TÄNAST LEHTE 10 LK. UUS EESTI

Transkriptio

1 TÄNAST LEHTE 10 LK. üksiknumber 7 senti. UUS EESTI Teisipäeval, 23. jaanuaril 1940 Nr. 21 (1503) - 6. aastakäik Soome sõiateade: Venelaste rünnak valjuhääldajate toetusel. Oulus tekitus pommituslend tulikuhjusid. ETA. Helsingi, 22. jaan. (DNB. Reuter.) Soome sõjateadaanne 22. jaanuaril: Maal: Karjala maakitsusel oli 21. jaanuaril peamiselt kahurväe segavtuld. Meie patareid sundisid mõned vaenlase patareid oma tulega vaikima. Hilisel pä rastlõunal vaenlane hakkas koonduma uuele rünnakule Taipate juures. Rünnak aeti nurja juha alguses. Päeva jooksul meie väed hävitasid kaks tanki. Pärast võitlusi loeti meie kõige eelmiste positsi oonide ees umbes 120 vaenlase laipa. Vaenlane püüdis oma rünnakut Taipale juures toetada valjuhääldajate abil, mis nad olid üles seadnud oma positsioonide le. Muuseas kutsuti soomlasi alistuma. Laadogast kirde pool Soome Väed lõid tagasi vaenlase kestvad rünnakud. Kol laanjoe juures ründas vaenlane samuti, kuid löödi tagasi. Vaenlane kaotas lan genuina umbes 450 meest. Rohkem põh ja pool ründas vaenlane Äittojoe juures Ilomantsi suunas mitmes punktis. Ka need rünnakud löödi tagasi. Kajaani ja Lapi- Paldiskit pole pommitatud. Välismaa allikast uuesti levitatud teadete puhul, nagu oleks Soome lennukid pommitanud Paldiskit ja ttht lennuvälja Tallinnast lõuna pool, kinnitatakse Tallinnas ametlikult, et need teated ei vasta tõele ja et siin on tegemist Järjekordse välja mõeldisega. (Reuter.) Pühapäeva! hukkus Inglis maa kirderanniku)! miini tagajärjel tonnine Aberdeeni aurik Ferry Hill". Laev vajus põhja mõne minutiga. Plah vatust oli rannalt kuulda. Arvatakse, et 12 meeskonnaliiget on hukkunud. Kaks ellujäänut toimetati maale ja saadeti haiglasse. Rannavalvuri jutustuse järele vajus laev nii kiiresti põhja, et meeskon nal ei olnud aega asuda päästepaati desse. Pühapäeval sattus Inglise lääneran nikul miinile Inglise 9577-tonnine aurik ~Protesi!aus" iikmeline meeskond on saabunud kaldale. 13 meeskonnalii get, enamasti hiinlased, on saanud haa vata. (DNB.) Londonist teatatakse, et tonnine aurik ~Llandaff Lasile", mis 170 reisijaga oli teel Lõuna-Aafri 'kasse, on kergete vigastustega, mis ta sai ühel kokkupõrkel, sõitnud ühte lõu naranniku sadamasse. Reisijad pöördu sid koju tagasi (Reuter.) Üks Norra aurik Hauge sundist päästis ühe meeskonnaliikme Rootsi 1304-tonniselt laevalt Foxen'ilt", mis läks põhja Põhjamerel. Norra auri ku kapten, kes teatas sellest telegraafi teel, ütles, et temal ei ole teada, kus Foxen" hukkus ega ka midagi ülejää nud meeskonna saatusest. Churchilli väide ei pea paika. ETA. Berliin, 22. jaan. (DNB.) Briti miinirlstleja»grenvllle'lm huk kumine Põhjameres ja uued rasked laevade kaotused vetes Inglismaa Umber leiavad suurt tähelepanu Saksa ajakirjanduses, kes peab seda Briti admiraliteedi esimese lordi Chur chilli välte Ümberlükkamiseks tema viimases raadiokõnes, nagu oleka Inglismaa saanud kõi gi ohtude peremeheks merel allveelaevade ja miinide suhtes. Saksa allveelaev hukkus? (Reuter.) Norra auriku NotoseM meeskond, kes saabus elle ühte Shoti kirdesadamasse, teatas rünnakust Saksa allveelaeva poolt Saint Kilda kohal laupäeval. Oli kuulda tugevat plahvatust ja tihe suits tõusis allveelaevalt, mis kadus seepeale. Oletatakse, et allveelaev huk kas. N. Liidu sõjateade. ETA. Moskva, 22. jaan. (TASS.) Leningradi sõjaväering konna staap teatab: 21. jaanuaril ei olnud ühtki tähtsat sündmust. Kõigis suundades teostati vaid luuretege vust ja kohati oli tulistamist kahuri test. N. Liidu lennuvägi sooritas pommi- ja luurelende. (TASS.) Leningradi sõjaväering konna staabi teadaanne: 22. jaanua ril luureelementlde kokkupõrkeid kõigis suundades, paljudes piirkon dades kahurväe tulistamist. N. Liidu õhujõud sooritasid luurelende. maa sektoreisi ei ole teatada midagi uut. Merel: Merefrondil ei sündinud mi dagi nimetamisväärset. õhus: 21. jaanuaril olid vaenlase õhujõud elavamalt tegevuses ainult ope ratsioonide piirkonnas. Tagalas pommita ti Oulut, kus puhkesid mõned tulikahjud. öö saabumisel korrati rünnakut. Inglased huvitatud Rootsi rauamaagist. (Havas.) Tänane Tiimes" rõhutab tähtsust, mida omab liitlastele Saksamaa varustamise takistamine sõjavarustuseks tarvilikkude metallidega, kuna see olevat Saksamaa nõrgim koht. Artikkel rõhu tab Rootsi raaiamaagi tähtsust Saksa maale, mis võib katta poole Saksamaa vastavast tarvidusest. Türgi, Jugoslaa via ja Kreeka võiksid katta Saksamaa Rohkeid laevnknotusi Inglise vetes. Miinide ja torpeedode oht ei vähene. Jaapani protest Britile reisiaurlku kinnipidamise vastu. tarvidust vase alal ja üks kolmandik tar vidusest tina alal. Artikkel lõpetab jä reldusega, et liitlaste! on tingimata tar vi liik osta Rootsist üha suuremaid raua hulki, et takistada nende sattumist Sak samaale ja täiendada Suor-Britannia ta gavarasid. Soomlased avaldavad omaaegseid läbirääkimisi. ETA. Hr Isln g i, 22. jaan. (llavas.) Pühapäeval teatati kõigis lehtedes Sinise ja Valge raamatu avaldamisest, mis si saldavad dokumente ja tõendusi läbirääkimiste kohta Soome ja N. Liidu vahel. Lehed too vad ära pikki väljavõtteid raamatuist koos mitme kaardiga, rõhutades Liidu nõudmisi. Mõned neist dokumentidest tehti teatavaks ju ba li. detsembril. Polaarvöötagune linn. On möödunud 10 aastat, kui asutati Kola poolsaarel esimene N. Liidu polaarvöötagune linn Hibinogorsk, mis 19:54. aastal tema asu taja Kirovi mälestuseks nimetati ümber Kt rovskiks. Muinasjutulise kiirusega kerkis inimlagedas tundras Vuudi järve kaldal linn, millel praegu juba üle 40 tuhande elaniku. Kirovsk on apatiidi (fosforhapu lubi) tööstuse keskuseks, Siin saadakse öö päeva jooksul üle tonni apatiiti sisaldavat kivi. Linna lähedal on ha maa-alal loodud sovhoos, mis linna elanikke täielikult varustab piima saadustega, kartulitega, tomatitega, kurkidega, kapsaga ja teise juurviljana. Ühtlasi on ühen dudes tööstuslike ettevõtete kadvuga loodud Kirovskis rida kultuurettevõtteid, nagu N. Lii du Teaduste Akadeemia Kola baas, Teaduste Akadeemia mägijaam, Polaar taimekasvatus instituut ja tnäe- ning keemiatehnikum. Lin nas on 2 teatrit, 4 kino ja 30 raamatukogu. Raudteeharu ühendab Kirovskit Murmansk- Leningradi raudteega. INGLISE ALLVEELAEV STARFISH", mis Saksa teadetel olevat uputatud. Laeva veevfiljasurve oli 640 tonni; ta oli varustatud kahe kahuri ja kuue torpeedotoruga. ETA. Rooma, 22. jaan. (Stefani.) Ametlikult teatatakse, et Itaa lia mootorlaev Orazio" ( tonni) saatis eile kella 5.00 ajal Toulon'ist 38 miili lõuna pool välja SOS appikutse laeval puh kenud tulikahju pärast. Aurikule tõttasid appi üks vesilennuk, Uks miiniotsija, üks ve durlaev ja hiljem veel üks Prantsuse miini- ETA. Tokio, 22. jaan. (Reuter.) Domei agentuur teatab, et Jaapani valitsus esines täna protestiga Briti suursaadiku ees Jaapani reisiauri ku Asaima Maru" kinnipidamise vastu. Jaapani välisministri abi on Briti suur saadikule ütelnud, et Jaapani valitsus ei või vaadata sellele Briti aktsioonile tei siti kui tõsisele ja ebasõbralikule tegu viisile Jaapani vastu ja et Jaapani valitsus jätab endale õiguse nõuda inglaste poolt Asama Maru" pardalt kinnivõe tud sakslaste väljaandmist. Jaapani välisministeeriumi esindaja tähen das järgmist: Meie peame läbiotsimist Asa ma Marul" ja sakslaste areteerimist laeva pardal väga ebameeldivaks. Sammud, mida Jaapan ette võtab, otsustatakse täpsema in formatsiooni kättesaamisel. Ühtlasi välismi nisteeriumi esindaja seletas, et Briti valitsus teatas kuu alul Jaapani valitsusele oma ka vatsusest teostada aktsiooni sõjaväelises va nuses sakslaste vastu, kes reisivad erapoo letute laevadega. Jaapani valitsus vastas sellele, et niisugust aktsiooni võidakse teos tada ainult sakslaste vastu, kes on tegelikult sõjaväeteenistuses. Itaalia reisilaev merel leekides. 7 laeva ruttas appi. Päästetööd kestsid öö läbi. PRANTSUSE VÄRVILISED SÕDURID. Ulal: Sudaanist saabunud sõdurite sissekirjutamine. All: Värvilised sõdurid harjutamas granaadiheitmlst. Loomaohvritega tulikahju Saaremaal. Kahju ulatab 5600 kroonile. Tulle jäi 3 hobust, 6 lehma ja teisi loomi. Tuli sai alguse hooletusest. Maani maha põles Saaremaal Pöide vallas Kelbi talu elumaja lihes sellega Ühise kalute all oleva loomalaudaga. Tulle jäid ku kõik t uimad uiug suur osa vallasvarast. Süttimi sest suudeti hoida kõrvalhooned ja samuti ka umbes 30 meetrit eental asuva naabertalu hooned. üldine kahjusumma ulatub 5600 kroonile. Tull sai alguse pööningult ning tõenäolisel! on tegemist tulega hooletult ümberkäimisega. Kelbi laiu omanikuks on Marie Kiulrnnd. kes ise elab agg, mõned - kilouiõetf id, eemal asuvas mehe talus.- Kellii laiu oli antud ren dile ning seda peab Marie Õun oma kabe liii re ja väimehega. Umbes lund aega enne tule puhkemist oli käidud pööningul loomatoitu loomas Nähta-, vast! siis sattuski tulesnde mingil kombel hein tesse, kus hakkas hõõguma. Tuld märgati taluelanike poolt alles siis, kui katus oli juha üleni leekides. Kiires korras asuti küll loo mi päästma, kuid see ei õnnestunud Tuile jäi Marie Õunal 2 hobust, 5 lehma, 2 siga ja Tulikahju arsti korteris Tartus Leegid tegid 5000 kr. eest kahju. Esmaspäeva õhtul ketta 7 ajal puhkes tull Tartus, Võidu tän. 11, kolmandal korral dr. Klrill G r i n i korteris. Tuli rikkus arstikabi net! sisseseade ning osa arstiriistu. Kahju ulatab omaniku hindamisel 5000 kroonile. Tuli oli korteris juba sedavõrd levinud, et leegid lõid aknast välja. Möödaminejate poolt teatati tullkahjust kohe lendsalgate, kuna hil jem alarmeeriti ka ronijate meeskond. Tule õnnetuse ajal dr. K. Grlnl ennast kodus ei olenud. Ta tull alles siis, kui tuletõrje oli tuleohu juba kõrvaldanud. Millest tuli oli alguse saanud, on veel sel gumata. Tartus süttis turbakuur. Esmaspäeva hommiku] süttis Tartus Vak sali ja Riia tänavate nurgal raudteesilla Juures Eesti Turbatööstusele kuuluv turba kuur. Tuli sai alguse kuuris pliidi kütmi sest. Lendsalk kustutas tule. Kahju 20 kr. Viinamärdil hävitas tuli loomasööda. Karja ületalve pidamine teeb muret. Veel esmaspäeval käis tuletõrje kohal Nõos Viinam&rdi talus, kus teatavasti lau päeva Õhtul põles karjalaut ja küün. Kuna tuli neelas ligi 25 tuh. kilo söödapõhku ja metsaheina ning rohkel arvul alusturvast, siis püsisid tulepesad kuni esmaspäevani al les Ka pühapäeval oli tuletõrje valvel ja te gi tööd suitseva materjali laialipildumisega. Et tuli nimetamisväärselt lauda sisemust ristleja ja Itaalia aurikud Conte Biancama no", Colombo", Cellina" ja Edera". Vesilen nuk nägi Oraziot" esimesena ja teatas, et tuli on tungimas laeva tagumisest osast ettepoole. Prantsuse vedurlaev oli sunnitud suure lai netuse ja tormi pärast Toulon'i tagasi pöör duma. Esimesed laevad, mis lähenesid Oraziole" kella paiku, alustasid viivitamatult päästeoperatsioonidega, mida ta kistas raskesti torm. Päästetööd kestsid kogu öö. Orazio" pardal oli 412 reisijat ja 231 meeskonnaliiget. Aurik Konte Bianca mano" on seni päästnud 318 isikut, aurik..colombo" 173 ja üks Prantsuse laev 48. Seega on üldse päästetud 539 isikut. Seega puudub seni 107 isikut, neist 64 meeskonnar fi kana, kuna Marie Kiutrannal hobune ja leliiji liuig umbes 7(10 kg vilja Taluoinaniku Marie Kiulranna kahju ula lub 4000 kroonile, kuna varandus oli tule vas lu, kindluslalud 2087 krooni eest. Marie Õuna kahju ulatub umbes IaOO kroonile ning tema varandus oli viimseni kindlustamata. Tuleõnnetuses kannatanud asusid ajutiselt elama naabertallu. Naabruses asuvate hoonete kaitsmist sütti misest kergendas asjaolu, et katused olid kae tud lumega. Ka kasutati põleva hoone kustu lumisel lund, kuigi ka veepuudust tunda ei olnud. ei kahjustanud, siis saadi kari juba pühšr päeva õhtupooliku] lauta paigutada. Muret tekitab aga ligi veerandsajapeajlse karja ületalve pidamine, sest enamik toidutagava rast on hävinud. Kiires korras tahetakse hoonele uuesti katus peale teha. Enne tuleb aga selgitada, kas betoonlagi kannab pärast tuleõnnetust kivikatust ja kuivõrd tugevasti on tuli rik kunud üldse hoonet. Külm põhjustas tulikahju. Narvas tekkis tuleõnnetus Suur tän. 5 asuvas notar A. Mereti elamus, kus veetoru de soendamisel oli süttinud põlema seina, vooder. Linna tuletõrje lendaalk pani tulele piiri, ilma et tuli oleks saanud tekitada suu remat kahju. Kreenholmi kasarm nr. 7 tekkis pakase süü läbi töölise Kuropatkini korteris uputus. Nimelt oli elamu veetorustik tugeva külma tõttu jäätanud kinni ja töölise abikaasal, kes viibis üksinda kodus, tuli minna väljast vett hankima. Korterist lahkudes ta aga oli unustanud veekraani kinni keeramata. Va hepeal oli veetorustik sulanud lahti ja kui naine umbes tund aega hiljem jõudis koju tagasi, ujus põrandal juba ligemale jalasü gavune vesi. Narva vallas süüdati taluelamu. Narva vallas Sahonje külas tehti katset süüdata põlema talupidaja Ivan Rutshkini elu maja. Maja seina äärde oli asetatud laastu dest ja paberitükkidest tuust, mis õli kallatud petrooleumiga üle ja süüdatud siis põlema. Tuld märkas õigel ajal talupidaja tütar ja koduste abinõudega pandi tuleohule piir. Sünd muse kohta alustati juurdlust. liiget, kes on aga võib-olla päästetud teiste laevade poolt. Orazio" viibib veel põledes merel. (Reuter.) 47 reisijat Itaalia liinilaevalt Orazio", mis möödunud ööl süttis Toulon'i kohal, saabus täna hommikul Prantsuse au rikul Marssi! lesse. Arvatakse, et kõik Ora zio" reisijad on terved. Reisilennuk kukkus merre. 8 isikut sai surma. ETA. Batavia, 22. jaan. (Reuter.) Reisilennuk, mis oli Bataviast teel Austraaliasse, kukkus Rail saare lähedal merre. Viis reisijat ja kolm meeskonnaliiget on saanud surma.

2 KOIT KOTKA POEG Üha tugevnev lumetuisk halvas es maspäevaks mootorliikluse maanteedel peagu ülemaaliselt. Maanteede seisukor rast puudus eile õhtul veel täpsem üle vaade, kuid selletagi oli selge, et peagu kõik maanteed on autoliikluseks sobima tud. Seetõttu on tegevuse katkestanud kõik autobuseliinid, arvatud välja mõ ned erandid. Maanteede talituse korraldusel alus tati eile teede lahtirookimisega kõikjal, kus ilmastik seda võimaldas. Tugeva tui su piirkondades tuli teede lahtirookimi ne kuni tuisu vaibumiseni edasi lükata. Muidu töö poleks armud tagajärgi lu mesaha kannul tuiskab tee samas uuesti umbe. Paljudes kohtades töötasid lu mesahad ka öötundidel. Maanteede tali tus rakendab teede korrashoiule 40 lu mesahka, millele lisanduvad veel oma valitsuste sahad. Paiguti on aga teedele kuhjunud nii kõrged ja tugevad lume vallid, et lumesahad nendega heitlemisel Nagu Tartu Ilmajaamast teatatakse, on Kesk-Euroopa madalrõhkond edasi süvenenud ja laienenud põhja poole, eriti aga Lääne mere suunas. Selle mõjul püsib Läänemere piirkonnas endiselt tormine ja tuisune ilm ühes tugeva pilvituse ja lumesadudega. Mis suunas see madal rõhkond edaspidi liigub, on praegu raske öelda. Koolides lõppesid kiilmapiihad Pühapäevase päeva kestel langes pa kase valitsus sellevõrra, et esmaspäeval kogu piigis uuesti algasid tööd koolid. Tugev tuul tõi kaasa küll tuisu, kuid see ei takistanud õpilaste kogunemist kooli desse,.. Pjiudujaid oli mõnes koplis küll ka esmaspäeval, kuid tavalisel arvul. Külm võttis keskkütte. Räpina aianduskoolis Võrumaal pakase tõt tu külmasid lõhki koolimaja keskküttetorud. Nüüd on keskküte parandatud ja õppetöö koo lis jätkub. Lumetorm peletas kalurid merelt. Kihnu kalurid loobusid hävinud püüniste päästmiskatsest. Esmaspäeva hommikul muutus ilmastik Pärnus ja Pärnu lahel ootamatult erakorra liselt tuuliseks. Keskpäevaks paisus tuul Pär nu lahel kuni 8-palliseks. Kange lumetormi Autobused jäid seisma Tuisukammits halvas mootorliikluse kogu maal Sõidukid ootavad lumehangedes vabastamist. on võimetud. Seepärast on paiguti möö dapääsematu teede lahtirookimine labidatega Tuisk surus oma kammitsad mootor liiklusse nii äkki, et paljud autobused, veoautod ja sõiduautod pühapäeval ja esmaspäeval jäid teele hoopis kinni. Nende äravedu on võimalik alles teede vabastamisega lumest. Enamik Harjumaa teesid jäi umbe pühapäeva õhtupoolikul. 0.-ü. Moo tori" maaliinid seisid eile kogu päeva jooksul. Käigus olid autobused vaid Tallinn-Pirita, Tallinn-Merivälja, Tal linn-rannamõisa, Tal li nn-nõmme ja Tallinn-Kose vahel. Ka Tallinn-Meriväl ja vahel polnud esmaspäeva hommikul ühendust. Tee vabastati päeval lumest..mootori" poolt. Pärnumaal oli esmaspäeval tuisk nii tugev, et enamik autobustest jõudis siht kohta suure hilinemisega või jäi koguni teele seisma. Ühendusepidamine jätkus vaid Pärnu-Ikla vahel. Ilm läks pehmemaks. Kõrgerõhkkonnad asetsevad endiselt Soo mes, Loode-Venes, ja Skandinaavias, Grööni maal ja Baikanil. Ka temperatuur on Kaika ni! ja Lõuna-Euroopas külm. Meie temperatuurile on tõstvalt mõjunud tugev pilvitus ja lumesajud. Peaks pilvitus püsima, ei ole lähemal ajal ka muudatust Torm kergendas jäälõhkujate tööd. Kõva torm on Soome lahes kergendanud laevasõitu. Jää ön laevasõiduteedelt kõrvale kantud, nii et Tallinn* suunduvad laevad pää sevad omal jõul Suütüplni, kuhu tuleb jäälõh kuja vastu saata. Tallinna reid ja sadamasuu on aga nii tugevas jääs, et sellest läbimurdmi seks on tulnud tööle panna juba keskmisejõutõttu tulid eile kõik kalurid, kes hommikul olid läinud merele pakase-pühade" kalale, ko ju tagasi. Eriti tugev oli lumetorm Kihnu saarel. Kihnlased olid esmaspäeval sunnitud katkestama oma triivjääle jäänud püüniste päästmist. Nagu nüüd selgunud, on umbes 200 mutti täielikult hävinud. Ainult üksikud kalurid on püünised kätte saanud. Laevad pääsevad omal jõul Suurupinl. Pakane tappis talu kanad. Jõhvi lähedal tegi pakane, mis küündis Erakordne pakane kõikjal Euroopas. Sisemaa] suudeti eile ühendust pidada vaid Tartu-Vii jandi, Tartu-Pala, Võru- Põlva ja Petseri-Laura liinidel. Parem oli olukord Saaremaal, kus seisma jäi üksnes Kuressaare-Torgu liin. Pärnumaal katkes liiklemine. Maavalitsuse lumesahk sai kannatada. Pühapäeva öösel vastu esmaspäeva tõusnud tuul mattis Pärnumaal kõik teed lumehange desse, mispärast liiklemine esmaspäeval eran ditult kõikidel teedel katkes. Võitluses hange dega sai kannatada üks maavalitsuse lume sahk, mille järele sahad oma töö katkestasid, sest teede lahtihoidmise katse lumetormis osu tus mõttetuks. Ainult Pärnu-Ikla liiniomnibusel õnnestus Iklast Pärnu pääseda pärast seda, kui maa valitsuse lumesahk ta Uulus oli hangedest päästnud. Ainult üks omnibus väljus Rakverest. Kuna lumesahkadega teid tuisu ajal lahti hoida ei suudeta, saabus Rakverre esmaspäe va hommikul vaid üks omnibus Avinurmest, õhtul ei väljunud Rakverest ka rohkem kui Avinurme omnibus. temperatuuris oodata. Läheb aga selgeks, v&ib külm uuesti kõveneda. Tänane ilm. Merel kõvu kuni tormiseid, maal kõvu ida kaartetuuli. Pilves. Lund ja lumetuisku. Tem peratuur suurema muutuseta. Ilsed jäälõhkujad. Väikestele jäälõhkujaile jää käib siin üle jõu. ' 1 Tallinna sadama olukord on siiski suhteli selt soodus. Riia sadam on praegu täiesti kin ni. Ka Liepaja sadama ette on torm kuhja nud suuri jäämasse, mille tõttu laevasõit seal on tunduvamalt raskendatud. kraadidelt 40 ligi, kahju paljudele. Kõige enam sai kannatada talupidaja K., kellel kül musid surnuks tallis asunud kanad ja üks lehmgi tuli maha müüa. K, oli jätnud talliukse ööseks praokile, et sõnnik külmuks kõvaks ja loomadel ase muu tuks seega kuivemaks, mida polnud võimalik teha aluspõhu vähesuse tõttu. Külm aga tap pis kanad ja lehmalgi külmusid jalad. Kuna lehmast enam polnud lootust elulooma saada, siis müüs K. tema lihunikule. Belgias külmub inimesi surnuks «Jugoslaavias suured lumetuisud. - Moskvas ETA. Brüssel, 22. jaan (Stefani.) Külmalaine, mis valitseb kogu Belgias, on põhjustanud mit meid surmajuhtumeid Namuri ja Luk semburgi provintsides. DNB teatab: Uued lumesajud on ko gu Jugoslaavias esile kutsunud uusi raskeid liiklernistakistusi. Serbias ja Bosnias on jäänud hulk ronge lumme kinni. Au tobu sel ii k lem ine tuli uuesti katkestada. Linnaturgude varustamine talumeeste poolt on peagu täielikult kat kenud. Kõige enam oli külma Zagrebis, nimelt 22 kraadi. Belgradis on terved linnaosad veeta, kuna paljud veetorud on lõhkenud. Söepuudus linnades annab end üha enam tunda. Nn. Raudse vära va juures on Doonaul moodustunud hii gel jäätõke, mis tuleb purustada. Vee seis jões on möödunud ööl tõusnud 1,20 meetri võrra. Millanovaci linn on osa liselt üie ujutatud ja tuli evakueerida. TASS teatab: 9. ja 10. jaanuari esi mese külmalaine järeie saabus nädal hil jem teine veelgi külmem. 16. ja 17. jaa nuari keskööl lauges pakane Moskvas 44 kraadini alla nulli ja ümbruskonnas oli külm veelgi suurem. Eelmist 42 kraa dini uilatuvat pakast mäletatakse Mosk vas olnud 90 aastat tagasi. Moskvas suleti koolid, keelati lastel teatrite, kinode ja parkide külastamine nitng võeti tarvitusele erakordsed abi nõud transpordi, kütte ning veevarustu se kindlustamiseks. ETA. Riia, 22. jaan. Laupäevast saadik möllab Lätis tu- 44 kraadi külma. - Lätis jäid rongid lumehangedesse kinni. KUI PAKANE TEGI LIIGA... Halastajaõde ravib sõduri kulmast võetud kätt. gev lumetorm, mis tekitab suuri liikle mistakistusi. Isegi Riias on tekkinud raskusi trammide ja autobuste liiklemi ses. Paljudel provintsi Mi nid e 1 on auto buste liiklemine täiesti seisma jäänud. Rongid saabuvad suurte hilinemistega. Reisijaterong Riia-Ruhja liinil jäi eile lumme kinni ja sai alles pärast ühe abi rongi saabumist Riiast oma sõitu jat kata. Kitsaroopalised rongid Põhja-Ku ramaal hilinesid osaliselt B lo tunni võrra. Neid tuli kohati reisijate abil lu mest välja kaevata. Külm on tublisii nõrgenenud ja praegu on Riias vaid paar kraadi alla nulli. ühendriikides 150 külma ohvrit. ETA. New York, 22. jaan. (DNB.) Surmaohvrite arv külmalaine taga järjel möödunud nädalal tõuseb uuemate tea dete järele 150-ni. Ebatavaline pakane on sün nitanud viljapuudele lõunaosariikides suuri kahjusid. Uusi maa-aluseid tõukeid Türgis. ETA. Ankara, 22. jaanuaril Havas.) Türgis oli uusi maa aluseid tõukeid Girebunis, Ziles ja Yosnatis, kusjuures sai surma kaks isikut ja haavata kolm. Usuteaduskonna dekaaniks prof. 8. Aaslava. Esmaspäeva õhtusel Tartu Ülikooli usuteaduskonna kogu koosolekul valiti tagasiastunud prof. J. Kõpu asemele uueks usuteaduskonna dekaaniks prof. S. A a s 1 a v a. Prof. S. Aaslava on teatavasti valitud esindajaks ka ülik ooh nõukokku. Tema valimisega dekaaniks tuleb nüüd valida uus esindaja nõukokku. Ühtlasi kuulutati usuteaduskonna ko gu koosolekul vabaks süstemaatilise usu teaduse professuur. Pildil: prof. S. Aaslava. Üliõpilaskonna esindusse valivad üliõpilaskonvendid oma esindajad 28. jaanuariks. Esmaspäeval lõppes Tartu üliõpilaskonna konventide liikmete nimekirjade esitamise tähtaeg üliõpilaskonna kuraatorile. Pärast ni mekirjade saamist kuraator kontrollib neid ja teatab konventidele, kui palju esindajaid nad üliõpilaskonna esindusse saavad. Esindajad tuleb üliõpilaskonventidel valida 28. jaanua riks ning sellest teatada üliõpilaskonna kuraa torile. On arvata, et uus üliõpilaskonna esin dus võib kokku astuda veebruarikuu algul. 1. veebruaril toimub ka üliõpilaskonna va nemate kogus kuraatori ja selle abi valimine kaheks aastaks. Tartu tehti pimedaks. Esmaspäeva õhtul toimus Tartus pimenda mine, mis viidi läbi kahes järgus, nagu teis teski linnades. Piiratud valgustus algas kella Vi 9 ajal, kuna täielik pimendus teostati kell 9. Pimendamine lõppes kell V2IO. Pimendamise läbiviimist jälgis Tartus ka KÕ üldjuht koi. R. Vaharo koos Tartu Kõ ringkonnajuhi prefekt R. Roovere ja teistega. Üldiselt õnnestus pimendamine Tartus ees kujulikult, nagu tähendas abiprefekt M. Laas meie lehe esindaja küsimusele. Tartu filatelistid pidasid koosolekut. Pühapäeval pidas R. M. S...Estonia" Tar tu osakond oma peakoosolekut, kus moodustati uus juhatus koosseisus: esimees K. Asari, abi esimees J. Koort, sekretär G. Plaks, laekur K. Karin ja propaganda korraldaja A. Kerm. Ettekantud aruandest selgus, et ringsaa detistest on kogusummas ostetud 2031 krooni väärtuses marke. Aruanne, mis oli tasakaa lus 511 kr. peal ja näitas 189 krooni ülejää ki, võeti vastu. Eelarve oli koostatud 525 krooni peale; tegevuskavas on muu hulgas ka käesoleval aastal margipäeva korraldamine. Vahetusõhtuid otsustati korraldada iga kuu esimesel ja kolmandal neljapäeval kell 8 õhtul. Nimetamisi kohtu alal. Vabariigi Presidendi käskkirjadega 22. jaanuarist s. a., mis antud eriõigusega, nime tati vanem kohtuameti kandidaat Johan Kuusik Paide jsk. kohtu-uurijaks ja vanem kohtuameti kandidaat Eduard Suits Põltsa maa jsk. kohtunikuks. Kaalumisel määrused vanade töövõtjate seaduse elluviimiseks. Sotsiaalministeeriumis toimus esmaspäeval nõupidamine, millel arutusel olid vanade töö võtjate seaduse elluviimise määrusega seoses olevad küsimused. Määruse kava on Sotsiaal ministeeriumis välja töötatud ja saadetud as jasthuvitatud kodadele seisukohavõtmiseks. Kodade seisukohad olidki nüüd nõupidamisel kaalumisel. Määrusega määratakse lähemalt ära, keda lugeda vanaks tööliseks, naturaalkohustuse kord jne. Nõupidamisest võtsid peale Sotsiaal ministeeriumi esindajate osa Tööliskoja, Era ettevõtete ametnikkude koja, Kaubandus-töös tuskoja ja Tallinna linnavalitsuse esindajad. Äri juudikeelsete kalendritega. Valga jaamast tabati kaks juudi soost Lä ti kodanikku: Zalamans ja Juda Perecs, kelle juurest leiti Lätis trükitud juudikeelseid ka lendreid. Kalendrite sissetoomiseks puudus meestel luba. Mõlemad olid levitanud ka lendreid Valgas, Tartus ja Viljandis. Ka lendrid konfiskeeriti salakaubana ning Zala mansüle ja Perecs'ile määrati 70 krooni ta gati strahvi. Kuni trahvi tasumiseni nad paigutati Valga vanglasse. Supelbassein" kanalasse. Pea üldiselt kannatavad kanad talvi sel ajal vähem või rohkem söödikute all, mis ei jäta oma mõju avaldamata ka munatoodangule. Et kanadel oleks või malik end söödikute vastu kaitsta ja nendest vabaneda, selleks tuleks tuua kanadele vastavad eeltingimused. Ise enesest on ju kana puhtustarmastaja loom. See nähtub juba sellest, et kanad suvel vabalt liikudes kasutavad liivas ja mullas suplemiseks iga võimalust. See võimalus peaks neile olema ka talvel. Selleks tuleks teha kanalasse, kas ahju juurde, sõnnikulava alla või mõnda teise sobivasse nurka suplemise kast. Umbes 50 kanale jätkub kastist mõõtudega l X I ui, kusjuures kasti sügavus võiks olla sm- Kast täita p e e n e k u i va liiva ja tuhaga. Tuhka tuleks aegajalt uuendada, nõnda et ta alati oleks kuiv. Riigivolikogu asub riigieelarve juure. Esmaspäeval pidas Riigivolikogu juhatu* koosolekut seoses Vabariigi Valitsuse poolt Riigivolikogule esitatud riigi 1940/41. aasta eelarvega, mille arutamist, nagu juba püha päevases Uus Eestis" mainitud, Vabariigi Valitsus soovis erakorraliselt suures komis jonis, kuhu kuuluks Riigivolikogu täies koos seisus. Praegusel juhul kuuluks sellesse ko misjoni 79 saadikut, kuna K. Setteri lahku misega üks koht Virumaa saadikute ridade* on tiihl Kuna eelarve arutamine rahvaesin duses võtab pikemat aega, siis on päris tõe näoline, et eelarvevaidlustest saab osa võtta ka uus Riigivolikogu liige, kes valitakse 28. ja 29. jaanuaril Rakvere-Kunda-,Jõhvi vali misringkonna järelvalimisteks ülesseatud kol mest kandidaadist. Nii oleks eelarvekomisjon juba tuleval nädalal 80-meheline. Nagu meie lugejaile juba teada, peab Riigivolikogu oma järjekordse koosoleku täna hommikul kell 10. Sellel koosolekul selgub siis ka, et kuidas ja kunas asub Riigivolikogu arutama uut riigieelarvet. Usuteadlaste konverents 30. jaanuaril. Ev. luteri usu usuteadlaste konverents astub tänavu kokku 30. jaanuaril Tartus, kestes kaks päeva. Konverentsi päeva korras on rida ettekandeid. Piiskop prof. dr. J. Kõpp kõneleb konverentsil kuulutamisest ja hingehoiu töö eeldustest tänapäeval. Kirikliku sotsiaaltöö põhi joontest kõneleb õp. B. Ederma, möö dunud aastal ilmunud vaimulikust kir jandusest praost J. A u nve r, kirikuisa Augustini rahuvaadetest ja rahuhinnan guist prof. 0. Sild. Konverents peetakse Tartu-Maarja koguduse leerisaalis. Tallinna fondibörsi kursisedel 22. jaan Ostu- Müügi kurss kurss London New York 1 $ Berliin 100 marka kliiring Helsingi 100 marka Stokholm 100 krooni Kopenhaagen 100 krooni Oslo 100 krooni Riia 100 latti Kaunas 100 litti Amsterdam 100 kuldnat Pariis 100 franki Zürich 100 franki Brüssel 100 helgat Milano 100 liiri.», kliiring.,, j\ullu rj TÄNA MINNAr Tallinnas, teisipäeval, 23. jaanuaril. Eestl-N. Liidu raamatunäitus Kunstihoo nes, avatud kella 7-ni õlit. Sissepääs vaba Eesti diatomiidi kasutamise võimalus test prof. E. Jaaksoni referaat Loodus uurijate seltsi Tallinna osakonnas. Linna pedagoogilise muuseumi ruumes (Sakala 53), asjast huvitatuile osavõtt võimaldatud, alaus kell õigest eluviisist _ räägib V. Pabson Pau luse koguduse noorte koonduses, Kreutz waldi t. 23, algus kell 20. Estonia teater Bizet ooper Carmen" algus kell ' Töölisteater v. Mobergi draama..naine algus kell ' Kino Ars..Armastus ei kustu", peaosas Charles Rover. Kino Bi-Ba-Bo - «Vihmahoog", peaosas lyrone Power ja Myrna Loy. Kino Gloria Palace _..Kinotäht sunnib" Frederic March ja Janet Gavnor! Kino Helios esietenduseks Uued inime sed". Harrv Baur'iga peaosas Kino Modern _ ~Roxy", Paul Abrahami ope rett, peaosades Rosy Barsony ja Hans Holt. Apteekide öövalve: TALLINNAS. Oöl vastu kesknädalat: R. Geortrin Viru 15, A Schnicker, Paldiski 6; V. Kuilt' Liivalaia 34; R. Lehbert ja K. Schneid*r Apteegi 1. NÕMMEL. Linna apteek. P&rno mnt 90/92 UUS EESTI" NR. 21, TEISIPÄEVAL, 23. JAANUARIL

3 Eesti ja Saksa Berliinis algasid läbirääkimised Eesti delegatsiooni ja Saksa esindajate vahel. Esialgu käivad kõnelused veel lahtiste juriidiliste küsimuste üle seoses Eestis elutsenud sakslaste ümberasustamisega, hiliem tulevad lahendamisele väärtuste ülekandmisega seotud probleemid. Eesti delegatsiooni juhib dir. Georg Meri ning delegatsiooni kuuluvad 0. õpik Eesti läbirääkimised Berliinis. Esialgu lahendatakse juriidilisi küsimusi, hiljem päevakorda majandusprobleemid. Läbirääkimised võivad kesta veel paar nädalat. saatkonnast Berliinis, Välisministeeriumi väliskaubanduse büroo juhataja H. Pul lerits ning Majandusministeeriumi vanem kaubandusinspektor A. Vendt. Saksa poolt võtavad läbirääkimiste praegusest järgust osa saadik Tvardovski, peakon sul Nöldecke ja dr. Köler Saksa välis ametist. Berliini saabus Tallinnast ka Eesti näitusruumid Leipzigis valmivad. Saksa usaldusvalitsuse esimees dr. Vol lert. Läbirääkimisi peetakse iga päev. Ole tatakse, et nad võivad kesta paar näda lat. G. Meri Berliinis viibimisel käsit letakse ka Eesti ning Saksa vahelise kau bavahetuse päevakorral olevaid küsi musi. Meie väljapanekute jaoks peegelklaasidest seintega ruum. Messil selgitatakse ka transpordiolusid läbi Eesti. Leipzigis käivad praegu ettevalmistused Eesti esmakordseks esinemiseks Leipzigi kevadmes sil, mis algab märtsi esimestel päevadel. Leip zigis viibis ka Majandusministeeriumi vanem kaubandusinspektor A. Vendt, kes praegu võ tab osa Eesti ja Saksa läbirääkimistest Ber liinis. Eesti konsuli dr. Reindali poolt kasutamiseks antud ruume puhastatakse juba ning seatakse korda vastavalt kavanditele. Ruumid asuvad parimas messirajoonis, Leipzigi raekoja platsil, ning on hästi sobivad esinduslikku laadi välja panekuks, nagu see Eesti poolt on mõeldud. Pearuum on g a ler i i taol i n e ja peegelklaasist seintega, kuna kõik ruumid kokku annavad umbes sa ma pindala, nagu on Eestit tavaliselt olnud Königsbergi messidel. Väljapanekute kõrval, mis Eestis juba on vilja valitud ning mis näitavad meie välja veetavaid saadusi, korraldatakse selgitav üle Väljapanekute juure ka Eesti kauba müügiosakond. vaade nendest kaupadest ja ainetest, mis Eesti praegu vajab sisseveo artiklitena; samuti selgitatakse transiidi ja trans pordi võimalusi läbi Eesti, mis praegustele Saksamaa kaubandussuhetele idaga peaksid olema küllalt olulised. Transpordi võimalusist on muidugi huvitatud ka kaugemad kaubatarvitajad ja müüjad. Sisseveo ja trans pordi küsimusis hakkab messil teateid andma eriline informatsioonibüroo. Korraldamisel on ka müügiosakond, ning Eesti poolt on ette panek võimaldada riigimarga suurune müügikontingent, mis oleks suurem vare matest. Messi ajal on kavatsusel korraldada eriline nõupidamine Leipzigi saabunud eesti ja võõ raste asjasthuvitatud kaubandustegelaste vahel, kus peetakse Eesti tööstus- ja kaubandusolu korda selgitav referaat ning vastatakse võima likele küsimusile. Ette on nähtud ka vastu võtt Eesti väljapanekute ruumides majandus tegelaste ja ajakirjanduse esindajaile, mii puhul maitstakse ka Eesti kauba proove. On astutud samme, et kohalikus messiaeg ses ajakirjanduses avaneks võimalus Eesti kau banduse tutvustamiseks. Praegu korraldatakse Leipzigis Eesti konsuli ja konsulaadi sekretäri Kasemetsa kaasabil väl japaneku tehnilist külge. Et Eesti maja fas saadi vaatamata pimendamisele teha silma paistvaks, kavatsetakse maja ette tõmmata suured lipukangad ja maja seinad katta vos voritseeritud transparentidega, mis ka pime duses kiirgaksid ja tähelepanu ärataksid. Väljapanekute tegelikule korraldamisele asutakse transportolude praegusi raskusi arvestades juba veebruari keskpaiku insp. Vendti juhatusel, kes seks puhuks sõidab tagasi Leipzigi. >6 m % m JLM*. Vabariigi Presidendi tunnustus Vabariigi President oma käskkirjaga 22. jaanuarist, mis antud eriõigusel, on annetanud saatkonnanõunik Konstantin Talve n'ile (K. Schmidfile) Riigivapi 111 kl. teenetemärgi. Konstantin Talven Varssavi saatkon na nõunikuna jäi kohale Saksa-Poola sõ ja kõige raskemal ajajärgul, täites ameti kohuseid ja abistades Eesti kodanikke Varssavi piiramise ja purustamise aja! septembris 1939, olles peagu vahetpida mata pommitamise all iile kolme nädala kestes. 21. sept., kui evakueeriti Vars savist kogu ülejäänud dipl. korpus ja vä lismaalased, jäi K. Talven kohale, ei kaitsta rüiistamiste eest riigivara ja abis tada ülejäänud eestlasi. Pärast dipl. korpuse evakueerimist Varssavi linna hä vitamise päevil viibis dipl. korpusest Säilitage oma hambad noored, terved ja tugevad! See on lihtne, kui tarvitate hammastehooleks NlVEA hambapastat, NIVEA-hambapasta puhastab hambad põhjalikult, hävitab kahjulikud suuhapped, tugevndab igemeid ning suuilanahku ja muudab väljahinguse puhtaks ja värskeks. Proovige seepärast diivea ham bapastat juba täna õhtul. Werner Mehks, Tallinn. N mk-dpaml>anast u saatkonnanõunik K. Talvenile. Jugoslaavia prlntsregent Kroaatia pealinnas. Hinnad: 50 ja 75 senti 3 linnas peale K. Talven'i ainult üks Läti saatkonna liige. Lubatakse kanda välismaa aumärke. Teenetemärkide seaduse eeskirjade järgi võidakse Kestis välismaa au- ja teenetemärke vastu võtta ja kanda ainult Vabariigi Pre sidendi loal, mis avaldatakse Teenetemärkide Komitee esildisel Vabariigi Presidendi käsk kirjas. Vabariigi Presidendi vastava käskkirjaga on antud seesugune luba järgmistele isik"- tele, kellele hiljuti on annetatud välisnu i aumärke: Haridusministeeriumi üldosakonna direk tor Aleksander Kurvits, Bulgaaria aukon sul Kestis Nikolai VV öh r m a n n - H i I I. Rii gi Ringhäälingu saatekava juhataja Hanno Kompus, ajakirja..kesti kool i" tegev toi metaja Kustav 011 ik, Kesti Kunstimuuseu mi direktor Peeter lauk ja Eesti Kultuur kapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valit suse peasekretär Artur Väli. Moskva-Berliini Hiina nõutab Ameerikast laenu. lennuliin avatud. ETA. Be rli 1 n, 22. jaan. (DNB.) Pühapäeval pärast lõunat maandus Berliln-Rangsdorfl lennuväljakul esimene len nuk, mis saabus sõiduplaani kohaselt Mosk vast. õhusõiduministri marssal Göringi nimel tervitas meeskonda õhuameti juht Fisch. Mees konna nimel tänas lennuki juht kapten Kirit schenko, avaldades lootust, et uus lennuliin aitab edendada elavat liiklust mõlema suure lyaa vahel. Moskvast teatatakse veel: Uue lennuliini marssruut on: Moskva-Minsk-Belostok-Königs berg-danzig-berliin. Lennuaega kulub seks veidi vähem kpi 7 tundi. Talvel tehakse kogu sõit Moskva Berliini suunas ainsa päevaga, vastupidises suunas kähe päevaga. Enne sõ da käis Moskva-Berliini lennuühendus Kauna se kaudu. Viimastel kuudel oli Moskva lennu ühenduseks Euroopaga Moskva-Riia-Stokholmi lennuliin. Balkani keerdkiisimus. (Havaa.) Rumeenia ja Jugoslaavia välismi nistrite läbirääkimise puhul Daiiy Telegraphl" Balkani kirjasaatja kirjutab, et Türgi väiks väga hästi esineda sobitajana ühelt poolt Bul gaaria ja teiselt poolt Jugoslaavia ja Rumee nia vahel. Selle sobituse eesmärgiks oleks Bulgaaria mõjutamine ajutiseks loobumiseks tema revisjonistlikest nõudmistest, et seega kaasa aidata rahule Balkanil. Mis puutub Un gari hoiakusse kriisi korral, siis kirjasaatja arvates ei luba miski arvata, et see riik loo buks oma revisjonistlikest püüdlustest ja eriti Transilvaania suhtes. Bukarestis avaldatakse peale selle veel arvamist, et Saksa poliitika ta hab neutraliseerida Itaalia aktsiooni. Tähen datakse, et kui Mussolint võiks reageerida energiliselt N. Liidu mõju suurenemise vastu Balkanil, siis tal on veel palju raskem vastu seista Saksa mõju suurenemisele selles Euroo pa osas. (DNB.) Zagrebi lehe Hrvatski Dnevniki* teatel ei toimu Balkani liidu nõupidamisi. Veepuudus Stokholmis. ~Stockholms-Tidningeni" teatel era kordne pakane ei jätnud puudutamata ka Stokholmi, tekitades seal mitmesu gust kahju. Nii lõhkesid paljudes maja des kütte- ja veetorud ja praegu on Stokholmi tänavail näha inimesi, kes kannude ja ämbritega käivad puurkae vudest vett toomas. Ilmade soojenemist oodatakse ka ' seetõttu, et siis alustatakse Stokholmi parkides kaitsevarjendite ehitamisega. Varjendid on kavatsetud nii suured, et nad õhurünnaku puhul suudaksid ma hutada tuhandeid inimesi. Siberi pakane" Saksamaal. Berliin, 22. jaan. Enneolematu karm pakane tekitab Saksa rahvale ja ametivõimudele suurt muret. Sak sa lehed kirjutavad, et hoolimata Poola sõja käigu lõppemisest, peavad sakslased ikkagi võitlema kahel rindel läänerindel ja kül marlndel. Völkischer Beobachter" pühendab..siberi pakasele" artikli, millest nähtub, et haruldane külmalaine veeretab elanikkonnale uusi raskusi. Süte puudusel peavad inime sed elama kütmata ruumides ja lõdisema kül mast. Kuid sütepuudus polevat tingitud tagavarade lõppemisest, vaid transpordi ras kustest. Tsiviilelanike jaoks jäetud trans pordivahenditest ei jätku ootamatult suure nenud vedude teostamiseks Berliinis annab end tunda ka töökäte puu dus. Kuigt Berliinis on rakendatud tööle hulk Poola sõjavange, peavad elanikud ise tänavaid lumest puhastama. A!g~J saadeti juudid sundkorras lund vedama, aga kui neid osutus liiga vähe, asusid sakslased ka ise labidate ja luudadega tööle. Lume vedami seks ei kasutata Berliinis autosid ega voori mehi, vaid lund veetakse kelkudega. Rahuläbirääkimisteks Jaapaniga ei ole enam võimalusi. ETA. Shanghai, 22. jaan. (DNB.) Nagu Hiina pangarhigkonnist kuul dub, on Hiina suursaadik Washingtonis alus tanud läbirääkimisi uue 10 miljoni dollariise laenu saamiseks Hiinale. Osa laenust läheks Hiina jooksvate kohustuste katmiseks eelmiste Ameerika nisulaenude eest, kuna muu osa ka sutataks materjali muretsemiseks Tshungkingi valitsusele. (Reuter.) Kõik rahuläbirääkimiste võimalu sed Jaapani ja seadusliku Hiina valitsuse va hel on nüüd kadunud, seletas üks Hiina amet like ringkondade esindaja Reuterile. Ta üsas; Hiina valitsuse otsust võidelda edasi võib ai nult tugevdada asjaolu, et Wangtshingwei on nõustunud Jaapani raskete tingimustega, mida tulevat pidada «täieliseks alistumiseks". Jaapani tingimused Wang tshingweile. ETA. Shanghai, 22. jaan. (DNB.) Hongkongi ajalehe Takungpao" poolt avaldatud leppetingimused Vangtshing vei ja Jaapani valitsuse vahel lükatakse üm ber Vangtshingvei esimese sekretäri poolt. Üldjoontes olevat Takungpao" poou avalda tud tingimused vastanud Jaapani esialgsetel nõudmistele, milledele Vangtshingvei olevat aga esitanud vastunõudmisi. Läbirääkimiste tulemustena olevat kristalliseerunud kuus tingimust: 1) Mandzhukuo tunnustamine, 2) kommu nismivastane seisukoht, 3) Jaapani väeosade paigutamine Põhja-Hiinasse ja Mongooliasse kommunismivastase tegevuse raamides, 4) ma janduslik koostöö üheõigusluse ja vastastik kuse alusel, 5) raudteed antakse jälle Hiina riiklikuks omanduseks ja 6) Jaapani vägede tagasitõmbamine 'Hiinast kahe aasta jooksul pärast vaenulikkuste lõppemist. Kuuenda punkti formuleerimisel olevat Vangtshingvei nõustunud sellega, et Jaapani vägesid peetak se Hiinas niikaua vajalikeks, kuni Tshung kingi valitsus jätk ah oma vastupanupoliitikat. Taluvankrid trammi asemel Varssavis. Majarusude alt leitakse ikka veel laipu. Pariis, 22. jaan Paris Soir" jutustab hiljuti Varssavis käi nud diplomaadi andmetel, et Varssavis ülla tavat iga võõrast nüüd taluvankrite rohkus. Need täitvat trammide ja autobuste aset, mis suuremalt osalt hävisid Varssavi piiramise ajal. Kuigi osa trammivaguneid olevat veel tarvitamiskõlblikud, ei saavat neid praegu tarvitada. Ainsaiks liiklusvahenditeks olevatki nüüd Varssavis ümberkaudsed talupojad, kes oma lihtsatele vankritele on asetanud lauad, mis täidavad pinkide aset. Hoolimata sõidu eba mugavusest on inimesed ometi õnnelikud, et nad ei tarvitse jala ühest linnaotsast teise kõmpida. Jutud Varssavis valitsevast näljast on alu setud. Toiduaineid on seal saada nii vaba müügil kui ka tshekkidega, ainult hinnad ole vat kallid. Toiduainetekaupluste ees olevat sabad ja suhkru ning või saamiseks pidavat sageli kaua aega sabas seisma. Üldse elavat Varssavis praegu paremini ETA. N e v York, 22. jaan. (Reuter.) New York Times" kuuleb Washingtoni ametlikest ringkonnist, et Inglismaa kavatseb kulutada umbes tu hat miljonit dollarit (250 miljonit nael sterlingit) lennukitele ja teistele sõja listele varustustele ÜSA's. Varaameti riigisekretär Morgenthau püüdvat leida abinõusid, et kergendada tehaste laien damist, mis võimaldaks neil täita Briti tellimisi. Prantsuse söjakirjasaatjad Londonis küias. (Havas.) Prantsuse sõjakorrespondendid, kes viibivad Briti valitsuse kutsel külaskäigul Inglismaal, olid pühapäeva õhtul külalistena dineel, mis anti informatsiooniministeeriumi poolt Grand HotePis. Dineel ministeeriumi parlamendisekretär Edward Gri g g tervitas külalisi lühikese prantsuskeelse kõnega, milles ta rõhutas Prantsuse Briti solidaarsust. Ta üt les muu seas: «Teist korda Prantsusmaa ja Suur-Britannta on ühendatud kui vennalikud kaaslased võitluses Saksamaa vastu. Meie UUS EESTI" NR. 21. TEISIPÄEVAL, 23. JAANUARIL väikekaupmehed ja alamad ametnikud kui endised professorid, kirjanikud, kunstnikud ja kõrgemad riigiametnikud. Teatrid olevat kõik suletud. Pommitamise ajal varises rusudeks peale ooperihoone veel neli teatrimaja. Ülikool on suletud ja poolakeelsetest ajalehtedest il mub ainult üks. Pakase tulek puhastas Varssavis õhku, pannes piiri taudide levimisele, mida põhjusta sid mädanevad laibad. Seni polevat suudetud veel kõiki surnukehi koristada, sest neid avas tatakse ikka veel majarusude all. Motta raskesti haige. ETA. Genf, 22. jaan. (DNB.) Liidunõunik Motta tervislikus seisu korras, kes mõne aja eest haigestus tõsiselt, on märgata tunduvat halvenemist. Arstidel on vähe lootust Motta elu päästmiseks milj. dollari eest sõjavarustust Inglismaa suured sõjalised tellimised Ameerikast. peame saavutama täielikuma võidu kui aastal. Meil on varsti veel kaks miljonit meest lippude all. Meie sõjavägi kasvab päevast päeva. Meie tunneme endid kõiges seltsimees tena ning oleme otsustanud lüüa Saksamaa täielikult. See on meie esimeseks ülesandeks. Teiseks ülesandeks on rahulikult välja kanna tada manöövrid, millede eesmärgiks on era pooletud riigid. Ei tohiks olla erapoo letuid ristisõjas, mida meie teostame kristliku tsivilisatsiooni kaitseks. Kõik erapoo letud on meiega, kui võit hakkab naeratama meie relvadele. Kolmandaks ja viimaseks üles andeks on mitte kaotada rahu. Inglis- ja Prantsusmaa jäävad alalisteks liit lasteks, ütleb Edward Grigg. Seejärele võttis sõna Prantsuse delegatsioo ni juht ja sõjaväeline atashee Inglismaal kind ral Lelo n g, kes ütles, et edaspidi Prantsus maa ja Inglismaa on üksainus isamaa, mis on ühendatud Saksamaa vastu. (Reuter.)..Times" kirjutab Churchilli pöör dumise kohta erapooletule riikide poole oma laupäevases kõnes: Churcliill rõhutab era poo lelule riikide raskusi. Need raskused on sel ged kõigile ja mitte kellelegi rohkem kui era pooletulele riikidele endile. 1 ehi lisab, et ei saa eitada, et liitlased piinav:"' õiglasel! ko helda erapooletuid riike, kes teavad, et neil ei ole midagi karta sealt poolt ei sõja ajal ega Printsregent Pauli külaskäigust abikaasaga Kroaatiasse teeb Jugoslaavia aja kirjandus järeldusi, et seni rahulolematust tekitanud kroaatideküsimus on nüüd lõplikult lahenenud. Printsregent Paul on pildil vasakult teine. Pidulik vastuvõtt Jugoslaavia printsregendipaari auks Zagrebis, Kroaatias. võidu korral. Ent liitlastel 011 õigus kaevata, kui võetakse loomulikuna erinevust kahe nimelt Saksa ja liitlaste sõjapidamise reeglite vahel. Külm pidurdab sõjategevust läänerindel. ETA. Berliin, 22. jaan. (I),\B.) Külmalaine, mks 011 levi mul kogu Euroopas, on võitlustegevust iäänefrondil pii ranud miinimumini. Sooritatakse ainult tava lisi luureretki, mis 011 vältimatud, et kindlaks teha vaenlase seisukohti. Ehe Saksa luureük suse kokkupõrkel vaenlase luureiiksusega sai kolm Saksa sõdurit kergesti haavata. Saksa luureüksiis suutis siiski oma ülesande täita ja pöördus ei-kellegi-maalt tagasi täisarvuliselt. Seoses Briti miiniristleja «GreiivilleM" huk kumisega on Londoni raadio väitnud, et Sak samaa olevat sõja algusest saadik kaotanud I 21 2 miiuiristlejat. Järelepärimisel vastavalt poolt on selgunud, et sõja algusest saadik ei ole Saksamaa kaotanud ühtki miiuiristlejat. Saksa sõjavägede ülemjuhatus teatab: Ei ole olnud ühtki tähelepanuväärset sündmust. (Havas.) Prantsuse sõjateadaanne 22. jaa nuari hommikul: Ei ole midagi teatada. Rootsi majandusi olukord halveneb. ~Stokholms-Tidningen" kirjutab, et mullu suvel oli Rootsil tagavaraks 2 miljardit kulda ja välisvaluutat, kuid nüüd need reservid on kahanenud 1,5 miljardile. Et pidurdada va luuta tagavarade edaspidist vähenemist, p-ab valitsus aina uusi valuutakitsendusi tarvitu sele võtma, karistades karmilt kõiki valuuta määruste rikkujaid. Üldse halveneb Rootsi majanduslik olu kord pidevalt...stokholms-tidningen" mär gib, et Rootsi väliskaubanduse bilanss oli möödunud aastal ebasoodus: Rootsi veeti 610 miljoni krooni eest kaupa rohkem sisse kui välja. Eriti vähenes rootsi eksport pärast sõja puhkemist. Detsembris import ületas ekspordi 103 miljoni krooni võrra. Rootsi lehe arvates on võimalik sisse- ja väljavedu tasakaalustada vaid välismaiste kaupade tarvitamisest loobumisega, soovita des esmajoones keelata luksusesemete sisse vedu. ühtlasi leiab leht, et tollide kõrgenda mine aitaks ka omalt poolt väliskaupade tar vitamist piirata. Windsori hertsog Londonis. ETA. London, 22. jaan, (Reuter.) Windsori hertsog saabus möö dunud ööl Prantsusmaalt Londoni. Hertso ginna ei viibi ühes hertsogiga.

4 MWatemdWu Juba sündides suusad jalas. (ottalhamine. Käsilolew üldine seaduste kodifitscerimine on jõudnud järjekorras ka rahwaterwishoidu puutuwate seadusteni. Riigikogu möödunud istungjärgu! wõeti wastu juba parandatuna ja täicndatuna terwishoiupcrsonaali kutsete acwuse ja rawiasutuste ja laboratooriumide seadused. Neist esimene käsitab terwishoiu personaali ja sinna kuuluwate isikute, nagu arstide, ämmaemandate, õdede, welskritc, ap teekrite jne. kutsetegewuöse puutuwaid küsi musi, kuna teine, s. o. rawiasutuste ja labo ratooriumide seadus sisaldab norme haiglate, ambulantside ja teiste sellesarnaste asutuste asutamise, ülalpidamise ja korraldamise kohta. Tähtsamana kõigist rahwa terwishoidu käsitlcwaist seadustest on praegu Niigiwoli kogus arutusel olew rahwaterwishoiu korral damise seadus. See seadus on õieti terwishoiu põhisca dus, kui nii wõib ütelda, kuna ta haarab kõik põhilised alad ja küsimused rahwatcrwis hoiu korraldamise alal. Kuigi Wabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõu ei sisalda endas palju uut, wõrreldcs kehtima seadusega, tekkisid niihästi Riigiwoli kogu wastawais komisjonides, kus seadused nõu oli arutusel, kui ka üldkogus pikad ja põhimõttelised waidlused ja sonawõtud sea duse eelnõu ümber. Selle juures ei piirdu tud ainult puht seaduseelnõu analüüsimise ja arutamisega, waid käsitleti kogu meie tcr wishoiu poliitikat ja seisukorda ning arengu wõimalusi tulewikus. Rahwa terwishoiu üldkorraldus ja juhti mine nii kehtiwa seaduse kui ka eelnõu järele on Sotsiaalministeeriumi ülesandeks, kes seda teostab terwishoiu ja hoolekandctalituse ja farmaatsiaosakonna kaudu. Kohtadel aga tegeliku elanikkonna terwishoiu eest hoolitse mine ja terwishoiuline järelewalwe linnades ja maakondades toimub linna- ja maakonna omawalitsuste kaudu. Wiimased tcostawad seda otseselt ise, kuid peamiselt wastawate eriteadlaste maakonna-, linna- ja jaos konnaarstide kaudu. Sellega on ka eelnõus leidnud rakendamist sama põhimõte, milline on walitsenud meil terwishoiu korraldamise alal kogu omariikluse paewil, et tegeliku ter wishoiuala korraldus ja - juhtimine sünnib omawalitsuste kaudu. Sellega on terwishoiu korraldamise alal läbi wiidud detsentralisat stooni põhimõte, milline jääb püsima ning on osutunud õigeks ja otstarbekohaseks. Wiimasel ajal on omawalitsustel tulnud raskusi terwiöhoiuala tegeliku korraldamise täitmisel, kuna meil kipub tulema puudus, seda eriti maal, wastawatest eritcadlastest arstidest. Kuigi suhteliselt rahwa arwule meil arste on wõrdlemisi palju, rohkem kui meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Leedus, rää kimata weel mõnesuguseist suurematest riiki dest, on meil wiimasel ajal terawalt esile tul nud nähe, kus omawalitsused ja ka teised asu tused ja organisatsioonid ei saa ometi arsti. Praegu on üle riigi 134 jaoskonnaarsti ko hast täitmata umbes 20 ja mõned neist juba pikemat aega. ArStide maale mineku takistu scks on kindlasti wähem teeenistus, halwad korteriolud, raskemad töötingimused, kuid peamiseks põhjuseks on kindlasti ka asjaolu, et linnaelu weetleb rohkem. Ka siinkohal puuwme kokku sama raske probleemiga, mis meil ja ka mujal riikides on eriti wiimastel aastakümnetel ilmnenud, s. o. rahwa maalt linnawalgumise küsimusega. Seaduse eelnõuga püütakse osaliselt soodustada arötide maale minekut, jaoskonna arstide ja kolmanda astme linnaarstide palkade normeerimisega ja tõstmisega. Kuid sellest üksi on weel wähe. Kuna sakslaste äraminekuga läks meilt ära üle saja aröti, siis kindlasti on meil arstidest üldiselt puudus. Sellepärast tuleb meil kaaluda päris tõsiselt, nagu seda tehti juba Lätis, ülikooli arstitea duskonda pääsewate üliõpilaste arwu suu rendamist. Teisest küljest aga tuleb omawalitsustel rohkem rõhku panna jaoskonnaarstide kor tcrioludc parandamisele. Kuna aga siin on tegemist küllaltki suurte summadega ning omawalitsustel endil puuduwad wastawad suminad, siis peaks kaaluma wõimalust was tawa ehitusfondi loomiseks riigi toetusel. Kõigi nende ja teiste wastawatc wahcnditc süstemaatilisel rakendamisel peaksime üle saama sellest juba krooniliseks muutumast arstide puudusest maal. ühtlasi tuleks aga kaaluda ka wastawa arstliku abipcrsonaali, nagu õdede, welskritc jne. kaadri wäljaarcn damist Soome eeskujul, kes ka wöiks täita lünka eriteadlaste puudumise tõttu. Wäikscmatc kolmanda astme lin nade tegelaste poolt on esile toodud kartus, et wastawa palgamäära wõtmiscga seadusse Selline suusk ei libisenud mäkke tõustes, linnaarsti suhtes wõiksid sattuda pisilinnad raskustesse cclarwe koostamisel. Samuti ei leiduks wahcst meil seal linnaarsti jaoks wastawalt palgale ülesandeid. Kuna seaduseelnõu näeb ette, et kolman da astme linna- ja jaoskonnaarsti kobad on ühendatawad wastawatc omawalitsuste kokkuleppel ning sel juhul seaduses cttenäb tud palgamäär tuleb kanda wastawalt kokku leppele kahel omawalitsuscl, siis peaks sellest tegelikkuses üle saama. Samuti ei oleks sel juhul karta, et arstil ei jätkuks küllaldaselt tööd ja ülesandeid. Palju waidlusi on tekitanud ka maa- ja linnaarsti ametisse kinnitamise ja ametist wabastamise kord, kus wõrrcldes kehtima seadusega on keskwalitsuse wõimkonda tun duwalt suurendatud. Siin seisame järjekord selt selle igiwana küsimuse ees, et meil puu dub omawalitsusteenijate teenistusseadus, analoogiliselt riigiteenijate teenistusseadusele, milline korraldaks omawalitsusteenijate õi gused ja kohused. Kuna aga wastawat sea dust ei ole, siis on hakatud iga eriseaduse juures teatud tähtsamate omawalitsusteeni jäte suhtes, nagu arst, insener jne., wõtma sisse eri korda nende ametisse wõtmise ja ametist wabastamise kohta. Süsteemilt see õige igatahes ei ole, kuna ta seab omama litsusteenijad wägagi ennemasse õiguslikusse seisundisse, kuid momendil.ta täidab siiski oma ülesande. Riigikogu kõnetoolilt on tehtud ettchei teid, et rahwaterwishoiu korraldamise alal on wähe tehtud sa paljudel aladel jätab kord wägagi soowida. Kurdeti haigemajade wä hcsuse, arstide puuduse, rahwa wähcse juure kaswu, imikute suhteliselt suurearwulise su rewuse jne. üle. Kõigis ncis kõnelustes on omajagu õigust, kuid selles ei ole süüdi nii wõrd meie terwishoiu ala korraldus, kui waötawate krediitide puudumine. Kui aga wõrrelda olukorda praegu ja 20 aastat ta gasi, siis näeme, et oleme ka sel alal oma riikluse kahe aastakümne jooksul wägagi pal ju ära teinud. Uuendatud seadused rahwaterwishoiu alal, eriti aga rahrvatcrwishoiu korraldamise sea- Teated Soome rindelt jutustavad järjest suusapatrulllde tegevusest. Suuskadest, neist spordiabinöudeet, milledega soomlased on saavutanud endale Ulemaailmlise suusa spordi rak va kuulsuse, on saanud tõhus relv ka riigikaitse otstarbeks. Soome maastiku iseäralduse ja lumerohkuse juures, kus lumi katab maapinda I ISA m. paksuselt, pole liiklemine ilma suuskadeta mõeldav. Ja Poorne sõdurid tunnevad end suuskadel kahtlematult kodusena. Elades soomlaste keskel, oli võimalus tundma õppida, millisel määral suusasport ja suusatamine on levinud soomlaste keskel ja kujunenud häda vajaliseks elutarbeks. Meie põhjapoolsed naabrid armastavad rääkida, et nemad olevatki suusatamise esi mesena leiutanud. Esimene soomlane ole vat sündinud suusad jalas! Sellepärast ka iga soomlane suusatavat ning suusa sport temale hinge tunginud. Juba soom laste..kalevalas" tehakse juttu suuska dest. Viimased olid juba siis" tähtsad lii kumisvahendid. Loomulik tarve suuskade järele oli ka esisoomlasil, sest polnud ju võimalik liikuda jalgsi sügavas lumes. Al gelisemad suusad, mida mäletavad ka vane mad soomlased, olnud kahes pikkuses. Parema jala jaoks oli pikk suusk sel lel liueldi, vasema jala lühikese suusaga aga tõugati. Pika, s. o. parema jala suusa põhi oli kaetud põdranahaga, karv alaspidi, nii et liikumisel libises suusk mööda-karva. sest libisema hakates..hakkasid põdrakar vad vastu" ja libisemine oligi seisus. Nüüd valmistavad suuski mitmed vabrikud. Lapsed suuskadel kooli. Soomlaste igapäevases elus ei tulda toi me ilma suusatamiseta. Oli suur nauding vaadata, kuidas igal hommikul koolilapsed, juba 8-a. poisid ja tüdrukud, läksid kooli suuskadel. Jalas kõveraninalised sussid, ni nad ja põsed punased käredast pakasest, liiguti suusakeppide tõukel koolimaja poole. Ja aina üksteisest mööda kihutades! Tõus ti põigiti suuskadel mööda järsku mäenõlva üles, seda pikema sõidu sai aga teisest mäe küljest alla lastes. Mäelasud sooritati suu rima julguse ja kindlusega...suurella vauh tilla!" kisasid poisid rõõmsalt. Ja ~vauhti" oli sees tõepoolest- noorte väikesed pead ühes karvamütsiga värisesid mõne hange kühmu peal nagu puuladvad, ent egas selle pärast sõitja kukkunud. Ollakse juba nii harjunud. Ja vägimehed mäesõidus pol nud mitte Uksi poisid, vaid ka tüdrukud. Igal soome noorel on suusad juba elu aastast alates. Suusasport on Soome nooriele nagu teiseks hingeks. Kuigi nendes on küllaldaselt suusaspordi Indu, kasvatatakse seda veelgi juurde. Eel mistel aastate] anti kõigis Soome linnakooli des ja mõnes paigas maalgi nädalapäevane suusapuhkus" selleks, et* anda õpilastele ae ga suusatamiseks. Meile tundub see vahest imelikuna, kuna Soomes niikuinii maastiku liste võimaluste poolest ning lumerohkuse tõttu hea suusasporti harrastada. Koolides võeti aga suusatamispuhkus vastu suurima rõõmuga ning puhkuse jooksul korraldati dus, omalt poolt aitawad kõrwaldada ncid lünki ja puudusi, mis on aastate jooksul esile tulnud rahwaterwishoiu korralduses. Sellega see omakorda aitab tcatawa! määral kaasa rahwaterwishoiu alaste küsimuste la hendamisele ja sel alal olukorra paranemisele. W. Welner. Soomlane sirgub suuskadel. koolides suuri suusamatku, kus asjatundjate poolt jagati ka õpetusi suusatamiskunstis. Suusasporti jatkatakse innuga ka väljas pool kooli. Kõik organisatsioonid maal, olid need millised tahes, korraldasid suusavõist luse. Möödus vaevalt pühapäeva, millal minu peatuskoha lähemas ümbruses polnud suusa võistlust. Juba laupäeva õhtul hakkasid soomlasest koolivennad ettevalmistusi tege ma võistlusteks: tuli ju tõrvata ja määrida suuski, milline oskus samuti suuresti on le vinenud, ning määrdepotikesi oli igalühel kümmekonna ümber. Suusad pidi ju olema alati hyvässä kunnossa". Eriti agaralt tehti suusaspordiga tegemist..suojeluskunnas" (kaitseliidus), kus korral dati rohkesti võistlusi suusa-patrullalal. Suusavõistlustele ei elanud üksi kaasa sportlased, vaid kõik teised isikud. Paremini kui üks-kord-ühte teab Soome noor peast suusarekordeid, mis saavutatud Soomes ja välismaal. Ning oli päris piinlik, kui soomlased küsisid mi nult meie Kaariste j. t. meistrite paremaid aegu, mida muidugi ei teadnud. Kuid soom lased ütlesid siis ise meie meeste rekordtule mused! Samuti nagu oma meestest, teati rääkida ka Rootsi ja Norra suusatajaist, Shveitsi suusameistreist, itaallasist jne. Suusatamiskirg elab soomlases kuni sur mani Ei suusata ta mitte üksi spordikirest aetuna, vaid suusad on saanud igapäevaseks ja asendamatuks tarbeasjaks. Linna täna vail ja maanteedel võib alati näha liikuvaid suusamehi, seljas kotid ja kimbud. Suuska del sooritatakse kuni km kauguselt linnasõidud, samuti igapäevased lähgmad as jatoimetused; töömees sõidab suuskadel met satöödele ja mujale tööpaika, suuskadel min nakse ka pidudele, koosolekutele jne. Mitte üksi mööda maanteid, vaid ka otse, üle mägede, järvede ja orgude, pääseb tal vel suuskadega. Ja teekond jääb seega hoo pis lühemaks. Veel nüüdki sõidavad Põhja- Soomes vanemad inimesed pühapäeviti suuskadel kirikusse jumalateenistustele. Suusatamiskirg pole ju veel jahtunud. Ja mitte haruldane pole vaatepilt, kus pereisa ja -ema tõusevad käsikäes mäkke, et siis pöö rase kiirusega mäest alla järvejääle laskuda, üleriiete hõlmade levides tahapoole. Nü ol lakse südames ja hinges jällegi noored, kui minnakse Jumalat paluma. Ei tee seejuures häda ka kraadine pakane, ega eega eesolevad kurvid ja puud osatakse juba liikuda suuskade] igasuguses maastikus. Lapsepõlves omandatu pole veel ununenud. Jälgisin oma peatuskoha lähedal kohaliku kaitseliiduüksuse poolt korraldatud suusa võistlusi 20 km. suusatamises. ' Osavõtjaid oli 50. Võistlejate hulgast hakkas silma ealt juba õige vana mees. Võistluse lõppedes oli võimalus mehega vestelda. Imestasin, et veel nii vanas eas võisteldakse nooremate hulgas. Mitäpäs siitä: Onhan sita aikaisemmin tehty." (Mis sellest! On seda saanud va remgi teha.) venitas soomlane aeglaselt. Ütles olevat enese 50-a. ning osa võtnud kogu oma meheea jooksul, kõigist ümbrus konna suusavõistlusist. Tänases võistluses oli mees 50 hulgas 41-ne. Mõnegi 20-aastase oli ta endale selja taha jätnud...olete siis toonud ka palju esimesi au hindu?" Pole saanud enam paarilkümnel aastal. Nooremad on väledamad. Kuid egas ma au hinna parast. Peab ju keegi olema, kes noo lemaid taga ergutab," lausus vanamees mu heldes. Mida mäletate noorpõlve suusatami sest?" Soomlane jutustas, et tema lapsepõlve koduks olnud metsade ja mägede taga asuv peremehe saun. Ei suvel olnud meile üldse tulemist hobusega, mäed ja järved olid aina ümberringi. Kuid talvel sai igale poole suus kadel, otse ja kähku." ~Millal võtsite osa esimest korda suusa võistlusest?" 01in juba 20-aastane, kui järvejääl hak kasid külapoisid võidu suusatama. Suusa teele tegime aedu ja tõkkeid, neist tuli võist lejal! üle ronida, et siis jälle jatkata sõitu. Polnud nii, nagu praegu, et muudkui tõuse mäkke ja lase mäest alla. See tahab vahest vanainimese kondid ära väänata." (Järg 5. leheküljel.) Suusapatrull Põhja-Soome lumises metsas. Sõit sõjariiki. Uui Eesti" kaastööliselt. Ainuke õige nõu, mida reisihimulisele nüüdsel ajal võib anda, on: jää koju! Maailmas võib ju praegu küll palju näha ja kuulda, aga mugavalt ei saa teha ei üht ega teist. Olid kord ajad, millal hommikul peale tul nud reisiluju või reisisundust võis õhtul juba teostada. Nüüd ei saa nii kiiresti kaugemale Lätist ja Leedust. Viisumiteväravad on tõm matud üpris kitsaks, ning Saksamaalt näi teks sissesõidu loa saamine tavalises korras kestab umbkaudu kolm nädalat. Kui selle aja jooksul reisikirg pole veel jahtunud tänavuses krõbedas..vanaaegse tal ve" kliimas, kui olete suutnud edukalt pur jetada läbi valuutasaamise murede, siis an nab teile reisibüroo sõbramehe poolest hea nõu: Et pääseda Riias Berliini otseühenduse rongile, asuge teele juba üks rong, s. o. um bes kümme tundi varemalt. Sest rong hili neb peagu kindlasti, ning te ei kaota mitte üksi otseühenduse, vaid ka piatskaardi raha." Nii siis asute teele teadmisega, et 26-tun nine reis Berliini päris ~seaduslikult" on pi kenenud 38 tunni peale, kui hästi läheb. Te kogete Riias, et reisibürool oli õigus, ning kohtade pika nina saanud pahaste nä gudega reisijaid. Mida te teete Riias oma seitsme ülearuse tunniga? Olete juba õige vara päral Schwartzi kohvikus ja valite laua ruumis, kust läbi jäälillestatud akende on kaunim vaade Läti vabadusmonumendile. Loete lehte ja joote kohvi ega märkagi esialgu, kuis ruumis muutub harukordselt elavaks. Lau dade juurde tekib püsimatut rahvast, vahe tatakse vahetpidamatult kohti nagu kuulsas..kingsepa" mängus, sosistatakse üksteisele kõrva ja peetakse salapäraselt nõu. Käest kätte käivad mõned shveitsi saksakeelsed le- hed ja päris juudi tähtedega ajakirjandust. Igast lauast kostab sedapuhku lühikeste va heaegade järele ikka üks ja sama nimi: Hore-Belisha. See on midagi väga elava börsi taolist. Ei kosta ühtki sõna läti keelt. Kellelgi pole mahti vaadata välja läbi avara akna, kus 30-kraadises pakases arg päikesekiir langeb tumedale naisekujule Läti vabadusmonumendi tipus. Ja siis te lähete Rooma keldrisse mõnu saks lõunatamiseks. Ning kogete imestuse ga, et teie ümbruse kaheksast lauast seits mes tellitakse toidud saksa keeles. On's nii palju sakslasi veel jäänud Riiga? Või hal jendavad siingi kadakad sama visalt kui Tal linnas? Kokkuhoid igal sammul. Berliini rong antakse Riia jaamas ~ette" ainult Veerand tundi enne ärasõitu. Ja vagunid on veel kül mad kui hundilaudad. Mõtled: saad end nüüd mõnusalt Sirutada rahvusvahelise magamisvaguni reserveeritud istmel. Ja koged jällegi pettumusega, et see vagun on külmem kui kõik teised kokku. Ta õrn ehitus on mõeldud küll rohkem Riviera sõitudeks ning kipsilustused laes pole võime lised parandama reisijate tuju. Ei aita, et vagunisaatja teeb kõik võimaliku, ning laob turvast (kivisütt talle enam ei anta) ahju päris mehe moodi. Keegi ei julge palitut maha võtta ning hirmuga mõeldakse eelseis vale ööle. Ühekordsed aknad on kaetud paksu jää korraga. Sõidad nagu kotis. Jõudsalt peab külmataat sammu rongiga. 25-kraadine jäine tuul undab vagunite vahel. Kogu Kesk-Euroopa nii selgub on selle külma võimuses. Sõjaolukorra tõttu ei anna ükski riik il mateateid, ja nii tundus meil Tallinnas aru saamatuna, kui Holland ja Belgia umbes nädalapäevade eest hakkasid end järsku tund ma ebamugavalt ja üha kõvendasid oma rii gikaitset. Mis oli juhtunud? Väga lihtne. Mõlema riigi normaalne kaitserinne tugineb suurel määral kanalitele ning üleujutatavatele maa-aladele. Külm kaa netas kanalid ja oleks teinud tühiseks ka igasuguse üleujutuse efekti. Kindlusetunne Belgias ja Hollandis langes, tee sõjama sinatele üle nende riikide madalikkude oli ju nüüd avatud. Kui saabus pealegi veel häirivaid informatsioone, tõmbasid mõlemad liigid mõõgad tugevamini pihku. Kuulus..kindral Pakane", mis soomlastele oli meelt mööda, tegi tublisti muret Põhjamere väi kestele erapooletutele. Sama külm lõi ka Saksamaal mõningad arvestused sassi. Kanalid ja veeteed külmu sid, ning samal ajal tõusis küttesöe nõudmi ne pöörase kiirusega. Söest pole ju Saksa maal puudus, aga ta kättetoimetamine oli seotud raskustega. Nii tuli reisirongide ar vu piirata, reisisoodustuste ärajätmisega ka reisijate arvu kahandada, ning transportron gidele eesõigust jättes, võtta pealekauba rei sirongide tuhli hilinemise, mis pakase tõttu niikuinii juba oli kujunemas tavaliseks näh teks. SUtt! Sütt!" nii karjus suurlinn Berliingi külma käes lõdisedes. Vabatahtlikke kutsuti üles söetransporte abistama, ning parteiliik meile kujunes see uus ülesanne aukohustu seks. Juba Läti ja Leedu piirides tabas rongi uus hilinemine. Ikka külma tõttu. Reste ranvagun oli külmanud pimedaks, nii korral dati seal hädaga küünlavalguse-õhtu. Aga ralt söödi viimseid shnitsleid Saksamaa pii rile lähenedes. Saksa piirijaam Eydtkuhnen on nüüd Eydtkau. Siin tuleb nagu vanastigi ronida rongist välja, et registreerida oma valuuta tagavarakest ja toiiida, mis tollida vaja. Või pakke tekkis ametnike ette terve rida, neile seltsis paar rasvast kana, kohvi ja muud. Asjatundjad võtsid siin välja ka saksa toidukaardid kolme päeva jaoks, sest ilma toidukaardila ei saa Eydtkaust peale ka söö givagunis ivagi hamba alla. Pihku anti til lukesed märgikesed, igaüks näiteks viie gram mi või jaoks (võileib!) ja paarikümne gram mi leiva jaoks, piima, margariini jne. jaoks tillukestes annustes, ning lõpuks üks sala pärane tshekike, millel märgitud 62,5/2 kg juustu. Pistnud hoolikalt tasku oma kolme päeva toiduportsjoni", astute läbi suure tühja jaa maruumi jälle rongi peale. Ühes nurgas sei sab mahajäänult paar palmi. Kas peavad need tähistama kuulsa telje" põhjapoolsei mat tippu? Selle telje, mille tõelist väär tust praegu vägagi paljud tahaksid teada, mida mõningad ühel või teisel viisil püüavad välja arvestada, ja mida vist väga vähesed teavad. Jälle külmas vagunis. Brrrr! Lähete teki alla tundega, nagu oleksite sattunud särgi väel jääkeldrisse. Ida-Preisimaa mattub pi medusesse. Endisest Poola koridorist läbi kannab rong, ilma et reisijad midagi näek sid. Sõjaväelasi tuleb rongi üha suuremal määral arvatavasti puhkuselt või puhku sele. Järgmise] ennelõunal, paar tundi enne Berliini, ilmub päike ootamatult taevasse. Tal on küllalt jõudu, et sulatada akendelt paks jääkiht ja piiluda soojalt sisse tülpinud reisijaile. Varsti ta kaob jälle udusse. Rong koliseb üle silla; all on Oder põhjalikult jää kaane all. Vahelduseks tuiskab lund. Mis saab siis, kui järsk sula päästab jää ning paneb lume sulisema? Õieti pole veel midagi juhtunud, mis an naks märku sellest, et reisija on sõjariigis. Tshekid pole nüüdsel ajal enam sõdijate «eesõiguseks". Kuid ühes Berliini eesjaamas kantakse rongi haavatuid. Neid saadavad valgeräti kulised halastajaõed. Mehed on nähtavasti tervenemas ning neid lastakse koju. üht karguga noort ohvitseri ootab keegi vanem daam. Liigutav kohtamine, pisarad. Kusagil mitte kaugel on sõda, mis hoiab küll veel tagasi oma purustava laavapurske, kuid saadab siiski juba aeg-ajalt rinde taha haavatud mehi ja purustatud elusid. Friedrichstrasse jaama siseruumides on toepalgid ja kaitseseinad muutnud kõik teist suguseks. Rõskus tungib kontidesse. Rong on veel gi hilinenud. Ligi kaks päeva ja kaks böd kestis reis, mida veel viie kuu eest sai teha poole lühema ajaga. Üle suure esindustänava ja ümberistuta tud Võidusamba alt läbi sõidutab tusase näo ga taksojuht pimenevas suurlinnas. Sajab tihedat põhjamaist lund. Teda seisab juba suurtes hunnikutes tänavate ääres...tavaliselt on Berliinil aastas üldse vaid B ll lumepäeva," kirjutavad lehed, sel aas tal on neid aga olnud juba kaugelt rohkem. Osa lumerookijaid on rindel. Ja nii on tul nud panna lund rookima toetust saavad töö tud juudid." Neid pole nähtavasti palju. Sest lume hunnikud kasvavad. Pakasel ja lumetaadil silmanähtavalt meeldib ajada sassi inimeste arvestusi. Ja pakasel ning lumetaadil kui hakata õieti järele mõtlema, on veel nüiid selgi ajal suur poliitiline, majanduslik ning strateegilinegi mõju. Pikk uni aitas kaotada pika ja tülika rei si tusa. Kuid jäi püsima soov veel kord ütel da: Parim nõuanne reisida soovijaile tänapäe val on: jääge koju! Sest peetagu meeles, et reis on raske, kuid võõrsil viibimine on nüüdsel ajal vähemalt sama tülikas. E. N. UUS EESTI" NR. 21. TEISIPÄEVAT. 23. [\ANUARII

5 Prantsuse sõjakulud Kes on sõja puhkemises süüdi? Neil päevil tuli ühes Pariisi teatris esietendusele juba käesolevat sõda kä sitlev näidend, mis siiski ei saavutanud loodetavat menu, ses-t prantslane on tõ sinenud. Lööksõna..naljakast sõjast", mis esimestel sõjakuudel oli üldiselt käi bel, on unustatud, ja pariislane ei satu ka vaimustusesse, kui kabareede tähed" laulavad patriotismist nõretavaid laulu kesi. Prantsusmaal on liiga palju mehi mo biliseeritud, liiga palju poegi, mehi ja vendi on rindel, et tagalasse jäänud omaksed saaksid südamest naerda Ma finot-liiiii ~naljade" üle. Teatakse väga Ssti, et sõduriefu pole kerge, kuigi ot sustavaid lahinguid veel pole käimas. Aga pea needki võivad alata ja siis pole kellelgi enam loota pääsu. Prantslased ei looda, et sõda niipea lõpeb ja nad kardavad, et 1940 kujuneb väga ras keks ja katsumisrikkaks aastaks. Sõjanwired lasuvad igal üksiku*! ini mesel. Suure sõjaväe ülalpidamisele li sanduvad naiste ja laste evakueerimise kufud ning Elsass-Lotringi elanike pai gutamine teistesse vähem sõjaohtlikesse piirkondadesse nõudis ja nõuab riigikas salt üpris suuri väljaminekuid. Ometi ei tarvitse prantslane mingit erilist kokku hoidu teostada ja puudust pole veel ühel gi alal märgata. Toiduaineid on rikka likult saada ja kui liha turustamine oh korraldatud nõnda, et teatavail päevil Teateid N. Liidust. UUS RAUDTEE. Lõpetati uue raudteeliini ehitamine Kaa sani raudtee Kanashi jaama ja Tsuvashi va bariigi Tsheboksaari jaama vahel. Liini pik kus on 101 klm. (TASS). LENINI TOODE VKLJAANNE. 21. jaanuaril möödus 16 aastast Lenini sur mast. Tema tööd ilmusid aasta ni 122,1 miljonis eksemplaris: Vene keeles 105,6 miljonit ja teistes keeltes- 17,5 miljonit eks. Lenini tööd on N. Liidus ilmunud 73 keeles, õige rohkearvuline oli tema tööde väljaanne ka saksa, inglise, prantsuse, bul gaaria, hiina, eesti ja teistes võõrkeeltes. (TASS). TEADUSLIK UURIMUS LOMONOSSOVIST. Eelolevail kevadel möödub 175 aastat duu re Vene te&dusimehe Lomonossovi surmast. Seks tähtpäevaks on N. Liidu Teaduste Aka deemia otsustanud välja anda Lomonossovi teaduslike tööde kogu. (TASS.) Sedovi" triiv lõppes. N. Liidu suurima jäälõhkuja Josif Sta> Itad" saabumisega Sedovi" kõrvale Terav mägede saartest põhja pool lõppes SedoviM kaks aastat ja kaks kuud kestnud triivimine Leena jõe suudmest põiki üle Põhja-Jäämere Gröönimaa mere poole. Lahtise vee lähedu ses oli tormide aegu jääväljade üksteise ot sa kuhjumine väikesele jäämurdjale juba nii hädaohtlikuks muutunud, et laevamehed juba avarii tagavarad valmis olid pannud laeva purukslitsumise korral mõnele suure male jäätükile ümberkolimiseks. Uurimistega, mida Sedov" triivimise ae gu toimetas, on kinnitatud ja täiendatud mitmeid Fr. Nansenl tähelepanekuid tema kuulsal trllvil ligikaudu sama kurssi mööda põiki üle Põhja-Jäämere aurikul Fram". Uudisena on leidnud kinnitust arvamised, et Põhja-Jäämere külmade vete vahetus At landi ookeani soojadega toimub viimastel 700 inimest Shanghais külmasurma. ETA. Shanghai, 23. jaan. (DNB.) Külmalaine, mis on levinud ka Shanghaile, on seni nõudnud mitte vähem kui 700 surmaohvrit. Siin on tegemist peamiselt kerjustega ja lastega. Suurem osa ärakül manuist leiti läänepoolsetest linnaosadest, rah vusvahelise asunduse piiri lähedalt. Merimeeste laibad merel parvel. ETA. Amsterdam, 22. jaan. (DNB.) Handelsbladi" teatel on üks Bri ti vahilaev toonud ühes Shoti sadamas maale kahe Norra merlmehe laibad, mis olid leitud ühelt parvelt merel. Arvatakse, et siin on tegemist Norra auriku..maurita" (1569 tonni) meeskonnaliikmetega. Läänerindel äärmiselt külm. ETA. Pariis, 23. jaan. (Havas.) Sõjaline seisukord: Rindel on Mär- Villem ja Klaar? kr. päevas. Moe alal tahab Pariis endiselt jääda diktaatoriks. saab osta vaid teatavaid lihasorte, siis ei tähenda see õieti mingit piiramist. See korraldus on tingitud vaid sellest, et Prantsusmaa saadab oma lihatagava rade ülejäägid Inglismaale. Kord kõneldi kohvitshekkide sisse seadmisest, kuid see osutus asjatuiks kõ muks. Kobvitagavarad Prantsusmaal niipea ei lõpe. Uueaasta kingiks said prantslased sakslastelt 4000 tonni kohvi ube nimelt konfiskeeriti ühe Saksa kaubalaeva laadung. Teatades sellest, kuulutas Prantsuse propagandaministee rium rahvale, et iga prantslane võib nüüd nädal aega Hitleri terviseks" kohvi juua! Esimesest jaanuarist alates peavad tööandjad oma tööliste ja ametnike pal kadest maksma 15 prots. riigikassale. Seda lisamaksu peavad tasuma kõik väe teenistuseahtsed mehed, kes pole sõja väes. Kuna tulumaks nagunii juba pol nud väike, on see uus kohustus vägagi koormav. Aga kes peaiks siis lõpuks katma need hiiglaslikud kulud, mida nõuab sõjapidamine, kui mitte rahvas? Sõda maksab Prantsusmaale päevas 100 miljonit krooni, summa, mis riigikassasse peab laekuma sel või teisel viisil. Rahaministri seisu kord pole kerge, aga ta evib rahva täie liku usalduse, sest ollakse veendunud, et võlur" Paul Revnaud ja diktaator-pea mjnister" Daladier suudavad kõik hiig- laslikud kulud katta. Majanduslik kok kulepe Inglismaaga avaldas rahvale head mõju, suurendades usaldust valitsuse vastu. Hoolimata muredest, jätkub elu Pa riisis nüüd vilkamalt kui paar kuud ta gasi. Kuigi pimendamismäärused on endiselt jõus, peetakse nüüd juba kaks korda nädalas võiduajamist, sest pariis lasel on raske ilma totalisaatorita toime Churchilli,.vestlus kamina ääres". tulla. Kaubamajades cn väljamüügid täies hoos ja moemajad demonstreerivad uusi mudeleid. Pariis tahab moe alal endiselt tooni andjaks jääda ega soovi oma esikohta maailmas kelle legi loovutada. Sellepärast valmistatak se nüüd juba agaralt uusi kevadkol lektsioone, mis varsti ekspordina alus tavad teekonda teistesse riikidesse, pea miselt Ameerikasse. Nagu igal näärikuul, nii loevad pa riislased ka tänavu üheksa päeva pal veid Püha lenoveeva haual, kes on Pa riisi kaitsepiihaikwks ja kelle põrm asub St. Etienne'i kirikus. Küsimus, kas Ma ginot-liini looja, aastal 1932 surnud sõ jaministri Maginot' maised jäänused ju ba lähemal ajal viiakse Panteoni või paigutatakse need sinna alles siis, kui Alaginot-liin on näidanud oma võitma tust, pole seni veel otsustatud. Pariis, jaanuaris. T. P. Berliini arvates püütavat erapooletutes maades luua teatavat meeleolu. (Reuter.) Vastates arvukaile küsimusile erapooletuilt vaatlejailt Churchilli märkuste tähtsuse kohta, millistes ta puudutas erapoo letuid riike, seletatakse täna Londoni autori teetseis ringkonnis: Olgu meenutatud, et Churchilli kõne oli üheks kõneks seeriast, milles ministrid väljendasid oma isiklikke kommentaare sõja käigu kohta. See kõne oli tõepoolest n. U. vestlus kamina ääres, mis oli koostatud mikrofoni jaoks, ja ei olnud kaalutud teadaanne valitsuse poliitika kohta, millisega oleks esinetud parlamendis. Sel põhjusel erapooletud maad peaksid käsitlema seda kõnet tema õiges perspektiivis. Sellele vaatamata Reuterit informeeriti, et mis puu tub tähendustesse erapooletute riikide kohta, siis admiraliteedi esimese lordi märkused olevat suure autoriteetsusega. ChurchiU ole vat näidanud, et erapooletute riikide olukord paraneks agressiooniohu kadumisel. ETA. Berliin, 22. jaan. Churchilli viimane kõne annab Berliini poaastatel märksa kiiremini harilikust, mille tõttu ka Sedovi" triiv laks peagu aasta võrra rutem Frami" omast, kusjuures tem peratuurid olid soojemad Nansenl aegseist ja lausikjää kolmandiku võrra õhem. Põhja-Jäämere vooluste kiirenemise üheks tagajärjeks tuleb lugeda viimastel aastatel tähelepandud kliima keskmist pehmenemist PÕhja-Euroopäs ja Siberis. Lenini surmapäeva mälestamine Moskvas. ETA. Moskva, 22. iaan (TASS.) 21. jaanuaril toimus Moskva Suures teatris koosviibimine, mis oli pühen datud Lenini 16. surmapäeva mälestusele. Täna-hommikused viimased telegrammid. miselt külm ja sajab hooti lund. Ei ole re gistreeritud ühtki vähemagi tähtsusega sünd must ei maal ega õhus. Saksa kaugeluurelen nuk sooritas luurelende Ida-I'rantsusmaa ko hale ja tungis Pariisi oru alguseni. Üldseisu korra suhtes ei saa selle nädala alul märkida erilisi muudatusi Saksa vägede koondumises ei Saksamaa piiridel ega Saksa sisemaal. Bel gia ja Hollandi piiridel on endiselt suuri sõja väe hulki. Prantsuse esmaspäeva õhtune teadaanne: Päev müüdus ilma vahejuhtumiteta. Saksa ajakirjanik Hollandis vangistati. ETA. Amsterdam, 23. jaan. (Havas.) Hollandi politsei vangistas Haagis Saksa ajakirjaniku May, keda kahtlustatavat salaluures. Hollandi valitsuse uued eeskirjad sisalda vad valje määrusi Hollandis asuvate välisaja kirjanike löji kohta. Keelatud on edasi anda teateid, mis võivad ohustada Hollandi erapoo letust või tekitada selle suhtes kahtlusi, kuna sellised teated võivad haavata Hollandile sõb ralikke suurriike. UUS EESTI" NR. 21. TEISIPÄEVAL, 23. JAANUARIL liitiliste ringkondade arvamist mõõda vas tuse küsimusele, mispärast viimasel ajal on levitatud teateid, millede sisu pidi tekitama rahutust erapooletute riikide hulgas. Sel pu hul meenutatakse ebaõigeid teateid, nagu oleks Galiitsia õlipiirkonnad loovutatud Sak samaale ja okupeeritud Saksa väeosade pholt, mille eest Saksamaa vastutasuks olevat nõus tunud toetama N. Liitu põhjas. Samuti mee nutatakse ebaõigeid teateid Saksa väidetava kavatsuse üle, kutsuda erapooletute riikide esindajaid mingile konverentsile Berliini. Neid kuuldusi levitati eesmärgil tekitada erapoole tuis maades teatavat meeleolu. Be.liinis too nitatakse Churehilli kõne puhul veel, et nüüd olevat osutunud õigeks Saksa arvamine, et kogu Rahvasteliidu nõupidamine Soome kü simuses olevat lavastatud, et luua teatavat alust erapooletute maade osavõtmiseks lääne riikide poliitikast. Berliinis jälgitakse loomu likult teatava huviga, millise tähtsuse anna vad erapooletud maad Churehilli kõnele. Teater oli tulvil töölisesindajaid. Koosviibija te seas oli N. Liidu kangelasi, stahhanovlasi, teaduse ja kunsti esindajaid, kuulsaid sõdu reid ja punaarmee juhte. Ümbritsetuna lan getatud lippudest ning kaunistatuna föderaal sete vabariikide relvadest oli üles seatud Le nini suur portree. Kell saabusid koha le Sta li n, Molo t o v, Kaganovitsh, Voro shilov, Kalinin, Andreiev, Mikojan, Beria, Shvernik, Malenkov, Bulganin, Shtsherbakov, Shkirjatov, Dimitrov, Budennõi ja teised. Koosviibijad tervitasid püsti seistes Stalinit Lenini mõtte suurt jatkajat ja tema relvakaaslasi. N. Liidu ülemnõukogu presii diumi esimees Kalinin esines kõnega Lenini mälestuseks. Kalinini ettepanekul koosviibijad austasid püsti tõustes Lenini mälestust. Or kester mängis leinamarssi. Itaalias reguleeritakse toidu ainete tarvitamist. ETA. Hooni a, 23. jaan. (Havas.) Esmaspäeval vulilsu.se koosolekul, mida juhatas Mussolioi, võeti vastu mitmed määrused toiduainete tarbimise reguleerimi seks. Määrused leiavad rakendamist vastavalt majanduslike olukordade kujunemisele. Tei selt poolt piiratakse teatud määral kivisöe ka sutamist tehaseis ja keelatakse välismaalt sis seveetud koksi kasutamise avalike asutuste ja eramajade kütmiseks. Tarvitatud mootoriõlid kogutakse kokku ja puhastatakse uuesti. Oxford-Cambririgel sõudevõistlus 2. märtsil. ETA. London, 23. jaan (Reuter.) Oxford-Cambridge'i sõudevõist lus toimub sel aastal mitteametlikult ja ni melt Henley-on-Tha.mes'il 2. märtsil. Dis tantsiks on seekord poolteist miili tavalise 4 miili asemel., Saksa vastuväiteid Prantsuse Kollasele raamatule ETA. Berliin, 22. jaan (DNB.) ühenduses Prantsuse Kollase raa matuga avaldatakse siin välisminister von Ribbentropi poolt 13. juulil 1939 Prantsuse välisministrile Bonnet le saadetud kiri. Sel pu hul avaldatud ametlikus teadaandes üteldak se, et juba talvel 1938/39. oli pärast pikki aas taid esmakordselt eeldusi tõeliseks Saksa- Prantsuse pinevuse lõdvenemiseks. Alles 17. märtsil 1939 Inglismaa poolt programmiks võetud sissepiiramispoliitika hävitas ühe hoo biga lootusrikkad eeldused Saksa-Prantsuse leppimiseks. Inglise blankoveksel Varssavile sai ka Prantsuse allkirja ja samuti Inglise ühepoolsed tagatised Rumeeniale ja Kreekale. Pingutuste juures N. Liidu võitmiseks sisse piiramisvõrku mängis Prantsusmaa eriti ak Saksamaa ja Prantsusmaa olid tunnustanud oma senised piirid lõplikeks ja lubanud kõik teha sõbralike suhete kindlustamiseks mõle ma riigi vahel. Läbirääkimisel Pariisis 6. detsembril 1938 konstatceriti veel eriti vas tastikust eluliste huvide austamist. Seejuu res juhiti tähelepanu eriti sellele, et Ida-Eu roopa kuulub Saksa huvidepiirkonda. Selle seisukohaga on otseselt vastolus nii öeldi kirjas et Prantsusmaa sõlmib Poolaga uusi kõvendavaid sidemeid Saksamaa vastu. Prant suse valitsuse poliitika kohta sõjaliseks abi andmiseks Poolale on minul tähendada järg mist: 1) Saksamaa lükkab täie otsustavusega tagasi Prantsusmaa vahelesegamise tema elu listcsse huvidesse, nagu tema ei ole iialgi tiivset osa. Prantsuse välisminister oli 1. vahele seganud Prantsuse olulistesse huvipiir kondadesse. Saksa suhete arenemine tema ida juulil annud Saksa suursaadikule notiitsi, mil les väideti, et Saksa-Prantsuse kokkulepe si poolsete naabritega ei puuduta milgi viisil saldavat reservatsiooni Prantsuse-Poola liidu Prantsuse huvisid. Saksa valitsus ei pea see suhtes, ja milles ühtlasi seletati, et Prantsus pärast võimalikuks arutada Prantsuse valit maa on kindlasti otsustanud täita Poolale an susega Saksa-Poola suhete küsimusi. tud lubadusi. Sellele Prantsuse ähvardusele 2) Poola valitsus on vastanud sõjaähvar Ribbentrop vastas 13. juulil 1939 kir dusega juhi ajaloolisele pakkumisele Danzigi jaga, milles selgitatakse Saksa valitsuse suh küsimuse korraldamiseks. Praegusel silma tumist Saksa-Prantsuse suhetele üldiselt ja pilgul ei ole teada, kas Poola valitsus võtab Danzigi küsimuses eriti. Kirjas seletati, et revideerimisele selle imeliku suhtumise ja 6. detsembril 1938 allakirjutatud seletuses pöördub tagasi mõistusele. Niikaua kui ta aga. püsib sellel mõistmatul seisukohal, võib ütelda, et Saksamaa vastab viivitamatu väi jamarsiga ja Poola armee hävitamisega igale Danzigi pinna rikkumisele Poola poolt. Endine Saksa keiser gripis. 3) Teie notiitsi lõpplauses sisalduv väide tähendab, et Prantsusmaa annab Poolale õi ETA. London, 22. jaan, guse sõjaliselt vastu astuda igale muudatusele (Havas.) ~Daily MaiPi" Doorni korres Danzigi status quo suhtes, ja et kui Saksa pondendi teatel põhjustab Saksa endise keis maa niisuugust Saksa huvide rikkumist ei ri tervislik seisukord uusi kartusi. Olles hai kannata. Prantsusmaa tungib kallale Saksa gestunud grippi, endine keiser on juba mõ maale. Kui see tõesti peaks olema Prantsuse ningaid päevi sunnitud toas viibima. poliitika mõte, siis palun ma Teid teatavaks Amsterdamist teatatakse Havasele: Vä võtta, et niisugune ähvardus ainult kõvendab lismaal ilmunud teated, millede järele endi Juhti tema otsuses kaitsta Saksa huvisid kõi se keisri tervislik seisukord olevat kartust gi tema käsutuses olevate abinõudega. Juht tekitav, on ilma igasuguse aluseta. Vastupidi on alati soovinud Saksa-Prantsuse leppimist tähendatakse Doornlst, et endine keiser pü ja pidanud hullumeelseks veelkordset sõda hitseb tuleval laupäeval oma 81-stlnnipäeva. mõlema riigi vahel. Kui aga asjad on nii, et Vaatamata teravale külmale Saksamaa en Prantsuse valitsus soovib sõda, siis ta leiab dine valitseja tegi pühapäeval lühikese au Saksamaa alati valmina. Vastutus niisugu tosõidu. se sõja eest langeb aga täielikult Prantsuse valitsuse ja tema rahva kanda. Alla kirju Saksa lennuk rikkus Hollandi tanud Ribbentrop. erapooletust. ETA. Haag, 22. jaan. (Reuter.) Hollandi valitsus esines Berliinis protestiga Hollandi erapooletuse rikkumise vastu Saksa lennuki poolt, mis tuli üle Hollan di piiri Nijmegenl lähedal laupäeva hommikul ja mida hiljem nähti Geiderlandi ja Utrechti provintside kobal ning ka Haagi kohal. Leedu sõjavägede ülem juhataja ametipuhkusel. ETA. Ka una s, 22. jaan. (DNB.) Ametlikult teatatakse, et Leedu sõjavägede ülemjuhatajale kindral Raiti k is e i e on tema enda palvel antud kolme kuuline tervisepuhkus alates 20. jaanuarist. Teadaandes tähendatakse veel, et kindral Raštikis palus juba oktoobri lõpul end va bastada oma kohustusist, põhjendades oma pahet tervislike põhjustega. Churehilli kõne vastukaja erapooletuis riikides. ETA. Bern, 22. jaan (DNB.) Neue Zürcher Zeitung" kirjutab Churchilli raadiokõne kohta: Soov jääda ee male suurriikide võitlustest on väikeste riiki de juures liiga tugev, kui et seda võidaks van gutada. Helveetsia jaoks ei ole sest ajast saadik kui Rahvasteliidu nõukogu tunnustas tema täielikku erapooletust, olemas mingit ko hustust abistamiseks Rahvasteliidu põhikirja alusel, nagu seda Churchill püüdis väita. (Reuter.) Kui Churchill oleks pöördunud USA, Itaalia ja Jaapani poole, siis oleks see olnud kergemini arusaadav, kirjutab Amster dami leht Telegraaf". Leht avaldab imestust ja kahetsust Churchilli kutse puhul väikestele erapooletutele riikidele ühineda liitlastega Saksamaa vastu. Telegraaf" lisab: Mis puu tub meie valitsusse, siis on tema otsus säili tada iga hinna eest ja igas suunas Hollandi erapooletust nii üldtuntud, et Churchillil endal ei või olla selles suhtes mingit kahtlust. See seisukoht ei võiks muutuda isegi siis, kui Sak "samaa oleks kaotamas. Lühiteateid välismaalt Vedel teras surmas töölisi. Colombellezi kõrgahjutehaseis (Põhja-Prantsusmaal) plah vatas pühapäeva õhtul üks suur reservuaar vedela terasega. Kuum metall tabas üht rüh ma töölisi, kusjuures neli töölist sai surma. (DNB.). Mcin Kampf" taskuväljaandes. Saksa frondil kõige rohkem loetav raamat Adolf Hitleri Mein Kampf" on sõdurite soovi koha selt ilmunud nüüd ka taskuväljaandes. Selle väljaandega tõuseb Mein Kampfi" väljaanne te arv 0,95 miljonile eksemplarile. (DNB.) Kreeka prints Christopher, kes on Kenti hertsoginna ja ühtlasi Kreeka kuninga Georgi onu, suri pühapäeva õhtul. (Reuter.) Atentaadi ahvcr. Iraki rahaminister Rus tam Haitlar suri saadud vigastusisse revolvri atentaadi läbi, mille teostas endine politsei inspektor. (Reuter.) Marssal <le Bono Tripolises. Itaalia üle mere vägede inspektor marssal de Bono 011 saabunud Roomast Tripolisse, kus ta võeti vastu Liibüa kindralkuberneri marssal Balbo poolt. Marssal de Bono inspitseerib oma uuel Liibüas viibimisel Itaalia väeosasid Cyrenai kas. (DNB.)..Estonia" saabub reedel Tallinna. Reisiaurik ~Estonia" väljub Stokhol mist kolmapäeva lõuna! kell 12 ja kui jääolud Soome lahes püsivad sama lahe dad kui praegu, jõuab laev reede peale lõunal Tallinna. Laevale on sõidupile tid lunastanud juba 70 reisijat. Tallinnas tehakse ~Estonial" mõned väiksemad parandused ja siis asub laev arvatavasti pidama regulaarset ühendust Tallinn-Stokholmi vahel. Viperus Valga-Tallinna reisirongi vaguniga Tapa-Lehtse vahel. Vagunil katkes rattabandaazh ning tull selletõttu jätta teele. Valgast Tallinna poole mineva reisirongi nr. 16 koosseisus oleval viimasel vagunil katkes esmaspäeva Õhtul Tapa ja Lehtse jaamade va hel rattabandaazh. Kuna vigastuse tõttu ei saa nud vagunit enam edasi toimetada, jäeti see umbes 4 km. Lehtse jaamast teele maha. Õn netuse paigal asetati vigastatud vagunis asunud reisijad ümber teistesse vagunitesse. Vigasta tud vaguni äratoimetamiseks saabus kohale Tapalt ahirong. Inimestega Õnnetust ei juhtunud. Rong hi lines õnnetuse tõttu 20 min. Kuna tee oli suletud, jäi 4 5 tunni võrra hiljaks ka õhtune Riia kiirrong, mis seisis Aeg viidu jaamas. Käsitööõpilaste õppeajad kaalumisel. Tööstusliku kutseoskuse nõukogus on prae gu arutusel käsitöoaladel õpilastena tõotajate õppeaegade kesisuse küsimused. Kuuldavasti tulevad vastavas määruses sellega seoses ka mõned muudatused. On võimalik, et kutseos kuse seaduse alla nõukogu poolt arvatakse ka mõned uued tööalad. UENU Voiinja osakond 10-a. 28. jaanuaril peetakse kohapeal suuremate pidustustega ÜENÜ Vohuja osakonna 10. aas tapäeva. Pidustuste kavas, millised peetakse Vohnja põllumajanduse ühingu ruumes, on ak tus, ühine peolaud. millele järgneb pidu. õhukaitse demonstratsioon Põltsamaal. Põltsamaa Vabatahtliku Kodanliku Õhu kaitse Ellingu poolt demonstreeriti pühapäe val, 21. skp, Põltsamaa jõe jääl siiütepommi de kustutamist. Demonstratsiooni jälgis,>oo inimest. Hiljem tutvustati rahvast pisar gaasiga. (Aalgus 4, lk.) Juba sündides suusad jalas. Kuid polnud märgata, et vanadus oleks mehe konte väänanud, kui ta võistlusrajal mööda pikka mäerinnakut üles tõusis. Sa mal päeval võistles ka mehe 15-a. poeg 10 km suusatamises ja tuli omal alal esi meseks. * Välismaalase pakub talvine Soome oma lumme uppuva maastikuga suurepäraseid vaatepilte. Seal näeb põhjamaa karget loo dust, saab tunda käredat pakast ning rjiha öösiti virmaliste vehklemist mida põhja poole, seda rohkem. Paljudele välismaistele suusatajaile oli Soome veel möödunud aastal ihaldusmaaks, kus suusaspordi harrastami sega käsikäes nauditi ka Soome maastiku ilu. Minu asukoha lähedal, mõne km. kaugu sel Kuopiost, asus Puijo suusahüppemägi, suuniselt Lahti kõrval teine Soomes, kus korraldati tihti rahvusvahelisi suusavõistlusi, millest võttis osa ka eestlasi. Pole enam saanud tükil ajal Kuopiost teateid, ning pa neb mõtlema ehk on praegu sõjakeerises Puijolgi purunenud büppemägi, vaatetorn ja kohvik? P. K.

6 I Vestlesime filmiinspektor A. Adsoniga selle iile, kas üldises sõjaõhkkonnas on nüüd ka film muutumas relvaks, millega püütakse te ha propagandat enda kasuks ja vaenlase kah juks. «Sõdivate riikide nädalakroonikatega on see juba täiel määral nii-, kinnitab inspektor A. Adson. «ühtviisi Saksa ja Inglise nädalakroo nikates näidatakse asju, mis vastast lasevad paista halvas valguses. Või kui ei tehta otsest propagandat, siis tuuakse masendavaid pilte sõja hävitustööst ning lahingutest - «Kuidas suhtub meie tsensuur sellistesse pil tidesse? «Publik Ise seda pole vahest märganud, kaid tegelikult on nii, et otseselt ssjasiindmusi küsi tavaid ja masendavatena mõjuvaid kroonikaid pole meie ekraanidele pääsenud ühtki. Muidugi pole põhjust meil keelata süütuma ilmega kroo nikaid, mis kujutavad näiteks vägede ülevaa tust või jumalateenistust kusagil kindlustuste- Mull.- Tallinnas ekraanile. ArB*i" uueks filmiks on Jessie James", ajalooline draama, milles peaosalisteks Tyrone Power ja Nancy Kelly. Tootja ~20-th Cen tury Fox". Bi-BarßoH toob linale Metro-Goldwyn- Mayeri seltskonnakomöödia Nii on naised", NORMA SHEARER oma uusimas filmis Nii on naised". milles pole ühtki mees-peaosalist. Mängivad Norma Shearer, Joan Grawford ja Rosalind Russell. Gloria-Palace" linastab Mosfilmi toodan gust «Inimene tupes", mis on vändatud A. P. Tshehhowi jutustuse ainestikul. Peaosades Moskva Kunstiteatri näitlejad. Helioses" tuleb kolmapäeval linale Tõbise toodangust lendurite film DIII 88". Selle fil mi valmistamisel andis Saksa riik kasutada osa sõjalaevastikku ja sajad sõjalennukid, õhulahingutes näeme siin lenduritena Karl Martelli, Christian Kaysslerit, Carsta Löcki ja Hermann Brauni. Modernis" on ettevalmistamisel prantsuse toodangust vene elu kujutav sügavdramaatiline..tamaara", vene muusikat ja tantsu esitav film, milles peaosas Victor Francen. Samal ajal ettevalmistamisel hooaja paremaid naeru pomme, Theo Lingeni lavastatud Margurite nr. 3". Peaosades Gusti Huber, Theo Lingen, Hans Holt ja Richard Romanovsky. Tallinna kinorahvas eksamil. Tallinnas lõppes kinode teenijaskonnale korraldatud õhu- ja gaasikaitse kursus, millest võttis osa 80 inimest kõigist kinodest. Kursus, mis kestis seitse päeva, toimus kino He!iose" ruumes. Eile tuli kinorahval kursuse lõppedes sooritada kirjalik eksam Hiljem moodusta takse igas kinos õhu- ja gaasikaitse toimkon nad, mille juhtidelt nõutakse juba suuremaid teadmisi kui tavalisself kursuslastelt. Haapsalu jääb kinota. KUlma viperus Tartu..Metropoli*". Pärast tuleõnnetust, mis hävitas Haapsalu ainsa kino, tahabki Haapsalu jääda hoopis ki? nota. Kohapealt kuuldub, et uue kinohoone ehitamise vastu pole kellelgi huvi. arvestades erakorralisi aegu ja kino vähest tasuvust väi kelinnas. Tartus pidi kino..metropol" lühemaks ajaks uksed sulgema, kuna kõva külma tagajärjel lõhkesid kino keskkütte torud. Kaks uut filmi. Filmiinspektor vaalas lahi ja andis Eestis linastamiseks loa kahele uuele filmile. Need on:..stepan Räsin". Ajalooline draama. Toot ja Nõuk. Liidu Mosfilm...Nii on naised" Melodraama. Tootja Metro Goldwyn-Maver. Lavastanud George Cukor. Peaosades Normn Shearer, Joan Craw ford, Rosalind Russel ja Paulette Goddard. Film kanapoja sündimisest. Saksa teadlasel dr. Vollmaril õnnestus fil milindile jäädvustada kanapoja loote arene mist munas esimesest päevast alates kuni lõ puni. Tal läks korda kõrvaldada kanamuna läbipaistmatut koort ning seda asendada klaas kestaga, mis võimaldas sündimisprotsessi arengu jälgimist. Tänu dr. H. Vollmari fil mile on nüüd teadlastel täpne ülevaade kana poja sünnist. Kakskümmend üks päeva kestnud protses sis on kõige huvitavamad kaks esimest päeva. Munarebule tekib tilluke valge laik, mis algul ei oma päris kindlaid piirjooni. Kuid juba lühikese aja möödudes reedab laigukese muu tumine punaseks keskuseks ning omakorda selle lakkamatu töötamine, et siin on tegemist kanapoja südamega. Varsti selle järele saab aluse ka vere ringvool. Neljandal päeval võib juba ära tunda loote üksikuid liigendeid ja silma. Loode hakkab esimesi liigutusi tegema kuuendal päeval, kuna veresoonte tegevus al gab korrapärasemalt üheteistkümnendal päe val. Kõigest vaevast hoolimata pole teadlasel õnnestunud selliselt klaasmunas aretatud ka napoegadel elu säilitada. Film muutumas relvaks. Välismaa sõjasündmuste kroonikad ei pääse Eestis ekraanile. Rootsist tuleb uusi mängufilme. «Filmile kui propagandavahendile pannakse sõdivates riikides vist suurt rõhku?- «Nii näib see küll kõikjal olevat. Ainult Prant susmaalt pole meile tulnud kuigi palju propa gandalwhnalisi filmikroonikaid. Omaltpoolt oleme filmikroonikate vaimistajaile juba oma tsensuuri seisukohad teatavaks teinud ning pa lunud sõjamöllu kujutavale asemel saata roh kem üldinimlikult huvitavaid pilte.- «Kas on sõjaaegsed tendentsid ilmnemas ka mängufilmides?- «Seni veel eriti mitte, sest praegu läheb ek raanile ennesõjaaegne toodang. Kuid võib ette kindel olla, et ka mängufilmides edaspidi hak kab poliitiline tendents Uha enam esile tungi ma. Propagandasse kaldumise tõttu tuli ühe riigi filme juba enne sõja puhkemist tublisti kärpida ja otseselt keelata. Tendentsfilmidele jäävad meie kinod suletuks ka edaspidi, sest meil tuleb erapooletust taotleda igal alal, ja nii ka filmis.- Aadama ülikonnas filmikuningas. Austajate karuteene Tyrone Powerile filmi esietendusel. Ameerikas ja mujalgi on veel küllalt pin da filmidele, mille aineks on omapärane «Võib vist arvata, et meie turul üha enam hakkavad domineerima saksa filmid?"' ~Olukord kipub kiili selle poole. Inglise, prantsuse ja ameerika filmide saamine on me rekaubanduse tõkete tõttu takistatud. Kuid seni 011 siiski suudetud ka inglise ja ameerika filme hankida, kuigi keerulistel teedel. Õnneks meie filmikontorid hankisid sügisel suuremal hulgal tagavaraks kõrgeklassilisi poola filme. Nendest mitmed veel ootavad linastumist. Ing lise, prantsuse ja võimalikult ka ameerika fil mide vähenemisel tuleb meil filme hankida ka teistest maadest. Lootusi võib panna ka Root sile, kus on üsna arenenud filmitööstus. Esimesena on Rootsist saabunud kuulsa Gösta Ekmani film lntermezzo", millega võib täies ti rahule jääda. Kui meie filmikouturid kül laldasi pingutusi teevad filmide saamiseks ka teistest maadest, ei tohiks eriti karta saksa fil mide monopoli seisukorra tekkimist." röövliromantika. Selles ainevallas uute tee summa, mis langeb temale, ei tobi ületada mil made otsimisel langes 20-th Century Foxi lavastaja Henry Kingi valik Jesse James'ile, keda lihtsalt väljendades võiks nimetada Ameerika omaaegseks Jüri Rummuks. Sest esimesele naisele Mary Piekfordile ei päranda Jesse James oma bandiitlikest eluviisidest ta kõige vähematki. Selle eest on ta oma tes hoolimata oli ikkagi ameeriklaste vabadus püüete kehastaja. Filmi väntamisele asuti Pinevilleüs mis on sama koht, kus elas ja sooritas oma teod Jesse James. Väike Pineville oli filmi vännäitlejate toetamise fondile, mis kannab nime tamisel loomulikult viimase hingeni jalul ning tänu filmimeestele sai linn ka teise il me. Turuplats ehitati ümber samasuguseks kui ~Rummu Jüri" päevil. Filmi esietendus toimus New Yorgis omapärase vahejuhtumiga. Kino Rox", mis mahutab üle 5000 inimese, oli viimase koha ni välja müüdud, sest esietendusel viibisid ka filmi peaosalised Tyrone Power ja Nancy Kelly. Suur tunglemine filmitähtede kinost väljumisel tõi kümmekonnale inimesele mee lemärkuse kaotuse. Politsei ei suutnud Tyrone Poweri kaitseks suurt midagi ette võtta. Paari minuti jook sul oli ta väljas ootava naispubliku poolt riietest peaaegu paljaks tehtud, sest igaüks tahtis näitlejalt midagi mälestuseks saada. Ja nii juhtuski, et Tyrone Power politsei kohalejõudmisel oli peagu aadama ülikon nas. Filmimees ei kaotanud näolt siiski nae ratust. Naljatades lohutas ta ennast piinli kus olukorras märkusega-, Jah, Eeva veel puudub!" Selle filmi eest valiti Tyrone Power filmi kuningaks 1939 ja Nancy Kelly tõusis ühel hoobil staaride seisusse. Pildil näeme Jesse James'i" peaosalisi Nancy Kellyt ja Tyrone Powerit. Naine, kes loob filmitähtede moed. Lisapalana jookseb kino Bi-Ba-Bo's" lühi film, mis loomulikes värvides tutvustab uusi maid moode kevadeks. Sel puhul pole huvi tuseta märkida, et neid filme valmistab Amee rikas 20-th Century Fox" aastas neli tükki igaks hooajaks. Filmide lavastaja on Ameerika kuulsaima moemaja omanik Vivian Donner. Tema juures riietuvad kõik filmi tähed, mispärast ta moemaja on muutunud tooniandvaks kogu Ameerika rahakamale selts konnale. Sellepärast on Ameerikas need moe filmid eriti naisperele oodatud sündmusteks, kuna igaüks püüab oma riietust võimalust mööda kohandada Vivian Donneri moodidele. Film, mis äratab sfiägiisu. Pärast filmide leiutamist, mis omavad sü gavust ja samuti ka lõhna, on nüüd leiutatud söögiisu tekitav film. Filmi leiutajaks 011 thendriikides elutsev jaapanlane Miume. Õieti pole isutekitav film muud kui lõhnafilmi tar vituselevõtmine. Haiglales näidatakse nüüd söögiisu puuduse all kannatavaile ravialustele suurepäraste toitudega kaetud laudu. 1' ilmisl hoovab meelitavat prae- ja muid häid söögi lõhnu, mis tekitavad isu koguni haigetele, kes lavaliselt keelduvad loilu võimast. Filmiga on tehtud käiseid ühes suures San-Francisco haig las ja need andsid oivalisi tulemusi. Filmi leiu taja. kes on juba võtnud patendi oma leidusele, on veendunud, et toob palju kasu haigete ra vimises. Douglas Fairbanksi testament. Ameerika ajakirjanduses on ilmunud juba esimesi teateid hiljuti surnud kinotähe Douglas Fairbanksi päranduse jaotamise kohta, kuigi päranduse üldine summa on lähemalt veel sel gumata. Testament on kirjutatud D. Fairbanksi oma käega ning selle järgi poole oma järele jäänud varandusest pärandab ta Oma armsa male abikaasale, Silviale", nagu on märgitud testamendis. Tingimuseks on aga, et üldine jonit dollarit. Pojale, kes kannab sama nime mis isagi Douglas Fairbanks, pärandab ta fioo.ooo dollarit. Huvitav on seejuures, et oma tamendis hoolitsenud aga paljude oma sõprade ja sugulaste eest. määrates neile päranduseks küllaltki suuri summasid. Võrdlemisi suure summa on ta pärandanud ka vanaks jäänud tust Dnu"las Fairbanksi fond". Murdvaras ia filnrdüva. Täiesti ebaharilik seiklus iuhtus hiljuti Hoi ly voodis filminäitlejanna Vandy Barry magamistoas. Kell oli neli hommikul, kui filmidiivat äratas unest keegi tundmatu mees, kes oli ilmunud tema magamistuppa. Võõras rahus tas kohkunud filmidiivat seletusega, et tal pole temaga mingisuguseid kurje kavatsusi, ja et tema öise külaskäigu ainsaks põhju seks on soov puhastada tema ehetekastikest vääriskividest. Preili Barry ei kaotanud meelekindlust, vaid lausus võluva naeratusega, et kõik te ma vääriskivid ja raha on hoiul pangas, ja seetõttu öine külaline on asjata end vaeva nud Ṁurdvaras aga oli suur naiste ilu aus taja ega pidanudki oma öist vaevanägemist paljuks. Ta istus mugavalt tugitooli ja hak kas filmidiivale jutustama oma seiklusist ja kavatsusist. Vestlus vältas kaks tundi. Kui hommik koitis, tõusis murdvaras ja hakkas jumalaga jätma. Lahkudes ta avaldas kahet sust, et nii ilus tüdruk kui Vandy Barry ei oma hetkel ühtki kalliskivi ja lubas talle kinkida esimese suure briliandiga sõrmuse, millist tal õnnestub varastada. ~Lasen sõrmuse teie postkasti, annan selleks teile oma dzhentlmeni ausõna!" tõo tas murdvaras ronides välja filmidiiva ma gamistoa aknast. Võõra lahkumise järele preili Barry kut sus kohe oma ema ja siis helistas politseis se öisest külaskäigust saadik on juba möö dunud mitu päeva, kuid lubatud sõrmust pole filmidiiva veel saanud. Filminäitlejate elupeegel: Rene Deltgen. Tuntud filminäitleja Rene Deltgcn sündis siia maailma keemiku pojana. Oma näitleja hariduse ta omandas Kölni liuna teatrite la<rakoolis, ja veidi aega hiljem ta lõikas juha loorbereid karakternäitlcjana. Köhast ta siir dus Frankfurti Maini ääres ja palgati siis Berliini Rahvateatrisse. Siin ta äratas tähe 'epann reas klassikalistes osades. Filmis tal on olnud samasugune edu kui aval. Tütarlaps Johanna Savoy-Hotell 117", Palava taeva all", Pultkus ausõnale", ~Põhjavalgus" ja Kautshuk" on tähtsamad filmid, kus Rene Deltgcn. mängis peaosa. Uus Ufa film Kongo Ekspress", mida nägime ka Tallinnas, seadis tema uutesse ülesannetesse. Marianne Hoppe ja Willy Birgeli partnerina mängis Roie Deltgen selles filmis noore seik leja osa. Lenini surmapäeva tähistamine Tallinnas. Lenini 16. surmapäeva tähistamiseks seisis Nõukogude Liidu kohaliku saatkonna hoonel punane lipp, mis ümbritsetud musta leinaääre ga, kahe päeva kestel pühapäeval ja esmas päeval poolmaslis. Halastage pakasega hoovikoertelel Linna sundmäärus näeb ette, et igal hoovi, koeral peab kindel kong olema, aga mitte mõni pakkkast või tünn. Ööseks peab iga hoovikoer ketist vaba olema, kus see võimalik ei ole. mu retsetagu jooksukett, mis vähegi liikumise võimalust pakub. Hoolitsetagu külmal ajal ka sooja toidu ja vee eest, ja antagu koerale ka päeva ajal mõnikord liikumisvõimalus, mis kõi ge parem kaitse külma vastu. Olgu koeraoma nik sellest teadlik, et vahet pidamata koera keti otsas pidamine on ja jääb tooreks loomapiina miseks. Tallinna loomakaitse selts. Vargad teatrites. Kriminaalpolitseile avaldas.loh Romot, et tal on Töölisteatri näitlejate riieteruumis! ära va rastatud mantel ja kindad, kokku 257 krooni väärtuses. Estonia teatri orkestri ruumist va rastati Henno Lehisel portfell, mille väärtus 6 krooni. Soo t. 50 elutseval Lenia Margansil näpati korterist ridiküllist 40 krooni raha. Ka levi tän. 68 elutseval Leontine Rergil varastati ära kasukas, 150 krooni väärtuses. Sünnipäevi: F. Puksoo jaanuaril pühitseb 50-dat siinniuäeva Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja Fried rich Puksoo. Juubilar sündis IS7O. a. Võ rumaal Meeksis talupidaja pojana. Lõpeta nud Tartus gümnaasiumi a., jatkas ta õpinguid Tartu Ülikoolis klassilise filoloogia alal, lõpetades ülikooli a. Töötas selle järele õpetajana Venemaal a. saabus tagasi kodumaale, töötades aasta õpetajana Treffneri gümnaasiumis a. kutsuti ta Tartu Ülikooli raamatukogu juhatajaks aastast on ta ühtlasi õppejõuks ülikoolis raa matukogunduse ja bibliograafia alal. Enam kui 20 aastat juhtinud Tartu Üli kooli raamatukogu tegevust, on viimane ku junenud mitte üksi tunnustatumaks Tartu Ülikooli töös, vaid ka kogu Balti riikides. Oma otsese töö kõrval on juubilar olnud lektoriks meie raamatukoguhoidjate kursustel ja mujal. Tema sulest on ilmunud terve ri da erialalisi kirjutisi ja uurimusi nii eriaja kirjades kui ka ajalehtedes. Pr. L. Kuller 70-a. Täna pühitseb oma 70-da! sünnipä oa Tal linnas pr. Liisa Kuller,.luubilar sündis 2d. jaan a. Harjumaal, Riisiperes. Abiellunud a. jäi ta a. leseks ühes viie lapsega, kelledest kõige noorem poeg oli ainult 10- kuine, neljast tütrest vanem 1."1-aastane. Kõik lapsed suutis juubilar üles kasvatada, nähes selle juures küll mõnegi väga raske päeva. Poeg suri 18 n. vanusena, tütred aga võivad ema juubelipäeval õnnitleda. Vanem liilardest on abielus linna raamatukogu juha taja Sibuliga, järgmine tuntud koorijuhi 11. Roosmaga, kuna kaks tütart on abielus kaupmeestega üks Harju tn. 46 asuva äri mehe Krupmani abikaasa.luubilar ise on vaatamata pikale ja väga töõ- ja vaevarohkele elule praegugi boa tervise juures. Hans Kukk, sündinud 24. jaanuaril a. Maksudetalituse direktor, spordi- ja selts konnategelane. Robert Astrem, sündinud 24. jaanuaril a. Tööinspektor Tallinnas. Johannes Valter, sündinud 24. jaanuaril a. Virumaal Palmses. Põllumees, oma valitsuse- ja seltskonna-, kaitseliidu- ja uhis tegelane. David Grimm, sündinud 24. jaanuaril a. Õigusteaduse professor. Aleksander Rei, sündinud 24. jaanua.nl a. Poides Ardla külas. Lõpetanud Haapsalus ünnakooli, teenis postitalituses. Siirdus aga peagi kodutallu põllumeheks, kus agaralt hakkas osa võtma seltskondli kust tegevusest, tõustes peatselt valla juh tivaks tegelaseks a. alates kuni täni ni on ta valitud vallavanemaks. Peale selle võttis ta osa Saare maavolikogu tööst, olles selle liige ja esimees. Oli Rahvuskogu ja on praegu Riigivolikogu liige, olles valitud sin na Pöide, Laimjala ja Muhu valimisring konna poolt. Pühitseb 40-dat sünnipäeva. Perekonnaseisu teateid. Registreeritud Tallinna linna perekonnasei suametis. Sünde; Johannes ja Benita-Antoinette (neiuna Ivanov) Lamet'i tütar Liia; Leopold -Johannes ja Lonni (neiuna Raja) öunapu tütar Maie; Ferdinand-Felix ja Martha (neiu na Luup) Suurkaev'u poeg Rein; Karl ja Linda (neiuna Nõmm) Männik u tütar Mar ta-kristi. Surmajuhtumeid: Mari Tamtal (neiuna Herm) 76 a. v.; Kristina Leniv (Lii ner) neiuna Velker 74 a. v.; Liisa Mikku mägi (neiuna Mit) 60 a. v.; Hendrik Vero mann 63 a. v.; Fromhold Raup 48 a. v.; Anna Marlov (neiuna Välja) 79 a. v.; Jo hannes Hanschmidt 39 a. vana. Abiellumissoove: Avdu (Adu) Tõ nisson ja Vilhelmine Kastein; Arnold Vaab ja Hilme Lannet. Tallinna Kaarli II koguduses. Abiellumis soove; Felix-Ervin-Ferdinand Kuusre ja Ai no Loosberg; Eduard Themas ja Linda Arak. Tallinna Kaarli 111 koguduses. Abiellu missoove: August Oamer ja Elise Kobrusepp. öhtukogudus..eramauses". Abiellumis soove: Elmar Luup ja Alide Reinberg. Narva linna perekonnaseisuametis. Abi ellumissoove: Eino Loorits ja Erika-Klara Goercke. Ueater ja muusika,. Estonia teater Teisipäeval. 23. skp Bizet ooper ~K ar m e n". Nimiosalist laulab Els Vaarman, don Josed K. Ots, Mikaelat I. Uudelepp...Karmen" on meie lemmikooper. Teda kannab pingerohke sisu. viisirikas muusika ja näitle jate sütitav mäng. Kesknädalal, 24 skp. H Raudsepa uudisnäi dend..kompromis s". milles meie näite kirjanduse vanameister temale omase terav meelse vaimukusega lahendab abielu kolmnur ga probleemi l.ugu on naisest, kes püüab lei da kompromissi kooseluks kahe mehega. Neljapäeval, 25. skp Puccini ooper M a dame B u tte r f 1 y", mille südamlik lüürika ja romantika on alati paelunud publiku tähe lepanu. Alandatud hinnad. Reedel. 26. skp. viimaseid kordi..kohtu nik Mart a". mille senine edu on olnud imet lussäärne...kohtunik Marta" on peaaegu alati läinud väljamüüdud majadele. Töölisteater. Teisipäeval..X aine" 2. korda. Kolmapäeval.Vaese mehe ututall" 106. korda. Neljapäeval.Ehast koiduni" üldhin dadega. Reedel..Rätsepad Sillamatsil" üld hindadega. Laupäeval..Windsori lõbusad nai sed" 15 korda. Pühapäeva päeval.vaese mehe utu t a II" 107. korda. Pühapäeva õhtul..naine" 3 korda Eesti Draamateater Neliapäeval kell pool 8 õhtul «Igavesti m e h e 1 i k". Laupäeval, kell pool 8 õhtul viimast korda «Punane alus kuu b". Pühapäeval, kell pool 8 õhtul «Jäämere rahvas" Vanemuise" teater. Teisip., 23. jaan. kell 20..Carmen". G Bizet ooper 4 vaatuses Kolmap., 24. jaan. kell 20..Viirastused" A. Jakobsoni näidend 5 pildis* Neljap., 25. jaan. kell 20..öueloož". K. Farkase operett 9 pildis. H. Langi muusika. Reedel, 26. jaan. kell Tiina Kapperi lasteetendus Muinasjutt 12 pildis ~12 kuud" ja divertisment. 2 osas...vanemuise" kontsertsaalis reedel, 26. jaan. kell 20 IV sümfooniakontsert. Juha tab: Ed. Tubin. Laup., 27. jaan. kell 20 Elsa Maasiku ja Ruduolf Jõksi kaastegevusel..rigoletto". G. Verdi ooper 4 vaatuses. Tartu Meestelaulu Seltsi kontsert Tallinnas. Eeloleval laupäeval, 27. skp. annab..esto nia" kontsertsaalis kiilaliskontserdi Tartu Meeslaulu Selts helilooja E. Tubin'! juhatusel. Koor saabub Tallinna 7(1 mehelises koosseisus ja esitab siin ä capella eesti kui ka välisauto rile loomingut, pakkudes tuntud laulude huigas ka rea niisuguseid, mis Tallinnas pole ette kantud. Kui Tartu Meeslaulu Selts 19.12, a. andis iseseisva kontserdi Tallinnas, kirjutas muusika arvustaja R. Päts:..Kuulsime säärast tüsedat, paljunõudlikku meeskoori kava. mis pole tava lisuseks. Ma julgeksin öelda, et see oli neid haruldaselt väheseid meeskoori kontsertkavu, mis oti puhas lavaliselt harrastatud..liederta felei.sl" ja selles avaldus E. Tubin ja ta mees koori kõrge intelligents täiel määral". Rohkeid ülistusi teenis koor oma esimesel välisreisil 1915 Riias. Nagu kokkuvõtte seal seisl arvustusis! pakub..brihva Sehme": E. Tubin on peenetundeline koorijuht, kes hästi tõlgendab ja toob esile iga laulu iseloomu ja tema musikaalse joone Koori koosseis on rik kalik ja valitud. On täiskõlaiised bassid ja te norid. On saavutatud suurepärane niianssee r! inise võime ja häälte ühtlus. Koori saavu tused olid suurepärased." I9lfi. a. Varssavis antud kontserdi puhul kirjutasid sealsed muusikaarvustajad:..koor on esmajärguliselt kontserteerimiseks ette val mistatud. Intonatsiooni puhtus ja dünaamilis te varjundite rohkus, mille juures ei avaldu ühtki liialdust, peavad kuulaje lihtsalt imes tust äratama... Raske on kirieldada. kui kau nis on selle koori häälte kõla... See koor nole mitte üksnes hästi distsiplineeritud ja kok ku lauldud, vaid ka haruldaselt painduv ja õr natundeline. dünaamiliselt kui ka väljenduse liselt alistuv ja subtiilne nüansseerimiseks". UUS EESTI" NR. 21. TEISIPÄEVAL, 23. JAANUARIL X.

7 Väljaveo suur tõus a. väliskaubandusbilanss ligi 17 milj. krooniga aktiivne. * Detsembris oli väljaveo ülejääk 3,1 milj kroonu Ellseka valmisid ametlikud kokkuvfitted det sembrikuu ja kogu möödunud aasta väliskau banduse tulemuste kohta. Võrreldes aas taga kasvas väliskaubanduse käive möödunud aastal 211,2 milj. kr It 219,6 milj. kr le või 4 prots. Väljavedu suurenes 103,9 milj. kr-lt 118,2 milj. kr le või 13,7 prols., kuna sissevedu samal ajal langes 107,2 milj. kr-lt 101,4 milj. kr-le või 5,5 prots. Väliskaubandusbilanss ku junes a. 16,9 milj. kr. võrra aktiivseks b"lsnsk",ului 1938" "* 8,8 mllj' kp* PMal,v>e,e Väljavedu on võrreldes aastaga suu renenud mitme) aial eeskätt loor- ja pool valmissaaduste kui ka elusloomade ja toit ning maitseainete osas. Vastupidiselt eelmis tele osutas väljavedu valmissaaduste osas mõõ dukat tagasiminekut, jäädes ümmarguselt 1 mil joni kr. võrra väiksemaks kui a. Võrrel des aastaga kasvas elusloomade ja toit ning maitseainete väljavedu 48,6 milj. kr-lt 54,3 milj. kr-le või 11,9 prots., ja toor- ning poolvalmisainete väljavedu 35,3 milj kr-lt 45 milj. või 27,3 prots., kuna valmissaadusi müü di välisturgudele a. 18,9 milj. kr. väärtu ses 20,1 milj. kr. vastu a. Vähenemine seega 5,6 prots. Sisseveos võis märgata pidurdurnistunnuseid juba a. algul, kuigi võrdlemisi tagasihoid likus ulatuses, kuid aasta viimasel veerandil sisseveo vähenemine sõja olukorras oli ulatus likum. Võrreldes aastaga osutas kaupade sissevedu tagasiminekut kõigi kolme tähtsama rühma järele Elusloomade ja toit- ning mait seainete sissevedu langes 12,2 milj. kr-lt 10,1 milj. kr-le või 17,3 prots.; toor- ja poolvalmis ainete sissevedu 27,4 milj. kr-lt 25,3 milj. kr-le või 7,4 prots., kuna valmissaaduste sissevedu langes 67,3 milj. kr-lt 64,9 milj. kr-le või 3,5 prots. võrra. Väliskaubandusbilanss osutub tugevasti ak tiivseks ka möödunud aasta detsembris. Aasta viimane kuu on annud 3.1 milj. kr-le ulatuva väljaveo ülejäägi 1,8 milj. kr. vastu a. detsembris. Võrreldes a. detsembriga on väliskau banduskäive a. samal kuul suurenenud, kasvades 16,9 milj. kr-lt 17,4 milj. kr-le või 3 prots. võrra. Väljavedu paisus 9,4 milj. kr-lt 10,3 milj. kr-le või 9,6 prots., kuna sissevedu langes samal ajal 7,5 milj. kr-lt 7,1 milj. kr-le või 5,3 prots. Väljaveo tõusu põhjustajaks detsembris.oli senisest suureni elusloomade ja toit- ning mait seainete kui ka toor- ja poolvalmisainete eks port. Teisalt esines tugev tagasiminek valmis saaduste väljaveos, kusjuures nimetatud ainete väljavedu jäi a. detsembris tublisti väik semaks kui a. samal kuul, Valmissaa duste väljavedu langes võrreldes a. det sembriga 1,7 milj. kr-lt 0,9 milj. kr-le või 45,9 prots., kuna toor- ja poolvalmisainete müük välisturgudele kasvas 3,6 milj. kr-lt 4,1 milj. kr-le või 11,7 prots. ja elusloomade ning toit ja maitseainete väljavedu 4 milj. kr-lt 5,3 milj. kr-le või 31,5 prots. võrra. Sisseveetud kaupadest on võrreldes a. detsembriga langenud kõige enam loor- ja poolvalmisainete sissevedu. Valmissaaduste ost välisturgudelt jäi peagu a. tasemele, kuna elusloomade ja toit- ning maitseainete sisseve du on võrreldes a. detsembriga isegi suu renenud. Viimaste sissevedu kasvas 1,2 milj. kr-lt 1,3 milj. kr-le, kuna toor- ja poolvalmis ainete import langes samal ajal 1.8 milj. kr-lt 1,3 milj. kr-le või 28,5 prots., kusjuures val missaaduste sissevedu jäi 4,5 milj. krooniga a. tasemele. VAENLASE LENNUK LAHENEB. õhutõrjekahur seatakse laskevalmis. Vilja saadi rohkem kui arvati. Lõplikke andmeid a. vilja- ja heinasaakide kohta. Möödunud aasta vilja- ja heinasaagl l&plike kokkuvfitcte tegemisel on nltttd selgunud, et saagid kujunevad suuremaks kui eelkokkuvõ tetel. Saagi suurenemine on ilmnenud peagu kõigi viljade juures. Sõltuvalt suuremast kasvupinnast ja pare mast keskmisest saagist kujunes rukkisaak suuremaks kui aasta varem. Rukist saadi a tonni eelmise aasta tonni vastu või 21 prots. rohkem. Ka talinisu saak kujuneb suuremaks kui a., kuigi talv oli ebasoodus. Tõus on aga tingitud märksa suurematest külvipindadest. Talinisu saadi tonni a ton ni vastu, mis on enam kui 6 prots. võrra rohkem. Suvinisu saak seevastu jäi eelmise aasta omast väiksemaks. Kogusaak oli tonni a. aga tonni. Tagasiminek, tin gitud halvast ilmastikust, oli üle 6 prots. Kõiki toitteraviljasid kokku. s. o. rukist, nisu, tatart ja kaunvilja, saadi a tonni, mis on tonni või 13 prots. võrra rohkem kui a. 10 km uut teed Valgamaale. Suuremaks tööks eeloleval majandusaas tal kujuneb Valgamaal teede alal Valga Tambre Vilaski tee ehitamine, kus 10 km pikkuselt rajatakse uus tee peagu kogu ula tuses. Tee ehitus läheb maksma kr. ning vastav sumina on võetud Vabariigi 1940/41. a. eelarvesse. Ehitusega on tehtud juba algust. Prae gu teostatakse töid 50 töölisega Teedeminis teeriumi käsutuses oleva talviste tööde eri krediidi arvel. Tööga tahetakse lõpule jõuda eelolevaks sügiseks. Kaevurite toetus kaaslase perekonnale Ilusa ürituse sooritasid K.-Järve kaevurid, pannes palgapäeval omavahel kokku üle 200 kr. hiljuti surnud kaevuri A. Lõhmuse pere konna toetuseks. A. Lõhmusel jäi järele nai ne mitme alaealise lapsega. Neli uut töölismaja valmis. Kohtla-Järvel valmis ning anti ettevõtte korteriosakonnale üle neli uut töölismaja, milles igas 30 korte rit. Nii saavad 120 perekonda korralikud uued korterid kuritegu aastas Tartus ja Tartumaal. Tartu kriminaalpolitsei andmetel on möö dunud aasta jooksul Tartu linnas ja maakon nas kogusummas toime pandud 2262 kuritegu kahjusummaga krooni. Toimepandud kuritegudest on avastatud 72 prots. Vargad käisid aidas. Esmaspäeva hommikul avastati Virumaal Valaste külas Jõhvi Tarvitajateühingu abi kauplusele kuuluvas kaubaaidas vargus. Ära oli viidud vineeri ja korke umbes kr. väärtuses. Varas oli sisse tunginud valevõtme ga. Ametivõimudele avaldas Kiviõli elanik J. Rekkor, et temal on ära varastatud uus üli kond, kahju umbes 60 krooni. Veoauto sõitis ree puruks. Politsei koostas protokolli kiires ja ette vaatamata sõidus veoauto V-194 juhile Villem Ilusale, eluk. Viljandis Leola tän, 42, kes 20. skp. õhtul Raudna vallas Puiatu aleviku ser val 1. kl. maanteel Viljandi suunas sõites ajas otsa Raudna vallas elava Juuli Laksbergi ree le, purustades reep&ra. V. Uus õnnetuse ko hal ei peatanud, ta tabati Viljandis patruu kordniku poolt, kellele ta seletas, et ei ole kokkupõrget märganud. Naine pekseti restoranis läbi. Viljandis Jakobsoni tän. 44 elav Elisabeth Kirs kaebas politseile, et Hiire tän. 4 elav Elmar Martinson on teda 21. skp. kell Väiketuru tän. 4 restoran..kommertsis" peks nud rusikatega näkku. Tal lõhkenud ülemi ne huul, vasema silma kohale tekkinud haav ja kogu nägu olevat paistetanud. Vanusetasu vallateenfjalle. Siseministeeriumi Omavalitsuste talituse ringkirjalise korralduse põhjal Valga maa valitsus kogus valdadest andmeid, kui suu red võiksid olla vallavalitsuste kulud vanuse tasu maksmise puhul vallaomavalitsuste tee nijatele ühtlasel alusel riigiteenijatele mak setava vanusetasuga. Valdadelt..aadud vas tustest selgus, et Valgamaa 10 vallas oleks vanusetasuõiguslikke 72 omavalitsuse teeni jat ja kogusummas nõuaks see aastas kulu 6032 krooni. Valga maavalitsus soovib vanusetasu maksta otse maavalitsuse kaudu. UUS EESTI" NR. 21. TEISI PÄEVAL JAANUARIL Odrasaak jäi väiksemaks kui a., ol les tonni, seega 6700 tonni või ligi 7 prots. võrra väiksem kui aasta tagasi. Ka kaerasaak oli väiksem a. saadi kaera tonni, a. aga tonni või 15 prots. võrra rohkem. Seevastu segavilja kogu saak kujunes suuremaks kui eelmisel aastal, sest ristiku äpardumise tõttu suurendati tun duvalt segavilja kiilvipinda. Kogusaak tõusis tonnile a tonni vastu. Suurenemine seega tonni või 34 prots. Kartuli kogusaak kujunes tonnile eelmise aasta tonni vastu või 12 prots. väiksemaks. Loomasööda juurikaid saadi tonni eelmisel aastal tonni või 44 prots. rohkem. Linasaak jäi väiksemaks, sest väiksemad olid ka külvipinnad Linakiu kogusaak! arva takse 6100 tonnile a tonni vastu, mis on vähem 1500 tonni või ligi 20 prots. Heinasaak osutus väiksemaks kui aasta ta gasi, olgugi et niitepind oli suurem. Põldheina saadi tonni a tonni vas tu. s. o tonni või 43 prots. vähem. Söö teväärtuselt on vähenemine veelgi suurem, sest põud hävitas ristikutaimed, mis on põldheina väärtuslikem osa. Niitheina kogusaak oli tonni a tonni; vähene mine seega tonni või 8 prots. Põld- ja niiteheina saak kokku oli vähem tonni võrra. Ühtlasi jäi vähemaks ka suvivilja põllu saak, mida kasutatakse samuti loomatoiduna. 108 Töörühma vanem jäi rongi aiia. Sai silmapilkselt surma Pedja- Jõgeva vahel. Ööl vastu esmaspäeva k. 12 paiku jäi Pedja ja Jõgeva jaamade vahel rongi nr. 1 alla ja sai silmapilkselt surma raudtee 411. piirknnnä remondi töörühma vanem Peeter Jüri p. Mänd v e e, 43 a. vana. Möndveed oli õhtul nähtud Jõgeval, kus ta oli võtnud napsi. Hil jem hakkas ta mööda raudteed koju minema. Võimalik, et ta kukkus maha ja jäi magama või jälle ei pannud ta rongi lähenemist tähele. Kadunu elas Pedja Jõgeva vahel 378. kilomeet ril raudteemajas. Suhkur, petrooleum ja küttepuud - varaste ~hooajakaup". Mõnede kaupade müügi piiramine on tõst nud nende kaupade väärtust ka varaste sil mis. Nii teatatakse Saaremaalt, et seal on vargad tunginud Pihtla vallas Tõi luste asun duses Kaasiku talu tühja elumajja, kus hil juti elas kohaliku kaupmehe Jaan Rõõmuse abikaasa. Vargad, kes olid majja tunginud arvatavasti valevõtme abil, viisid ära suhk rut ja petrooleumi. Ka käre külm avaldab mõju varaste tege vusele. Seda kogesid sama valla Tõlluste küla taluperemehed Juhan Tõnn ja Artemon Jõgever, kes metsast küttepuid tooma minnes avastasid, et keegi tundmatu pakase ohver oli nendest ette jõudnud ja ära viinud hulga saare- ja kasehalge. Joogivähesusest veised haigestuvad. Võrumaal Vastseliina vallas, kus liivasel pinnal end väga valusasti veevähesus tunda annab ja mida tavaliselt talud veavad kauge test veekogudest, leidis aset loomade seas leviv senitundmatu haigus. Loomaarstid te gid kindlaks, et tegemist on karja vähese jootmisega. Seepärast on hakatud nüüd ta ludes lisaks veetavale veele hoolsasti sulata ma ka lund. minu pihku. Waene loom teadis, et midagi oli halwasti ja see oli nagu kaastunde osutus... Olm lõpuks wift uinunud, sest mind äratas kõuemürin. Tõusin istuma. Kell oli wiis. Astusin akna alla. Wähematki tuulehingust polnud tunda. Lehed rippusid lõdwalt okste küljes ja ootasid. Taewas oli tinajalt hall. Mitmchaardeline wälk sähwatas taewas. Kaugelt kostis uuesti kõue kär gatust. Kuid wihma ei tulnud. Wäljusin oma toast. Kedagi polnud näha. Hallis walitses hämarus. Seisatasin terrassil. Jälle kõmises äikcsemürin. Uks wihmapiisk langes mu käele. Ilm pimenes üha. Kaugelt paistis meri, nagu must järwepind. Teine wihmapiisk langes käele. Keegi toatüdrukust sulges ülemise korra aknaid. Robert tuli saali aknaid kinni panema. Härrad pole weel saabunud?" küsisin. Ei, proua. Arwasin, et sõitsite nendega kaasa." Tulin juba tüki aja eest koju." Kas soowite teed, proua?" Ei, ootan teisi." Näib, et wiimaks ometi tuleb wihma." Nii näib, Robert." Kuid ikka weel ei hakanud sadama. Lätsin raamatukogusse. Poole kuue ajal tuli Robert. Praegu sõitis auto treppi," ütles ta. Kelle auto?" Härra de Winteri oma." Kas ta juhtis ise?" Jah, proua." Tahtsin tõusta, kuid põlwed nõtkusid. Toetusin wastu sohwat. Minut hiljem astus Maxim tuppa. Ta tundus wanana. Märkasin ta suu üm ber kortse, mida seal enne ei olnud. Kõik on möödas," ütles ta. Ootasin. Ei suutnud end ikka weel liigutada. Enesetapmine," ütles ta, kohus ei leidnud teist seletust." Laskusin sohwale. Enesetapmine?" kordasin. Millega nad seda põhjendasid?" Mitte millegagi," kehitas Maxim õlgu. Horridge küsis minult, kas Rebekal polnud rahamuresid. Rahamuresid temal!" Ta astus akna alla ja waatas wälja. Hakkab sadama," ütles ta. Tänu tacwale wiimaks ometi!" Mis seal weel kõneldi?" küsisin. Miks see kestis nii kaua?" Horridge keerutas ikka seda jahi asja," ütles Maxim wastumeelselt. Küsitles Tabbi. Ei pööranud pilku Horridge'i näolt. Ja nüüd olen wä sinud. Nii wäsinud, et ei kuule ega näe enam midagi." Siis toodi teed. Jälgides Frithi ja Roberti tõsiselt pidulikke toiminguid, mõtlesin endamisi, et on imelik, kuidas jätkub igapäewane elu, mis ka ei juhtu. Ja nende liigutustes oli midagi rahustawat. Kui jäime Maxi miga jälle kahekesi, küsisin: Kus on Frank?" Völkischer Beobachter " avaldab pikema kirjutise rahhiidi ja selle ravi kohta ühendu ses uue vahendi leiutamisega rahhiidi vastu. Nagu arstid on selgitanud oleneb rahhiit teataval määral pärilikkusest ja ilmneb luude liigses pehmuses. Kõige sagedamini võib rah hiiti märgata neis kondikava osades, mis kas vavad kiiresti, nagu pealuu, rinnakorv ia selg roog. Aju ja närvikava vigastamise kõrval võib jooksmisel tekkiv surve ja musklite pinge hõlpsasti põhjustada luude kõverdamist, küü ru tekkimist, ebaloomulikku säärtekuju ja nii edasi. Varemalt arvati, et rahhiidi põhjuseks cn lubjaolluse vähesus luudes ja et selle vastu ai tab ohtram lubjaolluse tarvitamine. Kuid tu lemused osutusid negatiivseks, kuna toiduga sisse võetud lubjaaine rahhiitilistele luudele ei mõjunud. Viimaste aastate uurimused on aga täiendavalt selgitanud, et haiguse põhjusta jaks on pärivusliku kalduvuse kõrval ka D-vi tamiini puudus. Inimkehas leidub seda vita miini peamiselt nahas ergosteriinina mittetoi mivas olekus. Ultraviolettkiirte omaduseks on D-vitamiini muuta toimivaks. See ongi põhju seks, et päikesevalgus, mis omab rikkalikult ultraviolettkiiri, takistab rahhiidi tekkimist. Kursus Kose konvendi maanoorte tegelastele. Kose konvendi maanoorte ühenduse korral dusel toimub Ravilas 26.--'2 B. jaan. maanoorte tegelaste kursus, kus käsitatakse organisatsioo nide tööga seosesolevaid praktilisi küsimusi. Vastavate ettekannetega esinevad maanoorte sekretär R Paglant, rahvaülikooli juhataja A. Raidmets, maanoorte instruktor M. Kala, näi tekunsti konsulent J lalpsepp j. t. } Nakkushaigusi registreeriti pakaseuädala puhul Harjumaal vaid õ juhtumil. -Nimelt, roo sihaigust 1 Rapla jaoskonnas, sarlakeid 1 juh tumil linnaümbruse jaoskonnas, tuulerõugeid Võitlus rahhiidi vastu Saksamaal. ::3ssiitai:»Bßi:ußoaßiißsanaßauasBaBaManßti3iiniititiainitsflßßiißßßiiiaaitßiiaaiiiinß a v Sellega on ka seletatav, et lapsed, keda kiiri tatakse kunstliku kõrgustikupäikesega, ei hai gestu rahhiiti. Loomuliku päikesega kiiritamise] on aga oluline, et see toimuks vabas õhus, sest akna klaas absorbeerib ultraviolettkiired. Kuna laialdastel massidel aga võimalik ei ole kõr gustikupäikest kasutada, on saksa teadlastel katsetuste järele õnnestunud ergosteriini val mistada kodumaistest ainetest. Juba väikesed annused sellest ollusest, mida nimetatakse vitamiin P-ks, mõjuvad mitte ainult rahhiiti ärahoidvalt. vaid on võimelised seda koguni ravima. Vitamiin D õline lahu kannab nime tust vigantol ja seda hakatakse nüüd Saksa maal andma 1,0 miljonile imikule rahhiidi väl timiseks. Iga ema, kelle laps on kolm kuud vana, peab minema vastavasse punkti, kus tal le tasuta antakse pudelike vigantoli. Kahe kuu pärast peab ta lapse viima uuesti samasse punkti arstlikule läbivaatusele. Kui ilmneb, et laps ei ole rahhiidiohust veel täiesti vaba, an takse uus pudelike vigantoli. See toimub se ni, kuni laps on terve ja tugev. Et emad ka vastavaid määrusi korralikult täidaksid, sel leks käivad riigi poolt määratud tervishoiu ametnikud neid kodus kontrollimas. 1 juhtumil linnaümbruse jaoskonnas ja sugu haigusi 2 juhtumil. Juhiseid valdadele eelarvete koostamiseks. Valga maavalitsuse ringkiri valdadele. Valga maavalitsus on kõikidele vallavalit sustele saatnud ringkirjalise juhise eeloleva majandusaasta eelarvete koostamiseks. Ring kirjas tehakse kõikidele vallavalitsustele üles andeks asutada valla ehituskapital, millest oleks tarbekorral võimalik võtta summasid suuremate remontide teostamiseks, kui ka uute ehitiste püstitamiseks. Tema teine naine..uus Kesti" romaan?nnctuse järele lcwitati minu kohta häbematut laimu, et mina olewat proua dc Winteri jahi jätnud parandamata ja sellepärast see olematk? põhja läinud. Sääraste kuulduste tõttu kaotasin paar head tellimist, mis tekitas minu soliidsele ärile suurt kahju. Nüüd palusin kapten Scarle'ilt luba jahile minna, et waadata, kas seal tõesti minu süü läbi oli juhtunud mõni rike." Sce oli loomulik," tähendas kohtunik. Loodctamasti jäite ülcmaatu sega rahule?" lah, härra kohtunik," ütles Tabb, mis puutub minu töösse, siis jaht oli täiesti korras. Uurisin seda igast küljest. Jaht oli wajunud lnma sisse ega polnud majudes puudutanud kaljusid üldse." Ta waikis tähendusrikkalt. Ln see kõik, mis tahtsite ütelda?" küsis kohtunik. ~Ei ole," wastas Tabb. Mind buwitab küsimus: kes tegi augud jahi põhja, kui see ei sattunud karile? Lähem kalju asus wiie jala kaugusel. Ja wõiksin manduda, et augud on puuritud oherdiga." Ma ei söandanud tõsta pilku. Vaatasin põrandale. Imestasin, miks kohtunik ei ütelnud midagi. Mida te mõtlete?" kuulsin nüüd kohtuniku häält. Missugustest au kudcst te räägite?" Paadi põhja on puuritud kolm auku," jatkas lacwaehitaja, ja kõik klapid olid awatud." Mul hakkas palaw. Miks nad ci awanud akent siin puudus ju hingamiseks õhk. «Jaht pidi õige kiiresti wajuma," rääkis Tabb edasi, köigc rohkem kümne minuti jooksul. Jaht oli täiesti korras, kui andsin selle kcmadel proua de Wintcrilc üle. Järelikult olid rikked tekkinud mõi tehtud hiljem. Ja ma arwan, et siin pole tegemist õnnetusega, maid et jaht uputati meelega." Pea pööritas, silme ees tantsisid tumedad täpid. Tõusin, et rutata toast mälja. Aga jalad olid tinarasked ja ma langesin uuesti toolile tagasi. Samal fxtfel tõusis keegi minu ees püsti. Kuid siis ci näinud ma enam midagi. Kohtunik nõudis waikusi ja nagu läbi udu kuulsin, et keegi lausus midagi härra de Winterift". Ja siis kõlas jälle kohtuniku ametttk hääl: Härra de Winter, teie kuulsite lacwaehitaja James Tabbi seletust. Kas teate midagi neist aukudest jahi põhjas?" Ei, kuulen neist esmakordselt," wastas Maxim. On teil aimu, kuidas need wõisid tekkida?" Mitte mäbematki?" Sec asi üllatab teid?" «Täiel määral. Juba see, cl eksisin, pidades wõorast la'pa oma kadu nud naiseks, oli mulle raskeks wapustuscks, nüüd aga kuulen meel, et tema jaht on tahtlirult uputatud. Ärge siis imestage, et olen juhtunust päris segane." Marim oli kõnelnud mihasclt ja ärritatult. «Härra de Winter," ütles kohtunik, «tunneme teile kõik kaasa, aga toõ

8 Viru vallavanemad ametivannet andmas. Esmaspäevaks olid Rakverre kutsutud Viru maavalitsuse poolt ametisse kinnitatud vallavanemad ja nende abid, et anda ameti vannet. Oma kohale edasi jäävatel valla van ja abidel ei nõutud ilmumist. Van deandxnisele ilmus 16 vallavanemat ja abi, kellelt ametivande võttis maavanem K. Pa jos, kuna maanõunik R. Känd juhtis tähe lepanu uutel ametkandjail neid ees ootavale tööle. Siseministeeriumilt saabus vee] teade 10 vallavanema ja nende abide ametisse kin nitamise kohta. Nii on Virumaal veel ö vailas vallajuhid kinnitamata. Võrumaa vallavanemad kinnitati ametisse. Siseministri käskkirjaga kinnitati ametisse Võrumaal järgmised vallavanemad: Antslas Paul Antsov, Haanjas August Parv, Kanepis Hugo Leis, Kasaritsas Enn Hinn, Koo rastes Richard Kolk. Lahedas Voldemar Rõigas, Lasvas Arnold Maidla, Leevis Sa niuel Lutsuver, Lepisfus Kaarel Loos, Lin namäel Johan Reisman, Moostes Eduard Viljalo, Mõnistes Hugo Raudnagel, Räpinas Johannes Paabusk, Rõuges Konrad Kõiv, Sõmerpalus Otto Tint, Urvastes Johan Lindsaar, Valgjärves Ilmar Lilliallik, Vars tus Eduard Kokk, Vastseliinas Arvo Pilt. Verioras Albert Saar ja Võru vallas Johan Kääparin. Kõlleste, Orava ja Misso valdades ei suut nud vallavolikogu vallavanemat valida, kuna valimistel langesid hääled korduvalt pooleks. Siseministri käskkirjaga kinnitati ametis se Harju maakonna valdade vallavanemad ja nende abid alljärgnevas 24 vallas: A n i j a 1 vallavanem Johannes Kallang, abid Johannes Lepp ja Aleksander Metua; Hageri s Kustav Jänes, abid Rudolf Volmer ja Paul Viiul; Harkus Peeter- Voldemar Kaps, abid Eduard Mereküla ja Karla Betlem; I r u s Konstantin Jussi, abid Jaan Mamers, Gustav Martin Laidma ia Ju han Kilu; Juurus Johannes Raspel, abid Voldemar Adamson ja Ago Endre; Järva kandis Jaan Ojamaa, abid Elmar Tamm oja ja Jüri Kallasmaa; Kehtnas Eduard Saar, abid Johannes Salm ja Elmu Taremaa; Kernus Gustav-Aleksander Reintam, abid Johannes Ploompuu ja Rudolf Hunt; Kohilas Aleksander Starkopf, abid Rudolf Põder ja Aleksander Rikberg; Kuimetsas Jüri Vilsoo, abid Albert Ruut ja Johannes Mätas; Kuivajõel Jaan Tomson, abid Artur-Nikolai Jõhverd ja Aleksander Noorberg; Kuusalus Joosep JUKU vembul' Uued vallavalitsused asuvad tööle. ametikohuste täitmise tõttu peame selgitama asja. On waga tahtis teada, kuidas ja miks hukkus teie kadunud abikaasa." Kas see pole weel selge?" Härra Tabbi seletus lükkas meie endise arwamise ümber. Kas wöik site ütelda, kelle korralduses seisis proua de Winteri jaht?" Ta hoolitses ise selle eest." Kas tal abilist ei olnud?" Ei, minu teada mitte." laht seisis Manderley sadamas ankrus?" lah." Kas sinna pääses wõõraid?" Jah, kuid arwatawasti oleks neid märgatud." Kuna härra Tabb ütles, et jaht pidi wajuma umbes weerand wnni jooksul, siis on toist wõimatu, et wigastused tekitati sadamas?" Arwatawasti küll." Siis peaks oletama, et ta ise puuris augud ja awas klapid, olles juba merel?" Ma ei tea." Kas see teie arwates pole imelik?" Wägagi trnclif." Ja teie ei oska seda seletada?" Mitte kuidagi moodi." Härra de Winter, kuigi mul on kahju,' pean teilt siiski mõningaid üksikasju küsima." Olge head." Kas teie ja proua de Winteri wahekord oli täiesti õnnelik?" Nüüd lõppes mul jõud. Põrand näis kõikuwat mu jalge all ja ma sirutasin kaed wälja, et otsida mingit tuge. Kusagilt kaugelt kostis Maximi hääl: Kas keegi oleks nii hea ja wiiks mu naise wälja? Ta on mines tamas." xxi. Istusin jälle tolles wäikcscs toas, mis meenutas jaamahoonet. Polit seinik kummardas minu kohale, ulatades mulle weeklaasi ja keegi hoidis mind kinni. See oli Frank. Pikkamisi kadusid silde eest tumedad keerle toad täpid ja ma nägin jälle asju selgesti. Mul on kahju," ütlesin. Aga seal ruumis oli lämmatawalt kuum." lah, suwcl on seal alati õhupuudus," ütles politseinik. On juba mitu korda juhtunud, et naised langemad seal minestusesse." Kas tunnete end nüüd paremini, proua de Winter?" küsis Frank. lah. Ärge muretsege. Minge tagasi." Ei. Wiin teid Manderleysse." Ei, toibun kohe. Ja teie peate siia jääma." Maxim käskis teid koju wiia." Ta aitas mul tõusta. Kas jõuate autoni kõndida?" Jah," pomisesin. Aga ma tahaksin Maximi oodata." Ta wõib siia weel kauaks jääda." Aga miks siis?" Pärnumaa valdade ja linnade juhid olid koos. Ametivande andmine maavalitsuse uues hoones. Pärnu maavalitsuses toimus esmasp. kell 12 p. ametivande võtmine Pärnumaa valla ja linnaomavalitsuste äsja ametisse kinnita tud uutelt juhtidelt valla- ja iinnavane matelt ning nende abidelt. Vandetõotuse and miseks olid linna kutsutud ainult need oma valitsuste juhid, kes oma kohtadele asuvad esmakordselt ja varem vannet «innud ei ole. Ummistunud teede tõttu jäi osa kutsutuist ilmumata, kuna paljud omnibused teel Pär nu jäid kinni lumehangedesse. Ilmunud oli kokku 26 isikut. Vandetõotuse võtmise pidulik toiming leidis aset maavalitsuse uue hoone volikogu saalis. Maavanem J. Marksoo tervitas uusi valla- ja linna juhte maavalitsuse nime), soovides nendele tulevases töös palju jõudu Harjumaal 24 uut vallavalitsust kinnitatud. Seepärast määrati neis valdades vallavanemad siseministri poolt Kõllestes Johan Raig, Oravas Richard Järg ning Missos Oskar Kiudsoo. Põlva ja Ruusmäe valdades vallavolikogu poolt valitud vallavanemad jältis siseminister kinnitamata ning neis tulevad nüüd uued val lavanema valimised. VSru linnapea kinnitati ametisse. Siseministri käskkirjaga kinnitati ametisse Võru linnapea Priit Sult. Muru, abid Gustav Klaamas ja Evald Vilbas te; Kõnnus Kaarel Heinveer, abid Kus tav Laansoo ja Kustav Andre; Kõues Artur Kasera, abid Erich Tamm ja Aleksander Vahtra; Nissis Johannes Ney Jüri p., abid Johannes Ney Hansu p. ja Jüri Simo vart; Nõvas Aleksander Södermann, abid Ernst Targamaa ja Oskar Lääniste; Nais saarel Fridolf-Ludvig Ambrosen ja abi Leander-Ludvig Rosen; Pakri s Erik Rosen berg ja abi Aleksander Lindgren; P e n i n g i 1 Otto Puusepp, abid Ferdinand Lass ja Jo hannes Peelbaum; Rael Ants Kibuvits, abid Eduard-Aleksander Veinla ja Hans Kraav; Raikkülas Johannes Võmma, abid Martin Pärdi ja Jüri Lehtmets; Rap las Oskar Leinsalu, abid Eduard Neemre, Jüri Leola ja Juhan Saar; Ravilas Jaan Moor, abid Rudolf Mägis ja Johannes Rem mik; Sauel August Vooremaa, abid Jo hannes Toomsalu ja Aleksander Laanest. Ülejäänud 8 valla valitsused Harjumaal tulevad kinnitamisele läh näevil. ja kordaminekut. Sellejärele maavanem luges ette vandetõotuse teksti, mille järele valla- ning linnavanemad ja nende abid ük sikult kirjutasid alla tõotuse blanketile. Pä rast allakirjutamist võttis sõna abimaava nem J. Loov ä 1 i, andes ülevaate praegu sest poliitilisest olukorrast nii sise- kui ka välismail. Koosoleku lõppedes otsustasid värsked omavalitsusjuhid saata tervitustelegrammid Presidendile, Peaministrile ja siseministrile. Hiljem tutvuneti maavalitsuse uue ameti hoonega. Neile uutele valla- ja linnajuhtidele, kes seekord teeolude tõttu Pärnu vandeandmi sele ei pääsenud, korraldatakse tõotuseand mine hiljem. Valgamaa vallavalitsused annavad vandetõotuse 27. jaanuaril. Siseministri käskkirjaga on kinnitatud Valgamaa uued vallavalitsused, välja arva tud Tõlliste abivallavanem Aug. Aedna, kelle mittekinnitamise otsus tehti Valga maa valitsusele teatavaks juba möödunud näda lal. Kõigis teistes Valdades, välja arvatud Kaagjärve vald, kinnitati vallavalitused vo likogu poolt valitud koosseisus. Kaagjärve vai laval i tsusse kuuluvad Valga maavanema määramisel vallavanem J. Palvadre, abival lavanemad Jaan Helerand ja Jakob Moorus. Määramise korras kinnitati ka Taheva val la teine abivallavanem Ed. Neuman. Uute vallavalitsuste vandetõotuse andmi ne toimub Valga maavalitsuse ruumides lau päeval, 27. jaanuaril. Samal päeval peetakse maavalitsuses ka vallavalitsuste instrueeri mise koosolekut, kus uutele vallavalitsus tele annab omavalitsuse töös seletusi maa vanem Velner. Koosolekust võtavad osa ka kõik vallasekretärid ja revisjonikomisjoni esimehed. Osa Viljandimaa vallavalitsusi kinnitati. Siseministri otsusega on ametisse kinnita tatud järgmised Viljandimaa vallavalitsused (esikohal vallavanema, järgmistena vallava nema abide nimed: Holstres: Aasnurm, Heinaru, Nõmmik; Tmaveres: Kuusik, Marder ja Vilt; Kabalas: Lepik, Gregoi1 ja Leis; Karksis: Kõiva, Juh kamson, Kahu ja Kits; Kõos: vallavanem määramata, abid Vares ja Kask; Kõpus: Puuri, Mesilased ei karda külma. Mõnede mesinikkude poolt on avaldatud kartust, et hiljutised külmad liiga tegid mesi lasperedele, kes talveks tarudega välja jäetud. Mesilasala asjatundjad arvavad aga, et seekord ne erakordne külm mesilasperesid ei suutnud hävitada, kuna mesilased kannatavad välja veel kangemat külma kui see oli meil. Küll võib juhtuda, et neis mesilals, kus meekärjed ena malt jaolt välja võeti ja hiljem ka vähe suhk rut tagasi anti, nälg neile liiga võib teha, kuna külma tõttu mesilased tarudes vähe liiguvad. Enam kardetav kui külm, on mesilaspere dele järsk temperatuuride langus. Soojema il ma puhul on mesilaspere veidi laiemal ja järsu temperatuuri languse puhul ei suuda nad endid talvises uimases olekus nii kiiresti koon dada. kui see sooja säilitamiseks vajalik. See kordse pakase puhul esines ka paar järsku temperatuuri kõikumist. Kiviõli..Valgusel" uued juhid Pühapäeval peeii Kiviõlis kohaliku vanima organisatsiooni..valguse" aasta-peakoosolek. Möödunud aasta aruandest nähtus, et aasta kestel oli korraldatud rida kursusi, loenguid ja muid kultuurilisi ja seltskondlikke üritusi. Uus eelarve seal! tasakaalu kr suuruses. Toe tust loodetakse saada eelmiste aastate eeskujul ka käitise juhatuselt. Erilist rõhku tahetakse panna raamatukogu täiendamisele Esimeseks seltsi auliikmeks valiti ühel häälel senine kauaaegne esimees H. Kopvillem. Uude juhatusse valiti: ins. dir. E. Schiffer, ins. Uusna, Orav, Kaselo,.Taagund. ins. Maa ring, Kaasik ja Reinalu. Rev. k. Koppel. Ves kimäe ja Veelmaa. Seega on uues juhatuses rõhuv enamus uusi mehi. Kihelkondlik karskusnädal Tõstamaal. Teisipäeval, 23. jaanuaril algab Pärnumaal Tõstamaa kihelkondlik karskusnädal, mis kes tab laupäevani. Karskusnädaia kestel korral datakse kihelkonnas rida kõnekoosolekuid, millel kõneleb E. Karskusliidu esindaja O. Kuningas. Jaska ja Seitam; Olustveres: Koppel, Jiirman ja Võsa: Paistus: Ulk, Laarman ja Koovit; Pa jusis: Kaalep, Leenpalu ja Kolle; Põltsamaal: Alles, Tael, Mänd ja Paio; Raudnas: Viir, Larm ja õunap; Rimmus: Reiman, Alp ja Sik ka; Taeveres: Vaga, Tääker, Linde ja Bach man; Tuhalaanes: Pärtma, Muni ja Kangur; Tänassilmas: Mikk, Tire ja Jaanre; Vaste mõisas: Stiim, Mardi ja Elbing; Viljandi v.: Juh andi. Jaanus, Suits ja Siilak; Võisikus: Laar, Essenson ja Parvet.. Kinnitamata on vallavalitsused Tarvastus, Lustiveres ja Suislepas, kuna Kõos puudub vallavanem. Nende ametissekinnitamist on oodata läh päevil. Tarvastu vallavanem astus tagasi. Tarvastu vallavolikogu 28. dets. 1. a. pee tud koosolekul valiti tagasi senine vallavanem J. Rennit. Kuna aga sellest vallavolikogu koosolekust võttis osa ainult 7 vallavolinikku üldarvust 12-st, J. Rennit teatas nüüd Vil jandi maavanemale, et ta ei tunne enesel ole vat küllaldaselt seljatuge vallavolikogus, mis pärast palub end vabastada vallavanema ame tist. J. Rennit oli Tarvastu vallavanemana ame tis alates 9. märtsist a. «06 'O7 Arwatawasti kuulatakse tunnistajad kõik uuesti üle, sest Tabbi scle tused tõid juurdlusesse uue pöörde. Nad ei usu enam, et tegemist on õnnetusega." Aga see on pöörasus," protestisin, istudes Franki kõrwale autosse. Maxim oli juba ivaga ärritatud ja kui nad teda weel edasi kiusawad, siis mõib ta täiesti segi minna!" Frank ei waötanud. Esimest korda sest saadik, kui olin temaga tutwu nud, ci leidnud ta midagi sobiwat wastamiscks. See tähendas, et ta oli mures. Tawalisclt juhtis ta ka autot wäga ettewaatlikult, kuid täna kihu tas ta pöörase kiirusega. See mees oli seal," ütlesin, scc mees, kes käis kord Mandcrleys proua Danversi külastamas." Mõtlete Favclli?" küsis Frank. lah, ta oli seal." Ta istus proua Danversi kõrwal." Nad on sõbrad." Miks ta oli seal? Mis õigust oli tal ülekuulamisele tulla?" Ta oli kadunu tädipoeg." Aga nad wõiwad Marimile halba teha, wõiwad kõik sassi ajada!" Frank ei wastanud. Taipasin, et ta oli Maximile nii ustaw, et ta isegi minuga ei tahtnud tema asjast kõnelda. Pealegi polnud ta teadlik, kui palju mina olin pühendatud saladusesse. Olime liitlased, kuid kumbki meist ei tahtnud end paljastada. Wärawast sisse pöörates, märkasin, et hortensiad olid puhkenud õitsema. Kuigi suured õicpuhmad olid ilusad, tundus neis ometi midagi kunstlikku ja nad meenutasid tahtmatult matuseid ja kalmistut. Püüdsin waadata mujale, kuid hortensiad moodustasid mõlemal pool teed pika riwi ja ma lihtsalt pidin neid waatlcma. Kui peatusime trepi ees, küsis Frank: Kas tunnete end nüüd paremini?" Jah, tänan," wastasin. Kõige mõistlikum oleks, kui heidaksite sängi." Wahest küll." Nägcmiseni. Sõidan Lannoni tagasi, Maximil on mind ehk tarwis." Ta pööras auto ümber ja sõitis minema. Läbisin halli ja läksin teisele korrale oma magamistuppa. Heitsin sängi ja katsin silmad kätega. Mis juhtub? Mis saab Marimist? Kas ta wiiaksc wanglasse? Sinna, kuhu mind ei lubata, enne kui tol saatuslikul hommikul. Ja siis oleks Marun kahwatu ja tõsine... Olin sääraseid asju lugenud lehest, olin näinud ka naiste pilte, kelle mehed olid hukatud. Nad elasid edasi, andsid usutlcjailc pikki seletusi. Ja rahwas, seltskond? Kõik leidsid, et mõrw on hüwitataw ainult surmanuhtlusega, hirmutuseks teistele. Need olid koledad mõtted! Miks ma neid heietasin? Aga kuidas ma ka ei püüdnud sukelduda mälestustesse, ikka jõudsin jälle samasse tagasi. Tuletasin meelde proua van Hoppcrit, kujutledes, mis ta nüüd teeb, ja siis nägin teda lugemas lehest Maruni protsessi kirjeldust. Keegi puudutas mu kätt. See oli Jaspcr, kes pistis oma külma koonu Kirju veerg. Mahajäetud linnad Siegfried- ja Maginot-liinide vahel. Daily Maili" crtfiriafaatia lääiterinbet jutustab humitamast ja traagiliiest na tite st, mis vn tekkinud selle tagajärjel, et elanikus emakueeriti maa-aladelt, mis aiumad «tea fried-liini ja Maginot-liini maha jäetud linnadest ei-kellegi maal", sellel rm dejoonel asitwad mitte ainult üksikud kulake sed, waid terwed linnad Strasbourg.,vor bach ja mitmed teised, nüüd mäljasurnud lm nad. Strasbourg ewakueeriti 24 tunni jook sul. Lähemalt kirjutab..tailn Maili" kirja saatja kolmest wäiksemast vrowintsilinnast, mis asuwad kahe rinde wahcl ei-kellegi maal'. Ta külastas neid ja oli mapustatud waate pildist, mis talle seal amanes. Nende linnade elanikud pidid oma kodud maha jätma kuue tunni jooksul. Paljudes kohtades see tähtaeg oli meelgi lühem. Ln selliseidki kohti, kus õnnetuile elanikele jäi aega oma kraami kokkupanekuks ainult paar tundi, iga elaniku kohta kaasawõetawa paki raskus ei tohtinud ületada 10 kilogrammi. Ewakneeritttd linnad on nüüd täiesti tüh jad. Wõib kuulatada tundide wiisi. ilma et seal kmtleks ühtki häält, kui linna ei läbista juhuslikult mõni sõjamäeosa. Kõik on jää nud samasse seisukorda kui oli elanike lahku mise hetkel. Mõnel majal on uksed lahti, kin nitamata aknaluuke vekiab tuul wastu seina. Mõnel pool on purunenud akende klaasid. Wõib silmata ka muid warisemise tunnuseid. Kirjasaatja märgib, et kui lähemal ajal ei asuta hoolitsema nende külade ja linnade eest, mis kaugeltki pole sattunud waenlase kätte ja asuwad meel täiesti hädaohutus piirkonnas, siis nende elanikud leiamad eest rohkesti hä mitustööd, kui naaswad. Mõnes paigas püüamad sõdurid üht-teist kohendada ja korraldada. Sõjamäeoiad asu mad nende linnade läheduses, ja sõdurid ko ristasid sügisel ka wilia mahajäetud talude põldudelt ja aedadest. Sõdurid päästsid talu poegadele 700 weoanto täit põllumajanduse saadusi, karilooma, lammast ja saatsid põgenikele järele. RINNAMÄRK ROOTSIS, millega rahvalt kogutakse vabatahtlik ke annetusi. Märgile on trükitud ~Põhj amaa vabadus, ausus, kohustus, tahe." Valaskala Uha sõjaaja toit. Norra riiklikus konserwitööstuses Ttawan fteris on hakatud katsetama, kas poleks wöi malik walaskala liha tarivitada toiduaineks iõia ajal. Katsete waral püütakse leida mee tvdit hästi sailimate konserwide walmistami seks. Valgete eluiga pikem kui neegritel. N. Stiefller on korraldanud uurimusi neeg riie manuse sa nende termisliku seisundi koli tn Ugandas, Kesk-AafrikaS. Kuna pärismaa laste juures puuduwad kirjalikud andmed nende sünniaja kohta, tuli uurimusi korralda da neegrite enda mälule põhjenewall. Täht samaks abiwahendlks osutusid sealjuures täp selt teadaolewad ajaloolised sündmused, mis langesid uuritama isiku teatamasse elujärku. Stiegler asetas neegrid nende eneste voolt ülesantud manuse järjestuses ritta ja küsitles nad kõik teatama skeemi järgi läbi. Uurimus selgitas, et neegrite eluiga on tublisti lühem malgete elueast, piirdudes keskmiselt ainult 40 aastaga. Wanemas eas ilmneb neegritel sa geli weresoonte lubjastus. kuid nende ham maste seisukord on hoopis parem eurooplaste omast. Maakeral rohkem mägis- kui lausmaad. Kui meile esitataks küsimus: Kas maake ra vinnal on rohkem mägismaad wõi laus maad?" wastaksime wist pealiskaudse mõtle mise järele, et neid on enam-mäbem wõrdselt. Kuid tegelikult leidub mägismaad rohkem, fui teaksime esimesel vilgul armata. Nii on laus maad näiteks kogu maakera vinnast ainult 34 protsenti. Kõrbede poolest rikkas Aafrikas leidub koguni ainult 15 protsenti lausmaad, kuna Euroopas on laus- ja mägismaad um bes wõrdselt. Kosmilise tolmu rünnak. Saksamaalt Ersurtist teatatakse, et seal on nädalapäewad tagasi kahel ööl järjestikku tae was olnud erakordselt walge. kuigi kuud ei ole paistnud ja sõja pärast kõik oli pimendatud. See punakas walgus ei wõinud tulla wirma listest, sest neis laiuskraadides nähakse wir malisi peagu alati otse põhja pool, kuna aga siin ulatusid pikad heledad lehwikutaolised ri bad ja korrapäratud laigud kogu üle taema wõlwi ja olid kõige selgemini märgatawad idataewas. Sonnenbergi tähetorni astronoom dr. Hossmeister. kes seda nähtust lähemalt waatles ja uuris, seletab niiüd. et siin on ol nud tegemist kosmilise tolmu tohutute mas side tungimisega maakera õhkkonna kõrge maisse kihtidesse. Qma teel maakera on ko hanud neid tolmumasse. Walgusnähtus ise on toimunud umbes 200 kilomeetri kõrgusel. Seitse aastat vangistust..nurjatule sakslannale". Weimaris mõisteti «PariS Soir'i" teatel seitsmeks aastaks manni 19-aastane tütar (aps. Selle «nurjatu sakslannas nanu nime tas teda prokurör kokitus. süü seisis selles, et ta oli sõbralikus wahekorras wannistatud poolakana. Inglismaal koguti 80 miljonit alumiiniumkorki. Metalli konumise hoontöö InnkiSmaal au nab juba tulemusi. Mõne aja eest viimawcda jad hakkasid pereuaistelt konuma alumiiuiu mift pudelisulnejad. millena suletakse piima pudeleid. Nüüd on juba konutud üle 80 mil joni alumiiniumist pudelisulneja. mis sulata takse ia mille läbi riik saab uusi. sõjaliseks ots tarbeks minemaid metallitanawarasid UUS EESTI" NR 21 TCTCT PÄEVAL, 23. JAANUARIL 1940.' 8

9 wu Tundmatu autojuht. Kitsasfilmi aparaat Saaremaa malevale. «!ilcf^pe^e^evv"e, soodustamiseks malevas ot Saare.maa. maleva juhatus umhfwa f'mi aparaadi, mis läheb maksma dss nr,00m* Maleva pealiku ülesarn aeka jai selleks vajalike summade leidmine l&para StU teostamine kõige lähemal Filmiaparaati hakatakse kasutama maleva?llrf?.\.fv e Pn võimalik saada Eesti Kul uurfilmi kitsasfilmide laost ja sõjaväelisi erialasid küsitavaid filme ka sõjaväe laost. Politseijaoskonnal uus asjaajaja. Kures saare politseijaoskonna uueks asjaajajaks maarati Leonhard Rannu Viru-Järva prefek tuurist. Ajalehtede üksiknumbrite müük avati Ku Marje jutustab, et kindlustusseltsi direk tor saabub lähemal ajal. Samal silmapil gul tuleb perenaine ja kutsub Marje..... telefoni juure. Kõneleja oli direktor Keans, kes palus teda vana veski juure tulla. ressaares 0.-ü. Ühenduse" autobusejaamas. Ka Põllütööministeerium on sellise keskuse jäävad väljaveo alal endiselt tegutsema. Reisijaile on see nimetamisväärseks soodus tuseks. Kuressaare ja Abruka vahel puuduvad teetähised. Merejää Abruka saare ja Kuressaare va vel on juba mõnda aega olnud küllalt tugev koormatega ülesõiduks. Liiklemise saare ja linna vahel muudab aga eriti pimedal ajal ja tuisuste ilmadega ohtlikuks asjaolu, et senini millegipärast ei ole jääle üles seatud teetähiseid, õnnetuste ja eksimiste vältimi seks tuleks seda kohe teha. Võru lihuniku hobune nädal aega metsas. Võru lihunikul Oskar Plirmanil läks 15. jaanuaril Kasaritsa vallas kaduma hobune ühes reega. Piirman oli hobuse jätnud teele seniks, kui käis talus loomadeostu kaupa tegemas. Kõik otsimised, mis ümbruskonnas toimetati, tagajärge ei annud. Pühapäeval, 21. jaanuaril leidsid Võru garnisoni sõdurid kadunud hobuse Kasaritsa vallast Nursi metsast. Hobune oli jäänud ree ga kahe puu vahele kinni ega pääsenud enam edasi. Nälja tõttu oli ta hakanud aisaotsa närima, mille tagajärjel vabanes osaliselt ra kendusest, ning sai sedavõrd end pöörata, et ulatas reel leiduvaid õlgi sööma. Ühtlasi oli hobune närinud puruks ka reepõhja. Külma ja nälja käes oli hobune saanud tub listi kannatada ning leidmisel oli ta üleni paistes. Võrumaa müüs 60 vagunit lina. Võru linakontorite andmetel on seni Võru maalt ostetud 60 vagunit lina, mis teeb kogu Võrumaa mullusest linasaagist umbes 65 prots. Seni ostetud linade eest on maakonda raha läinud umbes 15 miljonit senti. Viimasel ajal on maarahvas linamüügiga väga tagasihoidlik, kuna müüakse paremaid hindu oodates vaid väga väikestes partiides. Kohtust. Viskas hanguga kõhtu. Elukardetava vigastuse tekitamise pärast oli võetud vastutusele Hageri valla mees Aleksander Amb o s. Sündmus leidis aset möödunud sügisel rukkipeksmise talgutel Hageri vallas Sutlema külas asuvas Käoküla talus. Pärast töö lõppu jäi salkkond talgulisi taluõuele veel aega viitma ja koduõlut mait sema. Kesköö paiku tekkis sõnelus mingi tühja asja pärast Aleksander Ambose ja kel legi teise talgulise vahel. Neid asus rahus tama Karl Kungla. Seejuures lõi ta käega kahel korral Ambost, kuid mitte tugevasti, pooleldi ainult tõugates. Varsti selle järele Ambos võttis elumaja seina najalt oma hangu ning hakkas astuma õueväravast välja. Värava juures pööras ta aga ümber ning äkilise liigutusega viskas hanguga Karl Kungla suunas. Viimane ei teadnud eest ära hoida ning hang tabas teda. Üks hangu haru tungis temale kõhtu. Vi gasaanu toimetati Tallinna haiglasse. Järelevaatusel haiglas selgus, et hangu haru oli tunginud kõhukoopasse ning läbis tanud peensoole kuuest kohast, missugune vigastus tunnistati üliraskete liiki kuuluvaks. Aleksander Ambos tunnistas end süüdi raske elukardetava vigastuse tekitamises Karl Kunglale ning kohus karistas teda ühe aastase vangistusega tingimisi 3-aastase kat seajaga. - Ärijuht tegi puhast". Erhard-Johannes M a i st o oli umbes aasta Jõelähtme vallas asuva Neeme kalameeste tarvitajate ühisuse kaupluses ärijuhiks. Selle aja jooksul tekkis aga äritegevuses ligi 2000-kroonine puudujääk. Juurdlusel E. Maisto end omastamises süüdi ei tunnistanud. Kuidas puudujääk võis tekkida, seda tema aga seletada ei oskavat. Igatahes raha ega ka kaupa ta kõrvaldanud ei olevat. Kohtus tunnistas end aga süüdi. Ta mõis teti üheks aastaks vangimajja tingimisi. Kakelusel lõi teisel silma peast. Esmaspäeval istus Viljandi ringkonna kohtu süüpingis August Pauli p, Kala, 33- aastane taluteenija, keda süüdistati keha vigastuse tekitamises, mille tagajärjeks oli ühe silma nägemisvõime kaotamine. August Kala viibis koos teiste noormees tega 2. juulil 1. a. Tuhalaane vallas Sepa" talus. Noormehed olid kes rohkem, kes vä hem viinastanud. Keegi lõikas teisel juuk seid ja veedeti muidu aega. August Kala tahtis lõpuks lahkuda kellegi Peeter Aaviku jalgrattaga, milline oli asetatud õue seina äärde. Selle tagajärjel tekkis sõnavahetus ja tüli, mis lõppes sellega, et Kala virutas Peeter Aavikule puuhaluga hoobi pähe. Hoo bil olid saatuslikud tagajärjed. Nimelt atro feerus peavigastuse tagajärjel Aavikul va sema silma närv ja silm kaotas nägemis võime täielikult. Ringkonnakohus mõistis August Pauli p. Kala 2 aastaks vangimajja ühes õiguste kao tamisega. Asutamisel ülemaaline Kalakeskus" Kalurid ise kalatöösturiteks ja ekspor lorideks. Esmaspäeval esitati Siseministeeriumile re gistreerimiseks kalurite kooperatiivühingute keskühingu Kalakeskuse" põhikiri. Kalakes kuse" asutamise mõtte algatas Kalanduskoda ning asutajateks liikmeteks on Neeme, Kaber neeme, Turboneeme, Viinistu ja Pärnu Jahta" kalurite kooperatiivühingud. Asutatav Kalakeskus" on kujunemas üle maaliseks suureks kalurite eneste ettevõtteks, mis tegutseb kalakaupade väljaveo, kalade töötlemise ja siseturu kalakaubanduse alal. Piimaga meiereisse, veega tagasi. Tartumaa lõunaosas on veepuudus talu majapidamistes pidevalt süvenemas. Kuid ka linnades on paljud kaevud tühjad. Mõnel pool sulatatakse loomadele lund, kuid see on üsna tülikas toiming. Tihti võib näha pii mavedajaid, kes lähevad piimaga piimatali tusse, kuid tagasi tulevad veega. Piimatali tuste ümbruses linnades või muudes kes kustes leidub siiski kaeve, kus vett jätkub. Mõnel pool praktiseeritakse sellist piimanõu dega veevedamist juba möödunud sügisest saadik, kuna kohati lõppes vesi juba möödu nud suvel. Osa piimaühinguid töötab üle kahe päeva. Tartumaa lõunaosas on mõned piimatalitu sed hakanud töötama üle kahe päeva, kuid enamik piimatalitusi jätkab tööd ülepäeviti. Tööpäevade arvu on tulnud vähendada piima hulga märgatava tagasimineku tõttu, mis ulatub mõnel pool isegi üle 50 prots. viimasel ajal, võrreldes mulluste samaaegsete arvu dega. Kursusi Tartumaal. KONGUTA vallas Arul korraldati koha liku Haridusseltsi pöölt kahepäevase kestvu sega külmtoitude ja võileibade valmistamise kursus, niida juhatas Tartust õp. pr. Kink. Kursuslast oli 40. Kursuste lõpul oli pühap. õhtul Aru koolimajas sajale inimesele koos viibimine. ELVAS käib koh. tuletõrje näiteringi kor raldusel näitekursus, mida juhatab Tartust Vanemuise" näitejuht A. Mering. Kursuslasi on 25 ümber. Neljapäeval algavad koolima jas Kõ kursused. ROPKAS Soinaste koolimajas toimuvad jaanuarini põllumajanduslikud loen gud koh. maanaisteseltsi korraldusel. Lekto reiks on seakasvatuse kons. Ed. Ruubel, lin nukasvatuse kons. R. Poola, aianduse kons. T. Avingo ja kons. H. Audru. Võrus selgitati saksakeelsete jumalateenistuste pidamist. Võrus esines umbes 300-päise rahvahulga ees kõnega riikliku propaganda talituse abiju hataja O. Piirsalu, kes puudutas päevaküsi musi ning rahvuskultuurilisi ülesandeid prae guses olukorras. Huvitavale ettekandele järgne sid läbirääkimised, kus põhjalikult sõeluti sak sakeelsete jumalateenistuste pidamise küsimust Võrus. Selgus, et saksakeelseid jutlusi on pee tud aasta vahetuseni. Nüüd on selgituse saa miseks konsistooriumi poole pööratud. Küsi must selgitas ka kohalik pastor Graf, kes sele tas, et kõik kodanikud ei oskavat eesti keelt. A. Grafile vastas pastor emeritus J. Martensen, kelle sõnavõtu järele selgus, et Võrus pole enam ühtegi sakslast, kes põhjalikult eesli keelt ei val daks ja kes siin poleks sündinud ega üles kas vanud. Uued raamatud Uus Eesti" toimetusele saadetud kirjandus HENRIK VISNAPUU: KAKS ALGUST. Valimik XXXII lk. Kauni köiteline luksusväljaanne luuletaja värvilise portreega Eduard OI e'lt ja lehckiiljesuuruste illustratsioonidega Andrus Joh a n iit. Hind origlnaaiköites Kr. 9.60, poolnahkköites Kr. 12. Kirjastus osaühing «Kultuurkoondis". Kaks algust" on valikkogu, millesse on koondatud väärtuslikumad luulepalad autori kõigist loomisperioodidest ja mis seega annab ilmeka ja esindusliku läbilõike nii Henrik Visnapuu rikkalikust värsitoodangust kui ka tema mitmekülgsest luuletaja-isiksusest. Väli muselt on teos kahtlemata üks kaunimaid, mis meie raamatuturule ilmunud. F. M. DOSTOJEVSKI: IDIOOT. I köide. Tõlkinud M. Sillaots. 432 lk. Hind Kr. 4.25, kai. k. Kr K ii. «Loodus"...Idioot" on Dostojevski pingelisimaid ia haaravamaid teoseid. Romaani peategelaseks on haiglane veidrik vürst Mõškin, keda selts konnas peetakse..idioodiks", kuid ühtlasi ar mastatakse, otsides temalt abi elu raskeil het kil. Ta saabub Peterburisse ja võe takse lahkesti vastu kindral Jepantšini pere konnas. Samal ajal vürst sõbrustab kaupmees Rogožiniga, kes on armunud..saatuslikku" nai sesse Nastasjasse. Kui Na st asja hakkab armas tama kaastundlikku Mõškinit, piinleb Rogožin meeletus armukadeduse käes. Kord sööstab ta noaga vürsti kallale, kuid langetõvehoog pääs tab vürsti elu. UUS EESTI" NR. 21. TEISIPÄEVAL, 23. JAANUARIL Nad ootavad vorstipoe ees veski lähedal. Nende juure tulel» võõras autojuht. asutamise tunistanud kõigiti soovitavaks ning sellega ühenduses on keskühingul ka välja vaateid loa saamisele kalakaupade väljaveoks. Lisaks asutajaile tõmmatakse Kalakeskuse" juure üle maa võimalikult kõik kalurite koo peratiivühingud. Kohtades, kus ühingud puu duvad, asutakse ühingute või vähemalt ka lade vastuvõtupunktide loomisele. Kalurite emaettevõtte loomise tingis praegune olukord kalakaubanduses. Enamik prae gusi kalaeksportöre on eraärid. Kalurite kooperatiivid, kes samuti omavad kalakaupa de väljaveo loa, suudavad tegutseda vaid oma piirkonnas, millega aga kõikjal pole kindlus tatud kalurite huvide õiglane teenimine. Peale kalakaupade väljaveo võtab Kalakeskus" oma ülesandeks kaluritele vajalike tarbeai nete sisseveo välismaalt. Kalakeskuse" loo mine ei tähenda kaugeltki veel kalakaupade väljaveo tsentraliseerimist, sest senised ärid Kalakeskuse" töökavas seisab kalajahu vabrikute ja tursa töötlemise ettevõtete asu tamine, samuti ka räime soolamise laienda mine. Nii ühel kui teisel alal on kasutada suured võimalused. Tursa väljaveo alal on tekkinud väga avarad võimalused. Heeringa te ja soome silkude sisseveo äralangemisega nõuab ka siseturg senisest märksa rohkem kalakaupa. Tartu linnavalitsuse kink «Vanemuisele". «Vanemuise" uue teatrihoone kaunistamisele on kaasa aidanud omavalitsused ja seltskond. Tartu linnavalitsus on..vanemuise" uue teatri hoone kaunistamiseks kinkinud kunstnik A. Starkopfi Belgia graniidist valmistatud reljeefi, mida tahetakse üles panna teatrihoone pea sissekäigule. Dir. Paul Kanarik lahkus «.Vanemuisest". Dir. P. Kanarik, kes pikemal aega töötas «Va nemuise" seltsi juhatuses, on elukoha muutmi sel, Tallinna asumisel, lahkunud «Vanemui sest". Uueks juhatusliikmeks tuleb Tartu abi maavanem H. Miller. Mööda minnes sosistab tundmatu: Tulge minu autosse. Teeselge, nagu sooviksite pikemat sõitu ette võtta. HONGKONGI SADAM SULETUD? Välismaistel teadetel olevat Inglise laevad sulgenud Hongkongi sadama rah vusvaheliseks liiklemiseks. Meie pilt näitab osakest sadamast, kus kõrvu hiina dzhonkid ja moodsad sõjalaevad. Turgude ülevaade. Põllumajandussaaduste noteeringuid. Eksportvõi hinnaks noteeriti esmaspäeval 208 s. kg franko saate jaam ja seda või eest, mis on kokku tulnud jaanuarini. No teeritud hind makstakse või eest piimaühin gutele. Tendents võiturul kindel. Piim, talupidajate poolt Tallinnas lahtiselt nõudest müüdav. Esimese valiku rõõskpiim piimakauplustele 14 s., piimatööstustele 13 s. liiter; teise valiku rõõskpiim piimakaupluste le 12 s., piimatööstustele 11 s. liiter. Toorkaseiin: 1. sort 24 s. kg, 2. sort 22 s. kg franko piimatalitus. Noteeritud hind on kehtiv toorkaseiini kohta, milles on kuivainet 36 prots. Tendents kindel. Kalakauhad, eksportkõlblikud, franko ran nik. Koha: kaaluga I 3 kg 95 s. kg; pikkus 38 sm. kuni 1 kg raskuseni 70 s. kg. Merehaug 55 s. kg, järvehaug 55 s. kg. Ahven: kaaluga grammi 18 s. kg, kaaluga alates 150 grammist 30 s. kg. Tursk: sula, kaal alates 1 kg 11 s. kg; roogitud, ilma peata, kaal alates 600 gram mist 22 s. kg. Tendents kalaturul kindel. Loomade ia liha hinnad Põllutöökoja alatisel elusloomade- a lihaturul Esmaspäeval, 22. jaanuaril Põllutöökoja Tallinna alalisel tapalooma de- ja loomalihaturul oli veiste pakkumine, nõudmine eelmiste päevadega võrreldes tublisti elavam, hinnad mõne sendi kõrge mad. Nii maksid: Suured rammukamad pullid s. ja väiksemad pullid s. tapakaalu kilo; eluskaalu järele suuremad pullid s. ja väiksemad pullid s, kilo. Mullikad, keskmises rammususes püsi vad vastavate pullidega ühes hinnas. Lehmad, nuumatud pekkrammusad s., rammusad s., keskmised s. ja lahjad 55 s. piires tapakaalu kilo; eluskaalu järele nuumatud kuni 40 s., ram musad 36 s. ja keskmised 29 sendini kilo. Vasikate pakkumine keskmine, nõudmine Kindral J. Orasmaale Narva malevkonna rinnamärk. Kaitseliidu Narva malevkonna aastapäeva puhul annetati reale isikutele, kes malevkon nale osutanud teeneid, rinnamärke. Rinna märk teenete eest annetati ka kp:f" Üidu invaliidsustumist. ülemale kindral J. Orasmaale ja koi. J. Maidele kaitseliidu peastaabist. Rinnamärkide üle andmine kaitseliidu juhtidele toimub Tallin nas, mis puhuks sinna sõidab malevkonna esindajaskond eesotsas malevkonna pealiku kpt. F. Kabaga. Edasi anti rinnamärgid veel suurvabrikute direktoritele B. Luchsingerile, pr. M. Peltzerile, A. Knoopile, T. Coulsomle j. t. isikutele. Skarjatina mees tabati Narvas kelmuselt. Narvas asuvasse Lihatsentraali ilmus es maspäeval keegi tundmatu isik ja ostis mõ ne kilo vorsti, mis pidi minema mehe sele tuse järgi Skarjatina tarvitajateühisusele. Nimetatud ärile ostja palus saata ka arve. Vähe hiljem sama ostja ilmus uuesti äris se ja palus kaaluda temale veel paarküm mend kilo vorsti Skarjatina tarvitajateühi suse jaoks. Kuna asi näis kahtlane, küsis Lihatsentraali ärijuht telefoni teel Skarja tinast järele, kas ühisus on volitanud ke dagi Narvast kaupa ostma. Selgus, et ühi sus ei ole niisuguseid volitusi kellelegi and nud. Ärijuht teatas loost kriminaalpolitseile ja ostja toimetati politseisse. Siin tehti kind laks, et ühisuse isehakanud esindajaks on Raja vallas, Mokredi külas elunev Nikolai Silin. Ta seletas, et tahtnud linnast ostetud külmarohule" muretseda juurde ka..sakus menti", et aga raha lõppenud otsa, siis, tul nud suupistet muretseda teisiti. Kuna esi mene katse õnnestus, tahtnud ta teist korda ärimeest ~vedada alt" veel suurema aum maga. samuti keskmine. Tapetud vasikad ühes na haga lahjadest nuumatuteni maksid s. kilo; eluskaalu järele s. kilo. Lammaste pakkumine väga väike, nõud mine hea. Tapetud lambad s. kilo. Sigade pakkumine alla keskmist, nõud mine keskmine. Tapetud sead ühes pea-jal gadega maksid s. kilo. Hinnad Tallinna turul Esmaspäeval 22. jaanuaril Turg on vaikne rahvast vähe, ka kalu on vähe, hommikul puudusid räimed ja ki lud. Puude hinnad on veelgi kõvenenud. Lihahinnad väikemüügil: Sealiha s., seapead jalad s., ploomi rasv s soolatud sealiha s., sulatatud searasv s., suitsu- ja keedusink s veiseliha s.. vasikaliha s>. lambaliha sen ti kilo. Jänesed senti tükk. Tapetud linnud: Haned s., kal kunid senti kilo. pardid s. tükk, kanad senti tükk. Kanamunad senti paar, Eesti Mu naekspordi I valiku kanamunad 150 s II valiku munad 143 senti kilo. Plimasaadused: Pütivõi s., meie reivõi senti kilo. Mesi senti kilo. Juur- ja aedvili; Kartulid senti mõõt, 20 Itr. 7 senti kilo, peakapsas s., hapudkapsad s., kaalikad s., peedid s., porgandid s., kõrvits s., sibulad senti kilo, hapud kurgid 2 B senti tükk. Värsked kalad; Räimed s., kilud s., tursad s.. latikad s., lutsud s., vimmad s., ah venad s., haugid s., kohad s., siiad s., angerjad 250 3OO senti kilo. Soolatud siiad senti kilo. Suitsuräimed senti kümme. Puuvili- ja marjad: õunad s., jõh vikad senti kilo. Küttepuud: Kased kr., lepad 9 10 kr., segapuud 7 B krooni koorem. Meremehed kardavad konjunktuurimaksu. Esitasid majandusministrile märgukirja. Laevajuhtide, laevamehaanikute ja mere meeste kutseühingute poolt esitati majan dusministrile märgukiri, milles avaldatakse soovi, et uue konjunktuurimaksu alla ei ar vataks meremeeste sõja-lisahüvitust. Mär gukirjas rõhutatakse, et see oleks äärmi selt ebaõiglane meremeeste suhtes. Mere meeste sõja-lisahüvitus ei kujuta mingit soodsast konjunktuurist sõltuvat tulude tõu su, see on vaid väike kompensatsioon äär miselt hädaohtlikust meresõidust tingitud elukardetava, kurnava ja närvesööva töö eest Ȧjalehed teatavad igapäev laevahukku miste, plahvatuste, lennukite kallaletungide, lahtistes päästepaatides päevade kaupa me rel loksumiste jne. kohta. Meil on hulk mere mehi kadunud koos laevadega või randa saabu nud haavatutena. Mõni kuu, paremal juhul aasta praegustes oludes merd sõita tähendab meremeestele täiesti füüsilist ruineerumist, Loodame, et konjunktuurimaksu alla ei arvata milgi tingimusel meremeeste palga ja lisahiivituse arvel saadud enamtulu. Taanis kavatsetakse meremehi vabastada sõjaajal isegi tulumaksust, kuna nende tulu" on saadud tööst, kus surm seisab alati silma ees. Sillamäele tööllsasula. Sillamäe mõisa maa-alale, mis kuulub Saksa maale asunud mõisaomanikule R. Antropoffile, on kavatsus rajada töölisasulat, milleks õli konsortsiumi juhatus on hakanud juba koos tama ehitusplaani. Uus töölisasula tuleks kuurhoonest merele viiva tee äärde, kusjuu res ametnike ja juhtkonna elamud tuleksid alla kaldanõlvakule, kuna tööliskonna eluma jad püstitataks kõrgemale maantee äärsesse männimetsa. Kaks tööliste koosolekut Narvas. Kalevivabrik Villa" tööliste koosolekul Narvas otsustati nõuda palkade tõstmist 6 sendi võrra tunnis. Koosolekul kõneles Töo liskoja ühistegevuse instruktor H. Isküll, ku na käitise palgaolusid käsitles töölisnõukogu esimees A. Roode. Teine tööliste koosolek toimus Tööliskoia ia Narva tööliskultuurharidusseltsi korraldusel. Kõneles Tööliskoia nõunik A. Renning Eesti töölisliikumise ajaloost. Arhivaale J. Viimsi kohta. Koguteose Jüri Vilms" tegevtoimetajal mag. A. Looringul, kes on viibinud aastava hetusel paaril korral Tallinnas, on läinud kor da leida ka J. Viimsi kohta seni kasutamata arhiivmaterjale. Vandeadv. H. Martnalt saadi suurem hulk (pool m) Viimsilt järgi jäänud kohtuakte jm. materjale ja dir. J. Kukelt saadi Tallinna Ees ti Liidu materjale, kuid puudub liidu proto kolliraamat. Ürikud toimetati Tartu komitee arhiivi. Komitee arhiiv aga läheb hiljem pea le selle tegevuse lõpetamist kõikide sinna kogu tud materjalidega mõnda avalikku arhiivi. Komiteele on teatanud Petserist 80-a. va nahärra J. Kurvits, et temale on hoiule too dud pärast Viimsi lahkumist kast Viimsi do dokumente ja raamatuid, kuid lahkudes töö hoolekande ministeeriumist majahoidja kohalt on ta selle kasti andnud edasi, kuid ei mäleta kellele. Seni pole neid materjale leitud. Pole veel läinud korda leida ka, Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Intelligentide Klubi arhiive, kuigi on teada, et viimase ar hiiv on leitud umb. 10 aastat tagasi Tallinna Krediitpanga keldrist, kuid sealt edasi antud. Samuti otsitakse ka materjale Pärnu õpi lasiihingu Taime" üle, kuigi selle kohta osa materjale on teada. Kelledel on eeltähendatud materjalide kohta teateid, palutakse teatada pk. 179, Tartu. Raadio saatekava Teisipäev, 23. jaanuar Aramsmäng Võimlemine, edasijõud nutele õige aeg. Ilmateade. Päeva uudised Hommikukontsert. (Hpl.) 8.15 Perenaistele Turuteated Hommi kupalvus õp. A. Eilart. (Jaani kirikust) Türi: Jääteade Kooliraadio. Valgus võidab. Kuuldepilte kirjaoskuse ja trükikunsti aren guloost trükikunsti leiutamise 500 a. juubeli puhul. Koostanud A Üksip Türi: Jääteade Teated ja rek laam Seda ja teist. (Hpl.) Tartu ( 17.20): Venekeelne teadete-saade Ajupäritoluga laste halvatustõhi invaliidsuse põhjusena dr. V. Üprus. (ETM loeng, Tar tust) Kiisu muusikas (Hpl.) Laste lemmiklaule ja -helindeid. Lastemuu sika-kontsert. (T.astele) Päevauudised Õige aeg. Teated Corso-trio mängib Sõjaeelses Pariisis. Viktor Turpi vestlus Soovikontsert. (Hpl.) Nädala raamat. (Tartust) Rah valik sümfooniakontsert (XVI) Päeva märkmik Päevauudised ja sporditea ted. 22. Õige aeg. Orkestrikontsert. RR or kester, juh. O. Roots Päevauudised Türi: Päevauudised inglise ja saksa keeles. Esperantokeelne nädalakroonika. Kolmapäev, 24. jaanuar Äratusmäng. Võimlemine, algajatele Õige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hommikukontsert. (Hpl.) 8.15 Tallinn ja Türi: Turuteated. Heliplaate. Tartu: Heli plaate Hommikupalvus õp. A. Tähe väli (Jaani kirikust) Türi: Jääteade Türi: Jääteade Teated ja reklaam Tallinn ja Türi: Prantsuse keel mag. K. Kann. Tartu: Venekeelne teadete-saade Muusikaringi..Balalai kade orkester" kontsert. Juhatab Georg Med vedjev Türi: Põllumajanduslik, teated Türi: Seemnevilja sorteerimisest Põllutpökoja taimekasvatuse-nõunik agr. R. Leetoja Tallinn ja Tartu: Ooperi aariaid. (Hpl.) Päevauudised Õige aeg. Teated Meie lapsed ja meie. (Sihtasutuse Eesti Lastekaitse loeng) Dvoraki helitöid. (Hpl.) Välispoliitiline vestlus Puhkpillimuusika. (Hpl.) ~Sõitu", Erni Krusteni novell. Loeb Hugo Laur Händel: Sonaat viola da gam bale ja eembalole (Adagio Allegro Adagio) Anna Linde (cembalo) ja Paul Grümmer (viola da gamba) Kas ja kuidas lubame lastel lugeda juturaamatuid. Agu Õunapuu. (Lastevanematele) Päe va märkmik Päevauudised ja spordi teated Õige aeg. Meeleolumuusika õhtu. Valentine Kask ja heliplaadid, Päevauudised Türi: Päevauudised ing lise ja saksa keeles.

10 ESTONIA TEATER Teisipäeval, 28. jaan. kell 548 õht. 6. korda harilike hindadega Garmen" Bizet ooper 4 vaat. Pääsm. kr. B. kuni 40 senti. Kesknädalal, 24. jaan. kell Mi 8 õht. 3. korda harilike hindadega..kompromiss" Hugo Raudsepa näid. 4 vaatuses. Pääsmed Kr. 2. kuni 20 senti. Neljapäeval, 25. jaan. kell 553 õhtul alandatud hindadega Madameßutterfly" G. Puccini ooper 2». 8 pildis. Pääsm. kr s Reedel, 26. jaanuaril kell 548 õht. 17. korda alandatud hindadega Kohtunik Marta0 li mari Turja näidend 8 pildis Pääsm. kr kuni 10 senti. I Laupäeval, 27. jaan. kell 4 p. 1. 6, korda lasteetendus «Lumivalgeke 7 pöialpoissi" Muinasjutt 10 pildis. Pääsmed kr. 1. kuni 10 s. Kell 548 õht. 7. korda harilike hindadega..carmen" Bizet ooper 4 vaatuscs-- Pääsm. kr s. Teatri kassad avatud: kella 12 4 p. 1. ja õht. kella 8-st kuni VfeO-ni. Tallinnas Neljapäeval, 25. jaan. kell 558 õht. 35. korda «Igavesti mehelik" Elina Zalite komöödia 8 vaat. (6 pildis) Lavastus R. Tarmo. Lavapildid Pärn Raudvee. Laupäeval, 27. jaan. kell 548 õhtul viimast korda «Punane aluskuub" Hermann Bossdorfi komöödia 5 vaat. Lavastus Ruut Tar mo. Lavapilt Pärn Raudvee. Pühapäeval, 28. jaan. kell 55 8 õht. 3. korda Jäämere-ra hvas" Lars Hanseni ja Karl Holteri näidend 8 v. Lavastus: Ed. Türk. Lavapildid: Peeter Linzbach. Kassa avatud kella 12 4 päeval ja 6 B õhtul. 1 FANTOOM Toimetut: Tallinn, Pikk t 40, avatud kella Toimetoia talefonld: Peatoimetaja H Kokke Päevauud osak. juh PSevauudised Siseriiki audiaed Sport Majandusosakond Kultuurnsakond VSlispol osakond TÖÖLISTEATER Teisipäeval, 23. jaan. kell '4B Õht. 2. korda harilikud hinnad Jalne" V. Mobergi draama 3 vaat. Pääsm senti. Kolmapäeval. 24. jaan. kell MiB korda harilikud hinnad Vaese mehe ututall" AUR. Mälgu komöödia 4 vaatuses. Pääsm senti. Neljapäeval. 25. jaan. kell y28 Õht. 23. korda üldhinnad Ehast koiduni" H. Ohlsonl rahvatükk lauludega 8 vaat. pro loogiga. Pääsm 25 ia 50 ent Feedel, 26. jaan. kell 148 õht. 54. korda üldhindadega..rätsepad Slllamatsil" R. Blaumani rahva tükk lauludega 8 vaat. 6 pildis. Pääsmed 25 la 50 snt. Laupäeval, 27. jaan. kell V 2 8 õht. 15. korda harilike hindadega..windsori lõbusad naised" Shakespeare'! komöö dia 8 vaat., 11 pildis. Pääsm senti. Kassa avatud Iga päev kella 12 4 päe vai la B l4o õhtul Luunja Kaagver* ümb ruskonnas vftlab UUS EESTI" tellimisi vastu hr. Johannes Vohla. MMM Pikaajalise prakti kaga ja vastava hari dusega mõisavalitseja otsib kohta, kas mõisavalitsejaks või suurtalu juhi koh ta. Omab head tunnis tused ja soovitused, kirj. saata slt. ~66601" telef. nr Tal linn. Köha vastu tarvitage Tiifii MÜÜGIL APTEEKIDES A-S. Prov. Julius Lill. Asutajat -- kauaaegset juhatuse ja nõukogu esimeest VANEMUISE TEATER Teisipäeval, 23. jaan. kell korda Haril. hinnad. Carmen" G. Bizet ooper 4 vaat. Kolmapäeval, 24. jaan. keil ning eel viimast korda. Rahvaetendus. ~Viirastused" A. Jakobsoni näidend 5 pildis. Neljapäeval, 25. jaan. kell 20 erakordse etendusena. Rahvaetendus...öueloož" K. Farkase operett 9 pildis. Reedel, 26. jaan. kell Tiina Kapperi lasteetendus. Muinasjutt 12 pildis..12 kuud" ja divertis ment 2 vs»s...vanemuise" kontsertsaalis Reedel, 26. jaan. kl. 20 IV sümfoonia kontsert Juhatab: Ed. Tubin. Solist: Heljo Sepp (klaver). Laupäeval, 27. jaan. kell korda. Haril. hinnad. Kisa Maasiku ja Rudolf Jökal kaastegevusel.rigoletto" G. Verdi ooper 4 vaat. Pühapäeval, 28. jaan. kell 12 «Vanemuise" noorsoo ja lasteteatri ettekan del viimast korda ja õpilastele. Jõuluöö ime" A. Vesilo lastenäi dend 8 vaat. 7 pildis. Kell viimast korda. Rahvaetendus. HalJal oksal" Mait Metsanurga näid. 3 vaatuses. Kell ning viimaseid kordi. Haril. hinnad...naeratuste maa" F. Lehari operett 3 v. ESTONIA TEATRI MAJAS 12 Paak uu tort Tallinnas, Pikk t&oav 40. avatud kella B l 7. üldtelefon, kuulutused ja lehe tellimised ja Tallinna osakond ja ekspe ditsioon talef Asjaajaja direktori kõne tunnid kella Telefon Knntoridi Tartus, Võidu L 9, tel.: kon tor 24-37, toimetaja Võrus. Iflrt t. 16 tel 17 ja 1 63 Valgas. Kesk t. 14 tel 123 Narvas, Hermanni Rakveres, Võidu Põrnas. Kalevi t Haapsalus. S Lossi Viljandis. Lossi Paides. Pikk t Qustaio Öhkmann'i TBATgR4 Ringreis Noor mets" Jan Adolf Hertzi näi dend 4. vaatuses. Lavastus Aug. Sun ne. Lavapildid P. Raudvee. Mõisakülas, teisipäeval, 23. jaanuaril. Viljandis, kolmapäeval, 24. jaanuaril. Võhmas, neljapäeval, 25. jaanuaril. Paides, reedel, 26. jaan. Türil, laup., 27. jaan. Raplas, pühapäeval, 28. jaanuaril. Kundas, teisipäeval. 30. jaanuaril. Kiviõlis, kolmapäeval, 31. jaanuaril. Jõhvis, neljapäeval, 1. veebruaril. Narvas, reedel, 2. veebr. Kohtla-Jarvel, laup., 3. veebruaril. Kadrinas, pühapäeval, 4. veebruaril. Tartus, esmaspäeval, 6. veebruaril. Petseris, kolmapäeval. 7. veebruaril. Võrus, neljap., 8. veebr. Valgas, reedel, 9. veebr. Etenduste algus kell t õhtul. Peatoimetaja: R. Rakke. Vastutav peatoimeta]»: G. Rahnaln. Väljaandja kirjastus OÜ»(Jus Eesti" Kirjavahelusr aadressi.uu* Eesli" Tallinn postkast (28 mälestab Kose Ühispanga nõukogu, juhatus, revisjonikomisjon ja ametkond Kuulutus. Tallinna Ringkonnakohtu Tsiviilosa kond kuulutab TKS 2086 põhjal, et ringkonnakohus oma avalikul kohtu istungil 2. detsembril a. läbi vaadanud Miina VoorelM palve 525 rbl. suuruse hüpoteegi kadunuks ja kustutamisele kuuluvaks tunnistamises, määras: tunnistada tasutuks ja kustutamisele kuuluvaks Harjumaal, Jälgimäe mõisast eraldatud mõisamaakohale ~Suvila Na dežda'-, kinn. nr. 1585, obligatsiooni alusel 24. oktoobrist a. 9. nov a. Manfred Glehn'i kasuks 525 rbl. suuruses summas kinnistatud võlg ja anda palujale Miina VoorePile õigus kustutada tähendatud obligatsiooni põh jal kinnistusraamatusse kantud pant õigus. Tallinnas, 5. jaanuaril a. nr a. Osakonna esimees: (allkiri) Abisekretäri kt.: (allkiri) Soovitakse osta A-S. PORT-KUNDA aktsiaid. Pakk» ühes hinnaga slt. 78". üds Bettr I kuo Kr knnd. 6 0 knnd. #.ÖC 1 aasta Aktsiaselts.Ühiselu" trükk Tallinnas. Pikk 42. Kuulutus. Tallinna 9. jaoskon nakohtunik kutsub Ts. K. S. 58, 581 ja 293 põhjal Herman Lossmanni, kelle elu koht teadmata, endine elukoht Nõmmel, Lin nu t. 7, nelja kuu jooksul, arvates kuu lutuse ilmumisest Rii gi Teatajas, kui kost jat vastust andma Ll vine Tõnissoni nõud mises tema, H. Loss manni, vastu Kr. 30 pärast, hoiatusega, et mitteilmumise korral tähendatud aja jook sul kutsed loetakse kätteantuks ja ülal nimetatud nõudeasi arutatakse ja otsusta takse tagaselja. Mitteilmumise taga järjed on tähendatud Ts. K. S. 145 ja järgmistes. Jaoskonnakohtunik: (allkiri) Sekretär: (allkiri) Kuulutus. Tallinna Ringkonna kohtu Tsiviilosakond kuulutab TKS 1953 põhjal, et kohtumääru sega 13. detsembrist a. tunnistati Jo hannes Antoni p. Jen dek, sünd. 30. juulil a., surnuks. Tallinnas, 12. jaan a. nr. 311/39. a. Osakonna esimehe eest: (allkiri) Abisekretäri kt.: (allkiri) KAITSELIIDU HARJU MALEVA ASJADE LOTERII VÕITUDE NIMEKIRI. K. Saar, kolonelleitnant, R. Kivimägi, Harju Maleva pealik. sekretär. Ous Kesti" koos..tallinna POStlga" 1 I Snn ' Kr knnd knnd H saata 20 tellimisi: HINNAD» Doa Kesti" koos..pflllnma- Jandusega": 1 kuu Kr S künd M kuud «11* 1 aasta oaa Eesti" koos T6nsev Noorusega" 3 tund Kr. 53» 8 kuud aasta.. 20 KUULUTUS Viljandi Ringkonnakohtu tsiviilosakond kuulutab Taevere Vallas elutseva TÕNIS JÜRI P. SAAREMÄE palvel, et ringkonnakohus 21. detsembril a. määras: tunnustada tasutuks ostuhinna jäänus ühes 'onvga, milline on kinnistatud Taevere vallas asetsevale Lahmuse mõisast eraldatud talukohale ~Mäelt Saare nr. 7". kinn. nr. 1760, mis praegu kuulub Tõnis Jüri p. Saaremäe le, endise perekon nanimega Simonlatser, 15. okt a. nr all ostu akti põhjal, mis sõlmitud Lahmuse mõisaomaniku pärijate ja Jüri Slmonlatseri vahel 14. veebr a., 1600 rubla suuruses ühes Sto-ga aastas ja tunnustada hävinenuks selle võla kohta käiv kinnistusakt-nõudedt kument ja lugeda kus tunuks kõik ülesandmata õigused, nõudmised ja vaielused ni metatud hüpoteegivõla kohta. Kinnisvara omanikule Tõnis Jüri p. Saaremäele anda õigus nõuda nimetatud ostuhinna jäänuse ühes protsentidega kustutamist Viljandi Kinnistus ameti raamatutest käesoleva määruse põhjal ilma nõude dokumendi esitamata ja ilma selle valdaja nõusolekuta. Viljandis, 11. jaanuaril a. nr I. k. a. E, akt nr a. Osakonna esimees: (allkiri.) Sekretär; (allkiri.) Kaubanduskooli haridusega neiu otsib kohtu kontorisse või moe- või puduärisse. Teatada sll. ~1040/1". Sv. Vv. Sadulsepatöökojas antakse välja saduksepatööstustele present-seljakottide ja padruni taskute ümbertegemise tööd. Teateid saab Sv. Sadulsepatöökojast, Küti tn. 2 (Keskvangla vastas). KUULUTUS Rakvere 1. jaoskonnakohtunik kuu lutab ta. kp. s. S 150 põhjal, et te ma avalik/ul kohtuistungil 10. nov a. Rosalie-Helene Berggrenl nõude asjas Johan Berggreni vastu lapsekasvatuse raha pärast otsustas tagaseljal Sisse nõuda kostjalt Johan Berg grenilt nõudja Rosalie-Helene Berg greni kasuks Kaljo Berggreni elatis raha möödunud kümne (10) aasta eest viisteistkümmend (15) krooni kuus, kokku tuhat kaheksasada (1800) krooni, ühes 6"/n-ga aastas, arvates 3. veebruarist a. kuni maksmi seni, ja tulevase aja peale samuti viis teistkümmend (15) krooni kuus, arva tes 3. veebruarist a. kuni Kaljo Berggreni kuueteistkümne (16) aas taseks saamiseni, igakuulise ettemak suga, ühes 6" n-ga aastas võlguolevate summade pealt, ja asjaajamise kulu sid ükssada seitsekümmend (170) kr. 66 senti. Kostjalt Johan Berggrenilt sisse nõuda riigi kasuks kohtulõivu seitsekümmend kaks (Tl) krooni 50 senti, kuulutusraha kuus (6) krooni 05 senti, tunnistaja tasu neli (4) kr. ja tempelmaksu üks (1) kroon. Esi algu riigi arvelt välja anda tasu tun nistaja Marie Lillepeale neli (4) kr. Jaoskonnakohtunik: (allkiri.) Sekretär: (allkiri.) Kaiu p-ag. võtab Uus Eesti" tellimisi vastu Georg Kaskmaa SV. V. V. Ehitus-Korteri Osakond an nab välja kirjalikkudel valikpakkumistcl 30. jaanuaril s. a. kell 11 Tallinnas kivist hoone ehitustööd. Pakkumiste ja lepingu sõlmimise kindlus tamise tagatise suurus on Kr. 7ÕO., ja kirjalikkudel valikpakkumistel 1. veebr, s. a. kell 11 Naissaarel sadamasilla kivlosa kindlustamise tööd. Pakkumiste ja lepingu sõlmimise kindlus tamise tagatise suurus Kr Pakku mised toimuvad SV. V. V. Ehitus-Korteri Osakonnas, Tallinn, Uus tän. nr. 10, kus ka pakkumiste andmetega tutvuda võib igal tööpäeval kella Du«tteatl" koos..puliumajand.",.tallinna Pnsti"jH T. Nooruaejja" 8 kuud Kr. 6'TO 6 kuud aasta Lätti ja Leetu sisemaa hinnad. Mujale..Uus Eesti" Kr. 4 5 kuus ja kaasanded täie hinnaga. Aadressi muutmine 25 senti, üksiknumbri hind 7 senti. TELLIMISI VÕTAVAD VASTU: Kõik posfiasutused, Uus Eesti" peakontor, abikontorid ja esindajad kohapeal.»,uus Eesti" ilmub iga päev. Aakre vallamajas UUS EESTI" tellimisi vastu ahisek retär Klmar Noormets. Kuulutus. Viljandi 1. jaoskon nakohtunik tsiviilkoh tupid. sead ja 2010 põhjal ja Kadri Martinson'i pal ve peale kutsub seile ga üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlauskujatel jne. õi gusi, nõudmisi ja vaie lusi fe. augustil a. Viljandis surnud Tõnis Tiidu p. Märtson'i (ka Martinson) järelejää nud päranduse kohta on, omi nõudmisi ja õigusi kuue kuu kes tel, arvates selle kuu lutuse ilmumise päe vast ~Riigi Teataja" Hsas, kohtule üles and ma, hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesandmata õigused ja nõudmised kustimuteks tunnustatakse. 12. jaan a. Nr. 23. Jaoskonnakohtunik: A. Kuris. Sekretär: B. Lihv. M A TALLI HARJ TEL U N Kuulutus. <*m A 3 9? Petseri 3. jaoskonna kohtunik tsiviilkohtup. sead ja 2010 põhjal ja Vassili Keht i ja t. palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlauskuja tel jne. õigusi, nõud misi ja vaielusi 12. juunil a. Petse rimaal, Saatse vallas Pattina külas surnud Gavriil Georgi poeg Lehfist järelejäänud päranduse kohta on, omi nõudmisi ja õigusi kuue kuu kestel, ar vates selle kuulutuse ilmumise päevast..rii gi Teataja" lisas, koh tule üles andma, hoia tusega, et vastasel korral kõik ülesand mata õigused ja nõud mised kustunuteks tun nustatakse. 13. jaan a. Nr. 41. Jaoskonnakohtunik: B. Suike. Sekritäri as.: V. Mändvee. Avinurme Ulvil võtab UUS EESTI" ja JALLINNA POSTI" tellimisi vastu hr Rud Kukk. Kuulutuste hind: Kuulutuste külje! 6 snt., tekst! ees 14 snt., tekstis 17 snt mm ühel veerul Kuulutusi ja tel. liinisi võetakse vastu peakon toris Igal äripäeva! kl B. 18-ni Tõõotsimise kuulutu* sed poole hinnaga Posti jooksev arve 58! S Kuulutuste koha valikul ei kindlusteta.