naljapäeval koolisööklas

Transkriptio

1 Nr. 27(352) 9. aprill 2008 Juht tänab Tänusõnad vahva koolimoe konkursi KG LOOK 2008 eduka ettevalmistustöö ja läbiviimise eest kuuluvad Teile - Raili Kaubi ja Anneli Meisterson. Lisaks suur-suur aitäh kõikidele toimekatele abilistele! Tiia Leppik, KG Huvikool Inspira direktor Eve Tuisk ja Urve Aedma - tänusõnad toreda lastekirjanduspäeva korraldamise eest! Klassiõpetajate nimel Lk. 2 Vabariiklikul inglise keele olümpiaadil läks suurepäraselt! Lk. 4 Naljapäev sööklas Meie koolis on hulgaliselt moekaid inimesi - KG LOOK 2008 Lk. 6 Vabariikliku segakooride festivali kulgemisest ja tegijatest Grete Pihl, klassiõpetajate osakonna juhataja Sünnipäevad Õpilaste sünnipäevad Erik-Robert Koppel 2A Martin Fedorov 6B Mait Kaasik 7B Aivi Aavik 12A Kätlin Arge 10C Raigo Reimal 6B Karel Tasane 11E Rasmus Aer 10B Tom Torn 12F Eda Timm 11C Klair Kivi 7B Kertu Kaminskas 11E Jana Smidt 10D Robert Roost 11B Siiri-Liis Metsmaa 10D Siim Seeman 11C Isabell Kasesalu 3A Greete Paaskivi 3B Kelly Talvistu 6A Kristi Aksiim 8B Aaron Usin 8B Mari-Anne Pregel 11A Kaspar Kallas 9B Marju Lember 12E Taavi Sonets 10A Henri Lepik 5B Silvar Vahkal 11C Koit Simso 12C Sander Moondu 3A Liisi Sulamägi 12D Richard Kesküla 3B Ergo Saar 5A Triinu Tarus 11C Katry Reinart 11C Piret Pihl 11B Annika Paalits 11F Eliise Belinets 9A Jaanika Kütt 12B Töötajate sünnipäevad Eve Tuisk Kas keegi tänastest õpilastest suudab endale ette kujutada, et koolisööklas on iga päev ainult üks toit menüüs ja puudub igasugune valikuvõimalus? Aga just nii toimus toitlustamine KG sööklas kuni aastani Selleks, et tänased õppurid saaksid aru, kui suur ja mitmekesine on praegune valik võrreldes möödunuga, otsustasime sööklas korraldada ühe natuke vanu aegu meenutava päeva. Sellise šokiteraapia jaoks tundus õige päev olevat 1.aprill, sest just selleks päevaks on naljasoon meis kõigis eriti hästi välja arenenud. Nii tabaski õpilasi ja õpetajaskonda naljapäeval koolisööklas üllatus, kui sõltumata sellest, mida menüüst valiti, said kõik ühesuguse retrohõngulise toidu. 1. aprillil sai KG sööklas toite valida kooli töötajate nimedest inspireeritud menüüst. Nii võis tellida Anu ahvenasuppi, mis tegelikult osutus piimasupiks vorstivõileivaga, või praade Siivi silguvorm, Endli ehmatus, Gabrieli keeleke ning Arvi ahjualune. Sõltumata tellitud praest, pandi näljastele tegelikult ikka ette hakklihakaste. Lisandiks sai tellida Toomase tuhleid või Terje tangutera(riis). Magustoitudest oli valida Maidu marmelaad, Kaarini kiusatus ja Ursula unistus, mis kõik osutusid leivavahuks. Jookidest pakuti Norma natukest (keefir) ja Pilvi Foto: Külli Mänd piisakest (piim). Ja tõesti oli sel päeval sööklas naeru rohkem, kui tavaliselt. Naerdi küll pigem menüüs olevate toitude nimede üle, kui aga selgus, et valikut tegelikult ei olegi, oli pettujaid omajagu. Arvamusi sellisest päevast oli erinevaid. Mõni pakkus, et 1.aprillil oleks võinud menüüs hoopis 74 erinevat toitu olla, igapäevase kümne asemel! Selgeks sai aga see, et vanu aegu taga ei igatseta ning kokkuvõttes olid õpilased pärast sellist vimkat õnnelikud, et 1. aprill on vaid üks kord aastas. Tiiu Smidt, söökla juhataja

2 2 Juht tänab Palju õnne maakondlikul vendade Liivide luulekonkursil väga hästi esinenud õpilastele: Laura Oolup 6A - laureaat, Kaimar Nuut 10A eripreemia stiilse ajastutruu esituse eest, Sass Pääsk 10A - publiku lemmik. Aitäh ka teistele tublidele etlejatele, kes kooli esindamas käisid! Eve Tuisk, eesti keele osakonna juhataja Täname Kadri Kullaperet koolile kingitud raamatu Soome laht - ürgmerest tänaseni eest. Urve Aedma, raamatukogu juhataja Suur tänu Raili Kaubile ja kõigile õpilastele, kes osalesid maakondlikul Koolimood 2008 üritusel. Olite erakordselt tublid ja heal tasemel! Tänud tansuosakonna õpetajatele ja õpilastele, kes esindasid kooli Hea rühi konkursil. Tiia Leppik, KG Huvikool INSPIRA direktor Vabariikliku segakooride konkurss-festivali korraldajaid - Varje Vürsti (Eesti Kooriühing), Mai Randa ja Merle Rekaya t, kõiki nende abilisi ja tublisid esinejaid. Üleriigilisel inglise keele olümpiaadil VIII koha saavutanud ja noore teadlase eripreemia pälvinud Mare Kiiderit (10b) ja tema juhendajat õp. Merike Kivilot; Üleriigilisel ajaloo-olümpiaadil IX-X koha saavutanud Kai Reinfeldti (11d) ja tema juhendajat õp. Anne Metsa. Maidu Varik, õppealajuhataja Tänan 3., 4. ja 5. kl. rahvastepalli võistkondi ja nende treenerit Marianne Baranit, kes saavutasid maakonna rahvastepalli võistlustel kokkuvõttes 3. koha. Inge Jalakas, spordiosakonna juhataja Vabariiklik inglise keele olümpiaad gümnaasiumiastmes Igal sügisel kuulutatakse välja vabariiklik inglise keele gümnaasiumiastme uurimustööde olümpiaad, mille teine voor leiab aset kordamööda Tartus ja Tallinnas. Esimeses voorus peavad õpilased esitama inglisekeelse 15 lehekülje pikkuse uurimustöö. Sel aastal oli üldteemaks Mõtte- ja kaubavahetus inglise-keelse maailma ja eesti vahel. Olümpiaadile laekus üle üle 40 töö, millest valiti teise vooru 25 parimat koolidest üle Eesti. Saaremaalt said edasi Piibe Post Saaremaa Ühisgümnaasiumi 12. klassist ja Mare Kiider Kuressaare Gümnaasiumi 10. klassist. Mare oli ka ainuke kümnendik ja kõige noorem osaleja. Marel oli teemaks rämpstoidu tarbimine Saaremaal ja ta pidi oma tööd kaitsma teises voorus. Teises voorus tuli õpilastel esitada suuline esitlus oma tööst konkurentide, nende õpetajate ja žürii ees. Iga õpilane pidi 7. märtsil Tartus 10 minutit rääkima ja 5 minutit esitati küsimusi. Armu ei antud, konkurente pinniti päris kõvasti. Konkurss oli tasavägine, huvitavaid esitlusi ja teemasid jagus. Õpilaste tase oli kõrge. Igal õpiilasel oli kaasas ka juhendaja. Piibet juhendas Reet Lulla, Mare juhendajaks oli Merike Kivilo. 8. märtsil tehti tulemused teatavaks ja anti tagasidet esinemisest. Mare Kiider: Hakkasin tööga peale novembris ja saatsin ära veebruari algul. Esialgu olin üsna imestunud, kui sain teada, et olen edasi saanud teise vooru. Kirjaliku uurimustöö tegemisel oli mul palju abi teadustöö aluste kursusest õpetaja Sirje Keremega ja inglise keele õpetajatest Merike Kivilost ja Nicole Kennedy-Ewenist. Õppisin, kuidas uurimustööd koostada, kuidas küsitlus läbi viia ja analüüsida jne. Kui oli teada, et pean Tartus suuliselt ülevaate tegema, aitas mind õpetaja Merike Kivilo õige sõnavara ja esitluse ülesehituse tegemisel. Pabistasin esitluse pärast, sest pole varem niimoodi esinenud. Harjutasin esitlust veel ka oma klassikaaslaste peal. Esitlus kulges normaalselt ja ka küsimustele sain kenasti vastatud. Osad õpilased rääkisid inglise keelt täiesti vabalt ja tase oli kõrge. Minu lemmik oli Aap Tooming, kes rääkis videomängudest. Ta rääkis nii vabalt ja elas hästi oma teemasse sisse. Väga hea oli ka võidutöö, mis uuris seda, et kui palju noored teevad vahet ameerika ja inglise kultuuril. Tuli välja, et paljud ajavad segamini isegi kõige tuntumate tegelaste päritolumaad. Näiteks mõned väitsid, et nende lemmikkirjanik Inglaismaalt on Mark Twain. Pidime päris kaua ühe koha peal istuma nii, et lõpuks oli toolimaitse suus. Vahepeal oli õnneks lõuna. See oli Entri restoranis. Saime omavahel tuttavaks ja jagasime muljeid. Õhtul oli väike istumine ülikooli kohvikus. Seal jagasime jällegi muljeid ja rääkisime ka žüriiliikmetega. Üks žüriiliige ei suutnud ära imestada, et kuidas keegi saab üldse tulla selle peale, et uurida rämpstoidu tarbimist Saaremaal. Ööbisime linna ääres n.ö. hotellis. Me Piibega kui Saaremaa tüdrukud olime ühes toas. Meile lubati, et poistega meid ühte tuppa ei panda, aga hiljem tuli meie tuppa siiski üks saksa keele olümpiaadi poiss Valgast. Õnneks oli ta väga sõbralik ja meil sai palju nalja. Hommikul pidi olema autasustamine. Enne seda sõime Piibega veel hommikust ja käisime kaubamajas. Autasustamisel räägiti meile veel uurimustöö koostamisest ja et mis meil oli hästi tehtud ja mida annaks parandada. Rõhutati seda, et kõige tähtsam uurimistöös on enda analüüs ja seoste leidmine. Paljud olid läbi viinud küsimustiku, aga andmeid mitte piisavalt analüüsinud. Sain noore teadlase eripreemia, kuna olin ainuke kümnendik. Peale autasustamist oli veel lõuna ja kõik asusid teele kodu poole. Tartu on väga mõnus linn ja seal on kohe selline hea õhustik, mis kutsub õppima. Tundsin end seal väga koduselt. Võibolla lähen kunagi isegi Tartu Ülikooli õppima. Kui žürii kokkuvõtted oli teinud, selgus, et Mare Kiider saavutas vabariigis kaheksanda koha ja noore teadlase eripreemia, SÜGi neiu Piibe Post (12. klass) pälvis üheksanda koha. Saarlased olid tublid, sest neist ettepoole jäid vaid inglise keele eriklasside õpilased. Kiitus Marele ja Piibele! Merike Kivilo, KG võõrkeelte osakonna juhataja

3 Madin kossuplatsil Innovaatiliste lahenduste konkursil pälvis meie kooli projekt Videokonverentsi ja IKT vahendite kasutamine projektitöös III koha auhinna EEK. Foto: Gert Lutter Mina ja mopeed 09. ja 10. aprillil 2008.a. kell toimub ARK Kuressaare büroos, aadressiga Kaarma v. Kudjape k., noortele mopeedijuhtidele Kuressaare politseijaoskonna, ARK Kuressaare büroo ja Maanteeameti ühisprojekt. Projekti eesmärgiks on tutvustada a noortele kergliiklejatele ja nende vanematele mopeedi kui sõidukit. Nende sõidukitega teedeltänavatel liiklemisel kaasnevaid ohte ja tagajärgi. Soovime teavitada noori juhte ja nende vanemaid kehtivast seadusandlusest, mopeedijuhile esitatavatest liikluseeskirja nõuetest. Tutvustame mopeedijuhiloa taotlemise nõudeid ja tingimusi. Oma kogemusi kaherattalise sõidukiga liiklemisel jagab kogemustega. praktik. Igale osalejale Maanteeameti poolt Mopeedijuhiõpik. Projektis osalema ootame huvilisi noori koos lapsevanemaga, sest kaherattalise sõiduki muretseb lapsele ema või isa ja jagatav teave on vajalik ka neile. Huviliste registreerimine toimus 04. aprilliks tel Maret Metsmaa nimele Kuressaare politseijaoskonnas või meiliaadressil maret.metsmaa@kuressaare.pol.ee Kiirusta, sest osalejate arv on piiratud! Maret Metsmaa Kolmapäeval, 13. veebruaril vðtsid sðpruskohtumises mððtu Kuressaare Gümnaasiumi ja Kuressaare Ametikooli kossutüdrukud. Et tulemas oli pðnev kohtumine, oli tunda juba ðhust. Kollastes vormides KG ässad ning sinistes vormides Ametikool harjutasid vabaviskeid ning pealtpanemist juba tund enne algust. Pealtvaatajaid oli kogunenud murdu, kaasaelajaid tuli kokku mitmeist eri paigust. 4x6 minutit möödus imekiiresti. KG hiilgas kiirrünnakutega, Ametikool vastas ilusate kolmestega. Mängu ilu ja vðlu ei suutnud lðhkuda ka pidevad kommentaarid, vandumised ja vägivald vastaste vahel. Esimene poolaeg lðppes seisuga 13:16 KG kasuks, skoor 18:23 lðpetas mängu KG neidude vðiduga. Treener Sirje Triin Saare järjekordne kiirrünnak Ametikooli korvi suunas. Naljapäev koolis Metsküll kommenteeris mängu järgmiselt: Et tegemist oli esimese kontrollmänguga, nägin kohtumises rabedust ja palju tehnilist praaki. Vastased olid meist aga tehniliselt nðrgemad ning meie tüdrukutel vðistlustahe suur, mis kokkuvðttes osutuski määravaks. Vðistkond oli lðpupoole kindlam, kuigi taheti rohkem, kui oldi võimelised. Mida kindlasti peaks treenima, on vastupidavus ja kokkumäng. Tüdrukutega olen rahul, kartsin hullemat. KG korvikütid olid Miina-12a (9p), Kädy-12a (6p), Triin-12b (4p) ja Katrin-12b (4p). Vðistkonnas mängisid: Triin Saare, Katrin Eiert, Kädy Tänav Tänak, Kadri Pajumaa, Miina Kallas, Pille Maripuu, Bret Saar ja Kristi Väli. Kateriin Pani, 12A meediakursuse lðputöö 1. aprillil tähistasid Kuressaare Gümnaasiumi I ja II kooliastme õpilased naljapäeva klassi lastel oli ülesandeks tulla sel päeval kooli naljakas kostüümis. Elevust oli juba hommikust saati väga palju. Iga klass valis välja oma klassi naljakaima kostüümi. Võitjateks osutusid 1a Brenda Brand; 1b Markus Oeselg; 2a Georg Mäeots; 2b Jan-Martin Jäe; 3a Claudia Rahnel; 3b Markus Koert klassi õpilased pidid otsima naljaka anekdoodi ja selle esitama oma klassikaaslastele. Klasside parimad esitasid anekdoote ka suurel vahetunnil aulas. Parimad anekdoodi vestjad olid 4a Kert Mandel ja Rait Kangur, Kristina Liiv ja Eliis Mets; 4b Greta Virves; 5a Laura Põder ja Karl-Martin Lember; 5b Alari Saar ja Liisel Nelis; 6a Anneli Antsmaa, Minni Meisterson, Aili Allas; 6b Priit Aavik. See päev oli kõikide laste arvates väga lõbus ja kindlasti võiks samasuguse päeva korraldada ka järgmisel aastal. Raina Tiidovee, algklasside õpetaja

4 KG LOOK 2008 Konkursi peavõitja 12F Siniverelised, autor Katrina Kaubi Foto: Gert Lutter ehk noored teevad moodi KG moodi 5. aprillil toimub juba kuuendat korda Saaremaa noorte kunsti- ja moeloomekonkurss School Fashion Show. Aasta möödas ja ikka jagub tublisid ettevõtlikke loomeinimesi, kes end selle vahva kuntsimaailma ja käsitööga ühendavad. KG eelvoor maakondlikule võistlusele leidis aset neljapäeval, 27. märtsil. Pole vahet, kui palju oled visandeid paberile kritseldanud ja mitmendat korda astud lavale salamisi unistavad kõik eneseületusest ja kordamineku siirast rõõmust, mida pakub kollektsiooni valmistamine. Säde, mis on silmis enne lavale astumist, peletab kõik kriitilised pilgud ja muremõtted, mis eelnevalt peas keerelnud on. Hea on näha, kuidas tegijad laval säravad. See rõõm nendes paistis kaugele. Ürituse peakorraldajad olid Anneli Meiserson ja Raili Kaubi, õhtujuhid olid Kaisa Tooming, Mikk Aeg ja Mart Vares. Suur tänu ka kõigile asjaosalistele. KG Huvikool Inspira esileedi Tiia Leppik jagab emotsiooni üritusest. Tiia on ka KG Looko firmamärgi peasüüdlane. Kuidas sündis KG Look? KG Look on ju tegelikult traditsiooniline koolimoe üritus. Uus nimeidee tekkis aga üsna juhuslikult, nägin vaateaknal silti kus pakuti kooli lastele moekaid riideid ja kuidagi huvitavalt oli see plakat esitletud. Seda silti seal vaadates ja mitmet pidi lugedes tekkiski mõte - kool-look (niikuinii noortel pool elu juba inglisekeelne). Rääkisin sellest mõttest Annelile (noorsoojuht Anneli Meisterson) ja unustasin, tema aga tegi asja ära. Millise emotsiooni said selleaastaselt ürituselt? Olen tegelikult ju kogu oma keskkoolijärgse eluaja tegelenud sellise valdkonnaga (missid, modellid, moeetendused, esteetikakool jne.) ja ega inimene ei tegeleks asjaga, kui talle see ei meeldiks. Konkreetselt selle ürituse puhul köidab mind see, kuivõrd palju panustavad õpilased oma vaba aega ja kui pühendunud nad on. Mille väljenduseks on erakordselt tugevad kollektsioonid ühe väikelinna kooli kohta. Üllatada suutis mind sel aastal Katrina Kaubi - kust temal need ideed küll tulevad ja kui perfektselt kollektsioon õmmeldud on. Kuidas hindaksid üritust korralduslikult poolelt? I koht 12A Mokita, autor Kerli Koovisk Foto: Gert Lutter Raili ja Anneli on teinud ära suure töö, mida madalalt hinnata oleks patt. Sama palju, kui õpilased panustasid ennast oma kollektsioonile, samaväärselt panustasid ka korraldajad. Väga suur hulk põnevaid auhindu olid lapsed tõepoolest välja teeninud. Üritus sujus ja õhtujuhid muutsid ürituse vahetuks ja sõbralikuks. Samas juurdeehitatud lava, fotograaf ja video andis igati välja tõelise moeetenduse mõõdu. Milliseid näpunäiteid jagaksid noortele moeloojatele maakondlikuks moeloome võistluseks? Jätkake samas vaimus, on oluline, et teie kollektsioon eristuks ja üllataks, siis jääte meelde. Ärge kartke näida laval pöörane - see võib olla teie edu pant. Kollektsioon peab olema tervik - üks kostüüm peab täiendama teist. Mõni esitus oli veidi pikk, harjutage ja paluge sõbrannadelt abi, et nemad vaataksid, kui kaua neil huvitav on, seal kus nad tüdinevad, lõpetage kava ära. Kas Sul oli ka isiklik lemmik? Ühe lemmiku tõin eelpool välja - Katrina Kaubi, kuid lemmikuid oli kindlasti veel ja veel, kuid nende loetlemine läheks pikaks. Ütleksin vaid, et tase oli tõepoolest nii kõva, et häbenema kollektsiooni pärast ei peaks keegi. I koht 5B Looduslapsed, autor Hedi Kereme Foto: Gert Lutter

5 KG LOOK 2008 Oma arvamuse KG Lookist annab ka Kristina Herodes, kes on Tallinna Kaubamaja loovjuht, stilist. Mulje noortest moeloojatest Kuulge aplaus kõigile neile, kes oma tööd lavale tõid! Ilma liialdamata julgen öelda KG Looki tase oli vapustavalt hea! Ma ootasin, et teil on siin suur kamp andekaid noori, aga siiski tegelikkus oli veelgi vingem. Kuuldused sellest, et Saaremaalt aina järjepanu superandekaid noori moeinimesi peale tuleb, on ammu üle Eesti levinud. Nii et, mida muud teile soovida pange aga sama vägevalt edasi! Just teie, noored entusiastlikud loovhuligaanid, olete oma kooli, Saaremaa ja kogu Eesti uhkus! Soovitused maakondlikuks võistluseks Soovitan olla maksimalist. Kui tuleb mõte anna aga tuld ja tee see teoks maksimaalselt jõuliselt. Pole mõtet karta, sest julgetega ei juhtu midagi ka siis, kui nad aegajalt puusse panevad, energia ja julgus on juba iseenesest ka midagi väärt. Praktilise poole pealt kõik detailid on ülitähtsad: millised modellid valid, milline on nende meik ja soeng, liikumine, muusika. Vahel võib väärt idee läbimõtlemata esitluse tõttu välja paista üsna nõrguke, sest moemaailm on ikkagi showlik ja vaatemänguline maailm. Veel tasuks oma ideele anda ruumi areneda, ehk kollektsioon lööb rohkem laineid, kui selles on veidi rohkem asju. Lavale jõudnud tööde tasemest ja terviklikkusest oli tegelikult selgelt näha oma tõeliselt hea ja tark nõuandja on teil oma koolis juba olemas. Selline ideaalne õpetaja, loovate noorte toetaja, kes julgustab tegutsema, annab mõtetele tiivad ning aitab seejärel oma ideed ka ellu viia. Selles mõttes on teil kindlasti vedanud. Lemmikud Jah, mood on nii emotsionaalne ala, et ikka tekivad isiklikud lemmikud. Noorema vanusegrupi võidutöö Looduslapsed oli nii armas, terviklik ja siiras, et võttis kohe silma märjaks. Mulle väga meeldis ka kollektsioon Idee on ju hea? palju energiat ja lahedat pöörast discoglämmi. Grand Prix võitja, kollektsioon Siniverelised, oli aga lihtsalt geniaalne! Katrina Kaubi võiks kindlasti moealale jääda, sest nii säravaid talente näeb harva. Andekaid oli aga kaugelt rohkem, kui auhinnalistele kohtadele ära mahtus, nii kirjutasin endale üles suure hulga nimesid, kellele ka edaspidi loomingulises maailmas pöialt hoida. KG LOOK - KOOLIMOOD 2008 Parimad: Grand Prix: 12 f Siniverelised autor: Katrina Kaubi klass: I koht 12a Mokita, autor: Kerli Koovisk; II koht 11e Valgusfoor, autor: Maris Tustit; II koht 10a Anonymos, autor: Kristin Liias 7.-9.klass: I koht 8a Diamonds Linda Lapp, Stina Silluste, Agne Vaher, Laura Laaster, Eliis Pint, Merilin Nõgu; II koht 7a Idee on ju hea? Maarja Oder; III koht 9b So much better Merilin Heinsoo, Laura Killandi, Hanna-Maria Kahju, Keidi Saks Moest räägib KG vilistlane Piret Puppart, kes on Montoni disainer. Piret tegeleb hetkel õppimise ja töötamisega käsikäes. Ta sõnas: Ma ilmselt ei oskakski olla ilma mõlemal rindel rahmeldamata, sest siis on tunne, et võtad võimalustest viimast ja head võimalused on erialaselt oluliseimaks edasiviivaks jõuks Millised on saarlaste võimalused pealinna moemaailmaga end ühendada? Kuigi ma nimetan ennast saarlaseks ka praegu, siis elu toimetab ennast siiski Tallinnas. Kindlasti oleks võimalus teha moodi ka Saaremaal olles, aga mulle tundub, et see võtaks veelgi rohkem energiat kui seda on pealinna moemelu sees tegutsedes, sest kliendituumik koondub ikkagi sinna. Reaalne oleks luua saare rahulikus miljöös kollektsioone ja neid siis pidevalt suuremates kohtades näitamas käia, aga...oleneb ka palju, millist moodi teha. Kui valmistada recycle rõivaid a`la Reet Aus, siis on kindlasti lihtsam, sest tegeletakse püsivama nišiga, ajatuma väärtusega, mille kontseptsioonile saab tunduvalt kauem toetuda kui hetke- ja okimood, mis vajab nö moejanusemat kandjat. Need aga omakorda keskkonda, kus eriskummalised rõivalahendused kiidusõnade saatel välja kanda. Kui suurt rolli mängib 4.-6.klass: I koht 5b Looduslapsed autor:hedi Kereme; II koht 6a I Leto Svet autor: Laura Oolup; II koht 6a II Cyber Technology ; Brenda Rauniste, Jane Kaju, Grete Paia Eripreemiad: Parim modell (tüdruk): Kätlin Nõgu 6b; parim modell (poiss) Erek Rosin 10a; parim moejoonis (vanemad) Triin Juulik 11 d I; parim soeng(nooremad)5b; parim soeng (vanemad) Liina Jasmin 11 e; parim muusikavalik 8a; parim lavaline liikumine 6b; originaalseim idee Ketšipüksid10a; parim make up ja õpilasžürii preemia 7a; käsitööpreemia Tikandid 10c I, dekooripreemia 10C II; käsitööõpetaja eripreemia 11 b Suur tänu moekonkursi toetajatele, abilistele, žüriile: Kommipood Kalevite Kodu, Saare TexStiil OÜ, Kaseoru OÜ, Lõngapood, Bürootaevas, ilusalong Kuldne Juus, Karli Foto, Kuressaare Linnavalitsus, Tallinna Kaubamaja, lapsevanemad. Kaisa Tooming, Mikk Aeg, Mart Vares, Mareli Ots, Silver- Mikk Raik, Markus Sepp, Kadi School Fashion Show noore moekunstniku jaoks? 5 Ma ei saa seda enda jaoks päris hüppelauaks nimetada, aga see oli oluliseimaks kinnituseks iseendale, et olen õigel teel. Samas, kuna tase on väga kõrge, siis seda enam peaks School Fashion Showl saadud head tulemused osavõtjaid tiivustama. ma ei väsi kordamast, et tegu on ühe ütlemata tänuväärse ettevõtmisega. Mis on viimane suurem moeüritus, millega olid seotud? Isiklikku mina-asja on vähem, kuna enamik aega kulub siiski Montoni brändi nime all disainimisele. samas vaimu värskena hoidmiseks on tarvis tegeleda ka vähem kommertslikumate projektidega. Kui presidendi balli saab võtta moeüritusena (minu jaoks on tegu siiski eelkõige vabariigi sünnipäevaga, aga press on teinud sellest omamoodi teise Erki moeshow ), siis viimane inspiratsioonilaviin kulus selle sündmuse tarbeks - nimelt valmis kaks õhtutualetti. Üks rahvuslikel ainetel, kuigi uudsele materjalipõhjale, milleks oli siid, teine modernses võtmes. Laura-Liisa Perova, 12C klass Ilmjärv, Liisa Järsk, Triin Notton, Elin Ligi, Tarmo Matt, Madis Aavik, õpilasžürii, Inge Jalakas, Pilvi Karu, Arvi Tanila, Gert Lutter, Anneli Meisterson, õpetajad-modellid Stiilne viisik : Piret Paomees, Kaarin Peet, Eve Tuisk, Gabriel Sepp, Külli Mänd. Koolivoorus osales 19 kollektsiooni. Maakonnavooru pääses meie koolist edasi 16 kollektsiooni. Raili Kaubi, Käsitöö ja kunstiosakonna juhataja

6 Festival meie koolis! märtsini toimus meie koolis VI koolinoorte segakooride konkurss-festival, mis on pühendatud Gustav Ernesaksale. Peakorraldajaks oli meie kooli muusikaõpetaja Mai Rand, kelle jaoks oli see nädalavahetus väga kiire. Selle festivali raames toimusid laupäeval erinevates Kuressaare paikades kontserdid. Osalejaid tuli kokku üle Eesti alates Võrust lõpetades meie kohalike kooridega SÜG-ist ja KG-st. Kui me laupäeva hommikul kooli jõudsime, oli terve maja täis noori ja laulu. Pea igast klassiruumist paistsid magamiskotid ning unised lauljad. Koorid võistlesid kahes kategoorias: A-kategoorias 4 ja B-kategoorias 14 koori. Festivali žürii hulka kuulusid tunnustatud Eesti dirigendid Ene Üleoja, Heli Jürgenson, Peeter Perens ja Indrek Viljard ning külaline Soomest, professor Tapani Tirilä. Esinemisi lindistas Klassikaraadio, mistõttu saalist sai välja-sisse vaid esinemiste vahepeal ning peale igat esinemist jäädvustas fotograaf lauljad pildile. Enne saali sisenemist saime ka kollase ajakava ning sealt pealt lugesime huvitava info: NB! laupäeval vastu pühapäeva keeratakse kellasid ühe tunni võrra. Seda oli oluline teada, sest laulajatest oleks kahju, kui nad pühapäeva hommikul tund aega varem tõuseksid:-) Võistlus oli jagatud 3 blokki: 2 B-kategooria ja 1 A- kategooria. Esimesena alustasid B-kategooria omad ning juba kell 8.30 toimusid saaliakustika proovid. Pidulik avamine algas kell 9.30 ning seda ja ka ülejäänud päeva viisid läbi Toots ja Teele ehk Mikk Rajaver ja Laura Oolup. Avamisel anti ka väike ülevaade Gustav Ernesaksast, et rahvas saaks aru, mis ajastust on see suurmees pärit, ning tutvustati tema elukäiku ja tegemisi. Sellega seoses oli ka kõikide kooride repertuaaris üks kohustuslik laul Gustav Ernesaksalt Helin B-kooridel ja Sireli, kas mul õnne A- kooridel, mis pidi kuuluma 15 minuti pikkuse võistluskava hulka. Küsisime mõned küsimused ka peakorraldajalt Mai Rannalt, kes korraldamise kõrvalt dirigeerib ka KG segakoori Ave ning osales nendega loomulikult ka festivalil. Millal alustasite organiseerimist ja millised olid esimesed sammud? Organiseerimist alustasime juba sügisel. Kõigepealt tuli kirjutada projekte ning Kultuurkapitalilt raha küsida. Siis hakkasime välja saatma juhendeid ja nii see arenes. Mitme aasta tagant võistlust korraldatakse? Võistlust korraldatakse iga 2 aasta tagant, kuid kuna eelmisel aastal oli laulupidu, siis jäi festival ära, sest neid kahte koos ühel aastal ei korraldata. Seega viimane oli 3 aastat tagasi. Kolm aastat tagasi Ave võitis B-kategoorias, kas sel aastal kaitsete tiitlit? Praegu on palju häid koore ning tase on kõrge, kuid eks õhtul selgub, kes võidab, meie anname endast ikka parima. Kell 10 astus esimene koor lavale, siis teine ja kolmas jne. Selle bloki viimane koor oli meie enda kooli koor Ave, kelle esitus oli väga huvitav ning tekitas hea tunde lõpuks on laval ka keegi, keda meie teame. :) Mõned kommentaarid pärast esinemist: Annika Paalits: Väike närv oli ikka sees, kuid laval läks kõik hästi ja laulud olid kenasti selged Sander Maripuu: Tunne on normaalne. Laval närvi sees polnud, pole ju mõtet pabistada. Viimaseks ei jää, kuid kohta on raske ennustada, pole näinud teisi esinemas. Juta Altmets: Peale esinemist on kohe kergem tunne, et see nüüd möödas on. Aasta otsa oleme proove teinud ja igas tunnis selleks festivaliks harjutanud. Järjekordset võitu on raske ennustada, sest konkurents on tugev, kuid loodame ikka kõige paremat. Paljudel esinejatel oli laulu juurde mõeldud ka väikene liikumine, niipalju kui teha sai. Üks meeldejäävamaid oli Tartu MRG Kaerajaan, mille juurde kuulunud tants oli väga elav ning lõbustas esitust märgatavalt. Laule oli nii eestikeelseid kui võõrakeelseid, eriti kasutati ladina keelt, mis on raske, kuid oli põnev kuulata. Kasutati ka erinevaid saateid: nii klaverit kui kitarri ja väga vahva oli Ave Vee ja soola saagas saadet teinud Pilvi Karu trummimäng. Täpselt kell toimus Kuressaare Kultuurikeskuses võitjate väljakuulutamine ja pärast seda tähistati rasket päeva tantsuga. Enne võitjate väljakuulutamist pidid kohaletulnud inimesed ennast saali mahutama, kuid saal oli nii puupüsti täis, et kõik ei mahtunud sissegi. Nii saal kui ka terve hoone oli elektrit ja heatujulisust täis. Energiasüsti sai ikka kätte küll! Lõpuks tulid õhtujuhid Mikk ja Laura ehk siis Toots ja Teele lavale ja nad said plahvatusliku aplausi osaliseks. Jutu vahepalaks kutsuti esinema kahest tüdrukust ja ühest poisist koosnev trio, kes muutus rahvale rohkemgi kui süm-

7 Festival meie koolis! INSPIRA inspireerib! Ehk lugu sellest, kuidas KG Huvikool Inspira endale uue klaveri (õigemini koolipianiino) sai. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et Eesti Haridus- ja Teadusministeerium eraldas aastal Eesti Muusikakoolide Liidule raha muusika- ja kunstihariduse arendamiseks vajalike õppevahendite soe- paatseks, ja Matis Rei, kes demonstreeris ka väliskülalistele, milleks ta võimeline oli. Edasi kutsuti lavale osalenud gruppide juhendajad ja kõiki juhendajaid saatis oma õpilaste tuline aplaus, mis ei suutnud raugeda. Tulemuseks oli seisevaplaus. Eesti ühe tunnustatuima dirigendi Taavi Esko käe all hakkasid kõik juhendajad laulma Tuljakut ja täpselt nii, nagu nad oleksid ise olnud kooris. Hääled olid eristatavad: aldid, tenorid, peaaegu kohe ühines nendega kogu saal. Milline imeline lõpp! Kui kõikidele juhendajatele oli tunnustus Saaremaa kunstikooli õpilaste tööde näol ära jagatud, oli pinge kenasti üles krutitud. Õhtuse tseremoonia ajal võtsid sõna ka KG õppealajuhataja Maidu Varik ja Kuressaare linnapea Urve Tiidus. Klassikaraadio eripreemiad kuulusid KG segakoorile Ave, SÜGi segakoorile Kreedo, parima solisti preemia Võru Kesklinna Gümnaasiumile, parima klaverisaate preemia Õismäe Humanitaargümnaasiumile ja noore helilooja ning dirigendi preemia Pärt Uusbergile Rapla Mitteriinimanda koorist. Kooriühingu eripreemiad kuulusid Kuusalu noortekoorile Veljo Tormise teoste hea esituse eest ja Tallinna Reaalkooli segakoorile spirituaali stiilse esituse eest. Kuressaare Gümnaasiumi segakoor Ave ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi segakoor Kreedo pälvisid konkursil hõbediplomi. B-kategoorias jagati välja kaks 3. kohta: Saue Gümnaasium, dirigent Grete Põldma ja Kose Gümnaasium, dirigent Heli Sepp; teise koha saavutas Pärnu Ülejõe Gümnaasium, dirigent Mainu Muttik, ja B-kategooria võitjaks tunnistati tiheda rebimise tulemusena Tallinna Reaalkool, dirigent Eve Karp. A-kategoorias saavutas kolmada koha Tartu MHG dirigent Kadri Leppoja, teise koha Mitteriinimanda Raplast, dirigent Urve Uusberg ja võitja oli Kuusalu noortekoor, dirigent Taavi Esko. Koorikonkursi kogemus oli kohaleminemist väärt. Ei kuulnud ainult laule, mis oli huvitavalt seatud, vaid oli ka nalja, mille tõid kaasa laulude esitamisviisid. Olenemata tulemustest olid kõik kohalolijad võitjad ja üritus igati kordaläinud. Tänu Laura Pihlas ja Maarja Viidik KG 12a, meediakursuse lõputöö Vabariikliku koorikonkursi õnnestunud läbiviimise eest suured-suured tänud järgmistele abilistele: MERLE REKAYA, MAI RAND (kõige suuremad korraldajad), Eve Tuisk, Veikko Lehto, Pilvi Karu, Helle Rand, Laine Lehto, Arvi Tanila, Külli Mänd, Tiiu Smidt, Anni Väli, Kristel Salumaa, Inge Jalakas, Anne Kilumets, Anneli Meisterson, Pia Maidsaar, Mikk Rajaver, Laura Oolup, Liis Kaal, Kermo Raja, Maarja Randma, Maria Pihl ja majutustiim, Krõõt Kolter, Silver-Mikk Raik, Piret Spitsõn ja valvelauatiim, Kristel Väin, Kertti Ruttu, Maren Lindmäe, Age Õun, Kaidi Kuusk, Elle Kabel, Elina Kadaja, Agnes Alevi, Rauno Viskus, Birgit Voksepp, Mari Saar, Juta Altmets, Triin Kirsch, Kedli Tuuling, Heidi Tarkus, Triin Pere, Kadi Sink, Gerda Ader, Kristi Neemesto, Maria Neidra, Liis Lõhmus, Jaanika Rahu. Olite väga tublid ja asendamatud! Mai Rand, Merle Rekaya konkursi peakorraldajad tamiseks huvikoolides. Selle raha jaotamiseks toimus projektikonkurss. Konkursile esitatud 102 projekti hulgas oli ka meie (KG) Huvikool Inspira projektitaotlus uue klaveri soetamise eesmärgil. Positiivne otsus tähendas krooni eraldamist, millele lisaks taotles KG Sihtasutus kaasfinantseerimist ka Eesti Kultuurkapitalilt ning Kuressaare Linnavalitsuselt. Igatahes - uue vahva muusikalise õppevahendiga hakkavad usinalt tööle huvikooli laululapsed ja juhendajad ning saladuskatte all võin öelda, et klaver on huvitatutele nägemiseks ruumis 101 :) Renate Pihl, juhiabi-projektijuht Teated Üleskutse Eesti on prahti täis. Otsitakse inimesi, kellega koos see ära korjata. Valem on lihtne: tonni sodi, vabatahtlikku. Suur koristuspäev - 3. mai 2008 Kes teevad? Kuidas? Vaata kindlasti lisaks: teeme2008.ee Info edastas: Lühidalt Renate Pihl, juhiabi-projektijuht Lugemise lust ja kirjutamise kiusatus aprillil osalesid meie kooli klassiõpetajad ning eesti keele ja kirjanduse õpetajad koolitusel Lugemise lust ja kirjutamise kiusatus. Koolitusel käsitleti teemasid * Lugemise lust - mida, miks ja kuidas õpetada - õppida, nii et lugemine oleks eesmärgipärane ja põnev tegevus? * Kirjutamise kiusatus - mida, miks ja kuidas õpetada - õppida nii, et lugemis- ja kirjutamisoskus kasvaksid käsikäes ja õppija võiks mõlemast rõõmu tunda? Aitäh koolitajatele Sirje Nootrele ja Krista Mägile! Tänu ka koolituskeskus Osiliale kursuse korraldamise eest! Grete Pihl, klassiõpetajate osakonna juhataja Pühapäeval, toimus Saare maakonna liikumisrühmade konkurss Hea rühiga ellu kl. vanuserühmas sai parima showtantsu preemia Inspira kl. tantsugrupp, põhikooli vanuserühmas sai parima showtantsu preemia Inspira kl. tantsugrupp, kelle juhendajaks Kaia Jalakas. Kõige asjalikuma lasteaiatantsu preemia sai samuti Inspira lasteaia grupp. Omaloomingulistest kavadest said gümnaasiumiastmes laureaatideks Angela Taro tantsugrupp ja 11E tantsugrupp, tubli oli ka 3A/ B tantsugrupp. Palju õnne ning suur tänu kõigile osavõtjatele. Inge Jalakas

8 8 Kirjutamine on nagu sõnadega striptiis ehk räägime raamatust rahvusvahelisel lasteraamatupäeval. Kolmapäeval, 2. aprillil rääkisid Kuressaare Gümnaasiumis raamatutest ja lugemisest noorkirjanik Sass Henno, Kuressaare linnapea Urve Tiidus, abilinnapea hariduse ja kultuuri alal Argo Kirss, meie kooli direktor Toomas Takkis, õppealajuhataja Anu Saabas ja inglise keele õpetaja Ave Jõgi. Ürituse peasüüdlased eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eve Tuisk ning kooli raamatukogu juhataja Urve Aedma mõtlesid, et tähistaks sel aastal rahvusvahelist lasteraamatupäeva natuke teisiti kui varem. Nimelt plaanisid nad kutsuda külalisi, kes õpilastele mingil moel eeskujuks võiksid olla. Eve Tuisk sõnas: Arvasimegi, et loomulikult peaksid esinema meie oma kooli inimesed ja mõned inimesed ka Kuressaare linnast ning kõige tipuks ka kirjanik, kes noortele meeldida võiks. Urve Aedma oli Sass Hennot varem kuulanud ja mina tean, et gümnaasumiõpilased loevad teda praegu hästi meelsasti, s.h ka need, kes muidu lugemist väga ei armasta. Nii ei olnudki tegelikult kahtlust, et Sass Henno on hea valik. Oma etteaste teinud Argo Kirss ütles: Rääkisin sellest, miks lugeda ja mida see meile annab. Lõpetuseks lugesin ka mõned luuletused ühest Lehte Heinsalu omaaegsest lasteraamatust. Esinemine ise läks kenasti - noored kuulasid, kui räägiti, ja plaksutasid, kui seda vajalikuks pidasid, mõni nali pisteti ka vahele. Ainult et aeg sai enne otsa, kui mina seda planeerisin. Oma esinemisest kõige väiksemate klasside õpilastele rääkis ka Urve Tiidus: Sõnumiks oli, et sõbrad on tähtsad! (Lugesin lastele natuke Karupoeg Puhhi ja Taani eakaaslaste arvamusi sõprusest). Ja muidugi kuulutasin oma lemmiktõdemust, et kunagi ei pea igavust tundma, kui saab raamatuid lugeda. Aga õues peab ka palju käima ja ennast liigutama. Esinemisega jäin rahule, sest auditoorium oli täis lapsi, kellel silmad särasid ja kes toredasti suhtlesid ja minuga rääkisid. Sass Henno esines klassidele ja gümnasistidele. Väikeste tähelepanu haaras ta oma loovuse ja avatud olekuga klassidele esinemine kujunes sõbralikuks vestlusringiks, kus arutati ajakohaseid teemasid, näiteks lõpukirjand, popid noorkirjanikud, meedia jms. Sealt pärineb ka Sass Henno definitsioon kirjutamisele: Kirjutamine on nagu sõnadega striptiis. Üritus võeti vastu suurepäraselt ja kuidagi ei tahetud Sassil minna lasta. Eve Tusik kommenteerib õhkkonda nii: Suurepärane! Päris võimas tunne oli kirjanikuga aulasse astuda, kui see nii puupüsti rahvast täis oli. Kirjanik ju oma esinemise jooksul ütles korduvalt, et siinse publiku ees on nii mõnus olla. Selliseid kohti ei pidavat väga palju olema. Ta lausa imestas, millist reklaami me küll üritusele tegime, et nii paljud on teda kuulama tulnud. Ta kahtlustas, et meelitasime õpilasi sellega, et siis saab tunnist ära. Tegelikult see nii ei olnud. Mulle tundub, et ka klassidele Sass Henno meeldis, kuna ta mõtles kohapeal välja ühe põneva loo ja õpetas ka neid, kuidas head lugu kirjutada saab. Muljed Sass Henno esinemisest Kertu Laasmaa 6. A klassi õpilane arvas etteastest järgnevat: Väga põnev oli. Andis häid mõtteid, kuidas raamatut kirjutada. Eredalt jäid meelde raamatukirjutamise kolm kuldreeglit. Kui väga süveneda, siis nüüd saaksin raamatu kirjutamisega hakkama. Eve Tuisk leidis, et Sass Henno on hästi avatud inimene, ta julgeb rääkida ka enda jaoks ebameeldivatest või õigemini ebamugavatest teemadest. Täienduseks lisas: Sellega ta saavutaski õpilaste seas nii hea vastuvõtu. Mulle meeldis tema otsekohesus ja ausus. Ega õpilased ei oleks viitsinud teda ju pea kolm tundi kuulata, kui igav oleks olnud. Olen väga rahul tema esinemisega! 12. C klassi õpilane Anni Tuulmägi kinnitas omalt poolt: Esimene asi, mis mulle mõttesse tuli, oli see, kuidas üks mees, kes on kirjutanud sellised, küllaltki rõveda sisuga raamatud, võib nii normaalset juttu ajada (naerdes). Minu arvates on Sass Henno puhul tegemist väga sümpaatse noormehega, kes on siiani veidi kohmetunud sellest tähelepanust ja mainest, mille talle põhimõtteliselt see üks raamat tõi. Kohtumine Sass Hennoga andis mulle mõned head mõtted, mida oma kirjandis kasutada. Samuti lisas ta hulga julgust, sest kuulda nõu kirjandi kirjutamiseks omaealiselt mõjus tunduvalt paremini kui õpetaja tuim jutt klassi ees. Nüüd saame teada, mida arvab peakülaline Sass Henno Sooviga Sass Hennolt allkirja saada vedas Siim kohale raamatu prinditud versiooni, sest poest polnud enam originaali saada, aga kirjanikku see ei pahanda. Foto: Eve Tuisk Kuidas suhtusid sellesse ettepanekusse, et Sind meie kooli esinema kutsuti?

9 Ma suhtun küllakutsetesse alati väga hästi. See on ju tõeline kompliment autorile, kui temast ja tema loomingust rohkem teada tahetakse. Nii et suur aitäh Eve Tuisule, kes mind teile esinema kutsus. Kirjutamine on nagu sõnadega striptiis Millise mulje jättis publik? Ülihea mulje. Ja see pole üldse suusoojaks öeldud. Algul olin natuke mures, et kas suudan 4.,5. ja 6. klassile midagi põnevat pakkuda, kuna mul ei ole nii noorte inimestega suhtlemisel eriti palju kogemusi, aga lõpuks tundus, et ka neil oli huvitav. Gümnasitid on teil üldse väga lahedad. Kõige rohkem üllatas see, et saalis oli nii palju rahvast ja küsimusi jätkus pea kolmeks tunniks. Kõige parem kontakt tekibki sellise publikuga, kes on nii aktiivne ja osavõtlik. Millisest ametist väiksena unistasid? Päris alguses, nagu lastel ikka, olid ka minu unistuste elukutseteks need kolm klassikalist ja vähemakstud eriala: kiirabiarst, tuletõrjuja ja ment. Veidi vanemana, esimestes klassides, tahtsin olla näitleja, salaagent, jälitajate põgenev sõjavang, ninjakilpkonn või midagi sellist. Küsige veel, kas Hollywoodi filmid mõjutasid mu psüühikat, eksole:). Gümaasiumis mõtlesin valida geeni- või keskkonnatehnoloogia-alase eriala, aga alates hetkest, kui lugesin Kenderi Yuppiejumalat, otsustasin et hakkan suureks saades tegema reklaame. Ja nii juhtuski. Kuidas sai Sinust kirjanik? Mingist hetkest põhikoolist hakkasin tundma, et loovate kirjandite kirjutamine on see, mida ma teen teistest huvitavamalt. (mitte paremini, sest mu õigekiri oli kohutav). Ja mu asju loeti klassis sageli ette. Keskkooli ajal alustasin esimeste lehekülgedega, mida ka sõpradele lugeda andsin. Ja see, et tuttavad korduvalt rääkisid, et peaksin kindlasti rohkem kirjutama, viis selleni, et olen elu jooksul osalenud kõikvõimalikel omaloomingukonkurssidel, alates mingitest luulevõistlustest või Delfi naistelehe romantiliste lugude konkursist kuni üleriigiliste romaanivõistlusteni välja. Ja nii see läks. Keda ja miks loed enda eeskujudeks? Ma tahaks kirjutada oma lugusid sellise palavikulise kaasahaarva energiaga, nagu tegi seda Balzac, ma tahaks teenida oma raamatutega sama palju kui Rowling, ma tahaks olla erinevatel perioodidel armastatud ja vihatud, jumaldatud ja vääriti mõistetud nagu Bulgakov ja kui see kõik on saavutatud, siis ma tahaks surra mõne väga ilusa naise pärast, nagu suri Puškin. Kust ja kuidas ammutad ideid loomiseks? Sass Henno räägib klassi õpilastele, kuidas kirjutada raamatut. Kes on peategelane? Mis temaga juhtuma hakkab? Kuidas ta seda teeb? Foto: Eve Tuisk Ideed ja lood on inspireeritud kõige rohkem elust enesest. Teisiti ma tõenäoliselt ei oskakski. Aga huvitavaks teeb need fantasia. Keegi kuskil kunagi on öelnud (ma tõesti ei mäleta, kellelt see mõte originaalis pärineb), et kui kirjanikul on liiga hea elu, siis on lugejal igav. Ja ma arvan, et selles mõttes peitub ka kirjandusloome kurb tõde. Seni olen ma teinud kõik endast oleneva, et elu poleks liiga hea. Täiesti alateadlikult. Nii et loodan vähemalt, et lugejatel on põnev. Kui palju paned end kirjatükkidesse? Nendesse tekstidesse, mida südamega kirjutan, annan endast 100%. Ja nende käsikirjade ridade vahelt paistavad lugejatele ka mu saba, sarved ja inglitiivad kõik see, mis muidu on peidus. Aga loomulikult päris iga artiklit, arvamust või esseed ei viitsi väga hingega kirjutada. See on vist kõigil kirjutavatel inimestel nii. Millist raamatut on kõige keerulisem kirjutada? Sellele küsimusele tuleb pähe kaks õiget vastust. Kõige keerulisem on kirjutada raamatut, mida sa ei taha kirjutada. Ja samamoodi kõige keerulisem on kirjutada raamatut, mis käsitleb teemat, mis sulle korda ei lähe või millest sa mitte halligi ei tea. Need kaks juhust võivad ka kattuda. Ja on näha, et mõnede autorite loomingus kattuvadki. Järg Esimesele arestile - millal ootame? Oodake iga päev. Aga millal see ka tegelikult tuleb ausõna, ma ei tea. Millise emotsiooni Sa meie koolis esinedes said? Tõeliselt positiivse. Väga kiftid olete. Tulevikuplaanidest seoses üritusega räägib üks peakorraldajatest Eve Tuisk Me juba Urve Aedmaga rääkisime, et ei tea, kas järgmisel aastal ürituse nii suurelt ette võtame, aga õpilaste positiivset tagasisidet kuuldes tundub, et ikka võtame küll. Järgmine kirjanik on loodetavasti noor kirjanik Diana Leesalu, kelle raamatuid õpilased samuti meelsasti loevad. Eks näis, mis aasta toob. Ehk on sel ajal juba meie enda värskematest vilistlastest keegi kirjanikuteele astunud, siis kutsume kindlasti tema Lõpetuseks aga suur-suur aitäh kõigile abilistele, kes ürituse Räägime raamatust! õnnestumisele kaasa aitasid! Laura-Liisa Perova, 12C klass

10 10 Moldova väärib taasavastamist! Ajaloost ja praegusest olukorrast. Moldava lähiajalool on sarnaseid jooni Eestiga. Moldaavlased ise peavad aga oma riigi kõigi kuulsusrikkamaks perioodiks kuningas Stefan Suure valitsemisaega 15.sajandil, kui Moldaavia suutis edukalt tõrjuda nii Türgi impeeriumi rünnakuid kui ka Ungari ja Poola vallutusplaane a. võeti Moldovas uuesti kasutusele ladina tähestik, a. kuulutati välja iseseisev riik. Valdavalt vene ja ukraina rahvusest elanikkonnaga Transnistria piirkond lõi aga Moldovast lahku, põhjuseks toodi kasvav natsionalism ja kartus, et Moldova ühineb Rumeeniaga. Elanike arv on praegu u. 4 miljonit, kohalike sõnul käib aga üle miljoni inimese tööl välismaal peamiselt Rumeenias, sest kohapeal on ka suur tööpuudus. Kui hinnad on Moldovas meie omadega võrreldavad, siis palgad on aga 5-6 korda väiksemad - ning see ongi peamine põhjus, miks välismaale tööle tahetakse minna ning sellest tulenevalt on ka Chisinau tänavatel iga paarikümne meetri tagant valuutavahetuspunktid. Pealinna valdavalt hallis tänavapildis on märgata globaliseerumise jooni: ilmuvad MacDonaldsid, kaubanduskeskused, hotellid, asutakse ehitama kõrghooneid. Sõiduautodest domineerivad Daciad. Linnatransport on küll ilmelt üsna vana, aga see eest on see ainuke asi, mis on selles Euroopa ühes vaesemas riigis ütlemata odav pilet maksab 1 leu (= 95 senti). Väljaspool pealinna on aga elu-olu tunduvalt kehvem, riigil ei jätku raha ka teede-ehituseks. Mingeid erilisi maavarasid Moldovas ka pole, peamine lootus Mägiklooster Orhei Vechis on veinitööstusel aga Venemaa eriti ei osta ja Euroopa turgudel on karm konkurents. Poliitiline elu ei ole ka väga aktiivne. Moldova Kommunistlikul parteil on parlamendis üle 60 % kohtadest, kommunistist presidendil saab järgmisel aastal täis kaks ametiaega. Opositsioon on nõrk, seetõttu ei ole praegu palju juttu ka võimalikust liitumisest Rumeeniaga. Eesti ja Moldova Hüpe. Euroopa Liidu naabruspoliitika raames on Eesti välispoliitikas Moldovale omistatud tähtis koht. Eesti poliitikud ja nõunikud käivad Moldovas jagamas oma kogemusi, toetatakse Moldova püüdlusi Euroopa Liidu poole. Ka arvutiasjandus on üks valdkond, milles Eesti Moldovale nõu annab. Märtsi keskel oligi allakirjutanul võimalus kaasa lüüa projektis Moldova Hüpe. Projekti nimi viitab meie Tiigrihüppele, mille eeskujul on Gruusias käivitatud hirvehüppe programm märtsil toimus Chisinaus rahvusvaheline konverents Kvaliteet hariduses. Teooria ja praktika infotehnoloogia kasutamisest haridussüsteemis. Teiste hulgas tutvustasid oma esimesi kogemusi konverentsil ka Gruusia Hirvehüppe esindajad. Moldova haridusminister avaldas suurt tänu ja tunnustust Eestile selles valdkonnas osutatud abi eest: Eesti valitsuse vahenditega sisustati kaasaegne arvutiklass Haridusministeeriumile kuuluvas Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia keskuses. Konverentsile järgnenud päevadel viisimegi selles samas keskuses läbi koolitusi Moldova koolijuhtidele ja infotehnoloogia spetsialistidele. Senini on Moldova kooliprogrammis suhteliselt palju tunde informaatikat, mille raames õpitakse ka matemaatikaga seotud programmeerimist, seevastu tegelikku tehnoloogiavahendite kasutamist õppetöös on aga vähe. Aga inimesed on täis tahtmist, noorte huvid on aga sarnased üle maailma ja pealegi arvutid annavad ju võrdsed võimalused kõigile kui vaid internet kõigini ulatuks. Grupp Moldova koolijuhte ja infotehnoloogiaga seotud inimesi tuleb lähiajal ka Eestisse. Jätkuvad kontaktid ja ühised projektid. Nii aitavad ka arvutid maailma paremaks muuta! Maidu Varik, õppealajuhataja Peatoimetaja Marit Tarkin (Marit.Tarkin@oesel.edu.ee) Korrektuur eesti keele osakond Kuressaare Gümnaasium kodulehekülg: e-post: kool@oesel.edu.ee Küljendaja/kujundaja Gert Lutter (gl@oesel.edu.ee) Avaldamiseks mõeldud materjalid tuleb saata iga nädala reede õhtuks. Hiljem saabunud materjalid avaldatakse järgmise nädala lehes. Materjalid tuleb saata toimetaja või küljendaja e-posti aadressile. Ajalehte toetavad: Tesman AS Saaremaa Kaubamaja