Tellija: OÜ City Plaza Töö nr: 17059
|
|
- Amanda Korhonen
- 5 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 AS Marja 4d, Tallinn, tel: , e-post: Tellija: OÜ City Plaza Töö nr: A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Vastutav täitja: Kadri Normak Juhataja: Karl Kupits Tallinn november 2017
2 Sisukord 1 PLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED LAHENDUSED SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU HINDAMISMETOODIKA UURINGUD OSAPOOLED AJAKAVA KASUTATUD ALLIKAD Lisa 1 Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korraldus Lisa 2 Alternatiivide joonised Lisa 3 Juhteksperdi vastavus KeHJS 34 lg 4 Lisa 4 Ülevaade asjaomastelt asutustelt A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamise käigus saabunud ettepanekutest ja nendega arvestamisest Tallinn, 23. november
3 1 PLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Tallinna Linnavalitsus algatas 13. märtsi a korraldusega nr 404 k (vt Lisa 1) A. Laikmaa 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi ka KSH). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta kinnistu olemasolevat ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarvet äri ja elamumaa sihtotstarbeks ning seada krundile ehitusõigus kuni 3 maa aluse ja kuni 30 maapealse korrusega ärihoone ja korterelamu ehitamiseks ning hoonestustingimuste seadmine kavandatavale hoonestusele, tehnovõrkudega varustamise lahendamine, juurdepääsude, parkimistingimuste ja haljastustingimuste määramine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja detailplaneering algatati Planeerimisseaduse 124 lg 7 ja lg 10, 128 lg te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lg 1 p 34, 33 lg 1 p 3, 35 lg 5, Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 Tallinna linna ehitusmäärus" 11 lg 2, 12 lg 6 ja 13 lg 6 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga" ja Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga Kõrghoonete paiknemine Tallinnas", tulenevalt City Plaza OÜ 7. aprilli 2016 algatamisettepanekust ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus, milleks on kõrghoone ehitamine, omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Tallinn, 23. november
4 2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eesmärk vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 31 1 on keskkonnakaalutlustega arvestamine planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva arengu edendamine. Täpsemalt on keskkonnamõju strateegilise hindamise ülesandeks avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamine, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamine ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmine. Hindamise tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on koostatud vastavalt KeHJS 36 sätestatud tingimustele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on vajalik järgmistel põhjustel (lisa 1): Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määratlemiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule; detailplaneeringu elluviimise tulemusel ning hoone ja parkimiskohtade rajamisel suureneb tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas liikluskoormus veelgi, millega mõjutatakse oluliselt liikluskorraldust. Liikluse kasvuga kaasneb suurenev müratase ja õhusaaste, mis avaldavad negatiivset mõju nii planeeringualale kui selle kontaktvööndile; planeeritava hoonestuse kahe maa aluse korruse rajamisel võib avalduda negatiivne mõju põhjavee alanduslehtri tekkimisel, mis võib mõjutada kõrvalhoonete püsivust ja alal kasvava II kategooria vaartusklassi puu (harilik vaher) kasvutingimusi; detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib avaldada mõju kultuuripärandile, sest planeeringuala kontaktvööndis paikneb mitmeid kultuurimälestiseks tunnistatud hooneid. Planeeringuala paikneb osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatekoridoris, kus tuleb tagada vaated vanalinnale; koosmõjus kontaktvööndis planeeritavate arendustega võib detailplaneeringu elluviimisel kaasneda oluline kumulatiivne mõju. Tallinn, 23. november
5 2.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuseks on planeeringuala ning planeeringuala ümbrus (kontaktvöönd), millele kavandatav tegevus võib mõju avaldada. Keskkonnamõju hindamise maksimaalseks ulatuseks on kontaktvööndi piirid (vt Joonis 1), kuid ulatus sõltub hinnatavast mõjust. Põhjavee alanduslehtri mõju ja insolatsioonitingimuste muutumine puudutavad kõrvalasuvaid hooneid. Joonis 1 Planeeringuala (tähistatud roosa viirutusega) ja kontaktvööndi piir (tähistatud sinise kriipspunktjoonega). Väljavõte Tallinna planeeringute registerist Tallinn, 23. november
6 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED LAHENDUSED Planeering hõlmab kahte kinnistut: A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 ja Gonsiori tn 6, mis kuuluvad kehtiva detailplaneeringu alusel liitmisele. Planeeritav maa ala suurus on ca 9000 m 2. Kinnistutel asunud hooned on lammutatud. 0-alternatiivina käsitletakse situatsiooni, kui alal asus Kunstiakadeemia hoone. Hoone lammutati eesmärgiga rajada selle asemele uus, mistõttu ei ole mõistlik käsitleta aruandes olemasolevat olukorda, kus alal on ajutine parkla. Hinnatakse olukorra muutumist alternatiivide elluviimisel võrreldes 0-alternatiiviga. Põhialternatiivina käsitletakse arhitektuurikonkursi tööst välja arendatud planeeringulahendust, mis on kohandatud vastavaks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt detailplaneeringu algatamisotsuses välja toodud tingimustele (kõrghoone suurim lubatud kõrgus on selline, et see ei ületaks kaugvaates lauluväljaku ülemiste väravate juurest Viru hotelli ja Swissoteli ühendavat sirget jne, täpsemalt vt Lisast 1). Planeeringulahenduste plaane ja illustratsioone vt lisast 2. Alternatiiv 1 ehk põhialternatiiv. Põhialternatiivi lahendus koosneb kuni 98,4 m kõrgusest kõrghoonest ja 7-korruselisest madalamast plokist, mis on omakorda liigendatud. Hoonele on kavandatud 2 maa-alust korrust parkimiseks. Tänavaseinas on hoone jagatud horisontaalselt kaheks. 4-korruseline maht järgib olemasolevate kõrvalhoonete karniisi kõrguseid. Kõrghoone on lahendatud kahefunktsioonilisena: madalamatele korrustele on kavandatud kontoripinnad ja kõrgematele korrustele korterid. Gonsiori tänava poolsesse hooneosasse plaanitakse rajada hotell. Alternatiiv 2 kaalutakse kehtivas detailplaneeringus (Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, DP026700) esitatud hoone lahendust. Alternatiivide võrdlemisel lähtutakse hoone mahust, mitte funktsioonist, sest käesoleval ajal on arendaja sooviks rajada peamiselt ärifunktsiooniga hoone. Hoone ehitusalune pind hõlmab alla poole krundist ning on lihtsa risttahuka kujuga. Kõrguselt jääb madalamaks, kui kõrval olev City Plaza hoone. Hoone ette, vabale krundi pinnale on kavandatud väljak. Tänu sellele, et hoone asukoht on ühistranspordiga väga hästi ligipääsetav, on hoone juurde kavandatud vähe parkimiskohti. Alternatiivide parameetreid võrdlevat tabelit vt Tabel 1. Alternatiivide jooniseid vt Lisast 2. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel võetakse vajadusel omavahel võrdlusse ka hindamise käigus selguvad võimalikud alternatiivid. Tallinn, 23. november
7 Tabel 1 Võrreldavate alternatiivide parameetrid Näitaja Alternatiiv 1 ehk põhialternatiiv Alternatiiv 2 ehk kehtiv DP Krundi planeeritud suurus m Hoone kõrgus m (abs) 98,4 (103,2) 70,8 (75,6) Hoonetealune pind m 2 : maapealne maa alune Korruselisus: maapealne maa-alune Suletud brutopind m 2 : maapealne maa-alune Planeeritud parkimiskohtade arv Täpsustatakse ehitusprojektis (sõltub korruse kõrgusest) Tallinn, 23. november
8 4 SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Tallinna linna üldplaneering toetab muuhulgas linna kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri efektiivset kasutamist kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Ettevõtlusele tagatakse mitmekesised võimalused teenindus ja tootmisettevõtete rajamiseks, kas omaette ettevõtluspiirkondadena või kõrvuti elurajoonidega. Toetatakse säästliku arengu põhimõtetele rajatud arengutendentse, nagu maakasutusefektiivsuse suurendamine, ajakulu vähendamine transpordis ning ratsionaalsem ressursi ja energiakasutus. Planeeringu kohaselt on detailplaneeringu ala kesklinna segahoonestusalal. Kavandatav tegevus toetab Tallinna linna üldplaneeringut. Teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas Detailplaneeringu ala asub Maakri kõrghoonete piirkonnas. Maakri kõrghoonete piirkonna puhul tuleb detailplaneeringute koostamisel jälgida, et säilitatakse kvartalile iseloomulik haljastatud pinna suhe üldpindalasse. Kui mõnes kvartalis esineb vähe haljastatud pinda, siis tuleb jälgida, et haljastatud pinna ja avaliku välisruumi osakaal kokku ei langeks alla 10%. Rävala pst, A. Laikmaa, Gonsiori ja Kivisilla tänavaga piiratud kvartalis on kõrghoonete paiknemine määratud vanalinna kaitsetsooni piiriga. Kvartali maksimaalne hoonestustihedus on 6,5 ja ehitise maksimaalne absoluutkõrgus on 130 m. Maakri kõrghoonete piirkonda võib rajada monofunktsionaalseid kõrgärihooneid; multifunktsionaalseid kõrghooneid, mille brutopinnast enamiku moodustavad mitteeluruumid (büroo, teenindus või kaubanduspinnad) kui ka multifunktsionaalseid kõrghooneid, mille brutopinnast enamiku moodustavad korterid. Kavandatav tegevus on kooskõlas teemaplaneeringuga Kõrghoonete paiknemine Tallinnas Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 Tallinna esmatähtsad strateegilised keskkonnaeesmärgid, mille saavutamiseks nähakse Tallinna keskkonnastrateegias ette meetmed (tegevussuunad), on järgmised: looduse mitmekesisuse säilitamine ja elurikkuse suurenemine; tervikliku ja optimaalse haljastuse kujundamine; veekeskkonna kaitse korraldamine ja seisundi parandamine; välisõhu kvaliteedi parandamine; jäätmetekke vähendamine ja jäätmete keskkonnaohutu käitlemine; keskkonnateadlikkuse suurendamine; säästliku linnaruumi ning tervisliku elukeskkonna tagamine; Tallinn, 23. november
9 Kavandatava tegevus on kooskõlas Tallinna keskkonnastrateegiaga. Kavandatava tegevuse lähiümbruses on menetluses või kehtestatud järgnevad detailplaneeringud 1 : DP Gonsiori tn 3A kinnistu detailplaneering. Vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1017; DP Gonsiori tn 9, Maneeži tn 7, 7a, 11, V. Reimani tn 6, 6A/1 kruntide ja lähiala detailplaneering. Algatamisettepanek on esitatud ; DP Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneering. Vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1867-k; DP Liivalaia tn, Maakri tn, Kivisilla tn ja Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 2; DP Liivalaia, Maakri ja Kivisilla tänavate ning Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 67; DP A. Laikmaa tn, Gonsiori tn, Kivisilla tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 275 ja tunnistatud osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu otsusega number 19; DP Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 114; DP Rävala pst 6 kinnistu detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 67; DP Kaubamaja tn, Gonsiori tn, A. Laikmaa tn ja Rävala pst vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 198; DP Viru väljaku detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 104 ja tunnistatud osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 138; DP Viru väljaku detailplaneering. Algatatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 511; DP Tartu mnt ja Tornimäe tn vahelise kvartaliosa detailplaneering. Algatatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1833; DP Maakri tn 19/21 krundi detailplaneering. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 239; DP Liivalaia, Maakri ja Kivisilla tänavate ning Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuur. Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega number Tallinna planeeringute registri andmetel Tallinn, 23. november
10 5 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND Krundilt lammutati endine kunstiakadeemia hoone aastal. Pärast arheoloogilisi väljakaevamisi rajati alale parkla, mis mahutab ligikaudu 150 sõiduautot. Alal kehtib Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP026700), kehtestatud Kinnistu A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 piirneb kesklinna olulisemate liiklustänavatega nagu Estonia puiestee, A. Laikmaa tänav, Tartu maantee ning Gonsiori tänav ja on ümbritsetud elu, kaubandus ning ärihoonete kvartalitega. See on kesklinnale tüüpiline ala, kus haljastust on minimaalselt ning hooned paiknevad väga kompaktselt. Lähimad pargid on Tammsaare park 200 m lääne suunas, Politseiaed 300 m ida suunas ning Lembitu park 300 m lõuna suunas. Planeeringualal kasvab üks puu. Planeeringuala kontaktvööndis paikneb mitmeid kultuurimälestiseks tunnistatud hooneid. Planeeringuala paikneb osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatekoridoris, kus tuleb tagada vaated vanalinnale. Pool planeeringuala (loodeosa) jääb vastavalt teemaplaneeringule Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse ja kasutamistingimuste määramine vanalinna muinsuskaitse vaatesektorisse. Planeeringuala asub sellest vahetult lõunasse jääva arheoloogiamälestise (asulakoht, saj. reg nr 2594) kaitsevööndis. Alal on läbi viidud arheoloogilised väljakaevamised. Planeeringualal on tagatud taristu vesi ja kanalisatsioon tagatakse ühisvõrguga ja elektrivarustus on olemas. Tänu asukohale kesklinnas on ühistranspordiga liikumisvõimalused suurepärased vahetus läheduses asuvad Kunstiakadeemia bussipeatused ja Viru keskuse bussiterminal. Autoga pääseb alale kirdenurgast (parkla sissesõit), jalakäijatele on ala avatud igast küljest. Käesoleval ajal alal hooneid ei ole ja tänu sellele puudub nende poolt päikesevalguse varjutamine aastal (2015. aasta kohta) koostatud strateegilise mürakaardi 2 järgi on päevane müratase planeeringualal teede vahetus läheduses üle 70 db, öisel ajal kuni 60 db. Põhjavesi on geoloogilise uuringu järgi 3 maapinnast 2,2 2,6 m sügavusel. Geoloogiliselt paikneb ala Kesklinna mattunud vagumuse lääneosas, kus aluspõhjas avaneb alamkambriumi Lontova kihistu aleuriitne savi. Vagumust täidavad sügavuse suunas merelised, liustikujärvelised, liustikujõelised ning liustiku setted. Pinnakatte ülemise osa (maapinnast sügavuseni 30 m) moodustavad täitepinnas, muld (kohati turbane), peenliiv, möllsavi, möll, savi ning mölline peenliiv Eesti Kunstiakadeemia geotehnika aruanne, Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B., 2009 Tallinn, 23. november
11 Välisõhu kvaliteeti planeeritavas piirkonnas võib kirjeldada Kesklinna linnaosas Liivalaia tänaval asuva välisõhu seirejaama andmetega. Vastavalt aasta välisõhuseire 4 andmetele esines kehtestatud piirnormide ületamist Liivalaia seirejaamas kõikidest mõõdetud näitajatest (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid, osoon, süsinikoksiid ja peened osakesed) vaid peente osakeste puhul kokku 5 korral (lubatud 35 korda aastas). Linnaõhu kvaliteeti mõjutab eelkõige transport, mistõttu saasteainete kontsentratsioonid on tingituna inimtegevusest sageli tugevalt sesoonse iseloomuga. Võrreldes varasemate aastate seiretulemustega on nii PM 10 kui SO 2, aga ka NO 2, CO ja O 3 keskmised kontsentratsioonid linnaõhu seirejaamades positiivse suundumusega (langevas trendis), kuid Tallinna kesklinnas võib näha peenete osakeste mõningast tõusu. Kavandatava tegevuse piirkonda ei jää looduskaitse alasid, kaitsealuseid objekte, Natura 2000 linnu- ega loodusalasid. 4 Keskkonnaregistri seireveeb -kvaliteedi-seire-2016-a&catid=1344:ohuseire-2016&itemid=5846 Tallinn, 23. november
12 6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU Üldisel tasandil on kavandatavaks tegevuseks kesklinnas endise hoone asemele uue hoone rajamine. Erinevuseks võrreldes varasema olukorraga on see, et uus saab olema kõrghoone. Vana hoone kõrgus oli u 35 m, uue kõrguseks plaanitakse osaliselt 110 m. Kõrgematest hoonetest läheduses asuvad 200 m kaugusel loodes Viru hotell (74 m) 5 ja lõunas naaberkrundil büroohoone Tartu mnt 2 (79 m) 6. Läheduses asub veel kõrghooneid (nt Radisson Blu Sky Hotell 105 m) 7. Seega kavandatava tegevuse tulemusena taastäidetakse eelnevalt hoonestatud plats ning kõrghoone rajatakse olemasolevatele kõrghoonetele lisaks. Kõige olulisemateks küsimusteks on, kuidas kavandatav hoone kuju sobitub konkreetsesse asukohta ning kas see tagab normatiivse päikesevalguse ümbruskonnale. Esimene küsimus on arhitektuurne, mida keskkonnamõju strateegilise hindamisega ei lahendata. Teine küsimus tuleb lahendada vastavuses normidega 8. KSH raames on võimalik jälgida, et vajalik kontroll oleks teostatud. KSH-s käsitletakse ruumides päevavalguse (insolatsiooni) kestuse vastavust normidele. Kuna hoone plaanitakse kesklinna, endise hoone asemele, pole põhjust kahelda kommunikatsioonide (vesi, kanal, elekter, side) kättesaadavuses ja piisavuses. Linnalises keskkonnas on müratase ja õhusaaste paratamatult kõrgem, kui maapiirkonnas. Õhusaaste ja müra mõju juhtimine linnas käib peaasjalikult läbi linnaülese kontseptuaalse lähenemise (ühistranspordi eelistamine, hoonetele normide seadmine jms). Tallinna linna õhukvaliteet on üldiselt normidele vastav, probleeme on peente osakeste (PM 10 ) sisaldusega (vt ptk 5). Ühe detailplaneeringuga on linnas (ka kesklinna) toimuvaid muutusi võimalik väärata vähe, kuid see ei tähenda, et mõju hindamise käigus ei peaks sellistele, linnas olulistele teemadele pöörama tähelepanu kasvõi konstateerivalt. Võimalusel jagama soovitusi. Müra ja õhusaaste hinnangud sõltuvad liiklusprognoosist. KSH käigus analüüsitakse õhusaaste ja müra tasemete muutust planeeringu elluviimisel. Hinnatakse müratasemeid korterite välispiirdeil kõigi kaalutavate alternatiivide puhul. Ehitusaegsetest mõjudest tuleb tähelepanu pöörata maa aluste korruste tarbeks rajatava kaevise mõjule naabermajadele ning linna sademeveesüsteemile. Teadaolevalt rajatakse kaevis põhjaveetasemest sügavamale. See omakorda eeldab vee väljapumpamist. Ümbrusesse tekkiv alanduslehter võib muuta pinnase omadusi ning ohustada hoonete püsivust. Kaevisest väljapumbatav vesi peab olema täiendavaid olulisi häiringuid 5 Vikipeedia andmed 6 Ehitisregistri andmed. 7 Vikipeedia andmed 8 Standard EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides Tallinn, 23. november
13 tekitamata ära juhitav. Tõenäoliselt tuleb selleks kasutada linna sademeveesüsteemi. Suuremad probleemid tekivad sademeterohkel ajal, kui kanalivõrku on vaja ka ülejäänud linnast vee ärajuhtimiseks. KSH käigus hinnatakse eksperthinnangu abil ehitusega kaasnevaid hüdrogeoloogilisi mõjusid, muuhulgas mõjusid kõrvalhoonete püsivusele. Ehitusaegset müra pigem oluliseks pole põhjust pidada. Ehitus eelduslikult ei erine muust linnaehitusest ning peab vastama normidele 9. Detailplaneeringu elluviimine mõjutab inimeste liikumisvõimalusi ja avaliku ruumi kasutamist. Oluline on tagada, et detailplaneeringu realiseerimisel jääks inimestele piisavalt ühendusi erinevate liikumisteede vahel. See tähendab, et avalik ruum oleks mugavalt kasutatav. KSH-s analüüsitakse avaliku ruumi kasutatavust. Iga uue hoone ehitamise ja kasutamisega kaasneb jäätmeteke. KSH käigus analüüsitakse üldiselt jäätmetekke ulatust ja selle vähendamise võimalusi. Kuna ala asub kultuurimälestise kaitsevööndis, käsitletakse KSH käigus võimalikke mõjusid kultuurimälestistele. Linnahaljastuslikult on oluline säilitada planeeritaval alal kasvav harilik vaher. KSH käigus hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid harilikule vahtrale. Tehtud on uus dendroloogiline hinnang. Vajadusel antakse leevendusmeetmed hariliku vahtra kasvutingimuste säilitamiseks. Kõikide alternatiivide juurde tuleb ette näha kohapõhised kaitsemeetmed, et ehitustööde käigus ja hiljem (avalikus ruumis) puu kasvutingimused ei halvene. Kõigil juhtudel tuleb säilitada perspektiivselt uue puu (uute puude) istutamise võimalus. Kavandatavate hoonete katused võivad olla uuteks potentsiaalseteks elupaikadeks kajakatele ja tiirudele. KSH käigus analüüsitakse lindude uute elupaikade teket ja nende mõju ümbruskonnale. KeHJS 40 loetletud teemadest ei ole antud kavandatava tegevuse korral aktuaalsed: strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega planeeringu mõju ulatuses ei ole kaitstavaid loodusobjekte, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alasid; mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, loomadele, maastikele need on eelkõige loodusliku keskkonna puhul hinnatavad tegurid, mis ei ole aktuaalsed tehiskeskkonnas toimuvate arendustegevuste puhul nagu hoone ehitamine linna; 9 Sotsiaalministri nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Tallinn, 23. november
14 mõju kliimamuutustele detailplaneeringu elluviimise mõju kliimamuutustele on kaduvväike, mistõttu ei ole seda võimalik hinnata; piiriülene keskkonnamõju mõju on lokaalne ja ei ulatu üle riigi piiri. Tallinn, 23. november
15 7 HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus lähtutakse KSH algatamise korraldusest ja KeHJS 40 toodust. Vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed olulise negatiivse mõju vähendamiseks. Mõjusid hinnatakse kvantitatiivselt (vastavus piirväärtustele, arengukavadele, planeeringutele) ning kvalitatiivselt (mõju olulisus). Mõjude hindamisel arvestatakse selle suurust, kestvust, iseloomu, kumulatiivsust koos võimalike leevendusmeetmetega. Alternatiive võrreldakse omavahel arutluse teel. Eelduseks on, et kõik alternatiivid vastavad normidele. Muus osas lähtutakse arendaja huvist, keskkonnasäästlikkusest (välisõhk, müra) ning avalikust ruumist (insolatsioon, liikumisteed). Välisõhk Juhul, kui liiklusprognoos viie aasta tagusega 10 võrreldes ei muutu, pole põhjust täiendavaks hinnanguks. Kui liiklusprognoos muutub, antakse hinnang selle mõjust. Õhusaaste osas lähtutakse olemasolevatest saastetasemete andmetest ning antakse hinnang nende lineaarsele muutumisele vastavalt liikluskoormusele (st ei koostata mudelit). Hüdrogeoloogilised mõjud KSH käigus annab ekspertgruppi kuuluv hüdrogeoloog eksperthinnangu varasemale hüdrogeoloogilisele uuringule 11. Hinnatakse võimalikke mõjusid kõrvalhoonete püsivusele ja alal kasvavale puule ning esitatakse leevendusmeetmed. Avaliku ruumi kasutamine Käsitletakse liikumisvõimalusi planeeringu realiseerumisel, st mil moel saab olema takistatud või soodustatud inimeste liikumine. Insolatsioonitingimused Uuringuga hinnatakse, kas planeeringulahenduste elluviimisel on tagatud normatiivne päevavalguse kestus ruumides. Mõju kultuuripärandile Kavandatava tegevuse alaga piirneb asulakoht, kuid kuna sellel alal kaevetöid ei teostata, puudub otsene füüsiline mõju. Arheoloogilised väljakaevamised alal on juba tehtud. Koosmõjud ja kumulatiivsed mõjud 10 Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring, K-Projekt Aktsiaselts, Geotehnika aruanne. Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B., 2009 Tallinn, 23. november
16 KSH s käsitletakse kumulatiivseid ja koosmõjusid arutluse teel. Täiendavad liikluse ja insolatsiooni uuringud arvestavad ka ümbritseva olukorra ning realiseerimata detailplaneeringutega. Jäätmed Kirjeldatakse jäätmetekke vähendamise võimalusi ehituse ajal ja hoone ekspluatatsiooni ajal. Mõju haljastusele Arvestades dendroloogilist hinnangut ja hüdrogeoloogiliste mõjude analüüsi hinnatakse võimalikke mõjusid planeeringualal asuvale harilikule vahtrale. 7.1 Uuringud Kehtiva detailplaneeringu jaoks on läbi viidud rida uuringuid, mida KSH käigus kasutatakse ja vajadusel täiendatakse vastavalt uutele planeeringualternatiividele ja normidele: Eesti Kunstiakadeemia geotehnika aruanne, Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B., 2009; Geotehnika aruanne. Hüdrogeoloogiline uuring Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks, Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B., 2009; Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala radoonitaseme määramine maapinnas ning radooniohtlikkuse hinnang, Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja tõrje ekspert, ; Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring, K Projekt Aktsiaselts, ; Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine, Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali töö nr , oktoober 2009; Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu õhusaaste uuring, OÜ Hendrikson & Ko töö nr 1366/10, 2010; Hariliku vahtra seisundi ja väärtuse hindamine Tartu mnt 1, Tallinn. Rutt Panga ; Ekspertarvamus Eesti Kunstiakadeemia ees kasvava kahe hariliku vahtra, kuldkase ja hariliku tamme seisundist ning haljastuslikust väärtusest, dendroloog Olev Abner, juuni 2009; Planeeringualternatiivide insolatsiooniuuringud. Kavandatava planeeringu jaoks läbiviidav lisauuringud: Tartu mnt 1 // A. Laikmaa tn 11 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring; Mürauuring; Insolatsiooniuuring. Tallinn, 23. november
17 8 OSAPOOLED Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud osapooled: Detailplaneeringu algataja Tallinna Linnavalitsus Vabaduse väljak 7, Tallinn Detailplaneeringu koostamise Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7, Tallinn Planeerimisdokumendi koostaja FIE Peep Moorast Tallinn, Nurmiku tee 16/2 14, , Arendaja City Plaza OÜ Tallinn, Pärnu mnt 158, Detailplaneeringu kehtestaja Tallinna Linnavolikogu Vana Viru 12, Tallinn Keskkonnamõju strateegilise hindamise Tallinna Keskkonnaamet Harju tn 13, Tallinn Keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert AS Maves Marja 4d, Tallinn Kontaktisik: Kadri Normak , Muud isikud ja organisatsioonid, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu: planeeritava ala maaomanikud naaberkinnistute omanikud: KÜ Gonsiori 8 ning Kivisilla 4 // Tartu mnt 7 omaniku Ester Palmi esindaja Eversheds Sutherland Ots & Co advokaadibüroo Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Terviseamet Päästeamet Eesti Keskkonnaühenduste Koda Tallinn, 23. november
18 Eesti Arhitektide Liit Linnaasutused: Kesklinna Linnaosa Valitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Kultuuriamet Politsei- ja piirivalveamet Kaitseministeerium Lennuamet Harju Maavalitsus Ekspertgrupi koosseis: Juhtekspert Karl Kupits AS Maves Vastavus KeHJS 34 lg 4 on toodud lisas 3 Aruande tehniline teostus Kadri Normak AS Maves Hüdrogeoloogia Madis Osjamets Välisõhus leviv müra ja õhusaaste Kadri Normak Kavandatud tegevuse mõju linna siluetile ja avalikule ruumile Inga Raukas Vastavalt PlanS 81-le on küsitud VKT kohta seisukohti asjaomastelt asutustelt. Ülevaade seisukohtadest ja nendega arvestamisest on toodud Lisas 4. Tallinn, 23. november
19 9 AJAKAVA Etapile kuluv Etapp KeHJS Vastutaja Aeg aeg päevades KSH väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine KSH ekspert 14 Juuni juuli lg1 3 VTK kooskõlastamine arendaja ja DP koostamise Juuli september KSH ekspert 60 ga 2017 VTK edastamine asjaomastele asutustele DP koostamise September 30 seisukoha küsimiseks 81 lg1 4 oktoober 2017 Ettepanekute põhjal DP lähteseisukohtade (LS) ja DP koostamise Oktoober 30 VTK täiendamine 81 lg5 november 2017 LS ja VTK esitamine DP koostamise DP koostamise 1 November 2017 veebilehel 81 lg6 Uuringute tegemine ja KSH aruande eelnõu KSH November koostamine ekspertgrupp jaanuar 2018 DP ja KSH eelnõu avalikust väljapanekust DP koostamise 14 Jaanuar 2018 teavitamine 82 lg 4 6 DP ja KSH eelnõu avalik väljapanek 82 lg 1 3, DP koostamise Jaanuar veebruar 30 7, DP ja KSH avalik arutelu 83 lg 1 4 (koosolek DP koostamise veebruar märts viiakse läbi 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) Avalikul väljapanekul ja arutelul esitatud ettepanekute arvestamine või arvestamata KSH ekspert 5 Märts 2018 jätmine, kirjalik vastamine 84 lg 2 Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest DP koostamise 30 Aprill 2018 teavitamine 84 lg 1 DP ja KSH eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse DP koostamise 30 Mai 2018 andmine asjaomaste asutuste poolt 85 lg 1 3 KSH tulemuste lisamine DP sse planeerija 2 Juuni 2018 DP vastuvõtmine 86 lg 1, 2 KOV volikogu 30 Juuni juuli 2018 DP avalikust väljapanekust teavitamine 87 lg 5 DP koostamise 14 Juuli DP koostamise DP avalik väljapanek 87 lg 1 4, 8 30 Juuli august 2018 Avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele DP koostamise August seisukohtade esitamine ja avalikust arutelust 30 september 2018 teavitamine 87 lg 9 DP avalik arutelu 88 lg 1 5 (koosolek viiakse läbi 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist) Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitamine 89 lg 1 3 DP koostamise 45 September oktoober 2018 DP koostamise Oktoober 30 november 2018 DP heakskiitmine 90 lg 1 7 maavanem 60 Detsember 2018 jaanuar 2019 Planeeringu kehtestamine 91 lg 1 3 KOV volikogu 30 Veebruar 2019 KOKKU 615 Tallinn, 23. november
20 10 KASUTATUD ALLIKAD Kehtiva detailplaneeringu (DP026700) käigus läbi viidud uuringud (vt ptk 7.1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (jõustunud ) Looduskaitseseadus (jõustunud ) Maa-ameti kaardirakendused ( ) Sotsiaalministri nr Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Tallinna keskkonnastrateegia 2030 Tallinna kõrghoonete teemaplaneering Kõrghoonete paiknemine Tallinnas Tallinna planeeringute register ( ) Tallinna strateegiline mürakaart 2017 Tallinna üldplaneering Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP026700), kehtestatud Veeseadus (jõustunud ) Välisõhu kvaliteedi seire a, Keskkonnaregistri seireveeb :vaelisohu kvaliteedi seire 2016 a&catid=1344:ohuseire 2016&Itemid=5846 Tallinn, 23. november
Vanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotTOILA VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAATAMINE
2014 TOILA VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAATAMINE Toila Vallavolikogu aprilli 2014 otsuse nr lisa TOILA VALLA ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAATAMINE SISSEJUHATUS...2 ÜLEVAATAMISE PÕHIMÕTTED...2 PLANEERIMISALASE OLUKORRA
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotTALLINNA KALASADAMA ÜMBRUSE DETAILPLANEERING Projekt SELETUSKIRI JA JOONISED
TALLINNA KALASADAMA ÜMBRUSE DETAILPLANEERING Projekt 00060 SELETUSKIRI JA JOONISED Tellija: Huvitatud isik: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Reg. kood 75023823 Vabaduse väljak 7 15198 Tallinn Pro Kapital
LisätiedotAHERAINE LADESTUSALA JA KAITSELIIDU LASKETIIRU MAA-ALA DETAILPLANEERING
KEHTESTATUD Maidla Vallavalikogu 23.08.2012 Tellija Maidla Vallavalitsus Savala küla 42301, Maidla vald, Ida-Virumaa Tel 336 600, www.maidlavv.ee Planeerija Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn Tel
LisätiedotTabel 1. Seadusaktide võrdlus Füüsikalis-keemilised näitajad Ühik VVM80/2007 LÄTI Nr37/13.01.2009 2.1.2.1188-03 SOOME 315/2002 DIN 19643 Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotKeskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga
Keskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga Juhul, kui tekstid on erinevalt tõlgendatavad, loetakse õigeks soomekeelne tekst. 1 Projekt ja selle põhjendused
LisätiedotRISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ
RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue
LisätiedotRÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING
RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED... 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine...
LisätiedotHINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni
HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:
LisätiedotPakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne
Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai ehitamise vee erikasutusloa KMH 0 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotEKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis
LisätiedotKikepera harjutusvälja arendusprogrammi keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE
Võrnu külas paikneva Ojamaa kaevanduse tootmiskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne 1 Kikepera harjutusvälja arendusprogrammi keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE
LisätiedotMaanteed planeeringus
Maanteed planeeringus Planeerimis- ja teostusetapi juhtimine Teedevalitsus Helsingi 2006 ISBN 951-803-695-0 TIEH 2000018-06 Võrguväljaanne pdf formaadis (www.tiehallinto.fi /julkaisut) ISBN 951-803-696-9
LisätiedotNÕO VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI
Nõo Vallavalitsus, Voika 23, 61601 Nõo alevik, Tartumaa, tel 745 5108 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100 Töö nr 05ÜP29 A 895 Koostaja: Nõo Vallavalitsus Konsultant: AS K&H NÕO VALLA ÜLDPLANEERING
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotLK 11. Nõukaaegsete valimiste märksõnadeks olid apelsinid ja hirm
Taas valimiskastide juurde LK 2 Kogukonnad on valdade liitumiseks valmis, kas ka riik? Sotsiaalne ettevõtlus mis loom see selline on? LK 11 LK 12 VALIMISED Nõukaaegsete valimiste märksõnadeks olid apelsinid
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotREKU SADAMAALA DETAILPLANEERING Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE
PUHJA VALLAVALITSUS Loodushoiu Ühing LUTRA REKU SADAMAALA DETAILPLANEERING Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Tellija: Puhja Vallavalitsus Täitja: MTÜ Loodushoiu Ühing LUTRA Keskkonnaekspert:
LisätiedotEesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega
Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna
LisätiedotAlkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009
Mitä tapahtuu Viron kiinteistömarkkinoilla? 1 600 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02
LisätiedotPÄRNUMAA, PÄRNU LINN, PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA. KESKKONNAAMET Kobras AS TÖÖ NR Objekti asukoht: Tellija: Töö täitja: ERKI KÕND
Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est 97) X 6469874 EP10171636-0001 Y 530781 MP0010-00 Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 faks 730 0315 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2014-167 167
LisätiedotTartu kesklinna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Tartu linn
Tartu kesklinna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Tartu linn Seotud kultuurimälestised: Tartu vanalinna muinsuskaitseala registri numbriga 27006, üksikmälestised Töö nr: 61ÜP12 Muinsuskaitse tegevusluba
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotKui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva ja Kohtla-Järve 5. november 2016 Ülesannete lahendused 1. a) Olgu oksiidi X valem E
LisätiedotKirje elanikeregistris tagab õiguse kohalikele teenustele ja toetustele
s a u e v a l l a l e h t d e t s e m b e r 2 0 1 0 N R 1 0 Meeldetuletus Kirje elanikeregistris tagab õiguse kohalikele teenustele ja toetustele t a s u t a Eralasteaedede jahoidude toetus tõuseb Ametlikust
LisätiedotFennovoima Oy UUS TUUMAELEKTRIJAAM, SOOME KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE ARUANNE KOKKUVÕTE RAHVUSVAHELISEKS ÄRAKUULAMISEKS
Fennovoima Oy UUS TUUMAELEKTRIJAAM, SOOME KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE ARUANNE KOKKUVÕTE RAHVUSVAHELISEKS ÄRAKUULAMISEKS Oktoober 2008 2 (42) Fennovoima Oy UUS TUUMAELEKTRIJAAM, SOOME KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE
LisätiedotOÜ Tirts & Tigu. Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur. Lauri Klein, Uudo Timm, Piret Kiristaja
OÜ Tirts & Tigu Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur Lauri Klein, Uudo Timm, Piret Kiristaja Tallinn, 2010 Sisukord 1. Seletuskiri 1.1. Inventuuri lähteülesanne ja tehtud tööde
LisätiedotEtuliikkeitä Tallinnassa RAVINTOLAT/PUBIT/KAHVILAT
Etuliikkeitä Tallinnassa RAVINTOLAT/PUBIT/KAHVILAT TANSSIRAVINTOLAT/YÖKERHOT OPTIKOT VAPAA-AIKA VAATELIIKKEET KAUNEUS/TERVEYS AUTONVUOKRAUS MUUT RAVINTOLAT/PUBIT/KAHVILAT AMARILLO Viru keskus, Viru väljak
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotÕpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: Matkajuht IV tasm kutsharidus taotld Õppvorm: mittstatsionaarn Moodul nr 16 Mooduli vastuta: Erialan soom kl Margit Alliksaar mooduli maht 7 EKAPit Mooduli õptad: Margit
LisätiedotTÖÖ NUMBER: TÖÖ NIMETUS: TRIBÜÜNI VARIKATUS EHITISE AADRESS: HARIDUSE TN 22, NARVA PROJEKTI OSA: ARHITEKTUUR JA KONSTRUKTSIOON
MG INSENERIBÜROO OÜ ARHITEKTUUR & KONSTRUKTSIOONID EKSPERTIIS & PROJEKTIJUHTIMINE TÖÖ NUMBER: 22.2016 TÖÖ NIMETUS: TRIBÜÜNI VARIKATUS EHITISE AADRESS: HARIDUSE TN 22, NARVA PROJEKTI OSA: ARHITEKTUUR JA
Lisätiedot????????, Suur-Jõekalda 2/
/data01/virt42511/domeenid/www.arendus.1kdigital.com/lvm.test/htdocs//next/51/76451/object_pictures/b586c15a54303e4b89398b63c53c9b2e.jpg????????, Suur-Jõekalda 2/1-26 63 300 ID???????: 76451??????:???????,????????????:
LisätiedotKiinteistöjen ylläpitokustannusten vertailu ja tilastointi. Kimmo Virtanen KTI Kiinteistötieto Oy 8.6.2007
Kiinteistöjen ylläpitokustannusten vertailu ja tilastointi Kimmo Virtanen KTI Kiinteistötieto Oy 8.6.2007 KTI:n osaprojekti: kiinteistöjen ylläpitokustannusten vertailu ja tilastointi Työpaketissa kehitetään
LisätiedotSADEMEVEE STRATEEGIA SEOS RAHVUSVAHELISTE, RIIKLIKE JA KOHALIKE DOKUMENTIDEGA...
Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määruse nr 18 LISA Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1. SADEMEVEE STRATEEGIA SEOS RAHVUSVAHELISTE, RIIKLIKE JA KOHALIKE DOKUMENTIDEGA...
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 9: Mudelite kasutamine tehnosüsteemide analüüsil
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 9: Mudelite kasutamine tehnosüsteemide analüüsil EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa
LisätiedotKas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?
Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis
LisätiedotKiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine. Ramboll Eesti AS
Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine Ramboll Eesti AS 27-2 Maanteeamet Tallinn 27 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE... 3 1.1. Eesmärk... 3 1.2. Teostus... 3 1.3. Materjalid... 3 1.4. Tulemused... 3 2.
Lisätiedot????????, Suur-Jõekalda 2/
/data01/virt42511/domeenid/www.arendus.1kdigital.com/lvm.test/htdocs//next/69/76369/object_pictures/3c59605774b0676568082f6043ae8646.jpg????????, Suur-Jõekalda 2/1-57 127 200 ID???????: 76369??????:???????,????????????:
LisätiedotVälisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2014.a I, II, III ja IV kvartalis
Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2014.a I, II, III ja IV kvartalis Tartu 2014 Lepingu nr: KH-054 Tööde algus: 14.01.2014 Tööde lõpp: 15.12.2014 Kinnitas: Hille Allemann Tartu filiaali
LisätiedotNäe sinu õpetaja - mine..., ole tubli! Lähen emme. Olen, olen ikka tubli
s a u e v a l l a l e h t s e p t e m b e r 2 0 1 0 N R 6 Kooli algus Näe sinu õpetaja - mine..., ole tubli! Lähen emme. Olen, olen ikka tubli t a s u t a Uuselurajooni elanike sõda arendajaga - kes praagi
LisätiedotHundi tee koos valgustatud kergliiklusteega lõigul Rohuneeme tee Käärti tee). Plaanime veel sellel aastal katsetada
Poliitiline radoon Viimsi vallas. >> Loe lk 2 3. Tiraaž 7190 nr 32 (261) 6. september 008 Anett Kontaveit edukalt Helsingis. loe lk 1. Valmis kolme tee rekonstrueeritud ristmik 17. septembril avasime pidulikult
Lisätiedotnr 18 (373) 25. oktoober 2013 Koalitsioonilepingu allkirjastasid Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Teisipäeval, 22. oktoobril
Selgusid valla kaunid kodud >> Loe lk 3 v Tiraaz 8300 nr 18 (373) 25. oktoober 2013 Taipoks teeb meheks Loe lk 13 Ööpäev täis põnevaid sündmusi! Viimsi Huvikeskus kutsub 26. oktoobril külastama lisaks
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotNursipalu harjutusväli. Mürauuring. Marko Ründva Timo Markula Tapio Lahti Endrik Arumägi
2440-1 Nursipalu harjutusväli Mürauuring Marko Ründva Timo Markula Tapio Lahti Endrik Arumägi Akukon Oy Eesti Filiaal Tallinn 06/2006 2440-1 1 (23)+18 (Lisad) Marko Ründva, RI; Timo Markula, DI 28.06.2006
LisätiedotModuulivarusteet Moodulseadmed
Moduulivarusteet Moodulseadmed KS6 B/ Ylivirtakytkimet / Kaitselüliti KS6 B/ KS6 B6/ KS6 B0/ KS6 B3/ KS6 B6/ KS6 B0/ KS6 B5/ KS6 B3/ 7,8 74 84 84 35 I n 300 00 Kytkentäerittely Vabastamisomadused minuuttia
LisätiedotEuroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)
Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa
LisätiedotPerioodi EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. keskkonnamõju strateegiline hindamine
Perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Pärnu mnt 27,
LisätiedotMereturismikonverents Haapsalus
Mereturismikonverents Haapsalus 13. detsember 2006 Haapsalu Kultuurikeskus Heli Huul projektijuht Eestis Interreg III A projekt Yachting in Archipelago TURU PIIRKONNA JA LÄÄL ÄÄNE-EESTIEESTI MERETURISMI
Lisätiedotenergiatõhususe parandamise juhend/abimaterjal
Säästva Renoveerimise Infokeskus MTÜ MILJÖÖVÄÄRTUSLIKEL ALADEL PAIKNEVATE AJALOOLISTE HOONETE energiatõhususe parandamise juhend/abimaterjal Koostaja: Tarmo Andre Elvisto Toimetus ja kujundus: Meediapilt
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotÜldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest
Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Andri Ahven Sisukord 1. ÜKT kohaldamise võimalused 2. ÜKT-le suunatud isikud 3. ÜKT 211. aastal lõpetanud süüdimõistetud 4. ÜKT tegijana 211. aasta
LisätiedotHarri Miettinen ja Tero Markkanen
TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn
LisätiedotVabariigi Valitsuse määruse Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid eelnõu SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse määruse Rapla maakonna kaitsealuste ide ja puistute piirid eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotSILLAMÄE MERE PUIESTEE REKONSTRUEERIMISPROJEKT
ZOROASTER Tellija: nimi: Sillamäe Linnavalitsus aadress: Kesk 27, 40231, Sillamäe linn, Ida-Virumaa Tel: +372 392 5700 e-post: linnavalitsus@sillamae.ee reg.kood: 75003909 Töö nr. 18112015/TP Objekt: Sillamäe
LisätiedotKoostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad
Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel Linnade ja valdade päevad 14.03. 2018 Sõpruslinnad Soomes Hämeenlinna, 1991 Tampere, 1992 Turu, 1996 Hämeenlinna/Tampere/Turu Koostööleping/-algus 1991/1992/1996.
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 14: Infomudelite kasutamine ehitusjärelvalves
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 14: Infomudelite kasutamine ehitusjärelvalves EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotRiigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded
Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded MA 2016-015 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1 Tasasusindeksi IRI mõõtmine...
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotHintapyyntö 62.000 euroa
Kaasiku Maatila Kaasiku rek no: 19202:005:1670 noin 30 km Viljandista, noin 500 m asfalttitiestä, hyvä tie perille. Asuinrakennus ja sauna ja ulkorakennus. Saunaan uusittu lattiat ja uusi parvi, kiuas
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotIDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
LisätiedotEsitluste koostamine. Kristiina Klaas
Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide
LisätiedotMÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT
MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT VÄLJAKUTSE AKTIIVSELE MÜÜGIMEHELE EHITUS- JA TOOTMISSEKTORIS! B&H Solutions OÜ kliendiks on regiooni suurimaid tööriistade, ehitustehnika, ehitus- ja töösusseadmete rendiettevõte
LisätiedotMudelprojekteerimise üldjuhendid v osa. Lähteolukorra modelleerimine projekti COBIM osalised
Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012 v 1.0 2. osa Lähteolukorra modelleerimine Versioon 1.0 27.03.2012 projekti COBIM osalised Lk 2 / 33 Eessõna Juhendisari Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012 on valminud
LisätiedotVõrkpalli ja rannavõrkpalli väljakud
Võrkpalli ja rannavõrkpalli väljakud Sissejuhatus 3 Asukoha valik 4 Väljakute suurus Võrkpall Rannavõrkpall 8 9 Väljakute ehitamine 11 Väljakute varustus 19 Väljakute valgustamine 22 Väljakute hooldamine
LisätiedotLCD-TELER KASUTUSJUHEND. Enne seadme kasutamist lugege palun kasutusjuhend läbi ja hoidke see alles. MUDEL: 32LX2R** 26LX2R** 32LX1R** 26LX1R**
LCD-TELER KASUTUSJUHEND MUDEL: 32LX2R** 26LX2R** 32LXR** 26LXR** Enne seadme kasutamist lugege palun kasutusjuhend läbi ja hoidke see alles. Kirjutage seadme mudeli- ja seerianumber üles. Numbrid leiate
LisätiedotKESKKONNAKOMPLEKSLUBA
KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber 164674 Loa taotluse registreerimisnumber 27.12.2006.a nr 39-12-5/2361 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.RA-164674 1.1. Ärinimi/Nimi
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 3: Arhitektuurne projekteerimine
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 3: Arhitektuurne projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 3: Arhitektuurne
LisätiedotSoome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast
Soome kompetentsikeskused Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast 1 Kymenlaakso? Maakond Soome kagunurgas 183 564 el, 5 590 km 2 13 omavalitsust Kaks piirkonda sk. seutukunta Kouvola PK
LisätiedotKURNA LIIKLUSSÕLME SADEMEVEE LAHENDUSE EKSPERTIIS
Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300, e-post maves@online.ee Tellija: Maanteeamet Töö nr: 11097 KURNA LIIKLUSSÕLME SADEMEVEE LAHENDUSE EKSPERTIIS Vastutav täitja: Madis Metsur Juhatuse liige: Indrek
LisätiedotAlgoritmimine. Algoritmi olemus. Andmed algoritmides
TTÜ informaatikainstituut Algoritmimine Algoritmi olemus Algoritm on täpne ja ühemõtteline eeskiri antud liiki ülesannete lahendamiseks või tegevuste täitmiseks kindla eesmärgi saavutamiseks. Algoritm
LisätiedotENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni
ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016 ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016
LisätiedotTallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine
Tallinna noortekeskuste kvaliteedihindamine 2012-2013 KOKKUVÕTE Tallinna Spordi-ja Noorsooamet Spordi- ja noorsooameti sissejuhatus Tallinna spordi- ja noorsooamet noortekeskuste kvaliteedihindamise taustast,
LisätiedotYhteinen sanasto auttaa alkuun
Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotVIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala
LisätiedotINSENERIBÜROO STRATUM 40 KM/H PIIRKIIRUSE RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA MÕJUD TALLINNA KESKLINNAS
2009 INSENERIBÜROO STRATUM 40 KM/H PIIRKIIRUSE RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA MÕJUD TALLINNA KESKLINNAS 1 INSENERIBÜROO STRATUM 40 KM/H PIIRKIIRUSE RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA MÕJUD TALLINNA KESKLINNAS TALLINN
LisätiedotMatemaatiline modelleerimine
Matemaatiline modelleerimine Sissejuhatus Otsuste vastuvõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat teed: 1. juhuslik valik (kull/kiri, nn KATSE-EKSITUSE meetod); 2. argumenteeritud valik. Paljudesse olukordadesse
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 4: Tehnosüsteemide projekteerimine
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 4: Tehnosüsteemide projekteerimine EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 4: Tehnosüsteemide
LisätiedotHINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest
HINNANG EESTI ÕPPEKAVALE Kokkuvõte õppekava üldosa ja ainekavade tugevatest ja nõrkadest külgedest Opetushallitus 1999 SAATEKS Käesolev raport on Eesti ja Soome koostööprojekti tulem. Soome eksperdid tutvusid
Lisätiedotüldjuhendid osa Arhitektuurne projekteerimine
RT 10-11068-et LVI 03-10490 Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012 3. osa Arhitektuurne projekteerimine Versioon 1.0 juhenditeatmik märts 2012 (16) Rakennustietosäätiö Eesti Ehitusteabe Fond 2013 sisukord
LisätiedotMarsalis Metall OÜ tehase keskkonnakompleksloa taotlus. Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA uuendamine
Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA-216935 uuendamine Tallinn 217 Nimetus: Marsalis Metall OÜ tehase välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Töö tellija: Töö teostaja:
LisätiedotEESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL. MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused
EESTI STANDARDIKESKUSE JUHENDMATERJAL MUDELPROJEKTEERIMISE ÜLDJUHENDID 2012 Osa 7: Mahuarvutused EESTI STANDARDIKESKUSE EESSÕNA "Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012. Osa 7: Mahuarvutused" on avaldatud
LisätiedotSTepsEcVeTAbroad (STEVTA)!
STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)
Lisätiedotüldjuhendid 2012 RT et LVI Visualiseerimine Eessõna
RT 10-11073-et LVI 03-10495 Mudelprojekteerimise üldjuhendid 2012 8.osa Visualiseerimine Versioon 1.0 juhenditeatmik märts 2012 (12) Rakennustietosäätiö Eesti Ehitusteabe Fond 2013 Sisukord Eessõna 1 Mudelprojekteerimisjuhendite
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
LisätiedotNr 11 (223) 23. detsember 2005 VIIMSI TEATAJA
Päkapikk soovitab: jõulukaunistused tehti vanasti ikka ise. Häid näpunäiteid selleks annavad Mari ja Annika Viimsi huvikeskusest. Loe lk 16 Nr 11 (223) 23. detsember 2005 VT VIIMSI TEATAJA Vaimulik Erkki
LisätiedotTarkvara realiseerimise lähteülesanne. Tallinna ligipääsetavuse infosüsteemi eelanalüüs ja lähteülesande koostamine
Tarkvara realiseerimise lähteülesanne Tallinna ligipääsetavuse infosüsteemi eelanalüüs ja lähteülesande koostamine See dokument on koostatud ligipääsetavuse infosüsteemi (edaspidi süsteem) eelanalüüsi
Lisätiedot