Turba kaevandamise tehnoloogiad. Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "Turba kaevandamise tehnoloogiad. Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk"

Transkriptio

1 Turba kaevandamise tehnoloogiad Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk Kõik turbakaevandamise väärtushinnangute teemalised diskussioonid viivad järelduseni kõik mõjud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast. Võimalike või kasutatavate tehnoloogiate tundmine on ainus võimalus kaevandamimõjude hindamiseks ja objektiivsete väärtushinnangute andmiseks. Turbatootmise võib jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks tootmistehnoloogiaks: - pinnakihiline tootmine - karjääriviisiline tootmine Pinnakihilise tootmise juures toimub turbakihi mahatöötamine õhukeste kihtidena pidevalt sama pinna peal. Kasutatakse kahte erinevat pinnakihilist tootmistehnoloogiat - freesturba tehnoloogia - tükkturba tehnoloogia Karjääriviisilise tootmistehnoloogia korral kaevandatakse lasund kogu ristlõikes või kihiti mitmes järgus, tekitades karjääri. Siia alla võib liigitada plokkturba tootmise [9]. Freesturba tootmise protsess: - turbalasundi peenestamine vajaliku sügavuseni ; - peenestatud turba pööramine kuivatamise eesmärgil; - kuiva turba kogumine tootmispinnalt vaakumkogujatega; - ladustamine auna; - turba aunatamine. Pilt 1 Vaakumkogujad Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks (hooaeg) ajavahemikku mai algusest kuni augusti lõpuni. Alusturvast toodetakse samal põhimõttel nagu küttefreesturvastki. Freesaluslusturbaks sobib kõige paremini 5 15 % lagunemisastmega rabaturvas. Alusturba tootmisväljakute ettevalmistamine on töömahukam kui küttefreesturba väljakute ehitamine. Et soopinna kandevõime on nõrk, tuleb kuivenduskraave mitu korda uuesti kaevata. Selle tõttu kulub alusturbaväljakute ettevalmistamiseks enam aega. Soopinna kuivendamisest kuni esimese toodangu saamiseni kulub tavaliselt 3-4 aastat.[9] 1

2 Freesalusturba tootmisel kasutatakse enamasti samu masinaid mis küttefreesturba tootmiselgi. Kasvuturbal nõutakse osakeste suurust suuremat kui kütteturbal, millest tingituna turbapinna freesid ning freesitava kihi paksus on natukene erinevad. Kasvuturbal on freesitava kihi paksus mm ja kütteturbal keskmiselt 11 mm. Freesitud kihi paksusest sõltub turba kuivamisaeg. [10] Freesimistulemused olenevad mitmest tegurist (vttabel3). Turbaosakeste suurus freesimisel sõltub lisaks tabelis Tabel.1 toodud näitajatest veel turba liigist ja lagunemisastmest. Freestrumli pöörlemiskiiruse, freesimissügavuse, kuivatuspinna koormatuse ja freesagregaadi edasiliikumise kiiruse suurendamine nõuab võimsamat veoagregaati. Freeserite võimsusvajadus oleneb turbaliigist, kusjuures eri liigid vajavad eri konstruktsiooniga freese [2]. Tabel.1 Freesimistingimuste mõju turbaosakeste suurusele Näitaja Näitaja suurenemisel freesturba osakeste suurus: Freesimissügavus mm Suureneb Jääkfreesturbapuru hulk g Väheneb Freestrumli pöörlemiskiirus p/min Väheneb Freesagregaadi liikumiskiirus km/h Suureneb Freesitava turba algniiskus W 1 Suureneb (kuna turvas on sitkem) Üks tsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: - freesimine - pööramine - vallitamine - kogumine - aunatamine Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on spetsiaalsed masinad ja mehhanismid, mida võib ühe operatsiooni jaoks olla väga erinevaid. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 3 tsükli järel. 2

3 Pilt 2 Freesija Pilt 3 Vallitaja Pinnakihilisel tootmisel on kasutusel kaks koristustehnoloogiat. Freesturba kogumine pneumaatiliste punkerkogujatega või mehaaniliste kogujatega. Mehaanilisel koristamisel on kasutusel ka ümbervallitamise süsteem. Ümbervallitamissüsteemil tehakse igale väljakule 20 m laiuse väljakute korral üks vall, mida vastava ümbervallitajaga tõstetakse naaberväljaku valli, tavaliselt kasutatakse nelja või viie valli süsteemi, mis tähendab, et kummaltki poolt vallitatakse nelja või viie väljaku vallid ühele väljakule kokku, kuhu moodustub turbaaun. 40 m laiuste väljakute korral on väljakul kaks valli. Punkerkogumise korral tehakse aunad väljakute ühte otsa väljaveo tee äärde, pikemate väljakute puhul ka mõlemasse otsa. Kasutatakse ka lahuskoristuse meetodit, mis tähendab seda, et kogumine on tsüklist eraldatud. Mitme tsükli toodang kogutakse väljaku keskele valli ja kogumine toimub tsükliväliselt tavaliselt sel ajal kui ilmastik ei ole soodne turba kuivamiseks. Sellega on võimalik suurendada tsüklite arvu ja sellega ka toodangu mahtu pinnaühikult. Freesturba hooajatoodanguks 1 ha võib jämedalt arvestada kasvuturbale maksimaalselt 200 t/ha aastas, keskmiselt t/ha aastas. Turba kuivamiskiirus oleneb turba koostisest ja lagunemisastmest ning paljudest teistest põhiteguritest Osa teguritest on tootja poolt muudetavad. Nendeks on lademiku algniiskus, põhjavee kõrgus, turbapuru osakeste suurus (ja ühtlasem fraktsioonkoostis), õige pinnakoormatus (ja ühtlasem kihi paksus). Seega on oluline õige freeseri valik. Turba pööramiste arvu suurendamine (üle kolme korra) võib kuivamise aega pikendada märgkihi juurdemoodustumise tõttu [2]. Turba kuivendamisel kasutatakse päikese energiat, seega turvast toodetakse suviti ning freesimine toimub üldiselt soojadel ilmadel. Iga tõsisem vihmahoog (10 15 mm sademeid) paneb töö kaheks kuni kolmeks päevaks seisma. Keskmisel suvel on turba tootmine võimalik u päeval. Turbakaevandamise hooaja alguses ja lõpus on päikese langeva energia hulk kaks korda väiksem kui hooaja keskel. Vastavalt kuivamistingimustele on vaja parema tulemuse saamiseks reguleerida tsüklisaagiseid ja lahtifreesitava kihi paksust. Kuivamistingimused muutuvad ka ööpäeva jooksul, millega tuleb tehnoloogiliste operatsioonide aja valikul arvestada. Alates õhtul kuni hommikul 8.30 turbakiht märgub. Märgumine võib sellel 3

4 perioodil olla kuni 12 %, s.o. freesitud kihti lisandub lademikust 0,3 0,4 mm vett. Seepärast tuleks enne esimest hommikust pööramist lasta turbal 2 3 tundi kuivada. Et keskpäevane õhutemperatuur on kõige kõrgem, ei ole otstarbekas sellel ajal turvast koristada, vaid teha veidi hiljem, kui turvas on jahedamaks muutunud. Septembris on õhk kuiva turba kogumiseks liiga niiske. Suvekuudel töötatakse varavalgest hilise õhtuni, eriti kuiva ilmaga isegi öösel. Küttefreesturba tootmiseks valitakse madal- või siirdesooturvas lagunemisastmega %. Briketi valmistamisel peab turba mahumass 40 % tingniiskuse korral olema vähemalt 180 kg/m 3 [10]. Tabel2 Freesturba kuivamise aja muutus seda mõjutava teguri suurenemisel Tegurid Teguri ühik Muutus Algniiskus kg vett/kuivaine kg; pikendab % Pinna koormatus kg/m 2 ; pikendab h(kihi paksus) Turbapuru osakeste suurus mm lühendab Põhjavee kõrgus m pikendab Päikesekiirgus W/m 2 lühendab Õhutemperatuur ºC lühendab Suhteline õhuniiskus % pikendab Tuule keskmine kiirus m/sek lühendab Pööramiste arv korda pikendab Freesturba tootmine Haku meetodil. Haku meetod on turba kaevandamisel üks enimkasutatavaid meetodeid. [15] Traditsiooniline Haku tootmiskett sisaldab 1-2 freesi, 1-2 pöörajat, 1-2 vallitajat, ühte lintkonveierit ning 3 5 traktori järel veetavat turba treilerit. Freesimine. Freesturba tootmisel freesitakse turba kuivatamise jaoks lademe pealmine kiht 20 mm sügavuselt. Freesimiseks kasutatakse 6 9 m laiust freesi. Sõltuvalt turba kvaliteedist, kasutatakse aktiivset pöörlevate teradega varustatud freesi või passiivset lõikavate teradega varustatud freesi. Freesimise ajal on turba niiskus protsenti, mis püütakse vähendada 40 protsendini. Freesitud turba pööramine. Kuivatamise edendamiseks pööratakse freesitud turvast kuivamise ajal 1 3 korda. Pööramiseks kasutatakse spetsiaalset traktori järel veetavat plastmassist või terasest lusikatega pöörajat. Enamasti, aga kasutatakse tuleohutust silmas pidades, plastmassist lusikatega pöörajat. Pööraja töölaius on kuni 19 m ning kiirus pööramisel on 8 14 km/h. Kuivamine võtab aega tavaliselt 2 3 päeva, sõltuvalt õhu temperatuurist, õhu niiskusest, tuulest ning vajalikust turba kvaliteedist. Ühel freesimisel eemaldatud turba kogust nim. koristuseks. Keskmiselt on tootmisperioodil u koristust mai algusest kuni augusti lõpuni. Vallitamine. Kui turvas on kuivanud paraja niiskuseni (40 %), turvas vallitatakse traktori järele haagitava turba vallitajaga 20 m laiuse väljaku keskele. Moodustatav vall on väljaku pikkune ning umbes 40 cm kõrge ja 80 cm lai. Turba vallitaja töölaius on umbes 9 m. Vallitajal on paindlik harjaline põhi, mis tagab tootmisalal kuiva turba korraliku vallitamise ning kõrge saagi. Kogumine. Turba kogumine on turba tootmises kõige kallim faas. Kogumise maksumus moodustab % kogu tootmise maksumusest kuna sellele protsessile tuleb pöörata erilist tähelepanu.[15] Vallist laetakse turvas traktori järel veetava ning lintkonveieriga varustatud koguja abil kõrval väljakul sõitva, samuti traktori järel veetava turba treileri peale. Pärast seda on turbaväljak uuesti valmis freesimiseks. Sellised uued lintkonveieriga laadimismasinad on tuleohutuse 4

5 tõttu varustatud kummist ratastega ning neid on ka kerge transportida ühelt väljakult või tootmisalalt teisele. Kasutatavate treilerite mahutavus on m3. Aunatamine. Turvas transporditakse turba treileriga auna, mis asub tee ääres, kus liiklevad turvast vedavad autod. Ühes aunas võib olla kümneid tuhandeid kuupmeetreid turvast ning aunasid võib olla ühe tootmisala läheduses mitmeid. Aunatamist võib teostada traktortreileriga auna peale sõites ning turvast sinna maha laadides või siis laadides turvas auna jalamile, kust see lükatakse buldooseriga kõrgemale auna peale. Kui aun on valmis, siis see üldjuhul kaetakse kilega, et kindlustada kõrge kvaliteet. Freesturba tootmine pneumaatilise turbakogumismasina ehk vaakumkoguja meetodil. Seda meetodit kasutatakse madalsooturba kaevandamisel ning väiksematel aladel. Sellel meetodil ehk turba kaevandamisel pneumaatiliste turbakogumismasinatega, toimuvad kaks esimest etappi, ehk siis freesimine ja pööramine, samal viisil kui Haku meetodil. Nendele järgnevatel etappidel kasutatakse aga freesturba kogumiseks ja transpordiks traktori järel veetavat pneumaatilist turbakogumismasinat. Freesturba kogumine. Vaakumkogujaid on erinevaid, kuid nende tööpõhimõte on sama. Vaakumkoguja töötab samal põhimõttel nagu tolmuimejagi: ventilaator tekitab kuni 40 kuupmeetrises kogumismasinas vaakumi, millega turvas imetakse huulikute ning imitorude abil sisse. Pilt 4Imitoru Uuemates vaakumkogujates ventilaatorist tulev heitõhk puhastatakse ning seega saab selliseid kogujaid kasutada ka nendel turbatootmisaladel, kus turba tolmu ei tohi vähemalgi määral loodusesse sattuda. Aunatamine. Vaakumkoguja meetodil veetakse turvas peale kogumist sama treileriga auna. Traktor-vaakumkoguja kombinatsioonil võib turba laadida kas auna peale või jalamile nagu Haku meetodilgi. Freesturba tootmine mehaanilise turbakogumismasina meetodil. Nagu eelmiselgi meetodil, nii ka sellel toimuvad kaks esimest etappi samal viisil kui Haku meetodil. Vallitamine ja kogumine. Turba vallitamine toimub nagu Haku meetodilgi (kasutades turba vallitajat), või siis kogumismasinaga ühenduses olevat 6m laiust ning V-kujulist ettepaigutatud vallitajat, mille abil turvas kogutakse traktori rataste vahele. Sellel vallitajal on paindlik harjaline põhi, mis tagab turba korraliku vallitamise. Vallist kogutakse turvas mehaanilise kogumismasinaga selle tagaosas oleva kraapkonveieri abil. Aunatamine toimub samamoodi nagu kahel eelneval meetodil. Freesturba tootmine ümbervallitamis- ehk Peco meetodil. Ümbervallitamismeetodil tekib aun vallide ühendamisega ning kolm esimest etappi, freesimine, pööramine ja vallitamine, toimuvad nagu Haku meetodilgi. Sellel meetodil turvas ladustatakse ühele väljakule kokku. See toimub nii, et keskmiselt väljakult siirdatakse turbavall traktori järel veetava ning lintkonveieriga varustatud vallitajaga kõrval oleva väljaku valli peale. Seejärel kahe väljaku vall siirdatakse samamoodi kolmandale väljakule. Seda võib korrata 4 6 korda. Sama protsessi korratakse teiselt poolt nii, et keskele moodustub lõppkokkuvõttes aun, kuhu on 5

6 kogutud 8 12 väljaku turvas. Selliseid kogumisoperatsioone toimub suvel keskmiselt Sellist tüüpi aunad on tehtud talviste toimetuste tarvis, kuna nad ei asetse sõiduteede ääres. Kui sealt on vaja turvast kuskile transportida, siis rajatakse sinna eraldi talvetee. Tükkturba tootmine. Küttetükkturba tootmiseks sobib turvas lagunemisastmega üle 25 %. Küttefreesturbaks ja turbabriketi valmistamiseks sobib paremini hästilagunenud madalsooturvas. Tükkturba tootmiseks paremini hästilagunenud rabaturvas. Tänu rabaturba kiulisele struktuurile püsivad turbatükid paremini koos ka pärast mitmekordseid kuivatus-, sõelumis- ja laadimisoperatsioone. Tükkturvast toodetakse silindri või lindi kujul. Üks tsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: Kaevandamine pressimine pööramine vallitamine kogumine aunatamine Masinate komplekteerimisel lähtutakse sellest, et kolme turbapressi kohta vajatakse ühte komplekti abimasinaid (pööraja, vallitaja ja laadija). Vajalik tootmispind ühele pressile on ca 30 ha. Tüki läbimõõt võib olla väga erinev, suurem on 80 mm, tehakse ka peentükkturvast läbimõõduga mm ning pikkus on mm. Peentükkturba eeliseks on kiirem kuivamistsükkel, võimalus hooajal saada 6 7 tsüklit tavalise 2 3 tsükli asemel. Puuduseks on erinõuded tootmispindadele: tasasemad väljakud, parem kuivendus, väiksem kännusus. Sageli varieeritakse läbimõõtu, vahetades turbapressi suudmikke: kevadel, paremate kuivamistingimuste puhul toodetakse jämedamat tükki (läbimõõt 80 mm), suve lõpul peenemat (läbimõõt 50 mm). Hooaja toodanguks võib arvestada 3 tootmistsükli korral 400 m3/ha ehk 160 t/ha aastas. Tükkturba kuivatamine välistingimustes erineb tunduvalt freesturba kuivatamisest. Eriti sõltub tükkturba kuivatamise aeg ja lõppkvaliteet tükkide mõõtmetest ja kujust. Paljudel juhtudel ei saa tüki mõõtmete muutmisega reguleerida nende tugevust, kuna tükkide suuruse nõue esitatakse tarbija poolt lähtudes turba kasutusaladest ja tehnilistest lahendustest tarbimisel. Turbatükkide kuju määrab ära üldise kuivatusvälja koormatuse ja operatsioonide mehhaniseeritult läbiviimisel kao suuruse. Arvestades viimast asjaolu on otstarbekas tükkturvast toota silindrikujulise vorm-suudmikuga võimalikult pikkade tükkidena, et vähendada turba kadu ja saada õhulisemad vallid. Tavaliselt saadakse turbatüki pikkuseks 1,5 2 läbimõõtu. Kuivamisprotsessi kestus ja lõpptoodangu kvaliteet sõltub suuresti toormassi läbitöötlusest. Suurema läbitöötlusastmega massist vormitud turbatükid märguvad sademete mõjul vähem, mistõttu tüki tugevus suureneb ja kaod vähenevad. Toormassi suurem läbitöötlus muudab kuivamisprotsessi ilmastikutingimuste suhtes püsivamaks [1]. Tükkturba tootmisprotsess. Kaevandamine pressimine. Tükkturvast freesitakse tootmisalal cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga, millel on lõiketeradega varustatud tõsteketas või tõstekruvi. Turba freesimisniiskus on üle 80 protsendi. Samal ajal töötleb see tõstemasin ka turvast kruviseadmega ning pressib ja vormib selle läbi huuliku tükkidena väljakule kuivama. Tükid on millimeetrise läbimõõduga silindrid või lainekujulised lindid. Pööramine. Seejärel tükkturvast kuivatatakse 1 2 nädalat, mille ajal neid pööratakse 19 meetrise töölaiusega pöörajaga. Pööramine sõltub ilmastiku tingimustest ja võib toimuda 1 3 korda. Eesmärgiks on vähendada tükkide niiskus 35 protsendini. 6

7 Vallitamine. Vallitamine toimub jällegi samal moel kui Haku meetodil. Tükid ajatakse valli traktori järel veetava vallitajaga, mille pöörlevad plastmassist kettad eraldavad tükkturbast parema agregaadi välja. Kogumine. Vallis olevad tükid laaditakse tükkturba laadijaga (lintkonveieriga ja millel on ka sõel) traktori järele haagitud turba treileri peale. Aunatamine. Tükkturvas veetakse turba treileril teeäärsetesse aunadesse kus soodsate ilmastikutingimuste korral toimub turba järelkuivamine ja niiskuse vähenemine 4 6 %. Aunatamine toimub üldjuhul ekskavaatoriga. Hooaja lõppedes kaetakse need aunad kattekilega, mis väldib turba märgumise sademetest. Aunatamine ja katmine toimub väljaspool tootmistsüklit; koristamine võib toimuda mitme lõikuse järel ühest vallist. Eesmärgiga vähendada peenturba sisaldust tükkturba hulgas, teostatakse selle kogumine enne uue lõikustsükli tegemist. Kuivatatud freesturvas (turbapuru) annab täiendava energiaturba koguse pinnaühikult ja kasutatakse katlamajades kütteks. Tükkturba tootmine omab rea eeliseid, võrreldes freesturba tootmisega: väiksem sõltuvus ilmastikust, tunduvalt väiksem tuleoht, puudub tuuleerosiooni oht, säilimise kaod on umbes 20 % väiksemad, alla 1 % kännulisusega lasundi kaevandamisel jääb ära täiendav kändude eemaldamine, kuna need töödeldakse toormassiga üheaegselt tootesse, energiaühiku (MWh) veokulud on väiksemad, tootmispindade remondikulud on väiksemad, kuivendussüsteemi vete hõljuvainete sisaldus on tunduvalt väiksem, puudub praktiliselt tolmuprobleem transpordi ajal [4]. Plokkturba tootmine. Plokkturvas omab selliseid omadusi, mis tagab tema sobivuse kasutamiseks taimekasvatuses: - ei sisalda umbrohtude juuri ega seemneid; - säilitab maksimaalselt oma loodusliku struktuuri; - minimaalne peene fraktsiooni sisaldus; - hea niiskuse siduvusaste; - isekuumenemistunnuste puudumine; - vedu odavam. Lõike- e. plokkturvas kaevandatakse selleks ettevalmistatud tootmisväljadelt naturaallademikust ja kuivatatakse tarbimisniiskuseni ca 65 %, kasutatakse kõrgsooturvast lagunemisastmega alla 25 %. Kaevandamine toimub kihiti, vähelagunenud turbalasundi lõikes lõigatakse turbaplokid (näiteks 30x30x60 cm) ekskavaatoriga, mis on varustatud spetsiaalse mitme-kopalise kühvliga [17]. Turbaplokkide suurus oleneb tarbijast, ilmastikust ja lasundi omadustest. Soovitatav on hoida turvas ühe külmumistsükli (talve) tootmisväljal, mis parandab turba tarbimisomadusi turvas muutub kohevamaks, kuivab kiiremini välitingimustes. Kui turbaplokid on osaliselt kuivad, siis neid pööratakse käsitsi või masinaga. Kuivatades lõiketurvast niiskuseni alla 50 % võib teda kasutada purustatuna aianduses, alusturbana, fekaalgaaside sidujana loomalautades ja kuivkäimlates [9]. Biomassi kuivatusseade uuendab turba tootmist 2005 aasta maikuus esitles Soomes tegutsev firma Vapo suurte biomasside koguste kuivatamiseks mõeldud biomasside kuivatusseadet ning uut turbatootmismeetodit. Nende abil 7

8 saaks toota turvast 20 korda tõhusamalt. Väga suur muutus uues turbatootmistehnoloogias oleks see, et turvast ei kuivendataks enam soo peal, vaid just selle jaoks valmistatud asfaltväljakul biomassi kuivatusseadmel. See uus seade koosneb asfaltväljakust ning selle ümber asetatud päikesepaneelidest. Paneelide poolt toodetav soojusenergia keerleb asfaltväljakute all olevates torudes, soojendades kuivatatavat massi altpoolt ning seda samal ajal kui päike ja tuul kuivatavad seda massi pealtpoolt [19]. Turba ümberpaigutamine pumpamise teel. Turba kuivendamisprotsessi üleviimine asfaltväljakule tooks kaasa ka muutusi turba tootmisväljakutel. Enam ei oleks vaja freesimist, pööramist ja vallitamist, sest nüüd tõstaks ekskavaator turvast otse soost. Tootmisalalt viidaks turvas pumpamise teel mööda torusid biomassi kuivatusseadme kõrval asuvasse väli lattu. Teine võimalus oleks turvas sinna viia treileriga. Turvas puistatakse asfaldile, kasutades selleks spetsiaalselt valmistatud puistamisvagunit, mis vormib turba kuivamiseks vajaliku kuju ning suurusega tükkideks. Kuivamisprotsess võtab parimal juhul aega 1 2 päeva, sõltuvalt aastaajast ning ilmastikutingimustest. Lõpuks korjatakse kuiv turvas ära näiteks mehaanilise turbakogumismasinaga. Biomassi kuivatusseadme ja uue turbatootmistehnoloogia eelised Tootmisvõimsus on 20 korda suurem kui praegustel meetoditel Võrdne toote kvaliteet Tootmishooaeg pikeneb üle kuuele kuule Toode sõltub vähem ilmastikutingimustest Isegi väheseid põua perioode saab edukalt ekspluateerida Turbavarusid saab ettevaatlikult kasutada Turbatootmise mõjud veele vähenevad Lõpp tolmu tekkimisele Põlengute oht väheneb Võimaliku müra vähenemine Transport. Kütteturba veoks on käesoleval ajal Eestis sobivaid transpordivahendeid küllaldaselt. Lähematel aastatel kindlustaks see ka kuni 10-kordse turbatootmise kasvu juures väljaveo tootjalt tarbijani vastavalt viimase vajadusele. Paralleelselt tootmise ja tarbimise kasvuga algab loomulik transpordivahendite väljavahetamine ökonoomsemate vastu. Veokulud tarbijale moodustavad % tükkturba hinnast, sõltuvalt veokaugusest ja koormate suurusest. [6] Turba kaevandamise parim võimalik tehnoloogia Parim võimalik tehnika (BAT best available technique) on selline tegutsemisviis, mille kasutamine on tema eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Meil kasutatavad turbakaevandamise tehnoloogiad ei erine mujal maailmas kasutatavatest, suurem vahe on just nõukogudeaegsete ja kaasaegsete veduktraktorite osas, milledest esimesed on kindlasti keskkonnaohtlikumad. 8

9 Joonis 1 Freesturba tootmismeetodid [13] Töö on seotud ETF Grandiga 5913 Kaevandatud alade kasutamine KASUTATUD ALLIKAD 1. Animägi, J Tükkturba kuivatamise iseärasused. Eesti turvas, Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk, Kaevandamine parandab elu maal järeldus Talvakadeemia grupitööst Niibi turbarabas. Kaevandamine parandab maa, TTÜ mäeinstituut Siim Pukk. Bakalaureusetöö. TTÜ mäeinstituut Animägi, J Turba kuivatamine välitingimustes. Eesti turvas, Hinto, O Turvas tootmine, töötlemine ja kasutamine III. Tükkturba kuivatamine. Pedagoogiline kirjandus, Tallinn. 6. Juske, A Turbatootmine Eestis. Eesti Turbaliit, Pärnu. 7. Ларгин, И.Ф., Корчунов, С.С., Лазарев, А.В Справочник по торфу. Недра, Москва 8. Mirme, P Turbatööstuse käivitamise kava. Tartu Ülikool Pärnu kolledž diplomitöö, Pärnu. 9. Orru, M Rääma turbamaardla lääneosa geoloogilise uuringu aruanne. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. 10. Paalberg, F Turvas tootmine, töötlemine ja kasutamine IV. Freesturba tootmine. Pedagoogiline kirjandus, Tallinn. 11. Raadla, K Turba kaevandamine ja sellega kaasneva mõju leevendamine põhja- ja pinnaveele Viru-Peipsi alamvesikonnas. Peipsi Koostöö Keskus, Tallinn. 12. Valk, U Eesti sood. Valgus, Tallinn,

10 13. Varik, K. (OÜ Biolan Baltic arendusdirektor). Tehnoloogia valik ning tootmisprotsessi kavandamine. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tallinn, 10. mai Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsu ja mürataseme piirväärtused. Keskkonnaministri a määrus nr Alakangas, E Suomessa käytettävien polttoaineiden ominaisuuksia. Valtion teknillinen tutkimuskeskus, Espoo Eesti-Inglise Maapõuesõnaraamat 17. Soome bioenergia veebileht Rahvusvahelise turba tooteid ja teenuseid pakkuva ettevõtte Bord na Mona veebileht 19. Rootsi turbatootjate assotsiatsiooni veebileht Vaakumkogujaid valmistava Canada ettevõtte Premier Tech veebileht Vapo OY veebileht Talveakdeemia + grandiviited 10

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni

HINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

Valonlähteet Valgusallikad

Valonlähteet Valgusallikad Valonlähteet Valgusallikad GARO LED30 SMD Ø60 121 GARO LED30 SMD E27 GARO LED30 SMD E27-WW 19740 2700-3200 GARO LED30 SMD E27-NW 19741 4000-4500 14 14-80 30 LED SMD 1140 80 25000 15000 A+ 14 1/10/50 131

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

Valonlähteet Valgusallikad

Valonlähteet Valgusallikad Valonlähteet Valgusallikad GARO LED MCOB LED MCOB-valaisin / LED MCOB-dioodidega lamp Ø60 Ø60 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8 E27 Ø40 Ø60 96 123 80 82 110 110 Ø37 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8

Lisätiedot

Võrkpalli ja rannavõrkpalli väljakud

Võrkpalli ja rannavõrkpalli väljakud Võrkpalli ja rannavõrkpalli väljakud Sissejuhatus 3 Asukoha valik 4 Väljakute suurus Võrkpall Rannavõrkpall 8 9 Väljakute ehitamine 11 Väljakute varustus 19 Väljakute valgustamine 22 Väljakute hooldamine

Lisätiedot

Matemaatiline modelleerimine

Matemaatiline modelleerimine Matemaatiline modelleerimine Sissejuhatus Otsuste vastuvõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat teed: 1. juhuslik valik (kull/kiri, nn KATSE-EKSITUSE meetod); 2. argumenteeritud valik. Paljudesse olukordadesse

Lisätiedot

Põhivärvinimed soome keeles

Põhivärvinimed soome keeles Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa

Lisätiedot

Kaljuronimise raskuskategooriad

Kaljuronimise raskuskategooriad Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT

ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?

GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ

RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue

Lisätiedot

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)

Lisätiedot

Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest

Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Andri Ahven Sisukord 1. ÜKT kohaldamise võimalused 2. ÜKT-le suunatud isikud 3. ÜKT 211. aastal lõpetanud süüdimõistetud 4. ÜKT tegijana 211. aasta

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2015 Puiduhinnad langesid terve esimese kvartali ja seda pea kõigi sortimentide lõikes. KEM

Lisätiedot

Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine. Ramboll Eesti AS

Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine. Ramboll Eesti AS Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine Ramboll Eesti AS 27-2 Maanteeamet Tallinn 27 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE... 3 1.1. Eesmärk... 3 1.2. Teostus... 3 1.3. Materjalid... 3 1.4. Tulemused... 3 2.

Lisätiedot

LIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE

LIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE AUTO- JA TRANSPORDIALATÖÖTAJATE LIIT LIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv kuni 3.3. 31.1.2012. 1

Lisätiedot

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas

Esitluste koostamine. Kristiina Klaas Esitluste koostamine Kristiina Klaas Esitlustarkvara Esitlustarkvara, mille abil saab kujundada kilele ja paberile trükitavaid või arvutist dataprojektori abil näidatavaid esitlusmaterjale. Sisaldab slaidide

Lisätiedot

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni

ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016 ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago

Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago Sisukord Eessõna... 3 1. Ettevõtte kultuur... 5 2. Ettevõtte graafi line imago... 9 3. Trükised...15 4. Voldikud, teated ja plakatid... 23 5. Valgusreklaamid, lipud

Lisätiedot

ADSL. ADSL

ADSL.  ADSL Page 1 of 5 ADSL Kirjutas Isahiir Wednesday, 16 November 2005 ADSL Sissejuhatus Paljud meist arvavad, et tavalised telefonikaablid hakkavad olema juba natuke ajast ja arust: kõikidel on GSMtelefonid ja

Lisätiedot

Põhjamaade ökomärgise andmine hotellidele, restoranidele ja konverentsikohtadele

Põhjamaade ökomärgise andmine hotellidele, restoranidele ja konverentsikohtadele Põhjamaade ökomärgise andmine hotellidele, restoranidele ja konverentsikohtadele Versioon 4.3 23. oktoober 2013 31. detsember 2018 Põhjamaade ökomärgis Sisukord Milline on Põhjamaade ökomärgisega hotell,

Lisätiedot

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond

Lisätiedot

SOLÖR-VÄRMLANDI METSASOOME ILMAENNUS- TAJA JA RAVIJA

SOLÖR-VÄRMLANDI METSASOOME ILMAENNUS- TAJA JA RAVIJA viimase lahkumist kodumaalt. Plaadil kujutatud karul võib olla sama tähendus: inimese figuur on ürglinnu kehal äärmine. Tõlgendaksime seda kui Pera-vägilase võõrale maale kiirustamist. Sellest äärmisest

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

Female Estonian Migrants. Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson

Female Estonian Migrants. Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson Female Estonian Migrants Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson Töötukassad Soomes Nii ma seda küll ette ei näinud. Töökohta enam ei ole ja olen nüüd töötu, aga üür tuleb maksta ja süüa peab ka

Lisätiedot

Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus

Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus Andri Ahven Sisukord 1. Joobes sõidukijuhtimise ulatus 2. Karistuspraktika 3. Süütegude korduvuse arvestamine karistuse

Lisätiedot

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: SA Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinnad on jätkanud kasvamist ja seda juba mitmendat kvartalit järjest.

Lisätiedot

Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena

Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena TEATMIK OMAVALITSUSTELE Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena Teatmik omavalitsustele Soome Biogaasi Ühing MTÜ 2012 Kirjutatud ja

Lisätiedot

Helsinki-Tallinnan meriväylän turvallisuuden parantaminen Tallinnan lahdella INTERREG IIIA

Helsinki-Tallinnan meriväylän turvallisuuden parantaminen Tallinnan lahdella INTERREG IIIA Merenkulkulaitoksen julkaisuja 4/2003 Helsinki-Tallinnan meriväylän turvallisuuden parantaminen Tallinnan lahdella INTERREG IIIA Helsinki 2003 ISBN 951-49-0938-0 ISSN 1456-7814 Merenkulkulaitoksen julkaisuja

Lisätiedot

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised

Suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised Suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised Tallinn 28 Lepingu nr: 18-2/79 Tööde algus: 1.11.27 Tööde lõpp: 15.1.28 Margus Kört Juhatuse esimees Erik Teinemaa Õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Aruande

Lisätiedot

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

Marsalis Metall OÜ tehase keskkonnakompleksloa taotlus. Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA uuendamine

Marsalis Metall OÜ tehase keskkonnakompleksloa taotlus. Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA uuendamine Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA-216935 uuendamine Tallinn 217 Nimetus: Marsalis Metall OÜ tehase välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Töö tellija: Töö teostaja:

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi

Lisätiedot

2017 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused.

2017 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Liinibussidel töötavatele isikutele 2017 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv 1.2.2017 31.1.2021 (31.1.2020). Regulaarne tööaeg Regulaarne

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

Ärge naeruvääristage oma mootorit!

Ärge naeruvääristage oma mootorit! Ärge naeruvääristage oma mootorit! Halb õlitus raiskab jõudu... raiskab bensiini... Halb õli mõjub Teie mootorile vastutöötava jõuna, mis pole küll nähtav, kuid kulukas. Teie maksate täie võim suse ja

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED

EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja

Lisätiedot

DAVID CITY LINE. Jõusaali tüüpi trenažöörid, mida saab paigutada väli- või sisetingimustesse treenimiseks

DAVID CITY LINE. Jõusaali tüüpi trenažöörid, mida saab paigutada väli- või sisetingimustesse treenimiseks DAVID CITY LINE Jõusaali tüüpi trenažöörid, mida saab paigutada väli- või sisetingimustesse treenimiseks Mitmekesine trenažööride valik võimaldab kasutajatele mitmekülgset treeningut Soomes toodetud trenažöörid

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT VÄLJAKUTSE AKTIIVSELE MÜÜGIMEHELE EHITUS- JA TOOTMISSEKTORIS! B&H Solutions OÜ kliendiks on regiooni suurimaid tööriistade, ehitustehnika, ehitus- ja töösusseadmete rendiettevõte

Lisätiedot

Palkseina tihtimismaterjalide omadused 1

Palkseina tihtimismaterjalide omadused 1 88 Silmnähtav Palkseina tihtimismaterjalide omadused 1 Janne Jokelainen Resümee Käesoleva uurimuse eesmärk oli määrata palkseina erisuguste tihendusmaterjalide omadusi. Katsetati kõige levinumaid poorseid

Lisätiedot

BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine

BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine EE FI SE KASUTUSJUHEND käyttöohjeet bruksanvisning STOLLAR PEAB KÕIGE OLULISEMAKS OHUTUST Stollari töötajad hoolivad väga ohutusest. Seadmete kavandamisel ja tootmisel

Lisätiedot

Eesti Konjunktuuriinstituut. Estonian Institute of Economic Research. Eesti alkoholiturg aastal

Eesti Konjunktuuriinstituut. Estonian Institute of Economic Research. Eesti alkoholiturg aastal Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Eesti alkoholiturg 2015. aastal Tallinn Mai 2016 Aruande koostajad: Kiira Martens, Elmar Orro, Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituut

Lisätiedot

INDEX MUUT TOOTED MÜÜRSEPA TÖÖRIISTAD SISUSTUS KONTAKT

INDEX MUUT TOOTED MÜÜRSEPA TÖÖRIISTAD SISUSTUS KONTAKT MUURAUS INDEX INDEX MÜÜRSEPA TÖÖRIISTAD m2 MÜÜRSEPAKELLU m3 KROHVIMISKELLU m3 SEGUKAMMKELLU m4 KROHVIMISKELLU m4 SILUMISKELLU m5silumiskellu m5 HÕÕRUTI m5 SVAMM m6 VUUGIKELLU - HORISONTAALNE m6 VUUGIKELLU

Lisätiedot

Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid. Hooldamisõpetus. Hoito-ohje.

Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid. Hooldamisõpetus. Hoito-ohje. Sanka-suihkuseinät TUOTE - PRODUKT - PRODUCT -...?... ja altaat Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid Hoito-ohje Skötselråd Care instructions

Lisätiedot

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina

Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina Künnap 7.12.2007 13:33 Sivu 968 VEEL LÄÄNEMERESOOME JA EESTI EITUSPARTIKLITE EI, EP, ES PÄRITOLUST * AGO KÜNNAP Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina kahest komponendist:

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

KANNETTAVA VINSSI MOBIL VINSCH TEISALDATAV VINTS

KANNETTAVA VINSSI MOBIL VINSCH TEISALDATAV VINTS AWD1134 KANNETTAVA VINSSI MOBIL VINSCH TEISALDATAV VINTS Käyttöohje Bruksanvisning Kasutusjuhend Alkuperäisten ohjeiden käännös Översättning av originalbruksanvisning Originaaljuhend HUOMIO! Lue käyttöohjeet

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

Soomlaste raamatukogukasutus

Soomlaste raamatukogukasutus TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kerttu Poolakese Soomlaste raamatukogukasutus Bakalaureusetöö Juhendaja: Hanna Katariina Jokela Tartu 2015 Sisukord

Lisätiedot

KERTO KANDETA- RINDITOOTED

KERTO KANDETA- RINDITOOTED KERTO KANDETA- RINDITOOTED TASUV EHITUSVIIS Kerto on okaspuuvineerist liimimise teel valmistatud palk- ja plaattoode. Kerto-tooted on tänu oma jäikusele ja mõõtmete täpsusele suurepärane lahendus väga

Lisätiedot

Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid

Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale C Seda lihtsustatut

Lisätiedot

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Andri Ahven, Pilleriin Lindsalu Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Analüüsitalitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn

Lisätiedot

Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Ülevaade aasta II kvartali puiduturust. Heiki Hepner Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinna kasv on pärast mitme kvartali järgset tõusu peatunud ja arvestades

Lisätiedot

Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives

Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid Sobiv partner tööhõives Mitu head põhjust puiduliiduga liitumiseks Puiduliit seisab sinu huvide eest Puiduliit seisab sinu huvide eest Metsanduse, metsandusseadmete,

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

Ü l e v a a d e. Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik

Ü l e v a a d e. Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Ü l e v a a d e - - - - - - - - - - - Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Keelearenduskavade koostamine on Eestis ja Soomes sattunud ühele ja samale

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

Tänu põhjalikule värvivalikule ning erinevatele pinnastruktuuridele

Tänu põhjalikule värvivalikule ning erinevatele pinnastruktuuridele Sisukord 04 Kompaktlaminaadid siseruumidesse 06 Materjal 08 Stratificato Print HPL eelised 10 Füüsikalised ja mehhaanilised omadused 12 Keskkonnasõbralikkus 14 Euroopa sertifikaat 16 Käsitlemine 18 Töötlemine

Lisätiedot

Turisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm. Tegevusstrateegia SOOME

Turisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm. Tegevusstrateegia SOOME Turisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm Tegevusstrateegia 2015-2018 SOOME Sisukord: 1. SOOME KUI SIHTTURG ÜLDISELT... 4 1.1. RIIGI ÜLEVAADE... 4 2. SOOME SIHTTURU HETKEOLUKORD...

Lisätiedot

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii Endel flndpey: Suve Mete uinub, ööbik laulab, nii algab suveöö ja kõrges taevas särab veel eha valge vöö. Ja angervaksa tüvel ma silman kastevee, ning riikki põllu serval mu armas lilleke. All aasal kase

Lisätiedot

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga

Lisätiedot

2016 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused.

2016 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Liinibussidel töötavatele isikutele 2016 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv 01.02.2014 31.01.2017. Regulaarne tööaeg Regulaarne tööaeg

Lisätiedot

PEKO natural for life

PEKO natural for life PEKO natural for life ELECTRIC SAUNA HEATER EH-45, EH-60, EH-80, EH-90, EHG-45, EHG-60, EHG-80, EHG-90 EN RU FI ET Installation and Operating Instructions...2 Руководство по монтажу и эксплуатации...2

Lisätiedot

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a.

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a. Sisukord LK 1. Eestimaa putuksööjad taimed. Kahru Männik, 1.kl. juh. Ene Pilvet. 2 2. Puude ja põõsaste ajatamine 2011. Kollektiivne töö. juh. Tiiu Hansen 2 3. Emajõe lodjal allavoolu. Martin Tikk, 7.kl.

Lisätiedot

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui! Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot

Lisätiedot