LAHTI LINNA ÜMBERASUJA TEEJUHT
|
|
- Veikko Parviainen
- 6 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 LAHTI LINNA ÜMBERASUJA TEEJUHT
2 LUGEJALE aasta oktoobris uuendatud Lahti linna ümberasuja teejuht on mõeldud kõigile äsja Lahtisse kolinud inimestele. Esimene teejuht koostati aastal koostöös Lahti linna migratsioonitöö koordineerimisüksuse ja ümberasujate projektiga LATU. Teejuhti muudetakse ja arendatakse koostöös migratsiooniküsimustega tegelevate ametkondade ja teiste osapooltega, viimane kord toimus see aastal. Teejuhis praegu sisalduvad andmed kehtivad seisuga Teejuht esitab teavet Lahti linna üldteenuste, ümberasujate eriteenuste ning selliste ametkondade ja muude organisatsioonide kohta, kes migratsiooniküsimusi Lahtis ja Soomes üldiselt korraldavad. Käesolev teejuht on uuendatud projekti ALIPI (piirkondlik integratsioonialane teeninduspunkt) abil. ALIPI teeninduspunkt pakub ümberasumisega seotud juhendamis-, nõustamis- ja ekspertteenuseid. Eesmärk on ka parandada tööks ettevalmistamise kaudu ümberasujate kohanemist ning tööhõivet. Teenused on mõeldud Päijät-Häme piirkonda elama asuvatele inimestele sõltumata ümberasumise põhjustest. Lisaks pakutakse juhendamis- ja nõustamisteenuseid ametkondadele, tööandjatele, organisatsioonidele ja teistele institutsioonidele. Teenindamine toimub soome, vene, inglise, rootsi ja gruusia keeles. Vajadusel kasutatakse tõlkide abi. Lahti linn Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Sotsiaalosakonna eriteenused Projekt ALIPI 2
3 TERE TULEMAST LAHTISSE MIDA TULEB LAHTISSE SAABUMISEL ESIMESE ASJANA TEHA?...6 Lahti magistraat...6 Välismaalaste registreerimine...6 Ajutine elamine...7 Põhjamaade kodanike registreerimine...7 Päijät-Häme politsei...7 Klienditeenindus / lubadega seotud küsimused...7 Välismaalaste osakond...7 Pangandus...8 KELA/pensioniamet...8 Päijät-Häme tööhõive ja majandusarengu büroo (TE-büroo)...9 EURES Euroopa töövahenduse võrgustik...9 Päijät-Häme maksuamet LAHTI LINNA TEENUSED...11 SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND...11 ALIPI (piirkondlik integratsioonialane teeninduspunkt)...11 Migratsiooniteenused...11 Lahti piirkonna tõlkekeskus...12 Sotsiaaltöö...13 Sotsiaalteenistused...14 Toimetulekutoetus...14 Puudega inimeste teenindamine...15 Lastekaitse...15 Sotsiaaltöötaja...16 Tervishoiuteenused...16 Päijät-Neuvo...16 Polikliinikud...16 Retseptide pikendamine...17 Polikliiniku tasud...17 Pagulaste ja remigreerujate tervishoid...18 Haiglad...18 Esmaabi ja valved...19 Väga kiireloomuliste ja tõsiste haigusjuhtumite korral helistage...19 üldisel hädaabinumbril Vähem kiireloomuliste ja ootamatute haigusjuhtude korral...19 Hambaarstivalve...19 Tervisepunkt...20 HARIDUSOSAKOND...20 Koolieelse kasvatuse teenused...20 Kooliskäimine...21 Koduse keele ja ümberasujate laste oma emakeele õpetamine...21 Kooliõpilaste hommikune ja pärastlõunane tegevus...22 Lahti linna noorsooteenistus...23 Lahti multikultuurikeskus Multi-Culti...25 Lahti linna- ja maakonnaraamatukogu...26 Lahti siseujulad...27 Laune perepark
4 3. MUUD KOHALIKUD TEENUSED...30 Lahti koguduste liit...30 Takatasku abikeskus...30 Kus saab Lahtis õppida soome keelt?...31 Elamine Lahtis LAHTIS TOIMUVAD PROJEKTID JA KODANIKUÜHENDUSTE TEGEVUS SOOMES ÜMBERASUJATE KÜSIMUSTEGA TEGELEVAD ASUTUSED JA AMETKONNAD...37 Migratsiooniamet (Migri)...37 Elamisluba...37 Elamisloa andmise alused...38 Alaline elamisluba...38 Soome kodakondsuse taotlemine...38 Rahvusvähemuste volinik...38 Pakolaisneuvonta ry (Pagulaste nõustamiskeskus)...39 Helsingi SOS-kriisikeskus...40 Väärkoheldute rehabilitatsioonikeskus...40 Inimõiguste Liit...41 Soome Punane Rist (SPR)...41 Infopank...42 FINFO nõustamisteenused SÕNASTIK
5 TERE TULEMAST LAHTISSE Lahti on elanike arvult Soome suuruselt kaheksas linn. Lahtis on pisut üle elaniku, kellest mõnda muud kui soome keelt emakeelena kõnelevaid isikuid on umbes 4,3%. Ümberasujate etniline taust on väga kirju, kokku on esindatud ligikaudu 100 eri rahvust. Lisaks elab Soomes ka juba Soome kodakondsuse saanud immigrandi taustaga inimesi. Lahti sai linnaõigused aastal. Lahti kuulub Päijät-Häme maakonda. Lahtit tuntakse nii Soomes kui ka mujal maailmas spordi- ja kultuurilinnana. Lisaks spordile ja muusikale on lahtilaste jaoks olulised puhas loodus, vesi ja õhk. Lahti linna eesmärk on ühiskondlikku õiguspärasust edendades arendada ja hoida sellist elukeskkonda, kus inimesed tahavad elada, töötada ja tegeleda ettevõtlusega. 5
6 1. MIDA TULEB LAHTISSE SAABUMISEL ESIMESE ASJANA TEHA? Lahti magistraat Salininkatu 3, LahtiTel: Faks: Avatud: E R kell e-post: kirjaamo.lahti@maistraatti.fi Välismaalaste registreerimine Soomes elavate isikute üldandmed kantakse rahvastikuregistri andmesüsteemi. Sellised andmed on näiteks nimi, sünniaeg, rahvus, perekonnaseisu ja pere liikmete andmed ning aadress. Alaliselt Soome elama asuvate isikute puhul registreeritakse elukoht ja neile antakse Soome isikukood. Elamisluba peab kehtima vähemalt aasta. Põhjamaade kodanikud elamisluba ei vaja. ELi kodanikud ei pea üldreeglina oma elamisõigust politseis registreerima, kui Soomes viibimise aeg on lühem kui kolm kuud. Kui nad soovivad elada Soomes pikemalt, tuleb neil esitada kohalikule politseijaoskonnale elamisõiguse registreerimise avalduse. Välismaalane peab seaduse järgi esitama registrile samad andmed nagu Soome kodanik, kui ta elab Soomes vähemalt ühe aasta. Registreerimine toimub kohalikus magistraadis. Registri andmeid kasutatakse näiteks valimiste läbiviimisel, maksustamisel, tervishoiu ja kohtute töö korraldamisel ning statistika koostamisel. Registreerimiseks peab inimene käima isiklikult oma elukohajärgses magistraadis. Kaasa tuleb võtta pass ning kehtiv elamisluba. Muud registreerimisel vajalikud dokumendid on võimalikud abielutunnistused, lahutuse ja surmatunnistused ning laste sünnitunnistused. End registreeriv isik peab magistraadis täitma ja isiklikult allkirjastama välismaalase registreerimise avalduse ning ümberasumise teate rahvastikuregistrile. Välismaalase pereandmete registreerimisel Soome rahvastikuregistris peab kõigile välismaal väljastatud dokumentidele olema lisatud tõendav dokument ehk apostille, kui kõnealune riik on liitunud Haagi konventsiooniga. Teavet Haagi konventsiooni kohta ning ingliskeelse loendi sellega ühinenud riikide kohta leiate internetist aadressil: Kui kõnealune riik ei ole Haagi konventsiooniga liitunud, esitatakse eespool nimetatud tõendid kõnealuse riigi välisministeeriumile, kes legaliseerib dokumendi väljastamise õige ametkonna poolt. Seejärel esitatakse dokument Soome esindusele, kus omakorda tõendatakse välisministeeriumi kinnituse õigsust. 6
7 Ajutine elamine Ka lühiajaliselt Soomes elav välismaalane võib teatud juhtudel saada isikukoodi, kui ta vajab seda näiteks töötamisel. Talle ei registreerita siiski Soomes elukohta ja tal pole tingimata samu õigusi nagu Soomes alaliselt elavatel isikutel. Välisriigi kodanik võib end registreerida selles magistraadis, mille teeninduspiirkonnas ta teatab end elavat, või maksuametis või KELAs (Soome Pensioniametis). Registreerimiseks peavad ELi kodanikud esitama passi, ametliku pildiga isikutunnistuse ja ELi kodaniku elamisõiguse registreerimise tõendi. Teiste riikide kodanikud peavad esitama passi ja elamisloa. Põhjamaade kodanike registreerimine Põhjamaade ehk Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani (kaasa arvatud Fääri saared ja Gröönimaa) vahel toimuva rände suhtes rakendatakse Põhjamaade vahel sõlmitud rahvastiku registreerimist puudutavat lepingut. Lepingu eesmärk on, et kõik Põhjamaades elukohta vahetavad isikud oleks kantud korraga vaid ühe riigi rahvastikuregistrisse, ning teisest küljest, et ümberasujad saaks kindlasti kantud rahvastikuregistrisse. Registreerimise eeldused otsustavad ümberasujat vastu võtva riigi pädevad ametkonnad. NB! Mõelge vajadusel eelnevalt läbi, kuidas kirjutada teie nimi ladina tähtedega. Kui see peab teie arvates olema passis toodust erinev, öelge seda registreerimisel ametnikele. Päijät-Häme politsei Klienditeenindus / lubadega seotud küsimused Salininkatu 3, PL 50, Lahti Tel: Faks: Avatud E K, R kell N kell (pikendatud lahtiolekuaeg ei kehti ajavahemikus ) Politsei klienditeeninduse kaudu saab lahendada näiteks juhiloaga seotud küsimusi. Lisateavet saate klienditeenindusest. Välismaalaste osakond Salininkatu 3, I korrus Avatud E R kell ja Tel: Faks: Elamisloa taotluste esitamine, elamislubade pikendamine/ülekandmine Alaliselt Soomes elavate ELi kodanike registreerimine Kodakondsuse taotlused 7
8 Välismaalase isikutunnistuse taotlused Kui olete end juba magistraadis registreerinud, käige ära ka politsei välismaalaste osakonnas ja esitage seal oma pass ja kehtiv elamisluba. NB! Alaliselt Soomes elav välisriigi kodanik vajab ELis reisimiseks passi. Ainult Soome kodakondsuse saanud isik saab reisida Euroopas ka isikutunnistuse alusel. Pangandus Soomes läheb teil vaja pangakontot. Pangakontoga saab siduda pangakaardi, mille abil saab sularahaautomaadist raha võtta ja arveid maksta. Soome seaduste kohaselt peab pank konto avava isiku kindlaks tegema. Pank tunnistab isikut tõendava dokumendina kehtivat passi ja Soome politsei poolt väljastatavat alalist või ajutist isikutunnistust. Pank vajab konto avamiseks järgmisi andmeid: konto avaja ja/või konto omaniku nimi, isikukood, aadress ja elukoht Soomes. Abikaasadel võib olla ühine pangakonto. Konto omanik võib vajadusel anda kirjaliku volituse konto kasutamiseks ka teistele isikutele. KELA/pensioniamet Külastusaadress: Kirkkokatu 8, LAHTI Tel: (KELA kaardiga seotud küsimused) Tel: (sisse- või väljaränne) tööpäeviti kell Faks: Avatud: E K, R kell , N kell Postiaadress: PL 32, HOLLOLA Kui olete saanud isikukoodi, saate minna KELAsse ja täita seal avalduse Soome sotsiaalkaitse süsteemi alla registreerimise kohta. See on samal ajal ka KELA kaardi avaldus. Soome sotsiaalkaitse alla registreerimise kohta saadetakse teile koju KELA kirjalik otsus. KELA ei saa teie avaldust käsitleda, kui teil pole isikukoodi. Pärast KELA kaardi saamist kuulute te Soomes sotsiaalkaitse alla. Kaardil on teie isikuandmed ja isikukood. Ka Soomes sündinud lapse kohta, kes ei ole Soome kodanik, tuleb esitada KELAle avaldus. 8
9 KELA kaardi alusel saate soodustust haiguskindlustuse seaduse alusel hüvitatavatelt apteegi retseptiravimitelt. Kaart tuleb esitada alati polikliinikus, haiglas või apteegis käimisel. KELA kaudu saab taotleda sotsiaaltoetusi, näiteks töötupäevaraha, emadustoetust, lastetoetust, elamistoetust jne. Soodustuste kohta saate teavet internetist aadressil või KELA kontoritest. Päijät-Häme tööhõive ja majandusarengu büroo (TE-büroo) Päijät-Häme TE-büroo Kauppakatu 11 ja Kirkkokatu 12 PL 84, Lahti KLIENDITEENINDUS E R kell Tel: (keskjaam) , E R kell Kui olete asunud Soome alaliselt elama ja teil on Soomes piiramatu töötamisõigus, kuulute tööhõive ja majandusarengu büroo kõigi tavapäraste tööjõuteenuste alla ja lisaks rakendatakse teenuste suhtes kohanemisaja seadust. Ümberasujate töövahendusosakonnas teenindatakse teid kõigis eraklientide töövahenduse, tööpraktika ja koolitusega ning eriti kohanemisega seotud küsimustes. Migratsiooniteenuste osakond asub Lahti administratiivhoone II korrusel. Büroos toimub teenindus mitmes eri keeles. Vajadusel saab kutsuda kohale tõlgi. Valveteenindus annab personaalsetes küsimustes nõu tööpäeviti kell Registreerimisel on vaja esitada vähemalt järgmised dokumendid: töö- ja õpingutõendid, pass. Oma andmed saate kanda meie kliendiregistrisse veebilehel juba enne registreerimist. Pärast registreerimist broneeritakse teile vastuvõtuaeg tööjõu nõustaja juurde. Temaga viite läbi kohanemisprogrammi ja samas kontrollitakse ka teie töötuskaitsega seotud õigusi. EURES Euroopa töövahenduse võrgustik EURESi töövahendus Kauppakatu 11, LAHTI Tel: Keskus või
10 Lisainfo: või EURES on üleeuroopaline tööjõu vahendamise portaal ning üle 800 nõustajaga võrgustik, mis aitab leida tööd 31 Euroopa riigis. EURESe koostöövõrgustiku eesmärk on lihtsustada tööjõu vaba liikumist ning aidata ettevõtetel hankida Euroopast oskustööjõudu. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ning Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kodanikud saavad otsida tööd kõigist eelnimetatud riikidest. Euroopa Liidu kodanikel on õigus tulla Soome ja siin kolm kuud tööd otsida. EURESe portaalis pakutakse lisaks töökohtadele teavet elamise ja töö kohta Euroopa eri riikides ning nõustajate abi tööjõu liikumist puudutavates küsimustes. EURESe portaali on võimalik salvestada tööandjatele vaatamiseks ka oma elektroonilisel kujul olev CV. Lahtis asuvad EURESe töövahendusteenused Päijät-Häme aadressil Kauppakatu 11. EURESe teenuseid saab kasutada ilma aega eelnevalt broneerimata, aga ELi kodanik võib ka eelnevalt aja kinni panna, kui ta tuleb tööhõive ja majandusarengu büroosse esimest korda. Päijät-Häme maksuamet Päijät-Häme maksuamet Kirkkokatu 12 B PL Lahti Tel: (03) Faks: (03) Avatud kell Dokumentide vastuvõtt kell Soomesse tööle asumisel peate esitama tööandjale maksukaardi, millel on näha teie isiklik maksuprotsent, mille alusel peab tööandja teie palgast kinni makse. Pärast isikukoodi saamist saate maksuametist maksukaardi. Soomes maksavad kõik palgatööd tegevad isikud riigile ja omavalitsustele makse. Maksukaart on mõnikord vaja esitada ka KELAle. NB! Kui töötajal maksukaarti ei ole, peab tööandja palgast kinni 60% makse. Maksustamisega seotud täpsemat teavet saate maksuametist. 10
11 2. LAHTI LINNA TEENUSED SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND ALIPI (piirkondlik integratsioonialane teeninduspunkt) Lahti linn Sotsiaal- ja tervishoiuosakond ALIPI projekt PL 116, Lahti Külastusaadress: Vapaudenkatu 1 E R kell ja Faks: (03) Migratsiooniküsimuste arendusjuht, tel: (03) , gsm (soome, rootsi, inglise) Tööelu koordinaator, tel: (03) , gsm (soome, inglise) Tööalane nõustaja gsm (soome, vene) Tööalane nõustaja gsm (soome, vene, inglise) Kliendinõustaja, tel: (03) , gsm (soome, vene, gruusia) Piirkondlikku integratsioonialast teeninduspunkti rahastavad Lahti linn, Häme Majandusarengu, Transpordi- ja Keskkonnakeskus (ELY-keskus) ning Euroopa Sotsiaalfond. Klientidele on teenused tasuta. ALIPI teeninduspunkt pakub ümberasumisega seonduvaid juhendamis-, nõustamis- ja ekspertteenuseid ning tööeluks vajalikku ettevalmistust. Eesmärk on parandada ümberasujate kohanemist ja tööhõivet Päijät-Hämes. Teeninduspunkt on mõeldud kõigile Päijät-Häme piirkonna elama asuvatele inimestele sõltumata Soome kolimise põhjustest või elamise ajast. Vajalikku nõu saab vajadusel juba enne ümberasumist. Lisaks teenindatakse ametnikke, tööandjaid, organisatsioone ja muid osapooli, kes vajavad migratsiooniga seotud küsimustes lisateavet või konsultatsiooni. Migratsiooniteenused Saimaankatu 64, IV korrus PL 116, Lahti Nõuandetelefon (03) Faks: (03) Avatud: E ja K N R ja terveyspalvelut ( ja tervishoiuteenused) 11
12 Lahtis tegutseb pagulaste ja remigreerujate vastuvõtmisele spetsialiseerunud teenistus. Migratsiooniteenistuses hoolitsetakse pagulaste ja endise Nõukogude Liidu aladelt remigreerujate vastuvõtmise, toimetuleku tagamise eest kohanemise faasis ning üldise teenuste tutvustamise ja juhendamise ning kriisiolukordades abistamise eest. Lisaks osaleb migratsiooniteenistus koostöös tööhõive ja majandusarengu bürooga kohanemiskavade koostamisel. Noorukite, kodus olevate emade ja pensionäride kohanemiskavad koostatakse samuti migratsiooniteenistuses. Migratsiooniteenistuse töötajad aitavad teid praktilistes küsimustes. Migratsiooniteenistuse teadetetahvlilt saate teavet oluliste päevakajaliste sündmuste, näiteks algavate soome keele kursuste ja ringide kohta. Migratsiooniteenistus korraldab äsja Lahtisse kolinud pagulastele ja remigreerujatele üritusi, kus linna erinevad ametkonnad tutvustavad oma tegevust. Kui olete remigreeruja, saate kasutada migratsiooniteenistuse teenuseid tavaliselt 6 12 kuud. Pagulased saavad vastavaid teenuseid kasutada ligikaudu kolm aastat. Venekeelne veebileht asub aadressil ru.lahti.fi. Lahti piirkonna tõlkekeskus Saimaankatu 64, IV korrus PL 116, LAHTI Nõustamine/klienditeenindus (03) Faks: (03) Lahti piirkonna tõlkekeskus Avatud: E ja K N R Suuliste tõlgete broneerimine telefonil (03) Kirjalike tõlgete broneerimine telefonil (03) Aja broneerimine telefonitsi E R kell Muudel aegadel võib jätta automaatvastajale teate, millele vastatakse võimalikult kiiresti. Suulised ja kirjalikud tõlketeenused on ümberasujatele pakutavate teenuste kasutamise ja ametkondliku asjaajamise seisukohast vältimatud. Neil on tihti otsustav tähtsus nii ametkonna töös kui ka kliendi õiguskaitse tagamisel. Lahti piirkonna tõlkekeskus pakub suulisi tõlkeid paljudest erinevatest keeltest, nagu näiteks vene, araabia, kurdi, vietnami, türgi, prantsuse, inglise, albaania, bosnia ja serbohorvaadi. 12
13 Juhised tõlgi kasutamise kohta Klient ei või ise tõlki kohale kutsuda. Tõlgi tellimise eest hoolitseb ametiasutus. Mingis ametkonnas asju ajades on kliendil võimalus paluda kutsuda kohale ka tõlk. Kui klient vajab tõlki, peab ta sellest kohe, näiteks juba aja broneerimisel teatama. Kui ametkond on tellinud kohale tõlgi, tuleb vastuvõtule tulla kokkulepitud ajal, sest tõlgiteenuste kasutamine on maksumaksjale üsna kulukas. Tõlgi ülesanne on tõlkida kliendi ja ametniku vahelist vestlust. Tõlk ei ole sõber ega abiline, ta ainult tagab vestluse arusaadavuse. Tõlk tõlgib ära kõik, mida öeldakse. Tal on ka tingimusteta vaikimiskohustus. Tõlgi kasutamisel tuleb rääkida võimalikult selgelt ja arusaadavalt. Teie kõne ei ole suunatud tõlgile, vaid ametnikule. Kui tõlgitava vestluse osapooled tõlget või tõlgitavat teemat ei mõista, tuleb sellest kohe teatada. Keeleline võrdsus ja õiguskaitse on kõige paremini tagatud juhul, kui kasutatakse professionaalseid tõlketeenuseid. Sotsiaaltöö Sotsiaalhoolduse seadusjärgsed teenused on sotsiaaltöö, lastekaitse, sõltlaste eest hoolitsemine, laste hooldus- ja kokkusaamisõigused, ülalpidamislepingud, toimetulekutoetus ja isaduse tuvastamine. Sotsiaaltöö aitab klienti elu rasketel hetkedel ja toetab tema omaalgatuslikkust. Laune elanikud saavad täiskasvanute sotsiaaltöö ja toimetulekutoetuse teenuseid oma elukohajärgsest sotsiaalosakonnast. Ülejäänud linna (endised Jalkaranta, Metsäkangase, Mukkula ja Kesklinna piirkonnad) teenused on koondatud täiskasvanute sotsiaaltöö (aadress Aleksanterinkatu 18 A, IV korrus) ja toimetulekutoetuse üksuste alla. Alates aasta aprillist viiakse kõigi teenuste osutamine üle aadressile Vapaudenkatu 23 A. Lastekaitse teenused on koondatud aadressile Vapaudenkatu 23 B, VI korrus. Migratsiooniteenuseid ja kodutute hoolduse teenuseid korraldatakse omaette tegevuskohtades. Täiskasvanute sotsiaaltöö peamised ülesanded on täiskasvanud rahvastiku sihipärane sotsiaaltöö, kriisitöö, juhtimine ja nõustamine ühiskondlike teenuste alal, rehabiliteeriva töö seadusele vastavad aktiveerimiskavad ning kliendi personaalse elusituatsiooniga seotud toimetulekutoetus ja ennetava toimetulekutoetuse otsustamine. Toimetulekutoetusi käsitletakse üldreeglina oma eraldi üksuses. Täiskasvanute sotsiaaltöötaja vastuvõtule tuleb broneerida aeg. Seda saab teha telefonitsi kell otse oma piirkonna sotsiaaltöötaja kaudu. Toimetulekutoetusest kirjalikult teavitatavatele klientidele saadavad sotsiaaltöötajad vastuvõtuaja kirja teel. 13
14 Kiireloomuliste juhtumite korral, mille puhul ei saa oodata aja broneerimise kaudu saadavat vastuvõtuaega, saab olukorda arutada oma piirkonna sotsiaaltöötajaga telefonitsi kell või võtta esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kell ja ühendust valves oleva sotsiaaltöötajaga. Sotsiaalteenistused Tel: (03) Postiaadress: PL 116, Lahti Külastusaadress: NB! Sotsiaalteenistused muudavad aasta kevadel asukohta. Alates aasta aprillist on külastusaadress Vapaudenkatu 23 A. Muutuda võivad ka lahtioleku ajad. Kesklinna sotsiaalteenistus (2011. aasta aprillini) Kesklinna sotsiaalteenistus Aleksanterinkatu 18 A, IV korrus avatud E K, R kell ja ning N ja Laune sotsiaal- ja terviseteenistus (kuni aasta aprillini) Launeenkatu 74 Avatud E R ja Toimetulekutoetus Toimetulekutoetus on sotsiaalhoolduse alla kuuluv majanduslik toetus, millega tagatakse isiku ja pere minimaalne toimetulek ja edendatakse iseseisvat hakkama saamist. Toimetulekutoetust on võimalik saada juhul, kui majanduslikult raske olukorraga pole võimalik ise hakkama saada. Samal ajal otsitakse lahendusi ka toetuse saaja elujärje parandamiseks. Toimetulekutoetuse taotlemine ja kontaktandmed Toimetulekutoetuse taotluse blankette saab Laune sotsiaalteenistusest toimetulekutoetuste klienditeenindusest ja aadressil Aleksanterinkatu 18 A, IV korrus. Alates aasta aprillist saab taotlusi esitada vaid aadressil Vapaudenkatu 23 A, IV korrus. Võite ka taotluse blanketi välja printida ja selle käsitsi täita. Täidetud blankett tuleb esitada allkirjastatult paberkujul posti teel (Sosiaali- ja terveystoimi / Toimeentulotuki PL 116, Lahti) või tuua isiklikult toimetulekutoetuste klienditeeninduspunkti. Taotlusega peavad olema kaasas kõik vajalikud lisad ja tõendid. Taotlus vaadatakse läbi ja langetatud kirjalik otsus saadetakse taotleja elukoha aadressil. Otsusega mittenõustumise korral võib esitada sotsiaal- ja tervishoiukomisjonile parandusnõude 14 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. Otsuse teinud ametkond võib ise võimaliku vea parandada. Toimetulekutoetust makstakse taotleja pangakontole. 14
15 Taotluste esitamine Toimetulekutoetuse taotlused ja võimalikud muud avaldused saadetakse posti teel aadressil Lahden kaupunki / Sosiaali- ja terveystoimiala, Toimeentulotuki, (Lahti linn / Sotsiaal- ja tervishoiuosakond / Toimetulekutoetused) PL 116, Lahti või viiakse need isiklikult klienditeeninduspunkti või seal asuvasse vastavasse kasti. Klienditeenindus Klienditeenindus toimub klienditeeninduspunktides ilma eelneva vastuvõtuaja broneerimiseta. Kirjaliku käsitlemise puhul vastuvõttu ei toimu, asjaajamine käib telefonitsi ajavahemikus Teeninduse numbri saab küsida üldinfotelefonilt Kontakteerumispalve võib esitada ka e-posti teel aadressil eesnimi.perekonnanimi@lahti.fi Puudega inimeste teenindamine Aleksanterinkatu 18 A, V korrus (Vapaudenkatu 23 A, IV korrus alates aasta aprillist) PL 116, Lahti Tel: (03) Büroo on avatud: E R kell ja Telefonikõnede vastuvõtt: kell Puudega inimestele mõeldud teenused parandavad nende heaolu erinevate tugimeetmete kaudu, mille abil üritatakse tagada puudega inimestele teistega samaväärne ja iseseisev elu. Lastekaitse Vapaudenkatu 23 B, VI korrus Lastekaitse valveteenistus E N kell , R kell , tel: Sotsiaalabi valveteenistus õhtuti ja nädalalõppudel hädaabikeskuse kaudu telefonil 112. Kõikidel peredel ja lastel esineb mõnikord raskusi. Enamasti saavad erinevad probleemid lahenduse lapse oma lähikeskkonnas. Mõnikord on raskused sedavõrd tõsised, et nende lahendamiseks läheb vaja lastekaitse abi. Lastel on õigus hoolitsusele, mängimisele, õppimisele ja osalemisele. Laste argipäevas on nimetatud õiguste teostumise esmane vastutus nende vanematel. Lastekaitse ülesanne on toetada vanemaid ja hooldajaid laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Lastekaitsega võivad võtta ühendust kõik (laps või nooruk ise, lapsevanem, sugulane, naaber või ametnik), kes märkavad, et laps või nooruk vajab abi. Lastekaitsele esitatud avaldus ei tee kellestki kohe lastekaitse klienti. Seitsme päeva jooksul pärast avalduse esitamist otsustatakse lastekaitse meetmete vajaduse analüüsi teostamine või paigutatakse laps kiiresti kodust eemale. Laps võidakse kiiresti kodust eemale paigutada 15
16 juhul, kui ta on otseses ohus näiteks vanemate joobeseisundi tõttu või on lapse enda käitumine teistele ohtlik. Sotsiaaltöötaja Sotsiaaltöötaja nõustab ja juhendab avalik- ja eraõigusliku sotsiaalhoolduse kliente sotsiaalhoolduse kliendi seaduse rakendamisega seotud küsimustes ning abistab klienti vajadusel meeldetuletuste esitamisel. Sotsiaaltöötaja selgitab kliendile tema õigusi ning tegutseb ka muul moel kliendi õiguste edendamise ja kaitsmise nimel. Sotsiaaltöötaja jälgib klientide õiguste ja positsiooni arenguid omavalitsusüksuses. Sotsiaaltöötaja, tel: telefoniteenindus kell vastuvõtt teisipäeviti kell või vajadusel kokkuleppel ka aadressil Saimaankatu 11, Helsingi ülikooli koolitus- ja arenduskeskuse Palmenia Päijät-Häme ja Ida-Uusimaa sotsiaalala teabekeskuse Verso ruumides. Tervishoiuteenused Päijät-Neuvo Tel: Päijät-Neuvo teenindusajad on E R kell , L P ning pühadel PÄIJÄT-NEUVO meditsiini- ja hooldusõed annavad nõu haiguste ja tervisega seotud küsimustes, viivad läbi ravivajaduse hindamise ning suunavad kliendi vajadusel edasisele ravile meditsiiniõe või arsti juurde. Polikliinikud Ümberasujad saavad vajadusel külastada piirkondlikke polikliinikuid. Polikliinikud PL 116, Lahti Polikliinikud on avatud E N kell R kell suurel neljapäeval, jaanilaupäevale eelneval päeval, jõululaupäevale eelneval päeval ja vana-aasta õhtul suletakse polikliinikud kell Telefoniteeninduse ajad on E N kell ja R kell
17 Telefoniteenus pakub üldisi juhiseid tervishoiuteenuste kohta, selle kaudu broneeritakse vastuvõttude, edasise ravi ja laboratoorsete uuringute aegu, korraldatakse retseptide ja tõenditega seotud küsimusi ning broneeritakse ajad arstide ja õdede juurde. Laune polikliinik, teenindustelefon (03) Launeenkatu 74 Kesklinna polikliinik, teenindustelefon (03) Paavola tervisemaja, Kauppakatu 14, III korrus Ahtiala polikliinik, teenindustelefon (03) Alasenkatu 2 Mukkula polikliinik, Mukkula ja Kivimaa piirkonnad, teenindustelefon (03) Paavola tervisemaja, Kauppakatu 14, III korrus Jalkaranta polikliinik Jalkaranta ja Metsäkangase piirkonnad, teenindustelefon (03) Paavola tervisemaja Kauppakatu 14, II korrus Retseptide pikendamine Retsept esitatakse pikendamiseks oma piirkonna telefoniteenindusele või polikliiniku ruumides asuvasse retseptidele mõeldud kasti. Pikendatud retseptid saab kätte nõuandlast kokku lepitud ajal. Arst pikendab retsepti vastavalt oma äranägemisele ja kutsub kliendi vajadusel vastuvõtule. Kui retseptide suhtes on küsimusi, saate lisateavet teenindustelefonilt. Polikliiniku tasud Polikliinikus arsti vastuvõtul käimine maksab aastal on 13,70 eurot. Tasu nõutakse ühes polikliinikus toiminud vastuvõttudelt maksimaalselt kolm korda aastas. Ravi on tasuta alla 18-aastastele isikutele, vastuvõtutasu ei nõuta sõjaveteranidelt (vajalik veterani tunnus). Arstitõendi eest nõutakse eraldi tasu. Üle 15-aastastelt isikutelt nõutakse tühistamata jäetud vastuvõtuaja eest tasu 33,80 eurot. Polikliiniku valvetasu on 18,80 eurot ühe vastuvõtu kohta. Tasu nõutakse tööpäeviti ning laupäeviti, pühapäeviti ja pühadel. 17
18 Pagulaste ja remigreerujate tervishoid Pagulastele ja remigreerujatele korraldatakse pärast Soome saabumist tervisekontroll. Pagulased ja remigreerujad kasutavad alguses üheskoos umbes kuus kuud Paavola polikliiniku teenuseid. Pärast seda hakkavad nad kasutama oma elukohajärgseid tervishoiuteenuseid. Ümberasujate meditsiiniõde (pagulased ja remigreerujad) Paavola tervisemaja Kauppakatu 14, IV korrus, Lahti Tel: (03) või gsm Meditsiiniõde viib läbi tervist puudutava küsitluse ja suunab teid vajadusel arsti vastuvõtule. Teil peaks olema kaasas oma isikukood, kui olete jõudnud selle juba Lahti magistraadist saada. Võtke kaasa ka vaktsineerimistõendid ja võimalikud teile endisel kodumaal pandud diagnoosid. Kui teile on tehtud endisel kodumaal ultraheliuuringuid või teil on röntgenülesvõtteid, võtke ka need kaasa. Rääkige meditsiiniõele oma kroonilistest haigustest ja kasutatavatest ravimitest. Meditsiinitöötajad soovivad, et teil oleks julgust ja soovi oma terviseprobleemidest rääkida, sest see võimaldab pakkuda parimat võimalikku ravi. Soomes on ametnikel vaikimiskohustus, mis tagab esitatava info konfidentsiaalsuse. Meditsiiniõe kaudu saab teid suunata ka hambaravile. Kui te olete toimetulekutoetuse klient, uurige võimalusi toimetulekutoetuse alusel hüvitatava hambaravi saamiseks. Meditsiiniõde juhendab teid Soome tervishoiusüsteemi teenuste kasutamisel. Teile selgitatakse, kust saab esmaabi, kuidas hankida ravimeid ja kuidas neid kasutada. Kui oma keeleoskusest ei piisa, saab meditsiiniõe ja arstide juures käies kasutada tõlgi abi. Tõlk kutsutakse tervishoiuasutuse poolt. Haiglad Linnahaigla Harjukatu 48, Lahti Tel: (03) Päijät-Häme keskhaigla Keskussairaalankatu 7, Lahti Tel: (03) Valvepolikliinik Tel: (03)
19 Esmaabi ja valved Valveteenistus tegutseb aja broneerimise telefonil (03) Öisel ajal kell ravitakse ootamatult ja raskesti haigestunuid Päijät-Häme valvepolikliinikus, telefon (03) Piirkondlikud polikliinikud suletakse Lahtis kell Seejärel läheb valvekord üle linnahaiglale. Valveteenindus on avatud tööpäeviti kell , nädalalõppudel ja pühadel kell Pärast kella teostab valvet Päijät-Häme keskhaigla. KIIRET ABI VAJAVATELE JA OOTAMATULT HAIGESTUNUD ISIKUTELE Väga kiireloomuliste ja tõsiste haigusjuhtumite korral helistage Üldisel hädaabinumbril 112 Esmalt öelge, mis on juhtunud ja kus. Vastake teile esitatavatele küsimustele. Tegutsege vastavalt teile antavatele juhistele. Lõpetage kõne alles siis, kui saate selleks loa. Kõne on tasuta. Soomes kutsutakse kiirabi vaid ootamatute ja tõsiste olukordade puhul. Üldjuhul eeldatakse, et patsiendid lähevad haiglasse ühistranspordi või oma autoga. Kui peate tellima takso, küsige taksojuhilt kviitung ja haiglast vastav tõend, milles kinnitatakse, et takso kasutamine oli vältimatult vajalik. Tõendit ja kviitungit läheb vaja siis, kui taotlete KELAlt taksokulude hüvitamist. Vähem kiireloomuliste ja ootamatute haigusjuhtude korral POLIKLIINIKUD E N kell ja R kell LAHTI LINNAHAIGLA (LKS) Harjukatu 48 Õhtuti kell ning nädalavahetustel ja pühadel kell linnahaigla valvepunkt, Harjukatu 48 Öösel Päijät-Häme keskhaigla valvepolikliinik Keskussairaalankatu 7 Hambaarstivalve (03) Ootamatult haigestunud Lahti elanikele ja õnnetusjuhtumites kannatanutele Tööpäeviti E R kell ning nädalalõppudel ja pühadel kell Valvet teostatakse Lahti linnahaiglas, Harjukatu 48 19
20 Tervisepunkt Tervisepunkt tegutseb kaubanduskeskuse Trio teisel korrusel Aleksanterinkatu 18. Teeninduspunktis töötab kolm tervishoiu spetsialisti: füsioterapeut / osakonnaõe abi, meditsiiniõde ja hooldeõde. Tervisepunkt on avatud esmaspäevast reedeni kell ja laupäeval kell HARIDUSOSAKOND Koolieelse kasvatuse teenused Koolieelse kasvatuse teenused Vesijärvenkatu 11 A, III korrus, Lahti Päevahoiu kohtade teave tel: (03) tööpäeviti kell Päevahoiu all mõistetakse laste eest hoolitsemist väljaspool nende kodu. Koolieelne kasvatus toetab laste kasvu ja arengut. Laps tutvub lasteaias soome kultuuri ja keelega. Enne päevahoidu tulemist hästi selgeks õpitud emakeel toetab lapse soome keele õppimist. Omavalitusüksuse päevahoid on tasuline. Päevahoiu tasu sõltub vanemate sissetulekutest. Omavalitsusel on seaduse järgi kohustus korraldada eelkooliealistele lastele päevahoid kas lasteaias või kellegi juures kodus. Päevahoiu vormid on lasteaiad, perelasteaiad, eelkool, päevahoiuringid, eripäevahoid ja koolilaste pealelõunane tegevus. Päevahoid võib hõlmata kogu päeva või osa sellest. Kui alla 3-aastast last hoitakse mujal kui omavalitsuse poolt organiseeritud päevahoius, võib taotleda KELAlt erapäevahoiu toetust. Last võib hoida ka emb-kumb vanematest või keegi muu hoidja (nt sugulane) või erapäevahoiu teenuse pakkuja (nt eralasteaed). Laste koduse hoidmise toetus koosneb hoidmisrahast ja lisatasust, mida mõjutavad pere sissetulekud. Hoidmisraha pere sissetulekud ei mõjuta. Vanemad võivad seega käia tööl või näiteks olla tasustataval korralisel puhkusel kodus ja saada hoiuraha. Enne kooli algust on 6-aastasel lapsel võimalus osaleda lasteaia või kooli poolt korraldatavas eelkoolis. Eelkoolis harjutatakse oskusi, mida lapsed koolis vajavad. Eelkool kestab ühe kooliaasta neli tundi päevas. Päevahoiu taotluse saab esitada otse lähimale lasteaiale. Pagulased ja remigreerujad võivad esitada päevahoiu avalduse ka migratsiooniteenistusele. 20
21 Kooliskäimine Lahti põhiharidusteenused Vesijärvenkatu 11 A, III korrus PL Lahti Tel: (03) Faks: (03) Avatud: kell Nõustamine: (03) Ümberasujate õppe koordinaator Tel: (03) või Kõigil Soomes elavatel lastel on õigus käia tasuta põhikoolis. Lapsed alustavad kooliteed tavaliselt sügispoolaasta alguses sel aastal, kui laps saab 7-aastaseks. Soomes kehtib õppekohustus, mis tähendab, et laste hooldajad peavad tagama, et nende lapsed lõpetavad 9 aastat kestva põhikooli. Õppimiskohustus lõpeb, kui laps saab 17-aastaseks või kui ta on põhikooli lõpetanud. Põhikoolis antakse õpilastele üks kord päevas tasuta süüa. Ka põhikooli õpikud, vihikud ja pliiatsid on lastele tasuta. Pere peab ise muretsema koolikoti, kehalise kasvatuse riided ja muu vajaliku varustuse. Põhikool kestab Soomes üheksa aastat: algkool (või algaste) klass ja keskaste klass. Kärpäneni põhikoolis on vabatahtlik 10. klass, kus saab parandada põhikooli hindeid. Pärast põhikooli jätkab suurem osa õpilastest õpinguid gümnaasiumides või kutseõppeasutustes. Tüdrukutel ja poistel on kooliskäimisel ja õppimisel võrdsed võimalused. Kõik Soome saabunud alla 17-aastased isikud, kes ei ole veel oma kodumaal põhikooli läbinud ning kelle soome keele oskus pole Soome põhikoolis õppimiseks piisav, alustavad kooliskäimist põhikooli ettevalmistusklassis ja lähevad pärast seda üle oma elukohajärgsesse kooli. Põhikooli minemisel võib õpilane saada tugiõpet. Koolid korraldavad vastavalt võimalustele ka õpilaste oma emakeele õpet. Uued õpilased suunab põhikooli ettevalmistusklassidesse ning nende oma emakeele õppe korraldamise eest vastutab haridusosakonna ümberasujate koordinaator. Kõigis kooliskäimise, hariduse ja koolidega seotud küsimustes võib pöörduda otse ümberasujate õppe koordinaatori poole, seda ka juhul, kui ümberasumisest on möödunud juba pikem aeg. Kooli meditsiiniõde ja arst jälgivad lapse arengut. Laste hambaravi, vaktsineerimised, nägemise ja kuulmise uuringud ning kasvatamisega seotud küsimused lahendatakse kooli meditsiiniõe kaudu. Koduse keele ja ümberasujate laste oma emakeele õpetamine Ümberasujast õpilaste koduse keele õpetust saab korraldada, kui rühma registreerub vähemalt neli õpilast. Sellise keeleõppe korraldamine on siiski omavalitsustele vabatahtlik. Õpet teostatakse kaks tundi nädalas ja õppetöös järgitakse riiklikku õppekava. 21
22 Õpilase kodust keelt õpetatakse pärast koolitunde, võimalikult sujuvalt õpilase koolipäeva lõpetuseks. Alati pole see võimalik, mistõttu võib keeleõpe toimuda ka hiljem õhtul. Õpilase vanemad korraldavad lapse transpordi koduse keele tundidesse. Lahtis on ümberasujate koduse keele õpet korraldatud tavaliselt linna erinevates koolides järgmistes suuremates keelerühmades: vene, araabia, eesti, tai, albaania ja hispaania. Kooliõpilaste hommikune ja pärastlõunane tegevus Kontaktandmed: Põhiharidusteenistus Vesijärvenkatu 11 A PL Lahti Tel: (03) Faks: (03) Avatud: kell Nõustamine: (03) Hommikuse ja pärastlõunase tegevuse koordinaator Tel: (03) Lisateave ja blanketid ja kirjasto=>perusopetus=>aamu- ja iltapäivätoiminta ( ja raamatukogu => põhiharidus => hommikune ja pärastlõunane tegevus Tegevuse korraldamine Lahtis pakutakse hommikust ja pärastlõunast tegevust klassi õpilastele ning ka teiste klasside abi vajavatele õpilastele. Tegevust koordineerib Lahti linna põhiharidusteenistus. Tegevusaeg Hommikust ja pärastlõunast tegevust korraldatakse koolipäevadel. Tegevust ei korraldata koolivaheaegadel ja laupäeval. Pärastlõunast tegevust pakutakse õpilastele pärast tundide lõppemist. See toimub tööpäeviti kuni või Teenusepakkujast sõltuvalt korraldatakse pärastlõunast tegevust 4 5 tundi päevas. Erandiks on erihooldusseadusele vastav hommikune ja/või pärastlõunane hoid, mille puhul õpilasel on võimalus täispäevahoiuks ka vaheaegadel. Registreerimine Pärastlõunaseks tegevuseks registreerimine toimub üheks õppeaastaks korraga. Järgmise õppeaasta pärastlõunaseks tegevuseks registreeritakse eelmise õppeaasta kevadel. Lahti linna põhihariduse teenistus teatab ajalehekuulutuse (Etelä-Suomen Sanomat) ja kirja teel klassi õpilastele ning erituge vajavate õpilaste hooldajatele linna poolt korraldatavast hommikusest ja pärastlõunasest tegevusest. 1. klassi õpilastele saadetakse kiri koju, 2. klassi õpilastele jagatakse kirju koolis. Kirjaga on kaasas avalduse blankett. Avalduste blankette ja lisateavet saab põhiharidusteenistusest, linna veebilehelt ja koolidest. Avalduste esitamise tähtajal esitatakse avaldus põhiharidusteenistusele ja pärast nimetatud aja lõppemist otse teenusepakkujale. Tegevusse võtmine toimub pärast avalduste esitamise tähtaja lõppu. Põhiharidusteenistus saadab kodudesse teated 22
23 registreerimise kohta hiljemalt juuni lõpuks. Hooldaja peab teatama teenusepakkujale, kui ta pärastlõunase tegevuse kohta vastu ei võta. Kuutasu Hommikuse ja õhtuse tegevuse eest nõutakse kuutasu. Kuutasu maksmise ja maksuvabastuse kohta antakse teavet eraldi maksuteatise kaudu. Kui hommikune või õhtune tegevus on määratud arengupuudega õpilase erihoolduskavas, siis selle eest tasu ei nõuta. Hooldaja on kohustatud õpilase erihooldusvajadusest teatama. Õpilastele pakutakse pärastlõunase tegevuse käigus einet. Teenusepakkuja on kindlustanud õpilased õnnetusjuhtumite vastu. Tegevuse eesmärgid Pärastlõunane tegevus pakub õpilastele turvalist võimalust veeta aega pärast kooli lõppemist. Tegevuse eesmärk on toetada kodus ja koolis tehtavat kasvatustööd ning õpilase tundeelu ja eetiliste väärtuste arengut. Eesmärk on luua õpilastele sihipärane, kvaliteetne ja turvaline õppe- ja kasvukeskkond ning tagada täiskasvanu kohalolek. Tegevuse abil üritatakse edendada õpilaste heaolu, võrdsust ja parandada sotsiaalset arengut. Tegevuse sisu Mida pärastlõunane tegevus sisaldab? Mida pakutakse? Tegevuse konkreetset sisu mõjutavad kohalikud tingimused, juhendajate oskused ning praktilised võimalused. Pärastlõunase tegevuse käigus õpilased mängivad ja tegelevad nii sees kui ka väljas erinevate harrastustega. Tegevuse planeerimisel võetakse vastavalt võimalustele arvesse õpilaste endi soove. Pärastlõunal mängitakse, käiakse väljas, loetakse, tehakse käsitööd ja einestatakse. Tegevus pakub vastavalt võimalustele sotsiaalse suhtlemise võimalusi, esteetilisi kogemusi, toonust tõstvat liikumist ning võimalust tegeleda oma asjadega ja lihtsalt puhata. Lahti linna noorsooteenistus NOORSOOTEENISTUS, Sammonkatu 8 B, Lahti Noorsooteenistuse büroo on avatud tööpäeviti kell tel: , faks: (03) nuorisopalvelut@lahti.fi Uuendatud kontaktandmed aadressil: Lahti noorsooteenistuse eesmärk on edendada noorte heaolu ühiskondliku ja personaalse toe ja tegevuse kaudu. Noorsooteenistus pakub mitmekülgset tegevust linna erinevates piirkondades, parandab noorte oma tegevuse ja arengute mõjutamise võimalusi ning on oluline noorte tööhõive- ja eriteenuste pakkuja. 23
24 Tugi ja nõustamine Hurina 3.0 vahendab teavet noorte eluga seotud aktuaalsetel teemadel ning annab nõu ja juhendab noori võimalike probleemide korral. Muret tekitavaid küsimusi saate esitada nii koha peal Hurinas kui ka internetis veebilehe Pulmakulma kaudu aadressil Otsiva töö projekt Etsin on neile aastastele noortele, kes on valinud vale eriala ja pole leidnud veel õiget kutsumust, või tunnevad end olevat ummikteele sattunud. Aitame teil leida õige õppe-, praktika- või töökoha. Liigume noortega samas keskkonnas ja üritame oma laia võrgustiku abil leida koha igale noorele. Noorte abikeskus Domino on mõeldud aastastele noortele, kes vajavad abi kriisiolukorras või vaimse tervise ja narkoprobleemide osas. Anname abi ka siis, kui põhikool on lõppenud ja te pole leidnud kohta, kuhu edasi minna. Töö ja praktika kutseõppeks Akseli töökoda pakub abi aastastele noortele, kes soovivad saada töökogemust ja õppida uut. Lisaks kutseoskuste täiendamisele õpite tööelu mängureegleid, laiendate oma sotsiaalset võrgustikku ja saate selgemaks oma tulevikiplaanid. Akseli pakub tööd autoremondi- ja metallitöökojas Teräsakseli, käsitöökojas Liina & ekoakseli, Puuakselis, Lounasakselis, Media-akselis ja Reppupajas. Tööpraktika ettevõte Horisontti pakub sihipärast ja abistatud praktikavõimalust tegelikus töökeskkonnas. Võtke ühendust, kui olete aastane töötu Lahti nooruk ja soovite praktika kaudu otsida oma eriala. Piirkondlik töökoda Dynamo on mõeldud ilma kutsehariduseta aastastele Lahtis või selle ümbruses elavatele noortele. Kas soovite tulla viieks kuuks tööpraktikale draama-, remondi-, sisustus- või meediakotta? Peale tööpraktika saate abi argipäevaste küsimuste lahendamisel ja kutsevaliku osas. Kutsealane praktika noorsooteenistuses sobib eriti neile õppijatele, kes vajavad oma õpingutes töökogemust näiteks noorsootöö, sotsiaaltöö või käsitöö alal. Praktikakohtadena pakuvad noorsooteenistuse erinevad üksused õpilase oma vajaduste suhtes planeeritud ja juhitud töökogemust. Keskused, üritused, tegevus Ahtiala noortemaja kutsub kõiki klassi õpilasi toiduvalmistamist õppima, mänge mängima, muusikat kuulama ja internetis surfama. Saate osaleda ka käsitöö- ja liikumisringides, käia ekskurssioonidel ja kontsertidel. Kasakkamäki noortemajas korraldatakse aastastele noortele vaba aja veetmist, teemaüritusi, liikumisringe ja laagreid nii, nagu noortele endile meeldib. Tulge ja kogege mõnusat õhkkonda kas üksi või koos sõpradega! Noortekeskus pakub mitmesuguseid ruume erinevate harrastustega tegelevatele ringidele. Fillari ja legendaarne esinemiskoht 8-sali sobivad nii väiksemate kui ka 24
25 suuremate ürituste korraldamiseks. Lisaks on noorte käsutuses prooviruumid, demostuudio ja asjatundlik personal, kes annab abi ja nõu ka oma ürituse korraldamisel. Noortemaja Profiili on täis tegemisvõimalusi käsitööst prooviruumideni ja kalapüügist matkamiseni viienda ja vanemate klasside õpilastele. Pakume kohta, kus saate olla lõbus, kurb või asjalik. Noortemaja Paristo on õige koht viienda ja sellest vanemate klasside õpilastele, kellel meeldib olla seltskonnas ja teha erinevaid asju või olla niisama! Võite osaleda meie laagrites, reisidel või liikumisringides. Tulge sellisena, nagu te olete! Noortemaja Plaza on sobiv koht aastastele, kes otsivad kohta, kus aega veeta ja kohvi juua. Osalege tantsukursustel, käige jõusaalis, külastage üritusi, mängige või nautige niisama mõnusat õhkkonda. Peale selle on meil prooviruumid noortele bändidele. Tüdrukute koht on mõeldud aastastele tüdrukutele ja noortele naistele, kes tunnevad oma elus puudust sõpradest, tegevusvõimalustest ja abist. Võtame teid vastu just sellisena, nagu te ise olete, personaalselt, avatult ja teile sobival moel. Tegevuskogemuste päevad on 7. klassi õpilastele korraldatavad päevad, kus põhikooli ülemastmesse jõudnud noored tutvuvad üksteisega erineva rühmatöö kaudu. Päeva jooksul luuakse klassis positiivset ja turvalist ühisvaimu ning arendatakse koostööoskusi. Rahvusvahelisus ja multikultuursus Multikultuurne noorsootöö korraldab võrdsust ja mitmekesisust arendavaid tegevusi, nagu näiteks teemaüritusi ning suhtumusi mõjutavaid teiste koolide külastamisi aastastele noortele suunatud multikultuurses tegevuses osalemiseks ei pea olema ümberasujast nooruk. Piisab, kui olete lihtsalt multikultuursest tegevusest huvitatud noor. Lahti multikultuurikeskus Multi-Culti Päijänteenkatu 1, LAHTI Juhataja gsm Multikultuurse noorsootöö juhendaja gsm E-post: Lahti noorsooteenistuse osana tegutsev multikultuurikeskus Multi-Culti on igas vanuses inimestele avatud multikultuurse tegevuse keskus ja rahvusvaheline kohtumispaik. Selle tegevuses võivad osaleda nii soomlased kui ka mujalt ümberasujad ilma vanuseliste ega muude piiranguteta. Multi-Culti tegevuse eesmärk on arendada erinevate inimeste ühistegevuse abil paljurahvuselist ja võrdõiguslikku Päijät-Hämet. Keskuse tegevuse eest vastutavad selle töötajad koostöös vabatahtlikega. Multi-Culti on alati selles osalejate nägu. 25
26 Multi-Cultis korraldatakse harrastus- ja õpperingide tegevust kursusi ja loenguid kultuuriüritusi rahvusvahelisust, suhtumist ja võrdõiguslikkust puudutavat kasvatust pidusid ja reise Multi-Cultis on ajakirjad, mitmekeelne raamatukogu ja sõnaraamatud tutvustused ja teabematerjalid mängud, tv, video, dvd- ja cd-mängija ning elektriklaver lastele oma mängutuba Multi-Culti juures tegutsev Café Multi-Culti on avatud tööpäeviti kell Kohvikust saab osta külmi ja kuumi jooke ning magusaid ja soolaseid suupisteid. Lõunat pakutakse kell Kohviku tegevust korraldab Koti ja Kuusi Osuuskunta. Lahti linna- ja maakonnaraamatukogu Lahti linna- ja maakonnaraamatukogu Linnaraamatukogu teenindab kliente kesklinna pearaamatukogus ja linna erinevates piirkondades asuvates haruraamatukogudes. Raamatukoguauto Pegasos osutab raamatukoguteenuseid piirkondades, kus on lähima raamatukoguni pikk maa. Laste raamatukoguauto Wilhelmiina külastab koole ja lasteaedu. Koolis saavad lapsed tutvuda raamatukogu kasutamisega ja laenutada lugemismaterjali. Raamatukogudesse on vaba sissepääs. Seal saab lugeda ajakirjandust, kuulata muusikat, kasutada arvutit, osaleda muinasjututundides ja avatud üritustel. Laenutamisel ja arvutite kasutamisel on vaja raamatukogu lugejakaarti. Lugejakaardi saavad taotleda kõik pildiga isikut tõendava dokumendi esitamisel. Alla 15-aastastele toimub lugejakaardi väljastamine täiskasvanu kaudu. Raamatukogu kasutamine ja selles talletavate materjalide laenutamine on tasuta. Raamatukogu pakub kõigile inimestele laias valikus raamatuid, ajakirjandust, filme, keelekursusi ja heliraamatuid. Pearaamatukogu muusikaosakonnas leidub plaate, noote ja raamatuid, seal on ka kuulamisruumid ning klaverimängimise võimalus. Raamatukogus leiduvate teoste abil saate tutvuda soome kirjanduse, kultuuri ja ühiskonnaga. Soome keele õppimisel on abiks õpikud, sõnaraamatud ja erinevad helikandjad. Ka teiste keelte õppimiseks leidub mitmesugust materjali. Ümberasujate oma emakeele õppimisel on abiks raamatud erinevates keeltes nii lastele kui ka täiskasvanutele. Pearaamatukogu lugemissaali tellitakse ka võõrkeelset ajakirjandust. Raamatukogu arvutites on kättesaadav mitmekülgne valik elektroonilist ajakirjandust. Raamatukogul on ka mitmekülgne internetis asuv iseteeninduskeskkond. Kõigis raamatukogudes on klientide kasutuses arvutid. Raamatukogus saab printida ja teha koopiaid. Printimine ja koopiate tegemine on tasuline. 26
27 Raamatukogus antakse tasuta nõu. Abistame oma kliente raamatukogu kasutamisel, materjalide leidmisel, teabe hankimisel ja internetiteenuse kasutamisel. Abistatakse ka arvutite kasutamisel ning raamatukogu arvutiklassis saab õppida arvuti kasutamise põhitõdesid. Raamatukogus saab ja tasub küsida abi! Internetiraamatukogu LASTU Internetiraamatukogus LASTU saab otsida erinevat vajalikku lugemismaterjali. Oma andmete muutmisel ja materjalide broneerimisel kasutatakse raamatukogu lugejakaardi tunnust ja salasõna. Pearaamatukogu Kirkkokatu 31 Haruraamatukogud: Ahtiala raamatukogu Purorinteenkatu 4 Jalkaranta raamatukogu Sarvikuja 1 Kiveriö raamatukogu Hirsimetsäntie 64 Kärpäneni raamatukogu Kasakkamäentie 16 Laune raamatukogu Aurakatu 11 Liipola raamatukogu Ostoskatu 3 Mukkula raamatukogu Tuhtokatu 2 RENKI Renkomäki raamatukogu Orimattilankatu 103 Lahti siseujulad Veesõpradele pakub Lahti kasutamiseks kolme siseujulat ning suvel on avatud ka väliujula. Lahti siseujula kassa tel: (03) instruktorid: (03) Svinhufvudinkatu 8, Lahti Kivimaa siseujula Saksala siseujula kassa tel: (03) kassa tel: (03) instruktorid tel: (03) instruktorid tel: (03) Katajapolku 4, Lahti Pyökkipolku 2, Lahti Siseujulates saab lisaks vesivõimlemisele külastada ka jõusaali. Jõusaali saab kasutada ujula lahtiolekuaegadel. Lahti ja Saksala siseujula jõusaali kasutamine toimub eraldi tasu eest. 27
28 Ujulate hinnakiri HINNAD Ühekordne külastus Kliendikaart Aastakaart Täiskasvanud / 10 korda 260 / / 50 korda kuud 160 / 6 kuud Alla 4-aastased rühmadena 1,20 / inimene aastased õpilased, ajateenijad, töötud, 2,20 20 / 10 korda / 50 korda pensionärid ja erirühmad Kliendikaardi pant 2 Rent/müük, koos käibemaksuga 23% (Saksala ujulas) Ujumisriietus 2,00 + pant 2 Rätik 2,00 + pant 2 Ujumismüts ja - prillid Sauna istumisalus Väärisesemete hoiulevõtmine kassas Siseujulate jõusaalid / tk - - 0,50 / tk - - 0,50 / tk - - Täiskasvanud, õpilased, ajateenijad, 2,00 / kord 10 tk / 15 - töötud, + ujula tasu + ujula tasu pensionärid ja erirühmad 28
/ !
, 2010,,. 2002.,. 2006. 01.10.2010.,,,. )....,,,.. (ALIPI) - 2 !... 5 1.?... 6 1.?... 6... 6... 6... 7... 7... 7 /... 7... 8... 8... 9... 9» (EURES) -... 10... 11 2.... 12... 12» (ALIPI)... 12... 12...
LisätiedotTERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!
TERVETULOA KERAVALLE! Maahanmuuttajan palveluopas Tere tulemast Keravale! Tugiteenuste käsiraamat sisserändajatele Suomi // viro soome // eesti sisällys Sisukord Tervetuloa Keravalle! // Tere tulemast
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
Lisätiedot... 2 1... 6... 6... 7... 7. (Yleisöpalvelu / Lupa-asiat)... 7 ... 8. elinkeinotoimisto)... 9 2... 11... 11 ... 13 ... 14 ... 5 ... 16 ...
2011 2002 2006 2 2011 ALIPI ( ) ALIPI Päijät-Häme Alipi 2 ... 2... 5 1.... 6 (Lahden maistraatti)... 6... 6... 7... 7 Päijät-Häme (Päijät-Hämeen poliisilaitos)... 7 (Yleisöpalvelu / Lupa-asiat)... 7 (Ulkomaalaisasioiden
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotJUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE
JUHEND SISSERÄNNANUD ÕPILASTE VANEMATELE 1. UUE KOOLIGA TUTVUMINE Uude kooli tulek on lapsele ja noorele pinev. Lapsevanemad võivad leevendada pingeid vesteldes koolipäevast ja küsides, mida laps või noor
LisätiedotEKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank
EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotElama asumine Soome või Soomest välismaale. Kuidas saate Soome sotsiaalkaitse ja mis juhtub, kui asute elama välismaale? Lühidalt ja selgelt
Elama asumine Soome või Soomest välismaale Kuidas saate Soome sotsiaalkaitse ja mis juhtub, kui asute elama välismaale? Lühidalt ja selgelt Sisukord Kui asute elama Soome või Soomest välisriiki 1 Kui asute
LisätiedotKas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?
Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis
LisätiedotENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED. kehtivad kuni
ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016 ENERGIA-, ELEKTRI-, VÕRGUTEHNOLOOGIA- JA IKT-TÖÖDE KESKSED MIINIMUMTÖÖTINGIMUSED kehtivad kuni 31.1.2016
LisätiedotASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT
ASSESSMENT FORM FOR THE TESTING OF CUSTOMER SERVICE IN HOTEL AND TOURISM UNIT IN HETA-ECVET PROJECT name: Work placement (name and address): Time of the testing period: Name of the work place instructor
LisätiedotTöötus. Toetused töötuse ajal. Lühidalt ja selgelt
Töötus Toetused töötuse ajal Lühidalt ja selgelt Sisukord Toetused töötuse ajal 1 Kela toetused töötule 2 Kui jääd töötuks 2 Töötuspäevaraha 2 Tööturutoetus 4 Töötu koolitusaegsed toetused 5 Eaka töötu
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotÕpingud. Õppurite ja ajateenijate toetused. Lühidalt ja selgelt
Õpingud Õppurite ja ajateenijate toetused Lühidalt ja selgelt Sisukord Õpingud 1 Kela toetused õppuritele 2 Gümnaasiumiõpilase ja kutseõppuri õppetoetus 3 Kõrgkoolis õppija õppetoetus 3 Kui suur on õppetoetus?
LisätiedotMetsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid. Sobiv partner tööhõives
Metsa ja metsanduse usaldusväärsed spetsialistid Sobiv partner tööhõives Mitu head põhjust puiduliiduga liitumiseks Puiduliit seisab sinu huvide eest Puiduliit seisab sinu huvide eest Metsanduse, metsandusseadmete,
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotKOOSTOOLEPING JYKT 3. Success together.
KOOSTOOLEPING JYKT 3 Success together. Koosttiiileping Jyv:iskyl:i piirkonna arendamisiihingu Jykes Oy (Jyviiskylii Regional Development Company Jykes Ltd., edaspidi Jykes) ja SA Tartu Teaduspark (edaspidi
LisätiedotKui satud kuriteo ohvriks
Kui satud kuriteo ohvriks Selles voldikus selgitatakse, kuidas tuleb toimida, kui satud kuriteo ohvriks. Voldikus käsiteltakse ka kriminaalasja menetlemise erinevaid etappe ja antakse informatsiooni selle
LisätiedotTervis ja taastusravi
Tervis ja taastusravi Haigushüvitised ja päevarahad, taastusravi ja puudega inimeste toetused Lühidalt ja selgelt Sisukord Tervis ja taastusravi 1 Kui haigestute 2 Kes võib saada Kela toetusi? 2 Kela kaart
LisätiedotKVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND
Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,
LisätiedotSTepsEcVeTAbroad (STEVTA)!
STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)
LisätiedotETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond
LisätiedotPensionile jäämine. Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus. Lühidalt ja selgelt
Pensionile jäämine Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus Lühidalt ja selgelt Sisukord Pensionile jäämine 1 Millist pensioni võite saada? 2 Tööpension 3 Kela pensionid 3 Rahvapension 3 Garantiipension
LisätiedotSUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ
SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään
LisätiedotPensionile jäämine. Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus. Lühidalt ja selgelt
Pensionile jäämine Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus Lühidalt ja selgelt Sisukord Pensionile jäämine 1 Millist pensioni võite saada? 2 Tööpension 3 Kela pensionid 3 Rahvapension 3 Garantiipension
LisätiedotTervis ja taastusravi
Tervis ja taastusravi Haigushüvitised ja -päevarahad, taastusravi- ja puuetega inimeste toetused Lühidalt ja selgelt Sisukord Tervis ja taastusravi 1 Kui haigestute 2 Kes võib saada Kela toetusi? 2 Kela
LisätiedotSoome tööle. te-services.fi. Juhend Soomest huvitatud töötajatele ja ettevõtjatele. Anton Ivanov/Shutterstock
Soome tööle Juhend Soomest huvitatud töötajatele ja ettevõtjatele Anton Ivanov/Shutterstock te-services.fi Tööhõive- ja majandusministeerium, 11/2014 Küljendus: Edita Publishing Ltd Trükk: Edita Prima
LisätiedotJuhend immigrantidele HÄMEENLINNA
Juhend immigrantidele HÄMEENLINNA 1 Selles juhendis tutvustatakse Hämeenlinna linna teenuseid ja antakse immigrantidele nõu, kuidas pärast Soome elama asumist paremini hakkama saada. Siit leiad teavet
LisätiedotEesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome
Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud
LisätiedotJHL AMETILIIDU LIIKMEKS!
JHL AMETILIIDU LIIKMEKS! JHL AMETILIIDU LIIKMEKS! JHL juhend Soome elama asunutele 1 2 3 Ametiühinguliikumine soomes SISUKORD: 4 Ametiliiduks JHL 6 Liikme huvide praktiline kaitse 11 Multikultuuriline
LisätiedotEurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
LisätiedotFemale Estonian Migrants. Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson
Female Estonian Migrants Projekti FEM Helsingi mentor: Karin Mickelsson Töötukassad Soomes Nii ma seda küll ette ei näinud. Töökohta enam ei ole ja olen nüüd töötu, aga üür tuleb maksta ja süüa peab ka
LisätiedotKoostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel. Linnade ja valdade päevad
Koostöö mitme kohaliku omavalitsusega Soome näitel Linnade ja valdade päevad 14.03. 2018 Sõpruslinnad Soomes Hämeenlinna, 1991 Tampere, 1992 Turu, 1996 Hämeenlinna/Tampere/Turu Koostööleping/-algus 1991/1992/1996.
LisätiedotSINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID
SINGAPURI TURISMITURU ÜLEVAADE SINGAPURI ELANIKE VÄLISREISID Singapuri statistikaamet näitab Singapuri elanike arvuna 5,61 miljonit, kuid see sisaldab ka ajutisi elanikke (kes töötavad Singapuris kuni
LisätiedotPensionile jäämine. Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus. Lühidalt ja selgelt
Pensionile jäämine Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus Lühidalt ja selgelt Sisukord Pensionile jäämine 1 Millist pensioni võite saada? 2 Tööpension 3 Kela pensionid 3 Rahvapension 3 Garantiipension
Lisätiedotvero.fi/veronumero skatt.fi/skattenummer tax.fi/taxnumber Töihin rakennustyömaalle? MUISTA VERONUMERO.
Töihin rakennustyömaalle? MUISTA VERONUMERO. Working on a construction site? REMEMBER THE TAX NUMBER. Töötad ehitusel? ÄRA UNUSTA MAKSUNUMBRIT. Arbetar du på ett bygge? KOM IHÅG SKATTENUMRET. vero.fi/veronumero
LisätiedotLinnalaagris oli huvitav!
Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli
LisätiedotVälismaalasest töötajana Soomes
Välismaalasest töötajana Soomes Sisukord } Välismaalasest töötaja õigus töötada ja teabe säilitamine: teave peamiste töötingimuste kohta } Tööaeg ja tööaja arvestus } Puhkeaeg } Miinimumpalk ja palgalehed
LisätiedotSotsiaalkindlustusõigused. Soome
Sotsiaalkindlustusõigused Soome Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega.
LisätiedotPensionile jäämine. Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus. Lühidalt ja selgelt
Pensionile jäämine Pensionikaitse, eluasemetoetus ja hooldustoetus Lühidalt ja selgelt Sisukord Pensionile jäämine 1 Millist pensioni võite saada? 2 Tööpension 3 Kela pensionid 3 Rahvapension 3 Garantiipension
LisätiedotUUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
LisätiedotValikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks
Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry
LisätiedotLiikuvus Euroopas. Sotsiaalkindlustusõigused Soomes. Euroopa Komisjon
Liikuvus Euroopas Sotsiaalkindlustusõigused Soomes Euroopa Komisjon Liikuvus Euroopas (Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis) Sotsiaalkindlustusõigused Soomes Seisuga 13. märts 2006 Euroopa
LisätiedotSoomlaste raamatukogukasutus
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kerttu Poolakese Soomlaste raamatukogukasutus Bakalaureusetöö Juhendaja: Hanna Katariina Jokela Tartu 2015 Sisukord
LisätiedotLahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist
Lahendusvariandid pärast põhihariduse omandamist Õpingute jätkamise kavandamist on hea alustada varakult Juhendamise lähtekohaks võetakse õpilase enda soovid ja huviobjek d. Kõige tähtsam on kuulata ära,
LisätiedotÕpingud. Õppurite ja ajateenijate toetused Lühidalt ja selgelt
Õpingud Õppurite ja ajateenijate toetused Lühidalt ja selgelt Sisukord Õpingud 1 Kela toetused õppuritele 2 Gümnaasiumiõpilase ja kutseõppuri õppetoetus 3 Kõrgkoolis õppija õppetoetus 3 Kui suur on õppetoetus?
LisätiedotErivajadustega inimene hinnatud töötaja!
Erivajadustega inimene hinnatud töötaja! Miks ja kuidas värvata tööle puudega inimest? Erivajadustega inimene hinnatud töötaja! Miks ja kuidas värvata tööle puudega inimest? Koostanud ja toimetanud Evelyn
LisätiedotPuidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed. Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent
Puidutehnoloogia alane kõrgharidus TTÜ-s, kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamise väljakutsed Pille Meier Puidutöötlemise õppetooli dotsent Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide
LisätiedotMÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT
MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT VÄLJAKUTSE AKTIIVSELE MÜÜGIMEHELE EHITUS- JA TOOTMISSEKTORIS! B&H Solutions OÜ kliendiks on regiooni suurimaid tööriistade, ehitustehnika, ehitus- ja töösusseadmete rendiettevõte
LisätiedotKõikide ühine. Vantaa mitmekultuursusprogramm. Laiendatud kokkuvõte viro eesti
Kõikide ühine Vantaa mitmekultuursusprogramm 2014 2017 Laiendatud kokkuvõte viro eesti Eessõna Teil on käes Vantaa mitmekultuursusprogramm aastatele 2014 2017. Programm on eelmise, aastatele 2009 2012
LisätiedotSisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud
Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja
LisätiedotSündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks. Sini Kaartinen ja Aura Linnapuomi
Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks Sini Kaartinen ja Aura Linnapuomi Kulttuuria kaikille palvelu Yhdenvertaisen kulttuurin puolesta ry Tallberginkatu
LisätiedotSoome kompetentsikeskused. Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast
Soome kompetentsikeskused Kymenlaakso maakonna ja Kouvola piirkonna vaatenurgast 1 Kymenlaakso? Maakond Soome kagunurgas 183 564 el, 5 590 km 2 13 omavalitsust Kaks piirkonda sk. seutukunta Kouvola PK
LisätiedotTÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2017
TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2017 PALGAPÕHINE TÖÖTUSPÄEVARAHA JA TÖÖTUSPUHKUSETOETUS www.tyj.fi TÖÖTUKASSADE HÜVITISTE TEATMIK 2017 Töötukassade Ühisorganisatsiooni (Työttömyyskassojen Yhteisjärjestö,
LisätiedotTaas loeme sellest, et kuskil
Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.
LisätiedotVälismaalasest metsandusala töötaja Soomes
Välismaalasest metsandusala töötaja Soomes Juhend Soomes töötavatele välismaalastest metsandusala töötajatele ning metsamasinatel ja puukoolis töötavatele töötajatele Välismaalasest metsandusala töötaja
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotAutorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom
Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen
LisätiedotArgipäev, väärtused, elu, eetika
Argipäev, väärtused, elu, eetika Sotsiaalala spetsialisti eetilised juhised Tõlke aluseks on: Arki, arvot, elämä, etiikka. Sosiaalialan ammattilaisen eettiset ohjeet. Sosiaalialan korkeakoulutettujen ammattijärjestö
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotHINNAPAKKUMINE Tallinn a. Hinnapakkumine kehtib kuni
HINNAPAKKUMINE Tallinn 25.04.2017 a. Hinnapakkumine kehtib kuni 31.12.2017 HINNAPAKKUMINE Türi arendus 1. Hind Kastelli tehasepakett 30 000.00 EUR Transport 2000.00 EUR Püstitus 8400.00 EUR HIND KOKKU:
LisätiedotPoiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?
Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500
LisätiedotOmastehooldusest Eestis
Sotsiaalministeerium Eakate Poliitika Komisjon Omastehooldusest Eestis Taimi Tulva Tiiu Metsa Kadri Ruusmaa Eha Leppik Anu Jonuks Asti Kallissaar Tallinn 2002 EESSÕNA Eakale inimesele on väga oluline veeta
LisätiedotKUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli
KUULA&KORDA Soome ärikeel KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli KUULA&KORDA Soome ärikeel KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli Koostanud Jaanika Kullerkupp ja Külli Liebert Teksti lugenud Kaidi Luide (eesti
LisätiedotMeditsiinidokumentide haiglasiseste tööprotsesside optimeerimise mudel
EESTI HAIGLATE LIIT Meditsiinidokumentide haiglasiseste tööprotsesside optimeerimise mudel Raseduse, sünnituse ja abordiga seotud tegevuste kirjapanek Lõplik raport 16.4.12 Sisukord Mudeli ülevaade...
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 13 (372) 3. detsember 2008
Nr. 13 (372) 3. detsember Juht tänab Merle Rekayat ja Laine Lehtot laulu- ja luulelise küünlavalgusõhtu traditsiooni taasäratamise eest, samuti ka kõiki esinejaid ja nende juhendajaid. Teated Maidu Varik,
LisätiedotLIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE
AUTO- JA TRANSPORDIALATÖÖTAJATE LIIT LIINIBUSSIDEL TÖÖTAVATELE ISIKUTELE Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv kuni 3.3. 31.1.2012. 1
LisätiedotLINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/
TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn
LisätiedotKuressaare Gümnaasiumi nädalaleht. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 2 (291) 13. september 2006
Nr. 2 (291) 13. september 2006 Kooliüritused 2006/2007 September 01. Õppeaasta avaaktused (1.-12. klass) (A. Meisterson) 12.-13. Praktikakonverents (2.-9., 11. klass) (G. Pihl, M. Asumets) 19.09-24.10
Lisätiedotmobiilside rändlus andmete alusel
2.2. Eestist lähtuv harg maisus mobiilside rändlus andmete alusel Rein Ahas, Siiri Silm, Margus Tiru Sissejuhatus Tänapäeval on hakatud üleilmastumise tõttu järjest rohkem rääkima hargmaisusest. Hargmaisust
LisätiedotEhitussektori tellija vastutus ja maksunumber
Ehitussektori tellija vastutus ja maksunumber 2 Sissejuhatus Käesolevas juhendis käsitletakse ehitussektori tellija andmete väljaselgitamise kohustust ning ehitusobjektidel kasutatavat maksunumbrit. Ehitustegevust
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotVabariigi parim laulja on KG abiturient Kristel Aaslaid!
Nr. 20 (379) 4. veebruar 2009 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale maakondliku etlemiskonkursi korraldamise eest ja Marit Tarkinile, kes aitas kokku panna etendust Sa leiad minu, sest ma seisan siin. Suur
LisätiedotSA TEHVANDI SPORDIKESKUS. Tartumaa Tervisespordikeskus HINNAKIRI
KINNITATUD Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus juhatuse liikme 30.novembri 2015.a käskkirjaga nr 1-2/50 SA TEHVANDI SPORDIKESKUS Tartumaa Tervisespordikeskus HINNAKIRI Hinnakiri kehtib alates 01.01.2016.a.
LisätiedotSari Valoaho VÕTA JUTUKS. Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine
Sari Valoaho VÕTA JUTUKS Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine Sari Valoaho VÕTA JUTUKS Internet ja laste seksuaalne väärkohtlemine Käesolev trükis Võta jutuks on tõlge Soome organisatsiooni Pelastakaa
LisätiedotAlkaaen 2007 elämme Virossa aikaa, mikä muistetaan Suomessa 90 alun lamana, kiinteistömarkkinoiden uuta nousua ennustetan 2009
Mitä tapahtuu Viron kiinteistömarkkinoilla? 1 600 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 2007 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02
LisätiedotVabariigi President Eesti Vabariigi 87. aastapäeval, 24. veebruaril 2005 Rahvusooperis Estonia
KODUST ALGAB EESTIMAA Märts 2005 Nr 3 (57) Eestimaa Rahvaliidu ajaleht SISUKORD Mõni tuhat edukat üksi ei suuda iialgi nii palju lapsi sünnitada ja üles kasvatada, kui meil rahvana kestmajäämiseks vaja
LisätiedotSUOMEN MARKKINOIDEN MYYNTIEDUSTAJA
SUOMEN MARKKINOIDEN MYYNTIEDUSTAJA Titania Tõlked OÜ B&H Solutions OÜ asiakkaaksi on vuonna 2006 perustettu monipuolisia käännöspalveluita tarjoava Titania Tõlked OÜ jonka asiakkaansa arvostavat nopean
Lisätiedot2018 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused.
Liinibussidel töötavatele isikutele 2018 Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv 1.2.2017 31.1.2021 (31.1.2020). Regulaarne tööaeg Regulaarne
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotVõrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotTulemas on õpetajate päev!
Nr. 5 (294) 4. oktoober 2006 Teated 1 otsib ruttu kahte toredat reisikaaslast sügisesel koolivaheajal toimuvale Viin-Veneetsia reisile. Täpsema info saamiseks pöördu Piret Paomehe või 12A õpilaste poole.
LisätiedotVIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala
LisätiedotKinnisvarateenindus- sektori taskuteatmik
Kinnisvarateenindus- sektori taskuteatmik 1.12.2013 31.1.2017 Kinnisvarateenindussektori kollektiivlepingu põhipunktid 1.12.2013 31.1.2017 Sisukord KINNISVARATEENINDUSSEKTORI TÖÖTINGIMUSED...3 MIS ON PAM?...3
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
LisätiedotRaisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN
Originaali tiitel: Raisa Cacciatore Erja Korteniemi-Poikela Maarit Huovinen Miten tuen lapsen ja nuoren itsetuntoa Werner Söderström Osakeyhtiö Helsinki Toimetanud Eena Ingar Kujundanud Päivi Palts Raisa
LisätiedotPuudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister
Puudega laste rehabilitatsiooni eesmärgid ja meetmed Harjumaal Riina Sippol Sotsiaaltöö magister Jaanuaris 2005 kaitsesin magistritöö puudega laste rehabilitatsioonist. Puudega laste teema on mulle lähedane
LisätiedotRISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ
RISKIENHALLINTA JAKELUVERKKOYHTIÖSSÄ ÜLLAR VIITKAR, Ohjauskeskukseen pääasiantuntija, 11. toukkokuutta. 2009 2009/10 10/11 ma. rahaliste vahendite jagunemine eesmärkide lõikes Fortum Pohjan alue Idän alue
LisätiedotTÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale
TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE PAARISUHTE EHITUSKIVI Pühendumine D SISÄLTÖ SISUKORD Sisäisiä Paarisuhtele tienhaaroja pühendumine Selkäytimestä Pühendumise alused tulevia toimintamalleja
LisätiedotEesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega
Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna
Lisätiedot