Kõikide ühine. Vantaa mitmekultuursusprogramm. Laiendatud kokkuvõte viro eesti
|
|
- Esko Haavisto
- 5 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Kõikide ühine Vantaa mitmekultuursusprogramm Laiendatud kokkuvõte viro eesti
2 Eessõna Teil on käes Vantaa mitmekultuursusprogramm aastatele Programm on eelmise, aastatele koostatud mitmekultuursusprogrammi uuendus. Vantaa elanikust üle 13 protsendi ehk peaaegu inimest räägib emakeelena muud kui soome, rootsi või saami keelt. Vantaas räägitakse kokku 107 eri keelt. Lisaks kasvab Vantaas sadu soome lapsi ja noori, kelle sugujuured on välismaal. Ennustuse kohaselt kasvab immigranditaustaga elanike arv aastaks rohkem kui kahekümne protsendini. Vantaasse otse välismaalt kolinud, muu kohaliku omavalitsuse kaudu saabunud või siin juba sündinud immigranditaustaga elanikud on üsna heterogeenne seltskond. Käesoleval momendil on tähtsamad Soomesse kolimise põhjused peresidemed, õppimine ja töö. Elamine on tihti ajutine. Kuvand immigrandist üksikisikuna, kes läheb ühelt maalt teise alaliselt, on vananenud. Erinevatel põhjustel kolinud või liikuvate vantaalaste mitmekülgset keeleoskust ja kultuurioskust peab hindama praegusest rohkem. Rahvusvahelisus toob jõudu ka ettevõtlustegevusse, kui ainult kodurahvusvaheliste elanike oskusi osatakse ära kasutada. Lõimumise all peetakse silmas elanike argipäevaste asjade korraldamist ja rahumeelset kooselu seda, et igaüks leiab oma koha ühiskonnas. Rassismi vastu ja tasavõrdsuse nimel tuleb sihikindlalt pingutada. Vantaa uuendatud mitmekultuursusprogramm toob välja nii kordaminekud töös, kui ka uued eesmärgid ja väljakutsed. Kordaminekud annavad tulevasele tööle toetust ja jõudu. Vantaas loodetakse sellele, et väljakutsetega saadakse hakkama koos tegutsedes. Partnerlus kolmanda sektoriga kerkib uuel viisil esile. Hea lõimumine on nagu orkestri kokkumäng igal muusikul ja pillil on oma ülesanne ja igal viisil on oma tempo. Kõige parem lõpptulemus sünnib koos musitseerides, teistega arvestades ja sama viisi mängides. Vantaa on ühine kõikidele terve maailm on Vantaas. Te võite öelda, et ma olen unistaja, kuid ma ei ole ainuke, ma loodan, et ükskord te ühinete meiega ja maailm elab ühtsuses. (Tsitaat John Lennoni laulust Imgine ) Heidi Nygrén abilinnapea 2
3 Vantaa mitmekultuursusprogramm kokkuvõtlikult Vantaan mitmekultuursusprogramm seab Vantaa integreerumise piirjooned ja koondab kokku tegevused, mis puudutavad Vantaa immigrante ja nende järglasi ning etniliste vähemuste hulka kuuluvaid. Programm sisaldab seadusega nõutud integreerumisprogrammi. Seadus lõimumise edendamise kohta (kotoutumislaki) rõhutab kogu ühiskonna mitmekultuuristumist. Eesmärgiks on, et eri kultuurilisi ja keelelisi taustu esindavad rühmad on võrdväärses rollis põlissoomlastega. Uus mitmekultuursusprogramm on uuendatud versioon eelmisest, aastatele koostatud programmist. Programm valmistati ette koos linna eri tegevusalade ja kolmanda sektori spetsialistidega, elanikega ning muude partneritega. Seda käsitleti tegevusalade ja linna juhtgruppides ning linnavalitsuses ja kiideti heaks volikogus Vantaa mitmekultuuristamist jälgitakse programmperioodi vältel mõõdikute abil (lisa 1). Programmi eesmärkide saavutamist hinnatakse valgusfoormeetodiga ja sellest raporteeritakse linna juhtgrupile ja mitmekultuursusküsimuse nõukogule (lisa 2) iga-aastaselt. Kohalikul omavalitsusel on seaduse kohaselt üldine- ja kokkusobitamisvastutus immigrantide lõimumise arendamisel, planeerimisel ja jälgimisel. See tähendab seda, et kohalik omavalitsus peab tegutsema algatuslikult ja hoolitsema oma piirkonna teenuste sobivuse eest ka immigrantidele. Kohalik omavalitsus vastutab integreerumise täideviimise, arendamise ja jälgimise eest kohalikul tasemel. Integreerumine on mitmealane koostöö kohaliku omavalitsuse, töö- ja ettevõtlusbüroo ja kolmandas sektoris tegutsevate inimestega. Vantaas hoolitseb integreerumis- ja mitmekultuursusküsimuste ettevalmistamise, koordineerimise ja arendamise eest elaniketeenuste tegevusala. Selle vastutuse alla jääb ka immigrantide tööhõive edendamine. Immigrandivestlust tembeldab mõistete kirevus. Sõltuvalt raamistikust on kasutusel muuhulgas terminid immigrant, immigranditaustaga, võõrkeelne, muukeelne ja uussoomlane (lisa 3). Käesoleva programmi terminid vahelduvad vastavalt sellele, kuidas on neid kasutatud näiteks statistikas ja erinevate haldusalade poolt pakutavates teenustes. ANNA ESKOLA 3
4 Vantaa mitmekultuursusprogrammi sambad Mitmekultuursusprogrammi eesmärgid on üles kirjutatud kolme sambasse. Need moodustavad Vantaa integreerumise ja mitmekultuursuse alusmüüri. TÖÖ, OSKUSED JA TULEVIK KÕIKIDE ÜHINE LINN VÕRGUSTIKUD JA PARTNERLUS JÕUVARUNA Mitmekultuursusprogrammi eesmärgid Immigranditaustaga inimeste tööhõivetase kasvab Immigrantide ettevõtluse eeldused paranevad Oskuslik rahvusvaheline tööjõud otsib ja leiab tee Vantaasse Igaüks pääseb koolitusega edasi Immigranditaustaga inimeste osa linna personali hulgas kasvab Töökollektiivide mitmekülgsed oskused tugevnevad Austatakse häid etnilisi suhteid Teenused on kõigile ühised ja vajadusel täiendavad neid eriteenused Pered on lõimumise keskmes Linn on kõikidele mugav ja turvaline elukeskkond Igaühel on võimalus harrastada ja tegutseda soovitud kogukondades Rahvusvahelised koostöövõrgustikud tugevnevad Koostööd riigiga tõhustatakse Pealinnapiirkonna koostöö huvidejärelvalves tugevneb Pealinnapiirkonna koostöö teenuste arendamisel jätkub Partnerlus kolmanda sektoriga mitmekesistub VANTAA INTEGREERUMISE ALUSMÜÜR I Vantaa Nicehearts ry poolt Qutomo -projekti raames toodetud joonistus integreerumisteekonnast. Foto Pilt: Maija Kotamäki. Vantaa mitmekultuursuse ja integreerumise piirjooned Integreerumine laieneb, muutub mitmekülgsemaks ja kergemaks Mitmekultuurne õhkkond tugevneb Lõimumisteenused muutuvad paindlikumaks Koostööd koordineeritakse paremini Statistika- ja uurimisandmeid kasutatakse paremini integreerumise planeerimisel ja arendamisel 4
5 I sammas : Töö, oskused ja tulevik Programmi eesmärke, konkreetseid tegusid eesmärkide saavutamiseks ning vastutust ja jälgimist kirjeldatakse täpsemalt eraldi tabelites. Sammas Töö, oskused ja tulevik sisaldab eesmärke ja tegusid, mille abil arendatakse erinevas vanuses inimeste oskusi ja tööeluks ettevalmistatust. Primaarne eesmärk on immigranditaustaga inimeste tööhõivetaseme kasv. Kõige tähtsam töölesaamise eeldus on piisav soome ja / või rootsi keele oskus. Selle tõttu peab soome ja rootsi keele õpetamist lisama kõikidel tasemetel. Hilja tulnud ja teisele haridusastmele üleminevate immigrandist noorte toetamist ja juhendamist arendatakse. Lisaks parandatakse immigrantide ettevõtluse eeldusi. Linna oma eesmärgiks on palgata varasemast rohkem immigranditaustaga töötajaid ja koos sellega tugevdada töökollektiivide mitmekülgseid oskusi. EESMÄRGID TEOD VASTUTUS Immigranditaustaga inimeste tööhõivetase kasvab Immigrantide ettevõtluse eeldused paranevad Oskuslik rahvusvaheline tööjõud otsib ja leiab tee Vantaasse Igaüks pääseb koolitusega edasi Immigranditaustaga inimeste osa linna personali hulgas kasvab Töökollektiivide mitmekülgsed oskused tugevnevad 1. Eelleping viiakse ellu Tööle Soomes (Töihin Suomessa) projekt pakub ettevalmistavat koolitust tööks ja töölesaamist edendavat tegevust immigrantidest klientidele 2. Vantaasse rajatav sotsiaalne ettevõte võtab arvesse ka immigrantide vajadused 3. Pakutakse erikeelset ettevõtlusnõustamist koostöös YritysHelsinki ga 4. Vastatakse paremini Vantaa ettevõtete rekruteerimisvajadustele tugevdatakse immigrantide tööhõive- ja koolitusvõrgustikku TalentMatch projekt korraldab rekruteerimisüritusi huvide kaitset diplomite tunnustamisel tõhustatakse 5. Täiskasvanute soome ja rootsi keele õpetust lisatakse ja suunatakse paremini teostatakse Vantaa huvide kaitset lõimumiskoolituse ressursside jagamisel arendatakse tööjaotust õpetuse pakkujate vahel (kohalik omavalitsus, organisatsioonid, koolitusorganisatsioonid, vabatahtlikud) 6. Praegusest suurem osa immigrandi taustaga ja romanoortest läheb üle diplomieesmärgilisesse teise astme õppesse õppejuhendamise abil parandatakse immigrantidest- ja romaõpilaste toetamist teisele haridusastmele üleminekul Kuhu peale põhikooli? (Minne peruskoulun jälkeen?) -juhend laialdasse kasutusse gümnaasiumiks ettevalmistavat õpetust arendatakse juhend Mitmekultuurne õpetus ja juhendus töövahendid gümnaasiumisse, Vantaa gümnaasiumid 2013 (Monikulttuurinen opetus ja ohjaus työkaluja lukioihin, Vantaan lukiot 2013) võetakse kasutusele 7. Lisatakse oma emakeele õpetust alghariduses 8. Hilja tulnud noorte tugiteenused seatakse korda tõhusama huvide kaitse abil 9. Lisatakse noorte töökojategevust ja õppelepingukoolitust ning juhendamist ja toetamist 10. Arendatakse ennetatavat rekruteerimist personali ja teenuste mitmekülgsuse kindlustamiseks soome keele testimise malle arendatakse endiselt 11. Juhend Avaimia monimuotoisuuden johtamiseen viiakse ülemuste töövahendite komplekti osaks Tööhõiveteenused Äritegevusteenused Ettevõtlusteenused Kõik tegevusalad, tööhõiveteenused, haridusamet, elaniketeenused Elaniketeenused, tegevusalad koos Haridusamet Haridusamet, kõik tegevusalad Haridusamet Haridusamet Personaliteenused, kõik tegevusalad Personaliteenused, kõik tegevusalad 5
6 II sammas: Kõikide ühine linn Sambasse Kõikide ühine linn on kokku kogutud soovid ja teod, mille abil luuakse Vantaast kõikidele elanikele mugav ja turvaline linn. Sotsiaalset terviklikkust tugevdatakse ja elanikud kaasatakse lähikeskkonna ja teenuste planeerimisesse. Perede vajadused võetakse endisest paremini arvesse. Elanikke kannustatakse tegutsema tähtsaks peetavate asjade nimel näiteks organisatsioonides ja julgustatakse elanikeüritustel osalema. Häid etnilisi suhteid ja mitmekultuurset õhkkonda tugevdatakse luues võimalusi elanike kohtumisteks ja avatud vestlusõhkkonda alal hoides. Laste, noorte ja täiskasvanute võimalusi harrastada edendatakse osalemiskünnist langetades, organisatsioonitegevust toetades ja teavitamist tõhustades. EESMÄRGID TEOD VASTUTUS Teenused on kõigile ühised ja vajadusel täiendavad neid eriteenused Pered on lõimumise keskmes Linn on kõikidele mugav ja turvaline elukeskkond Igaühel on võimalus harrastada ja tegutseda soovitud kogukondades Austatakse häid etnilisi suhteid 12. Kindlustatakse, et teenused sobivad immigrantidele ka nõustamist ja juhendamist tõhustatakse rahvusvahelised elanikud osalevad teenuste planeerimisel koos muude kohaliku omavalitsuse elanikega osalusprogrammi kohaselt mh korraldades regulaarselt immigrandifoorumeid edendatakse laste ja noorte osalust Laste ja noorte Vantaa II (Lasten ja nuorten Vantaa II) tegevusprogrammi kohaselt 13. Tugevdatakse avatud lasteaedu mujalt kolinud perede kogunemiskohtadena 14. Kindlustatakse piirkondade sotsiaalne mitmekülgsus teostub näiteks üldplaneeringu kohaste täiendusehituspiirkondade ja eluasemeprogrammis seatud tegevuste kaudu ennetatakse elamise segregatsiooni koos Helsingi ja Espooga arendatakse indikaatoreid, mille abil mõõdetakse sotsiaalset terviklikkust koostöös 15. Immigrandid on kaasatud aktiivsete tegutsejatena Länsimäki äärelinnaprojekti 16. Toetatakse organisatsioone lõimumist toetavas töös ja oma keele ja kultuuri säilitamisel organisatsioonide poolt tehtav töö mitmekultuurse õhkkonna edendamiseks tehakse nähtavaks* 17. Immigranditaustaga inimeste künnist harrastada alandatakse Sport kõigile tegevust laiendatakse harrastus- ja tegevusvõimalustest teavitatakse paremini 18.Luuakse lisa võimalusi elanike kohtamiseks kohtumiskohtade võrgustikku arendatakse usuliste kogukondade vahelist dialoogi toetatakse 19. Kohustutakse kinni pidama rassismi nulltolerantsist kõigil tasemetel arendatakse viise rassismi vastase töö tegemiseks ja eelarvamuste vähendamiseks Kõik tegevusalad, elaniketeenused Haridusamet, sotsiaalja terviseamet Maakasutus Maakasutus, elaniketeenused Kõik tegevusalad, elaniketeenused Haridusamet Kõik tegevusalad Kõik tegevusalad * erinevaid viise, millega linn organisatsioone toetab, on kirjeldatud programmi kolmandas sambas 6
7 III sammas: Võrgustikud ja partnerlus jõuvaruna Sambasse Võrgustikud ja partnerlus jõuvaruna on kokku kogutud linna erinevate tegutsejate koos tehtud koostööd puudutavad sihid ja teod. Eesmärgiks on koostöö tugevdamine ja huvide kaitse tõhustamine erinevatel tasanditel. Selle poole pürgitakse olles aktiivsed ja algatuslikud pealinnapiirkonna ühiste teenuste arendamisel ning piirkondlikes ja riikliku tasemega projektides. Partnerlust kolmanda sektoriga arendatakse ja laiendatakse. Rahvusvahelist koostööd proovitakse tugevdada. EESMÄRGID TEOD VASTUTUS Rahvusvahelised koostöövõrgustikud tugevnevad Koostööd riigiga tõhustatakse Pealinnapiirkonna koostöö huvide kaitses tugevneb Pealinnapiirkonna koostöö teenuste arendamisel jätkub 20. Otsitakse aktiivsemalt õpetust oma ala Euroopa võrgustikest (näit. Eurocities ja URBACT) ja kasutatakse ära kogenumate immigratsioonimaade kogemusi 21. Vantaa on kaasatud olulistesse immigratsiooni- ja vähemusteküsimustega seotud riiklikesse arendusprogrammidesse 22. Vantaa on kaasatud HERIEC*-koostöösse ja riigi ja Helsingin piirkonna kasvulepingusse Tuuakse välja huvide kaitse seisukohast kesksed teemad mitmetes eri foorumites kaitstakse õppekohustusea ületanud noorte huve tegutsetakse täiskasvanute lõimumiskoolituse piisavuse kindlustamise nimel 24. Töötatakse pealinnapiirkonna ühiste immigratsioonipoliitiliste teenusesuundade selgitamise nimel ühiseid nõustamisteenuseid arendatakse endiselt Elaniketeenused, kõik tegevusalad Elaniketeenused, kõik tegevusalad Ettevõtlusteenused, tööhõiveteenused Kõik tegevusalad haridusamet, elaniketeenused Elaniketeenused Partnerlus kolmanda sektoriga mitmekesistub 25. Integreerumisteenuste arendamisel kasutatakse paremini ära organisatsioonide oskusi ja võrgustikke linna oma abirahade ja muu finantseeringu saamisvõimalustest teavitatakse organisatsioone toetatakse muu kui linna finantseeringu hankimisel koos organisatsioonidega tehakse arendamisprojekte organisatsioonide häält teenuste arendamisel ja hindamisel kuulatakse vene taustaga ühingutega tugevdatakse dialoogi (osaletakse Culturafondi Osaava (Osav) -projektis) *HERIEC on Ettevõtluskoja (Kauppakamari) poolt juhitav Helsinki Region Immigrant Employment Council projekt Elaniketeenused, kõik tegevusalad Kergema lõimumise suunas Vantaa mitmekultuursuse ja integreerumise edendamine algab ühest küljest seadusandlusest, teisest küljest tulevikku vaatavast realismist. Integreerumise all mõeldakse ametniku tegevusi üksikisiku lõimumise toetamiseks. Lõimumisega omaltpoolt viidatakse üksikisiku pürgimustele leida oma koht uuel maal. Uus lõimumisseadus puudutab kõiki immigrante, seega kuulub integreerumise alla nüüd varasemaga võrreldes palju rohkem inimesi. See tähendab seda, et rasketest ja piiratud gruppidele suunatud sotsiaalteenustest minnakse üle kergemate ja paindlikumate teenuste suunas nagu nõustamine. Integreerumine mitmekesistub, sest tulevikus sisaldava teenused tervikut, kuhu on kaasatud organisatsioonid ja vabatahtlik töö ja võimalikult ka ettevõtted. Integ- reerumine muutub kergemaks mitmele immigrandile piisab alule saamiseks nõustamisest. Seadusejärgsed esialgsed kaardistamised tehakse Vantaas ühisteenustepunktis (yhteispalvelupiste) ja vajadusel sotsiaalametis, muud nõustamist teostatakse elanike üldnõustamise osana ühisteenustes ja organisatsioonides. Integreerumine muutub paindlikumaks, näiteks kodus lapsi hoidvad vanemad võivad õppida soome keelt avatud lasteaedades. Selleks, et integreerumisega seotud eesmärgid võiksid teostuda, tuleb erinevate tegutsejate koostööd paremini koordineerida ja tööjaotuses kokku leppida. Integreerumist arendatakse statistika- ja uurimisandmetele toetudes. Mitmekultuurne õhkkond tähendab positiivset ja erinevust heakskiitvat suhtumiskliimat. Õnnestunud integreerumine tugevdab mitmekultuurset õhkkonda ja mitmekultuurne õhkkond edendab omakorda lõimumist.
8
Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotSoome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast
Soome kompetentsikeskused Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast 1 Kymenlaakso? Maakond Soome kagunurgas 183 564 el, 5 590 km 2 13 omavalitsust Kaks piirkonda sk. seutukunta Kouvola PK
LisätiedotMereturismikonverents Haapsalus
Mereturismikonverents Haapsalus 13. detsember 2006 Haapsalu Kultuurikeskus Heli Huul projektijuht Eestis Interreg III A projekt Yachting in Archipelago TURU PIIRKONNA JA LÄÄL ÄÄNE-EESTIEESTI MERETURISMI
LisätiedotSTepsEcVeTAbroad (STEVTA)!
STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotSisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud
Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond
LisätiedotASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT
ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor
Lisätiedot, Tartu Astrid Kauber Espoo linna Haridusamet https://todaysmeet.com/haridusf estival
Mitmekeelne õpilane soomekeelne kool 21.10.2015, Tartu astrid.kauber@espoo.fi Espoo linna Haridusamet https://todaysmeet.com/haridusf estival Võõrkeelsete õpilaste arv Espoo linna põhikoolides 1998-2015
LisätiedotJHL AMETILIIDU LIIKMEKS!
JHL AMETILIIDU LIIKMEKS! JHL AMETILIIDU LIIKMEKS! JHL juhend Soome elama asunutele 1 2 3 Ametiühinguliikumine soomes SISUKORD: 4 Ametiliiduks JHL 6 Liikme huvide praktiline kaitse 11 Multikultuuriline
LisätiedotTaas loeme sellest, et kuskil
Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.
LisätiedotPuudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister
Puudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister Jaanuaris 2005 kaitsesin magistritöö puudega laste rehabilitatsioonist. Puudega laste teema on mulle lähedane
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotKOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together.
KOOSTOOLEPING JYKT 3 Success together. Koosttiiileping Jyv:iskyl:i piirkonna arendamisiihingu Jykes Oy (Jyviiskylii Regional Development Company Jykes Ltd., edaspidi Jykes) ja SA Tartu Teaduspark (edaspidi
LisätiedotPuidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent
Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide
LisätiedotMaanteed planeeringus
Maanteed planeeringus Planeerimis- ja teostusetapi juhtimine Teedevalitsus Helsingi 2006 ISBN 951-803-695-0 TIEH 2000018-06 Võrguväljaanne pdf formaadis (www.tiehallinto.fi /julkaisut) ISBN 951-803-696-9
LisätiedotEKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotIDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE PAARISUHTE EHITUSKIVI Pühendumine D SISÄLTÖ SISUKORD Sisäisiä Paarisuhtele tienhaaroja pühendumine Selkäytimestä Pühendumise alused tulevia toimintamalleja
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotValikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks
Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotVIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala
LisätiedotAlkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009
Mitä tapahtuu Viron kiinteistömarkkinoilla? 1 600 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02
Lisätiedotmetoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius
metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius Juhend valmis Eesti - Soome töötervishoiuteenuste partnerlusprojekti 2003-2004 raames Tallinn
LisätiedotKoostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad
Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel Linnade ja valdade päevad 14.03. 2018 Sõpruslinnad Soomes Hämeenlinna, 1991 Tampere, 1992 Turu, 1996 Hämeenlinna/Tampere/Turu Koostööleping/-algus 1991/1992/1996.
LisätiedotVabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
LisätiedotHINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest
HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest Opetushallitus 1999 SAATEKS Käesolev raport on Eesti ja Soome koostööprojekti tulem. Soome eksperdid tutvusid
LisätiedotInnovative Village. Edited by Ou Raa kainen. Published by Innova ve Village Transna onal Leader Coopera on Project
Innovative Village Edited by Ou Raakainen Published by Innovave Village Transnaonal Leader Cooperaon Project Study group in Podmotsa, Estonia, in 2013. Innovative Village Edited by Outi Raatikainen Published
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotTERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!
TERVETULOA KERAVALLE! Maahanmuuttajan palveluopas Tere tulemast Keravale! Tugiteenuste käsiraamat sisserändajatele Suomi // viro soome // eesti sisällys Sisukord Tervetuloa Keravalle! // Tere tulemast
LisätiedotKeskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga
Keskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga Juhul, kui tekstid on erinevalt tõlgendatavad, loetakse õigeks soomekeelne tekst. 1 Projekt ja selle põhjendused
LisätiedotFINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project
FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/
LisätiedotHE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ
HE 213/1996 vp Hallituksen esitys Eduskunnalle Suomen tasavallan ja Viron tasavallan välillä merivyöhykerajasta Suomenlahdella ja pohjoisella Itämerellä tehdyn sopimuksen eräiden määräysten hyväksymisestä
LisätiedotENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni
ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016 ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016
LisätiedotArgipäev, väärtused, elu, eetika
Argipäev, väärtused, elu, eetika Sotsiaalala spetsialisti eetilised juhised Tõlke aluseks on: Arki, arvot, elämä, etiikka. Sosiaalialan ammattilaisen eettiset ohjeet. Sosiaalialan korkeakoulutettujen ammattijärjestö
LisätiedotKI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1
KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES
LisätiedotEestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel 1995 2008 Kadri Reinsoo Juhendaja: PhD Kadri Leetmaa
LisätiedotINTELLIGENTSE TEHNIKA OSKUSTEABEKESKUSE PROGRAMM. Seinäjoen Teknologiakeskus OY
INTELLIGENTSE TEHNIKA OSKUSTEABEKESKUSE PROGRAMM Seinäjoen Teknologiakeskus OY SISUKORD 2. SISSEJUHATUS...6 3. OSKUSTEABEVALDKONNA TEGEVUSKAVA, EESMÄRGID JA VISIOON 2010.9 4. INTELLIGENTSE TEHNIKA OSKUSTEABEALUS...10
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotHarri Miettinen ja Tero Markkanen
TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn
LisätiedotHea klient! Sisukord VÕTMESÕNA
Kliendileht September 2007 Pension on oluline! 6 7 Lummav London ootab tudengeid 11 Pildikaart on kuum kaup 16 17 SEB Eesti Ühispangast saab SEB Pank 21 VÕTMESÕNA Sisukord 4 5 ISIC-kaart avab uksed Kindlusta
LisätiedotEESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA
Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotEesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega
Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna
LisätiedotTÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale
TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotLoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool
LoovusPedagoogika 1 LoovusPedagoogika Kaas: näide Lähde / Skapa nu loovus- ja kultuurikasvatusprojekti töö tulemustest. Alaprojektis Garderobi ( Garderoob ) valmistasid Turu Soome Ühiskooli ja gümnaasiumi
LisätiedotSUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur
SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur Solidaarsusest on kirjutatud palju ja ammu. Juba Durkheim mainis mehhaanilist ja orgaanilist solidaarsust; Bergson kasutas
Lisätiedot20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd
20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd 1 20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitse-ühistööd
LisätiedotMitmekultuuriline kool Espoos.
Mitmekultuuriline kool Espoos www.espoo.fi/maahanmuuttajaopetus Espoo is the Second Largest City in Finland, a good place to live, study, work and enterprise 27.8.1556 Date of birth 252 439 Population
LisätiedotIII EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID
III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS 5.-7.9.2001 KOKKUTULEKU MATERJALID TALLINN November 2001 - 2 - Kokkutuleku programmikolleegium: Tiit Kirss ja Irja Alakivi, Eesti Linnade Liidu
Lisätiedot20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd
20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitseühistööd 1 20 vuotta suomalais-virolaista luonnonsuojeluyhteistyötä 20 aastat Eesti-Soome looduskaitse-ühistööd
LisätiedotEesti kui reisisihi tuntuse suurendamine 2008
Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) info@puhkaeestis.ee www.puhkaeestis.ee Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine 2008 Programm: Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm
LisätiedotMä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
LisätiedotOpetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen
Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö
LisätiedotUus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik
Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Vormiline põhjus hakata tegema uut eesti keele arengukava (EKA) oli see, et praeguse, EKASe 1 kehtivus
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotKUIDAS VÄIKE KÄSIRAAMAT ÜHENDUSTELE
KUIDAS VÄIKE KÄSIRAAMAT ÜHENDUSTELE Kuidas korraldada rahaasju: väikekäsiraamat ühendustele Raamatannabülevaate erinevatest võimalustest, mison ühenduste kasutusesraha hankimiseks ( fundraising,fund development
LisätiedotLinnalaagris oli huvitav!
Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli
LisätiedotSUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ
SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään
LisätiedotEESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu
EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
LisätiedotLäbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis
I OSA Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis Kultuuriline identiteet Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon Väärtused ja kõlblus Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus
LisätiedotEuroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)
Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa
LisätiedotNOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS. Lõpuseminar Kohtla-Järve, Eesti.
NOORTE SEKSUAALTERVISE EDENDAMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE JA KOLMANDA SEKTORI KOOSTÖÖS Lõpuseminar 26.-27.11.2007 Kohtla-Järve, Eesti Sisukord: Seminari raport 1 Seminari eesmärk... 2 2 Seminari avamine...
LisätiedotSkaala: 5=väga hea, 4=hea, 3=rahuldav, 2=halb, 1=väga halb
Soome reisimine Eestis - tuleviku sihtgrupid juba kohal 17.03.2010 Sokos Hotel Viru Osalejate tagasiside kokkuvõte. Seminaril osales 193 huvilist, millest tagasiside edastas 95 osalejat. Skaala: 5=väga
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotLahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist
Lahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist Õpingute jätkamise kavandamist on hea alustada varakult Juhendamise lähtekohaks võetakse õpilase enda soovid ja huviobjek d. Kõige tähtsam on kuulata ära,
LisätiedotPerioodi EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. keskkonnamõju strateegiline hindamine
Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 27,
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE EHITUSKIVID Intiimsus ja seksuaalsus SISUKORD Mis on intiimsus ja seksuaalsus? Missuguseid mõtteid ja hoiakuid toome kaasa oma suhtesse? Intiimsuse
LisätiedotTallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine
Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine 2012-2013 KOKKUVÕTE Tallinna Spordi-ja Noorsooamet Spordi- ja noorsooameti sissejuhatus Tallinna spordi- ja noorsooamet noortekeskuste kvaliteedihindamise taustast,
LisätiedotLAHTI LINNA ÜMBERASUJA TEEJUHT
LAHTI LINNA ÜMBERASUJA TEEJUHT LUGEJALE 2010. aasta oktoobris uuendatud Lahti linna ümberasuja teejuht on mõeldud kõigile äsja Lahtisse kolinud inimestele. Esimene teejuht koostati 2002. aastal koostöös
LisätiedotKasu ja tasakaal: soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamat Eesti ettevõtete juhtidele
Kasu ja tasakaal: soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamat Eesti ettevõtete juhtidele Koostanud Vicki Donlevy ja Rachel Silvera Illustreerinud Hillar Mets Kasu ja tasakaal: soolise võrdõiguslikkuse
LisätiedotLoo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm
NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme
LisätiedotVÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega:
VÄIKE-MAARJA VALLA A INFOLEHT Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// eestielu.delfi.ee Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: facebook Tähistati
LisätiedotYhteinen sanasto auttaa alkuun
Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka
LisätiedotAUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
LisätiedotEmakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?
Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
LisätiedotFemale Estonian Migrants. Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson
Female Estonian Migrants Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson Töötukassad Soomes Nii ma seda küll ette ei näinud. Töökohta enam ei ole ja olen nüüd töötu, aga üür tuleb maksta ja süüa peab ka
LisätiedotHINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni
HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:
LisätiedotPõhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
Lisätiedot