Suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised
|
|
- Tuulikki Karjalainen
- 6 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 Suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised Tallinn 28 Lepingu nr: 18-2/79 Tööde algus: Tööde lõpp: Margus Kört Juhatuse esimees Erik Teinemaa Õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Aruande koostajad: Aivo Heinsoo Dmitri Krasnov Jelena Akimova
2 2 Sisukord Sissejuhatus... Suitsugaasidele kehtestatud piirväärtused... Üldnõuded direktiivi alla kuuluvatele ettevõtetele...4 Direktiivi alla kuuluvad ettevõtted...6 Mõõtmiste põhimõte...7 Olukorra kirjeldus elektrijaamade ja katlamajade osas...11 AS Narva Elektrijaamad...11 Balti Elektrijaam...11 Eesti Elektrijaam...12 Ahtme Elektrijaam...14 VKG Energia OÜ...16 Sillamäe SEJ AS...18 Iru Elektrijaam...19 AS Tallinna Soojus...21 Mustamäe katlamaja...22 Kadaka katlamaja...2 Ülemiste katlamaja...25 AS Fortum Tartu...26 Fortum Termest Lääne-Eesti piirkond...27 AS Tootsi Turvas Kokkuvõte...
3 1. Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised Eestis asuvates elektrijaamades ja katlamajades. Suurte põletusseadmete all mõeldakse põletusseadmeid, mille ühel tootmisterritooriumil installeeritud kogusoojusvõimsus on 5 MW või suurem. 2. Suitsugaasidele kehtestatud piirväärtused Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste heitkoguste piirväärtusi reguleerib keskkonnaministri määrus nr. 112 heitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohta (RTL 24, 122, 1891). Nimetatud määrusega kehtestatud nõuded jõustuvad olemasolevatele põletusseadmetele alates 1. jaanuarist 28. Nimetatud määrus lubab olemasolevatele põletusseadmetele olenevalt kasutatavast e põletustehnoloogiast vääveldioksiidi piirväärtuseks 2-4 mg/nmg, lämmastikoksiidide piirväärtuseks 6-2 mg/nm ja tahkete osakeste piirväärtuseks 1-5 mg/nmg. Alates 28. aastast peavad Eesti elektrijaamad täitma EL suurte põletusseadmete direktiivi nõudeid. Vastavalt EL liitumislepingule on Eesti põlevkivi kasutavatel põletusseadmetel üleminekuperiood direktiivi 21/8/EÜ lisa III A osas sätestatud väävlisidumise taseme osas. Narva elektrijaamades ning Kohtla-Järve Elektrijaamas tuleb põletusseadmed direktiivi nõuetega vastavusse viia tähtajaks 1. detsember 215. Muude põletusseadmete osas viib Eesti oma energiatootmise antud direktiiviga vastavusse hiljemalt
4 4. Üldnõuded direktiivi alla kuuluvatele ettevõtetele Töös analüüsitavad ettevõtted peavad oma edaspidises tegevuses arvesse võtma Euroopa Liidu direktiivi 21/8/EC nõudeid, millega on kehtestatud emissioonide piirväärtused suurtele põletusseadmetele. Lisaks emissioonide piirväärtustele on kehtestatud nõuded ka emissioonide seire osas, mida tuli hakata teostama pidevseirena (automaatsete analüsaatoritega) alates 27. novembrist 24. Direktiivi 21/8/EÜ eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda õhusaastest (vääveldioksiidist, lämmastikoksiidist ja tolmust) tulenevate riskide eest. Direktiiv 21/8/EÜ kehtib põletusseadmete kohta, mille soojusvõimsus on suurem või võrdne 5 MW kõigi kasutatavate liikide (tahke, vedel või gaasiline) osas. Direktiiv kehtestab saasteainete heitkoguste piirväärtused vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu jaoks. Alternatiivina vääveldioksiidi emissiooninormile lubatakse rakendada ka desulfureerimise astme nõuet. Liitumise hetkeks ei olnud Eestis direktiivi mõistes uusi suuri põletusseadmeid (neid, millele on vastavalt direktiivi artikli 2 lõikele 9 ehitus- või tegevusluba antud alates 1. juulist a). Eesti suured põletusseadmed kuuluvad direktiivi mõistes olemasolevate põletusseadmete kategooriasse (vastavalt direktiivi artikli 2 lõikele 1 on neile ehitus- või tegutsemisluba väljastatud enne 1. juulit a). Uute suurte põletusseadmete ehitamise puhul või olemasolevate renoveerimise korral võetakse arvesse direktiivis sätestatud nõuded. Olemasolevate põletusseadmetele annab direktiiv ise üleminekuperioodi 1. jaanuarini 28. a. Eestis kuulub direktiivi alla kokku 1 põletusseadet 66 katlaga, mille summaarne installeeritud soojuslik võimsus on MW ja installeeritud elektriline võimsus 2965 MW. Kümnest suurest põletusseadmest on neli põlevkivil töötavat seadet (kokku 29 katelt).
5 5 Kehtestatakse direktiivi rakendamiseks üleminekuperioodid põlevkivil töötavatele elektrijaamadele (AS Narva Elektrijaamad ja AS Kohtla-Järve Soojus) maksimaalse tähtajaga 1. detsember 215. a. vääveldioksiidi () ja tahkete osakeste heitkoguste piirnormide saavutamiseks. Üleminekuperioodi jooksul tuleb põlevkivil töötavatel kateldel desulfureerimise astmeks saavutada vähemalt 65% ning nimetatud perioodil ei tohi tahkete osakeste kontsentratsioon suitsugaasides ületada 2 mg/nm. Eesti kohustus saavutama põlevkivil töötavates elektrijaamades heitkoguste vähenemise nii, et aastaks 212 ei ületaks need 25 t. Samuti esitab Eesti 1. jaanuariks 28. a Komisjonile tegevuskava (sh investeeringud) AS Narva Elektrijaamade (Eesti EJ ja Balti EJ) ning AS Kohtla-Järve Soojuse kateldest eralduvate saasteainete heitkoguste järk-järguliseks vähendamiseks ja direktiivi nõuete täitmiseks aastatel Direktiivi artikkel 4 kohaselt ei pea olemasolevad seadmed vastama heitmete piirväärtustele ning võivad olla välja jäetud riiklikust saaste vähendamise kavast, juhul kui: 1) olemasoleva seadme operaator kohustub kirjalikus avalduses, mis esitatakse hiljemalt.6.24 pädevale organile, seadet mitte tööle panema rohkem kui 2 töötunniks alates 1. jaanuarist 28 ning lõpetama seadme töö hiljemalt 1. detsembriks 215; 2) operaator esitab igal aastal pädevale asutusele andmed seadme lubatud aja kasutamise kohta. See tähendab, et kui mõni suurte põletusseadmete omanikest ei pea otstarbekaks uutele normidele üleminekut, võivad nende põlevkivi-, masuudi- ja põlevkiviõlikatlad kasutuses olla alates 1. jaanuarist 28. veel 2 tunni jooksul kuni 215. aasta lõpuni.
6 6 4. Direktiivi alla kuuluvad ettevõtted Allpool on esitatud direktiivi alla kindlalt kuuluvad ettevõtted. Nendeks on: 1. Eesti Elektrijaam, Narva Elektrijaamad AS 2. Balti Elektrijaam, Narva Elektrijaamad AS. Ahtme Elektrijaam, Kohtla-Järve Soojus AS 4. VKG Energia OÜ Põhja SEJ (endine Kohtla-Järve Soojus Asi Kohtla-Järve Elektrijaam) 5. VKG Energia OÜ Lõuna SEJ (endine Fortum Termest AS) 6. Sillamäe SEJ AS 7. Iru Elektrijaam, Eesti Energia AS 8. Ülemiste katlamaja, AS Tallinna Soojus 9. Mustamäe katlamaja, AS Tallinna Soojus 1. Kadaka katlamaja, AS Tallinna Soojus 11. AS Anne Soojus (Tartu) 12. AS Anne Soojus (Tartumaa) 1. AS Tootsi Turvas 14. Fortum Termest Lääne-Eesti piirkond
7 7 5. Mõõtmiste põhimõte Joonisel 1 on kujutatud mõõtmiste põhimõttelist skeemi. Joonis 1 Proovivõtmine suitsukäigust Tegelik lahendus sõltub konkreetsest eesmärgist ja mõõdetavatest komponentidest. Küll on enamuse lahenduste korral vajalik proovi imemine läbi pikema (köetava) toru analüsaatorisse. Gaasiliste saasteainete emissioonimõõtmiste kasutatavad laboris seadmed Polüaromaatseid mõõtmisteks ja olevaid süsivesinikke sisalduvad seadmeid mõõtevahemikud analüüsiti gaaskromatograaf-massspektromeetriga Gaasifaasis kasutati peale polüaromaatsed on ja paralleelselt mobiilses käsiriistasid. Mõõtmistes toodud filtrile filtrite süsivesinikud allolevates kogutud tabelites. tolmuproovis Soxhlet ekstraheerimist. koguti tsükloheksaani, kontsentreeriti rotaatoraurutil ja lämmastikuvoolus ning analüüsiti gaaskromatograafmassspektromeetri peal.
8 8 Tabel 1Mobiilses emissioonimõõtmiste laboris kasutatavad seadmed Komponent Analüsaator Mõõtepiirkond Gaasi kuivatamine Mõõtetäpsus MIR-9 LCD,,1 2,9 % Environnement s.a ±5% paramagnetism permeatsioonkuivati Environnem. AC 4 1 Environnement s.a x 1M, ±5% mg/m permeatsioonkuivati kemoluminestsents MIR Environnement s.a ±5% IR absorptsioon mg/m permeatsioonkuivati MIR Environnement s.a ±5% IR absorptsioon mg/m permeatsioonkuivati 2 MIR-9,1 % Environnement s.a ±5% IR absorptsioon 2 max permeatsioonkuivati HCl, HF MIR-9,2 1 Environnement s.a ± 1 % IR absorptsioon mg/m permeatsioonkuivati THC,1 5 Environnement s.a HC 51 M ± 1 % mg/m permeatsioonkuivati Isokineetiline Tahked 5 1 ± 1 % või gravimeetriline osakesed ± 5 meetod Temperatuur Testo C ±1%K Gaasi kiirus Testo 4 Pitot toru m/s 4 m/s Tabel 2 Käsimõõtmistel kasutatud seadmed Komponent Analüsaator Mõõtepiirkond Testo 5 XL,1 21 % Testo 5 XL ppm N Testo 5 XL 5 ppm H2S Testo 5 XL ppm Testo 5 XL 1 5 ppm Testo 5 XL 1 ppm Testo 5 XL arvutuslik Temperatuur Testo 5 XL % 2 max Gaasi kiirus m/s 4 m/s 2 Testo 5 XL C Gaasi kuivatamine Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber Testo eelfilter ja kuivatuskamber ± 1 % Mõõtetäpsus ±,8 % ±5% ±5% ±5% ±5% ±5% ±5% ±1%K ± 1 %
9 9 Joonis 2. Liikuv õhulabor Joonis. Liikuva õhulabori sisevaade
10 1 Joonis 4. Testo 5 XL Joonis 5. Testo 4
11 11 6. Olukorra kirjeldus elektrijaamade ja katlamajade osas AS Narva Elektrijaamad AS Narva Elektrijaamad on Eesti üks juhtivaid ning Balti regiooni üks tähtsamaid elektrienergia tootjaid ja müüjaid, kõrge konkurentsivõimega, keskkonnakaitse nõuetele vastav. Aktsiaselts asutati 1999.a-l kahe maailma suurima põlevkivil töötava Balti ja Eesti Elektrijaama baasil. Kaks elektrijaama ühendati majandusliku efektiivsuse tõstmiseks. Balti Elektrijaam Balti Elektrijaam paikneb KirdeEestis, viie kilomeetri kaugusel Narvast. Balti Elektrijaam ehitati aastatel ning käesoleval ajal on ta lülitatud Balti riikide ühendatud energiasüsteemi. Joonis 6. Balti Elektrijaam Elektrijaam on ehitatud neljas järjekorras. Esimeses, teises ja kolmandas järjekorras paigaldati 18 katelagregaati tootlikkusega 5 kg/s, 8 turboagregaati võimsusega 1 MW ja 2 vasturõhuturbiini võimsusega 12 MW, mille vastastikuse sidumise ja toime tulemusena sai võimalikuks rahuldada Narva ettevõtete vajadust auru järele. Elektrijaama neljas järjekord koosneb neljast energiaplokist. Igas blokis on paigaldatud katlad tootlikkusega 78 kg/s ja turboagregaadid võimsusega 2 MW.
12 12 Katla põhiseadmed: Blokk nr tsirkuleeriv keevkihtkatel CFB (võimsus 9 kg/s, kasutegur (bruto) 91,2%) Valmistatud ettevõttes Foster Wheeler 24 a. 11.blokk põlevkivi Tabel. Balti SEJ mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus,,2 91,6 12, 1 58,8,48 = 6%,,17 77, ,67,45 Eesti Elektrijaam Kohalikku madala kalorsusega tuha- ja väävlirikast põlevkivi ena kasutav Eesti Elektrijaam asub Kirde-Eestis Narva linna lähiümbruses ning on maailma suurim põlevkiviküttel töötav elektrijaam. Eesti Elektrijaam on ehitatud aastatel Sinna paigaldati 8 duubelplokki, mis koosnevad 2 MW turbiinist ja kahest TP-11. tüüpi katlast Eesti Elektrijaama võimsuseks on 161 MW. Joonis 7. Eesti Elektrijaam installeeritud
13 1 Suitsugaasid juhitakse kahte korstnasse kõrgusega 25 m. Järgmise aasta alguseks on renoveeritud kõikide töötavate katelde elektrifiltrid. Ka Eesti Elektrijaama katlad ei suuda saavutada oma projekteeritud võimsust. Ühe katla TP-11 nominaalseks soojuslikuks võimsuseks e järgi on vastavalt normatiivsetele karakteristikutele 27,6 MWth. Direktiivi 21/8/EC kõige karmim tõlgendus tähendab, et peale a. võivad renoveerimata plokid töötada veel ainult 2 tundi. 215 a. lõpust jääksid tööle ainult nõuetele vastavad, hetkel kinnitatud investeerimiskava kohaselt renoveeritud kaks plokki, mis suudavad toota 21 GWh elektrit aastas. Et tagada varustuskindlus nii lähiajal kui ka pikemas perspektiivis arvestades võimalikku majandus- ja elektritarbimise kasvu, vajab Eesti oma elektritarbimise tipu katmiseks eeldatavalt 22 MWe võimsusi, millest põlevkivitel oleks tehniliselt võimalik katelde renoveerimisega viia direktiiviga vastavusse 16 MWe. Ülejäänud vajalikud võimsused (57 MWe) tuleb tagada muude te baasil. EL Komisjoniga peetud tehniliste konsultatsioonide tulemusena selgus, et EL Komisjon aktsepteeris kohe Eesti taotlusi vaid piiratud üleminekuperioodiks kuni aasta 215 lõpuni. Pikemate üleminekuperioodide või erandite küsimine oleks võinud viia Keskkonnapeatüki uuesti avamisele ja läbirääkimiste venimisele. Katla põhiseadmed: Blokk nr. 8 tsirkuleeriv keevkihtkatel CFB (võimsus 9 kg/s, kasutegur (bruto) 91,2%) Valmistatud ettevõttes Foster Wheeler 2 a.
14 14 8.blokk põlevkivi Tabel 4. Eesti SEJ mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, 2, ,9 1 55, = 6%, ,28 Ahtme Elektrijaam Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba II maailmasõja ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Mõlemal juhul alustati tema ehitamist tulevase põlevkivitöötlemiskombinaadi ühe tsehhina. Joonis 8. Ahtme Elektrijaam Kuna põlevkivitöötlemiskombinaadi ehitamisest loobuti, siis töötas elektrijaam pikka aega vaid kondensatsioonijaamana ning oli aastail kuni Balti soojuselektrijaama valmimiseni Eesti energiasüsteemi võimsamaks elektrijaamaks. 28.oktoobril 1951.aastal võeti ekspluatatsiooni esimene turboagregaat ja katelseade aasta lõpul hakkas tööle ka teine katelagregaat.
15 15 Praegu varustab Ahtme Elektrijaam 6mm magistraaltorustiku kaudu soojaga Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa ja Jõhvi linna ning toodab elektrienergiat ASi Eesti Energia Põhivõrku. 2. aastal väljastas elektrijaam soojusenergiat kaugküttena ja auruna 8,8 GWh. ja elektrienergiat,2 GWh. Elektrijaam kasutab põlevkivi põletavaid kolme BKZ-75-9 fsl ja kahte Bukkau tüüpi katelt, mis on ehitatud aastatel 195 kuni de parameetrid on sarnased Kohtla-Järve Elektrijaama katelde parameetritega välja arvatud kaks BKZ tüüpi katelt, mille töörõhk erinevalt teistest kasutuselolevatest kateldest on 4, MPa. Samuti nagu Kohtla-Järve elektrijaamaski köetakse katlad sisse põlevkiviõliga. Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatakse aastal käikulastud, Sverdlovski turbiini- ja mootoritehases valmistatud 2 megavatise elektrilise võimsusega vasturõhurežiimis töötavat turbiini ning aastast Saksamaal kasutatud ja 21. aastal Ahtmesse ümberpaigaldatud 1 megavatise elektrilise võimsusega VEB Görlizer Maschienenbau valmistatud termofikatsiooniturbiini. Viimase kasutuselevõtmine põhjustaski kahe katla töörõhu tõstmise vajaduse. Efektiivsema vasturõhuturbiini kasutusaja, mis on sügis-tali-kevadperiood, määrab soojuskoormus. Kui soojuskoormus ei taga selle turbiini kasutusvõimalust, töötab termofikatsiooniturbiin. 4.katel põlevkivi Tabel 5. Ahtme SEJ mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, ,4 6 11,7 1 76,172 = 6%, , ,294
16 16 VKG Energia OÜ VKG Energia kontserni tegevuslaks OÜ on VKG tütarettevõte, on mille energeetika. Ettevõtte koosseisu kuuluvad kaks soojuselektrijaama. VKG Energia Põhja soojuselektrijaam tegutseb Eesti energiamaastikul alates aastast, Lõuna SEJ alustas tegevust aastal. Joonis 9. VKG Energia OÜ Viimastel aastatel tehtud investeeringud jaamadesse on ettevõttest teinud suure potentsiaaliga energiatootja ja -jaotaja. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse Põhja SEJ-s põlevkivi koos põlevkivi uttegaasiga (nn. generaatorgaas), Lõuna SEJ-s kasutatakse põhiliselt generaatorgaasi ja vähesel määral maagaasi. Soojuselektrijaamade installeeritud koguvõimsus on üle 7 MW soojus-ja 47 MW elektrienergiat. Lõuna SEJ katla põhiseadmed: nr. 4, E-75-4G trummkatel (nominaalvõimsus 75 t/h (68, MWh); kasutegur 82%) Valmistatud Belgorodi katlatehases Energomash 1989 a.
17 17 4.katel Gen. gaas Tabel 6. Lõuna SEJ mõõtmistulemused H2S N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, ,1 16 1,4 25 6,9 8 25,41,5 = %, ,51,678 Põhja SEJ katla põhiseadmed: nr. 5, BKZ 75-9 fkz trummkatel (nominaalvõimsus 75 t/h; kasutegur 82%) Valmistatud Barnauli katlatehases 1957 a. ja rekonstrueerimine märts, 25 a. 5.katel põlevkivi/gen. gaas Tabel 7. Põhja SEJ mõõtmistulemused H2S N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, ,6 6,2 2, 11,7 11, ,97,124 = %, ,18,225 = 6%, ,14,187
18 18 Sillamäe SEJ AS Sillamäe soojuselektrijaam on ettevõttele Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaam Sillamäel, mis töötab Sillamäe alates SEJ aastast. põhieks on maagaas ja põlevkivi. Ettevõtte põhitegevusaladeks on elektri- ja soojusenergia tootmine, jaotamine ning müük. Joonis 1. Sillamäe elektrijaam de põhiseadmed: 1 - Aurukatel TP-5 (nominaalvõimsus t/h, kasutegur 86%) Valmistatud Taganrogi katlatehases 1951 a. nr. 1 põlevkivi Tabel 8. Sillamäe SEJ katel nr 1 mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, 185 9,6,5 61,9 11, ,116,65 2 Aurukatel TP-5 (nominaalvõimsus t/h, kasutegur 86%) Valmistatud Taganrogi katlatehases 1951 a. = 6%, ,179,47
19 19 N x Tolm PAH filter PAH gaas nr. 2 põlevkivi Tabel 9. Sillamäe SEJ katel nr 2 mõõtmistulemused sisaldus, ,9 11 1, ,9, = 6%, ,1,46 Iru Elektrijaam Iru elektrijaam on 1-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluv osaühing, soojuselektrijaam Irus, mis töötab alates 1978 aastast. Iru SEJ on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis: selle elektriline võimsus on 19 MW ja soojuslik võimsus 648 MW ning soojuslik võimsus koostootmisrežiimis 98 MW. Viimastel aastatel on Iru SEJ põhieks majanduslikel kaalutlustel kujunenud maagaas. Reservena kasutatatakse rasket kütteõli. Joonis 11. Iru elektrijaam Iru SEJ kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda (pool Tallinnast) ning Maardu linna. Iru SEJ on Eesti suurim soojatootja. Põhiandmed: Veekatel nr.1 KVGM-1 (Q= 116 MW) Bmasuut= 11,6 t/h Barnauli tehas, 1978.a.
20 2 Veekatel nr.2 KVGM-1 (Q= 116 MW) Bmasuut= 11,6 t/h Barnauli tehas, 1978.a. Täiendatud gaasiseadmetega 1998.a.; Bgaas= 1 nm/h Veekatel nr. Valmistatud Dorogobuši tehases, 199.a. Täiendatud gaasiseadmetega 199.a. Bgaas= 1 nm/h Kõigi kolme veekatla automaatika on renoveeritud aastal. KVGM-1 (Q= 116 MW) Bmasuut= 11,6 t/h; Aurukatel DE 25/14 (D= 25 t/h; p= 1,4 MPa; Q= 16 MW; Bgaas= 19 m/h) Valmistatud Dorogobuši tehases,1989.a. Täiendatud gaasiseadmetega 1997.a. Energiaplokk nr. 1 ehitatud 198. a. sealhulgas: Aurukatel TGME 464 (D= 5 t/h; p= 14, MPa; t= 56 C; Q= 48 MW) Bmasuut= 4,7 t/h Bgaas= 99 nm/h Valmistatud Taganrogi katlatehases Täiendatud gaasiseadmetega 199.a. turbiin PT 8/1-1,/1, - Valmistatud Leningradi metallitehases Nelekter = 8 MW, Nsoojus = 11 MW (146 MW auruga) generaator TVF 12 - Valmistatud Novosibirski elektrimasinate tehases Energiaplokk nr. 2 ehitatud a. sealhulgas: Aurukatel TGME 464 (D= 5 t/h; p= 14, MPa; t= 56 C; Q= 48 MW) Bmasuut= 4,7 t/h Bgaas= 99 nm/h Valmistatud Taganrogi katlatehases, täiendatud gaasiseadmetega 1998.a. Õhu eelsoojendi ja katla automaatika renoveeritud 1995.a. Rekonstruktsioon 27 a. turbiin T 1/ Valmistatud Sverdlovski turbiinitehases Nelekter = 11 MW, Nsoojus = 2,5 MW ( 146 MW auruga) generaator TVF 12 Valmistatud Novosibirski elektrimasinate tehases
21 21 tkkvgm-1 gaas Tabel 1. Iru SEJ katel KVGM-1 mõõtmistulemused N x sisaldus, ,5 4 = %, EP-1 gaas Tabel 11. Iru SEJ katel EP-1 mõõtmistulemused N x sisaldus, ,9 4 = %, AS Tallinna Soojus Siia alla kuuluvad Ülemiste, Mustamäe ja Kadaka katlamajad. Neist Ülemiste katlamaja on reservis ja seda mõõta ei saa. Kütusena kasutavad Mustamäe ja Kadaka katlamaja gaasi ja kuuluvad alla 5 MW võimsusega katlamajade kategooriasse. Vääveldioksiidi normi 5 mg/nm katlamajades ei ületata. Ka lämmastikoksiidide normi - mg/nm täitmisega pole seni gaasikatelde puhul suuri probleeme olnud.
22 22 Mustamäe katlamaja Katlamaja annab soojust Mustamäe, Õismäe, Lilleküla, Pelguranna ja Karjamaa piirkonnale. Mustamäe katlamaja korstna kõrgus on 125 m, alumine sisemine diameeter on 14 m ja ülemine sisemine diameeter on 5,7 m. Mustamäe katlamaja suitsukäik on ristküliku kujuline ning suitsukäigu laius on 48 mm ja kõrgus 58 mm. Joonis12. Mustamäe katlamaja Põhiseadmed: Veekatlad PTVM-1 (), 1 Gcal/h, (197, 1971, 1977) Veekatel PTVM-5, 5 Gcal/h ( 1965) Täisautomaatne aurukatel FW 25-6, 6 t/h (1998) Täisautomaatne aurukatel FW 25-8, 8 t/h (1999) Võrgupumbad (6), 125 m³/h, neist 1 on püsiva ja 2 muudetava kiirusega Ingersoll-Dresser pumpa (Inglismaa, ) Retsirkulatsioonipumbad (4), 125 m³/h, 1 8 m³/h, neist kaks on muudetava kiirusega Ingersoll-Dresser pumbad (Inglismaa, 1998, 1999) Lisaveepumbad (4), neist 2 muudetava kiirusega Allweiler pumpa, 5 m³/h (Saksamaa, 1998) Osavoolufilter 18 m³/h, Grünbeck (Austria, 1997) Vee demineraliseerimisseade 6 m³/h, Grünbeck (Austria, 1997) Masuudimahutid (7 tk), kogumahuga 12 7 t Katlamajas on kasutusel uued Siemensi automaatregulaatorid
23 2 H2S N x PTVM-1 gaas Tabel 12. Mustamäe katlamaja mõõtmistulemused sisaldus, = %, ,4 11 Kadaka katlamaja Katlamaja annab soojust Mustamäe, Õismäe, Lilleküla, Pelguranna ja Karjamaa piirkonnale. Kadaka katlamaja korstna kõrgus on 1 m, alumine sisemine diameeter on 14 m ja ülemine sisemine diameeter on 5,1 m. Kadaka katlamaja suitsukäik on ristküliku kujuline ning suitsukäigu laius on 5 mm ja kõrgus 59 mm. Joonis 1. Kadaka katlamaja Põhiseadmed: Veekatlad KVGM-1 (2 tk), 1 Gcal/h (1984,1988) rekonstrueeritud 2, 24 paigaldatud Pillard'i Low x põletid Veekatel PTVM-5, 5 Gcal/h (1974) Täisautomaatne aurukatel FW 25, 6 t/h (1997) Võrgupumbad 5 tk, 125 m³/h, neist 1 on püsiva ja 2 muudetava kiirusega Ingersoll-Dresser pumbad (Inglismaa, )
24 24 Retsirkulatsioonipumbad ( tk), neist kaks muudetava kiirusega IngersollDresser pumbad tootlikkusega 6 ja 14 m³/h (Inglismaa, 1998, 2, 2) Lisaveepumbad ( tk), neist 2 muudetava kiirusega Allweiler pumpa, 5 m³/h (Saksamaa, 1997) Osavoolufilter 18 m³/h, Grünbeck (Austria, 1997) Masuudimahutid (2 tk), kogumahuga 52 t Katlamajas on kasutusel uued Honeywell automaatregulaatorid PTVM-5 gaas Tabel 1. Kadaka katlamaja katel PTVM-5 mõõtmistulemused N x sisaldus, 48 2,9 78 5,7 1, = %, 72 5, ,4 KVGM-1 gaas Tabel 14. Kadaka katlamaja katel KVGM-1 mõõtmistulemused N x sisaldus, 71 5,7 115, 25 = %, ,5
25 25 Ülemiste katlamaja Alates 2. aastast on katlamaja reservis. Katlamaja annab soojust Kesklinnale ja Lasnamäele peamiselt Iru Elektrijaama suviste seisakute ajal. Ülemiste katlamaja korral, mis töötab aastas ainult nädalat ei pea tõenäoliselt teostama pidevmõõtmisi vastavalt välisõhu kaitse seaduse, mille kohaselt ei pea saasteainete sisaldust pidevalt mõõtma gaasides, mis väljuvad põletusseadmetest, mille eluiga on lühem kui 1 töötundi. Joonis 14. Ülemiste katlamaja Põhiseadmed: Veekatlad PTVM-1 (2 tk), 1 Gcal/h (1972, 197) Täisautomaatne aurukatel FW 25-8, 8 t/h (1999) Võrgupumbad (4 tk), 125 m³/h, neist kaks on muudetava kiirusega IngersollDresser pumpa (Inglismaa, 1997) Retsirkulatsioonipumbad (2 tk), neist üks muudetava kiirusega IngersollDresser pump 4 m³/h (Inglismaa, 1998) Lisaveepumbad ( tk), neist 2 muudetava kiirusega Allweiler pumpa, 5 m³/h (Saksamaa, 1998) Osavoolufilter 18 m³/h Grünbeck (Austria, 1997) Masuudimahuti 7 t Katlamajas on kasutusel uued Siemensi automaatregulaatorid.
26 26 AS Fortum Tartu AS Anne Soojus on valdusfirmale AS Fortum Tartu kuuluv soojusenergia tootja, lähitulevikus suure tõenäosusega ka elektrienergia tootja Tartus. AS Anne Soojuse alla kuuluvad kõik ettevõtte katlamajad (Anne, Ropka, Turu, Tarkoni ja väikekatlamajad). Installeeritud soojusvõimsus küünib 45 MW-ni, mis ületab küttepiirkonna vajadused kolm korda. Olulised on kohalikul el töötavad katlad Anne ja Ropka katlamajad koguvõimsusega 55 MW. 27 alustati Anne katlamaja juures soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitust. PTVM- gaas Tabel 15. Fortum Tartu katel PTVM-mõõtmistulemused N x sisaldus, 8 1 1,2 1, = %, 19 4,8 22 2,1 PTVM- gaas Tabel 16. Fortum Tartu katel PTVM- mõõtmistulemused N x sisaldus, ,7 1 = %, 112 4, ,4
27 27 DKVR-2/1 hakkepuit Tabel 17. Fortum Tartu katel DKVR-2/1 mõõtmistulemused N x sisaldus, , 1 = 6%, DKVR-2/1 hakkepuit Tabel 18. Fortum Tartu katel DKVR-2/1 mõõtmistulemused N x sisaldus, ,4 58 = 6%, Fortum Termest Lääne-Eesti piirkond Praegusel hetkel on ettevõtte ühel territooriumil asuvate katelde võimsus alla 5 MW. Nendest on kolm põhikatelt (turvas/gaas) ja kaks - reservis (vedel/gaas). Lähemal ajal kavatsetakse ettevõtte peaterritooriumil võimsust suurendada, mille tulemusena kogu võimsus ületab 5 MW. Praegusel hetkel kasutatava masuudi puhul direktiivi nõuete täitmisega probleeme ei ole, kuid kui tulevikus peaterritooriumil turvas ena kasutusele võetakse, peab kasutusele võtma ka puhastusseadmed. Põhikatla põhiseadmed (turvas): VDH-14 veekatel, Volund Danstoker, AS Taani (võimsus - 8, MW) Toodetud 1995 a. Ekspluatatsioon alates a.
28 28 Põhikatla põhiseadmed (gaas): HW veekatel, Standardkessel Duisburd (võimsus - 18, MW) Toodetud 1991 a. Põletid installeeritud 24 a. Reservkatelde põhiseadmed: DE 25/14 (võimsus 14,5 MW) ja katel + ökonomaiser (võimsus 17,4 MW) Toodetud 1989 a. Rekonstrueeritud veekateldeks 26 a. Ekspluatatsioon alates a. VDH-14 turvas Tabel Fortum Termest Lääne-Eesti mõõtmistulemused N x Tolm PAH filter PAH gaas sisaldus, ,4 8 2,11 = 6%, ,122
29 29 AS Tootsi Turvas AS Tootsi Turvas on Soome kontserni Vapo OY -sse kuuluv ettevõte, mille põhitegevuseks on turba ja turbatoodete tootmine ning müük. Toodetakse ka puidul ja turbal põhinevaid bioeid ning ehitatakse turbatootmiseks vajalikke masinaid. Joonis 15. AS Tootsi Turvas TC-9 turvas Tabel 2. AS Tootsi Turvas mõõtmistulemused N x Tolm sisaldus, ,4 94 = 6%,
30 7. Kokkuvõte Keskkonnaministeeriumi tellimusel teostati suurte põletusseadmete mõõtmisi asuvates Eestis elektrijaamades ja katlamajades. Suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate teatavate saasteainete heitkoguste piiramist käsitleva direktiivi 21/8/EÜ peamiseks eesmärgiks on oluliselt vähendada saasteainete eraldumist välisõhku ning selleks sätestatakse teatavatele saasteainetele piirväärtused. Kehtivaid piirväärtuseid ületati mõõtmiste andmetel põletusseadmetes: Ahtme SEJ ületati tolmu ja vääveldioksiidi piirväärtust; VKG Lõuna ületati vääveldioksiidi piirväärtust; VKG Põhja ületati vääveldioksiidi ja tolmu piirväärtust; Sillamäe SEJ ületati mõlema katla puhul tolmu piirväärtust; Fortum Termest Lääne piirkond ületati tolmu piirväärtust; AS Tootsi Turvas ületati tolmu piirväärtust. järgmistes
AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotMarsalis Metall OÜ tehase keskkonnakompleksloa taotlus. Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA uuendamine
Marsalis Metall OÜ tehase kompleksloa L.KKL.HA-216935 uuendamine Tallinn 217 Nimetus: Marsalis Metall OÜ tehase välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekt Töö tellija: Töö teostaja:
LisätiedotTabel 1. Seadusaktide võrdlus Füüsikalis-keemilised näitajad Ühik VVM80/2007 LÄTI Nr37/13.01.2009 2.1.2.1188-03 SOOME 315/2002 DIN 19643 Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotVälisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2014.a I, II, III ja IV kvartalis
Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused difusioontorudega 2014.a I, II, III ja IV kvartalis Tartu 2014 Lepingu nr: KH-054 Tööde algus: 14.01.2014 Tööde lõpp: 15.12.2014 Kinnitas: Hille Allemann Tartu filiaali
LisätiedotENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni
ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016 ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016
LisätiedotRISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ
RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue
LisätiedotYmpäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.
Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi
LisätiedotEesti Energia AS Iru Elektrijaama Keskkonnaaruanne aasta
Eesti Energia AS Iru Elektrijaama Keskkonnaaruanne 2011. aasta SISUKORD Eessõna Eesti Energia AS Iru Elektrijaam tootmisjuhilt Anatoli Petrovilt Missioon Visioon I peatükk: Organisatsioon 1. Eesti Energia
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotPuidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent
Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide
LisätiedotUuring tsemenditehase pöördahjudes jäätmete kütusena ja toormaterjalina taaskasutamise nõuetekohasuse kontrollimiseks
AS Kunda Nordic Tsement Uuring tsemenditehase pöördahjudes jäätmete kütusena ja toormaterjalina taaskasutamise nõuetekohasuse kontrollimiseks Rakendusuuringu aruanne Kunda 2003.a 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus
LisätiedotKeskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga
Keskkonnamõjude hindamisprogrammi kokkuvõte Olkiluoto tuumajaama laiendamine neljanda järguga Juhul, kui tekstid on erinevalt tõlgendatavad, loetakse õigeks soomekeelne tekst. 1 Projekt ja selle põhjendused
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotKESKKONNAÜLEVAADE 2005
KESKKONNAÜLEVAADE 25 KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS TALLINN 25 Eesti keskkond I KESKKONNAÜLEVAADE 25 KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS TALLINN 25 Käesoleva trükise valmimist on toetanud
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotPõhjamaade ökomärgise andmine hotellidele, restoranidele ja konverentsikohtadele
Põhjamaade ökomärgise andmine hotellidele, restoranidele ja konverentsikohtadele Versioon 4.3 23. oktoober 2013 31. detsember 2018 Põhjamaade ökomärgis Sisukord Milline on Põhjamaade ökomärgisega hotell,
LisätiedotJip Hot tap -paikallahaaroitusventtiilit
Kuvaus Danfossin JIP Hot tap -paikalahaaroitusventtiilit on suunniteltu kaukolämpö- ja muiden suljettujen kiertovesijärjestelmien laajennuksiin. Venttiili on helppo asentaa paineenalaiseen järjestelmään,
LisätiedotEKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis
LisätiedotSTepsEcVeTAbroad (STEVTA)!
STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)
LisätiedotKas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?
Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotSee dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade
EESTI STANDARD EVS 860-6:2010 TEHNILISTE PAIGALDISTE TERMILINE ISOLEERIMINE Osa 6: Torustikud, mahutid ja seadmed Külmaisolatsioon Thermal insulation of technical equipment Part 6: Insulation of pipes,
LisätiedotÜlevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2015 Puiduhinnad langesid terve esimese kvartali ja seda pea kõigi sortimentide lõikes. KEM
LisätiedotÕpetusega valmistatakse õpilane ette suhtlemiseks võõrkeelses keskkonnas nii era- kui tööalases suhtluses.
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: Matkajuht IV tasm kutsharidus taotld Õppvorm: mittstatsionaarn Moodul nr 16 Mooduli vastuta: Erialan soom kl Margit Alliksaar mooduli maht 7 EKAPit Mooduli õptad: Margit
LisätiedotHINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni
HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotSee dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade
EESTI STANDARD EVS 860-2:2006 TEHNILISTE PAIGALDISTE TERMILINE ISOLEERIMINE Osa 2: Torustikud, mahutid ja seadmed. Järelevalve ja mõõtmine Thermal insulation of technical equipment Part 2: Insulation of
LisätiedotÜlevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2014. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: SA Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinnad on jätkanud kasvamist ja seda juba mitmendat kvartalit järjest.
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotRiigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded
Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded MA 2016-015 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1 Tasasusindeksi IRI mõõtmine...
LisätiedotMÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT
MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT VÄLJAKUTSE AKTIIVSELE MÜÜGIMEHELE EHITUS- JA TOOTMISSEKTORIS! B&H Solutions OÜ kliendiks on regiooni suurimaid tööriistade, ehitustehnika, ehitus- ja töösusseadmete rendiettevõte
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotSISSEEHITATUD TERMOSTAADIGA KERAAMILISED KÜTTEKEHAD
ÖKONOOMNE, KESKKONNASÕBRALIK KÜTE METALL INFRAPUNA KÜTTEKEHAD www.heasoojus.ee 50W/m² GARANTII AASTAT ELUIGA AASTAT KERAAMILISED INFRAPUNA KÜTTEKEHAD RA SISSEEHITATUD TERMOSTAADIGA KERAAMILISED KÜTTEKEHAD
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotВремя опорожнения посылочных автоматов
Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat 12:00 12:00 Aravete Meie kaupluse pakiautomaat 09:00 09:00 Aruküla Konsumi pakiautomaat 18:00 14:00 Aseri Grossi pakiautomaat 10:00 10:00
LisätiedotKiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine. Ramboll Eesti AS
Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine Ramboll Eesti AS 27-2 Maanteeamet Tallinn 27 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE... 3 1.1. Eesmärk... 3 1.2. Teostus... 3 1.3. Materjalid... 3 1.4. Tulemused... 3 2.
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotMereturismikonverents Haapsalus
Mereturismikonverents Haapsalus 13. detsember 2006 Haapsalu Kultuurikeskus Heli Huul projektijuht Eestis Interreg III A projekt Yachting in Archipelago TURU PIIRKONNA JA LÄÄL ÄÄNE-EESTIEESTI MERETURISMI
LisätiedotVabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
LisätiedotEesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega
Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna
LisätiedotModuulivarusteet Moodulseadmed
Moduulivarusteet Moodulseadmed KS6 B/ Ylivirtakytkimet / Kaitselüliti KS6 B/ KS6 B6/ KS6 B0/ KS6 B3/ KS6 B6/ KS6 B0/ KS6 B5/ KS6 B3/ 7,8 74 84 84 35 I n 300 00 Kytkentäerittely Vabastamisomadused minuuttia
LisätiedotHarri Miettinen ja Tero Markkanen
TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
LisätiedotAri Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena
TEATMIK OMAVALITSUSTELE Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena Ari Lampinen & Anu Laakkonen Biometaan mootorikütusena Teatmik omavalitsustele Soome Biogaasi Ühing MTÜ 2012 Kirjutatud ja
LisätiedotTuleviku kaugküte Jätkusuutlik linn. Margo Külaots Fortum Eesti, Fortum Tartu
Tuleviku kaugküte Jätkusuutlik linn Margo Külaots Fortum Eesti, Fortum Tartu Fortum teerajaja puhtale energiale MEGATRENDID Kliimamuutused Linnastumine Aktiivsed kliendid Digitaliseerumine, uued tehnoloogiad
LisätiedotPõhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
LisätiedotSA TEHVANDI SPORDIKESKUS. Tartumaa Tervisespordikeskus HINNAKIRI
KINNITATUD Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus juhatuse liikme 30.novembri 2015.a käskkirjaga nr 1-2/50 SA TEHVANDI SPORDIKESKUS Tartumaa Tervisespordikeskus HINNAKIRI Hinnakiri kehtib alates 01.01.2016.a.
LisätiedotÜlevaade aasta II kvartali puiduturust. Heiki Hepner
Ülevaade 2014. aasta II kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2014 Okaspuupalkide hinna kasv on pärast mitme kvartali järgset tõusu peatunud ja arvestades
LisätiedotVENTILATSIOONISEADMED
KÕIKIDELE PROJEKTIDELE SOBIVAD JA EFEKTIIVSED VENTILATSIOONISEADMED RECAIRI VENTILATSIOONISEADMED RAHULDAVAD KÕIKI TEIE VENTILATSIOONIVAJADUSI Soome kõrgkvaliteet RECAIR MODULAR RECAIR SMART www.recair.fi
LisätiedotSADEMEVEE STRATEEGIA SEOS RAHVUSVAHELISTE, RIIKLIKE JA KOHALIKE DOKUMENTIDEGA...
Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määruse nr 18 LISA Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1. SADEMEVEE STRATEEGIA SEOS RAHVUSVAHELISTE, RIIKLIKE JA KOHALIKE DOKUMENTIDEGA...
LisätiedotSOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotTurisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm. Tegevusstrateegia SOOME
Turisminõudluse suurendamise ja turismitoodete arendamise programm Tegevusstrateegia 2015-2018 SOOME Sisukord: 1. SOOME KUI SIHTTURG ÜLDISELT... 4 1.1. RIIGI ÜLEVAADE... 4 2. SOOME SIHTTURU HETKEOLUKORD...
LisätiedotÜlevaade Soome palkehituse ajaloost
101 Ülevaade Soome palkehituse ajaloost Janne Jokelainen This article takes a look at the history of Finnish log construction and log architecture. Logs have been used as a building material in Finland
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT
ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor
LisätiedotHE 213/1996 vp ESITYKSEN PÄÄASIALLINEN SISÄLTÖ
HE 213/1996 vp Hallituksen esitys Eduskunnalle Suomen tasavallan ja Viron tasavallan välillä merivyöhykerajasta Suomenlahdella ja pohjoisella Itämerellä tehdyn sopimuksen eräiden määräysten hyväksymisestä
LisätiedotKoostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad
Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel Linnade ja valdade päevad 14.03. 2018 Sõpruslinnad Soomes Hämeenlinna, 1991 Tampere, 1992 Turu, 1996 Hämeenlinna/Tampere/Turu Koostööleping/-algus 1991/1992/1996.
LisätiedotKASUTUSJUHEND JA SOOVITUSED INTEGREERITAVATE GAASIGA TÖÖTAVATE JA KOMBINEERITUD PLIIDIPLAATIDE KASUTAMISEKS, PAIGALDAMISEKS JA HOOLDAMISEKS
KASUTUSJUHEND JA SOOVITUSED INTEGREERITAVATE GAASIGA TÖÖTAVATE JA KOMBINEERITUD PLIIDIPLAATIDE KASUTAMISEKS, PAIGALDAMISEKS JA HOOLDAMISEKS Lugupeetud kliendid Täname teid siiralt selle eest, et te valisite
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotIPX4. Tuhkaimuri Tuotenumero 23540 KÄYTTÖOHJE. Imuletkun pituus Imusäiliön tilavuus. Imuputken halkaisija Suojausluokka Sähköjohdon pituus
Tuhkaimuri Tuotenumero 23540 KÄYTTÖOHJE Jännite / Taajuus Teho Imuletkun pituus Imusäiliön tilavuus Imusäiliön materiaali Imuputken halkaisija Suojausluokka Sähköjohdon pituus Paino Pakkauksen koko Takuu
LisätiedotMetsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives
Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid Sobiv partner tööhõives Mitu head põhjust puiduliiduga liitumiseks Puiduliit seisab sinu huvide eest Puiduliit seisab sinu huvide eest Metsanduse, metsandusseadmete,
LisätiedotEesti kodanike õigusrikkumised Soomes
Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Andri Ahven, Pilleriin Lindsalu Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Analüüsitalitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn
LisätiedotLähte Ühisgümnaasiumi C-korpuse juhtum Terviseamet
Lähte Ühisgümnaasiumi C-korpuse juhtum 27.04.2017 Terviseamet Sündmuste kronoloogia Kahekorruseline õppehoone, teisel korrusel on algklasside ruumid (6), õpetajate tuba, tualettruumid, muusikakooli ruumid,
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotEesti metsasektori makroökonoomiline analüüs. Koostajad: Heiki Hepner Paavo Kaimre Risto Sirgmets Meelis Teder
Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüs Koostajad: Heiki Hepner Paavo Kaimre Risto Sirgmets Meelis Teder Tartu 2010 Sisukord 1. Eesti metsanduse makroanalüüs...5 1.1. Makromudeli struktuur ja algandmed...5
LisätiedotBioetanooli kasutamise eeldused ja võimalused Eestis (energia- ja kütusemajandus)
Bioetanooli kasutamise eeldused ja võimalused Eestis (energia- ja kütusemajandus) Aruanne Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Tallinn September, 2013 1 Sisukord Sissejuhatus... 4 Valdkonna
LisätiedotLIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE
AUTO- JA TRANSPORDIALATÖÖTAJATE LIIT LIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv kuni 3.3. 31.1.2012. 1
LisätiedotGPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline?
GPS-mõõtmismeetod lihtne või keeruline? Harli Jürgenson Eesti Maaülikool, e-post: harli.jyrgenson@emu.ee 1. Sissejuhatus Teame, et tehnika areneb, geodeesia valdkonnas toimub seesama. Üks suuremaid muutusi
LisätiedotPEKO natural for life
PEKO natural for life ELECTRIC SAUNA HEATER EH-45, EH-60, EH-80, EH-90, EHG-45, EHG-60, EHG-80, EHG-90 EN RU FI ET Installation and Operating Instructions...2 Руководство по монтажу и эксплуатации...2
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotSOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Laura Kajanus SOOME LIITUMINE NATO GA: SOOME VÕIMALUSED JA OHUD Bakalaureusetöö
LisätiedotKaljuronimise raskuskategooriad
Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi
LisätiedotVÄIKE- TRAKTOR, põllumehe
Kuivatatud vs. konserveeritud vili / Põhk söödaks / Vene traktorid NR 12 (30) 11. detsember 2014 VÄIKE- TRAKTOR, põllumehe usin abimees Foto ILMAR SAABAS 2 Toimetaja uudis Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee
LisätiedotTehnohoolduse tehniline kirjeldus.üldosa
Tehnohoolduse tehniline kirjeldus.üldosa Üldpõhimõtted Tehnilise kirjelduse sisukord asub märksõna Bookmarks all. Käesolev versioon: aprill 2015 Tehnohooldusteenuste eesmärgiks on tagada Hoonete hooldatavate
LisätiedotTurba kaevandamise tehnoloogiad. Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk
Turba kaevandamise tehnoloogiad Ingo Valgma, Veiko Karu, Ave Õnnis, Siim Pukk Kõik turbakaevandamise väärtushinnangute teemalised diskussioonid viivad järelduseni kõik mõjud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast.
LisätiedotBET BETONINKOVETUSKAAPELI
BET BETONINKOVETUSKAAPELI BET BETONGHÄRDNINGSKABEL BET BETOONIKÜTTEKAABEL BET CONCRETE HARDENING CABLE ASENNUSOHJE INSTALLATIONSANVISNING PAIGALDUSJUHEND INSTALLATION INSTRUCTIONS BET video BET-betoninkovetuskaapelin
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
Lisätiedotmetoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius
metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius metoodiline juhend Kvaliteedijuhtimine töötervishoius Juhend valmis Eesti - Soome töötervishoiuteenuste partnerlusprojekti 2003-2004 raames Tallinn
LisätiedotKANNETTAVA VINSSI MOBIL VINSCH TEISALDATAV VINTS
AWD1134 KANNETTAVA VINSSI MOBIL VINSCH TEISALDATAV VINTS Käyttöohje Bruksanvisning Kasutusjuhend Alkuperäisten ohjeiden käännös Översättning av originalbruksanvisning Originaaljuhend HUOMIO! Lue käyttöohjeet
LisätiedotBCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine
BCI600 the Smart Scoop Ice Cream Machine EE FI SE KASUTUSJUHEND käyttöohjeet bruksanvisning STOLLAR PEAB KÕIGE OLULISEMAKS OHUTUST Stollari töötajad hoolivad väga ohutusest. Seadmete kavandamisel ja tootmisel
LisätiedotTOOTE NIMETUS TOOTJA TOOTEKIRJELDUS SERTIFITSEERIMISMENETLUS. Välja antud Uuendatud
SERTIFIKAAT VTT-C-4805-09 Välja antud 2.1.2010 Uuendatud 31.12.2014 TOOTE NIMETUS TOOTJA Isover Ultimate mineraalvillplaadid ja võrkmatid Saint-Gobain Rakennustuotteet Oy Kerkkolankatu 37-39 05800 Hyvinkää
LisätiedotPakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne
Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai ehitamise vee erikasutusloa KMH 0 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise
LisätiedotEESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA
Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle
LisätiedotMaanteed planeeringus
Maanteed planeeringus Planeerimis- ja teostusetapi juhtimine Teedevalitsus Helsingi 2006 ISBN 951-803-695-0 TIEH 2000018-06 Võrguväljaanne pdf formaadis (www.tiehallinto.fi /julkaisut) ISBN 951-803-696-9
LisätiedotINGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Maria Roosileht INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna
LisätiedotINSTRUCTIONS FOR USE CC 10
INSTRUCTIONS FOR USE CC 10 3 4 5 Functions. 1 2 1 = setting scale. 2 = time settings. 3 = temperature settings. 4 = off. 5 = on. Temperature setting. (The heater must be switched on) Press TEMP the previous
LisätiedotEuroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)
Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa
LisätiedotKESKKONNAKOMPLEKSLUBA
KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber 164674 Loa taotluse registreerimisnumber 27.12.2006.a nr 39-12-5/2361 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.RA-164674 1.1. Ärinimi/Nimi
LisätiedotValonlähteet Valgusallikad
Valonlähteet Valgusallikad GARO LED30 SMD Ø60 121 GARO LED30 SMD E27 GARO LED30 SMD E27-WW 19740 2700-3200 GARO LED30 SMD E27-NW 19741 4000-4500 14 14-80 30 LED SMD 1140 80 25000 15000 A+ 14 1/10/50 131
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotJoobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus
Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus Andri Ahven Sisukord 1. Joobes sõidukijuhtimise ulatus 2. Karistuspraktika 3. Süütegude korduvuse arvestamine karistuse
Lisätiedot