Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

Transkriptio

1 KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja on. Loe juhtkirja lk 2. Kõiki Eesti järeleandmisi piiri ja piirilepingu asjus on selgitatud kui vastutulekut sõbralikele välisriikidele, kes järgnenud kaheksa aasta jooksul pole suutnud või tahtnud oma osa täita piirileping on alla kirjutamata Venemaa hoiaku tõttu. Loe lisaks lk 2. Rahvaliidul on võimalus ja ka kohustus muuta seni levinud mõtteviisi kohalikust omavalitsusest kui vähetähtsast ja tüütust riigi (sotsiaal)partnerist. Lk 4. Kohtla vallavanem Etti Kagarov usub, et Ida-Virumaa paremad päevad on ees, kõik sõltub kohalikest inimestest ja nende tarmukusest. Loe intervjuud lk 5. Valgamaa naiste algatatud heategevuskampaania veenis selles, et headus pole ilmast kadunud. Lk 6. Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia /.../ Ü Erik Peinar Iga inimene ja iga rahvas tahab kindlust tuleviku suhtes, ütles Vabariigi President Arnold Rüütel aastapäevakõnes. leminekuaeg on möödas ning meie riik toimib üha järjekindlamalt ja usaldusväärsemalt. Siirdeajal olid Eesti peamised püüdlused seotud Euroopa Liidu ja NATOga, kuid liikmesriigi staatus ei saa olla eesmärk omaette. See on pigem abinõu või vahe-eesmärk, et arendada riiki kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. See riigi põhiseaduslik eesmärk ei ole muutunud. Ühised uued vahe-eesmärgid tulenevad ülimast prioriteedist ja edasilükkamatuks muutunud ülesandest: asetada Eesti riikliku poliitika keskmesse inimene kui ühiskonna kõige väärtuslikum ressurss. Seejuures ei piisa üksnes abinõudest iibe tõstmiseks. Vaja on veelgi peresõbralikumat maksusüsteemi ja elukeskkonda. Hea haridus, huvitegevus, töö- ja elukoht ning arstiabi peab olema igaühele kättesaadav. Tasakaalus ühiskonnas ei ole ükski arenguaspekt vastandatud ega eelistatud teistele. Iga inimene ja iga rahvas tahab kindlust tuleviku suhtes, soovib suuremat turvalisust, kõrgemat elukvaliteeti ning paremaid arenguväljavaateid. Meil on põhjust optimismiks, kui peame silmas Eesti arengu kiirust, majanduskasvu või elanike suurenevat nõudlikkust oma tervise, toimetuleku ja elukeskkonna suhtes. Samas kipume aga hindama inimesi vaid edukuse järgi ning olema hoolimatud nende suhtes, kes selle mõõdupuu kohaselt paiknevad justkui alamal. Sotsiaalteadlased on viimastel aastatel korduvalt osutanud, et lähtuda üksnes inimeste endi toimetulekuvõimest oleks erandlik Euroopas, kus tähtsustatakse hoolivust, solidaarsust, sotsiaalset ja vaimset elukvaliteeti. Eestiski tuleb teadvustada riigi poliitika tasandil, nii et see jõuaks kogu ühiskonna väärtusskaalale majanduskasv on üldise heaolu eeldus; eesmärgiks peab aga saama elukvaliteet nii materiaalses, sotsiaalses kui vaimses mõõtmes. Meie rahvas on väike ja hool iga inimese arenguvõimaluste eest on endastmõistetav. Hariduskorralduse strateegiline uuendamine oli praeguste valitsuspoliitikute üks põhilisi valimislubadusi ning on koalitsioonileppe oluline osa. Seni pole asjad paremuse poole vajalikul määral läinud. Tegeldud on rahastamisskeemidega, jõudmata hariduse sisuni ning riigi ja kohaliku omavalitsuse rolli ja vastutuse piiritlemiseni. Esmatähtis on siiski luua kõigile lastele ja noortele võrdselt head võimalused hariduse omandamiseks ja oma võimete arendamiseks. Samuti on hädavajalik, et riigi poliitika tagaks parema elukvaliteedi. Seeläbi võiks kahaneda ka haritlaste ja teiste meie enda ühiskonnas asendamatute inimeste väljaränne sest miks peaksid nad Eestist lahkuma, kui siin on igati hea elada. Loodetavasti jõuab selline arusaam peagi loosungitelt reaalsesse poliitikakujundusse ja igapäevaellu. Oma rahvusriigi huvide kõrval vastutame ka Euroopa käekäigu ja globaalsete protsesside tagajärgede eest. Läbi vastanduse meie ja nemad ei ole võimalik oma tegematajätmisi põhjendada ega õigustada. Nagu me ei saa ka taotleda põhjendamatuid erisoodustusi, püüda oma partnereid üle kavaldada ega loota lubatu piiril balansseerides kasu lõigata. /.../ Aus poliitika ei tähenda üksnes valija ja tema tahte austamist, vaid ka järjekindlust lubatu elluviimisel. Valitsuse osapooled võtavad endale kohustuse teha koostööd ja kanda ühiselt vastutust. Normaalne on eeldada, et selleks ollakse valmis terve 4- aastase võimuperioodi vältel. Hoiak, nagu poleks valitsuste sagedases vahetumises midagi taunitavat, on lühinägelik. Samas tugineb usaldusväärne poliitika valijate toetusele. On suur vastutus seda usaldust õigustada ning küps poliitik peab suutma hinnata, kas ta on selleks võimeline. Süvenev pettumistunne peidab endas ohtu nii riigi usaldusväärsusele kui ka julgeolekule, rääkimata otsesest kahjust poliitikute ja riigivõimu mainele kodanike silmis. /.../ Kõige eelöelduga osutasin taas tõsiasjale, et heaolu sünnib riigivõimu, omavalitsuse ja tööandja, kuid samuti meie endi pingutustest. Püüd saavutada siin kokkukõla viib meid hästi toimiva riigi poole. Riigi usaldatavusel on nii väline kui sisemine mõõde see eeldab kohustuste täitmist välispartnerite, nagu ka oma kodanike ees. Ma soovin ja usun, et Eesti suudab olla usaldusväärne nii maailma kui ka omaenda rahva silmis. Õnnitlen teid kõiki Eesti Vabariigi sünnipäeval! TULIPUNKT Märts President Arnold Rüütel kutsus Eesti Vabariigi aastapäeval peetud kõnes üles väärtustama hoolivust, solidaarsust, sotsiaalset ja vaimset elukvaliteeti. Riigikogu Rahvaliidu saadikurühm ja ministrid kohtusid kahe päeva jooksul Viljandimaal sealsete omavalitsustegelaste, ettevõtjate ja kohaliku rahvaga. Jututeemaks olid erakonna eesmärgid valitsuskoalitsioonis ning päevateemad, nagu maaelu ja põllumajandus, haridus ja tervishoid. Põhitähelepanu pöörati kohalike omavalitsuste muredele, millest juhindutakse edasise poliitika kujundamisel. Rahvaliidu fraktsiooni liikmed pidasid veebruari teisel poolel kohtumisi 12 maakonna riiklikes sotsiaalhoolekandeasutustes, et saada ülevaade nende asutuste olukorrast ning teenuste kättesaadavusest. Külastusse olid kaasatud kohalike omavalitsuste esindajad ning sotsiaaltöötajad. 11. märtsil korraldab Riigikogu Rahvaliidu saadikurühm Tallinnas sotsiaalfoorumi, peateema on sotsiaalhoolekanne Eestis. Spetsialistide ja asjaosaliste ühisarutelus tahetakse saada selgust küsimustes, mis on seotud riiklike hoolekandeasutuste ja teenuste reorganiseerimisega, ning töötada välja erakonna seisukohad ja ettepanekud selles valdkonnas. Erakonnad arutavad taas piirilepingut. Kurval kombel on setode rong juba kümmekond aastat tagasi läinud.

2 2 Märts 2005 Eestimaa Rahvaliidu ajaleht AGU UUDELEPP, Rahvaliidu teabejuht Üleminekust üleminemine P resident Arnold Rüütel ütles Eesti Vabariigi 87. aastapäeval peetud kõnes, et üleminekuaeg Eestis on möödas. Tõepoolest, siirderiigiks ei saa Eestit enam pidada. Meie iseseisvuse taastamisest saab tänavu mööda neliteist aastat ning areng on olnud kiire. Niivõrd kiire, et paljud inimesed ei jõua enam järele. S pordis ei oleks sellest hullu midagi. Tugev liider võib väga palju ära teha ning kõik ei peagi suutma temaga sammu pidada. Möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel valitses teispool Suurt Lompi NBA korvpalliliigat Chicago Bulls. Kõik korvpallist natukenegi teadvad inimesed mäletavad ka seda, et Bullsi vedas kolm korda järjest meistriks üks mees, Michael Jordan. Siis sai tal motivatsioon otsa, mees läks pesapalli ja golfi mängima. Tema endised meeskonnakaaslased pahandasid ajakirjanikega, et miks neid endistviisi Jordaniga võrreldakse, ja lubasid ka ise meistrisõrmuse sõrme saada. Ei saanud nad mitte... Küll aga leidis Jordan paar aastat hiljem oma kadunud motivatsiooni üles, tuli meeskonda tagasi ning taas võideti kolmel aastal järjest tiitel. Kurioosne tahk on loo juures see, et eelmise võiduseeria ajast jäeti meeskonda tema kõrvale vaid üks mängija, teised vahetati kõik välja. Seega, kui ikka liider on küllalt hea, veab ta kogu meeskonna koos endaga võidule ja ka pingipoisid saavad hooaja lõppedes võidukarikat hoida. R iigis nii ei saa. Riik on hoopis teistsugune ala ja võidab see meeskond, kellel esimesena kõik liikmed üle finišijoone jõuavad. Kui kas või üks katkestab, on meeskond diskvalifitseeritud. Sellistel aladel aitavad tugevad alati nõrgemaid. Nad mõistavad, et uljalt ja ülbelt üksi tormates võivad kõik kaotada. Vastupidavusalasid harrastanud inimesed teavad, et grupis on alati kergem joosta kui grupi sabas. Maha jääma hakates pingutab inimene esialgu kõigest jõust, et gruppi tagasi pääseda. Kui ta seda aga ei suuda, hakkab vahe vaikselt venima. Venib, kuni kõige halvemal juhul kaotab inimene teised üldse silmist. Inimene ei taha end lööduks tunnistada ja pingutab meeskonna nimel edasi. Ühel hetkel saab ta aga aru, et meeskonda tema käekäik ei huvitagi. See on ka hetk, kui inimene lööb käega ja ei vaevugi enam pingutama. P residendi kõnest kumas läbi mure selle pärast, et paljud inimesed hakkavad Eestis käega lööma. Nende vaim on murdumise veere peal, veel veidi ja usk õiglasesse riiki ning paremasse tulevikku kaob. Iga selline pettunu tähendab aga seda, et eesti rahva edasikestmise vundamendist on üks kivi välja löödud. Me ei tohi abivajajatele käega lüüa. Me peame aru saama, et nõrgematele tuleb appi minna, nad tuleb grupile järele aidata ning ka edaspidi vajadusel toetada. Meid on miljon ja rahvana püsimajäämiseks peab meid olema rohkem. Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui selleks kestmiseks vaja. Nii tulebki meil ette võtta uus üleminekuaeg. See üleminekuaeg peab olema hoopis erinev kui viimatine. Nüüd peab hoiduma järskudest murrangutest ning raha võim tuleb rahvuse altarilt koristada. Sellel altaril peab olema inimene, või varsti ei olegi enam sinna eesti inimest panna. Ülessoojendatud piirilepingust ja käestlastud õigest hetkest V ahepeal suisa unustusehõlmas olnud Eesti- Venemaa piirilepingu päevakorrale tulek on parasjagu eriskummaline. Esiteks oli juba mullu kevadest saadik selge, et nüüd küll tuleb lepingu allkirjastamine, sest just seda soovis Venemaalt laienev Euroopa Liit. Moskval jäi üle nõustuda ja mõistagi pidi allakirjutamises olema selgus esimese laienemisjärgse tippkohtumise ajaks, mais Eesti ja Läti vaikimine lepingu asjus oli arusaadav, sest pall oli juba aastaid vastase poolel. Ent piisas Venemaal vaid teha esimesed käigud kutse presidentidele Moskvasse ja edastatud deklaratsiooniprojektid, kui kohe sai selgeks, et Eestil puudub läbimõeldud tegevuskava. Võttis ligemalt kaks kuud, kui Eesti teatas, et ei paku omalt poolt midagi Moskva esitatud teksti, mis eelnevalt oli tagasi lükatud. Ometi oli õhk tiine kurtmisest, et pole õiget kohta Venemaa propaganda rünnakutele vastamiseks. 17. veebruaril koos olnud erakondade ümarlaud piirilepingu asjus oli paljus hilinenud ettevõtmine, sest Eesti-Venemaa maismaa- ja merepiiri lepingud olid heaks kiidetud juba Tiit Vähi valitsuse TOOMAS ALATALU, Riigikogu liige (KMÜ+ Reformierakond) poolt, lepingute viimistletud ja täpsustatud tekstid kinnitati Mart Siimanni valitsuse poolt (KMÜ+Arengupartei) ning veel kord 20. jaan 2005 Juhan Partsi valitsuse poolt. Mainitud piirilepingute tekstide ja nende juurde kuuluvate lisadega, kaardid jmt, sai Eesti Vabariigist NATO ja Euroopa Liidu liige ning maailmapoliitika reegleid arvestades ei tule kõne allagi teha lepingu tekstis muudatusi, mida mõned tulipead praegu ajakirjanduses nõuavad. Samas võis arvata, et ümarlaual räägitakse suud puhtaks piirilepingu asjus, sest 5% territooriumi loovutamine tekitab paratamatult erimeelsusi ja tegu on ikkagi vaid teatud, mitte kõigi poliitikute tegevuse ja ka tegevusetuse viljaga. Läks siiski nii, et see töö jääb ajaloolaste õlule. Ümarlaual osalenud erakondade esindajad olid seda meelt, et praegu on peamine piirilepingute allkirjastamine selle vastu olid vaid piirilepingut kritiseerivad Kristlik Rahvapartei ja Põllumeeste Kogu ja ratifitseerimine. Üksmeel valitses selleski, et Riigikogu peaks ratifitseerimisel tegema avalduse, milles mainitakse Tartu rahulepingu olemasolu ja piirilepingu sõlmimisest tulenevaid probleeme, nagu setode omand, liikumisvabadus jmt. Siinkohal tuleb tõdeda, et ehkki riigipiir on praegusel kujul toiminud Mine võta kinni, kummal pool piiri see metsatukk õieti olema peaks. rohkem kui 10 aastat, pole Eesti oma teisele poole piiri jäänud kodanike õiguste tagamiseks tänaseni midagi märkimisväärset korda saatnud. Paraku on sama lugu ka Eesti- Venemaa tänase maismaapiiri kujunemisega. Mõistagi on väikeriik ja suurriik alati ebavõrdsed partnerid. Pealegi oli Venemaa oma piiri edasi nihutanud juba a. Ent ometi oli ju olemas Tartu rahuleping, oli rahvusvaheline õigus, olid Eesti-Venemaa läbirääkimised ning võimul olnud Mart Laari ja Andres Tarandi valitsused, kelle sammud konkreetsetes olukordades tekitavad praegugi hämmingut. Küsigem miks katkestas Isamaaliit 2. juunil 1994 Riigikogus Eesti-Vene suhete arutelu nii, et president Lennart Meri ei saanudki sõna ja arutelu oleks jätkunud alles 15. septembril, ehkki kõik teadsid, et Venemaa väed lahkuvad 31. augustil? Miks Eesti välisministeerium ei üritanudki kasutada Moskva teadet ( ) alustada piiri ühepoolset mahamärkimist (läks lahti 11.08)? Peaminister Andres Tarandi 17. novembril 1994 tehtud avaldus Eesti ootamatust leppimisest Moskva poolt dikteeritud piiriga tähendas lõplikku allavandumist olukorras, kus olid veel teatud võimalused. Olgu siinkohal meenutuseks Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse kuulunud Mati Hindi organiseeritud ENPA delegatsiooni sõit Petserisse ja koostatud dokument, milles ENPA nõustus olema Eesti-Venemaa piiriasjus vahendajaks. Küsigem: miks Riigikogu uus ENPA delegatsioon loobus Hindi algatust edasi ajamast ja mida võttis samas asjas ette tulevane ( ) ENi eesistuja Siim Kallas? Igati põhjendatud küsimused, sest kõiki Eesti järeleandmisi piiri ja piirilepingu asjus on ju selgitatud kui vastutulekut sõbralikele välisriikidele, kes järgnenud kaheksa aasta jooksul pole suutnud või tahtnud oma osa täita piirileping on alla kirjutamata Venemaa hoiaku tõttu. Maailmapoliitika reegleid arvestades ei tule kõne allagi teha lepingu tekstis muudatusi, mida mõned tulipead praegu ajakirjanduses nõuavad. Kas pole juba aeg saada teada, kes olid need meie äpud sõbrad, või olime äpud ikkagi me ise? 5. november 1996 on läinud ajalukku Eesti-Venemaa piirilepingu parafeerimisega Petroskois, ent paraku andis meie välisministeerium ise Moskvale võimaluse Tartu rahu mainimise loobumisest millegipärast ette teatades rääkida seal pigem meie siseprobleemidest kui piirist. Pole siis ime, et Moskva kasutab Eesti vastu sama taktikat tänaseni.

3 Märts Omavalitsus on riigi täisväärtuslik osa Jaanuarikuine loodusjõudude pealetung oli kohalikele omavalitsustele kõva proovikivi. S elle tagajärjed mõjutavad kohalikku elu ja inimesi veel kaua ning panevad omavalitsuse suutlikkuse mitmes mõttes proovile. Aasta tuli tormakalt ja lõpeb sama hoogsalt, igal juhul muutustega, sest sügisel algab kohalike omavalitsuste uus nelja aasta pikkune valimisperiood. Eestis on 202 valla ja 39 linna demokraatlikult moodustatud võimuorganil, s.t volikogul seadusjärgne õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Kahjuks on kohalik omavalitsus tihti tahtlikult või tahtmatult taandatud suhetes riigiga samale tasemele kui valitsusvälised organisatsioonid. Kumba on meil siis ikka rohkem, kas riiki või kohalikku omavalitsust, teiste sõnadega kohalikku elu? Arenenud demokraatlikus riigis on selline riigi ja kohaliku omavalitsuse vastandamine mõeldamatu. Euroopas on riigi ja kohaliku omavalitsuse suhte aluseks kohaliku omavalitsuse harta. Harta, millega Eesti liitus juba aastal, on kohaliku omavalitsuse õiguslikke aluseid sätestav rahvusvaheline leping. Hartaga ühinenud riigid on kohustatud täitma harta põhimõtteid, mille järgi on omavalitsus oma kohustuste ja nende kohustuste täitmiseks vajalike vahendite ning viiside valimisel küllaltki iseseisev. Kohalik omavalitsus on täisväärtuslik osa riigist kui tervikust. Rahvaliidul on võimalus ja ka kohustus muuta seni levinud mõtteviisi kohalikust omavalitsusest kui vähetähtsast ja tüütust riigi (sotsiaal)partnerist. Näen siin mitut võimalust. Esiteks on vaja hajutada müüt rikas riik ja vaene omavalitsus". Seda saab teha, kui tagame omavalitsusele iseseisvuse kohaliku elu otsustes ning nende õiguste ja kohustuste täitmiseks jätkusuutliku tulubaasi. Omavalitsusliitude põhiseisukohad Ots on lahti tehtud, omavalitsusliitude läbirääkimised ministeeriumidevahelise komisjoniga kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja eelarve üle on regionaalminister Jaan Õunapuu juhtimisel muutunud järjest asjalikumaks. Kohalike omavalitsuste infrastruktuuri taseme ja osutatavate avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks peab valitsus koostöös omavalitsusliitudega kindlustama kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadusjärgselt kujuneva tulubaasi, mis katab neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud ja võimaldab teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid. Omavalitsusliidud taotlevad kohalike omavalitsuste tulubaasi ja vastavate meetmete lülitamist riigi eelarvestrateegia (aastaiks UNO SILBERG, omavalitsustegelane 2009) koosseisu, et viia omavalitsuste tulubaas vastavusse nendele pandud kohustustega. Meetmed on järgmised: Kavandada kohalikele omavalitsustele lisandunud kohustuste täitmiseks aastal omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa kasvuks vähemalt 0,4 protsendipunkti (tänaselt 11,7 % tõus vähemalt 12,1 %). Näha riigi eelarvestrateegias ette vahendid omavalitsuste eelarvetest töötasu saava pedagoogilise personali ning kultuuri- ja sporditöötajate palkade ühtlustamiseks. Hariduskulude maht peab tagama piirkondlikult oluliste väikekoolide rahastamise, erivajadustega laste tugisüsteemide arengu, koolikorralduslike muudatustega kaasnevate kulude katmise ja maakonnas täiendkoolituse rahastamise. Näha õpilase pearaha koosseisus ette vahendid koolivõrgu investeeringukulude katteks. Toimetulekutoetusraha puhul peavad olema arvestatud kohaliku omavalitsuse abi vajavate isikute toetuste maksmise ja teenuste osutamise kulud. Puudega inimeste hoolduse korraldamiseks ettenähtud raha peab kindlustama sotsiaalteenuste mahu kasvu ja teenuse jätkuva kättesaadavuse. Omavalitsuse tulubaasi täiendusena tuleb ette näha vahendid kohaliku infrastruktuuri põhivara kulumi korvamiseks ja investeeringuvajaduste katmiseks, sealhulgas Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise omaosaluse katmiseks vajalikud vahendid. Kohalike maanteede ja tänavate investeeringute kindlustamiseks tuleb tagada aastail %; %, % ja alates % teehoiuks laekuvatest kütuseaktsiisi vahenditest. Ei ole olemas rikast riiki ja vaeseid omavalitsusi. Riigieelarve tulud on eelkõige kohalikes omavalitsustes elavate maksumaksjate ühine panus riigi arengusse. Ka kulutusi puudutavad otsused tuleb teha inimesele võimalikult lähedal ehk kohalikus omavalitsuses. Kui riik paneb omavalitsusele kohustusi, peab riik ka korvama seaduse alusel pandud kohustuste täitmise, kuid ainult kokkuleppel kohaliku omavalitsusega ning kattes kulutused riigieelarvest. Hea tervis algab õigest tervishoiupoliitikast I kka sagedamini vaatab ajalehepildilt meile vastu õnnelik noor ema, süles punnpõskne vastsündinud ilmakodanik. Tunneme rõõmu, et eelmisel aastal sündis Eestis üle aastate lootustandval hulgal lapsi. Tähendab, meil pole ehk põhjust eesti rahva kasina iibe pärast enam nii väga muretseda. Aga inimese elus, olgu ta kui väike tahes, käivad rõõm ja mure ikka käsikäes. Ja hädad ja haigused ei käi mööda kive ja kände, vaid ikka mööda inimesi. Võib mõista seda, et meie põhjamaises kliimas on lastel sageli nohu ja köha, kuid millega seletada ENE TOMBERG, Rahvaliidu naisühenduse Epp Tallinna esinaine, arst sagenevaid psüühikahäireid? aastal vastuvõetud Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument viitab sellele, et laste muret kas ei märgata või märgatakse liiga hilja. Vanematel on kukil nii palju muid tegemisi ja kohustusi, et pole lihtsalt aega last märgata ega ära kuulata. Nii võivadki lapse mured kõnehäired, vägivald, hirmuhood, kartlikkus, toimetulematus jms vanemale pahatihti teadmata jääda. Ja kui teadmatusest abi otsimisega hiljaks jäädakse, ei suuda ka asjatundja enam alati aidata. Ja kust seda abi võttagi? Tallinnas on suuri raskusi saada kuu või paari jooksul psühholoogi juurde, kellel on aega last ära kuulata ning sageli pikka ravi- ja taastamisprotsessi alustada. Aga maalaps kust tema abi saab, kui maakonnakeskuses on heal juhul vaid üks psühholoog või pole sedagi, või kui pere rahakott ei luba kord või paar nädalas spetsialisti juures käia. Samas räägib kurb statistika, et viimastel aastatel on keskmiselt 20 last aastas teinud enesetapu, kuid üritajaid on olnud rohkemgi! Tähendab, iga kuu hukkub umbes kaks last seepärast, et ei ole kellegagi oma muret jagada ja mured kasvavad lihtsalt üle pea. Kui elust lahkub vabatahtlikult alla 10aastane laps, on midagi väga viltu. Ei vanemad, õed-vennad, õpetaja, klassikaaslased ega sõbradki ole märganud, et temaga midagi lahti on! Aga kas me üldse enam märkame kõrvalseisja muresid? Ikka on meil endaga ja oma asjadega palju tegemist. Vastutustundest räägiti ka hiljutisel Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse tervisefoorumil. Ja nagu alati, rõhutati jälle riigi osa riik peab andma, kindlustama ja ravi kinni maksma. Aga inimene ise? Tervisest mõtleme ikka alles siis, kui häda käes ja hirmus diagnoos meeltes mõlkumas. Enne seda lähevad kõik head soovitused mõõdukalt liikuda (kõlbab väga hästi ka kiire pikem jalutuskäik paar-kolm korda nädalas), õigesti ja parajal määral süüa, küllaldaselt puhata ikka ühest kõrvast sisse, teisest välja. Juba lapseeast alates peaks igaüks teadma oma põhilisi tervisenäitajaid, võimalus tervist kontrollida peaks olema ka siis, kui hädad veel ei kimbuta. See eeldab üleminekut tänaselt haigusekeskselt lähenemiselt tervist väärtustavale ja soodustavale tervishoiusüsteemile. Peame jõudma arusaamisele, et õige tervisepoliitika kaudu on elanikkonna tervis mõjutatav ja arendatav. Praegu, tuleb tunnistada, pole meil kahjuks sellist poliitikat ega võimalusi rahva tervist ja elukvaliteeti mõjutada. Hädad saavad alguse kohaliku omavalitsuse tasandil, õigusaktid ei ole kehtestanud kohustust ja vastutust esmatasandi tervishoiuteenuste korraldamisel. Kurdame, et paarkümmend perearstipraksist on arstita. Samas peab perearst, eriti linnades, tasuma vastuvõturuumi kõrge rendi, lisaks muretsema aparatuuri mitmete uuringute tegemiseks kohapeal, ostma arvuti, et kiirendada ettenähtud dokumentide täitmist jms. Siin saaksid kohalikud omavalitsused küll appi tulla, kui tahavad head arsti-õde paigal hoida võimaldage neile 0- rendiga vastuvõturuum ja minimaalse üürihinnaga elamine. Kogu tervishoiusüsteemi rahastamise küsimusi oleme varemgi siin, Teataja veergudel vaaginud. Foorumil pakutud lahendus suurendada aastast alates tervishoiule eraldatavat osa 0,5% võrra SKT-st looks võimaluse jõuda aastal 7,2%-ni. Olen korduvalt rõhutanud vajadust kompenseerida töövõimetushüvitis muude vahendite arvelt, mitte ravikindlustussummadest, mida peaks kasutama tervishoiuteenuste kulude kompenseerimiseks. Üleminek eeldab loomulikult täpset arvestust ja kokkulepet nii tööandjate kui ka töötajatega, et vajalike hüvitiste summale ligi 1,3 miljardit krooni (2005. aastaks planeeritav) kate leida. Kindel on aga see, et hea tahtmise korral jõutakse kokkuleppele. Juhul kui peame silmas kaugemat eesmärki et meie lapsed oleksid terved, et neist kasvaksid täisväärtuslikud kodanikud, kes ka kõrges eas tunnevad end reipa ja elurõõmsana. Head tervist ei saa apteegist, see oleneb tervishoiupoliitikast ja meie kõigi suhtumisest. Roobilt. Vajadusel roobiga AIVAR ROOP, Põlva maakonnaühenduse juht Kevad ja lootus headele inimestele M ärtsikuu on käes ja sellega tuleb ka kevadetunne. Ehkki tänavu, nagu juba kombeks, ikka pisut omapärasel moel oleme alles ootushirmus tänavuse talve võimalike suurimate külmade eel. Aga kui pakane peakski veel tulema, pole tal enam pikalt võimu, kõik märgid näitavat kevade võitu. K evade ilminguna võib võtta ka erakonna naisühenduse Epp meie maakonna noorikute kogunemist 8. märtsil, et tehtu kokku võtta, sättida paika tulevikusihik ja ka üks mõnus pidu maha pidada. Olin kutsutud minagi ja sain meie hakkajate naistega nii töö- kui pidujuttu ajada. Ja vana hea kombe kohaselt tahan siin leheveerul kasutada head võimalust tervitan kõiki Eppusid ja teisi tublisid naisi, erakonnakaaslasi naistepäeva puhul! Usun, et paljud meie mehed tahaksid kasutada sama tribüüni, millele mul vaba juurdepääs, saagu siis siinkohal minu kaudu ka nende tervitused edasi antud. A ga kevadesse jagub ka muresid. Praegu on mul südamel mure, kuidas aidata üht väikest tüdrukut. Seitsmeaastane Jaanika oleks pidanud mullu kooli minema, kuid paraku jäi minemata, sest aasta oktoobris ilmutas end raske haigus, Jaanika hakkas lonkama. Sama aasta detsembris tehti Jaanikale Tartus puusaoperatsioon ning järgmisel suvel põlvelõikus. Tüdrukul diagnoositi luupõletik ehk osteomüeliit ning tänaseks on Jaanika üle elanud rohkem kui kümme operatsiooni. Haiguse tekkepõhjus on praeguseni jäänud saladuseks, sest kuigi koeproovidest on avastatud mikropõletik, pole selle tekitajat õnnestunud selgitada. Tänaseks on Jaanika haige jalg teisest viis sentimeetrit pikemaks kasvanud ja tulevikus seisab tal kindlasti ees operatsioon erinevuse kõrvaldamiseks. Jaanika ema sõnul loodavad nad abi saada välismaalt, täpsemalt Soome arstidelt, kes on säärase haiguse ravimisel viimastel aastatel edukaid samme teinud. Teadagi nõuab ravi raha, ainuüksi konsultatsioon kui kutsuda Soome spetsialist Tartu kliinikusse läheb maksma ligi kümme tuhat krooni. Pere on otsinud abi ka maakonnalehe kaudu. O ma valla lapse ja tema vanemate ning õe-venna mure puudutas ka meie Veriora osakonna naisi. Osakonna esinaine Sirje tuli murega maakonnaühenduse juhatusse mis oleks, kui korraldaks Rahvaliidu osakondades kogu maakonnas korjanduse. Juhatus kiitis mõtte heaks ja inimesed hakkasid tegutsema. Paari nädalaga saadi kokku üsnagi arvestatav summa, ligi 1800 krooni. Tänaseks on raha Jaanika pere pangaarvele üle kantud, ja ehkki sellega veel ei saa suurt muret leevendada, on ometi ka see midagi. Teades, et rahaga pole praegu siinkandis kellelgi priisata, tunnustan siiralt kõiki rahvaliitlasi, kes pidasid võimalikuks oma mured-raskused hetkeks unustada ning toetada väikest Jaanikat tema vapras võitluses raske haigusega. Väga tänulikud on ka lapse ema-isa ja õdevenda. Kutsun siinkohal häid erakonnakaaslasi üle kogu Eesti oma abikäe ulatama, et üks väike tüdruk võiks sõna otseses mõttes jalule tõusta. Rahalise toetuse saab kanda Hansapanga kontole , märksõna Jaanika. Aitäh juba ette teile, kes te leiate võimaluse Jaanikat aidata! A lustasin kevadetund(mis)est ja sellesamaga on paslik ka lõpetada, seda enam, et kerge lumesaju lõpetuseks juba päris kevadine päike läbi aknaklaasi näkku kiikab. Elame edasi, sõbrad, ja pea see jäägi liikuma ei hakka. Igatahes on lootust.

4 4 Märts 2005 Kust me tuleme ja kuhu läheme Maailm muutub iga päevaga aina avatumaks. Meie siin Läänemere lõunakaldal tajume seda avatust võrreldes paarikümne aasta taguse olukorraga eriti ilmekalt. LEA KIIVIT, Rahvaliidu peasekretär A JAAN URB, MTÜ Rahvaliidu Noored esimees Iseseisvuspäevakingitus pani Norra meist kõnelema Juba pikemat aega on kahe noore rahvaliitlase, Ulrika Hurdi ja Kadri Maidla koduks olnud kauge ja karm paik Norra rannikul. Millega neiud seal hakkama on saanud, sellest kirjutab allpool üks asjaosaline. I gas maailma sadamas leidub vähemalt üks eestlane, on kirjutanud Ernst Hemingway. Usun, meie Kadriga oleme tõestanud, et mõnes sadamas võib eestlasi rohkemgi olla. Kui mitte mujal, siis Norra läänerannikul Stavangeris on neid vähemalt kaks, meie Kadriga. Kadri on siin juba aastast, mina tulin eelmisel kevadel. Stavanger on kena linn, ääristatud fjordide ning mägedega, läheduses mühab Atlandi ookean. Linn on koduks elanikule ning siin asub enamik Norra naftafirmasid. Meid, tasase maa tüdrukuid, paelub ennekõike muidugi siinne kaljune rannik, kuid üllatusi on pakkunud ka ühiskond ja kultuur. Norra keel meie kõrvus aga enam nii eksootiliselt ei kõla kui alguses, Eesmärgi nimel tuleb pingutada ida noor inimene poliitikast õieti otsib? Igal juhul Mpole poliitika see valdkond, kust meeldivat ajaviidet ja toredat seltskonda otsida. Ehkki, jah kui on poliitikas teada oma õige koht, seatud siht ja leitud viis, kuidas selleni jõuda, võib poliitikuelu peale enesearendamise ja -teostuse pakkuda noorele kõike muudki, mis elu huvitavaks teeb. Rahvaliidu noorteühendus on viimase aasta jooksul kõvasti jõudu kogunud ja uusi tegijaidtoetajaid leidnud. Seetõttu on päris loomulik, et noored tahavad ise oma käekäigu üle otsustada ja ühiskonnale tähtsates asjades kaasa rääkida. Aga kui tahad otsustada, pead kõigepealt saama otsustajate sekka valitud. Sellepärast panidki Rahvaliidu noored maha kindla märgi esitada kohalike Loo autor Lea Kiivit (tagareas vasakult neljas) Salo seminaril. volikogude valimistel igasse Rahvaliidu valimisnimekirja vähemalt üks noor. Viimased valimised on selgesti näidanud, et noored on valimiste suhtes ükskõiksed, lihtsalt ei lähe valima. Kas see tähendab, et me ei tahagi öelda, mida mõtleme ja kuidas peame õigeks oma elu korraldada? Igal juhul on see kindel viis lasta oma asjade üle otsustada kellelgi teisel, kes näeb neid asju aga hoopis oma mätta otsast. Võib-olla on säärane leige suhtumine valimistesse tingitud osalt ka sellest, et valitavateks seatakse enamasti elukogenud küpses eas inimesed. Tõsi küll, nad on austusväärsed ja arukad, kuid pole meie seast. Aga proovime siis teisiti, seame kandidaatideks kedagi sellega oleme juba nii kodus, et kevadel kavatseme mõlemad teha norra keele riigieksami. Sõpru ja tuttavaid oleme leidnud omajagu, nii norralaste kui muude rahvuste seas, kuid mõistagi üritame siin luua eesti kogukonda. Suve lõpu poole leidsimegi siinsed eestlased üles, vähemalt kakskümmend neist. Kuid hingetoidust jäi meil puudu, sest Stavangeri raamatukogus polnud eestikeelset lugemisvara, ja nii sündiski detsembris otsus hakkame siinse raamatukogu jaoks eestikeelseid raamatuid koguma! Üleandmispäevaks valisime 24. veebruari. Igati sobilik, et meie iseseisvuspäeva tähistada ning ühtlasi teadvustada kohalikele eestlaste olemasolu nende linnas. Kõik, kellele oma algatusest rääkisime, toetasid seda ja proovisid võimaluse piires aidata. Eesti saatkonna rahvas oli nii innustunud, et peaaegu kõik tõid oma raamaturiiulist vabal valikul paar kirjandusteost. Eesti saatkond Oslos sattus ideest lausa vaimustusse ning saatis 35 raamatut, DVD, video ja multimeediaplaadi. Kirjanduse valiku üle ei saa kurta raamatuid oli Tammsaarest Kivirähkini, Sipsikust Kalevipojani. Norralasi rõõmustasid nende oma autorite eestikeelsed teosed, olgugi et nad selles keeles lugeda ei mõista Knut Hamsun ja Tryge Gulbrandsseno on igal juhul au sees. Kokku sai 86 raamatut vaid ühe võrra vähem kui Eesti Vabariigil aastaid. Stavangeri raamatukogu rahvusvahelise kirjanduse osakonna juhid rõõmustasid siiralt, sest meie endi hulgast! Üldjuhul on noor inimene enesekindel me ju usume oma otsustuste õigsusse, miks me ei peaks siis teadma, kes sobiks sinu, minu ja paljude teiste nimel otsustama, nii et me kõik nende otsustega rahule jääksime. Pealegi on just kohalik omavalitsus see koht, kus hakkajad noored saavad kohalike eakaaslaste huvide eest seista. On ju päris loomulik, et keskealiste ja noorte põlvkond näevad ühiskonnas toimuvat läbi erineva prisma, seetõttu peame hädavajalikuks kaasata otsustusprotsesside juurde võimalikult palju noori. Ühest küljest tõuseb sellest tulu piirkonna igakülgsele arengule ning teisalt, kui noored näevad, et nende eakaaslased on tegijad-otsustajad, kuigi neil oli soov valikut laiendada, siis eesti kirjandusele poleks nad omapäi küll läheneda osanud. Ega nemad tea, millist raamatut üks eestlane eesti keeles lugeda tahaks. Nagu Kadri ja mina ei teadnud Stavangeri tulles ühestki siinsest eestlasest midagi, võib mõni teinegi Eesti kodanik arvata, et siin linnas tema rahvuskaaslasi pole. Sestap, kui see üksik eestlane raamatukokku jõuab, leiab ta nüüd sealt eest piisava valiku eestikeelseid raamatuid. Ning mis peamine igas raamatus on pisike kleeps Stavangeri Eesti klubi veebi- ja meiliaadressiga. Et üksiki eestlane üheski maailma nurgas üksi ei oleks. Oma ettevõtmisest teavitasime ka ajakirjandust, mispeale kohalik riiklik raadiojaam tegi meiega ga seda enam on meie ees ka ruumi, kuhu avaneda, ja seda rohkem peame tõttama. Vähehaaval on uks avatud maailma paotunud meie põhjanaabri Soome kaudu. Sealt on meil praegugi palju õppida, on ju soome naistel seljataga juba sajandipikkune poliitikakogemus. Hiljuti oli Eesti ja Peterburi naistel Salos rahvusvahelisel seminaril hea võimalus soomlastega silmast silma kohtuda ja uurida, mis on siis see redel, mis naised võimule aitaks. Salo linna volikogu liikmete koolitusel saime veel kord kinnitust, et maailm on lausa uskumatult avanenud volikogu liikmete seas hakkas silma paar Musta Mandri poega ning aasialike näojoontega kaunitari. Ega Soome naised seepärast kõrvale jää, sest on neilgi, mille üle pead murda. Ehkki Salo linn on üks turvalisimaid Põhjamaade omavalitsusi, nagu kinnitasid ka meie võõrustajad Piritan Kokoomuksen Naiset, teeb sealgi muret noorte seas leviv narkomaania. Ja kes siis veel kui mitte naised peaks selle pärast südant valutama. Uimastivastases võitluses ei tohi ühtki relva kasutamata jätta, kahtlemata on õigete hoiakute kujundamisel suur osa ka ajakirjandusel. Seda meelt oli ka Salon Seudun Sanomat peatoimetaja, ainus naine Soome ajalehtede peatoimetajate seas. Tema valmisolekust ühiskonna valupunkte tunda kõneleb seegi, et seminar peeti sama ajalehe toimetuses. Seminaril võeti peaasjalikult jutuks valimised. Kuidas Soomes nendega lood on, sellest rääkisid Salo linna valimiskomisjoni sekretär Petri Alaluusua, europarlamendi liikme Ville Itälä abiline Tiina Uusitalo ja Salon Seudun Sanomat poliitikatoimetaja Hia Sjöblom. Asi oli kõigile arusaadav. Seevastu, Peterburi linnavalitsuse liikme Natalja Astahhova sõnavõtt sealsest valimissüsteemist tekitas palju küsimusi, päris selget sotti sellest tõtt-öelda ei saanudki. Tundus, et teisel pool idapiiri käivad asjad endiselt täpselt nii nagu vaja. Eesti valimissüsteemist andis ülevaate allakirjutanu. Mida siis oli Soomest kõrva taha panna? Soome omavalitsussüsteem sarnaneb Eesti omaga, kuid on politiseeritum ja toimib paremini. Arenguruumi on meil igatahes palju. Saime selge pildi ka Salo linna elust ja sellest, kasvab kindlasti ka motivatsioon tulla valimispäeval oma häält andma. Esialgu võib eesmärk tunduda pisut idealistlik, kuna see tähendaks umbes noore kandidaadi ülesseadmist üle Eesti. Veendumust annab aga see, et kui me ise oma ettevõtmisse usume ning töö ees põnnama ei löö, võime saavutada mida tahes. On ju Rahvaliidu noorteühenduse näol tegemist Eesti ühe suurima noorteorganisatsiooniga, mis ühendab üle 2500 liikme. Ja kuigi Rahvaliidu noorteühendus on aastatelt alles noor, on meil selgelt väljakujunenud piirkonnad, juhtorganid ning ühtne toimiv organisatsioon, nii et peaks küll jätkuma jõudu ennast rohkem näidata. et Soome riik tõesti hoolib oma kodanikest, alates lasteaiaealistest. Soome seaduse kohaselt on igal lapsel õigus lasteaiakohale. Seetõttu paiknevad lasteaiad, mille seas on ka päris väikseid, üsna tihedalt. Või kui lasteaed asub elukohast kaugemal, on lapsele korraldatud sõit lasteaeda ja tagasi. Sama lugu on kooliga. Lapsevanemad peavad teenuse eest küll tasuma omavalitsusele, kuid tasu sõltub sissetulekust. Noori peresid toetab riik igati. Ja keha kõrval ei unustata ka vaimu kui linn rajab uue kooli, lasteaia, raamatukogu vms, on 1% selle objekti eelarvest ette nähtud kunstiteoste soetamiseks, mis hakkavad uut rajatist kaunistama. Kunstiteosed on üles pandud isegi Nokia tehases. Pole vist pikalt vaja arutada, miks soomlased oma Nokiaga nii kaugele on jõudnud... Eesti asub Venemaa ja Soome vahel. Siin me oleme olnud ja siia jääme. Idanaabriga olime seotud alles lähiminevikus, Läänemere põhjakaldalt koju tulles saab veel selgemaks, kust me tuleme ja kuhu läheme. Ometi on ütlematagi selge, et oleme endale võtnud keeruka ülesande, sest asi ei piirdu üksnes võimekate kandidaatide leidmisega tulemused pannakse suuresti paika valimiskampaaniaga. Ja pelgalt plakatite ülesriputamisest jääb siin väheseks, sest noorte nimed ja näod on laiale avalikkusele üldjuhul siiski tundmatud. Seetõttu peame avalikust reklaamist isegi rohkem tähelepanu pöörama muudele võimalustele, millest kõige lihtsam ja äraproovitud viis on vahetu suhtlemine. Ja seejuures pidagem alati meeles, et nii noor kui ka vanem põlvkond on laiemas mõttes igal juhul väljas ühe ja sama asja eest. Ning vaid üksteist toetades võime olla kindlad, et jõuame ühise eesmärgini. Ulrika Hurt (vasakult) ja Kadri Maidla annavad TV-VEST-ile intervjuud. otseintervjuu, raamatute üleandmist filmis telekanal ning järgmisel päeval kirjutas meist regiooni päevaleht. Seegi aitas norralastel Eestist rohkem teada saada. Veendusime ühes et oma riigi sünnipäeva meeles pidada, end eestlasena tunda ning midagi toredat korda saata, on vaja vaid head tahet. ULRIKA HURT Norra, Stavanger

5 TOREDAID INIMESI MEIE HULGAST Märts Etti Kagarov naine nagu orkester Etti Kagarov on naine, kes jõuab korraga olla kõikjal ning teha kõike ja seda ikka paremini kui paljud vaid ühele valdkonnale keskendudes. Ta on käinud TSIKis ja rahvatantsus, õppinud rakendusmatemaatikat ning sotsiaaltööd, töötanud nii maavalitsuses kui vallavolikogus, praegu on Kohtla valla hing ja Rahvaliidu vedur Ida-Virumaal, selle kõige juures ka hea ema ning pidude hing. Siinse intervjuu mõte oligi tutvustada Teataja lugejatele Etti Kagarovit tema igapäevastes toimetustes ja plaanides. Kuna enamik neist on aga seotud Ida-Virumaaga ning selle piirkonna tulevik ja areng ongi teema, millest rääkimine paneb Etti silmad särama, siis tuli sellest lõpuks pigem lugu Ida-Virumaast. Aga Teataja toimetuse meelest on ka see kõnekas ning annab märku meie intervjueeritava missioonist ja olemusest. Eesti majanduslikku edukust kiputakse viimasel ajal üha enam siduma turistide meelitamisega. Samal ajal räägitakse ka sellest, et Ida- Virumaad oleks vaja arendada. Kui nüüd need kaks teemat kokku panna, siis kas Ida-Virumaal on midagi, mille pärast turist sinna läheks? Muidu on ju ikka nii, et talvel käiakse Otepääl, suvel Pärnus ja Saaremaal, aasta ringi tullakse Tallinna ja muud Eestit nagu polekski. Ida-Virumaal on palju, mida vaadata ja näidata, siin pole kahtlustki. Hiljuti olid maavanemad Ida-Virumaal külas ning nad käisid ka elektrijaamades. Viljandi maavanem avaldas seepeale arvamust, et kui tema meelest oli seni ka vorstitsehh tööstus, siis nüüd ta enam nii ei mõtle. Ta oli nendest mõõtmetest šokeeritud. Ka see tööstusmaastik on ju vaatamisväärsus. Samuti saab käia kaevandustes, meie kaevandusmuuseum on midagi tavapärasest erinevat. Kaevurite jaoks võib see tehnika olla vananenud, kuid kui inimene ei ole varem maa all käinud, on kogemus tema jaoks täiesti uus. Maa peal on meil nii ekstreemsõiduvõimalused kui suusarajad, lisaks sellele või õigemini ennekõike ilus loodus. Alustame pankrannikust, vaatame Eesti kõrgeimat, Valaste juga, käime Narva- Jõesuu ja Peipsi rannas. Loomulikult ei saa mainimata jätta Kuremäe kloostrit, mis on ainulaadne ka väljaspool Eesti piire. Kui see kõik kokku võtta, siis ühe päevaga pole turistil Ida-Virumaal midagi peale hakata, aega on vaja palju enam. Meil on perspektiivi ja võimalusi ettevõtluse arendamiseks. Lihtsalt praegu on veel väikeettevõtteid üsna vähe ja turismiteenuse pakkumine alles areneb, kuid asi edeneb. Mille taha on asi seni jäänud? Poliitilises retoorikas on ju kogu aeg sees, et Ida-Virumaaga peab tegelema ja sinna investeerima. Ma arvan, et see on põhjustatud suurettevõtetest. Kui neis midagi juhtub, siis see puudutab väga paljusid. Kui koondamisele läheb korraga 400 inimest, on see ju hoopis midagi muud, kui kusagil mujal jääb ühe ettevõtte pankrotti minekuga töötuks 10 inimest. Kümnele on palju kergem leida toetusi ja uusi töökohti kui sadadele. Meie inimesed on harjunud töötama töövõtjana, kaevurid ja kangrud peavad ennast esmalt harjutama mõttega, et nad võiksid ka ise olla ettevõtjad, mitte palgatöölised. Etti Kagarov on alati sündmuste keskel. Kui vaadata asja kohaliku pilguga, siis mis pidurdab enam Ida-Virumaa arengut: kas kohalike harjumus elada vanaviisi või teiste piirkondade elanike stereotüüpne kujutlus Ida-Virumaast kui muukeelsest ja kriminogeensest tööstuslinnade kogumist, millest on targem eemale hoida? Ma usun küll, et see stereotüüp on muutumas. Inimestega suheldes olen tunnetanud, et neil on taas tekkinud huvi Ida-Virumaa vastu. Huvilised tunnistavad, et ei ole Ida-Virumaal ammu käinud ning peaks selle tee taas jalge alla võtma, või on siis viimastel aastatel jõudnud üle pika aja taas ära käia. Pigem on asi siiski meie tööstusmaastikus ja suurtööstuses. Kõik asjad võtavad aega. Kui inimene on ikka harjunud põlvkondade viisi olema tööstustööline, siis ei ole tal sugugi lihtne järsku ettevõtjaks hakata. Tema koolitamine ning uuele rajale suunamine võtab aega. Meil ei ole siin inimesi, kellel oleks äri tegemine emapiimaga kaasa antud, kes oleks kasvanud nähes, kuidas eraettevõtja tegutseb, või kelle vanaisa või vanavanaisagi oleks olnud enne sõda eraettevõtja. Sellised inimesed haaravad eraettevõtlusega seotut lennult, meie peame rohkem tööd tegema. Samas tuleb tunnistada, et huvi on inimestel palju ning asjad pöörduvad üha enam paremuse poole. Kui neljasajast koondatust saab neli-viis ettevõtjat, siis ka see on juba hea, sest nad loovad omakorda töökohti juurde. Kohalikud algajad ettevõtjad on medali üks külg ning karta on, et neist ei piisa vajaliku arvu töökohtade juurdetekitamiseks. Kui palju on neid inimesi, kes mujalt Eestist tulevad Ida- Virumaale oma äri alustama? Viimasel Äripäeva foorumil Ida-Virumaal oli juttu, et kinnisvaratehinguid on meil üha enam ning hinnad tõusevad. See näitab, et huvi on olemas ja ka kinnisvarafirmad ostavad kortereid kokku. Kui juba kinnisvara hangitakse, siis kõik muu tuleb järele. Plussiks võib pidada ka seda, et möödunud aastal lammutati Kohtla-Järvel mitu vana hoonekolossi. Need olid ikka eriti jubedad, nüüd on linnapilt läinud märksa ilusamaks. Areng ei piirdu ka ainult linnadega, tegelikult maal hakati juba varem kinnisvara vastu huvi tundma. Seni oleme rääkinud maakonna tasandil, sest sa oled töötanud ka maavalitsuses. Juba aastaid oled aga seotud pigem Kohtla vallaga. Mida sa praegu, sellel aastal soovid vallas ära teha? Kohtla vallas on minu jaoks praegu esmaülesanne Kukruse mõis, mille me möödunud See pilt on tehtud ühel päikselisel tantsupeol, aga Ettit ei sega tantsimast isegi paduvihm. aasta augustis riigilt endale saime. Praegu on mõis üsna räämas ja kole, kuid eesmärk on siiski teha nii see mõis kui ka ümbritsev park korda ja rajada sinna turismikompleks koos muuseumiga. Me kirjutame praegu projekte ja otsime mõisa korrastamiseks raha. Tööd on alustatud ja liigume järk-järgult. Loomulikult ei tähenda see mõisale pühendumine, et ülejäänud vald jääks vaeslapse ossa. Teed, külaelu, jäätmemajandus, haridus ja tervishoid on meil ikka tähelepanu all. Samas peab vallas olema ka midagi enamat kui vaid inimeste hädavajaduste rahuldamine. Seni oli niisuguseks sümboliks Valaste juga ning sellega seonduv. Kuna aga juga on tehtud nii mujalt Eestist kui ka välismaalt tulijale juba tuttavaks ja kenasti vaadatavaks, oligi vallavalitsusel aeg uued sihid seada, ja Kukruse mõis on meie praegune kena unistus. Mida see mõis vallale tähendaks? Kas ta oleks midagi praktilist, või pigem sümbol ja eneseväärikuse tõstja? Loomulikult annab see mõis maastikule palju juurde, kuid tal peab ikkagi olema praktiline väärtus ja mõis peab suutma ennast ise ära majandada. Lihtsalt suurt hoonet, mida oleks ilus vaadata, ei ole mõtet üleval pidada. Me peame suutma talle otstarbe leida ning asjatundjate abiga oleme seda ka otsinud. Välja on pakutud näiteks Balti-Saksa muuseumi rajamist (Kukruse mõisast on pärit maailmakuulus polaaruurija Eduard von Toll ( ), kellelt pärinevad Põhja-Siberi esimesed põhjalikud geoloogilised ja klimaatilised uurimused. Toimetuse märkus). Samas peavad sealsed suured saalid olema funktsionaalsed. Näiteks ei ole meil maakonnas oma paaripanekukohta, milleks suured mõisasaalid sobiksid pärast restaureerimist suurepäraselt. Hoone on niivõrd suur ja mahukas, et sinna saaks viia ka praegu kahes korteris paikneva vallavalitsuse, kuid see oleks juba teine etapp mõisa kasutuselevõtmisel. Oluline on ka külaliikumise toetamine, et inimesed saaksid ise midagi ette võtta. Näiteks pidasid kaks küla mõisa paaris osaliselt renoveeritud ruumis oma jõulupeo, ise kütsid, koristasid ja kaunistasid ruumid. Kui palju on Kohtla vallas elujõulisi külasid, kus igapäevaste toimetuste kõrvalt leitakse aega ja tahtmist oma vabal ajal midagi vahvat teha? Meie vallas on 17 küla ja nende hulgas on selliseid, mida võiks tuua maakonna esiküladeks. Meil on küla, kus on ise ehitatud laululava, korvpalliväljak, võrkpalliväljak, suviti iganädalased pallimängud, tehakse ülevallalisi spordipäevi. Ka teised külad ärkavad ja loovad nüüd oma kooskäimise kohti. See tõesti rõõmustab, kui inimesed tulevad ja küsivad, mida nad saaksid teha, ja siis koos teevad. Vallavalitsuse poolt katsume selliseid ettevõtmisi igati toetada ning inimesi innustada. Oled ka ise rahvatantsija ning üks nendest, kes möödunud suvel ei tahtnud vihmast ja selle tõttu lauluja tantsupeo paraadi ärajätmisest kuuldagi. Kui palju sul oma igapäevatoimetuste kõrvalt tantsimiseks aega jääb, ka selle intervjuu jaoks näpistasid ju Teatajale tunnikese valla- ja linnapäevade vaheajal? Korra nädalas on meil proovid ja vahel ka esinemised. Rahvatantsuga on nii, et ükskord mõtlesin, et asjad kõik kuhjuvad ja jätan tantsimise järele. Siis sain aga aru, et kõiki teisi asju ma pean tegema, kuid tantsimine on see, mida teen puhtalt endale. Meil on väga tore seltskond, kus ei pea midagi tegema, võin lihtsalt tantsida. See on lõõgastumise aeg, kui on sõbrad ümberringi, lõõbime niisama ja tunneme end hästi. Kui sul ükskord on lõõgastumise jaoks rohkem aega, siis millele tahaksid tagasi vaadata ja mõelda, et näed siis, sellega sain ma tõesti poliitikas hakkama? Ma ei ole sihte niimoodi seadnud. Mul on ametikohad läinud omasoodu, kui olen oma alateadvuses mingi sihi seadnud, siis lõpuks satun ikka kuhugi mujale. Kindlasti ei ole minu eesmärk see, et pean tingimata Riigikogusse pääsema, kuigi nii mõnelegi paistab see olevat karjääri peamine unistus. Praegu tunnen, et siin, Ida-Virumaal ja Kohtla vallas on mul kõige rohkem teha ja suunata. Loomulikult ma vahel ka unistan ning kujutan vaimusilmas ette, milline peaks olema hea ja õiglane Eesti riik. Igapäevatöös katsun esmalt siiski reaalselt teostatavad asjad ära teha, sest unistamine ja tegutsemine peavad olema tasakaalus. Kui vaid unistada, siis ei liigu asjad paigast ning õhulossid jäävad õhulossideks. Tegutsemine ilma kaugemate ja kõrgemate eesmärkideta jääb aga oma nina ees nokitsemiseks, mis lõpptulemusena ei vii samuti kuhugi. Kui aga sihid on selged, inimesel piisavalt tahtmist ja head kaaslased, siis on kõik võimalik. Usutlenud AGU UUDELEPP

6 SÜNDMUS MAAKONNAS 6 Märts 2005 Heategu muudab meid kõiki paremaks I nimlapse sünd on ime. Mida rohkem seda imet juhtub, mida rohkem lapsi sünnib, seda tugevamad oleme rahva ja riigina. Jõukuse kasvades oleme õnneks järjest rohkem hakanud märkama nõrgemat enda kõrval. Ja kõige õigem on ju aidata abivajajaid oma kodukandis andmisrõõm on seda suurem, kui tunned, et oled midagi teinud omakandi rahva heaks. Sellepärast tulidki Rahvaliidu naisühenduse Epp Valgamaa naised mõttele toetada oma kodukandis uue elu algust. Üllas mõte võttis üsna kiiresti reaalse suuna, kui olime oma soovist rääkinud Valga haigla sünnitusosakonna inimestega. Selgus tõsiasi, et meie haigla sünnitusosakond tunneb puudust autoanalgeesi-aparaadist, mis leevendab sünnitaja vaevusi ning on tänapäeval igas sünnitusosakonnas iseenesestmõistetav abivahend, pealegi enamikus Eesti haiglates juba ammu olemas. Aparaat maksab umbes krooni. Osakonnajuhataja dr Eevi Ahun oli meeldivalt üllatunud, kui tulime välja mõttega koguda aparaadi ostmiseks raha annetuskampaaniaga. Jaanuaris läks kampaania lahti. Kolme nädala jooksul oli rõõm kogeda, et leidub nii palju hoolivaid ja heasoovlikke inimesi. Ainult küsi keegi ei ütle ära. Annetuskampaaniale Sünni ime pani 12. veebruaril punkti suur heategevuspäev Valga kultuurikeskuses. Selle päeva tulu piletiraha ja käsitööesemete oksjonist laekunud rohkem kui tuhat krooni lisandus annetustele. Päeva naelaks kujunes Hannah i meeleolukas kontsert, mille tulu annetas lauljatar sünnitusosakonnale. Usume, et toetasime õiget asja. Valgamaal on tänavu pooleteise kuu jooksul sündinud 45 last tuntav kasv võrreldes mullu samal ajal sündinud 21 väikese ilmakodanikuga. Tõesti rõõmustav! Annetuskampaania oli hea võimalus aidata siia ilma uusi ilmakodanikke, hoida meie maakonna elujõudu. Sellepärast on pisut kahju, et just nende inimeste osa, kellest olenevad Valgamaal väga paljud otsused, jäi pisut napiks. Tähendab, meie inimeste missioonitunne peab veel kasvama. Vaatamata kutsele jäi kahjuks tulemata ka sotsiaalminister. Valgalased naljatavad, et eks Valga ole Tallinnast kaugemal kui Tallinn Valgast. Siinkohal tänan Valgamaa Eppusid, eelkõige juhatuse liikmeid, tänu kellele ettevõtmine teoks sai Maire Napritson, Kristiina Kikkas, Kaja Ispert, Sirje Malm, Ivi Vänzel, Silvia Kiisler, Kaie Nurmela, Kaja Sisask ja Aili Maiste. Tänan südamest Rahvaliidu fraktsiooni liikmeid, kes Valgamaal olles olid nobedad annetajad! Tänan Võru, Põlva, Harju ja Tallinna Eppusid, kes ei pidanud paljuks heategevuspäeval osaleda ja ettevõtmist toetasid! Te kõik tegite head. Ja teadke heateoga muudame kõigepealt ennast ja enese kaudu ka teisi. Tekst: ÜLLE JUHT, Epu Valgamaa esinaine Laval põlevate küünalde leek säras vastu härmas puudelt ja lumepilvedelt. Hannah oli lavakujundusest lummatud, tema esimesed sõnad lavale astudes olid: Kui kaunis siin on... Kaks kaunist daami nagu orkester vasakul tšellist Eva Saareväli, kes toetab Hannah it ka kõigil kontsertturneedel. Fotod: HEIKI LAAN Hannah i laulud tulid hingest ja läksid hinge kas saab olla veel paremat annetust. Ilusast päevast ja kordaläinud ettevõtmisest tundsid rõõmu nii korraldajad-võõrustajad kui ka esinejad. Heategevuskampaania hing Ülle Juht tänab Hannah it toetuse ja imelise muusikaelamuse eest. Keskel lauljatari abikaasa ja mänedzer Ander Ild. Kuupikkune ettevõtmine tipnes sümboolse rahatšeki,24950 kr üleandmisega Valga haigla sünnitusosakonna juhatajale dr Eevi Ahunile. Andmisrõõm ja saamisrõõm olid mõlemad ehtsad. Niisuguseid toredaid põngerjaid, nagu Sirje Malmi (keskel) kaksikud pojad Markus ja Mattias, loodavad Maire Napritson (vasakul) ja Ülle Juht oma kodumaakonnas tulevikus aina rohkem sirgumas näha.

7 Märts Aeg südamepööritusest lahti saada V Lastele pühendatud aeg pole kunagi maha visatud see toob kuhjaga tagasi. anameister Lutsul on üks värvikas tegelaskuju, kelle elufilosoofia ja kuldsed sõnad peaksid praegu, kui oleme mures oma rahva elujõu hääbumise pärast, meile kõvasti mõtlemisainet andma. See tegelane on Paunvere apteeker, kes vanas eas kahetses, et tal pole kedagi, kes kunagi ta hauale kimbukese lilli tooks... Möödunud aastal sündis Eestis küll üle 800 lapse rohkem kui aastal, kuid seda on ikkagi vähe oleks pidanud sündima neli-viis tuhat beebit rohkem. Sündimuse suurenemine, rahva taastootmine on kindlasti üks olulisemaid rahva elujõu näitajaid. Möödunud aasta novembris Rahvaliidu kongressil väljendas rahva elujõu pärast muret ka erakonna esimees Villu Reiljan. Rahvaliit on pere-, sotsiaal- ja hariduspoliitikas alati pidanud silmas eestluse elujõu hoidmist. Aga noored ise need, kelle käes on võimalus meie sündimust suurendada? Kas ei ole nii, et paljud eesti noored kardavad eluraskusi? Ja põhjusi karta leiab alati: riik on vaene, ei anna piisavalt toetusi, hariduse omandamine on kallis, elukeskkond pole turvaline, järeltulevat põlve ohustavad HI-viirus, narkootikumid ja muud ohud. Abielu, perekond ja järglaste saamine ei ole enam moes. Mõned tänapäeva ajakirjanikud, kellel endal üldjuhul lapsi ei ole, on hakanud isegi ajalehe veergudel arvutama, kui kalliks läheb lapse kasvatamine-koolitamine. On isegi jõutud järeldusele, et koera pidamine tulevat odavam. Noore peremehe kasvatamine vanemate töö jätkajaks talus olevat samuti kallis sulase pidamine tulevat kasulikum. Maailmas on palju ahvatlusi ja neid reklaamitakse pidevalt. Pariis, London, Tai ja Indoneesia rannad, Norra fjordid, Kanaari saared kõiki neid tahetakse näha nüüd ja kohe. Aga aastad kaovad, kaob noorus ja elujõud ning varsti hiilib ligi vanadus. Kanaari saared seevastu ei kao kuhugi. Olen elujõu püsimise ja hääbumise üle mõtteid mõlgutanud oma kooliõdede ja -vendade elusaatusele tagasi vaadates. Kooli, klassi ja kursuse kokkutulekul, aga ka matustel, on selleks hea võimalus. Ja enamasti olen jõudnud ühele järeldusele: need poisid-tüdrukud, kes olid kooliajal, nooruses, elurõõmsad ning vahel ka väikseid vempe ja vallatusi viskasid, on ka elu õhtupoolel jäänud aktiivseks ja enamvähem terveks. Neil on sirge rüht, hea mälu ja nad tulevad oma eluga kenasti toime, perekond ja kutsetegevus on neid vorminud ja karastanud saatuselöökidele vastupidavaks. Aga need, kes kartsid perekonna loomist ja sellega seotud raskusi või elasid jäägitult ainult oma kutsetööle oi, kui kössi nad on vajunud! Ma pole kohanud ühtegi meest ega naist, kes kahetseks, et tal on palju lapsi. Küll olen mitmeid kuulnud kahetsevat, et neil pole perekonda ja lapsi, et elu õigel ajal elamata on jäänud. Rahvastikuteadlased usuvad, et iive tõuseb ja rahva elujõud kasvab siis, kui hakkavad muutuma inimeste käitumismallid, eluhoiak ja väärtushinnangud. Sündimust ei mõjuta mitte niivõrd raha, kui loomulik soov saada järglasi, olla hea ema ja isa, täita oma bioloogiline roll iseenda, looduse ja ühiskonna ees. Sagedane hala meedias laste kasvatamise raskustest ja riigi vähesest abist ning ebasoodsate tingimuste ülevõimendamine ongi paljudes viljakas eas inimestes esile kutsunud tõrjuva hoiaku. Kahjuks liiga vähe tehakse juttu lastega seotud rõõmudest ja positiivsetest elamustest. Samas, kui lapsevanematelt küsida, kas lapsed on toonud rohkem rõõmu või muret, on vastus peaaegu ühene rõõmupäevi on kindlasti olnud rohkem. Poliitikute ja teiste tuntud isikutega seotud skandaalid ja skandaalikesed veerevad meedia abil lausa tsunami jõuga, kujundades arvamusi ja hoiakuid. Kui sellest jõust kas või väike osakegi pöörata elujaatavaks, ehk tõuseks sellest tulu ka meie rahva elujõule. Rahvaliit võiks siin olla algataja, seada sisse nn apteekri preemia. See preemia antaks ajakirjanikule, kas kirjutavale või raadio- ja telesaate tegijale, kes sügavuti ja mõjusalt on käsitlenud eestluse elujõu hoidmise teemat. Kunagi peeti ajalehes Edasi sisukat diskussiooni eesti rahva iibe teemal. Sõna võtsid lapsevanemad, õpetajad, arstid, teadlased, kirjanikud ja teised ühiskonna autoriteedid, arvamusliidrid. Tagantjärele võib öelda, et sellel ettevõtmisel oli laste sünnitamise ja kasvatamise väärtustamisele selgelt tuntav mõju. Niisugust head äraproovitud võimalust ühiskonna ja inimeste väärtushinnangute kujundamisel ei tohiks unarusse jätta. Rahva soodsate hoiakute mõjutajaid ja kujundajaid peame vääriliselt hindama. Sellepärast tasub nn apteekri preemia sisseseadmise ettepanekut päris tõsiselt võtta. Ehk aitaks niisugune tunnustus meie inimestel lahti saada südamepööritusest, mis on tekkinud meeletus raha ja vara kokkuajamise tuhinas ultraliberaalse majandussüsteemi mõjul. Aeg niisuguseks muutuseks paistab olevat küps. VILMAR KRAAK Rahvaliidu pensionäride ühendus Tegusad soovib õnne, tervist ja tegusat toimetamist kõigile märtsikuu sünnipäevalastele! Meie juubilarid 70 Märt Vilt Roela 2. märts Linda-Johanna Koger Pärnu 5. märts Vambola Pütsepp Taheva vald 10. märts Liilia Juhanson Rae vald 10. märts Ludmilla Lõhmus Rae vald 10. märts Vjatšeslav Jevstignejev Viljandi 12. märts Helga Väits Martna vald 16. märts Luise Kulman Valga 18. märts Juhan Reinsalu Tartu vald 21. märts Rein Brenner Tallinn 23. märts Maimu Luppe Kolga-Jaani vald 25. märts Hilmi Maal Järva-Jaani 26. märts Laine Kont Tartu 28. märts 75 Erika Leppmaa Mustla 6. märts Heino Reesel Tallinn 8. märts Kaarel Mäeorg Mustla 9. märts Valentin Vasjukov Viljandi 11. märts Aino Kripsoo Võnnu vald 14. märts Helju Vaaks Võru 15. märts Kalju Kuus Valga 16. märts Aksel Tiideberg Abja-Paluoja 18. märts Aino Jakobson Türi 21. märts Arnold Kübarsepp Harku vald 21. märts Olga Lea Valga 23. märts Leontiine Kallas Tarvastu vald 23. märts Arved Ilus Meeksi vald 24. märts Viivi Amos Tallinn 26. märts Lisbet Kolosova Viljandi 27. märts Eha Paap Rõngu vald 28. märts Silvia Siilmand Laheda vald 29. märts 80 Elvi Kirss Tallinn 2. märts Leida Toru Türi 16. märts Maria Pihlak Meremäe vald 18. märts Ferdinand Roop Taheva vald 21. märts Jaan Härg Pärnu 26. märts Nina Leontjeva Valga 28. märts Maimu Kaur Järva-Jaani vald 31. märts Jaan Hinga Taheva vald 31. märts 85 Elmar Kadak Pajusi vald 18. märts 90 Linda Talvi Türi 3. märts KILDE POLIITIKUTE TÖÖMAILT Pühadega seotud lugu astaid tagasi põles 7. novembri ööl meie majandis maha tööliste A pudulojuste karjalaudana kasutatav vana sara ning tules hukkus kümmekond kana, paar lammast ja seapõrsast. Tuli sai tõenäoliselt alguse sellest, et keegi käis purjus peaga ja lahtise tulega oma loomi üle vaatamas. Mind kui majandi juhti kutsuti sel puhul julgeolekusse seletust andma, mis kulges ligilähedaselt järgmiselt. Kas see võis olla oktoobripühadega seotud provokatsioon? Ei võinud olla. See oli joomisega seotud tuleõnnetus. Kas see tuleõnnetus ei olnud siis seotud oktoobripühadega? Tuleõnnetus ei olnud seotud oktoobripühadega. Seda põhjustanud joomine oli küll pühadega seotud. Kas teie mehed joovad siis ainult oktoobripühade puhul? Seda mitte. Nad joovad ka pühade vahel, kuid see on seotud rohkem muude asjaoludega. Kas need muud asjaolud on ka muu hulgas seotud oktoobripühadega? Mingil moel küll, kuna oktoobripühad on seotud oktoobrivõiduga. Mis moel see seos siis avaldub? Tänu oktoobripühadele pole inimesel enesel oma elu eest hoolitsemisega muret, sest partei ja valitsus on lubanud muretseda meil iga inimese eest. Inimene on muretu ja sellepärast joobki. Aga miks teie arvates siis kapitalistlikus maailmas juuakse? Ma arvan, et seal juuakse jälle mure pärast. Neil pole oma muret kellegi teise peale panna, sest keegi teine ju nende eest muretsema ei hakka. Võib-olla nad muretsevad ka selle pärast, et neil veel oktoobrivõitu pole olnud. Kas teid on ka varem julgeolekus üle kuulatud ja teie arvamustes vigu leitud? Üle kuulatud ei ole. Mind on ainult paar korda röntgenis läbi valgustatud ja kopsutuberkuloosi pole leitud. Lõpuks öeldi mulle, et ma võin selle jutuajamise toimumisest rääkida, kuid mul on soovitav vaikida selle üksikasjust. Nii ma tegingi, sest võibolla me puudutasime kuidagi riiklikku saladust, mille väljalobisemise eest võidakse vastutusele võtta iga võimu ajal. Arvo Sirendi meenutab

8 8 LAHEDAT LUGEMIST Märts 2005 Riikliku teenetemärgi pälvinud rahvaliitlased Valgetähe III klass Paul Himma, Tallinn Eesti muusikaelu korraldaja ja arendaja Valgetähe IV klass Ilmar Laurits, Luunja v kohaliku elu edendaja Enn Liba, Kambja v kohaliku elu edendaja, õpetaja Maie Metsalu, Toila v riigiametnik Maie Nisu, Alatskivi v kohaliku elu edendaja, vallavanem Valgetähe V klass Raimu Aardam, Orissaare v kohaliku elu edendaja Hendrik Allsaar, Põltsamaa v kohaliku elu edendaja Leho Männiksoo, Tallinn ajakirjanik Helju Eller, Türi linn õpetaja Luule Nõmm, Mustvee l kohaliku elu edendaja, õpetaja Valgetähe medal Malle Alunurm, Häädemeeste v kohaliku elu edendaja, õpetaja Eesti Punase Risti IV klass Antonina Järviste, Põltsamaa l tervishoiu edendaja Ene Tomberg, Tallinn lastekaitseliikumise edendaja Eesti Punase Risti V klass Liidia Laaneoja, Tartu linn eakate abistaja Austatud põllumajandusminister Ester Tuiksoo! Õnnitleme 40. sünnipäeva puhul! Rahvaliidu volikogu Pühapäeval,, 20. märtsil tähistatakse Tallinnas Premia jäähallis Eesti vanima jäähokimängija, Jõgevalt pärit Vello Mõtte 70. sünnipäeva. Kunagise Eesti koondise ründem r ndemängija ngija ja praeguse HC Cosmose tegevmängija Vello Mõtte auks kohtuvad sel päeval jää äähallis kõigepealt Harjumaa Rahvaliit ja Harju veteranid. Seejärel, päeva põhim p himängus on vasta- misi ajakirjanike hokimeeskond HC Cosmos ja HK Jõgeva Pedja. Sissepääs vaba! Mängud algavad Premia jäähallis kell Ristsõna lahendus saada hiljemalt 1. aprilliks e-posti aadressil anujanes@hot.ee või tavapostiga aadressil: Rahvaliidu keskbüroo, Pärnu mnt 30-6, Tallinn. Kui tahad osaleda auhindade loosimisel, palun märgi kontaktandmed! Loosime auhindu! Eelmise ristsõna õigesti lahendanute seast saavad auhinna Olav Altosaar Tallinnast, Liivi Tikerbere Siimustist ja Helvi Salumets Rakverest. Palun võtke ühendust keskbürooga tel ! Rahvaliidu esindajatega Riigikogus saate võtta ühendust iga piirkonna kontaktisiku kaudu. Lähem teave maakonnaühenduse büroost. EESTIMAA RAHVALIIDU KESKBÜROO Pärnu mnt 30-6, Tallinn e-post: erl@erl.ee Kodulehekülg: Tel Faks TALLINNA BÜROO Pärnu mnt 30-5, Tallinn Tel Faks e-post: tallinn@erl.ee RAHVALIIDU NOORTEÜHENDUS Pärnu mnt 30-5, Tallinn Tel Faks e-post: noorteyhendus@erl.ee TARTU LINNA JA Vanemuise t 21A, Tartu Tel Linna e-post: erl.tartu.002@mail.ee Maakonna e-post: heino.sepp@mail.ee HARJUMAA BÜROO Pärnu mnt 30-5, Tallinn Tel Faks JÕGEVAMAA BÜROO Puiestee t 27-30, Jõgeva Tel e-post: jogeva@erl.ee JÄRVAMAA BÜROO Wiedemanni 1, Türi Tel/faks e-post: vellot@hot.ee IDA-VIRUMAA BÜROO Sompa t 4, Jõhvi e-post: etti.kagarov@kohtlavv.ee LÄÄNEMAA BÜROO Lihula mnt 8, Haapsalu Tel e-post:laanemaa@erl.ee LÄÄNE-VIRUMAA BÜROO Pikk t 51, Rakvere Tel e-post: reet.voogla@mail.ee NARVA BÜROO Puškini Tel e-post: erlnarva@hot.ee PÕLTSAMAA BÜROO Tartu mnt 26-4, Põltsamaa Tel PÕLVA LINNA JA Jaama 69B, Põlva Tel/faks PÄRNU LINNA JA vastuvõtt toimub Kerese t 4-4, Pärnu Tel , (linnaosakond) e-post: parnu@erl.ee RAPLA BÜROO Viljandi mnt 3, Rapla Tel , e-post: margeolju@yahoo.co.uk SAAREMAA BÜROO Rootsi t 7, Kuressaare Tel /faks e-post: saare@erl.ee VALGA BÜROO Metsa 21, Valga Tel e-post: valgaerl@hot.ee VILJANDI LINNA JA Leola t 10, Viljandi Tel/faks e-post: viljandi@erl.ee VÕRU LINNA JA Vabaduse 4, Võru Tel e-post: voru@erl.ee Toimetaja ANU JÄNES Eestimaa Rahvaliidu pressiesindaja mobiiltel e-post: anujanes@hot.ee Trükikoda Print Best Tiraaz eks.