VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010"

Transkriptio

1 VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010 TEESID VANHAN KIRJAKIELEN PÄIVÄ ABSTRAKTIT TARTU ÜLIKOOL 2010

2 SISUKORD Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop Vanade tekstide sõnaliigimärgenduse probleeme... 3 Kaisa Häkkinen Syntyikö suomen kirjakieli Tukholmassa?... 4 Annika Kilgi Üleminek tähendusgrammatikalt vormigrammatikale eesti ja läti keelekirjanduses... 5 Kaisa Lehtosalo Minun sanani ei pidä hukkaanteman. Agricolan sanakirja-hankeen esittely... 6 Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress Heinrich Gösekeni sõnaraamatu koostamise probleemidest... 7 Riitta Palkki Vanhan kirjasuomen sanakirjan muotoutuminen nykyisenlaiseksi ja muutama sana sanakirjan tulevaisuudesta... 8 Elina Palola Kansanrunojen kielen tutkimusta... 9 Péter Pomozi Agenda Parva Brunsbergae kultuuriloolisest taustast Aivar Põldvee Mis juhtus Puhja kiriklas? Raimo Raag Heinrich Göseken XVII sajandi eesti keele kasutusalade kirjeldajana Peeter Roosimaa Sajandeid püsinud Mt 10,38 ja Lk 14,27 küsitav tõlge Kristiina Ross Lõunaeestikeelsest Vanast Testamendist XVIII sajandil Kai Tafenau Tähelepanekuid Heinrich Gösekeni Manuductio (1660) kohta Tanja Vaittinen Feminiinijohdokset ja -yhdyssanat vanhassa kirjakielessä

3 VANADE TEKSTIDE SÕNALIIGIMÄRGENDUSE PROBLEEME Külli Habicht Pille Penjam Külli Prillop (Tartu ülikool) Ettekandes anname ülevaate Tartu ülikooli vana kirjakeele töörühmas koostatava tekstikorpuse poolautomaatse märgendamise ühest aspektist, sõnaliikide märgendamisest. Sõnaliik kui morfosüntaktiline kategooria annab olulist informatsiooni leksikaalsete üksuste tekstis kasutamise kohta. Sõnaliike oleme märgendanud nii korpusetekstides kui ka vanade tekstide ja sõnastike alusel koostatud autorisõnaraamatutes. Praegu toimub töö Külli Prillopi loodud paindliku elektroonilise töövahendi abil, mis võimaldab iga üksuse puhul näha varasemaid märgendusotsuseid ning teeb võimalikuks praktilise töö käigus selgunud vähese eraldustäpsusega juhtumite hilisema täpsustamise ja ühtlustamise. Märgendamise aluseks on Eesti keele grammatikas kasutusel olev 12 sõnaliigi süsteem, mida on täiendatud mõne vanade tekstide puhul otstarbekaks osutunud sõnaklassiga, nt artikkel, nimisõna (nimi), partitsiip, muutumatu täiendsõna. Ettekandes keskendume juhtudele, mil sõnaliigi märgendamine tekitab probleemi kas üksuse arhailisuse ja laenulisuse või tänapäevasest erineva funktsiooni tõttu. See omakorda võib tuleneda vanades tekstides kasutatud üksuste tänapäevasega võrreldes erinevast leksikaliseerumis- või grammatiseerumisastmest. Toome näiteid töö käigus ette tulnud probleemidest ja põhjendame nende lahendamist. Lisaks üldistele küsimustele käsitleme eri adverbiliikide, adpositsioonide ja adverbide ning leksikaliseerunud verbi- ja substantiivivormide märgendamise probleeme. Et märgendaja lähtub sidusast tekstist, on sõnaliigi üle otsustamisel põhiliseks aluseks üksuse funktsioon lauses ning kuni 17. sajandi keskpaigani ilmunud tekstide puhul ka saksakeelne rööptekst. 3

4 SYNTYIKÖ SUOMEN KIRJAKIELI TUKHOLMASSA? Kaisa Häkkinen (Turu ülikool) Reformaatio muutti monin tavoin kirkon asemaa ja toimintaa 1500-luvun Ruotsi- Suomessa. Jumalanpalvelusjärjestys uudistettiin ja kansankieli otettiin liturgiseen käyttöön. Kulttireformi toteutui Ruotsin ydinalueilla muutamaa vuotta aiemmin kuin Suomessa. Tukholman seurakunnassa aloitettiin luterilaiset suomenkieliset jumalanpalvelukset vuonna Näiden toteuttamisessa on mitä ilmeisimmin tarvittu kirjallista aineistoa jo ennen ensimmäisten suomenkielisten painotuotteiden ilmestymistä. 4

5 ÜLEMINEK TÄHENDUSGRAMMATIKALT VORMIGRAMMATIKALE EESTI JA LÄTI KEELEKIRJANDUSES Annika Kilgi (Tallinna ülikool) Marju Lepajõe on kahe esimese eesti keele grammatika koostaja käändsõnakirjeldust iseloomustades öelnud: Need käändekahtlused lubavad väita, et Stahli ja Gutslaffi grammatikad tähistavad üleminekut tähendusgrammatikalt vormigrammatikale, mis oli üks misjonilingvistika tähtsamaid tulemusi. Eesti keelekirjelduse misjonilingvistika ajajärgul (17. sajandi algusest kuni 19. sajandi keskpaigani) on märgata veel mitut suundumust, mida võiks nimetada üleminekuks tähenduskeskselt vormikesksemale kirjeldusviisile. Samas suunas tundub olevat teisenenud tollane läti keele kirjeldus. Mõlema keele mitmes varases grammatikas ehitati paradigmad üles semantiliselt, andes seal rahvakeelsed vasted ladina tähendustele. Siis, kui vastav vorm keeles puudus, väljendati seda mõne teise vormi ja partikli ühendina, nt eesti vokatiivi, läti ablatiivi, eesti ja läti konjunktiivi. Ühtlasi jäeti mitmes varases grammatikas paradigmasse hõlmamata vormid, mis ei vastanud ladina käänete tähendustele, nt läti lokatiivi ning eesti inessiivi või translatiivi vorm. Enamasti ei jäänud taolised vormid siiski mainimata, vaid neid kirjeldati kuidagi teistmoodi, näiteks mõne teise vormi ja partikli ühendina. 19. sajandil hakati aga aktiivselt arutlema senise kirjeldusviisi otstarbekuse üle ning pakkuma sellele alternatiive eesmärgiga koostada uutelt alustelt lähtuv grammatika tervikkäsitlus. Sealjuures ei olnud sugugi ühemõtteliselt selge, milline see käsitlus välja peaks nägema, vaid pakuti väga erinevaid lähenemisi. 5

6 MINUN SANANI EI PIDÄ HUKKAANTEMAN. AGRICOLAN SANAKIRJA-HANKEEN ESITTELY Kaisa Lehtosalo (Turu ülikool) Turun yliopistossa tehdään kolmatta vuotta sanakirjaa Agricolan kielestä. Sanakirjan hakusanoiksi tulevat kaikki Agricolan teoksissaan käyttämät sanat, ja kirjasta tuleekin ensimmäinen kokonaisesitys suomen kirjakielen isänä pidetyn oppineen sanastosta. Esitelmässäni kerron sanakirjan keskeiset toimitusperiaatteet ja toimitustyön nykytilanteen sekä näytän esimerkkiartikkelin jo valmiista materiaalista. Lisäksi kuvailen ongelmia, joita Agricolan kieli sanakirjantekijälle aiheuttaa. 6

7 HEINRICH GÖSEKENI SÕNARAAMATU KOOSTAMISE PROBLEEMIDEST Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress (Tartu ülikool) Heinrich Göseken vanem sündis aastal Hannoveris Saksamaal kaupmeeste gildi oldermanni pojana ning omandas pastorikutse Rostocki ja Königsbergi ülikoolis. Pärast a Tallinna saabumist asus ta õppima eesti keelt. Ta töötas aastail Risti ja Harju-Madise ning Kullamaa kiriku pastorina, tõustes a praostiks ja a Tallinna konsistooriumi assessoriks. Göseken suri 24. novembril 1681 ning on maetud Kullamaa kirikusse. Et aastal möödub 350 aastat H. Gösekeni peateose Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache.. ( Juhatus eesti keele juurde.. ) (1660) ilmumisest, valmis Tartu ülikooli vana kirjakeele töörühmal äsja selle uusväljaanne. Kogumiku Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350 (2010) autorid on Valve-Liivi Kingisepp, Kai Tafenau ja Kristel Ress ning toimetajad Külli Habicht ja Külli Prillop. Siinses ettekandes keskendutakse H. Gösekeni saksa-(ladina-)eesti sõnaraamatule. Uusväljaandes on muudetud sõnastiku keelesuunda (eesti keeleaines on saanud märksõna staatuse) ning algsõnastiku eesti vastetele on lisatud tänapäevakeelne märksõna. Selline meetod on valitud eesmärgiga teha eesti aines uurijatele kergemini ligipääsetavaks ning kaasata see ühtlasi eesti kirjakeele esmaesinemussõnastiku andmebaasi (www.murre.ut.ee/vakkur), mis sisaldab juba rohkesti XVI ja XVII sajandi tekstide ja sõnastike leksikat. XVII sajandi sõnaraamatute materjali arvutisse sisestamine ja eesti keele esikohale toomine tähendab rohkesti struktuurimuutusi ja rekonstrueerimist, sageli ka subjektiivseid tõlgendusotsuseid. Juhtmõtteks on olnud püüd mõista sõnaraamatu ülesehituse loogikat ning anda aines edasi võimalikult originaalilähedaselt nii sisus kui ka vormis. Kõige enam on H. Gösekeni saksa-eesti sõnaraamatu leksika analüüsimisel ja märksõnastamisel toetutud F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatule ([1893] 1973), A. Saareste eesti keele mõistelisele sõnaraamatule ( ), eesti keele seletavale sõnaraamatule (2009), samuti saksa ja ladina keele allikaile, nende hulgast eelkõige J. Grimmi ja W. Grimmi saksa keele sõnaraamatu ( ) veebiversioonile ning Georg Tuksami saksa-eesti sõnaraamatule (1939). Ettekandes tutvustame probleeme, millega puutusime kokku Manuductio saksa-(ladina)-eesti sõnaraamatu uusväljaannet ette valmistades. Räägime eeskätt märksõnapesade lahutamisest, märksõnastamisest ja tähenduste seletamisest. 7

8 VANHAN KIRJASUOMEN SANAKIRJAN MUOTOUTUMINEN NYKYISENLAISEKSI JA MUUTAMA SANA SANAKIRJAN TULEVAISUUDESTA Riitta Palkki (Kodumaa keelte uurimiskeskus) Vanhan kirjasuomen sanakirjan syntysanat lausui E.N. Setälä Syntysanojen lausumisen jälkeen työ oli unohduksissa 1950-luvulle asti. Lopullisen sysäyksen työlle antoi Martti Rapola. Sanakirjan ohjelmakysymyksiä käsiteltiin 50-luvun lopulla eri foorumeilla. Käyty keskustelu antoi osviittaa toimitusperiaatteille luvulla tehtiin laskelmia aineiston kattavuudesta, ja laskelmien pohjalta käynnistettiin mittava täydennyspoiminta. Artikkelinkirjoitusohjeet muokattiin uudelleen, ja lopullisten artikkeleiden kirjoittaminen aloitettiin Sanakirjan ensimmäinen osa (a i) ilmestyi Sanakirjan toisessa osassa (j k), joka ilmestyi 1994, oli aineistoa huomattavasti enemmän kuin ensimmäisessä osassa; käyttöön oli saatu mm. ensimmäiset tekstikorpukset. Kolmannen osan tekemisessä oli runsaasti käynnistysongelmia. Uusi rakenteinen FrameMaker-ohjelma vaati toimitusperiaatteiden uudelleenmuokkausta ja niiden sovittamista framen rakennekuvauksen kanssa. Aineisto on kolmannen osan tekoaikana ainakin kuusinkertaistunut, ja toimittajien vaihtuvuus on ollut suuri. Käsikirjoitus on nyt loppusuoralla, ja sen odotetaan valmistuvan vuoden 2011 loppuun mennessä. Kaikki 3 osaa julkaistaan verkossa työ alkaa Sanakirjan tekeminen on vuoden alussa raporttinsa antaneen Kotus-työryhmän ehdotuksen mukaisesti päätetty keskeyttää, ja aakkosvälin o ö kohtalo on täysin auki. 8

9 KANSANRUNOJEN KIELEN TUTKIMUSTA Elina Palola (Oulu ülikool) Käsittelen esitelmässäni keväällä 2009 tarkastetun väitöskirjani Arkaismi, konteksti ja kirjuri sananloppuisen k:n merkintä Christfrid Gananderin kansanruno-kokoelmassa keskeisimpiä tuloksia. Väitöskirjassani tarkastelin tekstikriittisin menetelmin, miten Christfrid Ganander ( ) on merkinnyt sananloppuista k:ta sanakirjaansa ja Mythologia Fennicaan kirjaamiinsa kansanrunoteksteihin, jotka on julkaistu Suomen kansan vanhat runot-teoksen XV osassa. Vertasin Gananderin runotekstejä muihin kansanrunoteksteihin ja selvittelin tekstien välisiä suhteita sekä tekstien alkuperää ja historiaa. Tulkitsin runotekstien äänne- ja muotorakennetta kontekstin avulla sekä tekstien kulttuurihistorialliselta pohjalta. Tulokseni osoittavat, että Ganander merkitsi loppu-k:ta selvästi enemmän kuin muut aikalaisensa. Keskeisenä tutkimusongelmanani oli selvittää, millaisiin konteksteihin Ganander on merkinnyt -k:n ja onko hänen loppu-k:n merkinnässään säännönmukaisuutta. Aiemmassa tutkimuksessa Gananderin loppu-k:n merkintää on moitittu epäjohdonmukaiseksi. Loppu-k:n esiintyminen aineistossani ei olekaan morfologisesti säännöllistä sillä tavalla, että esimerkiksi imperatiiveissa olisi aina systemaattisesti k. Säännönmukaisuus näkyy kuitenkin siinä, että aineistoni -k:lliset tapaukset esiintyvät yleensä historiallisesti odotuksenmukaisissa konteksteissa. Silti muutamia erikoisia ja myös virheellisinä pidettäviä loppu-k-tapauksiakin aineistossani on, kuten esimerkiksi muodot käyteliäk ja nänijk. Epäsäännöllistä -k:n merkintätapaa selittää ensinnäkin se, että Gananderilla on ollut hallussaan samasta runosta useita erilaisia tekstejä. Kirjurin oma osuus ei liene vähäisin virheelliseksi katsottavien muotojen syntyyn. Kirjurin merkintöihin näkisin keskeiseksi selittäjäksi lähdetekstit ja niiden laadun, mutta myös kirjurin oman kielellisen tietoisuuden. Vaikka Gananderin loppu-k:n merkintään näkyvät vaikuttaneen lähinnä runosäkeiden lähdetekstit ja paikallisuus, morfologia, äänneympäristö ja säetyyppi, näyttää tämä silti operoineen jonkin verran tietoisestikin loppu-k:lla. Osoituksena tästä ovat paitsi hänen itse tuottamissaan teksteissä esiintyvät muutamat -k:t myös eräät analyysini tulokset. Oleellista on, että Ganander on itsenäisestikin merkinnyt -k:n historiallisesti odotuksenmukaiseen paikkaan. Hänellä näyttää siis olleen jonkinlainen käsitys siitä, mihin loppu-k kuuluu. Ganander näyttää olleen uskollinen lähteidensä loppu-k:n merkinnälle. Erityisen kiinnostavaa on kuitenkin se, että hän on merkinnyt loppu-k:ta myös sellaisiin säkeisiin, joiden lähdetekstissä -k:ta ei ole merkitty. Gananderilla on voinut olla hallussaan näistä runoista sellaisia vanhoja muistiinpanoja, joita muilla ei ole ollut 9

10 tai joita muiden kokoelmissa ei ole säilynyt. Nämä säkeet saattaisivat jopa edustaa Gananderin itsensä keräämää runoaineistoa. Runokieltä on pidetty paitsi sekavana myös jotenkin irrallisena muusta kielestä, ja sen erikoiset muodot on helposti saatettu kuitata pelkiksi poetismeiksi. Tutkimukseni kuitenkin osoittaa, että vaikka runokieli on oma kielenkäytön lajinsa, jota säätelevät muun muassa runomitan vaatimukset, se sittenkin on systemaattista omalla tavallaan. Ainakin loppu-k:llisuuden näkökulmasta se jäsentyy mielekkääksi systeemiksi, joka ei morfologian tai fonologian osalta juurikaan poikkea muusta kielenkäytöstä. Ganander näyttäisi tavoittaneen ja panneen muistiin sellaista harvinaista ja vanhaa kielellistä ainesta, jota ei ole muualla juuri säilynyt. Esimerkiksi adverbit muunnak 'muualle' ja kunnak näyttäisivät olevan erittäin harvinaisia tapauksia, joista ei ole esiintymiä juuri muualla kuin Gananderin runoissa, etenkään k- loppuisena. Niiden loppu-k lienee silti aito, kun kyse on adverbeihin kunnek ja muuannek rinnastuvista muodoista, joissa esiintyy latiivinen loppu-k. Gananderin tulkinnat ovat jättäneet jälkensä myöhempiin teoksiin kaikkine virheineenkin. Näin runokieli Gananderin kirjaamana on päässyt vaikuttamaan suomen kielen kuvaukseen sanakirjoissa ja kieliopeissa. Kansanrunojen kielen tutkimus ja analyysi voivat siis osaltaan valaista suomen kielen tieteellisen kuvauksen historiaa. Kiehtovaa on, että tutkimuksessani sain lähestyä erästä vanhan kirjasuomen ahkeraa työskentelijää ja paljastaa jotakin hänen käsityksestänsä kielen rakenteesta sekä siitä moniulotteisesta työprosessista, jonka salat menneisyys muutoin on iäksi salvannut. 10

11 AGENDA PARVA BRUNSBERGAE KULTUURILOOLISEST TAUSTAST Péter Pomozi (Budapesti ülikool) Vähestel eesti keele mälestistel oli nii seiklusrikas avaldamis- ja hiljem avastamislugu nagu just Agenda Parva Brunsbergael. Sel korral ei analüüsita selle pisikese raamatu keelelist külge, vaid pühendutakse selle kultuuriloolisele taustale. Teatavasti oli raamatu (taas)avastajaks Otto von Freymuth (Freymuth 1938), keeleteadlaste hulgast esimeseks retsensendiks aga Andrus Saareste (1938) ajakirja Eesti Keel veergudel. Agenda Parva erines oma aja teistest trükistest silmapaistvalt hea ortograafia, peaaegu uue eesti kirjaviisiga sarnaneva õigekirjutuse (Pomozi 2007) ja elava keelekasutuse poolest. Üllatavalt hea keelelise taseme seletuseks ongi teatud kultuuriloolised seigad, millest on Eesti historiograafias siiamaani suhteliselt vähe räägitud. Ettekandes võetakse vaatluse alla huvitavaid fragmente Tartu jesuiitide kolleegiumi ja selle rajaja István Báthory eluloost. Báthory oli ühtlasi Liivimaa suurvürst Poola kuningana, samuti Türgi vallutuste aegse Transilvaania vürst. Tema kultuuripoliitika oli üsna sarnane nii Liivimaal kui ka mujal (vrd Pomozi 1996), k.a Transilvaania. Báthory jäi ka veriste sõdade ajal igal pool samaks, tolleaegse Euroopa parima hariduse saanud paindumatuks humanistiks. Detailid teevad meile paremini arusaadavaks, miks just Agenda Parva oli see põneva keele ja õigekirjutusega vana eesti trükis, mis erines nii kardinaalselt oma aja teistest trükitoodetest. 11

12 MIS JUHTUS PUHJA KIRIKLAS? Aivar Põldvee (Tallinna ülikool / Eesti keele instituut) 17. sajandi kahel viimasel kümnendil toimus mõlema eesti kirjakeele arengus pööre. Kirjakeele normeerimise vajaduse kergitas ühelt poolt piiblitõlge ja teiselt poolt talurahvakoolide asutamine. Õpetatud saksa, rootsi või soome taustaga pastori asemel sai keeletöö peamiseks sihtrühmaks eestlane, mis koolide puhul tähendas harimata talulapsi. See suunamuutus tingis ühtlustamise ja lihtsustamise ning saksa keelemalli kõrval rootsi, soome ja muidugi mõista ka eesti kõnekeele ja häälduse järgimise ortograafia reformimisel. Uuendusettepanekud põhjustasid ägedaid vaidlusi, mida kaasaegsed nimetasid mh tähesõjaks. Viimane kestis ligikaudu viisteist aastat, misjärel tartu ja tallinna kirjakeele ortograafia suubus ühte voolusängi ning valitsevaks sai eeskätt Forseliuse kujundatud ja tänapäeval vana kirjaviisina tuntud norm. Segasel üleminekuajal oli tallinnaeesti keelealal käibel kolmes ortograafiaversioonis raamatuid ning tartueesti trükistes tuli lugeda kahte õigekirja. Tollast kirjalikku pärandit hinnates on parimaks peetud Andreas ja Adrian Virginiuse piiblitõlke keelt. Andrus Saareste tõstis esile nii selle grammatilist ehitust kui ka sõnavara, Mihkel Toomse aga nimetas selles esinenud pikkade vokaalide märkimisviisi koguni revolutsiooniliseks. Paraku ei jõudnud see meie tänapäevase kirjaviisiga kaunikesti sarnane ortograafiavariant trükki ning nn Virginiuste käsikiri, mille algvariant valmis Johann Hornungi kaasabil Puhja kirikumõisas, on säilinud üksnes tundmatu ümberkirjutaja manuskriptina. Käsikirja osaliselt publitseerinud Kristiina Rossi sõnul vajab selle eesti keel alles põhjalikumat analüüsi, kuid esmaste formaalsete näitajate poolest esindab see tüüpilist 17. sajandi lõpu eesti kirjakeelt, mis vastab küllalt hästi ettekujutusele, missugune võiks olla Lõuna-Eesti pastorite poolt kirja pandud põhjaeesti keel. Seega lubavad erinevad tõlgendused ühes ja samas tekstis näha nii tüüpilisi kui ka revolutsioonilisi jooni. Küsimus, kas Virginiuste käsikiri järgib Virginiuste või ümberkirjutaja ortograafiat, on tänaseni vastuseta. Samuti pole selge, miks kõnealune õigekirjavariant kõrvale jäeti. Ettekanne otsib neile küsimusele vastust ning püüab ajaloolase vaatenurgast korrastada 17. sajandi lõpukümnendite kirjakeele kronoloogiat ja periodiseeringut. Kuna tegemist oli murranguajaga, tohiks olla lubatud ka mõned alternatiivajaloolised spekulatsioonid ja hinnangud. 12

13 Tabel. Kirjaviiside kronoloogia EESTIMAA LIIVIMAA tallinna keel tallinna keel tartu keel 1630-ndad Stahli kirjaviis Stahli kirjaviis Rossihniuse kirjaviis 1684/1685 Wastse Testamendi kirjaviis 1685/1686 Forseliuse kirjaviis [ ?] [Virginiuste käsikiri] 1688 Vahelmine kirjaviis 1690 Forseliuse kirjaviis 1699 Forseliuse kirjaviis XIX saj II pool Ahrensi kirjaviis 13

14 HEINRICH GÖSEKEN XVII SAJANDI EESTI KEELE KASUTUSALADE KIRJELDAJANA Raimo Raag (Uppsala ülikool) Tänavu 350 aastat tagasi ilmunud Henricus Gösekeniuse ehk Heinrich Gösekeni käsiraamat Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache on eesti kirjakeele ajaloos teedrajava tähtsusega teos. See on teine põhjaeesti ja kolmas eesti keeleõpetus. Tõsist huvi pakub Manuductios sisalduv põhjaeestiline, täpsemini öeldes lääneeestiline keeleaines, eriti saksa-(ladina- )eesti sõnastik, mis haarab enda alla tervelt 400 teose 547 leheküljest, ja milles, nagu me tänu eelkõige Aino Valmetile (1960) ja Valve-Liivi Kingisepale (2009) teame, on autor talletanud nii mõnegi sõna, mis meie jaoks on põnev sõnaleid. Vähem tuntud tõsiasi on ehk see, et Manuductio sisaldab ka mõningaid andmeid eesti keele tolleaegsete kasutusalade kohta. Sellist teavet leiame Manuductio sissejuhatuse algusosast. Selles õigustab autor raamatu avaldamist, mainides, et eesti keel on hoch von nöthen, ülimalt vajalik, mitte ainult selle maa elanikele; ilma hea käsiraamatu ja õpetuseta on igaühel, eriti võõral ja välismaalasel, eesti keele õigesti ja korralikult rääkima õppimine peaaegu võimatu. Oma väite õigsuse tõestuseks kirjeldab Göseken lühidalt kolme põhiseisuse vaimulike, aadli ja linnakodanike liikmete kasu eesti keele oskusest. See kirjeldus, kuigi äärmiselt napp, annab meile nüüd, 350 aastat hiljem, teatud ettekujutuse Eestimaa kubermangu maakoguduste keeleoludest XVII sajandil. Göseken ei puuduta Eestimaa linnade keeleolusid, kuigi ta mainib Tallinna rae ja kolme gildi liikmete soovi ja vajadust eesti keelt õppida. Göseken oli kogu oma elu jooksul olnud ainult maakoguduste õpetaja, algul lühemat aega Kirblas (1638) ja Harju-Madisel ( ) ning lõpuks kestvamalt Kullamaal (aastast 1641 surmani 1681), kuigi ta väidetavalt siiski elas oma esimese naise vanemate majas Haapsalus. Tallinna oludega oli ta muidugi samuti tuttav, sest aastast 1659 pidi ta Eestimaa konsistooriumi erakorralise assessorina aeg-ajalt ametialaselt viibima kubermangu pealinnas. Täielikult puuduvad Manuductio sissejuhatusest andmed Gösekeni kaasaja eesti keele kirjaliku kasutuse kohta ja üpris napp on eestikeelsete trükiste käsitlus. Aupaklikult nimetab Göseken küll mõne aasta eest elavate kirjast lahkunud superintendenti magister Henricus Stahelli ja tema eesti keele käsiraamatut, samuti tema Hand- vnd Hauszbuchi ja Leyen Spiegelit. Göseken mainib ka oma Urvaste ametivenda Johann Gutslaffi, tema grammatikat ja piibliraamatute tõlget Tartu keelde. Samuti nimetab ta aasta lauluraamatut, usutavasti selle tõttu, et ta ise oli selle kaasautoreid: oli ta ju seadnud Stahelli Hand- vnd Hauszbuchi kirikulauludest 127 riimi. Seevastu puuduvad viited 14

15 ilmalikele eestikeelsetele trükistele. See on igatahes mõistetav, sest neist polnud vajadust kirjutada eesti keele käsiraamatu sissejuhatuses. Lõppude lõpuks oli Gösekeni sissejuhatuse eesmärk käsiraamatu ilmumist õigustada, oma toetajaid ja sõpru tänada ning tänapäevaselt väljendudes oma valminud teose müüki edendada. 15

16 SAJANDEID PÜSINUD MT 10,38 JA LK 14,27 KÜSITAV TÕLGE Peeter Roosimaa (Tartu ülikool) Käesolev ettekanne käsitleb Uue Testamendi eesti keelde tõlkimise probleeme. Keskendun tekstidele, mille tõlge on küsitav, kuid mille põhiline tõlkekuju on alates Uue Testamendi esimestest trükkides säilinud tänaseni. Pärast lõunaeestikeelse Wastse Testamendi ilmumist aastal ja Uue Testamendi aastal ilmumist on neid neid teoseid korduvalt redigeeritud ja vähemalt osaliselt uuesti tõlgitud ja parandatud. Kuid on ka tekstiosi, mille tõlge on küll küsitav, kuid mis oma põhilise tõlkekuju on säilitanud tänaseni. Oma ettekandes vaatlen kirjakohti Mt 10,38 ja Lk 14,27. Erinevatesse keeltesse (saksa, inglise, vene, soome) on need kirjakohad tõlgitud põhimõttel: Mt 10,38: Ja kes oma risti enesele ei võta ja järgib mind, see ei ole mind väärt; Lk 14,27: Ja kes ei kanna oma risti ja tuleb minu järel, see ei või olla minu jünger. Eestikeelsetes tõlgetes on aga üks eitus rohkem: Mt 10,38: Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt ; Lk 14,27: Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger. Üks eitus on rohkem juba alates esimestest tõlgetest ning see on säilinud ka hilisemates väljaannetes. Uue Testamendi esimese eestikeelse trükivalgust näinud Wastse Testamendi tõlke tegi noor Adrian Virginius. Oma tõlke alusena kasutas Virginius Lutheri tõlget, abiks oli tal ka kreekakeelne tekst. Kui Virginius Lutheri tõlkest erinevalt otsustas, siis võiks oodata, et ta leidis selleks tuge kreekakeelsest tekstist. Kuid kreekakeelse Uue Testamendi tekstikriitiline aparaat ei paku nende kirjakohtade osas mingeid muid tekstivariante. Seega võib A. Virginiuse tõlkeotsustuste kohta teha üksnes oletusi. Uue Testamendi tõlkimise problemaatikale heidab valgust 17. sajandist piiblikonverentsidelt pärit Pilistvere käsikirjade võrdlemine teiste tekstidega. Ettekandes on toodud Lk 14,25 35 Pilistvere käsikirja alg- ja lõppversiooni, Wastse Testamendi, Lutheri tõlke ja aastal trükitud kreekakeelse teksti võrdluse tulemused. Tekstide võrdleval analüüsil on pööratud tähelepanu järgmistele küsimustele: 16

17 1. Milline on lause ülesehitus, selle struktuur? 2. Kas lauses on formaalseid või sisulisi eripärasid, mis võimaldaksid järeldada, kas tõlge pärineb kreeka- või saksakeelsest tekstist? 3. Kas on mingeid tekstilisi erisusi, mis viitaksid vastavate tekstide omavahelisele sõltuvusele või sõltumatusele? 4. Kas on vastavuses olevate sõnade, nende tähenduse ja vormi kokkulangevusi? 5. Kas on vastavuses olevate lausete struktuuri, lauseliikmete ja osalausete lauses paiknemise erinevusi? 6. Kas on erinevusi pöördsõnade isiku osas? 7. Kas on spetsiifilisi saksa keelest põhjustatud erisusi? 8. Kas on mingeid muid tähelepanekuid, mis võiksid viidata kasutatud tekstile? Analüüsist ilmneb, et Pilistvere käsikirjade redigeerimisel oli abiks Wastse Testamendi äsja trükist ilmunud väljaanne. Ühtlasi võib öelda, et vaadeldavas Lk 14,27 tekstis pärineb Pilistvere käsikirjade lõppversioonis olev lisaeitus Wastse Testamendi eeskujust. Mt 10,38 ja Lk 14,27 ei ole ainsad näited eituste ekslikust eesti keelde tõlkimisest. Pigem olid eitused tõlkijatele üldiseks probleemiks. Seda kinnitavad ettekandes toodavad sellekohased näited Luuka evangeeliumist. 17

18 LÕUNAEESTIKEELSEST VANAST TESTAMENDIST XVIII SAJANDIL Kristiina Ross (Eesti keele instituut) Esimene eestikeelne täispiibel ilmus aastal põhjaeestikeelsena. Üldteadaolevalt jäigi Vana Testament lõunaeesti keelde tõlkimata. Vana Testamendi lõunaeestikeelsetest tõlkekatsetustest on kultuuriloos tähelepanu pälvinud ainult Johannes Gutslaffi 17. sajandi keskpaigast pärinev käsikirjaline tõlge. Möödaminnes mainimist on leidnud ka aastal ilmunud Vana Testamendi lühendatud väljaanne, kuid lähemalt seda iseloomustatud ei ole. Hiljuti selgus, et sellel Kambja pastori Heinrich Andreas Erxlebeni välja antud lühendatud Vana Testamendi tõlkel on ootamatuid kokkupuutepunkte umbes sada aastat varasema põhjaeestikeelse käsikirjalise tõlkega, mille autoreiks peetakse toonast Kambja pastorit Andreas Virginiust ja tema poega Adrian Virginiust. Ettekandes analüüsitakse Erxlebeni tõlke keelelisi ja tõlkelisi seoseid Virginiustele omistatava tõlkega ning teiste võimalike eeskuju- ja lähtetekstidega. 18

19 TÄHELEPANEKUID HEINRICH GÖSEKENI MANUDUCTIO (1660) KOHTA Kai Tafenau (Tartu ülikool) Oma grammatika eessõnas ütleb Heinrich Göseken, et iga siinmail tegutsev vaimulik, olgu ta välismaalt tulnud või siin sündinud, peaks koguma eestikeelseid sõnu ja tõlkima piiblisalme, et ta saaks neid oma jutlustes kasutada. Muidu polnud tema hinnangul võimalik Jumala sõna õigesti ja puhtalt jutlustada. Ta ise käis kindlalt oma sõnade järgi ning koostas Uue Testamendi tõlke ja saksa-eesti sõnaraamatu, mis on 17. sajandil ilmunutest kõige mahukam. Kas ja kuidas need kaks tööd omavahel seotud on, pole seni uuritud. Igal juhul sai Gösekeni grammatikast ja sõnaraamatust Eesti- ja Liivimaal tegutsenud pastorite jaoks oluline abivahend, millel oli vaimulike töölaual kindel koht veel ka 18. sajandi esimesel poolel. Eesti keele oskust ei vajanud aga mitte ainult vaimulikud. Göseken ise pidas oma keeleõpetuse sihtgrupina silmas ka riigi- ja kohtuametnikke, kaupmehi, käsitöölisi, reisimehi ja mõisavalitsejaid. Ettekandes püütakse vastata küsimusele, kas, kuivõrd ja kuidas Göseken eelkõige oma sõnaraamatus nende vägagi erinevate sihtgruppide huve ja vajadusi arvesse võttis. Arvestades Gösekeni Manuductio olulisust oma ajas praktilise käsiraamatuna ja tänapäeval kirjakeele ajaloo allikana, on seda üllatavalt vähe uuritud. Enamasti on piirdutud üldiste tähelepanekutega selle tõlkesõnaraamatu ülesehituse ja rahvakeelsuse kohta. Üksikküsimustest on käsitletud näiteks sõnastikus sisalduvat fraseoloogilist ainest ja verbe. Siinne ettekanne tugineb Gösekeni sõnaraamatu pöördvariandi toimetamisel tehtud tähelepanekutele, mis poleks olnud võimalikud ilma Valve-Liivi Kingisepa ja Kristel Ressi aastatepikkuse tööta. 19

20 FEMINIINIJOHDOKSET JA -YHDYSSANAT VANHASSA KIRJAKIELESSÄ Tanja Vaittinen (Turu ülikool) Tutkin naiseen viittaavien nimitysten (esim. naiskuningas, vaimokankuri; sotanainen; kuningatar, ruotsikko) rakennetta ja eri rakennetyyppien kehitystä ja elinvoimaisuutta. Aineistona on erilaisissa teksteissä ja sanakirjoissa esiintyneitä sanoja 1540-luvulta 1800-luvun lopulle. Vertaan sanoja mies-sanoihin (esim. mieseläjä, sotamies), nykykielen sanoihin ja vieraskielisiin feminiinisanoihin. Varsinkin sanakirjoissa feminiinisanat on usein muodostettu vastineeksi vieraskielisille sanoille. 20

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele

Lisätiedot

Arkaismi, konteksti ja kirjuri

Arkaismi, konteksti ja kirjuri lektiot Arkaismi, konteksti ja kirjuri Sananloppuisen k:n merkintä Christfrid Gananderin kansanrunokokoelmassa ELINA PALOLA Väitöksenalkajaisesitelmä Oulun yliopistossa 22. toukokuuta 2009 Rantsilan kappalaisena

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus TEA kirjastus Ruth Mägi sõnaraamatute peatoimetaja ruth.magi@tea.ee andmeid valminud Nykysuomen keskeinen sanasto baasil (Gummerus, 1999 & 2004) 50 000 sõna ja väljendit spetsiaalselt soome keele kui võõrkeele

Lisätiedot

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina Künnap 7.12.2007 13:33 Sivu 968 VEEL LÄÄNEMERESOOME JA EESTI EITUSPARTIKLITE EI, EP, ES PÄRITOLUST * AGO KÜNNAP Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina kahest komponendist:

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Maria Roosileht INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED

EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja

Lisätiedot

Kui kaua me oleme olnud eestlased?

Kui kaua me oleme olnud eestlased? Kui kaua me oleme olnud eestlased? Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Rahvaste omanimetused 1970. aastal Tallinnas toimunud kolmandal rahvusvahelisel fennougristide kongressil tegid mõned idapoolsete

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

PEAAEgU USUTAMATU LIIVI SõNARAAMAT

PEAAEgU USUTAMATU LIIVI SõNARAAMAT RAAMATUID 10-10_Layout 1 01.10.10 12:17 Page 776 PEAAEgU USUTAMATU LIIVI SõNARAAMAT Eberhard Winkler, Karl Pajusalu. Salis-livisches Wörterbuch. (Linguistica Uralica. Supplementary Series. Volume 3.) Tallinn:

Lisätiedot

Kust need loomad nimed said?

Kust need loomad nimed said? 13 Kust need loomad nimed said? Metsloomade nimetused Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" märgib, et metsloom ja uluk on kodulooma vastandsõnad, antonüümid.

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

RINGVAADE. Rahvusvaheline seminar

RINGVAADE. Rahvusvaheline seminar RINGVAADE 2-11_Layout 1 31.01.11 15:25 Page 146 RINGVAADE Rahvusvaheline seminar emotsioonid keeles & keele ümber 23. 24. septembril toimus Eesti Keele Instituudis rahvusvaheline seminar Emotsioonid keeles

Lisätiedot

Täiskasvanuks saanud väljaanne

Täiskasvanuks saanud väljaanne Täiskasvanuks saanud väljaanne Teie käes on juba 20. number Lähivertailuja -sarjast, mistõttu on põhjust veidi meenutada selle ajalugu. 1983. aastal sai alguse uurimisprojekt Suomen ja viron kieliopillinen

Lisätiedot

GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS *

GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * ÜLLE VIKS 1. Üldist Soome-eesti suursõnaraamat 1 (= SUVI) on tüübilt suur sõnaraamat, kus grammatilist infot on suhteliselt palju nii soome märksõnadel kui ka

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä IV soome-eesti grammatikakonverents Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä 28. 29.1.2016 Tartu Kava/Ohjelma Neljapäev, 28. jaanuar 9.30 avamine 9.45-10.15 Marja-Liisa Helasvuo (Turun yliopisto): Subjektin

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

Lauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal

Lauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Alice Peterson Lauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal Bakalaureusetöö

Lisätiedot

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä).

VOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä). VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöördelõppudes tagavokaalsetes sõnades a ja eesvokaalsetes sõnades ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND OTSTARBELAUSE EESTI JA SOOME ÕPPIJAKEELES.

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND OTSTARBELAUSE EESTI JA SOOME ÕPPIJAKEELES. TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND OTSTARBELAUSE EESTI JA SOOME ÕPPIJAKEELES Bakalaureusetöö Merit Pai Juhendajad Helen Plado ja Hanna Katariina Jokela

Lisätiedot

EESTI KIRJANDUS 1931 N21 SIS. ,EESTI KIRJANDUSE SELTSI >ir"~' VÄLJAANNE '

EESTI KIRJANDUS 1931 N21 SIS. ,EESTI KIRJANDUSE SELTSI >ir~' VÄLJAANNE ' EESTI KIRJANDUS 1931 N21 SIS M. SILLAOTS: Jakob Mändmets. (Pildiga.) O. LIIV: Mõningaid Soome ja Eesti ajaloo-uurimise tihisküsimusi. A. SAARESTE: Kumb eesti murdeist soomele on lähem: põhjaeesti või lõunaeesti?

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

1033 Kaheteistkümnes aastakäik Ni». 6 EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri. Joh. V. Veski

1033 Kaheteistkümnes aastakäik Ni». 6 EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri. Joh. V. Veski 1033 Kaheteistkümnes aastakäik Ni». 6 EESTI KEEL kadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Julius Mägiste Peatoimetaja Joh. V. Veski Elmar Elisto Toimetuse sekretär ni ' ' ITaptu 1933..v ; y : ; kadeemilise

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee!

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! OMA KEEL keeieajakiri kõigile nr 1 kevad 2002 Kognitiivne keeleuurimine Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! Uuemad inglise laenud Cg^ Oma Keel nr 1 / kevad 2002 Oma Keel

Lisätiedot

Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks.

Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. Nr. 2 I aastakäik 1925 Keeleuuendus Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. SISU: Joh. Aa vi k.. Keeleuuenduse seisukord ja väljavaated. M. Tooms.. Prolatiiv (lõpp). J. Perens.. -likkude, -likke,

Lisätiedot

ISSN KEELIA KIRJANDUS

ISSN KEELIA KIRJANDUS 7 mj ISSN 0131-1441 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD A. Künnap. Vivat Congressus! 433 S. Olesk. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism 436 H. Peep. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari

Lisätiedot

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest

Lisätiedot

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

Historiallisten suullisen runon tallenteiden tutkimuksella on Suomessa pitkät

Historiallisten suullisen runon tallenteiden tutkimuksella on Suomessa pitkät Artikkeli Folkloristista lingvistiikkaa Christfrid Gananderin kansanrunokokoelman Lypsäjän sanat Elina Palola Historiallisten suullisen runon tallenteiden tutkimuksella on Suomessa pitkät perinteet, mutta

Lisätiedot

Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus

Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus Marit Alas eesti keele instituudi assistent Toponüüm koha identifitseerijana Kohanimede ülesanne on individualiseerida, eristada oma objekti kõigist teistest

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

iggi ISSN KEEL JA KIRJAND US

iggi ISSN KEEL JA KIRJAND US 8. iggi ISSN 0131 1441 KEEL JA KIRJAND US SISUKORD I. Rüütel. Mida öelda lõpetuseks? («Eesti folkloristika täna ja homme») 449 U. Tedre. Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti 452 T. Erelt. Eesti

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Laensõnaetümoloogia meetoditest. Tartu Santeri Junttila

Laensõnaetümoloogia meetoditest. Tartu Santeri Junttila Laensõnaetümoloogia meetoditest Tartu 23.11.2016 Santeri Junttila Laenuetümoloogia kaks külge Igal laenuetümoloogial on kaks külge, päritoluväide ja kõrvutus. Kõrvutus: sm haava ~ ld šova ontelo, halkeama,

Lisätiedot

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase eriväljaanne. Tallinn 1936. «rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses

Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vaike Sarv Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses 1. Rahvaviis kõlblusideaali teenistuses 1 Teaduslik huvi Lääne-Euroopa klassikalisest muusikast erinevate muusikakultuuride

Lisätiedot

Fiktiivne liikumine joonistustestides eesti ja soome keeles

Fiktiivne liikumine joonistustestides eesti ja soome keeles Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Soome-ugri osakond Gerli Vachtel Fiktiivne liikumine joonistustestides eesti ja soome keeles Magistritöö Juhendaja professor Tuomas

Lisätiedot

Kotimaisten kielten tutkimuskeskus

Kotimaisten kielten tutkimuskeskus kielitieteen kentiltä VANHAA JA UUTTA VANHAN KIRJAKIELEN PÄIVILLÄ Kotimaisten kielten tutkimuskeskus järjesti Agricolan juhlavuoden merkeissä Helsingissä syyskuun alussa kaksipäiväisen seminaarin»vanhan

Lisätiedot

INSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA

INSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA LÄHTEET LUKKARI, LYYLI SOLANTERÄ, LASSE-J. 1994: Siit myä luvetah: Kymin murteen sanakirja. Kymi-Seura r.y. Kotka. PUNTTILA, MATTI 1968: Vehkalahden murre. Matti Punttila ja Jorma Manninen (toim.), Vehkalahden

Lisätiedot

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID FILM 1 Esimesed rändurid, kes võõrale maale tulevad, näevad ja kirjeldavad selle maa rahvast enda vaatevinklist. Kultuuri- ja käitumiserinevused torkavad silma ja äratavad imestust. Järgmised rändurid

Lisätiedot

KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?

KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? !""#$%&!'(%&)*+,!!"#$!% &'( ))*+),-(,..*+(/ +.)01*+./),)0..2()/ 3)/..*+(/,(43)5(,./ &((01/)3),(4( KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? SATU GRÜNTHAL,

Lisätiedot

M. J. Eiseni tee folkloristikasse

M. J. Eiseni tee folkloristikasse http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.eisen M. J. Eiseni tee folkloristikasse Esivanemate varandusest Eesti rahva mõistatusteni Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1994, vol. 37, nr 6, lk 335 345 1. Tänavu möödub

Lisätiedot

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 5 (17) 17. mai Täna algab Balti Raamatumess. Kas esitletakse ka uuemat eesti ilukirjandust?

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 5 (17) 17. mai Täna algab Balti Raamatumess. Kas esitletakse ka uuemat eesti ilukirjandust? Uus romaan Ene Mihkelsonilt Ene Mihkelsoni Katkuhaud räägib asjadest, mis puudutavad lähedalt kõiki eestlasi. Romaani minategelane hakkab uurima, mis juhtus tegelikult II maailmasõja lõpus ja selle järel.

Lisätiedot

R I N G VA A D E 191

R I N G VA A D E 191 RINGVAADE 191 192 EMAKEELE SELTSI 84. TEGEVUSAASTA (2003) Üritused I. Konverentsid, keelepäevad, ettekandekoosolekud 1. Konverentsid 2003. aastal (kaas)korraldas Emakeele Selts kaks konverentsi. 27. juunil

Lisätiedot

Toimetanud Pille Eslon

Toimetanud Pille Eslon EESTI FILOLOOGIA OSAKONNA TOIMETISED 10 ÕPPIJAKEELE ANALÜÜS: VÕIMALUSED, PROBLEEMID, VAJADUSED Toimetanud Pille Eslon TALLINN 2008 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI FILOLOOGIA OSAKONNA TOIMETISED 10 ÕPPIJAKEELE

Lisätiedot

Kohanimed vepslaste vaimse kultuuri valgustajatena

Kohanimed vepslaste vaimse kultuuri valgustajatena http://dx.doi.org/10.7592/sator.2016.16.mullonen Kohanimed vepslaste vaimse kultuuri valgustajatena Irma Mullonen Teesid: Vepsa rahvaluulest on kogutud ainult killukesi ja teated eepilisest pärimusest

Lisätiedot

Oma Keel. nr 2 / 2008

Oma Keel. nr 2 / 2008 Oma Keel nr 2 / 2008 Oma Keel Emakeele Seltsi ajakiri Toimetuskolleegium: Tiit Hennoste, Reet Kasik, Krista Kerge, Annika Kilgi, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Penjam, Peeter

Lisätiedot

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Ewa Lehis

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Ewa Lehis TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Ewa Lehis OPPIA, OPISKELLA JA OPETELLA: TÄHENDUS, FUNKTSIOONID JA VÕRDLUS EESTI KEELE ÕPPIMA-VERBIGA Bakalaureusetöö

Lisätiedot

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

SUUR-SOOME PLAAN

SUUR-SOOME PLAAN Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö

Lisätiedot

Keskipisteenä Kalevala

Keskipisteenä Kalevala Raimo Jussila Keskipisteenä Kalevala Perinteisesti vanha kirjasuomi määritellään Ruotsin vallan ajan kirjakieleksi. 1 Rajausperusteena on silloin historia, eivät kielen ja kirjallisuuden ilmiöt. Kuitenkin

Lisätiedot

Luterliku kiriku armsaim laps

Luterliku kiriku armsaim laps ISSN 1406-5789 Nr 21 Kolmapäev, 10. mai 2006 Hind 8 krooni Asutatud 1923. aastal Issand on mind läkitanud kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva. Jesaja 61:1,2 Luterliku kiriku

Lisätiedot

EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Seitsmes aastakäik NQ 5-0. Tartus, 1028 Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus.

EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Seitsmes aastakäik NQ 5-0. Tartus, 1028 Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus. 1938 Seitsmes aastakäik NQ 5-0 EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Toimetus; Albert Saarest» H. Pfirkop Peatoimetaja Toimetuse sekretär * Joiu.V. Vraki * Tartus, 1028 Akadeemilise Emakeele

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

KUIDAS VENE EMAKEELEGA ÕPILASED SOOMEKEELSETEST SÕNADEST ARU SAAVAD?

KUIDAS VENE EMAKEELEGA ÕPILASED SOOMEKEELSETEST SÕNADEST ARU SAAVAD? TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE VÕÕRKEELENA OSAKOND Olga Kulak KUIDAS VENE EMAKEELEGA ÕPILASED SOOMEKEELSETEST SÕNADEST ARU SAAVAD? Bakalaureusetöö Juhendaja

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Avatud Ülikool Dagi-Liis Leivonen III kursus BAKALAUREUSETÖÖ Ladina päritolu juriidilised terminid Soome õigusteaduse keelekasutuses õigusajakirjas Lakimies

Lisätiedot

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.

Õpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses. MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: Matkajuht IV tasm kutsharidus taotld Õppvorm: mittstatsionaarn Moodul nr 16 Mooduli vastuta: Erialan soom kl Margit Alliksaar mooduli maht 7 EKAPit Mooduli õptad: Margit

Lisätiedot

EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT

EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT 53 2007 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EMAKEELE SELTS EMAKEELE SELTSI AASTARAAMAT Peatoimetaja Mati Erelt 53 Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2008 Emakeele Seltsi aastaraamat

Lisätiedot

SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU

SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU JOHANNES AAVIK 130 KONVERENTS SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU 20. novembril 2010 Eesti Teaduste Akadeemia saalis Tallinnas Kohtu tn 6 Ettekannete teesid Toimetanud Peep Nemvalts Tallinna

Lisätiedot

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen

Lisätiedot

Äi 8 tunti 6. Tekstin rakenne, sitaattitekniikka

Äi 8 tunti 6. Tekstin rakenne, sitaattitekniikka Äi 8 tunti 6 Tekstin rakenne, sitaattitekniikka Tekstin kirjoittaminen on prosessi Ensimmäinen versio sisältää ne asiat, mitä tekstissäsi haluat sanoa. Siinä ei vielä tarvitse kiinnittää niin paljon huomiota

Lisätiedot

R I N G VA A D E 305

R I N G VA A D E 305 RINGVAADE 305 306 EMAKEELE SELTSI 86. TEGEVUSAASTA (2005) ARUANNE I. Üritused Emakeele Selts korraldas aruandeaastal 4 konverentsi, 6 ettekandekoosolekut, 5 väliskeelepäeva ja 3 keelepäeva Eestis. 1. Konverentsid

Lisätiedot

Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa

Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa Tommi Nieminen Jyväskylän yliopisto Anna Lantee Tampereen yliopisto 37. Kielitieteen päivät Helsingissä 20. 22.5.2010 Yhdyssanan ortografian historia yhdyssanan käsite

Lisätiedot