Swedbanki annetuskeskkond

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "Swedbanki annetuskeskkond"

Transkriptio

1 ReumaKiri Märts 2013, nr 3 (29) Tere, kallid lugejad! Kevad on juba ukse ees ning ka Eesti Reumaliit valmistub seda kaunist aastaaega värskel meelel vastu võtma ning aina aktiivsemalt edasi toimetama. Ärge unustage aga, et kevadilmad on kavalalt petlikud ning mütsistsallist niipea loobuda ei tasu! ReumaKirja esimeses kevadises numbris toome teieni märtsikuu tegevusi, kajastades EPIKoja pidulikku vastuvõttu, Kohila Reumaühingu toimetusi ning Eesti Reumaliidu kohtumist Sotsiaalministeeriumiga. Tutvume süvitsi lastereumatoloogi Chris Pruunsillaga ning ammutame teadmisi jäigastavast lülisambapõletikust ning talverõõmudest. Järgmises ReumaKirjas kajastame aga 22. märtsil toimunud Taastusravi konverentsi, mida võib vägagi õnnestunuks lugeda! Ootan Teie ettepanekuid, arvamusi, kiitust, laitust, õnnitlusi ning tervitusi meiliaadressil või postiaadressil Toompuiestee 10, Tallinn Koos teeme ReumaKirja aina paremaks! Mõnusat lugemist! SELLES REUMAKIRJAS: LK. 2 TEGEMISED - EPIKoja pidulik vastuvõtt - Kohila Reumaühingu kohtumine toimetaja Helle- Iris Michelsoniga - Luu- ja liigesehaiguste riikliku strateegia koostamine LK. 5 PERSOONILUGU - Dr Chris Pruunsild LK. 7 TERVIS - Jäigastav lülisambapõletik - Viimased talverõõmud Tähelepanu! Tahad reisi Helsingisse? Kui Jah, siis telli ReumaKiri, sest kõikide tellijate vahel loositakse välja reis kahele VikingLine ga Helsingisse ja tagasi! Meil on väga hea meel, et hoiad käes ReumaKirja kolmandat numbrit. Kolm esimest kuud (jaanuarmärts) on ReumaKiri Teile tutvumiseks tasuta. Alates aprillist saab ReumaKirja 1 euro eest otse koju kätte. ReumaKirja saab tellida telefoninumbril või meiliaadressil Luupuse õe nõuande meiliaadress Britt Leppik ReumaKirja toimetaja Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus alustab uue teenuse pakkumisega nimelt hakkab tööle luupuseõde Kiie Semidor, kes vastab erinevates variantides (e-post, personaalne silmast-silma nõustamine) kõikvõimalikele küsimustele ja muredele, mis luupusehaigel tekkida võivad. Kui vajad abi või nõuandeid, kirjuta! Swedbanki annetuskeskkond Swedbank i annetuskeskkonnas, milles osaleb nüüd ka Eesti Reumaliit, saavad kõik head inimesed ja ettevõtted oma preemiapunkte meile annetada. Annetatud raha eest planeerime korraldada teabepäevi koolides terviseõpetuse tundides, et rääkida luu- ja liigesehaigustest jms. Soovijail on võimalik preemiapunktide eest soetada ERL võimlemisvihik koos kummilindiga! Võimlemisvihikus on välja toodud 20 praktilist harjutust, mida saab sooritada juuresoleva kummilindiga. Harjutuste eesmärk on vähendada valu, säilitada ning parandada kudede elastsust, lihasjõudu ja liigesliikuvust. 1

2 TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, kus Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson annab ülevaate sellest, mida täpselt tehti ja kellega ning kus kohtuti! Eesti Noorte Reumaliitu. Üritus andis kõigile osalejatele meeldiva võimaluse suhelda teiste ühingute esindajatega. Kohila Reumaühingu kohtumine toimetaja Helle-Iris Michelsoniga Pildil Marek Jaakson EPIKoja pidulik vastuvõtt MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda tähistas 28. veebruaril piduliku vastuvõtuga 20. tegevusaasta täitumist. Üritus toimus Meriton Grand Conference Hotellis. Eesti Puuetega Inimeste Koda on aastast avalikes huvides järjepidevalt tegutsev vabaühendus, olles katuseorganisatsiooniks üle Eesti tegutsevatele puuetega inimeste organisatsioonidele. Aastal 2013 kuulub EPIKoja võrgustikku 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ja 30 puudespetsiifi list liitu. Kokku esindab koda 420 puuetega inimeste organisatsiooni, kümnete tuhandete liikmetega. EPIKoda on oluline jõud ühiskonnas, millega peab otsuste langetamise juures arvestama. Tegemist on suure hulga inimestega, keda on vaja kaasata ja kuulata. Oleme oluline partner riigile, kohalikule omavalitsusele, teistele kolmanda sektori organisatsioonidele ja välispartneritele töös puuetega inimestega, selgitas EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. Sünnipäevale olid kutsutud EPIKoja liikmete esindajad, nende tegevusega pikaajaliselt seotud inimesed, valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajad. Eesti Reumaliitu esindasid juhatuse liige Terje Karp ja tegevjuht Marek Jaakson. Avakõne pidas Monika Haukanõmm, sellele järgnesid terivtus- ja õnnitluskõned külaliste poolt. Pidulikul vastuvõtul autasustati rinnamärgiga Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks olulisemaid isikuid, kelle panus puuetega inimeste heaolu arendamisel ning puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse toetamisel väärib erilist tunnustust. Eesti Reumaliidust sai sellise Ingrid Põldemaa, kes esindab Reumaõe nõuandeliin Tartu Ülikooli Kliinikumi reumaõde Anne Ööbik vastab Teie küsimustele ning annab nõu telefonil reedeti kell Ilme Sõna Tartu Reumaühingu liige Kohila Reumaühingu liikmed kogunesid päikeselisel 7. märtsi pärastlõunal Kohila raamatukogu õdusasse kaminasaali oma korralisele igakuisele kokkusaamisele. Seekord oli külla kutsutud Tallinnast tuntud frankofiil Helle-Iris Michelson. Proua Michelson on aktiivne lasteraamatute tõlkija prantsuse keelest, on olnud aastakümnete pikkuse töötamise ajal Eesti Riiklikus Kirjastuses lugematute lasteraamatute toimetaja, viimasel aastakümnel aga kirjutanud ka ise mitu meenutusraamatut. Kohtumist alustas ta ülevaatega oma sidemetest Kohilaga, rääkides lapsepõlves veedetud suvedest Kohila lähistel ja enne sõda Kohilasse ostetud talust. Nüüd on Helle Michelsonil endise talu maadel kaunis jõekäärus uus palksuvila. Külaline rääkis huvitavaid seiku oma ülikooliaegsetest prantsuse keele õpingutest Leningradis, fantastilistest sidemetest kõigi aegade Piiterlaste vahel ja igasugustest huvitavatest kohtumistest, soovitades selle kohta pikemalt lugeda oma mälestusteraamatust. Eriti huvitav oli kuulata külalise muljeid kohtumistest Prantsusmaa ja Belgia kolleegidega ning osavõtust igaaastastest tõlkelaagritest vastavates kirjanike loomemajades, nende riikide looduskaunites kohtades. Kõik need mälestused on kirjas tema aasta novembris ilmunud raamatus Prantsuse pasjanss, mille tutvustamine oligi selle õhtu põhieesmärk. Kõik autori poolt kaasa võetud eksemplarid leidsid kiiresti endale omanikud ja ostjaid oleks jätkunud veelgi. On tähelepanuväärne, et vaatamata soliidsele eale pakatab proua Michelson aktiivsusest ja elurõõmust. See on meile kõigile elavaks eeskujuks spordi ja kehalise aktiivsuse tähtsusest ka vanemas eas, on ta ju siiani edukas veteransportlane ujumises. Kohila raamatukogu kollektiiv oli katnud laua, meid võõrustati imehea porgandikoogi, kohvi ja maitsva kuuma teega. Selle huvitava õhtuga jäime kõik rahule - nii meie reumaühingu liikmed, raamatukogu rahvas kui ka meie külaline Helle-Iris Michelson. 2

3 Luu- ja liigesehaiguste riikliku strateegia koostamine märtsil toimus Sotsiaalministeeriumis Eesti Reumaliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel kohtumine, kus arutati luu- ja liigesehaiguste riikliku strateegia koostamise üle. Eesti Reumaliitu esindasid tegevjuht Marek Jaakson ja juhatuse liige Terje Karp. Kohtumise eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas on võimalik riiklikul tasemel luu- ja liigesehaiguste strateegia koostamine. Võttes aluseks asjaolu, et Rahvatervise arengukavas on tähelepanu pööratud eelkõige surmasid põhjustavatele haigustele, puudub praegu ühtne strateegia reumaatiliste haigete ravi kättesaadavuse, tööturul püsimise ja elukvaliteedi säilitamiseks. Sotsiaalministeeriumi esindajad Ivi Normet (Sotsiaalminsteeriumi tervisevaldkonna terviseala asekantsler), Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin ja Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht. Ene Augasmägi arvasid, et strateegia koostamiseks on oluline luua töögrupp, kuhu võiksid kuuluda lisaks Eesti Reumaliidu esindajatele ka erialaseltside esindajad. Pakuti välja, et kaasata võiks järgmiste erialade esindajad: reumatoloogia, taastusravi, töötervishoid, tööandjad, Haigekassa. Arvati, et meie tegevused tuleks lülitada hetkel koostatava Rahvatervise Arengukava tegvuskavva. Tegevuskavas on mitmeid valdkondi kuhu meie tegevused sobiksid (regionaal, liikumine, teavitus). Lepiti kokku, et moodustatakse tegevuskava töögrupp, kuhu oodatakse meie ettepanekuid osalejate kohta. Tegevuskavas püstitatud eesmärkide saavutamise sisendiks on bioloogilise ravi kättesaadavus, töövõimeja elukvaliteedi säilimine, teavitustöö, varajane diagnoosimine. Liigeshaige liikumisaabits ja kummilint Liigeshaige liikumisaabitsat ja kummilinti saab osta ja tellida koju Eesti Reumaliidu kontorist. Selleks tuleb ühendust võtta elektronposti aadressi teel: või telefonitsi: Aabitsa ja kummilindi hind kokku on 3 eurot (+ saatekulud). Tunned väsimust, nõrkust, sul on unehäired, närvivalud kimbutavad? Üks tablett päevas B grupi vitamiinide vaeguse vältimiseks ja raviks Milleks on B-kompleks vitamiini vaja? asendamatud närvisüsteemi normaalsel funktsioneerimisel olulised organismi varustamisel energiaga osalevad rasvade ning valkude ainevahetuses vajalikud ajutegevuse ja mälu talitluseks punaste vererakkude ja veresoonte normaalsel toimimisel naha, juuste, simade ja maksa tervise tagamisel B-grupi vitamiinid on vesilahustuvad ning võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed. Seetõttu peaks neid toiduga iga päev lisaks saama. B-grupi defitsiiti põhjustavad: alkoholi, kohvi, koolajookide ja tee pidev ja rohke tarbimine suitsetamine antibiootikumid, lahtistite liigkasutamine liigne maiustamine väga valgurikka toidu tarbimine B1 Tiamiin 100mg + B6 püridoksiin 200mg + B12 tsüanokobalamiin 0,2mg Ravimireklaam. am. Neuromultivit on käsimüügiravim. Näidustused: B-gurpi vitamiinide vaeguse vältimine ja ravi. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege lepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi tähe- kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: G.L. Pharma GmbH Schlossplatz 1, A-8502 Lannach, Austria Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt Eestis: Covalent OÜ, Pärnu mnt 102c, Tallinn 3

4 Liigesed teevad häda abiks on Boswellia Boswellia ehk viirukipuu vaigu suurepäraseid omadusi tundsid ja kasutasid iidsed ravitsejad juba tuhandeid aastaid tagasi. Uuemad uuringud näitavad, et viirukipuu ekstraktis sisalduvad bosvellhapped aitavad leevendada ja ära hoida põletikulisi haigusi. Viiruk hinnaline raviomadustega vaik Idamaadest Viiruk on Araabiamaades ja Indias kasvava viirukipuu (Boswellia) vaik. Viiruki saamiseks tehakse puukoorde lõige ja piimjas vaik voolab välja. Õhu käes kuivab see kollakateks, punakateks või pruunikateks terakesteks, millest jahvatatakse viirukipulbrit. Uue Testamendi kohaselt kuulus viiruk nende hinnaliste andide hulka, mida kolm Idamaa tarka vastsündinud Jeesusele kinkisid. Ajalooürikutes mainitakse sageli viiruki raviomadusi. India ayurveda meditsiin kasutas viirukit juba ammusest ajast erinevate põletikuliste haiguste raviks. Kuulsad antiikaja arstid Hippokrates, Galenos ja Dioscorides hindasid viirukit kõrgelt ning kasutasid seda krooniliste liigesehaiguste, liigeste valulikkuse, liigesepõletiku ja reuma raviks. Uuringud on tõestanud bosvellahapete toimet põletikulistele protsessidele Kuni viimase ajani olid viiruki raviomadused unustusse jäänud ning enamus meie kaasaegsetest seostas viirukit ainult religiooni ja kirikuga. Hiljuti läbiviidud uuringud tõestavad, et viirukipuu ekstraktis sisalduvad bosvellhapped avaldavad pidurdavat toimet põletikulistele protsessidele. Nad blokeerivad kahjulike ainete leukotrieenide tootmist organismis. Leukotrieenid põhjustavad ja süvendavad kroonilisi põletikke: liigesepõletikke, reumaatilisi haigusi ja soolepõletikku. Boswellia leevendus loodusest Boswellia kapslid sisaldavad 100mg India viirukipuu ekstrakti, milles on rikkalikult põletikuvastaseid bosvellhappeid. Boswellia tarvitamine võib vähendada põletikuvastaste ravimite vajadust ja koguseid. Looduslikul tootel ei ole kõrvaltoimeid. Kapsleid tuleb võtta üks kord päevas söögi ajal või pärast sööki koos vedelikuga. Boswelliat on soovitav kasutada pikema perioodi vältel. Arstid soovitatavad Boswelliat: liigesepõletike ja liigesevalude all kannatajatele reumaatiliste haiguste põdejatele Saadaval apteekides. Täiendav teave: OÜ KBM Pharma, tel

5 PERSOONILUGU Selles rubriigis tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mujalt maailmast. Reumatoloog Chris Pruunsild gastunud liigesed kauge tagajärg, milleni juveniilse idiopaatilise artriidi (JIA) raskemad vormid võivad viia. Chris Pruunsild. Foto: Andres Lumi Seekordses numbris tegime lähemat tutvust tunnustatud Eesti arstiteadlase, pediaatri ja reumatoloog dr Chris Pruunsillaga, kes avas Tartus Chris Medical nime all artriidi kliiniku. Sündisin aastal Tartus bioloogiatudengite peres esimese lapsena. Arstiks õppima mineku otsuse tegemisel olid minu eeskujudeks ja heas mõttes mõjutajateks biokeemikust isa praegune toitumisteadlane professor Mihkel Zilmer ning kadunud kardioloogist emapoolne vanaisa professor Jaan Riiv. Keskkoolineiuna tekkis mul suvisel koolivaheajal huvi proovida haiglatööd ja vanaisa viis mind kokku infarktiravi osakonna personaliga - kahel suvel olid minu esimesteks ametiteks toidujagaja ja sanitar. Need esimesed kogemused olid õpetlikud ning noorele neiule osakonna patsientuuri arvestades pisut isegi hirmutavad, samas kindlasti meditsiini vastu huvi ja aukartust tekitavad. Isaga eriala valikut arutades oli meil ühine arvamus, et kui valida meditsiin, siis sobiks mulle minu loomust arvestades enim töö lastega seega jäigi valikuks pediaatria; teise võimalusena kaalusin algklasside õpetaja ametit. Astusin ülikooli aastal ja sel ajal õpetati arstiteaduskonnas lastehaigusi veel eraldi osakonnas, pärast minu kursust lõpetas pediaatria veel üks kursus, seejärel eraldi õpe lõpetati. Lõpetasin ülikooli 1993.a. ja läbisin aastase pediaatria internatuuri. Internatuuri lõpukuudel oli mulle endale selge, et valin sisehaiguste valdkonna ja kuna Tartu Ülikooli lastekliinikul oli hetkel vaja reumatoloogi, siis oligi otsus tehtud. Iga eriala valik on hüpe vette tundmatus kohas alguses on alati raske ja võõras, kuid pühendudes hakkasin valitud alast üha rohkem huvituma ja seda armastama. Teadsin ette, et reumaatilised haiged on reeglina üsna rasked kroonilise põletikuga haiged, samuti ei olnud üheksakümnendate aastate teises pooles veel lastereumatoloogilises praktikas laialdaselt kasutusel praegu rakendatav varane agressiivne baasravi, bioloogilisest ravist rääkimata. Oma õpingute ajast mäletan hulgiliigeshaaratusega lapsi, kellel olid moondunud ja jäi Oma otsese õpetaja dr. Hille Liivamägi juhendamisel omandasin reumaatiliste haiguste diagnoosimise ja ravi alused, samuti liigespunktsioonide ja liigesesiseste süstide tehnika. Olen dr Liivamägile väga tänulik nii õpetamise kui igapäevatöös vajalike praktiliste nõuannete ja arutelude eest, mis toimusid juba kolleegidena teineteise kõrval töötades. Hakkasin JIA haigetega tegelema ja liigesesüste tegema aastal. Üle kümne aasta kulus doktoritöö valmimisele. Uurimistööga alustasin aastal, töö kaitsesin 2007, vahepealsesse perioodi jäi lastehaiguste residentuur. Olen üks vähestest, kes omandas lastearsti kutse n-ö kaks korda nõukogudeaegse pärandina lastehaiguste internatuuri ja Eesti Vabariigi aegse lastehaiguste residentuuri läbimise teel. Minu doktoriväitekiri oli teemal Juveniilne idiopaatiline artriit Eesti lastel epidemioloogilis-kliiniline uurimustöö, juhendajateks emeriitprofessor Tiina Talvik ja hiljuti meie seast lahkunud Helsinki Ülikooli dotsent, lastereumatoloog Pirkko Pelkonen. Minu suurim lugupidamine ja sügav tänutunne neile mind nende pikkade aastate jooksul toetamast, õpetamast ja innustamast. Doktoritöös avaldasin JIA haigestumuse ja levimuse näitajad 14 Eesti maakonnas aastatel Kui sellel perioodil oli keskmine esmashaigestumus 21,7 saja tuhande kuni 16-aastase lapse kohta, siis praeguseks on see näitaja kindlasti oluliselt tõusnud viimasel viiel aastal on Eestis diagnoositud keskmiselt ligikaudu 200 uut juhtu aastas. Edasises teadustöös on minu peamiseks huviorbiidiks JIA prognoos ja seda määravad tegurid teatud kliinilised ja laboratoorsed näitajad, mille olemasolul või puudumisel võiks olla prognoosi ennustav tähendus. Osa neist näitajatest on praegu kasutusel vaid teadustöödes, kuid võivad varsti olemas olla juba igapäevases kliinilises praktikas. Olen sellealase uurimustöö juhendajaks doktorant Jaanika Ilissonile aasta lõpus märgiti meie uurimustöö Arterite struktuursed ja funktsionaalsed omadused ning ateroskleroosiga seotud biomarkerid esmaselt diagnoositud juveniilse idiopaatilise artriidi haigetel ära arstiteaduskonna preemia ja SA TÜ Kliinikumi teadusstipendiumiga. Osaleme ka mitmes rahvusvahelises teadustöös, teeme koostööd Rahvusvahelise Lastereumatoloogiliste Uuringute Organisatsiooniga (PRINTO) ja Göteborgi Ülikooliga. Olen kümme aastat olnud erialaseltside juhatuses (seitse aastat Eesti Reumatoloogia Seltsi sekretär, kolm aastat samal ametikohal Eesti Lastearstide Seltsis) ja korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Lastereumatoloog tegeleb laste ja noortega kuni 19. 5

6 sünnipäevani. Juveniilne artriit on krooniline haigus, mis kulgeb tõusude ja mõõnadega vaibeperioodide ja ägenemistega. Reeglina käivad JIA patsiendid vastuvõtul 3-4 korda aastas need lapsed saavad kõik omal kombel tuttavaks ja omaks kõigi enda erinevate probleemidega. Tihti on reumatoloog see, kellele usaldatakse liigeshädadele lisaks ka muud kaebused ja mured. Haiguse teinekord väga visa ravile allumine või koguni allumatus on tõsine probleem, samas paranevad lapsed tihti kiiremini kui täiskasvanud, kellel on elu jooksul lisandunud teisigi haigusi; agressiivse raviga on laste puhul sageli võimalik haigusprotsess kiiresti alla suruda, võimaldades lapsele normaalse kasvu ja arengu. Lastereumatoloogi tööpäevad on pingelised. Reeglina tuleb tegeleda haigega päevas haiglas ravil olevad haiged, ambulatoorsed vastuvõtud, bioloogilise ravi infusioonid päevaravis, liigesesüstid. Lisaks tihedad kõnetunnid, mil 60 minuti jooksul tuleb iga 3-5 minuti järel lülituda ümber erineva lapse probleemidele ja võtta vastu otsuseid ning anda soovitusi. Ülikooli haiglas töötamine tähendab sellele kõigele lisaks veel seminaride läbiviimist tudengitele, residentide juhendamist ja teadustöö tegemist. Tööd hõlbustaks oluliselt spetsiaalse väljaõppe saanud reumaõe olemasolu, sellise õe väljakoolitamine on lähiajal ka plaanis. Reumatoloogi töö ei ole kunagi rutiinne, kõik päevad on oma erinevate probleemidega erinevad. Kuigi haigused on rasked, sageli ägenevad, vahel raskesti ravile alluvad, on see huvitav ja kiiresti arenev valdkond. Igal aastal lisandub uusi bioloogilisi ravimeid, võimalik on teha nende hulgast valikuid JIA alatüübist lähtuvalt. kiirem eriarstiabi saamise võimalus osutub patsiendile paraku kallimaks, kuna riiklik süsteem läbi haigekassa seda ei toeta. Omalt poolt teeme kõik, et seda olukorda muuta. Oma suurimateks tööalasteks saavutusteks pean doktorikraadi omandamist ja erakliiniku loomist. Stressi maandamisest: olen kirglik kokkaja ja pidevalt uute maitseelamuste otsinguil. Teen ise kõike alates leiva küpsetamisest ja süldi keetmisest kuni tortide ja jäätise valmistamiseni. Möödunud sügisest hakkasin laulma segakooris, kuna üheks minu unistuseks on üle pikkade aastate osaleda laulupeol mitte pealtvaataja, vaid lauljana. Armastan ka teatris käia ja reisida. Dr Chris Pruunsilda küsitles ReumaKirja toimetaja Britt Leppik Taastusravi konverents märtsil toimus Eesti Rahvusraamatukogus Taastusravi konverents, millest võite täpsemalt lugeda juba järgmises numbris! aastal sai minus küpseks mõnda aega mõttes olnud otsus teostada ennast erameditsiinis. Teatud hulka praktilisi kogemusi omades on see minu jaoks uus arenguetapp. Oma mõttele sain mitmekülgset tuge oma elukaaslaselt, kellel on aastatepikkune kogemus ettevõtjana ja kellega koos sai loodud laste artriidi kliinik nime all Chris Medical (www.lasteartriit.ee). Teenindame kuni 19-aastaseid lapsi ja noori. Kliiniku eesmärgiks on pakkuda kiiret esmast lastereumatoloogi konsultatsiooni võimalust. Juveniilne artriit tuleb ära tunda ja diagnoosida võimalikult vara. Samaaegselt jätkan töötamist SA Tartu Ülikooli lastekliinikus vanemarst-õppejõu ja teadurina. Vajadusel saan suunata haiglaravi või uuringuid vajavad haiged haiglasse. Selline tööjaotus võimaldab aega paremini planeerida ja leida rohkem aega teadustööks. Paraku ei ole laste artriidi kliinikul hetkel lepingut Eesti Haigekassaga. Vaatamata sellele, et erakliinik ja riiklik arstiabi süsteem on ülesehitatud erinevatel alustel, on nende eesmärk üks patsientide võimalikult hea teenindamine ja ravi. Haigekassa tänane selgitus, et pediaatrilisi patsiente peaks rangelt teenindama ainult kolmanda etapi haiglate juures on tänapäevase meditsiini arengu seisukohalt pärssiv, ehk isegi ebavõrdset konkurentsi tekitav. Erameditsiinis patsiendile pakutav 6

7 TERVIS Terviserubriigis toome koos reumaõe Kersti Ossaare ja füsioterapeut Tuuliki Tulfi ga teieni tervisealaseid nõuandeid. Jäigastav lülisambapõletik, Anküloseeriv spondülartriit, von Behterevi tõbi Viimased talverõõmud! Kersti Ossaar Selle haiguse tüüpiline haige on noor mees, harvemini naine, kes hakkab hommikupoole ööd üles ärkama seljavalu ning eriti just ristluuvalu tõttu. Hiljem on haaratud kogu lülisammas ja muud liigesed. Areneb liikuvuse piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Selgroolülide vahele kasvavad luusillad, nii et selja liikuvus väheneb. Selg on nagu pillirookepp. Lõpptulemuseks võib olla küüru vajunud, täiesti jäik lülisammas. Tekib nn palvetaja kehaasend. Seljavalud on piinavad, kuid neid leevendab liikumine, võimlemine või mõni muu füüsiline tegevus. Üldsümptomitena esinevad halb enesetunne, pidev madal palavik, kaalulangus ja väsimus. Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Oluline roll on geneetilistel teguritel. Üheks oluliseks tekkepõhjuseks peetakse spetsiifi lisi mikroorganisme, mis tekitavad põletikke (nt kopsu ja kuseteede põletikke). Osadel inimestel tekib võitluses põletikuga immuunsüsteemi viga, mistõttu hakkavad kahjustuma oma organismi koed, peamiselt liigespinnad ja kõõlused. Kuna seljavalusid on inimestel tihti ja selle põhjused on erinevad, siis võib lülisambapõletiku diagnoosimine hilineda. Oluline on haiguse varajane diagnoosimine. Diagnoosi kinnitamiseks hinnatakse lülisamba liikuvust erinevas suunas, tehakse röntgenülesvõtteid ja otsitakse põletikutunnuseid veres. Ravi eesmärgiks on ära hoida valu ja põletik, ennetada ja vähendada lülisamba jäikuse ja moondumise teket. Oluline ja lausa kohustuslik on kehaline aktiivsus. Võimelda tuleb iga päev, ideaalis lausa kaks korda päevas. Selle haiguse puhul on vajalik kõik, mis puudutab taastusravi ning loomulikult tuleb ka haigel endal olla aktiivne. Medikamentide vajalikkuse üle otsustab arst. Tuuliki Tulf Kevad on küll käes, kuid veel on võimalus minna välja ning nautida viimaseid talvemõnusid. Seekord juhingi tähelepanu vähem levinud tegevustele, mida lumisel ajal ette saab võtta. Rõõm on tõdeda, et linnast välja sõites on mitmeski kohas näha poe või kultuurikeskuse ees soome kelke. Uuemate kelkudega saab hakkama ka päris paksus lumes, kuid kõige paremini libiseb ta siiski külma ilmaga ning jää peal. Tõukekelguga sõites on võimalik saada sarnane koormus suusatamise ning uisutamisega. Sõidul on kaks faasi - tõukamine ning seejärel libisemine. Trenni teeme jalgadele lükkamisel (ära unusta tõukejalga vahetada!) kehatüvele ning parandame ka tasakaalu ja vastupidavust. Lisaks on kelgusõit võrreldes suusatamise ja uisutamisega palju stabiilsem, mistõttu sobib see hästi eakamatele või erivajadustega inimestele. Enamikel kelgumudelitel on ees istekoht või käepärane korv. Iga huviline leiab kindlasti endale sobiva kelgu. Tasub ka uurida ega endal või naabril pole mõni kelk kuuri ununenud. Samuti on tore ning kasulik minna väikesele jalutuskäigule metsa. Ühelt poolt on lumes sumpamine hea alajäsemete lihasjõudlusele ning südamele, teiselt poolt vajab see ka üllatavalt palju tasakaalu, et mitte pikali kukkuda. Et elu kergemaks teha, on nii mitmeski kohast võimalik laenutada räätsasid. Räätsadega kõndimine avaldab liigestele vähem koorumust kui kõndimine või jooksmine. Koormust on lihtne varieerida valides kellegi teise kõnnitud rada või minnes oma teedpidi puhtal lumel. See treenib koordinatsiooni, tasakaalu ning lihasjõudu ning kulutab rohkem kaloreid kui samas tempos suusatamine või jooksmine. Kui soovite enam panna tööle ülakeha, siis on heaks treeninguks lumememmede ehitamine. Mida suurem, seda uhkem ning seda rohkem haarame kaasa ka õlavöödet. Memme keha kokku pannes peaksime vaid jälgima, et raskeid palle tõstes oleks meil selg sirge, naba sees, tõstmine käiks jalgade jõuga ning et me ei 7

8 unustaks pingutusel välja hingata. Väikestest pallidest võib teha lumemehe kõrvale püramiidi ning sinna sisse panna õhtul põlema õueküünla, pakkudes nii midagi ka silmale ja hingele. Kui meisterdamise ajal kükitame, siis treenime ka jalgu ning hiljem lumesõda pidades läheb ka koordinatsioon paremaks. Kuid peab jälgima, et kükitades ei läheks põlved varvastest ettepoole, sest see on liialt kurnav põlveliigesele. Kõige lõpuks võib aga end ühel ilusal külmemal päeval pikali visata ning vaadata, kas lumeinglid ikka tulevad välja. Hea oleks proovida teha erinevas suuruses tiibadega tegelasi, mõned painutatud käte ja jalgadega, teised sirutatud. Kõige tähtsam on ju siiski ennast ning talve nautida. PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS Ülle Kullamaa (Eesti Reumaliidu juhatuse esinaine) Anu Teske (Kohila Reumaühingu juhatuse liige) Ester Sõstova (Reumahaigete Laste ja Noorte Ühingu juhatuse liige) Marika Tammaru (Tartu Reumaühingu juhatuse esinaine) KONTAKT Eesti Reumaliit Toompuiestee 10, Tallinn E-post: Tel: Kodulehekülg: Britt Leppik ReumaKirja toimetaja E-post: Tel: ReumaKirja tellimine: E-post: Tel: Reklaami tellimine: Enid Udras Meediakoordinaator E-post: Kujundus: Enid Udras Trükk: Must Muna Tiraaž: 1000 Estonian Rheumatism Association 8

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi

Lisätiedot

Käimispäev 2014 Intervjuu dr Reinhold Birkenfeldtiga Tegevmeeskonna uued liikmed Stene esseekonkursi võiduessee Kontorivõimlemisest

Käimispäev 2014 Intervjuu dr Reinhold Birkenfeldtiga Tegevmeeskonna uued liikmed Stene esseekonkursi võiduessee Kontorivõimlemisest Suvi 2014 nr. 2 (34) ISSN 2228-4664 Käimispäev 2014 Intervjuu dr Reinhold Birkenfeldtiga Tegevmeeskonna uued liikmed Stene esseekonkursi võiduessee Kontorivõimlemisest SÜDAMEASPIRIIN ON EE-030113-271 ENNETAB

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin

ma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants

TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Tallinn. Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants TERVE, SUOMI! TERE, SOOME! Soome keele audiovideokursus K i r j a s t u s e A S P a n g l o s s Tallinn Riitta Koivisto-Arhinmäki, Inge Davidjants, Eugene Holman, Artem Davidjants Kirjastuse AS Pangloss

Lisätiedot

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja

Lisätiedot

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma

Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com

Lisätiedot

Parkinsoni tõbi. Raamat haigetele ja nende peredele III

Parkinsoni tõbi. Raamat haigetele ja nende peredele III Parkinsoni tõbi Raamat haigetele ja nende peredele III Toimetaja: Pille Taba Koostajad: Pille Taba Toomas Asser Ülle Krikmann Tiiu Paju Ene Olt Eve Kanarik Krista Ankru Heleri Kivil Ene Taurafeldt Monika

Lisätiedot

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond

Lisätiedot

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale!

TERVETULOA KERAVALLE! Tere tulemast Keravale! TERVETULOA KERAVALLE! Maahanmuuttajan palveluopas Tere tulemast Keravale! Tugiteenuste käsiraamat sisserändajatele Suomi // viro soome // eesti sisällys Sisukord Tervetuloa Keravalle! // Tere tulemast

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

Mereturismikonverents Haapsalus

Mereturismikonverents Haapsalus Mereturismikonverents Haapsalus 13. detsember 2006 Haapsalu Kultuurikeskus Heli Huul projektijuht Eestis Interreg III A projekt Yachting in Archipelago TURU PIIRKONNA JA LÄÄL ÄÄNE-EESTIEESTI MERETURISMI

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA A INFOLEHT Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// eestielu.delfi.ee Nr 11 (268) DETSEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: facebook Tähistati

Lisätiedot

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL

Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Heli Konivuori ROHELINE DRAAMA MÄNGUASJAMAAL Tartu Lille Maja Tartu 2009 Sisukord Saateks Saateks... 3 1. Mis on roheline draama?... 5 2. Mängud, lood ja roheline draama.... 7 3. Rohelises draamas kasutatavad

Lisätiedot

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen

Lisätiedot

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga

K1Ki Teataja. Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga K1Ki Teataja Kiviõli I Keskooli häälekandja Nr.8 2016/2017 Saame tuttavaks eesti keele õpetaja Joosep Susiga Christofer Kivipalu tegi oma eesti keele õpetaja Joosep Susiga intervjuu. Nad rääkisid kõigest

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ

SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ SUOMEN TYÖVÄEN MUSIIKKILIITTO RY TIEDOTE 27.5.2010 SUURIA TUNTEITA MUSIIKISSA 12. 13.6.2010 HELSINGISSÄ Kiitos ilmoittautumisestanne Suomen Työväen Musiikkiliiton 90-vuotisjuhlille. Juhlat järjestetään

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

Kui patsient väidab, et tal on pidevalt palavik. Katrin Nõukas Ida-Tallinna Keskhaigla EAP 2013

Kui patsient väidab, et tal on pidevalt palavik. Katrin Nõukas Ida-Tallinna Keskhaigla EAP 2013 Kui patsient väidab, et tal on pidevalt palavik Katrin Nõukas Ida-Tallinna Keskhaigla EAP 2013 Patsient nr.1. noor/nooremas keskeas naine (harvem mees) kaebuseks pidev palavik täpsustamisel päeva teises

Lisätiedot

Taas loeme sellest, et kuskil

Taas loeme sellest, et kuskil Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet 17. märts 2014 Noortekeskus keset linna Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Taas loeme sellest, et kuskil avati uus ja ilus noortekeskus.

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele... Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,

Lisätiedot

TERETULEMAST HONKAJOE VALDA

TERETULEMAST HONKAJOE VALDA TERETULEMAST HONKAJOE VALDA INFO UUELE ELANIKULE Honkajoe Vallavalitsus Porhontie 5, Avatud E-R 8:00-15:45 Tel. 050 577 5200 Faks 02 577 5214 www.honkajoki.fi Teretulemast Honkajoele Honkajoe vald on koduks

Lisätiedot

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT

MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT MÜÜGIESINDAJA-PROJEKTIJUHT VÄLJAKUTSE AKTIIVSELE MÜÜGIMEHELE EHITUS- JA TOOTMISSEKTORIS! B&H Solutions OÜ kliendiks on regiooni suurimaid tööriistade, ehitustehnika, ehitus- ja töösusseadmete rendiettevõte

Lisätiedot

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE

1930 N210 SISU: EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄUMNNE EESTI Kl RJ\N DUS 1930 N210 5 v T i.->>, -3 SISU: z^l.» W. SOSS: Vergilius'e 2000. sünnipäevaks. (Pildiga.) K. E. SÖÖT: Dr. med. Eugen Jannsen. (Piltidega.) J. MÄGISTE: Vanim eestikeelne trükkteos aastast

Lisätiedot

III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID

III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS KOKKUTULEKU MATERJALID III EESTI SOOME SÕPRUSLINNADE JA VALDADE KOKKUTULEK TARTUS 5.-7.9.2001 KOKKUTULEKU MATERJALID TALLINN November 2001 - 2 - Kokkutuleku programmikolleegium: Tiit Kirss ja Irja Alakivi, Eesti Linnade Liidu

Lisätiedot

Eesti Rohuteadlane

Eesti Rohuteadlane lk 2 3 4-7 8 9-10 11-13 14 15-16 17-20 21-27 28-30 31 32 Eesti Rohuteadlane 4. 2012 Ajakiri apteekritele aastast 1926 Eesto Rohuteadlane muutuste künnisel Juhtkiri - Tulekul on internetiapteek Tartu Raekoja

Lisätiedot

Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Uus eesti keele arengukava tulekul Jüri Valge Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Vormiline põhjus hakata tegema uut eesti keele arengukava (EKA) oli see, et praeguse, EKASe 1 kehtivus

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

Kliendileht 2013 Nr 10(28) Pakkumised kehtivad BENU ja Apteek1 apteekides kuni %

Kliendileht 2013 Nr 10(28) Pakkumised kehtivad BENU ja Apteek1 apteekides kuni % Kliendileht 2013 Nr 10(28) Pakkumised kehtivad BENU ja Apteek1 apteekides kuni 31.10.2013 JUUKSEHOOLDUS kuni -17 % VITIRON TM ACTIVE SUSCAPS KAPSLID N30 Vitamiinide ja mineraalide kompleks: aitab vähendada

Lisätiedot

Kaljuronimise raskuskategooriad

Kaljuronimise raskuskategooriad Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi

Lisätiedot

6.5.2013 Matti Miettinen

6.5.2013 Matti Miettinen IKÄPYRAMIDISTA HUMANITAARISEEN APUUN Koulukalusteprojekti Viroon Suomen ikäpyramidi vuonna 2002 Lähde: Google VÄESTÖN IÄN (1-V.)JA SUKUPUOLEN MUKAAN 31.12.2010 Lähde :Google IKÄPYRAMIDI V 2000 JA V 2030

Lisätiedot

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND

KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Student s name... Chef s name.. Workplace.. Teacher. School. Time Total ECVET POINTS.. KVALIFIKATSIOONI KUTSEOSKUSNÕUETE HINDAMISJUHEND Kvalifikatsioon: À LA CARTE- RUOANVALMISTUS (FIN) 120 tundi 4 ÕN,

Lisätiedot

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii

3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii Endel flndpey: Suve Mete uinub, ööbik laulab, nii algab suveöö ja kõrges taevas särab veel eha valge vöö. Ja angervaksa tüvel ma silman kastevee, ning riikki põllu serval mu armas lilleke. All aasal kase

Lisätiedot

Põhivärvinimed soome keeles

Põhivärvinimed soome keeles Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa

Lisätiedot

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Trexan 2,5 mg õhukese polümeerikattega tablett Metotreksaat

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Trexan 2,5 mg õhukese polümeerikattega tablett Metotreksaat Pakendi infoleht: teave kasutajale Trexan 2,5 mg õhukese polümeerikattega tablett Metotreksaat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

AJU TERVIST EDENDAMA! projekt ETNIMU. Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine

AJU TERVIST EDENDAMA! projekt ETNIMU. Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine AJU TERVIST EDENDAMA! ETNIMU projekt Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine AJU TERVIST EDENDAMA! Juhend on koostatud Suomen muistiasiantuntijat ry etnilise taustaga eakate aju tervist edendava

Lisätiedot

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Tallinn 2012 Originaal: Olli Daavittila, Tuula Matikainen TYÖTAITOJEN ARVIOINTIASTEIKKO Perttulan Erityisammattikoulun julkaisuja 6/1997

Lisätiedot

KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli

KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli KUULA&KORDA Soome ärikeel KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli KUULA&KORDA Soome ärikeel KUUNTELE&TOISTA Suomen liikekieli Koostanud Jaanika Kullerkupp ja Külli Liebert Teksti lugenud Kaidi Luide (eesti

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S

Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S Matti Pyykkönen Karismaatiline või vaimulik? K I R J A S T U S 1 1 Originaali tiitel Matti Pyykkönen Karismaattinen vaiko hengellinen? Juurikasvu kustannus Tõlkinud Karin Lintula Trükkinud Lievonen T:mi,

Lisätiedot

Elama asumine Soome või Soomest välismaale. Kuidas saate Soome sotsiaalkaitse ja mis juhtub, kui asute elama välismaale? Lühidalt ja selgelt

Elama asumine Soome või Soomest välismaale. Kuidas saate Soome sotsiaalkaitse ja mis juhtub, kui asute elama välismaale? Lühidalt ja selgelt Elama asumine Soome või Soomest välismaale Kuidas saate Soome sotsiaalkaitse ja mis juhtub, kui asute elama välismaale? Lühidalt ja selgelt Sisukord Kui asute elama Soome või Soomest välisriiki 1 Kui asute

Lisätiedot

Aktiivõppe meetodid looduse ja tehnika valdkondades. Koolitusraport

Aktiivõppe meetodid looduse ja tehnika valdkondades. Koolitusraport looduse ja tehnika valdkondades Koolitusraport looduses 2 Aeg: september oktoober 2009 Koht: Kirna (2 päeva), Kehtna (1 päev) Koolitajad: Argo Bachfeldt, Uku Visnapuu Osalejad: noorsootöötajad üle Eesti

Lisätiedot

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda?

Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Poiste seksuaalsuse areng tänapäeval kuidas poisse kohelda? Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kanttila Juhtivspetsialist Miehen Aika Seksuaaltervisekliinik Väestöliitto(Rahvastikuliit) u.20 000 in/a. u.500

Lisätiedot

Tervis ja taastusravi

Tervis ja taastusravi Tervis ja taastusravi Haigushüvitised ja -päevarahad, taastusravi- ja puuetega inimeste toetused Lühidalt ja selgelt Sisukord Tervis ja taastusravi 1 Kui haigestute 2 Kes võib saada Kela toetusi? 2 Kela

Lisätiedot

Kysykää olkaa hyvä. Oletteko Virosta? Ei, en ole Virosta.

Kysykää olkaa hyvä. Oletteko Virosta? Ei, en ole Virosta. . tund. tunti Tutvumine. Rahvused. Keeled. Maad. Tutustuminen. Kansat. Kielet. Maat. Väliseestlased. Virolaiset ulkomailla. Tere tulemast! Tervist, kallid sõbrad! Minu nimi on Teresa Maier. Mina olen Tallinnas

Lisätiedot

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto Originaali tiitel: Erkki Tuomioja Jaan Tõnisson ja Viron itsenäisyys 2010 Kujundanud Mari Kaljuste Toimetanud Kalev Lattik Konsultant Toomas Hiio Fotod: Eesti Filmiarhiiv, Rahvusarhiiv, SKS Kirjallisuusarkisto

Lisätiedot

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise

Lisätiedot

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Pakendi infoleht: teave patsiendile Pakendi infoleht: teave patsiendile Nicorette Invisipatch, 25 mg/16 h transdermaalne plaaster Nicorette Invisipatch, 15 mg/16 h transdermaalne plaaster Nicorette Invisipatch, 10 mg/16 h transdermaalne

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks. Sini Kaartinen ja Aura Linnapuomi

Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks. Sini Kaartinen ja Aura Linnapuomi Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks Sini Kaartinen ja Aura Linnapuomi Kulttuuria kaikille palvelu Yhdenvertaisen kulttuurin puolesta ry Tallberginkatu

Lisätiedot

Meditsiinidokumentide haiglasiseste tööprotsesside optimeerimise mudel

Meditsiinidokumentide haiglasiseste tööprotsesside optimeerimise mudel EESTI HAIGLATE LIIT Meditsiinidokumentide haiglasiseste tööprotsesside optimeerimise mudel Raseduse, sünnituse ja abordiga seotud tegevuste kirjapanek Lõplik raport 16.4.12 Sisukord Mudeli ülevaade...

Lisätiedot

KAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE" HÕIMLASTE PÜHADE LAUL.

KAASANDENA LENDAJAKIRI «VÄLISEESTLANE HÕIMLASTE PÜHADE LAUL. Sisu:. Lhk. 1. Hõimlaste pühadelaul. P. Voolaine.................... 99 2. Aasta vahetuseks.. 100 3. Soomekeele õpetamise küsimusi eesti koolides. V. Ernits 102 4. Suomen ylioppilasmaailman heimoharrastukset.

Lisätiedot

Ü l e v a a d e. Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik

Ü l e v a a d e. Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Ü l e v a a d e - - - - - - - - - - - Vaba aeg Soome ja Eesti keelearenduskavades Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Keelearenduskavade koostamine on Eestis ja Soomes sattunud ühele ja samale

Lisätiedot

Burghardtiga ja tutvuti Saksa Lunastaja kogudusega. Konsistooriumis

Burghardtiga ja tutvuti Saksa Lunastaja kogudusega. Konsistooriumis T A R K U S 8 Perekond on väärtus inimesele ja ühiskonnale Tõnu Lehtsaar piibellikest pereväärtustest. T E G U 7 Mart Jaansoni teos kanti ette laulupäeval Sangaste kirikus lauldi jumalateenistust. E E

Lisätiedot

Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest

Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Üldkasuliku töö tulemuslikkuse parandamise võimalustest Andri Ahven Sisukord 1. ÜKT kohaldamise võimalused 2. ÜKT-le suunatud isikud 3. ÜKT 211. aastal lõpetanud süüdimõistetud 4. ÜKT tegijana 211. aasta

Lisätiedot

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN Originaali tiitel: Raisa Cacciatore Erja Korteniemi-Poikela Maarit Huovinen Miten tuen lapsen ja nuoren itsetuntoa Werner Söderström Osakeyhtiö Helsinki Toimetanud Eena Ingar Kujundanud Päivi Palts Raisa

Lisätiedot

Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast

Piimatööstus pole kolimist ikka veel otsustanud Tallinna Piimatööstus pidi märtsi lõpuks valima, kas ta viib tootmise pealinnast Viljandi maakonna päevaleht Laupäev, Nr. 64 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +5 vihmane Täna pilvisus hõreneb ja pärastlõunal alates saartest sadu lakkab. Puhub läänekaare tuul kiirusega 3

Lisätiedot

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Andri Ahven, Pilleriin Lindsalu Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Analüüsitalitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn

Lisätiedot

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA

SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA SOOME ELANIKKONNA KÜSITLUS: EESTI MAINE PUHKUSESIHTKOHANA Taustainfo Küsitluse eesmärgiks oli uurida Soome elanikkonna segmentide hulgas Eesti mainet puhkusesihtkohana, huvi erinevate puhkusereiside vastu

Lisätiedot

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest

Lisätiedot

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö

Lisätiedot

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA

1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA 1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN

Lisätiedot

Luterliku kiriku armsaim laps

Luterliku kiriku armsaim laps ISSN 1406-5789 Nr 21 Kolmapäev, 10. mai 2006 Hind 8 krooni Asutatud 1923. aastal Issand on mind läkitanud kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva. Jesaja 61:1,2 Luterliku kiriku

Lisätiedot

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Elevit Pronatal, õhukese polümeerikattega tabletid 12 vitamiini ja 7 mineraalainet ning mikroelementi

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Elevit Pronatal, õhukese polümeerikattega tabletid 12 vitamiini ja 7 mineraalainet ning mikroelementi Pakendi infoleht: teave kasutajale Elevit Pronatal, õhukese polümeerikattega tabletid 12 vitamiini ja 7 mineraalainet ning mikroelementi Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on

Lisätiedot

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä

Lisätiedot