Ärge naeruvääristage oma mootorit!

Transkriptio

1 Ärge naeruvääristage oma mootorit! Halb õlitus raiskab jõudu... raiskab bensiini... Halb õli mõjub Teie mootorile vastutöötava jõuna, mis pole küll nähtav, kuid kulukas. Teie maksate täie võim suse ja kiiruse eest, kuid palju läheb sellest kaduma halvasti sulguvate klappide ja määrdunud kolbide tõttu. Lõpetage kasutu raiskam ine! Tarvitage VEE- DOLIT! Ta tihendab kolvid, võim aldab klappide õigeaegse avam ise ja sulgem ise ning soodustab põletisaine kokkuhoidu Soome erinumber Lisakilomeetrite m ootoriõli /o vastupidavam senisest Ainuesindaja a-s. A. ROSENVALD & Co, Tartus

2 k e h a sta b kõiki perekonnasõidukilt nõuetav aid om adusi. MORRIS viimistlemisel on MORRIS MOTORS LTD m oodsa autotehnika aren g u st kasu tan u d kõiki neid uuendusi, m ida õigustavad ainult aastap ik k u sed praktilised katsed sõidukilom eetrite suurendam iseks m aksim um ini ja om a klassis ökonoom seim a ja v äärik am a sõiduki loomist tä n a p ä e v a autoturul. Pearõhk on p a n d u d just ökonoom susele, mis on viidud ka im estustäratava tasem eni, kahjustam ata sealjuures vähim algi m ä ä ra l sõiduki üldom adusi. Uus MORRIS om a m änglevalt kerge kiiruse saav u tam iseg a ja võrratu m ägisõiduga esin d ab tõeliselt täiesti uut au to tü ü p i MORRIS ' 8 ' 3,5 hj. MORRIS '10' hj. MORRIS '12'... 6 hj. MORRIS ' 1 4 '... 7 hj. M. G. M ID G E T... 5 hj. M. G. 11/2 LITRE... 6 hj. M. G. TWO L IT R E... 9 hj.

3 RIIHIMÄEN LASI O/Y. RIIHIMÄKI SOOMES PÕHJAMAADE SUURIMAID EUROOPA M OODSAM AID KLAASI- JA KRISTALLITEHASEID Ü LE 1200 TÖÖLISE, K AUKALAHTI JA RYT- TYLA SÕSARTEHASED KAASA ARVATUD EKSPORT KÕIGISSE MAAILMAJAGUDESSE AUHINNATUD: K U L D M E D A L - H E L S IN K I 1925 KULDMEDAL - TALLINN G R A N D PRIX - B A R C E L O N A 1929 G R A N D PRIX - ANTW ERPEN 1930 D IP LO M E D 'H O N E U R - B R Ü S S E L GRAND PRIX HORS CO NC O U R S - SALONIKI G R A N D PRIX - PARIS 1937 EESTI AGENTUUR K. S I L L A N D E R TALLINN, VENE TÄN. 11-a. TELEFONID: ,

4

5 EESTI MQOTORSPORDI KLUBI TOIM ETUS: EESTI AUTOKLUBI T A L LIN N, VABA DUSVÄLJAK 7-5 K Õ N E T E i PO ST I JO O K S E V j ARVE NR. 570, TEGEV JA VASTU TAV TOIMETAJA : TEO D. P O H L A K TEHNILINE TOIMETAJA A IN MERE VÄLJA A N D JA : EESTI AUTOKLUBI TELLIM ISHIND : AASTAS KR. 5. 1Ia AASTAS 2.50 ÜKSIKNUMB. 50 S. S I S U : TEEDEMINISTER N. VIITAKI INTERVJUU MINISTER SALOVAARA TERVITUS EESTI AUTORAHVALE! M. Puusep: TERVETULOA SUOMALAISET VIERAAMME! Dir. A. Kõva: TERVETULOA TARTTOON! A. Brutus: ELÄKÖÖN SUOMEN AUTOURHEILIJAT! SOOME AUTOKLUBI JUHATUS A. Intervjuu: SAK TEEB OMA PARIMA... A. Raidna: TUHANDE-JÄRVE-MAA VÕLUDES Ins. N. Voore: LIIKLUS SOOMES TEKITAB ÜHA RIKASTUMIST... LITSENTSI-SÜSTEEM Autouudiseid: UUS TAUNUS AUTODE SISSEVEDU VI A. A. Kümmel: VÄSIMUS JA SELLE MÕJU MOOTORSÕIDUKI JUHILE AUTOJUHTIDELE... STATISTIKAT LÜHITEATEID JA VASTUSEID KLUBIDE jne. TEATEID AUTOGA JÄÄMERRE SUPLEMA. T. H.

6 Intervjuu T. Viitak, Teedeministei MA TUNNEN suurt rõõmu, et Soome autosportlased külastavad esmakordselt suuremal arvul Eesti rüki meie teede ja looduse tundmaõppimiseks. Eesti on neid maid, kes päris Vene riigilt väga halvad teed. Meie riigi juhtkond on aga meie iseseisvuse aastatel neid halbu teid korda seadnud. Korda seadnud nimelt selliselt, et nüüd võib kogu Eesti Vabariigi piires ajakohaselt ja takistamatult liigelda. Kuna teede ehitamise ja muude sellega seoses olevate tööde kõrval riigil on olnud täita ka palju teisi ülesandeid, siis on täiesti loomulik, et teede väljaehitamiseks on võidud kulutada vaid niipalju, et selle kõrval ei kannataks muud üritused. Rõõmuga võime aga nentida, et ka teede väljaehitamisel oleme teinud suuri edusamme ja suutnud viia meie teid tasemele, kus esimese klassi teede kõrval võib meil väga hästi liigelda ka teise ja kolm anda järgu teedel. Käesoleval aastal on esmakordselt asutud veel seisukohale, et teede peale kulutatavatest summadest tuleb 10 15% eraldada m agistraalteede väljaehitam iseks moodsa liikluse nõude kohaselt. Selle all tuleb mõista teede õgvendamist, tõusude ja languste kaotamist ja teedele püsiva ja tolmuvaba katte andmist. Neist teedest on praegu teoksil Tallinn Pärnu maantee ja seda mitte ainult seepärast, et selle tee kaudu on tuleval aastal oodata hulgalist olümpia-autoturistide liiklemist, vaid et liiklus sel maanteel osutab üldse väga kiiret tõusu. Tallinn Pärnu m aantee kõrval tulevad ümberehitamisele ka teised magistraalteed, muidugi liikluse intensiivsuse järjekorras, kusjuures peetakse silmas, et nad kõik oleksid võimalikult ka tolmuvabad. Meie teedevõrgu väljakujundamisel on lähtutud alati põhimõttest, et korraldatud teede kõrval ei leiduks meil läbipääsm atuid ja halbu teid, vaid et kõik teedeehitustõöd oleksid sooritatud tasavägiselt. Sellest seisukohast tulebki hinnata meie laiaulatuslikku teedevõrku ja seda palun arvestada ka meie Soome külalisi. Halbadest teedest oleme seni jõudnud moodsa liikluse nõudeid rahuldava olukorrani ja m a loodan, et tu leva l aastal kõik m eie külalised leiavad m eie teed olevat veel parem as seisukorras. 164

7 Soome teede minister Väinö Salovcrara oma töökabinetis ISUNA minu naisel ja minul isiklikult on esimene kord võimalus võtta osa Soome Automobiili Klubi korraldatud külastus- ja turismimatkast meie naaberraahvaste eestlaste ja lätlaste juurde, retkest, mis kestab üheksa päeva, millisest ajast on varutud tervelt kuus päeva Eesti jaoks, siis palun luba ütelda juba ette oma suurt rõõmu ja rahuldust. Olen veendunud selles, et see retk kujuneb paljuandvaks ja elamusrikkaks. Ühtlasi soovin, et sel matkal sõlmitavad sõprussidemed Eesti ja Soome automobilistide vahel kestaksid aastakümneid. Ühenduses sellega luban veel endale soovida Eesti Autoklubile oma parimad õnnitlused läh päevil täituva klubi viieteistkümne aasta juubeli puhul. Sõnumatagi on selge, milline suur tähtsus ja kasulik mõju on olnud kõneall oleval viieteistkümne-aastasel klubil automobilistide kasvatamises tõelisiks autosportlasiks. Seepärast: E lagu ja tegu tsegu kaua oma tö ö vä lja l E esti A u toklubi!

8 Tervetuloa suomaloiset vieroomme! M. Puusep, Eestin Autoklubin presidentti A UTOMATKAT kansain-sekä valtioidenvälisessä ulottuvaisuudessa ovat lisääntyneet vuosi-vuodelta. On saapunut aikakausi, jossa auto muodustuu turisteille tärkeämmiksi liikennevälineeksi. Autolla tuiisteilla on mahdollista mukavasti sekä verrattain lyhyessä ajassa vierailla niitä paikkoja, jotka kiinnostavat heita luonnonkauneudensa taikka omaperäisyydensä takia. Valitettavasti ovat automatkat Eestin-Suomen välillä molemminpuolisesti olleet verrattain harvalukuisia. Edelläoleva Suomen Autoklubin huvimatka Eestiin on epäilemättä avuksi turistejen luvun kohottamisessa molempien naapurimaiden välisessä liikenteessa. Sen johdosta lausumme Suomen Autoklubin jäsenille s у d ä - mellisesti tervetuluoa vierailemaan Eestiin. Toivotamme Teille hauskaa sekä kiinnostavaa matkaa ja parhaita muistoja kotimaastamme. 166

9 D ir. A. K õ va, Suomen konsuli Tartossa sekä Eestin Suomen Yhdistyksen johtkunnan jäsen Eestin Autoklubin varapresidentti ON TULLUT hyväksi sekä itsestään selväksi tavaksi, että koko Eestin kansa sydämestä lausuu tervetulleeksi jokaista lahden toiselta puolelta saapuvaa veljeskansan jäsentä. Aikojen kuluessa meriltä rantoihimme ovat tulleet sekä ystävällisiä vieiaita että vihollisia, mutta Suomen lahden tuolta puolelta, Suomesta, ovat tulleet vaan odotettuja sekä teivetulleita vieiaita. Vuosisatoja sitten kun Eesti taisteli ristiiitaiien vastaan, menivät Eestin kansan vanhemmat etsimään liittolaisia Suomesta. Sama tapahtui uudestaan kaksikym mentä vuotta sitten, milloin Suomen lahden toiselta puolelta meille avuksi tulleet suomalaiset aiheuttivat koko Eestin kansassa tavan ottaa vieraita vastaan Suomesta ei ainoastaan ystävällisyydellä vaan my ö s sydämellisyydellä. Taitto, Eestin tieteen sekä kulttuurin keskus, on jatkuvasti ollut yhteydessä suomalaisten kanssa Eestin itsenäisyyden päivistä alkaen. Kahden veljeskansan tiedemiehet ovat tutkimuksissaan tutustuneet toisinsa kokemuksiin sekä saavutuksiin, josta on ollut hyötyä molemmille ja joka erikoisesti on kehittänyt Suomen sekä Eestin tieteen monenlaisia haaioja. Mutta yhä kehittyvä elämä asettaa nykyisin kahdelle naapurille, joka vielä ovat veljeskansoja, aina uusia vaatimuksia tutustumiseksi toisiinsa sekä lähestym iseksi paitsi tieteen m yös toisilla aloilla. Henkisen kulttuurin linnalla kansojen jokapäiväisessä elämässä kiinnitetään yhä enemmän huomiota teknilliseen kulttuuriin. Ihmisen nerokkaan aivon synnyttämä kone, etupäässä moottoriajonuevo, on tullut tärkeäksi tekijäksi, kiirehtien kulttuuriprosessin kehitystä ei ainoastaan valtionsa rajoissa vaan m yös vilkastuttaa kansainvälistä seurustelua. Taitto sekä Etelä-Eesti tervehtii sentakia eiikoisella ilolla Suomen automobiilistien ensimmäistä lukuisem paa vierailua. Taitossa, Eestin tieteen vanhassa arvokkaassa kaupungissa emme ole koskaan pitäneet alaarvoisena teknillista kulttuuiia sekä erittäin ystävyyssuhteita Suomen automobiilistien kanssa. Koska Etelä-Eestin asukkailla maantieteellisen asennonsa takia ei ole ollut suotuisia mahdollisuuksia suorittaa joukottain vieraskäyntejä Suomen kauniin pääkaupunkiin, niin kuin Pohjois- Eestistä, etupäässä Tallinnasta, niin sitä suur a ilolla tervehdimme luonamme vierainamme yhteisiä aatteentovereitamme, Suomen automobiilisteja. Me tarttolaiset sekä etelä-eestiläiset toivomme, että Suomen automobiilisteilla säilyisi hyviä muistoja Tartosta sekä kauniista Etelä-Eestistä. Toivomme myös, että veljeskansamme automobiilistien ensimmäinen vieraskäynti Tarttoon aiheuttaa tulevaisuudessa mitä läheisempää seurustelua Suomen sekä Etelä-Eestin automobiilistien keskuudessa. Olemme vakuutettu siitä, että solmien henkilökohtaisia ystävyyssuhteita, me molemmat kansat palvelemme parhaiten maitamme, sillä Suomen sekä Eestin kansojen välillä ei ole minkäänlaista erimielisyyttä, vaan yksi suuri toivomus, tehdä työtä molemman kansan hyväksi ja m e n e s - tykseksi. Niiden päämäärien merkeissä ojennamme Teille tervehdykseksi molemmat kädem m e sekä lausum m e vilpittömästi sydäm estäm m e tervetu loa T arttoon! 167

10 A. E ru tu s, Eestin Autoklubin urheilujohtaja EESTIN moottoriurheilun historia ei ole pitkä, mutta rikas jännittävistä kilpailusta. Eestiläisten urheiluhengen täytyi löytää ilmaisumahdollisuuksia m yös moottoriurheilun alalla. Niin kun toisilla urheilualoilla niin m yös autourheilussa kansainvälisillä kilpailulla sekä kanssakäym isellä on suuri kehittävä merkitys. Eestiläiset ovat suomalaisten kanssa mootoriurheilussa vilkkaassa seurustelussa, vilkkaamassa kun toisten ulkomaiden kanssa, vaikkakin Eestillä ei ole Suomen kanssa suoraa yhteyttä saman elementin kautta, jolla tapahtuu auto- sekä moottoripyöräliikenne ja voisi luulla, että Eestin moottoriurheilun ulkosuhteiden olisi täytynyt suuntautua etelään eikä pohjoiseen päin, Suomeen. Mutta jos se kerran maantieteellisistä esteistä huolimatta on siirtynyt pohjoiseen niin siihen on ollut syynä Suomen automobiilist i e n sekä toisten moottoriurheilijoiden urheiluhenki sekä kilpailuinto, josta syystä he ovat arvokkaita kilpailutovereita jokaiselle toiselle kansalle joka tahtoo kilpailla sekä kestävyydessä että nopeudessa. Suomalaiset ovat olleet eestiläisille sekä vaarallisia että kaivattuja kilpailutovereita auto- ja moottoripyöräurheilussa. Suomen autourheilijoiden osaanotto Eestin Suur-ajoon on vaikuttanut siihen, että Suur-ajon tien kierrosennätys on suuresti noussut. Suomalaisten Ebbin, Lampisen j. t. nimet ovat vähintään yhtä hyvin tunnettuja Eestin moottoriurheiluyleisön keskuudessa kun maamme parhaiden moottoriurheilijoiden nimet. Niiden sekä toisten suomalaisten osaanotto kilpailuihin takaa Eestin urheiluyleisölle kilpailujen tehokkuuden. Eestin moottoriurheilijoiden kilpailuretket Suomen, kilpailuihin, ovat muodustuneet todellisiksi kansainvälisiksi suur-kilpailuiksi, josta olemme voineet paljon oppia. Urheilusuhteemme ovat kehittyneet luonnollisella tavalla, ilman erikoista keinotekoista suunnanantoa kenenkään taholta. Tämä seikka vahvistaa, että Eestin sekä Suomen automobiilismilla sekä moottoriurheilulla on luonnollisia edellytyksiä mitä läheisem pään kanssakäym iseen. Eestin autourheilijoiden perhe tervehtii sentakia erittäin sydämellisesti Suomen autourheilun keskuksen, Suomen autoklubin, jäsenien vierailuretkeä Eestissä. Tulkitsemme sitä aloitetta eräiden autourheilijoiden taholta ensimmäiseksi suureksi askeeleksi kahden heimokansan automobiilistien jatkuvassa seurustelussa. Tämä on vain tutustumisretki, mutta me toivomme, että Suomen automobiilistit tulevaisuudessa yhä u s e i m m i n löyi ä- v ät t ie t ä la hde n e t e 1 ä p u o 1 e e n sekä k il p a il i j oina että terve tu lleina vieraina. Sentakia tervehdimme sydämellisesti tämänkertaisia vieraitamme ja lausumme m yös tulevaisuuden varalta Suomen automiehille tervetuloa E e st iin! 168

11 Need mehed juhivad Soome autosporti! S A K juhatus 1939 Soome Autoklubi president, Helsingi linnapea Erik von Frenckell. SAK asutaja liige aastast. SAK juhatuse liige 21, 22, 24 29; liiklemisosakonna liige 24 27; propagandaosakonna liige 21; spordiosakonna liige 25; SAK president a-st 1937 Kohtunik Yrjö S i m i l ä. SAK juhatuse liige a-st 31. Liiklemisosakonna liige SAK I abiesimees a-st 1934 Prof. Georg von W e n d t. SAK 11 abiesim ees a-st Liiklemisosakonna liige a-st 1932; liiklemisosakonna esim ees a-st 1934; juhatuse liige a-st 1933 Inpener Kalervo H o r s m a. juhatuse liige a-st 1935 SAK Prof. W illiam Kerppola. SAK juhatuse liige a-st 1933, turismiosakonna liige a-st 1936 A dvokaat Harald M u n c k. SAK juhatuse liige 29 ja 33 a-st; laekur 33 34; juriidilise osakonna liige 22 31; spordiosakonna liige 26 ja 33; liiklemisosakonna liige 32 ja turismiosakonna liige 33 I A dvokaat Toivo T a r j a n n e. SAK juhatuse liige a-st 26; SAK laekur ja a-st 35; juriidilise osakonna liige ja sama osakonna esimees 29 ja 32; toimetuskomitee liige Kapten Björn T ötterman. juhatuse liige a-st 1937 SAK Direktor Wäinö W. Wickström. Spordiosakonna liige ja a-st 37. Spordiosakonna esimees ja a-st 37. SAK juhatuse liige a-st

12 Intervjuu SAK teeb oma parima õige autosportlase kujundamiseks Peasekretär Eero Sahlberg. Soome Autoklubi A ja O QOOM E Automobiili Klubi soliidse elegantsiga sisustatud ruumid asuvad Helsingi keskuses, Börsimajas, Põhjam aade karge arhitektuuri iseloom ustavaim as ehituses. Klubi ruum ide esinduslikkus kõneleb organisatsiooni jõukusest. Selle liikmeskond ulatubki kaugelt üle tuhande ning seega m oodustavad laekuvad liikmemaksud jub a tähelepanuvääriva tulu. Siin kohtame Soome Automobiili Klubi peasekretäri, mag. phil. Eero Sahibergi, arm astusväärset džentlmeni, kelle energilisus ja initsiatiiviküllus on kujunenud Soome Automobiili Klubi tegevusele põhjapanevaks elemendiks.,,meie oleme pööranud viimasel ajal suurt tähelepanu välism aiste autoturistide informeerimisele. Teatavasti omab auto turismiliikumises üha suureneva osatähtsuse, kui veel. arvestada seda, et tavaliselt sooritavad autoretki isikud, kes omavad avalikus elus teatava positsiooni, on ütlematagi selge, kuivõrd tähtis on neile isikuile informatsiooni korraldam ine m aa ja rah v a kohta. Soome Automobiili Klubi on sel alal andnud välja brošüüre, mis sisaldavad peamiselt põhjalikke juhiseid autosportlastele m arssruudi korraldamisel ja oma sõidukite kasutamisel Soomes. Viimasel ajal oleme sel alal leiutanud uue viisi välism aalaste abistamiseks. Läkitame kõigisse Soome sadam aisse muidugi peamiselt Turusse ja Helsingisse oma turistidejuhid, guide'id, kes otse sadam ast alates võtavad välism aalasest autoturisti oma hoolitsuse alla, aitavad teda tolliformaliteetide lahendamisel, hotellide otsimisel, on tem ale abiks ka sõidukava koostamisel ja tarbekorral sooritavad tem aga juhina ja tõlgina pikem aid sõite. Tuleval aastal, olümpiamängude ajal, saabub Soome teatavasti tuhandeid autoturiste. Sel puhul kasvab loomulikult ka SAK tegevus mitmekordseks. Omaltpoolt pean tähtsaim aks SAK poolt tehtud algatuseks ettepanekut varustada Baltimaade kaudu Soome olümpiale sõitvaid autosporflasivälism aalasi olümpia passidega, mis sisaldaks nii rahvusvahelise sõiduloa kui ka tollipaberi. Asi oli teatavasti W ashingtoni konverentsil arutusel ja leidis seal heakskiitu. Nüüd vajab küsimus ainult vastavate m aade valitsuste tunnustamist. Meil on põhjust loota, et see ei tekita mingeid raskusi." Külaskäik Eestisse on ka seotud tuleva-aastase olüm piaadiga?" Päris õige. Tahame tutvuda n.-n. olümpiateega. Kuid ühtlasi ergutab meid reisi sooritama sügav huvi Eesti vastu. Sõidukava on õnnelikult koostatud, võimaldades meile näha kohti näit. Narvat, mille vastu Soomes tuntakse ajaloolistelgi põhjustel suurt huvi. Mulle tundub, et Eesti Autoklubi on m eie sõidu korraldamisel osutanud suurt hoolt. Peame otse ütlema, e t kuskil mujal ei ole meie heakäekäigu korraldamise eeltöödel osutatud sellist hoolitsust ja kaugelenägelikkus t." Kas SAK on sageli sooritanud välismatku?" Seni vähe a. külastasime koos Rootsi kuningliku autoklubiga Petsamot, olles ühtlasi viibinud külaskäigul Rootsis. Eesti sõit on meil seega teataval m ääral esm akordne sõit üle mere." Kui palju autosid võtab osa Eesti m atkast?" Olen mõelnud, et sobivaim arv oleks 10 a u tot 30 inimesega. Siis ei kujune osavõtjate arv liiga väikeseks ega ka liiga suureks. Sõidust võtab eraisikuna osa ka meie teedeminister V. Salovaara." Edaspidises keskustelus jutustab m ag. Sahlberg mõndagi huvitavat SAK tegevusest ja selle algaegadest. Juba a. olid mõned autoklubi asutamist mõtlevad isikud loonud vastava organisatsiooni põhikirja ja esitanud selle tolleaegsele senatile Soome teedeminister Väino Salovaara (paremalt kolmas) nabapiiril 170

13 kinnitamiseks. Siis valitsevad võimud pidasid siiski võimatuks anda Venemaa alla kuuluva Soome autoklubile iseseisvate rahvusvaheliste sidemete loomise võimalusi. Põhikirja registreerimisele veeretati teele selliseid raskusi, et peeti targemaks loobuda sellest üritusest. Pealegi ei tahtnud Soome klubi võtta oma märki Vene lippu ja vappi. Sõja-aastatel ei olnuks klubil mingeid arenemise võimalusi. Soome Automobiili Klubi asutati 19. novembril a.( saades seega käesoleval aastal 20- aastaseks. Klubi esimene väljaanne Soome teede kohta ilmus a. Ta on korraldanud arvukaid võidusõite, millistest väärivad erilist tähelepanu talvised võidusõidud kiirusele. Mainitagu, et Rootsi kuninga külaskäigu ajal Soome SAK andis kaks autot Tema Majesteedi kuninga ja kuninganna kasutusse (see oli a.). Klubi on võtnud osa ka Conseil Central du Tomisme Internationale'i koosolekuist. Põhjamaiste vastavate organisatsioonidega ühenduse alalhoidm iseks loodi alatine komitee. Klubil endal on alatine komitee liiklusküsimuste lahendamiseks, turismi- ja võidusõitude korraldamiseks. Klubi esindajad on igas linnas ning nende ülesandeks on toimida autosportlaste huvides. SAK poolt on kutseliste autojuhtide sõidutubliduse tõstmiseks asutatud teenetemärk. See on kaheastmeline: kuldne ja hõbedane. Märgi saav ad need autojuhid, kes on osutanud kõrgeltarenenud sõiduoskust ja oskust valitseda raskeid olukordi; kui juht tunneb hästi masinat ja oskab sooritada väiksemaid remonte; kui ta on karske, viisakas ja hoolas; kui juht tegutseb täpselt jõusolevate liiklus-määruste järele; käitub tähelepanelikult teiste sõitjate suhtes; omab taibukust, abivalmidust ja külma verd õnnetuse juhtudes või ähvardades; on hoidnud hoole ja kokkuhoiuga temale usaldatud varandust; on otstarbekohaselt käsitsenud tarvilikke esemeid ja ostudel valvanud oma tööandja kasusid. Soomes oli a sõiduautot ning 6192 mootorratast. Autosid koos veoautode ja autobustega oli kokku ning neist pluss mootorrattaist tasuti riigile maksusid 56,5 milj. Soome m arka. Soome teedemmistri abikaasa pr. Salovaara ja tema kaks poega Jorma ja Heikki automatkal Statistika järele on eri aastatel toodud autosid sisse kõige enam a., nimelt 6631 tükki. Väikseim m äär autosid toodi sisse ja a. mõlemal 225 tükki. Läinud aasta sissetoodud sõiduautode arv on 4769 tükki ning ka a. ulatus, see arv veidi üle 4000-nde. Maks autodelt Soomes on m ääratud sõiduautolt, mille kaalu ülemmäär on 1600 kg igalt 1000 kg ületavalt 100 kg-lt 100 Smk., kusjuures alam m äär on 480 Smk. Mil m ääral autoomanikud kaudselt mõjutavad riigi sissetulekuid, selgub tollituludest, näit. bensnnilt, mootoriõlilt ja teistelt autode kütteainetelt. Kui need a. moodustasid 42,7-miljonilise summa, saadi neist a. juba 296 miljonit. Olgu veel lõpuks toodud mõned andm ed Soome teevõrgu kohta. Soomes on km teid, neist maanteid km, 3035 km omavalitsuste teid ja km külateid. Uusi teid alustati a.: maanteid 800 km ja teisi 700 km. Teede ehitamiseks ja korrashoiuks kasutati a. 107,5 milj. Smk. Teeasjanduse arengust annab selge pildi teede lahtihoidmine talvel a. puhastati lumest 96 km maanteid, a. juba 348 km, järgmisel aastal 650 km, a. tõusis see arv juba üle 1000 km ning a. peeti talvel korra s juba km teid. Suurimad Soome sillad on Tammisaares, kus nende pikkus on 304 m. Kuulus Tornijoe sild Rootsi Soome piiril on 263 m pikk. Üldse on Soomes 300 silda. Vahest pakuks huvi ka teada veidi auto- Õnnetuste ohvrite arvu kohta. Statistiliste andmete järele tõusis autoohvrite arv kokku 1166-le, millistest juhtudest 119 lõppes surmaga a. oli koguarv 1236, millest surm aga lõppes 110; a. ületas õnnetusjuhtude arv 2000-nde, neist lõppes surm aga 207, ja a. ulatus õnnetusohvrite arv 2550-ni, kusjuures surm a sai 268 isikut. Õnnetusohvrite arv suhteliselt autode arvu kasvam isega on süski väike. On selge, et liiklemise kujunedes elavam aks tõuseb ka paratam a tult ohvrite arv, kuigi sõidu hoolsust arendatakse ülima m äärani. Lõpuks olgu veel öeldud, et Automobiili Klubi Soomes, nagu vastavad organisatsioonid mujalgi, teeb o m a parima õige autosportlase k u j u n d a m i s e k s. K onsul A. Kõva tervituse kokkuvõte Eesti rahval on kujunenud traditsiooniks südam likult tervitada soomlasi, sest sealt on meil vanal ajal ja paar aastakümmet tagasi tulnud sõpru ja aitajaid, kuid ei kunagi vaenlasi. Tartul kui Eesti teadusliku ja kultuurilise elu keskusel on juba pikem at aega olnud pidev läbikäimine Soome teadlastega. Soome automobilistide esimene küllasõit Tartu annab Lõuna-Eestile võimaluse luua sidemeid ka vennasrahva tehnilise kultuuri ringkondadega. Sellest küllasõidust tartlased loodavad alust edaspidistele tihedatele sidemetele Soome ja Lõuna-Eesti automobilistide vahel, mis peale isiklikkude sõprusvahekordade on ka mõlema vennasrahva huvide teenimiseks. Sirutades Soome automobilistidele tervituseks mõlemad käed, ütlevad tartlased soomlastele siirast südam est teretulemast Tartu!" 171

14 A. R aidna TUHANDE- IARVE-MAA VÕLUDES Soome kauneid autoteid. Punkaharju I^ E S juba välja igatseb, see igatseb võimalikult kaugem ale. Sagedasti jääv ad sealjuures ag a tähele panem ata lähikonna küllaltki köitvad vaatam isväärsused. Ma vist ei eksi, kui väidan, et suurem osa meie autoturistidest on siirdunud kaugem ale Lääne-Euroopasse, kuna neid ei leidu kuigi palju, kes üle lahe põhja rändavad. Võib-olla on see osalt põhjendatud. Ei sobi hästi autot p agasin a k a asas vedada. Ja niisugune suur p agas on küllalt kulukas k a asa vedada, sest m aksab ju auto vedu Helsingi ja tagasi 32 krooni, kuna ligemalt 1300-km matk m aad mööda Soomes võtab bensiinikuluna niisam a palju. See ebaõiglane kulude proportsioon ei tohiks siiski kedagi heidutada valim ast Soomet reisi- sihiks. * Autoga saab ikkagi kõige lähem alt astuda ühendusse Soome m aastiku eriliste võludega. P araja kiirusega sõites lõpmatult looklevatel sagedaste järskude tõusude ja langustega teedel, kaob sedalaadi teede ohtlikkus, kusjuures jääb üle aeg a kõige üm britseva tähelepanem iseks ja see on Soomes vaheldusrikas ja huvitav. Eriti süm paatse kohtlem isena Soome Autoklubi poolt saab võtta seda, et ta korraldab oma esindaja kaudu auto maabum ise form aalsused tollivõimude juures kiires korras. Need form aalsused ei ole kaugeltki sedalaadi, et nende korraldam isega ei saaks ise hakkam a. A ga kui kohe pärast laeva randumist võetakse ära tolliläbilaskekaustik, see vastavale ametnikule esitatakse, kinnitusm aksud sisse kasseeritakse ja see kõik juba seks ajaks korraldatud, kui passile sissesõidum ärkus tehtud, siis saab aru, et on püütud autoga Soomes viibimisel vältida kõiki tülisid ja ebamugavu s i. Kahjuks ei saanud mina a ja puuduse tõttu vastu võtta lahket kutset klubi külastam iseks. * Siirdun läände eesm ärgiga Turu, Pori, Vaasa ja teised B o t n i a ehk Põhjalahe äärsed keskused. Helsingist väljudes viib laitmatu betoontee um bes 15 km ulatuses läbi kauni linna ümbruse, kuni ta siis kulgeb meile nii tuntud kruusateedele, mis ag a tehtud täiesti tolmukindlaks. Silmale rõõmu valm istab teeäärne kultuurne ümbrus. Kõikjal korras hooned, hoolitsetud aiad. Kuulsa tuhandejärve-m aa" iseloomustavatest veekogudest pole esialgu midagi näha. Olen õhtul kaunis hilja välja sõitnud ja kavatsen ööbida veel Soome lahe äärses Tammisaaris ehk E k n ä s'is, nagu teda ehk parem ini tuntakse. Meile tundub veidi võõrastavana, et siinpool kandis domineerib rootsi keel. Kõik sildid, plakatid, tän ava nimetused on kõigepealt rootsikeelsed ja vaid harv a soomekeelsed. Ärides räägitakse ainult rootsi keelt ja mõnes kohas ei sa a üksikute soomekeelsete sõnade tarvitam isega hakkam a. Imelik, kuid siiski osaliselt õigustatud, õigustatud selles vahekorras, nagu elanikkond jaguneb soomlaste ja rootslaste vahel. Keskööl sõidan sisse Tammisaari. Romantiliselt helgib kuu teed piiravates järvedes. Taevas kum ab ikka veel, hiljuti loojenenud päikese kiired m aalivad pilverünki erksalt kollasteks. Ei ole mõtet autole tulesid peale panna. Kui olin eelmisel päeval laeval karge põhjatuule käes k arastada saanud, siis oli nüüd Tammisaarist edasi sõites ilm päikesepaisteline ja soe. See ei ole mitte enam esimese klassi tee, kuid seda huvitavam, käänakurikkam ja nagu m ahajäetum tihedate, ürgsete m etsade ja kaljude vahel. Kui juba mainisin, et üks Soomet iseloom ustavam aid tunnuseid järved - ei torka esialgu silma, siis ometigi teine tunnuseid kaljud - ilm utavad ennast igal sammul. Kord on kalju massiivselt keset lagendikku, kord on ta piiratud

15

16

17 tihedast m etsakasvust, näidates ainult oma kiilast lage, kord tungib ta otse tee peale välja, painutades seda enda ümber suureks kaareks. * Olen puhkusel, suvitamisel. Mul pole kindlat tundi ega päeva, millal peaksin olema Turus, Poris jm. Kus mul meeldib, seal peatun. Kell on 12 või 1. Päike kõrvetab. Ajan auto m etsa alla varju. Ise ronin kõrgele kalju otsa. Seal kõrgel üle puudelatvade küpsen kivil nagu küiim aksaetud pannil. Mõnus. Ega meie sel suvel sa a kaev ata sagedaste kuum ade ilm ade üle. Pealelõuna veedan ajaloolises Turus (Äbos). Korralikud on need Soome provintsilinnad. Turu on küll ajalooline linn, kuid üldilmelt siiski moodne. A varad laiad tänavad, palju uusi suuri ehitusi, hoolitsetud parke ja puiesteid, see iseloomustab nii Turut kui ka teisi niisam a suuri Soome linnu. Õieti linnad mind ei huvitagi. Neid on nähtud sadasid. Nende erinevus on vaevalt tähelepandav. Igal linnal oma peatänav, ärikeskus. On linn suur, siis on ka äritsentrum suurem. Väikestes linnades on see vahest ainult lühike osa peatänavast. Kuid igal linnal on ka omad vaatam isväärsused. Kord on see mõni vana kirik või loss või muuseum. Seal siis näidatakse õitseaegade või sõdade säilitatud m älestusi. Nii õpib jälle tundma csa kohalikku ajalugu, mis aga niikuinii segi paiskub järgmisi linnu külastades. Seepärast piisab mul üldmuljetest, mis annavad tunnistust linna ja tema elanikkonna praegusest elustandardist. Linn on kena, kui tal on hoolitsetud tänavate ja parkide kõrval ka korralikud kaubam ajad, hotellid ja avalikud hooned. Mida ta veel a ja loolist pakkuda suudab, seda ei jõua autoturistid, see püsimatu rahvas, seedida. Mõne tunni sõit Turust Porisse viib jälle tihedate metsade ja kaljude vahelt läbi. Mida juba enne Turut võis tähele p anna ja mis nüüd veel suurem as ulatuses kordub, see on vastumeelsem aid kruusateede omadusi laineline pind. Tee on kaetud nagu laineplekiga. See paneb auto tugevasti vibreerim a ükskõik millisel kiirusel k a ei sõidaks. Auto kerele on see suurim aid vaenlasi. Nagu a g a Soome kogemused näitavad, on ta välditav teede õlitamisega. Inari. Kes automatkajatest ei tahaks siin puhata reisiväsimust Siin oleme juba tõelisel tuhande-järve-maal". Harlu, Kirjavalahti Poris satun Satakunta" hotelli, mis on selle vaevalt paariküm ne tuhande elanikuga linna kohta hiigelehitus ja moodsamalt sisustatud hotelle, mida viimasel ajal näinud. Hinnad sealjuures vägagi mõõdukad. Tee Porist Vaasasse umbes 120 km on Soome mõiste kohta igav. Metsa juba palju vähem, suured põllud, lagendikud ja palju heinam aid om apäraste väikeste küünikestega, mis ülalt ikka laiem aks paisuvad. V aasa omas viimases Soome vabadussõjas suurem a tähtsuse. Seal asus valgete vägede peastaap. See vabadusvõitlus on tähistatud võimsa m älestussam baga V aasa turuplatsil. Kuna m atkaaeg on lõppemas, siis kõrgemale Põhjalahe äärt mööda üles soita ei saa. Keeran siis itta, esialgu, et siis jälle suure k aarega Helsingisse v älja jõuda. Läbistan väikese m aalinna L a p u a, mis Soome poliitilises elus on endale tähelepanu tõmmanud. Linnal on v äga palju sarn a sust meie Tõrvaga. Olen sõitnud paljuküm neid kilomeetreid Säinajoki kaldal, mis ümbritsetud jõukatest taludest, kultuurm aast. Siin näib asuvat Soome viljasalv. Siis hakkavad tulem a järved, mida polnud enam näinud mitu päeva. M aastik muutub jälle üha vaheldusrikkam aks. Järved on piiratud kaljuste m äeahelikkudega, mis tihedalt m etsaga kaetud. Olen veel kau gel km Tamperest, kuid juba on n äh a suvilaid järvekallastel. Läbistan mitmeid looduslikult ilusaid kohti, mis kubisevad suvitajaist, nagu: Virrat, Ruovesi j. t. Mida lähem ale Tamperele, seda huvitavam aks muutub maastik. Sagedasti viib tee kitsast kõrget h arja mööda järvede vahelt läbi. See on siis nüüd tüüpiline Soome oma tuhande järvega, tihedate m etsadega ja kaljudega, mis helgivad kord hallilt, kord mustalt või jälle päris punaselt. Tamperele on palju reklaam i tehtud kui puhtam ale tööstuslinnale maailm as. Ja tõesti on see midagi erilist, kui linna kaunim ad pargid on piiratud tohututest vabrikuhoonetest, domineerivalt telliskivist. Ei ole siin siiski n äha suitsenud korstnaid ja seinu, ja milleks need sihvakad torud seal taeva poole ulatuvad, jäi mulle arusaam atuks. (Lõpp lk. 189)

18 Meie kirjutuse autor sõidul Soome mugavas kaugeliini-autobuses ja uurib,,mootorilehti't, sedapuhku veel sõnastiku abil Ins. N. V oore jsyj UU hästikorraldatud liikluse kõrval on Soomes eriti kõrgele tasem ele viidud autobuseliiklus. Seda Soome liiklusala on niivõrd ajakohastatud, et teda peetakse eeskujulikumaks Põhjam aades, ja meil eestlastel, kus autobuseliiklus alles arenemisastm es, on palju õppida ja võtta eeskujuks meie ülelahe vennasrahvalt Soomest. Autobuseliiklusele juhitakse Soomes võrratult tähelepanu. Soome prof. A. Lönnroth ütleb:,,meil on nüüd tegemist Soome võimsama liiklusviisiga. Sellesse suhtumine ja selle Õieti ja kaugelenägelikult arendamine on seega kogu ärielu tähtsamaid tegureid. Liiklus Soomes tekitab üha rikastumist, heaolu ja jõukust." Soomes arvestatakse tulevikku, ja tulevik näib kujunevat eriti tugevasti seotuks autobuseliiklusalaga. Autobuseliinid ühendavad ka kaugem aid m aanurki ärikeskustega, arendades seega m ajanduselu, elustades kaubavahetust, tõstes rahva ostujõudu ning soodustades tihedam at asustamist ja viies suuremate keskuste elu m aaelanikele lähemale. Näiteks pärast autobuseliinide avam ist suurenes Seinajoe keskuses äride läbikäik umbes 20%. Kõike seda läbi viima on suuteline ainult täiesti elujõuline liinipidamine. Soomes see on lahendatud liinipidajate organiseerim isega, kusjuures on loodud a. alates üksikutest liinipidajatest elujõulisi ühinguid, kes moodustasid Üleriikliku autobuseliinipidajate liidu; seega sai kõrvaldatud kahjulik võistlus üksikute liinipidajate vahel. Ühingute liikmeiks on ärisid, firmasid, ettevõtteid, om avalitsusi ja üksikuid kodanikke. Selline raskekaaluline" ühing suudab pidada suurem at arvu jõuvankreid ja täita liiklusnõudeid ka erakorraliselt suure liikluse juures, pannes eripuhkudel käiku piiram atul arvul tagavarajõuvankreid. Soomes kaugeliinipidajal on keskmiselt 25 jõuvankrit. Suurim autobuste arv, umbes 80 jõuvankrit, on Mikkeli m aaliinide ühingul. Uute avatud liinide sissetöötamine ei tee ühingutele erilisi raskusi, kuigi vahest liini sissetöötamine aastaid nõuab. Maa-autobuseliinid jagunevad kohalikeks liinideks pikkusega kuni 30 km ja kaugeliinideks üle 30 km aastal oli kau- geliine 801, kogupikkusega km. M aanteid oli liinide all umbes km. Sõidetud km arv p äev a kohta oli umbes km! Kaugeliinide autobuste arv oli umbes Keskmiselt oli reisijate arv ühe autobuse kohta 9 10 in im e st! Päevane läbisõidetud isik-kilomeetrite arv kõikidel maaliinidel, kauge- kui ka kohalikkudel, oli umbes isik-kilomeetrit. Nii suur reisijate arv näitab, et rahval on usaldus autobuseliikluse vastu. Liinipidajad om akorda teevad kõik, et võim aldada reisijatele sõidumõnususi ja sellega n ad suurendavad p äevpäevalt reisijate arvu. Autobuses maaliinil sõitts ei tule seista, vaid igaühele on ette nähtud istekoht. Seismiseks ei olegi vajadust, sest Soomes on autobuseliiklemine elav ja seal, kus on vajadus, rakendatakse tegevusse mitu autobust, kusjuures autobused väljuvad mitu korda päevas. Näiteks lehitsedes kevadist sõiduplaani (1. ja a nuarist 15. maini 1939) leiame, et Helsingist Kotka väljub autobus üheksa korda päevas, kusjuures selle liini pikkus on 153 km. Helsingist Tamperre, mille liini pikkus 210 km, väljub autobus kolm korda päevas, Kuopiost Jyväskyllä kolm kcrda p äevas ja selle liini pikkus on 132 km. Helsingist Turusse autobused väljuvad eriliinid e 1 kaheksa korda päevas. On küllalt nendest arvudest, et hinnata Soome autobuseliinipidajate ühingute tegevust, millest näha, et nad teenivad rahvast ja m ajandust, pidades korrapärast tihedat ühen dust, isegi halbadel ilm astikutingim uste!, nagu talvel ja varakevadel. Helsingi suurejoonelise autobusejaama eestvaade. Hoones asetsevad peale muu kino, restoran ja äriruumid Helsingi autobusejaam a seestvaade. Teisel korral asetseb restoran Moodsaid bensiinijaamu ja auto Service'id Helsingis 176

19 Euroopa suuremaid autobusejaamu Tamperes. Ülal: jaam a eestvaade (sissesõit); all: jaam a tagavaade kammidega palistatud väljasõidu-platvorm Moodne Turu äutobusejaam. Ülal: jaama eeskülg. All: Turu autobusejaama tagavaade: autobused väljasõidu eel Viiburi autobusejaam. Ülal: sissesõit jaama; all: väljasõidu kammplatvorm. Pildil on näha tohutu hulk autobusi ärasõidu eel 1. detsembril a. oli Soomes m aaliine reisijate veoks 1 364, segaveoliine 324 ja kaubaveoliine 138. Kaubaveoliinidest oli 106 kaugeja 32 kohalikku liini. Nagu neist arvudest näha, on Soomes kaubaveoliine vähem kui teisi liine, kuid viimasel ajal pannakse suurt rõhku kaubaveo arendam isele, soodustades seda kaubaveo-osakondade avam isega autobusejaam ades ja ka eriliste segaja kaubaveoautobuste käikurakendamisega. Segaveoautobustes kaubavedu toimub selleks ettenähtud erilises ruumis ja seda ruumi on võimalik kasutada ka reisijatel, kui selleks on vajadus. K a tustel pakke ei veeta, kuna see mõjub halvasti sõidukindlusele. Reisijateveo-autobused on varustatud taga erilise allalastava raamistikuga pakkide veoks. Jalgrataste veoks on olemas eriseadis, kuhu on võimalik paigutada mitu jalgratast. Talvel suusatajatele on tehtud autobuse külge suusahoidja, mis on suureks soodustuseks talispordi har- rastam isel ja arendam isel. Segav e o a u t o b u s t e g a on võimalik ka loomi vedada selleks eraldi autobuse taha tehtud platvormil. Maaliini-autobused on m adalam ad kui meie omad ja varustusega ei erine nad palju meie omadest. Olgu siin veidi toodud statistikat kaubaveo kohta a. veeti Vaasast kg, saadetiste arv oli , keskmise k aaluga 63,3 kg. Helsingist veeti kg, saadetiste arv , keskmine kaal 14,8 kg. Tamperest veeti kg, saadetiste arv , keskmise kaalu g a 58,2 kg. Need arvud näitavad, et kaubaveo korraldus Soome autobuseliinidel seisab kõrgel tasem el ja kaupade vedu on hästi organiseeritud. Kaupu on võimalik saata igasse kohta, mida läbistab autobuseliin. Saatekulu võib tasuda kas kauba üleandm isel või vastuvõtmisel. Büroomaks (vahetalitusemaks) tuleb tasuda kauba üleandmisel. Kaubad saadetakse välja kõige esimese lühemat teed sõitva autobusega. Autobusejuhtidele on tehtud kohustuseks viis minutit enne autobuse väljumist kontrollida, kas autobusega kaasavõtmiseks m ääratud kaup m aha ei jää. Raha ja väärtasju võetakse vastu tingimusel, et vastuvõtja ametnik kontrolliks saadetise sisu. Kaupa hoitakse sihtjaam as kaks ööd-päeva m aksuta. K aubasaajale kauba kohalejõudmisest teatatakse telefoni- või postiteel. Kui k aubasaaja ei ilmu kauba järele 14 p äev a jooksul, siis teatatakse sellest kaubasaatjale. Liinipidajad võtavad vastu ka lunasaadetisi ja ajav ad muid asju, mis seoses kaubaveoga. Pakkide hoid on võim aldatud seal, kus selleks on vastavad ruumid. Tasuks võetakse meie rahas 8 senti p a kilt öö-päeva eest ja jalgrattalt 16 senti. Hoiule võetakse ka koeri ja muid väikesi loomi. Kui kaupa ei võeta 90 p äev a jooksul välja, siis müüakse see hoiukulude katteks. Saadetise kadumise puhul vastutab ühing m aksim aalselt 800 kr. ulatuses ühe saadetise eest ja Soome autobuse jaam ade eeskujulikke siseruume. Vasakult: Moodne pagasihoiuruum Tamperes; einela Viiburis; piletimüügiruum Tamperes 177

20 Autobuse tagaotsa asetatud suusahoidja hoiuleantud eseme kadumise puhul 80 kr. ulatuses. Tuleõnnetuste puhul ühing ei vastuta. Kaubavedu soodustab ka tihe autobusejaam ade võrk. Viimastel aastatel on ehitatud v äga suuri ja monumentaalseid autobuse jaamu, ja võib julgesti öelda, et isegi suurim aid Euroopas. Autobuse jaam a ehitamisel soomlased arvestavad jaam a m ajanduslikku tasuvust, selleks paigutatakse jaam a restorane, söögisaale, juuksureid, kioskeid, äriruume ja isegi kinosid. Näiteks Viipuri autobusejaam as käim la annab a asta s tulu ca kr, juukselõikusäri ag a ca 125 kr. kuus, söögisaal (ravintola) ca kr. kuus, A utobusejaam adel on ka bensiinijaam ühes parandustöökojaga ja pesemisruumiga. Bensiinijaamu on ehitanud peam iselt Shell-kontsern omal kulul. Parandustöökojas tõstetakse autobused kerge v aev ag a hüdraulilise tõsteseadise abil üles, kusjuures see hõlbustab nende järelevaatust, mis v äga tähtis autobuste korrashoiuks. A utobusejaam a m aa-ala asupaiga leidmiseks arvestatakse m aaelanike huve, sest viim ased on peam ised sõitjad ja jaam a kasutajad. Tavalisi tähiseid autobusejaam ade väljasõidu-platvormidel Autobuse tagaotsa ehitatud kaubaveoeriruum kaugeliini-autobustel Professor A. Lönnroth ja Norra insener T h e s e n, autobuseliikluse eriteadlased, väidavad, et võimalikult tihedam side linna ärikeskustega on peaasi. Liitmine trammipeatuskohtadega on hea, aga liitmine raudteega ja aurikutega on nii kõrvalise tähtsusega, et sellel vaevalt p eaks olema mingit mõju autobusejaam a paigutamisel." On vastavate andm etega tõestatud, et ainult 4% autobusesõitjaist kasutab raudteejaam u. Autobuseliinide lõpp-punk- Eriseadis jalgrataste veoks paljudel kaugeliini-autobustel tide viimine raudteejaam a tekitab liiklusummikut. R audteejaam a lähedal linnaliinide jaoks ehitatakse erilised p arkimiskohad autobustele (Helsingis). Autobusejaam u ehitatakse turgude lä hedale või suurem atesse keskustesse avaraile väljakuile, kuid nii, et nad ei takista üldliiklemist. Kõik autobusejaam ad on ehitatud ühel ja sam al põhimõttel, kasutades ä ra vähem alt kolm hoone külge sisse- ja väljasõidu- ning kaubaplatvormide ehitamiseks. SissesÕidu-platvorm ehitatakse sirgena ja umbes 25 m kõrgune, kuna väljasõidu-platvorm moodustab kammi", kusjuures igal autobusel on ette n ähtud oma koht. Kaubaplatvorm id ehitatakse niisam a kõrged nagu teised platvormid. (Helsingi, Turu, Viipuri), mis võim aldab kauba edasitoimetamist kärudega kaubaaidast autobustele ja tagasi. Uuemates jaam ades (Tampere ja Oulu) kaubaplatvorm id on tehtud umbes m eeter kõrged, mis hõlbustab kauba m aha- ja pealelaadim ist veoautodele. A utobusejaam ade ruumijaotus on kauaaegsete kogemuste põhjal välja kujunenud ja on v äga otstarbekohane. Hoone ruum on täielikult ä ra kasuta- Vasakult: Tavalisi pakkideveo kärusid Soome autobusejaam ades; sõiduki tagaotsa asetatud allalastav raamistik pakkide veoks; loomaveo-platvorm segaveoautobustel 178

21 Tüüpilisi SheU-bensiinijaamu Soomes (Vestendi suvituskohas). Jaama kõrval suur teedekaart kõigile vaatam iseks tud, suurt rõhku on pandud reisijate mugavuste rahuldamisele. A utobusejaam ade projekteerimisel võetakse m aa-ala kaks korda suurem kui tegelikult vaja. Jaam ade asendiplaanid on hästi läbi mõeldud ja pearõhk on pandud liiklemisele, et see oleks t a - kistamatu, hädaohutu ja hõlpus. Helsingi jaam ast hargneb 560 liini, sellest arvust 210 kaugeliini. Keskmine reisijate arv ühe autobuse kohta p äevas on 14 inimest. Helsingi jaam võimaldab 32 autobusele üheaegset lähtumist. Jaam on ehitatud eraldatuna, kuid võimaldab sealjuures p ääsu linna. Jaam a väljasõidu-platvormi piirab terve rida ärisid, kino ja suur restoran, mis on ehitatud ettevõtja poolt ja kes m aksab linnale krundi üüri ca krooni aastas. Tampere reisijate- ja kauba-autobusejaam, mis on suurem aid Euroopas, läks maksma umbes krooni. Jaam on ehitatud av aran a ja suurejooneliselt, kusjuures kaubaruum idele on ette nähtud umbes 400 ruutmeetrit. Turu autobusejaam on ette nähtud Hüdrauliliselt töötavaid tõsteabinõusid bensiinijaamades autobuste ülestõstmiseks Äravõetud juhtimisluba ei anta tagasi Endised autojuhid J. H o i d o r f ja A. Kiika esitasid Tallinna linnavalitsusele palved äravõetud jõuvankrite juhtim islubade tagasisaamiseks. J. Hoidorfilt võeti linnavalitsuse ots»sel juhtimisluba jäävalt ära põhjusel, et ta juunikuus 1934 viinastunud olekus juhtides veoautot A-786 sõitis sellega vastu tap a m aja väravaid. Sam a saatuse osaliseks sai ka A. Kiika, kes juba novembris 1932 oli joobnud olekus juhtinud autot ning sõitnud peale sõiduvoorimehele. V aatam ata sellele, et mõlemad nimetatud juhid on end korralikult üles pidanud, jättis linnavalitsus nende palved rahuldam ata, sest m aanteede talitus on asunud põhimõttelisele seisukohale, et äravõetud juhtim islubade tagasiandm ist ei saa teostada enne karistuseksm ääratud talitaja m öödum ist siis, kui loa äravõtm iseks andis põh just juh i ebak ain e olek. A rvestades neid seisukohti, tegi linnavalitsus ülaltähendatud otsuse. 11 autobuseliini jaoks, 177 autobuse väljum isega päevas. Ka siin on jaam a hoone ehitus viidud läbi eeskujulikult. Kõigis autobusejaam ades valitseb kord ja puhtus. Jaam a personaalil on vallandam ise ähvardusel keelatud vastu võtta reisijailt mingeid isiklikke tasusid nende kohustuste hulka kuuluvate toimetuste eest. Personaal on lahke ja korrektne reisijatega käitumisel. Autobusejuhile on tehtud kohustuseks seista väljuva autobuse juures, mis juba 40 min. enne väljumist asub väljasõidu-platvormi ette, ja anda reisijatele seletusi autobuseliiklusega seosesolevate küsimuste kohta. Et ei oleks kassa juures jooksmist ega trügimist, lõpetatakse piletimüük 30 min. enne autobuse väljumist. Asjatoimetamine on hõlpus ja kiire. Reisijad ei.ole millegi üle nuriseda, nende m ugavuse rahuldam iseks on tehtud kõik, mis võimalik. Rahva usalduse võitmine on liinipidajate suurem püüe, sellega nad viivad oma ettevõtted õitsengule, mis omakorda, nagu eelpool juba mainitud, tihendab m ajanduslikku koostööd m aa ja linnade vahel. Soome autobuseliiklemise äärm iselt järsk tõus näitab, et soomlased on ära kasutanud kõik positiivsed küljed autobuseliikluse aren d a miseks ja see võiks olla eeskujuks ka meie liinipidajatele. Litsentsi-süsteem Muude im portkaupade kõrval on meil viimaseil aastail teostatud ka mootorsõidukite sissevedu sisseveoloa ehk nn. sisseveo litsentsi-süsteemi alusel. Viimasega ei ole küll otse arvuliselt hakatud piiram a mootorsõidukite sissevedu; kuna aga li'.sentside andmine on ühtlasi osutunud aluseks ka deviiside (välisrahas m aksevahendite) andmisel, siis seoses sellega on tugevasti suunatud mootorsõidukite oste ainult riigi keskvõimu poolt heaksarvatud riikidesse. Transportvahendite sisseveo litsentsimise paheks pole aga osutunud ainult kaudne sundus kodanikele kasutada vaid teatud vabrikute mootorsõidukeid, vaid ta on tõstnud esile ka muidki arusaam atusi automüüki teostavate ettevõtete juures. Litsentsi-süsteemi tulemustest" kirjutab dr. A. R a n n e s,,konjunktuur'is" nr. 53/ a. artiklis Litsentsisüsteem ja Eesti importkaubandus" muuseas alljärgmist: Viimaseil aastail on hakatud tugevasti litsentsima transportvahendite sissevedu: a. oli viimaste impordist litsentsitud kõigest 16%, a. a g a 73%. Järgnevail aastail litsents-seos veidi nõrgenes. V ahepeal, nimelt ja a autode ja mootorrataste litsents kaotati ning kehtitati taas a. aug. Transportvahendite import on meil aasta-aastalt suurenenud: võrreldes a. vastavat sissevedu a. om aga näeme, et see on väärtuselt suurenenud ligem ale seitsmekordseks a. sügisel taaskehtitatud sisseveokontroll autode suhtes ei ole viimaste importi vähendanud; autosid on igal aastal meil imporditud järjest rohkem. Küll võime ag a ka siin konstateerida viimaseil aastail toimuvat suunam uudatust importmaade suhtes: S õ id u a u to d e sissevedu (tk) a., millal sõiduautode import oli litsentsivaba, teostusid ostud peam i selt P.-Am. Ühendriigsst. Litsentside sisseseadm isega autodele suunad viimaste ostud peam iselt Saksa ja Inglise poole. Sõiduautode import P.-Am. Ühendriigest kahanes tunduvalt. Sam a tendentsi võime konstateerida autošassiide (ühes mootori ja ratastega) sisseveo kohta." 179

22 Eesti autojuhtide ühingu tegelaste ekskursioon Helsingis. Keskel (X ) märgitud ühingu esimees Otto V i i k m ä e I^JLERIIKLIK Eestim aa Autojuhtide ja Mototehnikute Ühing korraldas hiljuti õppereisi Helsingi, et tutvuda sealsete liiklusoludega ja ettevalm istusega sellel alal olümpiamängudeks. Reisist võttis osa üle 100 inimese esimehe O. Viikmäe ja osakondade esim eestega eesotsas. M atkajate tagasi saabudes kuuleme, et Soome linnades on taksoautode arv linnavalitsuse poolt kindlaks m ääratud. Helsingis ühenduses olüm piam ängudega on 1000 taksoautot, kuid olümpia möödudes tahetakse seda arvu vähendada. Taksoautode välim us üldmuljena on halvem kui Eestis, sest liigub õige vanu tüüpe (vanu autosid niisam a palju kui uusi). R aadioseadega varustatud autosid on um bes 5%, kuna meil üle 10%. Tuleõnnetusi, s. o. autode süttimisi 9000 auto kohta tuleb Soomes 4 5 juhtu aastas. Omnibuseliinid on enamuses eraühingute käes, kusjuures omnibused Helsingis on täpselt meie Tallinna linna-omnibuste välim usega ]a õige nägusad. Veoautode juures on jällegi esikohal vanem tüüp. Liiklemine on Helsingis vaikne (ilma signaalita) ja hästi korraldatud. Liikluspolitseiniku tegevus on v äga selge ja kõigile arusaadav. Liiklejate koostöö ja vastastikune arusaam ine on otse silmapaistev, mistõttu kiiruse juures 50 km tunnis, otsesõidul näh tava tee juures isegi 70 km tunnis, on liiklemine v äga kindel ja tundub hästiõlitatud m asinavärgina. Isegi isiklike autode sõitjad liiguvad vaikselt, s. o. ilma signaalita. Meie jala käi j ai 1, hobusõitjail, jalgrattureil ja paljudel automeestelgi oleks Soomest paljugi õppida. Eeltoodud olude juures on Soome autojuhi töö rooli tag a m ärksa parem ja kergem kui meil. Ka autojuhi töötasu on parem kui Eestis, sest Soome autojuht saab 35% sõidurahast, meil aga 25%. Kõrgemat taksojuhitasu Soomes tingib m uuseas ka bensiini odavus (peagu poole odavam kui meil). Veoautode- ja omnibusejuhtide töötasu on samuti kõrgem kui meil. Soome autojuhid on organiseeritud peam iselt Suomen Kuljelustyöntekijäin Liitto", kellega seoti sõprussidemeid, vahetati informatsiooni ja istuti nägusal Mustikamäel ühises kohvilauas. Kahjuks Soome autojuhtide kutseorganisatsioonide edu on killustatud m aailm avaateliste lahkhelidega, mistõttu organiseerimistöö on pidurdatud ja meiega võrreldes nõrgem (meil üle riigi Kas teate oma auto p'durdamismaad? Kas teate, et on vaja 75 meetri! m aad, et betoonteel 90-kilomeetrilise tunnikiiruse juures teie autot seism a pidurdada? Või et 60-kilomeetrilise kiiruse juures on v aja 38 meetrit m aad, et autot peatada? Tavaliselt on ag a pidurdam ism aad pikemad, kuna meie teedevõrgus on veel õige vähe betoon- ja asfaltteid. ümmarguselt 3500 liiget, Soomes vaid 1800). Soome autojuhtidel ilmub oma ajakiri Auto Talaus", mis käsitab autoliikluse ja -juhtide ellu puutuvaid küsimusi. Autojuhtidel on asutatud oma kaubam ajad vastavate osakondadega, kus saadav al odavam a hinnaga autotarbeid ja -osi. On m uuseas valminud k ava ka autoesinduste ülevõtmiseks, kuid selleks puudub esialgu vajalik kapital. Ühenduses olüm piam ängudega on Soomes m oodustatud 38-liikmeline olümpiakomitee, kus autoala on esindatud 12 isikuga. Autojuhtide Liidu Olüm piakomitee liikmete arvates peaks liiklemine olümpia ajal olema v äga elav, sest ainuüksi Eesli kaudu loodetakse saabuvat vähem alt 3000 külalist p äevas. Et väliskülalistega toime tulla, korraldab Suomen Kuljetuslyöntekijäin Liitto" praegu oma liikmeile keeltekursusi, millest võetakse rohkesti osa. Sellele üritusele aitavad igati k aasa Sõõme linnavalitsused. Ainuüksi inglise keele kursustele Helsingis on linnavalitsus omaltpoolt 5000 Smk. toetust m ääranud. Ka Eesti Autojuhtide ja Mototehnikute Ühing võtab sügisel päevakorda olümpia-aegse liiklemise küsimuse, et väliskülaliste läbisõit oleks igati hästi korraldatud ning aitaks Eesti nime nägusate autodega ja eeskujuliku liiklusega veelgi rohkem esile tõsta. Selle ülesande parim aks kordaminekuks üleriiklik autojuhtide ühing on saatnud oma esindaja Stokholmi tutvuma sealsete liiklusoludega. 180

23 Uus T aunus ^ZORD-autotehased on oma viimase uudisena lasknud müügile voolujoonelise mudeli Taunus, mis välimuselt m eenutab sam a vabriku kallimat tüüpi Lincoln Zephyr'i". On selge, et uue tüübi loomisel võetakse alati aluseks mõni juba tuntud tüüp, mida täiendatakse uute kogemuste ja õpiste varal. Nii on Taunuse põhitüübiks Foid Eitel' Taunus on varustatud 34-hj. 1,2-1 4-silindr. Eifel-mootoriga, mille silindri läbimõõt 2,5" (63,5 mm), kolvikäik 3,64" (92,45 mm), silindr. maht 1,17 1, surveaste 6,6:1. Uudsuseks on aga, et Taunus'e mootori väntvõlli (võrreldes,,eifeti" väntvõlliga) on täiendatud selles mõttes, et ta on raam laagrite kohalt 10,2 mm võrrä ja kepsulaagrite kohalt 5,5 mm võrra jäm edam aks tehtud. Viim asega on saavutatud mootori ühtlane ja vibreerim iseta töötamine. Ford'i uudis-tüüp Taunus Sidurina on kasutatud Ford Eiieli" ühekettalist kuiva sidurit. Käigukastis on m üra vähendamiseks 2. ja 3. edasikäik sünkroniseeritud (kokutud). Eesteljel on käänteljed, käänteljepoldid ja rattalaagrid võrreldes EheTiga" kõvendatud. Rööpme laius on 1160 mm. Eesvedrud on samuti kõvendatud. Tagatelje rööpme laius on 1182 mm. Tagavedrud on tehtud sirgem atena, mistõttu on m adaldatud auto raskuskeskpunkti. R ataste vahe on 2387 mm. Rataste vahe ja rööpme laiuse suurenemine tagab head juhitavust ja suurt sõidukindlust. Rooliratta ülekanne 16,64:1 kindlustab kerget ja hõlpsat juhtimist. Neljaratta-õlipidurid tag avad ohutut liiklemist. M ehaaniliselt trossi abil tegevusse rakendatud käsipidur mõjub tag a ratastele. Üleni keevitatud platvorm raam omab kastitaolise kesktoe, mis kindlustab suurt vastupidavust paindum isele. Raam on ühendatud teraskerega, mille põhja moodustab raam i platvorm. Säärane raam i ja kere ühendus moodustab tugeva vastupidava konstruktsiooni. Ühtlasi on ta seega kergesti puhastatav. Teraskere on m eeldiva ja otstarbekohase kujuga ning ühendatud sileda platvorm raam iga ta on väikese õhutakistusega. Poritiivad, milledesse on monteeritud laternad, on kerega hästi sobivad ja küllaldase suurusega. Katus on ühestükis. K aheseinalised uksed on avarad ja laiad ning võim aldavad mugavat sõidukisse pääsem ist. Kahekordne uks ei ole ainult vastupidav, vaid p a kub ka kaitset seesistujaile õnnetuse korral. Kere mõõdustik ja kuju on Taunus'el valitud sellisena, et tekib suur siseruum, mis m ahutab endasse 5 istet. Eesistmed on m ugava konstruktsiooniga, mis väldib väsimist. Nad on ka seesistujate kehapikkusele vastavalt pikuti reguleeritavad. Tuuleklaas on kahest osast ja kiilutaoline, mis koos av arate külg- ja tag a akendega võimaldab täiuslikku v äljavaadet. T agaakna all istmete tag a on küllaldaselt ruumi väiksem atele käsipakkidele, kuna kohvriruum auto tag a osas m ahutab endasse tag avararatta, osa tööriistu ja küllaldaselt suurem aid pakke. Pakkide säästm iseks kohvriruum on seest vooderdatud pehme riidega. Veel väärib märkimist näiteabinõude laud, mille kõik osad on hästi nähtavad ja kergesti käsitsetavad. See Taunuse'e ülevaade tõestab, et turule on ilmunud uus jõuvanker, mille om adused ja hüved peaksid kindlustam a ka selle jõuvankri levikut. A. Järgmine Auto ilmub 31. augustil a. EAK 15 aasta juubeli numbrina IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIU llllllllllllllllllllllll 181

24 Autode sissevedu Sõiduautode ja n ende šassiide sissevedu 1. I 3 0. VI a VI 1939 RIIGI, statistika keskbüroo andmeil on meil käesolevaga võimalus teha sõidu- ja veoautode sisseveo kokkuvõtet a. esimese poolaasta kohta. Sõiduautosid on sel ajavahem ikul veetud sisse 554 tk., s. o. 101 auto võrra rohkem kui sam a a ja kestel a. ja 216 auto võrra rohkem kui a. I poolaastal ning 109 auto võrra vähem kui kogu a. jooksul. Kuudeviisi oli sõiduautode sissevedu endiselt kõige elavam märtsis, aprillis, mais ja juunis, nimelt alljärgnevalt: Kuna ka käesoleval aastal mootorsõidukite sissevedu teostub peam iselt litsentsi-süsteemi alusel, siis ka tänavu pole sõiduautode sisseveos üksikute tüüpide järele m ärgata erilist muudatust. Erandiks on vaid Prantsuse päritoluga Citroen, mille sissevedu osutab õige suurt tõusu: a. jooksul sisseveetud 18 sõiduki vastu on tänavu seda autot 6 kuu jooksul sisse toodud tervelt 62 tk. Tüüpide järele on sõiduautode sissevedu 1. jaanuarist kuni 30. juunini alljärgm ine (1938. a. all on toodud võrdluseks kogu a. sissevedu; vt. kõrval): * V eoautode, om nibuste, sanitaar- jt. autode sissevedu 1. I 30. VI Sõiduautode kõrval osutab a. esimesel poolaastal õige väikest tõusu ka veo-, sanitaar- j. t. autode sissevedu, nimelt a. 277 sõiduki vastu on 1. jaanuarist kuni 30. juunini veetud sisse 284 veokit, s. o. 7 tk. võrra rohkem. Võrreldes a. on sissevedu endiselt tagasihoidlik. Mis puutub veomootorsõidukite sisseveosse a. I poolaastal üksikute tüüpide järele, siis osutab siin õige tunduvat langust Morris-ve oautode sissevedu, kuna teatavat tõusu näitavad Chevrolet, Bedtord ja Opel. Tüüpide järele oli veomootorsõidukite sissevedu alljärgm ine (1938. a. all on toodud kogu a. sissevedu; vt. kõrval): 182

25

26

27 A. Kümmel j\yj" OTORISEERITUD liiklemisvahendite tehnika hiiglaedenem ine ühenduses mootorsõidukite ühatõusva kiirusega ja kasutamistingimuste raskenem isega on sattum as teravasse vastollu norm aalse, n.-n. keskmise läbilõikeinimese sõidukijuhi võimetega. Tehniliste hiilgerekordite ja saavutuste petlikus säras jääb nagu kõrvale see oluline ja valitsev tõsiasi, et inimorganismi kehalised ja vaim sed võimed, harjumused ja vastupanu ülem m äär on ikkagi kujunenud nende arvutute aastatuhandete (võib-olla ehk ka miljonite) vältel, kus kogu liiklemine maisel m aal toimus kas per pedes aposto- Jorum, või ehk jälle looma musklite elavjõu abil, kiirusega 4 8 km tunnis. T änapäeva liiklemise tempo, eeskätt lennuasjanduses, esitab a g a sam ale organismile selliseid üllatusi, milliseid ei teatud varem aim atagi. Üks näide: lendur, kelle keha kaal 70 kg, tehes oma 500-kilomeetrilise tunnikiirusega liikuva lennukiga järsu pöörangu, mille raadius 200 meetrit, surutakse oma k a biini istmele 800-kilolise raskirsega. Võib kujutada, millisesse ülepingutuse ohtu satuvad pöörangu momendil lenduri õrnem ad siseorganid ja närvikava, mille tõttu on võimalik kaotada valitsemist oma käte ja jalgade üle. Suure kiirusega m uutuvates kõrgustes sooritatavate vigurlendude tulemuseks võib sageli tekkida meelem ärkuse kadumine, verejooks ninast ja kõrvust ja mitmesugused siseorganite ülepingutustega seotud kehalised rikked. On püütud võrdlemisi rahuldavate tulemustega piinliku meeskonna selektsiooni k asvatuse ja juhitöö üldise korraldam isega m oodustada juhtide kaadreid, kes kehaliselt ja vaimselt oleksid võimelised juhtima ülikiirusega" liikuvaid mootorsõidukeid. Esijoones on see tähtis sõja-lennuväes. A egade jooksul kohanevad kahtlem ata ka m asinajuhtide kaadrite koosseisud a ja tempole. Teaduslike uurimuste ja tehnika jõupingutuste abil tuleb seda suurt kohanemise käiku kergendada, et keskmise juhi kehalised ja vaim sed võimed suudaksid ületada pingutusi, mida esitab kiirelt-liikuv masin õhus ja m aastikul. Tüüpilisemaks nähteks, mis näitab inimese organismi vastolu teda ümbritsevate olukorra tingimustega, on v ä simus. Väsimusele vastupanuvõime ongi juhi kvaliteeti m ääravaks teguriks. Rohkearvulised uurimistööd on selgitanud, et väsimus kui niisugune on ülimalt komplitseeritud nähe. Tema algpõhjusteks inimese organismi kehaliste ja vaim sete tegurite kõrval võivad veel olla ühiskondlikud ja juhi-kutsetöö tervishoidlikud eritingimused, siis sõiduki m aterjali kvaliteet, töövõime, juhiruumi õhukoosseis ja ilmastiku kõikumised. Kõik need omaette suurem ad või vähem ad pisiasjad koos tee, m aastiku jä üm bruskonna om adustega m oodustavad keeruka kogumiku, mis väljendub k e - halises ja vaimses väsimuses. Kahtlem ata on väsimus p eamisi avariide ja liiklusõnnetuste põhjustajaid. W ashingtoni ülikooli professor dr. M o s s, uurides ülalnim etatud tegurite mõju väsimuse kujunemisele, ehitas eriaparaad i voblomeetri mis võim aldab teostada autosõidul esineva väsimuse astme kindlaksm ääramist. Inimene, kes on teatavate tundide jooksul kas juhina või sõitjana teinud k aasa auto liiklemist, astub jalgadega platvormile A. Kehalise ja vaim se väsimuse tõttu pole jalgade seis platvormil enam nii stabiilne kui enne liiklemist, vaid kutsub esile enam võnkumisi. Viim ased antakse platvormi poolt otsekohe edasi silindrites (C) olevatele õli kolbikestele, mis tööle asudes pum pavad õli toru D kaudu anum asse E. Teatud ajavahem ikus ülepum batud õli kvantumi järele on võimalik otsustada platvormil asuva katsetatava jala ebastabiliteedi - väšimusastm e üle. Eriti tugevaid platvormi võnkeid registreeriv ad kontaktid F. Allpooltoodud andm ed näitavad, kuivõrd alaneb autosõidust osavõtnute stabiliteet s. o. kuivõrd väljendub nende kehaline väsimus. N agu näha, langeb stabiliteet tugevasti ja vastavalt suureneb koos väsim usega jalgade kindlusetus. Kõige enam on väsim use tunnuseid m ärgata A, siis H juures. Edasi püüdis dr. Moss selgitada jõuvankris leiduva õhukoosseisu, silmade pingutuse, juhi keha otstarbekohasust tööprotsessis, ainetevahetuse ja vere koosseisu muutust ja mõnesuguste psüühiliste võimete muutmist v ältava autoliiklemise tingimuste otsekohese mõju tõttu. Õhu koosseis, eriti suletud jõuvankris, võib sisaldada m õnesuguseid mürgiseid aineid, nagu vingugaas (CO), siis bensiini- ja bensooliauru ja viimasel ajal ka tinatetrokloriiti kui kütteaine antidetonaatori mürgiseid produkte. Dr. Moss teatab juhtumist, kus neli inimest said kinnises autos tõsise gaasim ürgituse CO olemasolu tõttu. See juhtum on seda skandaalsem, et see auto kuulus ühele hospidalile kui alaliselt kasutatav sanitaarauto! V ingugaasi (CO) mürgituse eelnähteiks on peavalud, üldine nõrkus ja südame p a ha o le k. Värske õhu käes mööduvad need kiiresti. V ingugaas satub sõiduki sisemusse peam iselt mootori väljaheitegaasidest. Fischer ja Hasse, uurides suurte liinibusside õhu koosseisu, avastasid nendes juba Vi K-tunnise sõidu järele 0,17 0,28 mgr/l õhu kohta vingugaasi. Just see vingugaasi võrdlemisi kõrge protsent koos inimeste hingam isprotsessi tagajärjel tekkiva süsihapugaasiga on üheks teguriks, mis suurendab inimese tundlikkust närvikavas, kutsub esile 185

28 Kramp kätes! Paljud pikaajalise kogem usega autojuhid on vististi mõnikord üle elanud seda, et juhtides sõidukit tekib nagu mingi krambitunne kätesse või k äevartesse, eriti pikem a sõidu korral. See võib kujuneda v äga tõsiseks asjaks, ja kui hädaohtlik võib olla selline kramp, näitab juhtum Rootsis 19. aprillil s. a mis õnneks piirdus vaid m ateriaalse kahjuga. Keegi 25-aastane autojuht oli õhtul hilja teel töölt koju suure 4-tonnilise veoautoga. Korraga sai mees, kes muide põeb suhkruhaigust, krambihoo ja ei saanud kuidagi takistada seda, et auto, mis parajasti sõitis kurvil, sõitis teelt kõrvale, purustas tee kõrval oleva tara 18 meetri pikkuselt, lükkas ümber telefoniposti ja põrkas lõpuks vastu üht elum aja. Selles m ajas elas 6 inimest, kes kõik ärkasid kuulmatust raksatusest, ühel toal eelmistele tunnustele oksendamisi jne. Seda silmas pidades tuleb alati, eriti soojadel aastaaegadel, mõelda nii palju kui võimalik jõuvankri siseruumi õhutamisele. Autojuhtimine on töö, samuti on energiakulutust nõudev ka lihtne kaasasõitmine reisijana. Dr. Moss leidis, et 8-tunnise autosõidu tulem usena osavõtjate vere valgete vereliblede arv tõusis 20%; põhiainete vahetus ühes vastava hap niku v ajadusega tõusis 7% võrra, milline märgib ä ra tugevat energiakulutust. Nõukogude liidus prof. U g 1 o v i poolt korraldatud vaatlused motomehhaniseeritud vägede rännakuil avastasid t e e seisukorra ja teede liikide suurt mõju meeskondade energiakulutusele. Nii suurendab sõit munakividest tänavail suhteliselt hariliku kruusateega võrreldes 20 km/t. kiiruse juures 110% ja 40 km/tunnikiiruse korral 116% energiakadu. Edasi avastus, et sõit veoautol 3,5 tunni vältel suurendab energiakulu 100% ja 5 tunni jooksul koguni 200% suhteliselt põhiainete vahetusega. Sõit veoautol, kirjutab prof. U g 1 o v, kui see 186 purunesid aknaruudud ja m aja välissein pragunes. Pärast esimesest ehm a tusest toibumist uuriti asja lähem alt järele. Autojuht ise pääsis vigastuseta. Ta on tuntud kui korralik noormees, ja arst, kelle juure ta toimetati läbiuurimiseks, nentis, et siin pole tegemist joobnud olekuga. Tal ei ole varem alt sellist krambihoogu olnud, ja ta kosus peagi. Ta seletas, et ta istunud juhikohal nagu halvatud ega suutnud midagi teha selleks, et takistada auto teelt kõrvalesõitmist. Kui politsei kohale jõudis, oli ta veel v äga uimane. Tuleb imeks panna, et autojuht täiesti vigastam ata jäi. Ka auto, ime küll, ei olnud saanud suurem at viga: olid purunenud vaid laternad ja porilauad sisse muljutud. Pange tähele, k a s... Juhipeeglisse peab järjekindlalt heitma pilku, et kontrollida, mis toimub kestab üle 5 tunni, ligineb nendele töönormidele, milliseid iseloom ustatakse kui rasket tööd. Tagasi tulles dr. Mossi vaatlustele selgub, et 8 tundi väldanud autosõidust osavõtjate juures ettevõetud vaim sed katsetam ised avastasid, et osavõtjate peastkasvatam ise võime oli langenud väsimuse tõttu 19,4% võrra. Peast kokkuarvam ine kahanes 10,1%; reageerim ise kiirus tööl telegraafiaparaadil alanes 11,5% võrra. Samuti av astati eriliselt konstrueeritud visomeetri abil silmade nägem ise võime kahanemist, millisel asjaolul on võrratu v äärtus avariide ja katastroofide algpõhjuste selgitamise praktikas. Tähtsaks väsim use tekkimise teguriks on teekonarlustel tekkivad m asina põrutused ja raputused. Estesiomeetriliste mõõtmiste abil av astas prof. U g 1 o v, et nende tõttu langes pingutava sõidu järele masinajuhi käte tundlikkus: parem a käe seljal 3,6 pealt 4,7 peale ja vasem al käeseljal 3,6 pealt 4,1 peale. Autosõidul tekkival väsimusel on seega enam närviline, närvisüsteemiga seotud iseloom kui muskulatuurne ilme. seljataga, kas mõni ei kavatse mööda sõita jm. Ka ei tohi unustada sõiduajal vahetevahel heita pilku näiteabinõude osutitele. Erilist tähelepanu nõuab õli-manomeeter. Nimelt võib juhtuda, et õlipaak on hakanud lekkima ja õli jookseb välja. Siis tekib h äd a oht, et mootori kolb sööbub silindrisse m äärdeõli puudumise tagajärjel. Kui õli hakkab otsa saam a, siis õlinäitaja tõstab, õigem küll laseb alla, oma hoiatava sõrme. Kardetavail juhtumeil see hakkab peksm a nagu linnutiib. Siis peab õlipaaki järeltäitm a. See on kindlasti odavam kui mootorisilindrite uues- ti-puurimine. Statistikat R ootsi m otoriseerub Rootsi kindralstaabi teadetel on Rootsis praegu kokku autot, omnibust ja mootorratast. Stokholmi linnas on 977 mootorratast ja 1382 külgvankriga mootorratast, kokku 2359, kuna kõikide mootorsõidukite arv Stokholmis on Mootorrataste arv kogu Rootsis on , neist 6521 külgvank- riga ja ilma autolt num brisildid Uuest järelevalvesüsteem i võidust teatatakse New Jersfy'st, P.-Ameerika Ühendriikide osariigist, kus võitlus liiklemisõnnetuste vastu on olnud kõige tagajärjekam autol võeti nimelt numbrisildid, kuna need autod ei olnud liiklemiskõlvulises seisukorras, ja enamikel juhtumeil need jõuvankrid ei väärinud parandam ist. See arv on küll vaid murdosa selle osariigi auto arvust, kuid ometi mõjub see palju k aasa liiklemisohutuse tõstmiseks. P ublik eelistab om nibust aastatel on Inglismaal 61 era ja om avalitsuste trammiühingut lõpetanud oma trammikäitiste tegevuse ja läinud üle omnibustele. Enamikel juhtumeil on pärast omnibustele üleminekut võidud nentida sõitjate arvu üllatavat tõusu. D iiselm ootor võidutseb diiselautot on praegu tarvitusel Inglismaal, ja ometi on möödunud kõigest 11 aastat sellest, kui seal võeti kasutam isele esimene diiselauto ja -autobus. Auru-veoautod Auru-veoautosid on suurem al m ääral Johannesburgis, Lõuna-Aafrikas, kus on liikvel 50 Sentinel-a utot. Auru-autode käitiskulud olevat üsna väikesed.

29 Sõja korraks om am aa kü tteaine! Saksam aal töötab 10% raskeveomootorsõidukitest kodum aa kütteainetsga. Ka inglased om istavad tähelepanu kodum aaliste mootorikütteainete allikate ärakasutam isele, millel on suur tähtsus mitte ainult sõjaks valmisoleku, vaid ka rahvam ajanduslikult seisukohalt. Paljudes kohtades Inglism aal tehakse katseid gaasigeneraatoritega, kuid seejuures tarvitatakse mitte nii nagu Rootsis ja Itaalias puusütt, vaid peamiselt kivisütt. Üks söefirma tootvat seks otstarbeks eriti valitud antratsiiti, mis on eriti kohane kasutam iseks gaasigeneraatoris. R ootsi diiselm ootor N iilusel Liiklemine Niiluse jõel, mis 2000 km ulatuses on liiklemiskõlblik, toimus v a rematel aegadel purjekate ja aurikutega, nüüd aga tungivad liiklemisse diiselmootoritega varustatud mootorlaevad. Suurim laevasõidulirm a United Egyptian Niie Transport Co" Kairos on täiesti üle läinud rootsi diiselmootoritele. Et takistada jõem uda sattumist mootorite jahutajaisse, laevad on v a rustatud eriliste mudakogujate ja peenesõelaliste kurnadega. T eerullist tulikahju Üks naftaga käivitatav teerull põhjustas 21. aprillil s. a. Rootsis suurem a tulikahju, mis hävitas Ida-Sallerupis ühe talu, hävitades ühtlasi 1 hobuse, 5 lehm a ja teisi loomi. Teerulli juht töötas teel ühe talu kohal, kusjuures ta ajas rulli väikesele kõrvalteele. Talurentnikuga vesteldes nägi juht korraga, et üks säde oli süüdanud õlgkatuse. Tugev loodetuul viis tule kiiresti laiali. Kuni kohalik tuletõrje asetas 500 m pikkuse lõdviku lähedasse jõkke, oli talu m aani m aha põlenud. Hädaohus olid ka lähedalasuv sepikoda ja 150 meetrit eemal asuv naabritalu, kuid neid läks korda päästa. K uninga len n u k Inglise kuningas Georg on isiklikuks kasutam iseks tellinud ühe De Havilland Flamingo lennuki. K eeld hobuveokitele Pariisis on avaldatud m äärus, mille põhjal liiklemine hobusõidukite, raskeveoautode ja veokärudega on kesklinnas ja elavatel puiesteedel keelatud kella 2 7 p. 1. Londoni City's on samuti keelatud _ hobusõidukitega liiklemine, kuid ainult elava liiklemise tundidel. Liiklusmääruste mittetundmine toob surma Hiljuti leidis Pärnum aal õnnetut surma rootsi turist-jalgrattur Karl Oscar H o 1 m, kes, mitte tundes meil kehtivaid liiklusmäärusi, sõitis valekätt ja kokkupõrkel veoautoga sai surm avaid vigastusi. Mehhiko kombeid Tallinnas Pärnu mnt. nr. 132 K. Siitani bensiinijaam as töötav Evald S i i m u p o e g avald as hiljuti politseile, et teda on löönud keegi tundmatu autosõitja. Tundm atu sõitnud oma eraautoga bensiinijaam a ja avaldanud soovi osta 10 liitrit bensiini. Kui Siimupoeg küsinud bensiini eest raha, saanud ta võõralt tugeva löögi näkku, varisenud kokku ja kaotanud meelemõistuse. Seejärele põgenenud võõras bensiini eest raha m aksm ata jättes. Millal tuleb puurida mootori silindreid? K ü sim u s n r. 2 8 : Palun vastata küsimusele, millal on õige aeg puurida mootori silindreid? A. S., Tallinn. V astus nr. 2 8 : Küsimusele, millal on õige aeg puurida mootori silindrit, on võimatu anda konkreetset vastust, sest küsimus ise on teatavalt ebam äärane. Nimelt on silindri puurimise vajadus suurel m ääral sõltuv mootori konstruktsioonist ja ta on enamikus igale mootorile isesugune. Täpseid andmeid on võimalik anda ainult iga mootoritüübi kohta eraldi. Kui see küsimus peaks teid lähemalt huvitam a, siis palun ses asjas kirjalikult pöörduda toimetuse poole, teatades täpsem ad andm ed tüüpide üle, mille kohta soovite vastust. Üldiselt põhjustab silindri puurimist silindri kulumine, mis võib olla ühtlane või ebaühtlane, ja silindri vigastumine. Kui silinder on kulunud ühtlaselt, s. o. silinder on küll kulunud, kuid kuluvus on ühtlane üle kogu silindri ja ei ületa seejuures 0,12 mm, siis pole veel vajadust silindri puurimiseks, vaid piisab kolvirõngaste vahetam isest. On silinder ühtlaselt kulunud enam kui 0,12 mm, siis on silindri puurimine paratam atu. Kui silinder on kulunud ebaühtlaselt, s.o. silinder on kulunud ovaalseks või on kohati kuluvus suurem, kohati väiksem ja seejuures ebaühtlus ületab 0,08 mm, siis on soovitav silindrit puurida, sest selline silinder ei ole enam tihe. Ka ei aita sel juhul kolvirõngaste vahetam ine, sest ka uued rõngad jääv ad ebatihedaks ja surve lekkimine on paratam atu. Kõik ülaltoodud andm ed on paikapidavad silindrite kohta, millede mõõdud on 75 kuni 100 mm piirides. Kui vastavad mõõdud on väiksem ad, siis on ka lubatud kuluvus väiksem, kui a g a vastavad mõõdud on suuremad, siis on ka lubatava kuluvuse piirid v astavalt suuremad. Korraliku jõuvankri käsitam ise juures tuleks silindrite puurimist teostada keskmiselt umbes km sõidu jä rele. See sõidu ulatus on aga võimalik ainult siis, kui jõuvankrit käsitsetakse kõikide nõuete kohaselt. Vastasel korral need normid vähenevad tunduvalt. Meil Eestis on olnud juhtumeid, kus mootori silindrite puurimine on osutunud vajalikuks pärast km sõitmist, kuid on teada ka juhtum, kus jõuvanker on kuni praeguseni sõitnud km ja silindrid on seni puurimata. Seejuures on ag a iseloomustuseks asjaolu, et selle jõuvankri omanik hoolitseb oma sõiduki eest teadlikult ja asjatundlikult. Peab ag a veelkord märkima, et antud silindrikuluvuse mõõdud on v äga üldised ja täpsem aid andm eid võib anda ainult siis, kui on täpselt teada lähem ad andm ed tüübi ja konstruktsiooni kohta. Täiendavalt on vaja meeles pidada, et silindrikuluvuse mõõtmist on võimalik teostada ainult spetsiaalabinõudega töökojas, kus need olemas. Kodusel teel teostatud mõõtmisi ei saa võtta tõsiselt. Kui on osutunud vajalikuks kas või ühe silindri puurimine, siis tuleb p a ra tam atult lasta puurida kõik silindrid korraga, et säilitada mootori tasakaalu. Silindrite puurimise ideaalseks mooduseks on silindrite nn. lihvimine arkansakividega, mis annab suurimat täpsust, kuid on seejuures v äga kulukas. Meil tavaliselt praktiseeritav silindrite puurimine sm irgelketaste või sm irgelterade ja freesterade põhimõttel töötavate seadistega annab küll teatavaid positiivseid tulemusi, kuid need on ajutised ega võimalda saavutada ülesseatud eesmärki. A. Mere 187

30 Üle 30 külalise 10 autol Soomest SJQ JUULIL k ell saabub aurikul A riadne * T allinn asse Soom e A utoklubi 10 autoga ja ü le 30 klubi liikm ega k ü lla Eesti A utoklubile. Saabujate hulgas on Soom e teed em inister V äinö Salovaara koos abikaasaga, Soom e A utoklubi president, H elsin gi linnadirektor ja olü m p iak om itee juhte ins. E rik v. Frenckell, pr. ja prl. F renckell, Soom e A utoklubi I abiesim ees k oh tu n ik Yrjö S i m i 1 ä, klu bi II abiesim ees p rof. G eorg v. W endt ja m atka juh in a Soom e A utoklubi peasekretär m ag. Eero 3 a h 1 - b e r g. K ülaskäigu teevad veel kaasa: SAK juh atu se liige adv. H arald M unck ja paruness M u n c k, vabahärra E rnst v cn Born, assessor H jalm ar Fellm ann, pr. F ellm ann, ins. H arald Fyrqvist, pr. Fyrqvist, dir. Fr. S e e b e r g, pr. S e e b e r g, apteeker Vanam o perek onnaga, pr. A line G rönberg kaasassitjatega, O lü m p iakom itee tegelased m ajor Fr. T i m g r e n, m ajor H a u s e n, ltn. Lindgren, Soom e reisibüroo dir. R obert C h arp en tierja o /ü. Kaleva reisibüroo direktor E rkki V i r m a 1 i a, varastage oma mootor LODGE s ü ü f e k ü ü n a l d e g a Maailma kiirusrekordi 575 km funnis püstitas kapten Eyston Rolls- Royce au to g a, tarvitades Lodge küünlaid Soome Autoklubi külaskäigu kava Saabuvaid Soome külalisi võtavad Tallinna sadam as vastu Ees.i Autoklubi esindus eesotsas esimehe M. Puusepaga, klubi juhatuse liikmed koos abik aasadega ning m atka üldkorraldaja Eesti Autoklubi liige hr. Heinrich T a n n. Pärast Soome külaliste korteritesse paigutam ist järgneb kell ühine väljasõit Piritale, kus kell on kohv Pirita rannarestoranis, hiljem vaadeldakse Tallinna, kuna õhtul Eesti Autoklubi annab külalistele eine Estonias". Pühapäeval, 30. juulil, kogunetakse kl hommikul V abadusväljakule, kusi alustatakse väljasõitu Narva-Jõesuhu. Kl on peatus Kohtla-Järvel, kus on eine ja tutvumine Riikliku Põlevkivitööstusega. Varaõhtul saabutakse Narva- Jõesuhu. 31. juulil teostub väljasõit Narva, et tutvustada külalisi linna vaatam isväärsete kohtadega. N arvast jätkub matk Ranna-Pungerja kaudu Tartu, kuhu saabutakse kl , misjärele tehakse ringkäik Eesti R ahva Muuseumis. Siis järgneb dinee Vanemuises" Soome konsuli dir. A. Kõva poolt. 1. augustil kl jätkub väljasõit V alga suunas peatusega Elva suvituskohas. Sam al päev al kl külalised lahkuvad V algast üle piiri Lätti, kus viibivad ringsõidul kuni 4. augustini. 4. augustil saabuvad Soome autoklubilased Laatre piiripunkti kaudu tagasi Eestisse ja jõuavad kl Pärnu. Pärnust, p ärast sealse kuurordieluga tutvumist, jatkatakse 5. augustil sõitu Tallinna, kust järgm isel päeval külalised sõidavad koju, Soome, tagasi. Eesti Autoklubi 15 aasta juubelipidustused Pärnus Teatavasti k. a. augustis täitub 15 aastat Eesti Autoklubi tegevuse algusest. Ühenduses selle täh tpäevaga EAK juhatus on otsustanud 15 a. juubelipidustused p idada 26. augustil Pärnus, kus on ette nähtud ühine koosviibimine jm. Lodge küünlad on kõikjal saadaval. Esindus ja ladu: K/M. LIER & ROSSBAUM, Tallinn, Viru 7 Ühtaegu väljasõiduga Pärnu korraldatakse ka liikmete- vaheline täpsussõidu-võistlus Tallinnast Pärnu. O. Veldeman Poola parim Poolas, Gdynias, toimunud rahvusvahelistel mootorrattavõistlustel Balti karikale võistles Eesti, Soome, Läti ja Poola mootorrattureid. Ringtee pikkus oli meetrit. Võistlusi oli jälgim as pealtvaatajat. Võistluste tulemused olid: 250 sm3 ja 350 sm3 klassis senioridele tuli esimeseks eestlane J. Tomson (NSU) 21.17, kuna poolakas Gabrovski jäi teiseks. Sõita tuli 15 ringi. 500 sm3 klassis senioridele tuli sam uti esimeseks eestlane Oskar Veldeman (NSU) rekordilise a jaga 19.17, kuna poolakas Mieloch jäi teiseks. Ka siin tuli võistlejail sõita 15 ringi. M eeskondade võistlusel Balti karikale tuli esimeseks Poola (Mieloch, Gabrosvki) aja g a 38.11, 2) Eesti (Veldeman, Tomson) 38.53, 3) Läti (Skurstens) ja Soome (Lönfors), segameeskond M eeskonnad koosnesid kahest võistlejast, kusjuures tuli sõita 15 ringi. Individuaalselt tuli esimeseks eestlane Veldeman (NSU) p äeva parim a a jag a 18.40, kusjuures tema keskmiseks kiiruseks oli 101,7 km., 2) Mieloch (Poola), 3) Gabrovski (Poola), 4) Lönfors (Soome), 5) Tomson (Eesti) ja 6) Skurstens (Läti). Esimene rahvusvaheline tähesõit autobustele Montreux koos A. C. S.'i V aud sektsiooniga korraldas Šveitsis esimese suure rahvusvahelise tähesõidu autobustele, mis toimus juulini. O sa võisid võtta kõik autobused, m ida kasutatakse reisijateveoks. Sõidukid olid jagatud kahte klassi kuni 24- ja üle 24-istekohalised. 188

31 j^namus Soomet külastavaid autoturiste võtab oma sihiks sõidu Põhja-Jäämere kaldale, kaugele põhjasse, Petsam o s s e, kus õhk on hõre nagu Alpides ja om apäraselt karge floora võlub oma erandlikkusega. Pealegi on autotee sinna kõigiti sõidetav, kuigi ei saa loomulikult loota m eetreid laia asfalttee olemasolu. Seevastu kujuneb tee Petsamosse sõidu seisukohaltki huvitavaks ja ei lase milgi tingimusel tekkida igavust. Ning päralejõudjate v aeva kroonib valge jääkaru kuju, embleem, m illega iga autosportlane põhjendatud uhkusega ehib oma masinat. Eestist on seni 14 autoomanikku sa a nud endale valge karu". Milliseid paiku läbistab Euroopa ainus Põhja-Jäämerele viiv autotee pärast Rovaniemi alevis asuvat napapiiii't, kohta, kust algab Põhjanaba piirkond, sellest tahaksim e käesolevas anda lühikese ülevaate. Enne vääriks mainimist, et Rovaniemi alevis korraldatakse igal talvel suur karusnahkade oksjon, millele koguneb ostjaid üle kogu Euroopa. Siit algav Petsamo m aantee kulgeb raudtee kõrval ida suunas. Raudteele ja m aanteele ühiselt ehitatud sillad ületavad esmalt Ounaskoske ja siis Suutarinkorva ( kingsepa kõrv"). Parem ale jääb siis kuulus T uhande-järve-m aa võludes (lõpp) Tee Tamperest Hämeenlinna on samuti piiratud järvedega. Eriti kenaks osutub sissesõit Hämeenlinna. Esiteks tõmbab tähelepanu endale suurejooneline uus ehitus teisel pool järve kallast. See ei näigi tavaline järvekallas olevat. On ta ju piiratud mitme kilomeetri ulatuses hõbeläikeliste pajudega, ja nagu p ärast selgub, asub seal kuulus Aulanko looduspark uue elegantse hotelliga. Teiseks sõidan läbi auväravate ja lippudega palistatud tänavate. Häm eenlinnas on just lottade pidupäevad. See on minu viimaseid m atkapäevi Soomes. Veel 120 km Helsingini, ja siis kohe järgm isel hommikul laevale. Nelja päev aga sõitsin m aha umbes 1300 km. Minu reisiseltsiline väike Adler" on niisam a värske ja erk nagu m aaie tulles. Suure higistamise peale olen tem ale ainult andnud rüübata Soome odavat bensiini. Muidu ei olnud ta esitanud mingeid nõudmisi hooldamise suhtes. Kui lihtne nelja päev aga üks kolmandik Soomet. Nabapiir. Siit ihaldab mööduda iga automatkaja Soomes Ounasvaara kõrge mägi, kust võib jaaniöö ajal näha 24 tundi päiksst, mis ei looju siin üldse selle öö-päeva kestes. Sam al mäel korraldatakse talviti suusatamis- ja m äelaskevõistlusi, millistest võtavad osa ka paljud rahvusvahelise kuulsusega talisportlased. Siit jätkub matk umbes 26 km halvalt asustatud kohtade kaudu Vikajärve külla, kust Raudanjoe läänerannikut mööda sõidetakse umbes 48 km Raudanjoe sillale, ning sealt umbes 56 km Sodankylä kirikukülla. Teekond läbistab kohti, kus ei leidu peagu ühtki elamut. Siin, enne Sodankylät, tutvutakse autot transporteeriva, seda teekonda iseloomustava parvega. Sõit sellise parvega on juba iseendast teatav elamus. Sodankyläs võib m ajutuda, seal on ka postkontor, telefon, apteek, arst ja haigla. V aatam isväärsuste hulka võib lugeda 17. sajandist päritolevat kirikut. Umbes 20 km Sodankyläst põhja poole on Sattasjoe parv, ning siis algab teekond inimestest lagedas põhjam aa kõrves". 45 km p ärast tullakse jälle Suvanno parve juure ning siis tabab silm esimesi tundrate kontuure. Need on puudest p aljad Nattastunturi tipud. Siit alates m uutuvad m aastikud karmimateks ja taimestik vaesem aks. N ähtavale ilmub suur Raututunturi, mille kõrgeim tipp on 550 m. Umbes 7 km siit asub L a a n i 1 a võõrastem aja. Siin lähedal asuvaist, tundrailt lähtuvaist mägiojadest on liiva uhtudes leitud kulda. Tee sinna pöördub v a sakule mõni kilomeeter enne Laanilat. Laanilast väljudes algab autosportlasele esimene alpisõit". Järsku mäkke tõustes ületatakse Kaunispää tundra. Talviste lumetormide varuks on siia püstitatud teenäitajaiks kõrged postid. Tundralt endalt avaneb avar väljavaade tüüpilisele tundram aastikule. Laskumine toimub järsku mäenõlvakult alla. Siit alt lähtuvad veekogud suubuvad juba Jääm erre. Metsad m uutuvad taas lopsakam aiks ja peatselt 37 km L aanila võõrastem ajast alates saabutakse Ivalosse, kuhu Rovaniemilt, nabapiirilt, alates on 295 km. I v a 1 o s kohtab turist kõiki euroopalikke m ugavusi. Sealne hotell omab keskkütte, sooja ja külma vee ning vannitube. Külas on loomulikult apteek ja posti- ning telegraafiasutused. Bensiini ja õli saab bensiinijaam adest. Ivalost pöörab tee pare- 189

32 Eestlased-automatkajad suplusel Põhja-Jäämeies male. 36 km kaugusel asuvasse Inari külla p ääseb vasakult, kusjuures tee peal leidub kauneid selge veega tundrajärvi ja parem al teest, erilise teenäitajaga juhatatud m etsateekest mööda p ääseb jalgsi m äeveeru juurde, mille sees asub suur karukoobas. Siin on nähtavasti elutsenud põhjala uhkemaid karueksem plare, sest koobas m ahutab vabalt 6 7 inimest. 48 km kaugusel I v a 1 o s t, mööda Inarijärve rannikut viivat teed, asub Virtaniemi võõrastem aja võrdlematult ilusal kohal Paatsjõe kaldal. Siin on kalam eestel haruldane juhus asuda püüdm a põhjapoolsete vete kalu. Edasi jätkub teekond läbi elaniketa kohtade. N a u t s i võõrastem aja kohal asus endine Soome ja Vene piir. Järgnevalt Höyhenjärve ja Pitkajärve vahelisele teekonnale jõudes saabutakse kaunim atesse kohtadesse. M aastik on võrdlematult ilus. Teel Põhja-Soome. Põhjapõder automatkajate tavalisi vastuvõtjaid" Petsamo kauneid maastikke Huvitavaim aks osutub peatus Kolttakönkäl kus a v a neb suurepärane võimalus lõhepüügiks. Sealseis koskedes leidub üle kümnekiloseid lõhesid külluses. Kolttakönkäl asub moodne hotell. Siit pääseb ka m ootorpaadiga üle Norra piiri. Esmakordselt kohtab m atkaja siin ka puhastverd laplasi. Lähedal asu v a Kuvernöörijõe ja Kuotsjärve kaldal on taimestik ja mets oma laadilt niivõrd haruldane, et see on kuulutatud looduskaitse alla. M ahlaka taimestiku kõrval köidab m atkajat kõrgeil kaljuil elav kaljukotkas, kelle pesad asuvad taevale lähedal. Tundrail endil kasvab teatavasti vaid m adalaid kääbuskaski. Tundrailt laskutakse teekonna lõpul Petsamojõe orgu. Jõutakse Ylährostari võõrastem ajja, mille läheduses asub põhjapoolseim kreeka-katoliku usu klooster. Ka siin saab püüda Petsamo jõest lõhesid. See õilis kala on siin m atkajal igapäevaseks leivaks. Petsamo keskuseks on Parkkina küla. Seal on pank, post, telegraaf j.t. asutused, mis viib tundrate üksinduses viibinud m atkaja jälle ühendusse välism aailm aga. Mööda Petsamo lahe kallast jätkub matk läbi imeilusate kohtade Trifona sadam asse. Teekonna lõpp on siiski Liinahamari, Soome sügav sadam Põhja-Jäämere kaldal. Siin tahab peagu iga m atkaja kasta end vähem alt kord Jääm ere lainetesse. Käesolevas kirjeldatud teekond on pikim ja erakordseim Soomes. Teisi retki läbi lõpm ata kaunite Lõuna-Soome m aastikkude on kergem ja lihtsam korraldada. T. H. 190

33

34

35 Haruldaselt ruumikas 34-hj. auto. O m a tugevuse ja sõidumugavuse tõttu kõige kohasem kitsail ja halbadel teedel. Tähtsaiks paremusiks - odav hind ja im ekspandavalt vähene bensiinitarvitus. Tulge meile huvitavale proovisõidule. Täielikult Fordkvaliteet. Istmeil on rohkesti ruumi. Auto tagumises osas eriliselt suur pakiruum VOLILINE FORD ESINDUS A/S. MOBILE TALLINN, PÄRNU MNT. 21, TEL

36