LAULVAD KOGUKONNAD SINGING COMMUNITIES REGILAULUKONVERENTS RUNOSONG CONFERENCE. Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahvaluule Arhiiv
|
|
- Anna-Leena Saarnio
- 7 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahvaluule Arhiiv REGILAULUKONVERENTS LAULVAD KOGUKONNAD RUNOSONG CONFERENCE SINGING COMMUNITIES novembril 2012 Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise 42, Tartu
2 neljapäev, 29. november hommikukohv ja avamine Mari Sarv Regilaulud ja kogukonnad. Saateks Aado Lintrop Lood ma võtsin lutsu suust Frog Mythology, Poetic Register and Dialects of Singing Kristo Siig Kuningamäng kas jälg muistsest võimurituaalist kohvipaus Mikk Sarv Lauluvaimustuse tulemisest Hellero laulupargi lugu Heidi Haapoja Kalevalaic rune singing and oral composition in the Finnish new wave folk music vaheaeg Andreas Kalkun Setode lavale toomine. Schultzist Pulstini Taive Särg Euroopa viimased metslased ja nende laulud filmides Ingrid Rüütel Film: Marina Rooslaid (1994) Kontsert Uroshämärä Tartu Kirjanduse Maja saalis (Vanemuise 19) Pidu
3 reede, 30. november hommikukohv Natalia Ermakov Tänapäeva ersa-mordva itkud Pekka Huttu-Hiltunen Mikä tekee laulusta ja laulamisesta niin tehokkaan kommunikaatiomuodon? Heikki Laitinen Kilpalaulu Ilomantsin Mekrijärvellä heinäkuussa Venla Sykäri Kilpalaulukulttuurien yhteisöllisyydestä kohvipaus Liina Saarlo Laulmata kogu. Walter Andersoni lastelaulude avaldamisest Vanas Kandles Pikne Kama Matuseteemalised regilaulud ja arheoloogia vaheaeg Janika Oras Kolga-Jaani laulik Marie Sepp ja tema kogukonnad Vahur Aabrams Kahe lauluema juurtest. Martina Ir ost Anne Vabarnani kohvipaus Peast päästetud Lühifilm Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude saamisloost (2012) Ulrike Kochi film Regilaul laulud õhust (2011)
4 Mari Sarv Regilaulud ja kogukonnad. Saateks Teen oma ettekandega väikese sissejuhatuse konverentsi üldteemasse, et arutleda selle üle, kuidas piiritleda neid kogukondi, kes regilaule tarvitavad ja tarvitanud on. Kogukonnana käsitletakse sotsiaalvõrgustike teoorias omavahel tihedamas seoses olevaid kogumeid võrgustikus (nt. kogum, kus kõik tunnevad kõiki nt. külakogukond, töökollektiiv). Lisaks tavapärasele kogukonna mõistele on Benedict Anderson lansseerinud kujuteldava kogukonna mõiste, kus inimesi ei ühenda mitte otsesed kontaktid, vaid kogukond moodustub mingi idee ja/või infokanali vahendusel (rahvus, religioon, ajalehe lugejaskond, teatud maailmavaate pooldajad jne.), kes ei pruugi omavahel iial kohtuda. Käsitlen põgusalt küsimusi, kuivõrd laulutekstide võrgustikus ilmnevad kogukonnad peegeldavad tegelikku suhtlust maa peal ja kuidas regilaulud on käinud käest kätte reaalsete ja kujuteldavate kogukondade vahel. Me kõik teame, kuivõrd kardinaalselt erinevad regilaul ja uuem riimiline rahvalaul, seda nii vormi, aga veelgi enam sisu poolest. Minu ettekanne on ajendatud huvist teada saada, mis on selle erinevuse lähteks või põhjuseks. Selle selgitamiseks vaatlen neid laulustiile laiemas Euroopa kontekstis, kus peaaegu kõikjal on toimunud üleminek korrastamata ridade arvuga laulult/luulelt salmilis-riimilisele. Kõrvutan oma ettekandes kokkuvõtlikult kummalegi laulutüübile omaseid vormi-, sisu- ja funktsioonitunnuseid ning analüüsin laulutraditsiooni vahetumise mitmesuguseid võimalikke tagamaid. [4]
5 Aado Lintrop Lood ma võtsin lutsu suust Regilaulud laulikust näitavad, et ühelt poolt oli lauliku positsioon eriline, teisalt aga lauluoskus pigem külge hakanud kui tahtlikult hangitud (sarnane šamaaniandega, mis tuleb ise, inimese tahtest sõltumata). Laule õpiti pulmas käies, tööd tehes või kokkupuutes loodusega. Pärimust kui fenomeni, mida pidi teadlikult omandama, alles hoidma ja edasi andma, ei olnud regilaulude ajal veel olemas. Laulmisega tundus olevat sama lugu kui jutustamisega. Paljude idapoolsete rahvaste juures on jutustamise anne sarnane šamaaniandega, isegi niivõrd, et nimetatakse spetsiaalseid vaimolendeid, kes ses osas aitavad. Kas meie regilaulude maod, kalad ja linnud pole mitte jäänuk millestki sarnasest? Loo mina võtsin lutsu suust... Madu laulas mätta asta, sisalikku maa siesta, rotti rohupõõsa asta... jne. Ses suhtes pakuvad huvi just need olendid, kes tegelikult ei laula, sest ei üllata ju eriti, kui linnud kedagi laulma õpetavad. Pardsil oli palju sõnu, lõo linnul liiga laulu. Aga madu, sisalik, rott, luts või haug pole ju lauljad. Samas on esimesed neist väga populaarsed šamaani abivaimud, aga havi lõualuust tegi suur šamaan Väinämöinen esimese kandle. Muidugi ei tohi regilaule tõlgendades unustada alliteratsiooni loovat osa. Ja variatsiooniderikast vastust küsimusele, kust laulud saadud, võib alati tõlgendada ka nii, et andekas inimene suudab laulu teha ükskõik millest. Lu'ud ma võtsin lutsu suusta Laulud lattika ninasta Kõned kiissa keele pealta Aru havi ammastesta. H II 27, 532/4 (1) < Palamuse Siiski arvan, et kunagi oli laulmisel ja jutustamisel sarnaselt šamaanirituaaliga kogukonna head käekäiku kindlustav funktsioon, laulude ja lugudega mitte ainult ei loodud ühiskondlikke gruppe (meie versus nemad, kes söövad, rõivastuvad, kõnelevad ja laulavad valesti ega ole seega üldse õiged inimesed), vaid hoiti neid ka toimivatena koos. Sellistel puhkudel aga võidi küll viidata sellele, et sõnad ja viisid tulevad laulikule või jutustajale üleloomulikul teel. [5]
6 Frog Mythology, Poetic Register and Dialects of Singing In Viena Karelia, networks of kin groups exhibit distinctive ways of singing at the verbal level of the poetic register. Register is a term drawn from linguistics for language as it is used in a particular communicative context in this case the registral lexicon is made of words, formulae and multiforms. In other oral-poetic traditions, an oral-poetic register and other generic strategies may be semantically informed or bound up with vernacular mythology. The present paper will introduce this relationship of mythology and register in other cultures as a frame of reference for approaching the very different traditions of kalevalaic epic. The paper will then introduce on-going research on this verbal aspect of kalevalaic dialects of singing at the verbal level of the poetic register. Differences from interfaces of mythology and register in other cultures will be introduced. Kalevalaic dialects of singing will then be triangulated with what Anna-Leena Siikala has described as dialects of mythology. The paper will propose these are not only complementary, but much more directly bound together in some way. In other words, this paper will suggest that dialects of singing and dialects of mythology may be comprehensively interfaced and difficult or impossible to separate in the tradition of kalevalaic mythology. [6]
7 Kristo Siig Kuningamäng kas jälg muistsest võimurituaalist? Ettekandes vaatlen vanemate laulumängude hulka kuuluva Kuningamängu näitel võimalust leida seoseid ja vastavusi esiajaloo ühiskondliku tegelikkuse ning sajandil üleskirjutatud folkloori vahel. Kuningamängus heidavad mängijad kuninga tegelasele ette, miks ta ei tulnud mullu, kui kõike oli külluses, vaid nüüd, kevadisel kehval ajal (kui teda pole võimalik kostitada). Kuningas aga võtab neilt ehted pandiks, mis tuleb hiljem mingi teoga välja lunastada. Kuningas on siin rolli poolest külaline, kelle tulek näib olevat vältimatu (rahva esitatud küsimus ei seisne mitte selles, miks sa meile tulid, vaid miks sa just nüüd meile tulid ) ning kes sama vältimatult peab saama osa mingitest rahva poolt pakutavatest materiaalsetest hüvedest kui teda ei kostitata, võtab ta asenduseks muud vara. Selline kuninga roll ei haaku kuidagi rahvaliku ettekujutusega uusaegsest kuningast, mistõttu on raske uskuda selle mängutüübi kujunemist uusajal. Seevastu sobib selline roll märksa paremini muinasaegsesse või varakeskaegsesse konteksti. Nimelt oli muinasaja lõpu Põhja- Euroopas ühiskondadele (tõenäoliselt ka muistsele Eesti ühiskonnale) iseloomulik nn rändava kuninga institutsioon, mis tähendas seda, et kuningad liikusid mööda oma valdusi ringi ja peatusid olulisemates keskustes. Seal neid kostitati, aga seal toimus ka maksukogumine ja õigusemõistmine. Väidan, et Kuningamäng ongi kujunenud mingi muistse rituaali põhjal, millega kogukond rändavat kuningat vastu võttis. Kuigi selline rituaal on täiesti hüpoteetiline, on väite aluseks tõdemus, et toona markeeriti kõiki olulisi akte inimese ja kogukonna elus rituaalidega. Kohaliku keele ja kultuuri väljasurumisega poliitilise võimu sfäärist keskajal kadus mängu esialgne kontekst ning see kohandati ümber laulumänguks. [7]
8 Mikk Sarv Lauluvaimustuse tulemisest Hellero laulupargi lugu Neli aastakümmet tagasi leidsin end ootamatult regilaululummas. Iga laul tundus otsatult põnev, võisin koos noorema venna Henoga tundide kaupa laulda seto hobusemängu laulu Hiirokene, hall kene ning teisi laule. Ning see lummus oli vägagi nakkav. Ka vanem vend Tõnn tuli kaasa, edasi kursusekaaslased Kaarel Vilbaste, Aksel Siiner, siis sõbrad Peep Gorinov ja paljud teised. Laulsime, laulsime ja laulsime. Nagu lendamise tunne oli. See kiskus kaasa päevast päeva. Vahel helises uksekell ja sõber oli ukse taga, kurtmas, et kuidagi ei saa laulmata olla, et laulame kasvõi veidikese. Nii me laulsime. Läks kuu ja teine, kuid lauluhoog ei vaibunud. Muidugi otsisime lisa, kust laule õppida. Just oli ilmunud heliplaadiantoloogia Eesti rahvalaule ja pillilugusid, kust sai õppida otse laulikuid jäljendades. Heaks abiks oli Herbert Tampere viieköiteline antoloogia Eesti rahvalaule viisidega. Edasi läks tee Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna heliarhiivi. Mäletan sellest ajast Herbert Tampere rõõmu noorte laululummast. [8]
9 Heidi Haapoja Kalevalaic rune singing and oral composition in the Finnish new wave folk music In a larger scale, the contemporary Finnish new wave folk music scene was born in year 1983 when Sibelius Academy Folk Music Department was established. After that, there has been a lively, professional and active folk music field in which new pedagogical methods and creative musical approaches have been created. The music made within this genre is often a mixture of traditional elements, avantgardistic improvisation and popular and world music fusion. The head of the new wave runosong phenomena has been folk music group Värttinä that in 1990 s combined Ingrian and Karelian runosongs, self-made kalevalaic verses, characteristic and unique singing style, band instruments, and popular music conventions. During the 21st century there has been various styles, groups and artists. Some bands/artists follow Värttinä s way and their popular music oriented style, some seek new and unique sounds, and some want to find a tradition-based, archaic way to understand storytelling and long-lasting aesthetic. Almost every group or artist among this field share a mutual feature in their music making: so called oral composition is often present in the process. The musicians learn the songs by operating with a commonly used method that researcher Juniper Hill (2009) has called simulated oral composition. In this method the musical and textual material are learned by studying different versions (notations, archive recordings, literal rune texts etc.) of the songs/runes and by combining them together creatively. Based on my interview data and autoethnographic experiences, I have concluded that the ways of composition in a performance in the new wave rune singing are often a mixture of planning-in-advance, memorization, and composition (or with the language of musicians: improvisation) in performance that has certain frames based on traditional material and the conventions inside the genre. [9]
10 Andreas Kalkun Setode lavale toomine. Schultsist Pulstini Peagi pärast seda, kui rahvaluule- ja keeleteadlased olid setod n.ö avastanud, hakati setode vastu huvi tundma ka laiemas kultuurihuviliste seltskonnas. Üheks sellise huvi väljenduseks olid seto laulikute kontserdid ja seto kultuuri etendused väljaspool Setomaad. Juba 19. sajandi lõpus korraldas J. H. Schmaltz Räpina kihelkonna Toosikatsi/Tooste koorile ülesastumisi, kus koori lauljad olid setodeks riietatud. Seto mees- või segakoorina esinemine tõi koorile kuulsust ning näiteks aasata Wanemuise seltsi korraldatud rahvapeol sai Toosikatsi setode koor meeskooride kategoorias kolmanda koha. Schmaltz plaanis pärast Vanemuise ja Estonia edukaid esinemisi ka koori reisi Peterburi. Kirjas Jakob Hurdale teeb ta ettepaneku, et Hurt organiseeriks setode koorile esinemise ühes Peterburi tsirkuses. Aastatel korraldas August Pulst 18 rahvalaulikute ja pillimeeste ringreisi erinevate muuseumide toetuseks. Pulsti poolt välja valitud muusikud esinesid neil aastail 436 saalis 901 kontserdiga. Ringreisidel osalesid kuulsatest seto laulikutest Hilana Taarka ja Stepanida Vahvik oma kooridega. Kõige pikemalt tegi Pulstiga koostööd Anne Vabarna, kes olevat esinenud rohkem kui 400 kontserdil. Vaatlen oma ettekandes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses toimunud seto kultuuri ja laulu meelelahutuslikke või kommertslikke demonstratsioone väljaspool Setomaad. Keskendun Toosikatsi koori setodeks kehastumisele ning August Pulsti mälestustes esitatud setode representatsioonidele. Muuhulgas tutvustan uusi leide Anne Vabarna pärandist, kahte lauluimä saadetud postkaarti Pulsti ringreisilt. [10]
11 Taive Särg Euroopa viimased metslased ja nende laulud filmides Vaatluse all on Ulrike Kochi (poeetiline) dokumentaalfilm Regilaul. Laulud õhust (2011), kõrvutuses teise lähedasel teemal tehtud filmiga Tormise regi (Sulev Keedus, 2005), riivates ka mõnda sarnase kujundikeelega, nt. eesti loodust ja muusikat ühendavat filmi (Rein Maran Sookured 1982, Laanetaguse suvi 1979 jm.) ning meediakajastusi, mis olid enamasti positiivsed. Kuivõrd (poeetilise) dokumentaalfilmi ülesanne on jäädvustada ja näidata tegelikkust, kuivõrd edastada filmitegija vaatenurki ja valikuid? Mis võiks olla (poeetilises) dokumentaalfilmis kujutatav tõde, mis teeb filmi vääruslikuks ja kes selle üle otsustab? Kõnelen regilaule tundva folkloristi, aga ka eesti humanitaarharitlase positsioonilt. Filmi autor loob oma reaalsuse, mis on laiema tegelikkuse suhtes paratamatult pars pro toto, ning see dokumentaalne tõde peaks olema vähemalt teatud tegelikkuse osa esinduslik taaskujutus samuti peaks selguma, missuguse tegelikkuse osa suhtes see on esinduslik ja mis põhimõttel on koostatud. Autori-looja ülesanne poeetilises teoses on avada tegelikkust uues valguses, tuua esile seni varjatuks jäänud olulist (seoseid, ideid, emotsioone vm), näiteks isikupärase kujundikeele ja vaatenurga kaudu. Asudes eelnenud arutluste valgel analüüsima filmi, sõnastasin küsimused: millest film räägib; missuguses suhtes sealt leitav kunstilis-dokumentaalne teave on Eesti regilaulutegelikkusega, filmi pealkirja ja ambitsiooniga; mida intellektuaalselt ja emotsionaalselt uut ja olulist film ütleb, kellele; missuguseid isikupäraseid vahendeid (nt vaatenurki, kujundikeelt) autor kasutab. Film on regilaulust tänapäeva kultuuris ja pärimusmuusikas: eelkõige etableeritud muusikute regilaulutraditsioonist ja selle juurde kuuluvast Uue Vaimsuse laadi maailmavaatest; regilaulude töötlustest pop- ja kunstmuusikas ilusa eesti looduse taustal. Ulrike Kochi suur saavutus on ulatusliku tänapäevase, eri kogukondades ja kontekstides käibiva regilaulu ja sellega seotud arvamuste salvestamine (musta materjali on kokku 120 tundi), ning regilaulu ja eestlasi positiivselt tutvustava ja veidi idealiseeriva filmi loomine tõenäoliselt neile, kes on vastavate valdkondadega vähem kursis. Regilaulu ei ole kujutatud kui talupoegliku maarahva mitmekesist pärimust, milles olid kõrvuti nii kõrge kui madal, rituaal ja ajaviide, vaid seda on kujutatud kui Uue Vaimsuse rituaalset laulu, tõstes esile müstikat ja salapära, mis on olnud oluline tänapäeva regilaulutraditsiooni kujundajatele. Ilmselt argise, hariliku mõõtme vältimiseks ei näidatud filmis ühtki vanemate inimeste rühma esitatud regilaulu elavat pärimust hästi säilitanud aladelt, nt. Kihnus või Setus, korraks kostis üks seto laulu arhiivisalvestus. Inimesed laulavad ja räägivad filmis, vahendades oma tõelisi mõtteid ja repertuaari, vahele näidatakse loodusvaateid. Need on filmi looja valitud lõigud, mille abil ta konstrueerib teatud laadi ruumi, heli ja maailmapildi, selgemalt piiritlemata ülejäänud tegelikkust, millest lõikeid tehti, ja tutvustamata oma valiku põhimõtteid. Filmist ei selgu, mis suhtes on [11]
12 esitatud laulud ja nende kohta kõneldud ideed mineviku või tänapäeva Eesti pärimuste, elu ja mõtteviisiga. Võib kergesti jääda mulje, et kõneldud uuspaganlikud ideed on eestlaste muistne rahvausund ning nad elavadki suuremalt jaolt metsaonnides kõrvuti kotkastega, sumbates lumes ja lauldes regilaule; ning filmi tegija, toetudes sellisele laiapõhjalisele regilaulutraditsioonile, on ainult valinud välja mõned muusikud. Kuid tegelikult vahendavad needsamad filmis esinenud muusikud paljus arhiivimaterjali, mille lai põhi kadus rohkem kui sadakond aastat tagasi, ning nende kõneldud ideed regilaulu kohta ja kiindumus šamaanitrummi vastu kuuluvad Uue Vaimsuse hulka. Filmi kujul näeme kaasaegses vormis korduvat sajanditevanust klišeed, kus vaimselt ärksad sakslased tulevad Eestisse otsima rahvast 18. sajandi mõttes rikkumatut, kaunist, traditsiooniliste väärtustega inimesi, kelle seas on säilinud looduslähedane elu- ja mõtteviis, usund ning sellega kooskõlas olev laulutraditsioon, milles on eriline vägi (tänapäeva Eesti moesõna, Uue Vaimsuse jumal ). Niisugust rahvuslikku enesemüüti armastavad luua ka tänapäeva eestlased ise. Teos on mõnevõrra dekoratiivne ning kasutab osalt juba varem tuntud kujundikeelt, mis tundub paiguti liiga ilus ning regilaulu seisukohast mitte tingimata hädavajalik, seostub aga Eestiga üldiselt ning eeldatavasti meeldib publikule, sest sobib tsiviliseeritud maailma vaimse turu nõuetega, ning ilmneb jämedates joontes järgmiste teemadena: a) põhjamaist eksootikat esindav puutumatu loodus, kotkad, palkmajad, paljad ilusad (vaimu)inimesed saunas ja tiigis, paks lumi, b) postsotsialistlik maailm, laulev revolutsioon, c) rahvusliku kõrgkultuuri tipud Veljo Tormis ja Eesti ballaadid. Viimased on regilauluga tihedalt seotud ka Sulev Keeduse filmis Tormise regi, millega Laulud õhust kasutas mitmeid ühiseid põhikujundeid, ainult aeg ja autori vaatepunkt olid nihkunud, nt. Tormis Kuusalus rannas ja klaveri taga (jäänud veidi vanemaks), Eesti ballaadid (uus lavastus), Kihnu ja Seto traditsiooni vältimine (püsiv), selle asemel alternatiivsed vähem traditsioonilised regilaulud (Keeduse vana, laulu halvasti mäletav versus Kochi noor, laulu taaselustanud põlvkond), filmi pealkiri (Keeduse Tormise regi, Kochi filmi ingliskeelne pealkiri Songs of the ancient sea viitega otse Tormisele, sest see on tema teose Muistse mere laulud pealkiri tõlkes). [12]
13 Ingrid Rüütel Film: Marina Rooslaid Autor Ingrid Rüütel, assistent Anu Vissel, režissöör Priit Hummel, operaator Rein Lillmaa, toimetaja Eva Potter. Tallinn, ETV kultuuritoimetus min. Marina Rooslaid ( ) jutustab oma elust vaesest, kuid rõõmsast lapsepõlvest, romantilisest abiellumisest Ruhnu pillimehe ja hõbesepa Peeter Rooslaidiga a., Ruhnu elust, kommetest, sh. pulmadest, riietest, lauludest ja tantsudest. Taustaks Ruhnu laule ja tantse ning katkeid vanadest Ruhnu filmidest. Sõja ajal, kui kohalikud rootslased olid saarelt lahkunud, võtsid nad koos Peetriga kogu saare elu, ka kirikuelu juhtimise enda kätte. Hiljem Kihnus elades jätkas Marina kombetalitusi Kihnu kirikus, kuna preester külastas saart harva. Samas oli ta üks peamisi vanade kommete ja laulude eestvedajaid pulmades. Marina juures käib koos rühm vanemaid naisi, kellega koos lauldakse nii kirikus kui ka rahvamajas, pulmades jm. Demonstreeritakse pulmalaule, mida peiu- ja pruudipoolsed laulsid vastastikku, kui pruudi järele tuldi, samuti maagilist nututamise laulu, mida lauldi pruudi isakodust ärasaatmisel. [13]
14 Natalia Ermakov Tänapäeva ersa-mordva itkud Itkud on südamevalu ja igavese lahkumise poeesia, kurbuse peegeldus, üks vanimaid rahvaluuleliike maailmas, siirderiituste keskne osa. Itkemise traditsioonid ja juured ulatuvad ajas väga kaugele tagasi. Itkud annavad edasi aegade jooksul kogunenud elutarkust, tugevat sidusust loodusega ja pöördelist muutust inimese elus. Surma, mõrsja ja nekruti-itkud esitatakse improvisatsiooni võttega. Itkemine kuulub suuresti naiste traditsiooni kui üks rituaalse kommunikatsiooni viise. Nüüdisaegsetel ersa peiedel ja matustel on traditsioonilised surnuitkud muutunud teisejärguliseks, tehes kombetalitusel järjest rohkem ruumi õigeusu vaimulikele leinalauludele. Esivanematelt oleme kuulnud, kuidas vanasti viidi läbi ersa pulmi ja esitati mõrsjaitke. Need itkud õpetasid teineteist armastama, ühises elus vigu mitte tegema ja selle poolest nad olid väga rikkalikud. Tänapäeva ersa pulmades ei mäletata-esitata enam esivanemate aegseid mõrsjaitke ega järgita oma rahva pulmakombeid, vaid võetakse meelsasti üle vene ja teiste rahvuste linnakultuurist pärit uusi tavasid, et olla moodsam ja kaasaegsem. Meieni on säilinud ainult mõned pulmatavad: õnnistamine, pulmapäeva määramine ja mõnedes külades neiupõlvega hüvastijätmine nelipühadel. Nekruti-itke esitatakse ka harva. Iidsetel aegadel itkud olid ersalaste elus väga tähtsal kohal, mida tänapäeval enam öelda ei saa. Surnuitkud, mõrsja- ja nekruti-itkud hoiavad ersa kultuuri rikkust, teevad ilusamaks ja läbipaistvamaks meie elu, rikastavad ning muudavad kõlavamaks meie folkloori ja keelt. [14]
15 Pekka Huttu-Hiltunen Mikä tekee laulusta ja laulamisesta niin tehokkaan kommunikaatiomuodon? Laulamista esiintyy kaikissa ihmiskulttuureissa, ja suurella osalla eläimistä. Tunnetuimmat esimerkit lienevät linnut ja valaat, mutta myös monet kädelliset laulavat. Science Daily - lehdessä julkaistiin uutinen elokuussa 2012, jossa kerrottiin Gibbonien laulavan samalla tekniikalla kuin sopraanot. Vaikka ei tukeutuisikaan biologien tai eläintieteilijöiden tutkimuksiin, laulaminen on tunnetusti hyvin tehokas kulttuurisen kommunikaation muoto. Laulaminen liittyy tyypillisesti uskonnollisiin rituaaleihin ja juhliin, häihin ja hautajaisiin, urheilukilpailuihin, onneen ja suruun. Kielen ja laulun suhde on hyvin läheinen. Monet tutkijat ovat päätyneet siihen, että puhekieli on kehittynyt laulusta, tai laulamista muistuttavasta äänellisestä kommunikaatiosta. Mitä tästä kaikesta seuraa laulun tutkimukselle? Mitä aspekteja laulamisesta pitäisi tutkia? Miten laulaminen ja kieli ovat sidoksissa toisiinsa nykypäivänä, sähköisen tiedonvälityksen ja globalisaation oloissa? Ilmeisin johtopäätös on, että lauluntutkimuksen tulee kehittää omaa termistöä, käsitteitä ja metodologiaa vastaamaan paremmin tutkimuskohteensa olemusta ja ideaa. [15]
16 Heikki Laitinen Kilpalaulu Ilomantsin Mekrijärvellä heinäkuussa 1845 Suomen suuriruhtinaskunnan kuuluisin runokylä oli Ilomantsin Mekrijärvi Pohjois-Karjalassa. Kylän parhaat runolaulajat asuivat lähekkäin: Simana Huohvanainen ( ) ja Ontrei Huohvanainen ( ) sekä Simana Sissonen ( ) ja Jyrki Sissonen ( ). Miehet istuivat usein iltaa yhdessä ja lauloivat runolauluja. Jyrki soitti välillä 8- kielistä, myöhemmin 18-kielistä kanteletta. Joskus hän säesti kanteleella laulujakin. Useimmiten istuttiin Huohvanaisten suuressa tuvassa. Heinäkuussa 1845 kylään saapui ensimmäinen runon-kerääjä, 25-vuotias ylioppilas D. E. D. Europaeus ( ). Viidellä keruumatkallaan hän kirjoitti muistiin runolaulun säettä, enemmän kuin Lönnrot yhdellätoista matkallaan. Helsingissä hän ilmoitti sanomalehdessä antavansa halukkaille neuvoja runolaulun ihanuudesta. Mekrijärvellä Europaeus kirjoitti parin viikon aikana muistiin toista sataa laulua. Yhdessä myöhempien kerääjien runo- ja sävelmämuistiinpanojen kanssa ne antavat mahdollisuuden kuvitella, mitä runolaulajien illanistujaisissa tapahtui. Yhtenä esimerkkinä on Europaeuksen tallentama kilpalaulu kanteleesta. Europaeuksen muistiinpanojen mukaan ensimmäisenä kantelelaulun lauloi Simana Huohvanainen. Muistiinpanosssa on 112 säettä: Väinämöinen laatii purtta laulamalla, mutta kolme sanaa puuttuu, ja hän hakee ne Antero Vipuselta. Vene pysähtyy suuren hauen hartioille. Nuori Joukahainen lyö miekalla haukea, miekka murenee mullaksi. Väinämöinen lyö melalla: hauki katkeaa kahtia, pyrstö putoaa pohjaan, pää nostetaan veneeseen. Siitä seppä Ilmarinen takoo kanteleen. Soittoa Huohvanainen kuvailee lyhyesti. Sitten on Simana Sissosen vuoro. Muistiinpanossa on 138 säettä. Tarina poikkeaa huomattavasti Huohvanaisen laulamasta. Se on dramaattisempi, kantele on myyttisempi: Väinämöinen lähtee etsimään hevosta, kuulee purren itkevän ja lähtee sillä vesille. Vene on täynnä sulhasia ja neitosia, seppä Ilmarinen soutaa, nuori Joukahainen pitää perää. Vene pysähtyy, Väinämöinen lyö haukea melalla, hauki murenee mullaksi, yksi muru putoaa veneeseen. Seppä Ilmarinen takoo siitä kanteleen. Sissonen innostuu soiton kuvaukseen. Väinämöinen asettaa kanteleen polvilleen, istuu ilokivelle, soittaa päiväkausia. Veden ja metsän eläimet tulevat kuulemaan. Laulu huipentuu Väinämöisen kyyneliin. Sissosen laulua seuraa Europaeuksen muistiinpanoissa Simana Huohvanaisen uusi kantelelaulu: 157 säettä. Hän aloittaa samaan tapaan kuin Sissonen, mutta monisanaisemmin: Väinämöinen, Ilmarinen sekä Lemminkäinen lähtevät etsimään hevosta ja kuulevat purren itkevän. Väinämöinen lupaa, että vene pääsee vielä sotimaan. Sitten laulaja hyppää aivan uuteen kohtaukseen: Väinämöinen veistää vuorella venettä, lyö kirveellä polveensa ja lähtee kyselemään veren pysäyttäjää. Ukko lukee loitsut ja veren tulo lakkaa. Seuraavaksi Väinämöinen veistää jälleen venettä, saa sen laulun voimalla valmiiksi ja istuttaa veneen täyteen väkeä. Vene pysähtyy, Ilmarinen lyö haukea miekallaan, se murenee mullaksi. Väinämöinen lyö melalla, hauki murenee mullaksi. Muutamia kohtauksia Huohvanainen on ottanut Sissosen laulusta, muunnellen ja paisutellen niitä, mutta kanteleen takomisen tarkempi [16]
17 kuvaus on uudenlainen. Seppä Ilmarinen todella lietsoo pajassa ja kanteleen kielten synty on melkein raivokas: kielet syntyvät Hiiden huoran hiuksista. Soittoa Huohvanainen kuvailee tällä kertaa innostuneesti. Mutta Väinämöisen soiton vaikutus on ainutkertainen: kuulijat eivät itke ilosta, vaan nukahtavat. Ehkä laulaja on väsynyt tallentajan hitauteen tai hän vain pilailee nuoren ylioppilaan kustannuksella. Mekrijärven kilpalaulu antaa mahdollisuuden pohtia monia kysymyksiä: miten laulut elivät kylissä, laulavissa yhteisöissä? Saiko laulaja jatkuvasti virikkeitä muilta laulajilta, keksikö hän uusia säkeitä tai säeyhdistelmiä tai juonen käänteitä laulaessaan? Olisiko Europaeus seuraavina päivinä saanut yhä uusia muunnelmia kantelelaulusta, jos olisi pyytänyt? Voiko runomuistiinpanoista päätellä, kuinka yhteisössä laulettiin silloin, kun kerääjät eivät olleet paikalla? [17]
18 Venla Sykäri Esityksessä syntyvä yhteisö. Näkökulmia kilpalauluun Kilpalaulu on runolaulun laji, joka tunnetaan kautta historian varsin monista kulttuureista. Kilpalaulua esiintyy joko rituaalisissa konteksteissa, kuten häissä, erityisissä kilpalaulutapahtumissa, tai spontaanisti laulajien välillä, ja yhtä lailla muinaisislantilaisessa runoudessa 1200-luvulta, 1800-luvun kalevalamittaisessa runossa kuin 2010-luvun freestyle-rap nuorisokulttuurissa. Kenttätyöni aikana Kreetalla monet haastateltavani viittasivat kilpalaulutilanteen dynamiikkaan yhä, vaikka esityksessä tämä toteutuu siellä enää vain harvoin. Kreetalla kilpalaulutilanteita pidettiin merkittävinä seuraavista syistä: 1) yleisön kannalta tunnelman kohottajana, jännityksen luojana. Vaikka laulajilla ei olisi ollut tarvetta kilpailla, saattoi yleisö kannustaa heitä kilpa-asetelmaan; 2) laulajien kannalta kilpatilanteen tuoman paineen koettiin lisäävän sanavalmiutta, kielellistä luovuutta ja esiintymiskestävyyttä. Vaikka kilpalauluun olennaisesti liittyvän improvisoinnin osalta Kreetalla usein todettiin, ettei runojen tekninen ja sisällöllinen taso ollut improvisoiduissa säkeissä yhtä hyvä kuin muissa oloissa syntyneiden runojen, arvostettiin paineen alla syntynyttä kekseliäisyyttä ja tilannekontekstiin liittyvää assosiaatio- ja sanavalmiutta paljon. Kilpalaulun kilpailuasetelman, nopean rytmin ja esiintymispaineen koettiin siten kehittävän sekä ilmaisutaitoa että pitkällä tähtäimellä myös tuloksia. On helppo todeta myös, että todellisesta tai näennäisestä vastakkainasettelusta huolimatta kilpalaulu ennen kaikkea lujittaa yhteisöä ja luo yhteisöllisyyttä sekä kilpakumppanien että laulajien ja yleisön välille. Otan puheenvuorossani esimerkin nykykilpalaulusta suomenkielisen improvisoidun freestyle-rapin battle-kilpailusta syyskuussa Pohdin esimerkin avulla minkälaiset elementit kilpalaulussa vaikuttavat yhteisöä muodostavasti ja lujittavasti. Aihe liittyy alkavaan tutkimukseeni, ja toivon keskustelua seminaarin tutkija-runolaulajien omista kokemuksista ja näkemyksistä. [18]
19 Liina Saarlo Laulmata kogu. Walter Andersoni lastelaulude avaldamisest Vanas Kandles Tartu Ülikooli esimene rahvaluuleprofessor Walter Anderson ( ) oli üks silmapaistvamaid ajaloolis-geograafilise koolkonna järgijaid (Seljamaa 2007). Tänu W. Andersoni korraldatud lastelaulude kogumise aktsioonile on ERA kogudes rikkalik ülevaade tolleaegsest laste laulutraditsioonist. Ajaloolis- geograafilise traditsiooni vaimus toimunud kogumistöö eesmärk oli kõikide võimalike variantide fikseerimine, mistõttu õhutati kogumisaktsioonist osa võtma võimalikult palju koole, et võimalikult kõik lapsed kirjutaksid üles võimalikult kõik endale teada olevad lastelaulud. Selle aktsiooni tulemuseks on kapitäis lastelaule 120 mappi, lk. Kahjuks on mitmesugustel põhjustel see suurepärane ajastudokument suhteliselt kasutamata, võimalikud aarded avastamata ja järeldused tegemata meil puuduvad uurimused lastelaulude kohta. Teisalt on aga problemaatiline säärasel rehitsemismeetodil kogutud tekstide avaldamine. Ettekanne on ajendatud autori pikaajalistest mõtisklustest ja hingepiinadest, kuidas kasutada/avaldada Walter Andersoni kogudes olevaid laule Vana Kandle Kodavere köites. Vana Kannel on teatavasti akadeemiline väljaanne, mis sisaldab kõiki ühest kihelkonnast kogutud regilaule, mille koostisesse on traditsiooniliselt arvatud ka teatud hulk lastelaulude žanre (hällilaulud, hüpitused, liisutused jm, vt nt rahvalaulude antoloogia, Sõltuvalt kooliõpetajate aktiivsusest on Andersoni aktsiooni käigus kogutud lastelaulude hulk paikkonniti erinev, mille tulemusena võib mõne kihelkonna Vanasse Kandlesse kvalifitseeruv laulupärand omapäraselt kaldus koostisega olla. H. Tampere on mitmel korral rõhutanud, et Vana Kannel peab väljendama kogu regilaulu elulugu, sisaldades kõiki regilaulu liike ning erinevaid arengujärke (nt Tampere 1960: 515). Aga mida tähendab see Vana Kandle jaoks, kui kolmandiku köite mahust moodustavad Andersoni kogust pärinevad lastelaulud? Ettekandes tulevad vaatluse alla strateegiad, mida Vanade Kannelde koostajad on kasutanud Andersoni laulude avaldamiseks. Püüan mõtiskleda, kas ja milliseid valikuid peaks tegema, et Vana Kannel säilitaks ühelt poolt teaduslikku ja teisalt esindusliku näo. Eesti rahvalaulud. Antoloogia. URL: Seljamaa, Elo-Hanna Täiustatud tõde ehk Walter Andersoni rahvajuttude enesekontrolli seadus. Keel ja Kirjandus, nr. 11, lk Tampere, Herbert Vana kandle koostamise põhimõtetest. Keel ja Kirjandus, nr. 9, lk [19]
20 Pikne Kama Matuseteemalised regilaulud ja arheoloogia Kuid eestlased ei söandanud omade nii suure tapmise tõttu tulla lätlasi jälitama, vaid mitu päeva korjates kokku ja põletades õnnetuid surnukehi, mis lätlased olid neile jätnud, pidasid oma kombe järgi peiesid rohkete itkude ja jootudega. (HCL XII, 6). Niimoodi kirjeldab Läti Henrik eestlaste matmiskombestiku 13. sajandi alguses. Ta kirjeldab põletusmatuseid, mida uurivad tänapäeval arheoloogid ning ta kirjeldab laulmiskultuuri, mida uurivad folkloristid. Ometigi on laulud matusest ja matused olnud üks tervik ning see vääriks ka terviklikku uurimist. Mina vaatlen regilaule läbi arheoloogilise vaatepunkti. Keskendusin regilauludele, mis kirjeldavad matuseid. Regilauludes on säilinud mineviku ideed ja kombed, mida uurivad ka arheoloogid kasutades selleks materiaalseid jäänuseid. Minu soov on ühendada omavahel regilauludesse talletatud vaimne kultuur ja arheoloogiliste leidude näol materiaalne kultuur. Neid kahte allikaliiki ja eriala omavahel ühendades loodan ma saada terviklikuma pildi mineviku matusekultuurist. Esimene probleem uurides arheoloogina regilaule on küsimus, kui vanad on regilaulud? Sellega seoses olen proovinud dateerida regilaule, otsides olustiku ja vaimse maailma kirjeldustest vasteid arheoloogilistele leidudele. Valisin just matuseteemalised regilaulud, kuna matmiskombestik on aja jooksul palju muutunud ning selles saab eristada erinevaid perioode. Lisaks on matuseid palju uuritud ning seega on rohkelt arheoloogilist materjali, millega regilaule võrrelda. Juba uurimise alguses sai selgeks, et ühte laulu tervikuna dateerida on keeruline, sest see sisaldab elemente erinevatest ajaperioodidest. Nii jagasin laulud elementideks ning võrdlesin elemente süstemaatiliselt arheoloogilise ning üldise ajaloolise taustaga. Praeguseks olen nii läbi analüüsinud 1545 laulu oma bakalaureuse- ja magistritöös, mis on valdav enamus kõigist eesti matuseteemalistest regilauludest. Lisaks elementide analüüsimisele olen proovinud selgitada erinevate matuseteemaliste laulutüüpide algusaega. Mõnede laulutüüpide idee ja elemendid näivad sobituvat noorema rauaajaga, samas kui teised võiksid olla tekkinud alles Rootsi ajal. Erinevad laulutüübid sisaldavad erinevate aegade aktuaalseid ideid ja uskumusi. Tänu arheoloogiale on võimalik regilaule dateerida ning seeläbi nendest ka paremini aru saada. Samas annavad regilaulud arheoloogilistele leidudele tähenduse, näidates inimesi ja nende emotsioone seoses matusega. Veelgi enam annavad regilaulud arheoloogidele ideid, millist informatsiooni nad üldse peaksid analüüsima ja otsima. [20]
21 Janika Oras Kolga-Jaani laulik Marie Sepp ja tema kogukonnad Marie Sepp ( ) on tänasest vaatepunktist üks Kolga-Jaani kihelkonna tuntumaid laulikuid, kuna tema regilauluesitusi salvestati a Riigi Ringhäälingus ja need on jõudnud mitmesse väljaandesse. Regilaulutraditsiooni seisukohalt võib Mariet liigitada suurlauliku järeltulijaks põhiosa oma regilaulurepertuaarist õppis ta Rõõt Meijelilt, kohalikult 19. sajandi II poole suurkogumise aegselt suurlaulikult. Ettekandes arutlen Marie Sepa suhete üle eri tasandi kogukondadega (rühmadega, võrgustikega), nii nagu need kajastuvad tema enda kirja pandud (auto)biograafilistes tekstides, kirjades ja märkmetes ning kohalike inimeste mälestustes. Viimaseid on jäädvustanud eelkõige Johannes Raidla (Grauberg, Eesti Rahvaluule Arhiivi kohalik korrespondent ja Rõõt Meijeli järglane) sajandi vahetusel elanud Marie Sepa suhestumisi ja identiteedikujundust on mõjutanud ühiskonna kiire moderniseerumisprotsess, traditsioonilise ja modernse põimumine, vahel ka põrkumine. Suhestumise teemat käsitledes tuleb arvestada, et põhiallikaks on naise autobiograafilised tekstid naiselikku minapilti peetakse juba olemuselt suhete-keskseks. Suhted eri tasandi kogukondadega hõlmavad Marie Sepa puhul iseenesestmõistetavalt laulusuhteid. Rahvaluulekogujatele suunatud autobiograafilistes tekstides on Marie väljendanud oma lauliku-identiteeti. Neid lugedes võib otsida vastust küsimusele, millise kogukonna laulikuna ta on end näinud. Suhteliselt napid andmed Marie lauluõppimisest, üksi- ja kooslaulmistest eri eluetappidel ning vastavatest laulmisolukordadest muutuvad kõnekamaks aga ka raskemini tõlgendatavaks muude Kolga-Jaani laulmisega seotud jäädvustuste taustal. [21]
22 Vahur Aabrams Kahe lauluema juurtest. Martina Ir ost Anne Vabarnani Annan oma ettekandes põgusa ülevaate seto lauluemade Martina Ir o ja Anne Vabarna esivanematest, üritades osutada, et lauluemade perekonna- ja suguvõsalugu (hõimu kui minu meelest Eesti Vabariigi eelset Setomaa ühiskonda peamiselt struktureeriva kogukonna lugu) võib pakkuda üht-teist huvitavat ka rahvaluuleteadusele. Ettekanne on retk ajas ja ruumis: liigun Satserinna nulgas asuvast Kundrusõ külast, kus aastal sündis Martina Ir o, Värska lahe ääres asuvasse Võporsuva külasse, kus aastal sündis Anne Vabarna. Erilist tähelepanu pööran kahele Suurõ-Nedsäjä küla naisele, kahele õele: Agripinale (Kreepale) (snd a.), kes abiellus Võporsuva külasse ja kellest sai Anne Vabarna ema, ning tema vanemale õele Annale (snd a.), kes abiellus Kundrusõ külasse ja kellest sai Martina Ir o lellenaine ning lauluõpetaja. Võttes ettekande teises osas vaatluse alla Suurõ- Nedsäjast pärit õdede Agripina ja Anna emapoolsed esiemad, liigun nende ammu elanud naiste jälgedel ajas tagasi: Suurõ-Nedsäjä külast Tsätski nulga kirdeossa Lõpoljasse, sealt Jaastrova külasse ja jõuan viimaks võib-olla veel Jaastrovast kaugemalegi. [22]
23
24 KONVERENTSI TOETAB
On instrument costs in decentralized macroeconomic decision making (Helsingin Kauppakorkeakoulun julkaisuja ; D-31)
On instrument costs in decentralized macroeconomic decision making (Helsingin Kauppakorkeakoulun julkaisuja ; D-31) Juha Kahkonen Click here if your download doesn"t start automatically On instrument costs
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
Lisätiedotanna minun kertoa let me tell you
anna minun kertoa let me tell you anna minun kertoa I OSA 1. Anna minun kertoa sinulle mitä oli. Tiedän että osaan. Kykenen siihen. Teen nyt niin. Minulla on oikeus. Sanani voivat olla puutteellisia mutta
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotResults on the new polydrug use questions in the Finnish TDI data
Results on the new polydrug use questions in the Finnish TDI data Multi-drug use, polydrug use and problematic polydrug use Martta Forsell, Finnish Focal Point 28/09/2015 Martta Forsell 1 28/09/2015 Esityksen
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotOn instrument costs in decentralized macroeconomic decision making (Helsingin Kauppakorkeakoulun julkaisuja ; D-31)
On instrument costs in decentralized macroeconomic decision making (Helsingin Kauppakorkeakoulun julkaisuja ; D-31) Juha Kahkonen Click here if your download doesn"t start automatically On instrument costs
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotInfrastruktuurin asemoituminen kansalliseen ja kansainväliseen kenttään Outi Ala-Honkola Tiedeasiantuntija
Infrastruktuurin asemoituminen kansalliseen ja kansainväliseen kenttään Outi Ala-Honkola Tiedeasiantuntija 1 Asemoitumisen kuvaus Hakemukset parantuneet viime vuodesta, mutta paneeli toivoi edelleen asemoitumisen
LisätiedotIDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotKivistunud pulmalised Poanse külas Karuse kihelkonnas. Foto: Ellen Liiv ERA, Foto 8552.
Kivistunud pulmalised Poanse külas Karuse kihelkonnas. Foto: Ellen Liiv 1968. ERA, Foto 8552. Karuse lüroeepilised regilaulud traditsiooni järjepidevuse vaatepunktist Tiiu Jaago Käesolevas artiklis tutvustatakse
LisätiedotEfficiency change over time
Efficiency change over time Heikki Tikanmäki Optimointiopin seminaari 14.11.2007 Contents Introduction (11.1) Window analysis (11.2) Example, application, analysis Malmquist index (11.3) Dealing with panel
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotRAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
LisätiedotEesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
Lisätiedot1. SIT. The handler and dog stop with the dog sitting at heel. When the dog is sitting, the handler cues the dog to heel forward.
START START SIT 1. SIT. The handler and dog stop with the dog sitting at heel. When the dog is sitting, the handler cues the dog to heel forward. This is a static exercise. SIT STAND 2. SIT STAND. The
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotEQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
LisätiedotOn instrument costs in decentralized macroeconomic decision making (Helsingin Kauppakorkeakoulun julkaisuja ; D-31)
On instrument costs in decentralized macroeconomic decision making (Helsingin Kauppakorkeakoulun julkaisuja ; D-31) Juha Kahkonen Click here if your download doesn"t start automatically On instrument costs
LisätiedotMiten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?
Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä
LisätiedotRAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
LisätiedotMUSEOT KULTTUURIPALVELUINA
Elina Arola MUSEOT KULTTUURIPALVELUINA Tutkimuskohteena Mikkelin museot Opinnäytetyö Kulttuuripalvelujen koulutusohjelma Marraskuu 2005 KUVAILULEHTI Opinnäytetyön päivämäärä 25.11.2005 Tekijä(t) Elina
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotRUNOMATKALLA TARTOSSA
ELORE (ISSN 1456-3010), vol. 14 1/2007. Julkaisija: Suomen Kansantietouden Tutkijain Seura ry. [http://www.elore.fi/arkisto/1_07/heh1_07.pdf] AJANKOHTAISTA: RUNOMATKALLA TARTOSSA Regilaulu müüdid ja ideoloogiad
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotREIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja
LisätiedotVõrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
LisätiedotInformation on Finnish Language Courses Spring Semester 2017 Jenni Laine
Information on Finnish Language Courses Spring Semester 2017 Jenni Laine 4.1.2017 KIELIKESKUS LANGUAGE CENTRE Puhutko suomea? Do you speak Finnish? -Hei! -Moi! -Mitä kuuluu? -Kiitos, hyvää. -Entä sinulle?
LisätiedotThe CCR Model and Production Correspondence
The CCR Model and Production Correspondence Tim Schöneberg The 19th of September Agenda Introduction Definitions Production Possiblity Set CCR Model and the Dual Problem Input excesses and output shortfalls
LisätiedotInformation on Finnish Courses Autumn Semester 2017 Jenni Laine & Päivi Paukku Centre for Language and Communication Studies
Information on Finnish Courses Autumn Semester 2017 Jenni Laine & Päivi Paukku 24.8.2017 Centre for Language and Communication Studies Puhutko suomea? -Hei! -Hei hei! -Moi! -Moi moi! -Terve! -Terve terve!
LisätiedotRANTALA SARI: Sairaanhoitajan eettisten ohjeiden tunnettavuus ja niiden käyttö hoitotyön tukena sisätautien vuodeosastolla
TURUN YLIOPISTO Hoitotieteen laitos RANTALA SARI: Sairaanhoitajan eettisten ohjeiden tunnettavuus ja niiden käyttö hoitotyön tukena sisätautien vuodeosastolla Pro gradu -tutkielma, 34 sivua, 10 liitesivua
LisätiedotIX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis
IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele
LisätiedotNAO- ja ENO-osaamisohjelmien loppuunsaattaminen ajatuksia ja visioita
NAO- ja ENO-osaamisohjelmien loppuunsaattaminen ajatuksia ja visioita NAO-ENO työseminaari VI Tampere 3.-4.6.2015 Projektisuunnittelija Erno Hyvönen erno.hyvonen@minedu.fi Aikuiskoulutuksen paradigman
LisätiedotSUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ
SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotThe role of 3dr sector in rural -community based- tourism - potentials, challenges
The role of 3dr sector in rural -community based- tourism - potentials, challenges Lappeenranta, 5th September 2014 Contents of the presentation 1. SEPRA what is it and why does it exist? 2. Experiences
LisätiedotOther approaches to restrict multipliers
Other approaches to restrict multipliers Heikki Tikanmäki Optimointiopin seminaari 10.10.2007 Contents Short revision (6.2) Another Assurance Region Model (6.3) Cone-Ratio Method (6.4) An Application of
LisätiedotInformation on Finnish Language Courses Spring Semester 2018 Päivi Paukku & Jenni Laine Centre for Language and Communication Studies
Information on Finnish Language Courses Spring Semester 2018 Päivi Paukku & Jenni Laine 4.1.2018 Centre for Language and Communication Studies Puhutko suomea? -Hei! -Hei hei! -Moi! -Moi moi! -Terve! -Terve
LisätiedotCapacity Utilization
Capacity Utilization Tim Schöneberg 28th November Agenda Introduction Fixed and variable input ressources Technical capacity utilization Price based capacity utilization measure Long run and short run
LisätiedotTELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA
TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;
LisätiedotSUUR-SOOME PLAAN
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö
LisätiedotMä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
LisätiedotR U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
LisätiedotKI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1
KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES
LisätiedotKysymys 5 Compared to the workload, the number of credits awarded was (1 credits equals 27 working hours): (4)
Tilasto T1106120-s2012palaute Kyselyn T1106120+T1106120-s2012palaute yhteenveto: vastauksia (4) Kysymys 1 Degree programme: (4) TIK: TIK 1 25% ************** INF: INF 0 0% EST: EST 0 0% TLT: TLT 0 0% BIO:
LisätiedotOpetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen
Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotÕigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
Lisätiedotiggi ISSN KEEL JA KIRJAND US
8. iggi ISSN 0131 1441 KEEL JA KIRJAND US SISUKORD I. Rüütel. Mida öelda lõpetuseks? («Eesti folkloristika täna ja homme») 449 U. Tedre. Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti 452 T. Erelt. Eesti
LisätiedotLoo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm
NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme
LisätiedotVIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala
LisätiedotRahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
Vaike Sarv Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses 1. Rahvaviis kõlblusideaali teenistuses 1 Teaduslik huvi Lääne-Euroopa klassikalisest muusikast erinevate muusikakultuuride
LisätiedotEsitluste koostamine. Kristiina Klaas
Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide
LisätiedotTampereen kansainvälinen koulu, FISTA
HARRASTAVA ILTAPÄIVÄTOIMINTA Tampereen kansainvälinen koulu, FISTA lv. 2018-2019 Tampereen kaupungin Harrastava iltapäivä (HIP) - kerhot toimivat syksyllä 3.9. - 7.12.2018 ja keväällä 7.1. - 10.5.2019.
LisätiedotLinnalaagris oli huvitav!
Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli
LisätiedotTähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
LisätiedotLIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise
LisätiedotVabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
LisätiedotSee romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008
Salokannel, algus 4/8/08 2:30 PM Page 145 Keel ja Kirjandus 3/2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * JUHANI SALOKANNEL
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
Lisätiedot1. Liikkuvat määreet
1. Liikkuvat määreet Väitelauseen perussanajärjestys: SPOTPA (subj. + pred. + obj. + tapa + paikka + aika) Suora sanajärjestys = subjekti on ennen predikaattia tekijä tekeminen Alasääntö 1: Liikkuvat määreet
LisätiedotSisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud
Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotRoolipeliharjoitus. - Opiskelijoiden suunni=elemat neuvo=eluvideot ja niiden vertaisarvioinnit
Peda-forum 2017, Vaasa Kokemuksia digitaalisen opettamisen kehittämisestä Roolipeliharjoitus - Opiskelijoiden suunni=elemat neuvo=eluvideot ja niiden vertaisarvioinnit Anne-Maria Holma, Yliopistonlehtori,
LisätiedotOpiskelijat valtaan! TOPIC MASTER menetelmä lukion englannin opetuksessa. Tuija Kae, englannin kielen lehtori Sotungin lukio ja etälukio
Opiskelijat valtaan! TOPIC MASTER menetelmä lukion englannin opetuksessa Tuija Kae, englannin kielen lehtori Sotungin lukio ja etälukio Päättääkö opettaja ohjelmasta? Vai voisivatko opiskelijat itse suunnitella
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
Lisätiedot1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE
EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast
LisätiedotRegivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti
http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.regi Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1991, vol 34, nr 8, lk 452 458 Juba 1981. a. ilmus Tartu Ülikooli toimetiste 587. vihik
LisätiedotSuur Teatriõhtu XI 17.00
Nr. 10 (264) 16. november 2005 Juhtkond tänab õpetaja Mai Randa, kõiki muusika-õpetajaid ja nende abilisi ning karaoke-võistlusest osavõtjaid toreda ürituse eest. Teated Tähelepanu! Punane Rist teatab!
LisätiedotKES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID
FILM 1 Esimesed rändurid, kes võõrale maale tulevad, näevad ja kirjeldavad selle maa rahvast enda vaatevinklist. Kultuuri- ja käitumiserinevused torkavad silma ja äratavad imestust. Järgmised rändurid
LisätiedotERKKI SALMENHAARA. Viulusonaatti. Sonata for Violin and Piano (1982) M055 ISMN M-55003-068-8 Modus Musiikki Oy, Savonlinna 1994, Finland
ERKKI SALMENHAARA Viulusoaatti Soata for Violi ad Piao (98) M055 ISMN M-55003-068-8 Modus Musiikki Oy, Savolia 99, Filad ========== ERKKI SALMENHAARA (9 00) suoritti sävellykse diplomitutkio Jooas Kokkose
LisätiedotRunolaulu aineettomana kulttuuriperintönä Kainuussa (kuvassa Jussi Huovinen) linkki: https://www.youtube.com/watch?v=mu0hj_izgg0.
Runolaulu aineettomana kulttuuriperintönä Kainuussa (kuvassa Jussi Huovinen) linkki: https://www.youtube.com/watch?v=mu0hj_izgg0. Laulu kulttuurisen kommunikaation muotona Ihmisellä on atavistisessa muistissa
LisätiedotM. J. Eiseni tee folkloristikasse
http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.eisen M. J. Eiseni tee folkloristikasse Esivanemate varandusest Eesti rahva mõistatusteni Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1994, vol. 37, nr 6, lk 335 345 1. Tänavu möödub
LisätiedotEESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu
EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine
LisätiedotUusi Ajatus Löytyy Luonnosta 4 (käsikirja) (Finnish Edition)
Uusi Ajatus Löytyy Luonnosta 4 (käsikirja) (Finnish Edition) Esko Jalkanen Click here if your download doesn"t start automatically Uusi Ajatus Löytyy Luonnosta 4 (käsikirja) (Finnish Edition) Esko Jalkanen
Lisätiedot* lotta.laine@cancer.fi for more information. Sakari Nurmela
Finnish families and holidays in the Sun Views among parents of underaged children about sunprotection on holiday trips Lotta Laine*, Liisa Pylkkänen, and Tapani Koskela Cancer Society of Finland Finnish
LisätiedotGreen Growth Sessio - Millaisilla kansainvälistymismalleilla kasvumarkkinoille?
Green Growth Sessio - Millaisilla kansainvälistymismalleilla kasvumarkkinoille? 10.10.01 Tuomo Suortti Ohjelman päällikkö Riina Antikainen Ohjelman koordinaattori 10/11/01 Tilaisuuden teema Kansainvälistymiseen
LisätiedotISSN KEELIA KIRJANDUS
7 mj ISSN 0131-1441 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD A. Künnap. Vivat Congressus! 433 S. Olesk. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism 436 H. Peep. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari
LisätiedotSOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD
LisätiedotConstructive Alignment in Specialisation Studies in Industrial Pharmacy in Finland
Constructive Alignment in Specialisation Studies in Industrial Pharmacy in Finland Anne Mari Juppo, Nina Katajavuori University of Helsinki Faculty of Pharmacy 23.7.2012 1 Background Pedagogic research
LisätiedotJyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
LisätiedotSegakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas
Nr. 7 (296) 18. oktoober 2006 Teated Klasside pildistamine Klasside pildistamine toimub kolmapäeval, 25.oktoobril 06 õpetajate toas oleva graafiku alusel (täidavad klassijuhatajad). Kaasa naeratus ja selga
LisätiedotE U R O O P P A L A I N E N
E U R O O P P A L A I N E N A N S I O L U E T T E L O M A L L I HENKILÖTIEDOT Nimi SERGEI AZAROV Osoite K. KÄRBERI 4-129, TALLINN 13812, ESTONIA Puhelin 0037255999964 Faksi Sähköposti serjoga79a@mail.ru
LisätiedotISSN KEELJA KIRJANDUS
1 8 7 ISSN 0131 1441 : I KEELJA KIRJANDUS SISUKORD KOLLEEGIUM: P. Л. О. R. R. 1.. Л. Л. Ariste, Hint, E Jogi, А Kull, V V. Hallap Jansen, Kask, Pall, i. Peep, Päll, E. Sõgel. Ü. Tedre, Vinkel. TOIMETUS:
LisätiedotMEETING PEOPLE COMMUNICATIVE QUESTIONS
Tiistilän koulu English Grades 7-9 Heikki Raevaara MEETING PEOPLE COMMUNICATIVE QUESTIONS Meeting People Hello! Hi! Good morning! Good afternoon! How do you do? Nice to meet you. / Pleased to meet you.
LisätiedotTIETEEN PÄIVÄT OULUSSA 1.-2.9.2015
1 TIETEEN PÄIVÄT OULUSSA 1.-2.9.2015 Oulun Yliopisto / Tieteen päivät 2015 2 TIETEEN PÄIVÄT Järjestetään Oulussa osana yliopiston avajaisviikon ohjelmaa Tieteen päivät järjestetään saman konseptin mukaisesti
LisätiedotJOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA
Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D
LisätiedotFinFamily PostgreSQL installation ( ) FinFamily PostgreSQL
FinFamily PostgreSQL 1 Sisällys / Contents FinFamily PostgreSQL... 1 1. Asenna PostgreSQL tietokanta / Install PostgreSQL database... 3 1.1. PostgreSQL tietokannasta / About the PostgreSQL database...
LisätiedotBasic Flute Technique
Herbert Lindholm Basic Flute Technique Peruskuviot huilulle op. 26 Helin & Sons, Helsinki Basic Flute Technique Foreword This book has the same goal as a teacher should have; to make himself unnecessary.
LisätiedotMiten saan käytännössä kaupan käyntiin halutussa. maassa? & Case Intia
Miten saan käytännössä kaupan käyntiin halutussa maassa? & Case Intia 16.4.2014 / Hannu Rossi Miksi haluat mennä uudelle markkina-alueelle? Nykyinen markkinat ovat täysin hyödynnetty/katettu? Tarvitset
Lisätiedot