EKA ÕPPEHOONE KÖIDE 1

Transkriptio

1 EKA ÕPPEHOONE SISEARHITEKTUURNE PÕHIPROJEKT KOTZEBUE 1, TALLINN TÖÖ NR KÖIDE 1 TELLIJA KUU OÜ Kopli 25, Tallinn Reg. nr PROJEKTEERIJA OÜ PINK Tatari , Tallinn Reg. nr KMKNR EE MTR EEP000010

2 SISUKORD 1.1 ÜLDANDMED PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED UURINGUD, MÕÕTMISED JA PROGNOOSID NORMDOKUMENDID OLEMASOLEV SISEARHITEKTUURNE LAHENDUS RUUMIDE FUNKTSIONAALSED SKEEMID VALGUSE KONTSEPTSIOON RUUMIDEKS JAOTATAVAD OSAD VAHESEINAD ERISEINAD KLAASVAHESEINAD VOLDIKSEINAD SISEUKSED PIIRDED JA KÄSIPUUD SISETREPID NIISKED RUUMID MUUD RUUMI JAOTUSOSAD SISEPINNAD PÕRANDAKATTED LAED JA LAEPINNAD SEINAPINNAD RUUMI VARUSTUS KOHTINDEL MÖÖBEL SISEVIIDAD STANDARDSEADMED JA INVENTAR MUU VARUSTUS SISEVIIMISTLUSMATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON JA RUUMIKAARDID

3 1.1 ÜLDANDMED PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Projekteerimise ülesanne on koostada Kotzebue 1 / Põhja pst 7 paikneva tehasehoone rekonstrueerimisja laiendamisprojekt Eesti Kunstiakadeemia õppehooneks vastavalt tellija lähteülesandele EVS 811:2012 näidatud mahus. Projekti sisearhitektuurse osa seletuskiri ja joonised moodustavad terviku ning neid tuleb käsitleda koos teiste ehitusprojekti osadega ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED Projekt on koostatud vastavuses EV Ehitusseadusandlusega ja kehtivate normidega. Eelprojekti koostamisel on järgitud all-loetletud lähteülesandeid ja tingimusi ning juhindutud nimetatud lähteandmetest. Projekti koostamise aluseks olevad lähtealused: 1. Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlus Kotzebue tn. 1 Tallinnas avaliku ideekonkursi lähtetingimused, lisad ja küsimused-vastused KUU arhitektide poolt koostatud arhitektuurse ideekonkursi võidutöö märgusõnaga Linea (autorid Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann) 2. Arhitektuurivõistluse žürii poolsed märkused. Žürii koosseisus oli lisaks tellija esindajatele linna poolt Jaak-Adam Looveer (TLPA) 3. Tellija ning tulevase hoone kasutajaga täpsustatud lähteandmed 4. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused (koostanud Eensalu & Pihel OÜ, töö nr 01-14) 5. Riigi Kinnisvara AS poolt väljastatud Projekteerimistöö tehniline kirjeldus 6. KUU arhitektide koostatud Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone eskiis- ja eelprojekt. 7. TLPA poolt väljastatud projekteerimistingimused (nr PT208780) 8. Riigi Kinnisvara AS poolt väljastatud juhendmaterjali Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele UURINGUD, MÕÕTMISED JA PROGNOOSID 1. Hoonete konstruktiivne hinnang: Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ, töö nr 539-1: Eksperthinnang Põhja pst 7 hoonetele, a. 2. Hoonete inventariseerimine: Geo S.T. OÜ, töö nr 21M4103, a. 3. Hoonete keskkonnaseisundi uuring: AS Maves, töö nr: 15002, a. 4. Mürauuring: Akukon Oy Eesti filiaal EESTI KUNSTIAKADEEMIA, KOTZEBUE 1. Liiklusmürast tingitud müratasemete hindamine Töö nr , a. 5. Mürauuring: Akukon Oy Eesti filiaal EESTI KUNSTIAKADEEMIA, KOTZEBUE 1. Esialgsed akustilised nõuded. Eelprojekt Töö nr , Tallinn, a NORMDOKUMENDID Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ja ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, ehitusseadusest, Eesti Standardikeskuse standarditest, kvaliteedinõuetest RYL ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Normdokumendid, mida on järgitud tööprojekto osade koostamisel ja projektlahenduste kavandamisel, on esitatud seletuskirja vastavates peatükkides. Üldreeglina on juhindutud seisuga oktoober 2015 kehtivatest Eesti standarditest. Projekt on koostatud vastavuses ehitiste tervisekaitsenõuetele ja Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele ning vastavatele standarditele. 2

4 1. Nõuded ehitusprojektile: RT I 2002, 47, 297 Ehitusseadus ; Hea ehitustava ET ; Nõuded ehitusprojektile (Majandus- ja kommunikatsiooniministri a määrus nr 67); Tallinna linna ehitusmäärus (Tallinna linnavolikogu määrus määrus number 21) RT I 2010, 67, 507 Nõuded ehitusprojektile ; EVS 811:2012 Hoone Projekt ; EVS Rajatise ehitusprojekt ; EVS 865-2:2014 Hoone ehitusprojekti kirjeldus, Põhiprojekti seletuskiri; EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded ; 2. Tuleohutus, evakuatsioon: Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a määrus nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded ; EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ; EPN 10.1 Ehitiste tuleohutus. Osa 1. Üldeeskiri ; EPN 10.6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõkkeuksed; EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine; EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid; RT et Sisustuse tuleohutus. Avalikud ruumid; RT et Tuletõkkeuksed; RT et Sissepääsud, avalikud ehitised; RT Ripplaed ja laevoodrid 3. Töötervishoid, tervisekaitse, jäätmekäitlus: Päästeseadus; Rahvatervise seadus; Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) ; Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses (Vabariigi Valitsuse 8. detsembri a määrus nr 377) muutmine Vabariigi Valitsuse 30. aprilli a määrus nr 74; Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Vabariigi Valitsuse 21. detsembri a määrus nr 402); Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri määrus nr 42); Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 14); C1 Ääneneristys ja meluntorjunta. Määräykset ja ohjeet Suomen Rakentamismääräyskokoelma RT et Restoranid ja kohvikud EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest RT et Ruumiakustika RT Kiinteistön jätehuolto 4. Akustika: EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; EPN 16.1 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; EVS-EN :2005 Ehitusakustika. Osad 1, 2, 3, 4, 6. RT et Ruumiakustika RIL 129:2003 RIL Hoonete akustiline projekteerimine Akustika põhialused RIL Rakennuksen akustinen suunittelu Oppilaitokset, auditoriot, liikuntatilat ja kirjastot RakMK C1 Heliisolatsioon ja müratõrje hoonetes. Eeskirjad ja juhendid 1998 (RT RakMK-21090) SFS 5907 Rakennusten akustinen luokitus RT Ripplaed ja laevoodrid 3

5 5. Valgustus: EVS-EN 12665:2005 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused; EVS 894:2008 Loomulik valgustustus elu- ja bürooruumides; EVS 891:2008 Töökohtade tehisvalgustuse mõõtmine ja hindamine; EVS-EN 1838:2000 Valgustehnika. Hädavalgustus; EVS-EN 15251:2007 Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu puhtus, valgustus ja müra. LVI RYL 2002 II osa 6. Ehitise osad, konstruktsioonid: EVS-EN 12519:2006 Aknad ja uksed. Terminoloogia; EVS-EN 12209:2006 Akna ja uksetarvikud. Lukukorpused ja iselukustid. Mehaanilised lukukorpused, iselukustid ja vasturauad. Nõuded ja katsemeetodid; EVS-EN 1906:2003 Ehitustarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid; EVS-EN :2007 Akna- ja uksetarvikud. Akende ja uksakende tarvikud. Nõuded ja katsemeetodid. Osa 1: Ühised nõuded kõigile tarvikutüüpidele; EVS-EN 12208:2003 Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon; EVS 836:2003 Aknad, uksed, luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja Liigitus; EVS-EN 8I-72:2007 Liftide valmistamise ja paigaldamise ohutuseeskirjad. Inimeste ja kauba transpordi liftid; MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid; RT Koristusruumid; RT Sissepääsud, avalikud ehitised; RT Esitlus- ja konverentsiruumid; RT Trepid ja kaldteed; RT et Märgruumi tarindid; RT et Tarandid ja käsipuud; RT et Ripplaed ja laevoodrid RT et Tuletõkkeuksed; RT et Puituksed 7. Viimistlusnõuded, ehitusmaterjalid: Hea Ehitustava ET ja sellest tulenevad kvaliteedinõuded RYL2010 MaalritöödeRYL 2012 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid; BÜ Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised; By 45/BLY 7 Betonilattiat 2002 (uus 2014). Suomen Betoniyhdistys r.y ja Suomen Betonilattiayhdistys r.y RIL Valoaläpäisevät rakenteet. RIL Sisetööde RYL 2013 InfraRYL 2010 I osa InfraRYL 2006 II osa LVI RYL 2002 I ja II osa RT et Puit siseruumides RT et Elastsed vuugimastiksid. Vuukimismaterjalid RT et Ehituse maalritööd. Koormusklassid; RT et Ehituse maalritööd. Viimistluse välimusklassid; RT et Siseseinte ja lagede tasandamine RT et Keraamilised plaadid, plaatkatted RT et Vaheseinatarindid Betoonpinnad vastavalt By , By , By Siseuksed, aknad, sulused Sisetööde RYL 2013 TarindiRYL 2010 Hoone kande- ja piirdetarindid 4

6 SFS 5823 Puuoven kiinnitys SFS 5970 Rakennushelat. Kiinteästi asennettavat lukot ja riippulukot. Murronkestävyys. Vaatimukset ja testausmenetelmät SFS 7020 Rakennushelat. Kiinteästi asennettavat lukot ja riippulukot. Murronkestävyys. Luokitus EVS-EN 179 Hoonete metallsulused. Avariiväljapääsu seadmed, mida avab hoobkäepide või surunupp. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN 1125 Hoonete metallsulused. Varuväljapääsu seadised, mida avab rõhtkang. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN 1154 Akna- ja uksetarvikud. Juhitavad uksesulgemisseadmed. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN 1155 Akna- ja uksetarvikud. Pendeluksi lahtihoidvad elektritoitega seadmed. Nõuded ja katsemeetodid (EVS-EN 1155:1999/A1:2003 muudatus) EVS-EN 1158 Akna- ja uksetarvikud. Uste sulgumiskoordinaatorid. Nõuded ja katsemeetodid (A1:2003 muudatus) EVS-EN 1303 Akna- ja uksetarvikud. Lukusüdamikud. Nõuded ja katsemeetodid (EVS-EN 1303:2005/AC:2008 muudatus) EVS-EN 1906 Akna- ja uksetarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN 1935 Akna- ja uksetarvikud. Üheteljelised hinged. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN Akna- ja uksetarvikud. Lukukorpused ja iselukustid. Mehaanilised lukukorpused, iselukustid ja vasturauad. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN Akna- ja uksetarvikud. Lukukorpused ja iselukustid. Elektromehaanilised lukukorpused ja lukuvastused. Nõuded ja katsemeetodid. RT et Tuletõkkeuksed; RT et Puituksed RIL Valoaläpäisevät rakenteet 5

7 1.2 OLEMASOLEV Kinnistul asuvad 1-6 korruselised tekstiilitööstuse hooned, millest esimesed rajati möödunud sajandi alguses. Tööstushoonete kompleksi on täiendatud tootmisfunktsiooni teenistuses juurde- ja pealeehitustega läbi eelmise sajandi. Ajaloolised lisandused on tekitanud segase ruumistruktuuri ja väga vahelduva ehituskvaliteediga hooneteansambli, mis koosneb seitsmest eraldi loetavast osast. Kvartali dominandiks on Eugen Habermanni 1926.a. projekteeritud ja 1932.a. valminud Rauaniidi monumentaalne tehasehoone. Antud projektis on valdavalt tegemist olemasolevate konstruktsioonidega, millele on säilinud palju ajaloolist ja seetõttu hindamatut viimistluskihti. Renoveerimise käigus tuleb säilitada võimalikult palju seinte olemasolevat viimistlust ja struktuuri. Seinad suures osas puhastatakse mustusest ja kaetakse tolmutõkke või ühtlustava värvikihiga, kui põhiplaanil ja ruumikaartides ei ole märgitud teisiti. Eelistatud on puhastusviisid, mis säilitavad erinevate viimistluskihtide tundlikkust nt pesu või pahtlilabidas erinevate mehaaniliste mahapesemiste (sooda- ja liivaprits) asemel. Sel moel tekkib renoveeritava hoone funktsiooniga sobilik kihiline viimistlus ekspluatatsiooni käigus saab lihtsalt kasutada seinu tööde eksponeerimiseks või ka õppetöö alusmaterjaliks, ilma et kasutajatel tekkiks kartust rikkuda kõrgekvaliteedilist ja klassilist siseviimistlust. Raamatukogu välisseinad viimistleda vastavalt konstruktiivse projekti seinatüübile - SANEERKOROHV min 20 mm (N: MineralSanoPro Ipf-WTA). Müüritis puhastada, vuugid ~2 cm sügavuselt. Krohvi all kasutada nakke parandajat (N: epasit MineralSanoPRo hb). 6

8 1.3 SISEARHITEKTUURNE LAHENDUS Projekti aluseks on konkursitöös ja arhitektuurse projektiga kirjeldatud mahud ja mõtted. Et tegemist on renoveeritava objektiga, siis olid paljud konkursitöö alused nö sisearhitektuursed ja sellega ka paljud eesmärgid püstitatud. Seetõttu ei ole sisearhitekidel antud projekti raames plaani luua üldlahendusega konkureerivaid kontseptsioone vaid pigem tugevdada ja detailiseerida oma kompetentsi piires juba seatud eesmärke. Sisearhitektuurse projekti eelprojekti faasis on eelkõige täpsustatud EKA erinevate osakondade ruumiprogrammi, ruumide funktsionaalsust, nõudeid ruumidele ning varustatust ja eri ruumide seoste sobivust planeeritava või olemasolevate hoonemahtudega. Vajadusel on korrigeeritud EKA ruumiprogramme või eskiis- ja eelprojekti lahendusi. 7

9 1.4 RUUMIDE FUNKTSIONAALSED SKEEMID Ruumide funktsionaalne skeem on põhjalikult kirjeldatud seletuskirja arhitektuurses osas. Sisekujundusliku projektiga ei ole plaanis seda muuta ning projekt järgib sealkirjeldatud põhimõtteid. 8

10 1.5 VALGUSE KONTSEPTSIOON Valgustihedus kõigis hoone ruumides vastavalt normidele Hoone kompleksi eri osade nõuded nii funktsionaalsuse, olemasolevate ja planeeritud laelahenduste, õhuruumide ning ka esteetika osas moodustavad väga keerulise ülesande, millele sisearhitektuurse vahenditega on püütud anda parim võimalik lahendus. Liigset ilutsemist on välditud, pigem on eesmärk olnud ratsionaalus. Fotostuudiod ja teised EKA eritingimustes kirjeldatud ruumid lahendada vastavalt ruumikaartides näidatud soovidele. Märgades ruumides nähakse ette IP44 klassiga valgustid, mis sobivad valitud laetüübiga. Erinõuetega ruumides (nt puidutöökoda) kasutada nõuetekohasele klassile vastavaid valgustitüüpe. Hoonesse on ettenähtud 5. erinevat valgusgruppi, mille eesmärk on eksponeerida läbi aegade parimat valgustidisaini. Grupid on paigutatud valdavalt A-osa kõrgete lagedega osakondade fuajeedesse ning rühmatöö ruumidesse. Üks grupp asub B-hoone Kotzebue poolse sissepääsu õhuruumis. Iga grupp koosneb ühest valgustist, mis on riputatud eri kõrgustele. Grupis on 10. ühesugust valgustit. Valgustite täpsemad tooted valitakse välja tööprojekti käigus ning need on vaja taastoota vastvalt Eesti Disainimuuseumi arhiivis olevatele materjalidele. 5. eri tüüpi ning kokku 50. valgustit. Tehnilistes ja abiruumides kasutatakse montaazirennidele kinnitatud luminofoorvalgusteid vastavalt ruumi eripärale. Trepikodade valguslahendus näeb ette trepimademete alla paigaldatud al.profiil luminofoorvalgustid. Tähelepanu tuleks juhtida B-hoone aatriumi valguslahendusele. Antud kohas on betoonlakke süvistatud kompaktluminofoorvalgustid. St vahelagede rajamise käigus on vaja paigaldada valgustitootja tüüpsed paigaldustoosid, mis jäävad betoonlakke. Lahendus on konstruktoriga kooskõlastatud ning valgustite paigutus tuleb täpsustada vahelagede Konstruktiivse tööprojektiga. Alum lamell-lakke L-4.1 ja L-4.2 jäävad Fagerhult Closs valgustid paigaldada koos joonisel SA oleva värvitud plekist profiiliga. Profiil kulgeb ruumi seinast seinani, sõltumata valgustite arvust ja pikkusest. Profiil kinnitada tüüpsetele montaazhirennidele. Valguse lülitus lahendada vähemalt kahes grupis nii, et eri gruppidesse jäävad valgustid on paralleelsed fassaadis oleva aknaga st ruumi valgust saab reguleerida vastavalt päevavalgusele. Kolme või vähema valgustiga ruumis lahendada valgustus ühe grupina. Eriolukorrad valguse lülitusel lahendada elektripaigaldise tööprojekti käigus. Reostaadiga reguleeritava valgustugevusega ruumid on toodud välja tellija koostatud valgustusnõudeid kirjeldavatel ruumikaartidele. 9

11 1.6 RUUMIDEKS JAOTATAVAD OSAD Ehitustööde puhtusklass P1 vastavalt sisekliima juhendkaardile RT et. Koostada niiskusohje kava vastavalt Helsinki Linnavalitsuse juhistele. Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. Vaheseina karkassid või kandekonstruktsioonid vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Teostada vastavalt toote tarindi saledusnõuetele. Plaadid koos kinnitusvahendiga vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Teostada vastavalt keskkonnaklassile. Müüritised koos tarvikutega vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Teostada vastavalt toote tarindi saledusnõuetele. Seinte muud ehitustarvikud vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Õhu või aurutõkked vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Teostada vastavalt keskkonnaklassile. Soojus-või heliisolatsioonid vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Pöörata tähelepanu pistikupesade ja harukarpide installatsioonil nõutud Rw` väärtuse tagamisele. Vajadusel kasutada spetsiaalset isolatsioonikonstruktsiooni. Vaheseinte valmiselementide konstruktsioonid ja lisatarvikud vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Klaasosad (siseaknad) vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Avapalede viimistlusel lähtuda Sisearhitektuursest projektist. Kõik siseklaasseinad peavad vastama isikuturva nõuetele (karastatud klaas, lamineeritud klaas jms.) Läbiviigud koos tihenditega vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Läbiviigud aurutõketest peavad olema aurukindlad. Vajadusel kasutada tootekeskseid isepaisuvaid tihendeid (sama töövuukides). Läbiviigud tuletõkketarindist peavad omama tarindiga võrdset tulekaitseklassi. Liitekohad lagede ja põrandatega vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Lähtuda seina stabiliseerimise konstruktiivsetest nõuetest. Lähtuda heliisolatsiooni nõuetest. Liitekohad teiste seintega vms vastavalt Arhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Lähtuda seina stabiliseerimise konstruktiivsetest nõuetest. Lähtuda heliisolatsiooni nõuetest. Lähtuda Sisearhitektuursest projektist VAHESEINAD Mittekandvad siseseinad on konstruktsioonitüüpidena täpsustatud projekti Arhitektuurses ja Konstruktiivses osas. Paiknemine vt. ARHITEKTUURSE OSA JOONISED, PLAANID, LÕIKED. Viimistlus vt. SISEARHITEKTUURI OSA ERISEINAD Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. 10

12 1.6.3 KLAASVAHESEINAD Nõuded kasutatavale klaasile vt Sisetööde RYL 2013 ptk 8 KLAASITÖÖD RakMK osa B1 Rak MK osa F2 Klaasvaheseina toimimisnõuded vastavalt SFS 4487 ja juhendkaart RT et tabel 6. RT et Tarandid ja käsipuud RIL Valoaläpäisevät rakenteet Akende CE-märgis vastavalt harmoniseeritud tootestandard EVS-EN A1 Klaasid märgistada vastavalt RT NÕUDED Klaaside läbipaine võib olla maksimaalselt 3mm/m. Kõik siseklaasseinad peavad vastama isikuturva nõuetele (karastatud klaas, lamineeritud klaas jms.) Avatäite lengi sügavus vastavalt seinakonstruktsioonile ning viimistluskihile. Klaasitahvlite lubatud mõõtmete hälbed peavad olema standardi EVS-EN kohased. Karastatud valuklaasi mõõtmete hälbed peavad olema standardi EVS-EN kohased. Lamineeritud klaasi mõõtmete hälbed peavad olema standardi EVS-EN kohased. Tootja tööjoonistel arvestada kehtivaid nõudeid konstruktsioonide koormustele vastavalt RakMK B1. Tootejoonised kooskõlastada Arhitekti ja Sisearhitektiga. PAIGALDUS Klaasvaheseinad kinnitatakse mehaaniliselt juhendkaartide RT , RT või tootja juhiste kohaselt. Avatäited ja avatäidete sulused peavad olema paigaldatud sellisel moel et on tagatud avatäite probleemideta kasutamine. Klaasvaheseinad paigaldada ilma paigaldusliistudeta Kõrgendatud helipidavusega vaheseinte paigalduse kvaliteedinõuded vastavalt Sisetööde RYL2013 ning RT Kõik klaasvaheseinad peavad olema paigaldatud tugevalt konstruktsioonide külge. Niiskete ruumide ja kõrge niiskuskoormusega ruumide hüdroisolatsiooni teostamisel peab hüdroisolatsioon olema tootenõuete kohaselt ühendatud avatäite raamiga. VT seletuskirja punkt Niisked ruumid. KONTROLL Ukse ja akna pinnad peavad olema terved. Nähtavale jäävatel valmistöödeldud pindadel ei tohi olla plekke, pragusid ega muid vigastusi. Ukseleht ja raamid peavad olema laitmatud, neid peab olema lihtne käsitseda. Aken ja uks sulguvad tihedalt. Akendel ja ustel ei tohi olla nähtavaid pinnadefekte suletud asendis (kinni), kui seda kontrollitakse siseruumides kahe meetri kauguselt, valgustatult vaatleja selja tagant. Kui objektil on tehtud näidispaigaldus võib valmis akent ja ust kontrollida selle alusel Viited Joonistele: Vt. ARHITEKTUURSE OSA JA SISEARHITEKTUURSE OSA avatäidete spetsifikatsioon VOLDIKSEINAD JA SIIRDESEINAD 11

13 Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. Kõik avatäidete mõõdud kontrollida objektil. Tootejoonised kooskõlastada Arhitekti ja Sisearhitektiga Voldikseina paneeli paksus on 80mm. Kanderullikud paiknevad elemendi keskel, voldiksein avaneb ühele poole. Vt. SISEAVATÄIDETE SPETSIFIKATSIOON, JOONISED ARHITEKTUURI OSA Vt. SISEARHITEKTUURI OSA SISEUKSED RT et Tuletõkkeuksed; RT et Puituksed SFS 5823 Puuoven kiinnitys SFS 4434 EHD Puuovien laatuvaatimukset Siseukse toimimisnõuded vastavalt SFS 4487 ja juhendkaart RT et tabel 6 SFS 5970 Rakennushelat. Kiinteästi asennettavat lukot ja riippulukot. Murronkestävyys. Vaatimukset ja testausmenetelmät SFS 7020 Rakennushelat. Kiinteästi asennettavat lukot ja riippulukot. Murronkestävyys. Luokitus EVS-EN 179 Hoonete metallsulused. Avariiväljapääsu seadmed, mida avab hoobkäepide või surunupp. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN 1125 Hoonete metallsulused. Varuväljapääsu seadised, mida avab rõhtkang. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN 1154 Akna- ja uksetarvikud. Juhitavad uksesulgemisseadmed. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN 1155 Akna- ja uksetarvikud. Pendeluksi lahtihoidvad elektritoitega seadmed. Nõuded ja katsemeetodid (EVS-EN 1155:1999/A1:2003 muudatus) EVS-EN 1158 Akna- ja uksetarvikud. Uste sulgumiskoordinaatorid. Nõuded ja katsemeetodid (A1:2003 muudatus) EVS-EN 1303 Akna- ja uksetarvikud. Lukusüdamikud. Nõuded ja katsemeetodid (EVS-EN 1303:2005/AC:2008 muudatus) EVS-EN 1906 Akna- ja uksetarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN 1935 Akna- ja uksetarvikud. Üheteljelised hinged. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN Akna- ja uksetarvikud. Lukukorpused ja iselukustid. Mehaanilised lukukorpused, iselukustid ja vasturauad. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN Akna- ja uksetarvikud. Lukukorpused ja iselukustid. Elektromehaanilised lukukorpused ja lukuvastused. Nõuded ja katsemeetodid. Uste CE-märgis vastavalt harmoniseeritud tootestandard EVS-EN A1 NÕUDED Vastavalt standardile SFS4487 on siseuste jäikusklass 1, löögikindlusklass 1, ukse tarindi vastupidavusklass 1, ukselehe kujupüsivus on klass 4. Tehases viimistletud puitpiitades on standardi SFS 5823 kohastes kinnituskohtades augud kinnitustarvikutele ja nende katmiseks paigaldatavatele korkidele. Uste mehaaniline tugevus vastavalt standardi EVS-EN 12604; 2003 nõuete kohaselt. Korrosioonikindlus vastavalt standardi EVS-EN 1607:2007 kohaselt. Avatäite lengi sügavus vastavalt seinakonstruktsioonile ning viimistluskihile. Lävepakud harjatud roostevabast plekist kattega. Kõik furnituurid hõbedased. Kõigile ustele paigaldada põrandasse kinnitatud piirajad 12

14 Tuletõkkesektsioonide avatäited peavad olema sertifitseeritud vastavalt kohalikele kehtivatele normidele. Kui projektis ei ole tähistatud teisiti siis peab avatäite tulekaitsenõue olema ½ tarindi tulekaitsenõudest Kui avatäide on varustatud solenoidlukuga siis peab uksekomplekti kuuluma solenoidlukk, uksekaabel ja kaabli üleviik, asukohad ja plaanid vt. Turvasüsteemide projekt. Siseavatäidete tellimisel peab ehitaja käsitlema kõiki projekti osasid kompleksselt defineerimaks nõuded tulenevalt Sisearhitektuursetest suunistest (viimistluse laotis, dekoratiivelemendid jms), VKKVJ suunistest (siirdeõhu nõuded jms), ELNV suunistest (kaabeldused jms.). Info puudumisel või vastaka info korral teavitada Arhitekti autorijärelvalve käigus juhise saamiseks. SULUSED Vastavalt standardile SFS4487 on siseuste suluste tugevusklass 1. Uksehingede tugevusnõuded on esitatud standardis EVS-EN Lukkude ja suluste keskkonna- ja kasutustingimustest tulenevad nõuded ning püsivusnõuded on esitatud standardites EVS-EN 12209, EVS-EN 14846, EVS-EN 1303, EVS-EN 1906, EVS-EN 179 ja EVS-EN Hoone siseruumide keskkonna klass on C1. Suluste korrosioonikindlus peab olema kasutustingimuste standardi EVS-EN 1670 lisa A (Annex A) tabeli kohane. Väliskeskkonnas kasutatavad sulused peavad olema vähemalt klassi 3 ja siseruumide sulused klassi 1 nõuete kohased. PAIGALDUS Uksed kinnitatakse mehaaniliselt juhendkaartide RT , RT või tootja juhiste kohaselt. Sektsioneeriv puituks tuleb paigaldada ja kinnitada juhendkaardi RT kohaselt Avatäited ja avatäidete sulused peavad olema paigaldatud sellisel moel et on tagatud avatäite probleemideta kasutamine. Kõrgendatud helipidavusega uste paigalduse kvaliteedinõuded vastavalt Sisetööde RYL2013 ning RT Tulekaitse uste paigaldus vastavalt juhendkaardile RT et Tuletõkkeuksed Kõik vaheuksed peavad olema paigaldatud tugevalt konstruktsioonide külge. Tähelepanu pöörata uksepakkude aluse tugevdamisele. Siseuksed paigaldada ilma paigaldusliistudeta Niiskete ruumide ja kõrge niiskuskoormusega ruumide hüdroisolatsiooni teostamisel peab hüdroisolatsioon olema tootenõuete kohaselt ühendatud avatäite raamiga. VT seletuskirja punkt Niisked ruumid. KONTROLL Ukse ja akna pinnad peavad olema terved. Nähtavale jäävatel valmistöödeldud pindadel ei tohi olla plekke, pragusid ega muid vigastusi. Ukseleht ja raamid peavad olema laitmatud, neid peab olema lihtne käsitseda. Aken ja uks sulguvad tihedalt. Akendel ja ustel ei tohi olla nähtavaid pinnadefekte suletud asendis (kinni), kui seda kontrollitakse siseruumides kahe meetri kauguselt, valgustatult vaatleja selja tagant. Kui objektil on tehtud näidispaigaldus võib valmis akent ja ust kontrollida selle alusel. Tuletõkke uste hooldus- kontrollimistoimingud, kontrolli sagedus ja nõuded vastavalt tootjapoolsetele ettekirjutustele. Ukselehed vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile. Piida lahutamatud osad, nagu elektrikarbikud, klaasiraamid ja ülaaknad vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile. Lävepakud vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Pöörata tähelepanu siirdeõhu nõuetele VKKVJ projektis ja akustikanõuetele projektis. Klaasid vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja toote nõuetele. Kõik siseklaasavatäited peavad vastama isikuturva nõuetele (karastatud klaas, lamineeritud klaas jms.) Lukud vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile. Kõik sanitaarruumid peavad olema varustatud sisemise liblik-käepidemega lukustusega. Seeria vastavalt Sisearhitektuursele projektile. Hinged vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile. Käepidemed vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile. 13

15 Liikumisandurid vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile. Liitekohad seintega vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile. Avatäidete liitumissõlmed vt joonised seeria SA Avatäite paigaldada ilma piirdeliistudeta. Aktiivseinas olevatele puitustele kinnitada puitliistud analoogselt aktiivseinale, vt SA Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. Kõik avatäidete mõõdud kontrollida objektil. Tootejoonised kooskõlastada Arhitekti ja Sisearhitektiga. Vt. SISEAVATÄIDETE SPETSIFIKATSIOON, JOONISED ARHITEKTUURI OSA Vt. SISEARHITEKTUURI OSA PIIRDED JA KÄSIPUUD Konstruktsioon ning kinnitid projekteeritud vastavalt RakMK B1 RT et Trepid ja kaldteed RT Esteetön liikkumis- ja toimimisympäristö RT et Tarandid ja käsipuud RakMK F1-et Takistusteta hoone. Eeskiri ja juhend RakMK F2 Rakennusten käyttöturvallisuus. Määräykset ja ohjeet RakMK G1-et Eluhoonete projekteerimine. Eeskiri ja juhend 2005 Rak MK B4 Betonirakenteet Ohjeet Suomen rakentamismääräyskokoelma EVS-EN Betoonvalmistooted. Trepid EVS-EN A1 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele Juhised terase kaitsmiseks keskkonnamõjude eest esitatakse standardites EVS-EN ja EVS-EN ISO 1461 EVS-EN ISO Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osad 1-8 SFS-EN ISO 9224 Corrosion of metals and alloys Corrosivity of atmospheres Guiding values for the corrosivity categories. EVS-EN ISO Guidelines and recommendations for the protection against corrosion of iron and steel in structures - Zinc coatings - Part 1: General principles of design and corrosion resistance Korrosioonikindlus vastavalt standardi EVS-EN 1607:2007 kohaselt. Teraskonstruktsioonide valmistamise ja montaaži tolerantsid vastavalt standardile EVS-EN :2008+A1:2011 ja teostusklassile EXC3 ning tolerantsiklassile 1. Betoonelementidest sisetreppide mõõtmed peavad jääma väljaannetes by 47 ja Betoonelementide tolerantsid lubatud hälvete piiridesse. Järgitakse väljaande BÜ 4 kvaliteediklasse ja nendega seotud mõõtmismeetodeid. Kasutatavate teraselementide ja -toorikute materjalid on järgmised: toruprofiilid ja kinnituslehed min S355; valtsprofiilid S355, kui joonistel ei ole teisiti näidatud; Kõik hoone sees olevad teraskonstruktsioonid värvitud vastavalt keskkonna saasteklass C1 (standard EVS-EN ISO 12944); kaitsekihi (pulbervärv) paksus vähemalt 80µm. Vältida tuleb teravaid nurki. Trepi piirded nähakse ette sellised, et need välistaks ronimist (ei tohi kasutata horisontaalseid vahetorusid, -trosse). Piiretes tuleb kasutada vastupidavaid materjale. Käsipuud teha pulbervärviga värvitud terasest. ALUS 14

16 Kinnitusaluse mõõtmete tolerantsid, tasasus ja tugevus tuleb eelnevalt tagada. Alus puhastatakse prahist ja mustusest, mis võivad takistada paigaldust või toorikute kinnitamist. PAIGALDUS Teraskonstruktsioonide kooste- ja paigaldustöödel tuleb järgida Ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid Sisetööde RYL2013 ja Tarindi RYL2010 pt 64 Täiendavad metallitööd. Piirded kinni kinnitus marsi külge poldiga m10kem, süvistus >100mm trepimarsi ja piirde vahel terasest distantspuks kõrgusega 20mm. Kasutatakse projektikohaseid kinnitustarvikuid. Kinnitus sõlmed dimensioneeritakse konstruktiivse osa tööprojekti käigus, põhimõtteline lahendus on joonistel. Tootja tööjoonistel arvestada kehtivaid nõudeid konstruktsioonide koormustele vastavalt RakMK B1. Tõkestatakse kahjulik galvaaniline korrosioon. Kinnitus- ja ühendustarvikud ei tohi söövitada üksteist ega muid ehitusmaterjale, nähtavatel pindadel ei tohi muutuda ka tarvikute värv. Kinnitustarvikud peavad olema dimensioonitud piisava usaldusväärsusega, et nad peaksid vastu nii põhilistele kui ka muudele võimalikele koormistele. Korrosioonikindlus peab olema vähemalt kinnitatava toote kohane. Keskkonna klass C1. Liitmikud tehakse vastavalt projektile, ühendatavaid toorikuid ja kinnitustarvikuid, nagu kruve, polte, neete ja keevitusmaterjale, käsitlevate standardite ja valmistajate kirjalike juhiste kohaselt. Kinnitused tehakse hoolikalt konkreetsetes tingimustes sobivate vahendite ja meetoditega. Kinnitustarvikud paigutatakse ja kinnitatakse nii, et alus ei kahjustuks, näiteks ei praguneks ega murduks. Poltliidete pingutamine vastavalt RakMK tabelid 9.1 ja 9.2. Trepiastmed, kandvad serva- või kesktalad, astmete esipinnad, lävepakud, vaheplatvormid, piirded ja käsipuud vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile Piirded ja käsipuud vastavalt Sisearhitektuursele projektile. Liitekohad teiste konstruktsioonidega vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. Kõik piirded peavad vastama isikuturva nõuetele. Vt. ARHITEKTUURI OSA LÕIKED, PLAANID, SISEPIIRDED. Täpsem viimistluse jaotus on antud Sisearhitektuurse osa projektiga korruste viimistlusplaanidel. Vt. SISEARHITEKTUURNE PROJEKT. Konstruktiivne lahendus vt. KONSTRUKTSIOONIPROJEKT SISETREPID BÜ 4 Betooni pinnad by 45 Betonilattiat by 47 Betonirakentamisen laatuohjeet Betoonelementidest trepid peavad olema projektikohased. Treppide mõõtmete tolerantsid peavad jääma väljaannetes by 47 ja Betonielementtien toleranssit nõutud piiridesse. Treppide pinnad peavad olema väljaande by 45 ja muud pinnad väljaande BÜ 4 nõuete kohased. Ka kaetavad pinnad peavad vastama samadele nimetatud nõuetele, kui kattele ei anta eraldi kirjeldust. Välistrepid peavad olema väljaande by 50 säilivusnõuete kohased. Pindade pragunemine peab olema standardi EVS-EN või väljaannete BÜ 4 ja by 50 nõuete kohane. Standardsetel, koormusi siirdavatel metallosadel peab olema CE-märk või kehtiv kasutuskirjeldus (mööndus by 50 p ). Vuugitäidetel peab olema kehtiv kasutuskirjeldus. Vt. KONSTRUKTSIOONI OSA Vt. ARHITEKTUURI OSA 15

17 Vt. SISEARHITEKTUURI OSA NIISKED RUUMID Konstruktsioon ning kinnitid projekteeritud vastavalt RakMK B1 RakMK C2 Kosteus RT et Märgruumi tarindid RIL Ehitiste vee ja niiskusekaitse juhend Tarindite ja hüdroisolatsiooni aluse tasasus vms nõuded leiab käsiraamatust SisetöödeRYL 2013 Põrandabetooni valatakse väljaande by 45/BLY 7 Betonilattiat 2014 klassi A-4-II järgi, võttes arvesse põrandakatte esitatud nõudeid aluse tasasusele ja tolerantsidele (Sisetööde RYL 2013). Materjali ja tarvikute, hüdroisoleermaterjali ja põrandatrapi kokkusobivust tõestada CE-märgisega või pinnatarindisüsteemi VTT-sertifikaadiga, mille kohta VTT Expert Services Oy annab välja ajakohastatud nimekirja. Torukandurite, seadmete, varustuse jms kinnitamisel kasutatavate kruvide augud täidetakse märga ruumi sobiva tihendusmastiksiga PÕRAND Põrandabetooni valatakse väljaande by 45/BLY 7 Betonilattiat 2014 klassi A-4-II järgi, võttes arvesse põrandakatte esitatud nõudeid aluse tasasusele ja tolerantsidele (Sisetööde RYL 2013). Aluse, plaatimismaterjalide ja plaatimistööde nõuded on antud RT-käsiraamatus SisetöödeRYL Juhendid keraamiliste plaatide ja plaatimistööde kohta leiab juhendkaartidest RT et Keraamilised plaadid. Plaatkatted ja RT et Keraamilised plaadid. Märgades ruumides peab põranda kalle olema selline, et vesi valguks takistusteta põranda trappi. Põranda nõutav kalle on vähemalt 1:100 ja trapi ümber umbes 0,5 m raadiuses 1:50. Käidavatel aladel tohib põrandakalle olla maksimaalselt 1:12,5. Märjaks ruumiks loetakse ka projektis määratud mingi suurema ruumi osa. Aluse tegemisel tuleb arvestada võimalike keraamiliste liistude töövaru. Enne hüdroisoleerimisega alustamist kontrollitakse põranda kaldeid mõõtmistega. Tuleb tagada, et vesi voolaks põrandatrappi ka pärast kattematerjali paigaldamist. Kõigi märgade ruumide plaatimis ja hüdroisolatsiooni tööde tegemiseks kasutada samasse tooteperekonda kuuluvaid VTT sertifikaati omavaid tooteid. SEIN Märgruumi tarindid võib teha kivi- või karkasstarindina. Kivitarind on tugev ja liikumatu ning sellega nakkuvad hästi hüdroisolatsioon ja pinnakate. Karkasstarind vajab üldjuhul jäigastamist, et ehitusplaadid ja hüdroisolatsioon ei kahjustuks. Konstruktsiooni jäigastamine on kirjaledatud juhendakaardi RT et punktis 3.2. Kasutatakse märga ruumi sobivaid ehitusplaate vastavalt tootejuhendis antule. Sageli märjaks saavale pinnale värvkatet ei soovitata. Värvitav pind silutakse, tasandatakse koormusklassi 4 pinna- ja välimusnõuete kohaseks niiskuskindlate materjalidega, RT et Siseseinte ja lagede tasandamine. Maalritööde viimistluskombinatsioon valitakse koormusklassi 4 alusel RT-käsiraamatust MaalritöödeRYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid. Seintel paigaldada hüdroisolatsioon nii, et see ulatuks 100mm ripplae pinnast kõrgemale. Ülejäänud seinapind kuni laeni töödelda niiskuskindlaks veearukindlat kilet moodustav akrülaadipõhise vesialuseline niiskustõkkekrundiga. Kasutatav materjal peab kuuluma samasse tooteperekonda ülejäänud niiskes ruumis kasutatavate materjalidega ning omama VTT sertifikaati. Kõigi märgade ruumide plaatimis ja hüdroisolatsiooni tööde tegemiseks kasutada samasse tooteperekonda kuuluvaid VTT sertifikaati omavaid tooteid. LAGI 16

18 Märgruumi laetarind (ripplagi) on õhku läbilaskev. Konstruktiivne lagi töödelda veearukindlat kilet moodustav akrülaadipõhise vesialuseline niiskustõkkekrundiga. Kasutatav materjal peab kuuluma samasse tooteperekonda ülejäänud niiskes ruumis kasutatavate materjalidega ning omama VTT sertifikaati. Niiskustõkke krundi aluse laepinna tasasus peab olema Sisetööde RYL 2013 tabeli 541:T3 nõuete kohaselt Klass 1. ERIOSAD Märgruumi põrandatrappide paigutust ja hüdroisolatsiooni liitumist trapiga on käsitletud RT et jaotises 4 Hüdroisolatsioon. Kanalisatsiooni rõhtosad paigaldatakse üldjuhul vahelae tarindi sisse. Kanalisatsioonitoru materjali valimisel võetakse arvesse materjalide erinevaid akustilisi ja tuletõkestusomadusi. Ventilatsiooni projekteerimisel järgitakse RakMK osades D2 Rakennusten sisäilmasto ja ilmanvaihto, D3 Rakennusten energiatehokkuus ja E7 Ilmanvaihtolaitteistojen paloturvallisuus antud eeskirju ja juhendeid. Elektripaigaldiste ja -seadmete paigutamisel järgitakse standardit SFS Pienjännitesähköasennukset. Erikoistilojen ja -asennusten vaatimukset. Kylpy- ja suihkutilat ohjeita ja turvaetäisyyksiä. HÜDROISOLATSIOONITÖÖD Hüdroisolatsioonile kohaldatavad nõuded esitatakse väljaandes RIL ja Sisetööde RYL2013 p 92 kohaselt. Märgade ruumide plaatimis ja hüdroisolatsiooni tööde tegemiseks kasutada samasse tooteperekonda kuuluvaid VTT sertifikaati omavaid tooteid. Hüdroisolatsiooni tarvikutel peab olema kehtiv kasutusjuhis ja kasutusohutusteave. Hüdroisolatsioon peab sobima alusega ja viimistlusmaterjaliga, et oleks tagatud erinevate kihtide pikaajaline ja tugev omavaheline nake. Põrandatrappide, tihendusäärikute, tugevduskangaste ja muude hüdroisolatsiooniga liituvate pindade nake peab sobima hüdroisolatsiooniga nii, et liiteid saab teha veekindlaks. Sobivusele osundatakse testide või heakskiiduga. Hüdroisolatsiooni nakketugevus >0,5Mpa, vastupidavus veesurvele >1,5 bar ALUS Hüdroisolatsioon tuleb teha sama kaldega kui põrandakate. Aluse kalle peab olema projektikohane ja juhtima vee põ- randatrappi. Alus peab olema nii tasane, et vesi ei koguneks hüdroisolatsiooni peal lompidesse. Alus peab olema stabiilne, tugev ja nii töödeldud, et hüdroisolatsioon nakkub ja kinnitub sellele piisavalt. Alus puhastatakse ja sellelt eemaldatakse ebatasasused, mis võivad põhjustada hüdroisolatsiooni kahjustumist paigaldamisel või kasutamisel. Aluse temperatuur ja niiskussisaldus peavad olema hüdroisolatsiooni tootja juhiste kohased. Enne paigaldamist mõõdetakse juhendkaardi RT kohaselt valmis kivimaterjalist aluse niiskust ja mõõtmistulemused protokollitakse. Ehitusaegne niiskus peab olema enne hüdroisolatsioonitöid kuivanud nii, et see ei põhjusta pärast hüdroisolatsiooni paigaldamist kahjustusi või on korraldatud hilisem tarindi kuivamine. Alus peab olema eeltöödeldud projekti ja tootja juhiste kohaselt. Aluse kõlblikkust võib kontrollida näidispuhastusega. Näidistele tehakse nakketugevuse katsed ja muud kvaliteedikontrolli katsed. Vee pritsimispiirkonnas, mis horisontaalsuunas ulatub dušist 1.5m kaugusele ja vanni ümber peavad seinte hüdroisolatsioon ja selle liited taluma pidevat vee mõju. Seinte hüdroisolatsioon tuleb teha seina kogu ulatuses. PAIGALDUS Tootja määrab hüdroisolatsiooni paigaldusviisi. Hüdroisolatsioon tehakse sama kaldega kui põrandakate.seina hüdroisolatsioon tuleb paigaldada põranda hüdroisolatsiooni peale nii, et seinalt valguv vesi ei pääse hüdroisolatsiooni taha. Erinevate hüdroisolatsioonimaterjalide ja töövuukide ülekate peab olema vähemalt 30 mm. Hüdroisolatsioon tuleb märja ruumi künnisega liita nii, et vesi ei valgu tarindisse ega muudesse ruumidesse. Hüdroisolatsiooni 17

19 paigaldajal ja seda kontrollival isikul peab olema vastav pädevus. Seintel paigaldada hüdroisolatsioon nii, et see ulatuks 100mm ripplae pinnast kõrgemale. Ülejäänud seinapind kuni laeni töödelda niiskuskindlaks veearukindlat kilet moodustav akrülaadipõhise vesialuseline niiskustõkkekrundiga. Kasutatav materjal peab kuuluma samasse tooteperekonda ülejäänud niiskes ruumis kasutatavate materjalidega ning omama VTT sertifikaati. Kõigi märgade ruumide plaatimis ja hüdroisolatsiooni tööde tegemiseks kasutada samasse tooteperekonda kuuluvaid VTT sertifikaati omavaid tooteid. Hüdroisolatsioonitööde tegemise aeg ja materjali omadused tuleb valida nii, et aluse kahanemisest või niiskumisdeformatsioonidest põhjustatud pragunemised ei kahjusta valmis hüdroisolatsiooni. Hüdroisolatsioon peab sobima alusega ja viimistlusmaterjaliga, et oleks tagatud erinevate kihtide pikaajaline ja tugev omavaheline nake. Hüdroisolatsiooni ja hüdroisoleerimise kvaliteedi üldnõuded on antud RT-käsiraamatus SisetöödeRYL Põrandatrapp tuleb liita nii, et vesi valgub trappi hüdroisolatsiooni ja põranda pinnakihi pealt. Hüdroisolatsiooni ja trapi liitekoht peab olema nii tihe, et vesi ei pääse tarindisse ka siis, kui selle tase tõuseb liitekohast kõrgemale. Hüdroisolatsioonmaterjal peab takistama vee tungimist tarindisse. Hüdroisolatsioonimaterjalid peavad taluma deformatsioone, niiskust ja aluselisest veest tingitud koormusi tarindi kasutusea või selle hooldusja remontidevaheliste perioodide vältel. Hüdroisolatsioonil peab olema aluse deformatsioonide suhtes piisav sildamisvõime ja muud elastsed omadused. Valmis hüdroisolatsioon peab olema veetihe ja projekti ning näidispaigalduse kohane. Põrandatrapiga liitumiste, läbiviikude, ülespöörete ja muude liitekohtade tihedus peab vastama ümbritseva isolatsiooni tihedusele. Hüdroisolatsiooni ülespöörete ülaservad ja muud lõpetused, näiteks künnised ja piidad, peavad olema sellised, et vesi ei saa tungida nende kaudu tarinditesse. Kalded peavad olema projektikohased. Vesi ei tohi moodustada hüdroisolatsiooni peal lompe. Künniste lahendus vastavalt juhendkaardil RT esitatud lahendustele b ja d. VALMIS HÜDROISOLATSIOONI KONTROLL Enne hüdroisolatsioonitööde alustamist kontrollitakse aluse seisukorda, kaldeid, tasasust, tugevust ja stabiilsust ning põrandatrappide, läbiviikude ja muu varustuse paigaldust. Enne isolatsioonitööde alustamist kontrollitakse isolatsiooni ümbritsevate ehitisosade, eelnenud tööde ja kasutatavate isolatsioonitoodete projektikohast kvaliteeti ja veatust. Isolatsioonitööde ajal tuleb pidevalt jälgida õhu- ja aluse temperatuuri. Enne järgmiste kihtide paigaldamist kontrollitakse kaetavate tööde asjakohasust. Kontrollimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata vuukidele, liitekohtadele, läbiviikudele, põrandatrappidele, deformatsioonivuukidele, ülespööretele (näiteks künnised ja piidad) ja muudele lekkeohtlikele kohtadele. Mõõdetakse valmis hüdroisolatsiooni kuivkelme paksust ja mõõtmistulemused protokollitakse Mõõtmiseks kasutatakse optilist luupi või löökpaksusmõõturit. Parema mõõtetäpsuse saamiseks soovitatakse kasutada optilist luupi. Hüdroisolatsiooni veekindlust võib kontrollida veerõhukatsega või vajalikus ulatuses erilise vaakumkatsega. Vaakumkatse sobib paremini plastvaiba vuukide kontrollimiseks. Vaakumkatse võib teha asjakohase vaakumpumbaga. Hüdroisolatsiooni toimivusnõuded alusele, tarindusele ja hüdroisolatsioonitööle esitatakse projektis. Täpsem viimistluse jaotus on antud Sisearhitektuurse osa projektiga korruste viimistlusplaanidel ja sanruumide detailjoonistel. Vt. SISEARHITEKTUURNE PROJEKT MUUD RUUMI JAOTUSOSAD 18

20 Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. 19

21 1.7 SISEPINNAD Viimistlusmaterjalide tehniliste omaduste valiku aluseks on Riigi Kinnisvara AS poolt väljastatud juhendmaterjalis Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele 2013 kirjeldatu. Ehitus- ja viimistlusmaterjalide pinnaklassid ja puhtuseklass vastavalt juhendkaardile RT et. Materjalipinnad vähemalt M1 ning puhtuseklass P1. Tervisliku hoone sihttasemed ja nõuded sama juhendkaardi joonis 2 järgi. Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. Kõik teostatavad põranda pealevalukihid peavad olema akustilise vuugiga eraldatud külgnevatest seintest. Põranda teostamisel enne seinakonstruktsiooni rajamist tuleb see kooskõlastada hoone Konstruktiivse projekti koostajaga. Akustiline eraldus näha ette seina all tagamaks nõutavad Rw ja Lw väärtused. Näha ette projektiga ette kirjutatud seadmestikule vajaminev torutamine ja tehnoloogilised juurdepääsud (s.h. teenindusluugid) insenerkommunikatsioonide jaoks. Sidumine vt Arhitektuurne projekt, Sisearhitektuurne projekt ja Insenertehnoloogiliste eriosade projektid. Info puudumisel või vastaka info korral teavitada enne tööde teostamist Arhitekti ja Sisearhitekti vajaliku juhise saamiseks. Kõikide mittekandvate seinte asukoht, pealevalupõrandate konstruktiivsed kõrgusmärgid ja ripplagede täpsed asukohad kontrollida Sisearhitektuuri projektist tagamaks siseviimistlusmaterjalide kihtide korrektne paiknemine ja jaotiste joondumine. Ehitamise töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate ja tootjate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi. Tööde kvaliteedi ning konstruktsioonide kestvuse tagamiseks peab töövõtja nägema ette kõik vajalikud lisavahendid ja materjalid. Hoone põhiruumide siseviimistluses kasutada materjale, mis vastavad tervisekaitse B klassi nõuetele. Ruumides, kus see on normidega nõutud, tuleb järgida nõudeid kattematerjalide libeduse, sileduse ja puhastavuse suhtes. Kõik kasutatavad viimistlusmaterjalid peavad olema heaks kiidetud EV Keskonnaministeeriumi (Tervisekaitsetalitluse) poolt ning omama EV Tervisekaitseameti ja EV Tuletõrjeja päästeameti sertifikaati. Siseruumides tuleb kasutada materjale, kust eralduks ruumiõhku võimalikult vähe kahjulikke ühendeid ja kemikaale. Eelistatud on naturaalsed materjalid. Materjalid peavad olema pika kasutuseaga ja kestva viimistlusega. Tulepüsivusnõuded vt Arhitektuurne projekt. Kõik tulekaitsetooted peavad olema sertifitseeritud vastavalt kehtivatele nõuetele. Kõigi liitmike ja läbiviikude tihendused peavad vastama nõuetele. Kõikide avatäidete mõõt kontrollida objektil. Pinnakihtide siledus seintel, põrandatel ja lagedel peab vastama viimistluskihi tootja nõuetele viimistluskihi installatsiooniks. Põrandatel koordineerida pealevalubetooni kihi paksus ja mürasummutuskihi paksus vastavalt sisearhitektuuri projektis spetsifitseeritud viimistluskihtide paksusele. Kipsplaatlagedes (kui sarnase tüübi järgi tekkib vajadus) kasutada teenindusluukidena UPMANN peidetud servaga kipsplaadist luuke. Kõikides toonitud lagedes värvida kõik laeelemendid (nt ventseadmed jne) lae värvi. 20

22 Ruumide akustikat on põhjalikult käsitletud Akukon seletuskirjas p.5, kus on kirjeldatud akustilise materjali kasutamise vajadust. Tarindid tuleb ehitada nii, et sammuheliisolatsiooni nõuded oleksid täidetud. Antud projektis on valdavalt tegemist olemasolevate konstruktsioonidega, millele on säilinud palju ajaloolist ja seetõttu hindamatut viimistlust. Renoveerimise käigus tuleb säilitada võimalikult palju seinte olemasolevat viimistlust ja struktuuri. Seinad suures osas puhastatakse liivapritsiga lahtisest krohvist, mustusest ja kaetakse tolmutõkke või ühtlustava värvikihiga, kui põhiplaanil ja ruumikaartides ei ole märgitud teisiti. Raamatukogu välisseinad viimistleda vastavalt konstruktiivse projekti seinatüübile - SANEERKOROHV min 20 mm (N: MineralSanoPro Ipf-WTA). Müüritis puhastada, vuugid ~2 cm sügavuselt. Krohvi all kasutada nakke parandajat (N: epasit MineralSanoPRo hb). Ruumis A.1.4 jätta alles olemasolev viimistlusseis seinte ja laegede osas. See on EKA pood ning sisekujunduslikult on eesmärk ühes ruumis eksponeerida kogu hoonetegrupi ajaloolist viimistlusbuketti. Täpsemad detailid lahendada tööprojekti käigus ning vajadusel ka autorijärelvave korras. Uued kergplokk- ja ehitusplaatseinad krohvitakse ja pahteldatakse Hea Ehitustava ET , Tarindi RYL2010, Sisetööde RYL2013 ja Maalritööde RYL2012 nõuetekohaselt, kui põhiplaanil ja ruumikaartides ei ole märgitud teisiti, alternatiiviks puhasvuuk plokksein. Krohvitavate seinte krohvi survetugevus klass M5 (krohviklass III), nakketugevus 0,15 N/mm² Projektori pildi näitamiseks mõeldud seinad viimistleda täismatt toonimata valge värviga. Kohati jäävad nähtavaks puhtad betoonvalupinnad, mis tuleb töödelda tolmukindlaks matipinnalise värvitu tolmupiduriga, mis ei muuda betooni värvi, kahtluse korral konsulteerida arhitekti või sisearhitektiga. Pinnad on näidatud plaanidel ning need tuleb pärast valu kaitsta ehituse käigus tekkivate vigastuste, märkmete jne eest. Välimusklassid erinevatele materjalidele ja viimistluspindadele VT SISEARHITEKTUURI OSA viimistlusmaterjalide spetsifikatsioonist. Ruumigruppide kaupa on antud viimistluste jaotused siseviimistlustabeliga antud seletuskirja osa lõpus PÕRANDAKATTED NÕUDED Viimistlusmaterjalide kvaliteedi, keskkonnatingimused ja koormusklassid vastavalt RKAS juhendile Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele 2013 Betooni niiskust mõõdetakse suhtelise niiskusena juhendkaardi RT kohaselt. Tasandatud põranda tasasus peab olema Siseviimistlus RYL2013 tabeli 441:T1 näitajate kohaselt Klass1. Nõuded eri põrandakatete alustelt Siseviimistlus RYL 2013 punktides 541, 752, Tasasuse mõõtmiseks kasutatakse juhendkaardil RT esitatud mõõtelauda ja kiilu. Tööd vastavalt Arhitektuursele projektile, Sisearhitektuursele projektile ja Konstruktsioonide projektile. Välimusklassid erinevatele materjalidele ja viimistluspindadele VT SISEARHITEKTUURI OSA viimistlusmaterjalide spetsifikatsioonist. Täpsem viimistluse jaotus on antud Sisearhitektuurse osa projektiga korruste viimistlusplaanidel. Vt. SISEARHITEKTUURNE PROJEKT. Konstruktiivne lahendus vt. KONSTRUKTSIOONIPROJEKT PLAADITAVAD PÕRANDAD NÕUDED 21