REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED"

Transkriptio

1 REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja ei näe. Selle üle mõtisklesin vist juba kaheaastaselt, sest mälus näen pimedust sisse voogamas just Sõbra tänava tubadesse. Küünal või lamp olid siis nagu tuulutid, mis lähemas ulatuses enda ümber suutsid pimedust tõrjuda. Niipea kui lamp kustus, vajus pimedus tagasi. Valgus oli niisiis minu jaoks pimeduse puudumine. Selles raamistikus tundus kilplaste katse valgust kotiga sisse tuua eriti lootusetu. Kuidas oleksin seletanud, et ka suletud, akendeta sahvris on pime? Küllap öelnuksin, et pimedus imbub sahvrisse seinapragudest, kui üldse mõtlemisega nii kaugele jõudnuksin. Et hoopis valgus on ollus ja pimedus valguse puudumine, see teave üllatas mind, ei mäleta mis vanuses. Võttis aega, et sellega harjuda. Ja pani küsima, mida muud mu arusaamades veel tagurpidi võib olla. Mu veski seisab mäe peal, sest kõva tuul ju puhub seal seda laulsime küll liigutuste saatel, kuid tuule tähendusele ei mõtelnud ma enne, kui lasteaednik küsis, kas oskame tuult joonistada. Vastasime, et see pole võimalik, tuult ju ei näe. Tema aga kinnitas, et kui tädi lubab midagi teha, siis ka teeb. Tõmbas paar kaart ja oli tõesti näha, et tuul puhub, kuigi nurisesime, et näha on tuule kantud tolm ja mitte tuul ise. Ka siis ei pannud see mind mõtlema. Õhku pidasin tühjuseks, arutlemata, kuidas linnud ülal püsivad. Teave, et õhk on aine, ehkki hõre, tuli hiljem ja üllatas samuti. Pimedus tekitas ka hirmu, eriti kuna tondijutte oli raamatuis küllaga. Teistega koos olles polnud häda midagi, seni kui teised pimedas ikkagi nähtaval olid. Päevavalgel võis ka üksi olla. Õhtul aga ei piisanud sellest, et toas on valge. Akna taga oli pime. Istusin kord üksi olles eestoa ahjukapis. Alguses mängisin kujutlusega, et toas käib ringi hunt, aga ahjukapini ei ulatu. Siis aga tundus, et hunt varitsebki juba teise toa ukse taga ja ainult ootab, kuni ma alla ronin. Istusin hiirvaikselt ei tea kui kaua, kuni ema koju tuli. Kui tihti ma õhtuti üksi koju jäin? Vist mitte tihti, ent ka mitte nii harva, et see iseenesest ebatavaline oleks tundunud. Eesti muinasjuttude raamatus tekitas erilist õudust jutt, kuidas nõid kärnkonna kujul nülitud hobusekorjusesse roomas ja hobune öösel parsile peitunud peremeest kimbutama asus. Lugesin muid jutte üle ja üle, aga neist lehekülgedest katsusin mööda libiseda, nii et ükski lause silma ei hakkaks. Abi sellest polnud, sest esimesest ja ainsast lugemisest saadik oli kogu jutt mällu raiutud ja veeres lehtede keeramise ajal silme eest läbi. Ise Algus Loomingus nr. 10. [ 1681 ]

2 REIN TAAGEPERA murdsin pead, miks just see jutt niimoodi mõjus, sest oli ju sisuliselt hullemaidki. Tundus, et kui hobusel nahk seljas olnuks, võinuks ta peremehe kättegi saada ning surnuks trampida, ja jutt oleks ikkagi loetav olnud. Aga nülitud hobuse kätte jääda, see oli liig. Sünd ja surm, jumal ja elu mõte Et kassipojad ja lapsed ema kõhust sünnivad, selle tegi mulle Arvo juba varakult selgeks. Hoiatas mind ka, et lastele räägitavat mõnikord, et kurg toovat lapsi, aga seda ei maksvat uskuda. No kes siis hobusevarsa jõuaks kohale tuua? Kas kotkas? Igaks juhuks kontrollisin asja emaga üle, kes kinnitas sedasama. Lapse ja ema suhe oli niisiis selge, isa seevastu paistis ülearusena. Ei, isa peab ikka ka olema, kinnitas ema. Jäi mulje, et see side on praegu seletamiseks liiga keeruline või tehniline, nagu paljud muudki asjad mu ümber. Surma üle ma pead ei murdnud. Küllap oskas ema mulle seda nii seletada, et asi tundus olevat omal kohal, omal ajal. Seda isegi teadmises, et Arvo Tomberg oli olnud surma äärel, kui ta pimesool lõhkes ja vajas kiiret lõikust. Surnutõld liikus sageli Tartu tänavail. Kord viis tädi Valtman mind matusele. Surnu nägu oli tume ja mu mälus muutus ta päris mustaks. Nii püsiski mul kujutelm, et surrakse, kui nägu mustaks läheb. Elu oli mulle lahke. Järgmisel korral ei näinud ma surnud inimese nägu vist enne, kui mu äi suri Ka nii võis Teise maailmasõja ajajärgu üle elada. Loomade surma kohtasin, ka vägivaldset. Kord lendas lind hirmuga piiksudes Päeva tänava veranda välisuksest sisse, kull takkajärele. Meie kära teisel uksel sundis kulli lahkuma. Ta tuli viivuks lävele ja kadus. Linnuke oli surnud. Matsime maha. Teine pilt on kummalisem. Näen siga Ani õuele tormamas ja meest talle tõstetud kirvega kuklasse virutamas. Mulle on hiljem öeldud, et niimoodi eesti talus siga ei tapetud. Kui nii, siis võib selline libamälestus panna mõndagi muud siinkirjutatut kahtluse alla. Ühel kevadel rääkis ema mulle heast inimesest, kes surmati ja keda mälestab lihavõttepüha. Olin kolme- või nelja-aastane. Ei mäleta, et ta nime oleks maininud, kuid küllap viieaastasena lugesin juba kooli algklassi usuõpetuse raamatut, mis algas Aabrahamiga, ja peatselt edasijõudnumat õpikut, mis algas maailma loomisega. Nende allikate kõrval tutvusin Jumala mõistega ka üsna vanatestamentlikus või koguni vanapärsialikus vormis, kus on vastamisi kaks üliolevust, hea Jumal ja kuri Kurat nagu valgus ja pimedus. See arusaam ei tulnud van t, vaid mitmelt eri isikult. Tädi Valtman viis mind pühapäeviti kirikusse, seda juba nii noorelt, et pidi mulle laulusõnad ridarealt ette teatama ju siis kolmeaastasena. Oh ei, mitte ainult ühte kirikusse! Mällu on jäänud pikk jumalateenistus Pauluse kirikus, mille lõpus mõtlesin, et küll on hea koju saada, kui tädi Valtman teatas, et nüüd [ 1682 ]

3 MÄÄRAVAD HETKED läheme edasi Maarja kirikusse (või oli see vastupidi?). Küllap oli taeva asjust juttu ka Ellaga. Oli ka veel sügavalt usklik vanaema Vellaveres, kes jõulude paiku meil viibis ja kõik Tartu palvemajad läbi käis (enamasti küll ilma minuta), ja sama usklik tädi Melli, samuti Vellavere Paabo talus, kes mulle ristiusulist lastekirjandust andis. Et Jumal pahategusid pahaks paneb ja üles märgib, oli lihtne aru saada. Et lõpuks kurjad lähevad põrgusse pimedusevürsti juurde ja head taevasse valgusevürsti juurde, oli samuti arusaadav. Lunastus Kristuse kaudu seda peeti vist lapse jaoks liiga keeruliseks, või kui mainiti, siis paistiski sellisena. Igatahes tundsin endal küllalt suurt ja kuhjuvat patukoormat, et põrgu üle muretseda, aga mitte rusuvalt tihti. Jumala ja kuradi ning valguse ja pimeduse kõrval arvasin nägevat kahepooluselist suhet ka mujal. Loomaliigid tulid raamatuis just nagu kahekaupa: koer ja kass, hobune ja lehm, lammas ja kits, hiir ja rott, hunt ja karu Ka metallidest rääkides tulid kuld ja hõbe koos ent vase ja raua liigitamisel jäin hätta. Täpsemal vaatlusel tundus ka jänese ja rebase suhe erinev eelnevaist, ehkki muinasjuttudes tulid nad koos. Mida rohkemate loomadega tutvusin, seda rohkem vajus kahepooluslus kokku. Ainult naised ja mehed pidasid testile vastu. Aga need on võrdsed poolused, mitte nagu valgus ja pimedus. Kas headus on kurjuse puudumine, või on kurjus headuse puudumine? Samal ajal murdsin pead elu mõtte üle. Mille jaoks me oleme olemas? Tagantjärele mõeldes pidanuks see seostuma Jumala teemaga, ent minul sellist seost ei tekkinud. Ühel päeval ütlesin emale, et minu arvates on elu mõtteks elu edasikandmine. Tegin seda väga kõhklevalt, sest see võis ju osutuda sama narriks, kui et 11 korda 3 on 28. Ema vastas: Jah, muidugi!, ja tundsin, et see polnud suusoojaks öeldud, vaid vastas ka tema arusaamale. See on jäänudki minu arusaamaks. Seni kui me sügavamat elu mõtet ei avasta, jääb üle vaid elu edasi kanda, nii et elu mõtte otsimine jätkuks. Täiendaksin vaid praegu, et elu saab edasi kanda mitte ainult bioloogilises, vaid ka kultuurilises mõttes. Leinu püksid Tädidel ja onudel on imelik komme küsida lastelt nende nime, enamasti ilma omaenda nime ütlemata. Nad ei taju, kui sügavalt nad lapse privaatsusse trügivad. Kui praegu lastel kästakse mulle oma nimi öelda, katsun vähemalt survet pehmendada ja lisan omalt poolt: Jah, minu nimi on Rein, mis sinu nimi võiks olla? Kui laps niheleb, ütlen kähku ta van e, et nime võib ju ka hiljem öelda. Minul oli kaaluv lisapõhjus oma nime mitte öelda. Ma ei suutnud seitsmenda eluaastani oma eesnime esimest tähte hääldada, ja mida lein tähendab, seda teadsin varakult. Muudes seostes hajus l-i ja r-i vahe ning teised lapsed ei teinud sellest kunagi numbrit, aga kehv oli lugu [ 1683 ]

4 REIN TAAGEPERA omaenda nimega ja ka siis, kui r-i esines väga palju. Sõbra tänaval oli meil püstklaveri suurune harmoonium, sellesse pidi mängimise ajal jalgadega õhku pumpama. Minul temast palju kasu polnud, sest ulatusin kas klahve vajutama või õhku sõtkuma, kuid mitte mõlemat. Kahe-kolmeaastasena pakkus mulle võõrsõnades raskusi lühike silp enne rõhulist nagu harmoonium ja propeller. Nii tuli sellest omapärane pseudopaar härra-moonjum ja proua-peller, ehk minu häälduses hälla moonjum ja ploua pellel. Veranda oli vändalanda. Suutsin hääldada r-sarnast kurguhäälikut nagu hiljem avastasin prantslasi r-i hääldavat. Ema aga seda ei soosinud, ta kartis, et selline hädalahendus takistab mind õiget vormi otsimast ja võib eluajaks külge jääda. Pidi ikka katsuma r-i harjutada. Polnud aga lähtekohtagi, kust sinnapoole pürgida, kuni ema viis mind kuueaastaselt keelearsti juurde. See soovitas harjutada sõnu, nagu tramm, trumm ja traat. Ja tõesti, just traati tõmmates hakkas asi liikuma, nii seitsmenda sünnipäeva paiku. Varsti jäi üle ainult lihvida, kuidas Trein Rreinuks lühendada. Trilleriga liialdamine kestis veel esimesse klassi minneski. Kui juba keel suure pingutuse varal tirisema hakkas, ega siis kohe lõpetada saanud! Teine piinlikuvõitu asi oli tädidele-onudele öelda, mis on mu isa elukutse. Professorite kohta oli liiga palju nalju. Omavahel ütlesin emale, et võiksin ka öelda ülikooli õppejõud, aga see kõlas liiga pidulikult. Enamasti tuli harilikult küsimuste vahele Mis su nimi on? ja Mida su isa teeb? veel Kelleks sa suureks saades tahad hakata? Eriti meestelt. Niipea kui kõhklesin, lisati: Kas autojuhiks? Vastasin ei, aga midagi muud ei osanud ka välja pakkuda ei teistele ega isegi endale. Imestasin vaid, et miks kõik seda autojuhiametit kaela määrivad. Kestev paha harjumus oli mul natuke pissi aluspüksi tilgutada. Ema pahandas, ähvardas isale rääkida ja näidata, kuid ega ta saanud kindel olla, kas kõne all on tahe või võimetus. Minule aga, erinevalt Leinust, see üldse muret ei valmistanud. Kuni kord asi esimeses klassis välja tuli liiga piinlik, et täpsemalt rääkida. Ja paugupealt oli tilgutamisel lõpp. Polnud mingit anatoomilist põhjust! Puhtus ja säästlikkus Pesulaual oli valge portselanist või savist kann ja kauss. Külma veega pesemine polnud mingi lõbu. Kord kahe nädala tagant käisin emaga Pargi tänava saunas, enamasti naiste ühisruumis, paaril korral ka tunnisaunas omaette tuba tunniks ajaks. See oli talutav. Ani talu saun oli hämar ja kõige hullem oli põrand, kus üks lahtine kõdunenud laud otsis teist ja nende vahele astudes sattusid vastikusse mutta. Oli kergendus, kui sinna hiljem uus põrand pandi. Igatahes oli pesemine asi, mille vajadust ma ei näinud. Ristivanemate tütar Nann, Arvo-vanune, katsus mind kord veenda. Kui sa küllalt kaua [ 1684 ]

5 MÄÄRAVAD HETKED pesemata oled, siis tuleb ometi aeg, kus sa lihtsalt tunned, et pead pesema! Vastasin, et minul küll sellist tunnet pole tulnud. Ju siis käsk pesta jõudis alati kohale enne sisemist vajadust. Säästlikkus kujunes mul varakult. Mäletan kõhklust seitsmeaastaselt, kas visata ära kuivatuspaber, kui seal ometi on veel valgeid kohti. (Toona kirjutati terassulega, mida kasteti pidevalt tindipotti. See tint kuivas aeglaselt ja määrdumist välditi, kuivatades kirjutatut paberiga, kuhu liimainet polnud sisse pandud.) Raiskav laiutamine on mulle vastumeelseks jäänud ja sõjalõpu näljaaeg on seda ehk süvendanud. Mõnikord aga küsin endalt, kas ma ei lähe säästlikkusega liiale. (Muidugi lähed, lisaks mu abikaasa.) Kas kalduvus taldrik pärast söömist puhtaks lakkuda tulenes säästlikkusest, on siiski kaheldav. Need, kes seda kunagi pole teinud, ei tea, kui eriliselt maitseb see viimane limps, kui keel samal ajal tunneb taldriku siledat pinda. Ema jättis kord õhtul kodust lahkudes lauale mustikasupi kausi ja supitaldrikud Arvo ning minu tavalisele kohale laua ääres. Tuli koju ja imestas: Kas sina ei olegi söönud? Taldrik oli ju puhas. Selgitasin oma teguviisi, ema võttis Arvo taldrikult supijäänust ja tõmbas paar triipu üle minu oma, et Ella teaks ka seda taldrikut pesta. Ei hakanud kurjustama ega õpetama. Mumps ja spinat Mumps andis endast tunda aasta esimesel esmaspäeval. Tean seda nii täpselt, sest olin tädi Valtmanile kavandanud tigeda nalja. Jõulude ajal lasteaeda polnud ja olime temaga sagedamini koos. Palusin tal jälle tulla esmaspäeval. Et mõtle kui naljakas, kui ta tuleb ja avastab, et mina olen hoopis lasteaias! Häbi tagantjärele mõelda, et nii käitusin, ja nii arvas vist ka Jumal, sest karistus tuli kohe. Esmaspäeva hommikul olid lõuad-põsed valusad ja tädi Valtman saabuski just parajal ajal, et minu voodi ääres aega veeta. Voodis olin nädala ja niisama kodus teise. Selle kõrval olid leetrid ühel suvel Anil ja tuulerõuged ei-mäleta-kus nagu kordusetendused. Tuulerõugetega seostus teadagi ema raskesti arvessevõetav soovitus kärnu mitte kratsida, et arme ei jääks. Läkakoha olevat ma läbi teinud veel enne, kui mäletama hakkasin. Esimesed plommid proua Valmetilt sain juba piimahammastesse. Ega neid hambaid toona palju pestud. Üldiselt olin kiitsakas, sest mängisin toiduga rohkem kui sõin. Kartulipudrust oli ju nii huvitav voolida kastmekanaleid, mida millegipärast seostasin pigem Ungari kui Hollandiga. Sõin enam-vähem kõike, mida pakuti, ainult vähe. Vastu hakkas spinat juba välimuse poolest ning seened oma limasusega. Juust tundus liiga vänge. Kalasupi maitse vastu polnud mul midagi, kuid arvukad pisikesed luud jäid kurku kinni. Oskus neid suus eristada puudus. [ 1685 ]

6 REIN TAAGEPERA Hiljem hakkas juust maitsema, kui talu sai Saksa ajal üle normi antud piima arvel lahjapiimajuustu, kus vängusest ei olnud juttugi. Spinat muutus ihaldatavaks sõjaaegsel näljatalvel Saksamaal. Kala naudin, kui pole tugevat kalanaha maiku. Seened söön ära, aga enamik neist eriti ei vaimusta, kuigi kohtasin hiljem veel palju limasemat toitu kaktuselehti, olgu praetult või marineeritult. Kiitsakus püsis 25-nda eluaastani, hiljem aga on aina hea meel olnud, et rasvkude lapsest saadik kängu jäi. Küürus olin ka, nii et ema ütles kord kavalalt minu kuuldes, kui Ani ojas teise poisi kõrval seisin, et meie Rein paistab muidu päris kena sirge poisina, aga teise kõrval on üsna kõver. Ei mõjunud. Küürus kehahoiak on püsinud elu läbi, kuigi hullemaks pole läinud. Ega ma haiglane olnud. Et mõlemal põlvel oli suviti paraja mündi suurune kärn kukkumistest, käis asja juurde. Ja nimetissõrmel on praegugi märgata armi seal, kus liigendiga taskunuga pidevalt kippus sisse lõikama, kui nuga puud voolides ise kinni käändus. Vihastasin enda peale tõeliselt siis, kui teine lõige tekkis veel paranemata esimesest millimeetri kaugusele. Et herilased on olemas, sain teada, kui rebasesaba pikka õismikku kõlgutasin ja see vastu säärt puutus. Pandi jahedat mulda peale ja paistetus kadus varsti. Punane pump ja hiired koorekirnus Lemmikmänguasjadeks olid puust klotsid. Nende lõpmatud võimalused andsid tegevust sestsaadik, kui ennast mäletan, kuni algkooli-eani välja, eriti veel, kui võtta appi karud või tinasõdurid. Ka andsid nad mulle varakult geomeetriatunnetuse ning täiendasid aritmeetikat. Oli ju selge mitu kahepikkuselist on vaja, et asendada üht neljapikkuselist, nagu neid mõttes nimetasin. Teistsuguse õppetunni andis pumbakaev, mida nägin poeaknal. Käisin emale peale ja leidsin kaevu sünnipäevahommikul oma voodi eest. All oli anum, kuhu vett panna, ja pumbates voolas vesi tilast välja, tagasi anumasse. See oli nagu pärispump meie ja Päeva 11 vahel, ainult veel ilusam punane. Peatselt selgus paraku, et vastandina klotsidele pole pumbaga pärast paari esimest minutit enam suurt midagi peale hakata. Tila ja anuma vahel polnud küllalt ruumi, et sinna mingit teist kausikest panna ja vett mujale tõsta. Ei saanud ka anumat pumba alt eemaldada, et saaks pumpa muul veepinnal rakendada. Kaua sa ikka vaatad, kuidas vesi samast tilast samasse anumasse voolab! Oli pettumust ja natuke piinlik ema ees, et nii kaua nurutud leluga nii vähe mängisin. Sain aga teadlikuks, et kaua ihaldatu ei tarvitsegi kättesaamisel nii põnev olla kui ihaldamise ajal. Ja täpsemalt kui oluline on mitmekesisus. Karud neid kogunes mul ajapikku kuus. Lambanäoline Vana-Pätsu, tilluke Väike-Miska ning ainult temaga võrreldes suur Suur-Miska olid [ 1686 ]

7 MÄÄRAVAD HETKED just nagu alati olemas olnud. Juurde tulid mitme sünnipäeva või jõulu jooksul suur hele Noor-Pätsu, mu enda väljamõeldud nimega Mõmma ning raamatust Sõnakuulmatud karupojad nime saanud Mõmik. Ema õmbles neile pikapeale riideid, isegi karusnahkse kraega palituid, ja ma mängisin nendega, nagu nukkudega ikka mängitakse, ainult et oh ei! need polnud sugugi nukud nagu tüdrukuil, vaid ikkagi täiesti poisilikud karud! Soorolle rõhutati toona rohkem kui vaja. Raamatutega oli nii nagu karudegagi, et mitmed lasteraamatud oli peres ammu olemas juba Arvo lapseajast. Sõnakuulmatud karupojad oli esimene just nagu otseselt minule kuuluv, omaenda sünnipäeval saadu. Elas kord karuisa ja karuema. Neil olid pojad Urik ja Mõmik. Kodust väljas käisid nad ainult vanematega. Kuni Urik meelitas Mõmiku metsa taha tallu mesipuude juurde Igal leheküljel oli suur säravalt mitmevärviline pilt seda polnud üheski eelnevas raamatus. Looduse kirjastusel sai hoogu sari Kuldne kodu väikelastele, kust järgmisena lisandus Piibelehe neitsi ning kaasalauldav Juku võttis vikati. Lihavõttemunaga Kuldse kodu sarja raamatut nägin ka poeaknal, seal kandis, kus nüüd on tühimik Postimaja ja Vanemuise vahel. Palusin emal osta, aga oh häda, ema küsis pealkirja. Sellist tühiasja polnud ma üldsegi tähele pannud ja kaupluseaknal raamatut enam polnud. Kingitusena ilmus mu voodi ette hoopis sama sarja Muna, mis polnud üldsegi see. Pealkirja tähtsusest aru saades olin aga selle vahepeal välja uurinud ja ema vahetas raamatu ümber. Erinevalt punasest pumbast vastas Suur auhind kõigile lootustele. Looduse kirjastus oli üldse üks õnnistus eesti lastele (ja nagu hiljem leidsin, ka täiskasvanuile). Pisut suur e oli sari Looduse lasteraamat, hiljem teistmoodi nimega, millest mulle eriti meeldis kassipoegi käsitlev Sellid. (Autoriks Karl Ristikivi, nagu hiljem avastasin!) Veel suurematele oli Looduse kuldraamat, Arvole tellitud tervest sarjast osutus mulle pikemata jõukohaseks Doktor Dolittle. Lisaks oli veel punase äärisega sari, milles Robinson Crusoe kohe huvi äratas, ent jäi raskeks. Lasteajakirjadest olid Arvo ajast olemas Laste Rõõmu köited, mida asusin vähehaaval tagantjärele lugema ja kust salmijuppe on siiani meeles. Selle viimane aastakäik (1937) muutus kuidagi järsku raskepäraseks, enne kui ilmumine lakkas. Just siis aga läks seni tuhmim Lasteleht rõõmsavärviliseks ja hakkas aastal ilmuma kaks korda kuus. Kui järgmine number saabus juba jaanuari keskel, olin rõõmsas segaduses, nii väga olin harjunud teadmisega, et ajakirjad tulevad kord kuus. Pidevaks lugemisvaraks oli viie-kuueaastasena Arvo teise klassi lugemik sarja nimi oleks nagu olnud Targad tähed või Elav sõna. (Esimese klassi oma tundus peaaegu kohe, kui lugemisoskus tuli, liiga tühjana, kolmanda klassi sõnavara aga raskena.) Vist sealt on meeles jutt kahest hiirest, kes koorekirnu kukkusid. Üks ütles: Siit me enam ei pääse, [ 1687 ]

8 REIN TAAGEPERA pani käpakesed risti ja heitis hinge. Teine ütles: Siban nii kaua, kui jaksan, tallas koore võiklimbiks ja hüppas sellele toetudes välja. Tajusin, et see võiklimbi jutt pole küll usutav, aga jutu tagamõte peab siiski paika. Nüüdis-Eestis kohtan ühtede arutu optimismi kõrval teiste veelgi viljatumat virisemist ja need hiired tulevad meelde. Afganistani raudteed Varakult võlusid mind maakaardid. Meil oli paks maailmasõjaeelne saksakeelne atlas, kus esmakordselt tajusin planeetide ja päikese tohutult erinevat suurust. Hiljem, kui juba teadsin, et raamatuid ei sodita, oli natuke piinlik vaadata, kuidas olin Aasia kaardil lisanud Afganistani terve raudteede võrgustiku, sõlmpunktiks Herat. Miks just tollele maale? Oli vist sihuke parajalt väike Hiina oleks ju viieaastasele üle jõu käinud. Paraku pole Afganistan siiani minu mõttelennule järele jõudnud. Hiljem mängisin kaardil rohkem vallutusretki, hakates tavaliselt peale mõnest väikesest saarest nagu Bornholm nii ilusasti eraldi keset Läänemerd. Siis kasutasin juba rohkem Arvo kooliatlast Tammekannu oma, nagu loen hiljuti taasomandet eksemplari kaanelt. Nii selgesti on meeles, millised linnad olid märgitud punase sõõriga (üle ), kastiga (üle miljoni), või täpistatud kastiga (mitu miljonit). Itaalias olid kastiga Rooma, Napoli ning Milano ja sõõriga Torino ning Genua. Ei-ei, atlas ise on praeguse kirjutamise hetkel teispool merd arvan tõesti mäletavat! (Ja mere taha jõudes leidis see kinnitust.) Kanada kahe sõõrikandja nimedest tundus kummaline see kolme o-ga To-ron-to. Ei teinud kaardil rohkem plaani sinna elama asuda kui näiteks Torniossse või Torinosse. See tuli alles 15 aastat hiljem. Tuli, vesi, tulivesi ja suits Tulega puutusin varakult kokku Ani pliidiavas raagudega sussitades. Seitsmeaastaselt käisin suuremate poiste kannul karjamaal. Neid ikka suured inimesed hoiatasid, et nad lõket tehes metsa põlema ei paneks. Mina kaagutasin selle hoiatusega kaasa. Juhtuski korra, et minu üksi tule ääres olles hakkas leek kulu mööda edasi liikuma. Panin oma häiretoru käima, Arvo tuli, astus paar korda leegile peale ja oligi lõpp. Vist Lastelehes oli huvitavate katsete hulgas ka see, et võib põleva tiku suhu panna ja rahulikult välja võtta, ilma et kõrvetaks. Selle õppisin varakult ära. Egas tuli suulakke tõuse, kui seal korstnaava pole! Näitan seda tempu lastelastele, kui suuri inimesi lähedal pole, kes seda paha kombe õpetamiseks peavad. Kamina juures sussitamist täiskasvanu juuresolekul pean igatahes kasulikuks ja vajalikuks, et oleks varakult tervislik respekt tule vastu ja ka teadmised, mida tulega saab teha ja mida ei tohi. Veega oli see häda, et Anil esines see ainult kahes sügavuses: ojas kõige [ 1688 ]

9 MÄÄRAVAD HETKED rohkem pool meetrit ja turbaaukudes, kus suuremad poisid ujumas käisid, minule üle pea. Harjutasin siis ujumist ojas, ent paistis, et ei oska ega oska, sest põlved käisid vastu põhja. Turbaaugus käisin sees ainult korra, ja seda riietes ning pea ees, kui teokarpe korjates end liiga kaugele ette kallutasin. Röökisin, Arvo tuli ja tõstis mu krauhti välja. Muidu oleksin kas uppunud või avastanud, et tegelikult oskan ujuda. See oskus ilmnes, kui isaga Vellavere Paabol käisin, kus on järv. Esimest korda sain kaelani sügavasse vette ja kandis küll. Oja polnud lihtsalt küllalt sügav, et põhja vältida. Tulivesi on liialt palju öeldud selle alkoholi kohta, millega mina kokku puutusin. Vähemalt ühel korral tühjendasin söögitoas need punase veini klaasid, kus pisut põhja oli jäänud, kui külalised olid saali siirdunud. Keegi nägema ei juhtunud. Oli päris huvitav maitse, kuid mitte midagi erilist. Suitsetamisega tegin algust kuue- või seitsmeaastasena, igatahes suvel. Sulaselt sain paar paberossi sigaretid, mille tagumise poole moodustab tugevast paberist toru. Istusin siis Ani pliidi ees, muudkui süütasin paberossi pliiditulest, puhusin torru ega saanud aru, miks pabeross aina kustub. Suitsu enda poole tõmmata selline rumalus ei tulnud mulle pähegi. Ema ning Ella vaatasid seda janti ja muigasid. Pisut jama tuli suitsetamisest alles hiljem. Üldiselt aga olid mul seitsmeaastasena tuli, vesi, tulivesi ning suits tuntud ja kontrolli all. Mingit keelatud vilja võlu ei saanud olla. Soome-ugri keeled Et on teisi keeli kui kodukeel, seda teadsin varakult. Uskusin, et ka eri loomadel on oma keel, mida seitsmeaastasena loetud Doktor Dolittle vaid kinnitas. Arvo vaidles küll vastu, ent ainult sel määral, et arvas loomadel olevat ülimalt piiratud sõnavara. Saksa keelt hakkas ema mulle õpetama, kui olin viieaastane. See oli tema parim võõrkeel vene, inglise ja prantsuse keele kõrval. Ta rääkis mulle muinasjutte suurest raamatust, minnes vähehaaval üha rohkem üle saksa keelele. Paraku ei ole minul seda oskust, kui tegelen omaenda nooremate lapselastega. Hiljem, kui katsusin ema raamatut lugeda, ilmnes, et see oli hoopis tundmatus keeles inglise, ütles ema. Tema lõi nende Anderseni muinasjuttude varal kolm kärbest korraga. Harjutas oma passiivset inglise ning aktiivset saksa keelt ja õpetas viimast minule. Majja osteti ka Kreutzbergi saksa keele õpik, mida Arvo ja mina huviga kasutama hakkasime, aga et me esimesi peatükke üle ei korranud, läksid järgmised peatselt raskeks. Hiljem Marokos mainis onu Ruudi, et mu ema lapsepõlvekodu olnud küllaltki saksasuunaline, ja Töchterschule s käis ema tõesti. Mind õpetades ei andnud ema küll mingit viidet saksa keele või kultuuri üleolekule. Seda oli tunda ainult siis, kui tädi Valtman viis mind Lille tänavale vanade [ 1689 ]

10 REIN TAAGEPERA saksa tantade juurde. Need olid vaimustatud, kui eints-tsvei-drei oskasin öelda, ent väga elusat muljet saksa kultuurist nad ei jätnud. Arvo viienda klassi ajalooõpik mainis Vana-Kreeka puhul, et kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. Märkus all lisas teisi selle keelkonna keeli ja ütles lõpuks, et eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. See märkus üllatas, kui seda seitsmeaastasena lugesin. Pidasin iga keelt omaette tervikuks. Kas siis keeltel on ka perekonnad? Küsisin isalt, kes tõi nähtavale oma soome-ugri raamatud ja soome keele õpiku ilmnes, et see on tema huviala. Keelepuu võlus mind see pilt, kuidas keeled hargnevad algkeeltest. (Nüüd tean, et asjad on kirjumad kui lihtne hargnemine.) Kaheköitelisest raamatust soome-ugri keelte kohta oli isal paraku ainult esimene eesti keeles ja selles leiduvad Lutsi ning Kraasna maarahvad polnud eriti huvitavad. Mis võlus, olid selgesti erinevad keeled soome, mordva, ungari, ent neid käsitlev teine köide oli soome keeles, nii et sain ainult kaarte-pilte vaadata. Koos vennaga asusime õppima soome keelt, kuid 10. peatüki juures tüdisin, kui jõudsime suutari ja räätäli juurde. Huvi aga jäi. Mu meelisraamatuks sai ungari aasta sündmusi käsitlev Noored kangelased. Lugesin seda üle tosinaid kordi. Looduse kuldraamatuist oli meil ka veel sama ajajärku puudutav, ent kahvatum Egeri vahvad õppurid ja maailmasõjajärgset Ungarit käsitlev Käärivad hinged, mille võtsin kätte alles kümneaastasena ja mis osutus paeluvaks. Ebaselgeks jäi siiski, miks noortel kangelastel tuli võidelda peaaegu kõigi naabritega. Mitte ainult austerlastega, kes ungarlasi valitseda püüdsid, vaid ka rumeenlaste, serblaste ning horvaatidega. Eriti oli arusaamatu, miks horvaadid austerlastega kokku mängisid, kui neile ometi Ungari raames olid kindlustatud vähemusrahvuse õigused, nagu raamat ütles. Solidaarselt ungarlastega katsusin seda vastu võtta, aga ometi jäi kripeldama, et mis siis need vähemusrahvuse õigused on, võrreldes rahvuse omadega. Aga siin ruttan juba mitu aastat ajast ette. Igatahes sai toona alguse huvi, mis aastail tipnes kolmes keeles ilmunud raamatuga idapoolseist soome-ugrilasist ja mitme keeleteadusliku uurimusega. Maailma teke ja jõuluvana Samuti seitsmeaastasena leidsin Ani söögitoa sahtlist kaanteta raamatu, kus leidus seda ja teist. Oli ka kirjeldus, kuidas maailm ning elu on miljonite aastate kestel tekkinud ja muutunud. Suurest paugust toona veel ei räägitud, kuid muidu oli põhiline paigas. See jutt oli väga erinev maailma loomisest seitsme päeva jooksul, millega olin ammu tuttav. Küsisin emalt, kumbapidi see siis on. Ema vastas, et mõned arvavad ühte, teised teist, nii et minu jaoks on see minu enda otsustada. Ütlesin, et sel puhul kõlab mulle aeglane teke usutavamalt. Ega see Jumalat veel välis- [ 1690 ]

11 MÄÄRAVAD HETKED tanud, kuid mingi mõra tuli siiski. Algas aeg-ajalt valuline Jumala otsing, mis kestis 20 aastat, enne kui otsustasin, et millest pole vähegi vettpidavaid märke, seda arvatavasti pole. Miks asetan soome-ugri keeled ja maailma loomise järjestikku peale ajalise kokkusattuvuse? Võib-olla oli seos. Varem pidasin enesestmõistetavaks, et keel on igavene ja muutumatu. Kui ilmnes, et keeled muutuvad ja arenevad, kuigi väga aegamööda, siis oli ehk pinnas küpsem mõtte jaoks, et nii muutub ning areneb kõik. Kui keeled hargnevad, siis muutub usutavaks, et ka loomaliigid võivad hargneda. Igatahes asendas aeglaselt tekkiv ja muutuv maailm mulle päevapealt seitsme päevaga loodu, ilma mingi edaspidise kõhkluseta. Mõnedele inimestele näib ebamugavust tekitavat mõte, et inimene on osa loomariigist ja suguluses ahviga. Minule oli see algusest peale silmanähtav. Et piibli jutus inimene on loodud teistest loomadest erineval päeval seda polnud ma üldse märganud. Jõuluvana pole ma kunagi uskunud, nii kaugele kui mäletan selle eest hoolitses juba Arvo, kes seletas varakult, kuidas hoopis isa tuttav onu Krootman (Grotmann, hiljem Kalvet) kingid ukse taha toob ja helistab. Varitsesime siis Arvoga, et kellahelina peale enne isa ukse juurde tormata ja onu tabada. Kunagi ei õnnestunud. Ikka juhtus nii, et isa läks ukse juurde vaatama, kas jõuluvana juba tuleb, ja just siis helistati. Ema naeris hiljem, et jõuluvana usu asendasime krootmani-usuga. Teda seal üldsegi polnud. Isa oli pakid juba varem ukse taha pannud ja helistas ise kella. Nii tegime hiljem ka oma lastega. Kolmeaastane Tiina kirjutas parajasti kirja jõuluvanale (ta oskas loetavalt kirjutada, enne kui lugema õppis!), kui otsustasin teda ebausust vabastada ja rääkisin isehelistamise nõksust. Tiina imestas, et ah niimoodi see käib ja jätkas kirja jõuluvanale Kust see laps need laulud sai Enamik laule tuli ikka lasteaiast, kuid mitte kõik. Tädi Valtman laulis Hiir hüppas ja kass kargas, kui mängis mu karudega. Arvolt tuli Mets mühiseb, Minu valge hani ja hiljem veel ka Üles, vaimud vapramad, mida ma selgeks ei saanud ja hiljem kohtasin sõnadega Kaljuvald, mu isamaa. Teismelisena (seda aga oli ta juba siis, kui mina sain kuueseks) kujundas Arvo enese nii sitkeks, et tundeliste laulude jaoks enam ruumi polnud. Uusi laule temalt minuni ei ulatunud, välja arvatud hilisem irooniline Bona nox, oh sa vana loks, mis kõditas mu keelenärvi, sest tõi esile indoeuroopa keelte sarnasusi. Uusloominguna märkasin poeaknal Postipoisi ning Miki merehädas piltidega noodivihikuid ja peatselt mängis Henn Postipoissi oma bajaanil. Kõik moelaulud jõudsid ka Ella suhu, meelde tuleb küll vaid katkeid, nagu Heering, heering, heida maha suure silgu selja taha, Üks vanamees laia pükstega läks tants ma noore neiuga ja Jõudsid kätte [ 1691 ]

12 REIN TAAGEPERA kuumad suvepäevad, ratsapoisid linnast lahkusid. Kirsspunaste pükste ja rinnaesise tresspaelast kaunistustega ratsaväelased paistsidki Tartu tänavail silma pisikestele poistele ja suurtele tüdrukutele. Rääkides üht juttu eesti keeles, lisas ema saksakeelse laulu: Uns re Katz hat Jungen, sieben an der Zahl. Sechs davon sind Hunde, ist das nicht Skandal! Der alte Kater spricht (Meie kassil pojad, arvult seitse on, Nendest kuus on koerad, no kas pole hull! Ütleb vana kõuts ) Klaverinootidest tuli teisi saksa laule: sõdurilaul Ich hatt einen Kameraden ja äsja uue kõrvaltooni omandanud Auf der Prager Brücke Rosmarin will blühen. Niemand will die Blume wassern, nimmer soll es blüten. (Praha linna sillal rosmariin võiks õitsta. Keegi ei taha lille kasta, ei kunagi ta puhke.) Ema tähendas, et rosmariin on siin nagu äsja varisenud Tðehhi iseseisvus, mida lääneriigid ei soovinud toetada. Pakkusin omalt poolt, et sel puhul peaks saksakeelsel laulul hoopis pilkavam viis olema. Teadsin neid laule, ent omaette neid ei laulnud. See klaver jah, Sõbra tänava hälla moonjumi asemel ilmus Päeva tänavale peatselt tiibklaver, päritud Paabo talust, kus vanaema ja tädi Melli rentnik Viinalassi perele ruumi tegid ja klaver enam tuppa ei mahtunud. Tavatsesin mitmel pool turnida ja põlvedel ringi keerutada kas või söögilaual. Mulle tehti kohe alguses selgeks, et klaveri kitsad jalad palju raskust ei kanna hoidku ma eemale nii klaveri pealt kui ka alt! Isa laulis peamiselt soome keeles. Viisid jäid meelde, sõnad tulid alles palju hiljem. Hõimuromantiline Näe, tormine Soome lahe ja Laadoga laksuvad veed, Karjala-laul Suloisessa Suomessamme ja eriti veel üks viis, mida hiljem Saksamaal põgenikelaagris laulsime isamaaliste sõnadega Sa oled nii armas mulle, ei sinuta olla saa. Jõululaulud olid ainsad, mis tulid korraga mitmelt poolt kodust ning lasteaiast. Ema lemmiklaul oli Oh lapsuk sed tulge, mind aga häiris mõttetühi riim mis kallimat hüüd. Minule hakkas peatselt meeldima Õues tähis taevatelk, mis paistis olevat puhtalt eestilik. Oli ju noodistikus märgitud enamiku jõululaulude kirev rahvusvaheline ja eriti saksalik päritolu. Kõige rohkem panid tundeid helisema kaks viisi, mida kunagi väga noorelt kuulsin ja mis seejärel enam kaua minu kõrvu ei ulatanud olgu nende päritolu milline tahes. Meil õits vad lilled, meil õits vad roosid. Ei [ 1692 ]

13 MÄÄRAVAD HETKED püsinud meeles ei sellele järgnevad sõnad ega viis. Viisi ümisedes jätkasin kuidagi omaloominguliselt, hoopis teisiti, kui palju hiljem uuesti avastasin. Teisest laulust püsis ainult viis. Palju hiljem ilmnes, et sõnad on Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub. Sõnade kaotsiminek rõhutas viiside endi kurvapoolset sisu. Arvan, et laulud on mind mõjutanud ja kujundanud samavõrra kui raamatud ja muud lugemised. Laulsin ja olen hiljem omaette laulnud pidevalt, ja see, mis korduvalt ajust läbi käib, võib oma otsest ja varjatud mõtet kanda sügavamale. Välja arvatud siis, kui teadlikult sellele vastu astutakse. Mõtlesin laulusõnade tähendusele, kalduvus, mida ema eeskuju arendas nagu näiteks ta lisamõte rosmariini puhul. Ja kas saab rassismi tõsiselt võtta see, kellele kuueaastasena on lauldud Meie kassil pojad jutu saatel, kus kass sõbralikult koerakutsikad üles kasvatab? Ah, need on lihtsalt laulusõnad, neis ei maksa tähendust otsida! see ei ole minu stiil. Kas Pätsi eesnimi on President? Mu esimene poliitiline mälestus on keldrikorruse piimapoest Tähe tänaval Päeva ja Pargi tänavate vahel, mis sõjasuvel 1941 maha põles. Ajalehes oli pilt hästi paljudest inimestest ühe hobuse seljas. Naised vaatasid ja kilkasid. Taevake, see-ja-see kah päris sabaotsal! Asetaksin juhtumi kevadesse 1938, aga seda saab kontrollida, sest tegu on ühe tuntuma eesti karikatuuriga. Ikka Pätsi põhiseadusliku kogu ja riigikogu koostamise ajast. Piimaliiter maksis tolles poes 7 senti. Kui isa end Ani majapidamises sisse töötama hakkas, oli kodus juttu, kui vähe sellest talupidajale läheb. Postmarkidel oli morni mehe pilt parajasti asendanud kolm lõvi. Lasteaia aegu tundus, et ta on ammust ajast riigijuht. President ja Päts käisid nii tihedalt kokku, et üks poiss lasteaias väitis, et President ongi Pätsi eesnimi. Vaidlesin vastu, ent asi jäi lahtiseks, sest nii keeltmurdev nimi nagu Konstantin ei tulnud mul kohe keelele. Võimest tähtsal toonil aetud lora paugupealt kummutada on mul hiljemgi puudu tulnud. Kas unistasin presidendiks saamisest, vaadates Pätsi pilte, aurahad rinnal ja ketid kaelas? Seda tegid vist paljud poisikesed (tüdrukuil ei paistnud selleks veel unistamisruumigi olevat, kuigi naabermaal oli Vaira Freiberga parajasti sündinud). Mida selleks vaja on, sellest oli mul lihtsameelne ettekujutus. Mul oli hea pea raamatuteadmiste suhtes ja nii polnud mul midagi selle vastu, kui keegi (küll mitte mu vanemad) mulle rõhutas, et tähtis on, mida tunned, mitte, keda tunned. Mõlemate vajalikkus sai selgeks palju hiljem, kui harjumused olid juba kujunenud. Üldisemalt pole ma pööranud küllalt tähelepanu üksikinimestele ühiskonnas soovi kõrval ühiskonda parandada nii, et kõigil oleks parem. Riigil oli selgesti president, riigi enda kestvusest ei saanud aga hästi [ 1693 ]

14 REIN TAAGEPERA aru. Vabadusvõitlus, mis riigini viis, paistis olevat olnud väga ammu ja ometi mu vanemate eluajal, aga igal juhul sakslaste vastu. Sellest jutustas Laidsaare Kompanii poeg ja seda räägiti võidupühal 1939, kui õhukeses palitus külmast värisesin ausamba juures Külitse seltsimaja ja vaestemaja vahel. (Saabus tõrvik mootorrattal ja lauldi See on see maa, kus jaani häll. See jaani häll jäi meelde, kuna kõlas narrilt. Hiljem avastasin, et keegi oligi tavalised sõnad ära vussinud.) Nojah, mulle jäi mulje, et eesti keelgi tuli alles riigiga ja ema-isa hakkasid seda siis omandama. Ilmselt oli juttu olnud kirjakeeleoskuse täiendamisest, oli ju ema saanud hariduse saksa ja isa vene keeles. Ja segi olid mul muistne vabadusvõitlus ning Vabadussõda. Aga et ka Vabadussõda peeti sakslaste vastu, see polnud mingi kuueaastase isiklik segadus. Ametlik joon oli rõhutada paarinädalast landesveeri sõda rohkem kui aastapikkust heitlust Venemaa haarde vastu. Inimsuhted Meenutused sünnist seitsmenda eluaastani on paisunud mingis tagantjärele seletavas suunas. Alguses said kirja sündmused, nii välised kui ka mõned intellektuaalselt määravad hetked. Nende ülestähendamise mõjul meenus jalutuskäigu ajal jõeäärses looduspargis mu varaseim maailmapilt, selle nihe ning avardumine pimedusest maailma tekkeni. Viimastena tulid mänguasjad, raamatud ja laulud omaette kategooriatena, kuigi nad on muude kirjelduste aegu aina hõljunud teadvuses. Ühe viimasena surub end peale küsimus, kas ma inimloomuse ja inimsuhete üle ka pead murdsin. Lühike vastus on ei, aga selle varjus on vastumeelsus ennast liigselt avada. Kui viimasest üle saada, tuleb äratundmine, kui vähe ma enesest sellel tasandil üldse tean. Pean seitsmeaastast nagu kõrvalt vaatama, et järeldada, millisel arusaamal on tema käitumine ühe või teise sündmuse puhul põhinenud. Ja avastan endas uut. Mäletan, et murdsin kord pead, miks kaupmees, kes raha kätte on saanud, kauba vastu annab, kuigi ta võiks selle endale hoida ja mina ei saaks raha kuidagi tagasi võtta. Ja vastupidi, kui ostja kauba enne kätte on saanud, miks ta sellega maksmata ei lahku, kui kaupmehel on väga raske talle järele joosta. Niisuguses olukorras nägin aga kedagi teist, mitte ennast. Oli mõeldamatu, et mina niimoodi lahkuksin, ka siis, kui kaupmees seda ei näe. Muidugi olin kuulnud väidet, et jumal näeb ja karistab. Aga vaadates seitsmeaastast kõrvalt, märkan ka jumalast olenematut respekti käitumisnormide vastu. Nii nagu järgmisel puhul. Arvo oli mulle selgeks teinud, et kui löömiseks läheb, on aus ainult rinda lüüa, mitte kõhtu või pähe. Miks? Jumala nõue see küll polnud. Seda ei kinnitanud ka mu kogemused, nii harvad, kui nad olid. Teised lõid ikka mujale ka. Mis tähendas, et jäin enamasti alla. Miks ma oma käitumist [ 1694 ]

15 MÄÄRAVAD HETKED tegelikkuse valguses ei muutnud, isegi kui selle taga polnud kõrgemat autoriteeti kui Arvo? Tegelikult kõrgemat ei saanudki olla, kui juba löömaks läks, sest suurte inimeste esitatud norm Lüüa pole ilus! oli selles olukorras juba mängust väljas. Teadsin, et maailma tekke kohta on väga vastupidiseid arvamusi. Olin juba ammu kohanud ja taibanud intellektuaalset küsimust: Aga kas see saab niimoodi olla? Miks ei rakendanud ma seda skeptilisust, kui tegelikkus autoriteetide esitatud suhtlemisnormidest erines? Olin vaid nördinud, kui teised neist kinni ei pidanud. Üks vastus on, et suhtlemise tasandil, vastandina intellektuaalsele, olin väga doktrinaarne, kui asja negatiivselt esitada, või oli mingi väga kindel kompass, kui asja positiivselt esitada. Teine vastus on, et selliseid olukordi esines vähe. Tagasivaates võib öelda, et elasin väga sõbralikus keskkonnas. Erandeid, nagu kiusamised, esines liiga vähe, et sundida üldraamistikku muutma. Pigem kinnitasid nad, et kõigil on parem, kui ollakse sõbralikud. Minu lapsepõlv ei arendanud minus taktikaid kohtumisel tigeduse, ebaaususe ja omakasupüüdlikkusega see areng tuli hiljem ja jäi ebatäielikuks. Nendin seda, kuid ei kahetse, vaadates väliselt edukaid inimesi, kel kompass puudub. Selline ma siis olin seitsmenda eluaasta lävel. Tagasivaates oli kõik hilisem juba eos olemas peale pettumuste ja geograafilise loksutamise. Kuid alus oli olemas, et sellegagi kohaneda ilma eriti muutumata. Vahvaim aeg elus oli siiski, kui olin viieaastane, kui geograafiline maailm paisus kodust kesklinna lasteaeda ning Ani oja liiva-vette ja mõttemaailm avardus lugemisse, laulu ning lasteaia inimsidemeisse. Eelnevat üle vaadates nendin mõninga üllatusega Arvo osa mu kujunemises. Sündmuste tasandil on Arvo rohkem nagu keegi, kelle jõunäitamisele polnud lootustki vastu astuda, kui ta kiusamistujju sattus. Asudes oma mõttemaailma arengut kirjeldama, ei oodanud ma Arvot seal eriti eest leida. Nüüd aga märkan, et ta esineb sagedamini, kui oleksin arvanud. Paistab, et mälestuste kirjutamine avab uusi tahke ka iseendas. Pühajärv ja Taevaskoda Tartust ja Külitselt kaugemale sattusin harva. Hobuvankriga oli Tartust Anile kahe tunni tee, rong või mootorvagun viis aga kiiresti Ropka jaama, kust jäi veel kilomeetri jagu jala minna. Isa kodutallu Vellaveres oli Anilt hobusega kolme tunni tee, olgu Tõravere või Mosina veski kaudu. Pääses ka rongiga Elvasse, kuid sealt oli tund aega jala minna. Sellelt 30 km pikkuselt teljelt jõudsin eemale vaid kahel korral. Rong viis meid Paluperra ja buss sealt edasi Pühajärvele, mille turistide kodu esine hämmastas mind lillerohkusega. Tondilossi söökla jäi meelde oma nime poolest ja pisike allikas väitega, et see on Emajõe algus. Oli see toosama Vereallikas, mille ligidal on nüüd me suvekodu? Ei ole seda selgeks saanud. [ 1695 ]

16 REIN TAAGEPERA Sõit Taevaskotta järgis sama mustrit rongiga Kiidjärvele ja sealt bussiga edasi. Võib-olla tõstis Taevaskoja nimi ootused kõrgele, aga mingit muljet sealt ei jäänud. Hobusevanker, rong ja buss see oli kogu mu tutvus liiklusvahenditega. Autosõite mäletan vaid üht. Isal oli vist midagi ees, nii et läksime kahekesi Niileri pere sünnipäevale Tähtvere linnaosas hilinedes ja seepärast taksoga. Rääkisin sellest seal õhinal, lisades, et see maksis ainult 50 senti. Täiskasvanud muigasid. Nad teadsid, kui suured olid palgad. Kas Valgas on veel tere!? Majasõbra kalender 1939 pakkus järgmist salmi koos pildiga, kus kolm sõjardit ajavad taga lehvivate juustega inglit: Sa rahuingel, hoia eest! Euroopas on kolm kanget meest. Kui Hitler, Stalin, Mussolini su alla paigutavad miini Tundsin kahte neist. Suure lõuaga oli Mussolini, kes oli läinud vallutama Abessiiniat (praegust Etioopiat). Sõjakäigust oli juttu isegi toonases Laste Rõõmus, mille vanu aastakäike tagantjärele lugesin, lisaks kaks korda kuus saabuvale Lastelehele. Hitler oli see laubale langeva juuksetutiga. Tema oli sakslaste juht ja nendega oli eestlastel juba ammust aega tulnud jageleda. Aga kes oli too Sa-taalin? Stalin on Nõukogude Liidu juht, selgitas Ella, aga see ei selgitanud midagi. Mis Nõugude? Venemaa juht, lihtsustas Ella. Ah nii. Ei maa ega juhi nimi ei ütelnud kuueaastasele midagi. Ei saanud ka aru, miks tema nimi oli lisatud nende kahe kelmi omale, kellest ajalehed pakatasid. Tulemas oli aeg, kus ma sellest liigagi hästi aru sain, ja siis taastasin müstilise maa ja juhi nime, mida toona ei suutnud hääldada ega meeles pidada. Seda kalendrit ma pärast aastat ei juhtunud enam nägema, ent salm jäi meelde. Uduselt meenub täiskasvanute jutt piirivalvurite tapmisest Peipsil, ilma et saanuksin aru, kes seda tegi. Suvel 1939 läksid ema ja isa koos ristiemaga enneolematult pikale reisile: isal oli konverents Ðveitsis, ametiga seotud külaskäigud Prantsusmaal, ja siis külla tädi Norale ning onu Ruudile Marokos. Meie Arvoga jäime Anile Ella hoolde, kellele tuli appi juba mainitud vanapoisist onu Krootman-Kalvet (kes hiljem siiski abiellus). Kuulsin kõrvalt, kui ema andis Ellale juhiseid, mida teha, kui peaks tulema näiteks pimesoolepõletik. Oli ju Arvo Tombergil pimesool lõhkenud, nii et läks vaja kiiret lõikust ja pikaldast kosumist. Mõte, et see võiks tulla vanemate äraolekul, tegi natuke rahutuks, kuid mitte palju. Tegelikult ei juhtunud midagi hullemat, kui et astusin Virro sepikojas kuumale rauale, nagu kirjutasin [ 1696 ]

17 MÄÄRAVAD HETKED sellest ka pagulasnoorte Tulehoidjale ja saatsin Heino Jõele. (Ei leia aga oma teksti enam üles!) Tulid postkaardid voolust kantud paadiga kitsas kanalis Zürichi maailmanäitusel ja öise Lausanne i imeliste tuledega, teisel küljel sinakasrohelised margid kirjaga Helvetia, mitte Ðveits. Siis tulid kaardid Marokost. Kuni enam ei tulnud. Ema ja isa jäid ettenähtud ajal tulemata. Teise maailmasõja puhkemine tabas neid just siis, kui oli aeg Marokost lahkuda. Prantsuse võimud panid reisimise seisma. Midagi ma sellest takistusest teadsin küllap tuli Ellale telegramm korraldusega Anilt Tartusse siirduda. Algas oktoober. Võttis kuu aega, enne kui vanemad Pariisi ja sealt edasi Belgiasse pääsesid. Rongisõit Belgiast läbi Saksamaa, äsja hõivatud Poola koridori, Leedu ning Läti Eestisse läks seevastu libedalt. Oli kesköö, kui ärkasin ema hääle peale. Mõtlesime, kas Valgas tuleb juba öelda taa-tata, aga oli ikkagi tere. Tagantjärele taastan, et segane võõras sõna ema jutus pidi olema zdravstvuite. Sellisel kombel sain teada, et midagi tõsist on maa ja keelega juhtunud. N. Liit oli Eestilt saanud mingid tundmatu nimega asjad baasid. Ka seekord tõid vanemad kaasa lõunamaist puuvilja, nii nagu varem oli toodud Soomest (kus polnud õunu kaitsvaid tolle nagu Eestis). Paar päeva hiljem valgus meie saal inimesi täis ja seejärel ilmus heas-mitmes ajalehes kirjeldus mu vanemate rännakust sõjasegases Euroopas. Need lehed avastasin paar aastat hiljem raamatukapist entsüklopeedia köidete tagant ja siis suutsin ka toonaste ajalehtede kummalist gooti kirja lugeda. Valgas oli edasi Tere! ja minul algas teine aasta lasteaias. Ainult et tädi Valtman lahkus Saksamaale. Iseseisvuspäeva paraadi ajal 1940 oli lasteaiarahval oivaline vaatekoht. Meie korruse all teisel korrusel oli palkon, nii nagu on praegugi, ja esmakordselt viidi meid sinna. Avaldasin lasteaednikule arvamust, et see on ehk viimne iseseisvuspäeva paraad. Ei tea, kust ma sellist mõtet olin kuulnud, ja lootsin justkui, et ta selle kummutab. Ära nüüd sellist kurba juttu räägi, ütles ta. Tajusin, et ta ei lausunud neid sõnu veendunult. Ometi rääkis kogu eelnev kogemus iseseisvuse kadumise vastu. Lugesin palju, maailm avardus ja samuti isamaa tähtsus selles. Olin sündinud kolmteist aastat pärast Tartu rahu. Erinevalt mu vanemate sugupõlvest oli iseseisev eestikeelne Eesti mu ainus kogetud keskkond. Omariiklus oli mulle enesestmõistetav, nii nagu see võiks olla neile, kes on sündinud kolmteist aastat pärast taasiseseisvumist, seega siis Kuid seda ilma Euroopa Liidu kõrvalmänguta. Täiesti omaette riik. Alles hiljuti loodud, ent määratud kestma, seda tagas seesama meelekindlus, mis oli viinud Vabadussõja hiilgavale lõpule. Nõuab surm ka rohket lõikust suure sõjakäraga, truuks jääme isamaale viimse veretilgani, laulsime lasteaias. See polnud abstraktne tunne. See oli ju olnud tegelik minevik ainult natuke aega enne minu sündi lähiminevik, mis ulatus seitsmeaastaseni kollektiivse mälu mitmel tasandil. Minevik oli tuleviku [ 1697 ]

18 REIN TAAGEPERA tagatis, kui osanuksin seda tollal nii peenelt väljendada. Olgu pealegi, et emal oli Valka saabumisel kahtlusi keele suhtes. Eestimaa, su mehemeel Seitsmeaastane kiigub võrkkiiges Ani talu aias ja laulab. Nagu alati. Ta repertuaaris on tosinaid ja tosinaid laule. Mida rohkem aga juuni 1940 edasi liigub, seda sagedamini hakkavad korduma isamaalised laulud. Ja siis peamiselt Eestimaa, mu isamaa. Siis meeleheitlikult järjestikku ainult viimane salm: Eestimaa, su mehemeel pole mitte kadund veel. Ja siis ta enam ei laula. Ta teab nüüd, et sõnad ja teod on kaks iseasja. Sellest juunist pole ta kunagi üle ega mööda saanud. [ 1698 ]

19 MALL JÕGI KAHE ELU PIIRJOONI Pilte vanast albumist M inu isa kasvukodu on Saaremaa põhjarannal Upsu lahe ääres asuv Parasmetsa küla, kuhu ta vanemad said Eesti Vabariigi alguspäevil asunikukoha. Ema on pärit Järvamaalt. Tema isa oli Tagametsa metsavaht. Tagametsa asub Kuksema mõisa lähedal üsna kolme valla Järva-Jaani, Kareda ja Roosna-Alliku piiril. Isa kodutalu ümber Parasmetsas on ilus puisniit, palju tammesid. Juunikuus on heinamaa täis ööviiuleid, öösel lõhnavad nad pööraselt. Kaugemal on juba suured männimetsad, kuulsad Karjalasma metsad, kust viidi puitu ka Hiiumaale. Ema sünnikodu Tagametsa on kuusemetsa keskel. Juulikuus on seal palju maasikaid, sügisel seeni. Isa ja ema kohtusid pärast sõja lõppu Tallinnas. Isal olid seljataga sõjaaastad Venemaal, ema oli olnud masinakirjapreili Tallinnas. Mõnda aega elasid nad Aegviidus, ema näitas mulle Aegviidust läbi sõites ikka ühe teeäärse maja teise korruse aknaid: seal oli nende tuba. Hiljem elasid nad juba Tallinnas. Aga Parasmetsa ja Tagametsa ja neis paigus elanud inimesed on olnud olulised kõigile meie pere lastele. Lapsepõlvest mäletan oma isa peamiselt selja tagant istumas meie väikeses Vene tänava korteris raamaturiiulite vahel, pärast sõda Tallinna täikalt ostetud suure tammepuust kirjutuslaua taga. Laualamp heitis õdusat valgust, ümberringi olid raamatud, isa luges või kirjutas. Ta tuli töölt ja tema tööpäev jätkus kodus veel hulk aega pärast seda, kui meie olime uinunud. Esialgu ülikooliõpinguis, sest sõja ja sõjaväes olemise tõttu olid need jäänud liigagi hilisteks. Ja hiljem nii, nagu enamasti igal kirjandusinimesel kirjutamine on ju peaasjalikult õhtu- ja öötundide töö, kui sa just vabakutseline ei ole. Ta oli töömees, aga mitte töönarkomaan nagu paljud fanaatilised, ennastunustavad töörügajad. Ta töötas süstemaatiliselt, rahulikult ja järjekindlalt. Nii nagu paljud tema põlvkonnakaaslased, Eesti Vabariigis hariduse saanud ja tööharjumuse omandanud inimesed. Töö, õppimine nõudis kõik, ja suhted meiega, oma lastega, jäid vähemalt meie arvates küll liiga põgusaks. Meie lapsepõlveaastate isa oli meile võõras, kauge ja karm. Teda ei huvitanud need lapsikud asjad mis meid, temaga oli raske leida jutuainet. Ta oli nii hirmus tark ja meie olime nii rumalad, et lõpuks ei julgenud tema juuresolekul suudki lahti teha. Sest ta võis põlglikult turtsatada plikatirtsu tühise loba peale, otse ja keeruta- [ 1699 ]

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

Päivö Parviainen. 14. aprill juuli 1992 JUSSI KODUTEE

Päivö Parviainen. 14. aprill juuli 1992 JUSSI KODUTEE Päivö Parviainen 14. aprill 1984 23. juuli 1992 JUSSI KODUTEE 1 Fotograaf: Johannes Lampinen Kaks misjonitöö veterani, praost Päivö Parviainen ja evangelist Kusti Matero. Ülesvõte on tehtud Ryttyläs. JUSSI

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

Põhivärvinimed soome keeles

Põhivärvinimed soome keeles Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa

Lisätiedot

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN Originaali tiitel: Raisa Cacciatore Erja Korteniemi-Poikela Maarit Huovinen Miten tuen lapsen ja nuoren itsetuntoa Werner Söderström Osakeyhtiö Helsinki Toimetanud Eena Ingar Kujundanud Päivi Palts Raisa

Lisätiedot

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500

Lisätiedot

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen

Lisätiedot

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Soome keele audiovideokursus K i r j a s t u s e A S P a n g l o s s Tallinn Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants Kirjastuse AS Pangloss

Lisätiedot

Kysykää olkaa hyvä. Oletteko Virosta? Ei, en ole Virosta.

Kysykää olkaa hyvä. Oletteko Virosta? Ei, en ole Virosta. . tund. tunti Tutvumine. Rahvused. Keeled. Maad. Tutustuminen. Kansat. Kielet. Maat. Väliseestlased. Virolaiset ulkomailla. Tere tulemast! Tervist, kallid sõbrad! Minu nimi on Teresa Maier. Mina olen Tallinnas

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA 1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN

Lisätiedot

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii Endel flndpey: Suve Mete uinub, ööbik laulab, nii algab suveöö ja kõrges taevas särab veel eha valge vöö. Ja angervaksa tüvel ma silman kastevee, ning riikki põllu serval mu armas lilleke. All aasal kase

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi

Lisätiedot

E-kursuse "Eesti keel algajatele soome keele baasil" (P2AV.TK.090) materjalid

E-kursuse Eesti keel algajatele soome keele baasil (P2AV.TK.090) materjalid E-kursuse "Eesti keel algajatele soome keele baasil" (P2AV.TK.090) materjalid Aine maht 3 EAP Helja Kirber (Tartu Ülikool), 2012 Kursuse tutvustus Kursus on mõeldud soomlastele, kes osalevad Tartu Ülikooli

Lisätiedot

Kuule, saad sa palun kaks nädalat mu kassi eest hoolitseda?

Kuule, saad sa palun kaks nädalat mu kassi eest hoolitseda? Kuule, saad sa palun kaks nädalat mu kassi eest hoolitseda? Viisakuse väljendamine soome- ja eestikeelsetes palvetes ja käskudes Maria Kunnas Tampere ülikooli magister Soome ja eesti keeles on viisakuse

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

NO66 Euripides Iphigéneia Aulises Tõlkinud Anne Lill. Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall Lavastaja assistent Jüri Nael. Laval.

NO66 Euripides Iphigéneia Aulises Tõlkinud Anne Lill. Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall Lavastaja assistent Jüri Nael. Laval. NO66 NO66 Euripides Iphigéneia Aulises Tõlkinud Anne Lill Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall Lavastaja assistent Jüri Nael Laval Koor Menelaos Teataja Iphigéneia Tambet Tuisk Gert Raudsep Marika Vaarik

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

VAIMULIKUD LOOSUNGID 2013 Valitud piiblisalmid igaks päevaks. Eesti Evangeelne Vennastekogudus

VAIMULIKUD LOOSUNGID 2013 Valitud piiblisalmid igaks päevaks. Eesti Evangeelne Vennastekogudus VAIMULIKUD LOOSUNGID 2013 Valitud piiblisalmid igaks päevaks Eesti Evangeelne Vennastekogudus Saatesõna 283. väljaandele 2013. aasta loosung Meil pole siin jäädavat linna, vaid me taotleme tulevast. Hb

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

Rapla valla pärimuspaiku

Rapla valla pärimuspaiku Rapla valla pärimuspaiku Jüri Metssalu MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahvaluule Arhiiv Ettekanne konverentsil 775 aastat Rapla esmamainimisest, 125 aastat Rapla valda 27. oktoobril

Lisätiedot

BR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE

BR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE Õpilased! Soodsamaks mütside ja karusnahkade ostu kohaks õn ja jaa iii äh Firma L. USA TISAKO VALGAS, KESK TÄN. 12 Õpilastele pudu- jo peennahakaupu ning reisitarbeid pakub AM RO Valga, Vabaduse 14-a I.

Lisätiedot

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel. I Sisu: Marie Under: Võõrsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu} Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. }oh. Aavik: Eesti keele hüved ja pahed, artikkel.

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

EKSITUSSÕNAD kassi kissa halpa huono viineri nakki halaavat halavad paras lahja lahja karvas hyvä maku sulhanen

EKSITUSSÕNAD kassi kissa halpa huono viineri nakki halaavat halavad paras lahja lahja karvas hyvä maku sulhanen EKSITUSSÕNAD kassi kott halpa odav viineri viini sai halaavat - kallistavad paras lahja - parim kingitus karvas - kibe hyvä maku - hea maitse sulhanen - peigmees koristama - kaunistama ruumis laip hallitus

Lisätiedot

Eesti Õigeusu Noorte Liit 2007

Eesti Õigeusu Noorte Liit 2007 .. Eesti Õigeusu Noorte Liit 2007 3 Eessõna 4 Koostajalt 5 Pühad Joakim ja Anna 7 Püha Jumalasünnitaja Neitsi Maarja 10 Püha evangelist Johannes 12 Püha evangelist Luukas 14 Püha evangelist Matteus 16

Lisätiedot

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest

Lisätiedot

Oskar Loorits ja liivlased

Oskar Loorits ja liivlased Oskar Loorits ja liivlased Renāte Blumberga Käesolevas kirjutises tahaksin rääkida Oskar Looritsast mitte kui liivlaste uurijast, vaid kui liivlaste sõbrast ja liivlaste toetamise liikumise rajajast Eestis

Lisätiedot

Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S

Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S 1 1 Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus Tõlkinud Karin Lintula Trükkinud Lievonen T:mi,

Lisätiedot

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a.

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a. Sisukord LK 1. Eestimaa putuksööjad taimed. Kahru Männik, 1.kl. juh. Ene Pilvet. 2 2. Puude ja põõsaste ajatamine 2011. Kollektiivne töö. juh. Tiiu Hansen 2 3. Emajõe lodjal allavoolu. Martin Tikk, 7.kl.

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE

EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMEKOND: J. AAVIK, M. J. EISEN, V. GRÜNTHAL, A. JÜRGENSTE1N, M. KAMPMANN, A. KITZBERG, J. LUIGA, W. REIMAN, J. TÕNJSSON. TEGEV TOIMETAJA J. W. WESKI

Lisätiedot

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA Taustainfo Küsitluse eesmärgiks oli uurida Soome elanikkonna segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana, huvi erinevate puhkusereiside vastu

Lisätiedot

VIINISTU-PÄRISPEA-PUREKKARI-ODAKIVI-LOKSA-HARA-VIRVE- JUMINDA-LEESI-MUUKSI

VIINISTU-PÄRISPEA-PUREKKARI-ODAKIVI-LOKSA-HARA-VIRVE- JUMINDA-LEESI-MUUKSI MÖÖDA RANNAÄÄRT... VIINISTU-PÄRISPEA-PUREKKARI-ODAKIVI-LOKSA-HARA-VIRVE- JUMINDA-LEESI-MUUKSI Tegu pole kindlasti mitte traditsioonilise turismimarsruudiga. Vägevaid kirikuid ja uhkeid mõisahooneid me

Lisätiedot

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad

Lisätiedot

ГОН. lodming. eesti kujutavas kunstis, artikkel.

ГОН. lodming. eesti kujutavas kunstis, artikkel. ГОН lodming Sisu: Marie Under: V66rsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu: Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. Joh. Aavik: Eesti keele hüved ja

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

6.5.2013 Matti Miettinen

6.5.2013 Matti Miettinen IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030

Lisätiedot

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID FILM 1 Esimesed rändurid, kes võõrale maale tulevad, näevad ja kirjeldavad selle maa rahvast enda vaatevinklist. Kultuuri- ja käitumiserinevused torkavad silma ja äratavad imestust. Järgmised rändurid

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Loodusteaduste ainenädala üritused 2010

Loodusteaduste ainenädala üritused 2010 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht 1 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 3 (430) 15. september 2010 Tänu võistkondadele. Võistkonna suurus 3 õpilast. Kaasa tuleb võtta kirjutusvahendid. Neljapäeval toimub

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä).

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä). VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöördelõppudes tagavokaalsetes sõnades a ja eesvokaalsetes sõnades ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään

Lisätiedot

Liivi rahva usund JEESUS JA MAARJA

Liivi rahva usund JEESUS JA MAARJA 211 JEESUS JA MAARJA 240. Uue Testamendi kujudest keskseimaks on muidugi Jeesus Kristus, keda liivlased kutsuvad lätlaste eeskujul Pestitai (lvü< lt. Pestitajs). Kuid liivi-läti kultuurisuhete muutumisele

Lisätiedot

SUUR-SOOME PLAAN

SUUR-SOOME PLAAN Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö

Lisätiedot

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase eriväljaanne. Tallinn 1936. «rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil

Lisätiedot

Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää!

Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää! Ingerisoomlaste pulmakombestikul põhinev lavakava Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää! Esietendus, 14. juunil 2014, Paides 2 I osa Vana-Vigala Rahvamaja näitetrupp Vigala Vahvad etendus Pulma!

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

Julkaisupäivä

Julkaisupäivä Julkaisupäivä 5.12.2013 TOIMETUS TOIMETUS 11LM Aleks Korolenko Anet Cassandra Tanneberg Christen Tammik Jete Nelke Maris Källe Siim Saar Therese Tedremaa KÜLJENDAJA Lora-Liza Parv, 11R PEATOIMETAJA Kristel

Lisätiedot

Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks.

Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. Nr. 2 I aastakäik 1925 Keeleuuendus Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. SISU: Joh. Aa vi k.. Keeleuuenduse seisukord ja väljavaated. M. Tooms.. Prolatiiv (lõpp). J. Perens.. -likkude, -likke,

Lisätiedot

Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II

Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II Nelikümmend lindu eesti rahvausundis II Mall Hiiemäe kajakas Ranna-aladel on kajakaid peetud hukkunud meremeeste vaimudeks. Kui kajakad meresõidu ajal visalt laeval püsivad ega taha lahkuda, on meremeeste

Lisätiedot

Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast

Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast Viljandi maakonna päevaleht Laupäev, Nr. 64 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +5 vihmane Täna pilvisus hõreneb ja pärastlõunal alates saartest sadu lakkab. Puhub läänekaare tuul kiirusega 3

Lisätiedot

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee!

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! OMA KEEL keeieajakiri kõigile nr 1 kevad 2002 Kognitiivne keeleuurimine Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! Uuemad inglise laenud Cg^ Oma Keel nr 1 / kevad 2002 Oma Keel

Lisätiedot

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 5 (17) 17. mai Täna algab Balti Raamatumess. Kas esitletakse ka uuemat eesti ilukirjandust?

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 5 (17) 17. mai Täna algab Balti Raamatumess. Kas esitletakse ka uuemat eesti ilukirjandust? Uus romaan Ene Mihkelsonilt Ene Mihkelsoni Katkuhaud räägib asjadest, mis puudutavad lähedalt kõiki eestlasi. Romaani minategelane hakkab uurima, mis juhtus tegelikult II maailmasõja lõpus ja selle järel.

Lisätiedot

M. J. Eiseni tee folkloristikasse

M. J. Eiseni tee folkloristikasse http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.eisen M. J. Eiseni tee folkloristikasse Esivanemate varandusest Eesti rahva mõistatusteni Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1994, vol. 37, nr 6, lk 335 345 1. Tänavu möödub

Lisätiedot

Kui kaua me oleme olnud eestlased?

Kui kaua me oleme olnud eestlased? Kui kaua me oleme olnud eestlased? Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Rahvaste omanimetused 1970. aastal Tallinnas toimunud kolmandal rahvusvahelisel fennougristide kongressil tegid mõned idapoolsete

Lisätiedot

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Lisätiedot

võro eesti suomi .majja.maia majasse majja majast maja(h)n majast majas taloon talosta talossa kohe(s)? ko(h)e? ko(h)n? konh? konnõs? kost? konnõst?

võro eesti suomi .majja.maia majasse majja majast maja(h)n majast majas taloon talosta talossa kohe(s)? ko(h)e? ko(h)n? konh? konnõs? kost? konnõst? võro eesti.majja.maia majasse majja maja(h)n majas majast majast suomi taloon talossa talosta kohe(s)? ko(h)e? ko(h)n? konh? konnõs? kost? konnõst? kuhu? kus? kust? mihin?, minne? missä? mistä? tulosija

Lisätiedot

LUMPIAADI. Saksa lapsed olümpiaadist. p/gsoginooreci i Alati valmis Teie teenistuses õn vastselt avatud trükikoda fiiptrük u. Trükikoda Köitekoda

LUMPIAADI. Saksa lapsed olümpiaadist. p/gsoginooreci i Alati valmis Teie teenistuses õn vastselt avatud trükikoda fiiptrük u. Trükikoda Köitekoda NR. 2. 7. OKTOOBRIL 1936, Jdž-' LUMPIAADI.y-;: -' KAJA ' Olümpiasündmusi jälgis ÕPILASLEHE pere ajalehtedest suure huviga. Õn huvitav kuulda, kuis neid kirjeldavad Saksa lapsed, kes ise sündmusi kaasa

Lisätiedot

ISSN KEELIA KIRJANDUS

ISSN KEELIA KIRJANDUS 7 mj ISSN 0131-1441 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD A. Künnap. Vivat Congressus! 433 S. Olesk. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism 436 H. Peep. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari

Lisätiedot

Nominien taivutus (nimisõnade käänamine): yksikön partitiivi (ainsuse osastav) NOM = GEN = PART NOM = PART

Nominien taivutus (nimisõnade käänamine): yksikön partitiivi (ainsuse osastav) NOM = GEN = PART NOM = PART Nominien taivutus (nimisõnade käänamine): yksikön partitiivi (ainsuse osastav) 1.suomen (V +) -ta, -tä viron -d yksitavuiset sanat, jotka päättyvät vokaaliin tai diftongiin: maa/ta maa/d suo/ta soo/d suu/ta

Lisätiedot

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur

SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES. Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur SUHTUMINE LÄHIVÕRGUSTIKKU EESTIS JA SOOMES Mare Leino, TLÜ dotsent ja vanemteadur Solidaarsusest on kirjutatud palju ja ammu. Juba Durkheim mainis mehhaanilist ja orgaanilist solidaarsust; Bergson kasutas

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

Noor-Eesti ja naised 1

Noor-Eesti ja naised 1 Noor-Eesti ja naised 1 Rutt Hinrikus Lõpetasin täna ka Vuolijoki Udutaguste lugemise. Koguni sümpaatline raamat. Kuid ikkagi naise kirjutatud raamat. Naisele näib üleüldse omane olevat miskisugune keskmine

Lisätiedot

Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti

Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.regi Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1991, vol 34, nr 8, lk 452 458 Juba 1981. a. ilmus Tartu Ülikooli toimetiste 587. vihik

Lisätiedot

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele... Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot