VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010"

Transkriptio

1 VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010 TEESID VANHAN KIRJAKIELEN PÄIVÄ ABSTRAKTIT TARTU ÜLIKOOL 2010

2 SISUKORD Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop Vanade tekstide sõnaliigimärgenduse probleeme... 3 Kaisa Häkkinen Syntyikö suomen kirjakieli Tukholmassa?... 4 Annika Kilgi Üleminek tähendusgrammatikalt vormigrammatikale eesti ja läti keelekirjanduses... 5 Kaisa Lehtosalo Minun sanani ei pidä hukkaanteman. Agricolan sanakirja-hankeen esittely... 6 Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress Heinrich Gösekeni sõnaraamatu koostamise probleemidest... 7 Riitta Palkki Vanhan kirjasuomen sanakirjan muotoutuminen nykyisenlaiseksi ja muutama sana sanakirjan tulevaisuudesta... 8 Elina Palola Kansanrunojen kielen tutkimusta... 9 Péter Pomozi Agenda Parva Brunsbergae kultuuriloolisest taustast Aivar Põldvee Mis juhtus Puhja kiriklas? Raimo Raag Heinrich Göseken XVII sajandi eesti keele kasutusalade kirjeldajana Peeter Roosimaa Sajandeid püsinud Mt 10,38 ja Lk 14,27 küsitav tõlge Kristiina Ross Lõunaeestikeelsest Vanast Testamendist XVIII sajandil Kai Tafenau Tähelepanekuid Heinrich Gösekeni Manuductio (1660) kohta Tanja Vaittinen Feminiinijohdokset ja -yhdyssanat vanhassa kirjakielessä

3 VANADE TEKSTIDE SÕNALIIGIMÄRGENDUSE PROBLEEME Külli Habicht Pille Penjam Külli Prillop (Tartu ülikool) Ettekandes anname ülevaate Tartu ülikooli vana kirjakeele töörühmas koostatava tekstikorpuse poolautomaatse märgendamise ühest aspektist, sõnaliikide märgendamisest. Sõnaliik kui morfosüntaktiline kategooria annab olulist informatsiooni leksikaalsete üksuste tekstis kasutamise kohta. Sõnaliike oleme märgendanud nii korpusetekstides kui ka vanade tekstide ja sõnastike alusel koostatud autorisõnaraamatutes. Praegu toimub töö Külli Prillopi loodud paindliku elektroonilise töövahendi abil, mis võimaldab iga üksuse puhul näha varasemaid märgendusotsuseid ning teeb võimalikuks praktilise töö käigus selgunud vähese eraldustäpsusega juhtumite hilisema täpsustamise ja ühtlustamise. Märgendamise aluseks on Eesti keele grammatikas kasutusel olev 12 sõnaliigi süsteem, mida on täiendatud mõne vanade tekstide puhul otstarbekaks osutunud sõnaklassiga, nt artikkel, nimisõna (nimi), partitsiip, muutumatu täiendsõna. Ettekandes keskendume juhtudele, mil sõnaliigi märgendamine tekitab probleemi kas üksuse arhailisuse ja laenulisuse või tänapäevasest erineva funktsiooni tõttu. See omakorda võib tuleneda vanades tekstides kasutatud üksuste tänapäevasega võrreldes erinevast leksikaliseerumis- või grammatiseerumisastmest. Toome näiteid töö käigus ette tulnud probleemidest ja põhjendame nende lahendamist. Lisaks üldistele küsimustele käsitleme eri adverbiliikide, adpositsioonide ja adverbide ning leksikaliseerunud verbi- ja substantiivivormide märgendamise probleeme. Et märgendaja lähtub sidusast tekstist, on sõnaliigi üle otsustamisel põhiliseks aluseks üksuse funktsioon lauses ning kuni 17. sajandi keskpaigani ilmunud tekstide puhul ka saksakeelne rööptekst. 3

4 SYNTYIKÖ SUOMEN KIRJAKIELI TUKHOLMASSA? Kaisa Häkkinen (Turu ülikool) Reformaatio muutti monin tavoin kirkon asemaa ja toimintaa 1500-luvun Ruotsi- Suomessa. Jumalanpalvelusjärjestys uudistettiin ja kansankieli otettiin liturgiseen käyttöön. Kulttireformi toteutui Ruotsin ydinalueilla muutamaa vuotta aiemmin kuin Suomessa. Tukholman seurakunnassa aloitettiin luterilaiset suomenkieliset jumalanpalvelukset vuonna Näiden toteuttamisessa on mitä ilmeisimmin tarvittu kirjallista aineistoa jo ennen ensimmäisten suomenkielisten painotuotteiden ilmestymistä. 4

5 ÜLEMINEK TÄHENDUSGRAMMATIKALT VORMIGRAMMATIKALE EESTI JA LÄTI KEELEKIRJANDUSES Annika Kilgi (Tallinna ülikool) Marju Lepajõe on kahe esimese eesti keele grammatika koostaja käändsõnakirjeldust iseloomustades öelnud: Need käändekahtlused lubavad väita, et Stahli ja Gutslaffi grammatikad tähistavad üleminekut tähendusgrammatikalt vormigrammatikale, mis oli üks misjonilingvistika tähtsamaid tulemusi. Eesti keelekirjelduse misjonilingvistika ajajärgul (17. sajandi algusest kuni 19. sajandi keskpaigani) on märgata veel mitut suundumust, mida võiks nimetada üleminekuks tähenduskeskselt vormikesksemale kirjeldusviisile. Samas suunas tundub olevat teisenenud tollane läti keele kirjeldus. Mõlema keele mitmes varases grammatikas ehitati paradigmad üles semantiliselt, andes seal rahvakeelsed vasted ladina tähendustele. Siis, kui vastav vorm keeles puudus, väljendati seda mõne teise vormi ja partikli ühendina, nt eesti vokatiivi, läti ablatiivi, eesti ja läti konjunktiivi. Ühtlasi jäeti mitmes varases grammatikas paradigmasse hõlmamata vormid, mis ei vastanud ladina käänete tähendustele, nt läti lokatiivi ning eesti inessiivi või translatiivi vorm. Enamasti ei jäänud taolised vormid siiski mainimata, vaid neid kirjeldati kuidagi teistmoodi, näiteks mõne teise vormi ja partikli ühendina. 19. sajandil hakati aga aktiivselt arutlema senise kirjeldusviisi otstarbekuse üle ning pakkuma sellele alternatiive eesmärgiga koostada uutelt alustelt lähtuv grammatika tervikkäsitlus. Sealjuures ei olnud sugugi ühemõtteliselt selge, milline see käsitlus välja peaks nägema, vaid pakuti väga erinevaid lähenemisi. 5

6 MINUN SANANI EI PIDÄ HUKKAANTEMAN. AGRICOLAN SANAKIRJA-HANKEEN ESITTELY Kaisa Lehtosalo (Turu ülikool) Turun yliopistossa tehdään kolmatta vuotta sanakirjaa Agricolan kielestä. Sanakirjan hakusanoiksi tulevat kaikki Agricolan teoksissaan käyttämät sanat, ja kirjasta tuleekin ensimmäinen kokonaisesitys suomen kirjakielen isänä pidetyn oppineen sanastosta. Esitelmässäni kerron sanakirjan keskeiset toimitusperiaatteet ja toimitustyön nykytilanteen sekä näytän esimerkkiartikkelin jo valmiista materiaalista. Lisäksi kuvailen ongelmia, joita Agricolan kieli sanakirjantekijälle aiheuttaa. 6

7 HEINRICH GÖSEKENI SÕNARAAMATU KOOSTAMISE PROBLEEMIDEST Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress (Tartu ülikool) Heinrich Göseken vanem sündis aastal Hannoveris Saksamaal kaupmeeste gildi oldermanni pojana ning omandas pastorikutse Rostocki ja Königsbergi ülikoolis. Pärast a Tallinna saabumist asus ta õppima eesti keelt. Ta töötas aastail Risti ja Harju-Madise ning Kullamaa kiriku pastorina, tõustes a praostiks ja a Tallinna konsistooriumi assessoriks. Göseken suri 24. novembril 1681 ning on maetud Kullamaa kirikusse. Et aastal möödub 350 aastat H. Gösekeni peateose Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache.. ( Juhatus eesti keele juurde.. ) (1660) ilmumisest, valmis Tartu ülikooli vana kirjakeele töörühmal äsja selle uusväljaanne. Kogumiku Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350 (2010) autorid on Valve-Liivi Kingisepp, Kai Tafenau ja Kristel Ress ning toimetajad Külli Habicht ja Külli Prillop. Siinses ettekandes keskendutakse H. Gösekeni saksa-(ladina-)eesti sõnaraamatule. Uusväljaandes on muudetud sõnastiku keelesuunda (eesti keeleaines on saanud märksõna staatuse) ning algsõnastiku eesti vastetele on lisatud tänapäevakeelne märksõna. Selline meetod on valitud eesmärgiga teha eesti aines uurijatele kergemini ligipääsetavaks ning kaasata see ühtlasi eesti kirjakeele esmaesinemussõnastiku andmebaasi (www.murre.ut.ee/vakkur), mis sisaldab juba rohkesti XVI ja XVII sajandi tekstide ja sõnastike leksikat. XVII sajandi sõnaraamatute materjali arvutisse sisestamine ja eesti keele esikohale toomine tähendab rohkesti struktuurimuutusi ja rekonstrueerimist, sageli ka subjektiivseid tõlgendusotsuseid. Juhtmõtteks on olnud püüd mõista sõnaraamatu ülesehituse loogikat ning anda aines edasi võimalikult originaalilähedaselt nii sisus kui ka vormis. Kõige enam on H. Gösekeni saksa-eesti sõnaraamatu leksika analüüsimisel ja märksõnastamisel toetutud F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatule ([1893] 1973), A. Saareste eesti keele mõistelisele sõnaraamatule ( ), eesti keele seletavale sõnaraamatule (2009), samuti saksa ja ladina keele allikaile, nende hulgast eelkõige J. Grimmi ja W. Grimmi saksa keele sõnaraamatu ( ) veebiversioonile ning Georg Tuksami saksa-eesti sõnaraamatule (1939). Ettekandes tutvustame probleeme, millega puutusime kokku Manuductio saksa-(ladina)-eesti sõnaraamatu uusväljaannet ette valmistades. Räägime eeskätt märksõnapesade lahutamisest, märksõnastamisest ja tähenduste seletamisest. 7

8 VANHAN KIRJASUOMEN SANAKIRJAN MUOTOUTUMINEN NYKYISENLAISEKSI JA MUUTAMA SANA SANAKIRJAN TULEVAISUUDESTA Riitta Palkki (Kodumaa keelte uurimiskeskus) Vanhan kirjasuomen sanakirjan syntysanat lausui E.N. Setälä Syntysanojen lausumisen jälkeen työ oli unohduksissa 1950-luvulle asti. Lopullisen sysäyksen työlle antoi Martti Rapola. Sanakirjan ohjelmakysymyksiä käsiteltiin 50-luvun lopulla eri foorumeilla. Käyty keskustelu antoi osviittaa toimitusperiaatteille luvulla tehtiin laskelmia aineiston kattavuudesta, ja laskelmien pohjalta käynnistettiin mittava täydennyspoiminta. Artikkelinkirjoitusohjeet muokattiin uudelleen, ja lopullisten artikkeleiden kirjoittaminen aloitettiin Sanakirjan ensimmäinen osa (a i) ilmestyi Sanakirjan toisessa osassa (j k), joka ilmestyi 1994, oli aineistoa huomattavasti enemmän kuin ensimmäisessä osassa; käyttöön oli saatu mm. ensimmäiset tekstikorpukset. Kolmannen osan tekemisessä oli runsaasti käynnistysongelmia. Uusi rakenteinen FrameMaker-ohjelma vaati toimitusperiaatteiden uudelleenmuokkausta ja niiden sovittamista framen rakennekuvauksen kanssa. Aineisto on kolmannen osan tekoaikana ainakin kuusinkertaistunut, ja toimittajien vaihtuvuus on ollut suuri. Käsikirjoitus on nyt loppusuoralla, ja sen odotetaan valmistuvan vuoden 2011 loppuun mennessä. Kaikki 3 osaa julkaistaan verkossa työ alkaa Sanakirjan tekeminen on vuoden alussa raporttinsa antaneen Kotus-työryhmän ehdotuksen mukaisesti päätetty keskeyttää, ja aakkosvälin o ö kohtalo on täysin auki. 8

9 KANSANRUNOJEN KIELEN TUTKIMUSTA Elina Palola (Oulu ülikool) Käsittelen esitelmässäni keväällä 2009 tarkastetun väitöskirjani Arkaismi, konteksti ja kirjuri sananloppuisen k:n merkintä Christfrid Gananderin kansanruno-kokoelmassa keskeisimpiä tuloksia. Väitöskirjassani tarkastelin tekstikriittisin menetelmin, miten Christfrid Ganander ( ) on merkinnyt sananloppuista k:ta sanakirjaansa ja Mythologia Fennicaan kirjaamiinsa kansanrunoteksteihin, jotka on julkaistu Suomen kansan vanhat runot-teoksen XV osassa. Vertasin Gananderin runotekstejä muihin kansanrunoteksteihin ja selvittelin tekstien välisiä suhteita sekä tekstien alkuperää ja historiaa. Tulkitsin runotekstien äänne- ja muotorakennetta kontekstin avulla sekä tekstien kulttuurihistorialliselta pohjalta. Tulokseni osoittavat, että Ganander merkitsi loppu-k:ta selvästi enemmän kuin muut aikalaisensa. Keskeisenä tutkimusongelmanani oli selvittää, millaisiin konteksteihin Ganander on merkinnyt -k:n ja onko hänen loppu-k:n merkinnässään säännönmukaisuutta. Aiemmassa tutkimuksessa Gananderin loppu-k:n merkintää on moitittu epäjohdonmukaiseksi. Loppu-k:n esiintyminen aineistossani ei olekaan morfologisesti säännöllistä sillä tavalla, että esimerkiksi imperatiiveissa olisi aina systemaattisesti k. Säännönmukaisuus näkyy kuitenkin siinä, että aineistoni -k:lliset tapaukset esiintyvät yleensä historiallisesti odotuksenmukaisissa konteksteissa. Silti muutamia erikoisia ja myös virheellisinä pidettäviä loppu-k-tapauksiakin aineistossani on, kuten esimerkiksi muodot käyteliäk ja nänijk. Epäsäännöllistä -k:n merkintätapaa selittää ensinnäkin se, että Gananderilla on ollut hallussaan samasta runosta useita erilaisia tekstejä. Kirjurin oma osuus ei liene vähäisin virheelliseksi katsottavien muotojen syntyyn. Kirjurin merkintöihin näkisin keskeiseksi selittäjäksi lähdetekstit ja niiden laadun, mutta myös kirjurin oman kielellisen tietoisuuden. Vaikka Gananderin loppu-k:n merkintään näkyvät vaikuttaneen lähinnä runosäkeiden lähdetekstit ja paikallisuus, morfologia, äänneympäristö ja säetyyppi, näyttää tämä silti operoineen jonkin verran tietoisestikin loppu-k:lla. Osoituksena tästä ovat paitsi hänen itse tuottamissaan teksteissä esiintyvät muutamat -k:t myös eräät analyysini tulokset. Oleellista on, että Ganander on itsenäisestikin merkinnyt -k:n historiallisesti odotuksenmukaiseen paikkaan. Hänellä näyttää siis olleen jonkinlainen käsitys siitä, mihin loppu-k kuuluu. Ganander näyttää olleen uskollinen lähteidensä loppu-k:n merkinnälle. Erityisen kiinnostavaa on kuitenkin se, että hän on merkinnyt loppu-k:ta myös sellaisiin säkeisiin, joiden lähdetekstissä -k:ta ei ole merkitty. Gananderilla on voinut olla hallussaan näistä runoista sellaisia vanhoja muistiinpanoja, joita muilla ei ole ollut 9

10 tai joita muiden kokoelmissa ei ole säilynyt. Nämä säkeet saattaisivat jopa edustaa Gananderin itsensä keräämää runoaineistoa. Runokieltä on pidetty paitsi sekavana myös jotenkin irrallisena muusta kielestä, ja sen erikoiset muodot on helposti saatettu kuitata pelkiksi poetismeiksi. Tutkimukseni kuitenkin osoittaa, että vaikka runokieli on oma kielenkäytön lajinsa, jota säätelevät muun muassa runomitan vaatimukset, se sittenkin on systemaattista omalla tavallaan. Ainakin loppu-k:llisuuden näkökulmasta se jäsentyy mielekkääksi systeemiksi, joka ei morfologian tai fonologian osalta juurikaan poikkea muusta kielenkäytöstä. Ganander näyttäisi tavoittaneen ja panneen muistiin sellaista harvinaista ja vanhaa kielellistä ainesta, jota ei ole muualla juuri säilynyt. Esimerkiksi adverbit muunnak 'muualle' ja kunnak näyttäisivät olevan erittäin harvinaisia tapauksia, joista ei ole esiintymiä juuri muualla kuin Gananderin runoissa, etenkään k- loppuisena. Niiden loppu-k lienee silti aito, kun kyse on adverbeihin kunnek ja muuannek rinnastuvista muodoista, joissa esiintyy latiivinen loppu-k. Gananderin tulkinnat ovat jättäneet jälkensä myöhempiin teoksiin kaikkine virheineenkin. Näin runokieli Gananderin kirjaamana on päässyt vaikuttamaan suomen kielen kuvaukseen sanakirjoissa ja kieliopeissa. Kansanrunojen kielen tutkimus ja analyysi voivat siis osaltaan valaista suomen kielen tieteellisen kuvauksen historiaa. Kiehtovaa on, että tutkimuksessani sain lähestyä erästä vanhan kirjasuomen ahkeraa työskentelijää ja paljastaa jotakin hänen käsityksestänsä kielen rakenteesta sekä siitä moniulotteisesta työprosessista, jonka salat menneisyys muutoin on iäksi salvannut. 10

11 AGENDA PARVA BRUNSBERGAE KULTUURILOOLISEST TAUSTAST Péter Pomozi (Budapesti ülikool) Vähestel eesti keele mälestistel oli nii seiklusrikas avaldamis- ja hiljem avastamislugu nagu just Agenda Parva Brunsbergael. Sel korral ei analüüsita selle pisikese raamatu keelelist külge, vaid pühendutakse selle kultuuriloolisele taustale. Teatavasti oli raamatu (taas)avastajaks Otto von Freymuth (Freymuth 1938), keeleteadlaste hulgast esimeseks retsensendiks aga Andrus Saareste (1938) ajakirja Eesti Keel veergudel. Agenda Parva erines oma aja teistest trükistest silmapaistvalt hea ortograafia, peaaegu uue eesti kirjaviisiga sarnaneva õigekirjutuse (Pomozi 2007) ja elava keelekasutuse poolest. Üllatavalt hea keelelise taseme seletuseks ongi teatud kultuuriloolised seigad, millest on Eesti historiograafias siiamaani suhteliselt vähe räägitud. Ettekandes võetakse vaatluse alla huvitavaid fragmente Tartu jesuiitide kolleegiumi ja selle rajaja István Báthory eluloost. Báthory oli ühtlasi Liivimaa suurvürst Poola kuningana, samuti Türgi vallutuste aegse Transilvaania vürst. Tema kultuuripoliitika oli üsna sarnane nii Liivimaal kui ka mujal (vrd Pomozi 1996), k.a Transilvaania. Báthory jäi ka veriste sõdade ajal igal pool samaks, tolleaegse Euroopa parima hariduse saanud paindumatuks humanistiks. Detailid teevad meile paremini arusaadavaks, miks just Agenda Parva oli see põneva keele ja õigekirjutusega vana eesti trükis, mis erines nii kardinaalselt oma aja teistest trükitoodetest. 11

12 MIS JUHTUS PUHJA KIRIKLAS? Aivar Põldvee (Tallinna ülikool / Eesti keele instituut) 17. sajandi kahel viimasel kümnendil toimus mõlema eesti kirjakeele arengus pööre. Kirjakeele normeerimise vajaduse kergitas ühelt poolt piiblitõlge ja teiselt poolt talurahvakoolide asutamine. Õpetatud saksa, rootsi või soome taustaga pastori asemel sai keeletöö peamiseks sihtrühmaks eestlane, mis koolide puhul tähendas harimata talulapsi. See suunamuutus tingis ühtlustamise ja lihtsustamise ning saksa keelemalli kõrval rootsi, soome ja muidugi mõista ka eesti kõnekeele ja häälduse järgimise ortograafia reformimisel. Uuendusettepanekud põhjustasid ägedaid vaidlusi, mida kaasaegsed nimetasid mh tähesõjaks. Viimane kestis ligikaudu viisteist aastat, misjärel tartu ja tallinna kirjakeele ortograafia suubus ühte voolusängi ning valitsevaks sai eeskätt Forseliuse kujundatud ja tänapäeval vana kirjaviisina tuntud norm. Segasel üleminekuajal oli tallinnaeesti keelealal käibel kolmes ortograafiaversioonis raamatuid ning tartueesti trükistes tuli lugeda kahte õigekirja. Tollast kirjalikku pärandit hinnates on parimaks peetud Andreas ja Adrian Virginiuse piiblitõlke keelt. Andrus Saareste tõstis esile nii selle grammatilist ehitust kui ka sõnavara, Mihkel Toomse aga nimetas selles esinenud pikkade vokaalide märkimisviisi koguni revolutsiooniliseks. Paraku ei jõudnud see meie tänapäevase kirjaviisiga kaunikesti sarnane ortograafiavariant trükki ning nn Virginiuste käsikiri, mille algvariant valmis Johann Hornungi kaasabil Puhja kirikumõisas, on säilinud üksnes tundmatu ümberkirjutaja manuskriptina. Käsikirja osaliselt publitseerinud Kristiina Rossi sõnul vajab selle eesti keel alles põhjalikumat analüüsi, kuid esmaste formaalsete näitajate poolest esindab see tüüpilist 17. sajandi lõpu eesti kirjakeelt, mis vastab küllalt hästi ettekujutusele, missugune võiks olla Lõuna-Eesti pastorite poolt kirja pandud põhjaeesti keel. Seega lubavad erinevad tõlgendused ühes ja samas tekstis näha nii tüüpilisi kui ka revolutsioonilisi jooni. Küsimus, kas Virginiuste käsikiri järgib Virginiuste või ümberkirjutaja ortograafiat, on tänaseni vastuseta. Samuti pole selge, miks kõnealune õigekirjavariant kõrvale jäeti. Ettekanne otsib neile küsimusele vastust ning püüab ajaloolase vaatenurgast korrastada 17. sajandi lõpukümnendite kirjakeele kronoloogiat ja periodiseeringut. Kuna tegemist oli murranguajaga, tohiks olla lubatud ka mõned alternatiivajaloolised spekulatsioonid ja hinnangud. 12

13 Tabel. Kirjaviiside kronoloogia EESTIMAA LIIVIMAA tallinna keel tallinna keel tartu keel 1630-ndad Stahli kirjaviis Stahli kirjaviis Rossihniuse kirjaviis 1684/1685 Wastse Testamendi kirjaviis 1685/1686 Forseliuse kirjaviis [ ?] [Virginiuste käsikiri] 1688 Vahelmine kirjaviis 1690 Forseliuse kirjaviis 1699 Forseliuse kirjaviis XIX saj II pool Ahrensi kirjaviis 13

14 HEINRICH GÖSEKEN XVII SAJANDI EESTI KEELE KASUTUSALADE KIRJELDAJANA Raimo Raag (Uppsala ülikool) Tänavu 350 aastat tagasi ilmunud Henricus Gösekeniuse ehk Heinrich Gösekeni käsiraamat Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache on eesti kirjakeele ajaloos teedrajava tähtsusega teos. See on teine põhjaeesti ja kolmas eesti keeleõpetus. Tõsist huvi pakub Manuductios sisalduv põhjaeestiline, täpsemini öeldes lääneeestiline keeleaines, eriti saksa-(ladina- )eesti sõnastik, mis haarab enda alla tervelt 400 teose 547 leheküljest, ja milles, nagu me tänu eelkõige Aino Valmetile (1960) ja Valve-Liivi Kingisepale (2009) teame, on autor talletanud nii mõnegi sõna, mis meie jaoks on põnev sõnaleid. Vähem tuntud tõsiasi on ehk see, et Manuductio sisaldab ka mõningaid andmeid eesti keele tolleaegsete kasutusalade kohta. Sellist teavet leiame Manuductio sissejuhatuse algusosast. Selles õigustab autor raamatu avaldamist, mainides, et eesti keel on hoch von nöthen, ülimalt vajalik, mitte ainult selle maa elanikele; ilma hea käsiraamatu ja õpetuseta on igaühel, eriti võõral ja välismaalasel, eesti keele õigesti ja korralikult rääkima õppimine peaaegu võimatu. Oma väite õigsuse tõestuseks kirjeldab Göseken lühidalt kolme põhiseisuse vaimulike, aadli ja linnakodanike liikmete kasu eesti keele oskusest. See kirjeldus, kuigi äärmiselt napp, annab meile nüüd, 350 aastat hiljem, teatud ettekujutuse Eestimaa kubermangu maakoguduste keeleoludest XVII sajandil. Göseken ei puuduta Eestimaa linnade keeleolusid, kuigi ta mainib Tallinna rae ja kolme gildi liikmete soovi ja vajadust eesti keelt õppida. Göseken oli kogu oma elu jooksul olnud ainult maakoguduste õpetaja, algul lühemat aega Kirblas (1638) ja Harju-Madisel ( ) ning lõpuks kestvamalt Kullamaal (aastast 1641 surmani 1681), kuigi ta väidetavalt siiski elas oma esimese naise vanemate majas Haapsalus. Tallinna oludega oli ta muidugi samuti tuttav, sest aastast 1659 pidi ta Eestimaa konsistooriumi erakorralise assessorina aeg-ajalt ametialaselt viibima kubermangu pealinnas. Täielikult puuduvad Manuductio sissejuhatusest andmed Gösekeni kaasaja eesti keele kirjaliku kasutuse kohta ja üpris napp on eestikeelsete trükiste käsitlus. Aupaklikult nimetab Göseken küll mõne aasta eest elavate kirjast lahkunud superintendenti magister Henricus Stahelli ja tema eesti keele käsiraamatut, samuti tema Hand- vnd Hauszbuchi ja Leyen Spiegelit. Göseken mainib ka oma Urvaste ametivenda Johann Gutslaffi, tema grammatikat ja piibliraamatute tõlget Tartu keelde. Samuti nimetab ta aasta lauluraamatut, usutavasti selle tõttu, et ta ise oli selle kaasautoreid: oli ta ju seadnud Stahelli Hand- vnd Hauszbuchi kirikulauludest 127 riimi. Seevastu puuduvad viited 14

15 ilmalikele eestikeelsetele trükistele. See on igatahes mõistetav, sest neist polnud vajadust kirjutada eesti keele käsiraamatu sissejuhatuses. Lõppude lõpuks oli Gösekeni sissejuhatuse eesmärk käsiraamatu ilmumist õigustada, oma toetajaid ja sõpru tänada ning tänapäevaselt väljendudes oma valminud teose müüki edendada. 15

16 SAJANDEID PÜSINUD MT 10,38 JA LK 14,27 KÜSITAV TÕLGE Peeter Roosimaa (Tartu ülikool) Käesolev ettekanne käsitleb Uue Testamendi eesti keelde tõlkimise probleeme. Keskendun tekstidele, mille tõlge on küsitav, kuid mille põhiline tõlkekuju on alates Uue Testamendi esimestest trükkides säilinud tänaseni. Pärast lõunaeestikeelse Wastse Testamendi ilmumist aastal ja Uue Testamendi aastal ilmumist on neid neid teoseid korduvalt redigeeritud ja vähemalt osaliselt uuesti tõlgitud ja parandatud. Kuid on ka tekstiosi, mille tõlge on küll küsitav, kuid mis oma põhilise tõlkekuju on säilitanud tänaseni. Oma ettekandes vaatlen kirjakohti Mt 10,38 ja Lk 14,27. Erinevatesse keeltesse (saksa, inglise, vene, soome) on need kirjakohad tõlgitud põhimõttel: Mt 10,38: Ja kes oma risti enesele ei võta ja järgib mind, see ei ole mind väärt; Lk 14,27: Ja kes ei kanna oma risti ja tuleb minu järel, see ei või olla minu jünger. Eestikeelsetes tõlgetes on aga üks eitus rohkem: Mt 10,38: Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt ; Lk 14,27: Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger. Üks eitus on rohkem juba alates esimestest tõlgetest ning see on säilinud ka hilisemates väljaannetes. Uue Testamendi esimese eestikeelse trükivalgust näinud Wastse Testamendi tõlke tegi noor Adrian Virginius. Oma tõlke alusena kasutas Virginius Lutheri tõlget, abiks oli tal ka kreekakeelne tekst. Kui Virginius Lutheri tõlkest erinevalt otsustas, siis võiks oodata, et ta leidis selleks tuge kreekakeelsest tekstist. Kuid kreekakeelse Uue Testamendi tekstikriitiline aparaat ei paku nende kirjakohtade osas mingeid muid tekstivariante. Seega võib A. Virginiuse tõlkeotsustuste kohta teha üksnes oletusi. Uue Testamendi tõlkimise problemaatikale heidab valgust 17. sajandist piiblikonverentsidelt pärit Pilistvere käsikirjade võrdlemine teiste tekstidega. Ettekandes on toodud Lk 14,25 35 Pilistvere käsikirja alg- ja lõppversiooni, Wastse Testamendi, Lutheri tõlke ja aastal trükitud kreekakeelse teksti võrdluse tulemused. Tekstide võrdleval analüüsil on pööratud tähelepanu järgmistele küsimustele: 16

17 1. Milline on lause ülesehitus, selle struktuur? 2. Kas lauses on formaalseid või sisulisi eripärasid, mis võimaldaksid järeldada, kas tõlge pärineb kreeka- või saksakeelsest tekstist? 3. Kas on mingeid tekstilisi erisusi, mis viitaksid vastavate tekstide omavahelisele sõltuvusele või sõltumatusele? 4. Kas on vastavuses olevate sõnade, nende tähenduse ja vormi kokkulangevusi? 5. Kas on vastavuses olevate lausete struktuuri, lauseliikmete ja osalausete lauses paiknemise erinevusi? 6. Kas on erinevusi pöördsõnade isiku osas? 7. Kas on spetsiifilisi saksa keelest põhjustatud erisusi? 8. Kas on mingeid muid tähelepanekuid, mis võiksid viidata kasutatud tekstile? Analüüsist ilmneb, et Pilistvere käsikirjade redigeerimisel oli abiks Wastse Testamendi äsja trükist ilmunud väljaanne. Ühtlasi võib öelda, et vaadeldavas Lk 14,27 tekstis pärineb Pilistvere käsikirjade lõppversioonis olev lisaeitus Wastse Testamendi eeskujust. Mt 10,38 ja Lk 14,27 ei ole ainsad näited eituste ekslikust eesti keelde tõlkimisest. Pigem olid eitused tõlkijatele üldiseks probleemiks. Seda kinnitavad ettekandes toodavad sellekohased näited Luuka evangeeliumist. 17

18 LÕUNAEESTIKEELSEST VANAST TESTAMENDIST XVIII SAJANDIL Kristiina Ross (Eesti keele instituut) Esimene eestikeelne täispiibel ilmus aastal põhjaeestikeelsena. Üldteadaolevalt jäigi Vana Testament lõunaeesti keelde tõlkimata. Vana Testamendi lõunaeestikeelsetest tõlkekatsetustest on kultuuriloos tähelepanu pälvinud ainult Johannes Gutslaffi 17. sajandi keskpaigast pärinev käsikirjaline tõlge. Möödaminnes mainimist on leidnud ka aastal ilmunud Vana Testamendi lühendatud väljaanne, kuid lähemalt seda iseloomustatud ei ole. Hiljuti selgus, et sellel Kambja pastori Heinrich Andreas Erxlebeni välja antud lühendatud Vana Testamendi tõlkel on ootamatuid kokkupuutepunkte umbes sada aastat varasema põhjaeestikeelse käsikirjalise tõlkega, mille autoreiks peetakse toonast Kambja pastorit Andreas Virginiust ja tema poega Adrian Virginiust. Ettekandes analüüsitakse Erxlebeni tõlke keelelisi ja tõlkelisi seoseid Virginiustele omistatava tõlkega ning teiste võimalike eeskuju- ja lähtetekstidega. 18

19 TÄHELEPANEKUID HEINRICH GÖSEKENI MANUDUCTIO (1660) KOHTA Kai Tafenau (Tartu ülikool) Oma grammatika eessõnas ütleb Heinrich Göseken, et iga siinmail tegutsev vaimulik, olgu ta välismaalt tulnud või siin sündinud, peaks koguma eestikeelseid sõnu ja tõlkima piiblisalme, et ta saaks neid oma jutlustes kasutada. Muidu polnud tema hinnangul võimalik Jumala sõna õigesti ja puhtalt jutlustada. Ta ise käis kindlalt oma sõnade järgi ning koostas Uue Testamendi tõlke ja saksa-eesti sõnaraamatu, mis on 17. sajandil ilmunutest kõige mahukam. Kas ja kuidas need kaks tööd omavahel seotud on, pole seni uuritud. Igal juhul sai Gösekeni grammatikast ja sõnaraamatust Eesti- ja Liivimaal tegutsenud pastorite jaoks oluline abivahend, millel oli vaimulike töölaual kindel koht veel ka 18. sajandi esimesel poolel. Eesti keele oskust ei vajanud aga mitte ainult vaimulikud. Göseken ise pidas oma keeleõpetuse sihtgrupina silmas ka riigi- ja kohtuametnikke, kaupmehi, käsitöölisi, reisimehi ja mõisavalitsejaid. Ettekandes püütakse vastata küsimusele, kas, kuivõrd ja kuidas Göseken eelkõige oma sõnaraamatus nende vägagi erinevate sihtgruppide huve ja vajadusi arvesse võttis. Arvestades Gösekeni Manuductio olulisust oma ajas praktilise käsiraamatuna ja tänapäeval kirjakeele ajaloo allikana, on seda üllatavalt vähe uuritud. Enamasti on piirdutud üldiste tähelepanekutega selle tõlkesõnaraamatu ülesehituse ja rahvakeelsuse kohta. Üksikküsimustest on käsitletud näiteks sõnastikus sisalduvat fraseoloogilist ainest ja verbe. Siinne ettekanne tugineb Gösekeni sõnaraamatu pöördvariandi toimetamisel tehtud tähelepanekutele, mis poleks olnud võimalikud ilma Valve-Liivi Kingisepa ja Kristel Ressi aastatepikkuse tööta. 19

20 FEMINIINIJOHDOKSET JA -YHDYSSANAT VANHASSA KIRJAKIELESSÄ Tanja Vaittinen (Turu ülikool) Tutkin naiseen viittaavien nimitysten (esim. naiskuningas, vaimokankuri; sotanainen; kuningatar, ruotsikko) rakennetta ja eri rakennetyyppien kehitystä ja elinvoimaisuutta. Aineistona on erilaisissa teksteissä ja sanakirjoissa esiintyneitä sanoja 1540-luvulta 1800-luvun lopulle. Vertaan sanoja mies-sanoihin (esim. mieseläjä, sotamies), nykykielen sanoihin ja vieraskielisiin feminiinisanoihin. Varsinkin sanakirjoissa feminiinisanat on usein muodostettu vastineeksi vieraskielisille sanoille. 20

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus TEA kirjastus Ruth Mägi sõnaraamatute peatoimetaja ruth.magi@tea.ee andmeid valminud Nykysuomen keskeinen sanasto baasil (Gummerus, 1999 & 2004) 50 000 sõna ja väljendit spetsiaalselt soome keele kui võõrkeele

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Kui kaua me oleme olnud eestlased?

Kui kaua me oleme olnud eestlased? Kui kaua me oleme olnud eestlased? Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Rahvaste omanimetused 1970. aastal Tallinnas toimunud kolmandal rahvusvahelisel fennougristide kongressil tegid mõned idapoolsete

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä

Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä IV soome-eesti grammatikakonverents Grammatikat lüpsmas Kielioppia lypsämässä 28. 29.1.2016 Tartu Kava/Ohjelma Neljapäev, 28. jaanuar 9.30 avamine 9.45-10.15 Marja-Liisa Helasvuo (Turun yliopisto): Subjektin

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND OTSTARBELAUSE EESTI JA SOOME ÕPPIJAKEELES.

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND OTSTARBELAUSE EESTI JA SOOME ÕPPIJAKEELES. TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND OTSTARBELAUSE EESTI JA SOOME ÕPPIJAKEELES Bakalaureusetöö Merit Pai Juhendajad Helen Plado ja Hanna Katariina Jokela

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Äi 8 tunti 6. Tekstin rakenne, sitaattitekniikka

Äi 8 tunti 6. Tekstin rakenne, sitaattitekniikka Äi 8 tunti 6 Tekstin rakenne, sitaattitekniikka Tekstin kirjoittaminen on prosessi Ensimmäinen versio sisältää ne asiat, mitä tekstissäsi haluat sanoa. Siinä ei vielä tarvitse kiinnittää niin paljon huomiota

Lisätiedot

GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS *

GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * ÜLLE VIKS 1. Üldist Soome-eesti suursõnaraamat 1 (= SUVI) on tüübilt suur sõnaraamat, kus grammatilist infot on suhteliselt palju nii soome märksõnadel kui ka

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU

SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU JOHANNES AAVIK 130 KONVERENTS SADA AASTAT HILJEM: KEELEUUENDUSE POOLT JA VASTU 20. novembril 2010 Eesti Teaduste Akadeemia saalis Tallinnas Kohtu tn 6 Ettekannete teesid Toimetanud Peep Nemvalts Tallinna

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

Historiallisten suullisen runon tallenteiden tutkimuksella on Suomessa pitkät

Historiallisten suullisen runon tallenteiden tutkimuksella on Suomessa pitkät Artikkeli Folkloristista lingvistiikkaa Christfrid Gananderin kansanrunokokoelman Lypsäjän sanat Elina Palola Historiallisten suullisen runon tallenteiden tutkimuksella on Suomessa pitkät perinteet, mutta

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

SOLÖR-VÄRMLANDI METSASOOME ILMAENNUS- TAJA JA RAVIJA

SOLÖR-VÄRMLANDI METSASOOME ILMAENNUS- TAJA JA RAVIJA viimase lahkumist kodumaalt. Plaadil kujutatud karul võib olla sama tähendus: inimese figuur on ürglinnu kehal äärmine. Tõlgendaksime seda kui Pera-vägilase võõrale maale kiirustamist. Sellest äärmisest

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Avatud Ülikool Dagi-Liis Leivonen III kursus BAKALAUREUSETÖÖ Ladina päritolu juriidilised terminid Soome õigusteaduse keelekasutuses õigusajakirjas Lakimies

Lisätiedot

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase eriväljaanne. Tallinn 1936. «rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil

Lisätiedot

Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses

Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vaike Sarv Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses 1. Rahvaviis kõlblusideaali teenistuses 1 Teaduslik huvi Lääne-Euroopa klassikalisest muusikast erinevate muusikakultuuride

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Karin Peterson

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Karin Peterson TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Karin Peterson KÄDESSÄ, KÄDESTÄ, KÄTEEN GRAMMATILISED FUNKTSIOONID SOOME VANAS KIRJAKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja

Lisätiedot

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Ewa Lehis

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Ewa Lehis TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Ewa Lehis OPPIA, OPISKELLA JA OPETELLA: TÄHENDUS, FUNKTSIOONID JA VÕRDLUS EESTI KEELE ÕPPIMA-VERBIGA Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Lisätiedot

KUIDAS VENE EMAKEELEGA ÕPILASED SOOMEKEELSETEST SÕNADEST ARU SAAVAD?

KUIDAS VENE EMAKEELEGA ÕPILASED SOOMEKEELSETEST SÕNADEST ARU SAAVAD? TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE VÕÕRKEELENA OSAKOND Olga Kulak KUIDAS VENE EMAKEELEGA ÕPILASED SOOMEKEELSETEST SÕNADEST ARU SAAVAD? Bakalaureusetöö Juhendaja

Lisätiedot

Kotimaisten kielten tutkimuskeskus

Kotimaisten kielten tutkimuskeskus kielitieteen kentiltä VANHAA JA UUTTA VANHAN KIRJAKIELEN PÄIVILLÄ Kotimaisten kielten tutkimuskeskus järjesti Agricolan juhlavuoden merkeissä Helsingissä syyskuun alussa kaksipäiväisen seminaarin»vanhan

Lisätiedot

SAARA SYNNYTTÄÄ POJAN

SAARA SYNNYTTÄÄ POJAN Suomen Tunnustuksellinen PYHÄKOULUMATERIAALI 1(5) SAARA SYNNYTTÄÄ POJAN Kuva taidegraafikko Kimmo Pälikkö 1. Kertomuksen taustatietoja a) Missä kertomus tapahtui Beersebassa. Siellä sekä Aabraham, Iisak

Lisätiedot

KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?

KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT. Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? !""#$%&!'(%&)*+,!!"#$!% &'( ))*+),-(,..*+(/ +.)01*+./),)0..2()/ 3)/..*+(/,(43)5(,./ &((01/)3),(4( KIRJANDUSUUDISEID SOOME LAHE PÕHJAKALDALT Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse? SATU GRÜNTHAL,

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT. Soome-ugri osakond. Kadri Siilivask

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT. Soome-ugri osakond. Kadri Siilivask TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Kadri Siilivask SOOME KEELE LIIKUMIST VÄLJENDAVATE DESKRIPTIIVVERBIDE TÄHENDUSEST: KÜSITLUSMEETODIL PÕHINEV UURIMUS

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

Kielet sähköistävät. Mitä muutoksia perusopetuksen opetussuunnitelmaprosessi on tuomassa kieliin? Opetusneuvos Anna-Kaisa Mustaparta

Kielet sähköistävät. Mitä muutoksia perusopetuksen opetussuunnitelmaprosessi on tuomassa kieliin? Opetusneuvos Anna-Kaisa Mustaparta Sähköä ilmassa IX valtakunnalliset lukiopäivät 12.- 12.11.2013 Kielet sähköistävät Mitä muutoksia perusopetuksen opetussuunnitelmaprosessi on tuomassa kieliin? Opetusneuvos Anna-Kaisa Mustaparta Suomi

Lisätiedot

PRAGMAATILISTE PARTIKLITE LAENUTÜÜBID ROOTSIEESTI KEELES 1 LEELO KEEVALLIK

PRAGMAATILISTE PARTIKLITE LAENUTÜÜBID ROOTSIEESTI KEELES 1 LEELO KEEVALLIK PRAGMAATILISTE PARTIKLITE LAENUTÜÜBID ROOTSIEESTI KEELES 1 LEELO KEEVALLIK Sissejuhatus Peamiselt suure põgenemise tulemusena Teise maailmasõja lõpul elab praegu Rootsis hinnanguliselt 25 000 eestlast

Lisätiedot

AINEISTOKOKEEN KYSYMYKSET Vastaa aineistokokeen tekstien ja muistiinpanojesi perusteella seuraaviin tehtäviin (1 2). Vastaa täydellisillä suomen kielen virkkeillä. Vastausaikaa on 55 minuuttia (klo 13.55

Lisätiedot

Ei kai taas kaappiin?

Ei kai taas kaappiin? Ei kai taas kaappiin? Sateenkaariseniorit asiakkaina Yhdenvertainen vanhuus II -projekti Seta ry Setan Pasilanraitio 5, 00240 Helsinki www.seta.fi/yhdenvertainen-vanhuus www.facebook.com/yhdenvertainen-vanhuus

Lisätiedot

Pro gradu -tutkielmien arvostelu maantieteessä

Pro gradu -tutkielmien arvostelu maantieteessä Pro gradu -tutkielmien arvostelu maantieteessä Tutkielman arvostelussa on käytössä viisiportainen asteikko (1-5): o Ykkönen (1) merkitsee, että työ on hyväksyttävissä, mutta siinä on huomattavia puutteita.

Lisätiedot

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel. I Sisu: Marie Under: Võõrsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu} Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. }oh. Aavik: Eesti keele hüved ja pahed, artikkel.

Lisätiedot

Kielenhuolto ja sen tarvitsema tutkimus muuttuvassa yhteiskunnassa. Salli Kankaanpää AFinLAn syyssymposiumi

Kielenhuolto ja sen tarvitsema tutkimus muuttuvassa yhteiskunnassa. Salli Kankaanpää AFinLAn syyssymposiumi Kielenhuolto ja sen tarvitsema tutkimus muuttuvassa yhteiskunnassa Salli Kankaanpää AFinLAn syyssymposiumi 14.11.2015 Sisällys 1) Suomen kielen huolto Kotuksen tehtävänä 2) Kielenhuollon toimintaympäristö

Lisätiedot

Burghardtiga ja tutvuti Saksa Lunastaja kogudusega. Konsistooriumis

Burghardtiga ja tutvuti Saksa Lunastaja kogudusega. Konsistooriumis T A R K U S 8 Perekond on väärtus inimesele ja ühiskonnale Tõnu Lehtsaar piibellikest pereväärtustest. T E G U 7 Mart Jaansoni teos kanti ette laulupäeval Sangaste kirikus lauldi jumalateenistust. E E

Lisätiedot

Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti

Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.regi Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1991, vol 34, nr 8, lk 452 458 Juba 1981. a. ilmus Tartu Ülikooli toimetiste 587. vihik

Lisätiedot

Kristinusko (AR) Kristinuskon historia. Kristinuskon syntymä

Kristinusko (AR) Kristinuskon historia. Kristinuskon syntymä Kristinusko (AR) Kristinuskon historia Kristinuskon syntymä Juutalaisuudessa oli kauan jo odotettu, että maan päälle syntyy Messias, joka pelastaa maailman. Neitsyt Maria synnytti pojan Jeesus Nasaretilaisen,

Lisätiedot

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

Kuidas Soomes, Ann? Aidi Valliku noorsooraamatute retseptsioonist Soomes

Kuidas Soomes, Ann? Aidi Valliku noorsooraamatute retseptsioonist Soomes doi:10.5128/lv19.06 Kuidas Soomes, Ann? Aidi Valliku noorsooraamatute retseptsioonist Soomes E L E S Ü V A L E P Oulu Ülikool Ülevaade. Artiklis vaadeldakse Aidi Valliku kahe soome keelde tõlgitud noorteraamatu

Lisätiedot

Taas loeme sellest, et kuskil

Taas loeme sellest, et kuskil Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.

Lisätiedot

HOIDOKKI hoitotieteellinen asiasanasto. Kristiina Junttila sanastotyöryhmän jäsen / SHKS kehittämispäällikkö / HUS

HOIDOKKI hoitotieteellinen asiasanasto. Kristiina Junttila sanastotyöryhmän jäsen / SHKS kehittämispäällikkö / HUS HOIDOKKI hoitotieteellinen asiasanasto Kristiina Junttila sanastotyöryhmän jäsen / SHKS kehittämispäällikkö / HUS Hoidokin tarkoitus ja tavoitteet Näyttöön perustuva toiminta vaatii järjestelmällistä tiedon

Lisätiedot

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale! TERVETULOA KERAVALLE! Maahanmuuttajan palveluopas Tere tulemast Keravale! Tugiteenuste käsiraamat sisserändajatele Suomi // viro soome // eesti sisällys Sisukord Tervetuloa Keravalle! // Tere tulemast

Lisätiedot

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT VÄLJAKUTSE AKTIIVSELE MÜÜGIMEHELE EHITUS- JA TOOTMISSEKTORIS! B&H Solutions OÜ kliendiks on regiooni suurimaid tööriistade, ehitustehnika, ehitus- ja töösusseadmete rendiettevõte

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19

Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T

Lisätiedot

Pisteytysohje loppuraporttien vertaisarviointiin

Pisteytysohje loppuraporttien vertaisarviointiin Pisteytysohje loppuraporttien vertaisarviointiin Pisteytys olettaa kaikkien kuvattujen vaatimusten täyttymistä pistemäärän saavuttamiseksi. Esimerkiksi: Raportti täyttää rakenteen ja kieliasun osalta kaikki

Lisätiedot

Tutkimusyksikön johtajan/tutkinto-ohjelman vastuunhenkilön hyväksyntä

Tutkimusyksikön johtajan/tutkinto-ohjelman vastuunhenkilön hyväksyntä Oulun yliopisto Hoitotieteen ja terveyshallintotieteen tutkimusyksikkö PRO GRADU-TUTKIELMAN ARVIOINTILOMAKE Tutkielman tekijä(t): Tutkielman nimi: Pääaine: Tutkielman ohjaaja(t): Tutkielman arviointi Tutkielman

Lisätiedot

+ SEURAKUNTAAN TUTUSTUMISTEHTÄVÄT JA ULKOA OPETELTAVAT ASIAT + PERUSOHJEET:

+ SEURAKUNTAAN TUTUSTUMISTEHTÄVÄT JA ULKOA OPETELTAVAT ASIAT + PERUSOHJEET: 1 + SEURAKUNTAAN TUTUSTUMISTEHTÄVÄT JA ULKOA OPETELTAVAT ASIAT + Nimesi: Osoitteesi: Puhelinnumerosi: PERUSOHJEET: Seurakunnan toimintaan tutustumista varten käyt 3-4 kertaa itsenäisesti jumalanpalveluksessa

Lisätiedot

MAAHANMUUTTAJIEN ÄIDINKIELI KURDIN KIELEN OPETUKSEN SUUNNITELMA 2005

MAAHANMUUTTAJIEN ÄIDINKIELI KURDIN KIELEN OPETUKSEN SUUNNITELMA 2005 MAAHANMUUTTAJIEN ÄIDINKIELI KURDIN KIELEN OPETUKSEN SUUNNITELMA 2005 Kurdin kielen opetuksen suunnitelma 2005 KURDIN KIELEN OPETUKSEN SUUNNITELMA Opetuksen lähtökohdat Maahanmuuttajien äidinkielen opetuksella

Lisätiedot

Alusta loppuun vaiko olemassaolon pyörässä?

Alusta loppuun vaiko olemassaolon pyörässä? Ilmestys (kr. Αποκαλυψις) tarkoittaa verhon pois ottamista. Emme näe verhottuja asioita ennen niiden paljastumista, ilmoittamista. Jumala on aina paljastanut omilleen sen, mikä on tarpeen tietää tulevaisuudesta.

Lisätiedot

KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN

KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN KANSAN NÄYTTÄMÖLTÄ ESTONIA-TEATTERIIN Hilma Rantasen näyttelijäkuva yhtenä suomalaisen ja virolaisen teatteritradition ilmentäjänä Sanna-Kaisa Ruoppa Viron kielen ja kulttuurin Pro gradu -tutkielma Suomen

Lisätiedot

Kuvattu ja tulkittu kokemus. Kokemuksen tutkimus -seminaari, Oulu VTL Satu Liimakka, Helsingin yliopisto

Kuvattu ja tulkittu kokemus. Kokemuksen tutkimus -seminaari, Oulu VTL Satu Liimakka, Helsingin yliopisto Kuvattu ja tulkittu kokemus Kokemuksen tutkimus -seminaari, Oulu 15.4.2011 VTL Satu Liimakka, Helsingin yliopisto Esityksen taustaa Tekeillä oleva sosiaalipsykologian väitöskirja nuorten naisten ruumiinkokemuksista,

Lisätiedot

«JUL .,« , % ^ И > * «^^Ž'- EEL 1 \ J JUA& KiRjMire

«JUL .,« , % ^ И > * «^^Ž'- EEL 1 \ J JUA& KiRjMire X I.,«*d If «JUL ШШ, % ^ И > * «^^Ž'- EEL 1 \ J JUA& KiRjMire SISU KORD S. Kiin. Luulelaad on ELULAAD 449 K. Laitinen. Legend, mis kadus. Aino Kalda kirjutamata jäänud romaan 450 N. Andresen. Aino Kallas

Lisätiedot

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad

Lisätiedot

KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli

KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli KUULA&KORDA Soome ärikeel KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli KUULA&KORDA Soome ärikeel KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli Koostanud Jaanika Kullerkupp ja Külli Liebert Teksti lugenud Kaidi Luide (eesti

Lisätiedot

NEUTRAALSUS UUDISTEKSTIDES, KAS SEDA ON? - SUKELDUMISSÕDA EESTI JA SOOME PRESSIS

NEUTRAALSUS UUDISTEKSTIDES, KAS SEDA ON? - SUKELDUMISSÕDA EESTI JA SOOME PRESSIS NEUTRAALSUS UUDISTEKSTIDES, KAS SEDA ON? - SUKELDUMISSÕDA EESTI JA SOOME PRESSIS Tobias Hoch Pro gradu -tutkielma Helsingin yliopisto Viron kieli ja kulttuuri Lokakuussa 2008 Ohjaaja Tiit Hennoste Tiedekunta/Osasto

Lisätiedot

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool

LoovusPedagoogika. Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektist Nina Gran 48 Tuleviku kool LoovusPedagoogika 1 LoovusPedagoogika Kaas: näide Lähde / Skapa nu loovus- ja kultuurikasvatusprojekti töö tulemustest. Alaprojektis Garderobi ( Garderoob ) valmistasid Turu Soome Ühiskooli ja gümnaasiumi

Lisätiedot

Lapsen kohtaaminen - vieraalla kielellä pienten kanssa

Lapsen kohtaaminen - vieraalla kielellä pienten kanssa Lapsen kohtaaminen - vieraalla kielellä pienten kanssa Tuija Niemi Turun normaalikoulu Lapsi tarvitsee turvallisen aikuisen. läsnäolo fyysinen läsnäolo ei riitä, silmät ja korvat on oltava selässäkin reagointi

Lisätiedot

EESTI JA VENE ÕPILASED SOOME KÄÄNDSÕNA MITMUSE VORMIDE MOODUSTAJATENA. TESTI TULEMUSTE STATISTILINE ÜLEVAADE

EESTI JA VENE ÕPILASED SOOME KÄÄNDSÕNA MITMUSE VORMIDE MOODUSTAJATENA. TESTI TULEMUSTE STATISTILINE ÜLEVAADE Luukka, M.-R., S. Salla & H. Dufva (toim.) 1998. Puolin ja toisin. AFinLAn vuosikirja 1998. Suomen soveltavan kielitieteen yhdistyksen julkaisuja no. 56. Jyväskylä. s. 115-129. EESTI JA VENE ÕPILASED SOOME

Lisätiedot

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele... Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,

Lisätiedot

Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖ PEALKIRI

Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖ PEALKIRI Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd

Lisätiedot

Helatorstai Joh.17:24-26, Apt.1:6-9 lähtöjuhlan saarna

Helatorstai Joh.17:24-26, Apt.1:6-9 lähtöjuhlan saarna Helatorstai Joh.17:24-26, Apt.1:6-9 lähtöjuhlan saarna Me juhlimme tänään Jeesuksen taivaaseen astumista. Miksi Jeesus meni pois? Eikö olisi ollut parempi, että hän olisi jäänyt tänne. Helposti ajattelemme,

Lisätiedot

ANTS JARV EESTI LASTE KIRJANDUS

ANTS JARV EESTI LASTE KIRJANDUS ANTS JARV EESTI LASTE KIRJANDUS TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder Ants Järv EESTI LASTEKIRJANDUS Kujunemine ja areng kuni a 1917 Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee lubab kasutada

Lisätiedot

III julkaisupäivä Aiheena kulttuuri ja urheilu. 11SST Andro Valgenberg Mai-Liis Põlder. 10M Anti Manni Kaarel Sultangirejev Timo Männik

III julkaisupäivä Aiheena kulttuuri ja urheilu. 11SST Andro Valgenberg Mai-Liis Põlder. 10M Anti Manni Kaarel Sultangirejev Timo Männik III julkaisupäivä 21.2.2014 Aiheena kulttuuri ja urheilu 11SST Andro Valgenberg Mai-Liis Põlder 10M Anti Manni Kaarel Sultangirejev Timo Männik 11LM Christen Tammik Hanna-Liina Peberg Kaspar Sirel Maris

Lisätiedot

Koulutusohjelman vastuunhenkilön hyväksyntä nimen selvennys, virka-asema / arvo

Koulutusohjelman vastuunhenkilön hyväksyntä nimen selvennys, virka-asema / arvo Oulun yliopisto Lääketieteellinen tiedekunta Terveystieteiden laitos PRO GRADU-TUTKIELMAN ARVIOINTILOMAKE Tutkielman tekijä(t): Tutkielman nimi: Pääaine: Tutkielman ohjaaja(t): Tutkielman arviointi Tutkielman

Lisätiedot

Kulttuurintutkimuksen koulutusohjelman valintakoe 2009 VALINTAKOETEHTÄVÄT. Koe sisältää neljä vaihtoehtoa:

Kulttuurintutkimuksen koulutusohjelman valintakoe 2009 VALINTAKOETEHTÄVÄT. Koe sisältää neljä vaihtoehtoa: Kulttuurintutkimuksen koulutusohjelman valintakoe 2009 VALINTAKOETEHTÄVÄT Koe sisältää neljä vaihtoehtoa: I II III IV Novellianalyysi Perinnetekstin analyysi Kuva-aineiston analyysi Populaarimusiikkiaineiston

Lisätiedot

Julkaisupäivä

Julkaisupäivä Julkaisupäivä 5.12.2013 TOIMETUS TOIMETUS 11LM Aleks Korolenko Anet Cassandra Tanneberg Christen Tammik Jete Nelke Maris Källe Siim Saar Therese Tedremaa KÜLJENDAJA Lora-Liza Parv, 11R PEATOIMETAJA Kristel

Lisätiedot

Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail

Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Patrik Hytönen Soome presidentide visiitide mõju Eesti-Soome suhetele aastail 1918-1940 Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Tavoite Opiskelija osaa käyttää englannin kielen rakenteita, hallitsee kielen perusilmaukset ja ymmärtää opiskelijan arkielämään liittyvää kieltä

Tavoite Opiskelija osaa käyttää englannin kielen rakenteita, hallitsee kielen perusilmaukset ja ymmärtää opiskelijan arkielämään liittyvää kieltä Kuvaukset 1 (6) Englanti, Back to basics, 1 ov (YV3EN1) Tavoite osaa käyttää englannin kielen rakenteita, hallitsee kielen perusilmaukset ja ymmärtää opiskelijan arkielämään liittyvää kieltä Teemat ja

Lisätiedot

Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena

Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena TEATMIK OMAVALITSUSTELE Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena Teatmik omavalitsustele Soome Biogaasi Ühing MTÜ 2012 Kirjutatud ja

Lisätiedot

Tietoinen (kirjallinen) lupa

Tietoinen (kirjallinen) lupa Tietoinen (kirjallinen) lupa Tutkittava voi antaa tietoon perustuvan suostumuksensa osallistua tutkimukseen ainoastaan asianmukaisen informaation perusteella Läpinäkyvyys ja vastuullisuus Toisinaan vaaditaan,

Lisätiedot

Tilattavana kauttamme. Suomalainen Kirjakauppa O.Y. Helsinki. Aleksanterinkatu 15. Internacia laboro postulas internacian lingvon!

Tilattavana kauttamme. Suomalainen Kirjakauppa O.Y. Helsinki. Aleksanterinkatu 15. Internacia laboro postulas internacian lingvon! N:o 4 1920 Tilattavana kauttamme. HERDER: BIERLING: ZAPP:»Ideen zur Philosophie der Geschichte der Menschheit.» Geb. Rmk. 7:70(+ ulkomaan korotus kaikissa.)»molieres Ausgewählte Werke» geb. Fmk. 8: 50.»Das

Lisätiedot

Ohjeistus Netti-Renkaan päivitykseen

Ohjeistus Netti-Renkaan päivitykseen Ohjeistus Netti-Renkaan päivitykseen Lehteen haetaan tiedot netistä vain seuraavilta sivuilta: seurakunnan kalenteri ja toimintaryhmät. Ilmoita muut lehteen mahdollisesti haluamasi ilmoitukset / muutokset

Lisätiedot

AGORA OLARIN KOULU ÄIDINKIELI. Euroopan Unionin Kotouttamisrahasto osallistuu hankkeen rahoittamiseen.

AGORA OLARIN KOULU ÄIDINKIELI. Euroopan Unionin Kotouttamisrahasto osallistuu hankkeen rahoittamiseen. AGORA OLARIN KOULU ÄIDINKIELI Mia Kohi, Olarin koulu (mia.kohi@espoo.fi) Tiina Salonen, Olarin koulu (tiina.salonen@espoo.fi) Sami Keijonen, Pohjois-Tapiolan lukio (sami.keijonen@pohjois-tapiola.com) NOVELLIANALYYSI

Lisätiedot

Verbin valenssi määrää, minkälaisia argumentteja ja komplementteja verbi odottaa saavansa millaisissa lauseissa verbi voi esiintyä.

Verbin valenssi määrää, minkälaisia argumentteja ja komplementteja verbi odottaa saavansa millaisissa lauseissa verbi voi esiintyä. Valenssista Valenssi saksalaisessa ja venäläisessä kieliopintutkimuksessa käytetty nimitys, joka tavallisesti tarkoittaa verbin ominaisuutta: sitä, kuinka monta ja millaisia nomineja obligatorisesti ja

Lisätiedot

Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel

Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Eestikeelse elanikkonna paiknemine Helsingis aastatel 1995 2008 Kadri Reinsoo Juhendaja: PhD Kadri Leetmaa

Lisätiedot

RUNSAUDENPULA!! MINKÄLAISIA MATERIAALEJA OPISKELIJAT VALITSEVAT ITSENÄISELLÄ OHJATULLA KURSSILLA?

RUNSAUDENPULA!! MINKÄLAISIA MATERIAALEJA OPISKELIJAT VALITSEVAT ITSENÄISELLÄ OHJATULLA KURSSILLA? RUNSAUDENPULA!! MINKÄLAISIA MATERIAALEJA OPISKELIJAT VALITSEVAT ITSENÄISELLÄ OHJATULLA KURSSILLA? Melina Bister, Helsingin yliopiston kielikeskus Kielikeskuslaisten Minikonferenssi IV, 26.11.2015 ITSENÄINEN

Lisätiedot

Vieraan kielen B1-oppimäärän opetuksen tavoitteisiin liittyvät keskeiset sisältöalueet vuosiluokalla 6

Vieraan kielen B1-oppimäärän opetuksen tavoitteisiin liittyvät keskeiset sisältöalueet vuosiluokalla 6 B1- RUOTSI VL.6-9 6.LUOKKA T1 auttaa oppilasta jäsentämään käsitystään kaikkien osaamiensa kielten keskinäisestä suhteesta T2 auttaa oppilasta hahmottamaan opiskeltavan kielen asemaa maailmassa ja sen

Lisätiedot

KYSYMYKSEN JÄLKEISET VUORONALKUISET NO(O)(H)-PARTIKKELIT KITI PÕLDIN NÄYTELMÄSSÄ MATA MIND KAUNILT

KYSYMYKSEN JÄLKEISET VUORONALKUISET NO(O)(H)-PARTIKKELIT KITI PÕLDIN NÄYTELMÄSSÄ MATA MIND KAUNILT KYSYMYKSEN JÄLKEISET VUORONALKUISET NO(O)(H)-PARTIKKELIT KITI PÕLDIN NÄYTELMÄSSÄ MATA MIND KAUNILT Suomen kielen kandidaatintutkielma Oulun yliopisto 11.1.2017 Satu Arvola SISÄLLYS 1. JOHDANTO... 1 1.1.

Lisätiedot

Kieltä ja kulttuuria

Kieltä ja kulttuuria Kieltä ja kulttuuria Paikannimet kulttuurien välisten kontaktien kuvastajina neljässä saamelaisessa yhteisössä FM Taarna Valtonen Oulun yliopisto, Giellagas-instituutti Levi 1.10.2010 Luennon sisältö Mitä?

Lisätiedot

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA A INFOLEHT Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// eestielu.delfi.ee Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: facebook Tähistati

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja21

Lähivõrdlusi Lähivertailuja21 Lähivõrdlusi Lähivertailuja21 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A PA L U T O I M E T A N U D J O H A N N A L A A K S O, P I R K K O M U I K K U - W E R N E R, M ARIA- M A R E N S E PPER

Lisätiedot

Suomessa julkaistujen almanakkojen ja kalenterien nimilistoja 1200 1800-luvulta

Suomessa julkaistujen almanakkojen ja kalenterien nimilistoja 1200 1800-luvulta Suomessa julkaistujen almanakkojen ja kalenterien nimilistoja 1200 1800-luvulta Vanhoina vuosisatoina Suomessa julkaistiin kahdenlaisia kalentereita. Ensinnäkin rukous- ja virsikirjoissa oli kalentereita,

Lisätiedot

Mun perhe. * Joo, mulla on kaksi lasta. Mulla on Mulla ei oo. 1 2,3,4 + a ei + a. Mulla on yksi lapsi kaksi lasta Mulla ei oo lapsia

Mun perhe. * Joo, mulla on kaksi lasta. Mulla on Mulla ei oo. 1 2,3,4 + a ei + a. Mulla on yksi lapsi kaksi lasta Mulla ei oo lapsia 1 Mun perhe suomi äidinkieli suomi äidinkieli perhe äiti _ vaimo isä _ mies vanhemmat lapsi isoäiti tyttö isoisä poika isovanhemmat vauva sisko tyttöystävä poikaystävä veli Ootko sä naimisissa? * Joo,

Lisätiedot

Bibliograafiaauhind Karin Maria Rooleiule

Bibliograafiaauhind Karin Maria Rooleiule Töö kiidab tegijat Bibliograafiaauhind Karin Maria Rooleiule 17. veebruaril peeti TPÜ Akadeemilises Raamatukogus III bibliograafiapäev Kartoteegist andmebaasini. Üle aasta toimuval üritusel, millele panid

Lisätiedot

Aafrika Eeva järeltulijad Viimane jäävaheaeg Algab uus suurem jääaeg Inimkonna rännuteed

Aafrika Eeva järeltulijad Viimane jäävaheaeg Algab uus suurem jääaeg Inimkonna rännuteed 140 000 Aafrika Eeva järeltulijad Eelviimane jääaeg kestab ja kestab, veel vähemalt kümme tuhat aastat. Liustikud ulatuvad peaaegu Musta mereni välja, Eesti ala katab kilomeetritepaksune jääkiht. Euroopa

Lisätiedot

Lahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist

Lahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist Lahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist Õpingute jätkamise kavandamist on hea alustada varakult Juhendamise lähtekohaks võetakse õpilase enda soovid ja huviobjek d. Kõige tähtsam on kuulata ära,

Lisätiedot

Ylöjärven opetussuunnitelma 2004. Valinnainen kieli (B2)

Ylöjärven opetussuunnitelma 2004. Valinnainen kieli (B2) Ylöjärven opetussuunnitelma 2004 Valinnainen kieli (B2) B 2 -SAKSA Valinnaisen kielen opiskelun tulee painottua puheviestintään kaikkein tavanomaisimmissa arkipäivän tilanteissa ja toimia samalla johdantona

Lisätiedot

Lahjakkuutta ja erityisvahvuuksia tukeva opetus äidinkielen näkökulma

Lahjakkuutta ja erityisvahvuuksia tukeva opetus äidinkielen näkökulma Lahjakkuutta ja erityisvahvuuksia tukeva opetus äidinkielen näkökulma Ulkomailla toimivien peruskoulujen ja Suomi-koulujen opettajat 4.8.2011 Pirjo Sinko, opetusneuvos Millainen on kielellisesti lahjakas

Lisätiedot