Einar Vettus ametnike soosik

Transkriptio

1 valuutakursid 1.1. USD 1,5 EEK EUR 1,6 USD SEK 1,69 EEK ÄP indeks ,11,37% Äripäeva online-uudised: KOLMAPÄEV 11. oktoober nr 18 (3199) hind 16 kr kolumn Võõrtööjõul vara tulla Meil on 5 1 inimest, kes soovivad edasi areneda, kuid kel on vähe aega või raha, Kalle Tammemäe kirjutab IT-Kolledži rektor Kalle Tammemäe. lk 3 Einar Vettus ametnike soosik Maavahetustehingute tõttu vahistatud ärimees Einar Vettus on lisaks maa-ametile nautinud ka Jaak Saarniidu juhitava Riigi Kinnisvara soosingut. lk 5 Aadu Luukas Poolelijäänud ettevõtmised Äripäev avaldab Aadu Luukase viimase nädala tööplaani. lk 8 Garaažifirma tegi poisid rikkaks Garaažist alustanud ettevõtte YouTube ostis ära otsingumootor Google, makstes kahele noorele omanikule miljardit krooni. lk Prokurör tahab Meelis Lao tagaotsitavaks kuulutada Kuna Meelis Lao ei ilmunud juba mitmendat korda kohtuistungile, tahab ringkonnaprokurör ta tagaotsitavaks kuulutada. lk 3 Gazprom hõlvab gaasimaardla üksi Barentsi mere hiigelmaardlasse Gazprom välismaiseid firmasid osalema ei võta. lk 6 Kesko müüs osaluse Rimis Rootsi ICA-le lk 7 ehitus Tarnete venimine, tähtaegade ületamine ning praaktööjõud pidurdavad ehitust ja rikuvad kvaliteeti. lk 17 täna lisaks Koosolekute ja seminaride tavapärasest töökeskkonnast väljaminek eraldab töötajad igapäevasest rutiinist. Foto: Raul Mee Euroopa Komisjoni juhtivnõunik Signe Ratso näeb Brüsselist Eestit teistmoodi. Ajakiri Dilemma jõuab Äripäeva tellijateni täna ja homme.

2 Äripäev 11. oktoober uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post sõnumid Itaallased jahivad Tallinki konkurenti Itaalia laevafirma Grimaldi Group tahab osta Tallinki suurima konkurendi, laevafirma Finnlines, vahendas Bloomberg. Grimaldi tahab saada Finnlinesi enamusomanikuks, pakkudes 53,8 protsendi aktsiate eest 39 miljonit eurot (5,5 miljardit krooni). Hansapanga analüütik Sander Danil ütles kommentaariks, et Itaalia firmal võib pakutud hinnaga ostupakkumine ebaõnnestuda. aripaev.ee airbaltic suurendas reisijate arvu Läti lennufirmaga airbaltic lendas tänavu septembris reisijat, teatas ettevõte. Seda on % rohkem kui mullu samal ajal, mil teenindati inimest. Vastavaldatud statistika ko ha selt teenindas ettevõte aasta esimese seitsme kuuga reisijat, s.o 1 protsenti enam kui mullu samal perioodil. Toona oli reisijaid Seitsme kuu lõikes oli täitumus 63 protsenti, mis on 6 protsendipunkti enam kui mullu samal ajal. aripaev.ee Pärnusse kogunevad naisettevõtjad oktoobrini toimub Pärnus rahvusvaheline naisettevõtluse seminar, kust võtavad osa naisettevõtjad ja naisettevõtluse arendajad Balti riikidest, Põhjamaadest, Poolast ja Suurbritanniast, teatas korraldaja FEM Projekt. Seminari esimene päev on pühendatud naisettevõtluse nõustamise temaatikale ja seal osalevad teiste hulgas naisettevõtluse nõustamisega tegeleva Briti organisatsiooni Prowess arendusdirektor Sue Lawton ja Tarja Jutila Soome maanaiste nõustamisorganisatsioonist. Teisel päeval toimub ka naisettevõtjate rahvusvaheline kontaktide laat. Kolmandal päeval külastatakse Pärnumaa naisettevõtjaid ja toimub strateegiaseminar. aripaev.ee California noormehed Chad Hur ley (vasakul) ja Steve Chen lõid filmivahetusprogrammi, mille müük tõi neile sisse miljardit krooni. Garaažis alustanud firma müük Google ile tegi poisid rikkaks Eelmise aasta alguses tahtsid kaks sõpra oma tuttavatega jagada ühel peol tehtud videot, kuid see osutus keeruliseks ning sõbrad otsustasid välja mõelda lihtsa videote vaatamise ja jagamise lahenduse. Garaažis alustanud ettevõtte YouTube ostis nüüd ära Google, tehes poisid rikkaks. Liis Kängsepp liis.kangsepp@aripaev.ee Vaid 9aastasel Chad Hurleyl ja 7aastasel Steve Chenil enam rahamuresid ilmselt ei ole Google pakkus nende välja mõeldud YouTube i eest tervelt miljardit krooni (1,6 mld USA dollarit) rahas ja aktsiates. Väidetavalt sai asi alguse mullu jaanuaris, kui poisid tahtsid lihtsalt mõne sõbraga jagada videoklippe, mis filmitud ühel väikesel õhtusöögil San Franciscos. BusinessWeek kirjutas tänavu aprillis, kuidas esialgu üritasid noormehed saata videoid e-kirjaga, kuid failid olid liiga suured ning peavalu valmistas ka soov filme kuhugi veebi üles panna. Seejärel kolisid poisid oma kontori ühte garaaži, et mõelda välja mingi lihtsam variant. Juba 11 kuud hiljem oli YouTube internetis meeletult populaarne, novembris saadi toetust Sequioa Capitalilt ning täna vaadatakse sel kodulehel umbes 1 miljonit videot päevas. Kujunemas unelmate telekanaliks Me mõtlesime selle asja välja, lahendamaks ühte isiklikku probleemi, rääkis Hurley tänavu kevadel BusinessWeekile. Nüüd loome me hoopis uut teed, et olla inimeste käsutuses ajal, kui nad pole enam traditsioonilise telekava külge aheldatud. Asja iva peitus selles, et Chen ja Hurley disainisid veebilehe nii, et ükskõik kust maailma otsast saavad kasutajad hõlpsalt minutitega üles panna oma video ja vaadata juba veebis rippuvaid klippe. Nii on seda juba nimetatud unelmate telejaamaks, sest seal saab vaadata telesaateid, amatöörfilme, muusikavideoid jne. Andmebaasi lisandub iga päev kümneid tuhandeid uusi klippe, muu hulgas lekkisid augustis sinna lõigud ETV uuest krimisarjast Ohtlik lend. Kuid taevas YouTube i kohal pole päris pilvitu nii mõnigi süüdistab veebilehte autoriõiguste rikkumises, sest lisaks koduvideotele laetakse üles asju, millele inimestel autoriõigus tegelikult puudub. Samas on YouTube juba mõnegi muusikaettevõttega jõudnud kokkuleppele, et nad lubavad oma toodangud YouTube i üles riputada ning maksavad vastutasuks näiteks vähem enese reklaamimise eest lehel. Äritegevus algas juba viieaastaselt Hurley kasvas üles Philadelphia äärelinnas ja üritas juba viieaastasena oma koduõuel joonistusi müüa aastal luges ta ajakirjast Wired PayPalist ja küsis juhtidelt tööd. Tööintervjuu ajal disainis mees tänaseni kasutuses oleva PayPali logo. Teed PayPaliga läksid lahku pärast seda, kui ebay ettevõtte. aastal üle võttis. Chen oli juba keskkoolis matemaatika- ja teadusnohik ning kui ta viimasel kursusel infotehnoloogiat õppis, värbas tema klassivend ja üks PayPali asutaja ta ettevõttesse. PayPalis töötas Chen eelmise aasta alguseni, aidates välja töötada PayPali Hiina versiooni. MIS ON YOUTUBE? Tavakasutajale orienteeritud veebikülg, kus saab vaadata ja jagada videoid. Tänavu juulis külastas lehte juba üle 3 miljoni inimese. Alustas videote jagajana, kuid on kasvanud paljudele inimestele üle maailma meelelahutuse sihtkohaks. YouTube sai alguse 1. veebruaril, mil endised ebay töötajad Chad Hurley, Steve Chen ja Jawed Karim ettevõtte asutasid. Jawed Karim lahkus peagi, et jätkata õpinguid Stanfordis. Hurley on ettevõtte tegevjuht ning õppinud Indiana Ülikoolis disaini. Steve Chen on sündinud Taiwanis, praegu YouTube i tehnoloogiajuht, õppinud Illinoisi Ülikoolis infotehnoloogiat Allikas: Äripäev, YouTube Foto: AP Photo/Scanpix Suurim valik reklaamrõivaid aike.ee Äri- ja reklaamrõivad Sütiste tee 3a tel ALKOMEETER vajalik tööandjale Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 13 lg 15 Tööandja on kohustatud kõrvaldama töölt alkoholijoobes oleva töötaja. Alcoscan 6+ esimene kahesüsteemne alkomeeter maailmas Töötab huulikutega või ilma Mõõteulatus,, Täppistestil näit sajandiktäpsusega Kontrollib õiget puhumist Diagnoosib kalibreerimisvajadust Mõõtmisaeg 5 sekundit täppistestil, 3 sekundit kiirtestil Laboris kalibreeritud usaldusväärne ja täpne Alcoscan 5 taibukas ja usaldusväärne alko meeter, soovitame ka ettevõtetele Numbriline näit ekraanil Mõõteulatus,, Täpne laboris kalibreeritud Usaldusväärne reageerib ainult alkoholile Kontrollib õiget puhumist Diagnoosib kalibreerimisvajadust Huulikute kasutamine tagab täpsuse Töökindel ja pikaealine Hind: 9.- Hind: Kogu valik, põhjalik info: TELLIMINE: tel 7 785, faks 738 1, e-post kaviko@kaviko.ee Kättetoimetamine üle Eesti TASUTA! Jae- ja hulgimüük: Kaviko Kaubanduse OÜ, Riia, Tartu,

3 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post Äripäev 11. oktoober 3 sõnumid Tõnu Kõiv Eesti Post avab ühisfirma Kasahstanis Täna avatakse informatsioonilogistikateenust pakkuv Eesti Posti tütarettevõtte ja Kasahstani Posti ühisettevõte Elektronpost.kz. Kasahstani turul on suurepärane arengupotentsiaal ning meile on see hea võimalus kasutada oma kümneaastast kogemust, ütles Eesti Posti tütarettevõtte Eesti Elektronposti juhatuse esimees Tõnu Kõiv. Ühisettevõte hakkab Kasahstani turul pakkuma informatsioonilogistikateenust. Tulususes on eesmärk mitte langeda alla 15% tootluse esimestel aastatel ja tulevikus hoida tulusust 1% lähedal, ütles Kõiv. aripaev.ee Eestis on väljastatud miljon ID-kaarti Eestis väljastatud isikutunnistuste (ID-kaartide) arv on ületanud 1 miljoni piiri. Kehtiv ID-kaart on ligi 9% Eesti 15 7aastastest elanikest, teatas sertifitseerimiskeskus. 1. oktoobri seisuga on väljastatud isikutunnistust, neist Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Kehtivaid isikutunnistusi on , seega on Eestis isikutunnistus kogu elanikkonnast 66 protsendil. aripaev.ee Prokurör taotleb Meelis Lao vahistamist Prokurör taotles eile Meelis Lao vahistamist, kuna Lao ei ilmunud juba teist korda MacDonald sisse tungimist käsitlevale kohtuistungile. Põhja ringkonnaprokurör Veera Kremez taotles eile Harju maakohtult Meelis Lao vahistamist ja tema tagaotsitavaks kuulutamist, kuna Lao ei ilmunud juba teist korda kohtuistungile ning tema kaitsja toodud kohtuistungi edasilükkamise taotlus ei olnud prokuröri hinnangul põhjendatud. Meelis Lao kaitsja Elina Lukksepp ütles eile, et sai esmaspäeval teada, et Lao on Moskvas ja on sattunud haiglasse. Ühtegi arstitõendit tal selle kohta esitada ei olnud. Seetõttu oli prokuratuuril alust arvata, et Lao hoidub tahtlikult kohtupidamisest kõrvale. Tegemist on juba teise korraga, mil kohus on Meelis Lao mitteilmumise tõttu edasi lükkunud. Kohtust puudus eile ka Rimon Stint, kellele oli kutse saadetud Tallinna vanglasse, kuid kes oli üle viidud Tartusse ja lihtsalt unustatud Tartut informeerida, et Stint peab kohtusse tulema. Kohtualune Taavi Paldra oli kohal. Eile pidi Harju maakohtus tulema kohtulikule arutusele kriminaalasi, milles prokuratuur süüdistab Meelis Laod selles, et ta. aasta sügisel tungis omavoliliselt koos Stinti ja Paldraga kiirtoitlustusasutuse McDonald s Eesti ASi ruumidesse Viru tänaval ning keelas töötajatel turvateenistuse abil toitlustuskohta siseneda. Oma tegevust põhjendasid mehed rendivaidlusega. McDonald s esitas sissetungi peale avalduse kohtusse ja politseisse. Kohus eile Lao vahistamisotsust ei langetanud, seda arutatakse 16. oktoobril. Äripäev Probleemide lahendaja Meelis Lao Meelis Lao on tegutsenud probleemide lahendajana suhetes vene poliitikutega (Jüri Mõisa palvel), Eesti Raudtee erastamisel (Hannes Tamjärve palvel), vannitootja Balteco aktsiavaidluses (Rain Lõhmuse palvel), keerulise saatusega Pärnu mnt 1 kinnistu (Margus Finki palvel) ja ka Viru tänava kinnistu rendivaidlustes. Laod on korduvalt üritatud tappa aastal tulistati teda Flexeri spordiklubi ees, toona oli päästjaks taskus olnud mobiiltelefon. Kaks aastat hiljem pandi Lao jaoks sama spordiklubi juurde pomm. Laod on kahel korral kohtulikult karistatud mõistis Harju maakohus Laole tingimisi vanglakaristuse inimeselt ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest. Helsingi kohus on määranud Laole kaheksakuulise tingimisi vanglakaristuse 18 liitri salapiirituse toimetamise eest Soome. FBI seostas Laod viis aastat tagasi Peterburi maffia rahapesuoperatsioonidega Eestis. Meelis Lao (vasakul) üritas. aasta 8. septembril turvafirma Feba abiga üle võtta MacDonald si kiirsöögikohta Tallinnas. Lao ütles toona turvameestele, et seiske siin ja ärge kedagi uksest sisse laske. Foto: Julia-Maria Linna Lao viimane tõsisem katse siseneda avalikku ärisse oli seotud Jüri Mõisa tsisternvagunite projektiga Meta Holdings SP. Lao firma ML Investeeringud on paigutanud raha aktsiatesse ning vahendanud mitmeid kinnisvaratehinguid. Ettevõtte aastakasum on kõikunud miinus 1 ja pluss 1 miljoni krooni vahel. Lao on ENSV juunioride karatemeister ja ENSV viimaste meistrivõistluste pronks raskekaalu poksis. Ralf-Martin Soe Olympic Entertainment Group AS Aktsiate avalik pakkumine Aktsiate märkimine lõppeb 17. oktoobril kell 16.. Ostukorraldusi saab esitada kõikides Eesti väärtpaberiregistri kontohaldurpankades. Ettevõtet ja pakkumist tutvustava prospektiga saab tutvuda Finantsinspektsiooni kodulehel ja Hansapanga kontorites. Helistades numbrile , saab prospekti tellida soovitud aadressile. Lisainformatsioon investor.hanza.net, Olympic Entertainment Group on täna Balti riikide suurim kasiinomeelelahutust pakkuv kontsern ning kogu regiooni üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid. Meie ambitsioon on aastal 1 tegutseda vähemalt kümnes riigis ning olla oma tegevusmahtudelt Kesk- ja Ida-Euroopa suurim kasiinomeelelahutuse pakkuja. Kasiinooperaatorite tegevusmahud kasvavad kogu maailmas koos kasiinomeelelahutuse populaarsusega. Sellest ei jää kõrvale ka meie pakkudes kvaliteetset meelelahutust ohutus ja kaasaegses keskkonnas, loodame börsiettevõttena teenida nii oma kliente kui aktsionäre. Oleme võtnud suuna jõulisele laienemisele välisturgudele, horisondil on uued ja põnevad väljakutsed. Omalt poolt saan lubada, et ka uutel turgudel jääme kindlaks oma põhimõtetele ja lähtume oma tegevuses kõrgeimatest eetika- ja seaduslikkuse standarditest. Peakorraldaja Kaaskorraldaja Armin Karu Olympic Entertainment Group juhatuse esimees

4 Äripäev 11. oktoober Vettust soositi Maavahetustehingute tõttu vanglamüüre seestpoolt vaatav ärimees Einar Vettus on nautinud ametnike soosingut ka varem. Näiteks õnnestus tema firmal segastel asjaoludel endale saada Viru vangla ehituse juhtimine. Villy Paimets Viru vangla tellija, Riigi Kinnisvara ASi eelmine juht Tiit Ottis kõrvaldas 1. veebruaril kehva töö tõttu Vettuse firma TSM Projektijuhtimise OÜ vangla projektijuhi kohalt. Vaid kolm kuud hiljem oli Ottis aga ise ametist prii ning TSM juhib projekti praegugi. Kuus aastat tagasi käis Vettuse firmaga kohut Tallinna linn, kelle arvates sai TSM sadama-ala opereerimislepingu korruptiivselt. Tookord pidi linn Vettusele pea veerandsada miljonit krooni valuraha maksma. Viru vangla nurgakivi panekul olid kohal (vasakult) Jüri Pihl, Märt Rask, Rein Lang, Jaak Saarniit, Keit Paal, Tõnu Toomik ja Kalev Kallo. Fotod: Raul Mee Lõpetatud leping kehtib edasi Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) eelmine juhatuse esimees Tiit Ottis luges möödunud reedel hämmeldunult Äripäevast, et praegu vangimajas viibiva ärimees Einar Vettuse firma TSM juhib Viru vangla ehitamise projekti. Ottis ütles, et TSM ei saanud oma tööga hakkama ning tema RKASi juhatuse esimehena võttis kätte ja lõpetas lepingu ära. Kui nüüd on TSM uuesti seda projekti juhtima saanud, siis kuidas, tundis Ottis huvi. Mina selle TSMiga lepingu ära lõpetasin, ütles Ottis ning lisas, et sai tuge ka RKASi esindavalt advokaadibüroolt. RKASi nõustasid advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär juristid, kes ütlesid, et kui leping on lõpetatud, siis ta ka on lõpetatud ja pole tähtis, kas teine pool on sellega nõus või mitte. Ottis kinnitas ka, et Vettuse firmaga lepingu lõpetamiseks ei olnud vaja ei nõukogu ega juhatuse otsust, tema allkirjast piisas. Vaevalt kolme kuu pärast pidi Ottis lahkumisavalduse esitama. Tema lahkumise järel tõusis aga TSM taas RKASi soosingusse. RKASi kommunikatsioonijuht ütles ettevõtte tippjuhtide sõnu vahendades, et Viru vangla ja arestimaja projektijuhtimisteenuse lepingut sisuliselt ei lõpetatud, kuna kumbki osapool ei tunnistanud teineteisele tehtud lepingu ülesütlemisavaldusi, samal ajal jätkas TSM Projektijuhtimise OÜ lepingu täitmist. Kommunikatsioonijuht tunnistas, et RKASi ja TSM Projektijuhtimise OÜ vahel oli seoses Viru vangla ehitusprotsessi korraldamisega mõningaid erimeelsusi ning mõlemad pooled tegid avaldusi lepingu ülesütlemiseks. Kuid lepingu lõpetamiseni siiski asi ei läinud, lisas ta. Tänaseks on eriarvamused lahendatud ning jätkub koostöö Viru vangla õigeaegse valmimise nimel. Mullu märtsis 9,866 miljoni krooniga Viru vangla projektijuhtimisteenuse riigihanke võitnud TSM Projektijuhtimise OÜ ehitusdirektor Siim TSM ei saanud oma tööga hakkama ja ma lõpetasin nendega lepingu ära. Tiit Ottis, endine Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Ma tean, et seal oli sellega väga palju vaidlusi, aga ma tean, et jõuti mingisuguse mõistliku lahenduseni. Evelyn Sepp, Riigi Kinnisvara ASi nõukogu liige, Keskerakond Klaassen ütles, et ettevõttel on leping RKASiga olemas. Leping on konfidentsiaalne ja tema seda kommenteerida ei saa. Me jätkame lepingu täitmist, ütles Klaassen, kelle sõnul ei häiri ettevõtte tegevust seegi, et kontserni mõne teise firma juhatusest on keegi eemal ehk maakeeli öelduna et omanik türmis istub. Ma tean, et seal oli sellega väga palju vaidlusi, aga ma tean, et jõuti mingisuguse mõistliku lahenduseni, ütles RKASi nõukogu ja Riigikogu liige, keskerakondlane Evelyn Sepp. Aga kõige parem, kui te helistate juhatajale. Reformierakondlasest RKASi nõukogu ja Riigikogu liige Kalev Kukk seevastu ütles, et pole sellest probleemist midagi kuulnud.

5 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post Äripäev 11. oktoober 5 ka Viru vangla ehitamisel Riigi Kinnisvara juhi vahetus oli Einar Vettuse firmale kasulik Viru vangla ehituse võtmetegelased EINAR VETTUS TSMi omanik. Sööb praegu koos maa-ameti endise peadirektori Kalev Kanguriga vanglaleiba. Põhjuseks kahtlased maavahetustehingud riigiga. KALEV KALLO RKASi nõukogu esimees. Tal tekkis konflikt RKASi juhi Tiit Ottisega ning viimane lahkus ametist. Kallo toetas Jaak Saarniitu RKASi juhina. Ottise lõpetatud leping TSMiga jäi Saarniidu ametisse asumise järel jõusse. Varem on Kallo olnud Saarniidu järglane Tallinna abilinnapea ametikohal. TÕNU TOOMIK Merko Ehituse juht ja üks suuromanikest, EKE Merko oli TSMis Vettuse partner, seoses maavahetustehingutega otsis kaitsepolitsei läbi ka Merko Ehituse ja tema tütarfirmade kontorid. JAAK SAARNIIT Avaliku konkursita RKASi juhtima palgatud kunagine Tallinna abilinnapea, kes sõlmis aastal TSMiga kesklinna sadama-ala operaatorlepingu. Tema elukaaslane Marje Tugim oli koos Vettusega üks TSMi asutajaid. Allikas: Äripäev Tiit Ottis: ostsime suure raha eest endale pahanduse kaela Tiit Ottise sõnul selgus koostööst TSMiga, et RKAS ostis endale suure raha eest pahandusi. Näiteks tuli Viru vangla ehitusel kaevata kraave. Koht, kuhu oli plaanis kraavid kaevata, oli juhtumisi Eesti Raudtee maa peal ja sinna tahtsid raudteemehed oma teise rööpapaari panna. TSM ei soovinud seda probleemi ära lahendada, nad ütlesid, et minge võtke ise kooskõlastused, meenutas Ottis. Teine suurem probleem oli seotud Viru vangla ehitushanke nurjumisega. Esimene riigihange kukkus läbi, sest kõik esitatud pakkumised ületasid tugevalt eeldatavat ehitushinda 7 miljonit krooni. Projekteerija tegi kontrolleelarve ja RKAS palus TSMil vaadata üle, kas see on õige ja ega summa juhtumisi liiga väike pole. TSM tegi ju ka Tartu vanglat, nad pidi kursis olema, rääkis Ottis ja lisas, et TSM ei ölenud aga hinna kohta midagi. Kui me pärast küsisime, et miks hange nahka läks, millega te seda seletate, et hinnad tulid nii kõrged, siis nad ütlesid, et kui me võtaks Tartu vangla ehitushinna, paneks juurde ehitushindade kasvu, siis tuleks 55 6 miljonit! Nad unustasid ära, et seda nad oleks pidanud varem tegema, kritiseeris Ottis. Tema hinnangul ei olnud RKASil mingit kasu TSMi palkamisest. Ottise sõnul tekkisid ka teravad vaidlused vangla ehitajatele käibepiirangu seadmise pärast. Piirangud soovitas aga kehtestada hankedokumentidesse just TSM. Villy Paimets Einar Vettuse äripartneriks oli Jaak Saarniidu elukaaslane Oma esimese ettevõtte lõi Vettus koos Riigi Kinnisvara tänase juhi Jaak Saarniidu elukaaslase Marje Tugimiga. Nad moodustasid ASi Tugvet, millest sai 199. aastal moodustatud TSMi üks aktsionäre. Ehkki Tugim ühisfirmast peatselt välja astus, tõi see mõni aeg hiljem Vettusele kaela korruptsioonikahtluse. Nimelt kirjutas Vettus aasta suvel TSMi nimel alla Tallinna linnavalitsusega sõlmitud kesklinna sadama-ala hoonestamise operaatorlepingule. Tallinna abilinnapeaks oli sel ajal aga Jaak Saarniit. Kahtlus siiski süüdistusena kinnitust ei leidnud, ehkki asi jõudis kohtusse, mis pidurdas mitmeks aastaks sadama-ala arengut ja tekitas segadust, mille tulemusena oli linnavalitsus. aastal sunnitud operaatorlepingu lõpetama ning TSMile tehtud kulutuste hüvituseks üle 3 miljoni krooni maksma. Vettuse algseks partneriks TSMis oli EKE Merko ehk siis praegune Merko Ehitus, kes praegu ehitab Viru vanglat, mille ehitusjuhtimise riigihanke võitis möödunud aastal TSM Projektijuhtimise OÜ aastal kadus Merko ootamatult TSMi omanikeringist ning selle asemele tekkis vandeadvokaat Toomas Luhaäärele kuulunud BCI Kaubandus. Ka Tugveti omanik jõudis samal ajal vahetuda Vettuse asemel tekkis sinna mittemidagiütlev offshore-firma nimi. Mõni aeg tagasi läks seis uuesti selgemaks TSMist sai TSM Arendus, mis kuulub uuesti loodud TSMile, mille omanikeks on taas Vettusele kuuluv Tugvet ja Luhaäärele kuuluv OÜ Antrion. Peeter Raidla Töölised jäid haigeks? Meie aitame. Jah, kui mehed on haiged, peab firmajuht ise härjal sarvist haarama. Kaasaegne pakkemasin kõrvaldab tööjõuprobleemid, tõstab ettevõtte tootlikkust ja kärbib kulusid. Alusekiletamismasinad Teipimismasinad Plastlindi pingutus- ja keevitusmasinad Termokiletamismasinad Orbitaalkiletamismasinad Etiketeerimismasinad Pakkeliinid Pakkematerjalid AS Pakendikeskus kõik pakendamiseks vajalik pakkeliinidest pakkepaberini! Vaata lisainfot või helista 653; Risto Leidsaar

6 6 Äripäev 11. oktoober uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post Gazprom hõlvab hiiglasliku gaasimaardla välisfirmade abita EKSTRÖM EESTI AS TÕSTE- SEADMED Kadaka tee 8a 1618, Tallinn Juusturestoran St. Michael kutsub kõiki oktoobrikuus oma teisele sünnipäevale! Restoran on avatud E R 17.. ja L P 15.., laudade reserveerimine ja restoran@imperial.ee. Nunne 1, Tallinn, Tel Faks Olete oodatud kogu perega! Kõiki väikseid ja suuri külalisi ootavad ees üllatused maja poolt. SÜGISKAMPAANIA VÕITJAD SELGUNUD! SPORTLANDI 1kroonise kinkekaardi võitsid: REELIKA KARULA HANNES KAABEL MERIKE ADAMSON ELVIS KARULA Õnnitleme võitjaid! Teie Võitjatega võetakse ühendust! Venemaa Barentsi mere gaasiprojektis osalust ihanud välisfirmad jäid pika ninaga Gazprom teatas, et hõlvab maardla omal jõul ja suunab ekspordi USA asemel Euroopasse. Sirje Rank sirje.rank@aripaev.ee Arktilises Barentsi meres asuv Štokmani leiukoht, mille gaasivarud on suuremad kui Norra ja Suurbritannia omad kokku, hakkab USA turu asemel toitma hoopis Läänemere alt kulgevat Vene Saksa gaasijuhet. Meelemuutuse taga näevad analüütikud nii Venemaa energiasektoris kasvavat natsionalismi, takerdunud WTO-kõnelusi kui ka suhete üldist jahenemist lääneriikidega. Oleme teinud otsuse, et maardla hõlvamine toimub ilma välisfirmade osaluseta 1% maardlast kuulub Gazpromile, teatas Gazpromi juht Aleksei Miller esmaspäeval intervjuus telekanalile Russia Today. Meie prioriteet on torujuhtmegaas ja tarned Euroopa turule, mitte veeldatud gaas, ütles Miller. Algselt pidi Štokmanist saama Gazpromi esimene vedelgaasiprojekt USA turu jaoks. Ekspordi võimalikku ümbersuunamist nimetas Venemaa president Vladimir Putin juba läinud kuul, kui kohtus Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraciga. Gazpromi avaldus tuli päev enne Putini eile alanud välisvisiiti Saksamaale. Gazpromi kannapööre on suur pettumus projektis osaleda lootnud USA ja Euroopa kütusefirmadele, kellest olid sõelale jäänud Norra Statoil ja Norsk Hydro, Prantsuse Total ning USA ConocoPhillips ja Chevron Corp. Milleri sõnul ei õnnestunud Gazpromil sobivat partnerit leida. Välisfirmad ei suutnud pakkuda varasid, mis oleks suuruselt ja kvaliteedilt vastanud Štokmani maardlale, ütles Miller. Küll aga võivad välisfirmad kaasa lüüa allhankijatena ehitada rajatisi ja tarnida tehnoloogiat. Financial Times valis koos tütarlehe Financial Times Deutschlandiga Euroopa mõjuvõimsaimaks ärinaiseks Hispaania pankuri Ana Patricia Botini. aastane Botin tuli võitjaks teist aastat järjest. Ta on Hispaania panga Banco Espanol de Crédito juht. Kaheteist aasta eest määras Ana Venemaa president Vladimir Putin on ajanud selget nafta- ja gaasitööstuse riigi kontrolli alla saamise poliitikat. Pildil Putin eelmisel aastal jälgimas sõjaväemanöövreid Barentsi merel, kus peagi hakkab gaasimaardlat hõlvama Vene riigile kuuluv Gazprom. Foto: All Over Press Analüütikute sõnul on välisfirmade eemalejätmine osa Kremli kavast nafta- ja gaasisektor riigi kontrolli alla koondada. Surve Venemaal juba tegutsevatele välisfirmadele on kasvanud, eriti pärast USA asepresidendi Dick Cheney kevadist hoiatust, et Venemaa ei kasutaks energiarikkusi ähvardamiseks ja väljapressimiseks. Läinud kuul jäi Venemaa rahvusvahelise kriitikarahe alla, kui peatas Kaug-Idas keskkonnakaitse ettekäändel Briti-Hollandi kütusekontserni Royal Dutch Shell kütuseprojekti Sahhalin-. Väidetavalt selleks, et sundida kütusefirmat kontrolli käest andma. Venemaa saadab selge signaali, et tähtsustab kõrgemalt suhteid Euroopa kui USAga. Samas antakse Euroopa firmadele mõista, et neid ei lubata turule enne, kui Venemaa leiab Euroopas samaväärset kohtlemist, kommenteeris agentuurile Bloomberg Moskva Alfa Banki peastrateeg Chris Weafer. Štokmani projekti välispartnerite valikut seostatakse ka Venemaa WTO-kõnelustega, kus suurematest riikidest on saamata vaid USA nõusolek. Teade gaasiekspordi ümbersuunamisest ja välisfirmade kõrvalejätmisest võib olla ka taktikaline käik surve avaldamiseks või välisfirmadelt paremate tingimuste väljakauplemiseks. Mõjuvõimsaim ärinaine Euroopas on Hispaania pankur Ana Patricia Botin ŠTOKMANI GAAS LIIGUB EUROOPASSE Vene Saksa gaasijuhe üldpikkus 5 km, sh merepõhjas 1189 km maksumus ligi miljardit dollarit täisvõimsusel aastane gaasitoodang 5 mld m 3 Norra Rootsi Poola Saksamaa Soome Viiburi Eesti Läti Leedu Barentsi meri Štokmani leiukoht maailma suuremaid hõivamata maardlaid varud 3,7 triljonit m 3 tootmine algab a Allikas: Äripäev Venemaa Patricia panga juhiks tema isa Emilio Botin. Ajalehe andmetel pöörab pankuriproua väga suurt tähelepanu oma välimusele. Kuulduste kohaselt käib ta iga päev kell 13 kohtumas oma stilistiga. Teise koha saavutas Euroopa mõjuvõimsamate ärinaiste seas Prantsuse riigile kuuluva aatomienergeetikatööstuse Areva juht Anne Lauvergeon. Tänaseks 7aastane Lauvergeon alustas tõusmist karjääriredelil 199. aastal, mil temast sai Prantsuse valitsuse nõustaja. Viie aasta pärast asus ta tööle investeerimispanka Lazard aastal sai temast firma Cogema juht. Kolmandal kohal tabelis on Suurbritannia suurima ravikindlustusfirma Bupa juht Valerie Gooding. 56aastane Gooding alustas oma karjääri lennufirmas British Airways. Firmasse Bupa läks ta aastal. Viimase kuue aastaga on Bupa kiiresti kasvanud, klientide arv on tõusnud 8, miljonini. Kui palju mõjuvõimsad naised aastas teenivad, pole leht välja toonud. aripaev.ee

7 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post Äripäev 11. oktoober 7 Prügi on ülemaailmne probleem Meil on lahendus Rimis maksab nüüd Rootsi kontserni sõna knfsdngjn tegemist pole Rootsi jaekaubanduse liider ICA AB ostis oma Soome äripartnerilt Kesko Food Ltd 5% osaluse Rimi Balticus, saades nii ettevõtte ainuomanikuks ja muutes Rimi Balti äride üle otsustamine kiiremaks ja lihtsamaks. SEIFID KOJU JA KONTORISSE tulekindlad NT FIRE 17 vargakindlad EN võtmelukuga koodlukuga avaga aegviivisega BK Eesti AS Laki 1, 161, Tallinn tel faks Piret Reiljan piret.reiljan@aripaev.ee Otsustusprotsess on nüüd tunduvalt kergem ja tööprotsessid kiirenevad, kommenteeris Rimi Baltic AB tegevjuht Antonio Soares omanike tehingut ja lisas, et Rimi Balticu strateegilised eesmärgid esialgu ei muutu. Soaresega on ühel meelel Rimi Eesti Food ASi juht Ruth Laatre: Omanike tehing meie tegevust väga palju ei mõjuta, strateegiad jäävad ilmselt samaks ja jätkuvalt on meie eesmärk olla turuliider, rääkis Laatre. Laatre sõnul on Rimi Balticu liikumine ühe omaniku kätte positiivne: Ma ei ole täheldanud suuri vaidlusi kahe omaniku vahel, kuid suurinvesteeringute, laienemiste ja sisekontrolli üle otsustamine võttis kahel omanikul kindlasti kauem aega, kui kulub edaspidi ühel omanikul. Rimi püüab kõikjal liidrikohta Rimi Balticu ainuomaniku ICA AB peadirektor Kenneth Bengtsson rõhutab soovi tõusta kõigil turgudel liidrikohale. Oleme juba praegu liidrid Rootsis, meie laienemisplaanid tugevdavad meie positsiooni Norras ja selle tehinguga suureneb meie kasvupotentsiaal kiiresti kasvaval Balti turul, rääkis Bengtsson. Laatre toob tehingu puhul ainsa miinusena välja selle, et edaspidi tuleb ICA AB-l otsuseid teha ilma Kesko Foodi kogemusliku panuseta. Samas on ICA-l üksinda nii palju oskusteavet, et me pole seda kõike siiani kasutada jõudnud, märkis Laatre. Kesko Food Ltd kavatseb Rimi Balticu aktsiate müügist saadud tulu investeerida tegevuse laiendamisse Venemaal ja Soomes. Osaluse müümist põhjendas ettevõte sellega, et ühisfirma ei andnud äritegevusele piisavalt suurt panust. Edaspidi keskendub Kesko Food vaid enamusosalusega ettevõtete arendamisele. Eestis jätkab senine juhtkond ASi Selver tegevjuht Ain Taube tehingu tulemusel kodumaisel turul muutusi ei oota. See on küll oluline tehing, aga kuna 5% kuulus juba eelnevalt ICA AB-le, siis pole ettevõtte juhtimises kardinaalseid muutusi ilmselt oodata, rääkis Taube. Rimi Eesti Food juhi Ruth Laatre igapäevatööd omanike tehing ilmselt ei mõjuta. Foto: Julia-Maria Linna Ma ei ole täheldanud suuri vaidlusi kahe omaniku vahel, kuid suurinvesteeringute, laienemiste ja sisekontrolli üle otsustamine võttis kahel omanikul kindlasti kauem aega, kui kulub edaspidi ühel omanikul. Ruth Laatre, Rimi Eesti Food ASi juht See on küll oluline tehing, aga kuna 5% kuulus juba eelnevalt ICA AB-le, siis pole ettevõtte juhtimises kardinaalseid muutusi ilmselt oodata. Ain Taube, ASi Selver tegevjuht Laatre oma töökoha pärast ei karda. ICA AB on Rimi Eesti juhtkonnaga rahul, kinnitas Laatre ja lisas, et muutusi on oodata vaid Rimi Balticu nõukogus, kus senised Kesko Foodi esindajad tuleb välja vahetada. Laatre sõnul oli Rimi Balticu aktsiate müügitehing õhus umbes aasta aega ning tehingu aktiivsem pool oli algusest peale ICA AB. Hind on täpselt selline, nagu olema peab, sest mõlemaid pooli mitte rahuldava summaga poleks tehing lihtsalt toimunud, sõnas Laatre. ICA SAI OMA KÄSUTUSSE LIGI BALTIMAADE KAUPLUST Rimi supermarketid: Eestis 6 Lätis 31 Leedus Rimi hüpermarketid: Eestis 8 Lätis 1 Leedus 7 Säästumarketid: Eestis 5 Lätis Leedus 17 Allikas: Rimi Baltic ICA maksis ligi 3 miljardit krooni Rimi Balticu 5% osaluse eest maksis ICA AB,9 miljardit krooni. Lisaks aktsiatele ostis ICA AB seni Kesko tütarfirmalt Fiesta Real Estate AS renditud hooned Jüri lao- ja kontorihoone, Tallinna Sõpruse ja Tartu hüpermarketi ning Vikerlase keskuse mille eest maksti 78 miljardit krooni. Rimi Baltic kohustub Kesko Foodile tagasi maksma ka laenusumma 375 miljonit krooni. Rimi Balticu käive oli. aastal 1,6 miljardit ja kasum 18,8 miljonit krooni.. aasta esimesel poolel ulatus Rimi Balticu netokäive 7 miljardi kroonini, mis on % rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Baltimaade toidukaupade 81 miljardi krooni suurusest turust kuulub Rimi Balticule täna umbes 16%. Äripäev

8 8 Äripäev 11. oktoober uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post Aadu Luukasega kaotas Eesti eestkõneleja Venemaal Aadu Luukas aasta tagasi oma kabinetis. Foto: Andras Kralla Eesti niigi nigelad suhted Venemaa on saanud uue tagasilöögi, sest lahkunud Aadu Luukas oli mees, kes pikka aega on püüdnud siluda Eesti suhteid Vene äri- ja kirikuringkondadega. Airi Ilisson Ilmselt enim ehmatas laupäeva hommik kurva teatega Luukase lahkumisest Eesti transiidieliiti. Luukase surm on ühele äsja sündinud superstruktuurile tohutu löök. Sisuliselt algas eelmise aasta lõpul võimsa ettevõtte loomine, mille käilakujuks oleks olnud Luukas. Kui Luukas suve lõpul müüs osaluse Pakterminalis Endel Sifile ja teistele äripartneritele Trans-Kullos, oli see näiline tagasitõmbumine ta lihtsalt süstematiseeris oma tegevust. Severstalstrans üritas Pakterminali ära osta, aga teised osanikud said käe vahele. Luukas sai endale osaluse Trendgate is, mis siis hiljem koondumiste käigus muutus osaluseks valdusfirmas, mille etteotsa ta määrati. Mais vahetas omanikku 15 protsenti Trendgate i aktsiapakist, kuid Luukas on tunnistanud, et tema osalus nii suur ei ole. Väidetavalt sai ta endale Vladimir Putini lähikondlase Gennadi Timtšenko osaluse. Koostöös Timtšenkoga on Severstaltrans haaranud Eesti naftatransiidiäris märkimisväärse koha. Vene firmale kuulub Iru elektrijaama juures asuv suur õliterminal Trendgate, hiljuti ostsid venelased teise suure transiidifirma E.O.S.. Severstaltransile kuulub raudtee-ettevõte Spacecom ning nendega on lähedalt seotud naftatehastest kuni Eesti piirini naftat vedav transpordifirma BTS. Severstaltransi Eesti tütardest moodustunud valdusfirma nõukogu esimeheks sai Luukas augustis. Luukase nimi oleks lisanud tunduvalt usaldusväärsust ning teinud neid nii avatumaks kui ka mõjukamaks. Nüüd spekuleeritakse, et pärijad panevad Luukase osaluse müüki ja venelased ostavad selle ära. Vene kirikuliidrite soosik Eesti-Vene suhted on olnud pidevalt Luukase huviorbiidis aastal arutas Vene duuma seaduseelnõu, mis oleks kehtestanud Eesti suhtes kaubandus- ja majandusembargo. Selle päevakorrast mahavõtmisel ei olnud Venemaa kirikumeeste roll väike. Venemaa ja Eesti president kohtusid 11 aasta järel. Arnold Rüütel sisenes Vene õigeusu patriarhi Aleksius II Kremli kabinetti, sinna tuli ka Venemaa president Vladimir Putin. Presidendid vestlesid tund aega ja teist sama palju lõunalauas. Vestluse juures viibis ka Luukas. Rahvusvaheline suhetevõrgustik 1. juulil Irus 75 miljonit krooni maksnud Trendgate i terminali avamisel oli kohal kogu Eesti ärimeeste tippringkond. Majandusminister Edgar Savisaare kutsel olid kohal Venemaa transpordiminister Igor Levitin, kes varem töötas transpordigigandi Severstaltrans peadirektori asetäitjana. Laialdaste rahvusvaheliste sidemete tõttu oli Luukas Kasahstani aukonsul Eestis. Hilissügisel peaks lõppema Luukase poolt juunis asutatud maasoojuse baasil energia tootmise võimalikkust uuriva firma Brevard uuringute esimene etapp. Firma lõi ta koos ärimehe Hans H. Luige isa Hans Luige ja abikaasa Selle Luigega ning Urmas Sõõrumaaga. Eeskujuks võeti sarnaseid projekte Islandilt, Filipiinidelt ja Kamtšatkalt. Miljonid kroonid heategevuseks Kuue aasta eest avaldas Luukas arvamust, et Eestis võiks anda Nobeli auhinna sarnast riiklikku preemiat, mille fondi suurus võiks olla miljonit dollarit ehk ligi 36 miljonit krooni. Samal aastal Venemaalt saadud Õigeusurahvaste Rahvusvahelise Fondi laureaadi preemia, 5 dollarit, annetas ta Kuremäe nunnakloostrile. Luukase suurim mure oli Eesti tulevik. Kolme aasta eest loodud Ühiskondliku Leppe Sihtasutusel on 63 osalist. Kinnitamata andmetel oli just algamas üks suurem projekt. Sihtasutuse juht Peep Mühls kinnitas, et töö projektidega läheb edasi. Tuttavate hinnangul vaatas Luukas 5 1 aastat ette. Ta on öelnud: Me oleme kohutavas jamas. Väliselt on kõik korras: me käime ilusti riides, palk on enam-vähem, paljudel on autod, korterid, nälgivaid inimesi justkui ei ole. Paraku on veel vähe neid, kes tahavad tegelda põhiväärtustega: haridus, tervis, ühiskonna tulevik. Igal aastal annetas Luukas heategevusele, ettevõtlikele inimestele ja erakondadele ligikaudu miljon krooni. Ta toetas Eesti Võrkpalli Föderatsiooni ja kuulus Urmas Sõõrumaa viie aasta eest asutatud heategevusfondi Dharma nõukogusse. Praegu käivad ettevalmistused matusteks 1. oktoobril. Varem poleks võimalik, sest oodata on mitmeid kõrgeid külalisi Venemaalt. Tööd jätkab poeg Indrek Luukas (38), ärijuhtimise ja teoloogia magister. Ta on ka masinaehituse ettevõtte Ilmarine omanikke ning juhtis aastaid Transiidikeskust. Aadu Luukase tähtsust iseloomustab tema viimase nädala kalender. oktoober 9. kohtumine rahvusvahelise investeerimispanga esindajatega 11. kohtumine Eesti Võrkpalli Föderatsiooni peasekretäriga 11.3 jätkub kohtumine investeerimispanga esindajatega 1. kohtumine E.O.S.-i juhatuse esimehega 1.3 kohtumine Transoili esindajaga 16. kohtumine BCT ja DBT esindajatega 3. oktoober 9.3 kohtumine ASi Spacecom finantsdirektoriga E.O.S.-i nõukogu koosolek kohtumine Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse (ÜLSA) juhatuse esimehega 18. ärikohtumine. oktoober 1. külaline 13. kohtumine Muuga söeterminali esindajatega 1. telefonikonverents ÜLSA juhatuse esimehe ja ekspertidega 15. külaline 17.5 ärasõit Peterburi ja Novgorodi * lennujaamas kohtumine Tarcona juhatuse esimehega 5. oktoober ärikohtumised Peterburis 6. oktoober ärikohtumised Novgorodis Ootamatu surm katkestas töö Aadu Luukase tüüpiline tööpäev algas kell üheksa ja kestis hilisõhtuni. Arstide soovitust nõrga südame pärast puhkust võtta ta eriti ei järginud. Kella üheksast hakkasid külalised voorima ja mõnikord ei jõudnud ta isegi lõunale. Luukasel oli hämmastav oskust igal tunnil uut teemat arutavaks kohtumiseks valmis olla. Talle meeldisid kella kaheksased ärihommikud, mis pole transiidiseltskonnas väga tavaline. Luukas üritas aastaid vabaneda suitsetamisest, päevas kulus tavaliselt rohkem kui pakk. EELMISEL NÄDALAL KAVANDATUD KOHTUMISED 9. oktoober 1. kohtumine Eesti Võrkpalli Föderatsiooni peasekretäri ja rahvusmeeskonna vanemtreeneriga 13. ASi Ilmarine nõukogu koosolek 15. külaline. konverentsikõne ELi ja Venemaa tööandjate ümarlaua ettevalmistamise asjus 1. oktoober 1. lõunasöök Kasahstani suursaadikuga 11. oktoober ärikohtumine Pirital konverentsikõne ELi ja Venemaa tööandjate ümarlaua ettevalmistamise asjus 1. oktoober 1. kohtumine Maardu kultuurimaja juhatajaga 13. oktoober 9. juuksur ärasõit rahvusvahelisele võrkpalliföderatsiooni aastakoosolekule Luksemburgis

9 uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post Äripäev 11. oktoober 9 sõnumid Tallinna kassasse laekus ligi 5 mld kr Selle aasta üheksa kuuga laekus Tallinna linnakassasse,9 miljardit krooni, teatas linna pressiteenistus. Seda on 8,3 protsenti aastaks kavandatud rahavoost. Maksutulusid laekus üheksa kuuga,36 miljardit krooni. Vara müügist laekus 1,18 miljardit krooni. Vara müügitulust andis põhilise osa Juhkentali ja Smuuli tee kinnistute müük. Linna asutustele laekus üheksa kuuga tegevustuludena 53 miljonit krooni. Riigieelarvelisi eraldisi laekus 71 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga laekus tänavu üheksa kuuga maksutulusid 395 miljonit krooni enam. Kokku ületavad selle aasta üheksa kuu laekumised eelmise aasta sama perioodi laekumisi 56 miljonit krooni. Linnakassast tehti üheksa kuuga väljamakseid,5 miljardi krooni ulatuses. aripaev.ee Väikefirma ostis Hansapanga tütre Intervjuu Colemont Eesti Kindlustusmaakler OÜ tegevjuhi Heiki Nurmeotsaga Vaid aasta Eestis tegutsenud Colemont Eesti omandas eile Hansapangalt Balti Kindlustusmaakler OÜ ja tahab ettevõtte tegevjuhi Heiki Nurmeotsa sõnul saada Eesti suurimaks kindlustusmaakleriks. Harry Tuul harry.tuul@aripaev.ee Colemont kasvas selle tehinguga üle-eestiliseks firmaks kontoritega lisaks Tallinnale veel Tartus, Pärnus, Rakveres ja Viljandis. Hinnanguliselt kolmekordistus ka ettevõtte turuosa. Colemont Eesti Kindlustusmaakler OÜ kuulub kontserni Colemont Eesti tegevjuht Heiki Nurmeots ei välista uusi ülevõtmisi. Foto: Andras Kralla Colemont Global Group, mille emaettevõte alustas tegevust 199. aastal USAs ja on kasvanud seal suuruselt neljandaks. Miks otsustasite omandada Hansapangalt Balti Kindlustusmaakleri? Sellepärast, et Colemonti ambitsioon on Eesti turul laieneda ja seda suhteliselt agressiivselt. Selline võimalus sel kevadel avanes, kui Hansapank teatas, et asub kindlustusseltsi looma ja sellest tulenevalt peab kindlustusmaakleriärist väljuma. Oli Teil ostuprotsessis konkurente? Mis oli hind? Ikka oli. Protsess oli kaheetapiline, kus esimeses selekteeriti kaks paremat, kellega mindi teisele ringile. Leppisime pangaga kokku, et hind on konfidentsiaalne. Mis Teil on plaanis edasi teha? Meil on kaks kindlustusmaaklerit ja nad jätkavad mingi aeg omaette organisatsioonina. Keskmises perspektiivis on plaanis ettevõtted liita. Kui suureks võiks Teie turuosa nüüd hinnata? Hinnanguliselt võib arvata, et see on nüüd ligi 15 protsenti. Enne oli 5 protsenti. Kuhu tahate Eestis jõuda? Meie ambitsioon on saada Eestis suurimaks maakleriks. Kas kõne alla võib tulla veel mõne maakleri ülevõtt? Kindlasti võib tulla. Lisaks orgaaniline kasvamine. Laieneme mõlemat pidi on ülevõtmised ja orgaaniline kasv. Millal asusite Colemonti etteotsa? Selle loomisel eelmise aasta sügisel. Mida Te tegite enne seda? Enne seda juhtisin Heath Lambertit aastast. (Heath Lambert Baltic Kindlustusmaakler AS toim.). sõnumid Krediidipanga kasum kasvas 3 protsenti AS Eesti Krediidipank teenis. aasta üheksa kuuga 8,19 miljonit krooni kasumit, mida on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9 protsendi võrra rohkem, teatas ettevõte. Krediidipanga bilansimaht oli 3. septembri seisuga,88 miljardit krooni. Panga laenuportfelli maht ulatus 3. septembriks 1,65 miljardi kroonini. Klientide raha oli pangas kokku 3,7 miljardit krooni. aripaev.ee Tallinn teenis parkimisest 6 mln kr Tallinn teenis parkimistasudelt selle aasta üheksa kuuga 5,8 miljonit krooni, teatas Tallinna parkimiskorraldaja Falck. Seda on 7 miljoni krooni võrra rohkem kui mullu samal perioodil. Parkimisõiguse müügist tasulisel parkimisalal teenis Tallinn tänavu üheksa kuuga 3,6 miljonit krooni. aripaev.ee Ministeerium: kõik toetused on saadud OTSETOETUSED KASVAVAD LIGI 5 KORDA Eesti riigi toetussummad, mln kr Allikas: põllumajandusministeerium Silvia Kruusmaa silvia.kruusmaa@aripaev.ee Uued ELi liikmesriigid ei ole Kauppalehti andmetel saanud kätte kõiki põllumajandustoetusi, millele neil on õigus, Eesti põllumajandusministeeriumi väitel ei ole aga Eesti millestki ilma jäänud. Uued ELi liikmesriigid saavad ELi põllumajandustoetustest kokku vaid kümnendiku, kirjutas Kauppalehti. Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt on uutel liikmesriikidel õnnestunud saada ühisest kassast endale vaid % sellest varandusest, millele neile oleks õigus. Otsetoetuste osas on ELi rahast kasutatud maksimaalne võimalik summa, turukorralduslike abinõude rahastamine toimub vastavalt tegelikele mahtudele, seega ei saa väita, et võimalused oleksid suuremad kui välja makstud summad, selgitas Margus Palu põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonnast. Palu sõnul ei saa sügavama analüüsita öelda, et vahe on kümme korda. Esiteks võrreldakse sageli ekslikult ainult põllumajandustoetuste erinevusi uutes ja vanades liikmesriikides. Objektiivsuse huvides tuleb võrrelda kõiki toetusi, sealhulgas maaelu ja turukorralduse toetusi koos põllumajandustoetustega, rääkis Palu. Põllumajandustootmise maht on vanades liikmesriikides võrreldes uute liikmesriikidega oluliselt suurem. Seepärast on vanades liikmesmaades põllumajandustoetuste osatähtsus võrreldes maaelu arengu toetustega suhteliselt suur, märkis Palu. Uutes liikmesmaades saavutab põllumajandustoetuste osatähtsus aastaks 13 vanade liikmesriikide taseme, selgitas Palu. Sampo Panga uueks juhatuse liikmeks saab Tõnu Vanajuur Tõnu Vanajuur Sampo Panga nõukogu valis eile uueks juhatuse liikmeks Tõnu Vanajuure, kes hakkab täitma personaal- ja jaepanganduse direktori ülesandeid, teatas ettevõte börsile. Vanajuure volitused juhatuse liikmena jõustuvad 1. novembril. Personaal- ja jaepanganduse senise direktori, juhatuse liikme Margus Zhuravljovi vastutusvaldkonnaks saab Sampo kontserni jaepanganduse valdkonna käivitamine Venemaal ning ta asub juhtima Sampo Panga omaniku Sampo Banki omandatud Peterburi Profibanki jaepanganduse käivitamist. Vanajuur on töötanud aastatel 3 Eesti Töötukassa juhatuse liikmena ning aastatel Eesti Ühispangas privaatinvesteeringute vanemkliendihaldurina. aripaev.ee Tehnopoli tehnoloogiapark läheb maksma,3 miljardit krooni Tallinna tehnoloogiapark Tehnopol avas eile koostöös arendusfirmaga Tehnopolis Kinnisvara esimesed uued hooned Mustamäel, teatasid projekti juhid. Tehnopoli eesmärk on kujuneda Balti regiooni ja Ida- Euroopa juhtivaks tehnoloogiapargiks, rääkis Tehnopoli juhatuse esimees Kaupo Pastak. Koguinvesteering Tehnopoli rajamiseks ulatub hinnanguliselt,3 miljardi kroonini. Tehnopoli territooriumil tegutseb praegu ligi 13 ettevõtet. aripaev.ee

10 1 Äripäev 11. oktoober uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post UUTELE RADADELE Eksperdid ennustavad, et Riia kesklinnas jätkub nii korterite kui ka ärimaa hinnatõus. Foto: Scanpix Riia kinnisvarahinnad kerkisid 15 protsenti Selle aasta juulist kuni septembrini on kinnisvarahinnad Riias ning selle lähiümbruses tõusnud 1 15 protsenti, kirjutas BBN. Riia kesklinnas on rekordiliselt vähe büroopindasid. Büroode rendihinnad ületavad Tallinna pea jagu. Viljar Arakas, Arco Vara tegevjuht Kaisa Tahlfeld kaisa.tahlfeld@aripaev.ee Kui varem olid Läti kinnisvarahinnad Eesti hindadest maas, siis nüüdseks on vahe kõvasti vähenenud. Realia Kinnisvarabüroo andmetel on suurim nõudlus maatükkide järele, mis asuvad ühistranspordipeatuste, poodide, koolide lähedal. Suurte maatükkide hinnad on olnud stabiilsemad, 6 eurot (9 3 krooni) ruutmeeter. Suur nõudlus on ka ärimaa järele, mis asub kilomeetri raadiuses Riia ümber. Paljud firmad plaanivad ehitada ärihooneid suurte maanteede äärde. Suurim nõudlus on,5 hektariste maatükkide järele. Arco Vara tegevjuht Viljar Arakas ei näe praegu Riias hinnatõusu pidurdumise märke. Riia kesklinnas on rekordiliselt vähe büroopindasid. Büroode rendihinnad ületavad Tallinna pea jagu. Kuna pindu on vähe, siis on hinnad laes, pakkumine ei jõua nõudlusele järele, kommenteeris Arakas. Arakase sõnul jätkub tõenäoliselt hindade tõus nii ärimaade kui ka eluasemete turul. Riia on Baltimaade pealinn, mis tõmbab nii inimesi kui ka raha. Riia kesklinnas on kinnisvarahinnad võrreldes Eestiga kohati kõrgemad. Sama hinnatase on aga magalates ja uuselurajoonides, täpsustas Arakas. Riia kinnisvarahindade suurimateks mõjutajateks peab kohalik kinnisvarabüroo Realia kinnisvaraärimehi, kes ostavad kokku maid, et neid tulevikus kasuga maha müüa. Seda ma väga ei oska kommenteerida. Kui müük toimub maad väärtustamata, spekulatsiooni korras, siis võib see tõsi olla. Kuid ma ei tähtsustaks seda üle, kommenteeris Arakas.

11 ÄP INDEKS 5 nädalat 1. oktoober 197,11,37% börs toimetaja Tarvo Vaarmets, tel , e-post tarvo.vaarmets@aripaev.ee Äripäev 11. oktoober perioodi kõrgeim 1991,55 madalaim 16,65 Äripäeva indeks on arvutatud 1 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal Börs tahab alustada kauplemist investeerimisfondidega B3 INDEKS 5 nädalat N 1. oktoober R 13. oktoober E 16. oktoober oktoober 6,3 sõnumid 7 investori kalender 9 PepsiCo majandustulemused Investor AB majandustulemused +,3% perioodi kõrgeim 37,57 madalaim 18,8 Balti 3 indeksisse kuulub 3 Eesti, Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat Tallinki töötajad nõudsid septembris korraldatud piketil oma töökohtade säilitamist ja palgatõusu. Foto: Andras Kralla Tallink tõstis töötajate palku ASi Tallink Grupp Eesti lipu all sõitvate laevade laevapereliikmete palgad tõusevad alates oktoobrist 15%, teatas ettevõte. Lõppenud /. majandusaastal oli Tallinki Eesti lipu all sõitvatel laevadel keskmine töötasu 1 5 krooni kuus. Võrreldes lõppenud majandusaastaga tõusis laevade teenindava personali palk sõltuvalt ametikohast 5 3% ehk keskmiselt 15%. Madalaim põhipalk on teenindaval personalil, näiteks stjuardessil 7 krooni. Enim otsustas Tallink palka tõsta otseselt klienditeenindusega seotud töötajatel: kokkadel ning restorani- ja baaritöötajatel. Tänaste prognooside kohaselt suureneb personalikulude osakaal ettevõtte kuludes, kommenteeris Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister. Samas leiame, et see palgatõus, mis diferentseerib erinevate ametikohtade palgavahet, stabiliseerib tööjõu olukorda Tallinki kaubamärgi all sõitvatel laevadel, tõstes teenuste kvaliteeti ja inimeste motiveeritust, mis omakorda toob kaasa tööjõu efektiivsuse kasvu ja aitab kaasa ka tulude suurenemisele, lisas ta. Kaisa Tahlfeld Fordi müük Hiinas enam kui kahekordistus Maailma kolmas autotootja Ford teatas, et firma esimese üheksa kuu käive Hiinas rohkem kui kahekordistus, vahendas Bloomberg. Fordi automudelid Focus ja Mondeo meelitasid kliente ja võtsid seeläbi ka turuosa General Motorsilt ja teistel konkurentidelt. Ford lõikab kasu Hiina majandustõusust tingitud nõudluse kasvust, sest pikaajaline majanduskeskkonna paranemine muudab sõidukite hinnad inimestele taskukohasemaks. Äripäev Metso sai tellimuse Venemaalt Maailma suurim kivipurustus- ja paberitootmisseadmete tootja Metso sai tellimuse Venemaalt, kirjutas Bloomberg. Metso valmistab Venemaa ettevõttele Syktyvkar Tissue Group tootmismehhanismi, mis võimaldab valmistada 9 tonni salvrätikupaberit päevas. Samuti varustab Soome tööstuskontsern Venemaa firmat muude vajalike seadmetega. Lepingu hinda Metso ei teatanud, kuid viitas, et sarnased tellimused on maksnud umbes 15 miljonit eurot. Äripäev General Electric majandustulemused Royal Philips Electronics majandustulemused T. 17. oktoober lõpeb Olympic Entertainmenti aktsiate märkimine Tallinn börs on välja tulnud ideega tuua fondid börsile, kuid fondijuhtide näole see plaan naeratust ei too. Lauri Matsulevitš lauri.matsulevits@aripaev.ee Eks nad loodavad iga tehingu pealt väikse kopika endale kõrvale panna see huvi neil ongi, lausus SEB Ühispanga fondide juhatuse liige Sven Kunsing. Saan aru, et börsile meeldiks luua uusi võimalusi kauplemiseks. Aga ma ei usu, et me oleks valmis selle eest midagi maksma. Meil, kes me oleme oma osakud börsi omanikule kuuluvas depositooriumis registreerinud, on muid küsimusi, mida võiks arendada. Näiteks parandada osakute kohta käivat statistikat. Kuid selle asemel tegeletakse hoopis äri aretamisega. Tore, et nad seda teevad lasku käia, väljendas Kunsing rahulolematust. Rohkem võimalusi investori jaoks Kui praegu Eesti pangad valdavalt teiste siinsete fondihaldurite fonde ei paku, siis fondide noteerimisel saab investor võimaluse ühest internetipangast valida kõikide fondide vahel. Ligikaudu 5 protsenti investorite rahast on fondides. See näitab, et huvi fondiosakute vastu on suur ja mida suurem on investoril valikuvõimalus, seda enam saab ta oma varasid kasvatada, oli Tallinna börsi juht Kaidi Ruusalepp veendunud. Fondihaldurite hinnangul oleks ettevõtmisel jumet, kui paraneks info kättesaadavus. Samas on nii Kunsing kui ka Hansa Investeerimisfondide juht Mihkel Õim kindlad, et praegu piisab investoritele pankade veebilehtedest. Meil on oma lahendus välja töötatud ning arvame, et meie infokanal on investori jaoks piisav, sõnas Õim. Investorile annaks fondiosakute noteerimine paremad kauplemisvõimalused. Praegu määrab fondiosaku hinna fondihaldur korra päevas ning täna sisestatud tehingud täidetakse järgmisel päeval. Juhul, kui osakud oleksid börsil kaubeldavad, saab neid osta-müüa turuhinnaga, mis kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusel. Investorid saaksid hom- Tarvo Vaarmets tarvo.vaarmets@aripaev.ee SEB Vilniaus Bankas prognoosib järgmise viie aasta jooksul Tallinna Vee aastaseks käibe kasvuks keskmiselt 7,8% ja näeb aktsia hinda 39, krooni tasemel. Panga hinnasiht on eilsest sulgemishinnast 8% võrra kõrgemal. Soodne keskkond ja ettevõtte arendustegevus peaksid negatiivsete faktorite mõju tugevasti üles kaaluma, mistõttu Vilniaus Bankas ennustab järgmiste aastate jooksul Tallinnas veeteenuseid osutava firma käibe vaikset, kuid kindlat kasvamist. Kui eelmisel aastal oli Tallinna Vee käive 591 miljonit krooni, siis 11. aastaks prognoosib Leedu pank 99 miljoni krooni suurust käivet. Kasum peaks sama perioodi jooksul kasvama aga 17 miljonilt 365 miljonile kroonile. Peamise käibe ja kasumi kasvu vedurina nähakse puhta vee pakkumise ja reovee ärajuhtimise eest küsitava hinna tõstmist. Muude rahavooge suurendavate tegurite hulka arvatakse analüüsis peamiselt saadud kompensatsioonid linna huvitavate investeeringute eest. Samas toruvõrgustiku laiendamise programmi lõpetamine vähendab nii taolisi sissetulekuid kui ka laiendamisega seotud kulusid, seisab analüüsis. Analüüsis tuuakse välja ka Hea võimalus väikefondidele Noteerimine on võimalus, mitte kohustus. Nagu ettevõtted leiavad, et aktsiate noteerimine börsil on neile vajalik, nii peavad selle vajalikkuses kindlad olema ka fondivalitsejad. Suurem huvi fondiosakutega kauplemise vastu on selgelt väiksematel fondivalitsejatel, sest noteerimine annab neile võimaluse oma fonde rohkem nähtavaks teha. Noteerimise peamine eesmärk ongi anda investoritele suurem valikuvõimalus erinevate toodete vahel. Pealegi börsil kaubeldavad tooted on omavahel ka paremini võrreldavad. Aktiivne fondide turg on näiteks Kopenhaagenis, kus kaubeldakse enam kui 5 fondiga. Vilniaus Bankas soovitab Tallinna Vee aktsiat hoida Kui eelmisel aastal oli Tallinna Vee käive 591 miljonit krooni, siis 11. aastaks prognoosib Leedu pank 99 miljoni krooni suurust käivet. Samuti saaks fonde kasutada spekuleerimiseks, milleks nad paraku mõeldud pole. Peeter Schamardin, Sampo Baltic Asset Managementi juhatuse liige me teada, kas tänane tehing oli neile soodne või liiga kallis, nentis Sampo Baltic Asset Managamenti juhatuse liige Peeter Schamardin. Sel juhul saaks jällegi fonde kasutada spekuleerimiseks, milleks nad Schamardini hinnangul mõeldud pole. Hea idee, aga kahtlen, kas Kaidi Ruusalepp Tallinna börsi juht SEB Ühispanga fondide juhatuse liiget Sven Kunsingut fondide börsil noteerimise idee ei vaimusta. Foto: Indrek Susi börs hakkab ka fondide konsultatsiooniteenust ostutama, sõnas LHV varahalduse turundusjuht Andres Urb. Fondidele tekiks turg, kuid börs ei asendaks Urbi hinnangul maaklerit või fondide vahendajat, kes klienti fondi valikul nõustab. Investor tahab nõustamist Kunsing kahtles, kas investor kokkuvõttes võidab. Likviidsusega praegu niikuinii probleeme ei ole, tõi ta näite. Võib-olla muutuvad noteeringud turul soodsamaks. Aga võib-olla on siis hoopis hind vales kohas, arutles Kunsing. Tallinna Vee küllaltki kõrge kasumlikkus. aasta kasumimarginaal oli 9,5% ning ennustatakse isegi selle mõningast tõusu. Kõrget kasumlikkust aitavad säilitada fikseeritud kulud, kui ettevõte suudab nende kasvu hoida madalamal käibe kasvust. Samas nenditakse, et see on küllaltki raske ülesanne, eriti kui võtta arvesse palgatõusu. Dividendid jäävad ka edaspidi umbes samale tasemele. Analüüsi kohaselt maksab Tallinna Vesi investoritele välja 9 95% kasumist.

12 1 Äripäev 11. oktoober majanduspeegel toimetaja Tõnis Oja, tel , e-post Kosmeetika hinnad ei tõuse MAJANDUSKASV võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, protsentides ,7% II kv Kosmeetika, tualett-tarbed ja farmaatsiakaubad on üks väheseid kaubagruppe, mille hinnad järgmisel aastal ilmselt ei tõuse, aga kui isegi tõusevad, siis teiste kaubagruppidega võrreldes tunduvalt vähem. Ehkki tarbijahinnaindeks septembris mõnevõrra langes, paljudes valdkondades hoogne hinnaralli hoopis süvenes. Kulutused eluasemele kallinesid aastaga 11 protsenti, olles selgelt kiireima hinnatõusuga kaupade ja teenuste grupp. Teisel kohal olid 7,5protsendilise hinnatõusuga toit ja mittealkohoolsed joogid. Kui aga vaadata, millistes kaubagruppides on viimase aasta jooksul hinnatõusu kiirenemine olnud kõige järsem, siis kulutused eluasemele pole siin kindlasti esirinnas. Nii kallinesid aasta tagasi kulutused eluasemele 7,9 protsenti, mis tähendab, et selles kaubagrupis kiirenes aastaga hinnatõus nelja protsendipunkti võrra. See hinnatõus ei ole iseenesest mitte midagi imekspandavat, sest ehitussektor on olnud juba pikemat aega üks kiiremini kasvavaid sektoreid riigis. Mitu korda kiiremini on kerkinud aga kulutuste kasv toidukaupadele ning vabale ajale. Aasta tagasi oli toidukaupade hinnatõus tagasihoidlikud 1,8 protsenti võrrelduna üldise,9protsendilise inflatsiooniga. Selle aasta septembris oli see Eesti majanduse kuuülevaade TARBIJAHINNA- INDEKS võrreldes möödunud aasta sama perioodiga, protsentides 6 Tõnis Oja analüütik,7% september (nagu märgitud) 7,5 protsenti. Sama muljetavaldav on olnud vaba aja tegevuse hindade kasvutempo kiirenemine. Möödunud septembris oli need kallinenud aastaga tagasihoidlikud,8 protsenti, selle aasta septembris aga tervelt,9 ning augustis koguni 5,7%. Seega järjest enam on meie inflatsiooni hakanud mõjutama elatustaseme tõus. Kui aga ennustada, mis sektorites on hinnatõus kõige tõenäolisem, siis võib jaemüügi kasvunumbrite järgi oletada, et pea kõikides kaubagruppides on jaemüük kasvanud augustis veerandi kuni poole võrra. Vaid kosmeetika, farmaatsia ning tualettkaupade käive on kasvanud kümnendiku võrra, mis tähendab ka väiksemat survet hindadele. TÖÖTUS protsentides ,% II kv Soome valuuta: EUR =15,66 kr elanikke: 5, mln Rootsi valuuta: SEK =1,7 kr elanikke: 8,9 mln Läti valuuta: LVL =,8 kr elanikke:,3 mln Eesti suuremate väliskaubanduspartnerite majandusnäitajad SKP KASV SKP KASV 3 SKP KASV 3 6,% II kv,8% II kv 11,1% II kv,5, 1,5 1,,5, -,5-1, 1,5 1,,5, -,5 THI KASV THI KASV THI KASV 8 6 1,9% juuni 1,6% august 5,9% september TÖÖTUS TÖÖTUS TÖÖTUS ,9% august 5,7% august 6,9% august 3 SKP jooksevhindades mln kroonides II I IV III II Allikas: statistikaamet KESKMINE PALK bruto 9531 kr kroonides II kv THI aastane muutus kaubagrupiti, protsentides transport... -, eluase...11, söömine kodunt väljas, majutus...,6 riietus, jalatsid...1, alkohoolsed joogid ja tubakas..., toit ja mittealkohoolsed joogid...7,5 tervishoid...3, side... -5, KAUBAVAHETUS mld kroonides juuli import 1,7 1 eksport 8,6 6 3 Töötus piirkonniti, protsentides () Jooksevkonto mln kr ja suhe SKPsse protsentides Lääne-Eesti..., Lõuna-Eesti...6,3 Kesk-Eesti...5,1 Põhja-Eesti...7,5 Kirde-Eesti...1, Keskmine brutopalk põhitegevusala järgi, kroonides (I kv 6) finantsvahendus avalik haldus ja riigikaitse elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus kinnisvara, rentimine ja äritegevus veondus, laondus ja side haridus mäetööstus ehitus I , ,% IV...-68,1...-8,7& III , ,6% II...-6, ,9% I , ,7% IV , ,% Leedu valuuta: LTL =,53 kr elanikke: 3,6 mln Saksamaa valuuta: EUR =15,66 kr elanikke: 8, mln 6, Allikas: Bloomberg 1,5 8 6,5 3,, -1,5 SKP KASV 3 SKP KASV 3 8,% II kv,% II kv 5THI KASV THI KASV,5, 1,5 1,,5 3,% september 1,% september TÖÖTUS TÖÖTUS ,3% august 1,6% sept 3-я ежегодная конференция на русском языке Составляющие успеха в следующем году Конференция пройдет 6.1.г. в Русском Театре Эстонии Условия регистрации Стоимость участия в конференции для зарегистрировавшихся до.1 включительно составляет 8 крон (с НСО 3351, крон), а для зарегистрировавшихся позже крон (с НСО крон). В случае одновременной регистрации нескольких участников от одного плательщика, предоставляется скидка 1%. Дополнительная информация и регистрация по тел или на сайте Программа конференции: По окончании конференции состоится праздничный прием по случаю 1-летнего юбилея газеты «Деловые ведомости» Наши партнеры: A Astoria Palace Перспективы торгово-экономических отношений Эстонии и России Николай Успенский, посол РФ в ЭР Транспорт и логистика Аго Тийман, исполнительный директор Союза Портовых Операторов Инфотехнологии и теле - коммуникации Олег Грунин, исполнительный директор Ebeling Data Бизнес и государство: возможности сотрудничества Андрус Ансип, премьер-министр Эстонии Недвижимость Арди Роосимаа, исполнительный директор Colliers International Профессионально-техническое образование Виктор Андреев, директор TTÜ Virumaa Kolledž Экономический прогноз на 7г. Наталья Вийльманн, старший специалист отделa центральной банковской политики, Центральный банк Эстонии Банковский сектор Максим Маркелов, исполнительный директор Parex Leasing&Factoring Строительство и строительные материалы Виктор Валкиайнен, директор Maxit Estonia Производство Алексей Николаев, генеральный директор Nitrofert Туризм Александр Черепков, председатель правления Estintour Модератор Райво Варе Dиректор по развитию Eesti Raudtee

13 investeerimine Eestisse toimetaja Romet Kreek, tel , e-post Äripäev 11. oktoober 13 Investeerimisfondid aktiivseim aktsia Tallink... 1,51 mln krooni indeksid OMX Tallinn ,1...,8% ÄP tööstusindeks... 5,96...-,9% Pensioniindeks ,79...,7% EPI ,9...,3% EPI ,1...,1% EPI ,1...,1% MERKO EHITUS krooni ,87,% fond kuu- va- ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht haldav ettevõte päev luuta aste algusest 1 kuud 3 aastat 5 aastat II PENSIONISAMBA FONDID ERGO Tuleviku Pf EEK...15, , ,16...1,7...,6 6, , AS ERGO Varahaldus ERGO Rahulik Pf EEK...11, , ,51...,61...-,17 -,5... 3, AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K EEK...11, , ,8...,8...-, -, , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K EEK...1, , ,98...1,18...,5 1, , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K EEK...15,... 15,... 15,17...1,91...,78 5, , AS Hansa Investeerimisfondid Pf LHV Maailma aktsiad EEK...15, , ,75...,9...7,66 13, , LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Dünaamilised Võlakirjad EEK...1,3... 1,5... 1,...,57...3,93,8..., LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Uued Turud EEK...1, ,5... 1,99...1,93...6,3 1,7... 9, LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Tasakaalustatud Strateegia EEK...11, ,3... 1,1...1,6...,76 7,6... 6, LHV-Seesam Varahaldus Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad EEK...11, , ,7...,13...3,6,8... 3, LHV-Seesam Varahaldus Sampo Pension EEK...1,... 1, ,53...1,1...1,1,6... 5, Sampo Baltic Asset Mngt Sampo Pension EEK...13, ,7... 1,13...,18...,61, , Sampo Baltic Asset Mngt Sampo Pension Intress EEK...11, , ,1...,37...1,18 1,18..., Sampo Baltic Asset Mngt SEB Ühispanga Konservatiivne Pf EEK...11, , ,1..., ,75-3,..., SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Progressiivne Pf EEK...1, , ,96...,35...3,96 5, , SEB Ühispanga Fondid III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V EEK...18, , ,3...,68...,36 3, ,38...1, AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond V EEK...1, ,3... 1,81...7,9...,66 7, AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond V EEK...18, , ,66...1,5...7,55 13, AS Hansa Investeerimisfondid LHV Täiendav Pensionifond EEK...16, ,... 16,6...11,8...6,76 15, ,7...11, LHV-Seesam Varahaldus Sampo Pensionifond EEK...16, , ,17...8,8...,8 6, ,9..., Sampo Baltic Asset Mngt SEB Ühispanga Tasakaalukas Pf EEK...16, , ,81...6,6...,19 5,9... 1,1...1, SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Aktiivne Pf EEK...1,9... 1, ,63...,...9,87 15, SEB Ühispanga Fondid AVATUD INVESTEERIMISFONDID Evli Global Multi Manager EUR...1,1...1,1... 1,1...9,8...,5,9... 1,9...7, Evli FMC (Suprema) Evli Global Multi Manager EUR...16,8...16, ,8...5,39...1,57 3,7... 9, Evli FMC (Suprema) Evli Baltic EUR...31,... 31,... 31,...17, ,5-9, , Evli FMC (Suprema) Evli Greater Russia EUR...11, , , ,7 3, Evli FMC (Suprema) Evli Nordic TMT EUR...38, , ,71...1, ,7, ,9...8, Evli FMC (Suprema) Evli IT EUR...7, , , ,7...-5,13 1,... 3,79..., Evli FMC (Suprema) Evli European Smaller Companies EUR...37, , , ,67...1,86 19, ,8...18, Evli FMC (Suprema) Evli Global EUR...1, , , ,...,7 7, ,96..., Evli FMC (Suprema) Evli Select EUR...,...,...,...13,1...1,56 15, , , Evli FMC (Suprema) Evli Euro Mix EUR...13, , ,7...,9...5, 7, ,1...5, Evli FMC (Suprema) Hansa Balti Kasvufond EEK...357, , ,1...1, ,17-1,9... 1,6...16, AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Kesk-Aasia Aktsiafond EUR...9, ,8... 9, AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond EEK...,...5,5...,6...19,7...18, 17, AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Ida-Euroopa Kinnisvara Af EUR...1, , , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Venemaa Aktsiafond EEK , , ,1...6,8...8,17 53,1...,8..., AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond EEK...1, , , , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond EEK...13,...16,5... 1, , AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Fondifond EEK...17,3...11, , , AS Hansa Investeerimisfondid Mandatum Russia G* EUR ,9...7,78...1,3, Sampo Rahastoyhtiö Oy Nordea Euroland EUR...,78...,83...,81...1,76...8,6 13, ,...5, Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi EUR...1,7... 1, , Nordea Rahastoyhtiö Nordea Euro Obligaatio EUR...,8...,9...,9...,99...-,6 -,5... 3,7..., Nordea Rahastoyhtiö Sampo Balti G* EUR ,6...1,7...-1,3-9,3...,31...5, Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass 5 G* EUR ,77...3,9...3,71 6, ,3...5, Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass 5 G* EUR ,85...6,39...,65 8, , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass 75 G* EUR ,31...9,...6,33 1, , Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass Equity G* EUR ,7...11,69...6,59 13, ,66...7, Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Compass Liquidity G* EUR ,3...1,3...,79,8...,69...3, Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 1 G* EUR ,96...6,7...3,7 7, ,1...5, Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo G* EUR , ,57...7,1 13,6... 1,63...5, Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo 3 G* EUR ,89...1,77...6,6 1, ,66...5, Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo G* EUR , ,31 1, Sampo Rahastoyhtiö Oy Sampo Uus Euroopa Fond EEK...7, , ,3...16,...1,5 16,8... 3,1...7, Sampo Baltic Asset Mngt Sampo Globaalne Kasvufond USD...11, , , , Sampo Baltic Asset Mngt SEB Kasvufond EEK...7, ,3... 7,5...19,9...16,89, ,36...3, SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Fondifond EEK...1,3... 1, , ,6 1, SEB Ühispanga Fondid SEB Geneerilise Farmaatsia Fond EEK...1, ,9... 1, , SEB Ühispanga Fondid Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond EEK...3,...5,7... 7, ,1...6,66 1, , Trigon Funds Trigon Teise Laine Fond EEK...19,7...1, ,3...17,86...7,67 3, Trigon Funds Trigon Uus Euroopa Väikeettevõtete F EEK...1, , , , 19, Trigon Funds Trigon Uus Euroopa Top 1 Fond EEK...15, , , Trigon Funds VÕLAKIRJAFONDID Evli European High Yield EUR...1,15...1, ,15...3,8...5, Evli European Investment Grade EUR...13,7...13, ,7...,9...-,19 Evli Ruble Debt EUR...17,...17,... 17, ,56 Hansa Ida-Euroopa Võlakirjafond EUR...9,6... 9, , ,8 SEB Ühispanga Võlakirjafond EEK...1,9... 1,9... 1,9...1,55...,78 RAHATURUFONDID Evli Target Return EUR...3,6... 3,6... 3,6...,1...,18 Hansa Intressifond EEK...13, , ,53...,...,7 Hansa Rahaturufond** EEK...1,...1,... 1,...,57...,51 Sampo Likviidsusfond EEK...13,5...13, ,5...,1...,18 SEB Ühispanga Likviidsusfond** EEK...1,...1,... 1,...,8...3, * NAV tuhande osaku kohta ; ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult riskiaste investeerimisfondi tootluse viimase kuu stan dardhälve Fondivalitsejad ERGO Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9, faks AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn 15 38, tel , faks , e-post: fondid@hansa.ee LHV-Seesam Varahaldus AS Tartu mnt, Tallinn 1 15, tel 68 35, faks 68, e-post: vara@lhv.ee, koduleht: Nordea Rahastoyhtiö Hobujaama, Tallinn 1 151, tel Sampo Baltic Asset Management Narva mnt 11, Tallinn, tel 63 95, faks 63 75, e-post funds@sampopank.ee, koduleht: Trigon Funds Pärnu mnt 15, Tallinn 1 11, tel faks , e-post:fond@trigon.ee, koduleht: SEB Ühispanga Fondid Tornimäe, Tallinn 15 1, tel , faks , e-post fondid@seb.ee, koduleht: Suprema Varahaldus (Evli Fund Management Co) Tartu mnt, Tallinn 115, tel 6 57, faks 6 571, e-post fondid@suprema.ee, koduleht: TALLINNA VESI krooni , ,79...8, Evli FMC (Suprema) -,6... 3,77..., Evli FMC (Suprema) 8, Evli FMC (Suprema) -8, AS Hansa Investeerimisfondid,... 3,3..., SEB Ühispanga Fondid ost müük NAV tootlus % fondi maht haldav ettevõte 1 päev 1 kuu 3 kuud 1 kuud , -,1% 6,78..., Evli FMC (Suprema),8..., AS Hansa Investeerimisfondid,1..., AS Hansa Investeerimisfondid,6..., Sampo Baltic Asset Mngt,53..., SEB Ühispanga Fondid Maaklerifirmad 8 1 Eesti Krediidipank Narva mnt, Tallinn tel , faks Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel , faks LHV Tartu mnt, Tallinn tel 68 1, faks 68 1 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel 63 1 SEB Eesti Ühispank Tornimäe, Tallinn tel , faks SBM Pank Pärnu mnt 1, Tallinn tel 68 5, faks Suprema Tartu mnt, Tallinn tel 6 578, faks Enim kaubeldi Tallinki aktsiaga KAUBAMAJA AKTSIA IKKA TÕUSUS aktsia hind kroonides Allikas: Tallinna börs Tallinna börs 1.1. käive 3,1 mln kr sulgemishind, kr 6 7 muutus eelm, % ost müük Tallinna börsil kaubeldi eile enim Tallinki põhiaktsiaga, mille käive ulatus 9,6 mln kroonini, aktsia tõusis päevaga,3 protsenti ja maksis 6, krooni (3,86 eurot). Tallink teatas eile, et tõstab plaanitust rohkem laevapersonali palkasid. Palkasid tõstetakse Eesti lipu all sõitvatel laevadel sõltuvalt ametikohast 5 kuni 3 protsenti ja keskmiselt tõusevad palgad 15 protsenti. Keskmine palk Tallinkis oli eelmisel majandusaastal 1 5 krooni. Firma üldja administratiivkulud ulatusid eelmise majandusaasta esimesel üheksal kuul 19,5 miljoni kroonini. Kui jämedalt võttes arvestada nende kulude kasvuks 15 protsenti, tõuseksid need 15,9 miljoni kroonini. Ratsionaalselt võttes peaks see tähendama mõningast kaotust Tallinki investoritele ja aktsia oleks võinud ka vastavalt käituda. Eesti turg pole aga sageli efektiivne ning aktsia selle peale hoopis kosus. Ilmselt ei ole tegu firma majandustulemusi märkimisväärselt mõjutava sündmusega ja selle asemel panustatakse juba Silja Line i ülevõtmisest tulenevatele võimalikele sünergiatele. Tallinna Kaubamaja aktsia lõpetas päeva, protsenti plussis, makstes 89,3 krooni (5,71 eurot). Sellega tegi aktsia ka uue hinnarekordi ja oli põhinimekirjas enim tõusnud väärtpaber. Kaubamaja aktsia käive ulatus 3,7 mln kroonini. Baltika aktsia hind kukkus taas allapoole 17 euro taset, makstes börsi sulgemisel 16,9 eurot ehk 6,3 krooni. Aktsiaga tehti tehinguid 5,6 mln krooni väärtuses. Baltika aktsia käis küll korra ära ülalpool 17 euro taset, kuid on jäänud kõikuma selle taseme alla. Märkimisväärne on viimasel ajal omanikku vahetanud Baltika aktsiate osakaal kogu firma aktsiakapitalist. Ühe kuu lõikes on see näitaja 17,9 protsenti ja viimase poole aasta lõikes,1 protsenti. Suurim kukkuja oli põhinimekirjas Starmani aktsia, mille hind odavnes suhteliselt väikese käibe juures 3 protsenti ning mis maksis 55,8 krooni (3,5 eurot). Aktsia käive oli krooni. tehinguid Peeter Teder analüütik käive, kr P/E suhe div. akt. kohta PÕHINIMEKIRI Baltika...6,3..-, ,3...6, ,..., Eesti Ehitus...1,...,... 1,...1, ,...1,95 Eesti Telekom...1,17..-, ,5...1, ,...9, Harju Elekter...58,1..., ,1...59, ,6...1,6 Merko Ehitus...,87...,...,9..., ,...5, Norma...71,97..-1, ,97...7, ,8...5, Starman...55,8..-3, , , ,9...,35 Tallink...6,...,6... 6,...6, ,3...- Tallink3...6,...,... 6,...6, Tln Kaubamaja...89,3..., , , ,6...,5 Tallinna Vesi...1,..-,1... 1,56..., ,6...7,85 I-NIMEKIRI Kalev...,81...,...,5..., ,3...- PTA Grupp...5,..-3, ,...5, ,9...- Saku Õlletehas...183,69...1, , , ,...1, Tln Farmaatsiatehas.77,9...,... 77,5...79, ,...- Viisnurk...31,9..., ,9...31, ,3...,93 VÕLAKIRJADE NIMEKIRI BIG ,..., Sampo Pank ,..., Q Vara ,..., Ilmarise KVP ,..., SBM Pank ,..., Tallinna Sadam ,..., VABATURG EVP...,8.5,9...,8..., P/E suhe arvutatud viimase kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal dividendid aktsia kohta viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) ,

14 1 Äripäev 11. oktoober investeerimine välismaale toimetaja Romet Kreek, tel , e-post indeksid Dow Jones , ,6 Nasdaq... 31,96...,5 Helsingi , ,3 Stockholm ,6...,16 London... 66,...,5 Frankfurt ,1...,39 Pariis ,18...,35 Tokyo ,5...,5 indeksid päeva lõpu seisuga, allikas Bloomberg USA börsid 9.1. aktsia sulgemis- muutus 5 nädala p/e hind % min max Advanced Micro Device... 3,... -,1...16,9...,7.. 19, AIG... 66, , , ,9.. 16,8 Alcoa... 7,99...,9..., ,96.. 1,3 Altria Group... 78,75..., , ,.. 15, Amazon.com... 33,38...,...5, ,... - Amgen... 73,9... -,1...63,5... 8,5.. 1, Apple Computer... 7,63...,55...7, ,.. 36, Bristol Myers Squibb..., ,16...,8... 6,1.. 18,9 Caterpillar... 68,9... 1,5...8,5... 8,3.. 1, Chevron Corporation... 63,... -, , ,7... 8,7 Cisco Systems...,31..., ,83...,.. 5,3 Citigroup... 51,8...,6...,... 51,18.. 1,5 Coca-Cola...,... -, , ,.. 19,7 DaimlerChrysler... 5,39...,5...5, ,... - Dell... 3, , , ,3.. 17, Du Pont... 5,... 1,9...37,6... 5, ,9 Eastman Kodak...,8... 1,3...18, ,91 1,5 ebay... 9,9...,3..., , ,5 Exxon Mobil... 66, ,...5, ,.. 11, FedEx ,7... -, , ,1.. 17,8 Flextronics... 1, ,95...8, ,1.. 18,8 Ford Motor... 8, ,...6,6... 9, General Electric... 36,16...,6...3, ,8.. 19,7 General Motors... 31, , , ,... - Google... 9,...,...9, , ,9 Hewlett-Packard... 38,...,7...5, ,1.. 17,3 Home Depot... 37,7... 1,51...3, ,95.. 1,8 IBM... 8,... 1,3...7, ,9.. 1,6 Intel...,6... -,5...16, ,9.. 18,6 International Paper... 35,1... -,37...6, , ,7 JP Morgan Chase... 7,11...,53...3,9... 7,9.. 1,3 JDS Uniphase..., ,86...1,7..., Johnson & Johnson... 6, ,9...56, , , Juniper Networks... 17, ,...1,9...,68.. 3,5 Lucent Technologies...,8...,...1, ,3.. 5,3 McDonalds..., , ,8...,7.. 18, Merck... 1,86...,...6,13...,51.. 1,8 Merrill Lynch... 81,96..., ,6... 8,9.. 13,5 Microsoft... 7,7... -,5...1,6... 8,38.. 1,8 3M... 75,8... -,...67, , ,3 Morgan Stanley... 75,...,79...5, ,.. 11,6 Motorola... 5,1... -,9...18, ,75..,8 Novartis... 58,1...,1...5, , Oracle... 18, , , ,59..,1 PepsiCo... 63, ,9...56,... 65,99..,5 Pfizer... 7, ,9...,7... 8,6.. 13, Procter & Gamble... 6, ,38...5, , Prudential... 77,7... -,1...63,6... 8,3.. 1,6 Starbucks... 38,... -,3...5, ,88.. 5,1 Sun Microsystems...,97...,...3,6... 5, Texas Instruments... 31,3...,38...6, ,.. 19,6 Time Warner... 18,86...,3...15, ,9..,5 Wal-Mart Stores... 8,... -,1..., , , Walt Disney... 31,39...,16..., ,59..,3 Wells Fargo... 36,1...,19...8, , ,6 Verizon Communications... 36, ,3...9, ,.. 1,7 Yahoo!... 5, ,73...,6... 3,66.. 6, sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg Maailma väärtpaberiturud indeks viimane muutus 5. nädala eelmisest, % kõrgeim madalaim Ameerika Standard & Poors ,97..., , , Euroopa Oslo...31,88..., , ,3 Kopenhaagen...11,13..., , ,1 Madrid...136,9..., , ,95 Milano ,...,... 39, , Amsterdam...89,8..., , ,31 Kesk- ja Ida-Euroopa Varssavi WIG , , , ,79 Praha PX ,6... 1, , , Moskva RTS-Interfax...158,1... -, , ,9 Riia...611,..., , ,19 Vilnius...391, , Balti indeks BALTIX...566,96..., , ,55 Aasia Hongkong Hang Seng ,7..., , ,7 indeksid kella 18. seisuga, allikas Bloomberg Helsingi börs 1.1. aktsia sulgemis- muutus 5 nädala p/e hind % min max Comptel... 1, ,3...1,..., Elisa Comm , ,3...13, ,15.. 6,7 Elcoteq SE... 11,8...,73...1,6... 1,3... 9,8 Elektrobit Group... 1,95...,...1,8...,6.. 13,3 Finnair... 1,7...,...1, ,..,8 Fortum...,67...,...13, ,8.. 17,1 F-Secure..., ,7...1, ,8.., Kemira... 1,5...,55...1,6... 1, ,1 Metso... 3,9... 3,3...19,... 3,95.. 1,8 Neste Oil...,81...,93...1,... 9, ,8 Nordea... 1,6...,76...7, , Nokia... 15,79...,6...13, ,9.. 16, Outokumpu...,99...,98...9, , Perlos...,19...,...,1... 9, , PKC Group... 1,7... 1,9...1,... 1,8.. 1, Sampo... 16,99...,18...1, ,99.. 1,7 Stockmann... 33,5... -,5...8, ,86..,1 Stonesoft...,7...,17...,1..., Stora Enso... 11,8...,68...1, , Tietoenator...,76...,...17,8... 3, , UPM Kymmene... 18,69...,8...15,35...,91 31,6 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Stockholmi börs 1.1. aktsia sulgemis- muutus 5 nädala p/e hind % min max ABB... 11,5...,5...5, ,... - Autoliv... 1,... -, ,... 51,... - Assa Abloy ,5... 1,8...1, ,5.. 1,1 AstraZeneca... 53,... -, , , Electrolux... 1, ,8...9, ,35.. 3,8 Ericsson... 6,5...,..., ,.. 17,1 FöreningsSparbanken... 8,...,...167,5... 9,5... 9,9 Hennes & Mauritz... 31,5... -,9...8, ,5.. 5, Holmen... 33,5... 1,73..., ,.. 18,6 Investor ,5..., , ,... 3,8 Sandvik... 87,5...,...7, ,.. 1,1 Skanska... 13,5..., , ,5.. 13,6 SKF ,5... 1,1...9,... 1,.. 1,5 SEB...,5... -,5...1,... 9,5.. 13,8 Securitas... 95,... -,5...79, ,9.. 1,6 Svenska Handelsbanken...,..., ,...,... 9,9 Tele... 7,..., , ,... - TeliaSonera... 9,5..., ,3... 5, ,5 hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg Moskva kauplemissüsteem 1.1. aktsia sulgemis- muutus 5 nädala p/e hind % min max Gazprom... 1, ,98...7, ,5.. 16,1 Lukoil... 76, ,68...9, ,... 9, Rostelekom... 5,...,...,... 5, 1, Surgutneftegaz... 1,3...,39..., ,85.. 1,8 UES..., ,3...,3...,8..,9 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg OUTOKUMPU EUR Londoni börs 1.1. aktsia sulgemis- muutus 5 nädala p/e hind % min max Barclays... 73,5...,...57, ,.. 11, BHP Billiton... 93,..., ,5. 1,.. 1,1 British Airways... 3,5..., , ,... 5,6 BP ,5... -, , ,... 9,5 BT... 6,5... -,7...,5... 7,.. 13, HSBC Holdings... 19,... 1, ,5. 11,.. 1,8 Lloyds TSB... 55,5... -, , ,.. 1, Marks & Spencer ,5... -, , ,5.. 1,1 Reuters... 37,...,6...35, ,75.. 8,9 Rio Tinto... 58,...,31..., ,... 9,5 Royal Bank of Scotland ,..., ,. 195,.. 1,3 Royal Dutch Shell ,..., ,. 71,... - Unilever ,... -, ,. 1363, ,9 Vodafone... 18,5... 1, , , hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg Frankfurdi börs 1.1. aktsia sulgemis- muutus 5 nädala p/e hind % min max Adidas-Salomon... 37,6...,1...33,38...,.. 16,7 Allianz... 1, ,6...19,... 13, ,9 BASF... 65,1..., ,... 69,9.. 1,3 Bayer...,5... -,5...7,7... 1,... - BMW... 1, ,...3, ,7.. 1, Commerzbank... 7,3...,..., ,96.. 1,7 DaimlerChrysler... 39, ,3...36, ,5.. 1,3 Deutsche Bank... 98,9... 1,1...7,6... 1,.. 1,3 Deutsche Lufthansa... 17,...,53...1, , Deutsche Post...,86...,...17,7... 3, ,8 Deutsche Telekom... 1,3... -,...1, ,... 9, E.ON... 9,3..., , ,7.. 1,6 Infineon... 9,6...,63...7,5... 1,... - Metro... 7, ,...35,9... 8,1.. 3,7 Münich Re... 15,69..., , , ,3 Siemens... 67,5... -,...59, , ,8 Volkswagen... 7,3... 1,33...3,5... 7,7..,3 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Tokyo börs 1.1. aktsia sulgemis-muutus 5 nädala p/e hind % min max Bridgestone , ,3 Hitachi , ,8 Honda Motor , ,1 Matsushita , ,3 Mitsubishi Motors , NEC , , Nissan Motor , , Nomura Holdings , ,7 NTT , ,1 NTT DoCoMo , ,9 Sharp , ,1 Sony , TDK , , Toyota Motor , ,1 Toshiba , ,1 sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg ,99,98% 7 9 Euroopa tõusis viiendat päeva Euroopa aktsiad eile tõusid, kergitades Euroopa aktsiaindeksit Dow Jones Euro Stoxx 6 viiendat päeva järjest. Mõjukaim tõusja oli maailma suurima kaevandusfirma BHP Billitoni aktsia. BHP Billitoni aktsia tõusis,6 protsenti ja maksis 93 Briti penni. Kaevanduskompanii aktsia läks tõusule pärast seda, kui investeerimispank JPMorgan Chase tõstis firma kasvuprognoosi. Teised olulisemad tõusjad olid Vodafone ja Outokumpu. Vodafone i aktsia kerkis, protsenti, makstes 18,5 penni. Outokumpu aktsia tegi 5protsendilise hüppe ning maksis,99 eurot. Firma raporteeris prognoose ületanud kolmanda kvartali tegevuskasumist. Euroopa aktsiate hinnaliikumisi laiemalt peegeldav indeks Dow Jones Euro Stoxx 6 lisas oma väärtusele,5 protsenti ja oli 37,8 punkti. Indeksid tõusid kõigil 18 Euroopa börsil, välja arvatud Portugal. USA aktsiaindeksid alustasid eilset päeva kergelt plussis. Aktsiaid toetasid oodatust paremad majandustulemused ja alanev nafta hind, mis lubasid oletada, et Ühendriikide majandus võib kasvada ilma inflatsiooni kiirendamata. Märkimisväärsemad tõusjad olid USA suuruselt teine apteegikett CVS ja USA suuruselt teine elumajade ehitaja D.R. Horton. CVSi aktsial aitasid tõusta oodatust paremad esialgsed majandustulemused. Firma aktsia tõusis 3,3 protsenti ja maksis 3,6 dollarit. D.R. Hortoni aitas tõusule investeerimispanga JPMorgani aktsiale antud soovitus. Aktsia tegi 3,5protsendilise hüppe, makstes,6 dollarit. Indeksitest langes Dow Jonesi tööstuskeskmine,1 protsenti, olles 11 85,69 punkti. Standard & Poor s 5 kerkis,1 protsenti, tasemeni 1351,97 punkti ja Nasdaq,1 protsenti, tasemeni 313,93 punkti. Peeter Teder Vilniuse börs 1.1. aktsia sulgemis- muutus 5 nädala p/e hind % min max Grigiškes... 3,...,67...,5... 3, Invalda... 1,8...,...8, ,... - Lithuanian Energy...,...,...1,76...,69 17,3 Mažeikiu Nafta,... 8,8...,3...7,5... 1,8... 7, Snaige... 8, ,93...7, ,5.. 1, Rokiškio Suris... 7,3... -,...3, ,5.. 1,3 TEO LT (Telekomas)...,3...,...,1..., Vilniaus Vingis... 5, ,7...3,... 5,7... 5, sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Riia börs 1.1. aktsia sulgemis- muutus 5 nädala p/e hind % min max LASCO..., ,3...,8... 1,.. 19, Latvijas Gaze... 1,3...,3...7, ,13.. 1,8 SAF Tehnika... 11,85...,...9, ,... - Valmieras Fiberglass...,...,9...1,6...,68.. 7,8 Ventspils Nafta...,7... 1,7...1,73..., sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg

15 rahaturg/börsikaubad toimetaja Romet Kreek, tel , e-post Äripäev 11. oktoober 15 EURIBOR ,6 6 kuud,78% 1..,91 Eesti Pank 1.1. valuuta tähis EEK Araabia ÜE dirham... AED... 3,393 Aserbaidžaani manat... AZN... 1,1756 Austraalia dollar... AUD... 9,7838 Bulgaaria lev... BGN... 8,9 Euro... EUR... 15,666 Hiina jüaan (renminbi).. CNY... 1,575 Hongkongi dollar... HKD... 1,59785 Horvaatia kuna... HRK...,198 IMF arveldusühik... SDR... 18,951 India ruupia... INR...,76 Indoneesia ruupia... IDR...,1356 Islandi kroon... ISK...,18197 Jaapani jeen... JPY...,1319 Kanada dollar... CAD... 11,517 Kasahstani tenge... KZT..., Korea won... KRW...,19761 Kõrgõzstani somm... KGS..., Küprose nael... CYP... 7,1356 Leedu litt... LTL...,53157 Läti latt... LVL...,795 Malta liir... MTL... 36,5 Moldova leu... MDL...,958 Norra kroon... NOK... 1,8737 Poola zlott... PLN...,39 Rootsi kroon... SEK... 1,6877 Rumeenia leu... RON...,67 Singapuri dollar... SGD... 7,83868 Slovakkia kroon... SKK...,58 Sloveenia talaar... SIT...,65313 Suurbritannia nael... GBP... 3,1598 Šveitsi frank... CHF... 9,8396 Taani kroon... DKK...,9851 Taiwani dollar... TWD...,3768 Tšehhi kroon... CZK..., Türgi liir... TRY... 8,31 Ukraina grivna... UAH...,7676 Ungari forint... HUF...,5786 USA dollar... USD... 1,55 Uus-Meremaa dollar... NZD... 8,116 Valgevene uus rubla... BYR...,58136 Venemaa rubla... RUB...,69 Kuld (EEK/oz)... XAU 71,5 Koostööpakkumised Kaubanduskojast Börsikaubad 1.1. Kütused Rotterdami sadamates (CIF) USD/t Nafta*... 59,9 Kerge kütteõli... 58,5 55,5 Masuut Bensiin Diisel ,5 568,5 *Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil (USD/barrel) Väärismetallid USD tr.oz Kuld , Hõbe... 11,1 Plaatina... 17, Pallaadium... 97, 1 tr.oz=31,15 g Londoni fiksingud Värvilised metallid 9. oktoobri seisuga ühik ost müük Alumiinium...USD/t...6, 6, Nikkel...USD/t...37, 38, Plii...USD/t...185, 185,5 Tina...USD/t...9, 93, Tsink...USD/t , 366, Vask...USD/t , 75, Kohv 1. oktoobri seisuga Arabica (USc)/LB... 13, Robusta (USD/t) , 1 LB = 53,59 g LIFFE, CSCE Suhkur Kommertspankade intressitooted pank keskmiselt kuu jäägilt jooksev hoius % 1 kuu... 3,35 kuud... 3,367 3 kuud... 3,79 6 kuud... 3,6 9 kuud... 3,716 1 kuud... 3,77 valge suhkur(usd/t)... 1, toorsuhkur (USc/LB)... 11,68 LIFFE, CSCE Allikas: Bloomberg kuu püsijäägilt Nafta hind pendeldab 6 dollari ümber Nafta hind vajus tänu teatele, et maailma suurim riigi kontrolli all olev naftafirma Saudi Aramco tarnib kütust novembris Aasiasse täismahus taas allpool 6 dollari taset barreli eest. Saudi Araabia kütusekompanii täidab oma kohustused Jaapani, Lõuna-Korea, India ja Taiwani ees, teatasid Bloombergile firma esindajad. Firma plaan on vastuolus naftakartelli OPECi presidendi Edmund Daukoru plaanidega, kes kutsus ühenduse liikmeid üles toodangut vähendama. OPECi president saatis ühenduse liikmetele kirja, milles kutsus üles vähendama toodangut alates novembris 1 miljoni barreli võrra päevas. OPEC toodab ligikaudu 9,6 mln barrelit naftat päevas ehk protsenti kogu maailma naftast. Turul ei ole kindlust OPECi plaanide suhtes, ütles Global Gestioni fondijuht Jean-Bernard Guyon. Minevikus, sarnastes olukordades, on teatud liikmed kvootide täitmise osas tüssanud. Novembrikuise tarnetähtajaga naftalepingute hind langes 1,% ning barrel musta kulda maksis 59,5 dollarit. Merrill Lynch alandas neljanda kvartali naftahinna prognoosi. Prognoosi alandamise põhjusteks olid suured laovarud ja nõrk nõudlus. Naftabarreli keskmine hind langeb aasta viimases kvartalis 61 barrelile, ennustab investeerimisfirma. Peeter Teder Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Nordea Pank EEK, EUR, % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient arvelduskonto, eraisikud kuni 5 EEK...,15...,3...,6 5 5 EEK...,5...,5...1, üle 5 EEK...,5...,85...1,7 reservhoius, eraisikud kuni 5 EEK/kuni 3196 EUR...,15...,5..., EEK/ EUR...,5...,55...,85 üle 5 EEK/üle EUR...,35...,65...,95 Allikas: pangad tähtajaline hoius % 1 kuu kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta aastat 3 aastat min summa Sampo Pank...,5...,5**...,7...,8...,85...3,...3,1... 3,5...3, /5() Sampo Pank(3)...,3...,8...,85...,9...3,5...3, ,3...3, /5() Krediidipank...,3...,85...,9...,95...3,1...3,... 3,...3, /3() SEB Eesti Ühispank...,...,5...,77...,8...,83...,9...3,... 3,...3, * Hansapank..., ,77...,85...,9... 3,1...3, Tallinna Äripank...,...,75...,75...,8...,95...3,5... 3,...3, Tallinna Äripank(3)...,... 3,5...3,1... 3,15...3,3...3,5... 3,6...3, Nordea Pank... kuni 1,7...,75...,8...,8...,9...3,1... 3, Parex Pank...,... 3,...3,5... 3,1...3,5...3,3... 3, SBM Pank...,5...,3...,9..., ,5...3,5...3, ,7...3, BIG(5) ,1...,3...,5...5 BIG(5) ,15...,35..., tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank...5,...5,5... 5, ,... 5, ,15...,75...,85...,9... 3,5...3, ,3... Krediidipank...5,5...5, ,... 5, ,... 5,5 1/ () USD...,85...,9..., ,1...3,... 3,... 1/ () EUR SEB Eesti Ühispank...,85...,9..., ,1... 5, ,... USD...,77...,8...,83...,9...3,... 3,... EUR Hansapank ,81...,9...,93..., USD ,77...,85...,9... 3, EUR Tallinna Äripank...,85..., ,... 5, ,... 5,3...1 USD...,7...,75...,8...,9...3,... 3, EUR Nordea Pank...5,...5,1... 5, , , ,...3 USD...,75...,8...,8...,9...3,1... 3,3...3 EUR Parex Pank...5,15...5, ,... 5, ,5... 5, USD... 3,...3,5... 3,1... 3,5...3,3... 3,5...6 EUR SBM Pank...5,5...5, ,... 5, ,... 5,5...5 USD...,9..., ,5... 3,5...3, , EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpanganduse klientidele () kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus Põhivaluutade kursid 1.1. USD EUR SEK ost müük ost müük ost müük ÜLEKANNE Parex Pank...1,36...1, , , , ,69 ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS KORRALDAB oktoobril RadissonSAS hotellis Tallinnas KOOLITUSE: 8 VÄRAVAT UNELMATE MEESKONNA LOOMISEL Kuidas luua üksiktöötajatest meeskond? Koolitaja Andres Liinat Koolitus käsitleb meeskonna loomist, kujundamist ja liitmist ning meeskonnavaimu hoidmist. näitab, kuidas saavutada, et ettevõttes leiaksid töötajad jõudu olulistel hetkedel ühtsena ja eesmärgipäraselt toimida....õpetab tundma rõõmu ja nautima oma tööd nagu sportmängudes meeskond naudib pallimängu. on suunatud tipp- ja keskastme juhtidele, projektijuhtidele, meeskonna juhtidele, kõigile neile, kel on vaja luua enda ümber meeskond ja tagada selle töötamine. Iga osaleja saab koolituse lõpus omal valikul kaasa Äripäeva juhtimisraamatu Loomulik juhtimine või Esimene võrdsete seas. Koolitajad on psühholoogiaprofessor Mare Pork ja tippjuht Andres Liinat. Täpsem info Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Euroinfo keskusest telefonil Kaubanduskoda asub: Toom-Kooli 17, Tallinn 113. Ida-Eesti firmad tel , Pärnu ja Pärnumaa firmad tel 3 98, Tartu ja Lõuna-Eesti firmad tel Itaalia ettevõte soovib leida kasutatud polüpropeeni ja kasutatud autoakude tarnijat. Kood: 1115 Ts ehhi aiamööblitootja soovib leida edasimüüjat. Kood: 1116 Prantsuse isoleerpaela tootja otsib edasimüüjat oma toodetele ning tooraine tarnijat. Kood: 1117 India aksessuaaritootja (ehted, rätikud, sarongid, poolvääriskivid) pakub oma tooteid. Kood: 1118 Norra nahaparkimisettevõte otsib tehnoloogilist koostööd eriti just parkimisel tekkivate mürgiste jääkide käitlemise alal. Kood: 1119 Sloveenia mööblitootja (hotellid, bürood, restoranid) otsib tehnoloogilist- ja tootmiskoostööd. Kood: 11 Ts ehhi ettevõte, mis tegeleb trafode, survepoolide ja mähiste tootmisega, otsib edasimüüjaid. Kood: 111 Läti tarkvaraettevõte otsib kaubanduslikku ja tehnilist koostööd. Kood: 11 Suurbritannia teaduslike instrumentide tootja otsib allhangete läbiviijat. Kood: 113 Saksa kodutarvete tootja (esindusega Leedus) otsib oma toodetele edasimüüjat. Kood: 11 Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 1.1. RUB LTL LVL ost müük ost müük ost müük ÜLEKANNE Parex Pank...,66...,65..., ,551...,1...,57 Allikas: pangad, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Forward-tehingute kursid Eesti pankades 1.1. USD EUR SEK ost müük ost müük ost müük Nordea Pank spot... 13, , , , ,66...1,661 1 nädal... 13,5.. 13, , , ,66...1, kuu... 13, , , ,65...1, ,669 3 kuud... 1, , , , , ,665 6 kuud... 1, , , , , , kuud... 1, , ,6...15, , ,676 1 kuud... 1, , , , , ,676 Kontaktandmed SEB Eesti Ühispank Tornimäe, Tallinn tel Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel , faks Eesti Krediidipank Narva mnt, Tallinn tel 669 9, faks Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn tel , faks Nordea Pank Hobujaama, Tallinn 1151 tel 68 33, faks e-post: tallinn@nordea.com, Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn 1515 tel (h) 68 8, e-post: info@sampopank.ee, SBM Pank Pärnu mnt 1, Tallinn 1158 tel 68 5, faks Parex Pank Roosikrantsi, Tallinn 1119 tel 611, faks 611, e-post: parex@parex.ee Balti Investeeringute Grupi Pank Rüütli 3, Tartu 516 tel , faks , e-post: big@big.ee, Koolitaja Mare Pork Täpsemat kava vaata aadressil Kahepäevase koolituse hind on 7995 krooni (km-ga 93 krooni). Juhul, kui korraga registreerub ühest maksjaettevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 1% soodsam, 7196 krooni (km-ga 891 krooni). Info telefonil või elektronposti aadressil koolituskeskus@aripaev.ee. Registreerimine kuni 19. oktoobrini aadressil koolituskeskus@aripaev.ee või telefonil NB! Kohtade arv on piiratud ning osalejatest moodustatakse õppegrupp valiku teel, arvestades grupiprotsessidesse sobivust ja osalejate tausta omavahelist sobivust, et tagada võimalikult efektiivne õppimine grupis. Osalemine kinnitatakse koolitusele eelneval nädalal.

16 16 Äripäev 11. oktoober reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal tel , e-post Äripäev ja MicroLink korraldavad seminari: Kas ja kuidas muuta dokumendihaldus elektroonseks? Millised trendid on infohalduse vallas? MicroLink Eesti juhatuse liige Raigo Raid Dokumendihaldus ja juhi vastutus Tallinna Majanduskooli sekretäri- ja ametnikutöö osakonna juhataja ja õpetaja Janne Kerdo Seminar toimub 6. oktoobril Reval Hotel Olümpia Alfa saalis. Kus tekib kasu? Eesti Äriarhiivi konsultant Raivo Ruusalepp Dokumendihaldus paberil ja süsteemis MicroLink Eesti Livelinki valdkonna juht Ulvi Jõgioja ja Livelinki konsultant Eduard Pajumägi Dokumendid otsustusprotsessides Deloitte Advisory juhtimiskonsultatsioonide direktor Jari Kukkonen Juurutusraskused kes on nõrgim lüli? Arhiivikeskuse konsultant Veiko Berendsen Miks peavad asjad korras olema? Psühhiaater Jüri O.-M. Ennet Dokumendihalduse kasud ja kannatused Eesti Panga näitel Eesti Panga dokumendihalduse talituse juhataja Peeter Grass Seminari hind enne registreerumist 3 krooni (km-ga 738 krooni). Hiljem registreerujatele 9 krooni (km-ga 3 krooni). Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 1%. Info telefonil

17 ehitus ja sisustus toimetaja Siim Sultson, tel , e-post Äripäev 11. oktoober 17 Ehitusel napib mehi ja materjali Killustik süvenevalt probleemne Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnutsi pole killustiku puhul erinevalt teistest materjalidest endiselt leevendust ette näha, pigem vastupidi. Oleme alates. aastast juhtinud erinevate instantside tähelepanu süvenevale toormeprobleemile, kuid riigi esindajates pole senini suutnud huvi äratada, nendib ta. Eriti tööstuses ei saa plaane teha aasta või paari kaupa, kuna suured investeeringud eeldavad pikemat planeerimist. Samas tõsteti sel aastal näiteks maavara kasutustasu 5% otsus selle kohta võeti aga ametlikult vastu alles eelmise aasta jõuludeks. Äripäev Praaktööjõud koolitamatu Radiaatorite paigaldamise ja üldehitustöödega tegeleva OÜ Tekaproff juhataja Kalev Tammiku mainib teravat professionaalse tööjõu puudumist. Kohati on tunne, et nõukogudeaegne torumees oli parem, arutleb Tammik. Praaktööjõud loomulikult kasvatab vigu ehitusel. Näiteks sagenevad keevitusvead või aetakse keskküttesüsteemil peale- ja tagasijooks vahetusse. Osa mehi, kes on ametis, ei ole mõtet koolitada, neist ei saagi asja, tõdeb ta. Äripäev Kus kogemus maksab Ekskavaatorid Tel Hüdrovasarad Purustuskäärid Maja püstitajat tabab ebameeldiva üllatusena materjalitarne venimine, tähtaegade lõhkiminek ning kõikuv kvaliteet. Venivad tarned ja heade töötajate vähesus panevad proovile kvaliteedi ning tähtajad. Peamine põhjus on selles, et me ei osanud ette näha ehitusturu sedavõrd kiiret ja mahukat kasvu. Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Siim Sultson Vanematele inimestele peaks olukord meenutama nõukogude aega, kus iga materjali ostmine tähendas lõputut jahtimist, selle järele ootamist ning lõpuks pidid olema õnnelik, kui said mingi akna või ukse mis siis, et ebakvaliteetse. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul paisuvad ehitusmaterjalide järjekorrad ikkagi järsult kasvanud ehitusmahtude tõttu. Peamine põhjus on selles, et me ei osanud ette näha ehitusturu sedavõrd kiiret ja mahukat kasvu, selgitab ta. Näiteks 5protsendise aastakasvu juures peab Rebane väga keeruliseks kõigile tekkivatele probleemidele kiiresti ja adekvaatselt reageerida. Kujunenud olukorras jaotab Rebane põhjused järgmiselt: ehitusmahtude suurenemise ebatäpne prognoos, toorme mured, kvaliteetse tööjõu puudus jne. ASi Uus Aken tegevdirektor Ilona Zujeva kinnitab, et ehkki iseenesest on neil klientide tellitud aknad alati valmis, jääb just paigaldajate põua tõttu akende tarnimine tellijale venima. Üldiselt on see meil esimene aasta, kus me pole jõudnud kliendi tellitud aknaid ette panna tähtajaks, tõdeb ta. Seega kerkib üles ka lepingutest kinnipidamine. Zujeva sõnul saadakse kliendile aknad ette Tallinnas seitsme nädalaga, mujal Eestis kaheksaga. Kuid ikkagi on nädalane hilinemine tavaline. ASi Fenestra müügijuht Alar Sutt tunnistab samuti, et headest töölistest ja paigaldajatest on alati puudus, ehkki viimasel ajal tundub olukord tänu tõusvale palgale paranevat. Samas on ka tõrkeid materjali hankimisel. Näiteks akende veeplekkide ja -laudade paigaldused võivad meie partnerite ülekoormuse tõttu toimuda isegi kuni kuu aega pärast põhitööde teostamist, lisab ta. Kuid põhiline probleem on Suti veendumusel siiski tellijate hilinemine ehitusavade ettevalmistamisel. Seega tuleb pidevalt ümber planeerida juba kokkulepitut. Suti hinnangul venib 5 1% tellimustest materjalide hilinemise või nende kvaliteediprobleemide tõttu. Sõltuvalt tüübist tarnib AS Fenestra klientidele aknaid 8 16 nädalaga. Siiski rakendatakse leppetrahve Suti sõnul üldise lõpplahenduse huvides harva. Enno Rebase veendumusel on leping ikkagi kahe osapoole kokkuleppe küsimus. Siiski peaks tema sõnul tellija võimalike tõrgete vähendamiseks endale varakult ja võimalikult täpselt selgeks tegema, mida ta tahab, kaasates selleks vajadusel ka professionaalse nõuandja. Foto: Julia Maria-Linna Samuti on tema kinnitusel kurjast ka kiirustamine, mis tegelikult mõjub mõlemale osapoolele ju enesepettusena. Kompromissina ei peaks klient nõudma tulemust iga hinna eest, tehnoloogiast mööda vaadates. Siiski aga näeb Rebane pimedas segaduses valguskiirt. Eeldusel, et kasvud jäävad väiksemaks kui möödunud aastal, hakkab olukord tootmismahtude suurendamise abil tema veendumusel ikkagi leevenema. MENDALI gsm kogemus aastast gsm MATERJALIKÄSITLUS & LOGISTIKA

18 ehitus ja sisustus 18 Äripäev 11. oktoober toimetaja Siim Sultson, tel , e-post Büroo pesemisruum virgutab mõõduka valgustuse ja maheda värvigammaga Tel Suurtüki a-8 Bürootöötajale lisavirgutusena mõjuvas vannitoas tuleb erinevaid maitseid arvestades eelistada neutraalsemaid toone ja esteetiliselt nauditavat valgustust. Marina Tigasing Vannitoa ehitus ja viimistlus sõltub suuresti siiski kontori üldilmest ja rahalistest võimalustest, selgitab Ralf Tamm arhitektuuribüroost Realarhitektid OÜ. Et värske tunne ei teki ainuüksi veeprotseduurist, võiks pesemisruum Tamme veendumusel olla erksates värvides ja korraliku valgustusega. Valgustus, mis tihti jääb vannitoas tagaplaanile, aitab hoolikal valikul luua virgutavat esteetilist efekti. Valgustus määrab suuresti vannitoa ilme Tamme seletusel on vannitoa valgustuse lahendamisel variante mitmeid. Levinuim ja odavaim on niiskuskindel kohtvalgusti, mida saab paigaldada nii seintele, näiteks peegli kohale, nišši kui ka lakke. Samuti sobivad vannituba valgustama valgusregulaatorid, mis võimaldavad valgust reguleerida nii eredaks või pehmeks nagu vajalikuks osutub. Efektsema tulemuse annab aga märksa kallim põrandasse süvendatud valgustus. Samuti ei tasu arhitekti sõnul unustada vannitoa kujunduses olulist tegurit akent, mis peale valguseandmise ülesande vormib kujundlikult ka ruumi seina. Värvivalikul eelista neutraalseid toone Kuigi pesemisruum nõuab sageli rohkem privaatsust kui muud ruumid, saab eraldatuse luua lihtsate käepäraste vahenditega. Lihtsa lahendusena soovitab Tamm paigaldada rull- või ribakardinad, mida saab reguleerida vastavalt privaatsusele ja valgushulgale. Valge loob pesemisruumis värske ja elegantse välimuse, mida saab kombineerida erinevate värvidega, toonitab Tamm. Samuti sobivad pesemisruumi ilmestama sinised ja neutraalsed toonid, nagu kreemikas- ja kollakasvalge ning beežid ja pruunid toonid. Vannitoa sisustusvalik on tohutu ning eelkõige saavad määravaks kuju, värvus, stiil ja ruumi ratsionaalne kasutamine. Dušialus olgu vastupidav ja libisemiskindel Ifö Sanitär Eesti AS müügi- ja turundusjuht Peeter Lume toob pesemiskohta dušikabiini valikul välja kolm tähtsat detaili: dušialuse, konstruktsiooni ja seinte omadused. Alusel peaks kindlasti olema reguleeritavad jalad, et tagada täielik stabiilsus. Struktuurne sisepind on alusel libisemiskindel ning haisuluku katte all paikneb karvafilter. Konstruktsioon valmistatakse tema kinnitusel anodeeritud alumiiniumist, mis on tugev ja vastupidav, aga ka kergesti hooldatav. Dušikabiini seinad ja uksed on enamasti karastatud klaasist, mis matistatakse kas täielikult või osaliselt. Ruum olgu loogiline ja vaba, põrand ohutu Kuna dušikabiin hõivab enamiku ruumist, siis valamu ja poti paigutamine vannituppa on mureküsimus. Vann Vannis OÜ salongi juhataja Kaisu Laurfeldi arvates kraanikauss ja vähene vaba pind selle ümber võiks vannitoas siiski olla. Liiatigi pole poti olemasolu kontori pesuruumis tema sõnul sugugi vajalik, küll aga on tähtis lihtsalt ja praktiliselt kasutatav vannitoa ülejäänud sisustus. Põrandakate vannitoas olgu turvaline, praktiline ja libisemiskindel. Samuti peab põrand olema hügieeniline, niiskuskindel ja kergesti puhastatav. Enamasti kaetakse põrandad pesuruumis keraamilise plaadiga või naturaalse kiviga. Harvem kohtab pesemisruumides kummi, vinüüli või linoleumi, ehkki needki on veekindlad, kergesti puhastatavad, jala all soojad ja turvalised. Valge loob pesemisruumis värske ja elegantse välimuse, mida saab kombineerida erinevate värvidega. Ralf Tamm, arhitektuuribüroo Realarhitektid OÜ sisearhitekt ASi TTP Pirital asuva büroo duširuumi ja sauna hele-tumeda kontrastidel põhinev disain on maheda valgustusega ja haakub ülejäänud hoone kujundusega. Foto: Indrek Susi Kallis, kuid mõnus lisavõimalus Incap Electronics Estonia OÜ tootejuhina töötav Signe Roost tõdeb, et pesemisvõimalust paljudes Eesti kontorites veel pole. Kui juba enamikus büroodes dušinurka lihtsalt kohtab harva, siis vannitoa väljaehitamine kui veelgi kulukam ettevõtmine on suisa haruldane nähtus. Kindlasti on siin piduriks ka väike kasutajate hulk ehk siis ka lihtsalt inimeste vähene võimaluse teadvustamine. Liiatigi eeldab vanniskäimine selle pikaldast sobiva veega täitmist. Sellegipoolest on pesemisvõimalus tema hinnangul töökohal suur eelis ja lisahüve töötajale eriti just kuumal suveperioodil. Aga kui pesemisruum on büroos olemas, siis miks mitte seda kasutada. Ehkki teiselt poolt kaasneb sellega ka vahest ehmatavgi puhastamise ja koristamise vajadus. Pesemisvõimalust kasutan alati, kui aeg seda võimaldab, selgitab Roost. Ja mis saaks veel parem olla, kui ergutav ja värskendav dušš tööpäeva lõpus. Seega pärast pingelist tööpäeva on värskendav dušš asendamatu nauding, mida kasutamata jätta oleks tõeline laiskus. Marina Tigasing Sinu partner ja usaldusisik ehituses EHITUSE OMANIKUJÄRELEVALVE PROJEKTIJUHTIMINE Vextom Style OÜ , info@vextom.ee Sisekliima OÜ loodi aastal 1 ja põhitegevuseks oli hooneautomaatika seadmete ja süsteemide paigaldus. Praegu pakub firma oma klientidele kõikide kliimaseadmete ja -süsteemide projekteerimist, paigaldust ning hooldust. Tegevusalad: kliimaseadmete ja -süsteemide ning nende juhtimisautomaatika projekteerimine ventilatsiooni-, niisutus- ja kuivatusseadmete ning -süsteemide müük, paigaldus konditsioneerimis-, jahutus- ja soojuspumpseadmete ning -süsteemide müük, paigaldus kütte- ja katlamajaseadmete ning -süsteemide müük, paigaldus kliima- ja hooneautomaatikaseadmete ja -süsteemide müük, paigaldus elektritööd elektri- ja automaatikakilpide tootmine kaugjälgimissüsteemid hoolduse peatöövõtt kliimaseadmete- ja süsteemide ning nende juhtimisautomaatika hooldus filtrite ja filtrimaterjalide müük küttesüsteemide läbipesu ventilatsioonisüsteemide puhastus ja pesu muud kliimaga seotud eritööd autode konditsioneeride diagnostika, remont ja täitmine Seoses tööde mahuga otsime uusi töötajaid järgmistele ametikohtadele: Eelarvestaja Ventilatsiooni lukksepp Automaatik-seadistaja Hoolduse tehnik Santehnik Kütte-, jahutuse- ja ventilatsiooni projekteerija Elektritööde projektijuht Kvaliteedispetsialist Sisekliima OÜ Asula 3, 1131 Tallinn Tel , faks e-post sisekliima@sisekliima.ee

19 ehitus ja sisustus toimetaja Siim Sultson, tel , e-post Äripäev 11. oktoober 19 Poolelioleva hoone kasutamine teeb ehitusvigade eest vastutavaks Kasutusluba ka ümberehitusel ja renoveerimisel K ui hoone ehitatakse ümber või renoveeritakse, siis tuleb taotleda uus kasutusluba. Samuti on kasutusluba nõutav, kui hoonet hakatakse kasutama algselt kavandatust erineval viisil. Näiteks on väga levinud kesklinna elumajades eluruumide ümberehitamine kontori-, poe- või muudeks ruumideks. Samas on kasutusloa osas oluline teada ka seda, et kui hoonel on mitu omanikku, siis tuleb vastav taotlus esitada ühiselt. Seetõttu peavad kõik hoone omanikud olema nõus ruumide teiseotstarbelise kasutamisega. Nõusoleku puudumisel kasutusluba ei väljastata ning seega on ruumide kasutamine sellisel juhul seaduse kohaselt keelatud. Sellepärast peab juba enne ehitustööde algust tellija saavutama kõigi omanikega kokkuleppe ruumide kasutamises uuel otstarbel. Niiviisi saab maandada riski, et tehtud investeeringut ei saa hiljem soovitud viisil kasutada. Samas, kui üürnik on sõlminud enne ruumide valmimist üürilepingu ja ei saa kasutusloa puudumise tõttu ruume kasutada, kaitseb teda võlaõigusseadus. See annab talle sellisel juhul näiteks õiguse nõuda üüri alandamist, kahjude hüvitamist jne. Kristina Uuetoa-Tepper Kristina Uuetoa- Tepper advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat Kasutusloata ehitise kasutamine paneb osa ehitusvigadest põhjustatud õnnetuse süüst ka kasutajale. Ehituses on algselt kokkulepitud valmimistähtaegade ületamine üsna tavaline. Ehkki põhjuseid on erinevaid, on tagajärg tellijale sama. Kui näiteks majaehituse finantseerimiseks on müüdud senine eluase ja kokku lepitud selle vabastamise tähtaeg, siis tuleb kolida pooleliolevasse majja või leida ajutiselt muu eluase. Kasutusloa puudumine toob kaasvastutuse Lõpetamata ehitise kasutamine on risk. Nimelt võib seaduse kohaselt ehitise kasutusele võtta alles pärast kasutusloa väljastamist. Riigikohuski rõhutab lahendites, et ehitusluba annab õiguse üksnes ehitamiseks, mitte selle kasutuselevõtmiseks. Enne kasutusloa andmist vaadatakse ehitis üle. Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele. Kui kasutusloata ehitist kasutatakse teadlikult, siis õnnetusjuhtumi korral vastutab ka kasutaja. See kehtib ka siis, kui osaline põhjus on vigases ehitusprojektis või nõuetele mittevastavates ehitustöödes. Näiteks, kui majaomanik teab, et kasutusluba ei ole, kuid ikkagi kasutab kütte-, Kasutusloata majas omapäi elamine ja selle seadmete kasutamine ähvardab õnnetuse korral muuta omaniku koos ehitajaga vastutavaks. Pildilolevas majas pildistamise ajal ei elatud. Foto: Meeli Küttim Kui kasutusloata ehitist kasutatakse teadlikult, siis õnnetusjuhtumi korral vastutab ka kasutaja. See kehtib ka siis, kui osaline põhjus on vigases ehitusprojektis või nõuetele mittevastavates ehitustöödes. vee- või muid tehnosüsteeme ning selle tagajärjel juhtub õnnetus, siis ei saa nõuda kogu tekkinud kahju hüvitamist töövõtjalt. Näiteks kehtib see tulekahju, gaasiavarii jt sarnaste õnnetuste korral. Selline tingimus kehtib isegi juhul, kui hiljem tõestatakse, et süsteem on valesti ehitatud. Tekkivas kahjus võib süüdi olla ka tellija Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kasutusloata ehitise kasutamisel on tekkivas kahjus süüdi ka tellija (majaomanik) ise. Seetõttu võib formaalse paberina tunduva kasutusloa puudumine muuta võimatuks nõuda töövõtjalt kogu kahju hüvitamist isegi siis, kui ehitaja on tõepoolest eiranud täielikult ehitusprojekti või kasutanud mittekvaliteetseid materjale. Seega jäetakse osa kahju majaomaniku kanda. Kasutusloa olemasolu annab üldjuhul tellijale aluse eeldada, et ehitis vastab nõuetele ja selle sihtotstarbeline kasutamine on ohutu. Samuti garantii, et ehitustööde puuduste tõttu hoonele tekkivate kahjude eest vastutab töövõtja. Tellija ees vastutab peatöövõtja Hoone ehitamisel mitme töövõtja kasutamisel tuleb täpselt välja selgitada, kelle viga on kahju põhjustanud. Kui ekspertiis teeb kindlaks, et kahju on põhjustanud mitme töövõtja oma töölõikude valesti tegemine, siis vastutavad töövõtjad tekkinud kahju eest solidaarselt. Isegi siis, kui igal töövõtjal on eraldi leping tellijaga ning tegemist ei ole alltöövõtja-peatöövõtja suhtega. Solidaarne vastutus tähendab, et tellija võib nõuda kogu kahju hüvitamist ükskõik milliselt töövõtjalt. Töövõtja, kes on tellijale kogu kahju hüvitanud, saab hiljem nõuda osa makstud kahjuhüvitisest sisse teistelt kahju põhjustanud töövõtjatelt. Peatöövõtjale, kes kogu tööd ise ei tee, tähendab see otseselt vajadust kasutada üksnes usaldusväärseid ja kvaliteetseid alltöövõtjaid. Tellija ees vastutab igasuguste kahjude osas just peatöövõtja. võrkaiad turnikeed paneelaiad tõkkepuud väravad teetõkked automaatikasüsteemid läbipääsusüsteemid Comintec OÜ siseviimistlus remont ehitus lammutusteenused Laki 3, 1915 Tallinn Tel e-post info@comintec.ee Kipsitööd Puutööd Müüritööd Plaatimistööd Tasandus- ja viimistlustööd

20 Äripäev 11. oktoober ehitus ja sisustus toimetaja Siim Sultson, tel , e-post Algab konkurss Aasta betoonehitis Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad täna välja järjekordse konkursi Aasta betoonehitis. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Betooniühing on kuuel aastal korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkursi. Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi, mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui materjali eeliseid ja võimalusi. Konkursi korraldab Eesti Betooniühing koos Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga. Esitada võib ehitisi (hooneid ja rajatisi), mis antakse tellijale üle. aasta jooksul. Need ehitised ei tohi olla samale konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi. Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ning uuenduslikkust. Peaauhind kuulub võiduidee autorile arhitektile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija. Žürii: Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Konkursile tööde esitamise tähtaeg on Võitja kuulutatakse välja 7. betoonipäeval 7. a märtsis. Lisainfo: oktoobril avatakse Tampere Messi- ja Spordikeskuses järjekordne ehitus- ja remondimess ASTA. Möödunud aastal külastas ASTA-messi Tamperes 1 inimest, kellest 96% leidis, et mess vastas nende otsustele. Erinevalt eelmistest aastatest korraldatakse seekord mess oktoobris, mis on ehituse ja remondi planeerijale parim aeg. Seega on aeg teha eelarvestused kevadel käivituvate uusehitusprojektidele. Jõuluajaks jõuab veel langetada remondiotsuseid ja kohendada eluaseme sisustust südatalve suursündmuse tarbeks. Tampere Messi- ja Spordikeskuse uued ruumid võimaldavad mahutada senisest enam külastajaid. Messi teemad paigutatakse kahte halli. C hallis demonstreeritakse ülevaatlikult ehitustooteid ja teenuseid, uues D hallis on näha elamise ja sisustamise temaatika. mess Ehitus- ja remondimess Tamperes Aeg:.. oktoober Koht: Tampere Messi- ja Spordikeskus Lisainfo: info@tampereenmessut.fi Messikülastajate hea äraolemise nimel on piletimüük, riietehoidja kohvik paigutatud eraldi suurde saali. ASTA-mess pakub eramuehitajale, remontijale ja kodu kaunistajale kõike vajalikku oma plaanide teostamiseks. Muu hulgas esitletakse klientidele majapakette ja valmismaju, ehitusmaterjale ja -vahendeid, energialahendusi, uksi ja aknaid, krunte ning kaevetöödega seonduvat. Samuti on esindatud näidised köökidest ja vannitubadest, põranda- ja muudest pinnakatetest. Lisanduvad veel kodumasinad ja ajaviiteelektroonika. ASTA-sisustaja teemakohasel näitusel avaneb huvilisele sisustusmaailm, kust võib leida huvitavaid sisustusmaterjale ja -vahendeid, sisustamise pisividinaid ning -tekstiile. Messi aitavad korraldada Soome Arhitektide Liit, Soome Ehitusinseneride Liit jt. NIISKETE RUUMIDE KONSTRUKTSIOONID Ehituskeskuse koolitused Kavas: Betoonist ehituskonstruktsioonide niiskuskindluse tagamine. SBD Weberi lahendused Norrast ja Inglismaalt. Kergkonstruktsioonid Aquapanel Cement Boardi plaatidest. Juhendmaterjale niiskete ruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks Minerit SP märgade ruumide lahendus Mira veetõkkelahendused Niiskete ruumide sisekliima mõju piirdetarinditele Lektorid: Ago Õispuu (Semtu), Karli Kleeman (Knauf Tallinn UÜ), Kea Siidirätsep, (Ehituskeskus), Peep Luik (SP OÜ), Veiko Ikkonen (Mira Ehitusmaterjalid OÜ), Alo Karu (Linconia OÜ). Tunnistused täiendkoolituse arvestuspunktidega Aeg: neljapäev, 1. oktoober kell 1 1, Rävala pst 8 Osavõtutasu: 5 kr. koolitus Lisainfo: 85 KR/KUU* KR/KUU* *HINNALE LISANDUB KM VÄLIKÄIMLATE RENT JA HOOLDUS Tõstuksed ja automaatika TEL Frontaallaadurid 1m 3 1m 3 Minilaadurid Balti Tehnika OÜ GSM 5 159, tel Balti Tehnika OÜ GSM 5 159, tel Balti Tehnika OÜ GSM 5 159, tel Kivipurustajad Asfaldilaoturid Roomikekskavaatorid Ekskavaatorlaadurid Balti Tehnika OÜ GSM 5 159, tel Balti Tehnika OÜ GSM 5 159, tel Balti Tehnika OÜ GSM 5 159, tel

21 reklaam reklaamitoimetaja Margit Raias tel , reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme tel Äripäev 11. oktoober 1 Ülestõstetavad garaaži- ja tööstusuksed, automaatika Kaminahi kütab koos ventilaatoriga ära üle 1m suuruse ruumi Tule ja tutvu Camina kaminavalikuga ning küsi pakkumist! Hiiu Ehitusmaterjalid Lauliku b, Tallinn tel kr Tootmine, müük, paigaldus Kontakt Tallinnas: Kruuse OÜ, Laki 5, 1915 Tel , Viljandis: tel , faks info@rollingdoors.ee Tänavakividest teed ja platsid ÕUEMEISTER OÜ Tallinnas tel , Pärnus tel , faks ouemeister@hot.ee AKNAD ETTE PUIDUBÖRS IGAL KOLMAPÄEVAL 1 RIDA 36 KROONI TEL kood materjal mõõdud (mm) kogus (tm) 1 tm hind (kr) kontaktandmed MÜÜK 5 saare, tamme, pöögi, lehise ja kase saematerjal, pöögist ja tammest sisevoodrilauad, pärnapuust saunalauad; tammest, saarest, pöögist siseseina voodrilauad eri mustritega 51 männi oksavaba parkettpõrandalaud männi sõrmjätkatud liimpuit 55 servamata saare saematerjal, kvaliteetne ja kuiv 8% põrandalauad saarest ja põrandaliistud servamata tammesaematerjal, põrandalaud ja liistud 666 täispuidust taburetid, mänd/kuusk, immutatud linaõliga aiateerull, lehis, immutatud linaõliga kask, hööveldatud, sort C, 18% mänd, sort B, 18% 68 tamme, pöögi, saare liimpuitkilp ja trepiastmed, sort A/A 693 liimpuitpõrandalaud (mänd ja lehis) liimpuitvoodrilaud (mänd), ka Block House liimpuitpruss (mänd) saadaval ka muud liimpuittooted ja vineer OST 3 saematerjal haava, lepa, kuuse alusematerjal eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel tel 5 8 5, , jaak.kalm@puiduari.ee paksus 1, 5, 3 mm 15, 1 mm 5, 3 mm mm , poomkant olemas, ; 18; 3; 3; 6; 6; / 115x / eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel 78 kr/tk +18% 95 kr/tk +18% min kogus 5 tk 1+18% 3 +18%, laos, transport olemas 19 kr/m² + 18% Sakkose tel , , faks tel , fraxinus3@hot.ee Dales Production Paljassaare põik 13, Tallinn, tel , , , faks , anton@dales.ee, kokkuleppel kokkuleppel Stragendo OÜ tel/faks , , , , , www. stragendo.ee, stragendo@gmail.com kokkuleppel kokkuleppel kokkuleppel kokkuleppel kokkuleppel kokkuleppel kokkuleppel kokkuleppel OÜ Groundmill , faks oliverrist@hot.ee, eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel Lignator Timber OÜ tel , Kalev Sild; 5 6 5, Vahur Kivistik 5 kase saematerjal paksus 19/5/3 mm piiramatu kokkuleppel tel 66 91, faks , genetrade@timber.ee, 59 kase saematerjal piiramatu kokkuleppel tel , janno@meklar.ee 5 kuuse saematerjal 1/,8; 5,1; 5,; 5,7; 6, pidevalt kokkuleppel tel , , faks , encoest@enco.ee 56 kuusepalk, saematerjal wet/kd eri mõõdus tel , , faks , artur@haret.ee 657 okaspuu laud (mitte metsakuiv) 75/1/15/15 5/ kokkuleppel kokkuleppel Elen PT AS tel , endel@elen.ee 66 mänd, 16%, terved oksad kuni mm 98, SS, R6 1 m³/kuu Dales Production Paljassaare põik 13, Tallinn, faks , Anton Losman, anton@dales.ee, männi saematerjal 5 1, 1 1/75 TEENUS 38 saematerjali kuivatusteenus, hööveldusteenus, sorteerimis- ja kappimisteenus 1 kuuse- ja männisaematerjali kuivatusteenus, 8%, kambri maht 5 m³ 81 puidu vaakum-kõrgsurvel sügavimmutamine arseeni- ja kroomivaba kemikaaliga Tanalith-E, puidu kuivatamine 516 saematerjali kuivatusteenus: kask, kuusk, mänd 665 valmistame voodi alusraame, diivanikarkasse, liimpuidust alusraame; mänd, kuusk, lehis tm/kuu kr + 18%, kr + 18% Sakkose tel , , faks kokkuleppel tel/faks , , Vana-Narva mnt 8a, Tallinn (Muuga sadama ja raudteeharu lähedal) kr/m³ Dirolex tel , Tõrva Sakkose tel , , faks kokkuleppel AS Ecobirch, Niidu 11 Pärnu, tel Lembit Oja Dales Production Paljassaare põik 13, Tallinn, tel , faks , anton@dales.ee, Tel FASSAADI- TELLINGUD Plettac SL-7 Heas korras, kasutatud fassaaditellingud Tel info@alviron.ee Tõstukite, järelhaagiste ja ehitusseadmete RENT Tel ELME TRANS OÜ Helens OÜ Tule 13, 7651 Saue Tel , 5 1 Faks info@helensbaltic.com NB! MÖÖBLITORUD MÜÜ GIL SAUE LAOS Tarne tähtaeg Rootsi ja Soome laost üks nädal roostevabast terasest torud ja profiilid silindritorud ja kroomitud vardad (on võimalik lõikus vastavalt tellitud pikkusele) õmbluseta katlatorud, torupõlved, äärikud, üleminekud St 35.8/I paksuseinalised õmbluseta torud Ø 5 66 mm, toruseina paksused 3, 1 mm St 5.3N (on võimalik tellida vajalike mõõtude lõikamist) paksuseinalised nelikanttorud St 5.3 (on võimalik tellida vajalike mõõtude lõikamist) nelikant ja ümarad mööblitorud DIN 39, DIN 395 ovaalsed torud külmtõmmatud täppistorud DIN 391, hüdraulikatorud DIN 391/C ümarteras 5 M, Ø 5 5 mm ümarteras MnCr5, CrMo, 3CrNiMo6, 18 CrNiMo7-6 Ø 1 mm TOODAME JA MÜÜ ME glasuuritud ja gla suurimata ahjupotte, jahvatatud savi, aiavaase, aiaskulptuure OÜ SAVITON Laevastiku 3G, 1313 Tallinn Tel Tel/ faks info@saviton.ee, Aastaringne ehitusinfo asjatundjale ja asjaarmastajale KOOLITUSSEMINAR 1.1. kell 1. NIISKETE RUUMIDE KONSTRUKTSIOONID Esinevad: Semtu AS, Knauf Tallinn UÜ, Minerit SP, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Linconia OÜ Rävala pst 8, 113 Tallinn, tel , faks , ehituskeskus@ehituskeskus.ee

22 Äripäev 11. oktoober arvamus toimetaja Mati Feldmann, tel 667 5, e-post Ametikorter ei peaks olema sotsiaaltoetus repliik Pankrotihaldurid edukamad kui Maapank ise oligi Minu käest küsiti, kas on ikka õige, et samal ajal, kui Maapanga vastu kaitsti nõudeid 1,3 miljardi eest ja neid hüvitati pankrotiprotsessi käigus vähem kui 9 miljoni eest, makstakse kahele pankrotihaldureile 3 krooni kuus, kokku kummalegi 3,6 miljonit. Seaduse järgi on see õige. Ja ehk ka selle külje pealt, et Eesti suurima sasipuntra harutajad ka Eesti suurima tasu saavad. Mul tekkis hoopis teine küsimus: kas Maapank oma paariaastase eksistentsi juures üleüldse nii palju teenis kui praegu pankrotihaldurid. Ei tule nagu ette, et Maapank oleks teavitanud 7miljonilisest kasumist. Vaatamata tuntud suurosanikele, sh EBRD, ja Eestis tuntud juhtidele. Pankrotihaldurid on teinud tuntuile kõvasti silmad ette. Aili Sandre aili.sandre@aripaev.ee juhtkiri Eilne Äripäev kirjutas kümnetest ametikorteritest, mis on poolmuidu üürile antud, tihti elavad neis inimesed, kes enam avalikus sektoris ei töötagi. Ametikorterid tuleb oksjonil maha müüa ja saadav raha riigieelarvesse kanda sellest saab ka abivajajatele sotsiaaltoetust maksta. Ametikorterite elanikud maksavad naeruväärselt madalat üüri, alates viiest kroonist ruutmeetri kohta kuus. See ei kannata mingit võrdlust üürimääradega vabal turul. Võrdlusena: inimesed, kes ei ole üürnikud, vaid korteriomanikud, maksavad samuti raha korteriühistu või haldusfirma remondifondi. Ja niisugusesse fondi kogutakse raha tunduvalt rohkem kui viis krooni ruutmeetri eest. Seega elavad ametikorterite üürnikud sisuliselt tasuta. Kuid ametikorterites on ka puhta priilt elavaid inimesi (sest sõna üürnik ei saa ju kasutada), kes tasuvad vaid kommunaalmakseid. Riik pakub mingile osale avalikust sektorist põhjendamatuid hüvesid ja kelle muu kui ikka maksumaksja arvel. Võib vastu väita, et suur osa ametikorterite elanikke olid enne nn sundüürnikud: nad ei saanud korterit, milles nad elasid, erastada, omanik tõstis nad välja. Nüüd on nad siis maandunud ametikorterisse. Kui kaotada kõik ametikorterid, tekiks uus Edgar Savisaart ja sotsiaalmajade ehitamist toetav huvigrupp, mis justkui ei lahendaks probleemi, vaid kannaks selle teisele tasandile. Ent sotsiaalmajade elanikud maksavad üüri, mis on palju lähemal turumääradele. Võib-olla ongi parem, kui ühesuguse taustaga inimesed, sundüürnikud, saaks koondatud ühte. Ametikorter ei peaks olema üks sotsiaaltoetuse meede. Vastuargumendina võib veel küsida, kas üks ametikorterite vastu sõdimise põhjus on tõusnud kinnisvarahinnad, mis võimaldab näidata kümneid kui mitte sadu miljoneid kroone, millest riik on suuremeelselt loobunud. Ent mida kauem riik ametikorterite likvideerimisega viivitab, seda raskem on tal seda lõppkokkuvõttes teha. (Jutt ei käi kaitseväe ametikorterite kohta, nende olemasolu on põhjendatud.) Omandireform algas Eesti riigi taasiseseisvumisega, sundüürnike küsimus tekkis päevakorda siis, kui ühed said korteri, milles nad elasid, erastada ja teised mitte. Kui ametikorterid oleks likvideeritud kiiresti ja hiljem poleks neisse majutatud lisaks sundüürnikke, oleks elanikud saanud endale elamispinna otsida tollaste kinnisvarahindadega. Riigiametnike palgad tõusevad küll kiiresti, aga kinnisvarahinnad on tõusnud veelgi kiiremini, seega töötab aeg üksnes probleemi lahendamise kahjuks. Samuti on ametikorterite elanikud väitnud, et kuna nad on juba eakad inimesed, siis pangad neile enam laenu ei anna. Ent kümme aastat tagasi härjal sarvist kinni võttes? Iga tänane abivajaja oli siis kümme aastat noorem. Järelikult ei teadvusta mõned riigi otsustajad ajafaktorit elatakse pelgalt tänases päevas oma rõõmude ja muredega, lahendust otsimata, homsele eriti mõtlemata. Kirjutasime eile: Ametnike korterite all kinni miljoneid, lk 6 7. Äripäev 5 aastat tagasi 11. oktoober 1 Avaliku sektori kutse Huvi riigitöö vastu on suurenenud ja riigiametniku maine on paranenud, tõdes mitu ettekandjat nädal tagasi Tartus toimunud ametnikefoorumil, kirjutas Äripäev viis aastat tagasi. Minu meelest pole huvi avalikus sektoris töötamise vastu kunagi väike olnud, ütleb personaliotsingufirma ASi Fontes juhataja Tõnis Arro. Olen alati pidanud valeks väidet, et avalikus sektoris keegi töötada ei taha ja et riigiametisse ei saagi korralikke inimesi. Fontese personaliotsingu direktori Kaire Suti sõnul on eriti rohkearvulised konkursid nendele avaliku sektori ametikohtadele, mille täitjatele esitatakse vaid paar nõudmist. Niipea, kui kandidaadilt oodatakse lisaks erialasele pädevusele juhtimiskompetentsi ning suhtlemisoskust, tõmbub ring koomale, räägib Sutt ja lisab, et ministeeriumide nõudmised tippspetsialistidele üha suurenevad. Hetkeseis: avalik sektor on populaarsust ainult juurde võitnud, kuna nii palgakasv kui ka palgad ise on suuremad kui erasektoris. Pluss muud avaliku teenistuse hüved. Riik algab koolist Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) näol on koolide korrastamiseks moodustunud tugev kompetentsikeskus. Jätkamiseks vajame täpsemat riigi visiooni lähiaastateks ning koolide remondiks mõeldud finantseeringute kontrollarve eelarveaastast pikemaks perioodiks. Riigi jätkusuutlikkus ei olene ainult majandusedust, vaid seda mõjutavad arvukad faktorid, sh võimalus saada haridust esteetiliselt ja funktsionaalselt heas keskkonnas. Eesti koolide olukord pole kiita, sest omavalitsuste ja riigi võimalused on piiratud. Paljudes kohtades probleemiga tõsisemalt ei tegeldagi. Ärme imesta siis, kui poollagunenud koolimajadest, kus tuul aknaraamide vahelt klassidesse tuiskab ning spordisaali laest krohvikamakaid sajab, sirguvad ka noored, kes ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Kool pole ainult maja Jää koolide remondi osas on liikuma hakanud. Edumeelsemad omavalitsused otsivad ise haridusasutuste remondivõimalusi. Abiks on RKAS, kes on omavalitsustega sõlminud koolide korrastamiseks ja ehitamiseks lepinguid 79 mln kr eest. Aastaiks 7 on sõlmitud 8 mln kr mahus raamlepingu haridus- ja teadusministeeriumiga 31 kooli renoveerimiseks. Riigi eraldatud 6 miljonile lisaks kasutame 1, mld laenuraha, mis teeb renoveerimisprojekti kogumahuks 1,8 mld. Sõlmitud lepingutega katame olemasoleva ressursi. Läbirääkimised käivad veel ligi 5 mln väärtuses tööde tegemiseks, seega jääb 1,8 miljardist väheks. Väiksemais asumeis muutuvad kaunid koolid tõmbekeskusteks, mis tõstavad noorte perede huvi piirkonna vastu, käivitades vaba ja kvalifitseeritud tööjõu lisandumisel ka majanduse. Laulasmaa kooli ja lasteaia ehitus Harjumaal, Sillaotsa põhikooli uus spordihoone Tartumaal on tõstnud piirkonna elukvaliteeti. RKASi maine on tõusnud võrdeliselt teostatud objektide arvuga, sest info usaldusväärsest, oma lubadusi täitvast lepingupartnerist levib koolijuhilt koolijuhile ja positiivne kogemus on parim viis eelarvamuste peletamiseks. Omavalitsuste huvi RKASi täpsustus Kalev Kallo Riigi Kinnisvara ASi nõukogu esimees pakutavate võimaluste vastu kasvab. Seda pole kärpinud ka üleminek kasutusrendi põhimõtetel sõlmitud lepingutelt kapitalirendile, mis suurendab raamatupidamislikult omavalitsuse laenukoormust. Lisaks pakume projektijuhtimist ja ehituskompetentsi. Meie partnerid saavad abi ka lisavahendite leidmisel EList, rahataotlusprojektide koostamisel ja auditeerimisel. Need on eelised, mis toonud meiega läbirääkimistelaua taha kümnete valdade ja linnade esindajaid. Tingimustes, kus küllastunud turul riigihangete prestiiž langeb, on keeruline tegutseda see eeldab võimalust opereerida suuremate mahtudega kui omavalitsustel pakkuda. Omavalitsustegelastele, kes finantskohustuste võtmist pelgavad, paneksin südamele, et kooli renoveerimisega viivitamine kajastub negatiivselt paikkonna arengus. Ettevõtluskeskkonna parandamine, investeeringute kaasamine jm mõistlikud meetodid ei toimi, kui puudub häid õpitingimusi võimaldav kool. Ka ehitushindade jätkuv kasv toob kõhklejaile iga käest lastud aastaga miljonitesse ulatuvaid kaotusi. Koolide korrastamine on regionaalpoliitiline, st ka sisejulgeoleku küsimus, millele ei saa läheneda vaid majandusliku tasuvuse küljelt. Uued eesmärgid RKASile tuleks kehtestada uued strateegilised eesmärgid, mis lihtsustaksid lepingute sõlmimist ning hangete läbiviimist. Lahendada tuleb olukord, kus RKAS läheb riigieelarveraha kasutamisel vastuollu eurodirektiiviga, mis välistab eraõigusliku juriidilise isiku toetamise ka siis, kui tegemist on 1% riigile kuuluva ettevõttega. Ehk oleks otstarbekas luua kooliprojekti teostamiseks uus üksus, kas eraldiseisvana või sõsarettevõttena RKASi kõrval, arvestades juriidilise kehandi loomisel ka ELi nõudmistega. Koolide korrastamine on pigem regionaalpoliitiline, seega ka sisejulgeoleku küsimus, millele ei saa läheneda üksnes majandusliku tasuvuse seisukohtadelt. Iga haridusse paigutatud kroon toodab stabiilsuse ja ühiskonna jätkusuutlikkuse abil mitmekordset tulu.. oktoobril Tööstuse kuukirjas ilmunud Ilmar Karjase kommentaarile Kirovetsi kohta on lisatud traktorite hinnad. New Holland TG 85 hinnaks käibemaksuta on märgitud 97 9 krooni. New Hollandi traktoreid müüv AS Tatoli teatab, et tegelikult on selle traktori hind 1 65 krooni. Äripäev palub eksituse pärast vabandust. Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV, väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS Aadress: Pärnu mnt 15, 199 Tallinn telefon: (37) , (37) 667, faks: (37) , (37) e-post: aripaev@aripaev.ee, WWW: TOIMETUS: e-post: aripaev@aripaev.ee, tel: (37) , faks: (37) Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, kertu.ruus@aripaev.ee SEMINARID JA KÄSIRAAMATUD tel: (37) 667 7, faks: (37) REKLAAMIOSAKOND: e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (37) , faks: (37) 667 TELLIMINE JA LEVI: e-post: register@aripaev.ee, tel: (37) , faks: (37) Tellimishind 1 kuuks 595 kr. Tellimine internetis Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (37)

23 arvamus toimetaja Mati Feldmann, tel 667 5, e-post Äripäev 11. oktoober 3 Haridustee formaalne lõpetamine oleks abiks Samuti näen reservi ümberõppes. Päris kindlasti leiduks tänaste 5 35aastaste seas neid, kes müüja, taksojuhi või raamatupidajaameti sooviksid vahetada mõne suurema sissetulekuga töö vastu, olles valmis aastat selleks õppima. Suur hulk nn poolikuid spetsialiste on Eestis ka nende hulgas, kes 199. aastate rutus haridustee pooleli jätsid ja võima- Parimad autolukksepad koolitatakse arvutis kolumn sel ka ümber õppida põhitöö ja Arenenud maailm on täna pere kõrvalt. Seejärel pakkuda liikumas jõuliselt e-haridusse, Kalle Tammemäe arvatakse, et kümmekon- samasugust programmi valdkondades, mis on prioriteetide na aasta pärast on selle maht IT-Kolledži rektor nimekirjas järgmised või juba suurem või vähemasti kust paljud on asunud juba ümber võrdne auditoorse õppe mahuriasse, õppima esimesse kategooga. Tänapäeva inimene on mu- nt turismi ja julgeoleku gav ning harjunud tähelepanu valdkonda. Kui on selge, et Eestis pöörama vaid sellele, mis talle enam aktiivseid ja huvitatud kaabli kaudu koju kätte tuuak- spetsialiste ei leia, alles siis hakakem se. Haridus on üllatavalt pal- hindama, keda on meil juski kaup, mille ostjaid tuleb tarvis lasta riiki mujalt. stimuleerida neile paindlikult Kui Inglismaa algatas mõne lähenedes. Kuid see on ka riigi aasta eest debati oma sisemiste huvides: mõne aasta pärast as- reservide ärakasutamiseks, tub Eestis ülikooli kaks korda leiti, et parimaid viise on nn vähem noori kui täna. järelmaksuga haridus: inimene meelitatakse kooli tasuta haridusega, kuid hiljem peetakse internetis saadaval Esimene IT-eriala on tema koolitusraha kinni maksusüsteemi Kui meil oleks olnud riigieelti kaudu. Kuid Eesarvelised või osaliseltki finant- spetsialistide põua leevendamise seeritud erialad internetis kätduses. vastus on e-kõrgharitesaadavad viimased 3 aasseeritud See on interneti teel suvalisel tat, siis räägiksime täna olulinaalsel ajal ja kohas professioselt väiksemast IT-mees te/-naistat, tasemel kättesaadav te nappusest. Nii nagu pole IT Piire avada on haridus. juba ammu enam vaid programmeerimine, vaid õpitak- täna veel vara. Ma ei räägi kiledelt arvutisse trükitud õppeainetest, se ka projektijuhtimist, tehno- Enne püüda ära kasutada 5 1 vaid tervetest erialadest, mille kommunikatsiooni jne, nii on loengud, videomaterjalid, testid, laborid, simulatsioonid, on terneti. Just sellest sügisest, mil ka julgelt 9% õpetatav üle in- inimest, kes soovivad siin edasi areneda. kõik saadaval nupuvajutusega. meie kooli ukse taha jäi hulk Usun, et paljud ei tea, et nt Eesti töötavaid noori, otsustasime parimad autoremondilukkse- esimesena Eestis käivitada e- luste terendades tööd rühmama pad saavad Türil oma etteval- kaugõppe meie nõutuimal erinaks tormasid, kuid kellele anmistuse peaaegu kogu ulatuses alal ilma riigi toeta, ning hupad haridustee formaalne lõpetamine Soome riigi rahaga väljatöötavilistest pole puudust. senisest palju avaratud arvutiprogrammide ja si- Eesti ei saa kunagi tööstus- ma mängumaa tööjõuturul. mulatsioonide abil. riigiks, meie perspektiiv peaks Presidendivalimiste debattides See laseb neil virtuaalselt olema innovaatika, mille alus- kõlas kandidaatide suust remontida keeruka elektrootala on spetsialistid. Äärmisel sageli jutt, et meil on teatud nikaga tänapäeva autosid ilma, juhul võime sisse tuua abitööjõudu. erialadel mäekõrgune ületootlus, et nad neid autosid oma ihusilsialiste. Minu hinnangul räägi- samas ei jätku mujal spetmaga näinud oleks. Samamoome me täna ca 5 1 Et midagi muutuks, di koolitatakse tulevasi piloote inimesest, kes kuuluvad nn reservi peaks riik prioriseerima oma Tartu Lennukolledžis ja laevakapteneid hulka, mida iseloomustab huvid ja looma mudeli, mis senised Eesti Mereakadee- soov edasi areneda, kuid takis- reservid ära kasutaks. mias. Ei maksa muretseda on tab aja ja raha piiratus. Muidu Seejärel tuleks välja pakkuda kallis reaalpraktika, mille juurde loobime haldusjuhte ja ju- abinõud, mis oleks ahvatlevad pääseb pärast simulatsiooriste nagu hööveldamata lau- kõigi potentsiaalsete õppurite nides oma oskuste ja usaldusväärsuse du Vändra saekaatrist üle Ees- jaoks ja võimaldaksid vajadu- tõestamist. ti laiali. Aasta pärast ELiga liitumist on tööjõupuudus Eesti igapäevaelu köitvamaid sõnu. Infotehnoloogias oleks igal aastal vaja juurde ca 1 uut spetsialisti. Sama palju läheb meil tarvis näiteks hotelliteenindajaid, ehitajatest rääkimata. Me naudime majanduskasvu, kuid ei suuda leida kasvuks vajalikku ressurssi. Tööjõuturul puudub rebimine töökohtade pärast rebitakse hoopis töötajaid põhimõttel, kes kust saab. Langevad toodangu ja teeninduse kvaliteet ja jääkproduktina tekib meie palgalehtedele juurde vaid endaga rahulolevaid teenkah-kuidagi-mehi, keda muul juhul üle edumeelse kompanii ukselävegi ei lastaks. Kõlanud on arvamus, et Eestil oleks ehk aeg avada oma piirid võõrtööjõule, sest siis saaksime edasi areneda tempos, mida dikteerivad turg ja äri. Olen seisukohal, et piire avada on täna veel vara. Enne tuleks määratleda riiklikud prioriteedid ja püüda kasutada ära sisemised reservid. Viimaste all pean silmas inimesi, kes täna mahajäänumates regioonides ei suuda endale ühel või teisel põhjusel lubada korralikku haridust. Just nimelt ei suuda, mitte ei taha see on jäämäe see osa, mis seni on olnud meie eest varjul. Ettevõtluse toetamine pole raisatud raha Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Eesti riigi majandusedu kas see on eimillestki tekkinud ime? Pigem ikka pideva ja järjekindla töö tulemus, kus Eesti ettevõtjate usinuse kõrval ei tohiks alahinnata riigi rolli. Riik töötab oma kodanike huvides. Ühes valdkonnas on see õnnestunud paremini, teises halvemini. Tänase majanduskasvu taustal saame väita, et enamik ettevõtlust puudutavaid poliitilisi otsuseid on olnud õiged, olgu see siis maksu-, kaubandus- või ettevõtluse toetamise poliitika. Alates 199. aastate algusest on erinevate poliitiliste otsuste tulemusena kokku laotud mosaiik ettevõtluse toetusmeetmetest, mis on tervikuna realiseerunud tänases majanduskasvus. Õnneks on üleüldise juubelduse taustal kuulda ka häält, mis hoiatab meid liigsuure laenukoormuse eest ja juhib tähelepanu, et palgad kasvavad kiiremini kui tööviljakus. Samas aga tõttame kuulutama, et pole enam vaja ühte või teist ettevõtlust toetavat struktuuri, need tuleb kaotada. Seda tegi ka Äripäeva juhtkiri.1. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kohta. Loomulikult olen nõus, et raha ei tohi pillata ja selle kasutamine olgu otstarbekas. Kahjuks on aga nii, et ka kõige paremad eraettevõtjad satuvad oma kaupa müües petturite või majandusraskustes ettevõtjate otsa. Egas riigistruktuurid väljaspool sedasama keskkonda ela. Üksikud halvad näited ei suuda karavani liikumist ülesmäge peatada. Meie ettevõtlusel tuleb edasi investeerida, et tööviljakuse kasvuga tagada palkade tõus, ja investeeringuteks omakorda tuleb raha laenata. Kui meie ühiskonda see huvitab, siis tuleb ettevõtetele ka selleks tingimused ja võimalused luua. MES on taganud ettevõtjate investeerimislaene kokku 1,95 mld ja andnud lisaks laenu ettevõtetele kokku,5 mld kr. Sihtasutus on isemajandav, oma tegevuse kulude katteks regulaarseid makseid riigieelarvest viimase kümne aasta jooksul me saanud ei ole, pigem oleme kunagi erinevatest allikatest saadud vahendeid hoidnud ja kasvatanud. Riigile, ettevõtjatele ja kodanikeühendustele on toetustena tagasi suunatud üle 6 miljoni krooni. Hea näide konkurentsivõime kasvust on piimatootmine, mis on ELi konkurentsivõimelisemaid. Meie piimatootjad oleksid kahe käega otsemaksete kaotamise poolt, kui seda teeksid ka teised liikmesriigid. Arvan, et ettevõtluse toetamine investeeringute soodustamise kaudu on hädavajalik kas või ainult keskkonnakaitselisi nõudeid silmas pidades. Lühinägelik on vanasse kaevu enne sülitada, kui uus on valmis ja selle vesi testitud. Ettevõtjad vajavad seaduste, toetusmeetmete ja turgude stabiilsust, et pikaajalisi arengu- ja investeerimisplaane teha. Me ise küll ei peaks oma konkurentsivõimet vähendama, pigem teevad seda meie konkurendid väljaspool niigi. Oleme aastatega pannud kokku päris ilusa mosaiikpildi ettevõtluse toetamiseks. Ühe kivikese ärakukkumine ei tähenda veel midagi, kuid kus on piir, mil pilti ei kannata enam vaadata? Me ise küll ei peaks oma konkurentsivõimet vähendama, seda teevad konkurendid niigi. Loe ka juhtkirja MES: Miljonid Esimesele Soovijale, Äripäev,.1. TÕSTUKSED garaaſidele ja tööstushoonetele LAADIMISSILLAD LAADIMISMAJAD KÄÄRTÕSTUKID Tootmine Müük Paigaldus Standoor Eesti OÜ Aiandi tee, Viimsi, Harjumaa Tel 6 893, faks 69 1 info@standoor.ee Ida- ja Lõuna-Eesti tel Müüa KÜTTEPUID (lepp) 6 tihumeetrit. Tarneaeg 1 aasta. Kontakttelefon Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute asutamine Firma kätte H jooksul! Suur nimevalik info@wasp.ee Tel wasp project Mob novembril ilmub kuukiri Oma Maja Reklaamipinna broneerimine kuni 18. oktoobrini Reklaami projektijuht Gert Laasme, telefon , faks 667, Gert.Laasme@aripaev.ee * Enampakkumine Müüa hoonestatud kinnistu Tallinnas Punasel tänaval. Hoonestu üldpind 1756 m². Kinnistu suurus 658 m², ärimaa (783:31:39). Täpsem info: Tel Otsime TOITLUSTAJAT kaubanduskeskusesse Tartus *** Pind 3 m², load olemas. *** Tel heiki@sepakeskus.ee * * Valmisfirma (OÜ, AS) kätte 1 päevaga! Äriühingud alates 59 kr Ostame kasvavat metsa Tel * Tõnismägi 3a Tel info@altius.ee

24 Kolmapäev 11. oktoober Äripäev palju õnne! Mihkel Oviir 6 riigikontrolör Marju Susi 5 Alu Õmblus OÜ juhataja Tõnu Tanvell 5 KR Kaubanduse ASi tegevdirektor Riho Sepp 8 ELKE Auto ASi juhatuse esimees Olaf Orgse 1 OVS Ehituse ASi nõukogu liige Laidoneri villa müüki korraldanud Marek Kerna nõuab töö eest maja omanikult 1 krooni saamata jäänud komisjonitasu. Foto: Indrek Susi Külm arve Laidoneri villaga Kindral Johan Laidoneri elupaigaks olnud ning veel kolm aastat tagasi USA suursaadiku residentsina kasutatud villa on nüüd tüliõunaks maja omaniku ASi Estam ning hoone müüki korraldanud Grand Kinnisvara vahel, kes nõuab omanikult üle 1 - kroonist võlga ja ähvardab pankrotimenetlusega. Gert D. Hankewitz gerth@aripaev.ee Laidoneri villaga seob mind pikaajaline koostöö aastast 1996, räägib Grand Kinnisvara üks omanikest ja tegevjuht Marek Kerna. Mehe meel on mõru, sest on jäänud ilma 1 kroonisest komisjonitasust, mida oleks pidanud saama 193. aastal ehitatud maja müügi korraldamise eest. Helistades Estami kontorisse ning paludes rääkida Enn Sarnaga, seda kohe ka võimaldatakse. Arutame seda asja. Meil olid omavahelised kokkulepped seal, ütleb mees. Küsides, et kas Estam mitte ei saatnud Kernale kirja, et arvet ei maksa, vabandab Sarna end Meie firma ei ole mitte kellelegi võlgu. Jüri Aigro, Estami suuromanik Müük sisetehingu teel Tüli algas mehe sõnul aprillis, kui majaomaniku ASi Estam suuraktsionärid müüsid oma firma ja seega ka hoone väikeaktsionäridele ehk toimus sisetehing, nagu ütles selle kohta Kerna. Kuna kõik osapooled tõlgendasid seda kui Laidoneri villa müüki, siis meile tehti ettepanek meie leping lõpetada ja maksta komisjonitasu, märgib Kerna, kes pakkus firma uutele omanikele võimaluse maksta hiljem, sest omanikud alles tegid firma ostmiseks suure väljamineku. Maksmise küsimus kerkis uuesti päevakorrale augustis, kuid kohtumine maksmise viisi arutamiseks lükkus aina edasi. Lõpuks see õnnestus. Kohtumisel firma kahe omanikuga (Olle Reinholmi ning Enn Sarnaga toim.), tegin ettepaneku, et mulle makstaks krooni, seletab Kerna. Et tegemist oli läbirääkimistega, tehti järelandmisi ning summa langes krooni peale. Leppisime kokku, et paar päeva mõtlevad ja arutavad suuomanikuga (Jüri Aigroga toim.). Nädal hiljem helistaski Aigro ja ütles, et Kerna saab 1 ja asjal lõpp. Vaidlesime, kuid lõpuks neelasin mõru pilli alla ning esitasin tingimuse, et raha peab olema kiirelt minu kontol, räägib 1 aastat villaga tegutsenud Kerna. Kirjutati välja arve, millele Kerna sõnul sai peale ka Enn Sarna allkiri, kuid raha ei tulnud. Ei maksa arvet Nädalapäevad tagasi sai Kerna kirja Estami esindavalt advokaadilt. Härra Marek Kerna, otsustasime teile teha külma arve. Nägemist! kommenteerib kirjasaanu selle sisu ning lisab, et juriidiliselt on arve maksmisest lihtsalt keeldutud. Kerna lubab nüüd koostada Estamile pankrotihoiatuse. Estami omanik: ei pea teile telefonis lepingust aru andma välja, öeldes, et tema kolleeg tegeleb sellega. Kolleeg, firma suuromanik Jüri Aigro on kõnest hämmeldunud. Kes teilt selle artikli tellis ning selle eest maksis, küsib ta. 1 kroonisest võlast ei tea mees midagi. Meie firma ei ole mitte kellelegi võlgu, väidab ta. Aga kas Grand Kinnisvara korraldas teie maja müüki? Ei tea, võib-olla. Kui üks firma tegeleb kinnisvaraga, siis on lepinguid tuhandeid. Ei leia, et peaksin mingit lepingut kellelegi telefonis kommenteerima. Gert D. Hankewitz Ago Altjõe 39 Suve Auto ASi juhatuse esimees Aigar Kallas 33 UPM-Kymmene Forest ASi juhatuse liige Toomas Hendrik Ilves vabariigi president ärilause Oleg Harlamov majandusministri nõunik Minu arvates võiks töölepingus olla kirjas liisingu piirmäär. Kui seda pole, võiks mõistust arvesse võtta. Kui kallid võiks olla riigifirmade juhtide ametiautod? SL Õhtuleht, Riik ei ole poliitikute klubi, kuhu pääsemiseks ülejäänutelt küsitakse liikmekaarti. Eesti Päevaleht, Janek Mäggi kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja Eesti on end lõhki laenanud ning saanud Soome ja Rootsi lüpsilehmaks, mistõttu neist sõltub ka meie majanduse tõus või langus. Postimees, 1.1..