Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS. Majandusaasta aruanne 2009 / PDF versioon
|
|
- Eeva-Kaarina Hanna Parviainen
- 5 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS Majandusaasta aruanne 2009 / PDF versioon
2 Äriregistri nr Aruandeaasta algus ja lõpp: Juriidiline aadress: Vambola Tallinn Eesti Vabariik Telefon Faks: Kodulehekülg: Tegevusala: Juhatuse esimees: Audiitor seesam@seesam.ee Kahjukindlustus Ivo Kuldmäe KPMG Baltics AS Lisatud dokumendid: 1. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 2. Kasumi jaotamise ettepanek 3. Tegevusalade loetelu Majandusaasta aruanne 2008 Eesti kroonides 2
3 Sisukord Tegevusaruanne Olulisemad finantsnäitajad 4 Kindlustusturg 5 Tulemused 6 Kogutud kindlustusmaksed 7 Kindlustushüvitised 7 Kulud 8 Personal 9 Juhtimine 9 Suunad aastaks RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE a 10 Juhatuse kinnitus 10 KOONDKASUMIARUANNE 11 FINANTSSEISUNDI ARUANNE 12 RAHAVOOGUDE ARUANNE 13 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid 15 Lisa 2. Juhtkonna hinnangud, mida on raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud 24 Lisa 3. Riskide juhtimine 25 Lisa 4. Preemiad 40 Lisa 5. Investeeringute tulu/kulu gruppide lõikes 41 Lisa 6. Muu tegevustulu 41 Lisa 7. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud 42 Lisa 8. Tegevuskulud 44 Lisa 9. Edasikindlustuse tulem 45 Lisa 10. Materiaalne põhivara 45 Lisa 11. Immateriaalse vara liikumine 46 Lisa 12. Finantsinvesteeringud 47 Lisa 13. Finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus 49 Lisa 14. Raha ja raha ekvivalendid 49 Lisa 15. Nõuded 50 Lisa 16. Omakapital 52 Lisa 17. Kindlustustehnilised eraldised 53 Lisa 18. Muud finantskohustused 58 Lisa 19. Kasutusrent 58 Lisa 20. Muud potentsiaalsed kohustused 59 Lisa 21. Tehingud seotud osapooltega 59 Juhatuse liikmete allkirjad aasta majandusaasta aruandele 61 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 62 Kasumi jaotamise ettepanek 63 Tegevusalade loetelu 64 3
4 Tegevusaruanne 2009 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS (edaspidi Seesam) tahab olla ettevõte, kellega on lihtne suhelda. Seesami eesmärgiks on pakkuda klientidele kindlustunnet olla parim tööandja olla usaldusväärne partner olla eetiline ja tulevikku suunatud ettevõte. Seesam on asutatud aastal. Seesami ainuomanikuks on Pohjola Bank plc (Soome). Aktsiakapital moodustab krooni. Olulisemad finantsnäitajad Majandusaasta mln.kr Kogutud kindlustusmaksed 464,6 495,9 551,5 582,7 453,0 Tulu kindlustusmaksetest (netona edasikindlustusest) Makstud kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud (Lisa 7) Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud (netona edasikindlustusest) 451,2 465,0 502,3 520,1 283,3 287,4 317,6 340,9 272,4 234,0 261,3 310,6 373,8 309,2 170,8 Tehniline tulem 84,1 53,1 22,1 71,5 47,0 Puhaskasum 123,7 46,4 34,9 82,8 51,5 Tehnilised eraldised (neto) 258,0 284,1 291,5 240,6 151,9 Investeeringud 574,1 487,1 426,4 461,1 277,5 Neto kahjusuhe 1 % 57,9 66,8 74,4 59,5 60,3 Neto kulusuhe 2 % 24,4 22,4 21,5 27,0 23,1 Kombineeritud suhe 3 % 82,3 89,2 95,9 86,4 83,4 Töötajate arv kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud (neto)/tulu kindlustusmaksetest (neto) 2 (kindlustuslepingute sõlmimiskulud ja administratiivkulud edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumiosalus) /tulu kindlustusmaksetest (neto) 3 neto kulusuhe + neto kahjusuhe 4
5 Kindlustusturg Üldise majanduskriisi taustal Eestis ja maailmas ennustasime aastaks 2009 kindlustusturu müügimahtude vähenemist umbes kümnendiku ulatuses. Tegelik langus kahjukindlustusturul moodustas veidi rohkem - 11,5 protsenti. Põhilöögi võtsid enda peale kahjukindlustusturu kõige suuremad seltsid If ja Ergo. Nimetatud kahe seltsi kindlustusmahtude vähenemine moodustas 80 protsenti kogu turu mahu vähenemisest. Samal ajal õnnestus aga näiteks Swedbank Varakindlustusel, RSA-l ja Gjensidigel kogutud kindlustuspreemiaid eelmise aastaga võrreldes suurendada. Välismaiste kindlustusandjate filiaalid kogusid aastal kokkuvõttes üle 14 protsenti Eesti kahjukindlustusturu maksetest (9,5% aastal). Seesam kogus aasta jooksul kindlustusmakseid 464,6 miljonit krooni, turuosa kindlustusmaksete põhjal suurenes 12,4 protsendini (2008. aastal 11,7 protsenti). Turuosade leidmisel on arvestatud ka välismaiste kindlustusandjate filiaalide laekumisi (vt joonis ) Kindlustusseltside ja välisfiliaalide turuosad (%) seisuga ning nende muutus võrreldes eelmise aastaga (+/- %) Allikas: Majanduskriis on positiivset mõju avaldanud vaid ühele kindlustusliigile, s.o. rahalise kaotuse kindlustusele, mille kaudu saavad ettevõtted end kaitsta majan duslike kahjude eest, mis tekivad äritegevuse katkestuste tõttu. Nimetatud kindlustusliigi mahud on eelmise aastaga võrreldes suurenenud 37 protsenti. Poole protsendiga on plussis ka koduvara kindlustuse juurdekasv, kuid kõikides ülejäänud kindlustusliikides on juurdekasv negatiivne. Kahjukindlustusturule on kõige suurem mõju loomulikult kaskokindlustusel ja liikluskindlustusel kui kõige suuremate liikide vähenemisel. 5
6 Kogutud kindlustusmaksed kindlustusliigiti (mln.kr) ja aastal Tulemused Allikas: Kindlustusturu negatiivse kasvu tingimustes on Seesamil läinud suhteliselt hästi. Seltsi 2009.aasta rahavoog oli rasketele oludele vaatamata positiivne, finantsvarad on aastaga suurenenud ning katavad kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi rohkem kui kahekordselt. Omavahendite normatiivi nõuded on täidetud enam kui neljakordselt. Seesam teenis a kindlustustehnilisest tegevusest 84,1 miljonit krooni kasumit, kokku moodustas Seesami majandustegevuse puhaskasum 123,8 miljonit krooni. Seesam väärtustab aina rohkem paindlikkust ja head koostööd; me tahame olla lähemal klientidele, pakkuda neile üha personaalsemat lähenemist aastal avasime uued müügiesindused Paides ja Kuressaares, uusi töötajaid on lisandunud ka muudesse esindustesse. Kahjukäsitluse teenus on peale kahjukäsitluse maja avamist eelmisel aastal oluliselt paranenud, uue kvaliteediga on rahul nii kliendid kui koostööpartnerid. Seesami teenitud preemiad (netona edasikindlustusest) moodustasid aastal 451,2 miljonit krooni alanedes võrreldes eelneva aastaga 3,0 protsenti. Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud (netona edasikindlustusest) moodustasid aastal 261,3 miljonit krooni. Võrreldes aastaga vähenes netohüvitiste maht 15,8 protsenti. Neto kahjusuhe moodustas 57,9 protsenti (2008. a vastavalt 66,8 protsenti). Seesami tegevuskulud on eelneva aastaga võrreldes suurenenud 5,6 miljoni krooni võrra. Neto kulusuhe moodustas 24,4 protsenti, kombineeritud suhe 82,3 protsenti (2008. aasta näitajad vastavalt 22,4 protsenti ja 89,2 protsenti). Seesami finantsvarad on eelneva majandusaastaga võrreldes suurenenud 87 miljoni krooni võrra, 6
7 finantsinvesteeringute kogumaht moodustas aasta lõpus 574,1 miljonit krooni. Fikseeritud intressiga väärtpaberitesse on paigutatud 64,7 protsenti Seesami finantsvaradest, millest omakorda 48,1 protsenti ehk 179,1 miljonit krooni moodustavad paigutused välisriikide valitsuste võlakirjadesse. Kogutud kindlustusmaksed Seesam kogus aasta jooksul kindlustusmakseid 464,6 miljonit krooni, turuosa kindlustusmaksete põhjal suurenes 12,4 protsendini (2008. aastal 11,7 %). Võrreldes eelneva aastaga alanes müügimaht 6,3 protsenti. Peapõhjuseks vabatahtliku sõidukikindlustuse ning ettevõtete varakindlustuse mahu vähenemine ca 11 protsenti, liikluskindlustuse maht vähenes suhteliselt tagasihoidlikult 2 protsenti. Positiivselt poolelt tuleb märkida eraisikute varakindlustuse ja reisikindlustuse mahtude suurenemist Seesami portfellis vastavalt 10 ja 16 protsenti. Sõidukitega seotud kindlustusliigid moodustavad jätkuvalt valdava enamuse Seesami portfellist. Eraja juriidiliste isikute vabatahtlikust sõidukikindlustusest on kogutud 46 protsenti ning kohustuslikust liikluskindlustusest 21 protsenti kindlustusportfelli mahust. Muu vara kindlustuse osakaal (era- ja juriidiliste isikud kokku) on suurenenud 23 protsendini (põhiliigid vt joonis all). Kindlustushüvitised Kahjunõudeid hüvitati aasta jooksul enam kui 285,5 miljoni krooni ulatuses. Väljamakstud hüvitiste maht vähenes eelneva aastaga võrreldes 34,6 miljoni krooni võrra. Kaskokahjude väljamaksed moodustasid ligi 50 protsenti hüvitiste kogumahust, koos kohustusliku liikluskindlustuse hüvitistega oli sõidukitega seotud kahjude osakaal väljamaksetes 72,4 protsenti. Väljamakstud hüvitiste ja kahjukäsitluskulude suhe kogutud kindlustusmaksetesse oli 61,9 protsenti (2008. aastal 64,0 protsenti). 7
8 Kulud Seesami tegevuskulud on aastal eelneva aastaga võrreldes suurenenud 5,3 protsenti. Kindlustuslepingute sõlmimiseks kulus 70,8 miljonit krooni, sõlmimiskulude suhe kogutud kindlustusmaksetesse moodustas 15,2 protsenti. Administratiivkulud moodustasid 40,2 miljonit krooni, investeerimistegevuse juhtimise kulud 1,3 miljonit krooni. Personal aastalõpu seisuga töötas Seesamis 143 inimest. Eelmise aastaga võrreldes kasvas personali arv 23%, mis oli eelkõige tingitud müügiorganisatsiooni laienemisest. Avati mitu uut esindust ning samuti värvati uut müügijõudu olemasolevatesse kontoritesse. Seesami peakontoris töötas aastalõpu seisuga 65 töötajat ja kahjukäsitluse kontoris 35 töötajat aastal avati kaks uut esindust kesk- ja läänepiirkonnas. Kesk- Eesti piirkonna 6 töötajaga Rakvere kontorile lisandus esindus Paides, kus asus tööle 2 uut töötajat. Lisaks Pärnu esindusele (8 töötajat) ja Viljandi esindusele (4 töötajat) avati Kuressaare esindus, kus alustas tööd 2 uut inimest. Teistes piirkondades muudatusi ei toimunud. Idapiirkonna esinduses Jõhvis töötas 5 töötajat ja Lõuna-Eesti piirkonna esinduses Tartus 13 töötajat, Valga esinduses 1 töötaja ja Võru esinduses 2 töötajat. Ettevõtte visiooni silmas pidades on Seesam üha enam tähelepanu pööranud nii sise- kui väliskliendi teenindamisele. Parima klienditeeninduse tagamisele aitab kaasa personali pidev koolitamine ning klientidelt tagasiside kogumine. Viimasel aastal on enam tähelepanu pööratud iga töötaja individuaalsele töösooritusele ning personaalsele arenguplaanile. Seesami personalist üle 73 protsendi moodustavad naised. Töötajate keskmine tööstaaž on 6,1 aastat. 8
9 Juhtimine Ainuaktsionäri otsusena töötab alates 3. veebruarist 2009 Seesami nõukogu järgmises koosseisus: Hr Tomi Yli-Kyyny, Nõukogu esimees Hr Erkki Mikael Silvennoinen Hr Reima Juhana Rytsölä Hr Jouko Markku Kalevi Pölönen Hr Markku Tapani Vehmas Hr Toomas Abner Seesami juhatus töötas aastal 2009 koosseisus hr Ivo Kuldmäe (juhatuse esimees) ja hr Andri Püvi. Seesami peadirektoriks oli aastal hr Andri Püvi. Suunad aastaks 2010 Väidetavalt on majanduskriis Eestis ja maailmas oma põhjas ära käinud, kuid ometi ei ole me veel tõusulainel. Suure tõenäosusega kujuneb aasta 2010 Eestile tervikuna ning ka kindlustusturule raskemaks kui möödunud aasta. Eesti elanikkond ning ettevõtted peavad veel mõnda aega kokkuhoiurežiimil püsima, et kitsastes oludes ellu jääda, mustade päevade varud hakkavad aga lõppema. Hinnatundlikkus turul kasvab ning konkurents kindlustusseltside vahel aina tiheneb, kindlustusturul tervikuna on oodata teatavat hindade langust, eriti just masstoodetes. Seesami tegevused oma eesmärkide saavutamiseks hõlmavad olemasoleva müügiorganisatsiooni paremat juhtimist ja kliendikesksemat lähenemist. Samuti paneme rõhku tarifitseerimise arendamisele ja kahjukäsitluse teenuse kvaliteedile. Alates 1. jaanuarist 2010 kasutab Seesam uut logo, millega ühtlustab oma visuaalse kuvandi emaettevõtte, Soome suurima finantskontserni OP-Pohjola Grupiga. Ühtne visuaalne kuvand annab mõista, et kõik gruppi kuuluvad ettevõtted järgivad oma tegevuses samu põhimõtteid ning väärtustavad inimesekeskset lähenemist ja vastutustunnet. Seesami värske identiteet loob uut energiat ja positiivseid emotsioone. Uus värvikombinatsioon kannab endas sõnumit, et soovime oma klientidele turvalist elu täis rõõmu ja elamusi ning pakume selleks oma teenuste abil kindlustunnet erinevateks elujuhtumiteks. Seesam on finantsiliselt tugev, me hoiame kinni lubadustest ja täidame oma kohustused. Meie töötajad on väga professionaalsed, kuid me tahame oma müügiorganisatsiooni veelgi efektiivsemaks muuta ning hoida kõrgel tasemel kahjukäsitluse teenuse kvaliteeti. Seesam oli ja on ka edaspidi tugev ja stabiilne kindlustuspartner. Ivo Kuldmäe Juhatuse esimees Andri Püvi Juhatuse liige 9
10 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE a Juhatuse kinnitus Juhatus kinnitab lehekülgedel 10 kuni 60 toodud Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i a raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust. Juhatus kinnitab, et: raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt; raamatupidamise aastaaruanne kajastab ettevõtte finantsseisundit, majandustegevuse tulemust ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt; Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS on jätkuvalt tegutsev ettevõte; Juhatus kinnitab, et kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud. 17. märts 2010 Ivo Kuldmäe Juhatuse esimees 17. märts 2010 Andri Püvi Juhatuse liige Tallinn,17.märts
11 KOONDKASUMIARUANNE Lisa Brutopreemiad Edasikindlustuse maksed Muutus ettemakstud preemiate eraldises Muutus ettemakstud preemiate eraldises, edasikindlustuse osa Netopreemiad Investeeringute tulu Muu tegevustulu Tulud kokku Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud Edasikindlustuse osa kindlustushüvitistes ja kahjukäsitluskuludes Neto kindlustushüvitised Kindlustuslepingute sõlmimiskulud Administratiivkulud Investeerimistegevuse juhtimise kulud Tegevuskulud kokku TEGEVUSKASUM ARUANDEAASTA PUHASKASUM Aastaaruande lisad lehekülgedel on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 11
12 FINANTSSEISUNDI ARUANNE Lisa VARAD Materiaalne põhivara Immateriaalne vara, sh immateriaalne kindlustusvara Finantsvarad Aktsiad ja fondiosakud, õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande 12, Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande 12, Müügivalmis investeeringud 12, Finantsvarad kokku Muud nõuded Nõuded edasikindlustuslepingutest Nõuded kindlustustegevusest Raha ja raha ekvivalendid VARAD KOKKU OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED Omakapital Aktsiakapital Aazhio Reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku Kohustused Kohustused kindlustuslepingutest Kohustused edasikindlustuslepingutest Muud kohustused kindlustustegevusest Muud eraldised Maksukohustused Kohustused kokku OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU Aastaaruande lisad lehekülgedel on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 12
13 RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa Rahavood äritegevusest Laekunud kindlustusmaksetest Tasutud edasikindlustusmaksed Makstud kindlustushüvitiseks ja kahjukäsitluskuludeks Makstud tegevuskulud Laekunud intressid Aktsiate ja osaluste ost/müük, neto Rahavood võlainstrumentidest ja deposiitidest Makstud investeeringute haldamise kulud Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamine Kokku rahavood investeerimistegevusest RAHAVOOD KOKKU Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus MUUTUS RAHA- JA PANGAKONTODE JÄÄKIDES Aastaaruande lisad lehekülgedel on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 13
14 OMAKAPI TALI MUUTUSTE ARUANNE Aazio Aktsiakapital Reservkapital Jaotamata kasum Kokku Aruandeperioodi kasum Aruandeperioodi kasum Lisainformatsiooni ettevõtte aktsia- ja omakapitali ning omanike kohta vaata Lisast 16. Aastaaruande lisad lehekülgedel on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 14
15 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid Aastaaruanne on koostatud Eestis registreeritud kahjukindlustusandja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kohta. Ettevõtte aktsiatest kuulub 100% Soome kontsernile Pohjola Bank plc. Eesti äriseadustiku nõuete kohaselt kinnitatakse juhatuse poolt koostatud ning nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet, aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäridel on õigus juhatuse poolt koostatud ja esitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. 1. Koostamise alused a raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS International Financial Reporting Standards). Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud: - finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande; - muud nõuded (jääkvara ja regressid õiglases väärtuses); Mitmed rahvusvaheliste finantsaruandluse standardid, mis on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, nõuavad juhtkonnapoolsete hinnangute tegemist. Kuigi vastavad hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Täpsem hinnangute käsitlus on kirjeldatud Lisas 2. Juhatus kiitis raamatupidamise aruande avalikustamise heaks 17.märtsil Finantsaruannete esitamine Ettevõte rakendab aastaaruande koostamisel muudetud standardit IAS 1 Finantsaruannete esitamine (2007), mis jõustus 1. jaanuaril Selle tulemusena on põhiaruannetest ümber nimetatud finantsseisundi aruanne ja koondkasumiaruanne. Muudetud standardi kohaselt tuleb omakapitali aruandes esitada kõik omanikega seotud omakapitali muutused, kusjuures kõik omanikega mitteseotud omakapitali muutused tuleb esitatada koondkasumiaruandes. Ettevõttel ei olnud ja aastal selliseid kasumiaruande väliseid kasumeid ja kahjumeid, mida tuleb vastavalt muudetud IAS 1-le esitada koondkasumiaruandes. Seetõttu ei esine ka aasta võrdlevas informatsioonis muudatusi. 15
16 2. Arvestus- ja esitusvaluuta Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i arvestus- ja esitusvaluutaks on Eesti kroon. Aastaaruandes on kõik arvnäitajad esitatud Eesti kroonides, kui ei ole märgitud teisiti. 3. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse finantsseisundi aruandes ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja nõudmiseni hoiuseid pankades. Rahavoogude aruanne koostatakse otsesel meetodil. 4. Kindlustuslepingud Kindlustusleping on leping, mille alusel ettevõte võtab enda kanda kindlustusvõtja märkimisväärse kindlustusriski, kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtjale määratletud ebakindlast tuleviku sündmusest (kindlustusjuhtumist) põhjustatud kahju. Ettevõte sõlmib klientidega lühiajalisi kindlustuslepinguid, milledes on põhiliste riskidena kaetud varaga seotud kahjud ja vara hävimine, isikute vastutus või lühiajalised tervisekahjud. Kõik ettevõtte poolt sõlmitud lepingud klassifitseeruvad kindlustuslepinguteks IFRS 4 mõistes Kindlustusmaksed - preemiad Brutopreemiatena on kajastatud kindlustuslepingu järgsed saadud või saadaolevad preemiad või preemiate osamaksed, mille maksetähtaeg kuulub aruandeperioodi. Kui preemia või preemia esimese osamakse maksetähtaeg on kindlustuslepingu jõustumise päevast hilisem, lähtutakse preemiatulu kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast Kindlustushüvitised Kindlustushüvitistena kajastatakse koondkasumiaruandes kahjusid kindlustusjuhtumitest nende väljamaksmisel. Kuni väljamaksmiseni kajastuvad hinnangulised kahjud rahuldamata nõuete eraldise koosseisus ja kajastuvad kasumiaruandes vastava eraldise muutuse läbi. Vaata ka Lisa 2.2 jäänukvara ja regresside kohta, mida kajastatakse kindlustushüvitise vähendusena Kindlustustehniliste eraldiste kajastamine Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksikute lepingute ettemakstud preemiate eraldiste kogusummast. Üksiklepingu ettemakstud preemiate eraldis kajastab antud lepingu brutopreemiast protsentuaalselt sama osa, kui aruandekuupäeva järgne kindlustuslepingu kehtivuse aeg moodustab kogu kindlustuslepingu kehtivuse ajast Rahuldamata nõuete eraldis koosneb kolmest osast. Teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldis moodustatakse enne aruandekuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate kindlustusjuhtumite lõplike või hinnanguliste väljaminekute katmiseks. Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldisest (edaspidi IBNR) moodustatakse eraldi igas kindlustusliigis antud aruandekuupäevaks toimunud, kuid kindlustusseltsile veel teadmata kahjude hüvitamiseks. IBNR arvutamise metoodika on erinev 16
17 kindlustusliigiti. IBNR arvestatakse statistiliste meetoditega ning arvestatakse kahju teatamise perioodi pikkust, eeldatava kahju suurust ja teisi parameetreid. Kaudsete kahjukäsitluskulude eraldis on mõeldud enne antud aruandekuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate ning kindlustusseltsile veel teadmata kahjude kaudsete käsitlemiskulude katmiseks. Rahuldamata nõuete eraldist ei diskonteerita, v. a. liikluskindlustuse seadusest tuleneva kindlustuspensionite osa. Rahuldamata nõuete eraldist ei vähendata tõenäoliste regresside ega päästetud vara väärtuse võrra Möödumata riskide eraldis Kindlustusliigiti möödumata riskide eraldis moodustatakse juhul, kui ettemakstud preemiate eraldis ei ole arvestuslikult piisav enne aruandekuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast aruandekuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks. 5. Edasikindlustuse komisjonitasude kajastamine Edasikindlustuse komisjonitasud on arvestatud lähtuvalt edasikindlustajatega sõlmitud lepingutes fikseeritud komisjonitasude suurusest. Nõuded edasikindlustuse komisjonitasude osas kajastatakse finantsseisundi aruandes lepingujärgse nõudeõiguse tekkimise momendil, milleks on kokkulepitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine kliendiga ja sellelt arvestatud edasikindlustuspreemia kajastamine. Nõuded edasikindlustuse komisjonitasude osas võetakse arvele õiglases väärtuses koos tehingukuludega ja kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses. 6. Nõuded edasikindlustuslepingutest Enamus Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS edasikindlustuslepinguid on sõlmitud Pohjola Insurance Ltd ga, et limiteerida omavastutusele jäävat riskiosa. Edasikindlustatud on kõik riskid alates omavastutuse piirist, mis erineb kindlustusliigiti ja kõigub vahemikus null kuni kuus miljonit krooni. Edasikindlustuslepingud on, ühe erandiga, mitteproportsionaalset (excess of loss) tüüpi. Osaliselt on kandunud käesolevasse aastasse ka varasematel aastatel sõlmitud proportsionaalsetest edasikindlustuslepingutest tulenevad nõuded. Edasikindlustuse osa kindlustuse tehnilisest eraldistest (nõue edasikindlustuslepingust) arvutatakse lähtuvalt omavastutust ületavast kindlustussumma määrast. Ettemakstud preemiate puhul moodustab nõue edasikindlustuslepingust edasikindlustuspreemiast protsentuaalselt sama osa, kui aruandekuupäeva järgne edasikindlustuslepingu kehtivuse aeg moodustab kogu edasikindlustuslepingu kehtivuse ajast vastava kindlustuslepingu suhtes. Kui rahuldamata nõuete eraldise koosseisus olev kahju ületab ettevõtte omavastutuse määra, siis on vastavat summat ületav osa kajastatud edasikindlustuslepingust tulenevalt kui nõue edasikindlustuslepingust. Vastav hinnanguline edasikindlustusnõude arvestus on tehtud ka teatamata kahjude osas. Edasikindlustuslepingutest tulenevad nõuded kindlustustehniliste eraldiste osas on kajastatud finantsseisundi aruandes real Nõuded edasikindlustuslepingutest. Võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse koondkasumiaruandes. 17
18 7. Finantsvarad Finantsvaradeks loetakse raha ja selle ekvivalendid, nõudeid ja investeeringuid väärtpaberitesse. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse väärtuspäeval. Finantsvarad eemaldatakse finantsseisundi aruandest nende võõrandamisel väärtuspäeval. Sõltuvalt finantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest klassifitseeritakse investeeringud väärtpaberitesse kategooriasse: finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande Finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande kajastatakse kauplemise eesmärgil hoitavaid finantsvarasid (s.t vara on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus; ühiselt hallatava finantsinstrumentide portfelli osa; või tuletisinstrument, mis ei ole riskimaandamisinstrument) ja muid finantsvarasid, mida nende esmasel kajastamisel on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande kajastatavaks. Siia gruppi kuuluvad finantsvarad võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses (ei sisalda tehingukulusid). Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse antud kategoorias finantsvarasid nende õiglases väärtuses ja õiglase väärtuse muutusest tulenevaid kasumeid/kahjumeid kajastatakse perioodi kasumiaruandes Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratavate maksetega tuletisinstrumentideks mitteolevad finantsvarad, mis ei ole noteeritud aktiivsel turul. Laenud ja nõuded võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses koos tehingukuludega. Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse laenusid ja nõudeid korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seda meetodit kasutatakse järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu arvestamisel. Võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes. Ettevõte ei ole aruandeperioodil klassifitseerinud ühtegi finantsvara lunastustähtajani hoitavaks investeeringuks ega müügivalmis finantsvaraks, samuti puudusid ettevõttel tuletisinstrumendid. Muud finantsvarad hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses miinus väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 8. Netoarvestused Finantsvarade ja -kohustuste vahel tehakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks eksisteerib juriidiline õigus ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netobaasil. 9. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud, emiteeritud võlakirjad) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, miinus tehingukulud ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit. 18
19 10. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. (Kuni kehtinud Kindlustustegevuse seadus nägi ette kohustust kanda 10% aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali.) Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. Reservkapital moodustatakse üldkoosoleku kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes fikseeritud puhaskasumist. 11. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on seisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse aruandepäeval ametlikult kehtinud välisvaluutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on koondkasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna. 12. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad lähtuvad vara kasulikust elueast. Ettevõttes hetkel kasutusel olevatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära 20%, amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes administratiiv kulude all. Sõlmimisväljaminekute kajastamine Nende kindlustuslepingute sõlmimiskulud, mis on seotud järgmisesse aruandeperioodi üle kantavate preemiatega, kapitaliseeritakse ettemakstud kuludena finantsseisundi aruandes immateriaalse vara koosseisus. Kapitaliseerimisele kuuluvad ainult otsesed sõlmimiskulud. Otsesed sõlmimisväljaminekud, mille kohta on peetud arvestust kindlustuslepingute kaupa, näiteks maakleritasud ja muud kindlustuslepingute vahendustasud, on kapitaliseeritud lepingute põhiselt. Otsesed sõlmimisväljaminekud, mille kohta ei ole arvestus lepingute põhine, on kapitaliseeritud ettemakstud preemiate eraldise kogusumma ja brutopreemia kogusumma suhte alusel. Sõlmimiskulude amortiseerimine toimub lineaarselt kindlustuslepingu kehtivusperioodi jooksul. Muud sõlmimisväljaminekud, mida ei loeta otsesteks sõlmimiskuludeks, kajastatakse perioodi kuluna nende tekkimisel. 13. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööajaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 19
20 Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset amortisatsioonimeetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara grupile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooninormid on põhivara gruppidel järgnevad: Hooned 2% masinad ja seadmed 20% arvutid 33% mootorsõidukid 20% kontoriinventar 10% mööbel 10% Vara kasuliku eluea jooksul amortiseeritakse kulusse selle vara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vaheline summa. Igal aruandepäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Ettevõte hindab perioodiliselt (või kui ilmneb asjaolusid, mis võivad viidata väärtuse langusele) põhivara bilansilise väärtuse vastavust kaetavale väärtusele. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus eeldatavad müügikulud või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele. Vara väärtuse langus Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Ettevõte hindab igal aruandepäeval finantsvarade või finantsvarade grupi allahindlusevajadusele viitavaid asjaolusid. Finantsvara või finantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allahindlus kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid pärast vara esmast kajastamist ( kahjulik sündmus ) ja see kahjulik sündmus (kahjulikud sündmused) omab mõju finantsvara või finantsvarade grupi usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivne asjaolu, mis viitab finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse langusele on ettevõttele kättesaadav informatsioon nagu näiteks: (i) võlgniku olulised finantsraskused; (ii) lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine; (iii) on tõenäoline, et võlgnik on pankrotti minemas; (iv) (v) finantsvara aktiivse turu kadumine seoses finantsraskustega; või teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele finantsvara või finantsvarade grupi oodatud tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta. Kui korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude ja nõuete või lõpptähtajani hoitavate väärtpaberite väärtuse langusele viitavad objektiivsed asjaolud, siis tekkinud kahjum leitakse vara bilansilise maksumuse ja tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse (välja arvatud tuleviku allahindlused, mis ei ole veel realiseerunud) vahena, mis on diskonteeritud finantsvara efektiivse intressimäära abil. Vara bilansilist maksumust vähendatakse läbi nõuete allahindluse konto ja tekkinud kahju kajastatakse kasumiaruandes. Kui järgnevatel aruandeperioodidel kajastatud vara väärtuse langus peaks vähenema ning seda 20
21 sündmust on võimalik usaldusväärselt seostada sündmusega, mis leidis aset pärast allahindluse kajastamist (näiteks krediidireitingu paranemine), siis esialgselt kajastatud allahindlus tühistatakse. Tühistatud allahindlus kajastatakse kasumiaruandes. Finantsvarade gruppi mitte kuuluvad varad Piiramatu kasuliku elueaga vara ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas selle vara võimalikku väärtuse langust, võrreldes selle bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. 14. Ettevõtte tulumaks Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 21/79 ( aastal 2009 oli tulumaks samuti 21/79) netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. 15. Kasutus- ja kapitalirent Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Ettevõte kui rendileandja Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. 16. Muud eraldised ja potentsiaalsed kohustused Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandepäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandepäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandepäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. 21
22 Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aruande lisades potentsiaalsete kohustustena. 17. Puhkusetasu kohustus Kohustused töövõtjate ees sisaldavad töölepingust tulenevat tekkepõhist kohustust ning kehtivate Eesti Vabariigi seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu eraldist aruandepäeva seisuga. Nimetatud kohustused sisaldavad ka nendelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. 18. Kohustuste piisavuse test Iga aruandepäeva seisuga viib ettevõte läbi kohustuste piisavuse testi hindamaks kindlustuslepingutest tulenevaid tuleviku rahavoogusid (netona kapitaliseeritud väljaminekutest ja äriühenduse käigus ülevõetud varadest). Kohustuste piisavuse testi tehakse kindlustusliigiti brutoeraldiste suhtes, st edasikindlustuse mõju ei arvestata. Mudelis on kasutatud prognoositud kahjusuhet ning kulusuhet kindlustusliigiti. Kui kindlustuskohustuse bilansiline väärtus (miinus seotud kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud ja seotud immateriaalsed varad) on hinnanguliste tulevaste rahavoogude valguses ebapiisav, tuleb kogu puudujääk kajastada koondkasumiaruandes. Seejärel moodustatakse kohustuste adekvaatsuse testist tulenev eraldis (möödumata riskide eraldis). 19. Tulud Muu tulu Muud tulud kajastatakse tekkepõhiselt vastavate tehingute toimumise hetkel Intressitulu Intressitulu kajastatakse kasumiaruandes kasutades sisemise intressimäära meetodit. Sisemine intressimäär on intressimäär, mis diskonteerib täpselt eeldatava tulevase rahavoo läbi finantsvara eeldatava eluea (või vajadusel läbi lühema perioodi) finantsvara bilansilise väärtuseni Dividenditulu Dividenditulu kajastatakse hetkel, mil tekib õigus nendele dividendidele ja kui tulu laekumine on tõenäoline Kindlustuspreemiad Kindlustuspreemiate kajastamise põhimõtted on kirjeldatud punktis Tegevuskulud Kahjunõuete käsitluskulud - koosnevad otseselt nõuete käsitlemise ja välja maksmisega seonduvatest kuludest ja kaudsetest nõuete käsitlemisega seotud administratiivkuludest. Kaudsete kulude all näidatakse kahjusid käsitlenud töötajate selleks kulutatud hinnangulisele ajale vastav palgakulu, maksu- ja muud kulud. 22
23 Sõlmimiskulud - tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest ja koosnevad kolmest osast: Otsesed kulud, nagu komisjonitasud ja otseselt sõlmimisega seotud töötajatele tehtud kulutused. Jaotatavad kulud, nagu näiteks sidekulud, reklaam, reklaamtrükiste kulud, müügiesindajate koolituskulud, kulud ruumidele, kantseleitarvete kulud jne. Kaudsed kulud, nagu administratsiooni töötajate müügitoetusele kulutatud hinnangulisele ajale vastav palgakulu, maksu- ja muud kulud Administratiivkulud - on seotud preemiate kogumise, portfelli haldamise, boonuste ja allahindluste käsitlemise ning sissetuleva ja väljamineva edasikindlustusega. Siia kuuluvad personalikulud ja amortisatsioonikulud sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimis-, nõuete käsitlusvõi investeeringukulude hulka. Administratiivkulud koosnevad kahest osast: Otsesed kulud, nagu administreerimisega seotud töötajatega otseselt tehtud kulutused, koolitus jne. Jaotatavad kulud nagu näiteks sidekulud, kulud ruumidele, kantseleitarvete kulud jne Investeeringute haldamise kulude all näidatakse varahalduslepingu alusel Pohjola Asset Management Ltd le makstud tasusid investeerimisportfelli haldamise ja valitsemise eest ja investeeringutega seotud jaotatavatest kuludest. Üldpõhimõte kulude jagamisel kasumiaruande kirjetele on järgmine: kulud, mida on võimalik jagada täpselt, jagatakse vastavatele kirjetele otse. Kulud, mida ei ole võimalik otse jagada, jagatakse proportsionaalselt antud valdkonnaga tegelevate töötajate arvulisele osatähtsusele või antud valdkonnaga seotud töötajate hinnangulisele tööajale. 21. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused Käesoleva aruande koostamise hetkeks on vastu võetud uusi rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid ning nende muudatusi ja tõlgendusi, mis muutuvad ettevõttele kohustuslikuks alates 01. jaanuarist 2010 või hiljem algavate perioodide aruannetes. Ettevõtte juhatuse hinnangu kohaselt nimetatud uued standardid ja tõlgendused ei oma mõju ettevõtte finantsaruannetele. 23
24 Lisa 2. Juhtkonna hinnangud, mida on raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud Majanduskeskkonna ebakindlus aastal alanud ning tänaseni jätkuv ülemaailmne rahanduskriis on muuhulgas põhjustanud madalama likviidsuse taseme majanduses ning oluliselt raskendanud rahastamisvõimalusi kapitaliturgudel. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel on arvestatud juhtkonna hinnangut Eesti ja maailma majanduskeskkonna mõju kohta ettevõtte majandustulemustele ja finantsseisundile. Arvestades turusituatsiooni ebakindlust, võib majanduskeskkonna edasiste muutuste mõju ettevõttele erineda oluliselt juhtkonna tänases situatsioonis antud hinnangust. 1. Eraldiste arvestamisel kasutatud hinnangud Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldisest (edaspidi IBNR) moodustatakse eraldi igas kindlustusliigis antud aruandekuupäevaks toimunud, kuid kindlustusseltsile veel teadmata kahjude hüvitamiseks, IBNR arvutamise metoodika on erinev kindlustusliigiti. Liikluskindlustuses IBNR arvutamiseks kasutatakse ahel-redel meetod. Muudes kindlustusliikides IBNR arvutamiseks kasutatakse lepingupõhine IBNR metoodika, kus arvestatakse kahju teatamise perioodi jaotust. Teatatud, kuid väljamaksmata kahjude hindamine Sõidukitega seotud liikides (kohustuslik liikluskindlustus; vabatahtlik kaskokindlustus) antakse esmane hinnang kahjustunud sõiduki ülevaatusel, kus määratakse ja reserveeritakse oletuslik kahju. Sõiduk suunatakse kahju hindamiseks remondiettevõttesse, kust saadud eelkalkulatsiooni alusel reserv täpsustatakse. Kui sõiduki taastamine on majanduslikult või kindlustustingimuste alusel (uusväärtuskindlustus) põhjendamata, siis reserveeritakse kindlustussumma. Liikluskindlustuse isikukahjude korral reserveeritakse esitatud ravikulud. Vigastuste raskust ja vigastatu tulu hinnates (esitab raviasutus ja kannatanu ise) reserveeritakse oletuslik ravikulu ja ajutise töövõimetuse kulu. Liikluskindlustuspensionide (püsiva töövõime kaotuse hüvitis või elatise vähenemise hüvitis hukkunu pere liikmetele) eraldis moodustatakse annuiteetide väljamaksmiseks. Liikluskindlustuspensionite arvutamine toimub liikluskindlustuse andmebaasi vahendusel. Annuiteetide arvutamiseks on kasutatud Eesti Statistikaameti poolt koostatud 2008.aasta rahvastiku elutabeleid. Reservid diskonteeritakse, kasutatav intressimäär on 0,75%. Varakindlustuse kahjude korral hinnatakse esialgu samuti oletuslik kahju suurus ja täpsustatakse seda eksperthinnangute ja eelkalkulatsioonide saabumisel. Kindlustusliikides, kus kindlustusvõtjal on omavastutus, ei sisalda reserv omavastutus summat. Varguste korral reserveeritakse koheselt kindlustussumma. Kaskokahjude korral vähendatakse kahjusummat omavastutuse võrra ehk reserv ei sisalda omavastutust. Isikukahjud. Reisikindlustuse korral reserveeritakse esitatud nõue või suuremate kahjude korral oletuslik kahjusumma (ravikulude hüvitis). Õnnetusjuhtumikindlustuses on eripäraks see, et reserv moodustub võimalikest invaliidsus- või surmajuhtumihüvitistest kuna päevaraha hüvitistaotlus esitatakse juba nõudena ja nõue hüvitatakse koheselt. 2. Muud nõuded Jääkvara tekib firmale kaskokindlustuse ja varakindlustuse lepingute alusel, kus ettevõte ostab kindlustusjuhtumi läbi kahjustunud vara välja ja realiseerib selle. Omandatud vara realiseerib firma läbi koostööpartneri, kes korraldab müügi enampakkumiste kaudu. Kahjustunud sõidukite puhul määratakse jäänukile eeldatav müügihind, mida oksjonipidaja ei tea. Eeldatava müügihinna aluseks 24
25 on sõidukite puhul esmalt vigastuste iseloom ning ulatus, seejärel margi ja mudeli populaarsus turul. Lähtuvalt suuremast huvist populaarsete markide ja mudelite vastu kujuneb nende hind kõrgemaks. Oksjoni lõppedes annab ettevõte nõusoleku jääkvara müügiks. Kui oksjonil pakutu on sama või kõrgem eeldatavast (määratud) müügihinnast, siis antakse luba müügiks. Väiksema hinna korral vaadatakse iga kord eraldi, millest madalam oksjonihind on tingitud. Otsustatakse, kas sõiduk läheb uuesti oksjonile või antakse nõusolek madalama hinnaga müügiks. Võttes aluseks müügilolevate jäänukite eeldatava arvestusliku müügihinna kajastatakse vara omandamisel ja aruandekuupäeval vastavaid summasid finantsseisundi aruandes muude nõuete hulgas ja koondkasumiaruandes kindlustushüvitiste vähendusena. Regressid esitatakse kindlustuskahju tekitanud süüdlasele, kui seda näevad ette vastava liigi kindlustustingimused. Vabatahtlikes kindlustusliikides esitatakse regressinõue juhtumitel, kus kahju tekitaja vastutab tsiviilkorras ja kohustuslikus liikluskindlustuses seaduses ettenähtud juhtumitel. Peale kahju lõplikku hüvitamist hindab ettevõte nõude esitamise mõistlikkust tulenevalt sissenõudmise eeldatavast tulemuslikkusest ja konkreetse nõude eeldatavast tulu-kulu suhtest. Ettevõttel on õigus sõlmida ka maksegraafikuid isikutega, kes nõuet tunnistavad, kuid ei suuda seda korraga tasuda. Nõudeid, mida saaja ei tunnista või millele võlgnik ei reageeri, vaadatakse ettevõtte poolt uuesti läbi ja hinnatakse, kas esitada kohtuhagi või loobuda nõudest. Regressinõude tekkimise hetkel ja aruandekuupäeval kajastatakse kõik esitatud regressinõuded finantsseisundi aruandes nõuete koosseisus ja koondkasumiaruandes kindlustushüvitiste vähendusena. Esitatud regressinõuete summat hinnatakse vastavalt oodatavale nõuete laekumise tõenäosusele lähtudes ettevõtte ajaloolisest kogemusest ning võttes aluseks samuti kindlustusliigi omapära ja informatsiooni kahju tekitaja krediidivõime kohta. Edasikindlustuslepingutest tulenevate kasumiosaluse nõuete kajastamisel kasutatud hinnangud. Edasikindlustuse kasumiosalus rakendub ainult proportsionaalsetele edasikindlustuslepingu tele. Edasikindlustuse kasumiosaluse nõuded arvutatakse vastavalt edasikindlustuslepingutes sätestatule, kasutades nõude ülesvõtmisel aruandepäeva hetkel olemasolevat informatsiooni. Kasumiosalused arvutatakse üldjuhul majandusaasta lõppedes. Summasid korrigeeritakse iga järgneva majandusaasta lõppedes või olulise informatsiooni ilmnemisel. Lisa 3. Riskide juhtimine Riskijuhtimise printsiibid Kindlustamine kui äritegevus põhineb riski võtmisel ning riski juhtimisel. Suurimad riskid kindlustustegevuses tulenevad kindlustatavate riskide selektsioonist ja hindamisest, sobiliku edasikindlustuse katte omandamisest ning kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste piisavusest. Lisaks mõjutavad olulisel määral ettevõtte tegevust investeerimisriskid, mis tulenevad kindlustusandja varade paigutamisest erinevatesse investeerimisvahenditesse katmaks kindlustustehnilisi eraldisi. Riskijuhtimise aluseks Seesamis on emaettevõtte poolt heakskiidetud riskijuhtimise põhimõtted. Allolev tabel iseloomustab erinevate riskiparameetrite muutuste mõju ettevõtte tulemile ja omavahenditele. 25
26 Riski parameeter Summa a Muutus riski parameetris Mõju tulemile/ omavahenditele Neto kindlustus-portfelli maht 451 MEEK kasv 1% +4 MEEK Neto kahjunõuded 261 MEEK kasv 1% -3 MEEK Suur kahju 1 lisa kahju -6,0 MEEK Administree-rimiskulud 40,2 MEEK kasv 5% -2,0 MEEK Mõju kombineeritud suhtele parandab 0,8 protsendipunkti halvendab 0,6 protsendipunkti halvendab 1,3 protsendipunkti halvendab 0,45 protsendipunkti Kindlustusriskide juhtimine Kindlustuslepingu sõlmimisega annab kindlustusvõtja oma kindlustusriski üle kindlustus andjale. Kahjukindlustuslepingust tulenev kindlustusrisk koosneb kahest elemendist. Esiteks ühe või mitme kahjujuhtumi toimumine ning teiseks kahjujuhtumi suurus, kusjuures mõlemad elemendid on juhuslikud. Kindlustustingimustega on sätestatud vaid ettearvamatu sündmuse toimel juhtunud kahjujuhtumite hüvitamine. Eeldusel, et kahjujuhtumid ei ole omavahel seotud, peaks teoreetiliselt suurema kindlustusportfelli korral suhteline kulu kindlustushüvitistele vähenema. Kuid tegelikkuses see eeldus 100% kindlusega ei toimi ning alati on olemas nn. jääkrisk, mis on seotud näiteks kas tegevuskeskkonna muudatustega, majandustsükliga või ühiskonna vajaduste survel muudatustega kohustuslikes kindlustusliikides. Suurimad riskid kindlustustegevuses tulenevad kindlustatavate riskide selektsioonist ja hindamisest, sobiliku edasikindlustuse katte omandamisest ning kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste piisavusest. Eraldiseisev risk on näiteks katastroofirisk, mis võib realiseeruda loodusjõudude mõjul või inimtegevuse läbi. Sellisel juhul toimub üksikute väikeste riskide kumulatsioon üheks. Näiteks aastal oli üheks selliseks näiteks Mustika keskuse tulekahju, mille tagajärjel sai korraga kannatada mitmed Seesami kliendid. Lisaks Seesamile maksid mainitud tulekahjuga seoses märkimisväärseid hüvitisi ka teised Eesti kindlustusseltsid. Lähiminevikust ei maksa samuti unustada aasta jaanuaritormi. Tõenäolisemad katastroofistsenaariumid: - Torm ja tormist tingitud üleujutus; - Paduvihm ja sellega kaasnev üleujutus; - Laevahukk või lennuõnnetus; - Pandeemia (mõju Seesamile reisikindlustuse kaudu). Kindlustus-tehnilise riski juhtimise tähtsamateks töövahenditeks on riskivalik, tarifitseerimine, edasikindlustus, omavastutused, portfelli analüüs ja portfelli dünaamika jälgimine, pakutavate kindlustuskatete ulatus. Seesami edasikindlustuslepingud on mitteproportsionaalset (excess of loss) tüüpi ning ostetud läbi emafirma. Erandi moodustab siin liikluskindlustus, mille edasikindlustus alates aastast on sõlmitud läbi Eesti Liikluskindlustuse Fondi pool i põhimõtetel Euroopa juhtivate edasikindlustusseltside juures. 26
SEESAM INSURANCE AS Majandusaasta aruanne 2012
SEESAM INSURANCE AS Majandusaasta aruanne 2012 MAJANDUSAASTA ARUANNE Äriregistri nr. 10055752 Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2012-31.12.2012 Juriidiline aadress: Vambola 6 10114 Tallinn Eesti Vabariik
LisätiedotMAJANDUSAASTA ARUANNE
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: nimi: Tartu Soome Selts registrikood: 80347396 tänava/talu nimi: Jaani maja ja korteri number: 4 linn: Tartu linn maakond: Tartu
Lisätiedot2018. aasta III KVARTALI ja 9 KUU VAHEARUANNE
2018. aasta III KVARTALI ja 9 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: AS Harju Elekter elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite
LisätiedotAS Harju Elekter K O N T S E R N
AS Harju Elekter K O N T S E R N MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.1999-31.12.1999 Ettevõtte andmed Ärinimi: AS Harju Elekter Äriregistri number: 10029524 Aadress: Paldiski mnt.31 76 606 Keila Telefon: 372 67
LisätiedotLuka Adriatic Property Kinnisvarafond I. Konsolideeritud I poolaastaaruanne 2017
Luka Adriatic Property Kinnisvarafond I Konsolideeritud I poolaastaaruanne 2017 Luka Adriatic Property Kinnisvarafond I Konsolideeritud poolaastaruanne 01.01.2017 30.06.2017 Fondi nimi Fondi liik Fondijuht
LisätiedotÜheksa kuu auditeerimata vahearuanne
AS TALLINK GRUPP Üheksa kuu auditeerimata vahearuanne 01. september 2007 31. mai 2008 Majandusaasta algus 1. september 2007 Majandusaasta lõpp 31. august 2008 Registrikood 10238429 Aadress Tartu mnt. 13
LisätiedotSAMPO FINANCE PAKKUMINE AS-I OPTIVA PANK AKTSIONÄRIDELE
SAMPO FINANCE PAKKUMINE AS-I OPTIVA PANK AKTSIONÄRIDELE 24. juuli 2000. a. Korraldaja: SISUKORD PAKKUMISE TINGIMUSED... 3 PAKKUMISE PÕHJENDUS JA KIRJELDUS... 5 Sihtemitendi andmed... 5 Pakkumise põhjendus...
Lisätiedot2014. aasta IV KVARTALI ja 12 KUU VAHEARUANNE
2014. aasta IV KVARTALI ja 12 KUU VAHEARUANNE Ärinimi: Põhitegevusala: AS Harju Elekter elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine; metalltoodete tootmine; hulgi- ja vahenduskaubandus, valgustite
Lisätiedot2008/2009 majandusaasta I kvartali auditeerimata vahearuanne
AS TALLINK GRUPP 2008/2009 majandusaasta I kvartali 01. september 30. november 2008 Majandusaasta algus 1. september 2008 Majandusaasta lõpp 31. august 2009 Registrikood 10238429 Aadress Tartu mnt. 13
LisätiedotMAJANDUSAASTA ARUANNE. aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: ELEKTRIRAUDTEE AS. registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: ELEKTRIRAUDTEE AS registrikood: 10520953 tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176 maja ja korteri number: linn: Tallinn
LisätiedotRISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ
RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotVÕLAKIRJA TEAVE. Võlakirja liik. Intress. Üldriskid
Käesolevad tingimused on algselt koostatud rootsi keeles. Juhul, kui esinevad erinevused rootsi- ja eestikeelsete tingimuste vahel, loetakse õigeks rootsikeelsed tingimused. VÕLAKIRJA TINGIMUSED Võlakiri
LisätiedotRiikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika
Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika Seisuga 31.12.217 1. RIIKLIK VANADUSPENSION JA KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION 1.1. Väljamaksed 217. aasta lõpus
LisätiedotRiikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika
Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika Seisuga 31.12.214 1. RIIKLIK VANADUSPENSION JA KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION 1.1. Väljamaksed 214. aasta lõpus
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotÜlevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2015 Puiduhinnad langesid terve esimese kvartali ja seda pea kõigi sortimentide lõikes. KEM
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotREGISTREERIMISPROSPEKT
AS Klementi AKTSIATE REGISTREERIMISPROSPEKT 01. juuni 2000 Korraldaja: AS EESTI ÜHISPANK Ettevõtte esindajate kinnitused käesolevas registreerimisprospektis sisalduvate andmete õigsuse ning täielikkuse
LisätiedotENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni
ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016 ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016
LisätiedotEKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis
LisätiedotAlkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009
Mitä tapahtuu Viron kiinteistömarkkinoilla? 1 600 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02
LisätiedotÜlevaade aasta II kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinna kasv on pärast mitme kvartali järgset tõusu peatunud ja arvestades
LisätiedotHINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni
HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotVÕLAKIRJA TEAVE. Võlakirja liik. Intress
Käesolevad tingimused on algselt koostatud rootsi keeles. Juhul, kui esinevad erinevused rootsi- ja eestikeelsete tingimuste vahel, loetakse õigeks rootsikeelsed tingimused. VÕLAKIRJA TINGIMUSED Võlakiri
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotMetsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives
Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid Sobiv partner tööhõives Mitu head põhjust puiduliiduga liitumiseks Puiduliit seisab sinu huvide eest Puiduliit seisab sinu huvide eest Metsanduse, metsandusseadmete,
LisätiedotFenniakasko tootetutvustus. Kehtib alates
Fenniakasko tootetutvustus Kehtib alates 01.03.2006 Fenniakasko Sisukord Individuaalne Fenniakasko koosneb kindlustusvõtja valitud kindlustustest 3 Fenniakasko varakindlustused 3 Fenniakasko kehtivuspiirkond
LisätiedotSTepsEcVeTAbroad (STEVTA)!
STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)
LisätiedotEhitussektori tellija vastutus ja maksunumber
Ehitussektori tellija vastutus ja maksunumber 2 Sissejuhatus Käesolevas juhendis käsitletakse ehitussektori tellija andmete väljaselgitamise kohustust ning ehitusobjektidel kasutatavat maksunumbrit. Ehitustegevust
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotKui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva ja Kohtla-Järve 5. november 2016 Ülesannete lahendused 1. a) Olgu oksiidi X valem E
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotÜldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest
Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Andri Ahven Sisukord 1. ÜKT kohaldamise võimalused 2. ÜKT-le suunatud isikud 3. ÜKT 211. aastal lõpetanud süüdimõistetud 4. ÜKT tegijana 211. aasta
LisätiedotÜlevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: SA Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinnad on jätkanud kasvamist ja seda juba mitmendat kvartalit järjest.
LisätiedotLiikuvus Euroopas. Sotsiaalkindlustusõigused Soomes. Euroopa Komisjon
Liikuvus Euroopas Sotsiaalkindlustusõigused Soomes Euroopa Komisjon Liikuvus Euroopas (Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis) Sotsiaalkindlustusõigused Soomes Seisuga 13. märts 2006 Euroopa
LisätiedotKas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?
Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotKinnisvarateenindus- sektori taskuteatmik
Kinnisvarateenindus- sektori taskuteatmik 1.12.2013 31.1.2017 Kinnisvarateenindussektori kollektiivlepingu põhipunktid 1.12.2013 31.1.2017 Sisukord KINNISVARATEENINDUSSEKTORI TÖÖTINGIMUSED...3 MIS ON PAM?...3
LisätiedotEesti Konjunktuuriinstituut. Estonian Institute of Economic Research. Eesti alkoholiturg aastal
Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Eesti alkoholiturg 2015. aastal Tallinn Mai 2016 Aruande koostajad: Kiira Martens, Elmar Orro, Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituut
LisätiedotMereturismikonverents Haapsalus
Mereturismikonverents Haapsalus 13. detsember 2006 Haapsalu Kultuurikeskus Heli Huul projektijuht Eestis Interreg III A projekt Yachting in Archipelago TURU PIIRKONNA JA LÄÄL ÄÄNE-EESTIEESTI MERETURISMI
LisätiedotLoeng 3. Makromajanduslikud mudelid
Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale C Seda lihtsustatut
LisätiedotEesti alkoholiturg aastal
Eesti alkoholiturg 2013. aastal Tallinn Mai 2014 Aruande koostajad: Kiira Martens, Elmar Orro, Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 6681242 E-post: eki@ki.ee http://www.ki.ee
LisätiedotPuidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent
Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide
LisätiedotVälismaalasest töötajana Soomes
Välismaalasest töötajana Soomes Sisukord } Välismaalasest töötaja õigus töötada ja teabe säilitamine: teave peamiste töötingimuste kohta } Tööaeg ja tööaja arvestus } Puhkeaeg } Miinimumpalk ja palgalehed
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
LisätiedotErivajadustega inimene hinnatud töötaja!
Erivajadustega inimene hinnatud töötaja! Miks ja kuidas värvata tööle puudega inimest? Erivajadustega inimene hinnatud töötaja! Miks ja kuidas värvata tööle puudega inimest? Koostanud ja toimetanud Evelyn
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotPõhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotNB! Kõik saldode ületoomise kanded sisestatakse uude SAPi kuupäevaga.
Saldode ületoomine uude SAPi, kui üleminek toimub 01.01.2015 NB! õik saldode ületoomise kanded sisestatakse uude SAPi 31.12.2014 kuupäevaga. 1. Üldised põhimõtted Saldode ületoomine uude SAPi toimub teatud
LisätiedotHE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ
HE 213/1996 vp Hallituksen esitys Eduskunnalle Suomen tasavallan ja Viron tasavallan välillä merivyöhykerajasta Suomenlahdella ja pohjoisella Itämerellä tehdyn sopimuksen eräiden määräysten hyväksymisestä
LisätiedotEesti kodanike õigusrikkumised Soomes
Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Andri Ahven, Pilleriin Lindsalu Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Analüüsitalitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
LisätiedotTuristide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Jaanuar 2006 Töö tellija on EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 668
LisätiedotTabel 1. Seadusaktide võrdlus Füüsikalis-keemilised näitajad Ühik VVM80/2007 LÄTI Nr37/13.01.2009 2.1.2.1188-03 SOOME 315/2002 DIN 19643 Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele
Lisätiedot2018 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused.
Liinibussidel töötavatele isikutele 2018 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv 1.2.2017 31.1.2021 (31.1.2020). Regulaarne tööaeg Regulaarne
LisätiedotPõhjamaade ökomärgise andmine hotellidele, restoranidele ja konverentsikohtadele
Põhjamaade ökomärgise andmine hotellidele, restoranidele ja konverentsikohtadele Versioon 4.3 23. oktoober 2013 31. detsember 2018 Põhjamaade ökomärgis Sisukord Milline on Põhjamaade ökomärgisega hotell,
LisätiedotLIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE
AUTO- JA TRANSPORDIALATÖÖTAJATE LIIT LIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv kuni 3.3. 31.1.2012. 1
LisätiedotEesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel
Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Germo Valgenberg Eesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond
LisätiedotKui satud kuriteo ohvriks
Kui satud kuriteo ohvriks Selles voldikus selgitatakse, kuidas tuleb toimida, kui satud kuriteo ohvriks. Voldikus käsiteltakse ka kriminaalasja menetlemise erinevaid etappe ja antakse informatsiooni selle
LisätiedotJHL AMETILIIDU LIIKMEKS!
JHL AMETILIIDU LIIKMEKS! JHL AMETILIIDU LIIKMEKS! JHL juhend Soome elama asunutele 1 2 3 Ametiühinguliikumine soomes SISUKORD: 4 Ametiliiduks JHL 6 Liikme huvide praktiline kaitse 11 Multikultuuriline
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotKiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine. Ramboll Eesti AS
Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine Ramboll Eesti AS 27-2 Maanteeamet Tallinn 27 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE... 3 1.1. Eesmärk... 3 1.2. Teostus... 3 1.3. Materjalid... 3 1.4. Tulemused... 3 2.
Lisätiedot2016 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused.
Liinibussidel töötavatele isikutele 2016 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv 01.02.2014 31.01.2017. Regulaarne tööaeg Regulaarne tööaeg
LisätiedotSotsiaalkindlustusõigused. Soome
Sotsiaalkindlustusõigused Soome Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega.
LisätiedotTuristide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Mai 2009 Tellija: EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Projektigrupi koosseis: Pille Liivaauk Eesti Konjunktuuriinstituut
LisätiedotASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT
ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor
LisätiedotKOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together.
KOOSTOOLEPING JYKT 3 Success together. Koosttiiileping Jyv:iskyl:i piirkonna arendamisiihingu Jykes Oy (Jyviiskylii Regional Development Company Jykes Ltd., edaspidi Jykes) ja SA Tartu Teaduspark (edaspidi
LisätiedotLUOTETTAVA KUMPPANI EESTI ANDMEBAAS. Juhend. Vorm. Punkt
LUOTETTAVA KUMPPANI EESTI ANDMEBAAS! Liitumine Luotettava Kumppani Eesti andmebaasiga eeldab volikirja tegemist, allkirjastamist ja tagastamist. Lepingu alusel kogutakse Tilaajavastuu.fi -registrisse kõik
LisätiedotTÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2015
TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2015 PALGAPÕHINE TÖÖTUSPÄEVARAHA JA VAHETUSHÜVITIS www.tyj.fi TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2015 Töötukassade Ühisorganisatsiooni (Työttömyyskassojen Yhteisjärjestö, TYJ)
LisätiedotTÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2017
TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2017 PALGAPÕHINE TÖÖTUSPÄEVARAHA JA TÖÖTUSPUHKUSETOETUS www.tyj.fi TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2017 Töötukassade Ühisorganisatsiooni (Työttömyyskassojen Yhteisjärjestö,
LisätiedotTurisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm. Tegevusstrateegia SOOME
Turisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm Tegevusstrateegia 2015-2018 SOOME Sisukord: 1. SOOME KUI SIHTTURG ÜLDISELT... 4 1.1. RIIGI ÜLEVAADE... 4 2. SOOME SIHTTURU HETKEOLUKORD...
LisätiedotTÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2016
TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2016 PALGAPÕHINE TÖÖTUSPÄEVARAHA JA VAHETUSHÜVITIS www.tyj.fi TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2016 Töötukassade Ühisorganisatsiooni (Työttömyyskassojen Yhteisjärjestö, TYJ)
LisätiedotEesti metsasektori makroökonoomiline analüüs. Koostajad: Heiki Hepner Paavo Kaimre Risto Sirgmets Meelis Teder
Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüs Koostajad: Heiki Hepner Paavo Kaimre Risto Sirgmets Meelis Teder Tartu 2010 Sisukord 1. Eesti metsanduse makroanalüüs...5 1.1. Makromudeli struktuur ja algandmed...5
LisätiedotTÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2014
TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2014 Palgapõhise päevaraha eeldused ja suurus Palgapõhise töötuskindlustuskaitse kestus Ettevõtja töötuskindlustuskaitse Töise tulu ja sotsiaalhüvitiste mõju Töötuspuhkusetoetus
Lisätiedotmetoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius
metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius Juhend valmis Eesti - Soome töötervishoiuteenuste partnerlusprojekti 2003-2004 raames Tallinn
LisätiedotRESERVVÄELASTE LASKEVÕISTLUSTE REEGLID ver. 6.2
RESERVVÄELASTE LASKEVÕISTLUSTE REEGLID ver. 6.2 1 1. Sissejuhatus... 3 1.1 Üldpõhimõtted... 3 1.2 Võistlused... 3 1.3 Ülesanded... 4 1.4 Rajavarustus... 5 1.5 Ajavõtt... 5 2. Võistluse korraldustoimkond...
LisätiedotIDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
LisätiedotKoostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad
Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel Linnade ja valdade päevad 14.03. 2018 Sõpruslinnad Soomes Hämeenlinna, 1991 Tampere, 1992 Turu, 1996 Hämeenlinna/Tampere/Turu Koostööleping/-algus 1991/1992/1996.
LisätiedotTuristide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Aprill 2007 Tellija: EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Projektigrupi koosseis: Piret Hein, Pille Liivaauk Eesti Konjunktuuriinstituut
LisätiedotJoobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus
Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus Andri Ahven Sisukord 1. Joobes sõidukijuhtimise ulatus 2. Karistuspraktika 3. Süütegude korduvuse arvestamine karistuse
LisätiedotTuristide alkoholi ostumahu uuring
Turistide alkoholi ostumahu uuring Tallinn Mai 2008 Tellija: EV Põllumajandusministeerium Vastutavad täitjad: Liina Ernits, Vilja Vähi Projektigrupi koosseis: Piret Hein, Pille Liivaauk Eesti Konjunktuuriinstituut
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
Lisätiedot2017 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused.
Liinibussidel töötavatele isikutele 2017 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv 1.2.2017 31.1.2021 (31.1.2020). Regulaarne tööaeg Regulaarne
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotSOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotKutsestandardi sõnastik
Termin Inglise keeles Definitsioon Soome keeles Amet, ametikoht Occupation / Job Tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ametinimetused ja kutsenimetused võivad kokku
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
Lisätiedot