snul bämaoaeahohuhiu, cim.t o. n pnoator t4rtu>> ülikooli t. 21/23. Lj*-!! 1 tn. nr. U.

Transkriptio

1 Postimees snul bämaoaeahohuhiu, cim.t o. n pnoator t4rtu>> ülikooli t. 21/23. Lj*-!! 1 tn. nr. U. SÄ «S.88^6' >>-»-. UonaiTSLond,.pii, ekr kont-or 40-83, T I e. Tl Hinnas: Toimetus jbr1 181 Käsikirjad hoitakse alal ainult sellekohasel soovil. Kuulutusi yöetsotse vastu äri päeviti: pea kontoris kl. &30-st kuni 18-ni...Postimehe" raamatukauplu ses. Suurturg 16. kl. 8-st kuni 17-nl...Postimehe" Tallinna kontoril kl 9-st kuni ni. Pühapäeval:..Postimehe" nadlrantapfft t»l Wl < Ö.... AA Üksiknumber 6 senti Hinnata kaasandeks igal pühapäeval pilkeleht S ä d e m ed" ~Postimehe" tellimishinnad: Postiga: 1 kuu kr. 1.65, 2 kuud kr. 3.30, 2 k. Kr 4 40, Üle 8 kuu korraga. tellides iga ilsekuu kr k kr v k. kr , 12 k. kr Välismaale kr. 4. kuus. Mtimisliind Ikrtu Unna tellijaile kojukaadmisega on postiga tellimise Hinnaga. Bp W>s tita (S.o. Tartus talitusest ise ära viies) 1 kuu kr. 1.50, kr. B,, Bk. kr uie 8 kuu korraga leilides iga järgnev kuu kr Aadressi muutmine 25 sentl Nr. 111 Reedel, 26. aprillil 1940 Tänast lehte 10 lehekülge Narviki sektoris käib lahing Norra kuninga tingimused Sellest teatab Saksa ülemjuhatus. WSitlus Me weel lõppenud. Saksa õhujõudude edukas tege wus kahe allweelaewa, Prantsuse HSWitajate ja Norra jöjawäetransportide wastu B e r l i i n i st, 26. aprillil. ldnb) Sõ jajõudude ülemjuhatus teatab: 30 kilomeet rit Närvilist kirde pool on meie wäe üksustel taimas wöitlus tugewamate waen lase jõududes. Narvikit ennast pommitati uuesti ägedalt inglise merejõudude Poolt. Trondheimi st põhja Pool on Saksa wäeofad pärast Steinkjeri okupeerimist wal lutannd weel tähtsaid ülekäiguteid ja kitsust, leides wähest waenlase wastupanu. Trond heimi ruum ja sealt Rootsi piirile wiiw raudtee ou seega kindlustatud rünnakute wastu Põhjast. Kiire edasi: arss Oslo ruumis Pöh ja ja loode poole kestad edasi. Toetatuna ostujõududest murdsid Saksa wäed wastase igasuguse katse ennast uuesti koguda. Waen lane sunniti paiguti korrapäratule tagane misele. Allweelaewade wastu wõitlemi sel Skagerrakis häwi t a t i kaks waenlase allweelaewa. üks eelpostiflota silmas Ska gerraki läänepoolsel wäljakäigul rühma suu ri Prantsuse Waata mata waenlase tunduwale ülekaalule ründa sid eelpostilaewad kohe. Pärast lühikest wöit lust taganes waenlane suurima kiiruga ja kadus läänekursiga waatepiirilt. Kaks mood sgt Norra häwitajat on seatud teenistusse Saksa meeskondadega. Õhujõud sooritasid kolmapäeval luu. relende Põhjamere keft- ja põhjaosas kuni Shetlandi saarteni, samuti Keft-Norra ko hal. Wöitluslennukite üksused katkestasid waenlase ühendused Lillehammerist ja Trondheimist põhja pool. Lennukid ründa sid, osalt madallendudel, waenlase marfiko lonne, wägedekooudisi ja toetuspumte. Norra ranniku kohal rllunati waenlase merejõude. üks Briti ristle Saksa edasitung Trondheimi poole wiiwate» orgude» Kummal on õigus? j a sai seejuures raske tabamuse ja katkestas tiilikahjude tekkimise tagajärjel wõitlustege wufe. Põhjamere kohal tulistati alla kolm Briti lennukit Lockhead-Hudsoni tüübist ja üks Briti lennuk Hampton-Hereford tüü bist. Lisaks tulistati üks waenlase lennuk alla Aalborgi juures. Ka k s me i t len nukit on kadunud. Juba warem teatatud Briti lennukite sisselennul Sylti saare kohale pilluti pomme Wenningstedti kuurordile ja mitu maja sai kahjustada. Ka wäikese linna Heide (Ähles> Wig-Holsteinis) serwale wiskafid waenlase lennukid ööl wastu 24. aprilli alla mitu pom mi, kuigi ei Heides ega ka kaugemas Lmb ruskonnas pole uhtft sõjalist eesmärki. Waenlane on seega awanud ohusöja sõjalise tähtsuseta kaitsmata paikade wastu. Saksa rindeteade Berliinist teatatakse: DNB rindeteade: Oslost Põhja pool Mjösa järwe juures eda situngiwad Saksa mäed on jõudnud Fynsetini ja Ringebhni. Parem kolonn'on seega palju edasi jõudnud Saksa tvägede poolt walitse tawa ruumi suunas Trondheimi ümbruses. Tänu ka wiimaseil päewil jätkuwale lisa wägede ja sõjamaterjäli saatmisele wõidi Oslo ruumis rakendada uusi jõude ümber asuwate maa-alade rahustamiseks. Trond heimist põhja Pool asutvad Saksa wäed on tõkestanud Stenkjeri kaitse. Sakslaste wa litsetawad ülekäigud. ja läbikäigud okupee riti edasimarsil. Waenlase wastupanu oli siin kohati üsna kahwatu. Nii wallutati üks wäga hästi wäljaehitatud wastase positsioon, mis oli maiustatud 6 raskekuulipildujaga, otsustamas WnnakuK Ma kaotusteta oma poolel.- '." - Hzrvikist km kirde pool tekkis seal Saksa telegramm teeb hoiatuse Briti lenuukeile lahtiste linnade pommitamise Pärast. Lo ndon: Wäide on alaseta Berliinist, 26. aprillil, (TNB) Wiimasel ajal, mi toonitatakse siin, sagene wad juhtumid, kus Briti lennukid pilluwad pomme lahtistele linnadele, mis ei oma min git sõjalist tähtsust. 12. aprillil Briti pom milennukid. pildusid Pomme Heiligenhaveni linna waksalile, mis asub Schleswig- Holsteini ranna äärcs. Oöl wastu 23. ap rilli pilluti pomme tsiwiilelanike linnaossa Oslos ja sellele järgnewal ööl Heide linnale ScblcswigHolsteinis ja Wcnningstadti su pclkvhale Sylti saarel. Kuigi nende rünnakute tagajärjel tekki nud kahju on wäike, siis näitawad need juh tumid teatawat süsteemi, millesse Saksamaa ei wõi enam kauem ükskõikselt suhtuda. Weel on Saksa lennukitel kõwa käsk mitte rünnata lahtisi wacnlase linnu, mis ei oma sõjalist tähtsust. Poola tööjõudude rakendamine Saksa põllutöödele Krakowist, 26. aprillil. Kindralkuberner dr. Frankil oli Saksa töö ministeeriumi ja toitlustusministeeriumi esindajatega läbirääkimisi Poola tööjõudude edasiseks rakendamiseks Saksa põllumaja»- duslöödcle. Läbirääkimise t"> "'ena on kindlustatud Poola maatöö.i. jätkumine. Kui peaksid aga sõtkuma inglaste rünnakud mittesöjalistele eesmärkidele, siis tasutakse neile kätte Pommidega. London: Ei rünnatud linna, waid lennnwälja Londonist teatab Reuter: Briti õhu ministeerium teatab: Saksa ülemjuhatuse teadaandes üteldakse, et teisipäewa öösel ing lased on awanud piiramata ohusõja, rünna tes kaitsetuid kohti, milledel pole mingit sõja lift eesmärki. See wäide on aluseta. Rün nak, mida teostati Sylti saarele, oli suuna tud Westerlandi lennuwälja wasw, mis on tähtis sõjaline eesmärk ja mis on üks kõige tugewamini kaitstud kohti, Saksamaal. Ei teostatud ühtegi rünnakut Heide linnale. Olgu meenutatud, et 17. märtsil wacn lase lennukid pildusid alla pomme Orkney saartele, põhjustades kaotusi tsiwiilisiknte seas. asetsemata Saksa mägede ja koonduwate was tase üksuste wahel lahing, mis ei ole meel lõppenud. Narviki juures näitasid Inglise merejõud endid jällegi Mäga aktiiwsetcua. Rasked ja kerged sõjalaewad tulistasid sage dasti linna. Saksa lennuwäe operatsioonide kand lasus kolmapäewal rünnakus waenlase kolonnidele sa transportrongidele, mis tehti kindlaks taganentisel Dombasi. Seejuures süttisid põlema transportrongid ja purustati wastase üksused. Vastase ühendused on ko hati katkenud ja seega lyawägcde saatmine katkestatud. Lks waenlase lennuk, mis ööl wastu 24. aprilli ründas Taanis Aalborgi lennuwälja ja tekitas seal wähemaid kahjusid, tulistati alla Saksa õhutõrje poolt. Mustaks sakslastega läbirääkimisi siis, kui Saksa wäed tõmbuksid tagasi Norrast Londoni st, 26. aprillil. sßeuter) Stokholmi raadio teatel olemat kuningas Haakon infornieerinud Oslo administratsi ooni komiteed, et -Norra walitmz alustaks sakslastega läbirääkimisi siis. kui Saksa wäcd tõmbuksid tagasi Norrast. Tromsõ raadiojaam terwe Helsingist teatab Havas: Norra walit sus awaldas eile Tromw ringhäälingu kaudu üleskutse Norra elanikele, paludes endid organiseerida kaitseks. Seega on alm setu teade, mille järele olemat purustatud Tromso raadiojaam. abistawad neid. Kes abistawad end ise" Londonist teatatakse: Reuteri diplomaat lik toimetaja kirjutab, et iga päew toob uut kinnitust Briti söjapingutuste mõjule Ror-- Äge wõitlus Namsosest lõuna pool raj. Kuigi ametlikke teateid operatsioonide ringkonnast on mähe, nähtub iiir-ft, ci lnk lastel on mitte üfii taini, waib ka abnumüd Norra abistamiseks. Liitlased abieiawab neid. kes abistawab endid ise. vahemerel näib ole wat märgata pinenmie mähenemist. miile! näib olcwat soodus mõju ictüüorrüic Bai failil üldse. Mis sündis Briti Soomest tulnud wabatahtlikega Londonist teatab Havas: 65 Briti waba tahtlikku Soome saoks wiibis S'.-los silma pilgul, kui NorrOi?'c iisie tungiti, 16 el neist õnnestus erirongil sõuda Nootn. Peale selle on seitse saabunud Londoni, kuna kolm mii bib wecl ühes Shoti sadamas. Seega on teada 56 wabatabtlikn saatus sa ülejäänud üheksa kohta loodetakse peatselt 'anda aud meid. RarviKi seklõris on rõngas tõmbumas Koomale, ütlewad inglased. Trondheimist põhja pool on wäed lähestikku. Liitlased tõmbusid tagasi Lillehammeri juures 'Oslost, 26. aprillil. (DNB) Nagu Saksa poolt teatatakse, wõtsid Narviki linna ja sadama uuest pommitamisest osa kaks la-- hingulaewa, mitu ristlejat ja häwitajat. Pommitamine kestis pikemat aega ja tekitas linnas suurt kahju. Ent see pole awaldanud mõju Saksa Mägede kaitsewõimele, sest Mahe peal oli neil küllaldaselt aega leida ja wälja ehitada sobiwaid positsioone. Waatamata sel tele, et Inglise merejõud on pidan. Narvikit tule all mitmendat päewa, ei ole seni teos tunud ühtki inglaste poolt. Rõngaõ sulgmyas Londonist teatab Reuter: Sottbont kom petentsete sõjawäeliste ringkondade wiima sed teated ütlewad, et Briti ja Norra wäed on aeglaselt su-lgemas rõngast Narviki üm ber, lähenedes ühtlasi linnale. Waatamata korralikkude teede Puudumisele ja äärmiselt tugewale külmale on liitlastel õnnestunud läheneda suuresti linnale. Pommitati ühendusteid Lillehammeri rindelt, kinnitatakse, et sakslased asuwad selles oruf. Teiselt poolt kinnitatakse, et Otta piirkonnas liitlaste jõud asuwad Dombasist umbes 40 km kagu pool. Nimetatud piirkonnas sakslased on ägedasti pommitanud maanteid ja raudteid, tekitades waid wähemat kahju. Teed on uuesti parandatud.. Trondheimi rindel sakslased näiwad kindlustawat endid Steinkjeris, kuna liitlased asuwad seal naabruses. Namsosest lsuua pool on käimas Lge wõitlus, mida peetakse kõige ägedamaks ja wihafemaks, mis seni on üldse peetud^ Liitlaste taganemine Londonist teatab Reuter: Briti sõja ministeeriumi teadaandes üteldakse, et ei ole Uusi kokkupõrkeid merel vlnud uusi wõitlusi Trondheimist põhja pool, kus waenlane näib nüüd kacwawat kaewikuid. Lõuna-Norras liitlaste wäed olid sun nitud waenlase suurenema surwe tagajärjel tagasi tõmbuma positsioonidelt, mis warem olid nende käes Lillehammeri juures. Narviki piirkonnalt ei ole midagi tea tada. Britis Kaalutakse abinõusid fashistide ja kommunistide wastn Londonist teatob Reuter: GiseminjSter A-* derson teatas neljapäeval alamkojas, et ta raa kub praegu seda, kas on soovitav kõvendada kaitsekorraldufi ja määrusi, et tõkestada tegevust, mis võiks takistada Briti sõjapingutusi. Mims ter seletas seda vastates reale kusimusile Briti kommunistide ja fashistide tegevuse kohta. See juures küsimuste esitajad puudutasid kahtlase kir janduse levitamist Briti kommunistide, fashistide ja teiste sääraste äärmuslike erakondade poolt, Weel suuremat laevastikku USA-le kui ka mitmes kohas Londonis nende Poolt korral datawaid wabaöhu-koosolekuid. Minister jätkas, es ta on juba mõnda aega tähelepanelikult jälginud mõningate wäiksematc rahwagruppide tegewust, kusjuures püütakse ilmselt tõkestada sõjapingutusi. Kuna meie ole me otsustanud, et sõda tuleb pidada kõigi jõudu dega, siis eelpoolmainitud tegewusel on seni ol nud wähe praktilist mõju. Ent sellele waata mata ei wõida ignoreerida wõimalikke tagajärgi, mis wõiwad ilmneda pidewate katsete tagajärjel takistada sõjapingutusi. Küsimun, missuguseid samme wõidakse astu da, et tõkestada sellist propagandat, arutati juba mmdunud" adsta oktoobrikuus, kui wõeti westu kaitsmisse pnutuwaid määrusi sa korraldusi. O» lllbkne seisukoht, et söia asal tuleb teha kõik, et wattida arwamiste ja propaganda wahclcsega» mi st. mida pooldawad waid wäiksed rühmitused Ent on riskantne, kui wabaduft. niida lubawad meie traditsioonilised põhimõtted, wõidakse tar witada kurjasti äärmuslaste poolt. Zecpärast ma kaalun praegusel silmapilgul, kas on tarwitusele wötta mõninanid köwendawaid «'es kirju, et tõkestada tegewust. mis eriti on suuna tud Briti sõjapingutuste wastu. ütles Anderson. Peab olema wõnneline kaitsma üksi läänepoolkera. Tänawus tele manõõwritele ei kutsuta walisriikide atasheefid Kawalsus keelata kaubawedu Wladiwostokki USA laewadel Washingtonist, 26. aprillil. (DNB) Senati wäliskomisjoni esimevs Pittman on Associated Pressi" teates jutuajamisel aja kirjanikega pooldanud USA söjalaewastikn meel ulatuslikumat suurendamist. Pittman seletas, et USA peaks ehitama sõjalaewas - tiku, mis oleks wõimcline wajaduse korral üksinda kaitsma läänepoolkera. Ühendriigid ei peals Monroe doktriini ülalhoidmisel ole ma sõltuwad Briti laewastikust. Samuti ei peaks USA kunagi enam sattuma olukorda. Saksa teade kõneleb pommitaba musist 2 Briti trausportaumule ja 1 häwitajale. Ws BrM traaler Uputatud. Prantslased teatawad Kahe Saksa patrull-laewa uputamisest Skagerrams Berliinist, 26. aprillil. (DNB) Saksa õhujõud wötfid neljapäewal uuesti edukalt osa wöitlusist Nsrras. 2 Briti transportaurikut tabati raskekaliibriliste pommidega. Üks Briti miinitraaler, mis wiibis Norra läänerannikul,uputati ja üks Briti häwitaja süüdati ponrmitabamusist. Kesk.Skorras purustasid Saksa wõitlus lennukid wiis maapinnal asuwat Inglise Closter-Gladiator tüüpi Norra hawituslen nutit. Dombasi ruumis aeti kennuwäe otsese rünnaku läbi laiali Norra Peaarmce Llejaä nud Wäekoondised. Mitusada moodsat lennuktt saabus SsloSse Reuter ütleb: Lained uhtusid Oslo fjordi kaldale 3000 sakslase laipa Stokholmist teatab DNB: Nya Dag ligt Allehanda" teatab Oslost, et rida Norra sõdureid, kes wabatahtlikult loobusid asja tust wastupanust Saksa Mägedele, on liidetud Oslo politseiga. Edasi teatab leht, et Saksa õhujõude Oslo sektoris -on oluliselt kõwendatud. Viimasel ajal olewat pärale jõudnud mitusada moodsaimat tüüpi len nukit. Prantslased uputasid 2 Saksa patrull-laewa Skagerrakis uks Prantsuse miiniristlejate rühm ründas ja uputas 2 waeulase patrull laewa ja on pöördunud nüwwigastusteta tagasi oma baasi, waatamaw öhurünna kuile. Briti KoKKuwõte tabamusist merel Londonist teatab Reuter: Ametlikult poolt seletati neljapäewal siin, et aprilli wahel on uputatud 26 Saksa transport- ja warustuslaewa, kas liitlaste poolt mõi nen de endi poolt. Peale selle on torpeedodega tabatud 10 transport- ja warustuslaewa, mi lippusid tõenäoliselt. Üks laew süüdati põlema õhurünnakuga ja 4 Saksa laewa on kaaperdatud. Neid laewu kasutati Saksa mägede täien damiseks ja warustamiseks Norras, kuigi nad ei wedanud mägesid. Laewade hukkumi sel tekkinud inimohwrite arm peab ulatuma mitme tuhandeni. Oslo fjordi idakaldale on lained lchtunud 3000 sakslast. Peale selle on kaotatud suur kogum relwi. laskemoona ja muud warustust. Need üksikasjad awal dati siin wastuseks wäitcile. nagu toimuks Saksa mägede ja materjalide saatmine rasse takistusteta. 200 miljoni eest uusi lennukeid Ameerikast Washingtonist teatab Reuter: Linlaste ostukomisjoni teatel on wiimase kahe nädala jooksul sõlmitud 200 miljoni dollar- määr tuses lepinguid lennukite ja lennukimootorite ostnliseks ilhendriikidesi. kus ta oleks sunnitud kaitsma Inglismaa ja Prantsusmaa huwiiid, nagu icc oli Maa tfmafõja ajal. Woolujoonelifed" LISA diwiifid Washingtonist teatab Muter: ULA söja departemang otsustas, et ei kutsuta wäliö riikide atasheesid jälgima manööwretd, mis toimuwad tulcwal kuul Louisianas ja Teh' luise.-?. Neist manööwreist wõtab osa umbes meest ja c.?makord?clt rahuajal ope reerib wäliarmccna nn. woolujooztcltsi diwiise. Keelata wedu Wladiwostokki New?)orgist teatab Neuter:...New -hõrk Herald Tribune'i" Washmgtoni korrespon dendi kuulmist mööda ULA walitsus kawat sewat laewadele, niis widawad ULA lipu all, keelata masiuatc wöi nmude kaupade weo Wladiwostokki. Korrespondent tõlgitseb seda moraalse toetusena liitlaste kontcrbandilont rollile Kaug-Idas. Kanada peaministri külaskäik lõppes Warmspringist teatab Kanada peaminister Mackenzie King lahkus tolma päewa pcalclõitnal Warmspringist. olles wiibinud president Roosevclti puure.? küla? kaks päewa. Saadaval igas toiduainete- ja lihakaupluses Jbdima" &upijuuueq.a on keedetud supp kuivatatud Miiu kouia maitsvam ia odavam

2 2 MkW, 26. aplillll 1946.a..POSTIMEES" Nr. 111 Õhulahingud muutuwad sage Norras Norra sõjatanner ja ta naaberalad Ägedad wõitlused Steinkjeris waibunud damaks Ulgumerel walitsewad liitlased. Saksa laewad waid fjordide sisewetes Pariisist, 26. aprillil. (Havas) Sõja line seisukord Norras: Õhulahingud muu» tuwad Norras sagedamaks ja intensiivsc maks. Merel liitlased on juba kaua aega valitse-- mas ja on teinud võimatuks ülejäänud Saksa vägedele, kes blokeeritud sjordi desse, igasuguste operatsioonide teosta mise ulgumerel. Saksa laewad wõiwad tegutseda ainult fjordide sisewetes. Wägede suure wahemaa ja vähesuse tõt tu, mida omab Saksa wägede juhatus Nor ras, wõib maal tekkida võitlusi ainult mõ ucdes punktides cclwägede võitluse ajal, na gu see toinms teisipäeval Steinkjeri lähedal, Trondheimist põhja pool. Seevastu õhus sakslased kasutavad põhja likult öhurelwi. Lennueskaadrid opereerivad kas kaugelendudel Põhjamere kohal või pommi tades ohuteid maal ja maaletuleku sadamaid või astudes otseselt vahele lahingusse pom midega ja kuulipildujatega liitlaste kolonni- ' de vastu. Ent Salas lennuvägi põrkab uha tihedamini öhutörjerelwastusele ja halvale ilmastikule, mille tagajärjel nad on kaotanud hulga leu nukeid. Maal tuleb eraldada 3 operatsiooni tsoo ni. Kaugel Põhja-Norras Narv i k i s seisukord on muutuseta. Näib, et Saksa ük suscd on ümber piiratud kolmes erinevas punktis: Narviki kõige lähemas ümbruses piki raudteeliini, mis läheb Rootsi suunas ja kus sakslased kindlustasid endid mõnedesse. 1 tunnelitesse ja lõpuks kõrgetel lumega kae tud mägedel Närvilist põhja pool Gratangeni lähedal. Teises tsoonis Trondheimi ümber operatsioonid jätkuvad. Linnast põhja pool liitlaste väed jätkavad edasitungi, lähtudes oma peamisest maabumiskohast Namsosest. Sakslased püüdsid vastu panna nende edasi tungile, manööverdades liitlaste marsitelje tiibadel. Nad teevad ettevalmistusi väike sel sisemerel, mille moodustab Trondheimi fjord ja mille sissepääsu kontrolli kitsas läbikäigus teostab väite Saksa hävi tajate laevastik.. U, See laevastik, mida tugewbasid v heuni sadamast sakslaste kaubalaevad, või maldas neil maale toimetada mõningaid vä gesid, mida peetakse tähtsaks neile pataljoni delc, kes asuvad Jnderöy poolsaarel Stein kjerist lääne pool. See üksus alustas võitlust liitlaste jõududega. Lõuna-Norras olukord näib ole wat segane ja ebamäärane, eriti Lilleham meri ja Rena piirkondades. Ei ole ühtegi kindlat teadet sealsete sündmuste arengu kohta. Üldiselt tähendatakse, et sakslased suunavad osa oma vägedest Rootsi piiri poole. Näib, et muus osas Lõuna-Norras saks lastel ei ole õnnestunud palju tungida sisse maatcid mööda. Nende valduses on ainult Norra lõunaranniku sadamad ja veidi taga maad. Werised rahutused Taga-Indias Rangoonist (Burmas), 25. aprillil. (Reuter) Möödunud nädala lõpul oli Rangoonis kogukondlikke rahutusi sa kokku põrkeid pärismaalaste wahel. 20 isikut on saanud surma ja KV on paigutatud haiglaisse. 785 isikut on areteeritud. Äuigi seisukord on nüüd wäliselt rahunenud ja kontrolli all, juhtub siiski wee! üksikuid kallaletunge. Ran gooni linnapea mõistis rahutused kõige tõsi semalt hukka ja kutsus iga hindut teatama gangsterlikest elementidest", keda arwatakse Peituwat sagedaste rahutuste taga. Waljemad õhukaitse määrused Hollandis Amsterdamist, 26. aprillil. (DNB) Seoses piiranliskorra laiendamisega kogu Hollandile on kogu maale laiendatud ka tele soni- ja telegrammikontroll. mis seni kehtis waid iiksikuis piirkonnis. Samuti hakkawad nüüd kogu maa kohta kehtima waljemad õhu taitst määrused. Antakse jälle puhkust Amsterdamist teatab DNB: Hollandi ametlik pressiteenistus teatas kolmapäetva õhtul, et alates 27. aprillist antakse Hollandi sõjamäes jälle perioodilist puhkust, kuid piira tumal määral kui warem. Holland kaotanud 23 laewa Haagist teatab Reuter: Hollandi laewa omanike liidu esimees Wesselink teatas, et möödunud septembrist kuni märtsikuu lõpuni Holland on kaotanud 23 laewa kogntonuaa zhiga tonni. 237 meremeest on saa nud surma. Pimendamine Shweitsts Bernist, 26. aprillil. (Havas) Nelja- Uaenxi õbtul algawad logu Hclwcetsias pi mendamisharjutused, mis kestawad laupae wa hommikuni. Sel Puhul on ette nähtud ka obualarm. Pmnvuze luurelennud Prahani Saksa lenttvretked Prantsusmaa kohal. Rünnakukatse Seapa Flowlle. KakK Prantsuse ja üks Saksa lennuk alla tulistatud P a r i i s i st, 26. aprillil. (Havas) Sõja line seisukord: Kolmapäew ja öö wastu neljapäewa olid läänerindel waiksemad kui eelmised päewad ja ööd. Halb ilmastik takis tas õhuoperatsioone kui ka suurtükiwäe ak tiiwsust, mis möödunud nädalal oli kaunis elaw. Moselist ida pool on märgatud mõnin gaid Saksa patrulle. Samas piirkonnas Saksa üksused astusid kontakti Prantsuse postidega ja nad löödi kaotustega tagasi. Mis puutub õhutegewusse, siis see pnr dus waid mõningate luurelendudega lumde kohal. Seewastu ööl wastu 23. aprilli teos tati rida kaugeluurelende. Prantsuse lendu tid tungisid kuni Böömi- ja Määrimaani, lennates üle ka Prahast. Sakslased piirdusid ainult tawaliste luureretkedcga Ida- ja Pöhja-Prantsusmaa kohal. SeejuuroZ tülis tati alla üks Saksa pommilennuk. Seapa Flow^s Londonist teatab Reuter: Admiraliteedi ja õhuministeeriumi teadaandes üteldakse: HulNvaenlafe lennukeid püüdis kolmapäewa hilisõhtul rünnata Zcapa Flow'd. Nähti alla pillutawat kaks pommi, mis langesid ühele nõmmele. Üks waenlase lennuk sooritas wil jatu kuulipildujarünnaku ühele lahtisele teele. Ei tekitatud mingit kahju ja õhurünnak ei nõudnud ohwreid. Waenlane aeti minema tugema õhutõrjetulega sa Briti wõitluslcunu- Me tegewussc rakendamisega. Ka õhukonterbanti walwama Londonist teatab Havas: Londoni autori teetseist ringkonnist kuuldub, ei Briü wõimud on kaalumas ja uurimas abinõusid, mis wõimaldaksid kontrollida Saksamaa sisse- ja wäljawedu õhutccd mööda smua tõhusalt kui merel. Sellise kontrolli teostamise moodused on loomulikult palju delikaatsemad sa raske mad, kuid liitlased on otsustanud mitte sal lida konterbandiwedu lennukeil rohkem kui sallitakse seda laewadel. Saksa sõjateade läänest Saksa ülemjuhataja teates lääuermde kohta öeldakse: Läänes ci oluud erilisi sünd musi. Kaks Prantsuse lennukit tulistati'piiri kohal õhutõrjepatareide poolt alla. Üks meie lennuk ci pöördunud lennuretkelt tagal:. PranÄsuse sõjateade Pariisist teatab Havas: Õhtune sõja wäe teadaanne: WogeesideZ üks meie rühm lõi põgenema wcsenlase üksuse, kes oli asetu nud peitu meie fiostide naabrusse.. Itaalia aurik ei jooksnud miinile Roomast. 26. aprillil. (DNB) Ba rody laemaselts Oenuas seletas teadete koo ta oma kaubaantriku Jta!o Balbo", 5114 tonni, saatusest, jpt laew ci ole joosnud mii nile. Aurik wiwib praegu kaptenilt saadud telegrammi järm Inglise sadamas Downs'is. Kokkulepe Läti sakslaste wölhade suhtes Riiast, L 6. aprillil. (ETA) Pikc mate läbirääkimiste wlemusena, mida peeti Län walitsuse za Saksa ümberasujate wa randuste talituse Utagi wa hel, on nüüd kokkuleppele jõutud ümberasu jate wrlgade suihtes. Selles asjas toimus kolmapäewal ntooiide wayems Läti kohtu-» ministri ja Sakki saadiku wahel. Littlastele saabub abysude Namsofe ja Äandalsnesi kaudu Londoni!:. 26. aprillil. (Reuter) Norrast teatatakse, et wnmaste sõnumile jä rele on olukord järgmine: põhja pool liitlaste wäed on oma tugcwad positsioonid, mis asnwad 16 kuo meetrit Stcinkjerist Põhja Ägedad wõitlused on warbunud ja sakslastel er ole õnnestunud läbi murda liitlaste rõngast. Steinfjcr on täiesti hawinud Sakm pom mide ja mürskude tagajärjel. Lõunas sakslased püüawad tungida põhja poole kolmes kolonnis. Keskmine kolonn on jõudnud punktideni Koppangi juures Elverumist põhja pool. Rohkem ida pool norralased on peatanud sakslaste teise kolonni Oseni juures, Elveru mift 40 kilomeetrit kirde pool, ja Tryssili juures, Rootsi piiri lähedal. Sakslaste pahem tiib, kes opereerib suu rcs Gudbrandsdali orus, on pidanud otsus tamatuid wõitlusi liitlaste wägedega stratee giliselt tähtsas Lillehammeri sekto ris, kus mainitud org suubub Põhja-Oslo tasandikule. Liitlaste abijõud on pidewalt liikumas Tombasist allapoole Gudbrandsdali orgu, et tugewdada wastupanu sakslaste wasakule tiiwale. Trondheimist lõuna pool on liitlaste käes tähtis raudteesõlmpunkt Stören. Narviki piirkonnas halwab sõjalist tegewust lumetorm, mis on nüüd möllanud juba 5 paewa. Reuteri erikorrespondent Nordlis tea tab, et liitlaste jõud kaswawad iga päewaga, kuna maabub wagesid Namsoses, Trondheimist Põhja pool, ja Aandalsnesis, Trondheimist lõuna Pool. Steinkjer sakslaste käes Stokholmist teatab Reuter: Peamised operatsioonid Trondheimi sektoris koosnetvad tõenäoliselt wõitlustest liitlaste ja Sakis jõu dude mehel Steinkjeri tee walitsemise üle kirde pool samanimelisest linnast. Wiimaste teadete järgi Steinkjer on tõe näolisel: sakslaste käes, kuna liitlased asu wad tugewail positsioonidel IV km linnast põhja pool. Saksa õhujõud ja häwitajad Trondheimi fjordis etendawad tähtsat oia Mõitluses Steinkjeri ümbruses. Trondheimist lõuna pool liitlased kont rolliwad tähtsat Störeni raudteesõlme ja samuti mõlemaid raudteeliine, mis wiiwad Trondheimist Oslosse ja Aandalsnesist Os losse.. ". Saksa õhujõud jätkawad Õsterdali \a Gudbrandsdali orgude pommitamist. "Trud" Balti wälis kaubandusest wastab mõlema poole huwidele Mõskma st, 26. aprillil. (TASS) Käsitledes Balti riikide wäliskaubandust, Trud" kirjutab, et Nõukogude Liit pakub häid wõimalusi Eesli ja Läti tööstussaaduste müümiseks. Algate ümberorienteerumine Balti riikide wälisraubanduses mastab Balt! riikide ja Nõukogude Liidu wasrastikustele huwidele. Mr. W. H. Gallienne saadikuks Londonis ilmuw Briti walitsuse ametlik teataja Thc London Gazette" awaldas nel japäewases numbris teate, et senine Briti esindaja Tallinnas mr. W. H. Gallienne on nimetatud tema majesteedi walitsuse erakor raliseks saadikuks ja täiswoliliseks ministriks Eastisse. Mr. Gallienne on olnud Briti esindajaks Tallinnas alates aasta septembrist. Püha Gregoriuse suurordu suur rist wälismwistrue Välisminister prof. A. Piip wõttis kol mapäewa! wastu paawsti nuntsiufe monseig neur Arata, kes temale andis üle paawft Piuts li.', poott annetatud Püha Gregorinse suurordu suurristi ühes diplomiga. Eesti õli Läti auto bustete Riiast, 26. aprillil. <ETA) Riialiil lemistalituse juhataja insener ShmulderiS on sõitnud Eestisse, et tutwuda Eesti põ lemkiwikaewandusteqa ja diiselmootori õli tootmiswiisiga. See põletisaine on hästi kasutataw Läti. autobucte juures ja Riia linn ostab seda seetõttu suuremal hulgal. Ka end. Poola sakslased wöe takse sõjawäkke e>? r 2?" aprillil. (DNB) Ltndral Blaskowrts on atoaldanud korral duje. mille largi antak'e sakslastele kind raikubernaadis < # Snffa v'.! Waomahtlltult ÄÄÄ"SS^ nusepiiriks on Almaks wa- AwwSiK fuiiatbii,u* 1 att*

3 Nr. 1U r e ri t U H i g«*«kl, SS. «prillil ISM. a 3 Taani ja Norra laewad keelduwad täitmast laewaomanike korraldusi See järgnes Briti sellekohasele AeSKntsele. Sõidetakse warju liitlaste sadamaisse Ho ngkongis t, 26. aprillil. (Reuter) Taam aurik Michael Jcbsen" (2318 tonni), mis -Shanghaist oli teel Hongkongi, peeti kin ni ühe Jaapani häwitaja Poolt, kes andis Taani laewale käsu sõita Jaapani. Ühtlasi häwitaja komandör kinnitas, et laeto olewat müüdud omanike poolt ühele Jaapani laewa ühingule. Ent Taani laewa kapten keeldus käsku täitmast ja jätkas sõitu lõuna poole. Hiljem ta peatati ühe Jaapani traaleri poolt, kes andis Taani laewale samasuguse instrukt siooni. Ka seekord kapten keeldus käsku täit mast ja saabus lõpuks Hongkongi. Lõpuks teatatakse, et jaapanlased Peawad Tshefus kinni Taani aurikut Gustaf Diede richseni" (2332 tonni), keeldudes klaarimast laewa pabereid Hongkongi. Ka Panama kanalis Panamast teatab Reuter: Taani ja Norra laewu Cnstobali ja Balboa sadamaid wõidi kolmapäcwal näha lahkumas sadamaist wõi lelleks tegemas ettcwalmistusi. üsaldatawalt poolt kuuldub, et kõik Taani ja Norra laewad Cristobalis on otsustanud sõita lähemasse liitlaste sadamasse wastawalt Briti selle kohasele üleskutsele. Norra asekonsul Dodd Cristobalis seletas, et tema teada on kõik Norra laewad wõtnud kuulda tema juht-- nööre ega talita Oslo korraldusi mööda. Autoriteetseis ringkonnis arwatakse, et kõik Norralaewod on sõitmas Briti Lääne- Indiasse. Kolmapäewal läbis Panama ka nali umbes 16 Norra laewa, teiste hulgas aurik Rita" (1753 tonni). Ainsaks Rootsi laewaks Panama kanali sadamais on Mar garet Johnson", mis wiibib weel Cristo balis. USA kaalub owkorda Washingtonist teatab DNB: Associated Pressi" teatel uuritakse praegu riigideparte mangus, kas ja kui suurel määral puudutab Ameerika hnwisid Briti korraldus Norra lae ivadele, milles keelatakse wiimastel sõita enamikku erapooletuisse sadamaisse. Üht lasi kaalutakse, kas riigidepartemang Peaks selles asjas astuma mingeid samme. X m R w EEKS MAO A % r D» "Teod otsustawad sõja Saksa Q kasuks" Suuradmiral Raederi interwjuu Saksa õhujõudude edust ning Saksamaa blokaadikindtusest New Aorg t f t, 26. apr. (DRB) Suurad «iral dr. H. Raeder andis United Pressile interv juu. milles ta wastas kuuele temale esitatud küsi musele järgnevalt: lj Tökkepiirkondade teatawaks tegemist Briti admiraliteedi poolt Põhja- ja Läänemeres ma pean liitlaste sooviks tekitada erapovietuis maa des tugewat muljet Briti-Prantsuse aktiivsusest pärast Saksa edukat aktsiooni Skandinaavias. Nii ulatuslike miinitõkete loomist merepiirkonnas, mida Briti-Prantsuse laewastik ei valitse, pean ma erakordselt raskeks asjaks, mis nõuab aega palju kuid. Märkimisväärset edu sellele aktsioo nile ei wõi omistada, sest Saksa tugeva tõrje jm»- res igasuguste miinipanijate vastu ei oleks ka watsetud tõkestamine läbiviidav. 2) Vägede ja sõjamaterjali pidev saatmine Saksamaalt Norra fadamaisfe on parimaks vas tuväiteks kinnitusele, nagu oleksid lääneriigid läbi lõiganud ühenduse Norra ja Saksamaa vahel.."j Liitlaste poolt levitatud teated Saksa fõ jalaewade kaotustest ei vasta tõsioludele. Lahin gulaevade..gneisenau",,»s«harnhorsti" ja rist leja Lützovi" uputamine või karue joosmine on väljamõeldised. Sama on maksev Lloydi kiir auriku..bremeni" väidetava uputamise kohta. 4) Saksa õhujõud saavutavad iga päev suurt edu runnakuil Briti sõja- ja transportlaewadele. Liitlastel ei ole seni veel kaugeltki õnnestunud üle saada sellest ulatuslikust õhurünnakwte ohust, see juures on Saksa õhujõudude kaotusi vaga vai kesed. 5) Saksamaa äralõikamine tema ülemere-va rustajarst liitlaste laevastikkude läbi ei puuduv, niipalju kui seda üldse suudetakse teostalm, luuka deta Saksa majandust «helgi juhul tõsiselt, sest Suur-Saksamaal on küllaldaselt turge, mis seisa vad lahti SÄfa ekspordile ja mis teiselt poolt on sobivad kõigi tähtsate kaupade Saksamaale saal miseks. Seepärast ei õnnestu ka liitlaste poolt peetav majandussöda. Suur-Saksamaa on blo kaadikindel. õ) Igale objektiivsele vaatlejale võivad juba nüüd tunduda nurjunwteua liitlaste püüded vastukaaluks Saksa relvade ja majanduse edu sammudele kutsuda ebaõigete väidetega esile sood famat hinnangut nende endi abinõudele, sest teod, aga mitte sõnad otsustavad selle sõja. mis Suur- Saksamaa teeb läbi lõppvöiduni teadmises, et ta on väljas õige asja eest, et omab taielikult kõigu tamatu relva ja rahva jõu. v f I leksmaja IM* t f I * ' '«! /// sest ia poliisid kaitsevad minu vara ja perekonda minule juh tuva õnnetuse või surma korral iiiiki: -MAfA Pomm Eire lossis Plahwatus wapustas suurt osa Dublwist Dublinist, Ai. aprillil. (Reuter) Tublini, lossis, mille lähedal asub ka politsei peakorter, oli neljapäewal tugew plahwatus. Ametlikult teatatakse, et 5 detektiiwi on saa nud wigastada, kuid nende wigastused ei ole rasked. Plahwatus oli nii tugen», et ta wa pustas suurt osa linnast, tekitades ühtlasi suuri kahjusid kuninglikule kabelile, millel purunend wäärtuslikud aknaruudud. Mitteametlikult arwatakse, et plahwatus tekkis pommi wõi maamiini tagajärjel. liri president ja tööstusminister külastasid lossi, etwaadata kahjusid, mida on tekitanud plah watus. Tugewad sõjamäe üksused moodustasid rõnga lossi ümber, malwates ühtlasi lossi juurde wiiwaid tänawaid ja teid. Samuti kü sitleti kõiki jalakäijaid ja sõidukijuhte. Pölit sei arwates on lõhkeained lossi paigutatud ööl wastu neljapäeva. KÖIQE VANEM KINDLDBTDBSELTS EESTIS TOIMETAB TULE-, ELU-, MURDVARGUSE-, KODULOOMA- JA KLAASIKINDLUSTUSf JUHATUS JA PEAKONTOR: TALLINN, VABADUSVAUAK 1G Tel. kodukeskjaam fra Briti seletus Rootsi abistamisest Praostid olid Tallinnas koos Erilist Kinnitust ja Kindlustust ei ole antud. Iga uus Kallaletung puudutab aga Britit sa Prantsvs maad. Rootsi leht ettab wälispropaganda mõju L o n d o n i st, 26. aprillil. (Reuter) ühen duses teadetega, mis awaldati Londoni leh tedes ja mille järgi liitlased olewat kinnita nild Rootsile, cl nad annawad temale kalla lehmgi korral kohest abi, seletati informeeri md allikast neljapcäwal Reuterile, et on täiesti selge, e: iga uus kallaletung, ükskõik kellele, on küsimuseks, mis puutub Sunr-Britauniat ja Prantsusinaad. Ent samal ajas ei tarwitse tingimata järeldada, nagu oleks Rootsile juba antud erilist kinni tust ja kindlustust. Soeialdemokrateni" seletus Stokholmist teatab Reuter: Socialdemo kraten", wastates neljapäewal Saksa süüdis tustelc, et Rootsi ajakirjandus on andnud ühekülgse pildi sündmustest Norras, ütleb, et Rootsi hoiakut ei pruugi tõlgitseda wälis propaganda tulemusena. Postiliiklus Me Malmö kaudu Stokholmist teatab DNB: Kuna Posti liiklus Taanist Rootsi toimub juba teisipäe wast saadik, alustati ncljapäewal ka Rootsi posti edasitoimclamist üle Malmö Kopcn haagenisse. AGA saadik ja kodanikke saadusid Norrast Washingtonist teatab DNB: Riigidepar temang teatab, et USA saadik Norras Har riman, tema abikaasa ja hulk Ameerika koda nikke USA mercwäeatashee juhtimisel on saabunud kõik Stokholmi. Ameeriklasest lennuatashee maetakse StoKholmis Stokholmist teatab DNB: Siinse USA saatkonna õhuwäe atashee kapten Losey laip saabus ncljapäewal Stokholmi. Teatawasti Losey sai surma õhuriinnakus Tõmbasite. Ms Rootsi õhuwäeosa andis waksalis sõja wäelist au. Rootsi kaitseminister oli saat nud wakfalisse oma esindaja. Kapten Losey maetakse Swkhotmis. Vangistati Kohtunik ja sõja wäekapten Stokholmist teatab DNB: Kolmapäewal wängistati Luleas ringkonnakohtunik Ebbe Halberg ja Bodenis kapten Uno Svanbom. Mõlemaid kahtlustatakse selles, et nad on kaa sa aidanud mõne aja eest Lulea kommunistli kule lehele Norrskens,Flammenile" toime pandud atentaadi kawastamises ja õhutami ses. Svanbom on juba esinenud ülestun nistusega. Protsess toimub laupäewal Lu leas. Mäletatawasti hukkus mainitud kom Õpilaste wastuwõtmisest munistliku lehe toimetushoone põlemisel wiis isikut. Inglise lennuk Rootsi Kohal Stokholmist teatab DNB: Nagu alles nüüd teatamaks saab, lendas üks Inglise lennuk teisipäewal üle Rootsi territooriumi Varbergi lähedal. Kuna lennuk lendas wäga suures kõrguses, siis ei olnud wõimalik selgesti näha Päritolu tundemärke, kuid leu nukist wisati alla saksakeelseid lendlehti, mil ledest selgus, et need olid Inglise Pärit oluga. keskkooli la gümnaasiumi Õpilased Pääsewad koolidesse Paremuse järjekorras wadade kohtade Piirides Haridusministeeriumi poolt on rmgkir jalifelt tehwd kohalikkudele kooliwalitfustele teatawa-ks õpilaste progümnaasiumi, reaal kooli ja gümnaasiumi wastnwotmise kord. Wastawalt sellele korraldusele saadakse pw gümnaasiumi 1. klassi wõtta wastv alg kooli 4. klassi lõpetajaid, kelle wanus eel olewa kooliaasta algul on alla 14 aasta. Progümnaasiumi astuda soowijatele korraldatakse kewadel kirjalikud ja õppenõukogu määramisel ka suulised eksamid emakeeles ja ma temaatikas algkooli 4. klassi kursuse ulatuses. Emakeele kirjalikuks eksamiks on algkooli 4. klassi lõpetanuile jõukohane diktaat. Lpilased, kes mõlemad eksamid on sooritanud vähemalt ra huldawa hindega, wõetakse progümnaasiumi 1. klassi vastu vabade kohtade piires paremuse järjekorras. Eksameid korraldab progümnaasiumi õppenõukogu poolt walitud komisjon, mille liik meks kohalik koolivalitsus võib määrata oma esindaja eksamikomisjoni liikme õigustega. Reaalkooli 1. klassi ja progümnaasiumi 3. klassi wõetakse wastu algkooli lõpetanuid, kelle wanus eeloleva kooli aasta algul on alla 17 aasta. Nendesse klassidesse astujaile korraldatakse kewadel kirjalikud ja õppe nõukogu määramisel ka suulised eksamid algkooli 6. klassi kursuse ulatuses emakeeles, matemaati kas ja ühes õppenõukogu poolt või haridusministeerinmi kooliosakonna voolt määratud aine»» milleks ei või olla aga võõrkeel. Ka stin voe takse õpilasi vastu, kes eksamid sooritanud va hemalt rahuldava hindega vabade kohtade Vt» res paremuse järjekorras. Progümnaasiumi S. klassi vastuvõetud õpilastele, kelle teadmised 1- võõrkeeles ei ole küllaldased, antakse aega selle võõrkeele järeleõppimiseks eeloleva kooliaasta lõpuni. Gümnaasiumi 1. klassi wöetakse wastu progümnaasiumi, reaalkooli ja kutsekeskkooli lõpe tanuid, kelle vanus eeloleva kooliaasta algul on alla 20 aasta. Gümnaasiumi astuda soovijaile korraldatakse kevadel kaks kirjaliku eksamit kes?» kooli kursuse ulatuses. Eksamite ained ja nende korraldamise tähtpäeva teatab haridusministee riumi kooliosakond koolidele hiljemalt Isi. maiks, eksami teemad ja hindamise alused tehakse kooli dele teatavaks vahenditult enne eksamite algusi. EritüsibiliStes koolides võib õppenõukogu otsusel korraldada veel uhe lisaeksami vastavalt kooli tüübile. Ruumipuuduse tõttu gümnaasiumi 1. klassi vastu võtmata jäänud õpilastele antakse tunnistus eksamite sooritamise kohta, mis annab neile õiguse astuda teise vastavasse kooli, kus on vabu kohti. Täiendav Vastuvõtmine toimub kevadel ja sügisel õppenõukogu otsusel varemalt 3 päeva pärast eksamite lõvpu. WaStuvõtu paremuse järjestamiseks arvesta takse Peale eksamite tulemuste veel minister riumi poolt keskkooli lõppklassile määratud eksami hinnet ja keskkooli lõputunnistust. Kawatsusel kirikuõpetajate nõupidamine Kesknädala! peeti Tallinnas konsistooriu mi ruumes Eesti ewangeeliumi luteri kiriku praostite koosolek, mille kokkukutsujaks oli prof. J. Kõpp. Peale praostite olid koos olekule kutsutud ka praostid-emerituied. Koosoleku päewakorras olid mitmed kiri knõpetaja ametisse puutuwad küsimused, ni melt kirikuõpetajate teadusliku edasiarenda mise ja usulise elu süwendamise, õpetajate omawaheliste suhete ja distsipliini küsimused ming kiriku ja koguduste elu päewaküsimusi. Nende küsimuste kohta wäljendati koosolekul elawalt mõtteid, seisukohti ja soowc. Otsustati lugeda wajalikuks, et piiskop kutsuks kokku wõimalikult käesolewa aasta augustikuu teisel poolel tegelikkude kirikuõpe tajate nöupidamispäewad, mille kestwus oleks 3 paema.. Nõupidamispäewadel oleks ette nähtud teaduslikud ettekanded, piibli tunnid rühmades, samuti kirikuõpetajate kut setööga otseselt seoses olewad küsimused. ühtlasi peeti praostite nõupidamisel soo witawaks, et kirikuõpetajad praostkondades wõimalikult sagedasti wõiksid koos käia kon werentsidel, omawahelistcl koosolekutel jne., kus samad küsimused tuleks arutusele. Praos tite nõupidamine kestis iile 5 tunni. Ühendus Saaremaaga katkes Progümnaasiumi, reaalkooli ja gümnaasiumi astujaile ettenähtud wanuse ülemmäära ületa waid õpilasi wõib ivastu wötja ainult haridus ministeeriumi kooliosakonna loal, mis antakse õp penõukogu motiweeritud esitusel. Piiskop õnnistatakse juunikuus ametisse Rootsi pcapiiskoppi palutakse wõtta endale ametisse seadmise talitus Piiskopi ametisse ontlistamist torraldaw koiuisjou, kuhu kuuluwad kousistooriunli abiprcsident K. Kaartta ja piiskoplikud wi kaarid praost A. Kapp ja praost J. O. Lauri, oli neil päcwil Tallinna- soos. Koos olekust wõttis oja ka piiskop proj. Tl. Kõpp. Asuti seisukohale, et piiskopi aiucusic seadmiseks oleks sobiwad J 6. mõi 30. juuni. Otsustati pöördttda palweqa Noolu peapiis kopi dr. E. Eidemi poole, ei ta mõraks cufca peale piiskopi ametisse seadmise tulnust. Õpetaja B. Talwari wabastati Haljala õpetaja k. t. üles» annetest Wamarwna protestidele euülstas konjisroo-- rium oma ttmmcrct focsolefut wabastada õpetcmt B. Bluumi (Talmari) (äfjcmal ajal wimuwote walimistc ajaks Valjala õverasa lohus'elaüm ülesannetest alates tlü. aprilliü. ührtaü otsustas koiüistoorium elsiarmamusie wälrimiüks seletada, et konssiwonumi paalt ei tehta takisiun, kui õv. V. bluumi ka!'oioa ua>x seatakse üles HaNala koauduü' õveuüa koltale. Palutakse jäälõhkujate kohalesaatmist ühendus Saaremaa ja mandri wahcl katkes neljapäewal täielikult, kuna jää Suu res wäinas Kuiwastu ja Wirtsu wahe! sulade ilmade tõttu on muutunud liiga nõrgaks. Juba kesknädala õhtul jäi Kuressaarest wälja saadetud post raskete ühendusolude tõttu üle wäina toimetamata, kuna reisijad ületasid weel jalgsi wäina jää, kuigi sinna oli kogu nenud rohkesti wett. Jäälõhkujaid, mis ühenduse jalulescadmiscks pidid saabuma wäina juba kesknädalas, ci ole seni wecl Tallinnast mälsa saadetud. Kuna ühenduse jaluleseadmine jäälõhkuja abita niipea pole wõimalik. mi 'aatis saarc maawalitius ncljapäcmal tccdcministrile tele grammi, paludes korraldust jäälõhkuja kohe seks wäljasaatmneks. Sangaste elektrifitseerimine algab sügisel Zangaste konwendi täiskogu koosolek peeti kolmapäewal Aeenis..tioosolctuit wõttis osa Ziirisson Põllutöökoja tehnilisest tnlituscü. kes kõneles maa elektrifitseerimise wõimalustcit. sel lcte järgnenud läbirääkimiste tulemusena ot'us tas konwendi täiskogu ahitada «angastx tonwen ti hiljemalt eelolewaks sügiseks clektriülnniui, milleks eeltöid tegema wolitati konwendi juhalun. ühtlasi palutakse konwendi piirkonnas asnwaid wallawalitsusi korraldada ankeet kawatjctawast kõrgepinge liinist kuni 5 km kaugusel omwais ta ludes. et selgitada walgustus- ja tvostuswvoln tarwitamist.

4 4 StaW, S 6. «lprmil IMO. a...postimees* Nr. 111 Nähtusi maailma majandusest Algawad waigutamistööd meie Maailmamajanduse seisukorrast ülewaate saamine on sõja lahtipuhkemisest saadik pide- Walt raskemaks muutunud. Nagu södiwatc Poolte poolt antakse üksteisele wastukäiwaid teateid oma wõitudest ja teiste kaotustest, nõnda on osaliselt lugu ka majandusteade tega. Ka neid teateid ei saa enam täies ula tuses usaldada ja pealegi on riigid nähta wasti otsusele jõudnud, et mida wähem tei sed sinu majanduselu kujunemisest teawad, seda Parem see on. Enne sõda andsid riigid igal kuul üksikasjaliku ülewaate oma wälis kaubandusest, millest ei selgunud mitte ainult wälja- ning sisseweo suurus, waid ka oli nä-- ha, kuhu mingisugused kaubad läksid ja kust kaupu saadi. Sellist ülewaadet käesolewal ajal enam ei anta. Mitte ainult sõdijad riigid, waid ka era hooletud waikiwad pea täiesti oma wäliskau banduse iseloomust ja riikidest, kellega nad on kaubawahetuses. Ainult kõrwaliste 'teede kasutamisel läheb wahel korda saada mõnin gaid andmeid sellest, kust kaupasid ostetakse ja kellele müüakse. Seepärast ei saa ka käes olewal korral anda ülewaadet maailma ma jandusclu kujunemisest wiimastel kuudel, wajd tuleb rahulduda ainult üksikute selle sisuliste iseloomnstawamate asjaolude ette toomisega mõnedelt majanduselu aladelt. Wõiks küll arwata, et P.-Ameerika Ühend riigid on kõigiti majandusliku kõrgkonjunk tuuri olukorras, sest Ameerika ei ole mitte ai nult liitlastele erakordselt suurte sõjawarus tuse tellimiste täitjaks, waid ta on ka mõne de Euroopa kaubaturgude äralangemise jä rele Euroopa warustajaks. Kõigele sellele waatamata ei ole P.-Ameerika Ühendriiki des majanduslik olukord siiski kaugeltki nõu da roosiline, nagu seda wõiks ehk oletada. Selgub, et sõja esimesed kuud tõid küll Amee rika toorainete turule suure hindade tõusu ja tööstuse toodang kaswas, kuid nagu nüüd selgub, oli see ainult ajutiseks nähtuseks. Kui tööstuse a. toodang arwata wõrd seks 199, siis oli ta möödunud augustis 193, tõusis detsembris 129 ja langes märtsis 193. Mõned majandusteadlased waidlewad küll nende arwude wastn ja ütlewad, et nad ei st salda kõikide tööstuste toodangu andmeid ja nii ei iseloomustawat nad ka küllaldaselt tõe likku olukorda. Nendele lahkhelidele waata mata ütlewad aga siiski kõik majanduselu tundjad, et detsembrist saadik on konjunktuur halwenenud. Lahkavwamisi on põhjustanud ka küsi mus, et kuidas wõiks olukord edaspidi kuju neda. Siin kaldub suurem osa küsimuse kä sttlejaist arwamisele, et järgnewail kuudel on tööstuies jällegi olukorra paranemist oodata, kuid siiski mitte kõikide aladel. Täiesti alu seta olewat aga need oletused, nagu oleks lä hemal ajal majandusel kogu ta ulatuses suu remaid raskusi karta. Maailmasõja ajal müüsid' Ühendriigid Palju oma kaupadest wõlgu ja nagu teada, jäid need wõlad tasumata. Selle wältimiseks on ühendriigid nõustunud nüüd ainult kulla wastu kaupu müüa. See ongi põhjuseks, et ühendriikide kullareserwid on nüüd kiiresti kaöwanud a. detsembris oli Ühendrii kidel kulda 14,4 miljardi dollari wäärtuses, a. dets. 17,5 ja a. märtsis 18,4 miljardit doll. Nagu näha, on maail ma rahanduses kasutataw kuld Ühendriiki dcsse woolamas, sest sinna ei ole mitte ainult liitlased enesele sojawarustust ostes kulda saatnud, waid ka mitmed erapooletud riigid. Nõnda näiteks on möödunud märtsis läinud Rootsist 69 milj. doll. eest kulda, Helweetsiast Kummitusvanker Steln Rlvertonl kriminaalromaan 23 Kui avastan, kes on mees, on mul korraga tahtmatult veidi ebamugav. See on Asbjörn Krag detektiiv. Ta tuleb minu poole, noogutab oma läikivat kiilaspead ja naeratab. Tunnen korraga tema ees veidrat hirmu ja soovin, et ta ei tuleks lähemale; ta nägu on kon dine ja kahvatu, ja ta naeratus, mis peab olema lahke ja heatahtlik, muutub mulle ebameeldivaks. Kas magasite hästi?" küsib Krag. Ja nüüd, kui vaatan talle silma ja talun ta pilku, tunnen raskelt ja võimsalt, etmukaht lusest on saanud teadmine, mul ei ole enam mingit kahtlust, matean, hirmuärata valt selgesti ja vastuvaidlematult kindlasti. Nii rahulikult kui suudan, vastan: Jah, tänan, ma magasin hästi." Siis ta võtab taskust uuri, tõmbab selle pik kamisi üles. See on kulduur kahekordse kapsliga. Klikk, teeb uur, ja kapsel kargab lahti. Kell on viis!" Nii. Mõtlesin umbes seda." Kell on viis," kordab detektiiv, ja isegi, kui magasite hästi, ei maganud te vähemasti kaua. Peale selle võin näha teie silmist, et teil on olnud halbu unenägusid." "Mul oli Ü k s halb unenägu," vastan, ja see aratas mu. Ent teid ehk paneb imestama, et olen närvlik ja roidunud. Pidage meeles, et siin ju sunnib peagu iga päev meeletusi." Detektiiv seisab ja vaatab mulle viivu otsa, uurivalt ja huvitatult...mõtlen, teie peaksite kolima tagasi hotelli," ütleb ta seepeale. Miks?" Siin on palju inimesi. Siin teil on sõpru ja tuttavaid. Teil ju ei tarv i t s e nii üksi elada." Kas usute tõepoolest, et ma kardan?" 01etan, et suur üksindustunne peab teile mõ juma rõhuvalt." 29 milj. doll. jne. Ei saa öelda, nagu oleksid ameeriklased kulla suure juurdewoolu pärast õnnelikud. Kullarohkus on nendele juba raskuseks muutunud. Euroopa majanduselu kujunemine on ol nud wiimastel kuudel wäga kirju. Ainult nõnda Palju on üldist, et kõikjal on hinnad 'ja elatusmaksumus tõusnud. Ka selles suh tes püüawad mõned riigid oma tõelikku olu korda warjata ja seletawad, nagu ei oleks ' nendel ei hindade ega elatusmaksumuse tõu su. Kui palju on aga kuskil elatusmaksn mul tõusnud, selle kohta ei ole andmeid,. sest paljudes riikides on tarbimine normeeri tud ja see ei wõimalda saada ülewaadet ei elatusmaksumuse tõelikust seisust ega hindade Udusust. Inglismaa kohta on teada, et seal on sõjakuudel elatusmaksumus 15 prots. wõrra tõusnud. Suuresti on elatusmaksn mus tõusnud ka BalkaniS, nõnda et mõned sealsed riigid on elatusmaksumuse tõusu was tu wõtnud erakordseid abinõusid kasutami sele. Euroopas edaspidine elatusmaksumuse kujunemine oleneb sõjasündmuste käigust. Ka tööstuse toodangu suuruse muutus on riikide järele wäga erinew. Paistab, et era pooletuis riikides on sõda tööstust tugewasti pidurdanud ja seda toorainete wähesuse mõ jul. Kuid siiski on ka riike, kus mõned töös tusalad on tugewasti laienenud. Nõnda näiteks on Belgia rasketööstuse toodang praegu läinud aasta sama aja toodangust märgatawalt suurem. Eriti tuleb seda öelda rauatoodangu ja ka kiwisöe toodangu kohta. See on ka arujaadaw, sest need on käesolewal aja! wäga wäärtuslikud kaubad. Millises seisukorras on sõdijais riikides tööstus, sel lest arusaadawalt waikiwad mõlemad Pooled. Wäliskaubanduse poolest on Pea kõikide riikide seisukord halwenenud ja seda wäga mitmel põhjusel. Esimeseks ja nähtawasti ka kõige mõjuwamaks põhjuseks on asjaolu, et kaubateed on katkenud. Selle mõjul on rasendatud toorainete sissewedu ja walmis saaduste eksport. Seega on seletataw, et rii kide wäliskauöandus on wähenenud sisse- ja ka waljaweo poolel. Wäliskaubanduse lan gus on paljudes riikides olnud üle 39 prots. Üheks erandiks on Itaalia, kelle möödu nud aasta teise poole wäljawedu osutus isegi suuremaks, kui see oli warematel aastatel. Kuna aga sissewedu oli pisut langenud, siis osutus Alaaliale kaubabilanss paremaks, kui ta on käesolewal sajandil kunagi warem ol nud peale a. Waliskaubanduslikult teatawaid raskusi sünnitab Itaaliale kiwisöe saamine, sest Itaalial on enese! wähe kiwisüsi. Käesole wal ajal wajab Itaalia aastas ümmarguselt arwates 15 milj. tonni kiwisüsi. Oma too d<zng op Must 2 miljoni t ümber, nõnda et unibes ia'milsi,t tuleb lstüw.wretda. Enne sõda oli kõige tähtsamaks 'ltaaliat söega warustajaks riigiks Saksamaa; kust saadi ligi 69 prots. sisseweetud söest. Inglis maa andis 29 prots., Poola 14 prots. jne. On näha, et Saksamaa osatähtsus Itaalia kiwisöega ' warustamisel kolmel sõjaeelsel aastal pidewalt wähenes ja Inglismaa osa tähtsus suurenes. Nüüd aga, kus mõlemad need riigid on sõjakeerises, tuleb nendel aru saadawalt esijoones oma huwisid arwesta da ja see wõib edaspidi Itaaliale kiwisöe saa mise Poolest küllaltki tõsiseid raskusi sün nitada. Ka rahanduses ja panganduses on sõja mõju pidewalt suurenenud. Kõikjal on käi belolewate rahamärkide arw sõjaeelsest ar wust tunduwalt suurem. Suuremaks eran- ~Kindlasti mitte. Mulle meeldib üksi olla. Ja ma võin teile kinnitada, et kogu selle aja jooksul, mil olen elanud väljas neemel, pole mind häirinud ei inimesed ega tondid!" Nii-ii! Tõesti mitte." Ma ei suutnud enam kauem taluda detektiivi uurivaid silmi. Astusin välja rõdule. Kohe selle järel ta seisis mu kõrval. Aga nüüd ta kõneles hoopis teisiti, sõbrali kult ja rahulikult. Ta suutis nii hästi aru saada sellest, et tõusin nii varakult, et kasutada seda jumalikku päeva juba tema algusest peale. Täna tuleb soe ilm," ütles ta ja viitas vilja põldudele. Kuldsed väljad, Mis helendasid ja vir vendasid hommikupäikeses, ulatusid kuni alla metsani. Asbjörn Krag vaatas Wle oma uuri. Keda te ootate?" küsisin. Mehi, kes peavad raudvankri merest üles tõstma," ütles ta. Kas olete tõesti selle juba unustanud?" Ei, rõõmustan, et viimaks ometi selle raud vankri saladus laheneb." Varsti selle järel kostis hotellist samme. Avati ja suleti uksi. Asbjörn Krag ütles, tal olevat hirmuäratav isu ja ta palus perenaist, et see tooks meile viivi tamata kohvi. Katsusin süüa, aga see oli mul peagu täiesti võimatu. Kogu aja tundsin endal Asbjörn Kragi uurivaid silmi. Teil pole küll harjumuseks hommikul nii vara süüa," tähendas detektiiv. Teil ju pole põr mugi isu." Teil on õigus, ja nüüd ma tunnen, et olen siiski maganud liiga vähe. Mu silmalaud on kuu mad ja rasked." Aga te ei tohi nüüd magama heita," ütles Krag innukalt. Peate tulema minuga alla mere äärde. Raudvanker tõstetakse üles. Lubasin, et peate läbi elama midagi huvitavat. Ja seekord ilma v eret. a," lisas ta pikkamisi. Kas pole tõsi, verest on teil küllalt?" Ma ei vastanud. Asbjörn Krag naeris kuiva ja kiiksuvat naeru. Mille üle naerate?"..vabandage," ütles ta, võib-oila olen pisut Neil päewil toimus Looduswarade Ins tituudis järjekordne nõupidamine manni puude waigutamife ja maigust kampoli ning tärpentiinõli tootmiäoõimaluste sel gitamiseks. _ Nagu selgus koosolekul esitatud ülewaa test, oleks meil käesolewal kewadcl wõima lik waigutada wähemalt selleks so biwat puud. Sellest puud asuksid raudteejaamast mitte üle 15 km kaugusel, kusjuures kõikjale oleks wõimalik juurde pääs weoautodega, mis on tähtis kogutud waigu transporteerimisel. Nõupidamisel asuti aga seisukohale, et kuna meil puudub õppinud tööliskond wai gutamistöödeks, samuti kui on wõimalik teistegi tehniliste raskuste tekkimine, siis tuleks esimesel aastal töödega alata tagasi hoidlikumalt ning waigutatawate alade pin da laiendada normaalse suuruseni alles järgnevail aastail, sedamööda, kuidas ole Ilmus Lasteleht nr. S Sisu: 1. «Tuks ja Tuks majaomanikud L. Rulli tore jutt. 2. Suur vfttstlus A. Eepre huvitav muinasjutt sellest, kuidas loo* mad spordivõistlusi korraldasid. 3. Lembitu poeg E. Kippel. 4. Kummaline linnupoeg 10-a. Inge Lindpere jutustab huvitava 100, kuidas pöialpoiss käopoja välja haudus. 5. Kuidas möödusid kevadpühad T. Tõnisson. 6. Huvitavaid mõistatusi. «Lasteleht" ilmub 2 korda kuus. «Lattelehe" aastatellimine maksab kr Üksiknumbri hind ainult 20 senti. Toimetuse ja talituse aadress: Tartu, Ülikooli 21/23; telef diks on selles suhtes P.-A. ühendriigid. Hu witaw on märkida, et Rootsis on rahamär kide hulk suurenenud eriti paaril wiimasel, kuul,/nõnda et ta ületab käesolewa! ajal ligi 5Ü prots. möödunud aasta aprilli seisu. ' Sõja lahtipuhkemisel algas sõdijais kui ka erapooletuis riikides tormijooks pankade hoiustele. See ei ole wiimasel ajal mitte ai nult waibunud, waid hoiuste summad näi tawad jällegi tõusu. Ühendriikides ollakse nende erakordselt suure kaswamise pärast isegi mures. Kokku wõttes tuleb öelda, et praegune sõ da ei ole mitte ainult waenuwäljadel inim elude ja suurte waranduste häwitajaks, waid ta on ka majanduselu arenemisele suuri ras kusi teele ette weeretanud. Tuleb karta, et soja edasikestmisel ja sõjawälja laienemisel halweneb olukord, weelgi. Seda tuleks ka meie majanduspoliitika juhtidel arwestada. sepp. männimetsades Olemasolewad keemiatööstused waigu ümbertöötamiseks sobiwad me selleks küllaldasi kogemusi omandanud. Seepärast otsustati käesolewal kewadcl waigutamiselc wõtta umbes puud peamiselt Lõuna-Eesti metskondadest, kus teatawasti asuwad meie suursinad ja paremad männimassiiwid. Seniste katsete kui ka kirjanduse andmeil wõiks saada eel mainilltd puude waigutamisest umbes kg toorwaiku ning selle ümbertoöta misel nullis ?g kampolit ja tärpen tiinõli. Waigutamistööde tegelik läbiwnmine jääb Ä.-s. "Eest! Metsatööswsele", kelle! on koha Peal olemas ivajali? ametkond töö de juhtimiseks ja korraldamiseks. Samuti korraldab A.-s. Eesti Metsatööstus" kogu tnb waigu müüki meie tööstustele. Nagu Läti laew "Gundega" sattus miinile läbirääkimistest selgus, pole maigu umdev töötamifcw wajalik uusi inwesteerimtsi te ha kuu»: olcmasolewato keemiatööstuste seadeldisi on selleks kõigiti sobiwad. Kull tuleb aa,z walmistada metsas tmmuwate lööde tcerwis mitmesuguseid tööriistu. Nen de walmistamiseks on astutud samme, lus suures plekist waigukogujate walimstami sel katsutakse kasutada tööstustes olewüid plekijäczke.. Kuira mändide maigutamlstood toimu wad käesolewal aastal esmakordselt, JtiS peeti.iclrwilikuks, et töökäiku kui ka töötu lemusi jälgitaks pidewalt. Sellise uuri mistö-'? läbiwiimine jäi Loodilswarade 2MS tituud» ülesandeks, kes selleks rakenda-a Mastatnad tööjõiid. Aurikul oli Ka Eestisse määratud kaupu Neljapäeva hommikul Tallinna 'aabu nud informatsiooni järgi joodis kolmapäe ival Kopenhaagenist wäliumisel umbes 19 wiili kaugusel sadamast Läti aurik Gun dega" miinile. Laew jäi ahtri osas uju wasse seisukorda. Õnnemskohal on umbes 25 jalga wett. Päästetöid alustati "obe. Aumlaeiv Gundega" oli teel New Dorgist Balti merre ja temale oli laaditud Ringhäälingule suwine saatekawa 1000 tonni ümber Tallinnasse _ määrawd mitmesuguseid kaupu sa tööstuslikke toorai neid». Laew oii sunnitud peatuma Kopen haagenis jääolude sa nende paranemisel -- teklönud sõjaolude tõttu. Ragu esimesel silmapilgul teatatakse, on laedva päästmine koos kaupadega 'äsil sa laetv loodetakse Kopenhaagenisse tagasi toi mcttada. Olulisemaid muudatusi saateaegades Riigi Ringhääling läheb pühapäewast, 28. aprillist alates iile suwisele saatekawale. See toob endaga kaasa muudatusi mi üldises saateajas kui ka mitmesuguste üksiksaadete senistes aegades. Olulisemaks muudatuseks on, et õhtune saatekawa edaspidi algab tund aega hiljem, kell Peale selle muutub ka pühapäewa hommikupoolne saateaeg, ala te.s tund aega warem kui seni, samuti kui äri päewiti kell 7, lõppedes aaa ''elle eest juba kell 14. Üksikute saadete juures on kõigepealt suu resti muudetud päevauudiste saateaegu. Päevauudiseid tervitab ringhääling edaspidi äripäewiti kolmel korral päeivas,ja vinlelt hommikul kell 7.29 ning kell ja õhtul. wõimalda korgi' Nkist, antakse õhttitte'püewvmldiste eel kell kokkuwõte ka tähtsamatest uudistest eelmisel õhtul hilja kell ja sama päewa hommikul kell Nii on ühekordse kuula misega wõimalik kursis olla kõigi sündmuis tcga. Pühapäeviti antakse päcwauudised kell ja Õiget aega ja ilmateateid antakse kell 7.29 (pühapäeviti kell 8.40) ja 21.00, pacwamärkmikud on kell Edasi on muudetud põllumeestele määra tud saadete ajad. Pühapäewa-pärastlõunased Raadioküla-saated jääwad suwel ära, mille asemel pikem saade Põllumeestele antakse pühapäewa hommikuti kell , kuna see aeg kuulamiseks on sobiwam. Kolmapäe wased põllumeestesaatcd on aga õhtul hilja, liiga südametu, aga see on juba kord minu loo mus ja ma ei suuda sellest vabaneda. Näen, et teie käed värisevad. Kahvel kliriseb vastu tald rikut. Nägin, kuidas te nägu tõmbles, kui kõnele sin verest. Mind huvitab tähele panna, kuidas hirm mõningaid inimesi valdab ja nad siis vähehaaval hoopis murrab." Mina ei ole murtud." Seda ei ole mina ka öelnud, aga te olete hirm sasti pingutatud, seda võin näha." Kas leiate selle olevat imeliku?" Vastuoksa, armas sõber, minu meelest oleks kaugelt palju imelikum, kui oleksite jäänud tund matuks kõigi nende sündmuste vastu. Aga nüüd kuulen mehi!'4 Teelt kostis vankripõrinat. Asbjörn Krag keeras suuräti kokku, pani selle rahulikult taldriku kõrvale ja läks akna juurde. Olles sinna jõudnud, pomises ta: Jah, seal nad on!" Ka mina astusin akna juurde. All teel seisis neljarattane vanker. Keegi mees hüppas parajasti sellest välja, teine hoidis ohje. Mõlemad mehed olid võõrad, ma polnud neid veel kunagi näinud. Seisin otse Asbjörn Kragi taga, ja kuna olin vähe pikem kui tema, võisin näha ta läikivat kii laspead. Nahk sellel oli valge ja peen nagu vast sündinud lapsel, võisin näha sooni, need olid sini rohelised, pulbitsesid verest. Täpselt kohal, juuksehaku ääres, näis mulle, oli surmav hoop ta banud metsnikku, oli purustanud ta kolba nagu portselani... Mind läbis imelik värin, ma ei suut nud võtta silmi sellelt läikivalt kolbalt ja sinirohe listelt soontelt... Korraga pöördus detektiiv ümber ja vaatas minule. 00, millised silmad!" hüüatas ta. Põrnitsesin otse temast mööda. Silmitsesin huviga hobust, kes püüdis asjata küünitada kraa vikaldal kasvavat rohtu. Püsisin liikumatult pai gal, mind oli vallanud seletamatu hirm. Ent mida ometi kartsin? Mõte, mida ma seni veel polnud mõelnud! Tundus nagu vabastusena, kui kuulsin taas Asbjörn Kragi loomulikku, rahulikku häält: kell Pisut hilisemale ( ajale wiiakse ka saated noortele ja on edaspidi kell Samuti muutumad mitmesuguste muude saadete ajad. Suwise saateaja lühendamine on tingitud sellest, et smvel ei taha wõi ei saa inimesed wälistööde tõttu palju toas olla. Seetõttu on ta raadiokuulamiseks lvähem aega kui talwel. On märkida, et südasuwel lüheneb Ringhäälingu saatekanxt igapäewana pikkus wecl iibe tunni mõrra. Kaagwere suwiasunduse korral damtseks Z 00«kr. Terwishoiu ja HMeMde DAMsL litsirsele teatatud, et ministeeriumi poolt on määratud Kaagwere suwiasunduse ülalpida mise ja korraldamise kuludeks eelolewaks su weks.->'ooo kr. toetust. Linnakooliwalitsuse poolt soowiti Sotsiaalministeeriumilt saada suwiasirnduse korraldamiseks 3õoo kr. Kaag meres korraldatakse suwiasundus pärast koo litöö lõppu 100 puudustkannatawale ja nõr ga termiseza lapsele, kellede! ei ole muidu wõimalnsi siirduda suweks maale. Suwi asunduses wältaks tegewus 2 kuud. Minis teeriumi poolt määratud summale lisandu wad wccl linnamalitsuse poolt antawad toe tussummad, sest ainult 3000 kr. ei jätku selle korraldamiseks. Kas läheme nüüd alla?" ütles ta. Mehed ootavad." Järgnesin talle vaikselt vankri juurde ja võt sin tema kõrval tagumisej istmel aset. Siis sõit sime metsast läbi, üle lagendiku ja siis piki oja, mis voolas alla mere äärcee. Seal all, kus raudvanker oli uppunud, nagu Asbjörn Krag end väljendas, triivis nüüd üks au rik ja mõned vähemad paadid. Merel liikus hulk mehi loodimisriistadega ja pikkade ritvadega. Kindlasti ka traaler, kuulsin selgesti selle põrinat. Meri oli tinasinine ja vaikne, väliseid skääre ma ei näinud, sest hommikune udu ulatus välja kuni me reni ja varjas need enda alla, kõik oli värvitu ja hall nagu tuhm söejoonistis. Läksime alla randa, tammusime läbi liiva ja kleepuva mereheina. Liiv oli tihe ja niiske udust, kivid samuti marjad ja sõidukid rannas näisid olevat läbi ligunenud. Nii võimas oli mereniiskus öösiti. Aga läbi hommikuõhu jooksis hääl nagu tele* fonitraat. AsbjÖrn Krag seisis rannas ja andis meestele pardal käske, ja kuigi sõiduk oli kaunis kaugel merel, kuulsime vastuseid üsna selgesti ja kõla valt. Kas leidsite midagi?" küsis detektiiv. Tuuker käis kaks korda all," vastati auri kult. Ta nägi merepõhjas mingit veidrat asja, aga tal oli raske seda üles tuua." On see vanker?" küsis Krag. "See ei jäta kuidagi vankri muljet;" vastas mees aurikult, aga tal on rattad ja ta on üleni rauast või terasest." Käb saate selle varsti merest välja tuua''*»»oh, see võtab mitu tundi aega, on nimelt väga raske." s aimelt Mõned mehed aurikul olid seisnud ja kõnelust tadega ' Deif;t as*eldas mõõtmisriis r OD umbes kahekümne meetri sügavusel. Lihtsalt arusaamatu, kuidas ta nii kaugele merre sattus. Asbjörn Krag viipas ja vastas: ~oh, see kõik on nii lihtne. Küllap näete Kas leidsite sõitja? (Järgneb.)