Mäluhäired, mäluhaigused, dementsus.

Transkriptio

1 ETNIMU projekti aju tervist edendava kursuse 3. osa Mäluhäired, mäluhaigused, dementsus. Mälu on keeruline intellektuaalne võime, mis põhineb aju närvivõrgustiku ulatuslikul koostööl. Mälu ei ole eraldiseisev funktsioon, vaid sellel on mitmeid erinevaid talitluse- ja ajalisi faase. Mälu võib jagada töömäluks ehk lühiajaliseks töömäluks ja pikaajaliseks ehk kaugmäluks. Töömälu (lühiajaline mälu) on lühike, kõige rohkem mõne minuti kestev mälu osa, mille jooksul info on teadvuses ja seda töödeldakse. Töömälu kasutatakse muuhulgas lugemisel, arvutamisel, oluliste numbrite meelde jätmisel ja uute asjade õppimisel. Töömällu mahub korraga ainult teatud hulk infot, seejärel talletatakse need asjad kaugmällu või unustatakse. Mida vanemaks inimene saab, seda vähem infot korraga töömällu mahub. Sama toimub ka näiteks masenduse korral. Pikaajaline ehk kaugmälu talletab infot pikemaks ajaks. Põhimõtteliselt mahub kaugmällu lõpmatul hulgal infot. Millegi meelde tuletamisel kasutatakse kaugmälus säilitatud infot. Erinevate mäluhaiguste puhul võivad mälu erinevad osad kahjustuda. Alzheimeri tõve puhul on peamiseks probleemiks see, et info ei liigu lühiajalisest töömälust pikaajalisse kaugmällu, vaid see ununeb. Parkinsoni tõve korral jällegi ei tule meelde need asjad, mis on juba kaugmällu talletatud. Mälutervise edendamine erineva rahvusliku taustaga eakatele ETNIMU-projekt

2 Sisuliselt liigitatakse mälu kolmeks: episoodiline mälu, mis hõlmab meiega toimunud sündmuseid, eluloolisi asju. semantiline mälu, mis hõlmab elu jooksul omandatud teadmisi, õpitud asju (sõnade tähendus, matemaatika). protseduuriline mälu, mis hõlmab erinevaid õpitud oskuseid, liigutusi ja tegevusi (jalgrattasõit või masinakiri). Unustamine Meeles pidamise oluline vastaspool on unustamine. See on mälu väga oluline ja vältimatu osa. Unustamine toimub kahel erineval viisil: - aja möödudes meie mälus olev info tuhmub, kui me seda ei kasuta. - kui infot koguneb mällu liiga palju, muutub meelde tuletamine raskemaks Vananemine. Normaalse vananemisega kaasnevad selged muutused mälus, mis on samas väga individuaalsed. - Õppimisvõime säilib - Meeles pidamine ei nõrgene - Varem õpitud teadmised ja oskused säilivad - Vihjetel põhinev ja äratundmisega seotud meenutamine säilib - Meelde jätmine ja meenutamine võtab kauem aega - Ümbritsevad tegurid hakkavad rohkem mõju avaldama keskendumisvõime võib nõrgeneda - Kergeid muutuseid toimub juba pärast 40. eluaastat, kuid pärast 75. eluaastat on nad äratuntavamad - Kõigepealt muutub raskemaks nimede, telefoninumbrite jms. meelde jätmine - Pingutust ja efektiivsust nõudvad tegevused ei tule enam nii hästi välja - Väsimuse, stressi ja muude seisundite mõju tugevneb Normaalse vananemisega ei kaasne kunagi mälutegevuse nõrgenemine nii palju, et see segaks hakkamasaamist igapäevastes toimetustes.

3 Mälu puudutavad hoiatusmärgid: - Lühimälu teeb muret inimesele endale või tema lähedastele - Mäluhäire takistab igapäevaseid toimetusi - Kokku lepitud kohtumised lähevad sageli meelest ära - Ravijuhiste järgimine on raske - Sõnad ei tule meelde - Otsustusvõime ja probleemi lahendamise oskus nõrgenevad - Esemed kaovad ära - Meeleolumuutused ärevus, ükskõiksus - Isikuomadused muutuvad (meeltesegadus, umbusklikkus, hirm) Mäluhäired Mäluhäireid põhjustavad paljud asjaolud, millest osa on mööduvad ja ohutud, osa ravitavad ja osa on seotud süvenevate mäluhaigustega. Mäluhäiretesse tuleb alati tõsiselt suhtuda. Mälu mõjutavad paljud tegurid nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt. Näiteks ajanappus või väsimus võivad meelespidamist ja keskendumisvõimet nõrgendada, aga kui kiired ajad mööduvad ja inimene end öösiti jälle korralikult välja magab, hakkab ka mälu taas tavapäraselt toimima. Mööduvad põhjused - Mööduvad ajuvereringehäired - Kerge ajuvigastus - Ravimid ja uimastid - Psüühilised põhjused ja meeltesegadus Nende möödudes võib mälu taastuda. Ravitavad põhjused - - Psüühilised häired (näiteks masendus, depressioon, ärevus) - Ainevahetushäired ja ainepuudus (näiteks muutused kilpnäärme töös, vitamiini B12 vaegus) - Mõned ajuhaigused (näiteks ajukelmepõletik, peaajupõletik, healoomuline ajukasvaja) Nende puhul on oluline haiguse varajane tuvastamine ja vaevusele vastav ravi

4 Püsivad järelseisundid - Erinevate ajukahjustuste järgsed seisundid (vigastus, ajuinfarkt, ajuverejooks, infektsioonid) - Elustamisjärgne seisund - Tiamiini (vitamiini B1) vaegus võib põhjustada püsiva mäluhäire. Ei ole süvenev, taastusravi osakaal on väga tähtis. Süvenevad mäluhaigused - - Alzheimeri tõbi - Veresoonepõhine dementsus - Lewy kehadega dementsus - Frontaal- ehk otsmikusagara degenereerumine Kui mäluhäiretega hakatakse piisavalt aegsasti tegelema, võib süveneva mäluhäire arengut aeglustada. Dementsus Dementsus on sümptomite kogum, mitte eraldi haigus. Dementsus tekib ajutegevuse häirest, millel võib olla mitu põhjust. Dementsuse all mõeldakse ulatuslikku vaimsete võimete nõrgenemist, mis segab igapäevaste toimetustega toimetulekut. Lisaks mäluprobleemidele esineb ka keelelisi ja sõnalise eneseväljendusega seotud raskuseid ning häireid oma tegevuste juhtimisel. Erinevad mäluhäired nõrgendavad kõigepealt erinevaid funktsioone ja osa mäluhaigustest on tuvastatavad enne, kui need dementsuseni süvenevad. Dementsuse sümptomite hulka kuulub lisaks mäluhäiretele veel üks või mitu järgmistest sümptomitest: keeleline häire (näiteks sõnade unustamine, raskused sõnadest aru saamisega või õigete sõnade leidmisega); toimimise nõrgenemine (näiteks riietumisel või habemeajamisel); raskused näiteks inimeste ja esemete äratundmisega keerukamate vaimsete toimingutega hakkamasaamine on raskendatud (näiteks tegutsemine vastavalt juhistele või tundmatus kohas orienteerumine). Dementsust liigitatakse vastavalt raskusastmele - kerge, mõõdukas või raske.

5 Mäluhaigused Mäluhäired võivad tekkida erinevatel põhjustel ja kõige tõsisemad on neist mäluhaigused. Mäluhaigusesse haigestumise riskiteguriteks on: - vanus - madal haridustase - kõrgenenud vererõhk - suhkrutõbi - kolesteroolitase - vähene liikumine - ülekaal Mida rohkem on riskitegureid, seda suurem on oht haigestuda mäluhaigustesse. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsuseni viiv, süvenev mäluhaigus. See on aju laastav haigus, mis kulgeb tüüpiliste staadiumitena, aeglaselt ja ühtlaselt süvenevana. Alzheimeri tõppe võib haigestuda juba keskealisena. Mida vanemaks inimene elab, seda suurem on haigestumise tõenäosus. Haigus kestab keskmiselt 10 aastat, aga pikkus võib vahelduda ka mõnest aastast 20 aastani. Esimesi sümptomeid on sageli raske ära tunda. Mäluhaigust põdev inimene võib pidada oma mäluprobleeme tihtipeale ajutisteks või ebaolulisteks. Sageli märkavad muutuseid haige igapäevaelus just lähedased. Sümptomid kujunevad individuaalselt: Kõige märgatavam sümptom on lühiajalise episoodilise mälu nõrgenemine inimene ei mäleta, mida just äsja räägiti, küsib samu asju korduvalt üle, õppimisvõime on nõrgenenud raskused sõnalise eneseväljendusega ei leita õigeid sõnu tajuprobleemid ära eksimine tegevuse juhtimise aeglustumine raskused probleemide lahendamisel käitumishäired töötavatel inimestel võib haiguse algstaadiumis esineda stressi, kurnatust ja aeglust

6 Alzheimeri tõve staadiumid: Varajane staadium - Oma tahe on säilinud, inimene on otsusvõimeline (Näiteks panga tehingute mõistmisel ja arvete maksmisel võib juba esineda raskuseid) Kerge mäluhaigus - Keeruliste probleemide lahendamise võime on nõrgenenud, võib esineda keelelisi raskuseid - Inimene tuleb igapäevaeluga veel täiesti iseseisvalt toime Keskmise raskusastmega mäluhaigus Raskused keerulisema kõne mõistmisel ja sõnalise eneseväljendusega - Sõltuv teiste inimeste abist Raske staadium - Teovõime on vähenenud - Vajab ööpäevaringset jälgimist Veresoonepõhine mäluhaigus Veresoonepõhise mäluhaiguse all mõeldakse aju vereringehäirest tulenevat mäluhaigust, mis on teiseks peamiseks mäluhaiguste põhjustajaks. Alzheimeri tõbi ja veresoonepõhine mäluhaigus esinevad sageli korraga. Haigus võib süveneda astmeliselt ja enesetunne võib olenevalt päevast muutuda. Tavalisemad sümptomid on: - toimimise nõrgenemine - aeglased liigutused ja kohmakus - tasakaaluprobleemid ja kõndimisraskused - kitsenenud nägemine ja tajuprobleemid - kasvab uriinipidamatus - mäluhäired

7 Lewy kehadega haigus Lewy kehadega haigus on kolmas enim levinud mäluhaigus. Haigusele tüüpilised haigusnähud on elavad hallutsinatsioonid, Parkinsoni tõvele omased liikumishäired (lihasjäikus, aeglased liigutused, värinad) ning erksuse ja tähelepanuvõime kõikumine. Mõnikord esineb ka minestamist ja kukkumist. Otsmikusagara kahjustumisest tulenev mäluhaigus Otsmikusagara kahjustumisest tuleneva mäluhaiguse all mõeldakse aju otsmikusagarat kahjustavat haigust. Haigus saab alguse tavaliselt juba 45. ja 65. eluaasta vahel. Umbes pooltel haigetest on sama haigust esinenud lähisugulaste seas. Otsmikusagara kahjustumisest tuleneva mäluhaiguse peamiseks haigusnähuks on isiksuse ja käitumise muutused. Mäluhäired ilmnevad alles hiljem erinevalt Alzheimeri tõvest. Tüüpilised sümptomid on: - kriitikameele nõrgenemine - pidurdamatus - emotsionaalne tuimus - kõnehäired - masendus - hallutsinatsioonid Lisaks tuntakse veel palju erinevaid harvaesinevaid dementsuse vorme, millest osa on pärilikud.

8 Tervishoiuteenuste võrgustik Kui sulle tundub, et su mälu on varasemaga võrreldes muutunud, on väga oluline, et otsiksid mäluvaldkonna asjatundjatelt abi. Mälu-uuringutega võib algust teha pöördudes polikliinikusse või eriarsti vastuvõtule. Kui kahtlustatakse mäluhaigust, viiakse läbi taustaküsitlus, mäluküsitlus, tehakse mäluteste (näit. MMSE, Cerad) ja toimub aju kuvamine. Kui mäluhäire põhjus ei selgu, suunatakse patsient edasisteks uuringuteks arsti juurde, kellel on piisav väljaõpe neuroloogia või geriaatria valdkonnas. Spetsialisti arvamuse saamiseks küsitletud neuroloogia eriarsti Kati Juva. Lisad 1 1 Juva K. Muistihäiriö. Lääkärikirja Duodecim. Duodecim Muistisairaudet. Käypä hoito suositus, Muistiliitto ry verkkosivujen materiaalit Puustinen J. Muistihäiriöt ja dementia yleistä dementoivista sairauksista ja niiden hoidosta. Tampere Luentomateriaali

9 Käelabade pööramine Siruta käed ette peopesad ülespoole Kui ma ütlen parem, pööra parem peopesa teistpidi Kui ma ütlen vasak, pööra vasak peopesa teistpidi Kui ma ütlen mõlemad, pööra mõlemad peopesad teistpidi

10 Rusikate pööramine Siruta rusikasse surutud käed ette, nii et üks peopesa jääb üles, teine alla Kui pöörad rusikad paremale poole, tõsta pöidlad püsti Kui pöörad rusikad vasakule poole, suru pöidlad rusikasse Samal ajal, kui rusikaid pöörad, tee jalgadega marsisamme