Lumetuisk Ru-ureenitts.

Transkriptio

1 M. WC «««oi. Satserinna wcllas LeM kklas PKHV ikowi eluaja ja att aha.' Ühe».. ka SO puuda wilja> 200 puuda Krv»»ba hewu tule roaks. Põleivast hoonest pandes, fatb A Lapw ja takrort- Itütar tulehaawu. HoonÄ» olid kwnita» luoanik hindab Zochju att Kolgata woäas PvdM J«Trei- Zarjaäed põlea ja Sb Wda aeda! Pö- Paatsalu tvallas süüdott Han» E«- põlea, is aani aha PöleS. Sw» ^>öles Jüri Kallase eluaja kronigq boo.ooo arla. Itata» toietega X. ToG. l»ja: ftiriastutühtfui ^«aba 3«af*. «==»»D«a«%in tiin., un% L «vnetuaaw Ma! 12 ta 5-7 **Kitotectofr teiefoa wc. 82 b. M>?» k w*». : ij«atrtaa atfa Uhu u 34. ^nnstad WU S 5. Telefon 3-40 ja arwepldaine Pikk ts» wt* M/Ml Tet. UI Ärijuhi kõnetunnid kella e.l. TeMiste «lehtede ärasaatise asju» pöörata ttteson2»ll Peats!«5l«Zad «da QtHHopp 1* EV. ec**n. Htvuata taasaafcc»: PUkideaa ««dattecht ^«sp»»w"-iga ^sasptkwk pöllutöölisa Maa«s" iga neljapäew. Tarvitaata jäänud küfikirju ila sellekohase soowita alal ei ho«a. Aadress kirjadele ja rahasaadet stele: Wada 9Raa" Tallinnas. Tina 10 lehekoigu. Ltstk vvdev Z ^a. S»3t»t5» ^hdü tnptfäg* 120 ^poiüta 10S WSlZaaa!, 300 rk. Aadressi «autlrr UU»W»iflWAtawad W< wšattforib ii wastuwe S«ttatast«.tziaackd: bwtuste kvlgchel 5 ar u u. weerul, lche eesatsas 10 rt. tekstis: kuulutasteiirjadega 12 tr. Ja telstikirjaga 15. rt. «M. Kohaotflised poole hinnaga. Kuulutused ära anda kella 4-ni iluise eelpsewal. Rr. 275 (1783) Neljapäewal, 27. nowedril l^24 a. 7. aastakäik. ti Gori joonistus. I" aetnikud. ' " :'c. ;v * > J s Id. i l«itus IlM IIL S lelle* laa >luska Itale. tlk- Utud i i! is Ilal. praktt sõidujpeooteeritud lale, kui lendatud J antakse gal firlhoowi ckudel -EM. Ikald rk. tblit ega ^vib igaus tario rk *ä >»GS» ea 99 ii ««Plparkooglsiirup plparkoonlwftrtsld poerantsi koored kardaonl Ingveri korianderi andlid waniliet põdrasarwe soola gotasbt kreortartarl oo w i t a b E.Mer Kuninga tfln. nr. 8. _DUX" õblusasinad A-S. KARLSCHOEME TALLINN. Kkk ti* IV Bn-groa en- detail fiewikursl järele ostan briljant*. kulda, plaatinal Ja hfibodat, sauti pandiaja kvii tung kallisasjada peale Narva aant 22, krt 3» si ssekaik paraad ukses t- Töenduga õiglase hinda ise üle!!! Waba Maa", WÄli w»» aftifc siu tou DL I laual cks» pfitbni <t*u eelõhtul leht tn elöhttl I usl^yst (aato* I /. H tt Dkwliserld juutlde peale tunginud. 1 kordniku kannatada saanud. Kesknädala öösel kell pool 1 wevves Narwcl aanteele, restovaatl-bcravi Lindeni" to, illest nmi wälja astuwat sõ^awääahe. undris isikuid. HMsed Mjäd kol öhwrtseri ja 6 7 alawäelasb ^ sausid üles iaali, kus nad reatoraanisolijate tähelepanu silapilkselt oa peale tõasid. NtM> näha, olid ohwitsevid,^vintis»", ille tõttu nettde Llespidaine ena ja' ena VritsMise laa di hakkas kand-a.. JseäriiS-õne seal istwwa juudi peale näisid äratsejad wiha kanda. KAafld Wüded:. tes juut on, tõusku ülesl" jne.. SuureS saakis, kuhu lärtsejad sattusid, olid kõigest kol juudisoost LodaKu kaks oest ja LikS nstewpvas. Et neid WS> alikkude wäljaastuiste eest SaitÄa, torasid kellnerid kokhals ja püüdsid ahwitsera ra hustada. Soe kailse l õipjpes aga kurwalb, sest noorte ohwitferide jõud Liis frakeeste oast üle. t Rüselsisg pcaile kutsuti kioha^le politsei, kellest kõige poatt ilusid kaks kordnikku. Wa. hepeal katsusid aratfejäd ka Linde" wäiksesse saali sisse tungida, kus nwawasti soal OO»G»GGOGOGOG»GGG»GGGOGOOGGGGGGOGGGGGGAAGD^õ»VVG ±*. - : o on praegu Waba Haad" 1. detsebrist peala toillda..,waba MAA" akub ainult 120 ki. aasta lõpuni. Maksuta kaasanneteks: piltidega nftdalleht. ESMÄSPÄEWMi põiluraajandusline'ajakiri..maamees" ja Ärarebitav wftrwitrükis SEINAKALENDER. Te liisi wöetakse kõigil x Wabariigi postiasutustes wastu. oeooeseeeeee#*eeseo0m» Me ^ e e eee e ^ GG Teatan, et detsabrika a. s. wiin oa kontori Snaire Esrla tän. nr. 6 i. lotaarlas «PTSCHEUN. H»hwa klnoloat Narwa. nr. 13. ees olewad kaks> juudisoost. Sodaku wiha enee peale ond tõanud, kuid kellneri^te was»- Ahakkaisel lõppes seegi attaak tagajärjetult. ' Kohale -ilnud politseikordnikkutw W käis selle wastu aga halwasti. Mõlead pekseti korralikm Mi> uuseas sai üks neist tugewa hoobi näkku, teine saasuguse kchasse. Et rüseleine juba kardetawaaks ä^> wardas inna, ilusid rutmsel-b kohale 2. jaoskonna 'politseiülea abi.ja raiiille ng kocdanwuri obwrtfem, kes äratse» jäid suutsid rahustada^ Selgus, fa äratsejateks olid ratscprügoendi 'lchwittserid. alaleitnandid On, Kudeberg ja R-eÄrtal, kuna alalvöela-sed kainetena lugu ainult pealt olid waadanud. 'Kuuldawasti wõetage ohwitserid awalikus kohas äratseise ja aetiwõudele Wastwhakkaise pärast wastutusele ning noid ootab raske karistus. Luetuisk Ru-ureenitts. Berliin/ 26. nowebril. Bukarestist teatatakse, et rongide liikuine Rueenia raudteedel on lange luetuisu järeldusel katkestatud. I' Q MoirMp ii Kas käib naabril Waba Maa"? Kui itte, siis õjuge,-ec ta lehi '. - - weel täna ära telliks^ 27-st nowebrist. Este»»»ditrlaiv«l ja näiteltnalt Eesti Pat ja P«tas^o«i, Daani Pat ja Pat«jlo»i, We Pat jn Patasöoni, A»eold Lo!di ja ahw-iese Eh««ti lvahel. Kes wöidkd? I. NaistZöliSte sõbrad ja joodikute fobrsd". i^g»it!»»vas taewas-).' Wõrdl. lõhus farss 6 s. aktis pailaste Pat ja Pataschoni kaast. 11. Wõrdl. nali tunt. tooileri ja pailapse Aasold Loidi kaase 1N. Kuulus ahw-iene Ehnuki oa pareas näljapildis, illss ta kõiki oa tegudega iestaa paneb. IV. SMtelawal: a) Ctitl l«p»sastzo», b) Ae»«Pst ja Patasheu. Klgus kell 4. Palu takse tulla etenduse alguseks. Äinnad rk. 27-al a»w»«5«u ja järg ised päewckd?»ikka p»di *fpariifi krahwinna ^ (yrioltple Ahe elukutselise arastuse V* Aras Soots, stnd ei kaitsenud oal ajal keegi Peale I* Soots'i,,Kajas". Ma katsun sind aldata Puhtakstegeises". ODAWflDMOOTORID Järele andes tungiwatele nõudistele on Ford Motor Copany Ford autode ja Fordson trak torite ootorid eraldi üügile lasknud. Seega on wõialdatud nende kasutaine paadi ootoriteks, jõuasinateks jne. kui kõige odawa jõuallikas eie turul. Käsitaine äär iselt lihtne. Kõik osad alaliselt ladus* FORD MOTOR COMPANY woliline esitus; fl. ROSEN WflLD & Co., x Tartus, Suurturg nr. 8. MM jl^ia, pudlitui aruosaliste W.ia May, Srtia Glossae», L»»il Jaaiags, W. Gatdavois^t ja tsiste kaastegadvassl, Tikant roaan^ Pariisi nüüdisaja elust. 7 attis. Ape May lawastus. A»»«t>ika aaljjapm 2 laas. Kassa awatud SripLewadel kell 4, pühapäewadel tell l. a N M il

2 j- aü a SJ1 a a s,. WPV & Praegune kord ei ole eemujuks. WifglTogu löq&icwab koisjonid aruta- dagi keeruliseat Kujutada. TertvH rida nowad praegu seda korda, kuidas Eestis aks- tarraalselt tõestatud. ärailirju: isikutunnistua panna perekonnaseisu rexisttceriift. sest, ristiistunnistusest, siis palwäirjad kvh» On waateid, is nöilawad ainult ilal i-k- tule. Nende pa Koekirjade nõuetawat. kokkuseafu registreeriist, on iniesi, KS jälle asja det suudawad lvast ainult wilunub juristid etainul» kiirttu. Utte üahawad anda. Wattt- te näha. MuuseÄs peab, nagii"tähendasin, seal suse kaa pawi» õleaid wõialust. seisa tõendusi usust lahti Uleanise" üle. KäeSolew Arjutus ptmab RieSolewat oluzõv' K kohtu otsus lõppude lõpuks käes ja. ba valgustada, et seega teed tulewuku näi-.sellega ka dokuent usu. ittetunnustaise M kata. Toietus. Arikust lahtiü-tleise üle, siis algab u-us tsere- Monodes ringkondades kõneldakse heal- oonia: jälle notariaalselt tõestatud palwekivegistreeriniine tuleks anda firiifu kätte. EL ta- nlõödunud, tuleb leida 4 tunnistajat, kellega ha siin puudutada põhiõttelisi seisukohti ühe harilikul töötunnil' linnavalitsusse tlwõl teise asutuse kasuks. Tahan ainult näida- uda, alti kokkuseadisele. Siis alles oan- U neid põhjusi', is kodanliste registreeriis- öad registreeriistunnistus^ olles paar nädate wähesuses süüdi, illest need nngkonnad, ^t Oodanud.?eK kodanlise registreeriise wastu^ uidugi Kui kõiges ise kopetentne oled, siis läheb xaäkida ei taha. 4 5 tenvet päewa ära, et dokuente uret- EM kibedalt puudutatakse uuseas näit. fcbft,' neist ärakirju teha, palwokirju kokku Tartu registreerilsasutust. Selle asutuse te- s^ada, neid notariaalselt tõestada^ palwegewuö olla liig wäikene, et õigustada asutuse kirjad õigetele asutustele üle anda- jne. oleasolu. Järeldus uidugi on lihtne: ära Ütelge: on see lõbus ja wõialik igale reka-otada ja asjaajaine kiriku ainuõiguseks gistreerida soowijale? Kuludest ei aksa rääjätta!.., ridagi. Kohtu- ja registreeriiskulud kokku Tõsi- on, et registreerijate arw siin wäga tõusewad, wõib olla-, isegi palju kõrgeale kilsuur ei ole. Kuid kas aga sellepärast, et kirik- piklikku abielluise kuludest. Iil kord rahwa hingele'oase, tahaks wae- Siis weel üks asi. Igal juhusel nõutakse Walt uskuda. Ma usun, põhjus on ujal, ni- ristiise tunnistust. Ei aita, et au oled elt registreerinnsaslvtuse keerulises tege- kirikust loobunud. Ei aita ükski teine tunniswuse> korras. Registreeriise toiing on siin tus, kuigi see ujal tunnustust leiab, sarnaste raskustega ja kieerulikkusega- seotud, et Näib, kuigi seda ei julge tõendada/et nennult wast ' haritlaste! wõialik on re- de tsereoniätoga wist sihilikult on tahetud gistreeriist ette wõtta. Teised, kellel puudub regiftreerilisasütuste' jtegcwust halwata, - et aeg ja ostus, ei suuda seda illalgi ette wõt-- siis nende waäaäel' hea oleks hädaldada: ta, kui neil wõiä-lust wõi tahtist pole ad-,,ennäe, ei tarvitata! Milleks siis neid waja!" Wokaati palgata. - -, ' Lihtsustage äga registreeviistoiin^u.t, Esiene suure puudus, is usuwabadu- siis wõib kindel olla,' et neid asutusi suurel se^ printsiibiga itte kooskõlas on see,-et iga., hulgal ja heal eeled kasutatakse. Siis alles näit., abiellu registreerida end kohtu kaudu ki- andke otsus, kas neid töis wõi ei, kas neid rakust H ja usust za usust li lahti peab ütlea, ning seda tarwitatakse wõi itte. ; J. V. we-ol woroli järele, et usku ei tunnista." See tähendab: iniese hingele, iniese usuwabadusele tungitakse «kallale.. On see põhiseaduse järele õige? Wõi tahe? PiiMWuste liidu dnkse usoabaduse all õelda ainult walikut üh&v. liksikute kirikudogade wahel? Negistireerija wõib jn suur usklik olla- ja kirikut täieliselt Linnapõllnched luaneeste üle kohut tunnustada. Ta ei taba wast ainult kiriklise - Mõistas. Melluise kobeid.. Linnapõllüeeste seas tekitas uue puht- ^ cbtclluia Pool ^-histegelise kesk-piiaühisuse looine äreivust. P k. füüfilifei Iiifrteb Mä> te töfisl tnõifhcjot.,. Et liidu W s.5^ asutaist tflfisfoba, pam M raifab' fäia K. ää j?» Ä jet registreerita. lõpu E. ühistegelise lttdu luhatus, kus Es^- Mis jääb uud Ae, kui täita nõudist,.kuiar tooa" direktori osawatel ükseemt Essee südaetunnistuse wastld. Wõi arwatakse^t ^ tooa" reorganisee tarwlms.. tuns uskilataga ükski usklik abielluda ei tohi? Kui' tati. Reorganiseeriise nõuetele, wastawalt nüüd nii igalt kohtulikku ususalgaist nõutak- tuleks,/estoonia-" süüfilistel liigetel EÄoo se, kas siis need, kes usust siiski -kinni peasvad, niast" lahkuda, illest?a nenw tvaenulikkus julgewad kodanlisse asutusse registreeria Pilaühisuste liidu asutainisel üksikute ühisinna? tegelaste wastu. Ning see lahtiütleine ise. Ei suuda- i- Oal ajal kirjutas Kaja", et piim E. A, Btirroughfi?»»«. Kuid nüüd oli lugu teine. Achet Zek ei vlid ena te-ale takistuseks. Järele oli ^ä-änud ainult ristitud koer, kes weel tea ja Ilusa ivangi wahel seisis. Ku»d kerge on tappa soe uskuatu ja wõtta tealt nii naine kui ta kalliskiwid! On kallisikiwid kord la käes, siis pole ena tarwidust naist ära üüa wiiase wõib kirgede kustutaiseks oale jätta. Jah, otsustatud: ta tapab belglase ning toõtab teirlt kalliskiwid ja ilusa naise. Mohned bey pöõvas oa pilgu kõrfwil ratsutawa wangi poole. Ah! ta sil ad oti'e põlesid siseisest kirest. Kui ilus oli see inglase naine! Araablase. ivruunid kotka Iwcrvwaste taolised sõrined siigelesid, iigelesid^ sulgusid ja awanesid jälle, kuita kujutas"enesele ette lõbu, is teale teeb tunda pehet MiSolewust oa käte wahel. Kas sa tead", küsis ta wangi poole Dnardudes. Kuhu see ees sind wiib?" Jane Clayton noogutas pead jaatawalt. Ja lased ennast usta sultani änguriista?s wiia?" Jane Clayton ajas end sadulas sirgeks ning keeras- pea lõrwale, kuid ei wastanud fõnagi. Da> kartis, et hirn: ia. põlgtus sunniwad teda onsieur Freeoulti plaani ära anda. Scr wõid ju sellest saatusest pääseda", latkas Mohaed bey. Ma. päästan stnd!", ja saal silapilgul ulatas ta oa pruuni käe ning wõbtis lady Greystokelt käest kinni niisuguse ägedusega, et wiiane. ehus. A-raablvse liigutus oli sõnadest selgealt tatundused ja otiiwid ära andnud. Jane Clayton wabama-s oa käe. Sina kiskja!" sähwas ta araabla- 5Äe. ieur FrevouN,.Jäta id rahule, ehk a kutsun znon- Mohaed bey kaugenes natuke. Wae- Walt suutis ta enese üle wa-litseda ja nägu wäljendas äärist wiha ja põlgtust, kui ta jatkas. «Monsieur Frecoult?" ' hwvitas ta naisele. Pole niisugust eest. Küll on aga. Werper waletaza,, wavas ja õrtsukas. Mees Kongo aal tappis oa kapteni ja siis põgenes Tlchet Zeki kaitse alla. See oli just tea, kes juhatas Achet Zeki su 'kodu häwitaa ja sind ära rööwia-. Tea jälgis, su eest Oparisse ja plaauitses kulla warastaise. Ta. on rääkinud ulle, et ta on pannud sind u^ku-a, et on sinu kaitsja ja seda selleks, et kerge oleks sind õnesse usta sultani haareisse^ iiüa. Mohained bey on su ainuke päästja!" - lõpetas ta oa jutu ning tsuta-s kiiresti oa salga ette otsa. Jane. Clayton ei teadnud, kui palju süüdistustest on ^tõsi ja ikui palju nendest uskuda wõib, kuid siiski jäi teale tue kahtlus jalootused pääseiseks näitasid kuiwaa kokku. Selle ehe aseiuel, keda ta seni oa kai'tsjaks oli pidanud, nägi ta. nüüd degeneraati, kes teda oa ustade sihtide kättesaaiseks kasutab. Igal pool übritses teda pettus, waenlased ja hädaoht. Jane Claytoni jaoks oli teekonnale wõe-- tud eraldi telk, is ööseti Mohaed bey ja Werperi telkide wahele püstitati. Telgi ees seisis ust sõdur, kuna teine telgi taga wal^ was. Mohaed bey ar)vas, et peale nende ettewaatuse abinõude ei olnud waja wangi kiuni siduda. ^ Õhtul pärast jutuajaist Mohaed beyga, ^õi Jane Clayton oa.wiletsa õhtusöögi ni'ug jäi weel hulgaks -ajaks telgi awausest waatle-- a laagri tooreid toiinguid. Mohaed bey teenija, ust ori, oli' toonud tükikese kassawa kooki ja nõutäie ingisugust suppi, is oli walistatud päewal allastud ahwist, paarist ovawafi ja. tükikesest sebrast, kelle keegi- eestest oli eile tapnud. Waewalt leidub wastiülat segu, kui s?e supp Tuid PMo-re iludus w Hd-asd iuba M i-d. fme liidu pmftd ÄHWegchft wastasch" olla. Selle peale reageeris WSHa piiaivhisuse peakoosolek,' ühel HMel. üht nondest liidu plõhikirja- reg-isöreerijaksl jas liidu esitajaks peakoosolekule walides. Seda weel slis, kui nietatud ühistegeüvuse wastane" ise koosolekult puudus ja sellega koosoleku käigu peale ingit õju awaldada ei wõinud. - Peaiks selge oll, et /liidu asutaist ei saa lugeda üksiku isiku algatuseks, waid et ta on elust waja kaswanud nõue.' Nüüd on lõpuks W p. k..' Esboonia" füü«stline liige, hr. Hünerson, PõllueheS" nr. 20 sõna wõtnud, kus ta- selgitab usaldusäväärilise kesknrüügi korralduse hädatarwilisust. Oa kristliku pealkirjaga- krootud kirjatükis ära saada übistegelasi kiusatuse sisse" paneb ta süüpingile terwe rea piiaühisuste tegelasi, eraldi eierid. ^ Süüks pannakse neile altkäeaksu wõtist wõiüiigi' juures'. ^ ^ Meie, acrpõlluched, keda- see asi riiwab, peae seda kurwaks tõeks tunnistaina. On ju wäga paljudes ühisustek wõiüül eierite kätesse libisenud. Maaeestest koosnvwad ühisuste juhatused, kea talutööde' kul-ge seotud, ei saa praeguste rahakursi! ja wõihindade kõikuiste puhul wõihvndadegg ^ kursis olla. Oeti tuleb iga wõiostjaga' juudi wiisa, iga arga pärast faumda. Mõtleb juhatus eierit wõiirügilji kõrwaldada ja seda oa kätte wõtta, siis wõib eier, ostjaga' kokkuleppel, wõihinna Ae juhatllst watesti'.infore^rida ja siis/ odawaa nngi puhul tagaselja näpuga näidata ühisuse/ liigetele, et juhatus tvahelt teeninud olla. Sarnane' ebaäärane tvõiüügi kord wõialdab tõesti eieritele profiiti Wüa, nagu sellest ka. hr. Hrerson k> jeldab. Te.a tuleb aga oa süüdistuseaktis ka labaid sikkudest lahutaa. Tea leidnud aiyukese auehe-ineieri Wiljairdiaa. wõiwalistajate piirkonnast," kes wõiostja pom - pakutud 2$ arka preeiat" püti peatt? ta? aasi lükanud. No jah, eks neid ausaid" leiae uidugi nm. Estoonia" über ' koondunutesb! Meie aga, teae, et see diploeeritud eier, Est0onia" füüsiline liige, - kes koosolekutel Esioonia" eesö <) wahwasti raiunud, tegelikult ise ietihti wõi wnastel aegadel 25-arga'lise. pütipreeicv ' aksjale ärile.saadab. On selleks- põhjuseks, et pree-. ia Estoonia!" autasust". ehk suure, on, illest hr. Martinson saaz,,põlluehei" teisel leheküljel kõneleb, see, jääb uidugi, eieri ärisaladuseks. ^ Estoonia" «autasu aks" eieritele sünnib ühel wiisil, teiste äride.pütiaksuga. Otse ^?!teimtele. peos»se pistes, yödcv inneh eie-^ " rite?^eveeestesb-. piiaühisuäejuhatup ^ test, nagu fee Pitistwere nwne eieri tõenduse järele sündinud. ' ' ' Küll püüab hr. Martinson arweiega selgi-. tada, nagu oleki aut asu" tõttu wõiwäärtust ^ tõstetud, is näitusel auhindade ääraistel selgunud. ' Lubae enestel selle jues kahelda järgistol põhjustel: Auhindade nä?' raise reeglite järele pidi wäljapandaw wõi kuuldawasti enne näitust 2 nädaat ladudes hoitaa. Kui aga sellest 2 nädalat tagasi wäkjalveo kontrollkoisjoni andi,reid lehitse- ILUJMlUIMUiJ uiegi ebaestec-tlise asjaga harjua. Wõitlus oleasolu pärast oli talle õpetanud elus wõta wastu a-sju nagu nad r itte. nagu eie sowiksie neid näha. Ta silade ette kerkis pilt lagendikust, ille keskel seisis puuwiljaaiast piiratud tore su-wila. Kaugeal lagendikul ratsut, kojupoole laiade õlgadega ilus ees, kellele ta oli wärawa juure wastu tulnud. Kuid warsti kadus see unistus ja aseele tulv teine pilt tõe lik. ^ Kee oli pilt saalt lagendikult, kuid puuwiljaaed oli nüüd hobustest urtud ja suwila ning kõrwalhoonete aseel olid ainult ustad wareed. Tuli, wiha ja kuulid olid häwitanud elu ja õnne. ^Soolased pisarad woolasid alla ta siladest, kui ta ringi keeras ja asetus nhapandud tekkidele agaa. Oli juba kesköö, kui Jane Clayton^ telgi kõrwal olewast telgist tuli wälja pikk kogu, kes ettewaatlikult saus lähedalolewa wahi> poole. Ta sosistas idagi wahile kõrwa, ille peale waht noogutas pead ning lahkus. Siis läks ees telgi taha teise wahi juure, kus saa kordus. Äui teine waht esiesele oli järg- ' nenud,' siis seisis nende ärasaatja silapilgu kohal ning kuulatas. Nähtawasti oli ta seisukorraga rahul, sest nüüd kadus ta saa hääletult kui tulnudki oli Jane Claytoni telki. V» wis»e z»»d ara. et tfilesti hea kaup Ikka kalli on kui halb SeHepörast on ka UaU sslsjestm jwäska Prawodaih) üügil kalliad kui leiste wabrikute oad, on aga selle asee! neil korda wastupldawaad. Nõudke ainult Kila kaiobb K0N- T1MENT" (wfiike Prowodnlk) Ja lükaka kõik odavad. Teile itte kaiullkud, kalossid energiliselt tagasi. Esitaja Eestis tiidsas BP!OWO sllt". Tallinn, Raekojaplats 13, niekast 90. bcr, siis selgub, et itegi 1. auhinna saaja wõi tol korral halweaka pli hinnatud, kui nende, kes alaa auhira said, wõi sootu ila jäid. Kuidas see wõialik, et ühe wõl ladus hoidisega pareaks läks, teisel irbcrpöördult halweaks? Tekib Lüsius-: kas kõik näitusele'wäljapandaw Jtpõt seisis ne hoiul erapooletu pitsati all, wõi M õnel wärskendaise wõialirs? Siin tooks selgust põllutööinis-teeriui erapooletu seletuz. Olee hr. Äünersoniga ühel teadisel, ei põllueeste wõiüügr alal tvalitseb korraks-^ gcdus ja lisae juure: oksjoni Iviisil wõiüüki ei saa heaks kiita. Siin wõidakse hindade asjus enne kokku leppida. Nii on üks Piõistweve kihelkonna piiaühisus, kus eier nii Estoonia", kui ka asutataiva piimaühisüste liidu wastu waenuline, oa wõi wiiase 4 kuu iooksul ligi 200.0,00 arka odawaalt nuttinud naabruses olewast piiaühisusest..sellega on piiatoojad, aasta jooksul pool iljoni kahju'saanus. Lahti sot arwcl wõiüük pole ka pareaid tagajärgi annud. Ühe isiku kaudu saatsid õni aeg tagasi ühel ja saal piiewal kaks PinnaiLhisust oa wõi EStoniale." Wäljaweo kontrollis sai wõi ühewäärilis^ks hinnatud; kuid wõi hinnaks faadeti pärast ühele 5 arka wõi naela eest rohke k teisele. Ulealkirjeldawö asjaolusid arwesse wõbtes. leianie, et taõi üügi juurez walitseb ki«sendaw korralagedus. Kuid hr. Hünerson tuleb Põllu>eheA" nr. 20 ieaiud tagaõtte, ga üksikuid isikuid süüdistaa. Sarnase taktikaga olukorda ei parandata. Tarwis >siin tegeli^udel põllueestel enestel käed kiilge panna. Kõrwaldada waheltkasu wõtjaid uue üügi korralduse looisega, kuhu ila juudi aksetakse, nagu. seda- piiarahaga pinnaühisüstes tehakse Selle asutuse juhtiine ja rewideeriino peab olea tegelikude põllueeste eneste käes. Nende põhiõtete alusel oirgi' pilistwerelased tööle asunud, Piiaühisüste liidu asutaisele, lootes» teiste^ kaasatulekut. Muudab aga keskühisua Estonia" oa põhikirja läheas tulewikus nendele nõuetele wastawalt, siia ei ole tea überkoondaise wastu. Tegelik põlluees^ I. Wain. 21. peatükk. Põgeneine dshunglisse. Unetult laas Albert Werper waipadel ning õtles lähedalolewas telgis agva naise peale. Ta oli päewal tähele pannud Mohaed bey huwi wangi wastu. ning õõtes araablast oa õõdupuuga, aias ta wiiase kuritahtlikke kawatsusi., Mida kaue Werper lady Greystoke peale õtles, seda suureaks kaswas ta arukadedus Mohaed bey wastu. Ielikul wiisil. ^ abm«awu,jvujeiijd»«^ kust, kuna ta ise wõib heazneelega wastu wõetud saada. Jane Claytoni ees oli surnud ja Werper kujutas enesele, et ta wõib selle luhja koha täita. Da wõib pakkuda lady Greystokele abielu, kuid seda ei wõi Mohaed bey teha. Araablasel on ainult etsikud kired, kuna teal, Werperil, on täiesti ausad kawatsused. Selles, et abielupakkuine wastu wõetakse, tundis ta end kindlana, ja saa kindel oli ta >ka selles, et Mohaed bey wastikud katsed tagasi lükatakse. Werper arutas asja edasi ning jäi wiiaks kindlaks, et ten aruawaldusele wast«tilllakse. Waja ainult teha ettepanek. Kuid kõigepealt on tarwis naisega kõneleda. järsku tõusis ta woipadelt, tõbas saa^» - p(id zalga ning pani rewolwri ja padrunitas-- ku wööle. ^Siis hiilis ta telgi ukse juure ning waatas wälja. Iestusega- nägi ta, et wangi telgi eest oli waht kadunud. Mis see tähen das? 'Kas saatus siiski teale naeratab ja saagi otse tea kätte ängib? Ta astus wälja ning waatas Jane Clay-- foni telgi taha. Ka sealt oli waht kadunud! Nüüd otsustas ta inna naise telki ette teataata. Selleks näis -vlewat hea juhus/ Telk oli poolpie. Taguise seina lähedast nägi Werper suurt kogu walges antlis, kes' waipadest woodi üle kuardas. Ta kuulis sosistaist ja siis nägi ta, kuidas agaja tõu* sis istukile. Aegaööda harjusid ta silad * gi piedusega ja ehe kuju telgis tuli ikka selgeaks. Wliaks oli ta juba täiesti kindel, et külaline on ees^ kelle vise wiisidi põhjust Pole raske seletada. Metsik arukadedus täitis Werperi usta südant. Da tegi paar sau seinapoole, kus ees ja naine olid. Siis kuulis ta takista^ tud karjatust ning nägi, kuidas araablane kujutas ta enesele.ette^.et ta on Jane Clay- wõttis naise kõrist «kinni ning surus Äa" seljad toni kaitsja arcvablase wastu. Ja ta edaspidi- li wöodile. Wiha täitis bewa-se 'südant. Ei ne õttekäik kinnitas teale, et naine tunneb see ei tohi juhtuda. Naine on tenia ja ainult ' Mohaed bey wastu Mult äärist wasti- tea. UM saa- ta õigust römga, 4 i?! Prkkde ühenda Veeriist o, Riigikogu rahaasjanduse kopulikult läbi waadatud so põhjal Tallinnas asoad ai põhikapitale peawad suurend arga peale. Põhikapitali sündia 1. jaan a. Praegu Tallinnas asuas kaubandus-tõõstuspanga pöo joni ja Harju pangal 50 iljj kadel on põhikapitalid wäim jonini. Need peaks eelnõu jcu >1. jaanuarini a. suure, peale. Waewalt on see aga j tel põhjustel. Kui kõik pan^ jkapitaale suurendaa hakkar walt wõialik Kiki aktsiaid lele esiesele raskusele tuleb hulk endiseid rahaehi wõrdl nud. Noraalsel äritegewus kade tegvvus ka wäiffeaks, wate tulude juures ärikulud s» Nende asjaoludega anves ate pankade juhatuste poolt *Ud osalt likvideeriise, osalt ühineise küsiused. Praeg» wäljaspoolt nicha weel reaal kuid läheal ostf peaks siin sae astutaa. Ara oodata lal Riigikogu eelnõu lõpulik Võtab. Esialgu pole weel teada, gad ühinewad ja issugused Ka aakonna linnades as! peaks ited pangad kas ühi»j lõpetaa. Kaitseinistri?oh Th. Nõu Riigikogu pvoll aetist w inister H. Kwitsi aseele gi walitsus eile kaitseinistri siseinister Th. Rõuk'i kes k dcrgi lahkuist inistri kohus 'WVWVWV^WVWWVV^ Wene-Balti tehas Ulitsuse Eilsel walitsuse koosolekul wa korra punkda aruwsel D elujõuluse ja saatuse küsius otsus ja ettepa?rek tehase saatu teraw. Knid wahcpeal on^ w olud selgunud, ispärast atnx olewat senist otsust weidi pchi ^ Sellepärast ei tchtud eile isjon edaslpidil weel. kokku w koha wõtab. Piiriwalwe walttsr üleaks nrnior Peale selle, kui piivalwe kolonel H. K u r w i t S sõja asus,^nietati siseinistri p walitsuse üleaks kolonel En aegne staabiüle kolonel Al ülea abiks. Staabiülen ko! on Praegu waba. ^ Nüüd kuulee teadjalt pool biüleaks ääratakse nior T Major Tõnso on wana piir Wene ajal selle tegewuse põhj pinud. Uute arupäriiste iste rohkus Niis Riigikogule on esitatud ja i päewalorda wõetud neli uut apalju lsi arupäriist. Küst?nised on:^ A. Kärnerid ^gisl^al-kaanali karwaise c tawsonilt (ises.) riigi- ja onia jäte pensioni^aduse laiendai tööliste ühekordse toeiussead tsenleudi:v>abriku asjus. Uusi arupäriist on esitanu ja teised tööpuuduse üfa, s. j asenduse pärast, iseseiswat e n pcaw a l i<t] uscs ilsii! st u luud üle ja K. Tonünan, K. Arra^ tinson erakorralise etsala ise kohta. Kolowere hoose kat alvaiserktu on ääratud 7. detsebriks, loodetakse walis saada ka loise töödeqa. 2 SI #«* 5 i M toni (Prostltufslooc % J Po«o8td«>i Qonr««f g A llfefiiml j«

3 i, Kj. nvwsvi?». fgfwis» ja siab vi, Kl hea kaup Ikka kalli pn kui halb llepfirast on ka. u jtnm (wälka Prowodnlk). kalliad kui. laiste wabrikuu J on aga selle aseel neli korda lldawaad. \dke ainult Riia kaio»««,kon- T" (wöike Prowodnlk) Ja lükaka adawad, Teile itte kasulikud, d energlllsalt tagasi. Esitaja Eestis isas Jwewiiflatt i, Raekojaplats 13, niekast 90. Ilgub, et itegi 1. auhinna ftam lorral halweaka oli hinnatud,jun ataa auhira said, wöi sootu Kuidas fee wõnualik, et ühe wõl wttsega pareaks lkks, teisel- üi halweaks? Tekib Lüsi-uA: äitusele' wäljapandaw WÄ seisis enne looletu pitsati all, wõi oli õnvk [tttije wõialus? Siin tooks solgust ^nisteernn erapoolew sekeius. hr. Hünersoaa ühel teadisel, et te Ivõnnüügi crtcit tvalitseb korrata- [lisae juure: oksjoni wiisil wõisaa heaks kiita. Sun wõidaise hinz. enne kokku leppida-. Nii on üks kihelkonna Piiaühisus, kus eier bonia", k fat asu-tamva piiäuhit wasw waenuline, oa wõi wiiase Iksul ligi civfa odawaalt " naabruses olewast piiaühisusest. n piiatoojad. aadta jooksul pool zhju saanud. Lahtisel' arwel wõika pareaid tagajärgi annud. ühe saatsid õni aeg tagasi ühel ja sail kaks piiaühisust oa wõi ES- Wäljaww kontrollis sai wõi ühehinnatud; kuid wõi hinnaks saa* ilhcle 5 arka wõi naela eest roh-» Öisele. ^kirjeldatud asjaolusid arwesse toobe, et wõi üügi' juuves walitseb kirralagedus. Kuid hr. Hünerson^tusueh^ nr. 20 teatud tagaõtte- > isikuid süüdistaa. Sarnase takkorda er parandata. Tarwis.siin põllueestel enestel käed külge õrwaldada waheltkasu wõtjaid uue ealduse looisega, kuhu iüna juudi Äiseiseta wõi saata wõiks, kust Pea. kulude kõik wõihind ühifusth'wna. nagui. seda- pnarahaga piiaüht-. kse. Selle asutuse juhtiine ja re ie peab olea iegelikude põllu- ^este käes. Nende põhiõtete alusel^ Itwerelased tööle asunud, pnaühijt asutaisele, lootes teiste kaasatuledab aga keskühisus Estonia" oa j läheas tulewikus nendele nõuetele t, siis ei ole tea überkoondaise Tegelik põlluees J. Wain. ta ise wõib heaeelega wastu wõe- Claytoni ees oli surnud ja Wersas enesele, et ta wõib selle tühja ko-- Ta wõib pakkuda lady Greystokele nd seda ei wõi Mohaed bzy teha.»l on ainult etsikud kired, kuna teperil, on täiesti ausad kawatsused. abielupakkuine wastu wõelakse, end kindlana ja saa kindel oli :s, ct Mohained bey wastikud katsed jkatakse. ii arutas asja edasi ning jäi wiildlaks, et ten aruawaldusele wasse. Waja ainult -teha ettepailek. Kuid on tarwis naisega kõneleda. i tõusis ia waipadelt, tõbas saa»- ning pani rewolwri ja padruniiask Siis hiilis ta telgi ukse juure ning ^?alja. Iestusega nägi ta, et wan^i oli waht kadunud. Mis see tähen-- i saatus siiski teale naeratab ja tea kätte ängib? Istus wälja ning ivaatas Jane Clay-- i taha. Ka sealt oli toafjt kadunud!. süstas ta inna naise telki ette tealselleks näis olewat hea juhus, joli poolpie. Taguise seina lähedat rper suurt kogu walges antlis, kes' woodi üle kuardas. Ta «kuulis so«ja siis nägi ta, kuidas agaja tõulle. Aegaööda harjusid ta silad toisega ja ehe luju telgis tuli ikka?. Wiiaks oli ta juba täiesti kindel, ne on cc»< kelle vise wnsidi Põhjust saske seletada. lk arukadedus täitis Werperi usta ^ tegi paar sau seinapoole, kus naine olid. Siis kuulis ta takista» itust ning nägi, kuidas araablane laise -kõrist «kinni.«ning surus teda selja, llc. Wiha täitis belglase südant. Ei, lhi juhtuda. Naine on ia ja ainult K ci saa ta õigust römda, PtVade ühendnist ja lrkwideerrisi oodata. Riigikogu rahaasjanduse koisjoni poolt on Vpulikült läbi waadatud seaduseelnõu, ille põhjal Tallinnas aswvad aktsia pangad oa PAHikapitale peawad suurendaa 50, iljoni arga peale. Põhikapitali suurendaine pead Mndia 1. jaan a. Praegu Tallinnas asuast 13 pangast ott taubandus-tõõstuspanga põhikapital 200 il- Joni ja Harju pangal 50 iljoni. Teistel pankadel on põhikapitalid wäiksead: 7 30 iljonini. Reed peaks eelnõu järele põhikapiwlid jaanuarini a. suendaa 30 Ujoni peale. Waewalt on see aga teostataw itetel põhjustel. Kui kõik pangad korraga põhi- Zkapitaale suendaa hakkvad, siis õn waejwalt Võialik kõiki aktsiaid realiseerida. Sellele esiesele raskusele tuleb lisaks asjaolu, et hulk endiseid rahaehi wördleist waeseks jäänud. Noraalsel äritegeuse ajal jääb pankade tegewus ka wäiffeaks, kusjtres kahaneate ttöude jues ärikulud suureks lähead. Nende asjaoludega «toestades on Väikse ate pankade juhatuste poolt kaaluisele wõe- >ud osalt likvideeriise, osalt teiste pankadega ühineise küsiused. Praegu pole kaaluised ViNjaspoott nccha weel reaaltagajärgi annud, kuid läheal ajal peaks siin juba kindlaaid sae astutaa. Ara oodatakse weel aeg, illal Riigikogu eelnõu lõpulikul kujul wasw wõtab. Esialgu pole weel teada, issugused pangad ühinewad ja issugused likwideeritakse. Ka aakonna linnades asuwatest pankadest peaks ited pangad kas ühinea chk tegewuse lõpetaa. Kaitseinistri koh. täitjaks Th. Rõuk. Riigikogu pvott aetist vabastatud kaitse inister H. Kurwitsi aseele ääras wabarngi walvtsus eile kaitseinistri kohuste täitjaks siseinister Th. Rõuk'i kes ka peale O. A«bcrgi lahkuist inistri kohuseid täitis. Wene-Balti tehase saatus walitsuses. Eilsel walitsuss koasobokul oli esiese paowakorva punkrina atusel Wene-Äalti tehase slujõuluse ja saatuse küsius-. Erikoisjv- otsus ja ettepanek tehase saatuse kohta oli õige teraw. Kd wahepeal on^weel õned asjaol-ud selgunud, ispärast cnsvatakse wõialikü olewat senist otsust weidi pehendada/ Sellepärast ei tchtub eile otsust, kuna koisjon edaslpidil weel kokku tuleb ja uue seisu? koha wõtab. Piiriwalwe walbtsuse staabiüleaks aior Tõnso. Peale selle, ftri piiviwalwe walitsuse üle kolonel H. K u r w i t s sõjainistvi kohale asus, nietati siseistvi pool-t piiriwalwewalitsuse üleaks kolonel Engann. Tolleaegne staabiüle kolonel Andevson äärati ülea abiks. Staabiülea koht jäi wabaks ja on praegu waba. Nüüd kuulee teadjalt poolt, et uueks staabiüleaks ääratakse aior Tõnso. Major Tõnso on wana piiriwalwur ja juba Wene ajal selle tegewuse põhjalikult ära õp pinud. Uute arupäri^ste ta küsiiste rohkus Niigikogus. Riigilogule on esttatud ja tänase toosoleku Mewakorda wõetüd neli uut küsrist ja saapalju lsi arupäriist. Küsknised on: A. Kärneribt (s--d.) Pahila ägistrx''2l---kaanali kaewaise a^-jus, O. Gus-- tawsonik (ifcf.) riigid ja oawalitsuse teeni-- jar-c pensioniseaduse laiendaise kohta, riigitööliste ülmordse toetusseaduse ja Kunda tsocndinzabriku asjus. Uusi arupäriisi on esitanud L. Johanson ja teised tööpuuduse üle,, s. d. rüh sõjassadufe pärast, iseseiswate rüh aktsiisi pcawalitsuscs ilimstulnud wäarnähjuste üle ja K. Tonkan, K. Arvas ja M. Martinson erakorralise etsalangi realiseeriise kohta. Kolowere hoosekandekooli awais^ktus on ääratud 7. detsebriks. Saaks ajaks loodetakse walis saada ka lossi überehita ise töõdeqa. Z 05 3 ^=) 2 h II1 U JM. te oi IH" * ^ (Prostitutsioon). PohoskIis 1 Q0R'l4 W«i4l, Rtlw. i»i4 fchsbml jt Jlk«Qrftnlng. üewcluu Riigiteenijad walttsusele ultiaatnl annud. Orksstraniide streik äü ooperis. (Meie tirjasaatj alt.) puudujääki. Koosolijad ei jäänud seletustega Riia, 26. yow. Me kutsuti kokku riigi- rahule. Wõeti wastu resolutsioon, illes nõuteenijate üldkoosolek, kus palgakõrgeudannse takse walitsuselt wastust wiie päewa jooks, küsiust arutati. Kawatsetl korraldada rougikäiku seii juure ja tutwustada walitsust tee- eeleavaldus. wastascl korral korraldatakse riigiteezate nijate raske seisukorraga. Rougikäik keelati Natsionaalooperis algas eile orkestri streik. ära. Koosolekul waliti saatkond, kes seii Orkester nõudis oktoobris palkade kõrgendaist 59 protsendi wõrra. Nõudisi ei täide- läbirääkiistele läheks. Saadikud illnusid tagasi rahainistri saatel. Kalniug seletas, et rii-> tud. Eilne etendus jäi streigi tõttu ära. Oopcri juhatus astub sae uue orkestri leidi- gi rahaline seisukord ei luba täita riigiteeuijate'nõudisi ja kõrgendada palkasid 30 protsendi wõrra, sest eolarwes on 25 iljoni latti da klaweri scks. Ajutiselt kawatsetakse etendusi korralda- saatel. LekekMg tuaalttdu" ajaloos. Wõõras warandus,,-kaja" wslgade eest oks. oull. B. Mänst seletus. PõllwnoeSbekogude häälekandja Kaja" tegewuse ja arusaaise kohta on eie lehe weergudel õnelgi puhul juttu olnud, kusjuures õneski teises lehes tea ävilisi asju on puudutatud. -Kõigele sellele lisaiks ilus eile Pä«waleheS" ühe tu>ntawa> Tallinna tegelase B. M ä n S^i Ziri, is selgust heidab weidi teisest kajest põllneestokogude lehe peale, näidates, rdas sealpool, ka peale riigi ajapidaise^ illest küllalt kuuldud ja ida iga kodanik oa õlgadel tunda saanud, ka isikliku ajapidaise peale waadatakse. Jät tes wastuwst B. Mäns'i sõnade eest tnna enda peale, awaldae tea Tiria sõnasõnalt. Ta käib järgiselt: * -, Wäga austatud Päewa'lehe" toietus. Palun Teie lugupeetud lehes järgistele ridadele runi. K«jas" nr. 296, is 3. now. s. a. ilus, leidub sõnu peakirjaga Päewakangelaste oksjonid". Muude niede seas leidub seal ka inu nii, kelle juures oksjon 7. skp. ääratud, ja lastakse läbi paista, nagu' oleks oksjoit- sellepärast, et ina Aslani äi olen." Mil kobel Kaja" siin tõeolusid pahupidi Pöörab, selgitagu järgised vead. 8. all 1S19. a. üüsin oa Laial tän. nr. L asuwa trüki'koj<z Kaja" eelkäijale «Maaliidule", kelle esitajad hrad J. Parik, K. Mauriz, H. Lintrop ja F. Uibopuu olid. Lepingus öeldi selge.sõnaga ära, et üüjal trükikoja sissetulekutega ega wäljainekutega ena ingit tegeist ei ole. Möödaläinud kewadel hakkas politsei inult täh. trükikoja aasta eest aksata jäetud puhtakasuaksu nõuda. Kia trükikoda peale «Maaliidu" sulguist Kaja" trü» kikoja nie kandis ja Kaja" poolt ka edasi üüdi, soowitasin aksu ostjatelt sisse nõuda. Hr. Parik, kelle poole liu-de seas pöörasin, rahustas ind ja lubas aksu Kajalt" sisse nõuda. Hilje teataski inule hr. Parik. et Cestr panga arwete seis 33. now. Läinud nädala arwtte liikuises nmawad kas'a ared 135 ilj. kahaneist, is peaasjalikult riigikassa hoiusuade wäljaaksise tagajärg. Wiiased 'langesid nädala jooksul 2.304,4 ilj. pealt 2.197,8 ilj., seega 206,6 ilj. wõrra. Kogu hoiusuade kahaneine nädala kestel oli IM^ilj. arka. Laenud näitawad üldiselt kahaneist. Diskonterritud wekslid 'langesid 1'531,7 ilj. pealt ilj..; teised kindlustatud laenud 3.710,3 ilj ,7 ilj. Wiiased näi taa!) kahaneist peaasjalikult akkreditiiwide ja garantiide waheneise läbi, kuna konto-kor-.rent laenud 3.037,1 znilj. pea'lt kaswanud ilj. pcale. Sauti suurenenud on ka w^iilswaluuta laenud 15,3 ilj. wõrra. Wäliswaluuta arwetel on wabad reserwid kaswanud 703,6 ilj. pealt 716,0 ilj. peale, seega 9,4 ilj. arga wõrra. 23. o?t a. oli wäliswaluuta sua ainult k. RiigUogu aruhäliiste koosolek on täna hoikul 7ell 10. Päewa korras on: Waliitjuse wastaine M. Martna 'küsiiste peale korteripuuduse lahendaise asjas, nelja uue küsiise ettepanek, läbi-vaäkiised kole arupäriise puhul, ille pealt pöllutösinister eelisel koosolekul wastas, nevjo uu«arupäriise ettepanek ja lspuiks tõtt» soodu»«^nsu, n«rde seas -- tulnossu uudatust» sva» dv, ja. Kwja" juhatus kewadel otsusd teinud seda wõlga tasuda ja seda protokolli kannud. Kui aga politsei seda suat, ubes arta, s. o. pool trükrkoja iigisuast, tvastuwaidllenrata korras nõuda hakkas, pöo» väsin itel kovral osl-poolnietatud härrade kui ka Kaja" ärijubatuse poole, kes kõck lubcvsid, et asi heaga õiendatakse. Weel oksjoni eelõhtul palus hr. Uibopuu inu niel tele. foniteol,,kaja" talitusti, et see oksjoni ära hoiaks. Järgisel päewal üüdi nru ööbel ara, kuna sellest sisse tuibnud.raha Kaja" trükikoja wõlgade osaliseks katteks barwitati. Käisin isiklikult Kaja" toietaja juures küsias, is õttes ind päewakangela seks" tebeldatakse, ja palusin oksjoni tõe- Põhjusi lehes awaldada. Minu sellekohane sisseantud-k öeldi awaldais«ks kõlbatu olewat. kuna asja toietuse Poolt õiendada livbati. Ootasin, aga idagi sellekohast ei llwnud. ^. Nüüd tekiwad ited küsiused: kub on päewakanhelane" kas ina, kelle tvaranduse Kaja" oa aksata? WÄgade pärast waewalt wiiondiku hinna eest ära üüa laskis, wöi kahjurõõsalt hirüoitaja Kaja"? Kas ootab Kaja" rahm-elt edasi, kuni puudujäänud sua kattoks inu wiiased ihilbud ära üüakse, wõi õtleb ta ise oa wõlgade tasuisele asuda? Kas tasub ta oksjonil sissetulnud raba inule suureeelselt tagasi, wõi tunneb ta ennast kõlbliselt kohustatud olewat llle tehtud kahju selle täies ulatuses ära tasuda? A-ttvadalvasti tuleb Kaja" nüüd seletaa, et see ostine isiklik oli. aga tõeasju ta üb«r lükata ei saa, et ta selle trükikoja üüisel saadud raha oa heaks tarwitas. Tallinnas, 24. now Kõige austusega B. ML n s. Maakonnad ei saa eelarweid tasakaalu. (Traaditee'1 «kirjasaatjalt.) Eile peeti Tartus aa'konna liidu nõukogu koosolekut. Otsustati 3-liikeline delegal^ioon saata wabariigi wali!t-'use ja Riigikogu rahaasjanduse koisjoni juure 'labiräkiisi' pidaa a. aakondade eelarwete kobluseadise asjus. Nielt leiti, et praeguste sissetulekute juures aakonna, walitsused oi eelanveid kui» dagi tasakaalu wiia ei suuda ja sel alal walirsus abi anda peab. Otsustati eelarwete kokkuseadisele asuda alles peale Tallinnast wastüse saaist. rnii Salcrraubaweo wastu wõitleise konmkess Helsingis. Läinud esaspäewal algas Helsingis Sooe'kutsel kokkutulnud salakaubaw<o wastu wõitleise kongress. Kongressis on Matnd Eesti, Läti, Leedu,. Poola, Sa^ksa, Norra, Rootsi, Sooe, Daani ja Weneaa. Saadikuid on kokku peale 20 isiku. Eestit esitawad kongressil saadik Hellat, piiriwalwe üle kol. Engann ja rahainisteeriui nõunik Hällin. Kongressi esieheks waliti Sooe edustaja Einar Böök. Awaiskõne Pidas Sooe wä > lisinister Procöpi, illes ta toonitas salakaubaweo piiraise ltähtsust kõikidele kongressist osawötjatele riikidele. Õhtul andis wälisi nister oa korteris õhtusöögi, illest? osa wstsib Kõige pare Jnglise kaup Sool Wiiased teated. (Traadtteel ele kirjasaatjani) Kounistide peakorter Ritad tabaktd. Riia, 26. now. Pvlttttline PeawalitsuS pani toie RiiaS laialdasi läbiotsiised, Tehti awaliücks konuistline salaorganisatsioon ja põrandaaluste peakorter. Leiti hulk tähtsaid kirje ja kassa kaunis suure sua rahaga ning 10 Puuda kihutuskiriandust. Vangistati 30 iniest, nende hulgas itu tähtsaat Moskwa ja Peeterburi agitaatorit, kes Lätis walepassidega elasid. Organisatsiooni eesotsas seisis keegi Wene salakuulaja, kes Peeterburi salaluure kooli lõpetanud. Arreteeritute juures leiti ka rahasuad. Nende ülespidaiseks saadeti 953eite* aalt rikkalikult tshenvontse. Wavgns Aeerika konstplaadis. Riia, 26. now. WaTgus Aeerika konsu? lams on. õige saladusline. Wavastatud ai* nult polimme kirjade ja telegrainde salakiri. Arwatakse warguse toie pannud ^olewat kedagi konsulaadi teenijatest. Konsulaat sal^ gab wargust. O.-ü. Ulrla" elektrijaaa Tartu linnale ostise küsius liik^tas. Eesti Pank laenuandisega nõus, Teataas ti pakkus o>-ü. Illita" «turba- ja elektritõöstüs oa elektrijaaa linnale. Ostltzhinnana nietati 160 iljoni arka. Linnawalitsus oalt poolt kaalus etitepaneku läbi ning leidis, et linnal Võialik on oandada.elektrijaaa juhusel, kui oanik nõus on nda üüa 100 iljoni arga eest, ning kui Eesti Pank oalt poolt wa st aiva sua laenuks annab. Peale ostusua pidas linn wajaliseks laenu saaist ka jaaa üniberkorraldaiseks kokku 52 iljoni arga suuruses. Wiiascft suast läheks 25 vljoni roooluiüõiqn ü berkorraldaiseks. 15 une ag^rogatori o)nitife!s ja 12 pro>tsent?deks ehituse azal. üldse wajaks linn seega elektrijaaa ostiseks 1>52 iljoni-- lift laenu. Laenu kustutustähtaeg peaks tehtud arwestaiste järgi.olea wähealt 20 aastat. Nüüd on Eesti Pank 'linnawaliitsusele :eatanud, et ta põhiõttelikult linna sinanseeri» isega seks otstarbeks nõus on. Laenu saaid seks peab linnawaliisus esitaa Eesti Pangale wastvzckawa üksilasialise kawa elektrijaaa oandaise, eksploateeriise, krediitide lindluztaise ja laenu tasuise suhtes. Kui linnal ülalnietatud tingiistel korda It"hc6 jaaa osta, siis on esiesel tegewusaastal 50- iljonilise läbiküigu juu:es loo>ta ubes iljon puhastkasu, peale sell: uidugi wõla osaliseks tasuiseks tattvisinew sua. Toetus pedagsogiliste kulsüste õpilastele. Haridusinisteeriui nõukogu on wastu wõtnud ääruse ühekordse toetuse andise kohta pedagoogiliste kursuste õpilastele. Sellele wastawalt ääratakse Tallinnas 38 õpitasõle rk., WiljandiA 33 õpilasele rk., Pärnus 30 õpilasele rk. nina peale selle Saareaa günaasiui hltrv 10 ijpil 7Š.000 rk, I

4 4,i «t MMÄewal, L7. nswmvrv. nr. rw«ei san rewideerida Harju uakonnanõukogu esiehe E. SBirleiu. bergi. leilafutusfc Wiiascl Harju Mkonnanõukogu koos- «ketul ettekrtud nõukogu poolt walitud rewisjvnikoisjoni protokollis leidub järgine huitaw ärkus: Kaks korda on rovisjonkoisjon käinud Daw ajapidaise kooli asjaajaisega ja ajapidaisega tutwuneas, kuid arwepidaise puudulikkuse pärast ei ole. olnud wõiukust rewideerida." See ärkus on seda hiovitawa, et tä* rdatud tooli ajapidaise juhtiises Haraakontwnõukogu esiees rkl. E. Birkenb«rg (p. kogu. ise õige tähtsat osa etendab ja teal ka uidu soojad suhted koolijuhatusega on. Raudteede ehitaise kawa heaks Liidetud. Wabariigi walitsus kiitis dfe heaks leebes» tninisteeriui poolt wälja iöötojtitb ja erikoisjoni poolt läbi waadatud uute raudteede ehitaise kawa. Kawa saadeti Riigikogule eclarwekoisjoni aterjalideks järgnew^e aastale eekoe, läbiwaataise juure. Kawa sisaldab ite aasta' ehitaise tõid (KMittc wargus. Öösel wastu kesknädalat on Pikal tänawal nr. 62 sisse urtud ja. Theodor Kerrne'l -itinesugip riiet, TafuTaib jne ntar^a wäärtuses ära warastcckud. Waras on päa-.seid aija üle kuurikatuse, toaakeut Mse- '^vhudes. / Ka tsirkuses juhtuwad wargused. Tsirkuse Metropoli" kaasoanik Ohaka, ^.atas politseile, et tsirkuse end. welsker Koppel ja artist Mlann olla tsiirkuse 'Warandüst Ai4.0(X) arga suuruses, is neile hoiule - antud, ara üünud ja raha oandanud. Asja nüritakse. ' Ohwitseride ülendaine. Wabarligi walitsus oal eilsel koosolekul ülendas hulga ohwitsere järgistesse aukrawdldesse..kolonelideks ülendati 3 kolonelleitnanti. Kindralit ülendaist <ei' olnud, luen*. daise tähtpäewaks on eil teatawasti 23. noweber 24. weebruar. Professor PuuseP^P^a juubel. (Traadi teel Dartu kirjasaatjalt.) ProfeKssv Puuseppa 26. aasta aetijuubeli puhul ül-rkmi aulbaa EeM ntraloogia- selilsi korraldusel ok koosolet, is kujunes- aplauseks Puusepipale. Kanti ette telegraid Nii-. giwanealt, hariduanüstrilt, Prantsuse walitsuselt. Anti edasi, Wrwitusi ja äatwesseäle 30 asutuse poolt. Loeti ette kilograe, ida tegid 2 iniest waholdaisi kolwserand tundi, kuid sbiski lõpille ei jõutud. Telegraid. olid igast riigist ja wäljaaa suureate arstiteaduse seltside poolt. Professor Puusepp tönvs wiies kee-bes. Kounistlised lendlehed Kalarannas. Gile leidis» Kalaranna piiriwalwur kordo ni lähedusest kousase leudlehs, ia J. Toznpile pühendatud. Lendleht x rotaatvril paljundatud ekse-- plaav ja kannab 17. now. kuupäewa. Kakelustest teatatakse, kui ^ iniene surnud. Raasikul, Walkla külas, on kohakik peroees Mihkel Schilling, 66 a. wana, kakelusel raskesti haawcüud. Schilling suri üleeile saadud haatvades.se. Ka kolus ovi 20. :tow., -utad alles iruiid teatati sellest Mitsoile. Kahe naisena abielus. Ol>ga Andrese t. Crinolajew on teatanud politsoile, et tea nüüd on kuulnud, et tea ees Jüri Evolajew on wavealt juba te> sega Antonina Erolajewiga, sün. Schwabbe, laulatatud olnud. Sidasbab oa oest kahekordses abielluises. Asja uuritakse. Juurdlus politseiinspektori Jakobsoni asjus, illes üles tõsteti, süüdiisws altkäeaksu! wäljatpressiise kohta peatuäuba pi-kendaisel, olla lõpetaisel, kuna süüidisws! ei olla küllalt «põhjendatud ja selgunud olla hr. Jakobsoni süütus. Naudteeteenija ennast rongi alla heitnud. Eile, «kesknädala õhtul kell kolweerand 6 jäi «raudtee pealaduwaht Heinrich Jaagu P. Barot, Balti jaaa Nõe platwori kohal, wäljaksõitwa Niia rongi etteinewa weduri alla, ws ikeskelt pooleks loigm. Mis kobel alla jääine sündis, on esialgul teadata. Rongiteenijabe jutustuse järele on ta ennast alla heitinud. Surnukeha juurest leiti raudteelaste tarwkajate ühisuse liikeraaat, isikutunnistus, Kohtukutsed, neist üks korterist wjatõstise ja teine 1300 arga raiha sissenõudise asjus ja tikutoos. Kaastoenijate jutustuse järele olla Barrot ennast wiiasel ajal ha:ge kurtnud ole-- ana. Ta oli ubes 40 aaätat wäna. Elutses M. Aeerika tän. nr. 3. Ggiptuse eeleolud rahustunud. London^ 26. now. Wiiaöte teadete järgi Kairost on Egiptuses kõik rahulik. Aru saades sellest hädaohust, ida poliitilised kuriteod aale wõiwad tuna, on uus Egiptuse walitsus nähtawasti otsustanud kindla käega korda pidada. Briti ülcntko«lissar Kairos saab sooje tänuawaldusi tväljaaa asnndustelt Egi^ituses selle eest, et Briti walitsus nii energiliselt wäljaaalaste Huwide kaitseks wälja on astunud. Ähwardäwa seisukorra pärast oli Briti walitsus sunnitud kiiresti. tegutsea. Kõik wöljaaa asundused kiidawad Briti walitsuse teguwiisi heaks, ehk nad küll uidu alati egiptlastele kaasa tundsid. Alcksaudrias ja Kairos wõeti aaletoodud Briti wäeosad wäljaaa asunduste poolt suurte kiiduawaldüstega wastu»' Egiptuse Protest. Berliin, 26. now. Kairosb teatatakse: Egiptuse saadikutekogu ja senat otsustas oal erakorralisel koosolekul eile õhtul pöörata pro testiga kogu ila parlaentide ja Rahwasteliidu poole Briti teguwiisi waztu, paludes ivaheleastuist edaspidiste Briti s-u-rwoabinõude korral.. / Inglise sõjalennukid Port> Saidi kohal. Berliin, 25. now. Nagu Pedit Parisien" oa Londoni kirjasaatjalt tuulcb', ci luba^vat Inglisaa RaywaAteliidtt wchelvsögaist Znglis^.EgZptuse öitliasjasse. > Nagu DlY' MaÄ'ile" teilegraseeritakse, tuli Port Said^is eile õhtul eeloawabdusi ette,. kuid vahwahulgad ivalgusid kõrgesti laiali, niipea kui Briti lahingulennukite eökadron liu-- na kohale tlns. Egiptuse ursrtsukirtöö enantlaste tehtud. ^erllln, 25. nowebril. Chrcago Tribunele" tte* lcgpaseeribaikse Konsdantinoopolist, vt sirdari Loe Stacfö tapist «IoirlMst juhitaa enolrse kihrrtustöõ wuijaks tuleb lugeda. Eesti üliõpilasseltside liit asutatud. Kuna Tartu ülikooli.juures crsuwad Eesti üliõpilasseltsid arult küe seni ila igasuguse keskkorralduseta olid, wiiase järgi aga tarwidust tundus, Ms asutaiti 7. seestril n. n. «Eesti üliõpilasseltside liit". Et kindla ini eralduda Mstt Korporatsioonide/ liidust,.soowitati osci seltside poolt liidu sihtide hnlka üleswõtta ka wõrtluse rahiwasb eralduwa - burschiwaiuga, aukohut etunstawatele liiveitel«otsekohene wõ i alus anda nendest.eeale jääiseks jne. Kuna esitajate enaus siin teisele cvaisele jäv, sttk ei ole wõiatu õne edueelsea seltsi wäljajäätne liidust. - Moskwa ärgukiri Londoni. Pariis, A). no nubril. Moslwast teata-- rakse: Wäliskn-issariaat seadih koiku, ärgukirja Briti walitsusele Sinonxjewi?i>rja kohta ja Jn-glis-Wene lepingute tühistaise asjus. Erzbergeri õrtsukas Konstantinoopoli elaa. Berliin, 25. nowebrll. Nagu Belgradist lttttvöakst, on Lvuna-Slvawia politset Nholepann säle Peale juhi-ind, et Erzbergeri õrtsutas^ SchuIH Konstantinoopoli olewat rlunud, kuhu ta wale nie all Wwatseb ela«asuda. Mere hiiglase häwitaine. London, 2ö. nowebnl. Norfoliist (VirgiiniaS) t»a«jiatakse: Aeerika soouäaew «Washington", is häwiraisele oli ääratud, purustati lõpulikult poitaisega öhulacwadät. Ta wajus Vngiinia aa-.nina iohal põhja. Enne seda oli WaMng1oni" rasketest suurtmidest poitatud, ila et tea sooust läbi lüüa oleks suudetud. Los Angelo" sõit Aleerikas. Berliin, 26. nowebril. Washingtonist teatatakse:.sckksaaal Aeerika jaoks ehitatud zeppelin tegi teistpäewal oa esiese proowilennu hoottuiga «täidetult. L»hulae»v lendas LatehurSbist Washingtoni, kus proua Coolidge teale LoS Angelos" nieks pani. Aeeriklased Mount- Everesti uurins. BeÄiin, 2Q. nowebril. Nagu New-Norgist ivatataise, lawadsewad aeeriklased tnlewal aastal uuriizreisi Mount-EwereSti ette tvõtta. Tüli Jaures^i ^õru Pärast. Berliin, 26. nowebril. Nagu lpariisist teatatakse, tebkis Prantsuse saadikutekogus teisipäewal äge waie-!us Jauresi ieha Pantheont wiiise Pärast. Lõpuks awaldas saadikutekogu walidsussle S13 häälega 202 wastu usaldust ning TiltiS tehtud wrraldused heaks. Itaalia aktiiwsius Tripolises. Berliin, 2b. nowebril. Rooast «teatatakse: PühapSewal o!up«vistd Itaalia wäeosad TripoliS Cyrth? linna, «kust itaallased 191S. aaztal olid iama sunnitud. Linna uuestiwaldaisel langes palju sõ«jaatevjali itaallaste Viisn» pssv k?uttoks vsvtaa parea hooaja farsi Pai ja Paž oschonöga. 3 Ja 4 Jaanuairll vfimata srkbf kui o-o. Draaateatri rahallia loterii tahe 50 k. eest oandate. Müügil punane, kollane Ja hall seeria keldri Katuse raastas. P. K. Estoa" rakawavaste kangekaelsus. P.-k. Estonia" kole iljoni wüüzapet? Kahkwa Masse Tallinna K^^aalpo^iW ise asi on wast alles nüüd täielikult wälja- aetnikud, kes seab asuwa Rud. Ersannt %\a arnea hakanud. Peale kahe poasüdl-ase taluhooneid haäasid läbi otsiv.^.. - Eisanni ja Dalvidoffi tabaist tekkis arwa- Läbwtstine nietatud petnuseaöüa ine, et neil kahel suure etiekalvatsetud nub- olnud selle fõita tõsises õttez tomv votzili. ri" läbiwiiisel pidi weel teisi cxbilisi olea. Kestis see toiing honn!lust ohtit. Ara Tabati' j.uurdluse peale EiZnrani sõber ko- laotati isegi osa katuseid. Lõpuks k ttto* jaees Ollo, keda esialgu Düdiswti k^ri isikut, ühe kõrwavise hoone katuse juiwe ja sinna kes oli seal juures, kiri õlead peaehed ka ja õhufdje terariistaga sisse pist, rukn^ Dawidosf ja Eisann oawahel raha jagasid, rahapakk, is oli Waba Maa" nr. 226 stsse Nüüd on aga selgekk tvhtud, et Ollo suu-- nvahitlld, MiotsAate jalgade ette aha. Paire kala" oli, kui esialgu wõm arwata. Ni kis oli' 100-arga^isi arga waa^ elt on teina see ees -olnud, 5eA Ma peen- tuses, is Tallinna toietati. Nähtavasti süstesse ^ oli pühendatud nin-g isegi wolitustel on Eiswann selle raha sinna ära peitnud ua allkirju aitas järele teha. Juba ainuüksi ka oa waneate teadata, see asjaolu, et Ollo Ablast pärit on, aitas Arwaisele, et Eisar raha oa kow> kaasa, et Dawidosf ja Gisznann tnrwilme ee?- kohta ära peitis, jõudnud politsei analüüsilise teadnnstega warustatult wõifid kohaliku pii- uuriise tagajärje!. Teati, et Eisann oli pea* aühisuse silti kasutada raha wätjapetisoks. -Ie opetsioo" Tallinnast otsekohe ühes Ol- 'Ei aidanud aga üksi süüdlasid tabaine, loga woorinnchel Meiste jaaa sõitnud. Seal waid..;*> oli.,r: ta-üvis I t - ta i~i-w NxiljaPetetud x'~ raha iatus lätteta ila peatalnata rongile ja sõitis Jä neda pooljaaa, kusi Anrblasse Wks. Sellest dekkis puhas» jäireldua, et ta raiha ujale ei wõinud panna kui koju. saada. Naglv eile aalt, Anibla wallast, teatatakse on ke' ülesanne krünaalipolitseil ka osabi korda läinud. Nielt ilusid näl päewil Abla walda, Versailles^i lepingu uudatuste kinnitaine. Wab. walitsus^ otsustas eile esitada Riigikogule Vcrsailles'i rahulepingu artikli 393 ja teiste rahulepingute wastawate artiklite uudatuste Finuitaisseaduse eelnõu. Tallinna linnawolikogu erakorraline koosolek keskn., 26. skp. õhtul. Juhatab R. Baabo. Koos 101 wolinikust koosole- Tu arvaisel GO. W oli kogust on lahkunud dr. W. Taui (rahw. er.) ja Hans LrriStin (ühisw.); ase» nrele tulewad esiesele Chr. Brüller ja teisele Hvr. Org. Veega on ühiswüerinna.80 nielisest kandid, niekirjast järg juba 70. koha juure jõudld. Pealtkuulajaid on hõredalt, peaasjalikult? pagarid, ' kelle suudäärused päcwakorras. Knna rühade Vahel kokkulepet pole sobiwd, ei ole linna-panga direütvriite waliärist tünasel koosalekul oodata.. '' Tööta töölistele tss uõatmttlne. ; Liv. K. Mra (so>ts.-de.) algatusel asub wvn-?ogu'7öig«. pealt tööta töölistele fogulibitmiste töm» nõutaise arutaisele. Algataja pahandab, ilz ikinnawaliilsus?awatseb LaSnaäe rinnaku tasandanrisele G.-Tartu aanteel asuda, is wollkogus oalajal tagast lükatud. Seife wastu on ööaja ehitustööd taide wiiaw, eh? küll krediidid eelanves oleas. K. Mra teatab, et wabariigi walitsuse ringkondades praeg»^ Pelgitlinna raudtee aluse tunneli ehitaise wastu heatahtlik ollakse. Tuleks ötsekeohe walitsuse poole pöörata. Linnapea A. UeSson säotab, st Lasnaäe rinnaku tasandanüse 'tööd Tartu aanteel on kawatsetud nüüd üvlsa wäheatena, tlui oal ajal woli-kogule esitati; aga kui nüüd wolikogu ka sellele wastu, stis peab uidugi kõik ara jästa. Kogukondliste tõõde itarwis tööpuuduse w^ztu wõitleiseks on lküsitud 2 ja> pool iljoni rl., Tttillest nt. juba saadud. Praegu on 230 ees. ja 80 naistöölisi tööl; nende arw wiiakse WNvekS 1000 peale. Takistust teeb tööriistade puudus. Et eelanves osa krediiiistd hcvitaäa jäetud, iväit., ööaja, vaudtee ülekäigu jne. aladel, on tulnud lihtsalt rahapuudusest. Maa wõõrandaiseks raudtee üleläigus OS?ari ja Tehnika tän. on praegu eeltööd käias ja esttatakse linnawvli?ogule. Pgewapalga kogukondlistel töödel tööpuuduse kapitalist 120 ja 100 arga peale, on sindlaks ääranud itte linnawalitsus, waid inisteeriu. Liginewad ilinlüptrta waielused, kuni koos^ek ise kl otsustab VSbirSükiiNele sellel alä lõppu teha. Koosole? awaldab soowi, et linnawalitsus esineks wabariigi walitsusele krediitide juuresaa>nise?s kogukondliste tööde MidswiinüsekS. ^ Marsil elu? Keeruline kaanalite wõrk kintnwst leidnud. Planeet Mars seisis hiljuti aakerale kõige läheal, ida astronooid uuriisteks ära kasutasid. Eriti huwitas neid küsius, kas n. n. kaanalid, ida suured Marsi uurijad Sciaparelli ja Lowell leidsid, on tõesti kunstli' kud ehitused wõi silapete. G. H. Hailton, Jaaika tähetornist awaldab nüüd Tiosis" on^ uued ülesvõtted Marsist, kus terwe kaanalite süstee näha. Hailtoni arwates kinnitada see täielikult Lowelli oletusi, et Marsi kaanalid õistlikkude olewtlste ehitatud süsteei oodustawad, is luega kaetud nabadelt sulawat wett kuiwadele anneritele juhiwad. Kaanalite wõrgu keerulisus kinnitava, et nende ehitajad wäga kõrgele tsiwilisatsiooni järguni peawad olen jõudnud. Meeleawaldusest Peeterburi konsulaadi ees. Mõned üksikasjad sellest, kuidas Peeterburis rahwast Eesti-waenulisele eeleawaldusele koguti (Peterburist saadud erakirjast): Lapsed aeti otsekohe koolidest eeleawaldusele ja et nad ikoju sööa er saanud inna, siis Dorralda-ti neile -lõunasöök ja lubati pärast eeleawaldusb pri-iprletid anda kinosse. ^ ÜlÄoolis oli wäl^a riputatud plakaat pealkirjaga: Kto okasbetsza swolotshju, i poidct na denwirsträsiu, togo budenr w õrdu bitj". üllatusena oli erewüe osawõtt eelsawaldustest, illise häb-eatusilnr Wene poolt soni weel ühegi riigi, wastu urdud pole. Merewägi arssis saas sõjawävlises korras, nagu üle use koando all. ^>uwitaw näib asjaolu, «t erewaelased haribrkult lella 3 4 harju'- tustel on,- illest oletada wõib, et neid just eriti eeleaiuald-usele wälja käsutatis ehk -lasti». Putilowi tehase töölised, hooliata veabvkä-vlnrsest, eeleawaldusest osa ei wõtnud, lest nad saawad tükitöö pealt tasu, illest nad eeleawaldusele innes ila oleks jäänud. Lubatud küll 3 ^tunnilise kassiuustka" «st palka aksta, kuid töölised pole hr* batst uskunud, suna neid juba enneam niisuguste luba istega vlewat niuapidö weetud. -i Tööpuuduse likwideeriine päeioakorral. Wabariigi walitsus otsustas oa eilsel koos^ olekul tööpuuduse wastu wõitle-ise wõinicvlu^-.teks oodustada koisjoni kuhit kuulu>lsid: töö- ja hoolekande, raha-, teede- ng põllu- -tööinistrid. AlgattpA töö- ja hoolekandoistril. filöer! Org'! kirjastas 0-&. Harju tän. 34, Lel nsäalal on kogu täiendatud järg iste raaatutega: 1. R. ROHT, Looduskanaad. 2. KIWIKflS. Jaanipficw E3PPOy3, Tapaau. 4. H Bo3BpaeHne Tap3ana. 5. n Tap3aH» cro SBepn. 6. Cuh Tap3aHa. 7. Tap3at! h cokpobkuia Onapa. 8. QiHKJlEP, Awhh XwrrHHC. 9. w flwyur^h 10.» MeAnasi MnpKa. 11. w XpHCTOC B yactcph-chth. 12. MauuHHa. 13. flmepkkahckhe ÕHPJKGBHKH. 14. MflPrEPHT, XonocTHHKa 15. TouapH. 16. ripocrhtytka 17. eptbbi paaapata. 18. EbEP BEHYA, flopora rhrahtoa. 19. MflRGÜERlTTE, La garn^onne. 20. w Le copagnon. 21. ROMfllM ROLLHWD, Thfcatre de la Revolutlon. 22. HANS HYflN, Tierenschen 23. QLrtüDE FflRRfcRE, Oplu. 24. v Die Marqulse Jousaka. 25. ELVESTAD, Dos ftbenteuerschlff, 26. CHURCH1LL, The calebrlty. 27. BflRRIE, The llttle inister. Abonneent k kuus. r i z 3.3 Däna iukeb TaUnna rahu??. Peikeri tapine 14. juulil s! KcckdÄ, Kose ja Pirita suwituä Kagu cttvaldatud MüdiÄuHaktis^»tsekohefeid tunnistusi ses õii las saabub. On o^nav peale tundi enda seletuste aiät kai ja neist hariliku tõenäolik^ koogia järeldusi teha on seda r kõigi o?etuste zäväe ebaharilik, faentfhte. Esvailgsed cccfcufd> lehtedes J ölchjuiks. Kuna aga 'lähe analü olstustele wnb, siis pole wist siin eeluljete i^sakkaalustoise ' J. Juhtund -oh aa sõbra " illegaalse waluutaoperatsiooni Keegi tundata wenelane, nõt ära 'karanud, pidi Kosel kohatc dollarit wahetaa. Kui oodatu tulnud, pöörawad sõbrad Kose! kaldaalust jalgteed Piritale, ei! Waewalt 5 inutit r^toraani^ tund rswolwrist Peikeri aha, tinisbajate ütsluse WrÄs?c neist esiese ja teise paugu wal appihünetega, teine ja kolas wu, üksteise järel. Peiker, kes kuuli südaesse gab appi- hüüdes ja käsi rcchc tõstes kõrwale ning langeb su teina kõrwal portfell ligi Juhtund, sündusest põrutatud jo annab end hoikul politss tades, et azewolwev tal 'käes kc läinud. Oleks paukusid ü?s olnud, ü'5-na lihtne. Niisaa oleks h tasõitjad weidi läheal juhtui wõkalik, et nad sündusest nri-1 oleks näinud. Praegu seisae itesuguste oletustega, ida duäele tuleb rajada. Walitaoperatsiooni sabad: tundi puudulised seletused, tei kindla aetita ewik, tasakc us> ja sündiuse ebcchahnlikkui pr2e8uptio «all" haü tea wastu, Me 'põhjal- >ka P^ ise sidmufe on esitanud. Isikud,?es J. Juhtundi WÄ>, ning saa praesnptio ei lähe siiski ni? kaugele, oletc selt tük. J. Juhtund: on pailjud ti nud kui Eesti sõkttväe Äekl liidet aastal, kui ite li pondenti wabadussõjas, kui aj< kui õigeusit sinodi liiget. Wal ta üks kõige pareatest, itel situd fõjakorrmondentidest, kes rongidel kõige sa-gedarni kaasa' korrespondent õli, kes 1919! epäewased laengud Jrboskai wõisa suurtükirahe all soon ülea kpt. Lepp'a tõenduse jäi Kogu tea iseloon tasakc lutt lisirse juures näib sõbra tapinl parast Juhtundist siiski liig Tegi ei olnud tedf seks ajandil Kui ta õni kuu ware A5abcI tusest wabasiati, sest et onia il loouga töö rreglipärasuse nõul nud, oli just üheks wabastaise! ine, et tal teenistuskohata jää oli. kandidaadiks õigeusu sinodil hale). Weel uskuatuaks tecwa! Üufr rööhranifc oletuse tapise Kohta Kose ja Pirita- waheusel seul, kus see jõekäönakul we: ä>! leb ja ees Pirita suur sild pai^n siitsaast süsiasõitjate aeru.eöi ei wõt kell 9.46 in., ilusa, fi dagi üksikuks" kohaks nniicta! tut roowiiseks wõiks nleci'.tai! distusaktis seisab. Kuna justj puud teeraja ja jõe wahel kai käänakule, is siinsaas, süldc nii ere kui Kose poole tval waate awawad, on koht kogu wä.l-japaisnva«na, otse kui wj dagi just- ^tunnistajate jnurc^ Kui Pirita jõele ingi laeivasõ daks, is öleimle poole fa] peaks, siis tul>eks see just lään kohale püstitada. J Tunnistused tapise eelloou tokatvatsilse" ainult hulluse f<va> tatawoks. Kiti Juhtund end annuä, siiö oleks politsei kohe ii] nud tulea. Peikeri kodu? tea/ wäljanrekust. Kose restoa^ wad nad end -koos piksnat ae! seal- Tring wool,nsni inut < õisast, fa» neid pole järele 5A tt aiuuit utti

5 f, 'F7«UlWWUUlV. Wfc»7. nsfonmt «v. SM 4 Jaanuaril uwdi! w!l!#n kui 0»ü. Draaateatri rahalise 5ho 5G k, eest oandate. punane, kollane Ja hall seeria. ijc räästas. fe Kangekaelsus. tilasse Tallinna kriwaalpdlm kes^eab asuwa Rud.MLanni ila I) hakkasid läbi otstirtaw [britte nietatud petiseaä» PuU 1 sõna tösises õttes tõesti' PöMrr. toiing hoökust õhtuni. Ava osa katuseid. Lõpuks kui ind* l&ifc hoone katuse juure ja sinna Plrose terariistaga sisse pmeti, kukkus tis oli Waba Maa" nr. 225 si$\t. IläbioisAate jalgade ette aha. Pcv- M-argalisi arga wääv-! Tallinna toietati. Nähtawasti xn selle raha sinna ära peitnud ila ate teadata..tisele, et EiSann vaha oa kodu. ^peitis, jõudnud politsei analüüsilise t^ajärjel. Teati, et Eisann oli pea- ^siooni" Tallinnast otsekohe ühes Ol- Mnehel iuelste jaaa sõitnud. Seal' la peataata rongile ja sõitis Jänaaa, kitsi Lünülasse läks. Sellest fcs järeldus, et ta rcha ujale d inna kui koju.»avldusest Peeterburi konftrlrdi ees. üksikasjad sellest, kindas Peeterbutst Eesti-waenulise eeleawaldusele veterburist saadud erakirjast): Lapsed wje koolidest eeleawaldusele ja et lööa, ei saanud inna, siis korral- J lõunasöök ja lubati pärast eelv- IpriipMid anda kinosse. ^ Ülikoolis 1 riputatud plakaat pealkirjaga:,mo swolotshju, i ne poidct na denwttl>go budenr w õrdu bitj". Üllatuselerewäe osawött eeleawalduaest, eatusen-i Wene poolt soni weel wastu indud pole. Mercwagr as sõjawävlises korras, nagu üle- >O all. Hivwitaw näib asjaolu, ^elased haribrkuä kella 3 4 harju- : illest oletada wõib, et neid just eloawaldusele wälja kasutati' ehk Zutilowi tehase töölised, hooliata sest, eeleavaldusest osa oi wõtnud, awad tükitöö pealt tasu, illest tvaldusele innes ila oleks jäärud küll 3 ^tunnilise kassiuu- pctif<e aksta, luid töölised pole lu kkunud, kuna, neid juba ennealmlubaistega vlewat ninapidi duse likwideernnine PäeiVer^orval. [igi wa litsus otsusta & oa eilsel koos» spuuduse wastu wmcise wõialtazustada koiäoni kuhtr fituliiffib: hoolekande, raha-, teede- ning põlluoid. itä töö- ja hoolekandeinistril. Jt Ors'l kirlgstas fi-fi. Harju tän. 34, Idalal on kogu täiendatud järg iste raaatutega: ROHT, Looduskangad. '71KRS, JaanlpSew. B3PPOy3, TapaaH. Bo3Bpau;eHHe Tap3ana. Tap3a» h ero SBcpn.» Cuh Tap3aHa. * lapsan h cokpobku^a Onapa. ihkjlep, A>khnh Xithhc. AatyuniH Mefluaa Mapna. XpHCTOC B yaereph-chth. MauiHHa. flmephkahckhe 6HDX<GBHKH. IPrEPHT, XojiocTHHKa ToBapH. ripocthtytka >KepTBbi pa3apata. >EP BEHyfl, flopora rnrahtob. 1RGÜERITTE, La garn^onne. Le copagnon. >MfllN ROLLAND, Thõatre de la?evo!ution. IISS HYflN, Tierenschen -AUDE FflRRfeRE, Oplu.. Die Marqulse Jousaka. LVESTflD, Da> flbentouerschiff, 1ÜRCH1LL, The celebrity. jtrrie, The litti# inister. Ibonneent k. 100, kuu*. 7 / J. 3uHtttnõi protsess. Rõõwlwe, tüll wõl juuvs? Ma tbeb BMnnia vahunogus arutusele U. Peikeri tapine 14. jäll s. a. Pirita jõs kdcckdä, Kose ja Pirita suwbwzkohtaid-e wahel-. Kagu awawatud MdiZiSaktist niäha, eb ole cksekohefeid turistusi s«a ÄsMuÄikuS asw )a& Mwut». On onas- peale fottja J. Juh. Kidi enda seletuste ainult kaudsed tinistukd, ja neist hariliku -tõenäoliause najal an<v- Mõistatuslik tapine. KHgfi ol«tusde Kvele ebahwrilik, ny ääriselt iptrui ntt> Esialgsed «Aetused DehidedeL ^ Md kaebealuse lahms. Kuna aga; lähe aalüüs ftt teistsugu oletustele w^iib, M pole w-rst kohatu seeg?a siin eeluljvte ins-akaalusta-iseks katset teha-. ' J. Juhftd olr na sõbra PeÄeriga ingitlvegaalse waluubaäperatsiooni peal wäljas. Keegi tundata wenelane, nõu-kogulde aalt ära 'kavanud, pidr Kosel kohates neille 1000 dolvarit wahetaa. 5kui oodatud wenela ei tulnud, pöörawad sõbrad Kose zzestorvani-st kaldaalust jalgteed PirÄale, et linna sõita. Waswalt 6 inutit vmoraanist, laseb Juhtund vewolwrist Peikeri aha, oa teada Nahe, tinistajats Mslu>se jpräe kole pauguga, neist esiest: ja teise paugu wahel õni säundi eppihüüetega, -teine ja koliak Pauk aga- ksrwu, üksteise järel. Peiker, kies kuuli südaesse saanud,?argab' app-v hüüdes ja käsi raihaportfelliga üles tõstes kõrvale ning langeb surnult jõekaldale, 4eina kõvwat portfell ligi argaga. Juhtund, sündnä^est põrutatud,.jookseb ara ja 'annab end. hoäui politseile üles, seletades, et Mvolwev tal käes kogeata lahti läinud. Oleks paukusid ü?s olnud', siis oleks asi Wna lihtne. Niisaa obeks tuninistajad-süstasõitjadi weidi läheal juhtunild olkwa, tväga wõi-alik, et nad sünduisest ibagi kindlvail oleks näinud. Praegu seisae aga waäap itesuguste olotuäega, ida kauidsetelie tõen- 'dustele tuleb rajadoi. WcklltaoperatstoonZ favaduslik laad, Juhtundi puudulised seletused, tea wiiase aja kindla aetita ewik, tasa?aa!lutik iseloous» ja fürtbitfe ebahairllikus ise loowaö «praesuptio all" halwa eeloletuse tea wastu, ille põhjal- Ga prokurör rõõwii!se'süüdiuuse on esitanud. Jstkird,?eS J. JMundi lähcaü tunne» wad, ning fcuntf praesnptio -ali" õju all, ei lähe siizki? LaugÄe, obetawad aga üm selt tüv. J. JuhwM on paljud tarned ja hinna nud kui Eesti smtväe Äkekoites tegewat IiitTct aastal, kui ite l^he sojakorres? pondonti vabadussõjas, kui ajakirjanikku ja kui õigeusu sinodi liiget. Wabadussõjas oli tn üks kõige paireatest, ite lehe poolt ötsitud sõjakorrespondentidest, 5es näit. soousrongidel Wige smeidaini kaasa käis ja ainu kg korrespondent õli, kes 1919 weebruari it epäetvased lahingud Irboskas waenlase üllwõisa suurtükihe all soousrong nr. 2 ülea?pt. Lepp'a tõenduse järele kaasa tegi. KoM tea iseloonw tasakaalutuse ja ebaloogilisuse juures näib sõbra tapine 10 )0 dollari pärast Juhtundist siiski liig us-kuatu. Pealegi ei olnud ta! seks ajanduslikku sundi. Kui ta õni kuu ware Waba Maa" toietusest wabastati, sest et oa ipulsiiwse iseloouga töö reeglipärasuse nõuetele ei alistunud, oli just üheks wabast-aise eelduseks' teadine, et tal teenistuskohata jääda ei tule (te oli. kandidaadiks õigeusu sodi sekretäri ko hale). Weel ukkuatuaks teetvad ettekawatsetiib röötviise oletuse' tapise koht ja aeg. Kohta Kose ja Pirita, wahsllsel ^algrajal, just seal, kus see jõekäänakul we: äärde wälja tuleb ja ees Pirita suur sild paista hakkab, ning siitsaast süstasõitjaie aertt^öögid kosta-wad, ei wõl kell 9.45 in., ilusa, suweohiul kuidagi üksikuks" kohaks inetada, kuhu tavetut roowüniseks wõiks ecutcda", nagu süüdiatus-aktis seisab. Kuna just tapisekohal pid toeraja ja jõe wahel ka'owad ning jõekäänakule, is siinsaas, sülda paar allpool, nii ere kui Kose poole waba awara wäljawaate awawad, oir koht kogu teerajast kõige to(\gjapaisttvncncr, otse fui! walitud, et i dagi sust> 'tunins-tajate juuresolekul" teha. Kui Pirita jõele -ingi laelvasõiduärk pandaks, is öleimle poole kaugele paista peaks, siis tuleks see just käänakule, tapnusekohale püstitada. _. - Tunnistused tapise eelloost.jbawad ettokcüvatistlse" ainult hulluse kaaktiuginlusel oleitatawaks.. Kui Juhtund d ise iiles Poleks anvd, siis oleks- politsei kohe tna Peale pidanud tulea. Peftcri ftobit-3 teati ueude koos Paugub 'pole Mo LMasse, is waiksest tasvlwävolwrist silwapiksekk tapifäs ainuke otstkrbe5ohane Mks,'waid selga, kus südae tabaiseks wäga harulda anawoiline as- VvtudnMe wõi, juhus ^eab olea. ' Ja siis. tapja, ahasbaw põgeiree just silapägul, -kui wl MM ZM wövl jääb svrutaba raha havraffeka. Et rüävsl just ftl wälj<uninekio. Kose re'sto<rnis eksponeeri- uwgiv järeldusi teha on sõda raäks,^ et lugu silapilm, tui ta ohwvi Mite pauguga ** ha pannes püüetawcck saaki kaiffetatt enda ees naeb, selle wõiise aseel. äkki stkni pööri taa ning ahastades Zö-si urav ja lõpuks jooksa pistab, see on niisugune psüholooailine huperdostojewsöshina", ida isegi RaAkolnilkowidol ette ei tulle, waid ainult kino odawaatrs elodraaades. Kcr rööwiine ila ettekawvtsussta kuuluks siin saa elodraaa liiki. Tundata Wene spekulam ^ktteawalbikukustuläk on niisugustest tüüpidest looulik. J. Juhtundi segased seletused valhasaa-ifest P. Parikasele, kellega tal ühiseid wekszeid, laseb end?a inilikult seletada, kuigi witte wabvdadv. Kõigist kokest wõialikust oletusest on seega rööwiine silanähtawalt kaige nõrge. Kuidas on oletusega tillist? Ek saa falaita, ck see esiese! p-uguga kõige tugewa oletus pamab, sest et talle J. JuDtundi äkiline ja wägja närwiline isewo alu»- seks. Kui vaa aga lähean waatlee, leiae wcrrsti, et kaudsed knistusöd tilli oletust wäga nõrgendawa-d ja juhult, Moendawab. rstsepatöökod ay Wene tän. nr. 11, hoowii, wõtab weel telliisi wastu eeltulewaiks jõulupühiks. Telliiste täitine kiire ja korralik. Hinnad õõdukad. Tööde eest täielik wastutus. Aupaklikult: töttfeojajuhaltis. I4S kounisti protsess. Miks kaebealused wäljakuisnwalt end ülalpldafld..ftohto otsus Irnnlutatakfe wälja täna ekk koe. Eilse päewa jooksul oli Sõdlrrite kodus" Mesti wagune. Kaebealused wiidi kohe peale seda, kui kohus otsuscicgeinisele - läks, wangiaija tagasi, kust jälle kohti: otsuse kuulutaiseks kohtusse tuuakse. Hoikul olid harilikult kohal igapäewased kohtuskäijad kaebealuste oaksed, kuid kedagi kohtu ruuidesse ei lastud. Seletatakse, et.niikaua kui kohus asja otsustab, kedagi kõrwaliötest isikutest rrideöse ei lasta. Millal aga otsuse kuulutaine nbes wõiks järgne da, ei tea keegi ütelda. SSdurite kodu".übrust pirrawad endiselt politseikordnikud ng läbikäik puiesteed õõda on sulutud. Pilku Sõdurite kodu" ruuidesse heites, paistab seal kõik täiesti wagune alotrnl Kor rapidaja ohwitseri ja weltweebli Wttaw nägu wõtab ukse peal sissetulijat wastu. Kohus on isoleeritud nõupidaise toas, ille u5se peal püssiees, kes kõrwalistele isikutele takistab nõupidaise tuppa pääseist. Seal wõiwad käia aiilt DiM pidi kõige õoouhenlt Wõin tä- sekretär ja korrapidaja ohwitser käskude saa kida ahatust ootaisest westoraanis ja sealseid iseks. tunnistajad, iseäranis aga tunnistajad sas, Zes neä> õni inut enne tapist nägid, les hoiku poole olla õneks tunniks seal Kohus on terwe õö otsa asja arutanud, al- oleksid sellest idagi näi äisscva pidanud. olewate turniise adratsite otsa puhkaa SüStasoitjad, kes iswi põõsaste kahinat kuulsid, oleksid pidanud ka nii tõsisest tulist, is otsuse ktlutatue wõib alles Heidetud, et jõudu alal hoida. Arwatakse, et vewolwri läheb, idagi enne esiest, paibu reede hoikul sündida, kuula. sest lsppude-lõpim wõtab wästus wõiuft, Paugud on sekga lvktud, kiyra Mli juuves sest töötaine iw ööd ja Päewa urrab wiiaks ikkagi aha. nad eest wõi küljelt peam ol<e-a. Tahteline tapine eeldab ka enne pamhd Mstsffe järel, aga itte waheajaga. Kuna paugud wäga läheda v pealt, on wäga tühtis kuuli Ntthwuswahelised kelid siht, wähealt ühel esiesä ZuUkl. Ainult tubwtud. siht ülewalt alla eeldab sthtides laskist, kuna Petnud Preisi riigipanka. perpendikulaar wõi alt üles, siht onne kä^s lahnineöut. Et Poiker, haawatuliji käed Berliini ajakirjanduses lööb laineid üks portfelliga MS tõstis, see ei tõenda wee5 issenesest, et ta portfelli eriliselt kaääa olm Liibawis sündinud Jwan Kutlsker, ka oodne pvbiso lugu, ille togelamest keegi tahtnud, waid on, nagu la^ngupvliidea näha E est is ja> Sooes tuwtud Pekulct. wõib, iähtsaaihs slundiiesse haawaw klassi Skandaal! hakkas sellega, et Berlii Ä li liigutus. ^ Juhuse poolt kõneleb Va -rewolwer, is Barbel arreteeriti ning teda süüdistati psatuklubade andises kahüastele isikutele ja altkäo- Juhtund! lioal ärgitud ja is tea täes ikka nähtud: wäike ust Belgia browing. AutoaatPistoAte kardebawast liigist on see tehnika politsei tähelepanu pööratud kahe juudisoost a!!su wõtisies. Ühesi selle paljastusega on wiiane sõna kõige bardeiawa, sest et ikka äriehe tegevusele. Nielt ostiä eäpool n> winnas on ja, kui korvas hoitud, iniaalsel etatud juut õne aja eest suurea partii iga* pingutusel laseb ning veks pauguks end autocvatselt'jälle winna seab. Sellepärast on tal joni dollari (400 iljoni Ek.) wastu sugust kõlbata kaupa ning pantis! need 1 il- hariliku rewolwri ühe hoidja ( pvedohr'wni-tel") aseel kol, tuid kaks neist kõr- et kauba wäävtus wõiks ehk olla ai?lt 3 il- Preussische Staatsbank'a". Hilje aga selgus, walduwad alvtoaatsclt, kui riist laetult kätte joni kuldarka (nbes 300 iljoni Ek.). wõtba (nad on seks, et õnnetust' ära riiska kirkkuisel wõi puhastaisel). Riista tarwitaise õpetusel, is iga, browiringi jire antakse, on wali juhatus, et toda laäun kunagi toru enda poole ei tohi kätte wotta. Sellegi pärast on õnnetustest browningiga ühtelugu fuirlda. Juhuse poolt kõneleb ka Juihtundi itel pool tähelepandud harjuus bvowningiga ängida, liig kergeeelne niisuguse riisw kohta. Waba Maa" toietuse Ühe tagatoa seintes näidatakse krlijälgesid, kus Juhtund klischee prtükikeste pihta ärki laisknud. Mõd» tes olles wõtnud ta wahel isegi ila laskise otstarbeta, nagu närwilisuse tõttu, browngi wälja ja nttgud ftllvga käiv wahel. Weel õni Päew enne tapist käinud ta paari poisikesega Koplis rewolwrist kõnrutaas. Riista hoidnud ta wäga korras ja puhastanud iga tarwitaise järele eeskujullöult. Juhtundi jutustus tapise oev. ja järelloost näib psüholoogiliftlt üsna tõenäoline. Natuke aad enne tapisokohta on suur waua Kohtunikud istuda suure laua über, kõik Üleliigsest riietusest wabastatud, ees aktide huunik ning küsiislehed. Ülepea olla küsinsi kõigi kaebealuste kohta ligi kolsada, ning nende üksikult läbisõeluine tarwitab palju aega. Missugune kohtuotsus tuleb, on raske ette arwata, kuid kuulu järgi olla kaitsjatel lootust, et osa siiski õigeks õistetakse. Karistus süüdiurõistetuile wõib ära rippuda nende tegewuse äärast ja ülespidaisest kohtus, sest algkaristitst wõib kohus ikkagi ainult sellele pehendada, kes ülestunnistaisega ehk kahetseisega seda ära teeninud. Et osa kaebealuseid wiiase sõna awaldaise juures näitasid»a kahetseatust,-isegi ähwardasid oa tegewust jätkata esiesel wõialusel, siis on oodata, et suure osa neist langeb karistuse alla täiel seaduses ettenähtud ääral. Kui aga kohus peaks sõjawäeprokurörr poolt süüdistuskõnes ettepandud harutleistega ühiuen, siis on wähe lootust, et keegi neist õigeks õistetakse. Nüüd tagantjärele selgub, iks Na kaevealused end wäljakutsuwalt ülewal pidanud.?!ielt on saanud nad selleks Wnuaalt eeskirja, et EeSti kohut diskrediteerida. Wastutasttks selle eest lubatud neid hilje wälja wahetada. ise järele ostist ta oale pwrga BreslvuS. Ta spekuleeris edasi ning ta warandua kaswas. Praegu ostawad ta agendid Sooes, Eestis, Läbis ja ujal suurael tvul Wene ruiblam Gooes tvalttsuse kriis öödunud. Nagu teda, tekis Sooe eduskonnas hil^ WäliÄPaAsibüroo juhataja ja walitsüse nõunik juti wastu wõetud riigiteenijate ja -töaiste hoida Nüüd nõuti K^tiskeri käest suuyeinaid tagatisi. Neid uretses teale ta ärisõber Holzann. Lisatagat-isbe abil õnnestas KMiskevil saada cdl» pool tähendatud pangast weelgi suureat kwdiiti, is wiiaks kuni 20 iljonil kuldar. gani (2 iljardi Ek.) ulatas. Siis tekkis ärisõprade wahel Mi ja asi sai, awalikuks. Uuriisel selgus, et lisatagatiseks antud wekslid on täiesti wäärtuseta. Nüüd iestawad ainvtwõrud, et kuidas on niisugusele spekulandile wõidud riigipangast wäärtuseta wckslite ja kõlbata prahi wastu uinasjutuliselt suurt krediiti usaldada. Ka>up, ille wastu esiene krediit anti, on weelgi üüata ja tvõib olla, jääbki riigipanw saagiks. Holzann wangistati, kuna Kutiskev weel wabaduses wiibib. Tähendatud Kuiisker wiibis aastatel Sooes. Sealt saadeti ta kui kaht lane spekulant wälja. Päirast seda tuli ees Eestisse, kust ta hilje Liibawisss sõitia. Sealt rändas ta Berliini. Saksaaale tulles oli ta waene ees, kuid õnekuulise sealwiibipensioniseaduse järelkaiana walitsüse kriis, sest aaliit, kes nõudis pensioniseadusesse 60 a. wanadusäärust. ei olnud nõus seadusega, illes see 50 a. ääratud on, ning futsus oad ehed walitsusest ära. Sellega ähioardas walitsusek oalitsioon laguneda. Siiski tegi president senisele peainistrile kohuseks katsuda 'lahkunute aseele uued ehed saada. See vuineäus ja laupäewal kinnitas president uued inistrid aetisse. Lahkunud põllutööniinistri aseele tuli nüüd senine abi Auer, haridusinisbri abiks MaBere, teedeinistriks Witting ja sotsiaalinistriks Pohjola. Wiia?s tähei^ datud on koonduserakonnast, Mantere jcr Auer Edueelsest parteist ja pros. Witting rootslaste erakonnast. Walitsüse tõökawa jääb endiseks. Ehk küll koalitsioon kaunis laialdane, siiski ei e sellel parlaendi enaust. N. Henderson Briti täiswolitusliseks inistriks. Kairosse. London, 25. now. Kuningas kinnitab Ne. ville Henderscnn nietuse Briti täiswoliliscks inistriks Kairosse. Hendeison on teeninnd itetel tähtsatel diploaatlistel kohwdcl. Muuseas oli ta õni kuu tagast Briti char^e d'asfaires'rks' Konstantinoopolis. Henderson jõuab tulewa nädala algul Kairosse. Täna ornnnesate R. Muuseui loosltfihe ligeast postkontorist, pangast, sest loosiine on juba 21. dets* looside QQk aga lõpeb pea. änd. Selle wanadust arutana>b Peike- enesewalmlse kaotanud iniese närwiline wiiane jõud otsas, ees niaha langeb ning riga, Juhtund seda 60, Poiker 140 aasta peale reaktsioon zä>rgneb. Peab silas pidaa, et siis alles ärkusele hakkab jõuda, hinnates. Warsti selle järele tulnud Juhtun- browningil trikkel itte nagu teistel rewolw- Meie närwilisel ajajärgul ei ole sarnastb dil ei tea illest tahtine lasta, nähtawasti rilel, käepidest lahus Pole, waid ta on õle- ebatärbekohased reaktsioonid sugugi h&ruim. puuwe assotslatsloonlst. al pool käepidet ennast. Käepidee suru- Kujutage ainult ette, et teil' käes ixwsftrn. Psüühiline reaktsioon esiese paugu järele ine? tähendab juba paugu laskist. K fvr» siinsaas teie ees sauwa sõbra selga (ille juhuslikkus iseenesest palju kahtlusi ei vas browning käes enesewalitsust öaotccha, siis lahti läheb, kui paljud eie seast wöiks.tt ärataks) Wajaks eriteadlase r.f- selgitust. " 0n looulik, Siia et ta edasi 'laseb ja ^ loowvas- wastutaoai selle eest, is nad siis järgnns^ koondub, wõib olla, protsessi tähtsa tulepunkt. Ei pea unustaa, et see itte terwe Et Juhtrd enesewalitsust kaotades just ala sõjariist, ida käepideest üldse käes hoidac^ tane õnnelik juhus, kui ta itte oi lase. inutil teeksid? Ja weel, kui käes wiias ja hariliku, waid wäga närwilise ja tasakaaluia iniese reaktsioon on. Oa wõhku sei- ka tea ahastuse awalduswiis: see ei awaldu nult seda saatuslikku inutit oale ette kuju teadliku reaktsiooni järele tatitas, seda tõendab ei saa ila trikleid suruata? Tarwitseb al. su-kohast julgen avwata, et juhus siin wahet i'tte, nagu tervel iniösol looulvkli oleks. tada, kus äkiline hirus hoop iniese kõ'ge UW V i"v Viw W w*-* 11 v j " / I' A ;j V» M^ *VMUV* MII V f»»»"^ V*V i«v p iuiv ViVUll IV UUv4/ 4U**»V V. *>V ^ wad nad end -koos pikeat aega ja päriwad esiese ja järgnewate pa-ubude wabel ära sel-e- koha peal kokkulangeises ja surnukeha peal sügawaa alateadwuse põhjani põrutanud, ja seal- ning wool äni inut ennv däpist Kose bab, kuna tahtelisel laskisel ta MetaatiM kcväaises ja nutises,^ waid jee pühib ia e julgus enese üle kaob: sarnasel! silapilgul õisast, kas neid teöflie javsle Nsitud. Siin on jääks. S«wahe pole uud Ägi, kui esi- jõuga sealt ära, kaldast üles, läbi nietsa ja ka ei wõi illegi eest wastiüada. ( * L. täit tt aist tõi - ««M eftnwm* taritairau4, tnäb läcdü W LoMaÄch wälja fccceft laledluseh, M ' _ -», ui /.

6 -o. "> v'" a b s M u a" KdjapasHKtf^T»- nowcu^nl.. Parepoolne ajakirjandus ülewiiise wastn. 191 ch. a. suwel tapetud Prantsuse sotsialisti-- de juhi- ja patsifisti Jean Jauresi põru Pariist ülewiiisesi kirjutawad Prantsuse lehed: 1. nowebril kell 3 õhtupoolikul ilusid Alby surnuaiale, kus puhkab Jauresi põr,prant suse walitsuse j<v parlaenä esitajad' tööinis ter Goudartiga eesotsas. Kell S,30 inutit Mvati hauakaber. Tööliste poolt tõsteti taepuust kirst? surnuwankrile, ida ehtisid punased Iikud ja Prantsuse rahwuslipud. Kirst kaeti ka üleni pu-naste linikutega ja lei-- naloovesse ähitud rahwuslippudega. Lastekoorid' laulsid Jualagajätise laule. ükski kõ neleja ei' astunud üles. Rohkearwuliste aeti-» Ühisuste esitajate ja igasuguste poliitiliste or-- aanisatsioonide liigete saatel liikus atuserong jaaa poole,' kus ootaas oli künetuh andeli ne rahwahulk. Kõik tänawad täitusid töölistest, nende lastest ja naistest. Tänawa nurkadele olid üles seatud> looritud kroonlühtrid. Kirst asetati punase ja kullaga kaunistatud wagunisse, ille järel rong aeglaselt Pariisi poote lii-- fttina hakkas. Albysse ei saanud Jaures'ist uud aha, kui ääratu- arastus tea wastu. ^ Pärust saabuisel toietati Jauresi põr kirstus Bourbõni palee (parlaendi hoone) Mrabsau saali. Lilla ja ustade leinalooride waral oli see saak überkujundatud kabeliks.. Jauresi''põru ülewiiisega ühenduses olewas parlaendi dekoreeriise toikonnas, illest osa wõtsid parlaendi liiked ja ka- Prantsuse haridusinisteeriui kunstiosakonna juhataja, tekitas elawd waielust fiifiiuä, illisel aa ral parlaendi hoone dekoreeriisel tarwitada tulev punast wäävi. Põru ülewiiise tseren«onii ise äärati järgiselt kindlaks: ^aui treft jäänuste waljawiiist' parlaendi»oones nefl part Pariisi konserwattooriui orkester Intelligentsi üleproduktsioon Leedus. GelarGe arutaisel Leedu seiis awaldati itelt poolt arwaist, et Leedus praegu in«migentsi üleproduktsioon- aad olewat wõtnud. Leedu intelligentide arw tõuswat läheal ajal 1( peale. Saal ajal aga kannatawat Leedu põllnajandusliste eriteadlaste, õppinud käsitöölise ja uude eritemaste Puuduse all. KonruniStid ei kohnäta end waiknnisele. Wahejuhtuine Prantsuse parlaendi wälisasjade koisjonis. Prantsuse parlaendi wälisasjade koisfonis tahtis sotsialist Paul Boncourt n^il paewil peainister Herriot'lt seletust saada Gruu sia asjus ühenduses nõukogude Weneaa de jure tunnistaisega Prantsusaa poolt.. Kui Herriot parajasti walis oli seletuste andisega algust toha., pani tea tähele, kuidas ko-- isjoni liige kounist eelwalistusi tegi peainistri sõnade paberile ärkiiseks. IIqsH JateT flutoti iuutes. Gctsa «chckixjanä Bictor MarMerttteN juures. Sa-ksa ajakirjanik Peter Panter jutustab vv külamigust nn palju ba-ineid löönud ^Gar?onne'i" autori Bictor Margueritte'i juure: Sõites Cannes'ist Waheere rannas lõuna poole, liugledes ööda paikadest, kus tähk sad isikud toriwad enda kosutäise rasket Md, jõuan wiia-ti Sa.te-Maxie'i wiletsawõitu sadaani. Saun läbi alewikust ja satun teele, is tvarjurikkasse etsa wiib. Enne etsa silan aja wärawa ees kõrgekaswulist oest pruunes pükstes ja pruunis talupojajopes, is katata jätab tugewa kaela. Wööl on chel ust rih. Ta pea on katata ja heledad juuksed teewad teda nooreaks, kui ta seda tõepoolest on. See ees on Bictor McnMeritte. Terwrwe üksteist ja sano läbi wäi-köse wärawa- kjrjaku aja poole. Seal ütleb eile tere tu* least proua MarguerNe, elaw ustajuukseline daa, haruldaselt kaunide siladega, Margueritte'i aja on ehitatud Provenc'i talupojahoone stiilis: punakas-kollane, suure rõduga, is eest täiesti lahtine, külgedelt aga tväiveste akendega warustatud. Astue aija. Meie jutuajaine algab aja kuulsa tütrega, Gar^onne'iga. Ta nägi ila aastal Kas ke-elati teda ära- tsensori' poolt? Sel a5al tehti katset. ^ Perekonnaisade liit oli si algatajaks ja esitas wastawa palwekirja.' Raskesse seisukorda» asetatud prokurör pöördus tolleaegse kohtuinistri BcÄhou poole. Wiia tegi sffepoliituistel ja isiklikkudel pöhtustel eitawa otsuse. Siis leidsid kõlbluse apostlid uue tee. MvrguerUre «HwitftrÜM novxbris ette kanda Saint-Saensi, Berliozi, Gounod.ja Cesar Franki töid. Silapilgul, il leinarong Bourboni paleest Panteoni sihis liikua hakkab, ängiwad Prantsuse wabariiklise kaardiwäe trui- 'lööjad ja. klarneti stid arsg Wõitlusele". 'Selle järele wõwwad 26> eetri pikkusele Prantsuse rahwuslipule asetatud kirstu Jauresi põruga õlgadele 70 Caraux äetöölist töö- Tiietes. Kirstu järele sauwad esiestena Jauresi perekonna -liiked. Neile. järgneksid walitsuse, Parlaendi, poliitiliste organisat sioonide esitajad ja rahwas. Panteoni saabuisel ängib Prantsuse sõjawäe orkester Gustane Charpentiet Pariisi' rahwa- Marssi." 'Sellele järgneb Herriot kõne, ^Apoteoosi laulu" ettekandine kooride poolt ja Jean Jauresi ülistaise laul Coe die Francaise'i teatri näitlejanna Madelaine Rochi poolt. Peab siinjuures tähendaa, et Prantsuse parepoolne ajakirjandus Jauresi' põru Pan teoni ülewiiisega põrugi vahul ei ole. Wa-- litsusele heidetakse kibedalt ette, et tea prae- ^uste ajandusliste raskuste ajajärgul, kuskehweatel prantslastel raha ei jätku leiwa ja söe ostiseks, wõia-likuks on pidanud assigneerida terwelt 6O0.000 franki ühe rahwa tri büüni põru Panteoni ületooiseks. Ka leitakse, et Jauresil ingisuguseid erilist eesõigusi pole puhata Panteonis, kuna seal puuduwat niisugused Prantsuse suureistrid, nagu Corneille, Pastheur, Napoleon, Colbert ja it ed teised. Pas de Calais saadiku kindral Saint- Auste'i poolt esitati Herriot walitsusele. isegi järgine kibe küsius: Mida õtleb walitsus teha'seks, et Pranösüse rahwuslinearee sun-. nitud ei oleks kas wõi tahtatultki kuardawa punase lipu ees'jauresi põru Panteoni ülewiiise puhul." Seepeale üttes Herriot:,,Kuna seletused, ida teile anda tahan, salajast iseloou kannajtvad, siis palun.koisjoni liikeid neid täiestioa teada pidada. Loodan teie 'lojaalsuse ja. isaaalsuse peale." Ootaatult aga tõusis rahwasaadik-koulunist äkki üles ja tähendas: Ma ei saa enda peale ingisuguseid kohustust wõtta." Hukkaõistew sosin oli wastuseks sellele teadaandele. Peainister Herriot aga tähen-- das, et tea niisugusel juhtuisel sunnitud on loobua oa esialgselt kawatsetud. seletuste kujust. Sõnw wõttes, piirdus tea Gruusia aszus ainult üldiste lausetega^ Prantsuse parla-- endi' kuluaarides olld see' wahejühtuine ^lawate õttewahetuste aineks Draaateatris, laupäewal, 29. now. ts i acg ^99-. as ei Si»s<pää«o ü. Äraaateatri rahalise loterii tähtedega. Läheat kuulutuse Wjel. Saksa-Prantsnse suhteid hatwendaw kohtuotsus. Elatlwud Saksa kindral Lilled sõjakohtus 1 aastaks wangi õistvtud. Mõne aja eesb wangistati prantslaste poolt okupeeritud Forbachis elatanud Saksa kindval Nathusiu-s, keda Prantsuse sõjawõiniud süüdistasid selles, nagu oleks tea ilasõja päewil oa wäoosaga N.uibaix'is> peatudes seal Prantsuse suuvtöösturr Motw willast ära toa* rastanud waipu, portsellaanserwip ja. uid lväartuslme asju. Ualninretatud teo eest õistis Lille'i sõjakohus kindral Nathusiuse juba aasta juulikuus- seljataga wiiäs aastaks wangi, kusjuures 9?athussele õigus jäeti teatud tähtajani otsuse wastu prot^tcerida. Kui Nathusius nüüd hiljuti wangistati, tõstiski tea otsuse wastu^ protesti ja asv tuli. irowebrii teisel poolel Lille'i sõjawäekindluses uuesti arutuse alla. HoMncita sellest, et Nachusius kategooriliselt oa süüdi eitas, et tea naine ja tüta«wande all tõendasid, nagu Poleks nende isa ja- ees> Pvantsusi- :naalt kaasa toonud idagi peale selle, is tea Saksaaalt kaasa. wcttis, et Nathusiuse kaitsja onra kaitsekõnes Herriot lepliötusele põhjenes ja? kadunud suurt^pra-ntsuse rahusõpra Jaures'i eele tuletas, Zistebi! 69-aaAtane Andral Lille'i sõjakohtu poolt ikkagi 4 häälega 3 wastu 1 aastaks wangii. Nii Prantsuse kui Saksa ajakirjanduse wewgudel pühendatakse Nathusiuse look palju ruui. Saksa lehed, alustades arurahwualaste häälekandjatega ja lõpetades Vorwärtsiga", õistawad. ükseelselt waljult hum kohtuotsuse Nathusiuse üle, leides, et etsik ja ülekohtune on sõjakoleduste! eest wastutawaks teha ühtainust elatanud kindralit. Ka kardawad deokraatlised Saksa lclhod, et kohtuotsus Nathusiuse üle on. West Saksa arlrvahwualaste.weskile ja et, arurahwuslastel nüüd laiad wõialused. on kisa teha Prantsusaa wihast" ja, unustaatusesb Saksaaa suhtes. Mis Prantsuse lehtedesse puutirb. siw jagunewad nead kohtuotsuse asjus kahte ossa. Kuna parepoolsed häälekandjad Nathusiuse wangiõistise üle hõiskalvad, leiawad pa. hepoobsed lehed, et see sa sugllgi otstarbekohane.pole silapilgul, kus Prantsuso-Salsa suhete jallrlesoadine käsil, lihtlast aivaldawad nead a-rwaist, et Herriot walitsusel Lille'i sõjakohtu otsust Nathusiuse anesieeriisega heaks tuleks-teha.. Wiioste teadete pohial tahab ka Saksa walitsus Prantsuse wõiude ees Nathusiuse kohta tehtlld otsuse läbiwaatanriscks sae astuda. Protsessi läbiwaataise nõu>dnnst olewat Saksa lehtede jä rele kerge põhjendada Lille'r sõjakohtu ees esi- teenri abikaasa, et üks tea nüüd juba surnud tutiawaist oal ajal näinud, kuidas kindral Nathusiuse niele N.ubaix'is> Koblenzi olewat saadetud suuri pakk-kaste. ' Üks teine tunnis»- taja seletanud, et Nathusius Nubaix'ist ära sõites rohkenl bagaashi kaasa oleivat wõtnud,.kui teal seda olnud Nubaix'ii tulekul jne. sõda ja Versailles rahu puudutawa iteköitelise töö kirjutaniisega. Kui kuulen, et Margueritte oa roaanis Nn bord du goufre" (Kuristiku ääres) karilt ai'wustcud oli oa> endiseid seltsiehl-ohwitsere ja Prantsuse kindralstaabi tegewust, õistan, ispärast rahwusline blokk- tea wastu auleegioni orduärgi küsiuses i wihast sõjakäiw alustas. Pala)io Doria. Rooa kaunini palee, kus Rahwasteliidu järgine. nõukogu kokku astub. 6. delbsebril astub Rahwasteliidu nõukogu oa järihkovralisaks istungjärguks kokku Rooa Dori-a paleesse. Wiiasest kirjutab Voss. Atg." Rooa kaastööline Mario Passa-rye: Rooa suuri^ ja kauni palee palozzo Doria aitü Itaalia walitsuse poolt 6. dotsebril 32. istungjärguks «kokkuastuwa Rahwasteliidu nõukogu kasutada. Jtaal walitsusel tuli tarwiiada Itaalia wilrstide lahkust, kuna tal eubai puudusid wastawsd ruuid. Korraldwtakse ju onuentaalses palazzo Venezias, is peab -kujunea walitsuse wastuwõtiste salongiks, praegu Põhjalikke überehitaist töib; wälisnnsteeriu'? hoone palazzo Chigi on liig kitsas^ isegi igapäewaseks tcgewuseks; ja palazzo Vidoni, is oa ruuesse ahutas! Väljarändaise ikonwerend saadikuid, osutus konwerentsi töödeks iittskõlbulikuna. Oa lugeatuist saalidest ja klaaskodadest andis würst Doria nüüd Itaalia walitsuse käsutada terwe rea ruue. Meil -oli juhus lähealt tutlvuneda palazzo' Doriaga, is enda alla wõtab 10.<XX> ruuteetri suu» ei saanud Margueritt-e^i wastaäe sa ka seal toetust. Kuid saa aasta detsebriks olid auleegioni silapaistival tegelasel kindral Dubail, kes juba Sarrail ja Caillaux asjus tähtsat osa etendanud, koos koltuhat allkirja kirjaniku auloeginst eealdaise kohta. Ja Margue-ritte eealdatigi. See- oli esiene juhtuine leegioni oleasolust peule, kus leegioni auärgi osaline isik sellest auärgist ila jäeti, Ua et sellele degradeeriisele eel oleks käinud kohtuotsus. Herirot walitsus tahab kordasaadetud wiga uuesti heaks teha. Ma-rgueritte ise ei liiguta asjaks näppugi ja waatab sünduste areneiskäiku rahuliselt pealt. Vahepeal aga jätkus raaatu enu, illele tuntawalt Laafa aitas tea über tekkinud kära. Ainuüksi Prantsuse wäljaandes on nüüd juba ekseplaarini jõutud. Raaat on peaaegu kõigisse ksettesse tõlgitud. Garyonne'i" tõlked ei puudu isegi Argentiinas ja Hiinas. Gar?onne" on esiene osa triloogiast Naine teel" (La see en chein), inille kõik kol osa: Gar<?onne", Capagnon" (Seltsiees) j>a L'Couple" (Pa»ar) nüüd trükis ilunud. Kiisiuse peale, ida ar.vawad naised teie tööst?", kostis ulle Margueritte. Tööra>hwa> naised on kõik ' inu poolt. Wäikekodänlisbe naiste arwaised selle eest lähewad lahku, kuna kaks. kolandikku inu poolt i, tegutseb üks kolandik ägedalt inu wastu. Kõrgea- seltskonna naised aga on kõik inu wastu." Meie jutuajaise puhul tähendas proua Margueritte: Naine, kes abiellus ja ehesse kiindunud, ei arasta icasia sav ruse pinna. Tööd PalaASv Doria kordaseadiseks Rahwasteliidu nõukogu kokkutuleku pu- naseid kirjeldusi." SiiZ lmses' jutuajaine teisele ootaatule teeile. Nagu i teada, ieaoa, on fnti l,rvn on juba ftfrtiflimih alganud. Palazzo Doria äära- Margueritte suur vahusöber. Waft. hiljuti tõi Maist ööbli tvaazoaradest walitakse nma asju. is Wbge sündsaad e seltöid te! Ere NouvMe" tea kirjutust sõjssüüst. Ju-... fte ewtanud dvaguni ohio enurikab kkjanik aeti» sn iüno tfl. Äa Mt H ja pleemeosse aut. K- MULD hind 40 arka. 1. Riidewärwitööstusa Eestis kirjastusel ainult koduaa tööstus seisab tarwitajate huwide walwel ning warustab teid tarwiliku juhatu sega oa erialal! Sellepärast ostke ainult Ka/u «Karu riicie^ae illede aurahade rea olete jub silanud. Tcöstus asub: Tallinn, S. Tartu nt. nr. 30. MMMz arsaaa saab OÜ. Draaateatri rahalige loterii tähega. Rutake tähtede oandai sega. Loosiise tähtpäev lähineb. Ungari terroristlik?e organisat sioon kahtupingil. Teisipäewal algas Budapestis kuulsa Marby terroristliku organisatsiooni protsess', ille kestwuseks Ungari pealinnas tertue ettewaatuse korraldusi aksa^ pandud. Ulalnietatud terroristliku organisatsiooni liikeid, kellest kaks ielisel kobel juba eeluuri. ise ajal snud, üks enesetapisega oa elu lõpetanud ja neljas üle piiri põgenenud, süüdistatakse selles, et nad wiiase tole aasto jooksul terwe rea wägi^llategusid toie pannud: nii pilluti nende poolt po ErsZebettvarose klubi hoonesse, kus sura said 3 ja haawata 23 isikut, paigutati salajaselt pne Ungari Prantsuse ja Tfheho-Slvakkia saatkondade-hoonete eüe, tungiti Az Est'i" toi, etaja elu kallale, rüüstati Juudi kirikut Ncupestis jne. Ungari deokraatlik ajakirjandus seab seda terroristlikku organisatsiooni ühendusse Ungari arurahwuslastega, n. n. ärkawate ungarlastega." Wiiaste teadete põhjal pidawät kaebealused end niiwõrd wäljakutsuwalt kohtu wastu ülewal, et eesistuja sunnitud olnud kahte kaitsjat kohtusaalist eealdaa. Selle peale reageerisid saalis olewad ärkawa Ungari" liiked hirsa kisa ja käraga. Kohtul ei jäänud uud üle, kui politseiwõiude kaasabil kohtusaali publikust tühjendada. Üks kacbealustest tähendas awalikult, et kari otsuse wäljakuu lu ta inise korral wõialik on terwe kohtuhoone õhku laskine. iseks. ^) Kallihinnalised ^«nagobeläänid, wääotuslikud pildid, oapärased walgustaise wahendid ja ake:vte ng uste harooniliiie suhtuine saoad nõukogu koosolekust osawõtjate peale kindlasti wõlu?valt õjunia. Doriate perekond, niis wõrjub ühest kuulsast Genua patriitside suguwõsast, kuulub nende wäheste Itaalia aadeliperekondade sekka, kes õistnud on aastasadade kestes oa perekouna wäävtusi itte aillit alal hoida., watd Tveid ka abielude kaudu rikasta-da. Paleede kõrwal Rooas, Turinis ja GenuaS on Do» riatel oleas weel kogu Itaalias iile koleküne kloostri, lossi ja õrsa. Doriad kuuluw>ad Itaalia kuningriigi rimaiate alaate seka. Nende wiiane wõsu, kes nüüd Rahwasteliidu nõukogule lahket ulualust annab, on haiglane ehikene. Ta> arnivstuäroaan äratas oal ajal laiaidast tähelepanu. Nielib abiellus ta oa põetajaga. Nüüd weedab soe lasteta abielupaar enaike oist päewfft villa Doria-Paphilj aja lossis, Vus oleas lõpatud aneooni wäljad ja kust vwaneb kau» nis pilk Rooale. Uus tee kületuse ja nohu arstiiseks. Saksa lehed pühendawad palju ruui kergeate külewsnähtuete koha, nohu ja neelaise juures ilsiks tulewa walu arstiisele kloori-gaast kaudu, is sauti AeerikaK tarwitusele wõctud. Rawitseiseks kloorgaasiga tulewat külewse all' kannatawal isikul ubea tund aega wiibida toas, kuhu sisse pubatud kloorigaast õige nõrgas proportsioonis. Ma* shingtonis, New-Vorgis ja Chicagos olewat luba äratatud terwe rrda kloorgaasi abulatooriuue, kust kületanud isikud udes kuue tsenti suuruse tasu eest kergetest kületusehäd^dest wabanewad. Moorgaasi tettvendaw õju ' seiswat selles, et tea tapab ilanahkadele od ja paloim süritawaid 1 n Riigikogu. Tttlui Linn {«Teisipäewal kestsid waielused tuluaksu seaduse üle pärast toi, lõppu edasi. Par. 21 juures, is sisaldab äärade tabelit, kõneles weel A.! (s.-de.): Ila asjata kurjustabs an uute tuluaksu noride üle, nende noride järele jääb 76 prc eestest tuluaksusb täiesti wabaki ha n son: Ja lähewad hoolekar alla. W. L i n n cv ä g i: 26 prr wabaneal). See 25 prots. wõj siis wabanewad ka, poissehi ei ia-da. Keskisel, s. o. 36-öinulis^ tõuse tulu ka kõige parea aapii üle arga. Perekonnagc jääb aksu alt aga wabaks 60.0< p?ale selle iga lapse pealt weel 20.< Kahe lapse süstee on aga inn wõiks põlluees» üldse harrast ' riigi hea käekäiglv peale õtleb, lunksu põllueestele wähendatnku ulik, et suurea tulu saajad rohkj aksa. Kõik parandused par. 21 juure gasi, ja wõeti paragrahw koisjonil pandud kujul wastu. > I Par. 76 juures Ivõetakse wastu! parandus, ille järele tuluaksul oa tulude üle puudulikka teateid \ karistuse alla et lange, kui eksitus 6000 arga. Põhjenduseks tõr.. gija ette asjaolu, et aksuak8-jad-pl kes teenistus-kohta sagedast v!vah kellel raaatupidaine puudub, kese sua wõrra oa sissetulek^ wõiwad. Tallinnas olla aga inin aatiliselt karistatud puudulikkude ikka ühesuguse krabwiääraga 10.c olgu eksitus teadetes nii wäiie firt j Par. 91 juures esineb piftta W i ra (s-de.). Tähendatud l äärab, et sissetulnud tuluaksust! tusrahast a-rwatakse iga kuu üks oawalitsustele. Sellest suast 148 i '' «Stv leflseltfi pooüt od itj^cccritub li jc 80 pulli, nii et kokku on aatorja regj 641 leha ja 108 pull! ehk 948 tõulooc <"fl! 28 pulli ja 235 leha ai reg Ena 7ui pooled tõuraaatusse üleswõetr dest on Pärnuaal LM looa, Wilj on 177 looa, Tartuaal 131. Walga- jl aal ei ole Ähtegi registreeritud aakarj^ a Ȧngleritõugu karja on registreeritud tötrfooa ja friisi tõugu 312 pulli ja tõulooa. Pullijoaasid, kuhu ka pulliühisused on E. aakarja kaswatajate seltsil 55, ill^ arw, 15, Pärnuaal. E. anglerite k«swati sil on 31 pullijaaa, neist 23 Tartuaani tarja kaswatajate seltsil oli 1V23. a. lõpul]. jaaa, nendest suure osa, 23, Harjue ne pulli w-särws ehk ostuhind on aakar^ arka; angleritel' 2V.414 k., ja friisidel See ostuhinna ülekaal aakarja juures I sellest tulnud, et seal suure osa pulle ostetud ja 55 pullist ainukt 2 pulli oa k on, kuna angleritest Sl pullist 13 ja j pullist 26 oa kaswatatud on. Kanapidajatele. Perenaine, kes ainult Äadez oa!«seb, ei aiagi harurkrrlt, kui suirr tthtst /.a kuätvalikul kapere kohta on. Iga» naptdaja aga teab, et just kuke headusest H sugu wäärtus, s. o. iarohkus olen?b.j vast ongi wsljanwavt wnakaswatustest te ftiffcde ostuhind kanade oast üle pooles seda peaks Ä, Ntõie perenaised enesele lu! ^ hedes arwesse wõta, st pare lihe hea htnda aksta, kui ühte wäärtuseta asjata! oa üade jüreltulejaid änr ri?luda lasi wastt annab ühe puhastwerd tsukuke pcs hoade unejste aokridega lõige tui örirgetrib järeltulijaid; niisaa soowitar irade kukkede ja noorte vanade ning üt paaritaine. Sellepärast tesks iga hool^ naine targasti, kur ta esele juba nüüd hea 4öukuke oa aakanade järeltulejate daisoks uretseks, arwessc wõi^o?, et fvel, kus hauduise hooaeg ja tühiu] tähtsus, räislaswanud, noori tõulukkcsid dx? on. Sulglooade toitist nnuaisest. ^ Wahekord oleks läastikku si ' s7nu,rcm?alg?mme)' ja itte l (rc^toa hing föee) simawate

7 lr-27v vir. ' >* urne wäiwtaitee ja pieemlae aut. K. MULD i hind 40 arka, iiidewärwitööstuse Eestis kirjastusel koduaa tööstus seisab ajate huwide walwel ning Rab teid tarviliku juhatu- I sega oa erialal 1 Sellepärast ostke ainult jbr i/u Karu jlldeurärwa,, Fe aurahade rea olete jub Ianud. Tööstus asub: S. Tartu nt nr. 30. inärlks 50 arsaga lü. Draaateatri rahaline loterii i Rutake tähtede oandai* Loosiise tähtpäew lähineb. terroristlwe oraanisatsoon kahtupingit. wal algas Budapestis kuulsa roristliku organisatsiooni Protsess', tfefs Ungari pealinna tere rida J korraldusi aksa pandud, ulal- Iterroristliku organisatsiooni lukkaks ielisel kobel juba «luuri» rinufc, üks enesetapisega oa elu la neljas Me piiri põgenenud, süü. lelles, et nad wiiase kole aasta Ke rea wägiwallategusid toie Pan- Muti nende poolt po ErKzebet- M hoonesse, kus sura said 8 ja l isikut, paigutati salajaselt poe intjufe ja Tflzeho-Slowakkia saatjjnete ette, tungiti Az Est'i" to> Ikallale, rüüstati Juudi kirikut Ncu- Ideokraatlik ajakirjandus seab seda organisatsiooni ühendusse Ungari lastega, n. n. ärkawate ungar-!te teadete põhjal pidawat kaebealu- ^iwõrd wäljakutsuwalt kohtu wastu :esistuja sunnitud olnud kahte kaits ja list eealdaa. Selle peale reallis olewad ärkawa Ungari" liikkisa ja käraga. Kohtul ei jäänud J Tui politseiwõiude kaasabil kohtuikust tühjendada, üks kaebealusest Iwalikult, et kari otsuse wäljakuu- ^rral wõialik on terwe kohtuhoone le. Knllihinnalised ^«'nagobeläänid, } pildid, oapärased walgustaiblb ja cfente ning uste harooni line saavad nõuikogu koosolekust peale kindlasti wõluwalt õjunia. ^rekond, is wõrsub ühest kuulsast riilftbe suguwõsast, kuulub nende Daalia aadeliperekondade sekka, kes zn aastasadade kestes oa perekon* si itte ainulit alal hoida, ttwib >ielude kaudu rikastada. Pa loode ^oas, Türis ja> GenuaS on Do» is weel kogu Itaalias üle kolesdri, lossi ja ovfa. Doriad fiailai- [lta kuningriigi riknwiaibe <vlaate wiiane wõsu, kes nüüd Rahnõukogule lahket ulualust annab, e ebifcne. Ta, arastusroaan tl ajal laiakdast tähelepanu. Nielt oina põetajaga. Nüüd weedab see jelupaar enae «nnist päewist villa chilj aja, lossis, ^us oleas lvp- ^ooni waljad ja lust awaneb kaw> looale. ^ee kületuse ja nohu arstnnisels. ^lehed pühendawad palju ruui 7erletusnahtuste koha, nohu ja neeilsiks tulewa walu arstiifgaaji kaudu, is sauti Aeerikas wõctud. Rawitseiseks kloorgaasiga Iletust all' kanna'bawal isikul ubed swiibida toas, kichu sisse pubatud õige nõrgas proportsioonis. Ma- New-Vor^is ja Chicagos olewat ^ terwe rrda kloorgaasi abulatookülotanud isikud ubes kuue ife tasu eeft kergetest kületufehüd»- ead. inoorgaasi tettvendaw öj» tes, et tea tapab ikabkadele U* sürttväd fe Riigikogu. Tuluaksu seaduse übee. Linn ja aa aksust osa saaas. Teisipäewak kestsid waielused Riigikogus nadele 40 prots., aakondadele tuluaksu seaduse Ue pärast toietuse töö lõppu edasi. ' - Par. 21 juures, is sisaidab tuluaksu äärade tabelit, kõneles weel A. Jõeäär '(s.-de.): Ila asjata kuöwtab K. Tonkan uute tuluaksu noride üle, sest just nende noride järele jääb 76 prots. põllueestest tulinaksust Mesti wabaks. (L. J o- h.a n s o n: Ja lähewad hoolekande seaduse ^itt Mi» 40 prots., alewiiele xa waldadole LO prsts. üksikuis oawalitsuste üksuste wcrhel jaotatakse need suad wastmalt elanikkude arwule. K. Wira näitab esalt õne tehnilise puuduse Peale selles vavagvahwis> ja peatab siis tuluaksu jagaisel aa ja linna wahel. Uue jaotuse juures kaotasid trtawalt * nad a. sissetulnud tuluaksust. (859 iljoni arka) saio linnad?7 iljoni. Uute äärade järele wäheneb Metulei tmak, alla. W. Linna-ä gi: 26 prots. peaks ka wabaneal). ^ ^ ^ See ^ sust 26 prots. üldse wõttu 80 naised, prots. wõrra, sa sellepärast tuleks WS wabanewad ka, pssehr e? saa wabas- uue jaotuse järgi linnade Peale kõsgest 34 :l. tcha. Kesklsal. s. o. 36.kiMl,sel.talG v, jm oeka tuluaksu, s. o. lindad kaotalsih tõuse tulu ka, kge parea aapinna juures 43 iljoni avka ' a. sai Tallinn htlit* ü e 100,000 arga. Perekonnaga ^ aksjatel aksust 59 iljoni, uue jaotuse järele saaks jääb ccksu» alt aga wabaks arka, 16 iljoni, järelikult kaotaks just Tallir-n 43 peale Me iga sapse peqlt weel arka. iljoni, kuna Tartu uue jaotuse järele pisut Kcche lapse süstee on aga inin, ida juuve saaks ja Narwa koguni kaks korda n»i wõlks ipöllnees»^ üldse harvasitada, kui ta palju, kui praegu, Tallinn aga kaotaks 43 riigi hea käekäigul peale õtleb.^ Kui aga tulnaksu põllueestele wähendatakse, on loowel elanud küll!.). Kui-d just linna wäljai-' iljoni. (O. Köster: Tallinn on aa arulik, et suurea tulu saajad rlchke peatvad nekud on suuread kui! aal: näit. tarvitab aksa. linna sissosõidu teesid iga ees ja ed teed' Kõik parandused par. 21 juure lükati ta kuluwad ärksa ruteini^ kui kmawahelised gasi, ja wõeti paragrahn» koisjoni poolt ettepandud kujul wastu. - on aalt ning igasugu kawalusega püütakse teä). 20 prots. Tallinna keskkoolide õpilastest Par. 76 juures wöeiakse wastu K. Wira waeseid ja wigaseid aalt kokku tuua linna parandus, inillg järele tulua^u koiteolie hoolekandeasutustesse. Tuluaksu qn sisse oa tulude üle puudulikku teateid aiud isik tulnud linnadest 234 iljoni, alewitest ^ 8 karistuse alla er lango, k eksitua ei ulata üle iljoni ja wa-bdadest 119 iljoni. Uue L000 arga. Põhjenduseks tõr parcdusetogija ette asjaolu, et -aksuakl-jad-ipalga-saajad, aga Tallinna linn ei teaks, kust oa 40»l- seadusega MkS aaehed wabaks tuluaksust, kes teestuäohta sagedastv wa-hetawad ja jo suurust puudujääki katta. Seisukorrast kellel raaatupidaine puudus bsvgesdi tväikese sua wõrra oa sissetulekutes ekslda litsustele puuduwa osa tuluoksüst kinni ka- pääseist näeb kõneleja selles, kui riik oawa. wõiwad. Tallinnas olla aga iniesi ' süstetaks, wõi kõik hariduskulud, is oawcrlitaatiliselt karistatud puudulitöude teadete ee't süste eslarwet koörawad, eneste kanda wõ '**^ ''.11:^.f». -. J n Ann i ' (?T0 ftt it Ä t M VM» CSM MMAt iköa ühesuguse irabwiääraga arka, olgu eksitus teadetes nii wäiike k tahes. Par. 91 juures esineb piaea kõnega K. Wira (s.-de.). Tähendatud pagrahw äärab, et sissewlmd tuluaksust ja wiiwitusrahast arwatakse iga> kuu üks kolandik oawalitsustele. Sellest suast läheb lintaks. (M. Juhka: Ehk tuluaks Mgu terwelt aokva lrösustele!). Kõike kokku WÄtes teeb ettepaneku, Wust weä kord koia. jonis kaaluda.. Pärast seda lõppes koosolu M 9.25 in. õhtul. 148 «M «ee V «?. 37 «tte lkflseltfi poolt ofit ic^ftreetitub 1S3 leha ja 80 pulli, nii et kokku on aakarja registreeritud kanade uneise, suliise ning nooiä», gf\ p~ nade tožwit «8 nii MM» 1 :3 4. 1? ie5raa^ e6t Xaltvd iirmä. eba wahekda suiõdai- -? 2 MR j»l»«- l W a i:7. Pareateks lä-äla sis-lwwo. Ena sui Pooled ud V, toiwdäs tlllrks pidada liha. ja Äajahu. fn? w'd W dckwöib aal,...',. et. ole...,* Ähtegi.» J Ts registreeritud t duna, ntisuölndsaa. aakarja tõuloo- Hsa^s toltaul<as " "r' a 7 r Aoleks ^ 1 loeöl: nisu, oder, Wi8k, hernes 1. t.; pehe kleritõua» lar]a on ! ^u WÄiÄaistkz Iga Mid. tb' tsukooa ja friisi tõugu S12 pulli ja 9965 leha Whu ja keedetud jutou ># tõulooa Dalwel tuzäks soota kvnu kol korda pae- ' PuMjanastd, 7uhu ka Miühifused kuuluwad, *>f: ^'kul ja õhtul teradega, Mnal aga on E. aakarja kaswatajate selisil 55, illest suure toiduga. Suivel, k kanad ivaba ohu arw, 1b, Pärnuaal. E. anglerite Vaswatajate selt^ WalzaA lnguwad NMg ^ endile rohe» sil on 31 PullijaaTlta, neist 23 TcrvtuaaK E. friisi- ^st toitu otsiwad, aitab ka kahekordsest sootkarja kaswatajate seltsil oli 1S23. a. lõpul 79 pulli- Mlsest päewas, niät: hniikul pchet jaaa, nendest suure osa, 23, Harjuaal. Keski- toitu ning õhtul teri. ne pulli wüärtus ehk ostuhind on aakarjal Kanade nuuaise ajal tuleks neid aga arka; angleritä 2V.414 k., ja friisidel intensiüvscalt sööta. Toitu tuleks anda. See ostuhinna ülekaal aakarja juures on wist nuuatawaiele lindudele sagedasti, kuid sellest tulnud, et seal suure osa pulle Sooest onitte suurte povtssonidena. oitetud ja 55 pullist ainuvt 2 pulli oa kaswatatud Nuuaiseks oleks kõige kohase walida on,?una anglerttest 81 pullist 18 ja friisidest kuuseid noori kanu ng asetada sooja pullist 26 oa kaswatatud on. ruui. Toitu tuleks neile anda 4 6 korda i*... ^.ifr., l vi,f, päelvas. Esiest wõliks walistada odra- JvOtWPtvHj<tttlt* jahust ehk tanglhiudrust, segades hulka 'piia Perenaine, kes ainult Lanades oa tasutoojaid jgi -liha, fs)l kondijahu.. Peab <a selle. eest >7«teb, ei aiagi ha?uimt, M suur tähtfus just -te- hoolitsea, et toit hapuks ei läheks wärs^ i-a kukttvalitul karpere kohta on. Iga wane ka- kek tarwitataks. Kahenädalase toitise jä- > naptdaja aga teab, et just kuke headusest jürevtulewaxe^ pannakse nuuvanad puuri, kats ehk kol sugu wäärtus, s. a. varohsus oleneb. Sellepä- kokku, kus neid weok kaks nädalat tuleks vast ongi wäljaovdt karkasvvtustest -tellttud tõu- ^^ta toitu andes 8 4 korda päeltvas. ftitfcbfl ostuhind kanade oast üle poole^kalli ja ^ raswarbkas toit nuuaiseks oleks ka seda peaks ka oie pevensed enesele kunesid uret. piie^glueseened h ^ üldiselt jaguneks -M Iwu-i r->ht«imu. ef.enc _ e«ewa,listuse.setioob, oa Lanade iarethrlcjtrib ava rmuda lasta. Toata-.. '. rrr,,,,r want annab ühe puhastwerd tõuikuke paaritaine. Esiese perioodi heade uneme aakanadega lõige tugowad, ^ wirgeaid järeltuttjaid; niisaa sooitaw on wa, rikkaid toite MNg pi!>uac harjutada^ JIJ«trobe kukkede ja noorte >vänade ning überpöördult ni^i uutele elutingiustele wastiiwotlikuks', paaritaine. Sellepärast teeks iga hoolikas pere. teine ja rk aga, kus tahan,? tõsta kana raswa naine targasti, fui' ta enesele juba nüüd sügisel ühe rohkust. L. t ijjojfufc ottta aa-kanade järeltulevate i!õuparan» ^.äieliseks^ NUUMaiNi^eks tuleks anda kont^ dai^soks nluretseks, arn?eise ivõ't^?s, et keadel' ^asentreer^tud toite suure rasa ^a ^õemee stsflx* fuwel, kns hauduise hooach ja föiturotv suur dawlisega. st. tähtsus, taiskaswald, noon tõu-kukkesid raske saa ts on. a. Sulglootrde toitisest \a nuusisest. Põlluajanduse kirjandus. stoiesele saadetud.) «Asuniku" oktoobri (10) nuber tõotab seeria. ülewaateid tuua Eestis tunnuömud Mine lveise tyu. üle,, algades nubris aakarja kirjeldusega P.. Wahekord olew lamnastiwu^^ sisald^ Kallsti sulest. Huwitawa ülewaate ' kavjapidaise i^munawalgemzäte)' e MnaKtWil edeneisest Daanis ja is eik ftaüt õppida, toob (rcma ng Mvee) fmdawate toitude w»> K. «vsenkvavius.. i-, 109.0M- n«. Marka «Alte wölta juba 21. detsebri!, kui ostate kohe E. R. Muuseu! õnneloosi; saada postkontorites, pankades ja suure* ates Brldes. Mjaptawf, 87. ««ssril. Nr. 27X Reedel Ja laupbewal, 28. y«ja 29. skp. S. F, VIsnewsky Iil w. H. Gtrin'! tuluohtu ning lahkuise etendus,gr.>marin«s". Muuseas saab ettekantud,jius Helene" (Qreekaan Helene). AadliMtttte ajalugu Prantsusaal. Prantsuse kohtuinisteeriui poolt esitati ' parlaendile seaduseelnõu, ille põh- Pvantsusaal aadelitiitlite nietaine aetlikkudes dmrentides ära keelatakse.- Kun^rrMistes.ringkondades ja. nende häälefarchta^es on see eelnõu palju ärewust toki-' tanud ja nezyad kõnelewad ülalniei-atud seaduseelnõust kui rewoluhsiooni päejvadv tapa. asinast." Sel Puhul tuletae weidi eele aadeli» tiitlite ajalugu Prantsuse wabariigi kestwusel aasta 4- augusti älestuswäärsvl ööl hamti Prantsusaal 'kõik aadelitiitlid ja eesõigused ära. Napoleoni ajal Leekisid nead wabarrrllaste suurezs pahaeeleks uuesti pciewakorle. Hilje, ikahna-nda wabariigi paewil keelati lõpulikult ära aadeliseisusse tvstine; ühtlasi aga lubaiti neile aadeli seisusest isikuile, kes oa aadolliku päritolu dokuentlde waral suutsid tõestada, aadelitiitlid edasi! kanda nvi Ätvaetlikulit- kui «ka aetlikkudes dokuentides. Neile aadelisoo esitajaile aga, kes oa.päriwlekut aadolisoost tõestada ' ei suutnud, keelati aadvlitiitk-te ikandine riiklik ses era» ja sõjawaetvenistuses kategooriliselt ava. Wõitluses aadelitiitlite wastu on Her- Isadel M«cdona>ldt roosid. Inglisaal on kobeks, et iga peainistri abikaasa kuidagi jäädwustab^ oa Downingstreetis. wiibiise aega. ^ Macdonaldil, kel nai» ju au surnud, täitis peainistriks oleku ajal perenaise kohuseid' wane tütar Jsabel. Kui nüüh ajalehtede esitajad enne Macdonaldi Downina^ireetist ärakoliist ^ tea tütrelt küsinud, kuidas see enda älestust igawestada õtlewat, wastanud Jsabel õige tagasihoidttkult, sest puudus ju teal ja tea isal wõir?roch'l iteid eemijaid oiud. Nii' esitaz! üks Prantsuse radikaalidest õne aasta, eest saaduutvkozaie seaduseelnõu, ille põhjal igale prantslasele õigusi piini antaa end Zvahwiks, NrahwinnÄS^ *' arkiisiks jne. nietada, kusjuures aga.nende tiitlite eest riigi kosuks õige tüsedaid suasid sõleks pidanud aksa. Sel! juhtuisel polnud NrõitluÄ sihitud niävõrd aadelitiitlite enesbe/ kuiwõrd nenda ^ ühenduses olewa au ja hiil-» guse wa-stu. Poinoave vahaisträs oleku ajal. õned aasidad enne ilasõja- puhkeist, pa Ms teine radikaal teale ette kawa aadeliseisuse avsustaiisest, ille põhjal aadeliesitajat riigi kasuks oleksid pidanud aksa 37, svangd 65 fcitthi suuruse sua..poinoave ei läinud aga selle sau peale, aiates ette, et aadeli wastu wõitlus teale kui poliitiklvle kallilt wõikä aksa inna aadeliesitaja seas, 'kellest ülalpool jutt, olnud ühe aastal awaldatud raaatu põhjal 100 wüirsti, 2500 hevtsogi, 5000 arkiid, krahwi ja vv^onti ja Parunit. Teiselt poolt aga tõendati, et isikul ^kuumnetuhandeli-. sest aadelipere arwust õigust er olewat aadelitiitli kandiseks. älus sel alal wõistelda rikaste ja kuulsate eelkäijatega. Selle kohta sõna Mõttes, tähen dab wabaeelne «Manchester Guardian",' aga, et roolid, ida Jsabel Macdonald öödunud suwel Downingstreet nr. 10 aeda istu? tanud, tea perenaiseks oleku ajast kauni ja kestwa älestuse jätawad. Wanll algab iljonita Jagaine- Rutake E. R. Muuseui loosit&he oanda* isega..wava Maa' põsuaia» dusttua osa. R« Stt i»?d ttsdalaa. Rr. 37. TaNinnaZ, 27. nowebril Ns. 37. Sisukord: Sõstra!kaswa taine. A. AeSM. Ärge unustage sügisel aiaaa lündil Aednik. Milles oleneb.piias?eiduw raswa ropus? Kanapidajatele. A'a. Sulglooade toitisest ja ^uuaisest. st. Põlluajanduse kirjandus. Eriti pikaks ei ole neid esiwesel aastal tar- «ar kcswatada. nagu edaspidi näenie. Mll R. nlesiuent. peab siiski peenrad ubrohust puhtad pida- Et oa toidupoolist arjatoitudega ri- a ja alguses kuiwal ajal kasta, et pistoksad kastada, peaks küll iga põlluees, nii wa-na ära ei kunvaks ehk kaevus?ängu ei jääks., kui noor, katsua arjaaeda asutada, is Aastased sõstrataied ieitutaltakse järgise! itte suurt rahalist kulu er nõua ja juba kewadel 1 2 jala kaugusele rausale 2 3 aastal saabki hakkab anda. ^ peenrale ja lõigatakse < esiese aasta kasw Käesolewal «kõrval tahan lühidalt tähtsa punga peafe tagasi. Seda tehakse sel- ' a arjasõstra-kaswataisest- raäkida. leks, et põõsas oale üarikua kuju -tvõ- Kust sõstrapõösaid istutaiseks saab? raks. Sinna jäawad noored põõsad aastaks' Paljudelegi «Maaehe" luaeiatebe teeb ehk kaheks kaswan ja lähelvad juba oina see uret. päriskohale. Igale algajale, kes aia peale suurt su«kohane aapind ja istirtaine. at raha ei niõr kulutada, soowitan järgiselt _ Sõstrad arastoad uiimt sügawa» talitada, kus küll aasta-t laks rohke aega Põhjalist aapinda. Kuiwas aas, iseäranis kulub, luid head sorti põõsad wäga iväikese ustsõstar, ei taha nad itte ^swada. -ülekulu vest vandab. liiga ^vesine aa, kus wihafel ajal pind Telligu ühelt Tartu wõi Tallinna suure- Poriks uutub, ei ole ka ena sõ-ale kasalt puukoolilt 2 3 seda sorti põõsast, is- wataiscks kõlbulik. Sõstrad kvöwatvad ka sugust >ta Edaspidi oas aias tahab suureate puude arjus. Kuid väikese- toda. Sortidest soowitan kaswatais'ks paistel annawad nad ena rj.qnb Hollandi punane ja ustadest on agusaad ja parea rrflc?oljat ja ustkobar. -Need saadud Pärast püütagu i'kka päikesepciöt.-lijclü ^!oha«põõsad istutatagu sügisel, wõib ka weel ke-- le arjaaed asutada, wadel, rausale, Miskepoolsele aale a- Kus inaapind haritud ja o-a, nü.- ha. Kui põõsastel wanu oksi, illel koor on gu põllul ja aias, seal ci os-' n'!p>-<juba usljas-pruun, palju sees on, siis lõiga- tusaukude kaewainine tarwiül. '? t-3!u tagil kõik need walja. Järgisel suwel kas- hakse istutaise ajal. 5<-.'inn. >! atab iga põõsas itu noort kaswu, is suur, tk-nir,ifc pncv-aivurtb -.vvzx haritud aas kuui arssina pikkuseks kaswa- ahnwad. Eiiue i?tu!aist wi;v wad. Teisel «keivadolärltsit-, aprillikuus lõi-saanud juurc.otsad tcra^va aisu gatakse läinudaastased kaswud põõsast wälja, «kääridega siledaks. Põõ!a oü-.iüyeiidiuakse seotakse kipu, uidugi kui itu sorti, siis V- wõrra kogu pinnscst. ScllcjiNü-c^ püütaks?.iga sort eraldi, ja hoitakse arjulises kohas oksi nii lülzendada, tt oksad üyrtasuscks i-wks. ilites kuni aa sulanlahakkaiseni alal. s. o. piicad uksi lõlgat-aiiso ri,lr-'n<!. luuncv Kui labidas juba ulda läheb., siis tehtakse aid wahe. Jötutaisek t^.llauld peenar walis ja pannakse sõstraoksad a- juurte pcal jalaga kinni. Kizin-si^nisi aja ha. 'Selleks lõigatakse 3 tolli Pikkused jupid, ei ole. Siigisel ist'.'.iad^? ci nii st aluine lõige tuleb puuga alt ja kastist, kuna kewade! peab pealine natukene pealtpoolt punga ja ase- kasta, :ni'>n põõsad neid kunvaga takse nad poolwittu ulda, nii sügawale, et Sõstraid tuleks ikka sügisel istutada. Sest '1 2 punga aa peale j«ab. Peenral käiwad nad hakkawad wäga wanakult kaswaa j.» read põigiti ü-le peenra. Ridade wahed on kewadinc istiktai^e tceks kahwaniise-le suuubes pool jalga., kuna üksikute pistokse wa- reat ta>kistust. Sügisel istutawd põõsastehed neljatollised on. alused tuleks külaoe tulvluga^ sõnnikuga Suwe jooksul kaswawad nendest, kui aa üle raputada, is wiga^tatuid juuri kül» vaus 'Dn, kuni 2 iala pikkused wõsud üles. eeit kaitieks. Waneaid ^õõiaid tuleks iaa

8 ty i I 0 V i i* 27. MannficÄ. Kb b «SJhtft käsi" Uue^SuMePi hxtlbt» Naoe-lSuMchzii wäve ttxtlv oa liiwaäbe pskdega ei ole küllalt «cku-jäuiilns, selle tõttu. «suudagi ta oa ncvaberwaldadega 5cheS roo- ^>as sauda. Aga hoolsa töö ja waewa' zuuves tasub aapidaine ikkagi end ava. Hulik walkli talusid asuwad Wirtszärwe ääres', wis neile wõia-ldab kalapüügigia '.'ahnlikult üri teha. Uue^Suislepist wooru - ifoävcis Uisiku igale poote tbaiali, sellest ka> arwamvakii nii Suistle kiisaräks," «d nii. ei riku eest. Tünawu süasel on WallaS rida tuleõnnetust juhtunud. said hiljuti- tule voaks kellegi saunaehe Männiki õlekmad, saa saatus M Kaubi" talu õlekuhjadel, wi iati tabas tjtttc,/saare" talu reht, olgugi et rehes sooja Mugi sees ei olnud, kuid juala- tahtisel wõib tuli La llawarrest walja tungida. Kõige selle saatuslise hädaohu põhjuseks olla aszaolu,, et kogeata kobel olba> üks puu riigietsast palgina Madise talu lese pevenaise sauna seina kudkuda.. Olekuhja «oanik -on asja üles annud ja tasurv selle eest plahwatas õleikuhi, teisi aga, Suri LoaliHoolekogu liikeid, on Last karisbanud sel põhusel et lese 'kooliealine 'poisike itekordsete n^armdte pärast Uue-SuiÄepi algkoolist Välja> heideti Madise talu lesk on SuDlepi politseiniku agaral uuriisel- oa wägitegudesb aru andas kohtuwõiude ees ja kuuldavasti juba kindlasse kohta paigutatiü); kuna >kurikalduwustega jõpsikas wcmawasse koloniisse saadetud. < Möödunud sügisel põletati ka Jüri talu, icehi aha, ei tea kust poolt sealt tuul puhkus? Friderioo. LaSte ea-d Wallna^sust wabwd. Piirsalu Wallanõukogu otsustas 24. nolw. f. a. aksude ääis-ä wabaätada. isäuavsu ocksisest Mk laäeead, kel täpsed alla 16 aasta ^wanad, wahet tsgeat-a, kös ea abielus wõi wallaline. Mandada aksu otfuäati! abivlnoestä ja eestel, kel alaealist lapsi kaävatada. Isikuaksu suu-rus ääratieeskoda-nmul> 66O k.-; eesk., kel alaealised läpsed 450 k. ja naiskod. 250 k. Gade seisukohalt tu?lvb -seda otsust terwitada. NilienlliMtab, kn 0«lv Draiijfalailrl rahillta loterii ilhia Tühe hind 50 k., kupong 25 k. MüQgll I punane, II kollane ja lil hall seeria. Rutake tähtede oandaisag sest i-se }a ll-»e seeria tagavara on otsasa. Kas kaitsja wõi häwttaja? Kuidas õnelpool' jabiloni hawitatakse, sellät kirjutatakse eile Lääneaalt: Übruskonna tähelepanu äratab H. ets. konna etsawahi tegewus. Selle härra elu«ülesandeks näib olewat etslooade ja lin. dude häwitaine; läinud talwel -saatis tea ^ paari kuu' jooksul 'ligi 300 etslooa' nahka üügile, peale seda transpo-rteeritakse alati tetrr, parte -ja teisi etslinde pealinna turule. Aru er leidnud ka poolsulginud pardipojad. sest tähendatud härra hidas nende peale pä-> ris worilikku «klaperjahti." Noh. ühmweierei Toolaaale. Wsbvgewche--M^ ^va Mälbergi eest. wõttel asutati Toolaaal laud nädalal ühiseierei. Liikeid seni üles antud peale 30.. Suureat raskust teeb ühisusvle kohaste ruuiide leidine. Rabi. ^ Tükk piihwst Weneaast Rakweres. Nurgakene pü hast Wenvaiaft o n ijärgi' jäänu-d RaikweveK za- nielt linna haigeaja näol. Siin leiae wenecregse jualaea kuju nurgas ja ubkeelse wemer-wenebase, kes haigetega asxu ajabwahelträäki-jakaudu. Kuniielle aastani tuli ika A tohtriga vsjiuajada Wene keeles. Olgu tähendatud^ et 'linna haigeaja welsker 3b a. teenisbuies olnuid, ftiüd j«ewe aja jooksul PM tahtnud EeM k^elit ava õppida. Ta-rtu ültsmliasite kontsert Ra-kweres. Pareaks piduõ hit-m kujunek^ 2S, now. tu, il esines Tartu üli õpvlasite segakoor br.. Aawiiku juhatusel kohaliseks käsitöölislte saalist Kontserdist wsetr Wäha elawialt osa/ is Rak- Were ikohcka havuldasek tuleb pidada, sest }Hn on rohke askeraadid ja uud ag^dasisülpsed pidud wiiasel ajal oodu läinud. Kunstnikule ja laulukoorile awaldati' elawat tähelepanu ja nõuti lisapalasid. 146.Vt * * «e e 9* Rt 37 Nr. 37 kole aasta tagant MMuga rautada,»ad 9ca&tott> «I öhefu^ufe raftwflfaüis sügisel sisse kaewatakse, kuna igat fiwv ft P^ia, fte tähendab, -» VMde lehade piia sel wähsalt põõsaalused labidaga über vaswaprotsent ei- ole i«e ühesuuru, watt>- ühel kaewatakse. Waneaid oksi lõigatakse - >ka> on see kõrge ja ieisä Me ndala. ttldse wõi. -acq-ajelt põõsast wälja. Sügisel hilja, kui wad kõrge aa peal -arenud?<rrj<rtõud lõi? paffa lehed põõsastelt on aha langenud, tuleks nrswaseat piia ando, kui adalatvl aadel are. põõsaid wirtsaweega rautada, ida wäl- nenud looad. Iseäranis raswane pii on näiteks. jaaol laialt tarwitatakse. ' ' * ri x Prantsuse» ja Inglisaa wahel Jersey (dshõrsi) saa- Ärge unustage sügisel aiaaa kündi! rol leidva Jersey.karjatõul, Me piia raswaprod» sent 5 Q prots. wahvl.kõigub. Hollandi adailaa Larjaitõud on üldse Ws wõrdtoist wäga tahja pii» e*»*±i t 1. *..t, t f B. r _ t aga; nendest on ckl FrW tõugu lchad> oleas, Dht> kch-duses olewad,ei(e 2,8 j«3,1 ptotf. w-,h I wahead asjad!juu?.te tööde ^ wahel tähelepaneata jääwad. Nii ljääb ka tihti»- ^ näee, et Astkilte ZarjatSugude pn raswaa'01v^>aa«sügisel ikuniata. SlWse- ^ ^ r 5,uinct0 516 aias s-» tarwikk I Mul. ^ ~ ^ fortw taeaa, oi[o (ui H3i 4 c.[.nr l.life le <W), gu k -ilcwttäud uli. ku «b I.'ü w lt ««ie kas«w. M-i M«. ugu lchad... n«. ck >w->aiar,ä uld t,iel a^wl W«ZW«^ «nab faunis fttnut w»wä> bt: IM.ireoniž fowotaaž on nend- p» tätgub 4-6»». 0. ligis t w tabend -se t^fe ^ ^ Mkltt- I ZMu«ud- tfft nndaft taftw jrotful, J Mndata d M- I»n suuri ette, uwri -W Mli» s i(e0 üf/to j, ^.sugu l-hd- JaswaiicTf Irap3 S««l hch- juu 9' ^ {*'«««., M «W, lurrtub wi jrolju tout.ffc at* u6<1 ro8i difcib, leä ulda talikorterlsse on asunud, ^ ^TaUnr kuid «künuiqa tuuakse nad küla kätte, kus ^ ^ ^ tfflb äva jnrettd. Nagu sellest naha, wiuneb piia snrohkus Ka on sõnuikuandine aiaaale sügisel peaasjalikult just lehade üksikute oaduste järele; -alati parnn kui kewadel. Aiaaale on pa- on ^ee oa u ^ar ni' rent l:ee;nfciic poolädauezlud looiasõnnvk. Peale selle on voeti rohkesti põhjuseid, is ühel Kus ainwiljaaas kapsad kaswawad, seal wõi teisel wiisil raswarohtuse peale õödanvinewalt xnklž sügisel kupsajnurikad enne kündi kokku õjuwad, kuid suureaid uuixvtusi siiski ei suuda korjata ja ll'mpvstihunni!usse wtia. Juuri- esile kwtsuda. Näiteks wõib.teperatuur talwel 5aulüljcc ficri>ab ited kahjulikud ardi- das ja ka fuwel Farjainaal piia raswarohkuse peaad nlctalwc. Sauti clab edasi ka juurte kül- le öödainevalt õjuda. Karjaaad karjad leh-!>ahiutegew' kapsajuurehaigus. Nii- ad annavad ^uladel, sajustel püewadsl harilisugui? lzaiguse puhul tulelsid juured kokku- aga õige palavate iladega rasvavohkus väheneb, korjutuit ura Põetada,' eht ivähealt niisu- aga õige.palowte Mnadega raswrohlus väheneb. t'.-hale u-iia, lust uld edaspidi kapsa- Seda wõib wäga kergesti eiereides ärgata. Toon ttuu:!'? ci [aa!-: iriibub. Aednik. siin ühe Daanist saadud näituse, is näitab, kui palju ilade «kuuus piia raswarohkllse peale *«/ < f..,, r.. Nlõjuda wõib. Uhel aastal juhtllsid Daanis^ai.kuu CICiöU^ lõpupoole järsku palavad ilad tulea, ja sel a-jal selgus koles eierois tehtud sellekohastest proowr- Et piia iü niuiof;\i!» piiale just hinna ää- dest, et uhe kilograi (2,45. naela) wõi tegeise enb, siid nn u igol larjavidazal tähtis ja otse hä- peale Palju rohke piiiua ära kulus, kiri vare. ditarw'.lil to/o.', issugused põhjused raswa roh- (^'uue oli piia harilikult 13,4 14,õ kilograi kuse peale nwiwd ja Iiiibnö ta oa.karja piias über iga kilograi wõr Peale läinud, kuid pa«raswniprotslniti kõrgeaile wõiks tõswi. Siinjuures lawatel päevadel tõusis see piiaäär aga peaksie ürul-jsi wõetud e-zsianuaulised kõik loguni kilograi peale. See näitab, et lehad järsku kõrwale jäta ja alati kindlad põhjused üles ot- soojeale! püewadel sugugi noraalselt ehk hari. jfota.. Pilku Piia ci lüpsnud. Kole, nelja päeva pä- Et õne karapi^aja lehade piias n>h?r rast läks jällegi, na<>u harilikul^ 18,5 14,5 kilogr. rasva leidub fui icifo ons, see kujuneb peaasjal!» pin>da ühe kilogr. wõi peale, kult lehade üksikm oaduste järele. Kõi! >leh«^ Ka lüpsivaheaegade pikkus ei jäta- piin raswo Mpa-attd kooltdele. Juba läinud kewadol s^-naiwa linna'kooliwcrlidsua haridusinisteevini Vorvaldusel kõikide kdhaliste koolide zaols Aiwapavaadid itesuguses strusäz, koku 18 tim, uude hulgas sai aparaadi ka rahwmlikoöl. Senini pole neid aga saadud tarwitada, itesugustel pmuäel: ei osata. nendega, näit., üibev Laia; linnas tarwitotaw elektri» wool on 220 toolti jfitna aparaat tavwitab. 110-woldilist; tuleks igas koolis üles seada transforaatorid/ need' >laheksid aga palju Maksa (Wkk ulibek k.); kolandaks.puuouwad filid ja nende uretseine on seotud suurte kubudega. Ainult rahwaülikoolä. o-n wõialus aparaati tarwitada; wiiane ongi õpilastele ühist, günaasiuis ja Eesti seltsis Lorraldanud ited kinoõhtud, läbi wõttez teaduslikkö pilte ühes selgitawate «loengutega. MK. Kena küla endisel lagedal õisa Põllul. Mõisaaa asundusest Tartuaal.. Läinud, 19Ä3. aasta kewadel, inili aa terwete kruntidena Mõisaaa asunikkudele kätte anti, hakkasid asunikud ehitaa. ^ Kat suti iskit eluaja MulewwrMks" wa-lis saada ja Marju ka looadele, h aga talweks oa koju" woiks kolida^ Nii wirelesid paljud läinud talwel pooltvalis, ila põarandata, usteta ja kahekordsete akendeta ajas,.kus üks tuba.ena-wähe korda- seatud, koo adele, kus lcrute ei jõutud' walis, tehti ingisugune kuut teiwastest. ja laudadest, is wäljast. sõnniku ja Põhuga, ära tehti; ja elati talw ikka üle. Tänawit kewadel hakati jällegi hoolega peale, ning nüüd on peaaegu kõigil hädalisead hooned; elau, ja laut tvalis ngl jõiäaal isegi uud kõrwalhooned.. Olgu tähendatud, et nrõisast said vad en dised õisäiöaised ja paar wabadussõ-jalast. Muuseas said ka paar endist õisa rendikoha didajät, keda õisnik enne sõda tagust wälja rõstis, hooned lõhkus ning aa näi-ja külge liitis^ tagasi oa emfed kohad. Nõnda on sinna, kus fil paar aastat tagast laget^põldu nägi, kena küla kerkinud. Ehk see küla liig lagedana paistab et ühtki puud ega põõsast hoonete.über oeti paistab t.v koduse l enne, ning on näha, et eit idagi tehtud ja jõutud teha oa elu jalule- -seadiseks. '. Ego Reedel, 13-al. Wttsed torlkood. Just nagu- auruasina ähkiine kmub teenijatoast. Seal töötab Wristiine: ta puhastab koolilaste 'kni. On ta kõi? kingad puhastanud f kreeiga, hakkab ta neid läikele hõõrua. Ha- ' rilikult on see töö hõlbus ja kulub selleks ai nult õni Minut, täna aga nühib waene Kristiine kingi, nii et tal higipisarad otsaesisel särawad kingad aga ei taha ja ei taha läikia Hakata.. On oleas ainult üks kree, rsl Mbab jalanõude puhastaiseks^ õtleb KriStiine ja ohkab südaest juba itekünendak korda täna hoikul. Oh, iks a rual küll' oeti lasin anda oale seda halba kreei 1 «Biking" kreei aseel!" Keegi' ligineb kiirel saul, Kristiine wiskcck rutulise pilgu sei-.nakellale juba on aeg kooli, inna, noh, nüüd pole ena nalja! Uks aw-aneb, hele lapsehääl hüüab: «Kristiine, palun, andke kingad, peae inea kooli." Äkitselt tueneb rõõus Kvaade, wäike Jussi on näinud kingi, is Kristiine ees põrandal reas. Mis nali see^ on? Kas a pean Ghaplini osa etendaa? Ei a neis kingis kooli inna wõi!" Ka teifcb lapsed iott ligeale astunud.,mi eiegi wõr!" hüüastvad kõik kooris. Nüüd on aga Kristiine kannatusel lõpp: südaetäiega haarab ta kreeitoosi,,ille sisu on süüdi kogu tänahoikuses pa- Handuses, ja- wiskab selle ustaweeäbrisse..silapilgul selgineb ta õte: kell kaheksa aw a- takse Aaltoie pood ja seal' on üüdil Viking" ^aapakreei. Ta torab uksest wälia, kol last,zääwad talle hiruga järele wahtia: Nüüd j-ookieb Kristiine wist küll jõkke wõi rongi alla!" Halb saapakree on pahe kui ei idagi,.sest et ta teeb naha praguliseks ja urduwaks. Nõudke 'kindlasti ainult «Viking" kreei, kõik uud kreeid lükake tagasi!,m a «t t I* 147 rohkuse p«t«õju «Rvaldaaba. Mets teae, et ge parvkvt Mtv.. ühdw ei peak eie ka, nagu Mida lühe lüpsikordade vaheaeg, seda vanvasenuä juba eeil-pool tähendatud, teist tegurid, is ka osalt piittra saae. Juba Mepärast wõib, uid selle ka- rasva rohkuse peale õjuwad (-nagu lüpsikordad^ suks rääviward Põhjust otsiata, lüpsist?ol tor- vaheaegu ja korralikku läpsist), ära unustaa, da päevas toietada, kuid itte nnlgil tingiusel waid nendv järele tuleb täpselt talitada, kats korda, nagu see. kahjuks >kohm weel aset leiab. Otepääs, 18. now. s. a. Noori lvhi tuleks 'koguni' 4 5 korda päevas lüps Aug. Taeägi. ta, sest selle läbi arendae eie nende udara tegevusvõiinalust sinnapoole, et eie neilt rasvast ja head pua haäae saa. Karjakontroll-ühisused ja Ka osaval küpsisel on võrdleisi suur tähtsus tõuseltsid a. Ma vaswastfaldavuse r v peale.. Selle Mida pealkirja pareini all on põllusanduse pvavalit» lüpsist tedl-tvkse, seda pareat - raavaseat fu5 Eesti statistika keskbüroos väbja antud aasta. pua saadakse, sest viiased piiapisarad sisal- raaatust Eesti Põlluajandus" erivihu trükis davad kõige rohke razwa. Sooe lendsõna ütleb: gwaldanud a. lõpul oli EeStis kokku 72 kont-.ava Mpsa awutt hõbedat udarast välja ega jäta llühisust. Kontrollühisuste võrk on kõige kiirealt kulda, sinna sisse!" laienenud Wikjandiaal, kus neid a. lõpuli Toidu õju piia raswarohkuse peale on võrd. oli 13, selle järele Tartuaal 13 ja Pärnuaal 10 leisi väike,'.kuigi aal kavjapidajade keskel väga ühisust, kuna teistes aakondades nende arv kunt laialt arvaine aad on võtnud, et toidul piia g tõuseb. Petseriaal ei tööta weel. ühtegi kontrollraswcrrohkuse peale kõige suure õju pidavat ühisust. alea. Selle ftte on ühitpkäawuste Akete Liigete keskise crrvu poolest on kõige suuread' vahel rohkesti kokkupõrkeid olnud, kur nähtakse, kontrollühisused Wiruaal 23 liiget, kuna kõige et naaber oa karja Pahu viletsaalit toidab' ja wäikse on Lääneaal 15 liiget. Lehade keskselle juures tea 'karja Piia rasvaprotsent siiski ise arvu poolest on suuread ühisused Wal^apalju suure on kpi teisel, kes oa tarja palju pa. aal 309 leha, kuna väiksead Saareaal retni toidab kui esiene. Siin peab oga tähenda- 82 leha. Arvudest näee, et kontrollühisused on a, et toitine suurt osa piia raswa> sisaldavuse jõudsalt edenenud. suurendaises er etenda, ivaid viiane oleneb, na. Wige suure lüpsvate lehade Protsent on gu juba tähendatud, lüpsilehade isiklikkudest oa. juulikuul (94,4) tuna veebruarikuul see kõige rotti / dustest. Piia rohkuse paale wõib küll hea toitine {e on (68^T). Jõutoitu on lehad a. roh. suurendavalt õjuda, õõdainewalt ka rasvw. ke saauud (0,4%) tui a., is just õlikoo. rohkuse peale. Kui looi, õige wiletsasti' on torbctiib ribe arwele tuleb kanda, kuna toorestoitu on vä- -ja nende toitnrine järsku paraneb, võib raswaprot- hg antud. sent piias ainult ajutiselt 0,1 0,2 prots. võrra Maakarja keskine raskus on 871 n. friisidel kõrgeale tõusta. Küid see on öödainev näh- 10(59 jn angleritel 938 naela. Keskise püatoows, kaugeltki Mitite üldine. dangu andsid: friisid 5639 n. aakari 5417 n., cg- Kavjapidajad peaksid kõik sellest tõekspidisest, lerid 4916 n. ja segaverelised 4348 n. Tõuraaatusis walealuselv rajatud, loobua, et tur lehadele se ärgitud lehad andsid kõigil tõugudel kõrgea?juba tublisti süüa antakse, siis ka rasvaprotsent toodangu tui ärkiata lehad prots. võrra peaks tõusa, Jahu^ ja üldse Keskiselt andsid võirasva: aakari 311,6 n^ jõutoite antakse looadele selleks, et rohke piia friisid 18«,7 n., segaverelised 131,4 ja anglerid saada. Siinjuures ei nia-ksa karjapidajatel' eksiar. 176,9 naela. 100 toiduüksuse kohta on annud Piia waurises olla, et lehade M jõutoitude õjul ka keskiselt: aakari 126,9 n., friisid 116,2 n., fegab palju rasvaseaks peaks inea; ega aksa ka werelised 115,7 ja anglerid 114,4 naela, sellepärast teisi ühispiiataliwse liikeid, kellel 100 toidu".!just on annud wõiraswa keskiselt: eiereisse toodav pii rasvasein on, kahtlustada, aakari 4,93 u., segawerelised 4,28 n., anget nad eieriga..kokku ängivad", kuigi nad oa- lerid 4,12 naela ja friisid 3,85 naela. KSi^e karja ^peaksid halveini toitw. kõrgea wõiraswa tasuwuse on annud: Wiljandi- KNi eie tahae oa karjast raswarohkinnat pii- aa ärgitud aakari 5,48 naela, Järvaaa a saada, siis peae selles tülis just neid asju sil- ärgitud anglerid 5,32 n., Harjuaa ärkias pidaa, is seda oadust eie karilooadel ata friisid 4,52 n. ji Saareaa segawerelised wõiksid suurendada. Meie peae eestkätt katsua 4,81 naela. enestele niisuguse karjatõu u-wtseda, kes jitba sel- Maakarja on Ee^ti aakana kasvatajat' seltsi lcls -tärwilikkude oadilstega warustaiud. Neid poolt kuni a. lõpuni :-gistrceritud 72 pulli ja nõudeid võiks u>ahcst nieie oa aatõugul kan kõi- yöt leha, kuna vare, 1A1-1 IgBO %, t V- 99 ii A. Sae k< Riigikogu rahwuävabaeel e A. Tae kaebtus olr aru A. Tupitsa wastu, kelle leht J sügisel nubrites 293, 299 \a\ wuävabaevlsct parteid nud. A. Tupitsa poolt eftned saa lehe peatoiega K. Eir põllueeste rüha liige kindral K. Ginbund seletab, et ta 1! iatek walitsuses» olnud, kui asu! ja hiljein ka ajakiri Walwe",j ise abil asju üles wõtsid ja katsuti ka aetiasutustest doku^ kirjutusi awaldati aga ka kuu! Lntu kuulus isikuid, kes aetis lastud, uuseas ka kartsepolitse Walwest" kaswas 2-se 3 iste eel rahwustvabaeewe uusi liikeid juure tuli. Pcrrt^ kogus sagedast? sihilikkude uuseas Wenv-Balti tchafe asjl fufc liiget taheti kohtu alla anj panga rewrdeeriise asjus. Eü on see liikne loonud paksu õhkkonna ja Me toonud Niigik A. Tupitsa kaitsja adw. Tc nistajalt, iks Pitka Eestist lo kas itte selleparast, et oa ünj tegelastega rahul ei olnud. Einbid wastas: Kord öhtl tähendanud Pitka, et ta unest^ la, kelle korralikkust ta alguses a tahtnud asja ideelisell Eeajada, aga sinna koondunud isi kuritegewusse ja halbadesse sai sattunud. [ Kaebaja wolinik adw. Arro: kogupõllueeste rüh, kuhu Kaja" kuuluwad, Riigikogus tanud? K. Einbund wastab, et se! Warealt, kur kogupõlluehed nud arupäriised paheast tiij wimvabcreelsetekt. Wiiinasel põlluehed wastasrinnas^ olla arltpäriisi. Arro kusiisäe wast ub weel, et itte kõik rccktvmvak lased pole sinna Walwcst" ti Tunnistaja kindral SootsI wulwäbaeelset erakonda, kui Tallinn Eelarwekoisjon l\ arwet kärpii Linna a. eelarwe üldkonusjon. pidas teisipaewa est koosolekut. Waataata allkoisjone eelarwe kallal ju lai olid töötanud, ei näinud fcj lasu olewat, kuna nüüd üldkoi iga wähe kui küsius suuri j< wa% kutsus. I3^ptktilisesb sellel- esiiesel Koosolekul ainult data: tinnaaet ia svtsiaal^ tused. Linnateenijate anvu \ otsustati õ wõrrv. ja kustutat< aastast aha raha«sja?lduse seisust kaks praegust wakant»ko! lastekohtu koosseisust ühe c ' teenija kohad. Linna juriidilise büroo sünnitas ägedaid waielusi. fitü lctusel siiski ühineti linnriwalij ea, et büroo uuest aasast selle oluasolul praegusel kujul Sell? aseel scatalse 'linna hool! juure actibse waeseatele kod^ andjaks juriidiliste teadnui?tegc LinnakaSsa ühendnise õi, pangaga kohuaatv rahandusosakoitda kai ta ja selle kohta lvaltawad ett^ Attvata^lse, ct sce ühendaine h-endada lubab. Linnaasutuste walgustuskulul arati eelarves worililuti lo! tõttu, et linna el?itrijaain pcal tele energiat anda itte kalli tu Kasutustele, s. 0. IL inarga wsw hakata 14- arka iil on! ole õtet elektrijaaa puhastkl sissetulekutest linna on nfiitil pealegi selle eest liun riigile aksu tasua peab. _ (ProstitutsIo< 5 4 a Peaosades: 0»nratf hoid IchOnzoil ji» ^ LISA

9 27. lk. t, Reedel, l&tttrö* Ilsed tortiwob. na$u auruasa ähkiine köldub lst. Seal töötab KriÄiiiie: ta puhastab kni. Oit ta. M? kingad puhastald ^ hakkab ta neid kä-rkele hõõrua. Ha- ' >n see tvö hõlbus ja? kulub selleks aili inut, täpa aga nühib waene Krisri, nn- et tal higi pisarad otsaesisel ijaraskingad aga ei taha ja ei taha läikia On oleas, ainult üks kree, Ä ^rlanõude puhastaiseks, õtleb KriSjohkab südaest ^uba itekünendat na hoikul. OH, iks a rual ti lasin anda oale seda hacba kreei lng" kreei aseel!" Keog-i ligineb- knl, Kristiine wiskcck ruiiüise pilgu seij juba- on aeg kooli. inna, noh, e ena nalja! Uks awaneb, hele lapse»» uab: «Kristiine, palun, andke kingad, '] sinea kooli." Äkitselt tueneb rõõus läike Jus-si on näinud kingi, is Krispõrandal reas. Mis nali see on? ^!pean Ghaplin? osa etendaa? Ei a tls kooli^ inna wõi!" Ka teised lapsed ^ale astunud.,m eieg-i' wõl!" hüüakooris. Nüüd on aga KriAiine kannac>: südaeteega haarab ta Treeitoost, on süüdi kogu tänahoikuses paja wiskab selle ustaweeabrisse. ^gul selgineb ta. õte: Veli kaheksa awaz-se pood ja seal on üüdil Viking" ri. Ta to-rab uksest' wälra, kol- last lalle hiruga järele wahtia: Nüüd Kristiine wift küll jõkke wõi rongi alla!" saapakree on pahe k ei idagi,' teeb naha praguliseks ja urduwaks. Kindlasti ainult Viking" kreei, kõik?id lükake tagasi! Mta.. ühtljasi et peazs eie ta, i»agu eelpool tühdatud, teisi tegurid, is 5a osalt rohuse peccke õjuvad (nagu lüpslzvrdai»^ ^ zegu ja torrattkku «lüpsist), üra unustaa, nende järele tuleb täpselt talitada. Otepääs, 18. nov. s. a. Aug. Taeägi. tarjakontroll-ühisused ja tõuseltsid a. elle pealkirja all on põlluajanduse poawalit» ^ Eesti statistika keskbüroos tvabja antud aastaratust Eesti Põlluniajandus" eriwihu trükis ldanud a. lõpul oli EeStis tõttu 72 kontlhisust. Kontrollühisuste võrk on kõige kiirealt ^enud Viljandiaal, kus neid a. lõpul 18, selle järele Tartuaal 13 ja Pärnuaal 10 K ist, kuna teistes aakondades nende arw kuni luseb. Petseriaal ei tööta eeli -ühtegi kontroll ist. ISHgete keskise arwu poolest on kõige suuread Irollühisused Wiruaal 23 liiget, kuna kõige sse on Lääneaal 15 liiget. Lehade keskarwu poolest on suuread ühisused WBga- 309 leha, kuna väiksead Saareaal lehina. Arudest näee, et kontrollühisused on Isalt edenenud. IKvige suure lüpswate lehade protsent on '' ^ikuul (94,4) kuna weebruarikuul see kõige vmk-, on (K8^y. Jõutoitu on lehad a. rohsaanud {0,4%) Tui a., is just õlikooarvele tuleb kanda, kuna toorestoitu on väantud. imaakarja kestine raskus on 871 n. friisidel J' ja angleritel 038 naela. Keskise piiatoo- L ;u andsid: friisid 5639 n. aakari 5417 n., ang n. ja segawerel-ised 4848 n. Tõuraaatusrgitud lehad andsid kõigil tõugudel kõrgea Kangil kui ärkiata lehad.. lesiiselt andsid wõiraswa: aakari 211,g n^ ^id 186,7 n., segawerelised 181,4 ja anglerid naela. 10(1 toiduüksuse kohta on annud piiz nfcli: aakari 128,9 n., friisid 116,2 n>, sega ised 110,7 ja anglerid 114,4 naela. 100 toib»:":! ust on annud wõiraswa keskiselt: knri 4,93 n., segawerelised 4,28 n., anj- 4,12 naela ja friisid 3,85 naela. Kõige bitti wõiraöwa tasuwuse on annud: Wiljandi» ärgitud aakari 5,48 naela, Järvaaa ziiud anglerid 5,32 n., Harjuaa ärkifriisid 4,52 u. ji saircaa segawerelised,81 naela.?<rakarja on EeSti ank-n^a kaswataiat- stltsi kuni a. lõpuni : gistrecritud 72 pulli ja l leha, kuna ware, 1!>14!M) gn&i b: /» W a t, a Maa Ne!fapüs:s^l, ^7. uvebril. Nr. 27?. A. Sae baebtus Tupitsa wasw MMstawd. Riigikogu rahwuzwabaeelfe rüha I-iik- liitelist tvarlcti. Walwelntu- aga kuulunud e A. Tae kaebtus oli. anüuscl rcchukogus. isikud/ kes» aetiasutustes bchta Pole leidnud SC. Tupitsa- tvaötu, kette I^ht nagu ^,Kaja" näit. WnMStsonst elval Janwelt/ """" ^ sügisel nubrites. 298, 299 ja 302 olla vahwuswabcreobsä parteid Danud ja la»- kolonel' KiiVov, kes aastal ttsin pd* Wabve" wmubawaks toietajaks sai., wõi nud. gus koitoebele andis, ftillie eest tvqori ääva»' A. Tupitsa poolt efknesä tunktajawna ti ja kellel We ajapibae ZvrraS pabnub. Liibus oli ka Mpatfiolr, tegelast. Polii- saa lehe peatoietaja K. Einbund ja kogupõllueeste rüha liige kindral! Sovts. iilifel alal jätkata rahw.-waba. pcrviä Walwe" laiaise tööd, eriti arupäriistega Äi> K. Einbund seletab, et ta aak- 'tatek walitsusesi olnud, kui asutatud waüveliit aikog?us. Olla avväine, tk kui nii edasi läja hilje ka- ajakiri WaQve", kes salalivcv> heb, fiis riid kokkw langeb, sest pole ausaid Tallinnast. Gelcrrwe koisjon linr ceu arwet kärpias. Linna a. eelarwe läbiwaataise Kldkonnsjon. pidas teisiipäewa õhtul oa esi est koosolekut. Waataata selle peale, et Mwisjo-nid eelarwe kallal juba kol nsdw-?lat olid töõitanud, ei> näinud sellest siiski- suurt kasi: olewat, kuna nüüd üldkoosolekul ikkagi iga wähe k küsius suuri ja pim waielust kutsus. 18-^ptMlisest vela-rwest suudeti sellel esiniesel Koosolekul ainult kaks läbi tvaa^ vata: linnaaet ja s-otsiaalpoliitrlised aswtused.... ^ Linnateenijate arwu wähendada otsustati 5 wõrva ja kustutatakse seega uuest aastast aha rahaasjanduse osakonna koos-- seisust kaks Praegust iwakant-kohta ja wiaesdelastekohitir koosselsust ühe aetniku ja kaks teenija kohad., Linna juriidilise büroo ärakaotaine Jünniias ägedaid waielusi', kuid wiiaks hääetusel siiski ühiucti lnnwalitsuse iseisukohwaa, et büroo uuest aasdast sulutakse, kuna stlle oluasolul praegusel kujul Stet ci ole. Selle aseel seatakse 'liuna hoolekandeosakonna juure aetisse wacseatelo kodanikkudele nõuandjaks juriidiliste teaduustega aetnik.. LinnakaSsa ühendaise wõialust linnapangaga kohustati' rahandnsosakonda kaaluisele wõtta ja selle kohta wa^tawad Mepnns?ud> teha. Arwataiksc, et sce ühendaine koosseisusid wahendada lubab. Linnaasutuste walgustuskulud tvähsndada arwati eelarves wornnlikutt looulikuks selletõttu, et linna elertvijaa Pcais liuuaasutustele energiat anda itte kallialt kui tõõstusasutustele, s. o. 16 arga aseel tuleks wz-ta hakata 14 arka kilowatist. 'Sest ei ole õtet eleltrijaaa puhasikasu suurendada sissetulekutest linua on. asutuste käest, kuna pealegi selle eest linn viigile weel puhtakasuaksu -tasua peab.' x 3 - < 2 & = M. kes flih ihnt (Prostitutsioon), 9 L Peaosades: donrad W«idft, Mu- 9 % hoid fchonx*! j«jika Qrflnlnfl* I* r nnse abi l asju üles wõtsid ja awa Idasid. Seks katsuti ka aetiasutustest dokuenta püüda: kirjutusi awaldati aga ka kuulduste põhjal. Liitu kuulus isikuid, kes aetiasutustest lahti lastud, uuseas ka kartsepolweist. Walwest" kaswas 2-se Riigikogu waliiste eel rahwuävabcreewe parter, kuhu ka uusi liikeid juuve tuli. Partei eses RiigitoguS sagedasti! sihilikkude arupäriistega, uuiseas WenZe-B altil tehase asjus, lus 2 tvalitsuse liiget taheti: kohtu alla ca>, ning ScheeA panga rewrdeeriise asjus. Ebundi arwates on see liikne loonud paksu ZahtluStaGe õhkkonna ja selle toonud Riigikogusse. A. Tupitsa kaitsja adw. Teant küsib tunnistajalt, iks Pitka Eestist lahkus, kas itte sellepärast, et oa übor koondunud tegelastega rahul ei olnud. Einbund waäas: Kord õhtusel! külasoleku! tähendanud Pitka, et ta iirätcs pettunud ol la, kelle korralikkust ta algudes uskunud. Tea tahtnud asja ideelim Eesti- riigi fasttfiä ajada, aga sna koondunud isikuid, kes ise kuritvgewusse ja hawadedse saudesse olla sattunud.. Kaebaja tvolinik adw. Arro: KuZ palju, on kogupõllueest«rüh, kuhu Einbund ja «Kaja" kuulavad, Riigikogus arupäriist esitanud? K. Einbund wastab, et seda täpselt er toa. Wavealt,^ kur kogupõlluched walitsuses, tul> nud arupäriised paheast tiiwast ja rahwuswabaeelsetelt. Wiio-sÄ ajal, kus kogupõlluehed wastasrnak^ olla ta nende pooa aiitpäriifi Arro 'MsrisÄe WMuV St. Cinbund weel, et itte Mk rakwustvabaeelfebe tege^. lased pole sinna Walwest" tulnud. Tunnistaja kindl SootS kirjeldab. rah> wuswäbaeelset erakonda, kui WaQveliidu psehi ja selle arwaise olla WMve" j-a rahw.> wabaeelsete partei tekitanud. Arro Wsiisele wastqb K.. Einbund' des pole olnud teateid seadi^ewastasbest tege- Wustest, wastab J. Soots, et Wll, kuid itte nii PÄju. Kaebaja A. Ta seletab, et teale ad. Pitka/au eeldinud otsekohesuse, ehisuse ja suuve organliseeriiswõiega. Wäärnähtuste wastu olla waja wõidelda; kui Mõni asi oonutatud näo! awaldatakse, on see parata»- ata. Rahwuswabaeelsete partei enaul pole itte Walwe" ebed, waid uued. Hitka lahkub EeStist itte pettuusest, waid wäsiufest. Ta oli ite isiku eest pidanud wõbgasid aksa, oa waranduse aha üüa/ Poja olr ta äkitselt kaotanud, ajanduslike feisukoi^ oli raäe. Järsku, nagu ta iseloo, otsustas ta siis walja raiata. Juba see, kui> das ta lahkudes kibedalt nuttis, nii et kõnelda ei suutnud, näitab, et ta itte pettuusest ei lahkunud.. ' Arupäriist Riigikogus ou iga rüh esitanud, vahwuswabaeelsed neli, Tllest ainult üks Schyeli asjus tagasi läati. Korrektne pealetung on asja selgitaw, kuid itte niisugune, nagu seda,)kaja" teeb. Kaebaja adw. Arro näitab, et haawaine ka kollekwne wvib olla. Seda sisaldawad Kaja" ütelused, nagu jäedaina oahuwt tagaajaine," kasiata suu," suuwärk" jne. ' Kaebealuse kaitsja adw. Teani näitab, et eie is nuhtlukssadus ei tunne kollebtiiwsot haawaist ega laiu juriidilise isiku wastu. KohuS õistis kaebealuse Rgeks. Sealsaas» pidi arutusele tutana J. Puchki kaebtus Kaja" wastu RwaKse" asm, kuid.tunnistaja riigikontrolör A. Oase.-iluata jääise pärast lükati soe edasi. M s< näitusele sildetnd agu bagäfi! 5bäes!o!etva aasta kewadek L?raldM' Tal- 'linnas Sooe-Ugri 'konqtessi puhul ka üleaaline laialdase koolinäitus, illest wõtsid osa koolid isegi kaugeatest nurkadest. Millega leppida vi saa, on naitusele saadetud tööde tagasisaatise wiis. Näib, nagu oi olekski wõialust neid kätte saada, olgua, et saadetistele täielised tagasisaatise aadressid ligi lisatud,, sest kõik seniseo pöörduised Tallinna ning Tartu wastawate aetiwõiude poole on Mnud tagajärjeta. Asjadetegijad Näiwad aga õpetajate juures, nõuawad, õned wanead käiwad ähwardaias, kahtlustaas. On^ isegi juhtuist tea»» da, kus wanead asju Dawa^ewad õpetajaä sisse nõuda kohtu -teel. Igatahes ei ole õpetajatele niisugused tänaatud askeldused kuigr eeldiwad ja edaspidi on wist juba pare niisugustest hoi duda. 333 N«S tondijahuwabrik Usus" ÄuStvS N«Ä psewil Tallinnas tegcwust. Da tahab tsheas tulewikus kogu EeLti tanviduseks kondifahu walistaa hakata. Teatawasti weett ell senini kondijahu ja wosworlupj«wsljaacrlt sisse, kuna' wiiasel ajal seda ainet peaaegu kusagilt saada ei oi* nub. Kondijahu sisaldab woswori ja läastikku,ning on MNasulik aine looadele, peale selle wõib seda wiiga heade tagajärgedega kunstwiictisena tarwitvda. Linna 21. algkooli juhataja C. MarUnson on Riigikogu hariduöloiöjoni liike kohalt togust astunud, et weel rohke anduda oa kutsetööle. Teajtowasti õpib 21. nlgkoms, Raua tän. uues sooliajas üarguselt 1200 last knhe wkhotuscg». Kooliõpilaste trainipileiid, wihus 10 piletit, kokku 45 arga eest, laetakse «tänasest alates üiigile. Õpilased' wöiwad piletid oandads tvamiosakonna kamzeleist kui ka wagilnis konduktorilelt. Gir pead pühapäewa pühitsea!" HarrduKiniSteeriuiS on teoksil ääruse elluwiiine, ille.järele koolides öpilaaele laupäewrti ülesandeks ei ltehta esaspäewaks iirjalilka töid alnt istuda; sa.uü wõnnalltst ööda ka õpetme esaspaewaks wähe Äles anda, et õpilased wõiks kord nädalas end walja puhata. Teine FanSti" etendus L on tvna õhtul. Kuna Sooe külalise aeg piiratud ja tai.estrüv»" sedapuhku tuleb esineda weä ikikes ooperis, siis "pead tüngne.faustt" etendui thtürfi?«nende I päewades Taflt aaila kuulsa wõõrnsetendused, aaila õistatus. Tollwna tnkfub. Uueturu ja wanatraaituru üügiplatstde aksude Savaissl eelseispwks aastaks asus linna ajandus- LoiSjon seisukohale» et elukalliduse tõusu kas wõi osattseläi ära hoiuks, ei tuile issufid- Vrgendada, wwid jäitta senisteks. Estöata-kse ttnnawättsusäe kwnttaiseks käesolewa aasda aksuüürad, nagu: lihakauplejale poolaastas 1&.000 d., aastaaksuks wõi- ja juustukauplejcttele ning «lsiwakaupl. suurelt wankrkt vk., jjahukaupl. V0V0 rk., ' puuwlliakaupl rk., VMkaupb. 1. tiigis 15,000, 2. iirgis 7500 Za 8. WgiS 3000 arka, Nsikauplejateke, nagu seep, lilled jne rk. Wanakvaai turul on aasta aksuks 5000 rk. ruittsilld. Platsi aksu wõstakse Asi neilt, kes oa tarwis wõdawad kindla platsi kogu' aastaks, tuna aainiefed ja juhuskkud turuve ntüüjav Uujad -platsiaksust wabad on. " ^ Tuluaksu teise poole Lasnise tähtajaks on 30. now.,' is tänawu pühapüewa peale langeb. Nagu kuulee, wöetakse EeSti pcaa osakondades aksu ka wesl esaspä-ewal, 1>. dets. ila wiiwitustrahvita vostu. Kuidas salapiiritus linna vlgub. WaheMtnine Kalaranua frondil. Prangli perekonna ZSrjÄindlad k«u»wsed. EÄe peale lõunat silas Kalarannas wahikorral ole piinwalwur Õunapuu^ Mel paar päeva tagasi vapoistega lähg" oli, erelt Paati randuas. Kui Paat kaldale jõudis ja sealt ees wülja, astus, llähenes.paadile priritvalwur, kellega -ka sordnrk. seltsis. Paadist nädagi kahtlast ei leitud, kuid «S, kes linna poole'saua hakkas, näis enda pikkuse koh- <a liig kehakas ja ta peeti, kinni.. ' Selgus, st tennä idagi üleliigset asja riiete all arjul on, nwg ta wiidi kordoni, kus riiete alt palja ihu peatt oodne keha Arele Valistatud piiritust kandise nõu pii-ritusega lvitt. Edasi ftlgus, ei ärjukese ikandja' et ole keegi uu, fui Prangli saa rel ekutftw Mlliberg, kelle wend SvtsukÄtöõ kordcvsaatise eest praegu kinni istub.. K ees piiriwaüve jaoskonda toietati, tegi te, aetnkkudele ektepaineku assa, oawahel likwideerida, öeldes: panee pirtu pintsli ja asi tahe," kuid ettepanekut ei wöetud wastu ja Williberg «toietati Miwalwe valitsusse. - Mhtewasti õn salakanbitseise õnn Willibergidel«sÄja pööranud, sest alles Ainud nädcckal kukkus AS nende õdedest ärjukesega tee! Anna piiriwalwe lõksu. Multst^ka Piritn res-toraanis. Harju aakonnaw<äusus andis Pirita restoraaniuusikaliste ettäannvte korvädaisvks luba. BürokrrtntA juubeldab. Buaaga" ühe arga jahtt. Josefine-Ottrtte Pahl Pärnu alevi aatükil! wõltzneb ielikul viisil 1024 «. riigi liikuata varanduste atsu itte rohke ega vähe kui 1 (koe: üks) avkl. Nüüd läheb lahti kantselei kirjavahetus, rõõuks pühale Büwkbaatiule, vt tabada, seda ühte arka. Pärnu' aksujaoskond saaöab Pärnu linna politsei jao^konnaüleale võlakaardi, ille järele Pahkikk sisse nöudcr ühte arka ja p«rie selle viivitus raha 2 prots. kuus, arnx?tes utsu esiese osa pealt 30. apr a. ja teise osa pealt 81. okt w. Pärnu pomsei'leiab vya, et Pahli PärnuS ei elagi, ajub Tallinnas, kuhü buaaga" teale Tallwna poktsoi! kludu Mtte toietaiseks saadeti. MiS sellest, et poniaksu alaääraks ila selle ühe av> g-a bagaotsitsel kaks arka tuleb aksta. On argavõlglane kätte saadud, tuleb saa võlakfoi uuest? 2-argalise postikuludega Pärnu tagasi saata. Pea- (!e selle paberi kulud, kantselei tööjõudude aja viitine jne^ kõik selle 1 (loe: ühe) arga päst. Sport. Rahwuswahelised poksiwõistluseä. Spordl" korraldusel lattpäeval. Praegusel! spordihooaja üleinekul..slmisest talvife peale, kus võistlused h«nlldased, wob väikest elawust rahvusvaheline poksivõistlus, is karldatakse laupäeval Spordi" poolt. Wöistlused on 0. kaallus. Osa võtavad kottu 27 polsisut. Wäljaspoolt vötoad osa 4 Mtlast ja 2 soolast. WäliSwöistlejad saabuvad laupäeva honiikul. Wõistlused"«peaks kövad olea, sest sel ala? on jõud võrdleisi tasataalus. Lätlaste poolt sõidab kaasa nende eister» Wöistlused on..estonia" kontsertsaalis. Keskkoolide käsipalli esi- ^võistlustel läinud laupäeval võitsid: Võrkpall naistele: 1. tütar laste gün. 2. tiitarl. gün. 2:0 eht 30:S4. Wörkpall eestele A Ea^sa realgüu. huanitaargünnl. 2:0 (30:31). Korvpall A kl.: Westholi gün. Kolledz 21:0. Teisipäev võitsid. Wõrlpall naistele: Kaubäudusgün. koertsgün. 2:0 (80:17). Wõrkpall aueestele A kl.: Huanrtaargün. seinaar 2^1 (30:18). Korvpall A Zl.: Kolledz Saksa realgün. võitis Kolledz viiase itteiluisel. Aseel ängisid ikorwpallis Kolledz ikopineeritu>d ««Äkond tagajärjega LSrll Zopweerrtud ees. Saa vcht». Xtfferä tavk«vgd StaUt ja trafitm. Draaateater. Pühapäeval pr. Liina SMutt 15-aaStase va tegevuse ÄleStuSõhtuks Fr. Schilleri ^Or!e.>.. neusi." Orleani neafi'^ on vähestest draaadest Eesti näitelaval, nris on saanud oaseks laialiävle rahvahulkadele ja arvustussll ZõrgeM hinnatud. Pühapäeval, päeval kell 3 vörneri uinasjutt lastele «Luee." Rahwateatee"«Reedel Hilda PoSka 10-aaStase näitelava tegevuse juubel. EeSkavaS tõtt ja nalja. Iga pääsetähe hind 45 arka. {a fctieitsöö. Kol«r ftttw. Waba, õnnetu ja verine kätteaks. Ablas lõpetas enda elu revolvrikuuliga Walde-.ar Karuauk, 20 aastat vana. Mahajäetud kirjas on näha, et enesetapine roantilistel, põhjuää sündi-. nud, illeks Karuauk juba. kaueat aega ette walistanud. Järva-Jaani- jaaaaea abi Jüri Spigel läks laupäev Järve stiuna. vhtuil piedas kojuinekul tarvitas 'ta otseat teed üle põldude ja satws Wänjnlku talu põllu ääres vana kaevu peale, is tüll lau-. dadega kaetud, kuid need. niiwärd ädanenud olid, et -urdusid, ille läbi Gpigel kaevu tuaus ja seal iuppus. Pühapäeval lem Harjuaal Kiin valla Walkla WlaS Mihkel- Silling, 50 a. vana, enda korterist raske',noa haavaga kaslos. SelguS, et Silling oli kellegi tuttava ehe seltsis viina joonud, Lus kavolus lahti Ms ja <5. noaga haavata sai. Haavatu heitis vi- Dastuse'tagajärjel järgisel päeval hinge, kuid pus- Fitaja nie ta kellegile ei avaldanud ning see on se-,yini, teadata. Arvatavasti tuti kakleine äriliste operatsioonide õiendaisel, sest übruses teatakse Sillingit kui salakaubavedajatele lähedal seisvat isikut. Jfa kahe Pojaga uppunud. Õudne õnnetu» Tänosila jõel. 21. skp. juhtus Mljandiaal, Dänasila vallas kurb õnnetus, is kalmlkettse perekonna elu aksis. Metsatöölised TõniS Kääer ja Tönts MraS ühes poegade Jaani jv Johaniga tahtsid väikese paadiga ^Mähe" küla kohalt üle Tanastla jõe sõuda, kuid paat ei kannatanud koorat välja ja vajus.veseit jõge põhja. Wette kukkunutest suutis ai«nult TõniS Kääer kaldale ajuda, -kuna Tõnis Kär-, as kahe poaga voogudes ärja haua keidis. Kokaiini warzpls tolliaidas. MeÄle selgus, et sadaa wlliaidast ühel lofjnlim äril 50 klaasi kokaiini ja uid arstirohtusid ära oy varastatud. Joobnud rauga wabasar. Teisipäeval lõpetas pooise läbi enda elu W. Aeerika tän. aaler Johan Haberann. Ta oli itu päeva joobnult koju tulnud, ning nüüd, lut naine vähesäs ajaks toast lahkus, lukustas ukse ja poos enese seina ikage konksu otsa. Mllised olud Haberanni, kes üle 70 aastat vana oli, enesetap isele viisid, on teadata. Kadrisandi oa vits. Johannes Lutter Kalju vallas las kadritaupänoa õhtul 'teiste nooreate seltsis naabrikülla kadriõhtule. Et tee läbi- etsa viis, võttis Ludter tobust revolwrt Faasa, ida etsa vahelt läbi innes käes hoidis. Äkitselt kõlas «.kadride"?es!el vali pauk. EolguS, et laskernst, illega Lutter teel ängia hakanud, oli sõrede Mge puutuisel lahti läinud, ntng laeg nooreehele jalasäärde jooksnud, kus peatunla M Vigastatu toietati haigeaija. Raasiku laadatüli. Teisipäeval sattus Raasiku laadal salkkond nooriehi -joobnult -kaklea. Kui laadal viibijad polirseipiitut» taklejaid rahustaa läksid, tungisid viiased ^politseinikkudele kallale ja ähivardasid viiaseid aha lüüa.. Raiooniüle L. laskis äratsejale Eduard jslile kuuli pareasse reide, ille järele korda lä?s ta teisi äratsejaid tabada.. Kirzawastused. Põhja-Aeerika rändajad, keda Brasiiliasse taheti wiia. Palue vcel kord toietusse tulla selle siu:!»- jnuse üle lübiruäkia. Tallinna bsrss kurzifeötl. Waluuta:! dollar 1 naelflernaq 100 rent arka 100 Sooe ntfi 100 Rootsi krooni 100 Daant trooni 100 Prantsuse franki 100 Hollanvi gutvtai 100 latti 100 Tsheho,Slo«. ke. 1 EeSti kroon 100 Jtatta liiri 100 Helveetsia franti 100 Norra krooni 100 Belgia franki 1 TschervonetS 100Q Ungari krooni 1000 Austria krooni Eetti Wabariigi «ütijad novebril. Tehtud. Lõpul Ostjad. 37 Z ,90 5,15 wzidltkaen: ostjad WaSwldav» toietaja & Top. Otiga****.Waba Maa/ Müiilsv 376!7<! 900.' > G0D ,40 97-

10 10»W»» «M ' i t *w."» Klrlastüsfthlsnse WflBH MHH" on neljapäewai, 4 detsebril s. s. kell 9 õhtul, Waba Maa" ruuides, Pikk tanaw nr. 54, PÄEWAKORD:, 1) Juhatase täiendavad valiised. 2) Jooksvad küsiused. KuL. selleks ajaks põhikirjas ettenähtud arw liik eid koosolekule ei ilu, on n&dal hilje (11 dets.) sa al ajal ja saas kohas uus peakoosolek, is Ilunud liikete arvu peale vaataata otsusevõlilline. Juhatus. Tallinna Rätsepatööliste Ühisuse peetakse Sra pqhapbeval, 30 nov.». a., kell IV hoikul Käsitööliste Evitaise Leltsi ruuides?oo»l(ooll tfinav nr. 9. ' Palue kõiki rätsepa tööalal töötavaid töölisi koos olekule Iluda. Rsutajad liiked. Börsosaaüs. Pfihapfiaval, 30 now. i a. H. KUBU eragünaasiui flblandisa Seltsi poolt kooli puudustkannatawate õpi- :y ' laste toetaiseks.mmi 0 fl' ' 00 Al vfiltu Iga neljas pilet wöldab. Muusika Ja hulk lõbustusi. Al ii k«ll 12 plcvkl, Ifipp hall 10 6htaL ^isselnek: täiskasvanutele 25 rk., õpilastele 10 rk. v JUHATUS. W. S.,,SPORT" korraldab lanpltwil, 3l nal novlnbrli ' kell 8 õhtul..estonia" kontsertsaalis RAHWUSWAH ELISED 9 Osa wõtawad SOOME, LÄTI ja EESTI paread poksijad. Pfläsatflhtade aeiqqk Estonla" kassas. Hjnnad argani. Minu easte- ]a naistarahwa TANTSUKURSUS algab 2 dets. s. a. kell 8 õhtul kõige oodsaate tant sudega. -Kõnnetunnld kella 6 8 õhtul. Kõnetraat Hospidali tin. 2?a. v Tantsuõpetaja A. KIBNMANH. Mootoristid. Traktori ja autojuhtide õpetus algab l.defo. s. a Ja kestab 3 n&dalit. Taieliku tööstuse sisseseade tõitu on õpetus täielik. HSrra Mana Wlnnali lahke vastutuleku tõttu on õpetaiseks itekesised traktorid, nagu *Fiat", Ford- 5?n" ;Pe?le se,le on tutvunei,e käigud "hflrra Haas Wlnnali rikkalikku autode, traktorite ja põllutöö as'pa^. Ihusse, is Eestjs oa suuruse poolest ainu kene. Iga lõpetaja õistab Iseseisvalt töötada* Praktili sed autosõidu tunnid 500 arka tund. Metallitööstus,.UNDAW Tallinn. Estonia puiestee nr. 13. _ Wlru Maakonnawaüätsus koha Wllko* Maarja ÜHUraalaOtnnoa. sluailla Ja 6. kl, algkoolil*. õpetajaid. WflBRD AINED: UhlsraalsOranaasluMisi joonist. io t..-poeal. kfisitöö 4 t, võileine 12 t AlgkoolIss Joonist 8 t, ajalugu 4 t, võileine -8 t Tarviduse korral on võialus tundide arvu kahele õpetajale kuni norini suurendada. õpetajail on kooli poolt korter. Sooviavaldused saata hiljealt 4. detsebriks s. a. ; HARIDUSOSAKOND. ' Ahja etskonna, Kripst ehk tutt. Lääniste wahtkonnck kw. 32 eraldatud ehituskruntide wäljapakkuine «walttal sna«h»akku«ts»l 29- detsebril a kell 12 ptiewal renditakse Ahja etskonna etsaülea kantselei» Ahja Vanaõisas (Ahja wallaajast ubes 0.5 kl.). Ahja etskonna Kripsi ehk n. n..lääniste" wahtkonna kwartal nr. 32-st eraldatud suwituskrundid nr.nr. 6, 7, 8, 9, 10, , 15, 16, 17, 18, 21, 22, 23, 24, 25 ja kokku 17 ehituskrunti 99 aasta peale wälja, arwates 1. jaanuarist 1V25. a. kuni 1. jaanuarini a. Rendi pakkuise alushind on 1 k. ruutjülla eest. Pakkuised wõiwad olla suusõnalised ja kirjalikud. Kirjalikud pakkuised 20 rk. eest tepelarkidega waruskatult, talewad ühes kautsjoniga, pakutawa aasta rendi suuses, kinnistes übrikkudes ajutisele pakkuise koisjo-»ue enne suusõnaliste pakkuiste algust Sra anda. Läheaid teateid rendi tingiiste, kui ka süwituskoh. tade asupaiga ja suuruse kohta saab alaia* 1» Vstsed. lift f a. Mets, " Tallinnas. Airil Partii. Stiii (itt, " Masiatza P»awaWsWs. rw «aar» kirik. hap Teval. 30 nov. 1?24 a^ 1. Kristuse">< tii lelse ^ pühal* KONTSERT tegelased: Sooe kuulus ooperilaulja V81it6 Sola (tenor) ja M. LQdig (orel). Hakatua kell 6 Ahtal. P&AsetShed: 100 rk. (sis sekäik kssrkabrist), 50 k. (sisseksik küljeuksest) 25 k. (sissekäik peauksest), õpi laste piletid ä 10 arka. MMM!. Refedel, 28. novebril kontsert. Eeskavas: Walpurgl 60. F. Mendalssohn - Bartholdy, ballaad sega-, nais*, ees koor; solistid ja orkester. Koduaa* - Juh. Aaviku helitöö koori/ solistide Ja or kestrile., PSikasttla» A/Kappl heli töö koori, solistide ja orkest riie. Juhatab hra. Jah. Aawliu Kaastegevad: prl Orav talto), hra L Neuann (bari ton), hra E. Lanebeck (te nor), E. M- O. segakoor Ja Estonia süfoonia orkester ALGUS KELL 8 ÕHTUL PBftsetähed saa daval Estonia teatri kassas. Estonia kontsertbüroo. Mina RoiieMiiiDi pr. t Helnnl lauluklassi õpilaste laulu-öfitu laupäeval, 29. nov. s a Tall. Trükitööliste ühisuses* Rüütli tfin. nr. 15. iil korral* Eeskava lõpul TANTS. Algus k. 9 õht, lõpp k. 2 ö. PftBsetä hed _Mk. 100., P&öset&htede üük ette, kannete õhtul kella 8 9. ti. B. N. U. T O. jutjasänsbara. Neijopfiewal. 27. nov. s. a. Linna Tütarlaste Koerts kooli aulas Eesli I&ftrlka la Kavas: Q. Suits, H. Wisnapuu. M. Under, fl. Riie, J. Kärner, J. Seper, J. Barbarus, J. Jäik, O.. Luts, H. Htlason ja fv Parijõgi Esindavad: B. Wiiar. M. CSIasor, Ly Lasner, F. Koo^ T. Ton du ja E. Kuraira., Muusikalisad palad: ' R. Pocnoa. (viiul). O nlkk-krull (laul), klaveril A. Krull. fllgus kell 8l/s õhtul. Pääse tähed Mk Ja 50., liiked Ja õppurid *vik Püfiseiähtedeüük ettekannete õhlul k. 7 Va9, MustapMMfuM saal. Peeterburi ülikooli profes sori Valentin ^Iksli* jewstsh SpefORSky 81 LQSBiS Reedel, 28. novebril s.a. ] Naise saatus (Na i ne j a kõlblus). igavasti<naisellkkuse idee. I Loobuine füüsilisest ar- astusest truuduse põhiõttel. Õpetus naisest kui I saadana wõrgutuste sõja riistast.naino ristil". Nai ne kes arastuse üles lei dis. O. Veiningerl geniaal ne raaat. Lugu ja ise loo". Kaistepõlg-jse jutlus. Faust ja Margaretp j praegusaja vaatlusel Suffrashistid ja suffrashetld. I Ebaterve roanils tea enese avaldustes. Meieaja naiste pihtiused. Inetute tragöödia. Rikutud arastus jahaiglane unis tus. Kus on naise oapa- j rane võit Loengu lõpul IftblrBtki* ised. Algua k. S 6hl. I Pftäsetfihed rii. i Tall ev.'l.usu Jaani kiriku vaeste-hoolekande seltsi rahalise leieril on pfihap., 30. now. kali 1 p. L Kuninga t nr. 8. Loterii plletlsid võib veel saada igap&ev e. 1. kiriku kaerkabris...estoala" teater Neljap., 27. now.?. Vi8 õht. Alaadatad Hindadsg» Wäinö Sola «t»nd«jet< teist ja wiiast korda '..ksust" Gounod ooper 5 waat. FauSti osas WLinö Gpla. Reedel. 23. now. Uit V.S SHt Rahwaetenduseks,.Karussell" L. Verneuilli lustäng Z W. Eelteade: laup.> 29 now. \. a. WStaS CoU külaskstga eteadufek» KarenM Mios. Wcklantt»» We»«. vraaatsster. o/ü. Draaateatri korraldusel laupäewsl, 23. nowebril s.a«l. Andrejewi.Lllliiiigliz 3131b" Älg«S ka«s öhtal. SissepõSs s..s. Draaateatri»atzalisa ittdil Mekswad on tähed nr Z.II0) lilla seeria.. Tähed üügil:. Draaateatri kassas..plewaiehe' talituses ja.rahwaülikooli' raaatukpl. Et tungi Sra hoida, palutakse tähtede oandaisega rutata., - Sa^atai. Draaateaier. Pühapäewal. Zll. now. s. a. L.i,a R»t«««a't 15-aast. awategewuse juubeli-etenduseks Orleani neitst" Fr. Lchtäe?'i tragssdia b te. Algus kell 8 Sytul. Wene teater. kalja teatri ruues. Direktor A. W. Pronikow. Reedel, 28. nowebr. s. a' petr. Aleksandri teatri näit' leia W. L. Aurenew? osa' wöttel k nltpastb*1 G. MuUeri draaa 3 waat. 'peaosades: Kusnetsowa, Jurenewa, Lihatschew,. Rah«atow. «lgs» un v*8»htal. Platside hinnad Eelteade: järgine elendus teifipsewal, 2. detsebril.- Ralivaleaiai. l ii. iaul Pln»». Neljapäewal, 7. now. s. a. Wee «teadu». Reedel, 28. nowebr. s. a. Hilda Potka ll)-aastase näi' teiawa tegewuse juubel. 1. Lor«läheb sõtta" Kah operett 1 waatuses. Tegewad: Äilda Dosta,?. lirisch. Al. 5>ranb.'rg, Wold. > Puusepp ja Sa Siiral, li. Elewing 2 jaos. Endiste ja nüüdsete kaaswõitlejate osawöltei. ^estawas titt ja na.ja. Laulud.!up eco, tantsud. Lõpu nubrina V«lc ja arnias irio publ. pailapse >Zack?i laaötegewuiel. Zga pääset äht 45 arla. Algus fe 8 Stztul. s Pühap. 30. now. s.a. - Wiiase slgise dslla»ke»a«d. M«xja Lex teewad kah kaasa. Äinnad harilikud. MK. SM SU 1 ailinn. Rataskaevu tänav nr. 14. äevakursl fftral a ostai briljanta, kulda, plaati aü u hõbadai, sauti pandiai kvlitunge kalllsasjada peale Mar,va rr.ccni. 2J, krt. Z, slatckfiüt p&raai ukses l6cnduge õiglase hinda* lsa Qieltl ftraht, Maia *, v» A.Taubl MU Inglise kalewikaubaaja lõpetaise puhul MIKMWMMMMMW eester. antlis, ülikonna- ja püksiriietest, daa» ide antlite, kostüüide- ja kleidiriietest: wilisk sed, plflüs, baranhen (karakuli iitatsioon) ite» sugustes wärwides ja headustes. Nahaiitatsioo* nid, nii kui: nutria*, ahwi* ja labsnahku. Woodririided: südi-, villaseid, puuvillaseid ja vatiini. Mööbliriided: plüfls, gobelään, siid Ja puuvillane, sinna juure passiv. ööblipaelad,nöörid ja narad. JälleiiyJafQle suure hinnaalandus. 1. jaanuaril jäswad äriruuid w&baks ja läheb üügile terwe ärisisseseade. KassaSaie oäawat inhnst! Müüa häid ja wastupidawaid KALOSSE ka paari arllsi. Walke osa veel jbrel eesterahva, ka shiy fassong. Mrk. 375 Ja 2«3 lastele. Pikk tsn; nr. 52. k. 2. Ole viste kiriku vastas. MSoositu suures wallkus eoileraliwa Ja nalaiarahwa SAAPAID wfiga odava hinnaga. Tulge ja tõenduge Wene tbnav 4 Wene tinav 4 I. RACHELSCHIK. Mikul enapakkuisel 27. novebril 1924 a. kell 10 hoikul lastakse Tallinna Peatoiliaeti korraldusel üügile ere-. vee läbi rikutud 1 partii kirlutuswihke ja 114 waati boraxu Oksjoni algus Kaldt tän. Whisbavi ladus. Tallinna Peatölliaet Siseinisteeriu annab wsija 1 dets. s. a. kell 12 pleval Toopea loasi iisiiii iteiiis! il Pakkuised, kinnistes Qbrlkutes, irgusõna.kanalisatsiooni tööd' all. siseinisteeriui kantseleisse kuni pakkuise alguseni sisse anda. Tagatiseks tuleb enne pakkuise algust inisteeriui kassasse 10% pa kutavast suast sisse aksta. Tööde tingiised Ja kawad on n&ha Toopea lossi koandandi juures. Müra IMnaäpfegk wajab 1. jaanuariks 1925 a. 19 Sooviavaldused ühes elulookirjeldusega 20* detsebrini s. a. apteegi juhatajale saata. Koer eane.doberann" Sonda jaa. ära jooksnud. Maewctasu eest.teadustada Kent» anni tän J. S. Tallinn. S. detsebril s. a. kell 10 Hoikul Tallinnas, Küti tänawal Kw. Qobuste laatsaretis üüekse oksjonil Kaitsewäeie üleliigsed h hobusl oeoao»oaooeo a»a a Kellel on üüa talu udes ZO tiinu suuruses, tasuta aa, riigi rendikoht ehk asukoht, wöialitult yhes tü lis ehk õni wäile osa eeal. Valun teatada kirjalikult sit..talu stfija".»»»»««gggg^o HSMt Pagari- ja koitiltrliri ühes avara kohviku ruui dega ja töökojaga, kõige sisseseadega 1 jaan a. ära anda. Põltsaaal M. JOrann* üüa 750 puuda. S. Zuhkentali t W. Sisa. aa t- 6raft SBcecann Mki-EM Does wõtab ajalehe»waba Maa',.E«a<p8ewa" ja ajakjrta ^Nonga* peale t elliifl ja kuulutust wa»tu ja üüb üksiknubreid. ti0il3- Iii SDSDilUlS Wlra tän. nr Wastuvötine 10 1 Ja 5 8 Looaarst Dr. S. Dreyer õ, Tartu nt. 18, tel Wastuwõt. 10 'V*2 e. U ji 4-6 p. l. MirsllH MU J.MarhQtösRl Wana Posti tftn. nr. 1. Wastuwõt. tunnid kella i 10 1 ja kl MlllM palwekirjad, kaebused, kaitse^ wöigade sissenõudine, koh«tus esineised jne. Adw Willanni kontor 1 iii. ac. 12 5, II igal alal. adwok. juhat. Aarj, <>! ar, 30, t. 4. Edasikaebused ja kassalflooniv Riigitohtuni, nöuand. Kohtu< esineised. Suülcrasllrrpld. Plparkooal vürtsi, Ballaadi kakaod, kõrge w&firtus nael 50 rn. Rllsljaha, saagod, Itaa la akaronid, Manapuliier..Lgzo" täidab t&iesti värske aset. Hnaaas tsosls, Tarto roosõiad 40 k. nael. Kuivatatud. feftslfl,.. vaarikad,.. aasikad,.. seaasfl.., roü. oad, sopljscred soovitab i Knklt Kölge odavaalt ostato smum ia touwwttti J. MINNEM, Harju tfin. 30 Wada Maa^, rgsrao5)j8einfl'ia Jongr MlliMbli fib! aa üd tfid ÜL 6 ka««i a«. MrSke leht on ttaise paewa eelõhtul kella >/«10 saadawal. \ fflvütfal. s» Mn% «all 6nefaaatb Mk W li ja Deatoietaja telefon ac. Alewa«ndi»te osakond ar. CateKdtftC Vldia» 9 Telefoaw evafaeteriktft Peat»t««tajad 7«ft2 a 11 Vastutckwal ttfaadam, vltijtthit fiaa<at Haata tibu aa* 34. Ärijuhatas Ja arwepldaine Ärijuhi kõnetunnid^ remiste sa lehtede ärasaatise Nr. 276 (1784) 149 ko Mõisteti sunnitööle aastaks V, IV a. aija: 4 a. üohto otsus kui 149 kounisti protsess, now. Jnter«atsionaal!ga.", lõh ikul kell kolwcerand 4 kohtuotsus wälja kuulutati. Selle Eesti suuria Protsk kcstis 18 pöewa ja kohtuotsi iue nõudis'terwelt 34 tundi. \ Et eelisel päewal jutud rii sünniks otsuse awaldaiue allk kul^ siis olid protsessi lõpuks tusaali ilunud ainult õl" kes keskööl otsuse waljak da said. Kell pool 4 öösel toodi kõik es rühas kohtusaali. Mäi kohtu ette kesksaali ritta, õl^ ni.ut hilje ilud uää kohtu esiees lw. Helk lugeu. Ta algab: EeSti wabariigi walttsuse^ kohus Heudrtt Allik, Aleksander ix Kangur, Paul Keerdo, MadiS Kask, JoheS ree, Jaan Kaderg, Aleksand< Hannes SuuSter, Joosep Saa Von, Karl Tuisk, Elftiede Moi Weltson, Leena Laid, Alide St heliue.kniv?' Olga Küwp: ree, Woldeax SaSsi, Peeter^ g uft Kvhlb erg, Jakob Saar, Georg Abels, Wladrir Rea, ter Jentson, Johannes Oit Roots, Paul tkras, Karl Kt Andrei Mnrrv, Woldnnar Ii Jaaa ja Adolf Paick U. gil II, 16; S. N. S. 273' igaüks «endest el sunnitööle^ ühes kõigi õiguste kaotaise^ dega, is ette nähtud U. N. 29 ja 30. Aleksander Reesew, Elar Busch, Alfred Waldsak, Jol Leonttue WelS ja Heinrich Kc S. 102 j. 2,16, 57 p. 2; C p. 3 põhjal - igaüks nende j 15 aastaks sunn ühes kõigi õiguste kaotaisega^ ga, is ette nähtud U. fr 29 ja 30. Johannes Leiann, Eduat Maeat, Elise PrikS, Jakob Z\ taw Lange, HanS Tiruson, ' ris Ku, Anton Leeri aa, ^ Ludilla AuSann, Alekfandei ard LS, Ernst Heideann,! Johannes OrawaS, Bernhard dear Hanuibal, Alide Silber Jaaa U. N. S. 102, j!.s. 273' p. 3 põhjal igauks 16 aastaks ühes kõigi õiguste kaotaisegc dega, is ette nähtud U. N.I 29 ja 30. Rndols Pruljan, Johanns Eduard PartS, August Jürgei Audrees ja Karl Madal l 2, 16; S. N. S. 273' Lks nendest 12 aast'aks sunn Lhes kõigi õiguste kaotusega je is ette «ahtad U. N. S. 25 GR.-MARIN, Aiautt fah pse»a ttsüflaüalt jf *>»«* A ww