Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid
|
|
- Anneli Jaakkola
- 6 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid
2 Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale C Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse dünaamilise i iseloomu illustreerimiseks. i i 2
3 Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine e slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Järeldused 1. Kogu sissetulek kulutatakse 2. Firmadel pole mingit vajadust tarbimisele ja seetõttu ei saa tootmise suurendamiseks, kuna midagi jätta säästudeks ja müüakse täpselt kogu investeeringuteks. toodangukogus. 3
4 Tasakaal ja varude reguleerimine Tasakaalu korral kõik mis toodetakse ka tarbitakse. Toodangu valmistamise eest makstakse õiget palka, e. toodangu kogusele ekvivalentset palka. Keynes töötas välja varureguleerimisprotsessi. 1. Firma toodab rohkem kui müüb, siis varud kuhjuvad. 2. Firma müüb rohkem kui toodab, siis kulutab bta olemasolevaid varusid. Kui varud ületavad soovitud taseme, siis firma lõpetab (vähendab) tootmise ja vallandab töölisi. Varud lähenevad miinimumi, siis firma laiendab tootmist ja värbab uusi töötajaid. 3. Tasakaal, kui tootmine = tarbimine 4
5 1. Lisame nüüd tasakaalutingimusele säästud siis saame: Q = C + S Q majapidamiste sissetulek, C - tarbekaup, S säästud. 2. Teiselt poolt ka firmade toodang (Q) saab nüüd laieneda, lisaks tarbekaubale (C), toodetakse ka investeerimiskaupa (I), seega: Q = C+I 3. Ka kulutused jagunevad siis kaheks: Investeerimiskaup on kaup, E = C + I mis teadlikult toodetakse lattu katmaks nõudluse muutusi. Investeeringud (kulud) jagunevad: I = I p +I u I p - planeeritud (investeerimis-) kulud; I u - mitteplaneeritud varalised muutused. 5
6 S säästud I - investeeringud Teguriturg Töö Q Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Firmad Majapidamised I E Tarbekaubad b Toodanguturg C Pangad S Ringlusvoolu mudel koos säästude ja investeeringutega 6
7 Q Firmad Majapidamised C I Pangad S Tasakaal juhul kui E = Q ehk kus C - tarbekaup C + I = C + S Q majapidamiste sissetulek S säästud E - kulud dtarbekaubalebale I - investeeringud (toodang) Ringlusvoogude mudel koos säästude ja investeeringutega 7
8 Plaanid FIRMADE TOODANGU PLAANID Q = 1000 krooni C = 800 krooni I p = 200 krooni MAJAPIDAMISTE KULUPLAANID Q = 1000 krooni C = 700 krooni S = 300 krooni Tegelikkus FIRMADE TEGUTSEMISVIISID Q = 1000 krooni C = 700 krooni I p = 200 krooni MAJAPIDAMISTE TEGUTSEMISVIISID Q = 1000 krooni C = 700 krooni S = 300 krooni I u = 100 krooni 8
9 Järeldused Seega, säästude (S) suuruse muutus võrreldes plaaniliste varudega (Ip), tekitab olukorra kus sissetulekud (Q) on suuremad, Lõpptulemusena toimuvad väiksemad või võrdsed plaaniliste suure tõenäosusega kulutustega (Ep), mis omakorda kutsub esile vastavad SKP muutused planeerimata (Iu) varude muutuse. tulevikus. Varureguleerimise protsess võib kokku võtta järgmiselt: 1. Kui S > Ip Q > Ep Iu >0, siis SKP langeb järgmisel perioodil 2. Kui S < Ip Q < Ep I Iu < 0, siis SKP suureneb järgmisel perioodil 3. Kui S = Ip Q=Ep Iu = 0, siis SKP on järgmisel perioodil tasakaalus 9
10 Varureguleerimine reaalses maailmas 1. Varude optimeerimine on äärmiselt oluline. ühest küljest peaks olema piisavalt kaupa loodetavate tellimuste jaoks teisest küljest on varude säilitamine kulukas toiming 2. Varude suuruse muutused on majandusseisundi suhteliselt oluline indikaator, kuna tihti järgneb varude muutusele ka SKP vastav muutus. 3. Müügi langedes ja varude suurenedes vähenevad firma kasumid. See põhjustab toodangu ja majandusliku aktiivsuse languse mõne kuu möödudes. 4. Varude olukorda iseloomustab varude suuruse väärtus rahalises väljenduses jagatuna müügi suurusega. Seega: varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu tundemärk varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk 10 Näide: Jaapanis autotööstuse varud tihtipeale ainult mõned minutid (varustusstrateegia just in time). USA-s aga isegi nädalad (varustusstrateegia just in case).
11 Varude ja müügi suhe 1,8 SKP, mlrd. EEK 180 1,6 SKP ,4 Varude ja müügi suhe 1, Aeg Varumuutuste ja majandustsüklite seos. 11
12 Sissetulekute - kulutuste mudel Tarbimisfunktsioon ja säästufunktsioon 12
13 Sissetulekute-kulutuste mudel 1. Q/E mudel on täielikult lt Q/E mudel on depressioonimudel i d orienteeritud majanduse (töötus kõrge, inflatsioon madal). nõudluspoolsele küljele. Eeldus, et mudel toimiks on: vaba tööjõu on palju, kõrge töötus, tööjõud asub tööle ilma hindadepoolse surveta. 2. Q/ E mudel ei sisalda rahandussektorit. NB! Seega raha ei mängi analüüsis mingit rolli. Mudeli toodud muutujad jagunevad kaheks: autonoomsed muutujad, mis ei sõltu sissetuleku suurusest. indutseeritud muutujad sõltuvad sissetulekutest. 13
14 Tarbimisfunktsioon Tarbimisfunktsioon (autor Keynes) annab seose rahvatulu vahel. kus C 0 autonoomne tarbimine, cq d indutseeritud tarbimine, Q d kasutatav sissetulek, c - C = C C0 + cq d (0 < c < 1) marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC). tarbimise ja 14
15 MPC - marginaalne tarbimiskalduvus on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja iseloomustab tarbimisfunktsiooni i i i tõusu. MPC = C/ Q d APC - keskmine tarbimiskalduvus APC=C/Q C d Keynesi mudelis on APC > MPC 15
16 Vaatleme tarbimisfunktsiooni (C = C 0 +c*q d ) arvnäite abil. Juhul kui C 0 = 100 ning c = 0,8,, võime Seega 80% sissetulekutest funktsiooni avaldada kujul C = ,8Q d. tarbimise ning ülejäänud Seega tarbimine võrdub 100 krooniga, millele 20% säästetakse. lisandub 0,8 käsutatavast sissetulekust, mis igati iseloomustab Keynesi psühholoogilist Tabelites on toodud tarbimise seadust. ning säästude arvväärtused. Kogutarbimine sõltuvalt sissetulekust 16 C C 0 Q d MPC (c) APC ,8 1, ,8 1, ,8 1, ,8 1, ,8 1, , , ,8 0, ,8 0,93 Säästufunktsioon S = -C 0 + (1-c)*Q d Kogusäästmine sõltuvalt sissetulekutest S S 0 Q d MPS (c) APS ,2-0, ,2-0, ,2-8, ,2-0, ,2 1, ,2-0, ,2-0, ,2-0, 07
17 C C=Q d C = 100+0,8Q d c = 0,8 500 C 0 = Q Tarbimisfunktsioon 17
18 Maksude lisandumine Vaatleme esialgu ainult autonoomseid makse, mida saab väljendada kujul T = T 0. Tarbimise võrreldavaks muutmiseks teiste kulutuste liikidega tuleb teda vaadelda kui funktsiooni sissetulekust pärast maksude tasumist. Autonoomsete maksude efekt seisneb btarbimisfunktsiooni i i i vabaliikme vähenemises ct 0 võrra. Selleks asendame slaidil 16 toodud võrrandis Q d = Q T 0, saame: C = (C 0 ct 0 ) + cq Selle tulemusena paigutame tarbimisfunktsiooni i i i tasapinnalt (C,Q d ) ümber tasapinnale (C,Q). 18
19 C C=Qd C = 100+0,8Qd (T0=0) C = 100+0,8Qd (T0 = 0) c 500 C0 C0-cT0T 500 Q Tarbimisfunktsioon autonoomsete maksudega. 19
20 Säästufunktsioon. Säästufunktsioon iseloomustab situatsiooni, kus tarbijad, selle asemel, et kulutada oma käsutuses olev sissetulek otsustavad selle hoopis säästa, saame Qd = C + S Kui tarbimisfunktsioononnäiteks i i i selline nagu meie eelmises näites C = ,8Q d,siis saame säästufunktsiooni tuletada C asendamisel eelmises võrrandis. Seega, Qd Q = ,8Q,Q d + S, Ning kui me lahutame nüüd võrrandi mõlemalt poolt 100 ja 0,8Qd, saame Qd 100 0,8Qd = ,8Qd 0,8Qd + S Lihtsustades antud võrrandit saame: Säästufunktsioon: S = ,2Q d 20
21 Säästufunktsioon üldjuhul: S= -C0 +(1c)Q (1-c)Q d -C0 autonoomsed säästud 1-c = S/ Q d marginaalne säästukalduvus, MPS S/Q d on keskmine säästukalduvus, APS 21
22 Säästufunktsioon S Autonoomsete maksude lisandumine nihutab säästufunktsiooni ülespoole S =-60+0,2Q S=-100+0,2Q ,2=MPS 500 Q
23 Seos säästu- ja tarbimisfunktsioonide vahel: Kuna MPC = c ja MPS = 1- c, siis järelikult MPC + MPS = 1 Kuna Qd = S + C ning jagades võrrandi mõlemad pooled Qd läbi, saame: APC + APS = 1 23
24 Investeeringud Ip = I0 Valitsemiskulud G = G0 24
25 Investeeringud. 1. Investeeringuid loetakse kõige muutlikumaks agregeeritud kulutuste komponendiks ja puudub ka väga hea investeerimismudel. 2. Investeerimisotsuseid mõjutavaid faktoreid (kasumilootused, intressid, tehnoloogiline määramatus jne.) on äärmiselt raske prognoosida. Sageli olenevad investeeringud ärimeeste intuitsioonist ja ootustest, mida modelleerida on võimatu. 3. Esimeses lähenduses pakub meile huvi Seega plaanitud investeeringute kuidas üldse investeeringud mõjutavad funktsioon oleks kujul: SKP taset? Eeldame, et plaanitud investeeringud on autonoomsed. I p = I 0 4. Kuna plaanitud investeeringud Investeeringute suurenemine on kõik autonoomsed, siis (ärioptimism kasvab või on tehtud kujutavad need endast maksusoodustusi) nihutab sirget horisontaalset sirgjoont. ülespoole, vastandsündmus allapoole. 25
26 Investeerimisfunktsioon I 1. Investeeringute suurenemine (ärioptimism kasvab, maksusoodustused) nihutab sirget ülespoole. I I p 02 I Investeeringute vähenemine (ärioptimism kahaneb või intressid kasvavad) nihutab sirget allapoole. I I p 03 I p Q 26
27 Valitsemiskulud Kulutuste viimane komponent Q / E mudelis on valitsemiskulud. Valitsemiskulude graafik on analoogne investeeringute graafikuga ja kuigi nende toime lühiajaliselt on majandust stimuleeriv ning töökohti pakkuv, siis pikemas perspektiivis p on nendel üsna erinev mõju. G Valitsemiskulusid i l id suurenevad G02 G01 G G Valitsemiskulusid loetakse ka autonoomseteks. G =G 0 Q 27
28 Kuluvõrrand 28
29 Tasakaalu tingimused Kui kõik toodetud ka tarbitakse: Q = E Tasakaalu leidmiseks koostame Kuluvõrrandi saame, kui liidame kulutuste kuluvõrrandi (E) ja võrdsustame selle sissetulekutega ( Q ). kolm komponenti - tarbimisfunktsiooni (slaid 17), investeerimisfunktsiooni I (slaid 26) ja - valitsemiskulude funktsiooni G (slaid 27): E kulutused C 0 autonoomne tarbimine E=C 0 +cq d +I 0 +G 0, kus cq d indutseeritud tarbimine, Kuna kuluvõrrand tuleb esitada tasandil (E;Q), siis tuleb kuluvõrrandis Q d asemel Q d käsutatav sissetulek, kasutada Q, milleks lisame maksud. c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter, MPC. Eeldame, et maksud (T 0 ) on autonoomsed muutujad, avaldame Q d =Q T 0 siis, saame: E=(C 0 ct 0 )+cq+i 0 +G 0, 29
30 1. Tasakaal on punktis Q 0 2. Oletame, et on olemas sissetulekute tase Q 1 ja sellele vastav ning just selles punktis kulutuste tase E 1.KannameQ 1 üle verikaalteljele, siis on näha, ostetakse kogu toodang et tootmise tase, mis on võrdne sissetulekute tasemega Q 1 > E 1. ning ettekavatsemata Seega suurenevad ettekavatsemata varud I u. Kui nüüd firmad varude suurus I u =0. E vähendavad toodangut ning vallandavad töötajaid langevad sissetulekud tasemelt Q 1 -ltq 0 suunas. E=Q E=(C0-cT0)+cQ+I0+G0 Q1 Q1>E1 Q2<E2 E1 E =Q E2 Q2 c =MPC 3. Oletame, et on olemas sissetulekute tase Q 2 ja sellele vastav kulutuste tase E 2. Kanname Q 2 üle verikaalteljele, siis näeme, et tootmise tase, mis on võrdne sissetulekute t tasemega Q 2 < E 2. Järelikult lt vähenevad ettekavatsemata varud I u. Kui nüüd firmad suurendavad toodangut ning värbavad uusi töötajaid tõusevad sissetulekud Q 2 -lt Q 0 -ni Q0 Q Q2 Q1 Kuluvõrrand. Võrrandi vabaliige on kõikide autonoomsete t kulutuste t komponentide summa. Slaidil toodud 45 0 joonel paiknevad kõik punktid, mille korral kulutused on võrdsed sissetulekuga. 30
31 Analoogse tulemuse saame ka algebraliselt. Nagu teada, tasakaal eksisteerib siis, kui kulutused on võrdsed sissetulekuga Q = E, ehk Q = C + I + G, asendame parema poole valemiga C = C 0 + cq d (kuna kulutused E = Q (sissetulek)) ja saame: Q = C0 + cq d + I 0 + G 0, Eeldades, et kõik maksud on autonoomsed, siis Qd =Q T 0, saame: mille omakorda ti teisendame: Q = C 0 + c( Q-T 0 ) + I 0 + G 0 Q cq=c 0 ct 0 +I 0 +G 0 Viimase valemi parempoolne p osa kujutab endast autonoomseid kulutusi, mida võib tähistada tähegaa. Komponendid selles A-s olenevad kasutatavast mudelist. Kui näiteks mudelis puuduvad maksud (T 0 =0) ja valitsemiskulud (G 0 =0), siis A= C 0 + I jne. A suurem arvväärtus nihutab kulusirget ülespoole ning põhjustab tasakaalu SKP taseme suurenemise. Seega: ja tasakaalu valemiks saame: Q(1 - c) = A Q = A / (1-c) 31
32 Pikk periood Kokkuhoiuparadoks Lühike periood 1.Oletame, et igaüks ühiskonnas otsustaks säästa suurema osa oma sissetulekust. 2. Tulemus: kuna säästud muutuksid investeeringuteks, siis suuremad säästud tähendavad suuremaid investeeringuid ning suuremat SKP taset. A 1. Kuna säästusoovi suurenemine tähendab teiselt poolt ka kulutamissoovi vähenemist 2. siis tähendab see ka madalamat toodangu- ja SKP taset ja väiksemat tööhõivet. Tarbimine I Q Q Q 1 Q Paradoks seisneb aga selles, et elanikkond ei pruugi olla võimeline rohkem säästma, olenemata sellest, kui kokkuhoidlikuks ta muutub. 32
33 Kokkuvõte tasakaalust NB! Tasakaal on tagatud, kui kulutused on võrdsed sissetulekutega. 1. Graafiliselt on tasakaal tagatud siis, kui kulujoon lõikub 45 0 sirgega. 2. Algebraliselt on tasakaal tagatud siis, kui Q = (1/(1-c))*A 3. Samuti on tasakaal tagatud kui ettekavatsemata varud võrduvad nulliga, Iu=0 0. Mida suurem on marginaalne tarbimiskalduvus MPC (või mida väiksem on marginaalne säästukalduvus MPS) seda kõrgemal on tasakaalu tase. Autonoomsete kulutuste kasv tõstab tasakaalu taset. 33
34 Multiplikaatorid Mis asi see on? 34
35 Multiplikaator Eelpool toodud võrrandi Q = (1/(1-c))*A lahendid näitasid, et tarbimis-, investeerimis-, valitsemiskulude, maksufunktsioonide parameetrite antud arvväärtuste korral eksisteerib ainult üks SKP tasakaalutase. Potentsiaalse ja tasakaalu (tegeliku) SKP vahe Q = Q* - Q on SKP lõhe. Kui SKP tühik suletakse fiskaalpoliitika abil (suurendatakse valitsuskulusid või makse) võib kaasneda inflatsioonitühik. Seega, mida teha? Kas majandusliku languse ajal tasub kulutusi suurendada ja kui jah, siis kui palju? SKP lõhe Q saab kõrvaldada autonoomsete kulude suurendamise teel. Suurust, mille võrra kulujoont nihutatakse SKP tühiku sulgemiseks on languslõhe. Reageerimata jätmine?? Äärmiselt kahtlane. Kui reageerida, siis kuidas? Oleks vaja teada, kui palju mõjutab mingi otsus SKP taset. Siin ongi abiks multiplikaatorid. NB! Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sissevoo (näit. investeeringud) muutudes: Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sissevoo muutus 35
36 Langus- ja SKP tühik E E=Q C+I+G+ A C+I+G A+ A Langustühik A Q Q* Q Q = SKP tühik 36
37 Kulumultiplikaator Multiplikaatori selline toime on seletatav sellega, et: Slaidil 36 toodud graafikult näeme, et kulujoone vertikaalne nihe A võrra põhjustab tunduvalt suurema tasakaalu SKP nihke Q võrra. Ühe isiku kulutused on samaaegselt teise isiku sissetulek, mis kulutatakse samuti kooskõlas tarbimisfunktsiooniga. Olgu tarbimisfunktsioon C = ,8Q d. Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut, siis kellegi sissetulekud Q d suurenevad 100 ühiku võrra. Tabelis on toodud näide Q = Q C S ,2 + 12,8 51, , ,8 + 8,2 500 =
38 Multiplikaatori kasutamine. Kulumultiplikaatori võrrandi võime esitada ka kujul: Q = k sp * A, Arvutusvalem k sp = 1 / (1-c) Sellest mudelist on näha, kui palju muutub SKP lõhe, kui on teada kulumultiplikaatori väärtus, autonoomsete t kulude (näit. valitsemiskulude) muutusel. Autonoomsete t maksude muutusel on veidi erinev mõju majandusele, kuna osa maksude vähenemisest saadud raha säästetakse ega kasutata kohe majanduse ergutamiseks. Autonoomsete maksude multiplikaatori arvutusvalem: k T0 = - c / (1-c) Maksude multiplikaator on negatiivne, kuna maksude suurenemisega kaasneb sissetulekute, kulutuste ja SKP vähenemine. Maksude kulumultiplikaatorit lti lik t it kasutatakse tk analoogselt lt ülaltoodudlt d kulumultiplikaatorile: Q=k T0 T 0, Kui SKP tühik Q = 100 krooni ja MPCehk c = 0,8, siis T 0 leidmiseks asendame need valemisse ja saame, et SKP lõhe likvideerimiseks tuleb makse vähendada 25 krooni võrra. 38
39 Näide. Vaatleme situatsiooni, kus valitsus suurendab valitsemiskulusid ja katab need maksude suurendamise arvel sama suuruse võrra. Selle olukorra hindamiseks sobib tasakaalustatud eelarve multiplikaator, mis arvestab seda, et valitsuskulude kasv avaldab mõju autonoomsetele kulutustele, kuid maksude suurendamine teeb seda üksnes osaliselt. Põhjuseks asjaolu, et maksud avaldavad mõju nii kulutustele kui ka säästudele. Tasakaalustatud ud eelarve multiplikaator arvestab ülaltoodut ning näitab, mis juhtub ub majanduses, kui valitsemiskulutuste muutus tasakaalustatakse maksudega. Tasakaalustatud eelarve multiplikaatori valem on: kbb = Q/ G + Q/ T0, Juhul, kui G= T0, siis tehes vajalikud asendused, saame: kbb =1/ (1-c) + ( -c / (1-c)) = (1 c) / (1 c) = 1 Järeldus: kui valitsus suurendab valitsemiskulusid ning katab need maksude suurendamise teel, siis on see majandusele suhteliselt väike stimulaator. 39
40 Mitmesugused multiplikaatorid. 1. Indutseeritud säästud: 2. Säästud ja tulumaksud: k 1 sp =1/(1 c);c=0,8siisk 1 sp =5 k 2 sp = 1 / (1 c + c*t), c = 0,8; t = 0,2 siis k 2 sp = Säästud, tulumaksud ja indutseeritud import: 4. Üldjuhtumil: k 3 sp =1/(1 c+c*t+z),c=0,8; t=0,2;z=1,siis k 3 sp =2.17 k g sp =1/MLR kus 1-c + ct + z on marginaalne lekkemäär MLR. 40
Vanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotKui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva ja Kohtla-Järve 5. november 2016 Ülesannete lahendused 1. a) Olgu oksiidi X valem E
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotRISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ
RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotAlgoritmimine. Algoritmi olemus. Andmed algoritmides
TTÜ informaatikainstituut Algoritmimine Algoritmi olemus Algoritm on täpne ja ühemõtteline eeskiri antud liiki ülesannete lahendamiseks või tegevuste täitmiseks kindla eesmärgi saavutamiseks. Algoritm
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotTELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA
TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotEuroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)
Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotEsitluste koostamine. Kristiina Klaas
Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotGPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?
GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotEesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
LisätiedotEesti metsasektori makroökonoomiline analüüs. Koostajad: Heiki Hepner Paavo Kaimre Risto Sirgmets Meelis Teder
Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüs Koostajad: Heiki Hepner Paavo Kaimre Risto Sirgmets Meelis Teder Tartu 2010 Sisukord 1. Eesti metsanduse makroanalüüs...5 1.1. Makromudeli struktuur ja algandmed...5
LisätiedotEesti Konjunktuuriinstituut. Estonian Institute of Economic Research. Eesti alkoholiturg aastal
Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Eesti alkoholiturg 2015. aastal Tallinn Mai 2016 Aruande koostajad: Kiira Martens, Elmar Orro, Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituut
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
LisätiedotKaljuronimise raskuskategooriad
Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi
LisätiedotTurba kaevandamise tehnoloogiad. Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk
Turba kaevandamise tehnoloogiad Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk Kõik turbakaevandamise väärtushinnangute teemalised diskussioonid viivad järelduseni kõik mõjud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast.
LisätiedotPõhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
LisätiedotÕpingud. Õppurite ja ajateenijate toetused. Lühidalt ja selgelt
Õpingud Õppurite ja ajateenijate toetused Lühidalt ja selgelt Sisukord Õpingud 1 Kela toetused õppuritele 2 Gümnaasiumiõpilase ja kutseõppuri õppetoetus 3 Kõrgkoolis õppija õppetoetus 3 Kui suur on õppetoetus?
LisätiedotR U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotHarri Miettinen ja Tero Markkanen
TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotMatemaatiline modelleerimine
Matemaatiline modelleerimine Sissejuhatus Otsuste vastuvõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat teed: 1. juhuslik valik (kull/kiri, nn KATSE-EKSITUSE meetod); 2. argumenteeritud valik. Paljudesse olukordadesse
LisätiedotRAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
LisätiedotTähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotKOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together.
KOOSTOOLEPING JYKT 3 Success together. Koosttiiileping Jyv:iskyl:i piirkonna arendamisiihingu Jykes Oy (Jyviiskylii Regional Development Company Jykes Ltd., edaspidi Jykes) ja SA Tartu Teaduspark (edaspidi
LisätiedotVabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
LisätiedotAlgavad KG 14. kirjanduspäevad!
Nr. 10 (369) 12. november 2008 Tänu Kesklinna Eralasteaia lapsed ja õpetajad tänavad neid Kuressaare gümnaasiumi õpilasi ja õpetajaid, kes ei pidanud paljuks koolivaheajal jagada oma oskusi ja teadmisi
LisätiedotHeli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL
Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad
LisätiedotRAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
LisätiedotSisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud
Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja
LisätiedotÕigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
LisätiedotEQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
LisätiedotKohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas
EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotKas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?
Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis
LisätiedotFüüsikaline maailmapilt (I osa) Sissejuhatus mateeriavormide liikumisviiside
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)... 1 Sissejuhatus... 1 1. Loodus ja füüsika... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine
LisätiedotEesti alkoholiturg aastal
Eesti alkoholiturg 2013. aastal Tallinn Mai 2014 Aruande koostajad: Kiira Martens, Elmar Orro, Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 6681242 E-post: eki@ki.ee http://www.ki.ee
LisätiedotEinike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED
Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi
LisätiedotVIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala
Lisätiedotkoolikohustuse täitmise kindlustamiseks Faktorid Näited Uute sotsiaalsete institutsioonide areng Töömajade, haiglate, koolide ja
1.moodul Sotsiaaltöö kui eriala kujunemise tegurid Sotsiaaltöö kui eriala kujunemise tegurid Faktorid Näited Liikumine isikuabi süsteemseks Heategevuse organisatsioonide liikorraldamiseks kumine USA-s
LisätiedotTÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale
TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga
LisätiedotEESTI KEELE ALLKEELED
TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja
LisätiedotÜlevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2015 Puiduhinnad langesid terve esimese kvartali ja seda pea kõigi sortimentide lõikes. KEM
LisätiedotHINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni
HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:
LisätiedotKellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele! (Ilm 3;6) Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus
LisätiedotTöö juht ja vastutav täitja vanemteadur majanduskandidaat Valdek Loko, vastutav täitja teadur põllumajanduskandidaat Enno Koik
Projekti Põllukultuuride tootmise tasuvuse selgitamine sõltuvalt sisendite hindadest, tootmistehnoloogiatest, tootmisüksuste suurusest ja kokkuostuhindadest lõpparuanne Töö juht ja vastutav täitja vanemteadur
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotKarismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S
Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S 1 1 Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus Tõlkinud Karin Lintula Trükkinud Lievonen T:mi,
LisätiedotSTepsEcVeTAbroad (STEVTA)!
STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)
LisätiedotJOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA
Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D
LisätiedotTuristide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Jaanuar 2006 Töö tellija on EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 668
LisätiedotÕpingud. Õppurite ja ajateenijate toetused Lühidalt ja selgelt
Õpingud Õppurite ja ajateenijate toetused Lühidalt ja selgelt Sisukord Õpingud 1 Kela toetused õppuritele 2 Gümnaasiumiõpilase ja kutseõppuri õppetoetus 3 Kõrgkoolis õppija õppetoetus 3 Kui suur on õppetoetus?
LisätiedotHea klient! Sisukord VÕTMESÕNA
Kliendileht September 2007 Pension on oluline! 6 7 Lummav London ootab tudengeid 11 Pildikaart on kuum kaup 16 17 SEB Eesti Ühispangast saab SEB Pank 21 VÕTMESÕNA Sisukord 4 5 ISIC-kaart avab uksed Kindlusta
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotBCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine
BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine EE FI SE KASUTUSJUHEND käyttöohjeet bruksanvisning STOLLAR PEAB KÕIGE OLULISEMAKS OHUTUST Stollari töötajad hoolivad väga ohutusest. Seadmete kavandamisel ja tootmisel
LisätiedotMaakonna MV rahvastepallis
Nr. 13 (302) 6. detsember 2006 Juht tänab Tänud klassijuhatajate ja 7.-9.kl. lastevanemate koolituste korraldajatele Maren Asumetsale, Sirje Metsküllile ja koolituskeskusele Osilia. Tänud lektorile perepsühholoog
LisätiedotKiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine. Ramboll Eesti AS
Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine Ramboll Eesti AS 27-2 Maanteeamet Tallinn 27 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE... 3 1.1. Eesmärk... 3 1.2. Teostus... 3 1.3. Materjalid... 3 1.4. Tulemused... 3 2.
LisätiedotLinnalaagris oli huvitav!
Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli
LisätiedotEESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu
EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 7: Mahuarvutused" on avaldatud
LisätiedotTERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants
TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Soome keele audiovideokursus K i r j a s t u s e A S P a n g l o s s Tallinn Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants Kirjastuse AS Pangloss
LisätiedotRaisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN
Originaali tiitel: Raisa Cacciatore Erja Korteniemi-Poikela Maarit Huovinen Miten tuen lapsen ja nuoren itsetuntoa Werner Söderström Osakeyhtiö Helsinki Toimetanud Eena Ingar Kujundanud Päivi Palts Raisa
LisätiedotAUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotVõrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
LisätiedotValonlähteet Valgusallikad
Valonlähteet Valgusallikad GARO LED30 SMD Ø60 121 GARO LED30 SMD E27 GARO LED30 SMD E27-WW 19740 2700-3200 GARO LED30 SMD E27-NW 19741 4000-4500 14 14-80 30 LED SMD 1140 80 25000 15000 A+ 14 1/10/50 131
LisätiedotHundi tee koos valgustatud kergliiklusteega lõigul Rohuneeme tee Käärti tee). Plaanime veel sellel aastal katsetada
Poliitiline radoon Viimsi vallas. >> Loe lk 2 3. Tiraaž 7190 nr 32 (261) 6. september 008 Anett Kontaveit edukalt Helsingis. loe lk 1. Valmis kolme tee rekonstrueeritud ristmik 17. septembril avasime pidulikult
LisätiedotNÕUANDEID TOIMETAJALE. Katrin Kern
Tartu Ülikool Eesti Keele Instituut Tartu Linnavalitsus Haridus- ja Teadusministeerium NÕUANDEID TOIMETAJALE Katrin Kern Keelehooldekeskus Tartu 2012 SAATEKS Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja
LisätiedotLoo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm
NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme
LisätiedotTartu Kutsehariduskeskus TÖÖ PEALKIRI
Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd
LisätiedotAlkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009
Mitä tapahtuu Viron kiinteistömarkkinoilla? 1 600 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02
LisätiedotFemale Estonian Migrants. Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson
Female Estonian Migrants Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson Töötukassad Soomes Nii ma seda küll ette ei näinud. Töökohta enam ei ole ja olen nüüd töötu, aga üür tuleb maksta ja süüa peab ka
Lisätiedot1 Alalisvool. 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest)
Alalisvool. Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela
LisätiedotMaailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia
Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?
LisätiedotEESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA
Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 4: Tehnosüsteemide projekteerimine
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 4: Tehnosüsteemide projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 4: Tehnosüsteemide
LisätiedotIDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
LisätiedotRESERVVÄELASTE LASKEVÕISTLUSTE REEGLID ver. 6.2
RESERVVÄELASTE LASKEVÕISTLUSTE REEGLID ver. 6.2 1 1. Sissejuhatus... 3 1.1 Üldpõhimõtted... 3 1.2 Võistlused... 3 1.3 Ülesanded... 4 1.4 Rajavarustus... 5 1.5 Ajavõtt... 5 2. Võistluse korraldustoimkond...
LisätiedotYhteinen sanasto auttaa alkuun
Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 3: Arhitektuurne projekteerimine
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 3: Arhitektuurne projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 3: Arhitektuurne
LisätiedotFiktiivne liikumine joonistustestides eesti ja soome keeles
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Soome-ugri osakond Gerli Vachtel Fiktiivne liikumine joonistustestides eesti ja soome keeles Magistritöö Juhendaja professor Tuomas
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 9: Mudelite kasutamine tehnosüsteemide analüüsil
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 9: Mudelite kasutamine tehnosüsteemide analüüsil EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa
Lisätiedot