Swedbanki annetuskeskkond

Transkriptio

1 ReumaKiri Märts 2013, nr 3 (29) Tere, kallid lugejad! Kevad on juba ukse ees ning ka Eesti Reumaliit valmistub seda kaunist aastaaega värskel meelel vastu võtma ning aina aktiivsemalt edasi toimetama. Ärge unustage aga, et kevadilmad on kavalalt petlikud ning mütsistsallist niipea loobuda ei tasu! ReumaKirja esimeses kevadises numbris toome teieni märtsikuu tegevusi, kajastades EPIKoja pidulikku vastuvõttu, Kohila Reumaühingu toimetusi ning Eesti Reumaliidu kohtumist Sotsiaalministeeriumiga. Tutvume süvitsi lastereumatoloogi Chris Pruunsillaga ning ammutame teadmisi jäigastavast lülisambapõletikust ning talverõõmudest. Järgmises ReumaKirjas kajastame aga 22. märtsil toimunud Taastusravi konverentsi, mida võib vägagi õnnestunuks lugeda! Ootan Teie ettepanekuid, arvamusi, kiitust, laitust, õnnitlusi ning tervitusi meiliaadressil britt@reumaliit.ee või postiaadressil Toompuiestee 10, Tallinn Koos teeme ReumaKirja aina paremaks! Mõnusat lugemist! SELLES REUMAKIRJAS: LK. 2 TEGEMISED - EPIKoja pidulik vastuvõtt - Kohila Reumaühingu kohtumine toimetaja Helle- Iris Michelsoniga - Luu- ja liigesehaiguste riikliku strateegia koostamine LK. 5 PERSOONILUGU - Dr Chris Pruunsild LK. 7 TERVIS - Jäigastav lülisambapõletik - Viimased talverõõmud Tähelepanu! Tahad reisi Helsingisse? Kui Jah, siis telli ReumaKiri, sest kõikide tellijate vahel loositakse välja reis kahele VikingLine ga Helsingisse ja tagasi! Meil on väga hea meel, et hoiad käes ReumaKirja kolmandat numbrit. Kolm esimest kuud (jaanuarmärts) on ReumaKiri Teile tutvumiseks tasuta. Alates aprillist saab ReumaKirja 1 euro eest otse koju kätte. ReumaKirja saab tellida telefoninumbril või meiliaadressil tellimus@reumaliit.ee. Luupuse õe nõuande meiliaadress Britt Leppik ReumaKirja toimetaja Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus alustab uue teenuse pakkumisega nimelt hakkab tööle luupuseõde Kiie Semidor, kes vastab erinevates variantides (e-post, personaalne silmast-silma nõustamine) kõikvõimalikele küsimustele ja muredele, mis luupusehaigel tekkida võivad. Kui vajad abi või nõuandeid, kirjuta! kiie.semidor@itk.ee Swedbanki annetuskeskkond Swedbank i annetuskeskkonnas, milles osaleb nüüd ka Eesti Reumaliit, saavad kõik head inimesed ja ettevõtted oma preemiapunkte meile annetada. Annetatud raha eest planeerime korraldada teabepäevi koolides terviseõpetuse tundides, et rääkida luu- ja liigesehaigustest jms. Soovijail on võimalik preemiapunktide eest soetada ERL võimlemisvihik koos kummilindiga! Võimlemisvihikus on välja toodud 20 praktilist harjutust, mida saab sooritada juuresoleva kummilindiga. Harjutuste eesmärk on vähendada valu, säilitada ning parandada kudede elastsust, lihasjõudu ja liigesliikuvust. 1

2 TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, kus Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson annab ülevaate sellest, mida täpselt tehti ja kellega ning kus kohtuti! Eesti Noorte Reumaliitu. Üritus andis kõigile osalejatele meeldiva võimaluse suhelda teiste ühingute esindajatega. Kohila Reumaühingu kohtumine toimetaja Helle-Iris Michelsoniga Pildil Marek Jaakson EPIKoja pidulik vastuvõtt MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda tähistas 28. veebruaril piduliku vastuvõtuga 20. tegevusaasta täitumist. Üritus toimus Meriton Grand Conference Hotellis. Eesti Puuetega Inimeste Koda on aastast avalikes huvides järjepidevalt tegutsev vabaühendus, olles katuseorganisatsiooniks üle Eesti tegutsevatele puuetega inimeste organisatsioonidele. Aastal 2013 kuulub EPIKoja võrgustikku 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ja 30 puudespetsiifi list liitu. Kokku esindab koda 420 puuetega inimeste organisatsiooni, kümnete tuhandete liikmetega. EPIKoda on oluline jõud ühiskonnas, millega peab otsuste langetamise juures arvestama. Tegemist on suure hulga inimestega, keda on vaja kaasata ja kuulata. Oleme oluline partner riigile, kohalikule omavalitsusele, teistele kolmanda sektori organisatsioonidele ja välispartneritele töös puuetega inimestega, selgitas EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. Sünnipäevale olid kutsutud EPIKoja liikmete esindajad, nende tegevusega pikaajaliselt seotud inimesed, valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajad. Eesti Reumaliitu esindasid juhatuse liige Terje Karp ja tegevjuht Marek Jaakson. Avakõne pidas Monika Haukanõmm, sellele järgnesid terivtus- ja õnnitluskõned külaliste poolt. Pidulikul vastuvõtul autasustati rinnamärgiga Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks olulisemaid isikuid, kelle panus puuetega inimeste heaolu arendamisel ning puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse toetamisel väärib erilist tunnustust. Eesti Reumaliidust sai sellise Ingrid Põldemaa, kes esindab Reumaõe nõuandeliin Tartu Ülikooli Kliinikumi reumaõde Anne Ööbik vastab Teie küsimustele ning annab nõu telefonil reedeti kell Ilme Sõna Tartu Reumaühingu liige Kohila Reumaühingu liikmed kogunesid päikeselisel 7. märtsi pärastlõunal Kohila raamatukogu õdusasse kaminasaali oma korralisele igakuisele kokkusaamisele. Seekord oli külla kutsutud Tallinnast tuntud frankofiil Helle-Iris Michelson. Proua Michelson on aktiivne lasteraamatute tõlkija prantsuse keelest, on olnud aastakümnete pikkuse töötamise ajal Eesti Riiklikus Kirjastuses lugematute lasteraamatute toimetaja, viimasel aastakümnel aga kirjutanud ka ise mitu meenutusraamatut. Kohtumist alustas ta ülevaatega oma sidemetest Kohilaga, rääkides lapsepõlves veedetud suvedest Kohila lähistel ja enne sõda Kohilasse ostetud talust. Nüüd on Helle Michelsonil endise talu maadel kaunis jõekäärus uus palksuvila. Külaline rääkis huvitavaid seiku oma ülikooliaegsetest prantsuse keele õpingutest Leningradis, fantastilistest sidemetest kõigi aegade Piiterlaste vahel ja igasugustest huvitavatest kohtumistest, soovitades selle kohta pikemalt lugeda oma mälestusteraamatust. Eriti huvitav oli kuulata külalise muljeid kohtumistest Prantsusmaa ja Belgia kolleegidega ning osavõtust igaaastastest tõlkelaagritest vastavates kirjanike loomemajades, nende riikide looduskaunites kohtades. Kõik need mälestused on kirjas tema aasta novembris ilmunud raamatus Prantsuse pasjanss, mille tutvustamine oligi selle õhtu põhieesmärk. Kõik autori poolt kaasa võetud eksemplarid leidsid kiiresti endale omanikud ja ostjaid oleks jätkunud veelgi. On tähelepanuväärne, et vaatamata soliidsele eale pakatab proua Michelson aktiivsusest ja elurõõmust. See on meile kõigile elavaks eeskujuks spordi ja kehalise aktiivsuse tähtsusest ka vanemas eas, on ta ju siiani edukas veteransportlane ujumises. Kohila raamatukogu kollektiiv oli katnud laua, meid võõrustati imehea porgandikoogi, kohvi ja maitsva kuuma teega. Selle huvitava õhtuga jäime kõik rahule - nii meie reumaühingu liikmed, raamatukogu rahvas kui ka meie külaline Helle-Iris Michelson. 2

3 Luu- ja liigesehaiguste riikliku strateegia koostamine märtsil toimus Sotsiaalministeeriumis Eesti Reumaliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel kohtumine, kus arutati luu- ja liigesehaiguste riikliku strateegia koostamise üle. Eesti Reumaliitu esindasid tegevjuht Marek Jaakson ja juhatuse liige Terje Karp. Kohtumise eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas on võimalik riiklikul tasemel luu- ja liigesehaiguste strateegia koostamine. Võttes aluseks asjaolu, et Rahvatervise arengukavas on tähelepanu pööratud eelkõige surmasid põhjustavatele haigustele, puudub praegu ühtne strateegia reumaatiliste haigete ravi kättesaadavuse, tööturul püsimise ja elukvaliteedi säilitamiseks. Sotsiaalministeeriumi esindajad Ivi Normet (Sotsiaalminsteeriumi tervisevaldkonna terviseala asekantsler), Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin ja Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht. Ene Augasmägi arvasid, et strateegia koostamiseks on oluline luua töögrupp, kuhu võiksid kuuluda lisaks Eesti Reumaliidu esindajatele ka erialaseltside esindajad. Pakuti välja, et kaasata võiks järgmiste erialade esindajad: reumatoloogia, taastusravi, töötervishoid, tööandjad, Haigekassa. Arvati, et meie tegevused tuleks lülitada hetkel koostatava Rahvatervise Arengukava tegvuskavva. Tegevuskavas on mitmeid valdkondi kuhu meie tegevused sobiksid (regionaal, liikumine, teavitus). Lepiti kokku, et moodustatakse tegevuskava töögrupp, kuhu oodatakse meie ettepanekuid osalejate kohta. Tegevuskavas püstitatud eesmärkide saavutamise sisendiks on bioloogilise ravi kättesaadavus, töövõimeja elukvaliteedi säilimine, teavitustöö, varajane diagnoosimine. Liigeshaige liikumisaabits ja kummilint Liigeshaige liikumisaabitsat ja kummilinti saab osta ja tellida koju Eesti Reumaliidu kontorist. Selleks tuleb ühendust võtta elektronposti aadressi teel: või telefonitsi: Aabitsa ja kummilindi hind kokku on 3 eurot (+ saatekulud). Tunned väsimust, nõrkust, sul on unehäired, närvivalud kimbutavad? Üks tablett päevas B grupi vitamiinide vaeguse vältimiseks ja raviks Milleks on B-kompleks vitamiini vaja? asendamatud närvisüsteemi normaalsel funktsioneerimisel olulised organismi varustamisel energiaga osalevad rasvade ning valkude ainevahetuses vajalikud ajutegevuse ja mälu talitluseks punaste vererakkude ja veresoonte normaalsel toimimisel naha, juuste, simade ja maksa tervise tagamisel B-grupi vitamiinid on vesilahustuvad ning võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed. Seetõttu peaks neid toiduga iga päev lisaks saama. B-grupi defitsiiti põhjustavad: alkoholi, kohvi, koolajookide ja tee pidev ja rohke tarbimine suitsetamine antibiootikumid, lahtistite liigkasutamine liigne maiustamine väga valgurikka toidu tarbimine B1 Tiamiin 100mg + B6 püridoksiin 200mg + B12 tsüanokobalamiin 0,2mg Ravimireklaam. am. Neuromultivit on käsimüügiravim. Näidustused: B-gurpi vitamiinide vaeguse vältimine ja ravi. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege lepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimisel või ravimi tähe- kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: G.L. Pharma GmbH Schlossplatz 1, A-8502 Lannach, Austria Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt Eestis: Covalent OÜ, Pärnu mnt 102c, Tallinn 3

4 Liigesed teevad häda abiks on Boswellia Boswellia ehk viirukipuu vaigu suurepäraseid omadusi tundsid ja kasutasid iidsed ravitsejad juba tuhandeid aastaid tagasi. Uuemad uuringud näitavad, et viirukipuu ekstraktis sisalduvad bosvellhapped aitavad leevendada ja ära hoida põletikulisi haigusi. Viiruk hinnaline raviomadustega vaik Idamaadest Viiruk on Araabiamaades ja Indias kasvava viirukipuu (Boswellia) vaik. Viiruki saamiseks tehakse puukoorde lõige ja piimjas vaik voolab välja. Õhu käes kuivab see kollakateks, punakateks või pruunikateks terakesteks, millest jahvatatakse viirukipulbrit. Uue Testamendi kohaselt kuulus viiruk nende hinnaliste andide hulka, mida kolm Idamaa tarka vastsündinud Jeesusele kinkisid. Ajalooürikutes mainitakse sageli viiruki raviomadusi. India ayurveda meditsiin kasutas viirukit juba ammusest ajast erinevate põletikuliste haiguste raviks. Kuulsad antiikaja arstid Hippokrates, Galenos ja Dioscorides hindasid viirukit kõrgelt ning kasutasid seda krooniliste liigesehaiguste, liigeste valulikkuse, liigesepõletiku ja reuma raviks. Uuringud on tõestanud bosvellahapete toimet põletikulistele protsessidele Kuni viimase ajani olid viiruki raviomadused unustusse jäänud ning enamus meie kaasaegsetest seostas viirukit ainult religiooni ja kirikuga. Hiljuti läbiviidud uuringud tõestavad, et viirukipuu ekstraktis sisalduvad bosvellhapped avaldavad pidurdavat toimet põletikulistele protsessidele. Nad blokeerivad kahjulike ainete leukotrieenide tootmist organismis. Leukotrieenid põhjustavad ja süvendavad kroonilisi põletikke: liigesepõletikke, reumaatilisi haigusi ja soolepõletikku. Boswellia leevendus loodusest Boswellia kapslid sisaldavad 100mg India viirukipuu ekstrakti, milles on rikkalikult põletikuvastaseid bosvellhappeid. Boswellia tarvitamine võib vähendada põletikuvastaste ravimite vajadust ja koguseid. Looduslikul tootel ei ole kõrvaltoimeid. Kapsleid tuleb võtta üks kord päevas söögi ajal või pärast sööki koos vedelikuga. Boswelliat on soovitav kasutada pikema perioodi vältel. Arstid soovitatavad Boswelliat: liigesepõletike ja liigesevalude all kannatajatele reumaatiliste haiguste põdejatele Saadaval apteekides. Täiendav teave: OÜ KBM Pharma, tel

5 PERSOONILUGU Selles rubriigis tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mujalt maailmast. Reumatoloog Chris Pruunsild gastunud liigesed kauge tagajärg, milleni juveniilse idiopaatilise artriidi (JIA) raskemad vormid võivad viia. Chris Pruunsild. Foto: Andres Lumi Seekordses numbris tegime lähemat tutvust tunnustatud Eesti arstiteadlase, pediaatri ja reumatoloog dr Chris Pruunsillaga, kes avas Tartus Chris Medical nime all artriidi kliiniku. Sündisin aastal Tartus bioloogiatudengite peres esimese lapsena. Arstiks õppima mineku otsuse tegemisel olid minu eeskujudeks ja heas mõttes mõjutajateks biokeemikust isa praegune toitumisteadlane professor Mihkel Zilmer ning kadunud kardioloogist emapoolne vanaisa professor Jaan Riiv. Keskkoolineiuna tekkis mul suvisel koolivaheajal huvi proovida haiglatööd ja vanaisa viis mind kokku infarktiravi osakonna personaliga - kahel suvel olid minu esimesteks ametiteks toidujagaja ja sanitar. Need esimesed kogemused olid õpetlikud ning noorele neiule osakonna patsientuuri arvestades pisut isegi hirmutavad, samas kindlasti meditsiini vastu huvi ja aukartust tekitavad. Isaga eriala valikut arutades oli meil ühine arvamus, et kui valida meditsiin, siis sobiks mulle minu loomust arvestades enim töö lastega seega jäigi valikuks pediaatria; teise võimalusena kaalusin algklasside õpetaja ametit. Astusin ülikooli aastal ja sel ajal õpetati arstiteaduskonnas lastehaigusi veel eraldi osakonnas, pärast minu kursust lõpetas pediaatria veel üks kursus, seejärel eraldi õpe lõpetati. Lõpetasin ülikooli 1993.a. ja läbisin aastase pediaatria internatuuri. Internatuuri lõpukuudel oli mulle endale selge, et valin sisehaiguste valdkonna ja kuna Tartu Ülikooli lastekliinikul oli hetkel vaja reumatoloogi, siis oligi otsus tehtud. Iga eriala valik on hüpe vette tundmatus kohas alguses on alati raske ja võõras, kuid pühendudes hakkasin valitud alast üha rohkem huvituma ja seda armastama. Teadsin ette, et reumaatilised haiged on reeglina üsna rasked kroonilise põletikuga haiged, samuti ei olnud üheksakümnendate aastate teises pooles veel lastereumatoloogilises praktikas laialdaselt kasutusel praegu rakendatav varane agressiivne baasravi, bioloogilisest ravist rääkimata. Oma õpingute ajast mäletan hulgiliigeshaaratusega lapsi, kellel olid moondunud ja jäi Oma otsese õpetaja dr. Hille Liivamägi juhendamisel omandasin reumaatiliste haiguste diagnoosimise ja ravi alused, samuti liigespunktsioonide ja liigesesiseste süstide tehnika. Olen dr Liivamägile väga tänulik nii õpetamise kui igapäevatöös vajalike praktiliste nõuannete ja arutelude eest, mis toimusid juba kolleegidena teineteise kõrval töötades. Hakkasin JIA haigetega tegelema ja liigesesüste tegema aastal. Üle kümne aasta kulus doktoritöö valmimisele. Uurimistööga alustasin aastal, töö kaitsesin 2007, vahepealsesse perioodi jäi lastehaiguste residentuur. Olen üks vähestest, kes omandas lastearsti kutse n-ö kaks korda nõukogudeaegse pärandina lastehaiguste internatuuri ja Eesti Vabariigi aegse lastehaiguste residentuuri läbimise teel. Minu doktoriväitekiri oli teemal Juveniilne idiopaatiline artriit Eesti lastel epidemioloogilis-kliiniline uurimustöö, juhendajateks emeriitprofessor Tiina Talvik ja hiljuti meie seast lahkunud Helsinki Ülikooli dotsent, lastereumatoloog Pirkko Pelkonen. Minu suurim lugupidamine ja sügav tänutunne neile mind nende pikkade aastate jooksul toetamast, õpetamast ja innustamast. Doktoritöös avaldasin JIA haigestumuse ja levimuse näitajad 14 Eesti maakonnas aastatel Kui sellel perioodil oli keskmine esmashaigestumus 21,7 saja tuhande kuni 16-aastase lapse kohta, siis praeguseks on see näitaja kindlasti oluliselt tõusnud viimasel viiel aastal on Eestis diagnoositud keskmiselt ligikaudu 200 uut juhtu aastas. Edasises teadustöös on minu peamiseks huviorbiidiks JIA prognoos ja seda määravad tegurid teatud kliinilised ja laboratoorsed näitajad, mille olemasolul või puudumisel võiks olla prognoosi ennustav tähendus. Osa neist näitajatest on praegu kasutusel vaid teadustöödes, kuid võivad varsti olemas olla juba igapäevases kliinilises praktikas. Olen sellealase uurimustöö juhendajaks doktorant Jaanika Ilissonile aasta lõpus märgiti meie uurimustöö Arterite struktuursed ja funktsionaalsed omadused ning ateroskleroosiga seotud biomarkerid esmaselt diagnoositud juveniilse idiopaatilise artriidi haigetel ära arstiteaduskonna preemia ja SA TÜ Kliinikumi teadusstipendiumiga. Osaleme ka mitmes rahvusvahelises teadustöös, teeme koostööd Rahvusvahelise Lastereumatoloogiliste Uuringute Organisatsiooniga (PRINTO) ja Göteborgi Ülikooliga. Olen kümme aastat olnud erialaseltside juhatuses (seitse aastat Eesti Reumatoloogia Seltsi sekretär, kolm aastat samal ametikohal Eesti Lastearstide Seltsis) ja korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Lastereumatoloog tegeleb laste ja noortega kuni 19. 5

6 sünnipäevani. Juveniilne artriit on krooniline haigus, mis kulgeb tõusude ja mõõnadega vaibeperioodide ja ägenemistega. Reeglina käivad JIA patsiendid vastuvõtul 3-4 korda aastas need lapsed saavad kõik omal kombel tuttavaks ja omaks kõigi enda erinevate probleemidega. Tihti on reumatoloog see, kellele usaldatakse liigeshädadele lisaks ka muud kaebused ja mured. Haiguse teinekord väga visa ravile allumine või koguni allumatus on tõsine probleem, samas paranevad lapsed tihti kiiremini kui täiskasvanud, kellel on elu jooksul lisandunud teisigi haigusi; agressiivse raviga on laste puhul sageli võimalik haigusprotsess kiiresti alla suruda, võimaldades lapsele normaalse kasvu ja arengu. Lastereumatoloogi tööpäevad on pingelised. Reeglina tuleb tegeleda haigega päevas haiglas ravil olevad haiged, ambulatoorsed vastuvõtud, bioloogilise ravi infusioonid päevaravis, liigesesüstid. Lisaks tihedad kõnetunnid, mil 60 minuti jooksul tuleb iga 3-5 minuti järel lülituda ümber erineva lapse probleemidele ja võtta vastu otsuseid ning anda soovitusi. Ülikooli haiglas töötamine tähendab sellele kõigele lisaks veel seminaride läbiviimist tudengitele, residentide juhendamist ja teadustöö tegemist. Tööd hõlbustaks oluliselt spetsiaalse väljaõppe saanud reumaõe olemasolu, sellise õe väljakoolitamine on lähiajal ka plaanis. Reumatoloogi töö ei ole kunagi rutiinne, kõik päevad on oma erinevate probleemidega erinevad. Kuigi haigused on rasked, sageli ägenevad, vahel raskesti ravile alluvad, on see huvitav ja kiiresti arenev valdkond. Igal aastal lisandub uusi bioloogilisi ravimeid, võimalik on teha nende hulgast valikuid JIA alatüübist lähtuvalt. kiirem eriarstiabi saamise võimalus osutub patsiendile paraku kallimaks, kuna riiklik süsteem läbi haigekassa seda ei toeta. Omalt poolt teeme kõik, et seda olukorda muuta. Oma suurimateks tööalasteks saavutusteks pean doktorikraadi omandamist ja erakliiniku loomist. Stressi maandamisest: olen kirglik kokkaja ja pidevalt uute maitseelamuste otsinguil. Teen ise kõike alates leiva küpsetamisest ja süldi keetmisest kuni tortide ja jäätise valmistamiseni. Möödunud sügisest hakkasin laulma segakooris, kuna üheks minu unistuseks on üle pikkade aastate osaleda laulupeol mitte pealtvaataja, vaid lauljana. Armastan ka teatris käia ja reisida. Dr Chris Pruunsilda küsitles ReumaKirja toimetaja Britt Leppik Taastusravi konverents märtsil toimus Eesti Rahvusraamatukogus Taastusravi konverents, millest võite täpsemalt lugeda juba järgmises numbris! aastal sai minus küpseks mõnda aega mõttes olnud otsus teostada ennast erameditsiinis. Teatud hulka praktilisi kogemusi omades on see minu jaoks uus arenguetapp. Oma mõttele sain mitmekülgset tuge oma elukaaslaselt, kellel on aastatepikkune kogemus ettevõtjana ja kellega koos sai loodud laste artriidi kliinik nime all Chris Medical ( Teenindame kuni 19-aastaseid lapsi ja noori. Kliiniku eesmärgiks on pakkuda kiiret esmast lastereumatoloogi konsultatsiooni võimalust. Juveniilne artriit tuleb ära tunda ja diagnoosida võimalikult vara. Samaaegselt jätkan töötamist SA Tartu Ülikooli lastekliinikus vanemarst-õppejõu ja teadurina. Vajadusel saan suunata haiglaravi või uuringuid vajavad haiged haiglasse. Selline tööjaotus võimaldab aega paremini planeerida ja leida rohkem aega teadustööks. Paraku ei ole laste artriidi kliinikul hetkel lepingut Eesti Haigekassaga. Vaatamata sellele, et erakliinik ja riiklik arstiabi süsteem on ülesehitatud erinevatel alustel, on nende eesmärk üks patsientide võimalikult hea teenindamine ja ravi. Haigekassa tänane selgitus, et pediaatrilisi patsiente peaks rangelt teenindama ainult kolmanda etapi haiglate juures on tänapäevase meditsiini arengu seisukohalt pärssiv, ehk isegi ebavõrdset konkurentsi tekitav. Erameditsiinis patsiendile pakutav 6

7 TERVIS Terviserubriigis toome koos reumaõe Kersti Ossaare ja füsioterapeut Tuuliki Tulfi ga teieni tervisealaseid nõuandeid. Jäigastav lülisambapõletik, Anküloseeriv spondülartriit, von Behterevi tõbi Viimased talverõõmud! Kersti Ossaar Selle haiguse tüüpiline haige on noor mees, harvemini naine, kes hakkab hommikupoole ööd üles ärkama seljavalu ning eriti just ristluuvalu tõttu. Hiljem on haaratud kogu lülisammas ja muud liigesed. Areneb liikuvuse piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Selgroolülide vahele kasvavad luusillad, nii et selja liikuvus väheneb. Selg on nagu pillirookepp. Lõpptulemuseks võib olla küüru vajunud, täiesti jäik lülisammas. Tekib nn palvetaja kehaasend. Seljavalud on piinavad, kuid neid leevendab liikumine, võimlemine või mõni muu füüsiline tegevus. Üldsümptomitena esinevad halb enesetunne, pidev madal palavik, kaalulangus ja väsimus. Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Oluline roll on geneetilistel teguritel. Üheks oluliseks tekkepõhjuseks peetakse spetsiifi lisi mikroorganisme, mis tekitavad põletikke (nt kopsu ja kuseteede põletikke). Osadel inimestel tekib võitluses põletikuga immuunsüsteemi viga, mistõttu hakkavad kahjustuma oma organismi koed, peamiselt liigespinnad ja kõõlused. Kuna seljavalusid on inimestel tihti ja selle põhjused on erinevad, siis võib lülisambapõletiku diagnoosimine hilineda. Oluline on haiguse varajane diagnoosimine. Diagnoosi kinnitamiseks hinnatakse lülisamba liikuvust erinevas suunas, tehakse röntgenülesvõtteid ja otsitakse põletikutunnuseid veres. Ravi eesmärgiks on ära hoida valu ja põletik, ennetada ja vähendada lülisamba jäikuse ja moondumise teket. Oluline ja lausa kohustuslik on kehaline aktiivsus. Võimelda tuleb iga päev, ideaalis lausa kaks korda päevas. Selle haiguse puhul on vajalik kõik, mis puudutab taastusravi ning loomulikult tuleb ka haigel endal olla aktiivne. Medikamentide vajalikkuse üle otsustab arst. Tuuliki Tulf Kevad on küll käes, kuid veel on võimalus minna välja ning nautida viimaseid talvemõnusid. Seekord juhingi tähelepanu vähem levinud tegevustele, mida lumisel ajal ette saab võtta. Rõõm on tõdeda, et linnast välja sõites on mitmeski kohas näha poe või kultuurikeskuse ees soome kelke. Uuemate kelkudega saab hakkama ka päris paksus lumes, kuid kõige paremini libiseb ta siiski külma ilmaga ning jää peal. Tõukekelguga sõites on võimalik saada sarnane koormus suusatamise ning uisutamisega. Sõidul on kaks faasi - tõukamine ning seejärel libisemine. Trenni teeme jalgadele lükkamisel (ära unusta tõukejalga vahetada!) kehatüvele ning parandame ka tasakaalu ja vastupidavust. Lisaks on kelgusõit võrreldes suusatamise ja uisutamisega palju stabiilsem, mistõttu sobib see hästi eakamatele või erivajadustega inimestele. Enamikel kelgumudelitel on ees istekoht või käepärane korv. Iga huviline leiab kindlasti endale sobiva kelgu. Tasub ka uurida ega endal või naabril pole mõni kelk kuuri ununenud. Samuti on tore ning kasulik minna väikesele jalutuskäigule metsa. Ühelt poolt on lumes sumpamine hea alajäsemete lihasjõudlusele ning südamele, teiselt poolt vajab see ka üllatavalt palju tasakaalu, et mitte pikali kukkuda. Et elu kergemaks teha, on nii mitmeski kohast võimalik laenutada räätsasid. Räätsadega kõndimine avaldab liigestele vähem koorumust kui kõndimine või jooksmine. Koormust on lihtne varieerida valides kellegi teise kõnnitud rada või minnes oma teedpidi puhtal lumel. See treenib koordinatsiooni, tasakaalu ning lihasjõudu ning kulutab rohkem kaloreid kui samas tempos suusatamine või jooksmine. Kui soovite enam panna tööle ülakeha, siis on heaks treeninguks lumememmede ehitamine. Mida suurem, seda uhkem ning seda rohkem haarame kaasa ka õlavöödet. Memme keha kokku pannes peaksime vaid jälgima, et raskeid palle tõstes oleks meil selg sirge, naba sees, tõstmine käiks jalgade jõuga ning et me ei 7

8 unustaks pingutusel välja hingata. Väikestest pallidest võib teha lumemehe kõrvale püramiidi ning sinna sisse panna õhtul põlema õueküünla, pakkudes nii midagi ka silmale ja hingele. Kui meisterdamise ajal kükitame, siis treenime ka jalgu ning hiljem lumesõda pidades läheb ka koordinatsioon paremaks. Kuid peab jälgima, et kükitades ei läheks põlved varvastest ettepoole, sest see on liialt kurnav põlveliigesele. Kõige lõpuks võib aga end ühel ilusal külmemal päeval pikali visata ning vaadata, kas lumeinglid ikka tulevad välja. Hea oleks proovida teha erinevas suuruses tiibadega tegelasi, mõned painutatud käte ja jalgadega, teised sirutatud. Kõige tähtsam on ju siiski ennast ning talve nautida. PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS Ülle Kullamaa (Eesti Reumaliidu juhatuse esinaine) Anu Teske (Kohila Reumaühingu juhatuse liige) Ester Sõstova (Reumahaigete Laste ja Noorte Ühingu juhatuse liige) Marika Tammaru (Tartu Reumaühingu juhatuse esinaine) KONTAKT Eesti Reumaliit Toompuiestee 10, Tallinn E-post: Tel: Kodulehekülg: Britt Leppik ReumaKirja toimetaja E-post: Tel: ReumaKirja tellimine: E-post: Tel: Reklaami tellimine: Enid Udras Meediakoordinaator E-post: Kujundus: Enid Udras Trükk: Must Muna Tiraaž: 1000 Estonian Rheumatism Association 8