kas proovida uimasteid või mitte. Omavanuste rühm võib olulisel määral mõjutada seda, kuidas noor narkootilistesse ainetesse suhtub, millises vanuses ta neid proovib ja kui suur osa tema vabast ajast neile kulub. Noore kasvades suureneb eakaaslaste ja pisut vanemate noorte arvamuse olulisus. Noortegruppide loomuomasete juhtide ja arvamusliidrite mõjutamise teel on võimalik mõjutada laiemat noorterühma. Noorte arvamuste ja tegevusmudelite mõjutamisel tuleb arvesse võtta ka nende üldist eksiarvamust teiste noorte suuremate kogemuste kohta nende endi kogemustega võrreldes. Üldiselt arvavad noored, et nende eakaaslased on neist kogenenumad nii narkootiliste ainete kasutajana kui ka muudes täiskasvanueluga seonduvates küsimustes (nt seks). Seepärast ongi oluline lõhkuda noorte tavaarusaamu sellest, et kõik teised kasutavad narkootilisi aineid, ja suurendada noorte kokkupuudet positiivsete käitumismallidega, et väheneks sotsiaalne surve narkootilisi aineid kasutada. 3. Tugiõpilaste poolt näidatav eeskuju Tugiõpilastegevus loodi algselt narkootiliste ainete tarvitamise ennetamiseks noorte hulgas. Ka praegusajal võiks tugiõpilaste kui kaine eluviisi pooldajate eeskuju olla tubliks toeks. Praktikast on teada, et just omavanuste arvamus ja tegevus on vähendanud narkootiliste ainete proovimist ja tarvitamist noorte hulgas. Omataoliste mõju näib olevat kõige tugevam nooruki elu muutuste etapil, näiteks kooli või elukoha vahetamisel. Tugiõpilastegevuse keskpunktiks ongi erinevate kooliastmete vaheline üleminekuiga. Tugiõpilastegevus pakub narkovaba eeskuju. Paljudes koolides on leitud, et kui tugiõpilased räägivad narkovabast elust oma tugiklassis 7. klassi õpilastele või nt programmi Selge elu raames algklasside õpilastele, on tähtis, et nende oma seisukohad ja tegevus vastaksid räägitule. Oluline on kõnelda tugiõpilastega sellest, kas nad on valmis võtma kohustuse narkootilistest ainetest vabaks eluks ja mida see nende puhul tähendaks. Mõnes koolis on otsustatud, et vaid need tugiõpilased, kes on ise võtnud narkovaba kohustuse, võivad pidada narkoteemalisi tugiõpilastunde. Kooli tugiõpilastegevuse suhe narkootilistesse ainetesse ja näiteks ka suitsetamisse põhineb alati kooli oma reeglitel. Oluline on kõnelda tugiõpilastega neil teemadel. Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 17

18 18 Mannerheimi Lastekaitseliit

19 5. Koolituste suunas 5.1. Näpunäiteid juhendajale Juhendaja ja tugiõpilaste suhe peaks põhinema omavahelisel avatusel ja lugupidamisel. Vaid sellisel juhul on noored valmis rääkima täiskasvanuga ka delikaatsetel teemadel. Avatud ja ausameelses õhkkonnas on noortel võimalik näidata kogu oma võimekust: oma mõtteid, jõuvarusid ja ideid. Turvaline rühm annab ka võimaluse jääda eriarvamusele. Paljud noorte eluga seotud teemad, sh narkootilised ained, on sellised, mille kohta on olemas rohkem kui üks õige ja põhjendatud arvamus. Avatud ja innustav vestlus pakub ainet oma arvamuse avaldamiseks ka juhul, kui see erineb enamiku arvamusest. Räägitagu tugiõpilasrühmas kas suhtumisest narkootilistesse ainetesse või mingist muust noorte maailmaga seonduvast valdkonnast tugiõpilaste juhendaja ülesanne on ikka huvitav ja võimaldab end proovile panna. Juhendaja isik on noortele sageli palju tähtsam kui tema kasutatavad vahendid ja meetodid. Noored jälgivad täiskasvanuid ja võtavad omaks nende seisukohad ja käitumisviisid. Kui räägitakse narkoennetustööst, oleks hea kõnelda noortele ka oma suhtumisest narkootilistesse ainetesse. Noored võivad soovida ka laiemalt teada saada, mis täiskasvanu elus on talle tähtis, mis teeb ta õnnelikuks ja pakub rahulolu või kuidas ta ise pidutseb ja lõõgastub. Tugiõpilaste juhendajal on täiskasvanuna võimalik näidata oma eluviisi ja suhtumisega eeskuju täisealisuse juurde kuuluva osas. Oleks hea arutada, mis tema elus teeb täiskasvanuks olemisest nii ihaldatava, miks tuleks enne saada täisealiseks, mis teeb täiskasvanuks saamise ootamise väärtuslikuks Motivatsioon Tugiõpilaste juhendaja eesmärk on panna noored innustuma narkoennetustööst kui tugiõpilastegevuse ühest osast ja seda toetada. Motivatsiooni tekitamise ja hoidmise saab tagada mitmel moel. Uued harjutused ja teemade käsitlusviisid ning uued tegevusideed innustavad, kuid oluline on seostada need juba varasemast tuttavate ja varem käsitletud asjadega. On ka hea anda igale tugiõpilasrühma liikmele võimalikult tihti võimalus käsitleda ja arutada uusi asju ning leida viis, kuidas siduda narkoennetustöö iga noore enda elu, mõtete ja seisukohtadega. Tugiõpilastegevus on noorte vabatahtlik tegevus ja seepärast on ka narkoennetust käsitledes hea anda igale noorele vastutus ja võimalus osaleda. Juhendaja töövahenditeks on selge rollide ja ülesannete jaotus, eesmärkide seadmine, piisava aja ja loovuse võimaldamine ning siirus ja vastuolude muut- Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 19

20 mine võimalusteks. Oluline on ka koostöö noortega. Kui kõikidesse arvamustesse ja ideedesse suhtutakse tõsiselt, leiduvad ka ühised head ja põhjendatud tegevusviisid, millega kõikidel on kerge ühineda Hakkame pihta Narkoennetustöö koolituse võib korraldada tugiõpilaste juhendaja või tugiõpilaskoolitaja. Koolituse õnnestumine ei sõltu juhusest. See on hea planeerimise ja hoolika ettevalmistuse tulemus. Esmalt tuleb tutvuda materjalidega. Mida paremini koolitaja teemat valdab, seda kindlam on tema edukus. Koolituse saab viia läbi sellisena, nagu ta on mõeldud, kuid seda võib ka koolitaja võimetest ja kogemustest lähtuvalt varieerida. Oluline on koostada koolituse kava ja sellest ka kinni pidada. Koolituse osade juures nimetatud ajad on suunava iseloomuga, sest kava võib mõjutada näiteks rühma suurus. Koolituse eesmärk pole anda noortele teadmisi narkootilistest ainetest, nende mõjust ega tekitatavast kahjust. Narkootiliste ainete teemale lähenetakse harjutuste kaudu, mis käsitlevad narkootiliste ainete tarbimise eest kaitsvaid tegureid. Koolituse osade eesmärk on suurendada kaitsvaid tegureid, pakkudes vahendeid enesetunnetuse tõstmiseks ja narkootilistest ainetest keeldumiseks. Samal ajal õpivad noored mõistma paremini oma sotsiaalseid tugivõrgustikke ja suudavad näha varasemast rohkem narkovaba elu eeliseid. Käesoleva materjali allikate loendis leidub nii trükitud kui ka Internetist pärit materjale, mida juhendajad ja tugiõpilased saavad vajaduse korral kasutada faktiliste narkoennetusteadmiste hankimisel. Koolitusprogramm koosneb seitsmest alateemast. Igal alateemal on oma eesmärk, mis on seotud narkootiliste ainete kasutamise eest kaitsvate teguritega. Koolituse alguses on rühmatunnet õhutav ja grupi püsivust suurendav osa, mille eesmärk on luua avatud ja suhtlemisaldis õhkkond. Tegemist on suhtluskeskse koolitusega, mistõttu tuleb anda ruumi vestlustele. Arutelude vahel võib koolitaja esitada ka teoreetilisi teadmisi. Taustateadmiste osa (ptk 3 4) tuleb hoolikalt läbi lugeda. Kõikidele küsimustele ei pruugi ise vastust leida. Tugiõpilased on nooruse ja noorte elu asjatundjad ning palju vastuseid saabki nendelt. Puuduvaid vastuseid võib ka koos otsida. Ideaalne koolituskoht on selline, kus on kõik koolituse seisukohast oluline olemas. Kui jagada grupp väiksemateks rühmadeks, võib minna vaja ruume või laudu, mis sobivad rühmatööks, mõni harjutus eeldab aga rohkem ruumi ning toolide ja laudade äraviimist. Tihti on mõnusam tegutseda, kui istutakse lihtsalt ringis, mitte laua ümber. Mõnusad toolid, sobiv temperatuur ja ventilatsioon suurendavad mugavust. Tihti korvatakse puudused piisava hulga pauside ja funktsionaalsusega. Koolituskohale tuleks tulla piisavalt varakult, et saaks üle vaadata koha, tehnika seisukorra, ruumiga harjuda ja kõik oma kohale seada. Käesoleva koolituse puhul on iga harjutuse juures nimekiri vajalikest vahenditest ja tarvikutest. Nimekirja järgi on lihtne kindlaks teha, mida koolituseks vaja läheb. Enne koolituse algust tuleks üle korrata järgmised asjad: koolituse eesmärk: miks me siin oleme; 20 Mannerheimi Lastekaitseliit

21 kursuse struktuur; koolituskordade teemad ja nende ulatus; koolituse ajakava. Kui need on selged, on lihtne selgitada neid ka koolitatavatele. Kogu koolitust kattev ühtlane tegevus lihtsustab koolitamist, mistõttu pole vaja mõttetult pingutada. Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 21

22 6. Koolitusmudel Koolitus toimib kõige paremini, kui kõik selle osad saab läbi viia ja need moodustavad ühtse tugiõpilaste jätkukoolituse. Koolituse mõju saab hinnata lihtsa mõõteskaala abil, mida kasutatakse esimesel ja viimasel koolituskorral. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel. Mõõteskaala on konkreetne viis õpitu ja mõistetu näitamiseks Alghinnang Kokkuvõte: arutatakse ülesannet (mitte tulemust): kas see oli raske, kas see pani mõtlema uutele asjadele, milliseid mõtteid tekitas? Näidisskaala: Tavat Sosiaaliset taidot Verkostot Oma seisukohtade ja mõtete mõõteskaala Päihteet Mielipiteet Eesmärk: pakkuda lihtsustatud abivahendit koolituse mõjuvuse mõõtmiseks. Mõõteskaalat kasutatakse nii koolituse alguses kui ka lõpus. Selle abil saab iga noor jälgida, kas ta mõtted ja seisukohad on koolituse jooksul muutunud. Aeg: minutit Ettevalmistumine ja tarvikud: igale osalejale kopeeritakse valmis blanketi põhi (lisa 6.1.1). Ülesanne: osalejad vastavad kuuele väitele skaalal 1 10 (1 = ei ole üldse õige 10 = on täiesti õige). Vastused kantakse skaalale ja ühendatakse joonega. Tunteet 6.2. Tutvumine ja rühmatunde loomine Koolitus on mõeldud baaskoolituse läbinud tugiõpilaste jätkukoolituseks, sellesse pole lisatud tavapäraseid tutvumisharjutusi. Neid võib vajaduse korral leida MLL-i teistest tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalidest ja mängukohast. Neid võib ka ise välja mõelda. Rühmatunde loomiseks oleks koolituse alguses hea läbi viia mõni lõõgastav harjutus. Selle osa harjutusi võite kasutada ka koolituse teiste osade alguses või ergutamiseks koolituse kestel. 22 Mannerheimi Lastekaitseliit

23 6.2.1 Kuidas end täna tunnete? Eesmärk: õppida tundma oma tundeid ja hetkeseisundit. Valmis joonis erinevate variantidega annab võimaluse näha, kuhu osaleja paigutub teiste rühmakaaslaste ja algava koolitusürituse suhtes. Teades, millal mõni osalejatest on ebakindel, väsinud või soovib jääda tegevusest pisut kõrvale, saab juhendaja paremini arvestada tema vajadusi koolituse ajal. Aeg: minutit Ettevalmistamine ja tarvikud: iga osaleja tarbeks kopeeritakse joonis, millel on paarkümmend kuju erinevates toimingutes (lisa 6.2.1). Ülesanne: iga osavõtja valib kuju, mis kirjeldab kõige paremini seda, kuidas ta end täna ja sellel üritusel tunneb. Kokkuvõte: räägitakse teistele osalejatele, miks just valitud kuju tundus kõige sobivam. NB! Ülesannet võib korrata päeva lõpus ja võrrelda, kas seisund on päeva jooksul muutunud ja millises suunas! Mida Teie kingad Teist kõneleksid? Eesmärk: luua vaba õhkkond ja kaaslastega tutvuda. Samal ajal kui osavõtjad kõnelevad viimase nädala sündmustest oma kingade kaudu, räägivad nad samas ka oma vaba aja veetmise viisidest ja näitavad selle kaudu oma suhtumist nädalalõpu veetmisse, harrastustesse ja narkootilistesse ainetesse / karskusesse. Aeg: 15 minutit. Ettevalmistus ja tarvikud: istutakse ringis või hobuserauakujuliselt nii, et kõigil osalejatel oleks üksteisega silmside. Ülesanne: igaüks vastab kordamööda küsimusele Kui Teie kingad oskaksid kõnelda, siis mida nad eelmisest nädalast räägiksid?. Kokkuvõte: juhendaja võib teha kokkuvõtte noorte tegemistest, andes positiivset tagasisidet nende aktiivsuse, kooliskäimise, harrastuste ja muude karsket elustiili toetavate detailide kohta, mis juttudest esile kerkivad. Variandid: kingade asemel võib küsida, mida parim sõber, lemmikloom või näiteks päevik kõnelejast räägiksid. Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 23

24 6.2.3 Improvisaatsioon Eesmärk: loob vaba õhkkonna, arendab reageerimisoskust, õpetab esinemisoskust ja näitab, et naerda võib ka enda üle. Aeg: minutit Ettevalmistused ja tarvikud: osavõtjad jagatakse umbes neljaliikmelistesse rühmadesse, millest üks korraga on esineja. Ülesanne: esinejad astuvad lavale rivvi. Vaatajad annavad neile teema, millest nad peavad rääkima loo, lisades vaheldumisi igaüks sellele ühe sõna. Kõige äärmine alustab näiteks sõnaga oli, järgmine jätkab sõnaga kord ja nii edasi, kuni lugu valmis saab. Ülesannet võib raskendada sellega, et vaatajad annavad ka kolm sõna, mis selles loos peavad esinema. Kokkuvõte: arutelu. Jälgitakse, et kellelgi ei tekiks sellist tunnet, nagu ta oleks ennast teiste ees piinlikku olukorda pannud või tundnud end läbikukkununa Pimesiku juhtimine Eesmärk: usalduse loomine rühmas ja seega arutlustele aluse panemine. Aeg: 20 minutit Ettevalmistused ja tarvikud: osavõtjad jagatakse kahte gruppi, mis mõlemad on kordamööda pimesikud ja juhid. Klassi tehakse piisavalt ruumi liikumiseks, kuid liikumisteel võib olla ka takistusi ja pöördeid (ohutuid). Sallid, rätikud või muud kangatükid, millega pimesikkude silmad kinni seotakse (võidakse ka kokku leppida, et silmi hoitakse niisama kõvasti kinni). Ülesanne: pimesikud katavad silmad või panevad need lihtsalt kinni. Klassiruum paigutatakse kiiresti uuel moel ümber. Juht läheb pimesiku taha ja võtab tal kergelt õlgadest kinni. Juht juhib pimesikku ruumis vaid puudutuste abil. Pimesikk õpib arvama juhi liigutustest, millal peab pöörama, seisma jääma jne. Rääkida ei tohi. Lõpuks vahetatakse osad ja muudetakse pisut ka klassiruumi asjade paigutust. (Mäng võib sisalduda ka väikesele kõrgendile astumist, toolile istumist või muid raskendavaid käike.) Kokkuvõte: arutatakse selle üle, kuidas tundus liikuda abitult teise juhendamisel. Kas see tundus turvaline või ebaturvaline? Kui lihtne/raske oli õppida tundma juhi puudutusi? Kumb oli raskem, kas teist juhtida või olla ise juhitav? 6.3 Enesetunnetus Enesetunnetuse juurde kuulub muuhulgas oma määratlemine. Enesetunnetus on enesest lugupidamise eelduseks. Käesoleva osa harjutuste abil õpitakse paremini tundma nii iseennast kui ka teisi. Lisaks järgnevalt esitatud harjutustele või nende asemel on võimalik kasutada ka teisi enesest lugupidamise, enesetunnetuse ja nende toetamisega seotud MLL-i materjale Arvamine pole veel teadmine Eesmärk: suurendada enesetunnetust. Välja selgitada, mida teised minust arvavad ja miks. Aeg: 45 minutit Ettevalmistused ja tarvikud: paberid ja pliiatsid, rahulik õhkkond paarisvestluseks. Harjutus õnnestub kõige paremini, kui paaris olevad inimesed teineteist hästi ei tunne. Ülesanne: Etapp 1 (10 minutit) Iseseisev töö. Kirjutage lühidalt endast. Vastake järgmistele küsimustele. Milline iseloom Sul on? Mis Sulle meeldib? Mis ei meeldi? Mis Sulle enda juures meeldib? Mida sooviksid enda juures muuta? Kas tunned end paremini üksi või seltskonnas? Kas Sulle meeldivad pigem üllatused või tuttavad ja turvalised asjad? Hoidke paber alles, aga ärge näidake seda paarilisele! Etapp 2 ( minutit) Paaristöö. Küsitlege oma paarilist kümne minuti jooksul, küsides talt näiteks järgmisi küsimusi (vajaduse korral märkige vastused üles). Kes on tema parimad sõbrad? Mida nad koos teevad? Millised on ta harrastused? Mida ta on viimase nädala jooksul vabal ajal teinud? Kuhu ta sooviks reisida? Kui ta oleks loom, siis milline loom ta oleks? Võite ise küsimusi juurde mõelda, kuid need ei või olla samad, mis esimesel etapil! Kui olete kõik küsimused esitanud, vahetage rollid ja paariline küsib nüüd sinult. Etapp 3 (5 + 5 minutit) Kujutage oma paarilist ette, kasutades esimese etapi teemasid ehk teisisõnu üritage arvata, 24 Mannerheimi Lastekaitseliit

25 milline iseloom tal on, millised asjad talle meeldivad, ei meeldi, kas talle meeldib olla rohkem üksi või seltskonnas ja nii edasi. Lõpuks paariline ütleb, kas sa oskasid tema iseloomu õigesti hinnata. Seejärel vahetage rollid ja paariline püüab ära arvata sinu iseloomu. Kokkuvõte: vahetage kogu rühmas lühidalt oma kogemusi. Kas oli kerge/raske küsitlemise kaudu paarilise iseloomu määrata? Rääkige eriti asjust, mille puhul arvamused läksid täiesti viltu. Millest see võis tuleneda? Juhendaja võib arvamused ja oletused laiemaltki kõne alla võtta. Milliseid arvamusi on osavõtjatel selle suhtes, kuidas teised noored narkootilisi aineid kasutavad? Millel need põhinevad? Miks keegi võib soovida, et teised arvaksid tema kohta midagi, mis tegelikult paika ei pea? Mulle tundub Eesmärk: õppida kindlaks tegema ja nimetama peamisi tundeid ja leida erinevaid viise nende käsitlemiseks. Enda tunnete kindlaks määramine ja nimetamine on narkootiliste ainete kasutamise seisukohast oluline, sest tihti kasutatakse näiteks alkoholi just teatud tundeseisundi leevendamiseks. Saades aru, et kõiksugu tunded ongi elu üks osa, ja leides, et ümber on inimesi, kes saavad ja tahavad aidata neid leevendada, leiab noor karskeid võimalusi ebaõnnestumistest jagu saamiseks. Aeg: 45 minutit Ettevalmistused ja tarvikud: suured paberid (nt alusele kinnitatavast suurest paberiplokist), kleeplint, viltpliiatsid. Küsimused on meelespidamise lihtsustamiseks kirjutatud tahvlile või grafoprojektori kilele. Ülesanne: juhendaja kinnitab neli suurt paberit ruumi eri seintele. Ühele kirjutab ta suurelt KURBUS, teisele VIHA, kolmandale ARMASTUS ja neljandale RÕÕM. Osalejad jagatakse nelja rühma. Iga rühm koguneb ühe paberi juurde ja arutab sinna märgitud tunnet esitatud küsimuste alusel. Küsimused on (lisa 6.3.2) järgmised. Milline see tunne tundub? Kui see tunne oleks loom, milline loom see oleks? Kui see oleks värv, milline värv see oleks? Mida ma teen, kui olen kurb/vihane/armunud/ rõõmus? Kellega ma saan sellest tundest kõnelda? Millest mu lähedased teavad, et olen kurb/vihane/ armunud/rõõmus? Kuidas nad sellesse suhtuvad? Kuidas ma tahaksid, et nad suhtuksid? Kuidas ma saan oma tunnet leevendada/vaigistada/ suurendada? Kuidas ma ise suhtun sellesse, kui mõni mu sõber on kurb/vihane/armunud/rõõmus? Kuidas saan oma sõbra tunnet leevendada/ vaigistada/suurendada? Rühma liikmed võivad kirjutada paberile lühivastuseid või näiteks joonistada looma, kes neile pähe tuleb (rühm ei pea olema üksmeelne, igaüks võib kirjutada oma kommentaari) ja liigub siis päripäeva järgmise paberi juurde. Jätkatakse seni, kuni kõik rühmad on kõikide tunnetega tutvunud. Kokkuvõte: arutatakse harjutuse sooritamist, kas see oli kerge/raske? Kas mõnda tunnet oli teistest lihtsam/raskem kirjeldada? Soovi korral võivad osalejad kõnelda oma viimastest kogemustest, kui nad tundsid mõnda nimetatud tunnetest. Kui see oli negatiivne tunne, siis kuidas see mööda läks? Milliste tundeseisundite juures tavaliselt narkootilisi aineid kasutatakse (pingeseisund, kurbus, lõbutsemine )? Milliseid tegevusviise selliste tundeseisundite jaoks olemas on? Milliseid uusi tegevusviise võiks välja mõelda? Harjutuse käigus võib kõnelda ka enesetunnetuse tähendusest. 6.4 Sotsiaalised oskused ja võrgustikud Head sotsiaalsed oskused lihtsustavad rühmas tegutsemist, uute kontaktide loomist ja uute harrastuste leidmist. Harrastused omakorda pakuvad meelepärast tegevust, mis on üks narkootiliste ainete tarbimist ennetav tegur. Kontaktis teistega saab noor võimaluse harjutada ka iseseisva arvamuse kujundamist, põhjendamist ja sellest kinni pidamist. Sotsiaalsete võrgustike identifitseerimine aitab leida ümbritsevast keskkonnast erinevaid inimesi erinevateks olukordadeks: ühed võivad pakkuda sõprust ja hingelist tuge, teised teadmisi ja vajaduse korral kaitset Mina arvan nii! Eesmärk: õpetada kujundama oma arvamust ja seda põhjendama. Märgata, et olemas on ka teistsuguseid arvamusi ja ükski neist pole tingimata teistest õigem. Oma arvamuse kujundamine õpetab seisukohti põhjendama ja jääma oma arvamusele kindlaks ka siis, kui see enamiku arvamusest erineb. Aeg: minutit Ettevalmistused ja tarvikud: maalriteip. Juhendaja Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 25

26 tõmbab maalriteibi üle ruumi, nii et see moodustab pika sirge. Harjutuse kokkuvõtte tegemiseks oleks juhendajal hea vaadata läbi narkootilisi aineid käsitlevaid faktilisi materjale. Neid leidub käesoleva materjali lõpus esitatud allikate loendis. Ülesanne: harjutuse alguses selgitab juhendaja, et ruumi ühes otsas asub punkt 10 ja teises punkt 1. Punkt 10 tähendab täiesti samal arvamusel ja punkt 1 täiesti erineval arvamusel olemist. Vajaduse korral võib sirge märkida maha ka põrandale. Kui koolitaja loeb ette mingi väite, lähevad koolitatavad sirge sellesse kohta, millisel arvamusel nad selle väite osas äärmiste punktide suhtes on. Koolitaja küsib iga väite puhul mõnelt õpilaselt, miks ta on valinud just selle koha. Põhjendusi arutatakse ühiselt. Sellel etapil ei too koolitaja veel välja teooriat ja fakte, vaid keskseks on noorte enda arvamused ja mõtted. Pärast arutelu võidakse osalejatele anda võimalus muuta oma asukohta. Osalejad võivad arutelu ajal istuda põrandal. See mahendab olukorda ja lisab intensiivsust. Neli esimest väidet on seotud alkoholiga, järgmised neli narkootikumide või narkootiliste ainetega üldiselt ning viimased neli tubaka ja nuusktubakaga. Kui aega on vähevõitu, võib harjutusse kaasata igast kategooriast vaid ühe väite. Väited Alkohol Enamik minu klassikaaslastest ei joo nädalalõppudel. Täiskarskus kui eluviis on realistlik eesmärk. Hea tuju ilma viinata on teesklemine. Vanemad võiksid anda noortele alkoholi proovida kodus, sest siis on see turvaline. Narkootikumid, narkootilised ained üldiselt Narkootiliste ainetega saab enesetunnet parandada (kui on halb olla). Kui kasutada ühte narkootilist ainet (nt alkoholi või suitsu), on suurem tõenäosus, et hakkad tarvitama teisigi. On narkootikume, millest jääb kohe esimesel proovimisel sõltuvusse. Kui narkootikumid oleksid legaalsed, siis nad noori nii palju ei huvitaks. Tubakas Ka tubakas on narkootiline aine. Suitsetamise lõpetamine teeb paksuks. Suitsetamine rahustab. Nuusktubakas on tervislikum kui suitsetamine. Kokkuvõte: arutatakse seda, kui raske oli võtta kiiresti teatud küsimuses seisukoht. Mille põhjal arvamus enamasti kujundati? Kui sai kuulda teiste põhjendusi, kas siis oli lihtsam mõista, miks nad asetusid erinevatesse kohtadesse? Kas tekkis tahtmine oma kohta (arvamust) muuta? Kui palju mõjutas teiste asetumine sirgel su enda asukohta? Harjutuse lõpuks oleks koolitajal hea tõsta esile ka väidetes esitatu tõepärasus. Kas siis suitsetamisest loobumine ikka teeb paksuks? Millest see tuleneb? Kas suitsetamine rahustab? Miks? Kas nuusktubakas on suitsetamisest tervislikum? Vestluse käigus võidakse arutleda noorte narkoalaste teadmiste ja suhtumiste üle ning samas tuua esile tegelikud, tõesed andmed Minu sotsiaalne võrgustik Eesmärk: kujutada oma sotsiaalset võrgustikku: millistesse rühmadesse kuulun, millised inimesed on mulle olulised ja kellega koos tegutsen. Arutada, millistes küsimustes mingi grupp saab kõige paremini aidata. Eriti just narkootiliste ainete puhul on hea näha, et teabe ja nõuannete allikad on tihti teised kui emotsionaalse toe ja läheduse allikad. Aeg: 30 minutit Ettevalmistused ja tarvikud: jagunetakse väiksematesse rühmadesse (igas umbes neli osalejat). Erinevad mängukujukesed (Kinderi mänguasjad, Lego kujud, väikesed esemed ), kui juhendaja on neid kogunud või klantspildid või kartong/paber, pliiatsid, käärid. Kõigile piisavalt lauaruumi (kui kasutatakse mänguasju). Ülesanne: osalejad mõtlevad, millistesse rühmadesse ja kollektiividesse nad kuuluvad. Need võivad olla näiteks perekond, kool/klass, erinevad harrastusringid, omavanused sugulased, vanavanemad või muud sugulased, jututoatuttavad jne. Iga sellist rühma valitakse kujutama mõni mängukuju või kuju pildilt (mänguasju ei pea olema nii palju kui kollektiivis on tegelikult liikmeid, mõnest piisab). Erinevad kollektiivid paigutatakse üksteisest pisut eemale. Valitakse ka endale üks kuju ja asetatakse see sobivana tunduvale kohale rühmade vahele. Küsimused: millise kollektiivi käest leian kõige rohkem emotsionaalset tuge? Kellega saan rääkida oma muredest ja muudest tunnetest? Viiakse enda kuju selle rühma (rühmade) juurde. Võrreldakse oma rühma kogemusi. julgustust? Kes innustavad kõige rohkem edasi lii- 26 Mannerheimi Lastekaitseliit

27 kuma, julgustavad ja toetavad? Liigutatakse taas oma kuju ja võrreldakse kogemusi. nõuandeid? Kui pean langetama tähtsaid otsuseid, kellelt küsin nõu? teavet? Kui vajaksin asjalikku, õiget teavet erinevates küsimustes, kellelt seda kõige paremini saan? seltsi? Kui vajan seltskonda, meelelahutust ja lõbutsemist, siis kellega võtan ühendust? Kui harjutuse läbiviimiseks ei saa kasutada mänguasju ega klantspilte, saab joonistada rühmad suurele paberile ja lõigata seejärel kartongist enda kujutise, mida liigutatakse sobiva rühma juurde. Soovi korral võib ülesandes sisalduda ka otseselt narkootiliste ainete või eluviisidega seotud küsimus: millisest rühmast saan kõige rohkem tuge tervislike eluviiside järgimiseks? Kokkuvõte: võrreldakse erinevate rühmade kogemusi omavahel. Arutatakse, kas harjutus tõi esile midagi sellist, millele varem ei ole mõelnud. 6.5 Kas hea tuju ilma alkoholita on teesklus? Selle koolitusosa eesmärk ei ole pakkuda noortele otsest narkootiliste ainetega seonduvat teavet, sest selleks on olemas rohkesti häid materjale (vt lisamaterjalide loendit). Tegelikule teemale, narkootilistele ainetele, lähenetakse kahest vaatenurgast. Esimene koolitusosa valmistab ette rääkima narkootilistest ainetest, kujundama arvamusi ja teavet edastama. Teises osas vaadeldakse alguses kultuuri ja selle muutumist ning otsitakse vastust küsimusele, kas hea tuju ilma viinata on teesklemine. Seejärel käsitletakse üldisemalt meediat, eeskätt reklaame. Kriitiline meedialugemisoskus aitab langetada iseseisvaid ja põhjendatud (ostu)otsuseid Arutelu narkootiliste ainete üle Eesmärk: arendada vestlust narkootiliste ainete teemal ja aidata ühise õppimise vahendite kaudu noortel kujundada rühmas välja oma arvamus, sellest kõnelda ja sellega edasi tegeleda. Rõhk pole seega mitte niivõrd rühmade arvamusel kui sellisel, vaid sellel, et õpitakse kõnelema teisele rühmale, mida koos on räägitud ja õpitud. Aeg: minutit Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 27

28 Ettevalmistused ja tarvikud: jagunetakse (maksimaalselt) neljaliikmelistesse rühmadesse. Kõikidele gruppidele antakse paber nelja küsimusega (või esitatakse küsimused grafoprojektoril) (lisa 6.5.1). Paber küsimustega või grafoprojektor, pliiatsid ja paberid. Ülesanne: Etapp 1 Osalejad tutvuvad oma rühmades küsimustega umbes kümme minutit ning arutavad neid omavahel. Samal ajal jagab juhendaja igaühele paberitüki, kus on täht A, B, C või D. Küsimused A. Kui vanalt võiks narkootiliste ainete tarvitamist alustada? B. Kuidas (illegaalsed) narkootikumid ja alkohol teineteisest narkootilise ainena erinevad? C. Millist kahju võib põhjustada liiga varajane alkoholitarbimine? D. Kuidas peaksid täiskasvanud suhtuma noorte narkootiliste ainete tarvitamisse? Etapp 2 Osalejad jagunevad ekspertrühmadesse: kõik A-tähe saanud moodustavad A-grupi, B-tähe saanud B-grupi jne. Ekspertrühmad võtavad arutamiseks igaüks oma küsimuse. Nad esitavad arvamusi, teavet ning positiivseid ja negatiivseid kogemusi, üritades neid võimalikult hästi põhjendada. Vestlus võib lõppeda sellega, et rühm jõuab ühisele seisukohale või leiab mitu erinevat seisukohta. Kõige tähtsam on see, et neid on põhjendatud. Etapp 3 Eksperdid lähevad tagasi oma algsetesse rühmadesse ja tutvustavad järjekorras oma teemat teistele, miks nende ekspertrühm jäi sellisele seisukohale (või sellistele erinevatele seisukohtadele). Teised algse rühma liikmed võivad esitada täpsustavaid küsimusi ja esitada seisukoha suhtes oma arvamusi. Kokkuvõte: arutatakse ülesande sooritamist. Mille põhjal seisukohtadeni jõuti? Kas kõik said ekspertrühmas tuua esile oma vaatenurga? Kuidas algne rühm seisukohad vastu võttis, millist tagasisidet anti? Väliülesanne: peotavad Eesmärk: leida alternatiivseid, ilma narkootiliste aineteta viise pidupäeva veetmiseks. Saada aru, et mitte kõik ei kasuta ega ole kasutanud oma nooruses pidut- 28 Mannerheimi Lastekaitseliit

29 semiseks uimastavaid aineid. Enesestmõistetavuse kahtluse alla seadmine. Aeg: ülesanne võtab sedavõrd palju aega, et see tuleks anda nn väliülesandeks. Ettevalmistused ja tarvikud: kassettmagnetofon (kui on) või märkmepaber ja pliiats. Ülesanne: küsitlemine. Osalejad küsitlevad paarikaupa või väiksemate rühmadega oma vanemaid ja vanavanemaid või teisi eakaid inimesi selle kohta, kuidas nemad oma lapsepõlves on pidupäevi tähistanud. Iga grupp võib võtta teemaks erineva tähtpäeva (uusaasta, lihavõtted, nelipühad, volber, jaanipäev, jõulud ). Intervjueeritavatelt küsitakse muuhulgas järgmist. Kus pidupäeva tähistati, kes kohal olid? Mida tehti? Mida söödi, mida joodi? Mida lapsed ja noored tegid, mida neilt oodati? Lisateavet uuritava vanuserühma tavade kohta võib otsida ka raamatutest või Internetist. Kokkuvõte: ühisel kokkusaamisel räägivad rühmad õpitust ning üheskoos arutatakse, kuidas teatud püha tänapäeval veedetakse, mis on muutunud, miks ja kuidas nii on läinud. Millisel muul moel pidu saab pidada? Millised on olnud noorte endi hästi õnnestunud karsked volbri-, uusaasta või muud peod? Millised mälestused neist jäid? Kulisside taga Eesmärk: õppida seadma kahtluse alla meedia loodud kujutis ja arutada, kelle edastatud sõnumit võib usaldada. Millist mõju sõnum endas kannab, mida sellega tahetakse saavutada? Ülesande võiks seostada alkoholiteemaga ning valida arutamiseks lahjade alkohoolsete jookide (näiteks õlled, siidrid) reklaamid ja selle, kuidas selliste reklaamidega üritatakse noori mõjutada. Aeg: minutit Ettevalmistused ja tarvikud: pildiajakirjad, kust saab lõigata välja noortele või noortele täiskasvanutele suunatud reklaame. Ülesanne: väikese rühma ülesanne. Rühma liikmed lõikavad ajakirjadest välja reklaame, mis on suunatud noortele. Iga rühm valib ühe pildi täpsemaks aruteluks. Ühiselt arutatakse, mida kõnealune reklaam sisaldab. Pööratakse tähelepanu näiteks järgmisele. Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 29

30 Mida inimesed pildil teevad? Mida reklaamiga müüakse? Milline meeleolu pildil valitseb? Miks selline reklaam on tehtud (oletused)? Kas edastatav sõnum on tõepärane? Kokkuvõte: iga rühm tutvustab teistele enda valitud reklaami ja kõneleb, mida nende meelest tahetakse reklaamiga saavutada, kas reklaamis edastatav sõnum on tõepärane. Vesteldakse reklaamide kaudu loodavast maailmapildist. 6.6 Ideest teostuseni Siiani on käsitletud narkootiliste ainete ja nende kasutamise eest kaitsvate teguritega seotud teemasid. Nüüd on aeg õpitut ja mõistetut edasi arendada. Hakatakse üheskoos arutama, mida siiani ühiselt kogetu võiks edaspidi kooli tugiõpilastegevuses tähendada. Mida just see või teine rühm oleks valmis tegema, et ennetada narkootiliste ainete tarbimist või suitsetamist oma kooli õpilaste seas Opitun soveltamista Eesmärk: tugiõpilased kavandavad, kuidas nad saaksid ise oma tegevusega toetada kooli teiste õpilaste mittesuitsetamist ja karskust. Aeg: minutit Ettevalmistused ja tarvikud: piltidega töötamiseks läheb vaja hulk lehtedest lõigatud pilte, postkaarte või MLL-i piltkaarte Mõtlemise Võtmed. Ülesanne: kavandamist alustatakse piltide abil. Hea, kui pilte on ohtralt, siis on osalejatel valikuvõimalus. Hea oleks ka see, kui pildid oleksid piisavalt suured ja selged, et neid saaks vaevata teistele rühma liikmetele näidata. Töö algab nii, et kõik pildid pannakse nähtavale kas lauale või põrandale (pildipool üles). Osalejad saavad arutamiseks järgmise ülesande. Valige pilt, mis kõige paremini kirjeldab noorukite narkootiliste ainete tarvitamise (või suitsetamisega) seotud muret? Neile antakse mõni minut piltide vaatamiseks. Seejärel valivad nad piltide hulgast selle, mis vastab kõige paremini küsimuse tekitatud mõtetele ja tunnetele. Rühma liikmed tõstavad üksteise järel enda valitud pildi kõikidele nähtavale ja selgitavad, miks nad on valinud just selle pildi ning mida see pilt kõneleb. Pärast enda vooru pannakse pilt tagasi teiste hulka nii, et ka keegi teine saab soovi korral valida sama pildi. Rühma juhendaja kogub arvamused ja küsimused paberile. Nagu teisedki rühma liikmed, võib ka juhendaja esitada küsimusi ja vestluses osaleda. Paberi paremasse serva oleks hea jätta vaba ruumi ülesande järgmiseks etapiks. Kui kõik mured on kogutud suurele paberile, korratakse need veel kord üle. Pärast seda toovad osalejad välja kaks või kolm nende meelest kõige olulisemat mureallikat. Kokkuvõte: hääletamisel kõige rohkem hääli saanud mureteemasid arendatakse edasi. Osavõtjad mõtlevad kas üheskoos või väiksemates rühmades, mida nad oma kooli tugiõpilastena saavad praktikas teha, et valitud mureallikaid leevendada. Need abinõude ettepanekud kogutakse samuti suurele paberile. Kui on töötatud väiksemates rühmades, siis tutvustatakse üksteisele oma arvamusi. Kogu rühmaga arutatakse, mida rühmade tulemused tähendavad, ja 30 Mannerheimi Lastekaitseliit

31 valitakse koos järgmisena elluviidav tegevuskava. Kava tuleks koostada realistlik, et selle saaks ka teostada. Oluline on leppida kokku ka viis, kuidas eesmärkide saavutamist kontrollida ja hinnata. 6.7 Koolituse lõpetamine Hea koolitus pakub noortele ahaaelamusi. Koolitus on õnnestunud, kui noor tunneb siiralt, et ta on midagi endale juurde saanud ning hakkab koolituselt saadut lootusrikkalt oma tegevuses rakendama. Koolituse lõpetamisel on kõige olulisem võtta kokku ühiselt õpitu ja kogetu ning arutada, kuidas seda saaks tulevikus kasutada. Koolituse lõpetamiseks on mitmeid harjutusi. Siin on esitatud vaid üks variant. Kui koolitus on tervenisti läbitud, oleks lõpuks hea tuua välja alguses esitatud küsimused ja vastata neile uuesti Lõpetamine Aeg: minutit Ettevalmistused ja tarvikud: istutakse ringis või hobuserauakujuliselt, et oleks kõigiga silmside. Paberit, pliiatseid. Ülesanne: meenutatakse õpitut ja mõistetut. Igaüks jätkab paberil kahte lauset. 1. Sellel koolitusel ma õppisin ja mõistsin Ise soovin järgida karskeid eluviise nii, et Pärast seda kogutakse paberilehed kokku ja jagatakse uuesti, nii et keegi ei saaks tagasi oma paberit. Vastused loetakse kordamööda ette. Pärast seda arutatakse, kas osalejad on õppinud ja mõistnud samu asju, mida nad soovivad mõjutada pärast koolitust, mida nad soovivad lähitulevikus teha ja nii edasi. Koolituse lõpuks võib koguda ka kirjalikku tagasisidet. Kirjalikku tagasisidet võib koguda ka järgmisel tugiõpilaste kokkusaamisel, siis on õpilastel olnud aega kogetu üle järele mõelda Lõpphinnang Eesmärk: mõõta koolituse mõju. Näha, kas osalejate arvates on koolitus toonud kaasa muutusi ja kui, siis milliseid. Leida valdkondi, mis nõuavad tõsisemat tähelepanu ja mida tuleks seega tulevikus tugiõpilaskoolitustel arvestada. Näidata osalejatele, kuidas nende endi arvamused on muutunud. Aeg: 10 minutit Ettevalmistused ja tarvikud: valmis blanketipõhi (lisa 6.1.1). Ülesanne: tehakse nagu alghinnang, sama põhi. Kokkuvõte: kui vastused paigutatakse algsele mõõteskaalale, kas siis tekib uus kujund? Mille poolest see erineb algsest joonisest? Lõpphinnangu joonise näide Tavat Päihteet Sosiaaliset taidot Tunteet Verkostot Mielipiteet Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 31

32 7. Nõuandeid ja edeid tugiõpilastegevuse elluviimiseks Tugiõpilased võivad algatada koolis mitmesuguseid ettevõtmisi narkootiliste ainete tarvitamise ennetamiseks ja esimese proovimise edasilükkamiseks. Käesolevas peatükis ongi kirja pandud mõned ideed. Tugiõpilastegevus põhineb noorte vabatahtlikkusel, sellel, et noored ise mõtlevad välja, kavandavad ja hindavad tegevust. Nii on tugiõpilased ka narkoennetustöös kõige paremad noorte igapäevaelu ja maailma asjatundjad ning seega ka suurepärased ideedegeneraatorid. Noorte loomejõule tuleb jätta ruumi. Tegevuskava koostamine konkretiseerib tugiõpilaste kui kooli narkoennetustöö osa rolli. Tegevuskava võib kätkeda endas kava tugiklassi tundide, kooli ühisettevõtmiste ja ajurünnakute korraldamiseks või teema käsitlemiseks vanematega. Plaan tuleks koostada realistlik. Kavade koostamise käigus on hea leppida kokku ka nende elluviimise järelevalve ja hindamine. Tugiõpilaste tegevuskava võidakse liita ühe osana kooli üldise narkoennetusstrateegiaga. Tugiõpilastegevus võib toetada kooli terviseõpetuse edendamist. Tegevus tugiklassiga Tugiõpilased võivad käsitleda narkoennetustöö teemasid ja sellega seotud tegureid oma tugiklassides mitmel moel. Tugiõpilased võivad arutada oma tugiklassidega rühmasurve tähendust, narkootiliste ainete olulisust noorte elus, narkootiliste ainete kasutamisega seotud muresid jne. Tugiõpilastundides võib teha juttu ka heaolust ja selle erinevatest aspektidest. Tugiõpilased võivad kohandatult kasutada oma tugiklasside õpilastega ka käesolevas materjalis sisalduvaid harjutusi. Narkoteemat võiks käsitleda ka osana ühistunde tugevdamisele pühendatud üritustel. Plakativõistlus Tugiõpilased võivad valmistada plakateid, mis kõnelevad kas narkootilistest ainetest vaba elu eelistest või nende kasutamisega seonduvatest kahjudest. Plakatid võib panna välja koridoridesse kogu koolile vaatamiseks. Plakatite asemel või nendega paralleelselt võib sellise teavituskampaania korraldada ka A3-formaadis 32 Mannerheimi Lastekaitseliit

33 paberitest tehtud lauaalustena, mis viiakse sööklalaudadele või pannakse välja näitusena kooliarsti ruumides. Plakatid võib valmistada ka joonistusvõistlusena. Tugiõpilased panevad võistluskutsena toimivad plakatid kooli seintele ja kooli ülejäänud õpilased saavad oma plakatitega võistlusest osa võtta. Joonistusvõistluse võidab kõige mõjuvama plakati autor. Plakatite teemaks võiks olla mingi ese, nähtus vm, mis aitab noortel paremini elada. Hommikused kogunemised Tugiõpilased võivad korraldada koolis narkoennetustööga seotud hommikusi kogunemisi. Samas võiks laulda mõne teemakohase laulu. Paljudes koolides jäetakse suitsetamisega vahele jäänud õpilased pärast tunde kooli. Tugiõpilased võivad tegutseda selliste karistustundide järelevaatajana ja arendada õpilastega vestlust. Arutada võiks näiteks selle üle, mida suitsetamine pärast tunde jäetud õpilaste elus parasjagu tähendab, mis on mõjutanud suitsetamist alustama, kuidas saaks suitsetamist vähendada või täielikult lõpetada, kuidas saaks vahetundides suitsetamisest loobuda ja mis õpilasele tema enda suitsetamise juures muret teeb. Lastevanemate koosolekud Tugiõpilased võivad külastada 7. klasside lastevanemate koosolekuid ja kõnelda noorte narkootiliste ainete tarvitamisest ja selle ennetustööst. Lastevanemate koosolekul võib arutada ka noorte narkootiliste ainete tarvitamisega seotud muresid. Suitsetamise tõttu pärast tunde jätmine Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 33

34 8. Allikad ja lisateave Ehkäisevän päihdetyön perusteet. Aineisto itseopiskeluun ja ehkäisevän päihdetyön kehittämiseen. Stakes. Ept_perusteet/main.htm [ ] Huoponen, K. et al. (2001). Päihteiden käytön ehkäisy. Opas koulujen ja sidosryhmien yhteistyöhön. Opetushallitus, Stakes, Terveyden edistämisen keskus. Jakobson, M. Pitkänen, T. Vilkko, L. (1998). Selvästi hauskinta. Tukioppilaan koulutusaineisto alaasteen päihdetunteja varten. Mannerheimin Lastensuojeluliitto. Edita. Käytännön vertaisohjaus ehkäisevässä päihdetyössä (2001). A-klinikkasäätiön raportti nro 35 (2001). Suom. Mari Aro. Kylmänen, P. (2005). Kun kaikki muutkin Nuorten ehkäisevä päihdetyö. Tammi. Laukka-Sinisalo, H. (1998). Selvästi hyvä kouluttaja. Opas tukioppilaalle. Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry. Leikkipaikka, Mannerheimin Lastensuojeluliitto. Lindström, N. Haiminen, T. (2000). Selvä elämä ohjelma. Loppuraportti. Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry. Salmivalli, C. (1998). Koulukiusaaminen ryhmäilmiönä. Gaudeamus. Salmivalli, C. (2004). Nuori vertaisryhmässä. Tekeekö seura kaltaisekseen? Psykologia (39) 05/ Salmivalli, C. (2005). Kaverien kanssa. Vertaissuhteet ja sosiaalinen kehitys. PS-Kustannus. Soikkeli, M. (2002). Miten puhua huumeista. Stakes. Stel, J. van der. (toim.) (1999). Ehkäisevän päihdetyön käsikirja alkoholi, huumeet ja tupakka. Tietopaketti ehkäisevän päihdetyön suunnittelijoille ja toteuttajille. A- klinikkasäätiön raporttisarja 31:1999. Yliruokanen, K. (2004). Miksi vain puoli totuutta? Huumevalistuksen mahdollisuudet ja huumeisiin liittyvät tiedontarpeet. Pro gradu. Helsingin Yliopisto. Elul on väärtus I ja II (tõlge soome keelest, Eestile kohandanud Aili Praks ) TORE ENTK 2000 Laps on väärtus (tõlge soome keelest, Eestile kohandanud Aili Praks) TORE ENTK 2000 Preventsiooni käsiraamat - alkohol, narkootikumid ja tubakas. toim. Jaap van der Stel, (tõlge eesti keelde) Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutus, Mannerheimi Lastekaitseliit

35 Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 35

36 9. Lisad Lisa Mõõteskaala = pole üldse õige 10 = on täiesti õige 1 Oskan tegutseda rühmas (sotsiaalsed oskused)... 2 Tean, kelle poole võin pöörduda erinevate probleemidega (võrgustikud)... 3 Oskan kaitsta oma arvamust, kuigi teised arvavad teisiti (arvamused)... 4 Oskan kindlaks teha erinevaid tundeid ja suudan neist kõnelda (tunded)... 5 Oskan kõnelda teistele narkovaba elu eelistest (narkootilised ained)... 6 Järgin tähtpäevade pidamisel karskeid kombeid (kombed)... Sosiaaliset taidot Sotsiaalsed oskused Kombed Tavat Võrgustikud Verkostot Narkootilised Päihteet ained Arvamused Mielipiteet Tunded Tunteet 36 Mannerheimi Lastekaitseliit

37 Lisa Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 37

38 Lisa Tunded Milline selline tunne näib? Kui see oleks loom, siis mis loom see oleks? Kui see oleks värv, siis milline värv see oleks? Mida ma teen, kui olen kurb/vihane/armunud/rõõmus? Kellele ma saan sellest tundest kõnelda? Kuidas saavad mu lähedased aru, et olen kurb/vihane/ armunud/rõõmus? Kuidas nad sellesse suhtuvad? Kuidas sooviksid, et nad suhtuksid? Kuidas ma saan oma tunnet leevendada/vaigistada/suurendada? Kuidas ma ise suhtun sellesse, kui mõni mu sõber on kurb/ vihane/armunud/rõõmus? Kuidas saan oma sõbra tunnet leevendada/vaigistada/suurendada? 38 Mannerheimi Lastekaitseliit

39 Lisa Küsimused A. Millises vanuses võiks narkootiliste ainete tarvitamist alustada? B. Kuidas erinevad üksteisest (illegaalsed) narkootikumid ja alkohol? C. Millist kahju võib põhjustada varajane alkoholitarbimine? D. Kuidas peaksid täiskasvanud suhtuma sellesse, et noored tarbivad narkootilisi aineid? Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 39

40 40 Mannerheimi Lastekaitseliit