ORKESTRIMUUSIKA ELAMUSI SIIN- JA SEALPOOL ATLANDIT

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "ORKESTRIMUUSIKA ELAMUSI SIIN- JA SEALPOOL ATLANDIT"

Transkriptio

1 ORKESTRIMUUSIKA ELAMUSI SIIN- JA SEALPOOL ATLANDIT TOOMAS VELMET Tipporkestreid Atlandi vastaskaldailt Kui vaadelda Läänemerd ja sellega koos Soome lahte Atlandi ookeani ühe osana, esindab järgnevas kirjutises selle idakallast (Yleis) Radion Sinfoniaorkesteri (RSO), eesti keeles Soome Raadio Sümfooniaorkester; läänekallast aga orkester The New York Philharmonic, mida me eesti keeles nimetame sageli ka New Yorgi filharmoonikuteks. Miks üldse juttu teha kahest umbes seitsme tuhande kilomeetri kaugusel asuvast sümfooniaorkestrist? Põhjus on lihtlabane. Artikli autoril oli võimalus neid elavalt kuulata üsna lühikesel ajavahemikul RSO-d Tallinnas Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 2010 ja NYPh-d New Yorgis Lincoln Center, Avery Fisher Hallis 12. mail Alustame tuttavaga kodutanumalt, Soome Raadio Sümfooniaorkestriga. Meile näib, et tunneme soome kolleege peaaegu sama hästi kui oma kodust ERSO-t, mis on ju ka algselt olnud seotud raadioga ning on isegi aasta vanem kui Soome raadio orkester. Kindlasti on neid, kes on kuulnud seda Soome (ja mitte ainult Soome) tipporkestrit nii meil kui ka Soome lahe põhjakaldal, kuid ega nende külaskäike Tallinna nii palju olegi olnud. Arhiiviandmed näitavad, et esmakordselt külastas Soome Raadio Sümfooniaorkester Tallinna aastal, see oli üldse orkestri kolmas välisreis. Seda külaskäiku mäletan, orkestrit juhatas nende tollane peadirigent Paavo Berglund. Järgmise külaskäiguni kulus kümme aastat, see oli tuur läbi Eesti, Läti ja Leedu, lõppkontserdiga Leningradis. Eestis külastati ka esimest ja viimast korda Tartut. Siis tuli taas pikem vahe ja uuesti kuulsime Soome Raadio Sümfooniaorkestrit Tallinnas aastal, seega on see orkester meil varem käinud vaid kolm korda. Soome raadio orkester asutati aastal kümneliikmelise stuudioansamblina, nende esimene avalik kontsert toimus 1929 peadirigent Toivo Haapaneni juhatusel toimus raadioülekanne kolmeteistkümnesse Euroopa riiki, kogu kava oli Jean Sibeliuse loomingust, Viiulikontserdis soleeris kahekümne ühe aastane Anja Ignatius. Selle kontserdi jaoks oli koondatud ühte kollektiivi nii raadioorkester kui ka Helsingi Linnaorkester ja kokku saadi üheksakümneliikmeline sümfooniaorkester. Orkestri arenemise protsess on ju üsna sarnane Eestis toimunuga, kus avalikult esinesid koos Ringhäälingu orkester ja Estonia teatri orkester. Sõdade, s.o Talvesõja ja Teise maailmasõja ajal kolis orkester algul Porisse, siis jälle Helsingisse tagasi ning selle koosseis kahanes kolmekümne nelja mängijani aastal sai Hella 77

2 Sakari Oramo ja Soome Raadio Sümfooniaorkester proovis Estonia kontserdisaalis aprillis Harri Rospu foto Wuolijoest Soome Yleisradio peadirektor, tema suurendas orkestri koosseisu kolmekümne üheksa liikmeni. Üks iseloomulikumaid seiku orkestri ajaloos on nõndanimetatud orkestrisõda, mis kestis väikeste vaheaegadega kuni aastani, mil puhkes taas ägedalt viiekümnendate lõpul. Selle põhjus oli lihtne raadio orkester ja Helsingi Linnaorkester taheti ühendada üheks kollektiiviks ning argumendid olid muidugi majanduslikud. Vägesid juhatasid HLO esindajana peadirigent Georg Schnéevoigt ja RO poolt Toivo Haapanen esimene ründajana ja teine kaitsjana. Kuulsat suomalaista sisu (soomlase kangust) näitasid mõlemad pooled ja viiki jäänud sõja tulemusel on neil tänaseni kaks rahvusvaheliselt hästi tuntud suurt sümfooniaorkestrit, mis järgmisest aastast saavad endale ühise kodu suurejoonelise Helsingi Musiikkitalo näol, kuhu kolib ka Sibeliuse Akadeemia. Kui raadio orkestri dirigendiks (1950) saab Nils Erik Fougstedt, algavad soome oma noorte silmapaistvate annete jõulised debüüdid, nende seas tõusid esile tänaseni meilgi hästi tuntud tšellistid Erkki Rautio ja toona kümneaastane Arto Noras ning pianist Liisa Pohjola asutatakse esmakordselt orkestri intendandi ametikoht, kelleks sai helilooja Aulis Sallinen aastast saab orkestri peadirigendiks üks maailma legendaarsemaid Sibeliuse tõlgitsejaid 78

3 Paavo Berglund, kes on sellel ametikohal kuni aastani. Võiks öelda, et temaga algas pärast Teist maailmasõda Soome dirigentide suur edu maailmas. Piisab, kui nimetada orkestri järgmised peadirigendid: Karajani konkursi võitja Okko Kamu ( ), multitalent Leif Segerstam ( ), Jukka-Pekka Saraste ( ) ja Sakari Oramo (alates 2003). Tähelepanuväärne on veel üks esmapilgul pisiasjana tunduv tõik: kõik viimati nimetatud pluss Paavo Berglund olid või on viiuldajad, Leif Segerstam peale selle veel pianist ning Joseph Haydnist oluliselt produktiivsem helilooja. Võib-olla tuleks siit otsida juuri RSO aktiivselt mahlakale ja tämbririkkale keelpillikõlale. Soome Raadio Sümfooniaorkestri viimane kontsert Estonia kontserdisaalis oli kavalt eriline. Sakari Oramo ei pakkunud meile ühtegi Sibeliuse teost. Sümfoonia, mis oli külakostiks toodud, kuulus hoopis ühele teisele XX sajandi suurele sümfonistile, nimelt tuli ettekandele Carl Nielseni Sümfoonia nr 4 op 29, alapealkirjaga Kustumatu (1916). See muidugi ei takistanud Oramol lisaks mängimast Sibeliuse Valse triste i. Kontserdi kava oli hästi läbi mõeldud ja impulsi selleks andis tõenäoliselt võimalus mängida Nikolai Luganskiga Rahmaninovi Klaverikontserti nr 4. See on ju hoopis harva mängitav teos, mille üle autorgi imestanud: Häbi mulle! [- - -] Mida kõike ma sinna kokku kuhjasin! Tegelikult on tegemist erakordselt hea muusikaga, kuid vähe on pianiste, kes viitsivad seda kontserti mängida. Palju kindlam on edu saavutada Rahmaninovi Teise või veel parem Kolmanda kontserdiga. Kavast ei puudunud ka soome helilooja teos Kaija Saariaho (1952) Laterna magica (2008). Inspireeritud Ingmar Bergmani samanimelisest autobiograafiast, mõjub see teos, hoolimata muusika ajas kulgemisest, nagu üks väga värvikas maal. Saariaho Laterna magica tellisid Berliini Filharmoonikud ja see tuli esiettekandele nende peadirigendi Simon Rattle, iga, kes lubas ja tegi ära pani Berliini Filharmoonikud mängima nüüdismuusikat. Niisiis, agentuuri Harrison Parrot korraldusel toimus hooaja 2009/10 lõpul Tallinnas Estonia kontserdisaalis Soome Raadio Sümfooniaorkestri kontsert nende peadirigendi Sakari Oramo juhatusel. Paar sõna ka Sakari Oramost, kes on järjekordne soome tippdirigent, ning kuidas ta teisiti saakski, Pianist Nikolai Luganski. Foto internetist 79

4 kui on pärit Sibeliuse Akadeemia professorite Liisa Pohjola (klaver) ja Ilkka Oramo (muusikateadlane) perest. Orkestri kontsertmeistrina töötades õppis Sakari Oramo ühtlasi Jorma Panula juures dirigeerimist ja saavutas kord juhuslikult ühte kontserti dirigeerides sellise edu orkestrantide (!) seas, et valiti orkestri peadirigendiks. Oramo on olnud kümme hooaega ka Birminghami Sümfooniaorkestri peadirigent ning alates möödunud hooajast ühtlasi Stockholmi Kuningliku Filharmooniaorkestri peadirigent. Kõigi dirigentide raudrepertuaari kõrval on Oramol eriline närv nüüdismuusika esitamiseks ja ta on saavutanud suurt edu nendegi esituste ja salvestustega. Tallinnas kavas olnud Kaija Saariaho Laterna magica edu oli selle parim tõestus. Neljakümne viie aastane dirigent on näidanud oma erilisi võimeid saatja ja salvestajana tema partnerid Nikolai Luganski, Leila Josefowicz, Akiko Suwanai, Stephen Hough, Karita Mattila jt on nõus esinema ja salvestama ainult Oramoga. Luganskiga on Oramo plaadistanud kõik Rahmaninovi klaverikontserdid. Esialgu tunduski, et Tallinnas on peateoseks Rahmaninovi Neljas klaverikontsert, see tohutu suur ja noodirohke klaverisümfoonia, mida pianistid harva ette võtavad, kuid oh ei, Carl Nielseni Neljandast sümfooniast saadud nauding oli täiuslik. Siin oli orkestril võimalus demonstreerida oma kogu potentsiaali ja täiuslikku nõtkust, alludes maestro kontseptsioonile täiel määral. Ei pea ütlema, et kogu Tallinna kontsert oli perfektne, kõrgel professionaalsel tasemel. Tundub, et tegemist on vähemalt meie lähiümbruse tipporkestriga, mis kannatab välja võrdluse ükskõik millise maailmanurga tippkollektiiviga. Võrdlusvõimalus tekkis mul vähem kui kolm nädalat hiljem New Yorgis. NY Philharmonic esitas oma kodusaalis Avery Fisher Hallis neli õhtut järjest päris traditsioonilise kava: Beethoveni Esimese sümfoonia C-duur ja Bruckneri Seitsmenda sümfoonia E-duur. Dirigendipuldis ei olnud keegi muu kui orkestri emeriitdirigent Kurt Masur. Avery Fisheri nimi anti saalile pärast seda, kui ta aastal tegi New Yorgi filharmoonikutele 10,5 miljoni dollari suuruse annetuse. Vaatamata oma suurusele (2600 istekohta) on see kontserdisaal väga hea ja ühtlase akustikaga mail kuulas New Yorgis neid kahte sümfooniat kokku (!) inimest. Orkester on üks maailma vanimaid, asutatud 1842, aga kindlasti USA vanim, 18. detsembril 2004 toimus orkestri kontsert. Orkestri ees on seisnud Antonín Dvořák, Gustav Mahler, Richard Strauss, Otto Klemperer, Wilhelm Furtwängler, Arturo Toscanini, Igor Stravinski jpt kuulsused, kui lüüa minevikuga. Ka orkestri lähiminevik pole sugugi hõredam: Leonard Berstein, Pierre Boulez, Zubin Mehta, Lorin Maazel, Kurt Masur ja septembrist 2009 on nende peadirigent Alan Gilbert. Orkestri koosseis on väga normaalne, umbes 100 mängijat. Nimekirjas on muide ainult kuus kontrabassi, aga laval oli neid kaheksa, isegi Beethoveni Esimese sümfoonia ettekandel. Seevastu on ainuüksi emeriitdirektoreid nimekirjas 18, rääkimata tegevast direktorite nõukogust, milles võib loetleda 43 isiksust. Ma ei hakka siin kokku lugema suur- ja väikesponsoreid, kuid tasub märkida, et orkestri globaalsponsor on Credit Suisse Group, keda aastal International Financing Review tunnustas nimetusega Bank of the Year. Suurepärase akustikaga Avery Fisher Hall on 80

5 Kurt Masur ja New York Philharmonic. Fotod internetist meie mõistes ikkagi väga suur saal kolm Estonia kontserdisaali. Akustilist põnevust pakkus eelkõige Beethoveni Esimese esitus ja lavale tuli vaat et orkestri keelpillide täiskoosseis (8 pulti I vl, 8 cb) ja mul tekkis küsimus, kuidas on see antud juhul ansambliliselt teostatav? On küll, ka viimane osa särav ja läbipaistev. Kurt Masur võeti kohe vastu ameerikalikult mürisevate ovatsioonidega oma poiss ju! ja hiljem siis ka juba teenitult tormiliselt ja standing ovation iga. Teises pooles kõlanud Bruckneri Seitsmes sümfoonia (kestis umbes 70 min) peab olema geniaalselt esitatud, kui tahta nautida edu. Masur esitas NYPh-ga selle teose Robert Haasi aasta redaktsiooni järgi, mis 81

6 olevat originaalilähedasem kui aasta versioon. Muide, teosest on tehtud ka aastal redaktsioon suurele kammerkoosseisule, kus ka klaver ja harmoonium partituuris. Mäletan möödunud sajandi arvatavasti või aastat, kui Leningradis käis BBC orkester, keda juhatas Sir John Barbirolli ( ) ning kavas oli sama Bruckneri Seitsmes. Barbirolli polnud siis selles eas kui Masur praegu, kuid esitus oli tapvalt igav, kuigi äärmiselt kvaliteetne. NYPh ja Masur ei andnud mahti hingetõmbeks kogu tunni ja kümne minuti jooksul. Ja kuigi esines ka pisemaid vääratusi (I trompet, kohati ka Wagneri tuubade häälestus), oli tulemus vapustav. Sümfoonia II osa Adagio. Sehr feierlich und sehr langsam, mis on pühendatud Wagneri mälestusele, sai nüüd vist küll igaveseks mällu jäädvustatud. Järjekordne tõestus sellest, et jumalik interpretatsioon varjutab kõik inimlikud eksimused. Kõigele vaatamata on just NYPh vaserühm maailma parim; ma ei ole varem ega hiljem kuulnud sellist rühmatämbrit ega sulavust; fakt, mis on Ameerika orkestrite puhul üldteada, kuid ikkagi ülinauditav. Kurt Masur on aga meile hästi tuntud dirigent, kes külastas meid siis, kui N Liidus hakkas tekkima poliitiline sula, ta on esitanud mitut Eino Tambergi teost, õpetanud ka dirigent Ilmar Tõnissoni ja juhatanud ER- SO-tki. Viimati külastas ta meid aasta mais Prantsuse Rahvusorkestriga. Võrreldes Soome Raadio SO-ga on NYPh rariteetsem ja traditsioonilisem kooslus, aga SRO jälle värskem, Oramoga ehk isegi loomingulisem, kuid tipus asuvad mõlemad ning on hea, et üks neist meilegi külla jõudnud ja küll need New Yorgist ka kord tulevad. ERSO viimane hooaeg Aleksejeviga 2009/10 Nikolai Aleksejev, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent aastail Sündinud 1. mail 1956 Leningradis, abielus, kaks poega. Haridustee: M. Glinka nimeline Riiklik Akadeemiline Koorikapell (koorijuhtimine), Leningradi konservatoorium (koori- ja orkestridirigeerimine). Karjäär: kolme rahvusvahelise dirigentide konkursi laureaat; alates aastast 2000 Venemaa teenelise kollektiivi St Peterburgi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestri dirigent; Vene Föderatsiooni rahvakunstnik (2007), Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi omanik (2006), Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat (2010). Nikolai Aleksejevi kuulsust dirigendina märgivad nii tema töökohad kui ka aunimetused. Täiendagem, et ametikoht Peterburi teenelise kollektiivi juures on olnud suur tunnustus nii maestrole endale kui ka omakorda ERSO-le. Võtnud vana tuttavana vastu meie esindusorkestri peadirigendi ameti, ütles Aleksejev, et soovib eelkõige tõsta orkestri keelpillirühma mängukvaliteeti, lähtudes aktiivsusest. Võib nentida, et võetud ülesanne on täidetud. Ma ei ole mitte mingil juhul nõus nendega, kes väidavad, nagu oleks Aleksejev saanud endale kriitilises seisus orkestri. ERSO ajaloos on olnud kriitilisi aegu, kuid seda ei saa väita aasta kohta. Kui rääkida orkestri tõelistest kriisidest, peaks pigem nimetama aastaid 1945 ja 1992, mis olid tingitud suurtest ühiskondlikest muutustest oli orkester hästi komplekteeritud ja suure potentsiaaliga, millele oli võimalik üles ehitada praegune tippvorm. 82

7 ERSO viimane kontsert peadirigent Nikolai Aleksejeviga mais Vasakul ERSO kontsertmeister Arvo Leibur, paremal tšellorühma kontsertmeister Pärt Tarvas. Peeter Langovit i foto Samas ei maksa arvata, et tänane tase on orkestri arengu lagi ei, ERSO on tugevas keskeas sümfooniaorkester, kelle paremad päevad on kindlasti ees. Aleksejevi orkestrile esitatud nõudmised tulenesid eelkõige tema enda muusikalistest eelistustest, kõrgelennuliselt väljendududes, dirigendi repertuaarifilosoofiast. Aleksejev on öelnud, et tänapäeva sümfooniaorkestri repertuaar algab suurtest romantilistest sümfooniatest ja lõpeb Dmitri Šostakovitši teostega. Siiski tundub, et aeg-ajalt teeb ta erandeid ka elusatele sümfonistidele, see kajastus läinud hooajal näiteks Boriss Tištšenko (1939) Dante-sümfoonia nr 5 kavva võtmisega. Enamasti on siin tegemist teostega, mille sünni juures maestro on ise viibinud või on teose autor olnud talle väga lähedane inimene. Tema väide, et sümfonism lõpeb Šostakovitšiga kõlab küll väga kategooriliselt ja konservatiivselt, kuid on täpselt argumenteeritud, seda on raske ümber lükata. Aleksejevi sõnul on Šostakovitši sümfooniad viimased, mille puhul on võimalik identifitseerida interpreeti dirigenti. Sellele on raske, kui mitte võimatu vastu vaielda. Romantismieelne sümfonism on Aleksejevi arvates aga pigem kammermuusika, mis tänapäeval tegelikult ei vajagi dirigenti nad saavad ise hakkama. Möödunud hooajal domineerisid Aleksejevi juhatusel ERSO kavades 83

8 Rootsi trompetivirtuoos Håkan Hardenberger on ERSOga esinenud korduvalt. Marco Borgyreve foto suured sümfooniad ja suured vormid. Ta alustas hooaja avamisel Šostakovitši Kolmeteistkümnenda sümfooniaga ( Babi Jar ) ja lõpetas Rahmaninovi Kelladega, nende vahele jäid Mahleri Viies ja Kuues sümfoonia, ooperigala vene muusikast, Honeggeri Kolmas sümfoonia ( Liturgiline ) ja juba nimetatud Tištšenko Dante-sümfoonia nr 5 ( Paradiis ) koreosümfoonilisest tsüklist Beatrice. Võimas, seitsmest kontserdist koosnev läbikomponeeritud hooajakava. Ei peagi lisama, et kont serdid olid välja müüdud ning edukad. Kõigi lohutuseks tahan märkida, et Aleksejevi koostöö ERSO-ga jätkub kindlasti: Mõistagi ei keeldu ma ühestki pakkumisest ERSO-ga, ( ) meil pole ju tegemist abielulahutusega Heites pilgu ERSO arhiivi, selgub, et orkestri ees seisid sel hooajal välisdirigendid Rory Macdonald (Suurbritannia), Lutz Köhler (Saksamaa; Bruckneri Seitsmes sümfoonia), Juha Kangas ja Dmitri Slobodenjuk (Soome), Martin Haselböck ja Carlos Spierer (Saksamaa); Daniel Reuss (Holland) on vist kodumaine välismaalane. Kodumaised külalised olid Olari Elts viiel korral, Toomas Vavilov ja Arvo Volmer kahel, Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Anu Tali, Mikk Murdvee ja Paul Mägi ühe kontserdiga. Vaatame üle ka instrumentaalsolistide read. ERSOga esinesid sel hooajal pianistid Peeter Laul (Venemaa), Ralf Taal, Aleksandra Kamenskaja, Sten Lassmann, Kalle Rand alu (Eesti/Saksamaa), Mihkel Poll, Irina Zahharenkova (Eesti/Soome); viiuldajad Sarah Chang (USA), Cecilia Zilliacus (Rootsi), Aleksandra Soumm (Prantsusmaa), David Grimal (Prantsusmaa); tšellistid Aleksandr Knjazev (Venemaa), Pei-Sian Ng ja Pei-Jee Ng (Austraalia); trompetistid Håkan Hardenberger (Rootsi) ja Indrek Vau. Eino Tambergi Concerto grosso esitusega lisandusid solistide nimekirja veel Mihkel Peäske, Meelis Vind, Peeter Sarapuu, Virgo Veldi, Indrek Vau ja Marko Martin. Kommentaariks viimasele olgu öeldud, et ma ei ole varem kuulnud nii head koosseisu ja nii õnnestunud esitust. Mis järeldusi sellest nimekirjast teha? Esimene (ja hästi silmatorkav) järeldus on, et kõik pianistid (ja neid on palju 7) on vaatamata sellele, kus 84

9 nad elavad, tugevate Eesti sidemetega, et mitte öelda Eesti pianistid. Seda ei saa aga laiendada viiuli- ja tšellokunstnike reale. Sellisele pianistide jadale võiks olla vastukaaluks välja panna ka kodumaiseid keelpillisoliste, siingi on noori talente võtta päris rahvusvahelisel tasemel. Sel hooajal meid külastanud viiuldajate seas olnud Chang, Grimal ja Soumm rikastasid solistide pilti tublisti ja eriti tõstaksin esile Arvo Volmeri ja Aleksandra Soummi koostööna Sibeliuse Viiulikontserdi esitust. See oli üks viimaste aastate paremaid. Peadirigent Aleksejevi kavade õnnestumine lähenes sajale protsendile, kui mitte arvestada ühte kontserdipoolt organistist tšellisti Aleksandr Knjazeviga. Õnneks oli samal kontserdil kõlanud Honeggeri Liturgilise sümfoonia esitus nii võimas, et varjutas ehk isegi Mahleri Kuuenda ja Viienda sümfoonia ettekande. Muide, ka Arvo Volmeri dirigeeritust jõudis mulle Mahleri Seitsmendast sümfooniast rohkem kohale Sibeliuse Viiulikontsert ja Olav Rootsi Sümfoonia. Tõsi, Mahleri Seitsmenda puhul oli küll vist tegemist esiettekandega(!) Eestis. Ühegi Mahleri-esituse puhul polnud etteheideteks palju põhjust, kuid kohustus (150 sünnist) võtab maha värskust, kui mitte ettekandjalt endalt, siis kuulajalt kindlasti. Samas tekitas Olav Rootsi sada aastat sünnist erilise huvi Eesti esiettekandele tuli selle mitmekülgse muusiku (pianist, dirigent, helilooja) ainus sümfoonia. Selle teose näol tõi ERSO möödunud hooaeg meie rahvuslike väärtsümfooniate ritta võimsa täienduse. ERSO esimene külaline Olari Elts on teatavasti suurkavade meister, kuid tundub, et parimana õnnestus tal üheteosekontsert, mil tuli ettekandele Berliozi Fausti needmine. Igatahes rahvusvaheline muusikapäev 1. oktoobril sai selle dramaatilise legendi ettekandega väga vääriliselt tähistatud. Siit võib lahti lapata veel ühe lehekülje, mille pealkirjaks näiteks Suured vormid ERSO viimaste hooaegade kavades. Ma ei mõtle siin otseselt oratooriumiettekandeid, vaid lihtsalt suuri koosseise nõudvaid teoseid, kus kasutusel koor ja/või vokaalsolistid. Tundub, et selliseid oli hooajal kuus, pluss Pluss seepärast, et mul ei õnnestunud külastada Tallinna barokifestivali lõppkontserti ja ma ei ole ka päris kursis seal esitatuga, kuid usun neid, kes räägivad ülivõrdes Gia Kantšeli teose Dixit domini Eesti esiettekandest. Ülejäänu puhul tõstaksin esile veel Aleksejevi esitatud Šostakovitšit ja Rahmaninovi ning lisaksin neile Olari Eltsi dirigeeritud Berliozi Fausti needmise. Mendelssohni Eliase, Elgari Gerontiuse unenäo ja Schuberti Missa C-duur ettekanded olid omal kohal, Elgari puhul on ekstra kiidetud esitajate kooslust RO Estonia ooperikoor ja poistekoor, pluss Voces Musicales. Vaatamata meie suhtelisele vaesusele ei möödunud ERSO hooaeg 2009/10 sugugi vaeselt ega kesiselt. Publik külastab ERSO kontserte agaralt, kollektiiv on teovõimeline ja ikka veel motiveeritud. Annaks jumal meile mõistust seda tendentsi soodustada ning liigse agarusega tormates mitte kõhuli kukkuda Ja veel: hoolimata tehtust ja veel teostatavast raha on vaja, kui see kellelegi veel uudis on. Neeme Järvi tuleb ja temaga koos suured ja veel suuremad plaanid-projektid. Tasub meeles pidada, et maestro pole see mees, kes jääb poolele teele peatuma. 85

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008 Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur

Lisätiedot

Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas OKTOOBER

Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas OKTOOBER Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas OKTOOBER 30.09 29.10 Kontserdisari Kirikukellad meie linnas. Tallinna Jaani kirik tähistab 17. detsembril oma 150. aastapäeva. Selleks puhuks seatakse üles kirikutorni

Lisätiedot

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja

Lisätiedot

RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST

RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada

Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11

Lisätiedot

5. Millise spordiala esimene (aga kaugeltki mitte viimane) ameeriklannast maailmameister oli aastal Marcia Frederick?

5. Millise spordiala esimene (aga kaugeltki mitte viimane) ameeriklannast maailmameister oli aastal Marcia Frederick? 1. Kes on need kolm sportlikku ode? Tegemist ei ole siiski kolmikutega. 2. Milline suusakuurort (nimes seitse tähte) laiub üle kolme kommuuni ning oli 1992. aasta olümpial naiste mäesuusavõistluste toimumispaigaks?

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent

Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide

Lisätiedot

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia

Vabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja

Lisätiedot

PAARISUHTE EHITUSKIVID

PAARISUHTE EHITUSKIVID Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid

Lisätiedot

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008

Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt

Lisätiedot

RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat

RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu

Lisätiedot

See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008

See romaan toob ära mitmeid sensatsioonilisi pealtnägijatunnistusi Eesti ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * Keel ja Kirjandus 3/2008 Salokannel, algus 4/8/08 2:30 PM Page 145 Keel ja Kirjandus 3/2008 LI AASTAKÄIK EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI ELUST JA ELULOOKIRJUTUSEST. JAAN KROSSI PAIGALLEND * JUHANI SALOKANNEL

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.

EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3. Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067

Lisätiedot

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka

Lisätiedot

Linnalaagris oli huvitav!

Linnalaagris oli huvitav! Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Suur Teatriõhtu XI 17.00

Suur Teatriõhtu XI 17.00 Nr. 10 (264) 16. november 2005 Juhtkond tänab õpetaja Mai Randa, kõiki muusika-õpetajaid ja nende abilisi ning karaoke-võistlusest osavõtjaid toreda ürituse eest. Teated Tähelepanu! Punane Rist teatab!

Lisätiedot

Magnetkaardid gümnasistidele

Magnetkaardid gümnasistidele Nr. 21 (275) 15. veebruar 2006 Juhtkond tänab Täname 8. klasside Rõuge suusa- ja õppelaagri hea ettevalmistuse ja läbiviimise eest laagri peakorraldajat Inge Jalakat, tema asetäitjat Renate Pihla, klassijuhatajaid

Lisätiedot

Põhivärvinimed soome keeles

Põhivärvinimed soome keeles Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa

Lisätiedot

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Lisätiedot

Segakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas

Segakoorid Kreedo ja Ave laagerdasid Valjalas Nr. 7 (296) 18. oktoober 2006 Teated Klasside pildistamine Klasside pildistamine toimub kolmapäeval, 25.oktoobril 06 õpetajate toas oleva graafiku alusel (täidavad klassijuhatajad). Kaasa naeratus ja selga

Lisätiedot

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään

Lisätiedot

Rahvastepall Orissaares

Rahvastepall Orissaares Nr. 11 (336) 21. november 2007 Juht tänab Tänud põhikooli teatriõhtu Segasummasuvila läbiviimise eest peakorraldajale Eve Tuisule ja tema abilistele. Anu Saabas, õppealajuhataja Aitäh Merle Rekayale ja

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään

Lisätiedot

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007 Nr. 21 (310) 14. veebruar 2007 Juhtkond tänab Täname 8.kl. Rõuge suusa- ja õppelaagri heatasemelise korralduse ja läbiviimise eest laagri peakorraldajat Inge Jalakat ning tema meeskonda: Renate Pihl a,

Lisätiedot

Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast

Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast Viljandi maakonna päevaleht Laupäev, Nr. 64 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +5 vihmane Täna pilvisus hõreneb ja pärastlõunal alates saartest sadu lakkab. Puhub läänekaare tuul kiirusega 3

Lisätiedot

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm

Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm NR. 216 Loo aleviku Vabaduse hiide istutati võidutamm Valla koolides peeti lõpuaktuseid Loo alevikus küttekulud vähenevad Kaitseliitlased Rein Peetrimägi, Ülo Kurgpõld, Rene Saart ja Andres Sikka Võidutamme

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad

Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel Linnade ja valdade päevad 14.03. 2018 Sõpruslinnad Soomes Hämeenlinna, 1991 Tampere, 1992 Turu, 1996 Hämeenlinna/Tampere/Turu Koostööleping/-algus 1991/1992/1996.

Lisätiedot

Primadonna Primadonnas

Primadonna Primadonnas Primadonna Primadonnas Täna ja homme on Tallinnas Estonia laval teater Benefiss Peterburist, kaasas itaallase Renato Mainardi 1972. aastal kirjutatud melodraama Antonio von Elba ( Primadonna ), ooperikarjäärist

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast

Lisätiedot

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad

Lisätiedot

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?

Lisätiedot

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii Endel flndpey: Suve Mete uinub, ööbik laulab, nii algab suveöö ja kõrges taevas särab veel eha valge vöö. Ja angervaksa tüvel ma silman kastevee, ning riikki põllu serval mu armas lilleke. All aasal kase

Lisätiedot

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Soome keele audiovideokursus K i r j a s t u s e A S P a n g l o s s Tallinn Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants Kirjastuse AS Pangloss

Lisätiedot

Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses

Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vaike Sarv Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses 1. Rahvaviis kõlblusideaali teenistuses 1 Teaduslik huvi Lääne-Euroopa klassikalisest muusikast erinevate muusikakultuuride

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

Vabariigi parim laulja on KG abiturient Kristel Aaslaid!

Vabariigi parim laulja on KG abiturient Kristel Aaslaid! Nr. 20 (379) 4. veebruar 2009 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale maakondliku etlemiskonkursi korraldamise eest ja Marit Tarkinile, kes aitas kokku panna etendust Sa leiad minu, sest ma seisan siin. Suur

Lisätiedot

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID

SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni

Lisätiedot

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi

Lisätiedot

ISSN KEELJA KIRJANDUS

ISSN KEELJA KIRJANDUS 1 8 7 ISSN 0131 1441 : I KEELJA KIRJANDUS SISUKORD KOLLEEGIUM: P. Л. О. R. R. 1.. Л. Л. Ariste, Hint, E Jogi, А Kull, V V. Hallap Jansen, Kask, Pall, i. Peep, Päll, E. Sõgel. Ü. Tedre, Vinkel. TOIMETUS:

Lisätiedot

NÕUANDEID TOIMETAJALE. Katrin Kern

NÕUANDEID TOIMETAJALE. Katrin Kern Tartu Ülikool Eesti Keele Instituut Tartu Linnavalitsus Haridus- ja Teadusministeerium NÕUANDEID TOIMETAJALE Katrin Kern Keelehooldekeskus Tartu 2012 SAATEKS Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

BR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE

BR. GROSS AM RO. Õpilastele. Õpilased! I. A. PÕDER &POEG KASULIKEMALT OSTATE. Firma L. USA TISAKO. Lau avab ni? ja tellishivitehas TOLLIS TE Õpilased! Soodsamaks mütside ja karusnahkade ostu kohaks õn ja jaa iii äh Firma L. USA TISAKO VALGAS, KESK TÄN. 12 Õpilastele pudu- jo peennahakaupu ning reisitarbeid pakub AM RO Valga, Vabaduse 14-a I.

Lisätiedot

ISSN KEELIA KIRJANDUS

ISSN KEELIA KIRJANDUS 7 mj ISSN 0131-1441 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD A. Künnap. Vivat Congressus! 433 S. Olesk. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism 436 H. Peep. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari

Lisätiedot

Seekord lehes valik suve huvitavamaid üritusi

Seekord lehes valik suve huvitavamaid üritusi Seekord lehes valik suve huvitavamaid üritusi Järgmine Linnaleht ilmub 9. augustil! Tasuta nädalaleht linnaleht.ee Sõidutooliga võib sohu sattuda Eestis on looduskauneid kohti, kus pääseb liikuma ka ratastoolikasutaja.

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

SUUR-SOOME PLAAN

SUUR-SOOME PLAAN Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

KG Laululind 2009 on Kerstin Tang

KG Laululind 2009 on Kerstin Tang Nr. 22 (381) 18. veebruar 2009 Teated Tänan kõiki algklassi solistide võistlusel osalenud lauljaid, muusikaõpetajaid ja abiks olnud klassiõpetajaid. Tänud Poistelaul 2009 eelvooru võistlejatele ja juhendajatele.

Lisätiedot

Tallinna Linnapank. Tallinn, S. Karja tan. 7. Toimetab kõiki pangaoperatsioone. välismaal. Telefon

Tallinna Linnapank. Tallinn, S. Karja tan. 7. Toimetab kõiki pangaoperatsioone. välismaal. Telefon Tallinna Linnapank Tallinn, S. Karja tan. 7 Toimetab kõiki pangaoperatsioone sise- ja välismaal Telefon 426-75 Teatrisõbrad eelistavad ostusid tehes ettevõtteid, kes toetavad oma kuulutustega TEATRIT"

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID

KES ON SOOMLASED? ESIMESED FENNOFIILID FILM 1 Esimesed rändurid, kes võõrale maale tulevad, näevad ja kirjeldavad selle maa rahvast enda vaatevinklist. Kultuuri- ja käitumiserinevused torkavad silma ja äratavad imestust. Järgmised rändurid

Lisätiedot

Algavad KG 14. kirjanduspäevad!

Algavad KG 14. kirjanduspäevad! Nr. 10 (369) 12. november 2008 Tänu Kesklinna Eralasteaia lapsed ja õpetajad tänavad neid Kuressaare gümnaasiumi õpilasi ja õpetajaid, kes ei pidanud paljuks koolivaheajal jagada oma oskusi ja teadmisi

Lisätiedot

Tabel 1. Seadusaktide võrdlus Füüsikalis-keemilised näitajad Ühik VVM80/2007 LÄTI Nr37/13.01.2009 2.1.2.1188-03 SOOME 315/2002 DIN 19643 Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele

Lisätiedot

Toimus Playback ehk vahva jäljendusvaadend

Toimus Playback ehk vahva jäljendusvaadend Nr. 19 (378) 28. jaanuar 2009 Juht tänab Suurimad tänud Veikko Lehtole ja tema meeskonnale, ning kõigile esinejatele, juhendajatele, kes andsid oma panuse kontserdi Laulud õpetajatega kordaminekuks. Oli

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA Taustainfo Küsitluse eesmärgiks oli uurida Soome elanikkonna segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana, huvi erinevate puhkusereiside vastu

Lisätiedot

naljapäeval koolisööklas

naljapäeval koolisööklas Nr. 27(352) 9. aprill 2008 Juht tänab Tänusõnad vahva koolimoe konkursi KG LOOK 2008 eduka ettevalmistustöö ja läbiviimise eest kuuluvad Teile - Raili Kaubi ja Anneli Meisterson. Lisaks suur-suur aitäh

Lisätiedot

Julkaisupäivä

Julkaisupäivä Julkaisupäivä 5.12.2013 TOIMETUS TOIMETUS 11LM Aleks Korolenko Anet Cassandra Tanneberg Christen Tammik Jete Nelke Maris Källe Siim Saar Therese Tedremaa KÜLJENDAJA Lora-Liza Parv, 11R PEATOIMETAJA Kristel

Lisätiedot

Otteita Viron taloudesta

Otteita Viron taloudesta Otteita Viron taloudesta Jaanus Varu Suurlähetystöneuvos 05.03.2015 Viron talouden kehitys Viron talous nyt ja lähivuosina Sähköiset palvelut Virossa Viron talouden kehitys (1) BKT per capita vuonna 2012

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

iggi ISSN KEEL JA KIRJAND US

iggi ISSN KEEL JA KIRJAND US 8. iggi ISSN 0131 1441 KEEL JA KIRJAND US SISUKORD I. Rüütel. Mida öelda lõpetuseks? («Eesti folkloristika täna ja homme») 449 U. Tedre. Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti 452 T. Erelt. Eesti

Lisätiedot

Eesti Spordimuuseumi korvpallimälumäng, Tartu 27. august 2015

Eesti Spordimuuseumi korvpallimälumäng, Tartu 27. august 2015 1. Saksamaa korvpalli tabas tänavu valus kaotus, kui südamerikke tõttu läks 51-aastaselt manalateele üks 1993. aasta Euroopa meistreid. Koondise põhikeskmängijana tõusis ta koduse EM-i kangelaseks, kui

Lisätiedot

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest

Lisätiedot

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi

Lisätiedot

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest

Lisätiedot

Mina, kollanokk Juku...

Mina, kollanokk Juku... Nr. 4 (258) 28. september 2005 Juhtkond tänab Kehalise kasvatuse ainekomisjoni ja kõiki nende abilisi tervisespordipäeva läbiviimise eest. Õpetaja Endel Tustitit KG-SÜG-Ventspils kolmikvõistluse korraldamise

Lisätiedot

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007 Nr. 22 (311) 21. veebruar 2007 Teated 23. veebruaril toimuvad EV 89. aastapäevale pühendatud aktused järgmiselt: 8.45 1.- 4. klass 9.45 5.-7. klass 10.45 8.-9.klass 11.45 10.klass 12.45 11.klass 13.45

Lisätiedot

Maakonna MV rahvastepallis

Maakonna MV rahvastepallis Nr. 13 (302) 6. detsember 2006 Juht tänab Tänud klassijuhatajate ja 7.-9.kl. lastevanemate koolituste korraldajatele Maren Asumetsale, Sirje Metsküllile ja koolituskeskusele Osilia. Tänud lektorile perepsühholoog

Lisätiedot

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase eriväljaanne. Tallinn 1936. «rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil

Lisätiedot

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel. I Sisu: Marie Under: Võõrsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu} Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. }oh. Aavik: Eesti keele hüved ja pahed, artikkel.

Lisätiedot

6.5.2013 Matti Miettinen

6.5.2013 Matti Miettinen IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030

Lisätiedot

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 5 (17) 17. mai Täna algab Balti Raamatumess. Kas esitletakse ka uuemat eesti ilukirjandust?

RAAMAT. EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 5 (17) 17. mai Täna algab Balti Raamatumess. Kas esitletakse ka uuemat eesti ilukirjandust? Uus romaan Ene Mihkelsonilt Ene Mihkelsoni Katkuhaud räägib asjadest, mis puudutavad lähedalt kõiki eestlasi. Romaani minategelane hakkab uurima, mis juhtus tegelikult II maailmasõja lõpus ja selle järel.

Lisätiedot

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui!

Viron Tuulahduksia. Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot täynnä rukoilijoita ja ihmeitä tapahtui! Viron ortodoksisen kirkon ystävyysseura VYS ry Viron Tuulahduksia KEVÄT/KEVAD Nro 1/2012 VYS:n jäsentiedote Eesti õigeusu kiriku söprusselts rü Kozelshtshanin Jumalansynnyttäjän ikoni Virossa - kirkot

Lisätiedot

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a.

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a. Sisukord LK 1. Eestimaa putuksööjad taimed. Kahru Männik, 1.kl. juh. Ene Pilvet. 2 2. Puude ja põõsaste ajatamine 2011. Kollektiivne töö. juh. Tiiu Hansen 2 3. Emajõe lodjal allavoolu. Martin Tikk, 7.kl.

Lisätiedot

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Tallinn N+70

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Tallinn N+70 EESTI MEISTRIVÕISTLUSED.0.0 Tallinn N+0 : # Grade Club Marleen MIKK? Audentese Sk Nika NEDVEDSKAJA? Audentese Sk Annika KARILAID? Aitado Laura SILDE? Taifu Marleen MIKK Nika NEDVEDSKAJA 00s- :0 Annika

Lisätiedot