2018. aasta III KVARTALI ja 9 KUU VAHEARUANNE

Transkriptio

1 2018. aasta III KVARTALI ja 9 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: AS Harju Elekter elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite ja elektritarvete jaemüük; kinnisvaraalane tegevus; äri- ja juhtimisalane nõustamine; valdusfirmade tegevus Äriregistri number: Aadress: Paldiski mnt.31, Keila Telefon: Faks: Elektronpost: Interneti kodulehekülg: Tegevjuht: Audiitor: he@he.ee Andres Allikmäe AS PricewaterhouseCoopers Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2018 Aruandeperioodi lõpp: 30. september 2018 Konsolideerimisgrupi vahearuanne koosneb 29 leheküljest

2 SISUKORD JUHATUSE TEGEVUSARUANNE... 3 RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE LISAD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANDE JUURDE Lisa 1 Konsolideeritud vahearuande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Lisa 2 Finantsinvesteeringud Lisa 3 Kinnisvarainvesteeringud Lisa 4 Materiaalne ja immateriaalne põhivara Lisa 5 Võlakohustused Lisa 6 Segmendiaruanne Lisa 7 Finantstulud ja -kulud Lisa 8 Tava- ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta Lisa 9 Rahavoogude aruande kirjete selgitused Lisa 10 Äriühendused Lisa 11 Tehingud seotud osapooltega Juhatuse kinnitus aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuandele

3 JUHATUSE TEGEVUSARUANNE Kontserni struktuur ja muutused aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuandes on ridarealt konsolideeritud ASi Harju Elekter (konsolideeriva üksuse) ja tema tütarettevõtete ASi Harju Elekter Elektrotehnika, ASi Harju Elekter Teletehnika, Energo Veritas OÜ, Satmatic Oy, Finnkumu Oy, Telesilta Oy, Harju Elekter Kiinteistöt Oy, Harju Elekter AB, SEBAB AB, Grytek AB ja Rifas UAB finantsaruanded. Kolmandas kvartalis likvideeriti seoses tegevuse lõppemisega Rifase UAB tütarettevõte Automatikos Iranga UAB. Likvideeritud tütarettevõttel on väheoluline mõju konsolideeritud finantsaruannetele. AS Harju Elekter ostis I kvartalis 100% suuruse osaluse müügi- ja tehnilisi lahendusi pakkuvas Rootsi ettevõttes SEBAB AB ning tehasevalmistuse tehnilisi hooneid tootvas sõsarettevõttes Grytek AB. Tehing jõustus 8. jaanuaril aastal. SEBAB AB ja Grytek AB majandustulemused kajastuvad konsolideeritud vahearuandes alates käesoleva aasta jaanuarist. AS Harju Elekter omab seisuga olulisi osalusi järgmistes äriühingutes: Ettevõte Asukohamaa AS Harju Elekter Elektrotehnika Tütarettevõte Eesti 100,0% 100,0% 100,0% AS Harju Elekter Teletehnika Tütarettevõte Eesti 100,0% 100,0% 100,0% Energo Veritas OÜ Tütarettevõte Eesti 80,52% 80,52% 80,52% Satmatic Oy Tütarettevõte Soome 100,0% 100,0% 100,0% Finnkumu Oy Satmatic Oy Soome 100,0% 100,0% 100,0% tütarettevõte Telesilta Oy Tütarettevõte Soome 100,0% 100,0% 100,0% Harju Elekter Kiinteistöt Oy Tütarettevõte Soome 100,0% 100,0% 100,0% Rifas UAB Tütarettevõte Leedu 100,0% 100,0% 100,0% Automatikos Iranga UAB Rifas UAB tütarettevõte Leedu - 67,0% 67,0% Harju Elekter AB Tütarettevõte Rootsi 100,0% 100,0% 100,0% SEBAB AB Tütarettevõte Rootsi 100,0% - - Grytek AB Tütarettevõte Rootsi 100,0% - - SIA Energokomplekss Portfelliinvesteering Läti 14,0% 14,0% 14,0% Skeleton Technologies Group OÜ Portfelliinvesteering Eesti 9,8% 9,8% 9,8% Majanduskeskkond Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) vähendas oktoobri alguses globaalse majanduskasvu prognoosi. IMF hinnangul kasvab globaalne majandus sel ja järgmisel aastal 3,7%, mis on varasemast 0,2% protsendipunkti võrra vähem. Jätkuvalt teevad muret geopoliitilised pinged ja protektsionismi süvenemine, kaubanduspoliitika ja sellest tuleneva ebakindluse mõju hakkab makromajanduslikul tasemel ilmnema. Oktoobri alguses leidis aset korrektsioon maailma aktsiaturgudel ning ka naftahinnad on pöördunud kasvule. Euroopa majandus on tasapisi aeglustumas. Siingi nimetatakse ohuallikatena kasvavaid kaubanduspingeid, kõrgemat naftahinda ja poliitilist ebakindlust mõnedes liikmesriikides. Euroala aasta inflatsiooniootused on Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide hinnangul 1,7% ja Euroopa Liidus tervikuna 1,9%. SEB panga prognoosi põhjal püsib Eesti peamiste kaubanduspartnerite väljavaade lähiaastail hea, kuid võrreldes möödunuga aeglustub kasvutempo siingi. Suurimate ekspordipartnerite Soome ja Rootsi majandused kasvavad ja aastal veidi üle 2% tempos. EKI ekspertide septembrikuu hinnangust nähtub, et Eesti majandusolukord püsib hea. Esimese poolaasta statistilised andmed näitavad, et Eesti majanduskasv on võrreldes eelmise aastaga (4,9%) 3

4 küll aeglustunud, kuid püsib endiselt oma pikaajalisest potentsiaalist (3%) kõrgemal. Majanduskasvu toetavad nii sisenõudlus kui ka kaupade ja teenuste eksport, samas on esimesi märke välisnõudluse kasvu aeglustumisest. Eesti Panga hinnangul peaks Eesti SKP reaalkasv aastal olema 3,5%. Sündmused Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tunnustas Eesti konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid, kus Harju Elekter pälvis tööstuse ja energeetika valdkonnas esikoha ja suurettevõtete grupis II koha. Alates aastast välja antavate auhindadega soovivad konkursi korraldajad tunnustada Eesti tublimaid ettevõtteid, väärtustada nende rolli ühiskonnas ning edendada ettevõtlikkust. Arvestuse aluseks on kahe aasta majandustegevuste näitajad: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulu, investeeringuid põhivarasse, omakapital, töötajate arv ning müügitulu. AS Harju Elekter Elektrotehnika on käesoleval aastal allkirjastanud mitmeid tarnelepinguid nii Soome, Rootsi kui ka Eesti elektrivõrguettevõtetega. Soome suurima elektrivõrguettevõttega Caruna Oy allkirjastati leping orienteeruva mahuga 5 miljonit eurot madalpingeliste liitumis- ja arvestikappide tarnimiseks aasta jooksul, Rootsi suurima jaotusvõrguettevõtte E.ON Energidistribution ABga 3-aastane raamleping enam kui alajaama tarnimiseks Rootsi ning Elektrilevi OÜga 5-aastane leping kogumahus 2,25 miljonit eurot 250 kva alajaamade tarnimiseks Eestisse. Lisaks võitis tütarettevõte ka Rootsi Ellevio AB O15 alajaamade hanke, kus 3-aastase lepinguperioodi kogumaht on orienteeruvalt 3 miljonit eurot. Läbi aasta kestnud aktiivne investeerimine tootmise ja tehnoloogia kaasajastamisse Kontsernis kulmineerus FMS automaatliini piduliku avamisega tütarettevõtte ASis Harju Elekter Teletehnika Robotiseeritud tootmisliini käivitamine suurendab tehase võimekust toota paindlikult ühtse voona nii väike- kui suurpartiisid tõstes hüppeliselt tehase tootlikkust ning viies tootmise kontsernis targatehase ehk Industry 4.0 tasemele. Koos renoveerimistöödega, mille käigus suurenesid tütarettevõtte tootmispinnad ligi 9000 m 2 ni, ulatus investeeringute maksumus kokku 3 miljoni euroni. AS Harju Elekter ostis III kvartalis 2,7 ha äri- ja tootmismaad Keila Tööstuspargiga piirneval kinnistul tööstusliku kinnisvara arendamiseks ja äritegevuse laiendamiseks. Augustis sõlmis ASi Harju Elekter Leedu tütarettevõte ehitusfirmaga Panevezio Statybos Trestas AB lepingu RIFAS UAB tootmishoone laiendamiseks Panevežyses. Ehitustööd algasid septembris ning pärast tööde lõppu aastal suureneb Leedu tütarettevõtte kontori- ja tootmispind seniselt 3500 m 2 lt m 2 le. Investeeringud tootmishoone laiendusse ja tehnoloogia uuendamisse võimaldavad oluliselt lisada tootmisvõimsust tarnete tagamiseks tütarettevõtte klientidele laevaehituses ja tööstuse segmendis. Investeeringute kogumaht on 3,5 miljonit eurot. AS Harju Elekter Elektrotehnika avas veebruaris Keila Tööstuspargis uue tehase. Seoses mitmele suurtellimusele tegi KP/MP jaotus- ning automaatikaseadmeid valmistava tütarettevõtte tootmismaht aastal läbi suure kasvu, mis tingis vajaduse suuremate ruumide järele. Uues tehases on varasema m 2 asemel pinda m 2. Tootmisvõimsuste suurendamine koos töötajate arvu kasvuga 251 inimeseni, sh 40 müügi-, tootmis- ja tootearendusinseneri on esialgu piisav tellimuste täitmiseks. ASi Harju Elekter aktsionäride 3. mai 2018 korraline üldkoosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kasumijaotuse ettepaneku. Ühtlasi nimetasid aktsionärid ettevõtte aasta audiitoriks ASi PricewaterhouseCoopers ning kiitsid heaks ASi Harju Elekter ja temaga samasse gruppi kuuluvate äriühingute võtmeisikute optsiooniprogrammi. 8. jaanuaril 2018 jõustus tehing müügi- ja tehnilisi lahendusi pakkuva Rootsi ettevõtte SEBAB AB ning tehasevalmistuses tehnilisi hooneid tootva sõsarettevõtte Grytek AB kõigi aktsiate omandamiseks ASi Harju Elekter poolt. SEBAB AB on spetsialiseerunud energia jaotuseks vajalike kesk- ja madalpingeliste lahenduste välja töötamisele ning tarnimisele infrastruktuuri, ehitus- ja taastuvenergiasektorile. Soetatud ettevõtted jätkavad Kontserni 100%liste tütarettevõtetena. 4

5 Kontserni tütarettevõtted on osalenud aruandeaastal aktiivselt erialamessidel Soomes, Rootsis ja Eestis: elektriala messil Sähkö Tele Valo AV 2018 Jyväskyläs, Alihankinta messil Tamperes, EBR messil Falunis, rahvusvahelisel ehitusmessil Eesti Ehitab Tallinnas ning Maamessil Tartus. Tegevustulemused AS Harju Elekter on asetanud rõhu müügi suurendamisele ja turuosa võitmisele Skandinaavias. 9 kuu müügitulu suurenes 21%, kuid soovitud kasumlikkuseni jõudmine nõuab täiendavat aega ja kulutusi. Lepingujärgsete tellimuste täitmist III kvartalis pärssisid tuleohuga seotud elektritööde piirangud Soomes. Kasumlikkust mõjutas oluliselt III kvartalis arvesse võetud võimalik kahjum 1,5 miljoni euro ulatuses laevaehituse elektritöödega seotud lisakulusid. Tegelik tulemus selgub läbirääkimiste ja juriidiliste vaidluste lõppemisel. TÄHTSAMAD NÄITAJAD 1. jaanuar Aasta 30. september Müügitulu (tuhat eurot) Brutokasum (tuhat eurot) Ärikasum enne kulumit (EBITDA) (tuhat eurot) Ärikasum (EBIT) (tuhat eurot) Perioodi puhaskasum (tuhat eurot) sh emaettevõtte omanike osa (tuhat eurot) Müügitulu muutus (%) 20,7 65,0-1,9 67,8 Brutokasumi muutus (%) 0,5 40,8-4,5 50,8 Ärikasumi enne kulumit muutus (%) -31,4 34,9-10,1 58,8 Ärikasumi muutus (%) -65,2 49,8-15,7 71,1 Perioodi puhaskasumi muutus (%) -95,9 889,4-11,0 803,6 sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist (%) -95,8 888,0-10,9 804,9 Turustuskulude määr müügitulust (%) 4,1 3,8 5,0 4,0 Üldhalduskulude määr müügitulust (%) 6,7 5,6 6,6 5,8 Tööjõukulude määr müügitulust (%) 20,1 17,8 21,8 18,2 Brutokasumi marginaal (brutokasum/müügitulu) (%) 12,5 15,0 17,5 15,2 EBITDA marginaal (EBITDA/müügitulu) (%) 3,7 7,1 8,7 7,4 Käibe ärirentaablus (ärikasum/müügitulu) (%) 1,6 5,5 6,0 5,3 Käibe puhasrentaablus (puhaskasum /müügitulu) (%) 1,3 38,2 6,4 28,4 Omakapitali tootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) (%) 1,7 43,6 4,8 44,7 5

6 Äritegevuse sesoonsus (milj EUR) MÜÜGITULUD Kontserni müügitulu oli aruandekvartalis 29,3 (2017 III kv: 31,2) miljonit eurot ja 9 kuu konsolideeritud müügitulu jõudis 89,1 (2017 9k: 73,9) miljoni euroni. Müügitulu dünaamika toodete ja teenuste lõikes: Tooted ja teenused +/- kv/kv Osakaal III kvartal III kv 2018 III kv 2017 III kv 2016 Aasta 2017 Elektriseadmed -4,8% 79,0% Lehtmetalltooted ja teenused -20,8% 0,5% Telekommunikatsiooni tooted 13,3% 0,8% Elektrikaupade vahendusmüük 84,6% 13,4% Renditulu 18,1% 1,9% Elektritööd -73,1% 3,4% Muud teenused 17,2% 1,0% Kokku -6,2% 100,0% Müügitulu kahanes kolmandas kvartalis 1,9 miljonit eurot kuid kasvas üheksa kuu võrdluses 15,3 miljonit eurot. Üheksa kuu müügimahtude tõus tuli läbi tellimusmahtude tõusu ja uute äriühenduste soetamise aasta teisel poolaastal ja käesoleva aasta jaanuarikuus. Müügitulu turgude lõikes: Turud Juurdekasv (+/-) III kvartal 9 kuud Osakaal 9 kuud kv/kv 9k/9k Eesti 22,0% -13,3% ,0% 16,7% Soome -27,9% 11,4% ,5% 72,0% Rootsi 475,3% 283,6% ,4% 3,5% Leedu -95,8% -71,3% ,4% 1,8% Norra 97,1% 60,5% ,3% 4,7% Muud 81,3% 257,0% ,4% 1,8% Kokku -6,2% 20,7% ,0% 100,0% 6

7 Kolmandas kvartalis kasvas müük Eesti turule 22,0% 4,3 miljoni euroni ja moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,7%. Seoses energiajaotussektori madala investeeringutasemega langes müük Eesti turule üheksa kuu kokkuvõttes 13,3% ehk 1,6 miljonit eurot 10,7 miljoni euroni, moodustades 12,0% Kontserni müügitulust. Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas aruandekvartalis konsolideeritud müügitulust 85,3% (2017 III kv: 88,7%), kahanedes 2,7 miljoni euro võrra 25,0 miljoni euroni ja 9 kuuga 88,0% (2017 9k: 83,3%), kasvades 16,9 miljoni euro võrra 78,5 miljoni euroni. Kontserni suurim turg on Soome, kuhu müüdi aruandekvartalis 60,0% ja üheksa kuuga 66,5% Kontserni toodetest ja teenustest (2017. aastal vastavalt 78,0% ja 72,0%). Kvartalite võrdluses kahanes müük Soome turule 6,8 miljonit eurot 17,6 miljoni euroni, millest poole moodustas elektrivõrkude tellimuste ajutine vähenemine. Üheksa kuu võrdluses kasvas Soome müük 59,2 miljoni euroni ehk 6,1 miljoni euro võrra. Pool müügitulude kasvust tõi aasta juunis soetatud Soome tütarettevõte Telesilta Oy, kuid jõudsa kasvu taga olid ka aastatel sõlmitud suuremahulised lepingud Soome võrguettevõtetega. Müük Rootsi turule kasvas kolmandas kvartalis võrreldava perioodi suhtes üle viie korra, 3,4 miljoni euroni. Üheksa kuu võrdluses kasvas müük Rootsi turule 6,2 miljoni euro võrra 8,4 miljoni euroni, moodustades kogu müügitulust 9,4% (2017 9k: 3,0%). Kasvu tagasid nii Rootsi tütarettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB soetamine kui ka Kontserni teiste tütarettevõtete eesmärgipärane töö müügi suurendamiseks Rootsi turul. AS Harju Elekter Elektrotehnika sõlmis esimeses kvartalis 3-aastase raamlepingu Rootsi suurima jaotusvõrguettevõttega E.ON Energidistribution AB ning alustas kolmandas kvartalis alajaamade tarneid Rootsi. Kokku on üheksa kuuga Rootsi tarnitud juba 150 alajaama, mis on 3 korda enam kui aastal kokku. Kontsern jätkas aruandekvartalis aktiivset tööd Norra-suunalises tegevuses. Müük Norra turule kasvas aruandekvartalis 1,1 miljoni euro võrra 2,3 miljoni euroni ja üheksa kuuga 2,1 miljonit eurot 5,6 miljoni euroni, andes aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 7,9% ja üheksa kuuga 6,3%. Et Kontserni Leedu tütarettevõtte müük on suunatud pigem teistesse Euroopa riikidesse, jätkas kahanemist ka Leedu turg. Leedu tütarettevõte teenis 97,6% (2017 9k: 82,4%) 9 kuu müügituludest väljapoolt Leedu turgu. Kontserni muudest turgudest olid suurimad Holland, Austria ja Taani, kust teeniti üheksa kuuga müügitulu vastavalt 1,7 miljonit, 1,7 miljonit ja 0,8 miljonit eurot. Müügitulu dünaamika tegevussegmentide lõikes: Segmendid Juurdekasv (+/-) III kvartal 9 kuud Aasta kv/kv 9k/9k Tootmine -0,1% 15,2% Kinnisvara 15,8% 24,3% Muu -34,9% 59,6% KOKKU -6,2% 20,7% Aruandekvartalis teeniti 85,2% (2017 III kv: 80,0%) müügituludest Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid müügimahust kokku 14,8% (2017 III kv: 20,0%). Üheksa kuuga andis Tootmise segment Kontserni müügituludest 82,0% (2017 9k: 86,0%). Tootmissegmendi müügitulust annab peamise osa (93-96%) elektriseadmete müük. Kinnisvara segmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 0,1 miljonit eurot 0,6 miljoni euroni ja üheksa kuu võrdluses 0,4 miljonit eurot 1,8 miljoni euroni. Kinnisvara segmendi müügitulu suurenemine võrreldes eelmise perioodiga on seotud pikaajalise suurrentniku PKC Group Oyj lahkumisega Kontserni rendipindadelt aasta alguses, langetades võrdlusperioodi müügitulu aasta sügisest Allika tööstuspargis valminud ja Stera Technologies ASile rendile antud uued 7

8 tootmis- ja laohooned ning jooksva aasta alguses kasutusse võetud Laohotell on eelmainitud müügitulu languse Kinnisvara segmendis peatanud ja suurendanud renditulusid käesoleval aastal. Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu on kvartalite võrdluses kahanenud 2,0 miljoni euro võrra 3,7 miljoni euroni ja kasavanud üheksa kuuga 5,3 miljoni euro võrra 14,2 miljoni euroni. Segmendi müügitulu kasvust 70% andis elektriinstallatsioonitööde tegevusala lisandumine aasta teisel poolaastal ning 30% elektriseadmete vahendusmüük Rootsi turul. ÄRITEGEVUSE KULUD Juurdekasv (+/-) III kvartal 9 kuud 12 kuud kv/kv 9k/9k Müüdud toodete ja teenuste kulud -1,2% 24,3% Turustuskulud 7,0% 29,8% Üldhalduskulud 13,4% 44,1% Kulud kokku -0,1% 25,7% sh põhivara kulum 49,0% 57,3% TJK kokku 13,4% 37,3% sh palgakulu 18,6% 41,2% Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 29,3 miljonit eurot, jäädes võrreldava perioodiga samale tasemele. Üheksa kuuga kasvasid äritegevuse kulud 17,9 miljoni euro võrra 87,7 miljoni euroni. Põhiosa kulude kasvust ehk 15,2 miljonit eurot põhjustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine, mis edestades müügitulude kasvutempot ning vähendades 9 kuu brutokasumi marginaali võrreldavate perioodi näitaja suhtes 2,5 protsendipunkti võrra. Kontserni turustuskulud kasvasid kvartalite võrdluses 0,1 miljonit eurot 1,1 miljoni euroni ja üheksa kuuga 0,8 miljonit eurot 3,6 miljoni euroni. Turustuskulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 3,6% (2017 III kv: 3,1%) ja üheksa kuu müügitulust 4,1% (2017 9k: 3,8%). Spetsiifiliste tellimuste hüppeline tõus on toonud kaasa arenduskulude tõusu olemasolevate toodete uuendamiseks, uue madalpinge tootesarja ning brändi arendamiseks. Spetsialistide palkamise ning personali kvalifitseerimisega kaasnesid koolitus- ja uute töökohtade ettevalmistamise kulud. Mõju avaldasid ka Rootsi ja Soome tütarettevõtete juhtivtöötajate kõrgemad palgatasemed. Selle tulemusena on üldhalduskulude osakaal aruandekvartali müügitulus kasvanud 6,4%le (2017 III kv: 5,3%). Üheksa kuu üldhalduskulud olid 6,0 miljonit eurot, kasvades 1,8 miljoni euro võrra ja üldhalduskulude määr müügituludest moodustas 6,7% (2017 9k: 5,6%). Personali kasv, palgasurve, aga ka Soome ja Rootsi töötajate osakaal, kus palgatase on oluliselt kõrgem kui teistes Kontserni ettevõtetes, on suurendanud aruandeperioodi tööjõukulusid. Samuti on kasvanud Soome ja Rootsi töötajate osakaal, kus palgatase on oluliselt kõrgem kui teistes Kontserni ettevõtetes. Tööjõukulud suurenesid kolmandas kvartalis 13,4% 5,8 miljoni euroni ja üheksa kuuga 37,3% 18,0 miljoni euroni. Tööjõukulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 19,9% (2017 III kv: 16,4%) ning üheksa kuuga 20,1% (2017 9k: 17,8%). Põhivara kulum kasvas III kvartalis 0,2 miljoni euro võrra 0,6 miljoni euroni ning üheksa kuuga 0,7 miljoni euro võrra 1,9 miljoni euroni. Tütarettevõtte Telesilta Oy soetamisega aastal võeti immateriaalse varana arvele kliendilepinguid 1,2 miljoni euro väärtuses, mida amortiseeritakse kuludesse 3 aasta jooksul. Aruandekvartalis oli kulu 0,1 miljonit eurot, 9 kuuga 0,3 miljonit eurot. Lisaks kliendilepingutele suurendas põhivara kulumit ka aasta alguseks Allika tööstuspargis valminud uued tootmis- ja laohooned. 8

9 KASUMID JA MARGINAALID Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli (2017 III kv: 4 580) tuhat eurot. Brutokasumi marginaaliks kujunes 10,1% (2017 III kv: 14,7%). Üheksa kuu konsolideeritud brutokasum oli (2017 9k: ) tuhat eurot ning brutokasumi marginaal 12,5% (2017 9k: 15,0%). Brutokasumi marginaali languse põhjustasid aastal arvele võetud kliendilepingute amortiseerimine kuludesse; samuti võeti III kvartalis arvesse võimalik kahjum 1,5 miljoni euro ulatuses laevaehituse elektritöödega seotud lisakulusid. Tegelik tulemus selgub läbirääkimiste ja juriidiliste vaidluste lõppemisel. Kolmanda kvartali konsolideeritud ärikasum oli 9 (2017 III kv: 1 915) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 654 (2017 III kv: 2 347) tuhat eurot. Kontserni üheksa kuu ärikasum oli (2017 9k: 4 037) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit (2017 9k: 5 241) tuhat eurot. Üheksa kuu ärirentaabluseks kujunes 1,6% (2017 9k: 5,5%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 3,7% (2017 9k: 7,1%). Uute soetatud tütarettevõtete integreerimine ja võidetud hangete ettevalmistamine on suurendanud kontserni arenduskulusid ning uute erialaspetsialistide palkamisest tingitult tööjõukulusid. Samuti mõjutasid rentaablust ühekordsed kulud seoses AS Harju Elekter Teletehnika kolimisega renoveeritud pindadele ja tütarettevõtete kvaliteedi ning keskkonnajuhtimise süsteemide resertifitseerimine. Aruandekvartali kasum enne maksustamist oli 165 (2017 III kv: 2 028) tuhat eurot. Kolme viimase kuu arvestuslik tulumaksukulu oli 147 (2017 III kv: 230) tuhat eurot. Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 18 (2017 III kv: 1 798) tuhat eurot, millest Emaettevõtte omanike osa moodustas 11 (2017 III kv: 1 798) tuhat eurot. Üheksa kuu kasum enne maksustamist oli (2017 9k: ) tuhat eurot ning arvestuslik tulumaks 734 (2017 9k: 794) tuhat eurot. Kokkuvõttes oli üheksa kuu konsolideeritud puhaskasum (2017 9k: ) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa moodustas (2017 9k: ) tuhat eurot ja 9 kuu puhaskasum aktsia kohta oli 0,07 (2017 9k: 1,59) eurot aastal saadi PKC Group Oyj aktsiate müügist ühekordset finantstulu tuhat eurot. Võrreldava perioodi konsolideeritud puhaskasum erakorralise tuluta oli tuhat eurot. Personal ja palgad Mitmete suuremahuliste müügilepingute sõlmimisest tingitud tootmismahtude tõus on jätkuvalt loonud vajaduse värvata uusi hooajalisi töötajaid. Uute töötajate palkamine ja uute tütarettevõtete soetamine aasta teisel poolaastal Soomes ja aasta esimeses kvartalis Rootsis kasvatasid aruandeperioodil nii palgakulu kui ka kuu keskmist töötasu Kontserni töötaja kohta. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 728 inimest, mis oli 104 töötajat enam kui aasta tagasi. Aasta alguse seisuga on töötajate arv kasvanud 98 töötaja võrra. Rootsi tütarettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB soetamisega lisandus esimeses kvartalis Kontserni 45 töötajat. III kv 2018 Töötajate keskmine arv Töötajate arv seisuga Seisuga III kv k k 2017 Muutus Eesti Soome Leedu Rootsi Kokku aasta kolmandas kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 733 inimest, mis oli keskmiselt 115 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Üheksa kuu arvestuses kasvas Kontserni keskmine töötajate arv 159 inimese võrra ja oli

10 Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja (2017 III kv: 4 020) tuhat eurot ja üheksa kuuga (2017 9k: 9 945) tuhat eurot. Üheksa kuu keskmine töötasu kuus ühe Kontserni töötaja kohta oli eurot, kasvades võrreldavad perioodi suhtes keskmiselt 193 eurot. Finantsseisund ja rahavood Muutus Aastane 9k Käibevara Põhivara VARAD KOKKU Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Omakapital sh emaettevõtte omanike osa Omakapitali osakaal (omakapital/varad kokku)*100 (%) -7,4-9,2 68,5 75,9 84,7 77,7 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (käibevara/lühiajalised kohustused) 0,0-0,1 2,3 2,3 2,4 2,4 Likviidsuskordaja (käibevarad - varud) /lühiajalised kohustused 0,0 0,0 1,6 1,6 1,4 1,6 Kontserni varade maht suurenes aastaga 6,4 miljoni euro võrra ja üheksa kuuga 7,3 miljoni euro võrra 97,3 miljoni euroni. Käibevarad vähenesid aastaga 0,05 miljonit eurot ja suurenesid üheksa kuuga 1,8 miljonit eurot 50,5 miljoni euroni. Varude ja nõuete suurenemine on seotud müügitellimuste ja tootmismahtude kasvuga ning uute tütarettevõtete lisandumisega Kontserni koosseisu viimase 12 kuu jooksul. Valmis- ja lõpetamata toodangu maksumus varudes on 12 kuuga kasvanud 1,2 miljoni euro võrra 5,8 miljoni euroni. Tootmise efektiivsuse tõstmiseks teeb Kontsern järjest rohkem investeeringuid automatiseerimisse ja robotiseerimisse. II kvartalis saabus tütarettevõtte tootmisesse uus Finn-Poweri tootmisliin ja Amada painutuspink. Põhivara maksumus finantsseisundi aruandes suurenes aastaga 6,4 miljoni euro võrra, sealhulgas üheksa kuuga 5,5 miljonit eurot 46,8 miljoni euroni. Kontsern investeeris üheksa kuuga põhivarasse kokku 7,5 (2017 9k: 7,2) miljonit eurot, millest soetused äriühenduste kaudu moodustasid 1,0 (2017 9k: 1,7) miljonit eurot. Käimasolevatesse arendustesse Allika Tööstuspargis ning Haapsalu päikesejaama ehituseks investeeriti üheksa kuuga 2,0 miljonit eurot. Aruandekuupäeva seisuga olid Kontserni kohustused kokku 30,6 miljonit eurot, millest lühiajaline osa moodustas 85,5%. Lühiajalised kohustused kasvasid aastaga 7,2 miljoni euro võrra, sh. võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 1,5 miljonit eurot 15,9 miljoni euroni ning võlakohustused 4,7 miljonit eurot 5,3 miljoni euroni. Pikaajalised kohustused kasvasid aastaga 1,4 miljonit eurot. Lühi- ja pikaajaliste võlakohustuste suurenemine on seotud mahukate investeeringutega kinnisvara arendusse nii Eestis kui ka Leedus. Aruandekuupäeval moodustasid intressikandvad võlakohustused Kontserni kohustustest 31,8% ja varade maksumusest 10,0%, seisuga vastavalt 14,2% ja 3,4%. Kontsernil oli intressikandvaid võlakohustusi kokku 9,7 ( : 3,1) miljonit eurot, millest lühiajaline osa moodustas 5,3 ( : 0,1) miljonit eurot. Kontserni 9 kuu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli 2,3 ja likviidsuskordaja 1,6 püsides eelmise perioodiga samal tasemel. 10

11 1. jaanuar kuni 30. september 12 kuud Konsolideeritud rahavoogude aruanne Rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Rahavood kokku Üheksa kuuga läks raha äritegevusest välja 8,3 (2017 9k: 0,2) miljonit eurot. Äritegevuse rahavoogusid mõjutas enim äritegevuse nõuete ja varude märkimisväärne kasv, mis oli seotud kasvanud tellimusmahu täitmisega. Investeerimistegevusest läks raha välja 2,4 miljonit eurot, võrreldaval perioodil tuli raha sisse 13,8 miljonit eurot. Üheksa kuuga tasuti investeeringute eest kokku 4,7 (2017 9k: 10,1) miljonit eurot ja äriühenduste soetamisega tekkis netorahavoog välja 2,9 (2017 9k: 2,0) miljonit eurot. Käesoleva aasta aprillis vabanes üheks aastaks tähtajalises hoiuses olnud deposiit, maksumusega 5,0 miljonit eurot aasta I kvartalis laekus PKC Group Oyj aktsiate müügist 25,8 miljonit eurot. Üheksa kuuga tuli finantseerimistegevusest raha sisse 1,7 miljonit eurot. Võrreldaval perioodil läks finantseerimisest raha välja 3,6 miljonit eurot. Üheksa kuuga võeti lühiajalist laenu 5,2 miljonit eurot ja pikaajalist laenu 1,7 miljonit eurot aasta eest maksti aastal dividende summas 4,3 miljonit eurot, mis oli 1,0 miljon eurot rohkem kui aasta varem. Võrreldaval perioodil võeti pikaajalist laenu 2,0 miljonit eurot ning vähendati aktsiakapitali 1,2 miljoni euro ulatuses. Raha ja rahaekvivalendid vähenesid 9 kuuga 9,1 miljoni euro võrra 1,9 miljoni euroni ja võrreldaval perioodil kasvasid 10,0 miljoni euro võrra 13,3 miljoni euroni. Nõukogu ja juhatus ASi Harju Elekter 5-liikmelise nõukogu koosseis on järgmine: Endel Palla (nõukogu esimees, ASi Harju Elekter arendusdirektor), Arvi Hamburg (TTÜ Kuratooriumi liige ja külalisprofessor), Aare Kirsme (ASi Harju KEK nõukogu liige), Triinu Tombak (finantskonsultant, TH Consulting OÜ juhataja) ja Andres Toome (konsultant, OÜ Tradematic juhataja). ASi Harju Elekter juhatus on kolmeliikmeline: ASi Harju Elekter juhatuse esimees ja tegevjuht on Andres Allikmäe ning juhatuse liikmed Kontserni finantsjuht Tiit Atso ning kinnisvara ja energeetikateenistuse juht Aron Kuhi-Thalfeldt. Juhatuse pädevus ja volitused on reguleeritud äriseadustikuga ning ära toodud ettevõtte põhikirjas, muid erisusi või kokkuleppeid ei esine. Informatsioon juhatuse ja nõukogu liikmete haridus- ja teenistuskäigu kohta, nende kuuluvus äriühingute juhtorganitesse ning nendele kuuluvate ASi Harju Elekter aktsiate arv on avalikustatud ettevõtte koduleheküljel internetis: Aktsionäride korraline üldkoosolek 3. mail 2018 toimus ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 103 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku häälega, mis moodustas häälte koguarvust 70,90%. Üldkoosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kasumijaotuse ning otsustas maksta aktsionäridele aasta eest dividende 0,24 eurot aktsia kohta, kokku 4,3 miljonit eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti seisuga kell Dividendid maksti välja 22. mail 2018 ülekandega aktsionäride pangakontole. Ühtlasi nimetas üldkoosolek ettevõttele aasta auditi tegijaks AS Pricewaterhouse- Coopers, registrikood Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule. 11

12 4. päevakorrapunktina oli üldkoosoleku kavas aktsiaoptsiooniprogrammi kavandamine Kontserni kuuluvate äriühingute juhtorganite liikmetele, juhtivspetsialistidele ja inseneridele nende kaasamiseks ettevõtte aktsionärideks, et motiveerida neid tegutsema ASi Harju Elekter parema majandustulemuse saamise nimel. Optsiooniprogrammi tähtaeg on kolm aastat, millele lisandub aktsiaoptsioonide realiseerimise tähtaeg. Aktsiaoptsiooni alusel omandatavate aktsiate väljalaskehinnaks kinnitati optsioonilepingu sõlmimisele eelneva kolme kalendriaasta sulgemishindade keskmine NASDAQ Tallinna börsil seisuga, mis oli 3,49 eurot. Juunis allkirjastati optsioonilepingud 124 töötajaga, kokku aktsia märkimisõiguse kohta. ASi Harju Elekter aktsia ja aktsionärid 9 kuud Aktsia kauplemisajalugu: 2018 Avamishind 2,77 2,79 2,62 2,85 5,00 Kõrgeim hind 2,85 3,14 2,94 5,08 6,68 Madalaim hind 2,52 2,49 2,43 2,80 4,70 Viimane hind 2,79 2,63 2,83 5,00 5,00 Kaubeldud aktsiate arv Käive, mln eurodes 2,17 2,98 2,45 5,46 4,78 Turuväärtus, mln eurodes 48,55 46,16 50,20 88,70 88,70 Keskmine aktsiate arv Puhaskasum aktsia kohta 0,56 0,18 0,18 1,64 0,07 ASi Harju Elekter aktsia hind (eurodes) Tallinna Börsil ajavahemikus (Nasdaq Tallinn, Seisuga oli ASil Harju Elekter aktsionäri. Aruandekvartali jooksul on aktsionäride arv suurenenud 66 võrra. ASi Harju Elekter suurim aktsionär on kohalikul kapitalil baseeruv AS Harju KEK, kellele kuulub 31,39% firma aktsiakapitalist seisuga kuulus ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmetele otse ning läbi kaudse osaluse kokku 10,75% ASi Harju Elekter aktsiatest. ASi Harju Elekter aktsionäride täielik nimekiri on Eesti väärtpaberite keskregistri kodulehel ( 12

13 Aktsionäride jagunemine osaluse suuruse järgi seisuga : Osaluse suurus % Aktsionäride arv Osa üldarvust % Hääleõiguse % Üle 10% 2 0,07 42,10 1,0-10,0% 7 0,24 20,45 0,1-1,0 % 61 2,06 18,71 alla 0,1% ,64 18,75 Kokku ,00 100,0 Aktsionäride nimekiri (üle 5%) Osalus (%) AS Harju KEK 31,39 ING Luxembourg S.A. 10,71 Endel Palla 6,98 Aktsionärid kelle osalus on alla 5% 50,92 13

14 RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE VARAD Lisa nr Käibevarad Raha- ja pangakontod Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ostjatele ja muud nõuded Ettemaksed Ettevõtte tulumaks Varud Käibevara kokku Põhivara Edasilükkunud tulumaksu vara Muud pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara kokku VARAD KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kohustused Võlakohustused Ostjate ettemaksed Võlad tarnijatele ja muud võlad Maksuvõlad Ettevõtte tulumaksuvõlg Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Võlakohustused Muud pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital Ülekurss Reservid Jaotamata kasum Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku Mitte-kontrolliv osalus Omakapital kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

15 KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE Lisa nr 1. juuli 30. september 1. jaanuar 30. september Müügitulud Müüdud toodete kulud Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Finantstulud sh kasum finantsvara müügist Finantskulud Kasum enne maksustamist Ettevõtte tulumaksu periodiseerimine Perioodi puhaskasum Puhaskasumi jaotus: Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist Perioodi puhaskasum kokku Puhaskasum aktsia kohta Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 8 0,00 0,10 0,07 1,59 Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 8 0,00 0,10 0,07 1,59 15

16 KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE 1. juuli 30. september 1. jaanuar 30. september Perioodi puhaskasum Muu koondkasum Finantsvara müügiga realiseerunud kasum (-) Valuutakursivahed Perioodi muu koondkasum kokku Perioodi koondkasum kokku Koondkasumi jaotus: Emaettevõtte omanike osa koondkasumist Mitte-kontrolliv osa koondkasumist Perioodi koondkasum kokku

17 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 1. jaanuar 30. september Lisa nr Rahavood äritegevusest Puhaskasum Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 3, Kasum põhivara müügist Aktsiapõhine hüvitis 53 0 Finantstulud Finantskulud Tulumaks Valmidusastme meetodil kajastatud nõuete ja kohustuste muutus Muutused Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemakstud tulude muutus Makstud ettevõtte tulumaks Makstud intressid Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud kinnisvarainvesteeringu eest Tasutud materiaalse põhivara eest Tasutud immateriaalse põhivara eest Äriühenduste soetamine, netorahavoog Tasutud finantsinvesteeringu eest Laekunud materiaalse põhivara müügist Laekunud finantsinvesteeringute müügist Laekunud intressid Saadud dividendid Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Arvelduskrediidi jääkide muutus Saadud laenud Laenude tagasimaksed Muud pikaajalised kohustused 35 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Aktsiakapitali vähendamine Mittekontrolliva osaluse ost Makstud dividendid Makstud dividendide tulumaks Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha jääk perioodi algul Rahajääkide muutus Valuutakursside muutuste mõju Raha jääk perioodi lõpus

18 KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 1. jaanuar 30. september Aktsiakapital Ülekurss Reservkapi-tal Ümberhindluse reserv Valuutakursi muutuste reserv Jaotamata kasum Kokku Mittekontrolliv osalus KOKKU Saldo Koondkasum 2018 Perioodi puhaskasum Muu koondkasum Perioodi koondkasum Otse omakapitalis kajastatavad tehingud Emaettevõtte omanikega Aktsiapõhine hüvitis Dividendid Vähemusosa ost Tehingud Emaettevõtte omanikega kokku Saldo Saldo Koondkasum 2017 Perioodi puhaskasum Muu koondkasum Perioodi koondkasum Otse omakapitalis kajastatavad tehingud Emaettevõtte omanikega Mittekontrolliva osa ost Dividendid Tehingud Emaettevõtte omanikega kokku Saldo

19 LISAD KONSOLIDEERITUD VAHEARUANDE JUURDE Lisa 1 Konsolideeritud vahearuande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused AS Harju Elekter on Eestis registreeritud äriühing. Seisuga koostatud raamatupidamise vahearuanne hõlmab ASi Harju Elekter (edaspidi Emaettevõte) ning tema tütarettevõtteid AS Harju Elekter Teletehnika, AS Harju Elekter Elektrotehnika, Energo Veritas OÜ, Harju Elekter Kiinteistöt Oy, Satmatic Oy, Finnkumu Oy (Satmatic Oy tütarettevõte), Telesilta Oy, Harju Elekter AB, SEBAB AB, Grytek AB, Rifas UAB ja Rifas UAB tütarettevõte Automatikos Iranga UAB (kuni ) (edaspidi Kontsern). AS Harju Elekter on noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsil alates aasta 30. septembrist, 31,39% ettevõtte aktsiatest on AS Harju KEK omandis. ASi Harju Elekter ja tema tütarettevõtete konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS EL). Käesolev konsolideeritud vahearuanne on koostatud vastavuses Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardiga IAS 34: Vahearuandlus. Vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid nagu lõppenud majandusaasta aastaaruandes. Vahearuannet tuleks lugeda koos Kontserni viimase avalikustatud aasta majandusaasta aruandega, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Juhatuse hinnangul kajastab ASi Harju Elekter aasta III kvartali ja üheksa kuu vahearuanne õigesti ja õiglaselt Kontserni majandustulemust vastavalt jätkuvuse printsiibile. Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt ja sisaldab ainult Kontserni konsolideeritud aruandeid. Aruandevaluuta on euro. Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud tuhandetes eurodes ja kõik arvnäitajad on ümardatud lähima tuhandeni, kui pole osutatud teisiti. Muutused olulistes arvestuspõhimõtetes AS Harju Elekter on alates 1. jaanuarist 2018 esmakordselt rakendanud IFRS 15 Müügitulu lepingutelt klientidega ja IFRS 9 Finantsinstrumendid. IFRS 15 ja IFRS 9 rakendamisel ei olnud olulist mõju Kontserni finantsaruannetele seisuga ning omakapitali ei ole alates sellest kuupäevast korrigeeritud. IFRS 15 Tulu kliendilepingutest Uues standardis antakse raamistik, mis asendab senised IFRS standardites antud juhised tulu kajastamiseks. Ettevõtted võtavad kasutusele viieastmelise mudeli, et kindlaks määrata, millal ja millises summas tulu kajastada. Uue mudeli kohaselt tuleb tulu kajastada siis (või sel ajal), kui ettevõte annab kliendile üle kontrolli kaupade või teenuste üle ning sellises summas, mida ettevõte loodab nende kaupade või teenuste eest saada. Sõltuvalt sellest, kas on täidetud teatud kriteeriumid, kajastatakse tulu: aja jooksul ja viisil, mis kajastab ettevõtte tulemusi või ajahetkel, kui kontroll kaupade või teenuste üle antakse üle kliendile. Klientidega lepingute saamise tagamiseks tehtud kulutused tuleb kapitaliseerida ja amortiseerida selle perioodi jooksul, mil leping tekitab tulusid. AS Harju Elekter on rakendanud IFRSi 15, kasutades muudetud tagasiulatuvat lähenemisviisi, millega nõutakse, et selle standardi esmakordse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata kasumis esmakordse rakendamise kuupäeva seisuga (s.t 1. jaanuaril 2018) ja aasta kohta esitatud andmeid korrigeeritakse (s.t kajastatakse, nagu eespool kirjeldatud, standardite IAS 18, 19

20 IAS 11 ja sellega seotud tõlgenduste kohaselt). ASi Harju Elekter omakapitali ei korrigeeritud, kuna IFRS 15 rakendamine ei omanud jaotamata kasumile seisuga 1. jaanuar 2018 olulist mõju. Allpool on esitatud uute arvestuspõhimõtete üksikasjad ja eelmiste arvestuspõhimõtete muudatused, mis on seotud kontserni erinevate kaupade ja teenustega. (a) Kaupade müük jae- ja hulgimüük Kontsern toodab ja müüb elektrijaotusseadmeid ja juhtaparatuuri ning mitmesuguseid metalltooteid. Kauba müüki kajastatakse siis, kui Kontserni ettevõte on tarninud tooted ostjale, ostjal on täielik otsustusõigus toodete üle ning ei ole ühtegi täitmata kohustust, mis võiks mõjutada ostja poolt toodete vastuvõtmist. Tulu kajastamine ei toimu enne, kui olulised omandiga seonduvad riskid on läinud üle ostjale ja ostja on tooted kooskõlas müügilepinguga vastu võtnud või vastuvõtmisest keeldumiseks ettenähtud periood on möödunud või Kontsernil on objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik vastuvõtmise kriteeriumid on täidetud. Müüki kajastatakse müügilepingutes sätestatud hindade põhjal. Kontsernil on elektritarvete müümiseks jaemüügikauplused. Kaupade müüki kajastatakse siis, kui Kontserni ettevõte müüb toote kliendile. Jaemüügil arveldatakse tavaliselt sularahas või pangakaardiga. Kaupade tagastamise tõenäosuse hindamine põhineb eelneval kogemusel. Eeldust kaupade tagastamiseks ja tagastatud kauba hinnangulist summat hinnatakse igal aruandekuupäeval. Tagastused kajastatakse müügitehingu toimumise perioodil müügitulude vähendamise kaudu, kajastades lepingujärgseid kohustusi (tagasimaksekohustus) ja kliendi õigust tagastatud kaubale. Kuna tagastatud kauba arv on olnud aastate jooksul stabiilne, on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset tulu ei pea olulisel määral tühistama. (b) Teenuste osutamine Tulu teenuste osutamisest kajastatakse teenuse osutamise momendil või perioodi jooksul lähtudes toote valmidusastmest bilansipäeval. Valmidusastme meetodit rakendatakse juhul, kui on tegemist projektitootega mille juures kliendil on õigus teha tootes olulisi muudatusi kogu tootmisprotsessi jooksul ning kui varal puudub alternatiivne kasutus ja Kontsernil on õigus saada tasu töö eest, mis on teostatud kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni. Valmidusastme määramisel rakendatakse kulumeetodit. (c) Renditulu Kinnisvarainvesteeringutest saadud renditulu kajastatakse aruandeperioodi müügituluna rendiperioodi vältel lineaarselt. Lepingust tulenevaid muutuvaid tasusid kajastatakse tehinguhinnas (müügituluna) ainult juhul kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata. Hinnang põhineb eeldataval väärtusel või kõige tõenäolisemal summal ning seda hinnatakse igal aruandekuupäeval. IFRS 9 Finantsinstrumendid Standard asendab standardi IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine v.a standardi IAS 39 erand, mis puudutab finantsvarade või -kohustuste portfelli intressimäärariskile avatud positsiooni õiglase väärtuse riskimaandamist, jääb kehtima ning ettevõtted võivad valida, millist arvestusmeetodit kasutada kas rakendada standardi IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõudeid või jätkata praegu kehtivate standardi IAS 39 nõuete rakendamist kõigi instrumentide riskimaandamise arvestusel. Kuigi finantsvarade mõõtmisel lubatud mõõtmisalused korrigeeritud soetusmaksumus, õiglane väärtus läbi muu koondkasumi ja õiglane väärtus läbi kasumi või kahjumi sarnanevad standardi IAS 39 mõõtmisalustele, on kriteeriumid, mille alusel finantsvarasid õigesse mõõtmiskategooriasse liigitatakse, oluliselt erinevad. 20

21 Finantsvara mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kui on täidetud järgmised kaks tingimust: vara hoitakse ärimudelis, mille eesmärk on hoida varasid, et saada neist tulenevaid lepingulisi rahavoogusid; kindlaksmääratud kuupäevadel tulenevad lepingulistest tingimustest rahavood, mis sisaldavad ainult põhiosamakseid ja intressimakseid tasumata põhiosalt. Lisaks sellele võib ettevõte teha selliste omakapitaliinstrumentide puhul, mida ei hoita kauplemiseesmärgil, tagasivõtmatu otsuse kajastada hilisemaid õiglase väärtuse muutusi (sh kursikasumeid ja -kahjumeid) muu koondkasumi hulgas. Neid muutusi ei liigitata ümber kasumisse või kahjumisse. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetavate võlainstrumentide puhul kajastatakse intressitulu, oodatav krediidikahjum ning kursikasumid ja -kahjumid kasumis või kahjumis sama moodi kui korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate varade puhul. Muud kasumid ja kahjumid kajastatakse muus koondkasumis või -kahjumis ning liigitatakse ümber kasumisse või kahjumisse kajastamise lõpetamisel. Alljärgnevas tabelis selgitatakse IAS 39 esialgseid mõõtmiskategooriaid ja IFRS 9-st tulenevaid uusi mõõtmiskategooriaid Kontserni iga finantsvara klassi lõikes seisuga 1. jaanuar EUR 000 Raha ja pangakontod Äritegevuse ja muud nõuded Müügivalmis finantsvara läbi kasumi ja kahjumi Müügivalmis finantsvara läbi koondkasumi Müügivalmis finantsvara (soetusmaksumuses) IAS 39 IFRS 9 Laenud ja nõuded Laenud ja nõuded Müügivalmis finantsvarad Müügivalmis finantsvarad Müügivalmis finantsvarad Korrigeeritud soetusmaksumus Korrigeeritud soetusmaksumus Õiglane väärtus läbi kasumi ja kahjumi Õiglane väärtus läbi muu koondkasumi Õiglane väärtus läbi kasumi ja kahjumi Bilansiline jääkväärtus IAS 39 kohaselt Bilansiline jääkväärtus IFRS 9 kohaselt Finantsvarad kokku Standardi IFRS 9 väärtuse languse mudel asendab standardi IAS 39 tekkinud kahjumi mudeli eeldatava krediidikahjumi mudeliga, mis tähendab seda, et enam ei pea enne väärtuse langusest tuleneva allahindluse kajastamist olema toimunud kahjujuhtum. IFRS 9 kohaselt mõõdetakse väärtuse langust alates finantsvarade esmasest kajastamisest ühel järgmistest alustest: 12 kuu jooksul oodatavad krediidikahjumid: need on krediidikahjumid, mis tulenevad võimalikest maksehäiretest 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast; ja eluea jooksul oodatavad krediidikahjumid: need on krediidikahjumid, mis tulenevad kõigist võimalikest maksehäiretest finantsinstrumendi oodatava eluea jooksul. Kontsern mõõdab väärtuse langust järgmiselt: nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega; sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega; 21

22 kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; Kindlaksmääramisel, kas finantsvara krediidirisk on alates esmasest kajastamisest oluliselt suurenenud ja krediidikahjumite hindamisel võtab Kontsern arvesse mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete kulude või pingutuseta. Kontsern leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui: võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma Kontsernile kogu oma krediidikohustust; või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva. IFRS 9 kasutuselevõtust tulenevad arvestuspõhimõtete muudatusi on rakendatud tagasiulatuvalt mõnede eranditega. Arvestuspõhimõtete muudatused ei mõjutanud oluliselt Kontserni finantsaruandeid nende rakendamisel seisuga 1. jaanuar Mitmed teised uued standardid on rakendunud 1. jaanuarist 2018, kuid neil ei ole olulist mõju Kontserni finantsaruannetele. Lisa 2 Finantsinvesteeringud 30. september seisuga Lisa Lühiajalised finantsinvesteeringud Pikaajalised finantsinvesteeringud Müügivalmis finantsvara õiglases väärtuses Kokku jaanuar september 1. Lühiajalised finantsvarad väärtuse muutusega läbi perioodi kasumi ja kahjumi Bilansiline maksumus aasta alguses Soetatud Tähtajalise hoiuse lõpetamine Õiglase väärtuse muutus läbi perioodi kasumi/kahjumi Bilansiline maksumus perioodi lõpus Pikaajalised finantsvarad väärtuse muutusega läbi perioodi kasumi ja kahjumi Bilansiline maksumus aasta alguses Tütarettevõtte ostuga saadud müügivalmis finantsvara 13 - Õiglase väärtuse muutus läbi perioodi kasumi/kahjumi Bilansiline maksumus perioodi lõpus Müügivalmis finantsvara õiglases väärtuses Bilansiline maksumus aasta alguses Aktsiate müük Bilansiline maksumus perioodi lõpus Kokku bilansiline maksumus perioodi lõpus aasta aprillis avas Kontsern LHV Pangas üheks aastaks tähtajalise hoiuse, maksumusega 5,0 miljonit eurot. Hoiustamise tähtaeg lõppes aasta kolmandas kvartalis paigutas Kontsern 5,0 miljonit eurot rahalisi vahendeid kõrge likviidsusega Helsingi börsil noteeritud aktsiatesse. Lühiajaliste finantsvarade õiglane väärtus suurenes aruandekvartalis 163 tuhat eurot, kokku üheksa kuuga 380 tuhat eurot. Finantsvara väärtuse muutus kajastati perioodi kasumis. 22