Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto
|
|
- Elisabet Parviainen
- 7 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1
2 Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto Copyright Erkki Tuomioja ja Kustannusosakeyhtiö Tammi, 2010 Estonian Edition published by agreement with Tammi Publishers & Elina Ahlbäck Literary Agency, Helsinki, Finland Tõlge eesti keelde. Kadri Jaanits, Katrin Kurmiste, 2011 Tõlkinud Kadri Jaanits (lk ja Katrin Kurmiste (lk ) ISBN Kirjastus Varrak Tallinn, Trükikoda Greif OÜ 4
3 SISUKORD EESSÕNA... 9 AJALOOKIRJUTAJA TAGANTJÄRELE TARKUS JAAN TÕNISSONI LAPSEPÕLV JA NOORUS Pere ja õpingud TÕNISSON POSTIMEHE JA EESTI RAHVUSLIKU LIIKUMISE EESOTSAS Valgustaja ja asutaja Autoritaarne innustaja Õnnetu kihlus ja õnnelik abielu AASTA REVOLUTSIOONIST MAAILMASÕJANI Eduerakonna asutamine ja Bürgermusse rahvakoosolek Tõnisson riigiduuma liikmena Eesti Kirjanduse Selts ja Noor-Eesti Vanemuise uus teatrimaja JAAN TÕNISSONI AATEMAAILM Tõnisson ja naiste õigused Tõnissoni aatemaailma paiknemine TÕNISSON JA NAISED SOOME SILLAL Üle Soome silla
4 Tõnisson ja Aino Kallas Tõnisson ja Eino Leino EESTI ESIMESES MAAILMASÕJAS Tsaarivõim variseb kokku Poliitiline maastik kujuneb ümber Maanõukogu Eesti eesotsas Postimees uutes kätes EESTI ISESEISVUB Tõnisson Petrogradis ja Soomes Eesti esindajana Stockholmis ja Kopenhaagenis Saksamaa tugevdab kaotusega silmitsi seistes okupatsioonihaaret ESIMESE EESTI VABARIIGI ESIMESED SAMMUD Tagasipöördumine Eestisse ja asutava kogu valimised Tõnissoni esimene valitsus Valitsuskriis, Tõnissoni teine valitsus ja esimese riigikogu valimised Teise riigikogu valimised EESTI ENNE MAJANDUSE JA DEMOKRAATIA KRIISI Toibumisest uue kriisini Tõnissoni kolmas valitsus ja neljanda riigikogu valimised Postimees raskustes EESTI MAJANDUSE JA POLIITIKA KRIISIAASTAD Põhiseaduse küsimus Riigikogu valimised ja Tõnissoni valitsus Põhiseadus võetakse rahvahääletusel vastu ja valitsus vahetub
5 PÄTS HAARAB VÕIMU VAIKIV AJASTU Postimees võetakse riigi valdusse Vaikima sunnitud opositsioonijuht Tõnisson VÄLISPOLIITIKA OPOSITSIOONIS Tõnisson välispoliitika opositsioonis Ilmar Tõnissoni välispoliitilised seisukohad Saksa- või Venemaa Valitsus ja riigikogu vastasrind TÕNISSONI KATSED EESTIT PÄÄSTA Jartsev Wuolijoe ja Tõnissoni kontaktisikuna Baaside läbirääkimised Perekondlik katastroof TALVESÕDA JA EESTI SOVETISTAMINE Juunikriis Tõnissoni viimane aasta TÕNISSON EESTI AJALOOS Allikad ja kasutatud kirjandus Nimeloend
6 8
7 EESSÕNA 29. mail aastal helises telefon Iitti vallas Marlebäcki mõisas eesti päritolu näitekirjaniku ning Soomes ka eduka ärinaise ja salongienamlasena tuntud Hella Wuolijoe maakodus. Kõne oli kaugelt Eestist. Selle tellis Jaan Tõnisson. Kõik toimus ainult natuke rohkem kui kaks kuud pärast seda, kui Moskva rahuleping lõpetas Stalini alustatud, sada päeva kestnud Talvesõja. Soome oli säilitanud iseseisvuse, aga maksis selle eest kallist hinda. Sõjas kaotati üle mehe ning rahulepingu järgi tuli Nõukogude Liidule loovutada Karjala kannas ja Viiburi, kokku üle kümne protsendi Soome territooriumist. Hella Wuolijoel oli sõja lõpetamises oma osa aasta jõulude ajal oli ta kirjutanud välisminister Väinö Tannerile ja teinud ettepaneku, viidates vanale sõprusele Nõukogude Liidu Stockholmi saadiku Aleksandra Kollontaiga, et ta võiks sõita Rootsi ja uurida, millised on võimalused alustada rahuläbirääkimisi. Tanner ja valitsuse kitsam sisering haarasid pakkumisest kinni. Wuolijoel õnnestus Kollontaiga kokku saada ja sillutada koos temaga või õigemini Stockholmi saadetud, varem Helsingis diplomaadina tegutsenud NKVD luureohvitseri Boriss Jartseviga (õige nimega Rõbkin) teed Soome ja Nõukogude Liidu läbirääkimistele olukorras, kus Moskva tunnistas ainult Otto Ville Kuusise Terijoe nukuvalitsust. Kuna Eesti ja kaks ülejäänud Balti riiki olid aasta sügisel taandunud Stalini nõudmise ees anda oma maal baase Punaarmee käsutusse, said venelased kasutada Eestis asuvaid baase Talvesõjas Soome vastu. Eestlased olid tollal üldiselt rahul, et järeleandlikkus 9
8 päästis neid sõjast ja elu jätkus endistviisi, ilma et baasides asuvad Nõukogude väed oleksid asjadesse sekkunud. Baltlaste rahulolu sai jõhkralt häiritud paari nädala pärast, kui Stalin alustas kampaaniat Balti riikide täielikuks okupeerimiseks ja liitmiseks Nõukogude Liiduga. Jaan Tõnisson kuulus mitmekordse riigivanema ja Eesti rahvusliku liikumise juhina riigimeeste kasti ning tegutses nüüd Pätsi aastal moodustatud autoritaarse valitsuse mitteametlikult sallitud demokraatliku opositsiooni juhina*. Teine maailmasõda lähenes Läänemere riikidele; Saksamaa oli just alustanud välksõda, milles kuu aega hiljem alistati Prantsusmaa. Tõnissoni ja Wuolijoke oli ideoloogilistest erimeelsustest hoolimata peaaegu neljakümne aasta jooksul sidunud lähedane ja imetlev sõprus ning ka nende kuude jooksul olid nad ühendust hoidnud, soovides takistada sõja jõudmist Läänemere kallastele. Sestap on üsna tõsine pettumus, et Hella Wuolijoe telefoni pealt kuulanud Soome kaitsepolitsei ei kirjutanud seda vestlust aasta mais üles, vaid piirdus üherealise tõdemusega: Rääkisid tühjast-tähjast. Tollast aega arvestades on seda raske uskuda ja tõenäolisem on, et pealt kuulanud uurija läks vestlusest nii lakooniliselt mööda ainult sellepärast, et ei saanud aru eesti keelest, milles Tõnisson ja Wuolijoki vestlesid. Jaan Tõnisson oli üks Eesti iseseisvumise juhtkujusid. Kõigis Eesti rahvuslikku ärkamist ja iseseisvumist ning ka Eesti esimest iseseisvusperioodi ( ) käsitlevates ajalooteostes on Tõnisson kesksel kohal. Seda teades on hämmastav, et temast ei ole veel kirjutatud põhjalikku teaduslikul uurimusel põhinevat biograafiat. Põhjuseks ei ole allikate puudus ega see, et Tõnissonist ja tema rollist oleks kuidagi eriliselt raske kirjutada, vaid pigem on see tingitud nendest üldistest raskustest, millega eestlased on oma ajalugu käsitledes vastakuti seisnud pärast seda, kui aasta * Jaan Tõnisson oli riigikogu riigivolikogu liige. Siin ja edaspidi on tärniga tähistatud Toomas Hiio märkused. 10
9 suvel Nõukogude vabariikidega sunniviisiliselt liidetud riik uuesti iseseisvus. Pole kahtlustki, et Eesti oli ohver. Aga kas ta oli ilmsüütu ohver, kelle tegevus ja valikud ei mõjutanud asjade käiku? On arvukaid näiteid probleemidest, millega ajaloolased nii Eestis kui ka mujal on silmitsi seisnud, üritades hinnata kõige keerulisemaid ja valusamaid nende sündmustega seotud küsimusi. Eesti ei ole ainus riik, kellel on raskusi möödanikuga toimetulekut vergangenheitsbewältigung iga seda tähendavat võluvat saksakeelset mõistet ei ole võimalik paljudesse keeltesse ühe sõnaga tõlkida, vähemalt mitte eesti ega ka inglise keelde. See termin aitab siiski osaliselt seletada, miks nii paljud Soome ajaloolased on väga mitmesugust vastukaja saades käsitlenud neid Eesti ajaloo teemasid, mida eestlased ise ei ole veel puudutanud. Nii on seni kõige ulatuslikumad Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri veel kahe Eesti esimese iseseisvusperioodi keskse kuju biograafiad ilmunud soomlase Martti Turtola sulest. Paljud, ka Turtola, on tutvustanud soomlastele Eesti iseseisvuse algusaastate võtmeisikuid võrdluse abil, kus Päts on Eesti Svinhufvud, Laidoner Mannerheim ja Tõnisson Ståhlberg. Sellise võrdluse kohasust võib hinnata mitut moodi, aga päris otsitud see ei ole. Laiendada võrdlust teistele isikutele on juba palju keerulisem: raske on näha August Reid Eesti Väinö Tannerina, Kaarel Eenpalu T. M. Kivimäkina või Andres Larkat K. M. Walleniusena. Ainult üks kõrvutus on täiesti tabav: Soome Hella Wuolijoki oli ka Eesti Hella Wuolijoki. Mõte uurida Jaan Tõnissoni elutööd ja sellest kirjutada sündis suuresti huvist, mida Tõnissoni ja Hella Wuolijoe tähelepanuväärselt lähedane suhe minus äratas, kui kirjutasin aastal ilmunud Hella Wuolijoe biograafiat Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses. Nagu raamatust selgub, oli Jaan Tõnisson üks tähtsamaid mehi Hella Wuolijoe elus. Nende suhe, millest käesolevas raamatus edaspidigi juttu tuleb, sai alguse, kui Ella Murrik marssis viieteistaastase koolitüdrukuna Tartus Postimehe toimetusse ja otse Jaan Tõnissoni kabinetti. 11
10 Tõnissoni ja Hella Wuolijoe kummalise sõpruse lugu on samuti üks raamatut läbiv teema. Hella Wuolijoe elu uurimine ja sellest kirjutamine ei äratanud huvi mitte ainult Tõnissoni, vaid ka minu vanaema eesti juurte ning üldse Eesti ja eestluse vastu, millega mul ei olnud enne 1990ndaid muud kokkupuudet kui lühike turismipõige Tallinna aastal. Oma töö tõttu hakkasin õppima eesti keelt. Pärast peaaegu kümmet aastat ebakorrapärast õppimist ei valda ma seda endiselt, aga suudan siiski lugeda eesti kirjandust originaalkeeles ja kasutada eestikeelseid dokumente. Kuigi olen selles teoses püüdnud läbi töötada kogu Tõnissoni mahuka elutöö, on siiski selge, et see ei ole veel nii põhjalik biograafia, nagu kõnealune oleks ära teeninud. Veel vähem saab rääkida Eesti ajaloo tervikülevaatest, kuigi proovin rääkida Eesti ajaloost natuke rohkem, kui ainult pildi loomine Tõnissonist seda eeldaks. Võrdluseks toon paralleele Soome tollaste arengute ja sündmustega. Sama meetodit kasutavad sageli ka Eesti ajaloolased. Soomlase vaatenurk Tõnissoni elutööle on raamatus muuski mõttes tugevam, kui see oleks eestlasest autori töös. Ajaloo käsitlemise keerukust Eestis kirjeldab seegi, et inimest, kes kirjutab midagi kriitilist Jaan Tõnissoni või Konstantin Pätsi kohta, kahtlustatakse kergesti hämaratel motiividel neist ühe kasuks tegutsemises. Kuigi Pätsi ja Tõnissoni pooldajad võivad veel poolsada aastat pärast nende surma asja selles valguses näha, on siiski põhjendamatu uurida sõjaeelse vabariigi ajalugu Pätsi ja Tõnissoni pideva võitluse narratiivina ning pidada ühe kritiseerimist teise upitamiseks, ja vastupidi. See tähendaks ühtlasi ka alahinnata Eesti ajaloost kirjutavaid ajaloolasi nii eestlasi kui ka teisi. Mind on minu töös aidanud paljud Eesti ja Soome ajaloolased. Eraldi tahan mainida vestlusi Krista Aru, Magnus Ilmjärve, Martti Turtola ja Jaak Valgega ning nendelt saadud hindamatuid teadmisi 12
11 ja kommentaare. Omaette tänu on ära teeninud Helena Eenmaa, kes tuhnis minu teadusassistendina Eesti arhiivides ning kopeeris, kommenteeris ja tõlkis mulle eelkõige Eesti rahvusarhiivi Jaan Tõnissoni fondi dokumente. Sama tööd on teinud ka minu eesti keele õpetaja Kai Yallop, kelle pikaajalise õpilasena olen saavutanud sellise keeleoskuse, et loodetavasti olen töös kasutatud eestikeelsetest allikatest õigesti aru saanud. Jaan Tõnissoni käekirja tõlgendamisel on Eenmaa ja Yallopi abi olnud täiesti asendamatu, sest omal jõul ei oleks ma sellega hakkama saanud. Niisiis on selge, et pärast kogu saadud abi on kõik teksti jäänud tõlgendus- ja arusaamisvead ainuüksi minu vastutusel. 13
12 AJALOOKIRJUTAJA TAGANTJÄRELE TARKUS Ajaloo uurimine on juba iseenesest tagantjärele tarkuse märgi all tehtav tagasivaatav ettevõtmine. Ka sellisel kujul avardab see sageli minevikusündmuste ja ajalooliste protsesside mõistmist. Aga sellega kaasneb oht langeda teleoloogilisse lõksu. Näiteks Soome ajaloo uurimise traditsioonis avaldub pürgimus vaadelda minevikku aasta 6. detsembri seisukohast. Läbi selle lukuaugu paistab siiski ainult osa maastikust, mistõttu saab hoogu kalduvus näha ja tõlgendada ajaloosündmusi selle alusel, kuidas need aitasid kaasa vältimatuks loetud rahvusliku iseseisvuse teostumisele. Samasugune kallutatus on võinud ja võib mõjutada teistegi rahvaste ajaloolasi, kes on kirjeldanud või kirjeldavad edaspidi samu sündmusi hoopis teisiti ehk nii, nagu need iga maa oma lukuaugust on paistnud või paistavad. Kui on kaheldav käsitleda Soome iseseisvumist sellele eelnenud sündmuste ja valikute vältimatu lõpptulemusena, siis veel kaheldavam on teha seda Balti riikide puhul. Nendegi suhtes on mõju avaldanud samasugune teleoloogia, sest teised peale baltlaste endi nägid Balti riikide iseseisvust läbi aasta juuni lukuaugu ja otsustasid pidada seda kõrvalekaldeks, millel ei ole kindlat alust. Ma ei alusta sellise meeldetuletusega mitte seepärast, et arvaksin endal olevat teistest avaramat vaatevälja või vettpidavamat ajalookäsitlust. Toimin nii seepärast, et on kasulik rõhutada, kui ebakindel paistis maailma ja selle mõjutajate tulevik Esimese maailmasõja puhkedes. Ainult vähesed, kui üldse keegi, tolle aja 14
13 poliitikutest oskasid õigesti ennustada sõja tagajärgi. Erandiks oli Suurbritannia välisminister Edward Grey, kes tõdes aasta 3. augustil, kuidas kõikjal Euroopas kustutatakse lampe ning oma eluajal ei näe me neis enam valgust. Tõsi, temagi ei osanud teistest täpsemalt ennustada, mida see tähendab. Ta visandab meie maailmajao tulevikku üldiselt, aga muidugi mitte seda, milliseid tagajärgi see toob riikidele. Kui ajaloolased oleksid ka kogu kasutada oleva info põhjal tulemuslikult analüüsinud seda, kuidas ja miks maailmasõda algas, ja kui need sündmused, mis viisid üldmobilisatsioonide ja sõjakuulutamisteni, olidki teatud mõttes lepingute ja kindralstaapide plaanide loogilised ja ennustatavad tagajärjed, siis oli ikkagi tegu sõjaga, mida ei alustatud kindla kava järgi viisil, mis oleks põhinenud selgel arusaamal sellest, mida sõtta astunud riigid oleksid tegelikult soovinud saavutada. Nagu me teame, lõppes sõda Euroopa kaardi märkimisväärse ümberjoonistamisega ja uute iseseisvate riikide tekkega, seda eelkõige Austria-Ungari ja Vene impeeriumi lagunemise tõttu. Selline tulemus ei olnud aga ühegi sõjas osaleja algne eesmärk. Mõned soovisid küll näha sõda sõjana, mis teeb lõpu kõigile tulevikusõdadele, aga see käsitlus ei olnud kuidagi seotud uute suveräänsete riikide tekkega, pigem vastupidi. Kuulus 14-punktiline programm, mille president Woodrow Wilson aasta jaanuaris kongressile ette kandis sõda oli selleks ajaks kestnud juba kolm ja pool aastat, oli kõike muud kui ühemõtteline enesemääramisõigust nõudev deklaratsioon. Konkreetselt lubati selles kaardile tagasi tuua ainult Belgia ja Poola, kuid Austria-Ungari ja Osmani impeeriumi rahvastele pakuti kõige rohkem õigust autonoomseks arenguks aastatel Euroopa kaardi ümberjoonistamiseni viinud rahvusluse tõus oli riikide arvu tegelikult radikaalselt vähendanud seda jõupoliitika abil ellu viidud liitumisprotsesside kaudu, mis olid sünnitanud uue Saksa keisririigi ja nüüdisaegse Itaalia. Nii need, kes hoidsid kinni absoluutsest monarhiast, kui ka konservatiivsed rahvuslased suhtusid varjamatu vaenulikkusega väikerah- 15
14 vaste suveräänsuspürgimustesse; kuid ka suurriikide liberaalsed ja demokraatlikud poliitikud ei pruukinud selliseid püüdlusi sugugi paremini mõista. Sotsiaaldemokraat Yrjö Sirola pidi aasta suvel alla neelama Soomes hinnatud Saksa ideoloogilise töölisliikumise teerajaja Karl Kautsky järsu kommentaari Soome iseseisvumisidee kohta: Ich verstehe nicht diese Kleinstaaterei ( Ma ei mõista säärast väikeriigindust ). Ka liberaalsete konstitutsiooniliste demokraatide ehk kadettide fraktsiooni liige Jaan Tõnisson pidi kuulama, kuidas kadettide liider Pavel Miljukov talle aastal valjul häälel vastu vaidles: Autonoomia! Teie, umbes miljoniline rahvas, milleks on teile vaja autonoomiat. 1 Erandi tegid bolševikud, kes teatasid, et toetavad kõigi Vene impeeriumi rahvaste täielikku autonoomiat kuni iseseisvuseni välja. Enne Oktoobrirevolutsiooni võimaldas selline suhtumine tekkida mõningail üsna ebaortodoksseil liitudel vähemusrahvusi esindanud kaunis parempoolsete parteide ja enamlaste vahel. See, mis nende vähemustega hiljem Nõukogude Liidus juhtus, on juba hoopis teine teema. Enne revolutsiooni jagati iseseisvuslubadusi sageli usus, et vabad sotsialistlikud rahvad liituvad Vene liitriigiga omal soovil. Enne Esimest maailmasõda ei olnud suuremates Euroopa riikides ühtegi alistatud rahvast peale poolakate ja iirlaste, kes oleks unistanud rahvuslikust iseseisvusest, rääkimatagi sellest, et nad oleksid iseseisvust avalikult nõudnud. Kahtlemata oli see nii Baltimaade puhul, aga ka Soomes ei toimunud enne sõda ei avalikku ega põrandaalust tegevust, mis oleks taotlenud iseseisvust. Soomlased oli tsaaririigi ainus mittevene rahvas, kellel oli lubatud säilitada ja arendada ulatuslikku autonoomiat koos oma valitsuse, raha ja postmarkidega ning pärast aastat ka tollase maailma kõige modernsema ja demokraatlikuma rahvaesindusinstitutsiooni toel. Tegelikult olid soomlased tsaari kõige truumad alamad ja saanud suuresti just tänu sellele võimaluse oma autonoomiat arendada. Alles aastatel, kui panslavistide venestamisprogramm jõudis Soome, hakati Vene valitsust avalikult kritiseerima ja selle vastu 1 Tuomioja 1979, lk. 151; Graf 1992, lk
15 välja astuma, aga seegi kogu poliitilist spektrit hõlmanud vastupanuliikumine ei nõudnud enne aastat rohkem kui maa täieliku autonoomia taastamist. Pinna all kääris siiski ka rahvusküsimuse radikaalsemaid käsitlusi. Kohe maailmasõja alguses näidati Soomes üles truudust ja paljud soomlased astusid vabatahtlikult tsaariarmeesse, kus oli aastast alates teeninud tuhandeid soome ohvitsere. Vene armees teenis aastatel rohkem kindrali auastmeni tõusnud soomlasi näiteks Mannerheim, kui Rootsi armees samal ajavahemikul üldse kindraleid oligi. Aga kui sõda võttis reaalse kuju, hakkas ka Soome põhiseadusliku opositsiooni aktivistide tiib otsima kontakti keiserliku Saksamaaga, et leida toetust soomlaste püüdlustele aasta novembris tegi rühm üliõpilasliidreid ja vanemaid aktiviste algust hiljem jäägriliikumise nime all tuntuks saanud tegevusega. Esmalt uurisid nad võimalust saada tuge ja sõjalist väljaõpet Rootsist aastal said nad Saksa kindralstaabist vastuse, et Soomest võib saata vabatahtlikke Saksamaale sõjalist väljaõpet omandama. Kokku liitus ligi 1900 eri ühiskonnaklassidesse kuulunud Soome noorukit väega, millest moodustati Saksa jäägripataljon. Enamik neist naasis Soome aastal, et osaleda valgete poolel kodusõjas. Soomes oli pärast Esimese maailmasõja puhkemist poliitiliselt suhteliselt vaikne. Saksa vägede maabumise hirmus toodi riiki Vene vägesid ning Soome tööstus lõikas alguses Vene armee tellimustelt arvestatavat majanduslikku kasu. Teisalt põhjustasid toiduainetenappus ja raha väärtuse kahanemine sõja jätkudes siiski järjest kasvavat rahuolematust. Sõja ajal parlamenti kokku ei kutsutud, aga aastal korraldati siiski seadusega ette nähtud valimised, kus sotsiaaldemokraadid saavutasid kahekolmandikulise häälteenamuse. Alles aasta revolutsioon Venemaal avas võimalused poliitiliseks tegevuseks ja Eduskunta kogunemiseks. Kõik autonoomiat rikkunud määrused tühistati ja sotsiaaldemokraadid Oskari Tokoi juhtimisel moodustasid koos kodanlike parteidega uue senati ehk valitsuse. Sotsiaaldemokraadid võtsid 17
16 vastu radikaalse iseseisvusmeelse programmi ja surusid kodanlike iseseisvuslaste toel aasta juulis Eduskuntas läbi seaduse, millega kukutatud tsaarile kuulunud võim Soome valitsemisel kanti üle parlamendile, kuigi ilma, et see oleks otseselt puudutanud ka välissuhteid ja riigikaitset. Kerenski juhitud Venemaa ajutine valitsus reageeris sellele nii, et saatis kodanlike senaatorite toetusel Soome Eduskunta laiali. See suurendas kibestumist ning tekitas parempoolsete ja vasakpoolsete vahel pingeid, mistõttu mõlemad hakkasid moodustama ja relvastama oma sõjalisi jõude, punakaarti ja kaitseliitu. Eduskunta laialisaatmisele järgnenud uutel valimistel kaotasid sotsiaaldemokraadid oma ülekaalu, kuulutasid seejärel novembris välja nädalase üldstreigi, aga ei alustanud veel võimuhaaramist, mida nõudsid radikaalid. Pärast enamlaste riigipööret Petrogradis esitas Pehr Evind Svinhufvudi juhitud senat ehk kodanlik koalitsioonivalitsus Eduskuntale iseseisvusdeklaratsiooni, mille Eduskunta a ratifitseeris. Sotsiaaldemokraadid toetasid iseseisvust, aga mitte deklaratsiooni: partei leidis, et iseseisvusdeklaratsiooni üle oleks tulnud Venemaaga läbi rääkida ja kokku leppida. Seda Svinhufvudi valitsus ei soovinud ja järgmiseks pöördus ta Saksamaa, Antandi ja Skandinaavia riikide poole ning palus neilt Soome iseseisvuse tunnustamist. Venemaa poole nõustus Svinhufvudi valitsus pöörduma alles siis, kui kõik nood riigid soovitasid hankida tunnustuse Petrogradist, enne kui nemad hakkavad kaaluma oma tunnustust. Svinhufvud sõitis Petrogradi, kus ootas rahvakomissaride nõukogu ukse taga, kuni Lenini juhitud Venemaa valitsus otsustas aasta viimasel päeval tunnustada Soome iseseisvust. Nädal hiljem järgisid Prantsusmaa, Rootsi ja Saksamaa Venemaa eeskuju. See oli iseseisvumisprotsessi kõige kergem osa. Vaid aasta varem ei olnud keegi avalikult lootnud Soome iseseisvust ja vähesed olid sellest isegi salaja unistanud, aga kiired muutused ja impeeriumi vajumine anarhiasse muutsid sidemete säilitamise Venemaaga isegi täieliku autonoomia tingimustes senisest riskantsemaks ja 18
17 vähem köitvaks alternatiiviks, mis omakorda pakkus võimaluse kuulutada välja iseseisvus. Iseseisvuse väljakuulutamine oli üks asi, aga tunnustuse hankimine hoopis teine, nagu ka iseseisvuse säilitamine. Ilma sõprade ja liitlasteta olid väikeriikide väljavaated ebakindlad, ent liitudesse kuulumisega kaasnesid teatavad ohud, nagu paljud rahvad tunda said aastal Brest-Litovskis sõlmitud relvarahu lõpetas küll lahingud Saksa idarindel, aga Soomes oli endiselt Vene sõdurit. Suurem osa neist soovis ainult võimalikult kiiresti koju tagasi pöörduda, sest enamikul ei olnud mingit soovi osaleda poliitilistest kirgedest varjutatud lahingutes. Aga nende kohalolek ei sobinud kokku iseseisva riigi positsiooniga, mille Soome oli lõpuks saavutanud. Vene väed ei põhjustanud Soome kodusõda, mis vallandus napilt seitse nädalat pärast iseseisvuse väljakuulutamist, aga nad tõmmati sündmuste keerisesse. Sõda algas 27. jaanuaril korraga Helsingis ja Pohjanmaal. Kui sotsiaaldemokraatliku partei, ametühingu ja punakaardi esindajatest moodustatud ajutine komitee otsustas haarata võimu Helsingis ja Pohjanmaal, kuhu Svinhufvudi valitsus oli pingete kasvades tõmbunud, asus valgete vägede ülemjuhatajaks nimetatud Mannerheim Vene vägedelt relvi ära korjama, hoolimata viimasel hetkel senatilt saadud telegrammist, kus kästi tegevuse alustamist edasi lükata. Kodusõda oli lühike, aga verine nagu kodusõjad tavaliselt ning sellele järgnenud veelgi verisem arveteklaarimine jättis pikaks ajaks valusa armi. Punased aeti Helsingist kümne nädalaga välja ja aasta mai lõpuks oli sõda lõppenud nende kaotusega. Vaasasse taandunud senat oli pöördunud abipalvega Saksamaa poole. Saksamaa vastas palvele nii, et saatis Soome Läänemere diviisi kindral Rüdiger von der Goltzi juhtimisel. Diviis maabus Hankos ja marssis kümne päevaga Helsingisse. Taganevad punased osutasid ainult nappi vastupanu. Saksamaa ja Venemaa sõjategevus oli veebruaris uuesti lõkkele löönud ning Saksamaa, kes oli juba 19
18 varem hõivanud Eesti saared, liikus nüüd edasi, okupeerides seni vallutamata osad Baltikumis ja osa Ukrainast, enne kui Nõukogude Venemaa soostus uuendama relvarahu talle varasematest palju ebasoodsamatel tingimustel. Valgete seisukohast oli Soome kodusõda vabadussõda, mille tulemusel Soome vabanes Venemaa võimu alt. Teisalt muutus Soome selle tagajärjel aasta suve ja sügise jooksul Saksamaast sõltuvaks vasallriigiks, mis sõlmis Saksamaaga tollele Soomes ulatuslikke õigusi ja suure mõjuvõimu andvad lepingud. Saksamaa mõju saavutas haripunkti Soome mittetäieliku koosseisuga parlamendi (sellest olid välja jäetud kõik sotsiaaldemokraadid peale ühe) 9. oktoobri otsusega valida Hesseni prints Friedrich Karl Soome kuningaks. Kõigest kuu aja pärast seisis Saksamaa silmitsi kaotusega, mis tegi ühtlasi lõpu Soome monarhistide plaanidele. Soome pidi oma poliitikat nüüd muutma, et saavutada sõja võitnud liitlaste usaldus ning lõpetada Soome ja Nõukogude Liidu sõjaseisukord. Ümberorienteerumine võttis aega ning seetõttu oli Soome välispoliitiline kurss veel aastaid ebaselge ja riigi positsioon iseseisva riigina väljakujunemata. Tagantjärele vaadates on Soome ajaloolased rohkem või vähem ühel nõul, et Soomel oli õnne: kui sündmused maailmasõja ajal ja pärast seda oleksid kulgenud teist rada, võinuks juhtuda, et Soomel ei oleks avanenud võimalust iseseisvust välja kuulutada või säilitada, ükskõik millised ka olnuks soomlaste endi püüdlused või otsused. Kui võrrelda Soome ja Balti riikide ajalugu, tundub Soome iseseisvus nende riikide omast palju rohkem ettemääratuna ning tingimused, milles Soome oli sunnitud oma otsuseid ja valikuid tegema, selgematena. Nii on mõistetav, et Eesti iseseisvumise tee oli keerukam ja protsessis osalejad olid oma valikutes mitmes suhtes ebakindlamad. Kui veel aasta enne Eesti iseseisvumise väljakuulutamist oli selle võimalikkusse uskujaid vähe, siis neid, kes kartsid selle kaotamist juba enne Teise maailmasõja algust, oli palju rohkem. Teadmatus 20
19 ja ebakindlus ses suhtes, mida peaks tegema või mida on üldse võimalik teha, oli suur. Üks nendest, kes seda võimalust arvestasid ja kes katsusid tegutseda iseseisvuse säilitamise nimel, oli Jaan Tõnisson. See, et me saame tagantjärele tõdeda tema hoiatuste õigsust, ei tähenda, et tema soovitatud meetoditega oleks olnud võimalik iseseisvuse kaotamist vältida. 21
20 JAAN TÕNISSONI LAPSEPÕLV JA NOORUS aastal kaotas Rootsi Põhjasõjas Balti alad Venemaale ja kaotus kinnitati aastal Uusikaupunki rahuga. Ühtlasi lõppes Rootsi sada aastat kestnud ajastu Euroopa suurriigina. Praegune Eesti oli enne iseseisvumist jagunenud kaheks kubermanguks, põhjapoolseks Eestimaaks ja lõunapoolseks Liivimaaks. Viimane omakorda jagunes eestlastega asustatud põhjapoolseks osaks, kuhu kuulusid näiteks Viljandi ja Tartu, ning lätlastega asustatud lõunapoolseks osaks. Põliselanikel ei olnud sõnaõigust ei Eestimaal, Liivimaal ega lõunapoolseimas Balti kubermangus Kuramaal. Saksa ordurüütlite järeltulijatel, kes olid need alad 13. sajandil vallutanud, oli siinsetes kubermangudes piiratud autonoomia. See põhines tsaari tagatisel, mille see oli piirkonda Venemaaga liites sakslastele nende privileegide säilitamiseks andnud. Niisiis erines Eesti seisund Vene impeeriumis Soome omast. Rootsi oli pärast kaotust aasta Soome sõjas loobunud juba niigi venelaste hõivatud Soomest Hamina rahulepinguga aastal. Rahulepingus ei mainita küll Soomet, vaid loetakse üles Rootsi üheksa idapoolset maakonda, mis siirdusid Vene võimu alla, aga Hamina rahu ja sellele eelnenud Porvoo maapäeva on siiski peetud praeguse Soome loomise aluseks, kuigi Stockholmi võimu alt Peterburi alamateks saanud soomlased seda tollal veel nii ei tajunud. Porvoo maapäev on Soome ajalookäsitluses tagantjärele omandanud riigiloomisakti olemuse, sest Aleksander I, võttes vastu seisuste truudusvannet, tõstis oma kõnes Soome rahvaste sekka 22
21 ning lubas järgida ja säilitada Soomes senini kehtinud seadusi. Olenemata sellest, kuidas tõlgendada Porvoos antud lubaduse iseloomu ja tsaari kavatsusi, on fakt, et Vene võimu alla siirdudes said loovutatud maakonnad omaette Soome haldusvõimu esmalt valitsusnõukogu (hallituskonselji) ja seejärel senati juhtimisel, mis rakendas maa enda õiguskorda ja Rootsilt päritud õigust. Nii oli Soomel 19. sajandi jooksul võimalus vähehaaval tugevdada ja arendada oma rahvuslikke võimuinstitutsioone aastal saadi ka oma raha ning säilitati ja laiendati poliitilisi vabadusi, mis Venemaal poleks kõne allagi tulnud. Seega oli Soomel võimalus võtta enda kanda kogu iseseisvale ja suveräänsele riigile kuuluv võimutäius kohe pärast iseseisvuse väljakuulutamist aastal. Soome lahe lõunakaldal olid lood palju kehvemad. Balti kubermangudel ei olnud mingisugust autonoomiat ning tõsiasi, et tsaar oli uuendanud maaomanikest saksa eliidi privileege, ei olnud suurendanud elanikkonna enamiku, eestlaste õigusi. Erinevalt Soomest, kus kohaliku, küll rootsi keelt kõneleva, kuid rahvuslikult meelestatud eliidi ridadest olid pärit ka esimesed rootsi keele soome keele vastu välja vahetanud fennofiilid, ei samastanud baltisakslased end elanikkonna enamikuga. Nad moodustasid, üksikud erandid välja arvatud, eestlastega distantsi hoidva ja nendesse koloniaalisanda kombel üleolevalt suhtuva vähemuse. Eestlaste rahvuslikud pürgimused hakkasid kuju võtma 19. sajandi teisel poolel. Sel ärkamisajal asus rahvuslik liikumine esimesena kaitsma kohaliku elanikkonna keelt; liikumise eesmärk oli saada tunnustus eesti keelele ja luua eestikeelset kirjandust. Vähehaaval politiseeruv rahvuslik liikumine sattus vastuollu Venemaal tugevnenud natsionalistliku ja panslavistide liikumisega. Kuigi Vene riigi toetatav õigeusu kirik kogus jõudu ja leidis Eestis uusi liikmeid, säilitas luteri kirik siiski võimupositsiooni. Kirikul oli märkimisväärne roll näiteks selles, et kirjaoskus oli üsna üldiselt levinud. Teisalt tekitas suhe kirikuga kus võim kuulus veel pikka aega saksa kirikuõpetajatele lahkarvamusi ka rahvusliku liikumise sees. 23
22 19. sajandil arenes Eesti majandus kiiresti ja sajandivahetuseks oli Eestist saanud Vene impeeriumi kõige arenenuma tööstusega piirkond. Tööstustöölised olid siiski enamasti venelased, samal ajal kui eestikeelse elanikkonna peamiseks elatusallikaks jäi põllumajandus aastatest alates muutus üha levinumaks maa harijate, st eestlaste maaomand. Balti kubermangudes oli pärisorjus kaotatud varem kui Venemaal, aga tegelikud võimusuhted hakkasid maapiirkondades muutuma alles pärast seda, kui sakslased hakkasid maad müüma seda janunevatele eestlastele. Põllumajandus oli suhteliselt arenenud ja eelkõige linaeksport Inglismaale tõi maapiirkondadesse uut jõukust aastatel Baltikumis alustatud venestamispoliitikal oli selge usulis-kultuuriline rõhuasetus, mis avaldus kavatsusena kindlustada vene keele ja õigeusu kiriku seisundit. Ühtlasi esindas see Venemaa üldisemat kavatsust ühtlustada Balti kubermangude haldustavad ülejäänud riigi tavadega. Algul ei olnud poliitika suunatud eelkõige eestlaste vastu, sest otsesemalt ähvardas see baltisakslaste eelisseisundit aastal troonile tõusnud Aleksander III oli esimene keiser, kes ei kinnitanud enam selge sõnaga sakslaste privileege. Aga erinevalt Soomest, kus venelased suhtusid soosivalt soome keele positsiooni tugevdamisse, sest leidsid, et see aitab nõrgendada tihedaid sidemeid Rootsiga, ei tekkinud Eestis kunagi tsaarivalitsuse ja Eesti rahvusliku liikumise mitteametlikku liitu. Eesti rahvusliku ärkamisaja esimene järk oli olnud peaasjalikult kultuuri- ja keelekeskne. Selle perioodi kõige tähtsam saavutus oli Kalevipoeg, F. R. Kreutzwaldi kogutud ja aastatel avaldatud eesti rahvuseepos. Jakob Hurt hakkas korraldama Kalevipoja lugemise õhtuid Tartu ülikooli üliõpilastele ning algatas ühtlasi protsessi, mis viis eestlaste esimese oma üliõpilasorganisatsiooni, Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamiseni aastal. Hurt, Johann Voldemar Jannsen ja viimase tütar, armastatud poetess Lydia Koidula, ning Ado Grenzstein olid selle kultuurikeskse liikumise tähtsaimad teerajajad. Liikumine pani aluse eestikeelsele ajakirjandusele ja korraldas esimese ülemaalise laulupeo aastal. 24
23 1880. aastatel hakkas neile liikumise esimese põlvkonna mõõdukatele esindajatele konkurentsi pakkuma radikaalsem ja poliitilisem suund eesotsas Carl Robert Jakobsoniga. Jakobson oli kirjanik, õpetaja ning Viljandi ajalehe Sakala toimetaja. Konflikt saavutas haripunkti Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul aastal, mil Jakobson valiti selle presidendiks ning Hurda pooldajad, teiste hulgas Kreutzwald, Jannsen ja Grenzstein, lahkusid selle tõttu seltsist. Jakobsoni pooldajad ei uskunud ajapikku enam vanema põlvkonna mõõdukate kombel Vene ametivõimude heatahtlikkusse Eesti ja eestlaste huvide esindamisel. PERE JA ÕPINGUD Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril aastal Mursi talus Viljandimaal Tänassilmas jõukas ja iseseisvas talupoja peres. Tema vanaisa, aastatel elanud Johann, oli võtnud oma isa Tõnise järgi perekonnanimeks Tõnisson. See nimi on Eestis suhteliselt levinud ning näiteks Eesti Vabadussõja kangelaste hulka kuulunud kindral ja hilisem Tartu linnapea Aleksander Tõnisson ei kuulu samasse suguvõssa. Johann Tõnissoni poeg Jaan abiellus aastal Mari Veimanniga. Nende ettevõtlik ja töökas perekond pidas kindlal käel ning peaaegu paarikümne sulase ja tüdruku abiga sajahektarilist talu. Kui selle kahekambriline elumaja aastal maha põles, ehitati asemele uus ja suurem. Elu ei olnud siiski kerge, sest talu laiendamiseks tuli võtta võlgu ja pealegi vaevas peremeest kopsuhaigus, mistõttu teda ei võetud nekrutiks. Perekond esindas sotsiaalselt tõusvat, maaomanikest talupoegade kihti, mis taotles keskklassi positsiooni ja võttis omaks rahvusliku liikumise edumeelsed väärtushinnangud. Perekond ei olnud kirikuskäija rahvas, aga oma mõju avaldas Eesti maapiirkondade hernhuutlik vaim. Jaan Tõnisson oli üheksalapselise pere viies laps, tal oli kolm vanemat ja kolm nooremat venda ning üks vanem ja üks noorem õde. Jaan oli isa nimekaim ja vanemate vaieldamatu lemmik, mis 25
24 Jaan Tõnisson ülal paremal koos vanemate ja vendadega. Foto: Eesti filmiarhiiv / E. Selleke 26
25 aitas kaasa sellele, et temast kasvas enesekindel nooruk. Varjuküljena avaldus enesekindlus paljude arvates liigse autoritaarsusena ning seetõttu ei olnud ta alati kõige koostöövõimelisem aastal tabas peret valus löök, kui suri Jaan vanem. Noorem Jaan oli alles kaheksa-aastane ja kõik pere tollal elus olnud kuus last olid veel alaealised. Isa kohale asus nüüd vanim poeg, 17-aastane Mats. Mats oli sunnitud kooli pooleli jätma, aga hoolitses koos emaga selle eest, et Jaanil oleksid parimad kättesaadavad võimalused haridust omandada. Jaanil olid temast märksa tagasihoidlikuma ja vaiksema vanema vennaga lähedased suhted. Poisil oli raske kooliga kohaneda. Ta alustas suhteliselt hilja, alles üheksa ja poole aastaselt kohalikus külakoolis, ilma et sellega oleks teadaolevalt kaasnenud mingeid probleeme. Aga edasine koolitee Viljandis oli juba üsna tormiline. Vastuolude tõttu õpetajatega oli ta sunnitud kahel korral kooli vahetama. Külakoolis loeti C. R. Jakobsoni lugemikku ja Jakobsonist oli saanud Tõnissonile iidol, kelle ajalehte Sakala ta õhinal luges ja kelle kõiki läheduses peetud kõnesid ta kuulamas käis. Viljandi vallakooli õpetajate seas ei olnud kuigivõrd Jakobsoni pooldajaid ning nad mõistsid Jaani aktiivsed ja häälekad Jakobsoni vaateid toetavad avaldused hukka, mistõttu iseteadlik poiss keeldus koolis edasi õppimast. Järgmises, saksakeelses Viljandi algkoolis põhjustas poliitika vähem raskusi ja ta lõpetas kaheaastase kooliprogrammi ühe aastaga aasta kevadel. Viieteistkümneaastane Jaan oli innukas ja kärsitu õpilane ning tahtis ka järgmises koolis, Viljandi maagümnaasiumis, ühe klassi vahele jätta, aga seda ei lubatud. Keelamise taga oli joonistamisõpetaja, kellega Tõnisson sattus tõsisesse vastuollu. Peagi jättiski ta kooli pooleli ja jätkas eraõpetaja juhendamisel. Ta jäi siiski koolikaaslaste sõpruskonda ja valiti umbes kolmekümnest poisist koosneva rahvusmeelse salaseltsi presidendiks. Kui ta siis aastal leidis, et on valmis eksameid sooritama, soovis ta esmalt Tartusse gümnaasiumi viimasesse klassi õppima asuda, aga võeti vastu eelviimasesse. See teda ei rahuldanud ja nii jättis ta jälle kooli 27
26 sinnapaika ning jätkas taas eraviisiliselt. Jaan sooritas gümnaasiumi lõpueksamid aasta detsembris Tallinnas teisel katsel, esimesel korral põrus ta läbi ladina keele suulisel eksamil. 1 Jaan Tõnissoni värvikad ja osalt tormilisedki kooliaastad räägivad vaieldamatust andekusest ja iseseisvusest. Enamasti räägitakse sellest imetlevalt nagu tulevase rahvusliku ikooni noorusaastaid kirjeldades sobilik. Ometi on võimalik ka teistsugused tõlgendused, mis võivad märku anda vähem imetlusväärsetest iseloomujoontest. Villem Reiman on leidnud, et Tõnissonile loomuomane mässumeelsus ei oleks kujunenud selliseks, nagu ta kujunes, kui ta oleks teiste kombel gümnaasiumis käinud ja olnud sunnitud kohanema üldise koolisüsteemiga. 2 Pärast lõpueksamite sooritamist astus Jaan Tõnisson aasta jaanuaris õppima Tartu ülikooli õigusteadust, aga selle kõrval süvenes ta ka kirjandusse, loodusteadustesse ja filosoofiasse. Rootsi võimu ajal aastal asutatud Tartu ülikool kuulus Euroopa vanimate hulka. Vahepeal oli see siiski olnud peaaegu sada aastat suletud, enne kui aastal uuesti avati. Kui Tõnisson üliõpilaseks vastu võeti, oli tegu saksakeelse ülikooliga, mille pooled õppejõud olid pärit Saksamaalt ja ülejäänudki enamjaolt baltisakslased. Veel aastal oli ülikooli 1812 üliõpilase seas ainult 145 eestikeelset, aastaks kasvas nende hulk 436ni. Jakob Hurda mõjul aastal asutatud Eesti Üliõpilaste Selts registreeriti aastal. Tõnisson ei astunud seltsi liikmeks kohe pärast ülikoolis õppima asumist. Oma sõnul võõrastas ta seltsi isamaalise fassaadi taha peidetud saksa traditsioone järgivat purjutamisküllast tudengielu. Seevastu oli ta koos eeskätt EÜSi kuulunud üliõpilastega üks Fraternitas Viliensise asutajaid, millest pidi saama esimene saksa korporatsioonidega võrdne eestlaste korporatsioon.* Ettevõtmine jäi soiku, sest ülikool ei võtnud vastu korporatsiooni 1 Roos 1938, lk 21 29; Raud 1953, lk 24 25; Tõnissoni juubelikogumik 1958, lk Roos 1938, lk 29 * Autor eksib. EÜS tegi esimese katse asutada korporatsioon Vironia aastail
27 Mursi talu, Jaan Tõnissoni sünnikodu Viljandis, Viiratsi vallas. Foto: Eesti filmiarhiiv / E. Veliste põhikirja. Kui Tõnisson aasta alguses EÜSi liikmeks astus, organiseeris ta selle sees opositsiooni ja juba samal aastal valis selts ta oma esimeheks. Ühtlasi sai Tõnissonist ka korporatsioonide pühendunud vastane. 3 EÜS oli esimest korda tõusnud Eesti rahvusliku liikumise keskmesse juba pastor Villem Reimani juhtimisel. Nüüd jätkati traditsiooni Tõnissoni eestvedamisel ja kui ametivõimud Eesti Kirjameeste Seltsi aastal ära keelasid, muutus EÜSi positsioon veelgi tähtsamaks. Tõnissoni juhitavas üliõpilasorganisatsioonis andsid nüüd tooni senisest radikaalsemad rahvuslased ning Hurt ja vanemad mõõdukad suhtusid sellesse tõrjuvalt. Siinkohal tuleb meeles pidada, et EÜS ei koondanud sugugi mitte kõiki eestikeelseid üliõpilasi. Alles pärast iseseisvumist asutati kõiki, ka saksa- ja venekeelseid üliõpilasi ühendanud üliõpilaskond, aga EÜS ja teised korporatsioonid jätkasid ka siis tegevust. EÜS 3 Roos 1938, lk
28 sai hiljem teisigi konkurente, esimestena aastal asutatud Fraternitas Estica ja kaks aastat hiljem asutatud Korp! Sakala. Mõlema asutajad oli EÜSist lahkunud, muu hulgas rahulolematuna sellega, et EÜS tegutses Tõnissoni mõju ja juhtimise all veel kaua pärast seda, kui mees ise oli juba aktiivsest üliõpilaspoliitikast kaugenenud. Ei ole juhus, et Korp! Sakala asutati kaks aastat varem Tõnissoniga riidu läinud Oskar Rütli kodus. Mitmed Eesti poliitikute hilisemate kokkupõrgete ja tülide juured võisidki ulatuda üliõpilaspoliitika aegsesse rivaalitsemisse. Võimalik, et sellised vastuolud vürtsitasid ka Tõnissoni ja Konstantin Pätsi eluaegset vastasseisu. Päts olevat EÜSi liikmeks pürgides saanud paaril korral eitava vastuse. Põhjuseks toodi Pätsi kuulumine õigeusu kirikusse ja radikaalsete aadete pooldajate hulka, mis tollal ei tähendanud tingimata seda, et radikaalid oleksid ühtlasi olnud sotsialistid. Vaevalt et Tõnisson mängis isiklikult mingit rolli Pätsi kandidatuuri tagasilükkamisel, aga seda võis igal juhul pidada tema mõttekaaslaste süüks. 4 4 Laaman 1949, lk 13; Turtola 2002, lk
29
Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
LisätiedotSUUR-SOOME PLAAN
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
LisätiedotSoome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail
Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Patrik Hytönen Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail 1918-1940 Bakalaureusetöö
LisätiedotTELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA
TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;
LisätiedotTaistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1
Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotEesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
LisätiedotKES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID
FILM 1 Esimesed rändurid, kes võõrale maale tulevad, näevad ja kirjeldavad selle maa rahvast enda vaatevinklist. Kultuuri- ja käitumiserinevused torkavad silma ja äratavad imestust. Järgmised rändurid
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotRAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotKI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1
KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES
Lisätiedotma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin
ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään
LisätiedotRAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotMä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
LisätiedotREIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja
LisätiedotVabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
LisätiedotPuidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent
Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide
LisätiedotSisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud
Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja
Lisätiedot1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE
EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast
LisätiedotIDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
LisätiedotKoostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad
Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel Linnade ja valdade päevad 14.03. 2018 Sõpruslinnad Soomes Hämeenlinna, 1991 Tampere, 1992 Turu, 1996 Hämeenlinna/Tampere/Turu Koostööleping/-algus 1991/1992/1996.
LisätiedotRAHVAARMEE ON EESTILE VAJALIK essee õppeaines Väljenduskunsti alused LAV3750
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Süsteemitehnika teaduskond Automaatikainstituut Automatiseerimise ja protsessijuhtimise õppetool Erki Suurjaak RAHVAARMEE ON EESTILE VAJALIK essee õppeaines Väljenduskunsti alused
LisätiedotSee romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008
Salokannel, algus 4/8/08 2:30 PM Page 145 Keel ja Kirjandus 3/2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * JUHANI SALOKANNEL
LisätiedotEQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
LisätiedotSuur Teatriõhtu XI 17.00
Nr. 10 (264) 16. november 2005 Juhtkond tänab õpetaja Mai Randa, kõiki muusika-õpetajaid ja nende abilisi ning karaoke-võistlusest osavõtjaid toreda ürituse eest. Teated Tähelepanu! Punane Rist teatab!
LisätiedotJyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
LisätiedotHELSINGI EESTI PUHA PAULUSE KOGUDUS JA SELLE PASTOR AUGUST NIGOL
HELSINGI EESTI PUHA PAULUSE KOGUDUS JA SELLE PASTOR AUGUST NIGOL RIHO SAARD Kontaktid Soome ja Venemaa Läänemere äärsete maakondade vahel on põline nähtus. Tallinna ja Helsingi vahelisest migratsioonist
LisätiedotOpetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen
Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007
Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007 Juhtkond tänab Täname 8.kl. Rõuge suusa- ja õppelaagri heatasemelise korralduse ja läbiviimise eest laagri peakorraldajat Inge Jalakat ning tema meeskonda: Renate Pihl a,
LisätiedotVõrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
LisätiedotÜHISTEGEVUSE ARENG JA PERIOODID EESTIS
JAAN LEETSAR ÜHISTEGEVUSE ARENG JA PERIOODID EESTIS Konspektiivne ülevaade II vihik EESTI ÜHISTEGELINE LIIT Tallinn 1999 SISUKORD SISSEJUHATUS 5 1. ÜHISTEGEVUSE LOODUSEST PÄRIT ALGE 6 2. ÜHISTEGEVUSE PERIODISEERIMISE
LisätiedotEESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA
Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle
LisätiedotKui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva ja Kohtla-Järve 5. november 2016 Ülesannete lahendused 1. a) Olgu oksiidi X valem E
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
LisätiedotFINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project
FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/
LisätiedotKANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN
KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN Hilma Rantasen näyttelijäkuva yhtenä suomalaisen ja virolaisen teatteritradition ilmentäjänä Sanna-Kaisa Ruoppa Viron kielen ja kulttuurin Pro gradu -tutkielma Suomen
LisätiedotOskar Loorits ja liivlased
Oskar Loorits ja liivlased Renāte Blumberga Käesolevas kirjutises tahaksin rääkida Oskar Looritsast mitte kui liivlaste uurijast, vaid kui liivlaste sõbrast ja liivlaste toetamise liikumise rajajast Eestis
LisätiedotUurimuse raamidesse mahub ka sedalaadi Soome ja Eesti poliitiline koostöö, kus eestlaste poolel osales selles avalik haldusaparaat, kuid Soome poolel
1. Sissejuhatus Minu uurimisobjektiks on Soome ja Eesti poliitilised suhted 1988. aasta kevadest kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Seda vaatamata sellele, et ametliku tõlgenduse kohaselt ei teinud Soome
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE PAARISUHTE EHITUSKIVI Pühendumine D SISÄLTÖ SISUKORD Sisäisiä Paarisuhtele tienhaaroja pühendumine Selkäytimestä Pühendumise alused tulevia toimintamalleja
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008
Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,
LisätiedotSoome lingvistid eesti keele jälil
Riho Grünthal Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professor Soome lingvistid eesti keele jälil Keeltevahelise sarnasuse äratundmine ja erinevuste lahtiseletamine on olnud võrdleva keeleteaduse põhieesmärke
LisätiedotLIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise
LisätiedotNoor-Eesti ja naised 1
Noor-Eesti ja naised 1 Rutt Hinrikus Lõpetasin täna ka Vuolijoki Udutaguste lugemise. Koguni sümpaatline raamat. Kuid ikkagi naise kirjutatud raamat. Naisele näib üleüldse omane olevat miskisugune keskmine
LisätiedotRahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
Vaike Sarv Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses 1. Rahvaviis kõlblusideaali teenistuses 1 Teaduslik huvi Lääne-Euroopa klassikalisest muusikast erinevate muusikakultuuride
LisätiedotÕigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
LisätiedotK1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga
K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotLinnalaagris oli huvitav!
Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli
LisätiedotEmakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?
Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma
Lisätiedot5. Millise spordiala esimene (aga kaugeltki mitte viimane) ameeriklannast maailmameister oli aastal Marcia Frederick?
1. Kes on need kolm sportlikku ode? Tegemist ei ole siiski kolmikutega. 2. Milline suusakuurort (nimes seitse tähte) laiub üle kolme kommuuni ning oli 1992. aasta olümpial naiste mäesuusavõistluste toimumispaigaks?
LisätiedotSoome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast
Soome kompetentsikeskused Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast 1 Kymenlaakso? Maakond Soome kagunurgas 183 564 el, 5 590 km 2 13 omavalitsust Kaks piirkonda sk. seutukunta Kouvola PK
LisätiedotEESTI KIRJANDUS 1931 N21 SIS. ,EESTI KIRJANDUSE SELTSI >ir"~' VÄLJAANNE '
EESTI KIRJANDUS 1931 N21 SIS M. SILLAOTS: Jakob Mändmets. (Pildiga.) O. LIIV: Mõningaid Soome ja Eesti ajaloo-uurimise tihisküsimusi. A. SAARESTE: Kumb eesti murdeist soomele on lähem: põhjaeesti või lõunaeesti?
LisätiedotRAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates
RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,
LisätiedotUued rahvad Euroopas 211 Kristlik kultuur 219 Karl Suur ja Karolingide renessanss 220 Viimased rahvaränded 225
sisukord SISUKORD ESIAJALUGU 10 Ari Siiriäinen Võitlus jätkub: konfliktide kaudu Makedoonia-Kreeka maailmavõimuni 100 Roomlased peaaegu terve maailma vallutajad 104 Keisririigi ajajärk 132 Kiviaeg 14 Pronksiaeg:
LisätiedotSegakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas
Nr. 7 (296) 18. oktoober 2006 Teated Klasside pildistamine Klasside pildistamine toimub kolmapäeval, 25.oktoobril 06 õpetajate toas oleva graafiku alusel (täidavad klassijuhatajad). Kaasa naeratus ja selga
LisätiedotR U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
LisätiedotPõhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
LisätiedotTähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
LisätiedotAteism kui nõukogude teadus 1
Ateism kui nõukogude teadus 1 ATKO REMMEL TÜ usuteaduskond Võttes vaatluse alla teadusliku ateismi kui nõukogude teaduse väljakujunemise, ei saa käsitlemata jätta religioonipoliitilist situatsiooni Nõukogude
LisätiedotMaailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia
Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?
LisätiedotVIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala
LisätiedotSoomlaste raamatukogukasutus
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kerttu Poolakese Soomlaste raamatukogukasutus Bakalaureusetöö Juhendaja: Hanna Katariina Jokela Tartu 2015 Sisukord
LisätiedotKohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas
EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotM. J. Eiseni tee folkloristikasse
http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.eisen M. J. Eiseni tee folkloristikasse Esivanemate varandusest Eesti rahva mõistatusteni Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1994, vol. 37, nr 6, lk 335 345 1. Tänavu möödub
LisätiedotJulkaisupäivä
Julkaisupäivä 5.12.2013 TOIMETUS TOIMETUS 11LM Aleks Korolenko Anet Cassandra Tanneberg Christen Tammik Jete Nelke Maris Källe Siim Saar Therese Tedremaa KÜLJENDAJA Lora-Liza Parv, 11R PEATOIMETAJA Kristel
LisätiedotSOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Laura Kajanus SOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD Bakalaureusetöö
LisätiedotSoomlase elu kujutamine pärimuslikus ajaloos
Soomlase elu kujutamine pärimuslikus ajaloos Pauliina Latvala Uue aastatuhande künnisel on huvitav küsida, kuidas soomlased mõtestavad mööduvat 20. sajandit. Kuidas inimene on üle elanud ühiskondlikud
LisätiedotKIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?
!""#$%&!'(%&)*+,!!"#$!% &'( ))*+),-(,..*+(/ +.)01*+./),)0..2()/ 3)/..*+(/,(43)5(,./ &((01/)3),(4( KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? SATU GRÜNTHAL,
LisätiedotEuroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)
Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa
LisätiedotISSN KEELJA KIRJANDUS
1 8 7 ISSN 0131 1441 : I KEELJA KIRJANDUS SISUKORD KOLLEEGIUM: P. Л. О. R. R. 1.. Л. Л. Ariste, Hint, E Jogi, А Kull, V V. Hallap Jansen, Kask, Pall, i. Peep, Päll, E. Sõgel. Ü. Tedre, Vinkel. TOIMETUS:
LisätiedotMaakonna MV rahvastepallis
Nr. 13 (302) 6. detsember 2006 Juht tänab Tänud klassijuhatajate ja 7.-9.kl. lastevanemate koolituste korraldajatele Maren Asumetsale, Sirje Metsküllile ja koolituskeskusele Osilia. Tänud lektorile perepsühholoog
LisätiedotDETSEMBER (39) X aastakäik. Brüsselis Eesti esinduse ruumides avati näitus Veelinnurahvas 27. novembril Foto: Andres Putting
Soomeugrilased Brüsselis Tuglase selts 25 Ekspeditsiooni näitus Tšeboksarõs Ajakirjanike festival Sõktõvkaris DETSEMBER 2007 4 (39) X aastakäik Soomeugrilased vallutasid Brüsseli Meie Moskvas Tuglase selts
Lisätiedot1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA
1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
LisätiedotLoo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm
NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme
LisätiedotKAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE" HÕIMLASTE PÜHADE LAUL.
Sisu:. Lhk. 1. Hõimlaste pühadelaul. P. Voolaine.................... 99 2. Aasta vahetuseks.. 100 3. Soomekeele õpetamise küsimusi eesti koolides. V. Ernits 102 4. Suomen ylioppilasmaailman heimoharrastukset.
LisätiedotPäivö Parviainen. 14. aprill juuli 1992 JUSSI KODUTEE
Päivö Parviainen 14. aprill 1984 23. juuli 1992 JUSSI KODUTEE 1 Fotograaf: Johannes Lampinen Kaks misjonitöö veterani, praost Päivö Parviainen ja evangelist Kusti Matero. Ülesvõte on tehtud Ryttyläs. JUSSI
LisätiedotSOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD
LisätiedotISSN KEELIA KIRJANDUS
7 mj ISSN 0131-1441 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD A. Künnap. Vivat Congressus! 433 S. Olesk. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism 436 H. Peep. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari
LisätiedotHELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350
HELSINGI ÜLIKOOL 350 HELSINGIN YLIOPISTO 350 TARTON YLIOPISTO HELSINGIN YLIOPISTO HELSINGIN YLIOPISTO 350 Symposiumin esitelmät Tartto 1990 TARTU ÜLIKOOL HELSINGI ÜLIKOOL HELSINGI ÜLIKOOL 350 Sümpoosioni
Lisätiedot«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.
«rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE EHITUSKIVID Intiimsus ja seksuaalsus SISUKORD Mis on intiimsus ja seksuaalsus? Missuguseid mõtteid ja hoiakuid toome kaasa oma suhtesse? Intiimsuse
Lisätiedot