Vanad kaubakohad keeles ja meeles. Mati Laane

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "Vanad kaubakohad keeles ja meeles. Mati Laane"

Transkriptio

1 Vanad kaubakohad keeles ja meeles. Mati Laane Eesti kohanimesid uurides kohtame paljusid Võhma või selle sarnaseid kohanimesid. Tavaliselt paiknevad need veekogude ääres, veel enamgi, tihti just seal, kuhumaani vanasti võis veesõiduki toimetada (aerutada, vedada). Tuleb välja, et sellised toponüümid tähistavad vanu kaubakohti. Oletatavasti hakati sellist kaubakohta millalgi hiljem turu-kohaks nimetama. Vaatame kõigepealt tuttavamat turu-varianti. Turukohad. Pärnu jõge pidi ülesvoolu sõites jõuti merealusega Torini (baltisaksa Torgel), soome k. on tori turg siiani, rootsi k. torg, torj, karjala turg, leedu-läti turgus, vene k. torg, torgovets, torgovat = turg, kaupmees, kauplema-kaubitsema. Sügavalt vees istuvale alusele on vett merest Torini piisavalt, sest veerikas Navesti jõgi on läheduses Pärnu jõega ühinenud. Suhteliselt kitsamat ja madalamat Pärnu jõge pidi väiksema alusega vastuvoolu edasi sõites jõuti Türini (saksa k. Turgel), Säreverest aga Epneri jõge pidi Türi külje all asuva Tori külani, hilisema Tori mõisani, saksa k. Torri. Need on kindlasti turukohast nime saanud ja baltisaksa keeles kirjutatud arhivaalides on vanad toponüümid tihti paremini säilinud kui eestikeelsetes mälestustes. Sellised omavahel lähedased turukohad näitavad ilmselt kunagist ajaloolist turukoha liikumist. Kui Türi ja Tori on turu või selle sõna eelvormide tuletised nagu ka Soome väga vana ja põline pealinn Turku (hääld. Turgu, eesti k. Turu), samuti Verhoturje ja Turinski vanad kaubakohad praeguse Vene, varasematel ugrilaste põhja-aladel, siis meil võib kaaluda ka Vääna ja Keila-Joa vahel paiknevat Türisalu, nüüdisajal toponüümideks Türisalu pank ja Türisalu oja, saksa keeles teadaolev esmamainimine 1378.a. Thuriselle külana, Thuri peaks mäletama turuga seonduvat, aga selle-celle tähendaks vanas kirjaviisis keldrit (saksa k. Keller) või kongi-kambrit (saksa k. Zelle), turukohal võis olla alaline "turuhoone"või vangikong. Üht koopataolist liivakivipaljandit vana Muuksi linnamäe ja Kolga lahe vahel nimetatakse Turje keldriks, kuidagi peab see toponüüm turukohaga seotud olema. 25. juulil 2005 teatatigi raadios, et arheoloog Gurli Vedru leidis Muuksist vana kaubakoha. Hiljem on ta järelepärimisele vastates kirjutanud siiski rauaaegsest sadamakohast Tsitre suvemõisa kõrval. Minu arvates pole ka sealt Turje keldrini nii pikka maad, et neid ei võiks käsitleda kunagise ühtse turukohana. Ka toponüümi arenemine võiks versioonile tuluks tulla. Kui algul oli Turje, siis hiljem See-turje > se-turje > si-t(u)rie > Sitri või Sitre, sellest sai saksakeelne Zitter ja nõuka piirivalve kordoni ajal Tsitre, rahvakeeles tänini Sitre. Saaremaal Sõrve läänerannal on Türju küla kaubakohaks sobiva lahe ääres, läheduses on veel Torgu küla, viimane võis olla varasem kaubakoht, aga maapinna tõusmise tõttu sattus merest kaugemale ja mereranda asutati uus

2 kaubakoht. Torgu küla on ka Karuse kihelkonnas Vatla kandis, kus läheduses on vana Vatla linnamägi. Seegi küla on varem mere ääres olnud, aga nüüdseks sisemaale Tuhu soostiku äärde sattunud. Saaremaa kagurannas on Kõiguste lahe ääres Turja sadamakoht (ja selle vastas Turja laid) tõenäoselt põline kaubakoht, looduslikelt eeldustelt hästi sobiv varjuline paik ja seetõttu läbi aegade kestnud. Kihnu väina ääres nimetatakse Manilaiu vastas asuvat neeme Torila otsaks. Põlist kaubakohta märgivad ka Torila küla Kallaste linna kõrval Peipsi ääres ja Tori sadam Kuressaare all Saaremaal. Eesti põhjarannikul, nüüdse Sillamäe alal on Türsamäe neem ja endine Türsamäe mõis, baltisaksa Türsel. Mõisa alalt on leitud ja kaevatud vanema rauaaja tarandkalme, kust leitud ka omapärased nuppudega ja itud 4. sajandi kaarsõled, mida nende harulduse tõttu on hakatud nimetama Türsamäe tüüpi sõlgedeks. Osa arheolooge arvavad, et need sõled on meile toodud Dnepri alalt. Ordu-ajal asutati Preisimaale Hansalinn Thorn, nüüd Poola alal asuvana kannab see Toruna nime. Kuid veelgi vanemad ja põnevamad on Võhma-tuletised. Nii oli Kasari jõgi tõenäoselt Vigala lisajõeni paaditatav, lisajõe suubumiskoha lähedal on Võhma küla, mille nimi võiks mäletada sealset vana kaubakohta, sest suuremate merd sõitvate kaubaalustega sõideti nii kaugele sisemaale, kui sai. Kasari jõgi suubub Matsalu lahte, aga tema keskjooksul on vana Varbola maalinn, Baltikumis ja Põhjamaades suurim senini säilinu omalaadsete seas. Läänemaal Tõstamaa kandis on Võhma Männiku oja ülemjooksul. See on arvatavasti varasem siinne kaubakoht, kuid meri taganes ja uus kaubakoht pidi uuele rannajoonele kolima, hilisema kaubakoha ligilähedasele asukohale viitab Torila otsa toponüüm (vt. eespool). Saaremaa põhjatipus algab Madise jõgi Võhma külast ja suur Võhma asula on Küdema lahe ääres Mustjalast vastaskaldal. Siin on peatus- ja kaubakohana soodsad lahesopid. Pärnu jõe ääres on Vändra kohal Võiera küla, kuid veelgi mere pool on arheoloogid Sindi juures välja kaevanud Eesti vanima, 9500 aasta vanuse Pulli asula. Pärnu jõe ülemjooksul sai väikese alusega väikesi jõgesid ja ojasid pidi vastuvoolu sõites Võõbuni, hilisema Purdi karjamõisani. Võõbu lähedal rabasaarel oli Turkkõrve (e. Tubakõrve) talu. Navesti ja Pärnu jõgede ühinemiskohalt sai Navesti jõge pidi praeguse Võhma linna alla. Kuigi see asula ise on Navesti jõest 3 km kaugusel ja tekkis sellele kohale alles raudtee ehitamise võimalustest sõltuvalt, on jõe-äärsest Võhmassaare külast teada arheoloogilisi leide ja muistiseid, mis viitavad ammusele asula- ja kaubakohale.

3 Üht Navesti jõe haru, Raudna jõge pidi sai Viljandini (saksa k. Fellin = veelinn, võõlinn), Viljandi järvest sai Tänassilma jõge pidi Võrtsjärveni, mis omakorda ühenduses Peipsi järvega. Tänassilma jõe ääres kohtab selliseid põliseid kohti nagu Viiratsi (saksa k. Wieratz =? vierad, võõrad) ja Vana-Võidu (saksa k. Alt-Woidama, varem Waydema =? Võdemaa). Võrtsjärve ääres Valmas on arheoloogid leidnud 7000a taguseid inimtegevuse jälgi leidnud. Umbes 5000 aastat tagasi elas siin Gerassimovi voolitud suurte põsesarnadega Valma mehe prototüüp. Võrtsjärvelt Põltsamaa jõge pidi ülesvoolu purjetades jõuame Põltsamaale, kus linnaga kokku kasvanud Võhma või Võhmanõmme küla on tunnistatud määratult vanemaks kohanimeks kui Põltsamaa. Pedja jõe ülemjooksu ojade vahel, lausa Jõgeva külje all kohtame Võduvere ja Võikvere külasid, viimase põldudelt on leitud palju arheoloogilisi juhuleide, mis viitavad seal mingi rauaaja muinasasula paiknemisele (arheoloogide arvamus), ilmselt siiski ka vanale kaubakohale (M.L. arvamus). Üldse arvavad arheoloogid, et Lõuna-Eestis tekkis püsiasustus just Võrtsjärve nõo äärealadel ja Navesti jõe ürgoru kallastel varasel rauaajal, seega umbes 2500 aastat tagasi, vähemalt on sealkandis tehtud sellekohaseid arheoloogilisi väljakaevamisi ja leitud tõendeid vanema rauaaja asustusest. Varase rauaaja lõpus (s.o.1.saj.p.kr.) võis olla üles haritud 2-3% Eesti territooriumist, kusjuures suurem osa viljelusmaid paiknes Madal-Eesti loopealsetel ja rähkmoreeni aladel (Lõugas, 1980; Rõuk, 1995). Varasel rauaajal sai alguse maaviljeluslik püsiasustus; arvatavasti võeti sellal kasutusele ka konksader (Lõugas, 1992). Vanema rauaaja lõpuks (s.o. 5.saj.p.Kr) võis põllumaa moodustada kuni veerandi tänapäeval haritavast maast (Lõugas, 1980) ning asulate ümbruses hakkas ilmet andma juba avamaastik (Moora, 1976). Loode-Eestist saab mõtisklemiseks pakkuda veel Keila kandi vanu toponüüme. Nimelt on vallutusajal (13.saj) asutatud Keila kirikukihelkonna vallutus-eelseks nimetuseks olnud Womentakae, mille tõlkeks arvatakse nüüd Võhmataguse. Keila kirik on Keila jõe ääres ja allavoolu mere lähedal on Keila juga, mis takistas ülesvoolu sõitmist. Arvatavasti oli kaubakoht wo-ma = Võhma joa all, mere poolt vaadates oli Keila tõesti Võhma taga. Turiste meelitades pretendeerib Vomentaga muinaskihelkonna keskusele ka Padise linnamägi, mis samuti paiknes Keila jõest ümbritsetud neemikul. Turismireklaamis arvatakse, et Paldiski e. Pakri merelaht võis varem ulatuda Padisele, kus oli kaubasadam ning et väljakaevamistel on leitud märke 4000 aasta tagusest ajast. Kants olla eelkõige tegelnud kaubasadama kaitsega, seal arvatavasti ei elatud, sest pole vastavaid arheoloogilisi leide. Vaatleme ka Soome lahe vesikonda. Pirita jõe äärest me millegipärast Võhma nimega seostatavaid toponüüme nüüdisajal ei tunne. Jägala jõe äärest ei tasu Võhma-nimelisi kohti otsida, sest joast ei saanud kaubaalusega üles ja tõepoolest, selliseid kohti ka pole. Ometi suubub allpool juga Jägalasse Jõelähtme jõgi ja selle jõe keskjooksult leiame kohe Võhmuta (pool)mõisa, saksa k. Wechmuth, eraldatud kunagi Perila

4 mõisast, küllap oli siin ka Võhmuta küla. Kuigi Jõelähtme jõgi jookseb karstialal maa all, on see suurvee ajal siiski laevatatav. Pärast (jahi)talve lõppu ja enne kevadtööde algust oligi paras aeg kaubavahetuseks. Siiski on ka Jägala lisajõe Soodla jõe lätetel Ambla ja Tapa vahel vähemalt vanade kirikuraamatute järele olnud Võhma (Wöhma) talu või isegi küla. Hara lahte suubuvat Valgejõge pidi sai tõusta kuni Porkuni järveni, läheduses on Võhmetu küla. Aegviidu kohal on Valgejõe ääres Võhma raba, asula- või kaubakoht on aga meie meelest ununenud. Loobu jõge pidi ülespoole on Kadrina kõrval jõe ääres Võduvere küla (vrdl. oletatav Võdema Viljandi juures), oli ka Võduvere mõis (baltisaksa Woddofer. Kui Nõmmeveski juga Valgejõel ja Joaveski juga Loobu jõel polnud kõige kergemini ületatavad, kasutati Eru lahest sisemaale pääsemiseks tõenäoselt oja nüüdse Tammispea küla juures, mida pidi sai liikuda kuni klindialuseni praeguse Võhma küla (baltisaksa Woechmast, Wochmast, Wöchmest kirjalikud andmed 1287a.) all Ilumäe lähistel. Arheoloogid on määranud, et Võhma kivikirstkalmed on pärit I aastatuhande II poolest ema. Kunda jõge mööda vastuvoolu sõudes jõuti hilisemate Uhtna ja Rahkla mõisate vahel Sämi kandis asunud kaubakohani, mida jällegi mäletabvõhma küla toponüüm (baltisaksa Woehma), külast möödub ka Kunda jõkke suubuv Vaeküla jõgi. Purtse jõe haru Kohtla jõe lätetel on Kiikla mõisa Võhma karjamõis, baltisaksa Wöhma. Sõtke jõel Sillamäe juures on Vaivara küla ja mõis (baltisaksa Waiwara), Selja jõe ääres on Varangu küla ja mõis (baltisaksa Warrang), Kunda jõe harul on Vaeküla - kõik need toponüümid mäletavad vara või kaalumist, seega kauplemisega seotut. Kudruküla ojal, mis on ainuke joata lisajõgi Narva jõel allpool koske, on Vodava küla (vrdl. Võduvere, Võdema,?Võdava,?Võdama). Läheduses paiknevad vanad Riigiküla asulakohad on hinnatud 4-5 tuhande aasta vanusteks. Peipsi järve läänekaldal leiame Mustvee jõelt Võtikvere ning Iisaku ja Peipsi järve vahelt Võhmajärve raba, midagi peaks seegi toponüüm mäletama. Torma kihelkonnakeskusest veidi loodesse jääb Kullavere jõe ülemjooksul Võ(i)divere küla, Kullavere jõgi suubub Omedu jõena Peipsi järve. Kuigi Võdivere kaubakoht oli küllaltki lähedal suure Pedja jõe ülemjooksule, ei olnud Pedja jõge ümbritsevate laialdaste raba-alade tõttu kaupmeeste paatidel siiski Torma kandi maameestele ligipääsu. Peipsi-Pihkva järve vesikonnast teame kõik püha Võhandu jõge, mida pidi ülesvoolu sõites jõuab peatselt Võõpsu. Võuküla lähedal Võhandu kaldal asus vanasti keskne püha hiiemägi, see viitab sealsele väga vanale külale, mis võis tekkida veelgi vanemale kaubakohale. Ikka on põliste kaubakohtade ja kaubaveeteede nimede alguses võ- (vi, va-). Suur-Emajõe ja Ahja jõgede ühinemiskohal võib vana-aegseks

5 kaubakohaks pidada Võõpstet ja Ahja jõge pidi ülesvoolu jõuame Võnnuni (saksa k. Wendau), kus oletatavast vanast kaubakohast on saanud kirikuga kihelkonnakeskus. Võnnu küla ja mõis (baltisaksa Wenden) asuvad ka Ridala ja Taebla vahel Läänemaal Võnnu oja lähedal. Seda oja ei tulegi kaubateena arvestada, sest kaubakoht asus arvatavasti mere ääres, vahepeal on meri maapinna kerkimise tõttu Haapsaluni taganenud. Ka Võnnu-Wenden-Cesis Koiva jõe ääres praegusel Läti alal sobib põliseks kaubakohaks. Soome lahe idakaldal võib vanaks kaubakohaks pidada ka Võborg- Viipuri-Viiburi t (õ >?< i). Võ-ga algavaid tõenäoseid põliseid kaubakohti on aga ka suurematest jõgedest eemal, isegi vesikondade veelahkmealade tipus. Nii on Järva-Jaani ja Varangu vahel Võhmuta mõis, baltisaksa Wechmuth ja sellel omakorda karjamõis Türje, baltisaksa Türjel, mis ju samuti turukohale viitab. Naabruses asuv Järva-Jaani on teatavasti merepinnast kõige kõrgemal paiknev asula Eestis. Võhmuta-Türje asuvad enam-vähem omaaegse Eestimaa keskpaigas, Soome ja Liivi lahe veelahkmel. Veelahkmealal on ka Karksi endine Võhmaste, nüüdne Äri(!)küla ja selle kõrgeim küngas Türgamägi (vrdl.turgel-türjel- Thuri-Türi-Turu), mäest kirde poole jääb Turju talukoht, 20.saj asunikutalu nimetati küll ametlikult Oru taluks, aga rahvakeeles jäi see ikka Turjuks ja seal elas Turri-pere. Aga võib-olla nimetati seda oruveert rahva seas Turjuks ka varem ning perekonnanimi pandi talu nime järgi. Baltisakslastele oli see Võhmaste Wechmel, mida on arvatud ka 1484.a. Liivimaa Maapäeva toimumiskohaks, kus sõlmiti Liivimaa nelja seisuse vahel nn. Veemeli leping. Praegu unustusse vajunud koht sai siis pooltuhat aastat tagasi nii tähtis olla, et seal maapäev korraldati, kuigi Karksi loss asus 3-4 km kaugusel. Üldiselt on seal maapäeva toimumise versioon ajaloolaste arvates siiski kahtlane. Ehk korraldati mõni kiireloomuline ja oluline Maapäev siiski võimalikult neutraalses kohas, ordulossis oleks maapäeva-hääletustel Saksa Ordul teatav eelis olnud, Riia linnas aga linnahärradel ja piiskopi meestel. Türgamäe läheduses on Vedame oja lätted, Vedame oja suubub Ruhijärve ja peaks nime poolest meenutama kauba või kaubaaluse vedamist või lohistamist. Karksi Võhmaste asus enam-vähem Liivimaa keskel. Küla kõrval asuvast Ikepära rabast algav Lilli oja suubub Ruhja jõe kaudu Salatsi jõkke ja see Liivi lahte, samast rabast algavad Remsi oja ja Kõpu jõgi jõuavad mõlemad Pärnu jõkke ja sealtkaudu Pärnu lahte ja raba idaosa liigsed veed liiguvad Ikepära oja pidi Õhne jõkke, mis jõuavad lõppude-lõpuks läbi Võrtsjärve, Emajõe ja Peipsi järve Soome lahte. Võhmaste küla ja Ikepära raba asusid seega kolme mere veelahkmel, kuhu jõudmiseks pidid kolme lahe vesikondade kaupmehed veidi (ja enam-vähem võrdselt) ka oma kaupu tassima või kaubakohale lohistama. Kalevipoja legendide järele oli Ikepära rabas põrgu

6 värav, A. Annisti järgi kogu eeposes ainus täpselt defineeritud põrguvärava asukoht. Edelaküljest ulatuvad Türgamäele Laatsi (laat-se) talu maad, mida võib seostada laada mõistega, seega on selle paiga toponüümides kajastatud ajaloos teineteisele järgnenud 4 kaubakohta väljendavat sõna: võõ-maa (Võhmaste), turg (Türgamägi, Turju), laat (Laatsi) ja äri (Äriküla - alates 19saj. keskelt). 20saj. alguseks oli kohalik ümbruskonna rahvas kunagise turukoha olemasolu täiesti unustanud. Mida Võhma ja sellesarnased toponüümid algselt tähendasid? Kõige lihtsam oleks oletada, et võõ-maa ( h on eesti tähestikus moodsa kirjakunsti leiutis, kuigi murdeti häälduses olemas) oli võõrastele lubatud maa, võõmaale tulekul olid kõik võõrad kaupmehed turvatud ja tavaõigusega kaitstud. Igale poole võõraid ei lubatud, kui nad siiski mitte-võõmaale läksid, olid nad vaenlase seisundis lindpriid, kelle igamees võis maha lüüa, kui turvalisuseks mingit eri kokkulepet polnud või läbimineku luba lunastamata. Võõmaa ga on võõras (murdeti vieras, võeras ) samatüveline. Meie-teie vastanduses on ka vene keeles võ teie ehk mitte-meie ja oni < o-ne (on mitte (meie)) = ne-me > ne-mõ > nema (mulgi keeles) > nemad (eesti keeles) = võõras. Eesti k. on veel rahvapärane sõna võhivõõras täieti tundmatu inimese kohta, nähtavasti on see topeldatud võ: võ-võ. -s-täht võõras-sõna lõpus on rudiment sõnast see: võ-ra-see; ra peaks tähendama ra(j)a, piire (algselt ri), seega kokku: võõ(-le lubatud) piirides see, võõ(-de) ala see. Olen proovinud midagi võõmaa ja turu sõnade sarnast leida ka teistes keeltes, kuid leidnud vähe, ka laat, äri ega muid nendesarnaseid sõnu teistes põhjala keeltes kaubakoha vastena ei kasutata ega mäletata. Rohkem näib vähemalt turu tuletisi esinevat Venemaal ja Siberis. Siiski on Soomes Turu ja Uusikaupunki vahel Vehmaa (rootsi k. Vemo < ve-ma > võ-ma) kihelkond (kunta), kus võis vanasti kaubakoht olla. Rootsi keeles vemo-sõna enam pole, aga oli vem (= kes), sellest on rahvakeeles säilinud igivanad igapäevased väljendid, mida võidi juba kaubakohal tarvitada: vem där? (kes seal on?), nüüdisaegne kes-vaste on som, nagu ka norra keeles. Saksa keeles vastavalt wer da? (kes seal on?) Vaba turukoha külastajate vabadusi iseloomustab ehk otseselt vem som helst (igaüks, kes tahes), kus vem (=igaüks) ja som (=kes). Det vimlar av folk stranden (rand kubiseb inimestest), vimla (kubisema, kihama), mis võiks ka olla turukohta iseloomustav väljend. See Soome Vehmaa võib tõepoolest olla vana kaubakoha toponüüm ja eesti Võhma analoog. Eelmisega ühes kandis Pirka maakonnas (Pirkanmaan maankunta) on Sastamala linn ja kihelkonnakeskus ning seal Vehmaa külas põline Vehmaa suurtalu (andmed 16.saj), kus tänapäeval on neti andmetel piduja söögikoht. Vehmaa küla asub Tyrvää vallas (pitäjä), sedagi toponüümi saab seostada turg-sõnaga (tyr < tur > tori) ja vää < võ. Lisan, et soome, rootsi jt. skandinaavia keeltes õ-tähte pole. Mis seost võiks olla küsimusel Vem där? või Wer da? vana kaubakohaga?

7 Mõtisklegem! Tõenäoselt olid arutletavad vanad kaubakohad vaba juurdepääsuga siiski vaid kaupmeestele, mitte kõigile. On usutav et selliste kohtade ümber hiilis ka palju röövleid ja röövlikampasid, sest kaubakohal oli palju kaupa, vara ja lausa varandusi, hilisemal ajal ka hulgaliselt raha ja väärismetalle. Kõige lihtsam oli arvatavasti end kaupmeeste sekka poetada ja varandust otsida pimeduses. Me ei tea vanade kaubakohtade reegleid ja tavasid, aga oletatav on, et kaubakohta pidid turvalisuse tagamiseks valvama valvurid ja iga liikuva tegelase käest küsima kui mitte kokkulepitud parooli, siis vähemalt, et kas liikumas on võõras (võ, ve, we, vä vms.). Där ja da tähendab neis keeltes tänini seal. Seega küsimus oli: võõras sääl?). Küsime ju meiegi pimedas uksele koputajalt: kes sääl on? (kes = algkeeles: liigub see?). Kes võib olla mujal ununenud turukeelne sõna, leedu k. siiani kàs. (Kàs teñ? = kes seal on?). Saksa keeles (nagu ka taani ja norra k.) on veel huvitav sõna: Bewegungsfreiheit (liikumisvabadus), kus be- on eessõna, freiheit (vabadus) ja wegu < ve-ki < võki = võõra liikumine. Saksa keelde on bewegung (liikumine) ilmselt tulnudki nö turukeelest, samast siis ehk ka meie vägi (sõjaväe tähenduses) < vä-ki = võõrad liiguvad. Soome keeles on nagu eesti keeleski, et mitmuse 1. ja 2. pöördes isikuline asesõna (me, te) kordub tegusõna lõpus: me otamme (me võtame), te otatte (te võtate); 3. pöördes: he ottavat (nemad võtavad), he eivät ota (nad ei võta); mulgi keeles: na (nemä) võtave. Soome, eesti ja mulgi k. on mitmuse 3. pöörde lõpp: va(+ t või d), -vä(+ t või d) või ve, mis on sama kui võ, ainult ajapikku muutunud. Küllap oli siis ka hilisem nad algselt ve (>võ). Võib-olla on ka soome k. he, rootsi k. de, saksa k. s(i)e, leedu k. j(i)ē ja inglise k. they kuidagi ve st muundunud. Võiks küsida, et miks siis eesti keele ainsuse 3. pöörde lõpus on b (ta võtab), mida see peaks tähendama? Mina seletan nii, et eesti ja soome keel tunnevad palju näiteid, kus v ja b omavahel käänamisel või pööramisel vahelduvad (leib-leiva, saab-saavad, vt. edaspidi), vene keeles kirjutatakse isegi tänapäevani v-täht b na. Nähtavasti oli siis algkeeles ka be ve st tuletunud ja tähendas võõrast. Võõras on rootsi k. främmande, främling, saksa k. Fremde, taani ja norra k. fremmend, f- sõna algul peaks tulenema ve st (<võ). Aga rootsi k. ka välsk (võõras) ja omakorda saksa k. falsch (võlts, vale, ebaaus, petlik). Eks valskust ja valetamist tuli võõramaiste kaupmeeste juures ikka kahtlustada - nagu tänini. Mulgi k. võle, võlsilt, võleteme (vale, valetama), võro k. võle, võlssim (vale, valetama). Welsch oli vanasti saksa k. kasutusel võõramaise või võõrapärase tähenduses, seda kasutati eriti romaani rahvaste nagu prantslaste ja itaallaste puhul; samade rahvaste kohta öeldakse rootsi sõnaraamatus praegugi välsk. Aga samatüvelised on vale vasted ka enamikus Lõuna-Euroopa keeltes: ladina falsum, itaalia-hispaania falso, inglise false, hollandi vals, prantsuse faux jne. Võ-tüvelised ja teised v-ga algavad ja ajapikku murdeti muutunud täishäälikutega (vi-, va-, vä-, ve-) moodustunud sõnatüved viitavad tihti

8 kauplemise ja kaupmeestega seotule (võlg = murdeti: velg), võrdne, võrduma, väärt, väärtus, vaja-vajaka-vaevalt, võtan ära!).võib tekkida õigustatud küsimus, miks sõnad kauplemine, kaupmees ise võ(-ve)-ga ei alga. Saksa keeles kaufen,verkaufen, der Kaufmann = ostma-müüma-kaupmees, on (-ve >)-f(e) sõna keskel ja eesti keeles f(e) > p ks (mugandus ületulekul: kaufen > kaupfen > kaupen). Ka- ja kau- oli algselt ko- ja tähendas nahka, karusnahka, nii et ko-ve, varasemalt ko-võ tähendas naha-võõraid, nahkadega kauplemist võõrastega, vrdl. ka soome-ugri keeltest vene keelde võetud ko-vjor, varem kove-r, mis nüüd tähendab vene k. vaipa, varem aga põrandanahka ning nahaga kauplevaid võõraid. Vana-novgorodi keelne gost tähendas hiljem võõrast, otsetõlkes: ko-s(e)-t(o) = nahku see toob ja muutus ajapikku külalise vasteks. Ungari k. kofa (kauplemine). Islandi k. kaup (ost), kaupa (ostma), kaup/andi ostja. Mari k. kevõt (turg). Turg näib olevat selline (hilisem) kauplemise koht olnud, kus kaupa ostetimüüdi kehtiva raha eest. Meie uurime siin varasemat vormi, kus kaupu vahetati (soome k. vaihtaa, saksa k. wechseln, rootsi k. växla, växlling). Kaupade vahetamiseks olidki siis kokku lepitud ja naaberalade kaupmeestele teada olevad võõ-maad. Meenutame siinjuures, et enamuses keeltes õ-häälikut ei ole. Rootsis asuvad v-ga algavad toponüümid samuti enamasti sisemaal, mitte rannikul, kuid jõgede-järvede kallastel: Vänern, Vattern, Värmern, Väsman, Viken, Vendel, Vetlanda, Värnamo, Växjö, Västeros jt. Soome kohanimi Viitala Seinäjoki ääres võib viidata sellele, et vanad kaubakohad võisid olla kuidagi tähistatud, sest soome k. viitta (tähis), viittailla (osutada, viidata, tähistada). Kas võiksid vanale kaubakohale viidata siis ka Viitajärvi, Viitakoski, Viitaperä, Viitaranta, Viitasaari, Viitavaara, Viitakylä, Viitaniemi jt.? Aga ka näiteks Vihti, Vihtijärvi, Vihtiläjärvi? Kalevipoja esimeses loos on Kalevi tuleku kohta read, et Kalevi vendadest:...teine tuiskas Turjamaale... Kus on see nimetuse järgi otsustades vana tähtsa kaubakohaga maa? Soomlase ütlevad, et Turjanmeri on müütiline, nagu ka Turjan tunturit ja Turjan kallio. Aga turjasaami keelt kõneles 2010 aastal veel 2 turjasaami, varem oli nende asualaks olnud kogu Koola poolsaar kuni läänes Petsamoni või kaugemalegi. Üks soome rahvusteadlane on arvanud, et turjasaamide asuala keskuseks oli Umba asula, mis asub Kandalakša lahe põhjakaldal. Siin randadel pidi kindlasti olema üks või mitu kaubakohta, kuhu Barentsi ja Valge mere kaupmehed ning lõuna poolt soome-ugri rahvaste paadimehed oma kaupu vahetama tulid, ka Kalevala runode tähtsamad üleskirjutamise külad ei asu kaugel. Nime poolest sobiks hästi kaubakohaks ka Viersi asula (vrdl. e.k. vierad, võõrad), vene k. Varzuga. Esialgu jääb arusaamatuks, kas Turja meri oli kogu Põhja-Jäämeri või kitsamalt Barentsi meri või Valge meri (soome k. Vienameri) või ainult Kandalakša laht? Olen teisal juba märkinud, et tänapäeva soome keeles vienti (väljavedu, eksport). Sooja hoovuse tõttu on Barentsi meri enamasti jäävaba ja kogu Koola poolsaar on

9 suhteliselt soe, alla -10 kraadi harva. Peaaegu kogu Koola poolsaar on polaarjoone taga (polaarpäev ja öö!). Mõned uurijad peavad Koolat Antiik- Kreekas kirjeldatud Hüperboreaks, mis oli päikesejumal Apollo kodumaa. Netiväidete järgi on venelased leidnud ühelt saamide püha Seidjärve lähedaselt mäelt megaliitilise observatooriumi jäänused, millest olla alguse saanud kogu püramiidide ehitamise traditsioon, teiste arvates on see isegi hindude ja budistide püha Mera mägi, kust ümbrusest aarialased kunagi kliima järsult külmenedes lõunasse rännanud. On märgatud, et Vienamere ümbruse pühapaigad on kaartil teineteise suhtes täpselt samas asetuses, kui tähekaartil Orioni tähtkuju tähtsamad tähed. Ühe vene mõttesuuna viljelejad on oma rahva kaugemat ajalugu tuletades oletanud, et algselt oli selle rändava rahva nimetuseks lõunapoolsete rahvaste kõnepruugis - skifõ, millest kujunes skitõ (sküüdid). Arvan, et algkeeles võis see tõesti olla: skifõ < se-ki-võ = see liikuvad võõrad. Tõmbasin siia tutvumiseks lõigu (autorita) neti-artiklist Paljud kuulsad ja ka lihtsad uurijad on püsivalt otsinud vene päriolu lätteid inimkonna ajaloost, vastandamata slaavlasi vanimate etnostega, kes elasid või elavad praegusaja Venemaa territooriumil. Nad otsivad nende rahvaste juuri, kes juba vanast ajast on elanud Põhjas ja muudes Euraasia piirkondades. See traditsioon pärineb kodumaise teaduse kahelt märkimisväärselt tegelaselt - V. N. Tatištšev'ilt ja M. V. Lomonossov'ilt. (Vasily Nikititch Tatishev). Mõlemad vene teadlased väljendasid teineteisest sõltumatult ühte ja sama mõtet: vene rahva juured ulatuvad aastatuhandete taha ja on mõjutanud (? kokku puutunud) igipõliselt Põhja-Euraasiat asustanud etnoseid, kes olid erinevate nimede all tuntud antiik- ja teiste autorite jaoks (teiste all on mõeldud Piiblit, Araabia, Pärsia, Hiina jne. kroonikuid). Tatištšev seostas slaavlaste (järelikult ka venelaste) päritolu otseselt sküütidega, kelle asualad ulatusid kaugele Põhja ja Siberisse, nimetades meie kaugeid põhjapoolseid esivanemaid Hüperborea sküütideks. Babüloonia krooniku Berossose, Josephus Flaviuse ja mitmete hilisemate ajaloolaste (kuni 17. sajandi anonüümse autori "Synopsis'eni" - "Синопсис Киевский") andmete põhjal luges Tatištšev slaavlaste ja venelaste esiisaks Meshech'it ("Мосох"), Piibli Jafeti kuuendat poega (legendaarse Noa lapselast). Rahvusi neil aegadel veel ei eksisteerinud. "Мосох" nimest ("Моска") kujunes hiljem nimetus Moskva ("Москва"), algselt jõele, hiljem linnale tema kaldal. Järgnesid mõisted Moskoovia, moskoviidid, moskoviitlased, moskvalased (moskvitšid) jne. A.I. Asov on välja pakkunud Moskva nimele originaalse tõlgenduse, ta arvab, et see on puhtalt vene päritolu ja tuleneb sõnast 'mozg' ("мозг" - aju), kuna kõnes hääldub z seal kui s. Paljude arvates on Noa poeg Jafet ("Яфет", "Иафет") identne Prometheus'e isaga - kreeka titaaniga Iapetos ("Иафет" --> "Иапет"), kes elas koos teiste titaanidega pärast olümposlastele allajäämist mõnda aega Tartaroses ja hiljem Maa äärel asuval Õndsate Saarel, st. Põhjala serval. Tatištšev ei olnud ainus, kes vene hõimu vanimaid juuri uuris. Sama suure hoole ja avara vaatega analüüsis seda probleemi V.K. Tredjakovski oma mahukas teoses "Kolm arutlust kolmest peamisest vene muistisest". Selles teenimatult unustusse vajunud traktaadis on ainuüksi moskoviitide Mosoh'i/Moske ("Мосох", "Моске") teemale pühendatud vähemalt kakskümmend lehekülge. Kellel veel, kui mitte Tredjakovskil, oli õigus eelpool esitatud probleemi ajaloolis-lingvistilisele ja etümoloogilisele süvaanalüüsile. Igakülgselt haritud teadlane ja kirjanik, kes oli õppinud Moskva Slaavi-Kreeka-Ladina Akadeemias, Hollandi ja Prantsuse (Sorbonne) ülikoolides. Kes valdas vabalt paljusid vanu ja uusi keeli, töötas Sankt-Peterburgi Teaduste Akadeemias ametliku tõlgina ja kes oli tunnistatud akadeemikuks ladina ja vene kõnekunsti alal. Väljapaistev valgustaja oli koos Lomonossoviga vene grammatika ja luule lätete juures ning oli Tatištšev'i väärikas jätkaja vene ajaloo uurimise alal. Tredjakovski oli kadestamisväärselt erudeeritud ja lisaks oli tal ka nö. poeedile omane sügav sõnatunnetuse anne. Nii oli ta kindel helleni sõna 'sküüt', 'sküüdid' ("скифы") vene päritolus. Mõnedes keeltes võivad teatavasti vi- ja bi- vahetuda: Võ-ma -Viama Bia(r)ma, viimane oli kunagi karusnaha-kaupmeeste tõotatud maa nimetus, umbes nüüdne Komimaa, mille tähtsaima vana karusnaha-kaubanduse keskuse nimetus on Turja (Kotlase Vorkuta trassi lähistel Jemva jõe ääres). Biarma on nüüd vene k. Perm. Kohe ida pool Põhja-Uurali mäestikku suubub Sosva jõkke Turja jõgi. Evengid nimetavad oma kaubakeskust Tura. Rootsi suurim kaubakeskus oli Birka, mis rajati viikingiajal 8saj. Mälareni järve Björko saarele. Sel ajal sai laevaga Läänemerelt veel Mälarenile ja sealt edasi Uppsalani, kuid arvatavalt 975a. ei saanud maapinna kerkimise tõttu enam laevadega Läänemerele läbi ja ringvalliga ümbritsetud ning Rootsi esimese kirikuga linn jäeti maha. Heiki Valk on kirjutanud raamatus Ida-Preisimaaa

10 maa mida pole lk , et saj pkr. kerkis Preisimaal esile 2 Rootsi Birkaga tähtsuselt võrreldavat viikingiaja kaubakeskust: Truso-nimeline asus Visla jõe kaldal praeguse Elbingi (Elblag) linna lähistel ja teine Samlandi poolsaarel Wiskiauteni küla juures Kaupi künkal praeguse Zelenogradski (Cranz) lähistel, mõlemat on arheoloogid kaevanud. Šotimaa keskosas on vana kaubakeskus Withorn, Iirimaal Wicklow, Orkney saarel asus vana keskus Birsay. Norra suurim viikingiaegne kaubakeskus oli Kaupang Viksfjordis, kirjalik esmamainimine 9saj. lõpus, mis on küll üle 100 aasta pärast kauplemiskohana tegutsemise lõppu. Tegelikult oli seal käsitööliste asula juba 800. aastal ja 850 a-ni oli seal kindlasti kauplemiskoht. Kaupang tähendabki kauplemiskohta. Üheks (ametlikuks) arvamuseks on, et viikingite nimetus tuleneb Oslo fjordi Viki piirkonnas elanud meresõitjatest. Siiski tuleks neid Bi-algsõnaga algavaid toponüüme veel põhjalikumalt uurida ja algsõnadeks lahutada, sest björk on rootsi k. kask ja Björki saarel kasvas kindlasti ka vanasti palju kaskesid ning see võis olla nn. kaskede saar. Samuti on Biarma väga lähedane komikeelsele sõnale parma (taiga), seega pole ju üldse kindel, kas parma > biarma või biarma > parma. Algsõnade teoorias võisid nad vabalt ka mõlemad üheaegselt tekkida ja kasutusel olla, sest -rma < re-ma =? ääremaa, või ri-ma = jahi-ala Vi-tüvega seoses võiks veel oletada, et viik-viiking polegi ehk algselt laht-lahemees, nagu tavaliselt tõlgendatakse, vaid algselt ainult kauplemiseks kokkulepitud lahesopp ja seal kaubaalusega liikuv kaupmees (võ-ki > vi-ki = võõrad käivad), kuigi nad vahel ka kaubakohti ja -teid jõuga vallutasid ja kaitsesid. Eelkirjeldatu võimaldab oletada, et ka Viimsi, varases kirjapruugis Viama(s) on tekkinud kaubakoha järele (= võõ-maa > via-ma). Tõenäoliselt oli kaubaalustele sobiv lahesopp nüüdisaja Viimsi mõisapargi põhjaküljel vastu praegust Haabneeme asulat, kus maapinna kerkimist arvestades oli veel 5000 aastat tagasi mererand. Lahesuust kaugemale (endisele merepõhjale) on nüüd ehitatud kaubamajad, uus moodne Viimsi koolimaja jt. rajatised. Kaubakoht ise aga paiknes endises/praeguses mõisapargis. Sellisel juhul võiks ju ka Vihasoo ja Viinistu (Eru laht), Virve (Hara laht), Viti (Lohusalu laht), Vihula (Mustoja ääres), Virtsu jpt. sarnaste toponüümide tekkelugu otsida vanade kaubakohtade järgi. Ja Viru-Viro? Vrd. ka soome k. vienti - väljavedu. Sulev Vahtra Läti Henriku kroonika seletuses oli vallutusajal Tabelin Pudiviru vanem, see peaks olema hilisem Simuna kihelkond, mis asus Lemmu muinaskihelkonna lõunaosas. Viha - vihkama - vihastama - vihatu < via-ta < võ-ta = võõras ta. Ehk see viha-sõna oli vanasti veidi teistsugusema rõhuasetusega, tähendades rohkem mitteusaldamist, kahtlustamist ja ettevaatlikku suhtlemist. Sama algsõnaga algab ka e.k. vingerpuss, kui rootsi k. on vinglare (petis, tüssaja) ja puts (temp, vingerpuss), e.k. on sõnalõpp veidi viisakamaks lihvitud. Igatahes on need pahatahtlikult petvate võõraste kaupmeestega seotud väljendid, milleta

11 kaubandus läbi ei saa. Edasi võiks veel uurida Eesti-ala kagu-tipu toponüüme, sest sealt algavad Riia lähistel merre suubuvate Koiva ja Daugava jõgede lisajõed Mustjõgi ja Pedetsi jõgi, mida mööda kaupmehed võimalikult kaugele sisemaale said. Otse Võhma-moodi kohanime siin ei leidu, kuigi unustatud ja vähemtähtsate looduslike paikade toponüümide hulgas võiks kohalikele midagi sellist meenuda. Sarnastest on vaid Viru-eesliide, mis on säilinud Mustjõe ääres Tsooru lähedal Virunuka kalmistu nime osana ja talunimena, võib-olla äkki ka Vihkla Vaidava jõe ülemjooksul (vrdl. Võdava-sarnased toponüümid eespool) ja Viikla Pedetsi jõe lätete lähistel. Enn Haabsaar kirjutab oma raamatus, et Läti Vidzemes e. eesti k. Vidumaal ja Kagu-eesti Virunukal on olnud ühesugused tarandkalmed. Mustjõe Virust veidi kagusse Pärlijõe ja Pähni jõe vahele jääb Türgüsuu (eesti k. Turgusoo), ehk oli selle soo lähistel turukoht. Kuid Viru (Wirro) on vana toponüümina ka Viljandist põhja pool Vana-Võidus, ja Viljandist lõuna pool Loodi mõisa aladel oli 3 Viru (Wirro) talu. Võrumaal mäletatakse kodu ja pere kaitsevaimuna Viruskundrat. See on omapärane ja ka võõrapärane nimi. Ta olla elanud ahju peal soojas, mistõttu ka ahjupealset hüütakse virussiks. Kaitsemaagia uurija Reet Hiiemäe (2012) arvab, et tegu on esivanema hingega, kes hoolitseb oma järglaste käekäigu eest. Minu arust võidi vanasti seal ahju peal olevaks arvata hoopis kedagi võõrast ning kui temale ande ei antud, võis see pahatahtlikuks muutuda või üldse ära minna, millele muidugi oleks järgnenud igasugused õnnetused. Osasid kaupu tuli kaaluda või mõõta. Saksa k. Waage on kaal, soome k. vaaka, rootsi k. väga = kaaluma, meil vaagima, vaekoda, vaeg- (= puudu, vähe), vene.k. vessitj = kaaluma. Vakk mõõduna on samatüveline. Aga ka vaks. Rootsi k. värd, värde, värdera on eesti k. vastavalt väärt, maksumus, hindama. Väärtuse sõna eesti keeles on seega tuletatav samadest algsõnadest, mis rootsi keeleski, soomekeelne vaste arvo (nagu ka eestikeelne aru) on tekkinud hoopis väärtushinnanguna inimesele, tema mõistusele e. meelespidamisvõimele, vt. I raamatu aa-osa lõppu. V(a)-ga algavad ka sellised kaubandusega seotud mõisted nagu valima, vara, varas, valvama, aga sarnaselt ka voor, vedu, voos (aastasaak), võib-olla ka vene. Ajaloolased väidavad, et sisse veeti põhiliselt metallesemeid (ehteid, tööriistu, relvi) ja soola, välja aga nahku ja mesindussaadusi, hiljem ka põllu- ja karjasaadusi. V-ga algavad: vask, vürts (murd. virts), võru (murd. varu, vahru - s.t. kaela- ja käevõru või sõrmuse tähenduses), (kudumise)vardad, vasar, vigel, väits-veits, viil, vikat, vaik, vaha, vill, vilt, vili, või. Valskuse, varguse, võla tasumata jätmise ja mitmesuguse muu pettuse puhuks pidid võõ-maal kehtima ka karistused, karistuse ähvardused ja karistamise reeglid. Nähtavasti mäletab algsõnu vang < va-ne-ki < võ-ne-ki = võõras ei liigu, võõras ei saa liikuda. Vrdl. ka soome k. vanki, saksa Gefangene, hollandi gevangene, rootsi-norra fånge, taani fange, islandi fangi, ungari fogoli,

12 poola wiezien, slovaki väzen, tšehhi vezen. Aga hilisema turu perioodil on kasutusele võetud turuga samatüveline türm, soome k. türmä, saksa k. Turm (vangla, torn). Ehk võeti Põhjamail peksa andmise ja mahalöömise asemel just kaupmeeste maailmas kasutusele selline leebe karistusviis nagu vangi või türmi panemine, s.t ajutine liikumisvabaduse võtmine. Erinevalt Põhjamaadest öeldakse lõuna pool, prantsuse ja hispaania keeles vangi kohta hoopis teisiti, nendega sarnaselt ka inglise keeles. Samas tähendab ingl k. wangle sahkerdamist ja kavaldamist. Keelelise sarnasuse tõttu tundub arutlusväärsena, et võlgniku kõige karmimaks karistuseks võis olla võllas: võlas-võllas. Vrdl. ka inglise owe < o- ve < o(n) ve(lgu) = võlgu olema. See ei tähenda, et inglise keelde oleks eesti keelest laenatud, vaid et Põhjala kaubakohtadel ja meredel kasutati sarnaseid mõisteid ja väljendeid, millest kõik ühtemoodi aru said. Ka hulga hilisemates keelekihistustes on kauplemise ja karistamisega seotud terminid vahel sarnased: pood-poodi, poe-poo, nüüdis-inglise k. pot (õllepood), pound (peksma, kolkima); rootsi k. bot (karistus), bod (pood, kauplus, aga ka kuur, ait). Vene k. pod tähendab ka muuseas: (millegi) vastu, (millegi) eest. Sarnased on veel vene k. vesit (kaaluma), povesit (pooma, üles pooma), arvatavasti saab need mõlemad tagasi viia sõnale visit-vešat (ripub-riputama), sest kaupa kaaluti päsmrile ehk margapuule riputades, nagu ka poomine on ju riputamine. Võše (ülal, kõrgemale). Margapuu tähendab ilmselt (mõõtudega) märgitud puud, veidi naljakas võiks olla päsmri-mõiste teke, sest saksa keelest laenatuna oli see seal Bes(e)mer, tõlkes: luuamõõt, luuaga mõõtma. Luuavars koos luuaga meenutab päsmrit (mõõtudega pulk, mille ühes otsas raskus) ja küllap võidi kõige käepärasema ja lihtsama mõõduvahendina vanasti kasutadagi luuavart, kuhu kaalusälgud peale lõigatud. Ilma mingi loogilise seoseta tuli mõte, et äkki oli kunagi võõmaade aegadel petmise ja valskuse vastandina korraliku, ausa ja ontliku võõrastega kauplemise ja suhtlemise jaoks kasutusel sõna voorus ja sealt edasi vooruslik, hiljem, ristiusustamise aegadel, kui oli tarvis peaaegu samatähenduslikku kohalikku sõna, mida aga eesti keeles ei leidunud ja siis sobitati selleks üks vana turu-sõna. Va(a)rus-väärus-võõrus-vöörus-voorus-virus-verus - kas ürgne sisetunne ütleb midagi? Saksa k. bewirten (võõrustama), ingl. k. virtue (voorus), soome k. hyve (voorus, hüve) < u-ve. Keeleteadlaste arvates on voorus Kreutzwaldi poolt kasutusele võetud, võib-olla ta kasutas uudissõna loomise aluseks siiski mõnd vana murdesõna. Võib-olla mäletab neid ununenud sõnu ka soome k. vuoro, mis siiani tähendab järjekordset reisi, vooru, korda (vt. eespool: Vooru linnus, Vooruküla Võrtsjärve ääres, Vorbuse Emajõe kaldal Tartu ligidal, baltisaksa Forbushof, Fohr); Ida-Virus mäletatakse murdesõna vöörima äritsemise tähenduses. Sellelähedane (kauba)voor on üle-eestiliselt kasutusel. Sarnaselt on voorima

13 saksa k. führen, parv ehk üleveopaat on Fähre, (kauba)voor, aga ka vanker oli Fuhre-Fuhren, sellest tulenevalt oli veiniaam, mida sai kahehobusevankril vedada - Fuder, hiljem sai sellest koorma-mõiste; aga vankri vaste muutus hilisemas saksa k. Wagen iks, millest veelgi hilisemas saksa k. sai raudtee tekkimisel vagun ja tuli nii ka eesti ja vene keelde. Ja ka auto (vrdl. Volkswagen); vene k. on valjat (voorima), guž ((kauba)voor ja hobuvedu) ning voz (vedu (üldmõistena) ja koorem). Kaukaasias nimetatakse kaupmehe kaubaga kaksikkotte hobuse seljas furšin ideks Venemaa Smolenki oblastis Valgevene piiril on säilinud põline külanimi Gussino (vrdl. guž), kus Lääne-Dvinaa (Läti Daugava) ja Dnepri lisajõed väga lähestikku voolavad. Selle küla lähistel oli arvatavasti üks kaubaaluste ülelohistamise koht, mille kaudu vanasti Läänemerest Mustale ja sealt edasi Vahemerele sai. Gussino lähedal on Rudnja nimeline asula, mis võiks mäletada, et kunagi on seal ka kanalit kaevatud, mis sest, et see sõna nüüdisajal rohkem maagikaevandamisega seotud on. Sellele alale rajas Katariina II ajal Potjomkin oma (tänapäevases mõttes tööstuspargiga) Kritševi mõisa, mis varustas toorainega Musta mere äärde rajatavaid laevatehaseid ja oli mõeldud kaubavahetuse keskuseks Euroopa kahe suurema laevatatava jõe ning ühtlasi Balti ja Musta mere vahele. Smolenski linnast põhjas ja Jartsevo linnast läänes on (arvatavasti) üks teine üleveokoht, kus lohistama pidi üle kõrgendiku, Lääne- Dvinaast jõuab siia Holmi lisajõge pidi (on ka Holmi asula) ja Dneprilt Hmosti lisajõe kaudu; h-most meenutab meile silda, holm aga on läänepoolsetest keeltest vene keelde jäänud mõiste ja toponüüm, mis rootsi k. tähendab laidu, saksa k. kõrgendikku ja ingl. k. jõesaart või jõeäärset tasandikku. Daugava jõe äärde Riia lähistele ehitati vallutusajal Holm ile esimene Liivimaa ristiusu kirik, mis alles nõukogude ajal veehoidlat paisutades vee alla jäeti. G. Graichen ja R. Hammer-Kiesow Hansa Liidu ajalugu, 2012, väidavad lk.29, et Hansa kaupmehed sõitsid mööda Düüna jõge Vitebskini, kust on vaid jupp maad Dnepri-äärsesse Smolenkisse, kust sai juba Mustale merele ja Konstantinoopolisse. Lk.23 arvavad autorid, et laevade lohistamine mööda maad on väljamõeldis, laevad oleks lihtsalt koost lagunenud. Olla teada, et Hollingstedti ja Schleswigi vahelisel kaubateel veeti kaubad laevalt laevale (16 km) siiski kande- ja veoloomadega. Valgevene-Poola-Ukraina praeguse ühise piiripunkti lähedal Volõõniast algava Turja jõe kaldal on Turiiski ja Koveli linnad, Kove võis vanas turukeeles tähendada (karus)nahka või karusnahaga kauplevaid võõraid, turaga turukohaga seotut. Pärast ühinemist Prõpjati jõega on selle kaldal Turav i linn, Prõpjat on Dnepri lisajõgi, Dnepr suubub Musta merre. Turja ja Prõpjati jõed satuvad väga lähedale Bugi jõe lisajõgedele ja tänapäeval on nende vahel ka Dnepri-Bugi kanal. Bugi jõgi läheb läbi Bresti, ühineb Warssavi all Vislaga, mille kaudu saab Gdanski lahte Läänemerele. Seega olid Turja kandis sobivad ühised vanad kaubakohad Läänemere ning Musta mere ja selle kaudu Vahemere kaupmeestele, mida meenutavad ka toponüümid.

14 Prantsusmaa suurusel Komimaal, kus teid peaaegu polnud ja liiguti nii suvel kui talvel jõgedel, veeti kaubad mäletamata aegadest ühest jõgikonnast teise üle veelahkmete lohistusteid pidi, mis komi keeles ja sealt edasi vene keeles nimetatakse voloka, reetaoline lohisti kannab nime volokuša (vt.veidi eestpoolt: guš = voor). Vologda nimi arvatakse olevat voloka st tuletatud ja sellest põhjapoolsemad alad ehk Arhangelski oblasti lõunaosa kandis vanasti Zavolotije nime (= lohisti tagune). Volotšit tähendab lohistama, tirima. Võtegra ja Kovža jõgede vaheline kitsas ala oli veelahkmeks Balti mere ja Volga jõe vesikonnale, kunagi varjaagide ajal, kindlasti juba 800ndatel aastatel, oli seal kaubaaluste ülelohistuskoht, tänapäeval aga algab ülelohistuskoha asemel sealt terve kanalite süsteem, mis ühendab nii Balti merd ja Volga jõge kui ka Valget merd (Volga- Balti kanal, Mariinski kanal, Valge mere-läänemere kanal). Kirjeldatava ala põhjaosas on sellised jõed nagu Võg (Uiku =?Vik) ja Võm, nende jõgede lätted on Komimaal. Jõgi on komi k. vu, aga võ võiks, nagu Põhjala kunagises üldkasutatavas kaubanduskeeles mujalgi, tähendada võõrastele kaupmeestele vabalt liikumiseks lubatud veeteed. Mari k. kevõt (turg). Põhja-Venemaa ülelohistuskohtade üle on arutlenud dr. I. Jääts raamatus Rännakud ööpoolsetesse maadesse, Andres Adamson oma raamatus Müüti murdes, 2013, kirjeldab lk. 38, kuidas keskajal mõned Vene vürstid Novgorodi linna ahistasid, takistades kriitilistel aegadel kaubakohtadelt rukkivedu. Voloki linna all on omavahel lähestikku Ilmeni järve suubuva Msta jõe Uveri lisajõe ning Volgasse suubunud (nüüd Rõbinski merre) Pes-Tšagodoštša-Mologa jõed ehk siis Laadoga järve suubuva Volhovi ja Volga jõgede vesikonnad Valdai ja Tihvini kõrgustike vahel. Põlise Toržoki (turg, torg >) linna lähistel satuvad lähestikku ühelt poolt Tvertsa jõgi, mis Tveri linnas suubub Volgasse ja teiselt poolt jõuavad Võšni Volotšokki läbiva Šlina jõe veed läbi Javani, Pola ja Lovati jõgede Ilmeni järve, mille ääres on muistne Novgorod. Teatavasti on Moskva jõgi Oka jõe lisajõgi. Moskva jõe ülemjooksu Ruza lisajõgi on Volga jõe Lama lisajõega hästi lähestikku Volokolamski linna juures. Veel Hansaliidu ajal veeti kaubad merekogedega Läänemerest üle Soome lahe Neeva jõge pidi kuni ümberlaadimiskohani, kust kaubad jõealustega edasi Novgorodi kesksesse kaubakontorisse toimetati. Ümberlaadimise koha nimeks oli Laadoga ja järve, mille ääres see asus, nimetati Laadoga järveks < laadimine, saksa k. Ladung, ingl. loading, rootsi lasting jne. Võime lõpuks ja naljaviluks oletada-tuletada, et võõmaal voorisid võõrad vöörimas (võõrimas-võõrusel?) ehk nüüdses eesti k.: kaubakohal käisid kaupmehed kaupu vahetamas. Tavalises, keelelaenudel põhinevas keelte muutumise seletuses tuletatakse paljud euroopa keelte sõnad ladina keelest. Ladina keeles on tõesti hulga v- tähega algavaid sõnu, mis on või võivad algselt olla seotud kauplemisega: valeo

15 (maksma,väärt olema); vagor, vagus (rändama, ringi rändav); vadum (koolmekoht, ka veekogu); vafer (kaval, riukalik); vacantia (peremeheta vara); vacca (lehm); vectigal (riigimaks, toll, tulu); veho, vecto (vedama, tooma), vectura (vedu); vector (meresõitja); venalis (müüdav), venditatio (müümine), vendito (müüma, kauplema), venundo, vendo (müüma), veneo (müügil olema); viator (rändur, reisija); vilitas (odavus, vähene väärtus, allahindlus); vocatus (küllakutse); keskladinakeelne wargus (!) = võõras (!). Inglise vanasõna ütleb, et võõras, kui ta ei ole just kaupmees, on vaenlane. On kirjutatud, et metsloomale tuleb jahti pidada ja võõrast inimest tuleb kohelda kui metslooma (Bruce Chatwin. Laulujooned lk. 242). Vanas Inglismaad vallutama tulnud anglosakside keeles tähendas waelisce võõramaalasi, sellest tulenevad welch ja Wales (J.Haywood. Keldid pronksiajast uusajani lk.125). Soome keeleski on vaellus-vaeltaja (rändamine-rändur) ja saksa keeles on Wanderung (ränne, rännak), Wanderer (rändur), fremd, Fremde (võõras), Fremdländer (võõramaalane) ning inglise keeles wanderer (rändur), foreigner, foreign (võõras, võõramaalane) ja rootsi keeles främling, främmande (võõras, fo-ra = võ-ra), vandarare, vagabond (rändur). Mingil moel ja mingis suunas on need sõnad ka ladina keelega seotud, sest prantsuse keeleski on vagabond ja randonneur (rändur)!! Peaaegu kõikjal on sellesarnase tähendusega nüüdisaegsetegi sõnade alguses va-, fo- või vähemalt f-, v- või w-. Leedu k. vyras (mees), läti k. vīrietis (mees), ungari férti (mees). Arheoloogid ja paljud vanad allikad sedastavad, et enamasti tulid võõrad kaupmehed (ja nende järel ka vallutajad) meile praegustelt indoeuroopa keelte aladelt: rootsi, norra, taani, saksa, holland, poola, vene. Kuigi nende rahvaste nüüdiskeeltes on palju ladina keele mõjustusi, ei olnud need arvatavasti veel mõju avaldanud "võõmaade" aegadel ehk enne vallutusaega. Teisest küljest on soome keel selline, kus meie tavaarvamuse järele eriti palju laensõnu ei ole. Vaatame sõnaraamatust, millised soomekeelsed oletatavalt kaubandusega seotud sõnad algavad v-tähega: varas, varkaus (varas, varastamine), varasto (ladu), varaus (hankimine), varkain (salaja, vargsi), varoitus (hoiatus), varus, varoke (kaitse), vartio (valve), vauras (jõukas), veto (vedamine), velka (võlg), veljeilla (vennastuda, sõbrustada), vene (paat), ventovieras (võhivõõras), vero (maks, lõiv), vienti (väljavedu), vierailija (külastaja), vierailu (külaskäik), vieraisilla (võõrusel, külas), vieras (võõras, külaline). Aga v-täht ei pea alati sõna algul olema. Vene keele tavar-tavara < ta-vara = tema asjad, tema vara. Kui märgati, et keegi võttis võõmaal (ilma midagi vastu andmata) teise kaupa ja pistis jooksma, polnud aega pikalt öelda: vara see võttis temalt e. va-rase-võ-te-ta; hüüti lihtsalt ja lühidalt (lühendatult) üle võõmaa: "varas!" ja kõik hakkasid varast püüdma. Nii võis tekkida lühendatud liitsõna varas. Miks võõmaa ära kadus ja turg (ja hiljem laat) asemele tuli, selles küsimuses mul selget seisukohta pole. Pakun hüpoteesina versiooni, et võõmaa

16 oli tarvitusel kuni nahkade vastu vahetamise lõpuni, turu-nimeliseks sai kaubakoht sellest ajast, kui hakati väljamaalaste toodud nänni raha (või hõbeda) eest müüma ja ostma, see aeg kestab tänapäevani. Mingi vihje võiks anda soome k. turkki (karusnahk, karvkate, kasukas), mida etümoloogiliselt võiks algsõnadest tuletada kolme moodi: ta-ri-ko = temal puhastatud nahk; ta-rako = temal tugev nahk; tara-ko = metsa nahk. Esimene variant tundub kõige loogilisem. Praeguses soome k. on veel: turkkuri (köösner), turkis (töödeldud karusnahk) < ta-ri-ko-se = tal puhastatud nahk see; turku (turg). Kui põhiline pakutav kaup oli turkki, võis sellega kauplemise koha nimetuseks kujuneda turku > turg. Mõte on siis selles, et võõmaal vahetati (nüüdiskeeles) toornahkade või kuivatatud nahkade vastu, turul osteti-müüdi juba puhastatud, töödeldud ja ehk ka pargitud nahku. Vana-skandinaavia keeles oli turukoht markadr = ma-r(i)-ko-ta-r (ri-ko-ta = ta-ri-ko), kus samad algsõnad on veidi teises järjestuses, viimane -r on ikka vana-skandinaavia-keelse nimisõna lõpus. Vana-inglise keelde läks see viikingiajal sõnana margadh (ma-ri-ko-ta) ja on nüüd market-sõnana eesti keelde võõrsõnana jälle uuesti sisse toodud (Else Roesdahl. Viikingite maailm, 2007). Simo Tuomola Soome Turu linnast on oma blogis arutlenud, et Turu linna nimetuses, mida tavaliselt tuletatakse kaubakohast ja turust, võivad jäljed tegelikult ulatuda äikesejumala (Tor, Tuuri, Turisas) kaudu turvapaigale ja kaitsele, sest juba Agricola olla kirjutanud, et turua tähendas vanasti turvakaitset. Näiteks praeguse Turu linna kandis olnud muinasaegsete rahumeelsete kaubakohtade nimed Samppa (vaiehitis) ja Satavan Samppa. Sampo oli sambakujuline kaubakoha märk, kaubakoha omamise ja õiguse sümbol. Viikingitel olnud rahumeelse lähenemise ja kaubakoha märk ka valge kilp. Lisan toponüümilise seose, et ka Torma kandi Võdivere küla naabriks on Sadala alevik. Sadala võiks olla muundunud Setala < se-ta-la = see temale lahti, avatud; Soome Satava < see-ta-va = see temale valla. Soome prof. Matti Klinge kirjutab, et Sampo-sammas näitas teed sellise sadama asukohta, kus kehtis seaduslik kaubanduskeskuse staatus ja polnud karta röövleid. Lisan, et ilmselt olid samasugused kokkuleppelised sadamakohad tavaõigusega määratud juba sadu ja isegi tuhandeid aastaid varem ja nende märgiks võis tõesti läbi aegade olla (valge) Sampo-sammas. Kui umbes tuhat aastat tagasi hakkasid veidi ülbed slaavi vürstide esindajad käima soome-ugrilaste juures oma isakestele kasukate jaoks karusnahku vahetamas või ostmas, jäi neilegi ta-ra-ko-se meelde ja sellest kujunes pärismaalastest naha-ärikate kohta halvustav sõna turak, turakas. See on nii hirmus sõna, et seda pole isegi tavalises vene-eesti sõnaraamatus. On aga tur (tuur, voor, metshärg, tarvas,), mis ehk näitab, millise looma nahk oli ihaldatuim,; turne (ringreis), tura (vene kõnekeeles ja malemängus vanker). Kaukaasias on kõige hinnatunaks jahiloomaks tur (kaljukits). Ka rootsi k. on tur (õnn, vedamine, reis, ringkäik, tuur) ja turné (ringreis). Isegi prantsuse k. on tour

17 (ringkäik, tuur, reis, vanker); touriste (matkaja, reisija, turist); tourbe (inimrämps); need sõnad paistavad olema prantsuse keelde tulnud indo-euroopa, võib-olla slaavi keeltest, sest ladina keeles selliseid pole. Lad.k. on peregrinus (võõras) ja peregrinatio (reisimine). Järelemõtlemist väärt on eesti k. vedamine, mis tähendab ju nii õnne kui ka kaubavedu, nagu ka rootsi k. See ütleb, et juba nii ammustel aegadel tähendas kaup ka õnne, kes väljamaa nänni sai, oli õnnelik. Või oli õnn hoopis raha, mida nahkade müügist saadi ja mille kütt turult koju tõi. Lõpuks veel turukohtade vanusest. Kunagi, aastakümneid tagasi käis mul külas soome arheoloog ja taimeuurija (Kimmo Seppänen), kes seletas, kuidas ta uuris või kavatses uurida vanade kaubakohtade vanust. See oli teravmeelne idee. Ennevanasti toodi väljamaalt kaubakohtadele vahetuskaubaks ka sibulaid, kuna need on ümarad, veeres ikka mõni ka maha ja hakkas kohalikus looduses kasvama ja levima. On välja uuritav või uuritud (Åström, H., Häggström, C.-A Generative reproduction in Allium oleraceum. Annales Botanici Fennici 41:1-14), kui kaugele sibulapopulatsioon umbes sajandiga levib, kui kaugele kasvukohad algsest levikutsentrist sajanditega jõuavad. Nii oleks siis praegusest leviala piirist teoreetiliselt tagasiarvutatav, kui ammu esimene taim turukohal kasvama hakkas. Väidetavalt kasvavad Soomes ümber vanade asula- ja turukohtade rohulaugud (Allium oleraceum, ingl. k. field garlic, rootsi k. backlök, soome k. nurmilaukka), mitte harilikud küüslaugud, kes ju meilgi külmaõrnad, ega ka mitte muru- ega karulaugud, kellest tarvitatakse nüüdisajal vaid laukusid (lehti). Rohulaugud levivad nii õisikutes arenevate seemnete ja sigisibulate kui ka maa all arenevate tütarsibulatega, kuid kuna linnud-loomad neil levida ei aita, kukuvad seemned ja sigisibulad vaid emataime kõrvale ja uute kasvukohtade hõivamini toimub hästi aeglaselt. Kimmo Seppäse uurimus Nurmilaukka rautakautisen asutuksen osoitajana on ilmunud 1987a. Arx Tavastica 7, Hämeenlinnan-Seuran julkaisu Ka Lahti Ahtiala Paakolanmäe kaevamisel 1983a. järeldas Kimmo Seppänen, et rohulaugud kasvasid seal juba rauaajal ( pkr.). Ma ei tea siiski, kuivõrd Seppäsel on õnnestunud sel meetodil ka mõne vana turukoha vanust määrata. Poole sajandi tagune Eesti Flora kirjutab (1966), et Eestis on rohulauk sage. Viimastel aastatel on Eestis neti järgi rohulauku leitud vaid paarist kasvukohast Läänemaal, mõlemad merelahtede lähedal. Laelatu puisniidul kasvab neid Mõisalahe ja Kaselahe vahel ning Matsalu lahe lähedal (edelas) Metsküla ümbruses. Eespool nimetatud kaubakohtadest on Virtsu esimesele kasvukohana nimetatule ligidal ja see kasvukoht paikneb lausa Tallinn-Virtsu tee lähedal, Metsküla ei jää ühegi arutluseks pakutud vana kaubakoha lähiraadiusse, võib-olla seda kaubakohta ei meenuta ükski tänapäevane toponüüm või siis on Virtsu kaubakoht nii vana, et rohulaugu leviala on aegamööda Matsaluni jõudnud või pole selline kaubakoha vanuse hindamise meetod meil üldse kasutatav. Siiski võiks (meil) seda teemat aidata uurida karulaugu levik. See lauguliik on rohulauguga suhteliselt sarnane, hea maitsega ja heade

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT. Mati Laane

MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT. Mati Laane Mati Laane MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT Neile, kellele meeldib sõnademäng, sõnade tekkeloo üle mõtisklemine, ristsõnad, mälumängud ja ajutreening, soovitav lugeda lõkke, kamina või küünla valgel mõni

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

PAARISUHTE EHITUSKIVID

PAARISUHTE EHITUSKIVID Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid

Lisätiedot

MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT

MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT Mati Laane Neile, kellele meeldib sõnademäng, sõnade tekkeloo üle mõtisklemine, ristsõnad, mälumängud ja ajutreening. Sisukord: lk. Aa ja le 2 Ko 20 Ki 35 Tar 46 Lohkudega

Lisätiedot

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur

Lisätiedot

Kust need loomad nimed said?

Kust need loomad nimed said? 13 Kust need loomad nimed said? Metsloomade nimetused Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" märgib, et metsloom ja uluk on kodulooma vastandsõnad, antonüümid.

Lisätiedot

Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m.

Kui n = 2 ja m = 1, M(E) = 28,1 g/mol. Teine element oksiidis X on Si. (0,5) X SiO 2, ränidioksiid. (1) Olgu oksiidi Y valem E n O m. KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Narva ja Kohtla-Järve 5. november 2016 Ülesannete lahendused 1. a) Olgu oksiidi X valem E

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST

RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni

Lisätiedot

Kui kaua me oleme olnud eestlased?

Kui kaua me oleme olnud eestlased? Kui kaua me oleme olnud eestlased? Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Rahvaste omanimetused 1970. aastal Tallinnas toimunud kolmandal rahvusvahelisel fennougristide kongressil tegid mõned idapoolsete

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja

Lisätiedot

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel Linnade ja valdade päevad 14.03. 2018 Sõpruslinnad Soomes Hämeenlinna, 1991 Tampere, 1992 Turu, 1996 Hämeenlinna/Tampere/Turu Koostööleping/-algus 1991/1992/1996.

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase eriväljaanne. Tallinn 1936. «rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat

RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu

Lisätiedot

Время опорожнения посылочных автоматов

Время опорожнения посылочных автоматов Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat 12:00 12:00 Aravete Meie kaupluse pakiautomaat 09:00 09:00 Aruküla Konsumi pakiautomaat 18:00 14:00 Aseri Grossi pakiautomaat 10:00 10:00

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.

EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3. Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina Künnap 7.12.2007 13:33 Sivu 968 VEEL LÄÄNEMERESOOME JA EESTI EITUSPARTIKLITE EI, EP, ES PÄRITOLUST * AGO KÜNNAP Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina kahest komponendist:

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

K Ä Y T T Ö S U U N N I T E L M A Y H D Y S K U N T A L A U T A K U N T A

K Ä Y T T Ö S U U N N I T E L M A Y H D Y S K U N T A L A U T A K U N T A K Ä Y T T Ö S U U N N I T E L M A 2 0 1 7 Y H D Y S K U N T A L A U T A K U N T A Forssan kaupunki Talousarvio ja -suunnitelma 2017-2019 / T O I M I A L A P A L V E L U 50 YHDYSKUNTAPALVELUT 5 0 0 T E

Lisätiedot

Läänemeresoome keelte kõnelejad on aastatuhandeid olnud ja on üha

Läänemeresoome keelte kõnelejad on aastatuhandeid olnud ja on üha Lembit Vaba_Layout 1 29.09.11 15:57 Page 734 Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku * LEmBIt VABA Läänemeresoome keelte kõnelejad on aastatuhandeid olnud ja on üha kontaktis peamiselt indoeuroopa

Lisätiedot

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee!

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! OMA KEEL keeieajakiri kõigile nr 1 kevad 2002 Kognitiivne keeleuurimine Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! Uuemad inglise laenud Cg^ Oma Keel nr 1 / kevad 2002 Oma Keel

Lisätiedot

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008 Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,

Lisätiedot

Põhivärvinimed soome keeles

Põhivärvinimed soome keeles Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

Tabel 1. Seadusaktide võrdlus Füüsikalis-keemilised näitajad Ühik VVM80/2007 LÄTI Nr37/13.01.2009 2.1.2.1188-03 SOOME 315/2002 DIN 19643 Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele

Lisätiedot

SUUR-SOOME PLAAN

SUUR-SOOME PLAAN Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö

Lisätiedot

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

Suur Teatriõhtu XI 17.00

Suur Teatriõhtu XI 17.00 Nr. 10 (264) 16. november 2005 Juhtkond tänab õpetaja Mai Randa, kõiki muusika-õpetajaid ja nende abilisi ning karaoke-võistlusest osavõtjaid toreda ürituse eest. Teated Tähelepanu! Punane Rist teatab!

Lisätiedot

YHDYSKUNTALAUTAKUNTA TALOUSARVIOEHDOTUS 2018 TALOUSSUUNNITELMA

YHDYSKUNTALAUTAKUNTA TALOUSARVIOEHDOTUS 2018 TALOUSSUUNNITELMA YHDYSKUNTALAUTAKUNTA TALOUSARVIOEHDOTUS 2018 TALOUSSUUNNITELMA 2018-2020 TOIMIALA 50 YHDYSKUNTAPALVELUT P A L V E L U 5 0 0 T E K N I S E N J A Y M P Ä R I S T Ö T O I M E N H A L L I N T O J A M A A S

Lisätiedot

Rapla valla pärimuspaiku

Rapla valla pärimuspaiku Rapla valla pärimuspaiku Jüri Metssalu MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahvaluule Arhiiv Ettekanne konverentsil 775 aastat Rapla esmamainimisest, 125 aastat Rapla valda 27. oktoobril

Lisätiedot

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt

Lisätiedot

Kohanimed vepslaste vaimse kultuuri valgustajatena

Kohanimed vepslaste vaimse kultuuri valgustajatena http://dx.doi.org/10.7592/sator.2016.16.mullonen Kohanimed vepslaste vaimse kultuuri valgustajatena Irma Mullonen Teesid: Vepsa rahvaluulest on kogutud ainult killukesi ja teated eepilisest pärimusest

Lisätiedot

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Soome keele audiovideokursus K i r j a s t u s e A S P a n g l o s s Tallinn Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants Kirjastuse AS Pangloss

Lisätiedot

Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele

Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele Retk Eestisse 3.-6.klassi õpilastele Retki Viroon 3. 6.-luokkalaisille Suunnittelijat: Koidu Oja Mari-Liis Hendrikson Virve Sjöblom Helsinki 2013 Sisällysluettelo Yleistä.. 3 Tavoitteet.... 3 Kohderyhmä...4

Lisätiedot

See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008

See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008 Salokannel, algus 4/8/08 2:30 PM Page 145 Keel ja Kirjandus 3/2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * JUHANI SALOKANNEL

Lisätiedot

Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks.

Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. Nr. 2 I aastakäik 1925 Keeleuuendus Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. SISU: Joh. Aa vi k.. Keeleuuenduse seisukord ja väljavaated. M. Tooms.. Prolatiiv (lõpp). J. Perens.. -likkude, -likke,

Lisätiedot

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?

Lisätiedot

VIINISTU-PÄRISPEA-PUREKKARI-ODAKIVI-LOKSA-HARA-VIRVE- JUMINDA-LEESI-MUUKSI

VIINISTU-PÄRISPEA-PUREKKARI-ODAKIVI-LOKSA-HARA-VIRVE- JUMINDA-LEESI-MUUKSI MÖÖDA RANNAÄÄRT... VIINISTU-PÄRISPEA-PUREKKARI-ODAKIVI-LOKSA-HARA-VIRVE- JUMINDA-LEESI-MUUKSI Tegu pole kindlasti mitte traditsioonilise turismimarsruudiga. Vägevaid kirikuid ja uhkeid mõisahooneid me

Lisätiedot

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID FILM 1 Esimesed rändurid, kes võõrale maale tulevad, näevad ja kirjeldavad selle maa rahvast enda vaatevinklist. Kultuuri- ja käitumiserinevused torkavad silma ja äratavad imestust. Järgmised rändurid

Lisätiedot

Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada

Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11

Lisätiedot

Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus

Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus Marit Alas eesti keele instituudi assistent Toponüüm koha identifitseerijana Kohanimede ülesanne on individualiseerida, eristada oma objekti kõigist teistest

Lisätiedot

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele

Lisätiedot

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest

Lisätiedot

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a.

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a. Sisukord LK 1. Eestimaa putuksööjad taimed. Kahru Männik, 1.kl. juh. Ene Pilvet. 2 2. Puude ja põõsaste ajatamine 2011. Kollektiivne töö. juh. Tiiu Hansen 2 3. Emajõe lodjal allavoolu. Martin Tikk, 7.kl.

Lisätiedot

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä

Lisätiedot

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast

Lisätiedot

Linnalaagris oli huvitav!

Linnalaagris oli huvitav! Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007 Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007 Juhtkond tänab Täname 8.kl. Rõuge suusa- ja õppelaagri heatasemelise korralduse ja läbiviimise eest laagri peakorraldajat Inge Jalakat ning tema meeskonda: Renate Pihl a,

Lisätiedot

Oma Keel. nr 2 / 2008

Oma Keel. nr 2 / 2008 Oma Keel nr 2 / 2008 Oma Keel Emakeele Seltsi ajakiri Toimetuskolleegium: Tiit Hennoste, Reet Kasik, Krista Kerge, Annika Kilgi, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Penjam, Peeter

Lisätiedot

5. Millise spordiala esimene (aga kaugeltki mitte viimane) ameeriklannast maailmameister oli aastal Marcia Frederick?

5. Millise spordiala esimene (aga kaugeltki mitte viimane) ameeriklannast maailmameister oli aastal Marcia Frederick? 1. Kes on need kolm sportlikku ode? Tegemist ei ole siiski kolmikutega. 2. Milline suusakuurort (nimes seitse tähte) laiub üle kolme kommuuni ning oli 1992. aasta olümpial naiste mäesuusavõistluste toimumispaigaks?

Lisätiedot

Segakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas

Segakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas Nr. 7 (296) 18. oktoober 2006 Teated Klasside pildistamine Klasside pildistamine toimub kolmapäeval, 25.oktoobril 06 õpetajate toas oleva graafiku alusel (täidavad klassijuhatajad). Kaasa naeratus ja selga

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine

Lisätiedot

Mereturismikonverents Haapsalus

Mereturismikonverents Haapsalus Mereturismikonverents Haapsalus 13. detsember 2006 Haapsalu Kultuurikeskus Heli Huul projektijuht Eestis Interreg III A projekt Yachting in Archipelago TURU PIIRKONNA JA LÄÄL ÄÄNE-EESTIEESTI MERETURISMI

Lisätiedot

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus

Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus TEA kirjastus Ruth Mägi sõnaraamatute peatoimetaja ruth.magi@tea.ee andmeid valminud Nykysuomen keskeinen sanasto baasil (Gummerus, 1999 & 2004) 50 000 sõna ja väljendit spetsiaalselt soome keele kui võõrkeele

Lisätiedot

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA 1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN

Lisätiedot

Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti

Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.regi Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1991, vol 34, nr 8, lk 452 458 Juba 1981. a. ilmus Tartu Ülikooli toimetiste 587. vihik

Lisätiedot

Soome lingvistid eesti keele jälil

Soome lingvistid eesti keele jälil Riho Grünthal Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professor Soome lingvistid eesti keele jälil Keeltevahelise sarnasuse äratundmine ja erinevuste lahtiseletamine on olnud võrdleva keeleteaduse põhieesmärke

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

Kaljuronimise raskuskategooriad

Kaljuronimise raskuskategooriad Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi

Lisätiedot

ISSN KEELJA KIRJANDUS

ISSN KEELJA KIRJANDUS 1 8 7 ISSN 0131 1441 : I KEELJA KIRJANDUS SISUKORD KOLLEEGIUM: P. Л. О. R. R. 1.. Л. Л. Ariste, Hint, E Jogi, А Kull, V V. Hallap Jansen, Kask, Pall, i. Peep, Päll, E. Sõgel. Ü. Tedre, Vinkel. TOIMETUS:

Lisätiedot

NÕUANDEID TOIMETAJALE. Katrin Kern

NÕUANDEID TOIMETAJALE. Katrin Kern Tartu Ülikool Eesti Keele Instituut Tartu Linnavalitsus Haridus- ja Teadusministeerium NÕUANDEID TOIMETAJALE Katrin Kern Keelehooldekeskus Tartu 2012 SAATEKS Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja

Lisätiedot

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii Endel flndpey: Suve Mete uinub, ööbik laulab, nii algab suveöö ja kõrges taevas särab veel eha valge vöö. Ja angervaksa tüvel ma silman kastevee, ning riikki põllu serval mu armas lilleke. All aasal kase

Lisätiedot

ГОН. lodming. eesti kujutavas kunstis, artikkel.

ГОН. lodming. eesti kujutavas kunstis, artikkel. ГОН lodming Sisu: Marie Under: V66rsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu: Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. Joh. Aavik: Eesti keele hüved ja

Lisätiedot

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel. I Sisu: Marie Under: Võõrsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu} Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. }oh. Aavik: Eesti keele hüved ja pahed, artikkel.

Lisätiedot

Pal ju õn ne, lõ pe ta jad

Pal ju õn ne, lõ pe ta jad VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2018 nr. 6 (205) TÄNA LEHES Kohvikutepäev pakkus maitseelamusi ja emotsiooni Pal ju õn ne, lõ pe ta jad Tä na vu lõ pe ta sid Kih nu Koo li kolm noor meest Rai mond

Lisätiedot

Helka-neiti kylvyssä

Helka-neiti kylvyssä Helkanet kylvyssä Frtz Grunbaum suom. M. A. ummnen Solo Tenor???? m Fred Raymond sov. G. Ventur 2001 Tä män täs tä p Bass Uu m g Wow uu uu uu uu uu uu uu, uu p wow wow wow wow wow wow wow, wow uu wow Mart

Lisätiedot

Magnetkaardid gümnasistidele

Magnetkaardid gümnasistidele Nr. 21 (275) 15. veebruar 2006 Juhtkond tänab Täname 8. klasside Rõuge suusa- ja õppelaagri hea ettevalmistuse ja läbiviimise eest laagri peakorraldajat Inge Jalakat, tema asetäitjat Renate Pihla, klassijuhatajaid

Lisätiedot

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme

Lisätiedot

fiifat "Jföel&iåigi Joh. Maileri kirjastus Tallinna linna plaan 1938 Plaanil on köik muudatused, uued tänavad, politsei jsk.

fiifat Jföel&iåigi Joh. Maileri kirjastus Tallinna linna plaan 1938 Plaanil on köik muudatused, uued tänavad, politsei jsk. 20 "Jföel&iåigi fiifat 1938 Joh. Maileri kirjastus Eksimatud ja täpsed teejuhid on: Tallinna linna plaan 1938 Plaanil on köik muudatused, uued tänavad, politsei jsk. piirid jne. Triikk neljavärviline.

Lisätiedot