VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010"

Transkriptio

1 VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010 TEESID VANHAN KIRJAKIELEN PÄIVÄ ABSTRAKTIT TARTU ÜLIKOOL 2010

2 SISUKORD Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop Vanade tekstide sõnaliigimärgenduse probleeme... 3 Kaisa Häkkinen Syntyikö suomen kirjakieli Tukholmassa?... 4 Annika Kilgi Üleminek tähendusgrammatikalt vormigrammatikale eesti ja läti keelekirjanduses... 5 Kaisa Lehtosalo Minun sanani ei pidä hukkaanteman. Agricolan sanakirja-hankeen esittely... 6 Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress Heinrich Gösekeni sõnaraamatu koostamise probleemidest... 7 Riitta Palkki Vanhan kirjasuomen sanakirjan muotoutuminen nykyisenlaiseksi ja muutama sana sanakirjan tulevaisuudesta... 8 Elina Palola Kansanrunojen kielen tutkimusta... 9 Péter Pomozi Agenda Parva Brunsbergae kultuuriloolisest taustast Aivar Põldvee Mis juhtus Puhja kiriklas? Raimo Raag Heinrich Göseken XVII sajandi eesti keele kasutusalade kirjeldajana Peeter Roosimaa Sajandeid püsinud Mt 10,38 ja Lk 14,27 küsitav tõlge Kristiina Ross Lõunaeestikeelsest Vanast Testamendist XVIII sajandil Kai Tafenau Tähelepanekuid Heinrich Gösekeni Manuductio (1660) kohta Tanja Vaittinen Feminiinijohdokset ja -yhdyssanat vanhassa kirjakielessä

3 VANADE TEKSTIDE SÕNALIIGIMÄRGENDUSE PROBLEEME Külli Habicht Pille Penjam Külli Prillop (Tartu ülikool) Ettekandes anname ülevaate Tartu ülikooli vana kirjakeele töörühmas koostatava tekstikorpuse poolautomaatse märgendamise ühest aspektist, sõnaliikide märgendamisest. Sõnaliik kui morfosüntaktiline kategooria annab olulist informatsiooni leksikaalsete üksuste tekstis kasutamise kohta. Sõnaliike oleme märgendanud nii korpusetekstides kui ka vanade tekstide ja sõnastike alusel koostatud autorisõnaraamatutes. Praegu toimub töö Külli Prillopi loodud paindliku elektroonilise töövahendi abil, mis võimaldab iga üksuse puhul näha varasemaid märgendusotsuseid ning teeb võimalikuks praktilise töö käigus selgunud vähese eraldustäpsusega juhtumite hilisema täpsustamise ja ühtlustamise. Märgendamise aluseks on Eesti keele grammatikas kasutusel olev 12 sõnaliigi süsteem, mida on täiendatud mõne vanade tekstide puhul otstarbekaks osutunud sõnaklassiga, nt artikkel, nimisõna (nimi), partitsiip, muutumatu täiendsõna. Ettekandes keskendume juhtudele, mil sõnaliigi märgendamine tekitab probleemi kas üksuse arhailisuse ja laenulisuse või tänapäevasest erineva funktsiooni tõttu. See omakorda võib tuleneda vanades tekstides kasutatud üksuste tänapäevasega võrreldes erinevast leksikaliseerumis- või grammatiseerumisastmest. Toome näiteid töö käigus ette tulnud probleemidest ja põhjendame nende lahendamist. Lisaks üldistele küsimustele käsitleme eri adverbiliikide, adpositsioonide ja adverbide ning leksikaliseerunud verbi- ja substantiivivormide märgendamise probleeme. Et märgendaja lähtub sidusast tekstist, on sõnaliigi üle otsustamisel põhiliseks aluseks üksuse funktsioon lauses ning kuni 17. sajandi keskpaigani ilmunud tekstide puhul ka saksakeelne rööptekst. 3

4 SYNTYIKÖ SUOMEN KIRJAKIELI TUKHOLMASSA? Kaisa Häkkinen (Turu ülikool) Reformaatio muutti monin tavoin kirkon asemaa ja toimintaa 1500-luvun Ruotsi- Suomessa. Jumalanpalvelusjärjestys uudistettiin ja kansankieli otettiin liturgiseen käyttöön. Kulttireformi toteutui Ruotsin ydinalueilla muutamaa vuotta aiemmin kuin Suomessa. Tukholman seurakunnassa aloitettiin luterilaiset suomenkieliset jumalanpalvelukset vuonna Näiden toteuttamisessa on mitä ilmeisimmin tarvittu kirjallista aineistoa jo ennen ensimmäisten suomenkielisten painotuotteiden ilmestymistä. 4

5 ÜLEMINEK TÄHENDUSGRAMMATIKALT VORMIGRAMMATIKALE EESTI JA LÄTI KEELEKIRJANDUSES Annika Kilgi (Tallinna ülikool) Marju Lepajõe on kahe esimese eesti keele grammatika koostaja käändsõnakirjeldust iseloomustades öelnud: Need käändekahtlused lubavad väita, et Stahli ja Gutslaffi grammatikad tähistavad üleminekut tähendusgrammatikalt vormigrammatikale, mis oli üks misjonilingvistika tähtsamaid tulemusi. Eesti keelekirjelduse misjonilingvistika ajajärgul (17. sajandi algusest kuni 19. sajandi keskpaigani) on märgata veel mitut suundumust, mida võiks nimetada üleminekuks tähenduskeskselt vormikesksemale kirjeldusviisile. Samas suunas tundub olevat teisenenud tollane läti keele kirjeldus. Mõlema keele mitmes varases grammatikas ehitati paradigmad üles semantiliselt, andes seal rahvakeelsed vasted ladina tähendustele. Siis, kui vastav vorm keeles puudus, väljendati seda mõne teise vormi ja partikli ühendina, nt eesti vokatiivi, läti ablatiivi, eesti ja läti konjunktiivi. Ühtlasi jäeti mitmes varases grammatikas paradigmasse hõlmamata vormid, mis ei vastanud ladina käänete tähendustele, nt läti lokatiivi ning eesti inessiivi või translatiivi vorm. Enamasti ei jäänud taolised vormid siiski mainimata, vaid neid kirjeldati kuidagi teistmoodi, näiteks mõne teise vormi ja partikli ühendina. 19. sajandil hakati aga aktiivselt arutlema senise kirjeldusviisi otstarbekuse üle ning pakkuma sellele alternatiive eesmärgiga koostada uutelt alustelt lähtuv grammatika tervikkäsitlus. Sealjuures ei olnud sugugi ühemõtteliselt selge, milline see käsitlus välja peaks nägema, vaid pakuti väga erinevaid lähenemisi. 5

6 MINUN SANANI EI PIDÄ HUKKAANTEMAN. AGRICOLAN SANAKIRJA-HANKEEN ESITTELY Kaisa Lehtosalo (Turu ülikool) Turun yliopistossa tehdään kolmatta vuotta sanakirjaa Agricolan kielestä. Sanakirjan hakusanoiksi tulevat kaikki Agricolan teoksissaan käyttämät sanat, ja kirjasta tuleekin ensimmäinen kokonaisesitys suomen kirjakielen isänä pidetyn oppineen sanastosta. Esitelmässäni kerron sanakirjan keskeiset toimitusperiaatteet ja toimitustyön nykytilanteen sekä näytän esimerkkiartikkelin jo valmiista materiaalista. Lisäksi kuvailen ongelmia, joita Agricolan kieli sanakirjantekijälle aiheuttaa. 6

7 HEINRICH GÖSEKENI SÕNARAAMATU KOOSTAMISE PROBLEEMIDEST Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress (Tartu ülikool) Heinrich Göseken vanem sündis aastal Hannoveris Saksamaal kaupmeeste gildi oldermanni pojana ning omandas pastorikutse Rostocki ja Königsbergi ülikoolis. Pärast a Tallinna saabumist asus ta õppima eesti keelt. Ta töötas aastail Risti ja Harju-Madise ning Kullamaa kiriku pastorina, tõustes a praostiks ja a Tallinna konsistooriumi assessoriks. Göseken suri 24. novembril 1681 ning on maetud Kullamaa kirikusse. Et aastal möödub 350 aastat H. Gösekeni peateose Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache.. ( Juhatus eesti keele juurde.. ) (1660) ilmumisest, valmis Tartu ülikooli vana kirjakeele töörühmal äsja selle uusväljaanne. Kogumiku Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350 (2010) autorid on Valve-Liivi Kingisepp, Kai Tafenau ja Kristel Ress ning toimetajad Külli Habicht ja Külli Prillop. Siinses ettekandes keskendutakse H. Gösekeni saksa-(ladina-)eesti sõnaraamatule. Uusväljaandes on muudetud sõnastiku keelesuunda (eesti keeleaines on saanud märksõna staatuse) ning algsõnastiku eesti vastetele on lisatud tänapäevakeelne märksõna. Selline meetod on valitud eesmärgiga teha eesti aines uurijatele kergemini ligipääsetavaks ning kaasata see ühtlasi eesti kirjakeele esmaesinemussõnastiku andmebaasi (www.murre.ut.ee/vakkur), mis sisaldab juba rohkesti XVI ja XVII sajandi tekstide ja sõnastike leksikat. XVII sajandi sõnaraamatute materjali arvutisse sisestamine ja eesti keele esikohale toomine tähendab rohkesti struktuurimuutusi ja rekonstrueerimist, sageli ka subjektiivseid tõlgendusotsuseid. Juhtmõtteks on olnud püüd mõista sõnaraamatu ülesehituse loogikat ning anda aines edasi võimalikult originaalilähedaselt nii sisus kui ka vormis. Kõige enam on H. Gösekeni saksa-eesti sõnaraamatu leksika analüüsimisel ja märksõnastamisel toetutud F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatule ([1893] 1973), A. Saareste eesti keele mõistelisele sõnaraamatule ( ), eesti keele seletavale sõnaraamatule (2009), samuti saksa ja ladina keele allikaile, nende hulgast eelkõige J. Grimmi ja W. Grimmi saksa keele sõnaraamatu ( ) veebiversioonile ning Georg Tuksami saksa-eesti sõnaraamatule (1939). Ettekandes tutvustame probleeme, millega puutusime kokku Manuductio saksa-(ladina)-eesti sõnaraamatu uusväljaannet ette valmistades. Räägime eeskätt märksõnapesade lahutamisest, märksõnastamisest ja tähenduste seletamisest. 7

8 VANHAN KIRJASUOMEN SANAKIRJAN MUOTOUTUMINEN NYKYISENLAISEKSI JA MUUTAMA SANA SANAKIRJAN TULEVAISUUDESTA Riitta Palkki (Kodumaa keelte uurimiskeskus) Vanhan kirjasuomen sanakirjan syntysanat lausui E.N. Setälä Syntysanojen lausumisen jälkeen työ oli unohduksissa 1950-luvulle asti. Lopullisen sysäyksen työlle antoi Martti Rapola. Sanakirjan ohjelmakysymyksiä käsiteltiin 50-luvun lopulla eri foorumeilla. Käyty keskustelu antoi osviittaa toimitusperiaatteille luvulla tehtiin laskelmia aineiston kattavuudesta, ja laskelmien pohjalta käynnistettiin mittava täydennyspoiminta. Artikkelinkirjoitusohjeet muokattiin uudelleen, ja lopullisten artikkeleiden kirjoittaminen aloitettiin Sanakirjan ensimmäinen osa (a i) ilmestyi Sanakirjan toisessa osassa (j k), joka ilmestyi 1994, oli aineistoa huomattavasti enemmän kuin ensimmäisessä osassa; käyttöön oli saatu mm. ensimmäiset tekstikorpukset. Kolmannen osan tekemisessä oli runsaasti käynnistysongelmia. Uusi rakenteinen FrameMaker-ohjelma vaati toimitusperiaatteiden uudelleenmuokkausta ja niiden sovittamista framen rakennekuvauksen kanssa. Aineisto on kolmannen osan tekoaikana ainakin kuusinkertaistunut, ja toimittajien vaihtuvuus on ollut suuri. Käsikirjoitus on nyt loppusuoralla, ja sen odotetaan valmistuvan vuoden 2011 loppuun mennessä. Kaikki 3 osaa julkaistaan verkossa työ alkaa Sanakirjan tekeminen on vuoden alussa raporttinsa antaneen Kotus-työryhmän ehdotuksen mukaisesti päätetty keskeyttää, ja aakkosvälin o ö kohtalo on täysin auki. 8

9 KANSANRUNOJEN KIELEN TUTKIMUSTA Elina Palola (Oulu ülikool) Käsittelen esitelmässäni keväällä 2009 tarkastetun väitöskirjani Arkaismi, konteksti ja kirjuri sananloppuisen k:n merkintä Christfrid Gananderin kansanruno-kokoelmassa keskeisimpiä tuloksia. Väitöskirjassani tarkastelin tekstikriittisin menetelmin, miten Christfrid Ganander ( ) on merkinnyt sananloppuista k:ta sanakirjaansa ja Mythologia Fennicaan kirjaamiinsa kansanrunoteksteihin, jotka on julkaistu Suomen kansan vanhat runot-teoksen XV osassa. Vertasin Gananderin runotekstejä muihin kansanrunoteksteihin ja selvittelin tekstien välisiä suhteita sekä tekstien alkuperää ja historiaa. Tulkitsin runotekstien äänne- ja muotorakennetta kontekstin avulla sekä tekstien kulttuurihistorialliselta pohjalta. Tulokseni osoittavat, että Ganander merkitsi loppu-k:ta selvästi enemmän kuin muut aikalaisensa. Keskeisenä tutkimusongelmanani oli selvittää, millaisiin konteksteihin Ganander on merkinnyt -k:n ja onko hänen loppu-k:n merkinnässään säännönmukaisuutta. Aiemmassa tutkimuksessa Gananderin loppu-k:n merkintää on moitittu epäjohdonmukaiseksi. Loppu-k:n esiintyminen aineistossani ei olekaan morfologisesti säännöllistä sillä tavalla, että esimerkiksi imperatiiveissa olisi aina systemaattisesti k. Säännönmukaisuus näkyy kuitenkin siinä, että aineistoni -k:lliset tapaukset esiintyvät yleensä historiallisesti odotuksenmukaisissa konteksteissa. Silti muutamia erikoisia ja myös virheellisinä pidettäviä loppu-k-tapauksiakin aineistossani on, kuten esimerkiksi muodot käyteliäk ja nänijk. Epäsäännöllistä -k:n merkintätapaa selittää ensinnäkin se, että Gananderilla on ollut hallussaan samasta runosta useita erilaisia tekstejä. Kirjurin oma osuus ei liene vähäisin virheelliseksi katsottavien muotojen syntyyn. Kirjurin merkintöihin näkisin keskeiseksi selittäjäksi lähdetekstit ja niiden laadun, mutta myös kirjurin oman kielellisen tietoisuuden. Vaikka Gananderin loppu-k:n merkintään näkyvät vaikuttaneen lähinnä runosäkeiden lähdetekstit ja paikallisuus, morfologia, äänneympäristö ja säetyyppi, näyttää tämä silti operoineen jonkin verran tietoisestikin loppu-k:lla. Osoituksena tästä ovat paitsi hänen itse tuottamissaan teksteissä esiintyvät muutamat -k:t myös eräät analyysini tulokset. Oleellista on, että Ganander on itsenäisestikin merkinnyt -k:n historiallisesti odotuksenmukaiseen paikkaan. Hänellä näyttää siis olleen jonkinlainen käsitys siitä, mihin loppu-k kuuluu. Ganander näyttää olleen uskollinen lähteidensä loppu-k:n merkinnälle. Erityisen kiinnostavaa on kuitenkin se, että hän on merkinnyt loppu-k:ta myös sellaisiin säkeisiin, joiden lähdetekstissä -k:ta ei ole merkitty. Gananderilla on voinut olla hallussaan näistä runoista sellaisia vanhoja muistiinpanoja, joita muilla ei ole ollut 9

10 tai joita muiden kokoelmissa ei ole säilynyt. Nämä säkeet saattaisivat jopa edustaa Gananderin itsensä keräämää runoaineistoa. Runokieltä on pidetty paitsi sekavana myös jotenkin irrallisena muusta kielestä, ja sen erikoiset muodot on helposti saatettu kuitata pelkiksi poetismeiksi. Tutkimukseni kuitenkin osoittaa, että vaikka runokieli on oma kielenkäytön lajinsa, jota säätelevät muun muassa runomitan vaatimukset, se sittenkin on systemaattista omalla tavallaan. Ainakin loppu-k:llisuuden näkökulmasta se jäsentyy mielekkääksi systeemiksi, joka ei morfologian tai fonologian osalta juurikaan poikkea muusta kielenkäytöstä. Ganander näyttäisi tavoittaneen ja panneen muistiin sellaista harvinaista ja vanhaa kielellistä ainesta, jota ei ole muualla juuri säilynyt. Esimerkiksi adverbit muunnak 'muualle' ja kunnak näyttäisivät olevan erittäin harvinaisia tapauksia, joista ei ole esiintymiä juuri muualla kuin Gananderin runoissa, etenkään k- loppuisena. Niiden loppu-k lienee silti aito, kun kyse on adverbeihin kunnek ja muuannek rinnastuvista muodoista, joissa esiintyy latiivinen loppu-k. Gananderin tulkinnat ovat jättäneet jälkensä myöhempiin teoksiin kaikkine virheineenkin. Näin runokieli Gananderin kirjaamana on päässyt vaikuttamaan suomen kielen kuvaukseen sanakirjoissa ja kieliopeissa. Kansanrunojen kielen tutkimus ja analyysi voivat siis osaltaan valaista suomen kielen tieteellisen kuvauksen historiaa. Kiehtovaa on, että tutkimuksessani sain lähestyä erästä vanhan kirjasuomen ahkeraa työskentelijää ja paljastaa jotakin hänen käsityksestänsä kielen rakenteesta sekä siitä moniulotteisesta työprosessista, jonka salat menneisyys muutoin on iäksi salvannut. 10

11 AGENDA PARVA BRUNSBERGAE KULTUURILOOLISEST TAUSTAST Péter Pomozi (Budapesti ülikool) Vähestel eesti keele mälestistel oli nii seiklusrikas avaldamis- ja hiljem avastamislugu nagu just Agenda Parva Brunsbergael. Sel korral ei analüüsita selle pisikese raamatu keelelist külge, vaid pühendutakse selle kultuuriloolisele taustale. Teatavasti oli raamatu (taas)avastajaks Otto von Freymuth (Freymuth 1938), keeleteadlaste hulgast esimeseks retsensendiks aga Andrus Saareste (1938) ajakirja Eesti Keel veergudel. Agenda Parva erines oma aja teistest trükistest silmapaistvalt hea ortograafia, peaaegu uue eesti kirjaviisiga sarnaneva õigekirjutuse (Pomozi 2007) ja elava keelekasutuse poolest. Üllatavalt hea keelelise taseme seletuseks ongi teatud kultuuriloolised seigad, millest on Eesti historiograafias siiamaani suhteliselt vähe räägitud. Ettekandes võetakse vaatluse alla huvitavaid fragmente Tartu jesuiitide kolleegiumi ja selle rajaja István Báthory eluloost. Báthory oli ühtlasi Liivimaa suurvürst Poola kuningana, samuti Türgi vallutuste aegse Transilvaania vürst. Tema kultuuripoliitika oli üsna sarnane nii Liivimaal kui ka mujal (vrd Pomozi 1996), k.a Transilvaania. Báthory jäi ka veriste sõdade ajal igal pool samaks, tolleaegse Euroopa parima hariduse saanud paindumatuks humanistiks. Detailid teevad meile paremini arusaadavaks, miks just Agenda Parva oli see põneva keele ja õigekirjutusega vana eesti trükis, mis erines nii kardinaalselt oma aja teistest trükitoodetest. 11

12 MIS JUHTUS PUHJA KIRIKLAS? Aivar Põldvee (Tallinna ülikool / Eesti keele instituut) 17. sajandi kahel viimasel kümnendil toimus mõlema eesti kirjakeele arengus pööre. Kirjakeele normeerimise vajaduse kergitas ühelt poolt piiblitõlge ja teiselt poolt talurahvakoolide asutamine. Õpetatud saksa, rootsi või soome taustaga pastori asemel sai keeletöö peamiseks sihtrühmaks eestlane, mis koolide puhul tähendas harimata talulapsi. See suunamuutus tingis ühtlustamise ja lihtsustamise ning saksa keelemalli kõrval rootsi, soome ja muidugi mõista ka eesti kõnekeele ja häälduse järgimise ortograafia reformimisel. Uuendusettepanekud põhjustasid ägedaid vaidlusi, mida kaasaegsed nimetasid mh tähesõjaks. Viimane kestis ligikaudu viisteist aastat, misjärel tartu ja tallinna kirjakeele ortograafia suubus ühte voolusängi ning valitsevaks sai eeskätt Forseliuse kujundatud ja tänapäeval vana kirjaviisina tuntud norm. Segasel üleminekuajal oli tallinnaeesti keelealal käibel kolmes ortograafiaversioonis raamatuid ning tartueesti trükistes tuli lugeda kahte õigekirja. Tollast kirjalikku pärandit hinnates on parimaks peetud Andreas ja Adrian Virginiuse piiblitõlke keelt. Andrus Saareste tõstis esile nii selle grammatilist ehitust kui ka sõnavara, Mihkel Toomse aga nimetas selles esinenud pikkade vokaalide märkimisviisi koguni revolutsiooniliseks. Paraku ei jõudnud see meie tänapäevase kirjaviisiga kaunikesti sarnane ortograafiavariant trükki ning nn Virginiuste käsikiri, mille algvariant valmis Johann Hornungi kaasabil Puhja kirikumõisas, on säilinud üksnes tundmatu ümberkirjutaja manuskriptina. Käsikirja osaliselt publitseerinud Kristiina Rossi sõnul vajab selle eesti keel alles põhjalikumat analüüsi, kuid esmaste formaalsete näitajate poolest esindab see tüüpilist 17. sajandi lõpu eesti kirjakeelt, mis vastab küllalt hästi ettekujutusele, missugune võiks olla Lõuna-Eesti pastorite poolt kirja pandud põhjaeesti keel. Seega lubavad erinevad tõlgendused ühes ja samas tekstis näha nii tüüpilisi kui ka revolutsioonilisi jooni. Küsimus, kas Virginiuste käsikiri järgib Virginiuste või ümberkirjutaja ortograafiat, on tänaseni vastuseta. Samuti pole selge, miks kõnealune õigekirjavariant kõrvale jäeti. Ettekanne otsib neile küsimusele vastust ning püüab ajaloolase vaatenurgast korrastada 17. sajandi lõpukümnendite kirjakeele kronoloogiat ja periodiseeringut. Kuna tegemist oli murranguajaga, tohiks olla lubatud ka mõned alternatiivajaloolised spekulatsioonid ja hinnangud. 12

13 Tabel. Kirjaviiside kronoloogia EESTIMAA LIIVIMAA tallinna keel tallinna keel tartu keel 1630-ndad Stahli kirjaviis Stahli kirjaviis Rossihniuse kirjaviis 1684/1685 Wastse Testamendi kirjaviis 1685/1686 Forseliuse kirjaviis [ ?] [Virginiuste käsikiri] 1688 Vahelmine kirjaviis 1690 Forseliuse kirjaviis 1699 Forseliuse kirjaviis XIX saj II pool Ahrensi kirjaviis 13

14 HEINRICH GÖSEKEN XVII SAJANDI EESTI KEELE KASUTUSALADE KIRJELDAJANA Raimo Raag (Uppsala ülikool) Tänavu 350 aastat tagasi ilmunud Henricus Gösekeniuse ehk Heinrich Gösekeni käsiraamat Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache on eesti kirjakeele ajaloos teedrajava tähtsusega teos. See on teine põhjaeesti ja kolmas eesti keeleõpetus. Tõsist huvi pakub Manuductios sisalduv põhjaeestiline, täpsemini öeldes lääneeestiline keeleaines, eriti saksa-(ladina- )eesti sõnastik, mis haarab enda alla tervelt 400 teose 547 leheküljest, ja milles, nagu me tänu eelkõige Aino Valmetile (1960) ja Valve-Liivi Kingisepale (2009) teame, on autor talletanud nii mõnegi sõna, mis meie jaoks on põnev sõnaleid. Vähem tuntud tõsiasi on ehk see, et Manuductio sisaldab ka mõningaid andmeid eesti keele tolleaegsete kasutusalade kohta. Sellist teavet leiame Manuductio sissejuhatuse algusosast. Selles õigustab autor raamatu avaldamist, mainides, et eesti keel on hoch von nöthen, ülimalt vajalik, mitte ainult selle maa elanikele; ilma hea käsiraamatu ja õpetuseta on igaühel, eriti võõral ja välismaalasel, eesti keele õigesti ja korralikult rääkima õppimine peaaegu võimatu. Oma väite õigsuse tõestuseks kirjeldab Göseken lühidalt kolme põhiseisuse vaimulike, aadli ja linnakodanike liikmete kasu eesti keele oskusest. See kirjeldus, kuigi äärmiselt napp, annab meile nüüd, 350 aastat hiljem, teatud ettekujutuse Eestimaa kubermangu maakoguduste keeleoludest XVII sajandil. Göseken ei puuduta Eestimaa linnade keeleolusid, kuigi ta mainib Tallinna rae ja kolme gildi liikmete soovi ja vajadust eesti keelt õppida. Göseken oli kogu oma elu jooksul olnud ainult maakoguduste õpetaja, algul lühemat aega Kirblas (1638) ja Harju-Madisel ( ) ning lõpuks kestvamalt Kullamaal (aastast 1641 surmani 1681), kuigi ta väidetavalt siiski elas oma esimese naise vanemate majas Haapsalus. Tallinna oludega oli ta muidugi samuti tuttav, sest aastast 1659 pidi ta Eestimaa konsistooriumi erakorralise assessorina aeg-ajalt ametialaselt viibima kubermangu pealinnas. Täielikult puuduvad Manuductio sissejuhatusest andmed Gösekeni kaasaja eesti keele kirjaliku kasutuse kohta ja üpris napp on eestikeelsete trükiste käsitlus. Aupaklikult nimetab Göseken küll mõne aasta eest elavate kirjast lahkunud superintendenti magister Henricus Stahelli ja tema eesti keele käsiraamatut, samuti tema Hand- vnd Hauszbuchi ja Leyen Spiegelit. Göseken mainib ka oma Urvaste ametivenda Johann Gutslaffi, tema grammatikat ja piibliraamatute tõlget Tartu keelde. Samuti nimetab ta aasta lauluraamatut, usutavasti selle tõttu, et ta ise oli selle kaasautoreid: oli ta ju seadnud Stahelli Hand- vnd Hauszbuchi kirikulauludest 127 riimi. Seevastu puuduvad viited 14

15 ilmalikele eestikeelsetele trükistele. See on igatahes mõistetav, sest neist polnud vajadust kirjutada eesti keele käsiraamatu sissejuhatuses. Lõppude lõpuks oli Gösekeni sissejuhatuse eesmärk käsiraamatu ilmumist õigustada, oma toetajaid ja sõpru tänada ning tänapäevaselt väljendudes oma valminud teose müüki edendada. 15

16 SAJANDEID PÜSINUD MT 10,38 JA LK 14,27 KÜSITAV TÕLGE Peeter Roosimaa (Tartu ülikool) Käesolev ettekanne käsitleb Uue Testamendi eesti keelde tõlkimise probleeme. Keskendun tekstidele, mille tõlge on küsitav, kuid mille põhiline tõlkekuju on alates Uue Testamendi esimestest trükkides säilinud tänaseni. Pärast lõunaeestikeelse Wastse Testamendi ilmumist aastal ja Uue Testamendi aastal ilmumist on neid neid teoseid korduvalt redigeeritud ja vähemalt osaliselt uuesti tõlgitud ja parandatud. Kuid on ka tekstiosi, mille tõlge on küll küsitav, kuid mis oma põhilise tõlkekuju on säilitanud tänaseni. Oma ettekandes vaatlen kirjakohti Mt 10,38 ja Lk 14,27. Erinevatesse keeltesse (saksa, inglise, vene, soome) on need kirjakohad tõlgitud põhimõttel: Mt 10,38: Ja kes oma risti enesele ei võta ja järgib mind, see ei ole mind väärt; Lk 14,27: Ja kes ei kanna oma risti ja tuleb minu järel, see ei või olla minu jünger. Eestikeelsetes tõlgetes on aga üks eitus rohkem: Mt 10,38: Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt ; Lk 14,27: Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger. Üks eitus on rohkem juba alates esimestest tõlgetest ning see on säilinud ka hilisemates väljaannetes. Uue Testamendi esimese eestikeelse trükivalgust näinud Wastse Testamendi tõlke tegi noor Adrian Virginius. Oma tõlke alusena kasutas Virginius Lutheri tõlget, abiks oli tal ka kreekakeelne tekst. Kui Virginius Lutheri tõlkest erinevalt otsustas, siis võiks oodata, et ta leidis selleks tuge kreekakeelsest tekstist. Kuid kreekakeelse Uue Testamendi tekstikriitiline aparaat ei paku nende kirjakohtade osas mingeid muid tekstivariante. Seega võib A. Virginiuse tõlkeotsustuste kohta teha üksnes oletusi. Uue Testamendi tõlkimise problemaatikale heidab valgust 17. sajandist piiblikonverentsidelt pärit Pilistvere käsikirjade võrdlemine teiste tekstidega. Ettekandes on toodud Lk 14,25 35 Pilistvere käsikirja alg- ja lõppversiooni, Wastse Testamendi, Lutheri tõlke ja aastal trükitud kreekakeelse teksti võrdluse tulemused. Tekstide võrdleval analüüsil on pööratud tähelepanu järgmistele küsimustele: 16

17 1. Milline on lause ülesehitus, selle struktuur? 2. Kas lauses on formaalseid või sisulisi eripärasid, mis võimaldaksid järeldada, kas tõlge pärineb kreeka- või saksakeelsest tekstist? 3. Kas on mingeid tekstilisi erisusi, mis viitaksid vastavate tekstide omavahelisele sõltuvusele või sõltumatusele? 4. Kas on vastavuses olevate sõnade, nende tähenduse ja vormi kokkulangevusi? 5. Kas on vastavuses olevate lausete struktuuri, lauseliikmete ja osalausete lauses paiknemise erinevusi? 6. Kas on erinevusi pöördsõnade isiku osas? 7. Kas on spetsiifilisi saksa keelest põhjustatud erisusi? 8. Kas on mingeid muid tähelepanekuid, mis võiksid viidata kasutatud tekstile? Analüüsist ilmneb, et Pilistvere käsikirjade redigeerimisel oli abiks Wastse Testamendi äsja trükist ilmunud väljaanne. Ühtlasi võib öelda, et vaadeldavas Lk 14,27 tekstis pärineb Pilistvere käsikirjade lõppversioonis olev lisaeitus Wastse Testamendi eeskujust. Mt 10,38 ja Lk 14,27 ei ole ainsad näited eituste ekslikust eesti keelde tõlkimisest. Pigem olid eitused tõlkijatele üldiseks probleemiks. Seda kinnitavad ettekandes toodavad sellekohased näited Luuka evangeeliumist. 17

18 LÕUNAEESTIKEELSEST VANAST TESTAMENDIST XVIII SAJANDIL Kristiina Ross (Eesti keele instituut) Esimene eestikeelne täispiibel ilmus aastal põhjaeestikeelsena. Üldteadaolevalt jäigi Vana Testament lõunaeesti keelde tõlkimata. Vana Testamendi lõunaeestikeelsetest tõlkekatsetustest on kultuuriloos tähelepanu pälvinud ainult Johannes Gutslaffi 17. sajandi keskpaigast pärinev käsikirjaline tõlge. Möödaminnes mainimist on leidnud ka aastal ilmunud Vana Testamendi lühendatud väljaanne, kuid lähemalt seda iseloomustatud ei ole. Hiljuti selgus, et sellel Kambja pastori Heinrich Andreas Erxlebeni välja antud lühendatud Vana Testamendi tõlkel on ootamatuid kokkupuutepunkte umbes sada aastat varasema põhjaeestikeelse käsikirjalise tõlkega, mille autoreiks peetakse toonast Kambja pastorit Andreas Virginiust ja tema poega Adrian Virginiust. Ettekandes analüüsitakse Erxlebeni tõlke keelelisi ja tõlkelisi seoseid Virginiustele omistatava tõlkega ning teiste võimalike eeskuju- ja lähtetekstidega. 18

19 TÄHELEPANEKUID HEINRICH GÖSEKENI MANUDUCTIO (1660) KOHTA Kai Tafenau (Tartu ülikool) Oma grammatika eessõnas ütleb Heinrich Göseken, et iga siinmail tegutsev vaimulik, olgu ta välismaalt tulnud või siin sündinud, peaks koguma eestikeelseid sõnu ja tõlkima piiblisalme, et ta saaks neid oma jutlustes kasutada. Muidu polnud tema hinnangul võimalik Jumala sõna õigesti ja puhtalt jutlustada. Ta ise käis kindlalt oma sõnade järgi ning koostas Uue Testamendi tõlke ja saksa-eesti sõnaraamatu, mis on 17. sajandil ilmunutest kõige mahukam. Kas ja kuidas need kaks tööd omavahel seotud on, pole seni uuritud. Igal juhul sai Gösekeni grammatikast ja sõnaraamatust Eesti- ja Liivimaal tegutsenud pastorite jaoks oluline abivahend, millel oli vaimulike töölaual kindel koht veel ka 18. sajandi esimesel poolel. Eesti keele oskust ei vajanud aga mitte ainult vaimulikud. Göseken ise pidas oma keeleõpetuse sihtgrupina silmas ka riigi- ja kohtuametnikke, kaupmehi, käsitöölisi, reisimehi ja mõisavalitsejaid. Ettekandes püütakse vastata küsimusele, kas, kuivõrd ja kuidas Göseken eelkõige oma sõnaraamatus nende vägagi erinevate sihtgruppide huve ja vajadusi arvesse võttis. Arvestades Gösekeni Manuductio olulisust oma ajas praktilise käsiraamatuna ja tänapäeval kirjakeele ajaloo allikana, on seda üllatavalt vähe uuritud. Enamasti on piirdutud üldiste tähelepanekutega selle tõlkesõnaraamatu ülesehituse ja rahvakeelsuse kohta. Üksikküsimustest on käsitletud näiteks sõnastikus sisalduvat fraseoloogilist ainest ja verbe. Siinne ettekanne tugineb Gösekeni sõnaraamatu pöördvariandi toimetamisel tehtud tähelepanekutele, mis poleks olnud võimalikud ilma Valve-Liivi Kingisepa ja Kristel Ressi aastatepikkuse tööta. 19

20 FEMINIINIJOHDOKSET JA -YHDYSSANAT VANHASSA KIRJAKIELESSÄ Tanja Vaittinen (Turu ülikool) Tutkin naiseen viittaavien nimitysten (esim. naiskuningas, vaimokankuri; sotanainen; kuningatar, ruotsikko) rakennetta ja eri rakennetyyppien kehitystä ja elinvoimaisuutta. Aineistona on erilaisissa teksteissä ja sanakirjoissa esiintyneitä sanoja 1540-luvulta 1800-luvun lopulle. Vertaan sanoja mies-sanoihin (esim. mieseläjä, sotamies), nykykielen sanoihin ja vieraskielisiin feminiinisanoihin. Varsinkin sanakirjoissa feminiinisanat on usein muodostettu vastineeksi vieraskielisille sanoille. 20

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele

Lisätiedot

Arkaismi, konteksti ja kirjuri

Arkaismi, konteksti ja kirjuri lektiot Arkaismi, konteksti ja kirjuri Sananloppuisen k:n merkintä Christfrid Gananderin kansanrunokokoelmassa ELINA PALOLA Väitöksenalkajaisesitelmä Oulun yliopistossa 22. toukokuuta 2009 Rantsilan kappalaisena

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä IV soome-eesti grammatikakonverents Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä 28. 29.1.2016 Tartu Kava/Ohjelma Neljapäev, 28. jaanuar 9.30 avamine 9.45-10.15 Marja-Liisa Helasvuo (Turun yliopisto): Subjektin

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

Täiskasvanuks saanud väljaanne

Täiskasvanuks saanud väljaanne Täiskasvanuks saanud väljaanne Teie käes on juba 20. number Lähivertailuja -sarjast, mistõttu on põhjust veidi meenutada selle ajalugu. 1983. aastal sai alguse uurimisprojekt Suomen ja viron kieliopillinen

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä).

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä). VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöördelõppudes tagavokaalsetes sõnades a ja eesvokaalsetes sõnades ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

INSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA

INSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA LÄHTEET LUKKARI, LYYLI SOLANTERÄ, LASSE-J. 1994: Siit myä luvetah: Kymin murteen sanakirja. Kymi-Seura r.y. Kotka. PUNTTILA, MATTI 1968: Vehkalahden murre. Matti Punttila ja Jorma Manninen (toim.), Vehkalahden

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

Historiallisten suullisen runon tallenteiden tutkimuksella on Suomessa pitkät

Historiallisten suullisen runon tallenteiden tutkimuksella on Suomessa pitkät Artikkeli Folkloristista lingvistiikkaa Christfrid Gananderin kansanrunokokoelman Lypsäjän sanat Elina Palola Historiallisten suullisen runon tallenteiden tutkimuksella on Suomessa pitkät perinteet, mutta

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

2. Täitke tabel lõpuni. Kansalaisuus/kansallisuus Kieli Minä puhun Viro virolainen viro viroa Suomi suomalainen suomi

2. Täitke tabel lõpuni. Kansalaisuus/kansallisuus Kieli Minä puhun Viro virolainen viro viroa Suomi suomalainen suomi A Majoitus I HOTELLIN HENKILÖKUNTA 1. Kuulake teksti, lugege ja tõlkige ning vastake küsimustele. Hei, olen Maria. Olen hotellin vastaanottovirkailija. Puhun hyvin englantia, suomea ja jonkin verran ranskaa.

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

Keskipisteenä Kalevala

Keskipisteenä Kalevala Raimo Jussila Keskipisteenä Kalevala Perinteisesti vanha kirjasuomi määritellään Ruotsin vallan ajan kirjakieleksi. 1 Rajausperusteena on silloin historia, eivät kielen ja kirjallisuuden ilmiöt. Kuitenkin

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa

Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa Tommi Nieminen Jyväskylän yliopisto Anna Lantee Tampereen yliopisto 37. Kielitieteen päivät Helsingissä 20. 22.5.2010 Yhdyssanan ortografian historia yhdyssanan käsite

Lisätiedot

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA 1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN

Lisätiedot

Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää!

Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää! Ingerisoomlaste pulmakombestikul põhinev lavakava Koko väki pitoloihe Kopittukaa pulmi pitämää! Esietendus, 14. juunil 2014, Paides 2 I osa Vana-Vigala Rahvamaja näitetrupp Vigala Vahvad etendus Pulma!

Lisätiedot

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui! Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot

Lisätiedot

Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele

Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele Retki Viroon 3. 6.-luokkalaisille Suunnittelijat: Koidu Oja Mari-Liis Hendrikson Virve Sjöblom Helsinki 2013 Sisällysluettelo Yleistä.. 3 Tavoitteet.... 3 Kohderyhmä...4

Lisätiedot

KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN

KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN Hilma Rantasen näyttelijäkuva yhtenä suomalaisen ja virolaisen teatteritradition ilmentäjänä Sanna-Kaisa Ruoppa Viron kielen ja kulttuurin Pro gradu -tutkielma Suomen

Lisätiedot

ACTA ARKAISMI, KONTEKSTI JA KIRJURI SANANLOPPUISEN K:N MERKINTÄ CHRISTFRID GANANDERIN KANSANRUNOKOKOELMASSA UNIVERSITATIS OULUENSIS B 89.

ACTA ARKAISMI, KONTEKSTI JA KIRJURI SANANLOPPUISEN K:N MERKINTÄ CHRISTFRID GANANDERIN KANSANRUNOKOKOELMASSA UNIVERSITATIS OULUENSIS B 89. OULU 2009 B 89 ACTA Elina Palola UNIVERSITATIS OULUENSIS B HUMANIORA ARKAISMI, KONTEKSTI JA KIRJURI SANANLOPPUISEN K:N MERKINTÄ CHRISTFRID GANANDERIN KANSANRUNOKOKOELMASSA HUMANISTINEN TIEDEKUNTA, SUOMEN

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

Ametiühinguliikumise ABC

Ametiühinguliikumise ABC Ametiühinguliikumise Ametiühinguliikumise Soomes on töötajate õigused tagatud nii seadusandlusega kui ka kollektiivlepingutega. Tänapäeval peavad inimesed neid õigusi enesestmõistetavateks. Midagi pole

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään

Lisätiedot

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT VÄLJAKUTSE AKTIIVSELE MÜÜGIMEHELE EHITUS- JA TOOTMISSEKTORIS! B&H Solutions OÜ kliendiks on regiooni suurimaid tööriistade, ehitustehnika, ehitus- ja töösusseadmete rendiettevõte

Lisätiedot

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale! TERVETULOA KERAVALLE! Maahanmuuttajan palveluopas Tere tulemast Keravale! Tugiteenuste käsiraamat sisserändajatele Suomi // viro soome // eesti sisällys Sisukord Tervetuloa Keravalle! // Tere tulemast

Lisätiedot

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast

Soome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast Soome kompetentsikeskused Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast 1 Kymenlaakso? Maakond Soome kagunurgas 183 564 el, 5 590 km 2 13 omavalitsust Kaks piirkonda sk. seutukunta Kouvola PK

Lisätiedot

Kielenhuoltoa kun alettiin tekemään. Riitta Eronen Tukholma 10.4.2015

Kielenhuoltoa kun alettiin tekemään. Riitta Eronen Tukholma 10.4.2015 Kielenhuoltoa kun alettiin tekemään Riitta Eronen Tukholma 10.4.2015 KOTUS Sanakirjaosasto Kielenhuolto-osasto Ruotsin kielen osasto Kielitoimisto? Kielenhuolto, nimistönhuolto, nykykielen sanakirjan toimitus

Lisätiedot

Kysykää olkaa hyvä. Oletteko Virosta? Ei, en ole Virosta.

Kysykää olkaa hyvä. Oletteko Virosta? Ei, en ole Virosta. . tund. tunti Tutvumine. Rahvused. Keeled. Maad. Tutustuminen. Kansat. Kielet. Maat. Väliseestlased. Virolaiset ulkomailla. Tere tulemast! Tervist, kallid sõbrad! Minu nimi on Teresa Maier. Mina olen Tallinnas

Lisätiedot

KOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together.

KOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together. KOOSTOOLEPING JYKT 3 Success together. Koosttiiileping Jyv:iskyl:i piirkonna arendamisiihingu Jykes Oy (Jyviiskylii Regional Development Company Jykes Ltd., edaspidi Jykes) ja SA Tartu Teaduspark (edaspidi

Lisätiedot

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue

Lisätiedot

Viron Tuulahduksia. Kirkolliskokous hyväksyi tiukan talouskuurin. Tässä numerossa: Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry

Viron Tuulahduksia. Kirkolliskokous hyväksyi tiukan talouskuurin. Tässä numerossa: Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KESÄ 2010 2010 VYS:n jäsentiedote Eesti Õigeusu kiriku söprusselts VYS rü Kirkolliskokous hyväksyi tiukan talouskuurin Pyhä marttyyripiispa

Lisätiedot

Helsinki-Tallinnan meriväylän turvallisuuden parantaminen Tallinnan lahdella INTERREG IIIA

Helsinki-Tallinnan meriväylän turvallisuuden parantaminen Tallinnan lahdella INTERREG IIIA Merenkulkulaitoksen julkaisuja 4/2003 Helsinki-Tallinnan meriväylän turvallisuuden parantaminen Tallinnan lahdella INTERREG IIIA Helsinki 2003 ISBN 951-49-0938-0 ISSN 1456-7814 Merenkulkulaitoksen julkaisuja

Lisätiedot

fiifat "Jföel&iåigi Joh. Maileri kirjastus Tallinna linna plaan 1938 Plaanil on köik muudatused, uued tänavad, politsei jsk.

fiifat Jföel&iåigi Joh. Maileri kirjastus Tallinna linna plaan 1938 Plaanil on köik muudatused, uued tänavad, politsei jsk. 20 "Jföel&iåigi fiifat 1938 Joh. Maileri kirjastus Eksimatud ja täpsed teejuhid on: Tallinna linna plaan 1938 Plaanil on köik muudatused, uued tänavad, politsei jsk. piirid jne. Triikk neljavärviline.

Lisätiedot

Kolminaisuusoppi. Jumala: Isä - Poika - Pyhä Henki

Kolminaisuusoppi. Jumala: Isä - Poika - Pyhä Henki Kolminaisuusoppi Jumala: Isä - Poika - Pyhä Henki KOLMINAISUUSOPPI - KIRKON TÄRKEIN OPPI Kolminaisuusoppia pidetään yhtenä kristinuskon tärkeimmistä opeista. Se erottaa kirkon uskon muista uskonnoista.

Lisätiedot

Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago

Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago Sisukord Eessõna... 3 1. Ettevõtte kultuur... 5 2. Ettevõtte graafi line imago... 9 3. Trükised...15 4. Voldikud, teated ja plakatid... 23 5. Valgusreklaamid, lipud

Lisätiedot

Piiblis (2Sm 10 11) kirjutatakse kolmikdraamast, mis toimub Iisraeli

Piiblis (2Sm 10 11) kirjutatakse kolmikdraamast, mis toimub Iisraeli Vuorikuru:Layout 1 02.03.09 16:22 Page 205 BatseBa aino Kallase tundmatu näidend SILJA VUORIKURU eellugu Piiblis (2Sm 10 11) kirjutatakse kolmikdraamast, mis toimub Iisraeli kuninga Taaveti, sõjamees Uurija

Lisätiedot

Lisa 1. Ankeetküsitlus ja vastused

Lisa 1. Ankeetküsitlus ja vastused Lisa 1. Ankeetküsitlus ja vastused Vastaja Vastamise aeg Vastaja sugu Vastaja vanus vahemikuus Vastaja liikuvus 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 2014-02-13 13:30 2014-02-13 13:51

Lisätiedot

Kogumisvõistlused pärimusliku ajaloo uurimises 1

Kogumisvõistlused pärimusliku ajaloo uurimises 1 Kogumisvõistlused pärimusliku ajaloo uurimises 1 Jyrki Pöysä Teesid: Artiklis esitatakse küsimusi kogumisvõistluste raames kogutud kirjalike kaastööde kui spetsiifilise pärimusliku ajaloo uurimisallika

Lisätiedot

Äidin nimityksiä viron murteissa

Äidin nimityksiä viron murteissa Karl Pajusalu Äidin nimityksiä viron murteissa Viron kielessä on tunnetusti säilynyt ikivanha suomalais-ugrilainen emä-sana, joka merkitsee äitiä virolaisessa kansanrunoudessa, laajasti viron murteissa

Lisätiedot

MAJAKKAPASSI FYRPASS TULETORNIPASS LIGHTHOUSE PASSPORT

MAJAKKAPASSI FYRPASS TULETORNIPASS LIGHTHOUSE PASSPORT MAJAKKAPASSI FYRPASS TULETORNIPASS LIGHTHOUSE PASSPORT SUOMEN MAJAKAT Suomessa on 60 majakkaa, joista yleisölle ovat avoinna Bengtskär, Isokari, Kylmäpihlaja, Söderskär, Tankar ja Utö. Suomen vanhin majakka

Lisätiedot

Oppikirjat oman aikansa ilmentyminä

Oppikirjat oman aikansa ilmentyminä Oppikirjat oman aikansa ilmentyminä 1 2 3 SUOMEN KASVATUKSEN JA KOULUTUKSEN HISTORIAN SEURAN VUOSIKIRJA 2014 Oppikirjat oman aikansa ilmentyminä KOULU JA MENNEISYYS LII 4 ISBN 978-952-67639-4-1 (pdf) ISSN

Lisätiedot

Suomen kielen variaatio 1. Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu

Suomen kielen variaatio 1. Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu Suomen kielen variaatio 1 Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu Puhuttu ja kirjoitettu kieli Puhuttu kieli on ensisijaista. Lapsi oppii (omaksuu) puhutun kielen luonnollisesti siinä ympäristössä,

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

LC VARKAUS JUSTIINA HISTORIIKKI - KYMMENEN ENSIMMÄIST ISTÄ TOIMINTAVUOTTA

LC VARKAUS JUSTIINA HISTORIIKKI - KYMMENEN ENSIMMÄIST ISTÄ TOIMINTAVUOTTA LC VARKAUS JUSTIINA HISTORIIKKI - KYMMENEN ENSIMMÄIST ISTÄ TOIMINTAVUOTTA LC VARKAUS JUSTIINA KLUBIN PERUSTAMINEN MOTTO 1: Aika, jonka annamme harrastuksellemme, auttaa meitä kehittymään myös ihmisinä.

Lisätiedot

Korpuspohjainen tutkimus ruotsinkielisten suomenoppijoiden paikallissijojen käytöstä kirjallisessa tuotannossa

Korpuspohjainen tutkimus ruotsinkielisten suomenoppijoiden paikallissijojen käytöstä kirjallisessa tuotannossa The 5th autumn seminar of Tallinn University 27.10.2010 Korpuspohjainen tutkimus ruotsinkielisten suomenoppijoiden paikallissijojen käytöstä kirjallisessa tuotannossa Tuija Määttä Umeå universitet Institutionen

Lisätiedot

Tieteellisen artikkelin kirjoittaminen ja julkaiseminen

Tieteellisen artikkelin kirjoittaminen ja julkaiseminen Tieteellisen artikkelin kirjoittaminen ja julkaiseminen Dosentti Mikko Ketola Kirkkohistorian laitos Workshop tohtorikurssilla toukokuussa 2008 Teologinen tiedekunta Workshopin sisältö Miksi kirjoittaa

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja21

Lähivõrdlusi Lähivertailuja21 Lähivõrdlusi Lähivertailuja21 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A PA L U T O I M E T A N U D J O H A N N A L A A K S O, P I R K K O M U I K K U - W E R N E R, M ARIA- M A R E N S E PPER

Lisätiedot

Ruotsin aikaan -näyttelyyn

Ruotsin aikaan -näyttelyyn Tehtäviä Ruotsin aikaan -näyttelyyn Sisällys 2 3 4 5 5 6 9 10 Ruotsin ajan suomalaisia Kuvateksti historiallisille kuville Ristikko Aikajärjestys Loppuarviointia Ratkaisut Sanaselityksiä 2 YHTEINEN HISTORIAMME

Lisätiedot

6.5.2013 Matti Miettinen

6.5.2013 Matti Miettinen IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030

Lisätiedot

Kielten oppiminen ja muuttuva maailma

Kielten oppiminen ja muuttuva maailma Kielten oppiminen ja muuttuva maailma Tarja Nikula (Soveltavan kielentutkimuksen keskus) Anne Pitkänen-Huhta (Kielten laitos) Peppi Taalas (Kielikeskus) Esityksen rakenne Muuttuvan maailman seuraamuksia

Lisätiedot

nr 19 (352) 9. november 2012

nr 19 (352) 9. november 2012 Kuidas toetatakse sporditegevust >> lk 3 v Tiraaz 7490 nr 19 (352) 9. november 2012 Mattias Mustonen rubriigis Mina olen viimsilane Loe lk 5 Algavad raudteemaa puhastustööd AS Milstrand hakkab koostöös

Lisätiedot

AJALUGU. Piirkond on olnud asustatud pidevalt alates eelajaloolisest perioodist kuni tänaseni.

AJALUGU. Piirkond on olnud asustatud pidevalt alates eelajaloolisest perioodist kuni tänaseni. CHANIA MAAKOND Kõige läänepoolsem osa Kreeta saarel Chania Maakond on tuntud oma unikaalse ilu poolest. Lõputud liivarannad, mäekurud, piirkonnale omane taimestik ja loomastik, oliivi-ja apelsinisalud

Lisätiedot

LAURI KETTUNEN EESTI KEELE EESTKOSTJA SOOMES

LAURI KETTUNEN EESTI KEELE EESTKOSTJA SOOMES Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006), 197 213 LAURI KETTUNEN EESTI KEELE EESTKOSTJA SOOMES RIHO GRÜNTHAL Annotatsioon. Artikli eesmärgiks on valgustada Lauri Kettuse suhtumist Eestisse ja eesti keelt

Lisätiedot

Kotimaisten kielten tutkimuskeskus Suomen kielen nauhoitearkisto

Kotimaisten kielten tutkimuskeskus Suomen kielen nauhoitearkisto Kotimaisten kielten tutkimuskeskus Suomen kielen nauhoitearkisto Lauri Kettunen: liivin vahalieriöäänitteet Kirjallisuutta: Kettunen, Lauri 1920: Liiviläis-matkalta. Virittäjä 24: 111 119. Kettunen, Lauri

Lisätiedot

Valonlähteet Valgusallikad

Valonlähteet Valgusallikad Valonlähteet Valgusallikad GARO LED30 SMD Ø60 121 GARO LED30 SMD E27 GARO LED30 SMD E27-WW 19740 2700-3200 GARO LED30 SMD E27-NW 19741 4000-4500 14 14-80 30 LED SMD 1140 80 25000 15000 A+ 14 1/10/50 131

Lisätiedot

SAARA SYNNYTTÄÄ POJAN

SAARA SYNNYTTÄÄ POJAN Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) SAARA SYNNYTTÄÄ POJAN Kuva taidegraafikko Kimmo Pälikkö 1. Kertomuksen taustatietoja a) Missä kertomus tapahtui Beersebassa. Siellä sekä Aabraham, Iisak

Lisätiedot

HOIDOKKI hoitotieteellinen asiasanasto. Kristiina Junttila sanastotyöryhmän jäsen / SHKS kehittämispäällikkö / HUS

HOIDOKKI hoitotieteellinen asiasanasto. Kristiina Junttila sanastotyöryhmän jäsen / SHKS kehittämispäällikkö / HUS HOIDOKKI hoitotieteellinen asiasanasto Kristiina Junttila sanastotyöryhmän jäsen / SHKS kehittämispäällikkö / HUS Hoidokin tarkoitus ja tavoitteet Näyttöön perustuva toiminta vaatii järjestelmällistä tiedon

Lisätiedot

URHO KALEVA KEKKONENI KÕNE SOOME ESTOFIILIDELE

URHO KALEVA KEKKONENI KÕNE SOOME ESTOFIILIDELE URHO KALEVA KEKKONENI KÕNE SOOME ESTOFIILIDELE Siinne publikatsioon jätkab ajakirjas Akadeemia (2000, nr 9 11) avaldatud Helena Sepa artikli Urho Kaleva Kekkonen: Soome patrioot ja Eesti temaatikat. H.

Lisätiedot

ÜHE PUU ERI HARUD EESTI JA SOOME EILSEST TÄNASESSE

ÜHE PUU ERI HARUD EESTI JA SOOME EILSEST TÄNASESSE ÜHE PUU ERI HARUD EESTI JA SOOME EILSEST TÄNASESSE Seppo Zetterberg www.eva.fi Tõlkinud: Kulle Raig ja Ruta Rannat Väljaandja: Taloustieto Oy Kaas: Antti Eklund Trükikoda: Yliopistopaino 2004 ISBN 951-628-406-X

Lisätiedot

Miks Gebardis. Mesilasduðð / Mehiläissuihku Luulevalik / Runovalikoima

Miks Gebardis. Mesilasduðð / Mehiläissuihku Luulevalik / Runovalikoima Miks Gebardis Äike Õ. Päike Mesilasduðð / Mehiläissuihku Luulevalik / Runovalikoima **************************************************************************** ****** ****** ****** ****** ****** ******

Lisätiedot

MAAHANMUUTTAJIEN ÄIDINKIELI KURDIN KIELEN OPETUKSEN SUUNNITELMA 2005

MAAHANMUUTTAJIEN ÄIDINKIELI KURDIN KIELEN OPETUKSEN SUUNNITELMA 2005 MAAHANMUUTTAJIEN ÄIDINKIELI KURDIN KIELEN OPETUKSEN SUUNNITELMA 2005 Kurdin kielen opetuksen suunnitelma 2005 KURDIN KIELEN OPETUKSEN SUUNNITELMA Opetuksen lähtökohdat Maahanmuuttajien äidinkielen opetuksella

Lisätiedot

BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine

BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine EE FI SE KASUTUSJUHEND käyttöohjeet bruksanvisning STOLLAR PEAB KÕIGE OLULISEMAKS OHUTUST Stollari töötajad hoolivad väga ohutusest. Seadmete kavandamisel ja tootmisel

Lisätiedot

Tieteellisiä havaintoja kännykällä

Tieteellisiä havaintoja kännykällä Tieteellisiä havaintoja kännykällä Havainto Arkipäivässäkin voi tehdä tieteellisiä havaintoja erilaisista luonnonilmiöistä. Tieteellisiin havaintoihin kuuluu havainnon dokumentointi ja erilaisten mittausten

Lisätiedot

Kesknoored hoiatavad: liigjoomine toob häda kaela!

Kesknoored hoiatavad: liigjoomine toob häda kaela! TARMO TAMM, Riigikogu liige ja endine Põlva linnapea: 16-aastastele valimisõiguse andmine tähendab, et noortega ei soovita teha sisulist tööd ja noorte arvamusega reaalselt ei arvestata. Keskerakond soovitab

Lisätiedot

Näinä aikoina, jolloin valtion niin sanottua

Näinä aikoina, jolloin valtion niin sanottua MIKSI SUURET SANAKIRJAT PITÄÄ TEHDÄ? Näinä aikoina, jolloin valtion niin sanottua tuottavuusohjelmaa toteutetaan eli resursseja systemaattisesti vähennetään, joudutaan kielentutkimuslaitoksessakin perimmäisten

Lisätiedot

lugemise harjutused.

lugemise harjutused. A.M3-I. SS 8 1 I Ü W I«M N M 1 M N 1/ Teine jagu: lugemise harjutused. 2V ii E j o «J _;*;_ ;_ n n d n u d Or. M. Weske. Tartus. )~3 Trükitud H. Iaatma«n'i ku!«ja 1884, kirjadega G rai 9 1 W t»>f?r sfa^ft^^sf^ft^

Lisätiedot