TARTU LINNA KAITSMATA EHITUSPÄRAND

Transkriptio

1 TARTU LINNA KAITSMATA EHITUSPÄRAND Välitööde aruanne Koostasid: Egle Tamm ja Tõnis Kimmel Alates aastatest ehitatud hooned on kajastatud ka Tartu nüüdisarhitektuuri kaardil: Tartu, jaanuar 2010

2 Käesolev töö on ajaliselt jaotatud kahte ossa: ja Ajaperioodi siseselt lähtub edasine grupeering piirkondadest, alustades kesklinnast. Teise maailmasõja eelse aja kohta oli kasutada aastal mälestistena arvele võtta soovitatud hoonete nimekiri. Töögrupp (Karin Hallas, Mart Kalm, Mart Siilivask, Hain Toss, Romeo Metsallik) soovitas toona mälestisena või muinsuskaitseala koosseisus arvele võtta kuuekümne hoone ringis, kõik neist ehitatud 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi I poolel. Tänaseks on osa neist hoonetest juba riiklikud arhitektuuri- või ajaloomälestised, osa aga lootusetult ümber ehitatud. Enamus tookord kaitse alla võtta soovitatud hoonetest asuvad aasta Tartu linna üldplaneeringuga kehtestatud miljööväärtusega hoonestusaladel. Tartu linnas on üldplaneeringuga kehtestatud 13 miljööväärtusega hoonestusala, mis koos muinsuskaitsealaga hõlmavad u 1/5 kogu linna territooriumist. Toonases nimekirjas olnud, kuid tänapäeval muinsuskaitseala või miljööväärtusega ala koosseisus olevatest hoonetest on tehtud valik, väärtuslikumaid miljöö- või vanalinna muinsuskaitseala koosseisus olevaid hooneid on siiski käsitletud ja kui hoone on arhitektuurselt silmapaistev ja/või on autentselt säilinud interjöör, siis on maja soovitatud riikliku arhitektuurimälestisena kaitse alla võtta. Kindlasti vajab riikliku kaitsega väärtustamist Karlova miljööväärtusega hoonestusalal asuv õpetajate seminari maja, millel on esinduslikud ja väga hästi hoitud interjöörid. Mitme hoone puhul, mida võib nimetada oma aja iseloomulikuks näiteks ning millel on ka seos tuntumate ajalooliste isikutega, on soovitatud kaaluda ajaloomälestise staatust. Kultuurilooliselt huvitava piirkonna moodustavad toona linnast väljas asunud aastatel ehitatud häärberid, mille omanikeks olid Aleksander Eisenschmidt, Aino ja Oskar Kallas ning Jaan Tõnisson. Ülenurme valda jääv Tõnissoni häärber vääriks kaitset arhitektuurimälestisena, kahe esimese puhul on aga olulisem nende ajalooline väärtus oluliste kultuuri- ja ühiskonnategelaste elupaigana. Tartu linna olemasolevate mälestiste hulgas hakkab silma historitsistlike ja juugendlike puitelamute suur osakaal. See on mõistetav, sest puitlinnaosasid on Tartus säilinud palju ja need annavad linnale iseloomu ja omapära. Samas on aastate funktsionalismist lähtuvaid hooneid Tartu linnas seni riikliku kaitse all ainult kolm, kuigi väärtuslikke esindajaid on rohkem. Üldiselt leiavad autorid, et Tartu linna puhul (erinevalt maakonnast) ei taga mälestise staatus hoone eksterjöörile paremat kaitset kui asumine muinsuskaitsealal või miljööväärtusega hoonestusalal. Eriti kehtib see elamute puhul, mille interjööri muutmisele piirangute kehtestamine on ka mälestise puhul problemaatiline ja kontroll selle üle raskesti teostatav. Kui hoone asub muinsuskaitsealal või miljööalal, siis on üldjuhul selle esmane kaitse tagatud ja oluliseks muutub pigem maja väärtustamine. Lisatud on ka paar mälestist, millel ühel või teisel põhjusel mälestise Sajandi teise poole objektide seas annavad tooni aastate eramud, mille esindajate seas just neofungist lähtuv laad on andnud sageli hinnatava arhitektuuriga tulemusi. Kuna aga neid kui nõukogude aja pärandit laiemalt ei hinnata, on nende eripära ja arhitektuurne kvaliteet renoveerimiste käigus valdavalt kadumas. Esmakordselt on antud ka terviklikum ülevaade nõukogudeaegsetest korruselamupiirkondadest, millel on võrreldes muude Eesti piirkondadega üksjagu omapäraseid jooni ning mis kohati moodustavad väärtuslikke elukeskkondi. Kuna nende eripära muinsuskaitselistelt ega ka lihtsalt renoveerides eriti veel ei hinnata, on need üheks ohustatumaks osaks linna 20. sajandi arhitektuuri pärandis. Uuemast pärandist on esindatud ka mõned avalikku ruumi ilmestavad kunstiteosed. Töös on välja toodud ka mõned aastate eramud, mille kaitsmiseks pole ehk aeg veel käte jõudnud. Terviklikuma keskkonna moodustavad need Uus-Ihastes, mida tavatsetakse siiani vaadata väärtusetu lollidemaana.

3 Kaitseettepaneku tegemisel kasutatud lühendid: riiklik kultuurimälestis kõige väärtuslikumad unikaal- ja tüüpehitised (ala) riiklik kultuurimälestiste ala ehk muinsuskaitseala väärtuslike unikaal- ja tüüpehitiste kogumid MILJ miljööväärtuslik üksikobjekt kohaliku ajaloo ja/või miljöö seisukohalt oluline ehitis MILJ (ala) miljööala - kohaliku ajaloo ja/või miljöö seisukohalt oluline ehitiste kogum ARV arvele võtta, ohu korral võtta ajutise kaitse alla DOK dokumenteerida ehitis või ehitiste kogum on väärtuslik, kuid sel puudub kestmiseks perspektiiv.

4 REGISTER lk tüüp kaitse ettepanek TARTU EHITUSPÄRAND KUNI AASTANI KESKLINN 1 Toome kaev ja kaevumajake Lossi 15b 2 Keemiahoone Jakobi 2 3 Turistide paviljon Vallikraavi 17/19 krundil 4 Emade ja rinnalaste kodu Oru 3 5 Saun Tiigi 76a MILJ 6 Korterelamu 7 Korterelamu-ärihoone 8 Prof Ants Piibu elamu Oru 1 9 Looduseuurijate Seltsi hoone 10 Korterelamu 11 Õpetaja tänav MILJ (ala) 12 Veetorn-elamu Õpetaja 9 13 Pastoraat-leerimaja Õpetaja 5 14 Prof Jüri Uluotsa elamu Õpetaja TÜ bioloogia-geograafia Vanemuise 46 teaduskonna õppehoone TÄHTVERE 16 Korterelamu Laulupeo pst 7 17 Korterelamu Laulupeo pst 9 18 Korterelamu 19 Korterelamu 20 Korterelamu 21 Korterelamu 22 Korterelamu Taara pst 3 23 Korterelamu Taara pst 6 KARLOVA 24 Tartu Õpetajate Seminari hoone 25 Koolimaja Lina 2 26 Adventistide palvela vana osa Lille Tartu Kolgata baptisti palvela Tähe 66 ARV 28 Elamu Pargi 2 olemasolev MILJ (ala) 29 Elamu Pargi 6 30 Elamu Päeva Elamu Päeva Elamu Päeva Elamu Päeva Elamu Päeva Elamu-ärihoone Tähe 22 olemasolev MILJ (ala) 36 Elamu Kalevi 20 MILJ 37 Lina tänava nakkushaigla Aleksandri 32, Lina 4,6,7,8,9,11 hoonete kompleks 39 Elamu Sassi 3 olemasolev (ala) K. E. v Baeri 1 Kuperjanovi 18a olemasolev (ala) W. Struve 2 J. Tõnissoni 7 MILJ (ala) / K. A. Hermanni 3 K. A. Hermanni 4 K. A. Hermanni 16 K. A. Hermanni 18 Salme 1A või MILJ? DOK? (ajutise kaitse vajadus?)

5 REGISTER TAMMELINN peale aastaid 40 Teraviljaelevaator Väike kaar Tamme kõrts Riia mnt 93 MILJ 42 Elamu 43 Elamu MAARJAMÕISA 44 Dr Eisenschmidti elamu Riia 169 või MILJ 45 ÜLEJÕE 46 Künnapuu savitööstus 47 Püha Jüri kirik Elva 10 Elva 6 48 Raadi lennukiangaarid Roosi 91 ARV 49 Pärmivabrik ja mudaravila Pärna 1; Pikk 58, 60, 64? Aino ja Oskar Kallase elamu Raja 31a või MILJ Puiestee 49b Narva mnt 105 / MILJ(ala) TARTU EHITUSPÄRAND PÄRAST AASTAT KESKLINN peale aastaid 50 Kaarsild Raekoja plats 50 Kohvik-restoran Kaunase sein Kooperatiivelamu Taara 55 Korruselamud Taara pst 1, 1A MILJ 56 Raudteelaste elamu Tiigi Korterelamu 57 TÄHTVERE MILJÖÖALA LAIENDUS MILJ(ala) 58 Eramu Vikerkaare Eramu Vikerkaare 20 MILJ 59 Eramuansambel 60 Garaažikooperatiiv Oomega 61 Maaülikooli metsamaja TAMMELINN peale aastaid 62 TAMMELINNA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU HOONESTUSALA LAIENDUS 63 Villa Toots Tammekuru 3 63 Villa Ratnik Tedre 14 MILJ (ala) 64 Tedre tänava miljööala Tartu linn MILJ (ala) 65 Uus-Tamme miljööala Uus-Tamme asum MILJ (ala) 65 Eramu 66 Eramu Narva mnt 2 66 Eramu Tamme pst 122 Restoran Tarvase seinapannoo Riia 2 Riia 3 53 Õpetajate seminari muusikamaja Salme 1B seinapannoo 54 Tartu Ülikooli raamatukogu Wilhelm Struve 1 Riia 13 Vikerkaare 24B, 26A, 26B A.H.Tammsaare 6 Fr. R. Kreutzwaldi 5 Tamme pst 103A Tamme pst 102A ja 104, DOK MILJ(ala) / (ala) MILJ, DOK

6 REGISTER MAARJAMÕISA, RÄNILINN, ROPKA, VARIKU, VEERIKU peale aastaid 67 Tartu Psühhoneuroloogiahaigla Raja Ülikooli füüsika instituudi hoone 69 Korterelamu otsaseina pannoo Kannikese Punktelamu Veeriku 10 MILJ 71 Kaksikelamu 71 Villa Võru Eramu Võru tn Võru Kaksikelamu Ääsi tänaval Ääsi 9 ja Punktelamud Rahu tänaval Rahu 3A, 7A, 9; 15a, 5a, 9A MILJ 74 VARIKU MILJÖÖALA MILJ (ala) 74 Eramu Kopli 21A MILJ (ala) 75 Eramu Kopli 21B MILJ (ala) 75 Eramu Sinika 3 MILJ 76 Kaalumaja Teguri Tartu piirikivi 77 Bussipaviljonid Riia tänava lõpus ja Ringtee 2 ees MILJ ARHITEKTI LINNAOSA 78 ARHITEKTI LINNAOSA MILJÖÖVÄÄRTUSEGA HOONESTUSALA 79 Arhitektide noorem põlvkond Nisu tänav MILJ (ala) 80 Eramu Maisi Villa Peri Nisu Kaksikelamu Nisu 57 ja Kaksikelamu Nisu 63 ja Eramu Nisu Elamute ansambel Ravila tänav (ala) / MILJ (ala) 84 Aatriumelamud Nisu ja Veeriku tänav MILJ (ala) 84 Eramu Ravila 18B MILJ 85 Villa Kolk II Tervishoiu 10 ANNELINN, ÜLEJÕE peale aastaid 86 Kivilinn, tuulekojad Mõisavahe ja Jaama t, Kaunase pst 86 A Annelinna otsaseinte maalingud Kalda tee, Kaunase pst MILJ 87 Kooperatiivelamud Pikk 82, 84, 61 ja 63A MILJ 88 Korruselamud Anne t, Sõpruse pst, Kalda tee MILJ 89 Hiinalinna aianduspiirkond Põhja puiestee lõpus 90 Garaažilinnak Lääne ja Jaamamõisa tänav 91 Sõjaväe angaarid Roosi 91 MILJ (ala)? 92 Eramu Kruusa tänaval Kruusa Sõjaväelaste elamud IHASTE 95 Ridaelamu Tartu KEKi peahoone Riia 132 Riia 142 Võru 200B ja 200C Riia tänava lõpp 96 Eramu Kuno Veeberi 2 MILJ (ala) 97 Eramu Pallase pst Eramu Voldemar Melliku 1 MILJ 99 Suvila (a/ü Koduaed) Kraavikalda 8 MILJ 100 Neofunk-suvilad Koidutähe 2, 4, 6 / MILJ MILJ, DOK / MILJ MILJ / MILJ (ala), DOK DOK, ARV Kvissentali jahtklubi Kvissentali tee 5 MILJ, DOK Puiestee 77, 79, 81 Hando Mugasto 1 MILJ (ala), DOK

7 REGISTER LISAD: RIIKLIKU KAITSE VÄHENDAMISE ETTEPANEK 101 Ridaelamu Hando Mugasto Eramu Kuno Veeberi 2 MILJ (ala)

8 / TARTU KUNI A / KESKLINN Toome kaev ja kaevumajake Lossi 15b, Tartu Tartu Linavalitsus 79507:019:0018 Ehitatud 1861 Arh Carl Rathhaus Toomkiriku koorist idas asuv kaev rajati arvatavasti aastatel ja oli u 23 m sügavune. 19. sajandi alguseks oli kaev kinni aetud või mattunud. Seoses ülikooli ehitustöödega Toomel 1803 puhastati vana kaev. Ülikooli arhitekt J. W. Krause kavandas sellele tõstemehhanismi ja puidust pealdise. Praegune kaev ehitati 1861 arh Carl Rathhausi projekti järgi. Kaevumajake on punastest tellistest historitsistlik väikeehitis. Hoonel on ruudukujuline põhiplaan. Madalat katust piirab sakmeline parapett. Hoone nurgaliseenid tipnevad parapetist kõrgemate tornikestega. Ehitise keskel paiknes kaev, mis on kinni aetud. Vähesäilinud näide linnakaevu kaitsvast majakesest. Hea, olemasolev Asub vanalinna muinsuskaitsealal ega vaja täiendavat kaitset. 1

9 / TARTU KUNI A / Keemiahoone Jakobi 2, Tartu Tartu Ülikool 79507:019:0002 I etapp , II etapp ARH: Paul Mielberg ja Harald Sultson, II etapi tööjoonised Henn Kuvasto Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Hoone ehitamine oli esimene etapp ülikooli peahoone esise väljaku laiendamise kavast. Hoone endagi ehitamine kujunes kaheetapiliseks valmis farmaatsia instituudi tarbeks hoone Toomemäe poolne tiib koos peasissepääsu ja trepikojaga algas ka tänavaäärse hooneosa ehitamine, millega sõja puhkedes 1940 oldi arvatavasti jõutud kolmanda korruse lagedeni. Hoone ehitamine sõja ajal seisis ja see valmis lõplikult alles Hoones on kavandatud remont ja seejärel kolib sellesse filosoofiateaduskond. Õppehoone on 4-korruseline uusklassitsitlikus stiilis kõrge sokliga ehitis. Hoone koosneb kahest ristkülikulise põhiplaaniga hoonetiivast, millest üks külgneb Toomemäega ja teine Jakobi tänavaga. Tänavaäärset fassaadi ehib karniisialune ornamentaalne friis ja sokli rustika. Vanemas hooneosas on detailide kattena kasutatud Vasalemma dolomiiti, uuemas osas on betoonpinnale antud dolomiiti meenutav pinnatöötlus. Säilinud esinduslik trepihall ja suur auditoorium, osaliselt vanu kiviparkettpõrandaid, siseuksi ja aknaid. Osa uksi ja aknaid on uued, sh plastraamidega. Näide aastatel ehitatud ülikooli õppehoonest ja tollasele ajale iseloomulikust neoklassitsistlikust arhitektuurikeelest. Rahuldav 2

10 / TARTU KUNI A / Turistide paviljon Vallikraavi 17/19 krundil, Tartu Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühenduste Liit 79507:022:0016 Ehitatud 1935 Arh Arnold Matteus (ja Peet Aren?) Parek, Elsbet. Vallikraavi tänav Tartus, I-II, Trt. 1973, ARC-Projekt, nr. 88, 276. Kinnistu omandas 1925 Tartu Kristlik Noortemeeste Ühendus ehitati Matteuse projekti järgi Vallikraavi tänava äärde turistide teenindamise paviljon ja asuti krundi sügavusse matkakodu planeerimisele ( projekt 1936, muudetud projekt 1940, valmis 1943 ). Nõukogude ajal ja praegu " Park " hotell. Turistide paviljoni kasutati nõukogude ajal lillekioski ja kohvikuna. Iseseisvuse ajal seisnud peamiselt tühjana. Paviljon moodustab omamoodi väravaehituse krundi sügavuses paiknevale hotellile. Kiosk on krohvitud ja heledaks värvitud 1-kordne tugipostidele toetuva varjualusega kiviehitis, mida katab madal plekist kelpkatus. Põhiplaanilt on hoone L-kujuline, pikem varjualusega külg paikneb piki tänavafronti. Hoone iseloomulikuks tunnuseks on varjualuse ülevalt laienevad tugipostid. Praegused üheksaks ruuduks jaotatud aknad ei ole algsed aasta inventeerimisjoonise põhjal olid algsed aknad funktsionalismile omase kolmese vertikaaljaotusega. Üks uks kinni ehitatud, teine asendatud kaasaegsega. Paviljon on arhitektuurselt kõrgetasemeline aastate väikeehitise näide. Konstruktiivselt rahuldavas seisukorras, viimistlus halvas seisukorras. 3

11 / TARTU KUNI A / Emade ja rinnalaste kodu Oru 3, Tartu Eraomand 79507:017:0005 Projekt 1929, ehitatud Arh Friedrich Wendach, ins Maasik Pärast II MS lastehaigla. Alates 1992 lastepolikliinik alguses kolisid hoonest välja kõik meditsiiniasutused ja hoone kavatsetakse kasutusele võtta katoliku kooli ja lasteaiana. Hoovipoolset fassaad ehitati ümber 1978, sinna rajati paikeseterrass ja selle alla alajaam. Juugendliku joonega traditsionalistliku hoone algne esinduslikum kõrge trepi ja verandadega fassaad oli hooviküljel, see ehitati ümber Säilinud algsed aknaraamid. Hoone interjöör on osaliselt ümber ehitatud, kuid juba algselt olnud väga askeetlik. Esinduslik traditsionalistliku arhitektuuri näide. Funktsioonilt sotsiaalajalooliselt oluline hoone. Rahuldav, olemasolev Asub vanalinna muinsuskaitsealal ega vaja täiendavat kaitset. 4

12 / TARTU KUNI A / Saun Tiigi 76a, Tartu eraomand 79506:006:0001 Ehitatud Arh Nikolai Kusmin Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Kinnistu ostis 1936 Julius Pahlberg sauna rajamiseks. Sauna valmides 1939 oli omanik Hendrik Mahlapuu. Saun tegutses aastateni. Praeguseks on saun likvideeritud, hoones asub pood ja kontoriruumid. Funktsionalismist mõjutatud uusklassitsistlik hoone on sümmeetrilise ülesehitusega. Hoonel on kõrge sokkel ja keskne kõrgem sissepääsumaht. Vertikaalsetele liseenidele vastandub ülaosas plaadina eenduv rõhtne karniis ja sellele järgnev parapett. Avatäited on vahetatud. Hoonel pole enam esialgset funktsiooni saunana. Väheesinev aastatel ehitatud traditsionalistliku arhitektuurikeelega ühiskondliku sauna näide. Hoone välisilme on säilinud (v.a avatäited), kuid algse funktsiooni loodud unikaalne siseruum on hävinud. Rahuldav MILJ Laiendada Toometagust miljööväärtusega hoonestusala. 5

13 / TARTU KUNI A / Korterelamu K. E. v Baeri 1, Tartu eraomand 79507:017:0006 Ehitatud 1922 Arh Edgar Johan Kuusik Projekt Eesti Arhitektuurimuuseumis Üks vähestest ja arvatavasti esimene Tartu linnavalitsuse ehitatud kortermaja, mis pidi leevendama korteripuudust. Maja ehitamist finantseeriti riikliku eluasemelaenu abil. Prominentsemaid elanikke: Miina Härma. Kahe täiskorruse ja välja ehitatud katusekorrusega elamu, milles asuvad ruumikad 3-toalised korterid. Hoone ehteks on trooniva lukukiviga barokne portaal. Algsetena on säilinud trepikodade aknad, korterite aknad on plastraamidega, uks uus. Väheesinev aastate traditsionalismi näide Tartus, kus aastatel oli üldlevinud lähtumine juugendist ja heimat-stiilist. Varajase munitsipaalelamuehituse näide. Rahuldav 6

14 / TARTU KUNI A / Korterelamu-ärihoone Kuperjanovi 18a, Tartu eraomand 79507:030:0005 Projekt 1937, äriruumide muudatusprojekt 1938, valmis 1938 Arh Nikolai Kusmin Projektid Tartu LV LPMKO arhiivis aasta projektis hõlmasid äriruumid kogu esimese korruse, aasta projektis vähendati äriruumide osakaalu, need jäid ainult tänava poole, hoovi poole ehitati äriruumiga ühendatud korterid aastal tõsteti pisut katuse kallet ja ehitati katuseakendega neljas korrus, mis ei mõju hoone kõrgust ja vaadeldavust arvestades häirivalt. Kolmekorruselise kivist korterelamu esimene korrus on kaetud terrasiitkrohviga, ülemised korrused lubikrohviga. Hoone on tänavaküljel sopistatud neljakandiliste ärklitega, maja nurgas ja hoovi küljel ümarärkel. Korteritel vertikaalselt reelingu tüüpi rõdud. Pööningukorrusel (praegu 4. korruse korterid) ümaraknad. Aknad restaureeritud. Säilinud algsed spoonitud trepikojauksed. Korterelamu-ärihoone on heal arhitektuursel tasemel aastate funktsionalismi näide. Tartu kontekstis üks väheseid selle suuna näiteid korterelamute seas. Rahuldav. Viimase aastaga on mitmes kohas toimunud krohvi pudenemine. 7

15 / TARTU KUNI A / Prof Ants Piibu elamu Oru 1, Tartu eraomand 79507:017: Arh Paul Mielberg Maja laskis ehitada ja oli koduks prof. Ants Piibule ( ), kes oli Eesti poliitik, diplomaat, vandeadvokaat, TÜ rahvusvahelise õiguse professor. NL ajal asus hoones valitsuse residents. Heimatlik kivielamu asub vallikraavi välisel kaldarinnatisel. Krohvitud kivielamul on kaks elukorrust. Nii hoone põhimaht kui ka kõrge mansardkatus on elavalt liigendatud. Projekti järgi olid alumisel korrusel hall ja avar elutuba, söögituba, teenijatuba, köök. Teisel korrusel asus 4 eraldi magamistuba. Siseruume on muudetud. Heal tasemel heimatliku elamu näide. Riigitegelase ja TÜ professori Ants Piibu kodu. Hea (ajaloomälestis) Asub vanalinna muinsuskaitsealal. 8

16 / TARTU KUNI A / Looduseuurijate Seltsi hoone W. Struve 2, Tartu Eesti Looduseuurijate Selts 79507:062:0014 Algne maht 19. sajandi viimane veerand, praegune maht 19. sajandi I pool, praegune ilme 1877, hoovipoolne juurdeehitus Algselt elamuks ehitatud hoones paiknes TÜ esimene anatoomikum. Majas on elanud TÜ keemiaprofessor F. Goebel ( ), TÜ esimese rektori poeg füüsikaprofessor ja rektor J. F. Parrot ( ), keeleteadlane J. Aavik ( ). Hoone vanem osa on Toome poolne võlvkeldritega osa, mis ehitati 18. sajandi viimasel veerandil. 19. sajandi algul pikendati hoonet Kitsa tänavani, säilitades barokse poolkelpkatuse lahenduse. Interjööris 19. sajandi algusest säilinud saali peegelvõlvidega lae karniis ja rosett ehitati ärklikorruse kolmnurkviiluga väljaehitus, veranda ja muudeti maja fassaadi. Sellest perioodist pärinevad ka praegused ülaosas tiheda ruudustikuga aknad, dekoreeritud seinakapid ja mitmed teised sisedetailid ehitati majale kivist hoovitiib. Majas on oletatud hilisemate kihtide alla jäävaid maalinguid. Hoovil paikneb grott. Erinevaid ehitusetappe kajastav eriilmelise arhitektuurikeelega (barokk, klassitsism, historitsism) hoonel on säilinud palju autentseid detaile. Hoone tihedalt seotud Eesti teaduslooga. Rahuldav

17 / TARTU KUNI A / Tänavavaade Korterelamu J. Tõnissoni 7, Tartu Eraomand 79506:003:0028 Projekt 1934, ehitatud Arh Arnold Matteus; katuse muutmisprojekti joonised teostanud Nikolai Kusmin Aiavaade Tartu LV LPMKO arhiiv aasta aprillis kinnitatud projektil kattis elamut kõrge kivikatus. Maja ehitati parapettide ja lamekatusega. Seejärel koostas Nikolai Kusmin aasta oktoobris tegelikku olukorda kajastava muudatusprojekti. Nurgatrepikojaga lamekatuseline funktsionalistlik kivihoone. Majal on akendega kelder (kavandati litograafiatöökojana) ja kummalgi korrusel üks 4-toaline korter. Ruudukujulise põhiplaaniga hoonel on aia pool akendega kahekorruseline ümareend ja teisel korrusel selle kõrval rõdu. Hoonega liitub garaaž, millele on hiljem juurde ehitatud 2-korruselised silikaattellistest kuurid jt majandusruumid. Hoone aknad on vahetatud, muudetud on raamijaotust. Kahe korteriga elamu on Tartus väheesinev räästata funktsionalismi näide. Rahuldav. Katusekate ja vihmaveesüsteemid uued, krohv mitmes kohas irdunud. Asub miljööväärtusega hoonestusalal. 10

18 / TARTU KUNI A / Õpetaja tänav Õpetaja tn paaritud numbrid 5 11 ja paarisnumbrid 8 12, Tartu Eraomand ja KOV 19. sajandi II pool aastad Ala on arhitektuurselt kirev: vanemad majad on 19. sajandi II poolel ehitatud puumajad, millest Õpetaja 11 on miljööväärtusliku üksikobjektina kaitse all. Õpetaja tn 10 heimatlik villa on arhitektuurimälestis aastatel ehitati ümber, kasutades funktsionalistlikke detaile varasem puumaja Õpetaja 12, mis oli Eesti Vabariigi peaministri professor Jüri Uluotsa kodu. Õpetaja 5 pastoraat-leerimaja on iseloomulik näide aastate ekspressionismihõngulisest funktsionalismist. Käesoleva tööga tehakse ettepanek võtta arhitektuurimälestisena kaitse alla Õpetaja 9 veetorn-elamu. Kõik piirkonda jäävad majad on kas arhitektuurselt väärtuslikult või autentselt säilinud. Rahuldav. MILJ (ala) Alal asub kolm miljööväärtusega üksikobjekti ja üks arhitektuurimälestis. 11

19 / TARTU KUNI A / Veetorn-elamu Õpetaja 9, Tartu Eraomand (AS Tartu Veevärk) 79507:060:0007 Projekt 1938, ehitatud , korterite keskküte ja vesivarustus 1941 Arh Voldemar Tippel, insener H. Tari ja seadmestiku ins. V. Onton Tehnilised joonised Tartu LV LPMKO arhiivis Nüüd kasutusel büroohoonena. Ristkülikukujulise põhiplaaniga kuuekorruseline vaateplatvormiga kivimaja. Põhiplaan 10,7x15,4 m. Alumisel kuuel korrusel olid kogu korrust hõlmavad korterid (teenija- ja vannitoaga 3-toalised korterid) ja tööruumid, praegu ainult bürooruumid. Veepaak on raudbetoonist, 2-osaline, kogumaht 500 kuupmeetrit ja põhja kõrgus maapinnast 23,5 m. Hoone tippu planeeriti vaateplatvorm. Arhitektuurikeelelt uusklassitsistlikku esindustraditsionalismi esindava veetorni esimese korruse seinapind on kujundatud rustikaalsena, seda läbivad kaaravad; teisest korrusest algavad liseenid, nende jätkuna hoone ülaosas veepaaki ümbritsevad korintose kapiteelidega poolsambad. Erinevad funktsionaalsed osad on liigendatud jõuliste horisontaalsete karniisivöödega. Hoonel on rahvusromantiliste rosettidega välisuksed ja aastaarvu 2004 kandvad sepistatud varikatused. Aknad on kogu ulatuses vahetatud plastraamidega akende vastu. Trepikojas on säilinud algne paekiviastmetega trepp ja trepi käsipuu ning mademetel kiviparkett. Teisel korrusel säilinud spoonitud sileuksed; ülejäänud trepikojauksed on välja vahetatud. Hoone on funktsioonilt üks varasemaid näiteid eluhoonet ja veetorni ühendavast hoonetüübist. Arhitektuurselt heal tasemel ja iseloomulik aastate teise poole uusklassitsismil põhineva esindustraditsionalismi näide. Rahuldav 12

20 / TARTU KUNI A / katastrikoo d Kaitse ettepanek 13 Pastoraat-leerimaja Õpetaja 5, Tartu Tartu Maarja kogudus 79507:060:0002 Projekt 1936, ehitatud 1938 Arh Nikolai Kusmin Ümberehitusprojektid Tartu LV LPMKO arhiivis Leerimajaks ehitatud hoone oli II MS järel tuberkuloositõrje dispanser, praegu taas koguduse leerimaja-pastoraat. Tänapäeval kolmest küljest vaadeldav hoone ehitati algselt olemasolevate hoonete vahele, seetõttu asus sümmeetriliselt peauksega kangialune, millest pääses hoovi. Sõjas hävis peauksepoolne kõrvalhoone, seetõttu sai pärast II MS võimalikuks kangialuse kinniehitamine. Pärast II MS kui hoone võeti kasutusele tuberkuloositõrje dispanserina muudeti ruumistruktuuri ja lisati hoonele aknaid seni kõrvalhoonete tõttu aknavaesele külgfassaadile. Algsest säilis esinduslik sammaste, kiviparketi ja trepiga fuajee. Aknad on vahetatud plastraamidega akende vastu, peauks on samuti uus. Funktsionalismi ja ekspressionismi ühendav hoone on Tartus väheesinev näide ekspressionistliku arhitektuurikeele kasutamisest, kuid hoonet on palju muudetud. Rahuldav. On miljööväärtusega hoonestusala juurde kuuluv üksikobjekt, ettepanek on luua Õpetaja tänava miljööväärtusega hoonestusala.

21 / TARTU KUNI A / 14 Prof Jüri Uluotsa elamu Õpetaja 12, Tartu Eraomand 79507:061:0001 Ehitatud 1931 Arh Arnold Matteus Tartu LV LPMKO arhiiv Varasem elumaja ehitati ümber Maja kuulus EV esimese põhiseaduse ühele peamistest autoritest ja EV peaminister Jüri Uluotsale. NL ajal kuulus hoone Kirjanike Liidu Tartu osakonnale. Algne hoone oli kolme otsaaknaga tänava poole olev ühekorruseline laudisega puithoone ehitati hoone ümber, sellest tulenevalt on esimese korruse aknad püstise proportsiooni ja ruudustatud prossijaotusega ning tänava ääres luukidega. Ka välisuks pärineb ümberehitamise eelsest ajast. Ümberehituse käigus lisandus funktsionalismile omaseid jooni teise korruse akende prossijaotuse ja aknaid visuaalselt laiendava krohvviimistluse, heleda sileda krohvipinna, sissepääsuga liituva kuuri-väravehitise ja sissepääsupealse rõdu näol. Ka interjöör muudeti laiade avade kaudu moodsamaks. Hoonel on eelkõige ajalooline väärtus Jüri Uluotsa elamuna. Rahuldav. MILJ (ala) ja/või (ajaloomälestis) Ettepanek luua Õpetaja tänava miljööväärtusega hoonestusala, mille koosseisu kuuluks ka Õpetaja 12.

22 / TARTU KUNI A / TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna õppehoone Vanemuise 46, Tartu TÜ 79507:036: O. Hoffmann, projekteerimisel osales arhitekt R. Hoerschelmann Projekt: EAAs. M. Siilivask, Tartu arhitektuur , Tartu Kõrge sokliga kahekorruseline väga lai ja rangelt sümmeetrilise põhiplaaniga hoone. Hoonel on kivist kelpkatus. Peafassaadi risaliidina eenduva osa taga paikneb auditooriumiplokk - suur ringauditoorium koos juurdekuuluvate ehitistega. Keskrisaliiti rõhutab segmentaknaga kolmnurkviil. Külgrisaliitide taga paiknevad hoovipoolsed tiibehitised. Peasissepääsu taga paikneb avar hall, mille seinal Ilmar Malini seinamaal (kunstimälestis reg nr 21844). Hallist viivad trepid koridoridesse. Trepid ka hoone otstes. Säilinud on trepipiirded. Koridorides on säilinud algsed kiviparkettpõrandad. Siseustest on osa asendatud algsetega sarnaste ustega, osa uksi on säilinud algsetena. Aknad on vahetatud algse prossijaotusega ühekordsete raamidega akende vastu. Iseloomulik ja suures osas autentselt säilinud interjööriga 20. sajandi alguse ülikooli õppehoone näide. Interjöör hea, eksterjöör rahuldav. Aknad on vahetatud algse prossijaotusega ühekordsete raamidega akende vastu. Praegu kuulub üksikobjektina miljööväärtusega hoonestusala juurde. Kaitse ettepanek 15

23 / TARTU KUNI A / 16 TÄHTVERE Korterelamu Laulupeo pst 7, Tartu Eraomand 79501:029: aastad, kolmanda korruse pealeehitusprojekt 1957, valminud 1958 või 1959 Arh Ernst Ederberg Pealeehituse arh Henn Kuvasto Tartu LV LPMKO arhiivis aasta pealeehituse projekt, milles ka olemasoleva olukorra joonised aastatel valminud 2korruselisele hoonele lisati aastal kolmas korrus, järgides algset arhitektuurikeelt. Ülestõstmise teel säilitati 70% lamekatuse konstruktsioonist; jõepoolse tiiva katusekonstruktsiooni muudeti, rajades sinna pesukuivatusruumi. Majas on elanud Karl Menning (Vanemuise teatri juht ), Juri Lotman (TÜ professor) ja Zara Mints (TÜ professor). Kaitse ettepanek Hoone ehitati algselt nurgatrepikojaga 2-korruselise elamuna, mille kummalgi korrusel oli üks 4-toaline ja üks 3-toaline korter. Erinevalt teistest Tartu nurgatrepikojaga majadest oli trepikoda suurem ja jõulisem ning kahe tiiva tõttu paiknes majas kahe korteri asemel neli korterit. Ka ehitusmaterjalina kasutatud tellise poolest erineb hoone Tähtvere tavalisest krohvitud puitkonstruktsioonis elamutest. Mis aga peamine hoone ehitati lamekatusega, mille algne tarind on 70 % ulatuses säilinud tänaseni, sest aastal toimunud kolmanda korruse pealeehitamisel tõsteti olemasolevat tarindit (mõnevõrra tõsteti katuse kallet). Kui varem paiknesid parapetil väikesed ristkülikukujulise aknad, siis pealeehitusega eraldati parapeti ja kolmanda korruse lae joon karniisiga ning asendati ristkülikulised aknad ümaratega. Kolmanda korruse lisamine ja parapeti ümaraknad muutsid hoone arhitektuuri tasakaalustatumaks. Maja aknad imiteerivad lintakent. Trepikoda on dekoreeritud art deco elementidega. Aknad ja välisuks on algsed. Korterelamu on väheesinev funktsionalistliku arhitektuuri näide Tartus. Hea näide hoonest, mille arhitektuur on asjatundlike juurdeehitustega muutunud paremaks. Rahuldav. Värv ja kohati krohv irdub. Asub miljööväärtusega hoonestusalal

24 / TARTU KUNI A / Kaitse ettepanek 17 Korterelamu Laulupeo pst 9, Tartu Eraomand 79501:029: aastad, kolmanda korruse pealeehitusprojekt 1957, valminud 1958; pesukuivatusruumi ümberehitusprojekt 2008 ARH Ernst Ederberg; pealeehituse ARH Henn Kuvasto; pesukuivatusruumi ümberehitus Preet Russak Tartu LV LPMKO arhiivis aasta pealeehituse projekt, milles ka olemasoleva olukorra joonised aastatel valminud 2-korruselisele hoonele lisati aastal kolmas korrus, järgides algset arhitektuurikeelt. Ülestõstmise teel säilitati 70% lamekatuse konstruktsioonist; jõepoolse tiiva katusekonstruktsiooni muudeti, rajades sinna pesukuivatusruumi aastal ehitati katuse pesukuivatusruumi asemele 1-toaline korter. Hoone ehitati algselt nurgatrepikojaga 2-korruselise elamuna, mille kummalgi korrusel oli üks 4-toaline ja üks 3-toaline korter. Erinevalt teistest nurgatrepikojaga majadest oli trepikoda suurem ja jõulisem ning kahe tiiva tõttu paiknes majas kahe korteri asemel neli korterit. Ka ehitusmaterjalina kasutatud tellise poolest erineb hoone Tähtvere tavalisest krohvitud puitkonstruktsioonis elamutest. Mis aga peamine hoone ehitati lamekatusega, mille algne tarind on 70 % ulatuses säilinud tänaseni, sest aastal toimunud kolmanda korruse pealeehitamisel kasutati olemasoleva tarindi tõstmist (mõnevõrra tõsteti katuse kallet). Kui varem paiknesid parapetil väikesed ristkülikukujulise aknad, siis pealeehitusega eraldati parapeti ja kolmanda korruse lae joon karniisiga ning asendati ristkülikulised aknad ümaratega. Kolmanda korruse lisamine ja parapeti ümaraknad muutsid hoone arhitektuuri tasakaalustatumaks. Akende vaheline karniis imiteerib lintakent. Trepikoda on dekoreeritud art deco elementidega. NL aegse ümberehitusega jõepoolsele tiivale ehitatud madala kaldega plekk-kattega pesukuivatusruum muudeti 2008 õnnestunult lamekatuseliseks katusemajakeseks. Aknad on vahetatud algsete akende koopiate vastu. Korterelamu on väheesinev funktsionalistliku arhitektuuri näide Tartus. Hea näide hoonest, mille arhitektuur on asjatundlike juurdeehitustega muutunud paremaks. Hea Asub miljööväärtusega hoonestusalal

25 / TARTU KUNI A / Kaitse ettepanek 18 Korterelamu K. A. Hermanni 3, Tartu Eraomand 79501:026:0003 Projekt 1937, ehitatud 1937 Arh Arnold Matteus Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Hoone valmides selgus, et pööningule oli ehitatud tuba ja WC. Kasutusluba väljastati tingimusel, et pööninguruume ei kasutata elamiseks. Keskse trepikojaga sümmeetrilise ülesehitusega hoone. Trepikoja nurgad on ümarad, ukse ümber astmikportaal. Nurgapoolsed aknad on karniisiga ühendatud, jätmaks nurgaakna muljet. Pooled hoone akendest on vahetatud punakaspruunide kaasaegsete pakettakende vastu. Tänavapoolne aaderdusega välisuks on algne, restaureeritud; hoovipoolne välisuks on algse ukse koopia. Hoones on algselt olnud 5 korterit. Korterelamu on Tähtvere linnaosale iseloomulik funktsionalistliku põhiolemusega keskse trepikojaga majatüübi näide. Rahuldav Asub Tähtvere miljööväärtusega hoonestusalal

26 / TARTU KUNI A / Korterelamu K. A. Hermanni 4, Tartu Eraomand 79501:028:0013 Ehitatud Arh Artur Kirsipu, projektil lõige arh Nikolai Kusmin Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Hoones on elanud Kaarel Ird ja Epp Kaidu. Keskse trepikojaga sümmeetrilise ülesehitusega hoone. Maja keskmine osa on kolmekorruseline lamekatusega plokk, mida ümbritseb kolmest küljest kahekorruseline kaldkatusega osa. Ukse ümber punasest tellisest astmikportaal ja trepikojaakent ümbritseb samuti punasest tellisest raamistus. Aknad ümbritsetud valge krohvraamistusega. Pooled hoone akendest on vahetatud punakaspruunide plastraamidega pakettakende vastu. Tänavapoolne välisuks on algne. Hoones on esimesel ja teisel korrusel kaks 4-toalist korterit, kolmandal korrusel kaks eraldi eluruumi. Autentsena on säilinud peatrepp ja korterite uksed trepikojas. Maja on hiljuti mittesobivalt valgeks värvitud. Ekspressionistlike detailidega korterelamu on erandliku arhitektuurikeelega Tähtvere linnaosa elamu näide. Hea Asub Tähtvere miljööväärtusega hoonestusalal 19

27 / TARTU KUNI A / 20 Korterelamu K. A. Hermanni 16, Tartu Eraomand 79501:027:0003 Projekt 1936, ehitatud 1936 Arh Nikolai Kusmin Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Ülevaatusel 1936 selgus, et pööningukorrusele oli ehitatud korter. Ehitusluba väljastati 1938 tingimusel, et pööninguruume ei kasutata eluruumidena, vaid panikaiga ja pesukuivatamise kohana. Küljel asuva kivitrepikojaga puithoone, milles on kummalgi korrusel üks 4-toaline korter. Hoonel on kõrge kivist kelpkatus, kuid funktsionalismile omased laiad püstise jaotusega aknad. Nii eksterjöör kui ka trepikoja ja korterite interjöörid on algupäraselt säilinud. Traditsionalistlikku ja funktsionalistlikku ühendav villaliku mahu ja joonega korterelamu on arhitektuurselt heal tasemel elamu näide. Rahuldav Asub Tähtvere miljööväärtusega hoonestusalal

28 / TARTU KUNI A / Kaitse ettepanek Korterelamu K. A. Hermanni 18, Tartu Eraomand ja KOV 79501:027:0012 Projekt 1939, ehitatud Arh Nikolai Kusmin Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Hoones on elanud Karl Ristikivi. Küljel asuva trepikojaga krohvitud puithoone, milles on kummalgi korrusel üks 3-toaline korter. Hoonel on madal plekist kelpkatus ja funktsionalismile omased laiad püstise jaotusega aknad. Maja otsas kaarekujulise väljaehitusena veranda. Hoone aknad on vahetatud plastraamidega akende vastu. Korterelamu on Tähtvere linnaosale iseloomulik funktsionalistliku põhiolemusega nurgapealse trepikojaga majatüübi näide. Rahuldav Asub Tähtvere miljööväärtusega hoonestusalal 21

29 / TARTU KUNI A / 22 Korterelamu Taara pst 3, Tartu Eraomand 79501:028:0003 Projekt 1934, ehitatud 1934 Arh Arnold Matteus Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Küljel asuva trepikojaga krohvitud puithoone, milles on kummalgi korrusel üks 4 toa ja verandaga korter. Põhjaküljel ühekorruselise väljaehitusena garaaž, puukuur ja kanala. Hoonel on madal plekist kelpkatus ja funktsionalismile omased laiad püstise jaotusega aknad. Hoonel on säilinud algsed aknad ja uksed. Korterelamu on Tähtvere linnaosale iseloomulik funktsionalistliku põhiolemusega nurgapealse trepikojaga majatüübi näide. Hea Asub Tähtvere miljööväärtusega hoonestusalal

30 / TARTU KUNI A / Kaitse ettepanek 23 Korterelamu Taara pst 6, Tartu Eraomand 79501:027:0009 Projekt 1935, ehitatud Arh Nikolai Kusmin Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Keskse trepikojaga sümmeetrilise ülesehitusega hoone. Mõlema külgfassaadi otsad eenduvad risaliidilaadselt, taanduva osa teisel korrusel reelingulaadse piirdega kaarduvad rõdud. Krohvitud reljeefse pritskrohviga. Enamus hoone akendest on vahetatud punakaspruunide kaasaegsete pakettakende vastu. Tänavapoolne kahetiivaline välisuks on algne, restaureeritud. Hoones on algselt olnud 6 korterit, sh kaks 3-toalist korterit katusekorrusel. Tähtvere linnaosale iseloomulik funktsionalistliku põhiolemusega keskse trepikojaga majatüübi näide, millele lisavad väärtust kaarjad rõdud. Hea Asub Tähtvere miljööväärtusega hoonestusalal

31 / TARTU KUNI A / 24 KARLOVA Tartu Õpetajate Seminari hoone Salme 1a, Tartu Tartu Ülikool 79508:023:0022 Projekt 1937; kapiteelide ja mõningate teiste täiendustega projekt Voldemar Tippelilt 1938; valmis 1938 Arh Arnold Matteus; krundi planeering ja koolimaja sisekujundus arh Voldemar Tippel Esivaade Portaal Kaitse ettep. Eesti Arhitektuur, 4, Tln. "Valgus" Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis Algselt ehitatud kommertskooli tarbeks. II maailmasõja lõpust alates on õppehoones koolitatud õpetajaid (tuntuim õppeasutuse nimetus Tartu Õpetajate Seminar). Praegu kuulub hoone Tartu Ülikooli Õpetajate Seminarile. Arnold Matteuse aasta projekti muutis Voldemar Tippel aastal detailirikkamaks (peatrepikoja akende ja saaliakende vahelised liseenid asendati kapiteelidega pilastritega). Ekspressionismi ja funktsionalismi sünteesiv kolmekorruseline koolihoone on Lkujulise põhiplaaniga. Maja nurgal asub vestibüüliga peatrepikoda, mille hoovipoolses tiivas paiknevad teineteise kohal võimla ja aula ning Salme tänava ääres klassidekorpus. Klassid paiknevad keskse koridori külgedel, koridori valgustab otsaaken. Saaliplokis ja trepikojas on kasutatud monoliitraudbetooni, mille talad on nähtaval. Hoonel on kolme uksega astmikportaal. Interjööris on säilinud aula lae kipsdekoor, metallarmatuurid, seinalambid, puidust radiaatorikatted ja saaliuksed, trepivõred, mustrilistest metlahhplaatidest põrandad ja parkettpõrandad. Esinduslik ja arhitektuurselt kõrgetasemeline aastate kooliarhitektuuri näide. Hoone funktsionaalne ülesehitus ja ehitusaegsed detailid on hästi säilinud. Hea

32 / TARTU KUNI A / 25 Koolimaja Lina 2, Tartu KOV 79508:044: ; juurdeehitus 1964 Arh Anatoli Podčekajev Eesti Arhitektuur, 4, Tln. "Valgus" 1999 Ehitatud Tartu V algkoolina. Sel ajal oli see kogu Eestis esimesi moodsaid, tervisenõuetele vastavaid koolihooneid, mis ehitatud Eesti Vabariigi ajal. Õuepoolsele hoonetiivale tehti 1964 klassiruumide jaoks 4-korruseline juurdeehitus. Praegu Tartu Karlova Gümnaasium. Uusklassitsistliku kujundusega (joonia pilastrid, kolmnurkviil) sümmeetrilise fassaadilahendusega hoone. Hoovi poole kaks tiibhoonet, neist Kalevi tänava äärne on ühekorruseline võimlaplokk. Võimlaplokki iseloomustavad kaaravad. Portaali kohal istuva koolitüdruku kujutis. Korruste plaanilahendus on traditsioonipärane koridor asub hoone sise- ja õpperuumid väliskülgedel. Säilinud algsed aknad, välisuksed. Algsed siseuksed ja põrandad ei ole enamikus säilinud. Iseloomulik 20. sajandi alguse uusklassitsistliku koolihoone näide. Rahuldav

33 / TARTU KUNI A / ja kirjandus 26 Adventistide palvela vana osa Lille 18, Tartu Adventistide Koguduste Eesti Liit 79507:046:0001 Projekteeritud 1928, valmis 1929; juurdeehitus aastate algus Arh Arnold Matteus; juurdeehitus arh Anli Tummi Tamm, Egle. Moodsad kirikud: Eesti aastate sakraalarhitektuur. Eesti Arhitektuurimuuseum Hoone ehitas seitsmenda päeva adventistide kogudus kohaldati lasteaiaks aastate algusest taas pühakoda. Arnold Matteuse algsed eskiisid olid sügavekspressionistlikud: keskse kõrgema kuupja mahu ja kuppelkatusega liitusid kaks sümmeetrilist lamekatuselist eendit. Lõpplahendus lihtsustus: eendosad redutseeriti põhimassiga ühele joonele, hoone sai madala kelpkatuse, teise korruse ekspressionistlikud aknad säilisid, kuid need jaotati esiküljele laiali. Esimese korruse aknad ühendati krohvraamistuse abil lintaknaks ja sissepääsude kohale paigutati illuminaatoraknad. Hoone esimesel korrusel on väike saal, garderoob jt teenindavad ruumid, teisel korrusel kirikusaal aastate algul ehitati kantseleiruumidena kasutatav jässakas torn, mille aknad matkivad art deco vorme (arh Anli Tummi). Adventpalvela vana osa on esinduslik ja arhitektuurselt kõrgetasemeline Eesti aastate sakraalarhitektuuri näide, ühtlasi väheesinev ekspressionistliku arhitektuurikeele näide Eesti arhitektuuris. Funktsionaalse ülesehituse poolest ebatüüpiline sakraalhoone näide. Siseruumides ei ole säilinud arhitektuuriväärtuslikke detaile. Hoonet rikub aastate algul lisatud tornilaadne juurdeehitus ja välisviimistluse värvitoon. Rahuldav või MILJ

34 / TARTU KUNI A / Foto ja kirjandus 27 Tartu Kolgata baptisti palvela Tähe 66, Tartu EEK ja BKL Tartu kolgata baptistikogudus 79508:036:0001 Projekt 1929, valminud 1931 Arh Arnold Matteus Tamm, Egle. Moodsad kirikud: Eesti aastate sakraalarhitektuur. Eesti Arhitektuurimuuseum Palvelaks ehitatud ja katkematult kuni käesoleva ajani palvelana kasutatav pühakoda. Tavapärane tornita puidust palvela, meeleolu lisab peasissepääsu ümarkaarne valgmik ja kaarjas varikatus. Rist selle kohal on lahendatud aknana nagu Tallinna Nõmme baptisti palvelal Puuvilja tn 4. Saali kõrgete ja kitsaste akende grupeerimine reedab arhitekti kätt. Tagaosas paikneb saaliga täisnurga all mahukas elu- ja abiruumide plokk. Palvelaks ehitatud ja katkematult kuni käesoleva ajani palvelana kasutatav pühakoda on aastate puidust sakraalarhitektuuri iseloomulik näide. Tartu kontekstis ainuke säilinud ja palvelana kasutatav puitpalvela. Rahuldav ARV Kuni funktsioon säilib tagab kaitse paiknemine Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.

35 / TARTU KUNI A / 28 Elamu Pargi 2, Tartu Eraomand 79508:023: aastate algus; ümberehitused aastatel ja aastatel Algne?; 1924 ja 1930 arh Anatoli Podčekajev, 1934 ins Tier son Projektid Tartu LV LPMKO arhiivis Algselt ehitatudväljaehitatud katusekorrusega ühekorruselise hoonena projekti (arh A. Podčekajev) järgi ehitatakse hoone kahekorruseliseks, sissepääs tänava poolt, selle kohal rõdu projekti (arh A. Podčekajev) põhjal ehitatakse keldrikorrusele aknad ja lisatakse lääneküljele väljaehitis, trepp välistrepp viiakse jõepoolsele küljele projekti põhjal ehitatakse rõdu kinni ja maja omandab praeguse väljanägemise. Kõrge sokliga kahekorruseline krohvitud elamu. Hoone paikneb otsaga tänava poole, sissepääs aja jõepoolsest küljest. Tänavapoolse viilu tuulekasti ehib ringi motiiv, mis kordub viilu küljel kõrgemal. Vanemad aknad juugendliku prossijaotusega, uuemate akende framuugi osa kaheks jaotatud või jaotuseta. Iseloomulik näide villalikust heimat-stiilis hoonest. Hea MILJ (ala) Karlova teemaplaneering soovitab võtta riikliku kaitse alla. i arvates ei ole riiklik kaitse põhjendatud, piisab asumisest Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.

36 / TARTU KUNI A / 29 Elamu Pargi 6, Tartu Eraomand 79508:023: ? Kõrge sokliga kahekorruseline elamu on elavalt liigendatud. Hoone on krohvitud, teine korrus ehitatud vahvärkseintega. Algne kivikatus on asendatud katusekivi imitatsiooniga plekk-katusega. Akende prossijaotus on korruste kaupa erinev, kuid aknad tunduvad olevat algsed. Hoone on ehitatud sama projekti (peegelpildis) järgi kui mälestisena arvel olev Goldbergi villa Palamusel (reg nr 23975). Interjöörid avarad ja küllaltki hästi säilinud. Iseloomulik ja arhitektuurselt heal tasemel villa tüüpi heimatliku elamu näide. Hea Asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.

37 / TARTU KUNI A / 30 Elamu Päeva 15, Tartu Eraomand 79507:046: sajandi lõpp II MS järgne inventeerimisjoonis Andrus Ehari. Päeva tänava ansambel Tartus Karlova linnaosas. Muinsuskaitselised väärtused ja nende säilitamine. Bakalaureusetöö. Eesti Kunstiakadeemia. Hoone ehitati aiamajana. Peale sõda kasutati seda Peipsi Jõelaevanduse raadiojaamana. Ruudukujulise põhiplaaniga võlvitud keldri ja kahe puidust korrusega hoone, mis külje väikeste mõõtmete tõttu meenutab torni. Uusklassitsistliku dekooriga aiamaja on pärit 19. sajandi lõpust. like detailidena võib esile tuua: punnita horisontaallaudis koos sepisnaeltega, ehispenn, nurgarustika, hammaskarniis, profileeritud sarikaotsad, rõdu kuhu viis välistrepp ja sepistatud trellid keldriakendel. Hoonetüübilt aiamaja väheesinev näide. Halb? DOK Asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Kehva seisukorra ja funktsiooni puudumise tõttu on säilimise võimalused küsitavad.

38 / TARTU KUNI A / 31 Elamu Päeva 17, Tartu Eraomand 79507:046:0017 Projekt 1891, valminud enne 1893 Eh-meister Carl Bescht Andrus Ehari. Päeva tänava ansambel Tartus Karlova linnaosas. Muinsuskaitselised väärtused ja nende säilitamine. Bakalaureusetöö. Eesti Kunstiakadeemia. Ristkülikulise põhiplaaniga maakividest vundamendil ühekorruselise hoone fassaadi ilmestab katusekorruse väljaehitis, aia pool veranda. Historitsistlik maja on dekoreeritud puitpitsiga, mille ornamentika ei ole Tartus üldlevinud. Säilinud on algsed profileeritud sarikaotsad, ehispenn, horisontaalne laudis, aknaluugid, välisuksed koos puidust varikatusega, sisetrepp, kahhelkivi ahjud, siseuksed (kõrged kahepoolsed tahveluksed). Autentselt säilinud harmooniliste proportsioonide ja Tartus vähelevinud dekooriga historitsistliku elamu näide. Hea Asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Omanik on avaldanud soovi, et maja tunnistataks kultuurimälestiseks.

39 / TARTU KUNI A / 32 Elamu Päeva 19, Tartu Eraomand 79507:046:0006 Projekt 1891, valminud enne 1893; juurdeehitus 2006 Eh-meister Carl Bescht; juurdeehitus arh Kaido Kepp Andrus Ehari. Päeva tänava ansambel Tartus Karlova linnaosas. Muinsuskaitselised väärtused ja nende säilitamine. Bakalaureusetöö. Eesti Kunstiakadeemia. Hoone ehitati majahoidja ruumideks laiendati klaasist juurdeehitusega tagaosas. Põhiplaanilt ristkülikukujuline kahekorruseline puitpitsidega dekoreeritud väike historitsistlik hoone. Tänavapoolsel küljel läbi kahe korruse eenduv esikuosa, millega külgneb teisele korrusele viiv välistrepp. Hoone tagaküljel on klaasist kaasaegse juurdeehitusena veranda. Läbi klaasist juurdeehituse on näha ka vana hoone maht. Arhitektuurselt vormilt väheesinev puidust historitsistliku elumaja näide. Ühtlasi hea näide kaasaegse, vanaga selgelt vastanduva hooneosa lisamisest. Hea Asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.

40 / TARTU KUNI A / 33 Elamu Päeva 21, Tartu Eraomand 79507:046:0005 Projekt 1891, valminud enne 1893 Eh-meister Carl Bescht Andrus Ehari. Päeva tänava ansambel Tartus Karlova linnaosas. Muinsuskaitselised väärtused ja nende säilitamine. Bakalaureusetöö. Eesti Kunstiakadeemia. Põhiplaanilt ristkülikukujuline ühekorruseline väljaehitatud katusekorruse ja keldriga historitsistlik elumaja (sarnane Päeva 17 hoonega). Fassaadi ilmestab katusekorruse väljaehitus ja kirdeküljel veranda. Veranda aknad on NL ajal välja vahetatud ja sobimatud. Katusekatteks on tõenäoliselt aastatest pärinevad tsementkivid. Viiludel ehispenn. Alles palju interjööri detaile. Autentselt säilinud ja harmooniliste proportsioonide historitsistliku elamu näide. Rahuldav Asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.

41 / TARTU KUNI A / 34 Elamu Päeva 23, Tartu Eraomand 79507:046:0007 Projekt 1891, valminud enne 1893 Eh-meister Carl Bescht? Eesvaade Tagavaade Põhiplaanilt ristkülikukujuline kahekorruseline hoone, mille teise korruse aknad paiknevad vintskapilaadselt. Historitsistlik elumaja on dekoreeritud puitpitsiga, viiludel ehispenn. Enamuses säilinud algne laudis ja aknad. Uksed NL ajast. Arhitektuurselt vormilt väheesinev puidust historitsistliku elumaja näide. Rahuldav. Vundament on kadunud pinnasesse. Asub Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.

42 / TARTU KUNI A / 35 Elamu-ärihoone Tähe 22, Tartu Eraomand 79508:023:0004 Projekt 1939, valminud 1940 Lenzius Projekt Tartu LV LPMO arhiivis. Projektis oli hoone lõunaosas hooviküljele viiv kangialune, mis on arvatavasti NL ajal kinni ehitatud ja äriruumideks muudetud. Neljakorruselise esindustraditsionalistliku hoone esimesel korrusel asuvad ärid, ülemised kolm korrust on korterite päralt. Hoone tänavapoolne külg on kaetud terrasiitkrohviga, hoovipoolne külg krohvitud tavapäraselt. Äriakende klaasid on kaarduva nurgaga. Eluruumidel funktsionalistlikud kolme vertikaalse prosspulgaga aknad, mis on karniisiga seotud lindiks. Korterite aknad on valdavalt vahetatud plastraamidega akende vastu. Hoovi pool ümaralt eenduv trepikojamaht, millel reelingutaoline kaarduv rõdu. Hoone on Karlova majadest kõrgem, ega sobi kuigi hästi piirkonda aastate lõpu arhitektuuri iseloomulik näide, kus segunenud funktsionalistlik vormikäsitlus ja esindustraditsionalismile iseloomulik materjalikasutus. Rahuldav MILJ Riiklik kaitse ei ole põhjendatud, piisab asumisest Karlova miljööväärtusega hoonestusalal.

43 / TARTU KUNI A / Kaitse ettepanek Elamu Kalevi 20, Tartu Eraomand 79507:052: sajandi I pool L-kujulise põhiplaaniga hoone, mille vanem osa on tänavapoolne ühekorruseline poolkelpkatusega osa, millele on juurde ehitatud kahekorruseline hoovitiib. Säilinud klassitsistliku hammaslõikelise karniisi põhjal võib vanema osa dateerida 19. sajandi I poolde. Välisuksed ja vanemad aknad pärinevad 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest. Hoovitiiva teise korruse aknad ja ilmselt kogu teise korruse väljaehitus on tehtud aastatel või pärast sõda. Võimsal katusel on kahes reas väikesed ümarkaarsed uugid. Hoone vanem osa on 19. sajandi I poole barokse kehandi ja klassitsistlike detailidega hoone vähesäilinud näide. Samas pärinevad uksed ja aknad historitsismiperioodist ja tiibehise teise korruse aknaavad on funktsionalismile omase jaotusega. Rahuldav. Asumine laskuval krundil ja tänavatasapinna tõus on matnud hoone vundamendi. MILJ Liita üksikobjektina Karlova miljööväärtusega hoonestusala koosseisu. 36

44 / TARTU KUNI A / Lina tänava nakkushaigla hoonete kompleks Aleksandri 32, Lina 4, 6, 8, 9, 11, Tartu Eraomand 79508:045:0004 Lina sajandi I pool Aleksandri , teine korrus u 1910 Lina 4, Lina Aia kujundus ehitatud hooned ja ümberehitused arh Arved Eichhorn; aia kujundus haljastusarhitekt G. Kuphaldt Haigla peahoone Lina 6 Algne töötajate elamu, kavandatud eriti raskete nakkustega patsientidele (Lina 4) Aleksandri 32 37

45 / TARTU KUNI A / 38 Pesumaja Lina 11 Lina 8 Linnahaiglast eraldiseisva nakkushaigla ehitamine tuli päevakorda 1910 Vene Impeeriumi siseministeeriumi nõudmisel. Ringkiri anti välja eesmärgiga tõhustada kooleravastast võitlust. Haiglakompleks ehitati eesti-saksa vaestemaja ja laste varjupaiga krundile. Aluseks võeti Inglismaal välja töötatud paviljonsüsteemis nakkushaiglate tüüplahendus. Kompleksi keskel asus peahoone (Lina 6), milles paiknesid administratiivkorpus, vastuvõtuosakond ja nendega seotud ruumid. Mõlemal pool peakorpust viisid lühikesed koridorid haigetele määratud ja eraldi suletavatesse hooneosadesse, et isoleerida erinevate nakkushaigustega haiged. Sarnase kujundusliku lahendusega Lina 4 oli mõeldud eriti raskete nakkustega haigetele, kuigi algul asusid selles töötajate eluruumid. Lina 11 kivihoone ehitati pesumajaks. Kompleksi vanimad hooned on Aleksandri 32 ja Lina 8. Aleksandri 32 krohvitud tellismüüridega 1. korrus on ehitatud juba 1827, teine korrus lisandus haigla vajadustest lähtuvalt, kuid hoone kujundati klassitsistlikult. Lina 8 on tänaseni säilinud algne maht ja kolmnurkfrontooniga esifassaadi kujundus. Aknad, uksed ja laudis NL ajast. Inventeerimisjoonistelt on välja loetav, et algselt on hoones olnud mantelkorsten. Lina 8 siseruumid on põhjalikult ümber ehitatud. Kompleksina Eestis harvaesinev, võimalik et ainuke, tervikuna säilinud nakkushaigla kompleks, mis rajati tollaseid edumeelseid funktsionaalseid lahendusi silmas pidades. Rahuldav, kohati halb.? või ARV Kompleks asub Aleksandri tänava miljööväärtusega hoonestusalal, hooned tuleks hävimisohu korral kompleksina või üksikhoonetena (Aleksandri 32, Lina 4, 6, 8 11) võtta riikliku kaitse alla. Arendaja soovib osa hooneid lammutada. Elamu

46 / TARTU KUNI A / 39 Kaitse ettepanek Sassi 3, Tartu Eraomand 79508:077: sajandi algus Hoone eriliseks tunnuseks on egiptusepärase kapiteeli edasiarendus nurgaliseeni lehvikukujulise lõpetusena ja kaarja kujundusega räästaalune tuulekast. Hoonel on kõrge kehand ja suured aknad. Teise poolkorruse aknad asuvad otstes, külgedel aknad puuduvad. Maja otsas on kaks üksteisele järgnevat verandat. Säilinud algsed aknad, välisuks NL aegne. Unikaalse detailikasutusega historitsistlik-juugendliku puitelamu näide. Rahuldav.

47 / TARTU KUNI A / 40 TAMMELINN Teraviljaelevaator Väike kaar 33, Tartu Tartu Veski 79504:004:0020 Projekt 1939, ehitatud 1940; juurdeehitused NL ajast Ins August Komendant Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Toim Villem Raam. Tallinn: Valgus, 1999, lk aastal püüdsid sakslased elevaatorit õhkida äärmise postirea purustamisega, mille tagajärjel vajus ehitis viltu. Unikaalse taastamisoperatsiooniga viidi taas püstiasendisse. Hiljem lisandunud veel juurde- ja pealeehitusi. Elevaator koosnes algselt ristkülikulise põhiplaaniga 9-korruselisest teenindavate ruumide tornist ja 5x3 betoonist silindrilisest viljahoidlast (iga 480 t). Silindrid on 25 m kõrged ja 5,5 m läbimõõduga. Kavandatud oli 3x3 hoidla juurdeehitamise võimalus. Tänaseks on juurde ehitatud 4x3 hoidlaplokk. Ka teenindavate ruumide plokk on saanud külgeehitused. Mõne aasta eest on ristkülikulised mahud kaetud fassaadiplekiga, sellega on kaotatud ka teenindavate ruumide torni akenderida. Tänaseni tegutsev varajase moodsa teraviljahoidla-töötlemishoone näide. Rahuldav Asub Tammelinna miljööväärtusega hoonestusalal.

48 / TARTU KUNI A / 41 Tamme kõrts Riia mnt 93, Tartu eraomand 79504:014: sajandi I pool Valge Ratsu võõrastemaja ja kõrts (Riia 93) kuulusid Tammemõisale. 19. sajandil oli see linnalähedane kõrts tudengite väljasõidukohaks, kus oli ka keeglirada. Aastatel töötas seal suveteater ( asutas näitleja Carl Theodor Nielitz ). Praegu asuvad hoones korterid. Hoone koosneb otsaga Riia mnt poole olevast ühekorruselisest mahust ja sellega risti olevast kahekorruselisest mahust. Peasissepääs jääb tänapäeval põiktänava poolsesse kahekordsesse mahtu. Majaga liitub Riia mnt ääres krohvitud kivimüür. Riia mnt poolsel majaosal on hammaslõikeline friis. Samuti on hammaslõikelise friisiga ehitud maakividest piirdemüür. Hoonet on aegade jooksul ümber ehitatud ja kõrtsi kunagist olemasolu ei ole visuaalselt võimalik tänapäeval enam välja lugeda. Kõik hoone aknad on välja vahetatud erinevate kaasaegsete akende vastu. Säilinud on 19. sajandi lõpu või 20. sajandi I poole kahetiivaline välisuks. Hoone on kaotanud kõrtsile omase iseloomu, väärtuslikumad osad on piirdemüür, maja hammaslõikeline karniis ja välisuks. Rahuldav MILJ

49 / TARTU KUNI A / Kaitse ettepanek Elamu Elva 10, Tartu eraomand 79504:041:0017 U 1927 Arh Nikolai Willer Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis. Maja nurgaruum oli ette nähtud kaupluseks projekteeris Nikolai Kusmin katuse korruse eraldi korteriks. Majal on jõuline madal kehand ja kõrge väljaehitistega liigendatud katus. Hoone on krohvitud krobeliselt, nurkadel on sile krohvraamistus. Esifassaadi ehib ümarkaarne astmikportaal. Valdav osa akendest-ustest on algsed, osa teise korruse aknaid on asendatud algsest erineva jaotusega akendega. Säilinud on kaks teise korruse akende alust metallist lillekasti. Tartus väheesinev traditsionalistliku villa näide. Rahuldav 42

50 / TARTU KUNI A / Projekteerija Elamu Elva 6, Tartu Eraomand 79504:048:0004 Projekt 1923; ehitatud 1924, krohviti 1925 Arh Anatoli Podčekajev Projekt Tartu LV LPMKO arhiivis. Maja ehitas V. Tubin, aastal sai majaomanikuks Anton Starkopf, kes lasi maja krohvida. Juba 1929 märgitakse, et projekt puudub ja seetõttu pole võimalik kontrollida projektile vastavust. Tegelikkusele vastava projekti koostas 1932 ins Fromhold Kangro. Nii mahult kui ka fassaadikujunduselt asümmeetrilise lahendusega hoone. Majandusruumid on ehitatud kokku elamuga. Ehitatud kahe korteriga elamuna nagu enamus tollaseid Tammelinna maju. Säilinud algsed avatäited. Väheesineva kujundusliku lahendusega heimatliku elamu näide, millel majandushoone on vastavalt Tammelinna ideaalile ehitatud kokku elamuga. Hea, restaureeritud 2000.? 43

51 / TARTU KUNI A / 44 MAARJAMÕISA Dr Aleksander Eisenschmidti elamu Riia mnt 169, Tartu SA Tartu Ülikooli Kliinikum 79503:001:0006 U Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt ( ) oli eesti põllumajandusteadlane ja ajakirjanik, üks esimesi eesti soost doktorikraadiga põllumajandusteadlasi ostis Aleksander Eisenschmidt koos Oskar Kallasega talu Tartu lähedale Riia mnt äärde, mille nad hiljem kaheks eraldi taluks jagasid. A. Eisenschmidt hukkus oma kodu lähedal liivakarjääris koos isa ja 4-aastase pojaga liivavaringus. Majale on Aleksander Eisenschmidti mälestuseks paigaldatud mälestustahvel. Hoone akende prossijaotus järgib algset, kuid raamid on ühekordse pakettklaasiga ja raamide profiilid kaasaegsed. Säilinud on algne peauks, samuti mitmed siseuksed ja puidust trepp. Laed on valdavalt kaetud ripplagedega. Iseloomulik näide heimat-stiilis villast. Põllumajandusteadlase Aleksander Eisenschmidti kodu. Rahuldav või MILJ üksikobjekt Tammelinna miljööväärtusega hoonestusala koosseisus.

52 / TARTU KUNI A / Esifassaad Kaitse ettepanek 45 Aino ja Oskar Kallase elamu Raja 31a, Tartu eraomand 79503:001: Arh Valter Thome (Soome) ostsid Aino ja Oskar Kallas ning Aleksander Eisenschmidt Tartu lähedale Riia mnt äärde talu, mille nad hiljem kaheks eraldi taluks jagasid. Aino Kallas oli eesti-soome kirjanik, kes soome keeles kirjutades kasutas Eesti ainest. Oskar Kallas oli eesti folklorist, õppejõud ja diplomaat, aktiivne rahvusliku liikumise tegelane ostis perekond Kallase maja Jaan Raudsepp, kes oli kirjanik Jaan Kaplinski emapoolne vanaisa. Jaan Kaplinski veetis vanavanemate juures oma esimesed eluaastad. II MS ajal oli hoones Saksa sõjaväe staap. Maja tagastati Jaan Kaplinskile. Praegu kuulub Nordecon Ehitusele. Kinnistule koostati 2005 detailplaneering uute elamute ehitamiseks. Ristkülikulise põhiplaaniga uusklassitsistlikus stiilis ühekordne maja. Maja tagaküljele viib allee. Esifassaad on aia poole. 20. sajandi alguse häärberi näide. Aino ja Oskar Kallase ehitada lastud maja, nende elukoht Rahuldav. Maja seisab tühjana. (ajaloomälestis)? või MILJ üksikobjektina Tammelinna miljööväärtusega hoonestusala koosseisus.

53 / TARTU KUNI A / 46 ÜLEJÕE Künnapuu savitööstus Puiestee 49b, Tartu Eraomand 79514:009:0005 Projekt 1933, ehitatud Arh Nikolai Kusmin Tartu LV LPMKO arhiiv Algselt Roosi tänaval tegutsenud savitööstus toodi Puiestee tänava uude majja aastal. Peatselt pärast valmimist selgus, et tööruumide puidust laetalade kandvus ei ole piisav, sp lisati 1937 ja aastal raudtalasid. Hoone ehitustehniliste puuduste tõttu saadi majandusministeeriumi luba tegutsemiseks alles aastal. Valmistati ahjukahleid siseturu tarbeks. Töölisi oli 15. Savitööstus jätkas samas hoones tööd ka nõukogude perioodil. Aastal 2009 asub hoones OÜ Ahjutarve, mis toodab endiselt mitmesuguseid ahjupotte. Tööstuse sisseseade pärineb suures osas sõjaeelsest ajast, tööstust juhatab Jaan Künnapuu lapselaps Annes Andresson. Savitööstus on hoones tegutsenud aastast tänaseni. Traditsionalistliku arhitektuurikeelega mahukas tellistest ehitatud ja krohvitud hoone asub viiluga tänava poole. Keldris ja esimesel korrusel asuvad savitööstuse ruumid. Keldris oli varem ka piimapood. Katusealusel teisel korrusel üks ruumikas 4-toaline korter ja kaks 2-toalist korterit. Fassaadil säilinud algne tööstuse maalitud nimi: SAVITÖÖSTUS JAAN KÜNNAPUU. Krundil asus veel kahekorruseline aidahoone, kus oli ka pesuköök ja kolmanda ehitisena varjualune. Säilinud on algsed aknad, nii sise- kui ka välisuksed, kahhelahjud aastatel ehitatud autentselt säilinud hoone ja sisseseadega tänaseni tegutsev savitööstuse hoone. Rahuldav

54 / TARTU KUNI A / Püha Jüri kirik Narva mnt 105, Tartu EV, hoonestusõigus kuulub Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikule 79514:011: Tartu. Tartu linna väljaanne, Läänetorniga pikihoone ja nelitisega kirik. Nelitisel keskel kuppel, nurkades tornikesed. Krohvitud. Dekoratiivseteks motiivideks kokošniku vormid. Historitsistlik kirik on 19. sajandi II poole õigeusu kiriku iseloomulik näide. Rahuldav 47

55 / TARTU KUNI A / 48 Raadi lennukite remondi angaarid Roosi 91, Tartu KOV 79512:033: aastad Eesti esimene mootorlennuki lend toimus 1912 Raadi mõisa väljade kohal. Raadile rajati lennuväli aastatel. Kaks nõukogude perioodil ümber ehitatud betoonist lennukiangaari Roosi t. ääres on ehitatud enne II MS. Üks neist, arvatavasti polügonaalse lõikega, valmis aasta paiku. Peale sõda võttis lennuvälja kasutusele nõukogude sõjavägi. Sellest kujunes strateegilise tähtsusega lennuväli kaugpommitajatele ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Sel perioodil toimus lennuvälja oluline laiendamine, ehitati uusi angaare ja tehti juurdeehitusi vanadele. Nõukogude väed lahkusid Raadilt aastal aastatel omandas lennuvälja AS Raadi Lennuväli. Lennukiangaarid on kavas kasutusele võtta vanatehnika muuseumina. Nende restaureerimise-rekonstrueerimise kohta on tellitud muinsuskaitse eritingimused. Vanu angaare on kaks, vanem on arvatavasti viilkatusega ehitis, uuem ja väärtuslikum on arvatavasti 1936 ehitatud polügonaalse lõikega betoonist angaar. Betoonist angaari otsaviilul paikneb ulatuslik akende vöönd. Eestis väheesinev, Tartus ainulaadne betoonehitis. Halb ARV Asub miljööväärtusega hoonestusalal, esialge sellest kaitsest piisab, kuid plaanide muutumisel võib vajada riiklikku kaitset.

56 / TARTU KUNI A / : : 49 Pärmivabrik ja mudaravila Pikk 58, Pärna 1; Pikk 60, 64, Tartu Eraomand; 79514:028:0002; 79514:028:0009 Olulisemad ehitusaastad: 1883, 1923, 1926, 1927, 1928, 1935 Pikk 58 (pärmivabrik ja peahoone-vesiravila) Pikk 60 (peahoone ja vesiravila) Pikk 64 (piirituseladu) Pärna 1 (kontor, hiljem elamu) Pärmivabrik alustas tegevust 20. oktoobril AS Tartu Pärmivabriku tegevusvaldkondadeks aastatel oli linnaste kasvatamine, toitainete ekstraheerimine linnastest, pärmiseente kasvatamine. Tehase krundil asus ka piiritusepuhastamise vabrik. Rahuldati peamiselt siseturu vajadusi. Tehase peahoone teisel korrusel oli ka väljaüüritav vesiravila. Hoovis asuv piiritusekelder ja ladu ehitati aastal (ins. K. Grimm), ümar juurdeehitus pärineb aastast. Mansardkorrusega kontorihoone asus tehase kõrval (Pärna 1). Selle ümberehituse projekti nelja ametniku elumajaks koostas ehitusinsener F. Kangro. Siin asusid ka garaaž, tall ja kuurid. Pärmivabrik töötas ka nõukogude perioodil ja lõpetas tootmistegevuse a. lõpul. Praegu tegutseb hoones alternatiivkultuuri- ja loomekeskus Kultuuritehas. Hoone kuulub eraettevõttele, kel on kavatsus hooned ümber ehitada ja laiendada. Pikk 58 tootmishoone on napi dekooriga(kolmnurkfrontoon) 3-korruseline kivihoone. Toreda detailina tänavapoolsel küljel säilinud joogivee allikas. Interjööris säilinud vähe (põrandal ümarad betoonalused, mille peal paiknesid pärmitsisternid). Pärna 1 kontorihoone, hilisem ametnike elumaja on säilitanud vormi ja detailid, kuid üldine seisukord on halb. Vesiravila hoone Pikk 60 on säilitanud eksterjööri, interjööris on valdavad uued põrandakatted, kuid säilinud on vanu siseuksi ja dekoratiivseid kandekonstruktsioone. Pikk 64 on väljast kaasaegsel moel ümber ehitatud, ega oma väärtust. Hoovil olev piiritusehoone (number puudub) on kompleksi kõige huvitavam ja kõige autentsemalt säilinud. Liseenidega liigendatud hoone koosneb silindrilisest tünnist ja ristkülikulisest ladude osast. Huvitav tööstusehitiste kompleksi näide. Vormilt ja autentsuselt on väärtuslikem hoone piirituseladu. : Halb : Piirituseladu, ülejäänud hooned MILJ(ala)

57 / TARTU PÄRAST A / KESKLINN Koordinaadid Kaarsild Raekoja platsi kohal Emajõel Tartu linnas , V: 1959 INS: Peeter Varep Sillakaare betoneerimine. Foto: Kalju Leib. Eesti Arhitektuur. Tartumaa, Jõgevamaa Sild toetub II MS õhitud Kivisilla kaldavundamentidele. Monoliitsest raudbetoonist kaar, sille üle 57 m. Eesti ainsast monoliitbetoonist kaarsillast on saanud Tartu sümboleid. Hea. Säilinud on algupärased piirded. Ainsaks ohuks on teisaldamise vajadus Kivisilla võimaliku taastamise korral. Kohvik-restoran Kaunase sein, koordinaadid Narva mnt 2, Tartu linn Balti Kinnisvara OÜ 79514:033: , Valmis: 1969 Ümberehitus: 1999 ARH: Voldemar Herkel (Tsentrosojuzprojekt), Sisekujundus: Aate-Heli Õun Ümberehitus: Martinus Schuurman (Soome). Klubi Atlantis hoone kirdepoolne õhuline sein on viimane väärtuslikum jäänuk restoran Kaunase hoonest. Ümberehitused on hoone muud osad täielikult rikkunud. Algsed tumedate raamidega aknad on asendatud valgete plastakendega. Modernistliku arhitektuuri erilisemaid näiteid Tartus. Rahuldav. Hiljuti paigaldatud robustselt mõjuvad heledate raamidega aknad tuleks vahetada tumedaraamsete vastu, nagu olid hoonel algselt. Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum Atlantise kirdesein praegu Kaitset väärib hoone kirdesein, kui Tartu mõistes silmapaistev arhitektuurne ja insener-tehniline lahendus. 50

58 / TARTU PÄRAST A /, koordinaadid Restoran Tarvase seinapannoo Riia 2 (Vana kaubamaja bussijaamapoolses pangakontoris), Tartu linn Tartu Tarbijate Kooperatiiv 79507:048: , Kunstnik: Elmar Kits. Foto: Margus Ansu, Tartu Postimees Tartu Tarbijate kooperatiivi haldusdirektori teatel on säilinud ka Tarvase välisseinal asunud metallpannoo Tamm ja Asi. Eesti Arhitektuurimuuseum, 2007 Jüri Saar. Seinatäit maali ootab kolimine või kadu. Tartu Postimees Anu Mõttus. Lõikuspidu Riisiperes. Õpetajate Leht Sgrafiitotehnikas maal oli algselt osa Tartu esindusrestorani Tarvas sisekujundusest. Üks stiilsemaid aastate monumentaalmaale Eestis. Hea. TTK kavatseb hoone lammutada ning rajada asemele uue suurema hoone, on maali säilimine siiski küsimärgi all. Hooneosa on rajatud lintvundamendile, maal asub tellisseinal, mida ei saa vundamendi nõrkuse tõttu uue hoone osana kasutada. Tõenäoliselt tuleb leida viis maali teisaldamiseks ning kasutamiseks uue hoone elemendina. 51

59 / TARTU PÄRAST A / Kooperatiivelamu Taara Riia 3, Tartu linn (Kesklinn) Eraomand 79507:039: ARH: Raul-Levroit Kivi Raul-Levroit Kivi kavand (TLV LPMKO arhiiv) Korterilaiused rõdud hooviküljel Hoone on lahendatud kandvate põikseintega, mis jättis omal ajal uuendusena korterite siselahenduse kergesti muudetavaks. Pikivälisseinad on kerged, mineraalvatiga täidetud puitkilpidest. Hoonel on luksuslik hoovikülg korterilaiuste rõdudega. Katusel asub pesukuivatusterrass, mida Kivi toona Tartus propageeris. Välisviimistluses annavad tooni põikkandeseinte punane tellis ja heledatooniline viimistlusplaat. Oma aja esinduslik korterelamu. Hea. 52

60 / TARTU PÄRAST A / Õpetajate seminari muusikamaja seinapannoo Salme 1B, Tartu linn (Karlova) Tartu Ülikool 79508:024: (samal aastal maja valmimisega)??? Seminari esimene taastamisjärgne rektor August Solo Maja ehitati toonasele Tartu Pedagoogilise kooli vastavatud muusikaosakonnale lasteaia tüüpprojekti alusel. Pannoo päritolu ja autori kohta teated puuduvad. Tartus on sarnane taies ka Vanemuise tänava lasteaia Midrimaa seinal. Terasplekist välja lõigatud kujundid tellisseinal aastate avaliku ruumi kujunduse element Rahuldav., DOK 53

61 / TARTU PÄRAST A / Ülikooli raamatukogu Wilhelm Struve 1, Tartu (Kesklinn) Tartu Ülikool 79507:034:0001 P: , V: 1982 ARH: Kalju Valdre, Mart Kalling (Eesti Tööstusprojekt) Sisekujundus: Ülo Sirp, Leida Arike Trepikoja laevalgusti autorid on Aet Andresma-Tamm ja Mare Soovik-Lobjakas Tartu LV LPMKO arhiiv NSVL MN preemia 1983 Eesti Sisearhitektide liidu aastaauhind ehitati Vanemuise tänava poolsesse külge kohvik ning rajati selle tarbeks esimesele korrusele maani ulatuvad aknad. Karkasshoone, välisviimistluseks dolomiit. Kolmest maapealsest korrusest asuvad lugemissaalid teisel ja kolmandal. Hulk ruume saab loomuliku valguse katuseakendest, kolmandal korrusel avanevad lugemissaalid ka avarasse valguskaevu. Hoonel on kaks maa-alust hoidlakorrust. Interjööridest on väärtuslikem vestibüül ja läbi korruste avanev suure lühtriga tugeva massiivse trepiga trepihall. Konverentsisaalis paikneb Mall Tombergi loodud ligi 60ruutmeetrine gobeläänvaip aastate lõpu modernismi esinduslik näide heatasemeliste interjööridetailidega. Üldjoontes rahuldav. Probleemiks on tehnosüsteemide antikvaarsus. 54

62 / TARTU PÄRAST A / Nimetus Korruselamud Taara tänaval Asukoht Taara pst 1, Tartu (Toometagune) Eraomand 79501:028:0019 P: 1973 ARH: PI EKE Projekt/ Tartu (Jaan Pärnik) Taara pst 1A, Tartu (Toometagune) Eraomand 13965:28:08 P: 1976 RPI Eesti Projekt/ Tartu; Taara 1 alusel TLV LPMKO arhiiv Kuna siia said korteri paljud juhtivtöötajad on seda nimetatud ka aadlipesaks. Nelja elukorrusega elamud koosnevad kokku seitsmest plokist, kokku 81 korterit (2-5toalised). Elamute vahele moodustub privaatne tõstetud õueala. Tollal uudsena on kortereis köök ühendatud elutoaga lükandukse abil. Korteritel on lai rõdu. Välisviimistlus: Liivaga toonitud pritskrohv. Oma aja esinduslik elamuansambel. Hea. MILJ Hoone jääb saarena vanalinna muinsuskaitseala ja Tähtvere linnaosa miljööala vahele. Tuleks liita Tähtvere miljööväärtusliku ehitusalaga. 55

63 / TARTU PÄRAST A / Raudteelaste elamu Tiigi 57, Tartu linn (Toometagune) Eraomand 79507:028:0005 P: 1953., ARH: Alar Kotli. Tüüpprojekt ЭС-31 TLV LPMKO arhiiv Ehitatud raudteelaste elamuks. Samal eesmärgil on ehitatud ka Tiigi korrust, 18 korterit. Elamu on sõjajärgsele ajale iseloomuliku arhitektuurikeelega. Kaitse ettepanek Hästi säilinud aastatele iseloomulik elamu. Hoone on hästi hoitud, fassaad renoveeriti a. Aknad vahetatud: kogu majal ühesugused, algsega sarnaselt tumedad raamid. MILJ(ala) / Mõistlik oleks liita hoone Toometaguse miljööväärtusliku hoonestusalaga. Korterelamu Riia 13, Tartu linn (Kesklinn) Eraomand 79507:037:0015 P: aastad ARH: Raul-Levroit Kivi Raul-Levroit Kivi. Tartu planeerimisest Osa praeguse kaitsekolledži ümbruse aastate planeeringust. Kolmekorruseline, 18 korterit. Elamu on sõjajärgsele ajale iseloomuliku arhitektuurikeelega. Aknad vahetatud: kogu majal ühesugused, algsega sarnaselt tumedad raamid. Oma aja iseloomulik elamu. Hoone on hästi hoitud. Kaaluda tuleks kogu Kaitsekolledži väljaku miljöölist väärtust. 56

64 / TARTU PÄRAST A / 57 TÄHTVERE MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU ALA LAIENDUS Enne II MS planeeritud Tähtvere linnaosast on praegu miljööväärtuslikuna kaitse all vaid enne aastat rajatud osa (kaardil varjutatud ala). likku keskkonda on siia tekkinud ka pärast sõda, eriti ja aastail. Nõrgemate piirangutega ala ulatuse ettepanek on kaardil piiratud punase joonega. Ettepaneku alasse jäävad Tamme puiesteest edelasse jäävad kvartalid, kuhu on nõukogude ajal ehitatud suhteliselt sarnaseid täiskahekorruselised mõõduka kelpkatusega majad. Nende seas on ka erilisema arhitektuuriga hooneid, millistest osa on ka eraldi välja toodud. Elamud moodustavad ühtlase tiheda äratuntavalt sõjaeelset miljööd jätkava elamuala. Vikerkaare 27 on iseloomulik sõjajärgse Tähtvere linnaosa elamu. Lisaks soovitame miljööalaga liita ka Taara pst 1 ja Taara pst 1A nn Aadlipesa korruselamud (kaaluda ka Tammsaare pst omaaegsed kooperatiivelamuid), mis on oma aja korterelamute väärikad esindajad. Vaade piki Jannseni tänavat linnosa keskuse poole. Foto: Endel Grensmann. Sinine ala hetkel kehtiv miljööväärtuslik hoonestusala Punane kontuur soovitatav laiendus. Järgnevalt mõned väärtuslikumad hooned sellelt alalt. MILJ(ala)

65 / TARTU PÄRAST A / Eramu Vikerkaare 35, Tartu linn (Tähtvere) Eraomand 79501:013:0010 P: 1977; V: 1985 ARH: Ülle Einasto Tartu LV LPMKO arhiiv Praegune elamu on a. kavandatud lihtsa kahekorruselise madalama majandusosaga Tähtverele iseloomuliku eramu ümberehitus. Hoone mõlemale mahule ehitati sissepoole kaldega ekspressiivne katus. Välisviimistlus: terrasiitkrohv, punaseks värvitud puit. Modernistlik eramu. Hea. Eramu Vikerkaare 20, Tartu linn (Tähtvere) Eraomand 79501:015:0013 Muudatusprojektid 1958 ja 1968 ARH: Virve ja Udo Tiirmaa Tartu LV LPMKO arhiiv Praegune hoone on algse aastatest pärit lihtsa Tähtvere elamu ümber ehitamise ja laiendamise tulemus. Nn laisa katusega lihtne modernistlik eramu väärtuslike detailidega (nt sissepääs). Nauditava mahulise liigendusega äratuntav oma aja esindaja. Heatasemeline modernistlik eramu. Hea MILJ 58

66 / TARTU PÄRAST A / 59 Eramuansambel Vikerkaare 24B, Vikerkaare 26A ja Vikerkaare 26B, Tartu linn (Tähtvere) Eraomand 24B: 79501:015: B: 79501:015:0016 P: 1971 ARH: Arnold Matteus Tartu LV LPMKO arhiiv Vikerkaare tänava põiktänava ümber asuvad samal ajal ning ühtse joonega kavandatud neofunk-elamud. Vikerkaare 26B Arnold Matteuse kavandatud ansambliga haakub ka samal aastal arh Aldo Tampere kavandatud Vikerkaare 24A. Kahekorruselised kivimajad, välisviimistluseks terrasiitkrohv vmt. Terviklik omale ajale iseloomulik heatasemeline eramuansambel. Hea (ala)

67 / TARTU PÄRAST A / Garaažikooperatiiv Oomega A.H.Tammsaare 6, Tartu linn (Tähtvere) G/Ü Tammsaare 6 garaažid 79501:004: , Projekt: 1973/78 juurdeehitus 1980, vastu võetud: 1996 Projekteerija: Endel Eiber, koordinaadid 60 Foto: Endel Grensmann TLV LPMKO arhiiv Oomega on nõukogudeaegse garaažimajanduse teravmeelsemaid esindajaid Tartus. Garaažiderea ω - kujulise asetusega on keset elamismiljööd loodud intiimne ruum autode garažeerimiseks-remontimiseks. Hoone sulandub märkamatult elukeskkonda, kasutades elamutega samu ehitusmaterjale. Välise seina ülaosa ja katuse eraldab akendevöö. Osa garaažiuksi on väravatena avatavad, osad üles tõstetavad. Väidetavalt on Oomega väga mugav kasutada. Nõukogude ajale iseloomulikke garaažilinnakuid leidub linnas mitmel pool mujalgi, vahel üllatuslike väikeste kogumitena miljöölise väärtusega elamute vahel, aga ka näiteks otsatu kahekorruselise Šanghaina Hiinalinna ja Raadi linnaosa vahel Tartu põhjaosas. Omapärane garaažide kogumik. Hea. Hoone on algupärases kasutuses. MILJ, DOK

68 / TARTU PÄRAST A /, koordinaadid 61 Maaülikooli metsamaja Fr. R. Kreutzwaldi 5, Tartu linn (Tähtvere) Eesti Maaülikool 79501:002: , Projekt / Valmis 1984 ARH: Valve Pormeister (Eesti Maaehitusprojekt) Kõrval asuv Kreutzwaldi 1A enne ümberehitust Algselt ehitatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehooneks. Ehitamata jäi kompleksi aktsendiks mõeldud auditooriumideplokk toimus auditooriumideploki ja hoone põhjatiiva laienduse arhitektuurivõistlus, mille tulemused on kavas teostada. Koostamisel on põhiprojekt. Võistluse tulemusi vt TLV arhitektuuriosakonna lehelt. Pikad auditooriumideread on volditud ümber 3 sisehoovi ja majandusõue. Valmis ehitatud hooneosa dominandiks on Tähtvere dendropargi poolsel nõlval konsoolselt eenduv auditooriumiplokk, mis koos selle taustaks oleva lihtsa vonkleva hoonemahuga on Tartu 20. sajandi üks efektsemaid ansambleid. Välisviimistlus: dolomiit aastail paigaldatud aknaraamide, eriti aga aknaaluste pindade sinine toon on algsest mõnevõrra eredam. Hoone moodustab ansambli linna poole jääva omaaegse ELVTUI peamajaga (praegune maaülikooli peahoone). Orgaanilise arhitektuuri silmapaistev esindaja. Interjööris vähe säilinud väärtuslikke detaile. Täielikult on säilinud dendropargi-poolse auditooriumi sisustus. Hea. Interjööri hektilise remondi käigus on kaduma läinud algne sisekujunduse ühtsus. (Kaitse ei tohiks välistada arhitektuurivõistlusega kavandatud laiendusi)

69 / TARTU PÄRAST A / 62 TAMMELINN Asukoht Sinine ala hetkel kehtiv miljööväärtuslik hoonestusala Punane kontuur soovitatav laiendus. Järgnevalt mõned väärtuslikumad hooned ja piirkonnad sellelt alalt. TAMMELINNA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU ALA LAIENDUS Kesk- ja Uus-Tamme asumid, Tartu linn Tammelinnast on praegu miljööväärtuslikuna kaitse all vaid enne aastat rajatud osa (Väikese kaare ja raudtee vahel. likku keskkonda on siia tekkinud ka pärast sõda, eriti ja aastail. Nõrgemate piirangutega ala võiks ulatuda kuni Soinaste tänavani, kohati ka üle selle.

70 / TARTU PÄRAST A / Villa Toots Tammekuru 3, Tartu linn, koordinaadid Eraomand 79504:036: , P: 1972 ARH: Toomas Rein Tartu LV LPMKO arhiiv Hoovipoolne külg on lõplikult välja ehitamata. Tammelinna rohelusse kavandatud villadepaar Tammekuru 3 ja Tedre 14 tsiteerib arhitektuurse hommage'ina Reinu suure eeskuju Le Corbusier' kuulsat Villa Steini. Neofunktsionalistlik villa. Hea., MILJ? Villa Ratnik Tedre 14, Tartu linn, koordinaadid Eraomand 79504:039: , P: 1980, soojustatud peale a. ARH: Toomas Rein Tartu LV LPMKO arhiiv Ehituskunst Teine. Kolmas lk 32 Hoone on hiljuti soojutatud, kahjustamata eriti hoone väljanägemist. Valge, hoovi poolt plastilisema arhitektuuriga neofunktsionalistlik villa. Elukorrused on tõstetud maapinnast kõrgemale. Esimesel elukorrusel paiknev elutuba on liidetud nii kasvuhoone kui ka haljastatud lahtise terrassiga. Neofunktsionalistlik villa. Hea. 63

71 / TARTU PÄRAST A / koordinaadid Näited 64 Tedre tänava miljööväärtuslik hoonestusala Tartu linn (Kesk-Tamme) Eraomand , Tedre 5, Tartu Tedre 12, Tartu P: 1982 P: 1983 ARH: Koit Köbas ARH: Arnold Matteus Tedre 13, Tartu P: 1983 ARH: Peeter Merisalu Levinum on kastmaja tüüp, Tedre 12 Postmodernistliku katsetuse näide: Tedre 13 Tartu LV LPMKO arhiiv Tedre tänav on aastate algul rajatud valdavalt uusfunktsionalistlike eramute (T 12) ja mõnede postmodernistlike vormikatsetustega eramutega (T 13) suhteliselt ühtse ilmega tänavana. Tänaval asub nii tuntumate, kui vähemtuntud arhitektide kavandatud eramuid. Siinseks pärliks on arhitekt Toomas Reinu kavandatud Tedre aastatele iseloomulik, valdavalt neofunktsionalistliku tervikliku arhitektuuriga eramurühm Hea MILJ (ala)

72 / TARTU PÄRAST A / 65 Uus-Tamme miljööväärtuslik hoonestusala Leevikese, Räägu ja Tammeoksa tänava vaheline kvartal, Tartu linn Miljööala tinglik ulatus Tartu äärealade eramu üheks iseloomulikuks tüübiks on alates aastate lõpust kahekorruseline kastmaja, mis on tavaliselt väljast krohvitud tumedamas toonis. Nendest sageli kvaliteetse arhitektimõttega loodud eramutest moodustub kompaktsem rühm Tamme puiestee lõpus ja Variku linnaosas. Elamud on valdavalt täiskahekorruselised, viimistletud tumeda krohviga (ka terrasiitkrohviga), aktsendiks naturaalsest tellisest sissepääsudetail vmt. Praegu kasutatakse selliste majade välimuse korrastamisel sageli varase funktsionalismi eeskujul heledamaid toone, mis aga moonutab hoonete olemuse tundmatuseni (Tamme pst 105). Nn kastmajad moodustavad siin võrdlemisi tervikliku miljööala. MILJ (ala) Kaitsta tuleks nii piirkonna valdavat materjalikasutust, kui neofunk-linnapilti. Eramu Tamme pst 103A, Tartu linn (Uus-Tamme) Eravaldus, 79504:081:0006 koordinaadid , P: 1970 (INS: Koit Köbas) TLV LPMKO arhiiv, autor määratud TLV arhivaari Lea Metspalu ütluse järele Piirkonnale iseloomulik avarate akendega kahekorruseline kastmaja. Välisviimistlus: tume pritskrohv aastate lõpu eramu hästisäilinud kvaliteetne esindaja. MILJ (ala)

73 / TARTU PÄRAST A / Tamme pst 102A Eramu Tamme pst 102A ja 104, Tartu linn (Uus-Tamme) Eravaldus 102A: P: 1968, V: 1973 ARH: Arnold Matteus TLV LPMKO arhiiv, Omaniku Eugen Lanbanovi ütlused Tamme pst 102A on T104 projekti pealt kopeeritud, hiljem lisatud garaaž. Tumeda krohviga kahekorruselised elamud. Sissepääs aktsendiks keraamilisest tellisest aastate eramu hästisäilinud kvaliteetne esindaja. Eramu Tamme pst 122, Tartu linn (Uus-Tamme) Eravaldus 79504:086:0019 P: 1974, V: 1990 ARH: Vadim Tšentropov TLV LPMKO arhiiv Tartu väheseid sissepoole kaldega katusea eramuid. Kahekorruseline tellismaja, teisel korrusel hoonelaiune kaetud rõdu. Välisviimistlus: pritskrohv, tume laudis aastate arhitektuuri iseloomulik esindaja 66

74 / TARTU PÄRAST A / MAARJAMÕISA, RÄNILINN, ROPKA, VARIKU, VEERIKU, koordinaadid Tartu Psühhoneuroloogiahaigla Raja 31, Tartu linn (Maarjamõisa) SA Tartu Ülikooli Kliinikum 79503:001: , I ehitusjärk: , Valmis: II ehitusjärk (talveaed): 1988 ARH: Roman Smuškin Sisearhitekt: Kirsti Laanemaa Riidehoid TLV LPMKO arhiiv ja Kirsti Laanemaa Hoone on tänini algses funktsioonis. Talveaed on hoone peidetud aardeks. Läbi kolme korruse ulatuv loomuliku ülavalgusega ruum, kujundatud purskkaevude ja troopiliste taimedega. Ruumimõju suurendavad peegelpinnad. Ruum on hästi Keskne õhuruum hoitud, säilitades algset lopsakat aastate stiili. Postmodernismi-aegne kõrgetasemelise sisearhitektuuriga haiglahoone. Oma aja arhitektuuri hea näide. Interjöör: hea, eksterjöör: rahuldav. 67

75 / TARTU PÄRAST A /, koordinaadid 68 Tartu KEKi peahoone Riia 132, Tartu linn (Uus-Tamme) AS Rondam; maja on renditud Siseministeeriumile 79504:052: , Projekt: I järk valmis: RENOV: 2004 ARH: Rein Tomingas (EKE Projekt) RENOV (soojustamine, II korruse pealeehitus): ARH: Peeter Pere Parempoolse osa teine korrus: 2004 Külgsissepääs Loomet Raudsepa algne sisekujundus. Vaade enne renoveerimist Eesti küla ehitab. Eesti Raamat, Ehitatud Tartu KEKi peahooneks a renoveeriti politsei tarbeks, ühekorruselisele osale ehitati peale teine korrus. Viiekorruseline hoone laieneb astmeliselt ülespoole, moodustades Riia tänava äärde efektse hoonemahu. Algselt olid kõrgema hooneosa horisontaalsed eenduvad osad ette nähtud valgete glasuurplaatidega viimistletud raudbetoonplaatidest, I korrus ja sokkel aga vastukaaluks viimistleda halli terrasiitkrohviga. Tegelikult sai välisviimistluseks pruun terrasiitkrohv a renoveerimisel kasutet valge krohv läheneb algsele mõttele. Hoones on läbi korruste ulatuv vestibüül (Loomet Raudsepa loodud sisekujundus pole säilinud) aastate modernismi suurejooneline näide, maamärk. Hea. Rekonstrueerimine pole muutnud hoone väärtust.

76 / TARTU PÄRAST A / 69 Ülikooli füüsika instituudi hoone Riia 142, Tartu linn (Ränilinn) Tartu Ülikool 79505:003:0011 V: 1975 P. Madalik (RPI Eesti Projekt ) TLV LPMKO arhiiv Hoone on tänaseni füüsika instituudi käsutuses. Ülikoolil on kavas uue füüsikahoone rajamine Maarjamõisa linnakusse. Dolomiidiga viimistletud kahe- ja viiekorruselisest mahust koosnev modernistlik hoone. Hoonel on esinduslik messingitooni uste ja avara varikatusega sissepääs. Modernistlik väärika arhitektuuriga teadushoone. Hea. Suurimaks ohuks hoone funktsiooni muutumine. Korterelamu otsaseina pannoo Kannikese 33, Tartu linn (Veeriku) Korteriühistu 79502:036:0009, , koordinaadid Maja valmis ehitisregistri andmeil Hoone ehitas piimakombinaat, teoses on nähtud piimatilkade abstraktsiooni. Metallist abstraktne kaunistus tellistest otsaseinaga tüüpelamu otsaseinal aastate monumentaalkunsti näide Praegu seinalt eemaldatud, kuna kinnitused olid läbi roostetanud. Arutluse all on, kas paigutada vabaskulptuurina krundile või seinale tagasi. Otsaseina soojustamise käigus kadus sarnane ehis Jalaka 44 elamu otsaseinalt. (otsaseina pannoo)

77 / TARTU PÄRAST A /, koordinaadid Punktelamu Veeriku 10, Tartu linn (Veeriku) Eraomand, ühistu 79505:003: , P: 1970 / V: u 1974 ARH: Boris Mirov (RPI Eesti Maaehitusprojekt). Individuaalprojekti korduvkasutus (töö nr 93301). Algselt mõeldud Veski tänavale. Tartu EKE Projekti arhiiv?, k/ü esinaine ETKVL autobaasi Tartu kolonni töötajatele ehitati Dr Mihhail Rostovtsevi aiandi kohale 2 punktelamut: Veeriku 10 ja Veeriku a. eirati soojustamisel Veeriku 12 hoone puhul projekti ning lõhuti nii arhitektuurne ansambel. Veeriku 12 on soojustatud algset ilmet võimalikult säilitades. Korterite arv: 10, saun katusekorrusel. Eesti NSV parimad ehitised 1988 annab Laagris kasutatud projekti, kus kaks sellist maja on kombineeritud, autoriks hoopis Ants Melliku (EKE Projekt). Hoone teeb eriliseks ka elegantne kaugele ette ulatuv varikatus ja trepp. Varikatuse all asunud tuulekoda on lammutatud. Veeriku 10 praegu Stiilne aastate punktelamu. Hea. Soojustamisel on võimalikult säilitatud hoone algset ilmet. MILJ Soojustamata oleks sobinud ka riikliku kaitse alla. 70

78 / TARTU PÄRAST A / 71 Kaksikelamu Võru 200B ja Võru 200C, Tartu linn (Ropka) Eraomand 79510:020:0020 / 79510:020:0025 P: 1974, V:1984 (200B) ja 1983 (200C) ARH: Lembit Aljaste TLV LPMKO arhiiv Terrasiitkrohvitud esimesele, suhtelisel suletud korrusele toetub puiduga viimistletud massiivne teine korrus. Hoone küljed on endassepööratud, otstes asuvad avarad rõdud. Karniisiarhitektuuri silmapaistev esindaja Hea Villa Võru 125, Tartu linn (Ropka) Eraomand 79510:014:0011 P: 1971, v: 1975 ARH: Paul Aarmann TLV LPMKO arhiiv Terrasiitkrohvitud kivimaja. Tartu tumeda neofunktsionalismi silmapaistev esindaja Hea

79 / TARTU PÄRAST A / Eramu Kaksikelamu 72 Võru 236, Tartu (Ropka) Eraomand 79510:029:0013 P: 1975 ARH: Vadim Tšentropov TLV LPMKO arhiiv Välisviimistluses tellis, valge krohv. Katus lähtub ebasümmeetrilise kaldega viilkatusest. Garaaž asub keldrikorrusel. Karniisiarhitektuuri heatasemeline esindaja. Hea. Hoone on säilinud algupärasel kujul. / MILJ Ääsi 9 ja Ääsi 11, Tartu linn (Ropka) Eraomand 79510:031:0006 / 79510:031:0004 P: 1972 ARH: Udo Tiirmaa TLV LPMKO arhiiv Hoone asub metallitööstuse piirkonnas sellest ka siinse kandi tänavate nimed Ääsi, Alasi, Kolde jne. Tänu põikkandeseintele on itta ja läände avanevad põhifassaadid avarate akendega. Kivimaja, välisviimistlus: terrasiitkrohv. Modernistliku arhitektuuri silmapaistev esindaja Hea

80 / TARTU PÄRAST A / koordinaadid Punktelamud Rahu 3A, 7A, 9; 15a, 5a, 9A, Tartu linn (Ropka) Eraomand , P: 1972 RPI Maaehitusprojekt Tartu Metsakombinaadi 40 korteriga elamu korduv projekt. TLV LPMKO arhiiv 40 kahe- ja kolmetoalist korterit, katusel pesukuivatusruum ja päevitusala (projektis nimetatud solaariumiks). Seinad silikaattellistest, terrasiitkrohv. Stiilne terviklik aastate elamupiirkond Rahuldav. Hooneid on kohati rikutud otsaseinte soojustamisel terviku eiramisega. MILJ 73

81 / TARTU PÄRAST A / VARIKU MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA Kopli tänava ümbrus, Tartu linn (Variku) Miljööala tinglik ulatus Tartu LV LPMKO arhiiv Kopli tänava ümber on koondunud rühm neofunktsionalistlikke kõrge kvaliteetse arhitektimõttega loodud eramuid, mis on ka hinnalisemaid ehitusmaterjale kasutades viimistletud. Terviklik aastatest pärit stiilipuhta neofunk-arhitektuuriga ansambel. Osa tänavast moodustab omalaadse sopilise tänavaruumiga miljööpiirkonna. Näidatud alast jäävad välja väärtuslikumad eramud Sinika 3 ja Variku 29. MILJ (ala) Kaitsta tuleks nii piirkonna valdavat materjalikasutust, kui neofunk-linnapilti. Eramu Kopli 21A, Tartu linn (Variku) P: 1981 ARH: Katrin Kuusik Kastmaja tüüpi eramu hästi säilinud kvaliteetne esindaja. MILJ (ala) 74

82 / TARTU PÄRAST A / Eramu Kopli 21B, Tartu linn (Variku) Eraomand 79509:013:0017 P: 1982 ARH: Harri Kingo (konsultant), INS: Kalju Kondra Täiskahekorruseline kastmaja. Kastmaja tüüpi eramu hästi säilinud kvaliteetne esindaja. MILJ (ala) Eramu Tellisest põhimahu ja osaliselt katust matkiva puidust teise korrusega elamu on sarnane Vadim Tšentropovi kavandatud eramutega Võru 236 ja Suur-kaar 27. Eramu jääb soovitatavast Variku miljööväärtuslikust alast pisut eemale. Nn karniisiarhitektuuri silmapaistev esindaja. Hea MILJ Sinika 3, Tartu linn (Variku) Eraomand 79509:005:0009 P: 1981 Enno Uibokand (omanik), ARH: Virve Tiirmaa (konsult) Tartu LV LPMKO arhiiv 75

83 / TARTU PÄRAST A / koordinaadid Kaalumaja Teguri 55, Tartu linn (Ropka tööstuspiirkond) AS TREF 79511:001: , aastad? Kunagise Tartu teede ja remondi ehitusvalitsuse (TREV) kaalumaja. Tellisest väravahoone kunagise Tartu Asfaltbetooni tehase väravas. Avar varikatus toetub peenikestele metallpostidele. Stiilne tarbehoone Rahuldav MILJ, DOK Tartu piirikivi Linna sissesõidul Riia mnt Koordinaadid , aastad?? Betoonist postament, metallist tähed. Omaaegne piiritähis. Hea. 76

84 / TARTU PÄRAST A / koordinaadid Bussipaviljonid Tartu sissesõidul Riia tänava lõpus ja Ringtee 2 ees , aastad Kaks aastate karniisiarhitektuurist inspireeritud tellispaviljoni kollaseks värvitud puidust karniisiga. Tartu arhitektoonilisemaid bussiootepaviljone. Halb. MILJ 77

85 / TARTU PÄRAST A / 78 ARHITEKTI LINNAOSA ARHITEKTI LINNAOSA MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA Arhitekti, Nisu, Maisi ja Rukki tänav; Tartu linn (Veeriku) aastate eksperimentaalne linnaosa, kus projekteerimise lähteülesandega määrati ühtlasi arhitekt, kellelt tuli elamu projekt tellida. Linna peaarhitekt kutsus osalema enamjaolt tollased tipparhitektid, vastavalt tsoonidele: Arhitekti tänav vanema põlvkonna arhitektid; Nisu tänav noorema põlvkonna arhitektid; Maisi tänav arhitektid Viljandist ja Tartust; Ravila tänav Ado ja Niina Eigi. Tulemus on kvartalite lõikes erinev. Kui Ravila tänaval on Ado ja Niina Eigi kavandatu ellu viidud suhteliselt edukalt, siis näiteks Arhitekti tänaval, kuhu kavandasid väärikamas eas klassikud, on tulemus väga kasin. Hektiline, kuid põnev on Nisu tänaval kujunenud toonase noorema põlvkonna arhitektide kavandatud miljöö. Järgnevas on linnaosaga liidetud ka üksikud paremad elamud lähikonnas, mida tavaliselt alaga seoses ei käsitleta. Täpset majade ja arhitektide loetelu vt Tartu nüüdisarhitektuuri kaardilt! Nisu, Maisi ja Rukki tänava miljööväärtusliku hoonestusala ettepanek. Keskel asub Nisu tänav, taamal Arhitekti ja esiplaanil Maisi tänav. Foto: Endel Grensmann Martti Preem. Arhitekti tänava elamurajoon Tartus Veeriku linnaosas. Ehituskunst 7/1993 lk 39 fotod lk Raal Kivi. Veeriku ehitab 2. Edasi , lk aastate eksperimentaalne linnaosa, mis annab ülevaate kümnendi erinevate arhitektide käekirjast. Tartu mõistes täiesti eripärane elukeskkond. MILJ (ala), osaliselt

86 / TARTU PÄRAST A / Arhitektide noorema põlvkonna kvartal Nisu tänav alates majast nr 30, Tartu linn (Veeriku) Eravaldus Projekteeritud aastate esimesel poolel Täpset loetelu vt Tartu nüüdisarhitektuuri kaardilt! Nisu 63 ja 61 ARH: Ike Volkov P: 1986 Nisu 31 ARH: Ain Padrik, ümber ehitet. P: 1983 Nisu 51 (paaris koos nr 49) ARH: Rein Tomingas P: 1983 Nisu 41 ARH: Meeli Truu P: 1984 Nisu 30 ARH: Vilmar Lill P: 1982 Villa Peri (Nisu 32) ARH: Leonhard Lapin P: 1983 Hea. Hooned on valdavalt korras ja lõpetatud.. MILJ (ala) Nisu 56 ARH: Toivo Kallas P:

87 / TARTU PÄRAST A / Eramu Maisi 37, Tartu linn (Veeriku) Eraomand 79502:013:0002 P: 1983 ARH: Tiit Kaljundi TLV LPMKO arhiiv Elava arhitektoonikaga kivimaja. Välisviimistlus: pritskrohv, helepruun. Heatasemeline postmodernismiaja arhitektuuri esindaja. Hea. 80

88 / TARTU PÄRAST A / Villa Peri Nisu 32, Tartu linn (Veeriku) Eravaldus 79502:013:0003 P: 1983 ARH: Leonhard Lapin Tartu LV LPMKO arhiiv, Ehituskunst. Leonhard Lapin. Peegelduvad majad Paremal Villa Peri, vasemal Nisu 30, mis ehitati hoopis arhitekt Vilmar Lille projekti järgi. TLV LPMKO arhiiv Elamu oli algselt kavandatud ilmselt ansamblina koos Nisu 30 elamuga. Elava arhitektoonikaga kivimaja. Välisviimistlus: pritskrohv, helepruun. Heatasemeline suprematistlik eramu. Hea. 81

89 / TARTU PÄRAST A / Eramu Kaksikelamu Kaksikelamu Nisu 48, Tartu linn (Veeriku), koordinaadid Eravaldus 79502:013: , P: 1982 ARH: Veljo Kaasik Tartu LV LPMKO arhiiv, Ehituskunst. Kvaliteetse arhitektuuriga postmodernistlik eramu. Nisu 57 ja Nisu 55, Tartu linn (Veeriku) koordinaadid Eravaldus , P: 1982 ARH: Vilen Künnapu Tartu LV LPMKO arhiiv Postmodernistlik paarismaja. Nisu 63 ja Nisu 61, Tartu linn (Veeriku) koordinaadid Eravaldus , P: 1986 ARH: Ike Volkov Tartu LV LPMKO arhiiv Postmodernistlik paarismaja. 82

90 / TARTU PÄRAST A / 83 Elamute ansambel Ravila tänaval Ravila 41, 37/39, 33/35, 33, 31, 29*, 27, 25*, 23 ja 21; Tartu linn (Veeriku) Eraomand Omanik P: aastate esimene pool ARH: Ado Eigi (Ravila 25 koos Niina Eigiga) Eesti arhitektuur. Tartumaa... lk 49 Ravila tänavale kavandasid Ado ja Niina Eigi tervikliku kvartali mängulise masinaesteetika ja konstruktivismi vormidega mängiva arhitektuuriga eramute ja kaksikelamute ansambli. Hooned on valmis ehitatud ja üldjoontes algupärastena säilinud. Vaid Ravila 29 on a. A. Ossipi projektiga tugevalt moonutatud. Kahekorruselised tellismajad, välisviimistlus valdavalt heledates toonides krohv. Harvaesinevalt terviklik postmodernistlik elamuansambel. Hea (ala) või MILJ (ala) Foto: Endel Grensmann Ravila 41 Ravila 39 ja 37 (samasugune, nagu Ravila 35 ja 33) Ravila 27 Ravila 21. Foto: Mart Kalm

91 / TARTU PÄRAST A / koordinaadid Aatriumelamud Nisu 1-19 (paaritud nr), Veeriku (paarisnr); Tartu linn (Veeriku) Eraomand , P: 1980 ARH: Virve Tiirmaa Arhitektuurikroonika 1987 lk 81 Osa aastate alguse arhitektuursetest eksperimentidest Veeriku linnosas. 10 aatriummajast koosnev terviklik kvartal. Kvartalile annab omapära iga hoone kahekorruseline põhimaht, mis on ühepoolse kaldega. Ainus õnnestunud aatriummajade kvartal Tartus. Aatriummajade kvartal. Rahuldav. Mitmed majad on rekonstrueeritud, kasutades üldisest erinevaid materjale. Kvartali miljöölist väärtust pole see suutnud kahjustada. MILJ (ala) Eramu Ravila tänaval Ravila 18B, Tartu linn (Veeriku), koordinaadid Eraomand 79502:019: , P: 1967, V: 1978 ARH: Udo Tiirmaa Tartu LV LPMKO arhiiv Orgaanilise arhitektuuri esindaja. Hea. MILJ 84

92 / TARTU PÄRAST A /, koordinaadid Villa Kolk II Tervishoiu 10, Tartu linn (Veeriku) Eraomand 79503:006: , P: 1986 ARH: Leonhard Lapin Tartu LV LPMKO arhiiv Kataloog 'Arhitekt Leonhard Lapin' Hoone eristub omataolistest lõpetatuse ja välisviimistluse kvaliteedi poolest. Ümar osa on kaetud dolomiidiga, muu osa hoonest terrasiitkrohvi või õhekrohviga. Arhitektoon-maja hea näide. Hea. Hoone on säilinud moonutamata kujul. 85

93 / TARTU PÄRAST A / 86 ANNELINN, ÜLEJÕE koordinaadid Anne II MR kirdeosa, nn Kivilinn Mõisavahe tänava ja Kaunase pst vaheline ala või Jaama 175, 177, 179, 181, 183, 185, 187, 189 ja 191; Tartu linn (Annelinn) Valdavalt eraomand , / , Planeering: Mart Port, Malle Meelak ( , Eesti Projekt) Tüüpprojekt: Tuulekodade erilahenduse autor: Kaja Onton (Tartu Maja) Arhitektoon-tuulekojad Nõlvaku tänaval Renoveeritud Pikk 88. Piirkonna ilme pärast soojustamist praegu levinud võtetega. Foto: Tartu Postimees. Kaja Ontoni ütlused I ja II mikrorajooni Anne tänavast põhja poolsed kvartalid hoonestati 9-korruseliste nn Tartu maja tüüpi korruselamutega (nn Kivilinn), tänavast jõe poole jäävad osad aga i 5-korruseliste elamutega. Anne tänavast põhja pool kujunes tihe elukeskkond, mis erineb nii arhitektuurilt, kui ka tiheduselt Eesti tüüpilistest nõukogudeaja magalatest. Nn Tartu majale on siin iseloomulik paksude servadega paneelid, millest tuleneb metabolistide esteetikale lähenev välimus. Annelinnale on eriomane ka elamutel kasutet rõõmsamad ja loovad värvilahendused. II mikrorajooni 9korruselisi elamuid ilmestavavad arhitektoonilaadsed tuulekojad. Nõukogude-aegne terviklik Tartu piirkonnale ainuomane elamupiirkond. Rahuldav. Suuremaks väljakutseks on vajadus elamuid väljast soojustada. Tavapärase lähenemise tulemuseks oleks piirkonna eripära kadumine (vt Pikk 88). MILJ, osal? Kaaluda osaliselt miljöö ala loomist, mõne kompaktsema osa võiks ka riikliku kaitse alla võtta.

94 koordinaadid Annelinna otsaseinte maalingud / TARTU PÄRAST A / Kalda tee 20,, Kalda tee 31, Kaunase pst 4, Kaunase pst 25; Tartu linn (Annelinn) Eraomand , / , / jt aastate algus 86 A Kalda tee 20 Kalda tee 31 Kalda tee äärsete elamute otsaseintele on maalitud mikrorajooni kaart, hõlbustamaks orienteerumist. Tänavanimed on tänases muutunud, kaartidel antud omaaegsed nimed nagu Leninakani puiestee on muutunud osaks ajaloost. Linnaruumi elavdav element. Hea MILJ Otsaseina soojutamisel tuleks kaart taastada, ilmselt juba kaasaegsete tänavanimedega.

95 / TARTU PÄRAST A / 87 koordinaadid Kooperatiivelamud Anne kanali ääres Pikk 82, Pikk 84, Uus 61 ja Uus 63A, Tartu linn (Ülejõe) Eraomand , Pikk 82 (kooperatiivelamu Kungla) Pikk 84 (kooperatiivelamu Kevade) P: ARH: Ines Jaagus (RPI Eesti Projekt ) tüüpprojekti põhjal. Elamute vahel asuvad õdusad rohelised hoovid, kuhu avanevad rõdud. Paremal ees on näha Kungla ja Kevade pesukuivatusterrassidega katusel. Pikk 82 (Kungla) sissepääsud Pikk 84 (Kevade) miljöönäide Rajati Ülejõe linnaosa II mikrorajooni VIII elamugrupp. Välisviimistlus: keraamiline ja silikaattellis. Korteritel on avarad rõdud, otsakorterite omad asuvad otsaseintes. Rõdupiirded valdavalt puidust. Hooned mõjuvad muust Annelinnast elegantsemalt, moodustavad hubase eluskeskkonna. Esinduslik aastate elamurühm. Rahuldav. Suurimaks väljakutseks välisfassaadide soojustamise vajadus. Soovitav välisviimistlusena kasutada keraamilistest tellistest välisviimistlusega soojustusplaate. Rõdude sulgemisel kahjustaks vähem hoone välimust püstjaotuseta lükandklaas. MILJ Kui ka nõukogude aja korruselamuid kaitse alla võtta, siis siin oleks koht kaalumiseks.

96 / TARTU PÄRAST A / 88 koordinaadid Korruselamud Sõpruse puiesteel Anne 51, Sõpruse pst 8,Sõpruse pst 10 ja Kalda tee 2; Tartu linn Valdavalt eraomand , aastad Kasutatud kooperatiivelamu Vambola tarbeks kavandatud tüüplahenduse sektsioone. TLV LPMKO arhiiv Annelinna I mikrorajooni esimene osa. 8-sektsioonilised telliselamud mõjuvad oma avarate lodžadega muust Annelinnast elegantsemalt, moodustavad esindusliku tänavaseina linnaosa peatänava ääres. Hoonete avarate rõdudega mahtude vahele jääb suur hubane õu, kuhu avanevad ka esimeste korruste rõdud. Hooned on täiskeldriga, katusekorrusel asub pööning ja pesukuivatusterrass. Välisviimistlus: otsaseinad punasest tellisest, pikiseinad silikaattellisest. Korteritel on avarad lodžad, otsakorterite lodžad asuvad otsaseintes. Rõdupiirded valdavalt püstlippidest. Aknapiidad olid algselt mustad, raamid valged. Korteriakende vahetamisel pole seda järgitud, trepikodade aknad vahetatud tumedate raamidega uute vastu. Esinduslik aastate elamurühm linnaosa peatänava ääres. Hea. Suurimaks väljakutseks välisfassaadide soojustamise vajadus. Soovitav välisviimistlusena kasutada keraamilistest tellistest välisviimistlusega soojustusplaate. MILJ Kui ka nõukogude aja korruselamuid kaitse alla võtta, siis siin oleks koht kaalumiseks.

97 / TARTU PÄRAST A / 89 koordinaadid Hiinalinna aianduspiirkond Põhja puiestee lõpp, Tartu linn Tartu linn , aastad Vernakulaarne Kalle Komissarov. Sämplima ja skrätsima. Koha praktikad ehk Tartu Hiinalinna kujunemisest. Maja 2/2007 (52). Vilja Kohler. Aviogorodok kadus, Hiinalinn jäi. PM Aigi Viira. Sealt ta paistab, meie Šanghai; Ilona Merzin. Kapsamaa või geto. Postimees Ala hoonestati pärast II maailmasõda nõukogude ohvitseride peredele, kelle jaoks aastail ehitati Soomest sõjakahjude hüvituseks saadud barakkidest Aviogorodok ehk sõjaväelinnak nr 36 (nüüdseks kõik lammutatud) aastatel püstitati Hiinalinna ka mitmekorruselisi tüüp- ja paneelmaju. Aviogorodoki ja lennuvälja vahele kujunes isetekkeliselt väikeste aiamajade ja kõrgete taradega ääristet tanumatega aianduspiirkond. Ala jaguneb erineva suurusega aiamaadeks, mida piiravad kohati mitmekordsed käepärasest materjalist ehitatud tarad. Aiamaadel asuvad väikesed aiamajad ja kasvuhooned, mille materjal on sageli samuti käepäraseim. Kvartalite ümber jooksevad kitsad, osaliselt isegi vanade vaipadega sillutatud kitsad rajad. Keskkond on suhteliselt tihe, piisavalt hooldatud. Omalaadne sotsiaalne nähtus vabastiilne terviklik aianduspiirkond. Tänapäeval on Hiinalinn hävimisohus, seda on kavandatud läbima mitmed magistraaltänavad, linnaosa detailplaneering näeb ette siia ka elamute uusarenduse. Piirkonda ei tohiks kavandada uusi ehitisi ega teid, pigem leida viis, kuidas see praeguste, sageli kunagise nõukogude sõjaväega seotud kasutajate kadumisel säiliks elava osana tänapäeva ühiskonnast. MILJ (ala), DOK

98 / TARTU PÄRAST A / 90 Garaažilinnak Lääne ja Jaamamõisa tänav, Tartu linn. koordinaadid Garaažiühistud (ametlikult hooneühistud) , Valdavalt alates aastate II poolest. Garaažide teke oli alul sõjaväelaste isetegevuslik tegevus. Esimesed tekkisid Tüve (toona Nekrassovi) tänava otsa. Toona rajati neid küll ridadesse, kuid süsteemitult aastail hakkas täitevkomitee tegema planeeringuid, et arengut ohjata. Garaažikohti anti ka linnaelanikele üldise korra lausel aastaks oli siin 1878 boksi, mis olid koondunud 33 ühistusse. Garaažid asuvad kompaktselt omaaegsete ohvitseride linnaosast läänes. Reljeefset maapinda ära kasutades asuvad garaažid osaliselt kahel tasandil, moodustades ka ühistute kaupa eraldatumaid kooslusi (tupikute pikkus kuni 230 m). Omalaadne sotsiaalne nähtus, terviklik garaažilinnak on siin kasvanud Eesti mõistes erakordselt suureks. Rahuldav. Paljud garaažid pole küll enam algses kasutuses. DOK, ARV

99 / TARTU PÄRAST A / 91, koordinaadid Sõjaväe angaarid Roosi 91, Tartu linn (Raadi) Tartu Linnavalitsus 79512:033: , / , aastad? Angaarid krundi idaosas Vaade ühte idapoolsetest angaaridest Angaar krundi keskosas Angaarid asuvad vahetult Raadi sõjaväelennuväljast lõunas ning olid ilmselt sellega seotud. Garaažilinnakust põhjas asub kaks pinnasesse maetud betoonkaartest angaari, nendest kirdesse jääb üks, mis on pinnasega katmata. Ilmselt on naabrusest angaare juba lammutatud. Idapoolsed angaarid on kumbki jagatud kolmeks ruumiks, põrandas on märgata ümarad avad, kus on asunud mahutid. Militaarrajatised. Lennuradade osas rahuldav, hoonete osas kehv. MILJ (ala)?

100 / TARTU PÄRAST A / 92, koordinaadid Eramu Kruusa 1, Tartu linn (Kruusamäe) Eraomand 79512:055: , P: 1972, V: 1980 ARH: Harri Kõva TLV LPMKO arhiiv Teise korruse kõrguse karniisiga orgaanilisest arhitektuurist lähtuv eramu. Esimese korruse välisviimistlus: maakivi. Säilinud on algupärane välisuks. Vahetatud aknad ei kahjusta hoone arhitektuurset väärtust aastate maalähedase karniisiarhitektuuri puhtamaid esindajaid Tartu eramute seas. Hea.

101 / TARTU PÄRAST A / 93, koordinaadid Kvissentali jahtklubi Kvissentali tee 5, Tartu linn Tartu spordiselts Kalev 79514:036: , Projekt (kapitaalremont ja laiendus): 1980 Projekteerija: Virve Tiirmaa (Tartu Linna RSN TK peaarhitekti tootmisgrupp). Omaniku andmetel on projekti autoriks hoopis Koit Köbas. Vaade õuelt Vaade jõe poolt End. VSÜ Kalev jahtklubi Jahtklubi kompleks koosneb valdavalt erinevatest lihtsatest hoiu- ja tööruumidest. Kompleksi aktsendiks on meeskonnaruumi kõrge telkkatusega maht. Kompleksi läbib sõredal tõstetud põrandal läbikäik. Halb. Hoone tehnosüsteemid on amortiseerunud, ilmselt on hoone ka halvasti soojustatud, kuna on algselt mõeldud pms suvel kasutamiseks. Omanikul on soov hoone lammutada ja asemele ehitada suurem hoone, mis oleks ka paremini soojustatud. MILJ, DOK Lammutamisel võiks suuremat säilitamisväärtust omada meeskonnaruumi kõrge maht ja kompleksi vonklev struktuur.

102 / TARTU PÄRAST A / 94, koordinaadid Sõjaväelaste elamud ja ühiselamu Puiestee 77, Puiestee 79 ja Puiestee 81, Tartu linn Puiestee 77 eraomand, korteriühistu 79514:010:0023 Puiestee 79 Tartu Linnavalitsus 79514:010: , Puiestee 81 eraomand, korteriühistu 79514:010:0024 V: 1957 Generaalplaan: Kožurina (Vojenprojekt N 403, 1955). Puiestee 77 ja 81: Tüüpprojekt ЭС-33 (Estonprojekt), kauplusega ja kaupluseta variant Puiestee 79: ARH: Riiklik arhitektuuristuudio (мастерская). Vaade Puiestee tänavalt Hoovipoolne erker Puiestee 79 hoovivaade Kaitse ettepanek Tartu Linnavalitsuse LPMKO arhiiv Puiestee 79 ühiselamu on ümber ehitatud Tartu sotsiaalmajaks. Puiestee tänava ansambli moodustavad 2 3-korruselist elamut ja nendest moodustunud tiibade vahel asuv kahekorruseline endine ühiselamu. Hoonete vahele jääb intiimne hoov. Kompleks asub Emajõe ürgoru serval, korteritest avanevad ühed paremad vaated linnasüdamele. Läheduses asub ka tänaseks tugevalt moonutatud kunagine ohvitseride klubi hoone. Terviklik aastate klassitsismile iseloomulik sõjaväeelamute ansambel. Rahuldav. Akende vahetus on toimunud hektiliselt, ühiselamu ümberehitusega on muudetud hoone sissepääsu osa.

103 IHASTE / TARTU PÄRAST A / Asumi rajamise aluseks olnud planeering kehtestati aastal. Vanemas osas on tänavad nimetatud Pallase kooli tuntumate kunstnike, uuemas osas aga maalitehnikate järgi. Huvitavama osa siinsetest hoonetest moodustavad aastate alguse postmodernistliku vormikeelega ja Tartu mõistes küllaltki suured eramud ning korterelamud. Hooned on valdavalt kivist ja krohvitud. Kruntide väiksuse tõttu moodustavad elamud kohati tihedaid omale ajale iseloomulikke rühmi. MILJ Uus-Ihastes on terve rida aastate alguse elamuid, millest võiks moodustada miljööväärtusliku hoonestusala. Alljärgnev on vaid valik linnaosa aastate pärlitest. 95 Ridaelamu Hando Mugasto 1, Tartu linn (Uus-Ihaste) Eraomand 79517:061:0017 P: 1990 ARH: Uku Põllumaa (Eesti Maaehitusprojekt) Ehitisregister Postmodernistlikult mängulise ridaelamu tellis Tartu asfaltbetooni tehas. 2-3 korrust, 8 korterit algusele iseloomulik ridaelamu. Hea. Hoone on väheseid, mis omal ajal valmis ehitati ning siiani ka autentsena on säilinud.

104 / TARTU PÄRAST A / 96 Eramu Kuno Veeberi 2, Tartu linn (Uus-Ihaste) Eraomand 79517:070:0002 P: 1992 ARH: Ants Mäesalu TLV LPMKO arhiiv Postmodernistliku arhitektuurikeelega kolmekorruseline hoone algusele iseloomulik eramu Hea. MILJ (ala)

105 / TARTU PÄRAST A / 97, koordinaadid Eramu Pallase pst 14, Tartu linn (Uus-Ihaste) Eraomand 79517:053: , P: 1992; V: 1994 ARH: Roman Smuškin Ehitisregister Asumi rajamise aluseks olnud planeering kehtestati aastal. Vanemas osas on tänavad nimetatud Pallase kooli tuntumate kunstnike, uuemas osas aga maalitehnikate järgi. Huvitavama osa siinsetest hoonetest moodustavad aastate alguse postmodernistliku vormikeelega ja Tartu mõistes küllaltki suured eramud ning korterelamud. Hooned on valdavalt kivist ja krohvitud. Kruntide väiksuse tõttu moodustavad elamud kohati tihedaid omale ajale iseloomulikke rühmi. Postmodernistlikult mängulise luksuselamu Pallase puiesteel ehitas toonane metalliärimees Roman Buglevski. 3 korrust, ehitusalune pind: 190 m². Hoone esindab postmodernismi mõõdukat laadi algusele iseloomulik eramu. Uus-Ihaste kvaliteetsema arhitektuuriga elamuid. Hea. Hoone on väheseid, mis omal ajal valmis ehitati ning siiani ka autentsena on säilinud. Uus-Ihastes on terve rida aastate alguse elamuid, millest tuleks moodustada miljööväärtuslik hoonestusala.

106 / TARTU PÄRAST A / 98, koordinaadid Eramu Voldemar Melliku 1, Tartu linn (Uus-Ihaste) Eraomand 79517:083: , P: 1990, lõpetamata. ARH: Uku Põllumaa Ehitisregister Postmodernistliku arhitektuurikeelega kolmekorruseline hoone asub esinduslikul asukohal tänava pöörangu keskmes algusele iseloomulik eramu. Hea. Hoone on lõpetamata. MILJ

107 / TARTU PÄRAST A / 99, koordinaadid Suvila (a/ü Koduaed) Kraavikalda 8, Tartu linn (Vana-Ihaste) Eraomand 79517:018: , P: 1969, V: u INS: Meeli Kams (ühtlasi omanik). TLV LPMKO arhiiv Tartu Spetsialiseeritud Tööde Valitsuse aianduskooperatiiv a lisatud tänavaga risti asuv soojustatud elamutiib. Rookatusega telkmaja on kooperatiivi ainus (omaniku enda koostatud) eriprojekti järgi ehitatud suvila. Hoone asub romantilise järve kaldal. Tartu ainus rahvusromantiline telkkatusega suvila. Hea. MILJ

108 / TARTU PÄRAST A / 100 koordinaadid Neofunk-suvilad Koidutähe 2, Koidutähe 4 ja Koidutähe 6, Tartu linn (Vana-Ihaste) Eraomand , Aadress Koidutähe 2 Koidutähe 4 Koidutähe 6 P: P: 1987 P: 1988 ARH: ARH: Elgi Raba ARH: Friedrich Kool Koidutähe 2 Koidutähe 6 Õllemeistri 2 (A: Ines Jaagus, lammutatud 2008) Koidutähe 9 Ehitisregister Suurem jagu Ihaste lamekatusega suvilatest on nüüdseks seoses elamuiks ümber ehitatud ning viidud kaldkatuse alla. Koidutähe ja Õllemeistri tänava vahele on kujunenud terviklik puidust nn karniisiarhitektuuri esindavate suvilate kvartal. Ihastes erandlikult tuli Koidutähe ja Õllemeistri tänava vahelises kvartalis ehitada suvila täiskahekorruseline. Hooned on laudvoodriga. likuma arhitektuurse lahendusega on õhuliste rõdudega Koidutähe 2. Kvartaliga haakub tänaseni algsel kujul säilinud ühekorruseline Koidutähe aastate lõpul rajatud terviklik neofunk-suvilate kvartal. Erinev. K2 näib maha jäetud, K4 ja K6 on kohandatud elamuks. MILJ (ala), DOK Elujõulisus praegusel kujul nõrk vähe soojustatud suvila tuleb elamuks ümber kohandamisel tugevalt ümber ehitada. Seda võiks teha kvartali omapära ja hoonete õhulist loomust säilitades.

109 LISA. RIIKLIKU KAITSE VÄHENDAMISE ETTEPANEK 1 Reg nr 7065 Kaitse vähendamise põhjus Puitelamu Tartus Narva mnt 123, Tartu 19. saj Hoonel puudusid mälestise tunnused juba kaitse alla võtmise ajal. Algsed on ainult põhikonstruktsioonid. Eksterjööri algselt rikkalik dekoor eemaldati juba NL ajal, algne laudis säilinud ainult ühel otsaküljel, kõik uksed-aknad on NL perioodist või kaasaegsed. NL ajal muudetud planeeringut ja seest põhjalikult ümber ehitatud. Omab väärtust Narva mnt kinnismälestiste ühise kaitsevööndi osana.

110 LISA. RIIKLIKU KAITSE VÄHENDAMISE ETTEPANEK 2 Reg nr 7066 Kaitse vähendamise põhjus Puitelamu Tartus Narva mnt 127, Tartu 19. saj Hoonel puudusid mälestise tunnused juba kaitse alla võtmise ajal. Algsed on ainult põhikonstruktsioonid. Eksterjööri algselt rikkalik dekoor eemaldati juba NL ajal, algne laudis säilinud osaliselt esiküljel, kõik uksed-aknad on NL perioodist või kaasaegsed. NL ajal muudetud planeeringut ja seest põhjalikult ümber ehitatud. Omab väärtust Narva mnt kinnismälestiste ühise kaitsevööndi osana.