Tervis. apteegist. Päikese poolt & vastu Mida suvel süüa-juua

Transkriptio

1 Ülikooli Apteegi kliendiajakiri / suvi 2014 Tervis Hind 1.60 apteegist Mida suvel süüa-juua Päikese poolt & vastu Tulvaveed kehal Kas mõte teeb haigeks? Väike suvine ravijuhend Et lemmik oleks terve

2 Puhkuseks valmis? Väljaandja Ülikooli Apteek Yliopiston Apteekki OÜ Saku 8 Tallinn sarri kukkonen Phyto estonia maailmas esimene naistele mõeldud juuste väljalangemisvastane toode. PHYtoCYane juuste kasvu stimuleeriv väljalangemisvastane Hooldus ampullides. stress, väsimus, dieet, Hormonaalsed muutused, sünnitus... Phytocyane ühendab endas juukseid tugevdavaid, hõrenemisvastaseid ja juuste kasvu stimuleerivaid omadusi. aeglustab ja ennetab hallide juuste tekkimist, annab juustele kohevuse ja enneolematu sära. ampullide toimet toetab PHYtoCYane šampoon müügil: ülikooli apteek, tallinna kaubamaja, Benu apteek kliiniliselt tõestatud efektiivsus koostises 97.5% looduslikud, taimsed koostisained VÄLJALANGEMISVASTANE EFEKTIIVSUS: 85% * * kliinilised uuringud viidud läbi sõltumatu laboratooriumi poolt 77 naisega Teostus Meedium OÜ Kivisilla 4-12 Tallinn Toimetus Reet Teng (Ülikooli Apteek) Anne Veskimeister (Meedium OÜ) Kujundus Katrin Kaev Reklaam Anne-Mai Rogenbaum anne-mai.rogenbaum@ya.ee tel Projektijuht Nigul Treimann nigul@ajakiriyks.ee tel Trükk AS Printall Kojukanne AS Expresspost Toimetus ei vastuta reklaamtekstide sisu ja keelekasutuse eest. Suve kutse Kauaoodatud suvi oma päikeseliste päevade ja valgete öödega on käes. Kiidusõnu suve aadressil pole kunagi liiga palju, sest võimalusi kõigeks ja kõikjal on nüüd justkui rohkem. Ka soojust ja helgust, mida päikesekummardajad muidu seitsme maa ja mere tagant otsimas käivad, on suve hakul juba kuhjaga olnud ja tuleb kindlasti veel. Akudelaadimiseks pole ilmselt enamat vajagi. Kui siis ehk ainult puhkust, et suverõõme segamatult endasse ammutada ja igast hetkest viimast võtta. Aeg on ju ideaalne nii värskes õhus liikumiseks, päikesevannide võtmiseks, kergemat sorti kehakinnituseks kui ka lihtsalt olemise nautimiseks. Et sel kõigel oleks jumet, on Ülikooli Apteek sulle kindlalt abiks. Nii suverõõmudest osasaamist toetamas kui ka vajadusel ootamatuid probleeme lahendamas. Kaasnevad ju suvesoojaga omad ohud, millest seekordses ajakirjaski pikemalt juttu neist tasub teadlik olla ja arvestada, et meie teeme oma igapäevatööd just selleks, et inimestel oleks aina parem! Reet Teng Ülikooli Apteegi juhataja proviisor Me hoolime sinust ka homme! Tervis apteegist

3 12 Isiksuse iseärasused mängivad inimese füüsilises ja vaimses heaolus tähtsat rolli. Aastasadu püüti tõestada, et mingi iseloomuomaduse domineerimine viib mõne sellega seotud haiguseni. Selline arvamus on osaliselt säilinud tänapäevani, kuid kas see on ka teaduslikult tõestatav? Kuidas on iseloom ja haigused omavahel seotud, loe lk 26 Ületab teie ootused Islandi samblikel põhinev, mitteabrasiivne valgendav hambapasta uudised 10 Ravimikasutaja meelespea Tarbi teadlikult 11 Proteeside õige hooldus Järgi suuhügieeni reegleid 12 Väike suvine ravijuhend Ole ootamatusteks valmis 24 Mida imikud kuulevad? Laienda oma silmaringi 26 Mõtte jõud Uuri, milline on isiksuse ja iseloomu suhe haigustega 32 Rohkem lähedust Ülista seksuaalset heaolu 36 Liikudes edasi Tutvu liikumisvõimalustega küpsemas eas 40 suvel söö kergemalt Paku kehale parimat 42 Tervis vee läbi Värskenda end seespidiselt 44 Nautigem päikest Eelista parimat, väldi halvimat 50 Tulvaveed kehal Säästa end higist 52 Jalad tahavad tähelepanu Taltsuta oma jalgu 58 Suve 10 käsku Võta suvest viimast 60 Et su lemmik oleks terve Poputa oma kiisut-kutsut 64 Mis? Kuis? Millal? 66 Ristsõna Saadaval apteekides üle Eesti ja Stockmannis. Tootja: Coswell S.p.a. Itaalia. Maaletooja: Baltic Business Partners OÜ; info: info@bbp.ee; e-pood: info: suuhugieen.ee Tervis apteegist

4 Mis uudist? Uus kodumaine äpp aitab kauem elada Android-seadmetele kättesaadav tasuta mobiilne rakendus TelleT aitab kasutajal oma tervisest korraliku tervikpildi saada. Analüüsides kasutaja andmeid annab TelleT teada, millised on need meditsiinilised uuringud (sisaldab ka sõeluuringuid), milles just tema peaks osalema. Et meditsiinimaailmas oleks mugavam orienteeruda, annab TelleT infot ka vajaminevate uuringute kohta miks seda üldse vaja on, kuidas registreerida, mida ettevalmistumiseks teha, mis uuringul toimub ja seda kõike sõbralikus ning arusaadavas keeles. Et kasutaja hiljem ka oma tulemusi mäletaks, saab need rakendusse kirja panna. TelleTi abiga ei tule enam oma pead ka erinevate uuringute sageduste pärast vaevata äpp tuletab meelde, millal tuleks taas kord kolesterooli mõõta või näiteks rindkere röntgenile suunduda. Kuna meditsiinimaailm on pidevalt muutuv, hoiab TelleTi meeskond toimuval näppu pulsil ning kõikidest muudatustest antakse rakenduse värskendusega märku. Veresuhkur kontrolli alla Üleilmse diabeedipäeva raames erinevates Eesti Selverites toimunud veresuhkru mõõtmise kampaania käigus tuvastati igal kahekümnendal inimesel normist kõrgem veresuhkru tase. TÜ Kliinikumi Lastefondi, Eesti Diabeediliidu, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi, OÜ Berlin- Chemie Menarini Eesti, OneMed OÜ ja Selveri koostöös teoks saanud kampaania käigus käis 26 Eestimaa Selveris veresuhkrut mõõtmas 1799 inimest vanuses 2 95 aastat, sealhulgas 32 last. Normist kõrgem veresuhkru näit ning sellest tulenev suurenenud diabeedi tekke risk avastati 5%-l osalenutest ehk 90 inimesel. Kõrgeim mõõdetud veresuhkru tase 2 tundi pärast söömist oli 32 mmol/l, mis viitab tõsisele hüperglükeemilisele seisundile. Veresuhkru normväärtuseks loetakse 3,3-6,1 mmol/l. Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib viia erinevate haigusteni, samuti on diabeetikutel kõrgem risk nakkuste tekkeks. Õnneks on veresuhkru kontrollimisega võimalik diabeet varakult avastada ning vähendada seeläbi võimalikke terviseriske. Haigestumus melanoomi kasvab Viimase kümne aasta vältel on Eestis melanoomi haigestumus kasvanud poole võrra. Eesti Vähiliidu andmeil esineb melanoomi uusi haigusjuhte Eestis igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 14,5 naisel inimese kohta. Eestis avastatakse aastas pisut üle 1000 nahavähi juhu. Euroopa keskmine uute haigusjuhtude esinemine on 12 juhtu inimese kohta. Mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid esineb igal aastal Eestis 44 mehel ning 65 naisel inimese kohta. Kuigi tegu on vähiga, mida on võimalik varakult avastada, on suremus nahavähki ja eelkõige melanoomi kõrge. Ja kuigi meestel esineb nahavähki poole vähem kui naistel, sureb neid sellesse haigusesse poole rohkem, sest haigus avastatakse liiga hilja. Sestap tasub oma nahka jälgida ja muutuste korral sünnimärkides pöörduda kohe arsti poole. Sest mida väiksemate muutustega alustada ravi, seda lihtsam see on ja seda kindlamini saab terveneda. Eesti sai haruldaste haiguste arengukava Hiljuti valmis Eestis haruldaste haiguste arengukava koos vastava rakendusplaaniga haiguste paremaks diagnoosimiseks, raviks ja haigete tugisüsteemi loomiseks. Selle ühe looja, Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku juhataja ja Euroopa ravimiameti harva kasutatavate ravimite komitee liikme professor Vallo Tillmanni sõnul on arengukavas keskendutud kuuele alapunktile, mis hõlmavad valdkondi alates haruldaste haiguste defineerimisest ja registrite järelvalvest kuni vastavate ekspertkeskuste kindlaksmääramiseni ja patsientide organisatsioonide kaasamiseni. Koos arengukavaga valmis ka konkreetsemaid tegevusi sisaldav rakendusplaan koos rahastamisettepanekutega aastateks Haruldaseks haiguseks loetakse haigusi, mis võrreldes tavapopulatsiooniga puudutavad väiksemat osa inimesi ja kus mõningad küsimused tulevad esile just nende harulduse tõttu. Euroopas peetakse haigust haruldaseks, kui selle esinemissagedus on 1:2000 kohta või veel harvem. Haigus võib olla haruldane ühes piirkonnas ja sage mõnes teises piirkonnas. Haruldasi haigusi on tänaseks avastatud 6000 kuni 7000 ja uusi haigusi kirjeldatakse meditsiinilises kirjanduses regulaarselt juurde. Vitamiinide ja mineraalide kompleks Toidulisand, 30 kapslit Pro Soovituslik foolhappe kogus. Sisaldab oomega-3 rasvhappeid, mis on vajalikud loote närvisüsteemi arenguks. Sisaldab joodi, mille puudus raseduse ajal võib olla üheks lapse madalama intellekti ja halvema õppimisvõime põhjuseks. Ei sisalda A-vitamiini. Soovitatav kasutamine: üks kapsel päevas pärast sööki. Pidage nõu oma günekoloogiga. Toidulisand ei asenda mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi. Mitte ületada päevaseks tarbimiseks soovitatud kogust. Küsi apteegist 6 Tervis apteegist Toodetud: Hispaanias. Turustaja: LADEE PHARMA BALTICS UAB, Žemaitijos t 13/ Šiaulių t 10, LT Vilnius, Leedu.

5 Mis uut? KÜLMATASKUD Insuliini hoidmiseks jaheda ja turvalisena soojas kliimas. COMPLI FLORA PULBER 2,4 G 10 pakikest Piimhappebakterid ja pärmiseen normaalse seedimise kiireks taastamiseks ja toetamiseks. RINNAKU FÜSIOTERAAPIA VAHENDID Pehmed vinüülist füsioteraapia abivahendid verevarustuse parandamiseks. COLOPLAST pakub erinevaks otstarbeks mõeldud kaasaegseid haavaravi plaastreid. Olemas on suur valik erinevaid vahthaavaplaastreid, hüdrokolloidplaastreid kui ka alginaatsidemeid. Võib öelda, et kaasaegsed haavaplaastrid täidavad ajutiselt ka naha funktsioone: loovad soodsa niiskustaseme ja reguleerivad haava eksudatsiooni ning kaitsevad haava nii mehhaanilise trauma kui bakterite eksogeense invasiooni eest. Samuti põhjustavad nad vahetamisel minimaalselt valulikkust ning kuna nende vahetus toimub harvem, siis on ka haava traumeerimine minimaalne. REGACTIV CHOLESTEROL 60 kapslit Punane riis, piimhappebakterid, Q10 ning vitamiinid kolesterooli taseme normaliseerimiseks, südame ja veresoonkonna tervise heaks. REHBAND ACTIVE SARI Pehmed ortoosid, mida võib kasutada pikema aja jooksul, võimaldavad hoolimata vigastusest või valust jätkata aktiivset elustiili. PULSIKELL FT7 Fitnessikell koos südame löögisageduse näiduga. Neile, kes tahavad teada, kas nad tõstavad treeningul kehalist võimekust või põletavad rasvu. BIO-OIL 200 ml Nahahooldusõli niisutab, silendab ja pehmendab nahka, ühtlustab nahatooni, vähendab armide väljapaistvust, ennetab venitusarmide teket. Sobib kõikidele nahatüüpidele, näole ja kehale. Varsti saadaval. BABE (FACE LINE) Tõhus ja kõrge kvaliteediga kosmeetikasari terve ja hoolitsetud näonaha heaks. DEHINEL PLUS XL 12 tabletti Toimeained: prasikvanteel, püranteelembonaat, febanteel Ümarusside ja paelusside segainfektsioonide raviks täiskasvanud koertel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga. DEHINEL PLUS FLAVOUR 2 tabletti Toimeained: prasikvanteel, püranteelembonaat, febanteel Ümarusside ja paelusside segainfektsioonide raviks täiskasvanud koertel ja kutsikatel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga. OPTOKOSMEETIKA kui kannad kontaktläätsi või kui Sul on tundlikud silmad! Derm Eyes on optokosmeetika sari, mis on eelkõige mõeldud kontaktläätsede kandjatele, aga ka neile, kes on allergilised tavakosmeetika vastu või kel on tundlikud silmad. Kõik sarja tooted on 100% naturaalsete toimeainetega, hüpoallergeensed, dermatoloogiliselt ja oftalmoloogiliselt testitud, parfüümi- ja alkoholivabad. Toodetest on välja jäetud kõik tavakosmeetika puhul allergiat või ärritust tekitavad koostisosad ning on lisatud mitmeid kasulikke aineid, vitamiine, verevarustust parandavaid aineid ja antioksüdante. DermEyes tootesari on saadaval vaid optikakauplustes ja apteekides. ADVANTIX Täpilahus koertele 0.4 ml/1 ml/ 2,5 ml/ 4 ml Toimeained: imidaklopriidi, permetriini. Puukide ja kirpude tõrjeks ja profülaktikaks ning sääskede eemalepeletamiseks koertel.tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu loomaarstiga. 8 Tervis apteegist Tervis apteegist

6 Linola nahakaitsepalsam 50 ml Kaitseb nahka niiskuse ja haudumise eest intiim- ja tuharapiirkonnas ning keha ja reite nahavoltides - Moodustab nahale pehme, läbipaistva ja kauapüsiva vetthülgava kaitsekihi, mis hoiab ärritavad ained nagu higi, roe ja uriin nahast eemal - Kaitsekiht ei tekita nahas niiskusummistust võimaldades nahal hingata - Kaitseb nahka aluspesu ja rõivaste poolt põhjustatud haudumise ja ärrituse eest - Sobib kasutamiseks ka kaenlaaluses ja rindadealuses piirkonnas tekkiva haudumise korral - Värvitu, kergesti pealekantav ja lõhnatu - Ei sisalda mineraalõlisid, tsinkoksiidi ja silikoone - Vajadusel riietelt jääkidevabalt eemaldatav - Tõhusus ja talutavus kliiniliselt testitud Sobib hästi ka lastele ning sportlastele! Kaitseb nahka... KAITSEKIHT... kuid laseb ka hingata UUS! Ravimikasutaja meelespea Retsept Ühekordne retsept kehtib 60 päeva alates selle väljakirjutamise või pikendamise päevast, kolmekordne kuni 180 päeva. Retseptile märgitud andmetest selgub, kas ravim on vahetatud apteegis vastava soodsama toote vastu, milline oli ravimi hind ja milline on haigekassa hüvitis. Lisaks on apteegi lisatud andmetest näha, kui palju ravimit veel retseptis alles on ja millal ravim välja osteti. Hüvitised Kliendil on õigus taotleda haigekassalt täiendavat ravimihüvitist, kui ühel kalendriaastal hüvitatud ravimite eest makstud omavastutuse osa ületab 384 eurot. Ravimite hoidmine Enamasti tuleb ravimeid hoida toatemperatuuril ning kuivas päikese eest kaitstud kohas. Külmikus tuleb säilitada ravimeid, mille pakendil on märge ºC või ºC. Külmiku erinevate osade temperatuuri kontrollimiseks tuleks kasutada termomeetrit. Ravimid ei või külmuda, sest see võib mõjutada nende toimet. Ravimite säilivus Ravimi viimane tarvitamise kuupäev soovitatakse märkida kujul Parim enne. Sama tähendab rahvusvaheline tähis Exp. Sellisel juhul on ravim kasutuskõlbulik kuni märgitud kuupäevani (kk/aaaa). Näiteks märge Parim enne 09/2014 tähendab, et ravim on kasutuskõlbulik kuni aasta septembri lõpuni. Kõlblik kuni märge tähendab, et ravim tuleb kasutada ära enne nimetatud tähtaega. Näiteks Kõlblik kuni tähendab, et ravim tuleb kasutada ära enne aasta septembrit. Hambaproteeside õige hooldus Kuna Eestis hambaproteeside kasutamise statistika puudub, olgu toodud põhjanaabrite vastavad numbrid. Nimelt kasutab osalisi või täisproteese viiendik soomlastest 12 protsendil on mingit liiki osalised proteesid ja 9 protsendil täisproteesid. Proteese on kõige rohkem eakama elanikkonna hulgas. Suur osa hambaproteeside kasutajatest ei hoolda oma proteese piisavalt hästi. Halb hügieen võib aga põhjustada seeninfektsioone ja halvasti sobituvad proteesid võivad tekitada haavandeid. Seeninfektsioonide käes kannatavad inimesed peaks täisproteesid ööseks suust eemaldama ja hoidma neid kuivana, mitte veeklaasis. Osaliste proteeside kasutajad peaks vastupidi hoidma proteese suus ka öösel, et lõua asend ja hambumus jääksid muutumatuks. Sellisel juhul tuleb siiski hoolitseda proteeside hea hügieeni eest. Kui proteesid hõõruma hakkavad, tuleb lasta nende istuvust hambaarsti juures uuesti sobitada. Kui proteesid piisavalt hästi paigal ei püsi, tuleb kasutada abiks kinnituskreeme ja -pastasid. Hea kinnitus vähendab ka hõõrumist. Proteese tuleb puhastada käesooja vee, proteesiharja ja spetsiaalsete puhastusvahendite abil. Kõige olulisem on mehaaniline puhastamine. Hea hooldus pikendab ka proteeside kasutusiga. ALLIKAS: Glaxosmithkline Sisaldab põletikuvastaseid ja nahaärritust leevendavaid komponente ingverijuureekstrakt, bisabolool. Niiskusthülgav mitteoklusiivne vesi/õli emulsioon (lipiidisisaldus 73%). Tootja: Dr. August Wolff GmbH & Co. KG Arzneimittel, Saksamaa Turustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn Salve 2C, Tallinn 11612; Tel DermEyes optokosmeetika kontaktläätsede kandjatele ja tundlike silmade puhul 100% looduslikest komponentidest, hüpoallergeensed dermatoloogiliselt ja oftalmoloogiliselt testitud

7 Mida teha? Väike suvine ravijuhend Suvi on täis üllatusi, ka tervist puudutavaid. Kui väiksemaid vaevusi võib ravida ka kodus, siis tõsisemate probleemide korral tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Järgnevalt mõned vihjed suvel esineda võivate terviserikete tuvastamiseks ja raviks. TEKST proviisor Katariina Kalsta ILLUSTRATSIOONID Kalle Talonen ja Seesa Lippo Haavad Põhjus. Haava tekkimisel saab kudesid kaitsev nahakiht kahjustada. Haavad jagunevad lõike- ja torkehaavadeks ning muljumis- ja rebimishaavadeks. Pindmised haavad on enamasti kerged. Ravi. Haav tuleb puhastada puhta veega ja eemaldada võimalikud võõrkehad. Kui puhast vett käepärast ei ole või haav on väga must, puhastatakse haav antiseptikuga ning kaetakse plaastri või sidemega. Haaval lastakse kaetuna paraneda umbes nädal. Mädast haava soovitatakse iga päev jooksva vee all puhastada. Millal pöörduda arsti poole? Arstid ravivad suuremaid, raskeid, musti ja tugevalt või pikka aega verd jooksvaid haavu. Kui haav on sügav või esineb kahtlusi, et kahjustada on saanud mõni organ, kõõlused, närvid või veresooned, tuleb haava arstile näidata. Ka loomahammustus ning vana haava tursumine ja mäda eritumine on põhjused, mille puhul arsti poole pöörduda. Ennetamine. Teetanuse vaktsiini tuleb manustada iga kümne aasta tagant. Tervis apteegist

8 Herpes Põhjus. Huulele ilmuvaid herpese ville põhjustab viirus. Seda viirust kannavad meist peaaegu kõik ja see aktiveerub, kui organismi kaitsevõime näiteks gripi või päikese UV-kiirguse mõjul nõrgeneb. Herpes algab tavaliselt naha tundetusena, pärast seda tekib kihelus. Tavalised sümptomid ongi kihelus ja kipitus. Mõne tunni pärast tekivad nahale villid. Villid tekivad enamasti huultele, kuid neid võib tulla ka mujale. Ravi. Herpes paraneb tavaliselt ise mõne nädalaga. Lokaalselt kasutatavad viirusevastased ravimid aitavad ära hoida viiruse paljunemist ja võivad paranemist kiirendada. Millal pöörduda arsti poole? Suurte vaevuste ja tihti korduva herpese puhul tuleks konsulteerida arstiga. Kõige tõhusam on kasutada raviks suukaudselt manustatavaid viirusevastaseid ravimeid. Ennetamine. Tihti korduvat herpest saab vältida arsti määratud suukaudselt manustatavate viirusevastaste ravimite abil. Tablette võib hakata võtma ka juhul, kui on teada, et herpese avaldumise tõenäosus on suur, näiteks puhkusereisil. Põletushaavad Põhjus. Põletushaava võib tekitada näiteks kuum vesi. Kuumus kahjustab kudesid ja kahjustuse ulatus sõltub tekitaja kuumusest ja kokkupuute kestusest. Põletushaavad jagatakse raskuse alusel kolme astmesse. Esimese astme puhul nahk punetab ja on valulik. Teise astme puhul saab kahjustada naha pindmine kiht ja nahast eritub koevedelikku, nahale võib tekkida ka ville. Halvimal juhul saab kahjustada ka nahaalune kude. Ravi. Nahka jahutatakse toatemperatuuril veega umbes minutit. Väiksemaid põletushaavu (alla peopesa suurused kergemad haavad) võib ravida kodus. Vajadusel võib põletusega ala katta spetsiaalse geelsidemega. Valu vähendamiseks võib kasutada paratsetamooli. Millal pöörduda arsti poole? Suuremate ja tõsisemate põletushaavade puhul. Arst uurib kahjustuste ulatust ja määrab vajaliku ravi. Ennetamine. Põletushaavu saab ennetada, olles kuuma vee või tule kasutamisel ettevaatlik. Tuleb meeles pidada, et lapsi peab alati tule ääres olles jälgima. Sinivetikamürgitus Põhjus. Sinivetikad võivad toota nahka ärritavaid ühendeid ja mürke. Vaevusteks võivad olla silmade kipitamine, iiveldus, nahalööve, lihasevalud, tasakaaluhäired ning gripilaadsed haigusnähud, nagu nohu ja peavalu. Need algavad enamasti paari tunni möödudes pärast kokkupuudet sinivetikatega. Ravi. Nahka ja silmi loputada rohke puhta veega. Vee allaneelamise korral võib mürgitusnähte ravida söetablettide abil, kui vett ei õnnestu kiirelt välja oksendada. Gripilaadseid haigusnähte võib leevendada valuvaigistite abil. Millal pöörduda arsti poole? Kui sümptomid on tugevad ega ilmuta kadumise märke. Ennetamine. Vetikad on näha vee pinnal kollakate või rohekate õietolmu meenutavate osakestena. Tugevalt vohavad vetikad värvivad vee roheliseks. Sinivetikaid sisaldavas vees ei tohi ujuda, ka saunavõi pesuveena ei või sellist vett kasutada, sest mürgid ei hävine isegi keetmisel. Ka koduloomad ja taimed tuleks sellisest veest eemal hoida. Venitused Põhjus. Üks tavalisemaid venitustraumasid on seotud pahkluu nihestamisega. Ravi. Esmaabina tuleks sõltumata trauma tõsidusest kasutada külma kompressi ja survesidet ning jala kõrgemale tõstmist. Külmravi tuleks alustada võimalikult kiiresti, siis on see kõige tõhusam. Külma tuleb hoida nihestatud kohal minutit ja töötlemist tuleb korrata paari tunni tagant. Valu vähendamiseks kasutada käsimüügis olevaid valuvaigisteid. Millal pöörduda arsti poole? Kui venitatud koht kõvasti üles paistetab ja on kompamisel valulik, tuleb lasta kontrollida, kas ei esine ka näiteks luumurdu. Ennetamine. Venitusi ja nihestusi saab kodus ja oma lähiümbruses vähendada, minimeerides ohtu tekitavaid tegureid, eemaldades näiteks liikumist segavad takistused. Peale selle võib kasutada erinevaid tugesid, kui venitusi esineb tihti (nt pahkluu tugi). Iiveldus reisimisel Põhjus. Käänuline tee või veepinnal kõikuv paat võib tekitada iiveldust, häirides sisekõrvas asuvat tasakaaluelundit. Sümptomiteks on enamasti külm higi, kahvatus ja suurenenud süljeeritus. Oksendamine parandab enesetunnet mõneks ajaks. Ravi. Iiveldust saab vältida käsimüügis olevate tablettide või retsepti alusel müüdavate medikamentide abil. Parima toime tagamiseks tuleks ravimeid võtta ennetavalt. Millal pöörduda arsti poole? Kui iiveldust esineb tugevalt ja sageli, tasub arstiga konsulteerida retsepti alusel müüdavate iiveldusvastaste ravimite kasutamise suhtes. Ennetamine. Sümptomite avaldumist saab vältida, istudes autos või veesõidukis nii, et ümbritsev keskkond oleks näha. Paadis tuleks istuda võimalikult keskel, kus kõikumine on kõige väiksem. 14 Tervis apteegist Tervis apteegist

9 Toidumürgitus Põhjus. Toidumürgituse sümptomid algavad kiiresti, umbes ööpäeva jooksul pärast saastunud söögi või joogi tarbimist. Välisriikides on mürgituse põhjustaja tavaliselt mingi salmonella bakter, Soomes enamasti mingi muu bakter või viirus. Toidumürgituse sümptomid varieeruvad sõltuvalt põhjustajast. Tavalisemad haigusnähud on kõhulahtisus, kõhuvalu ja väsimus. Lisaks võib esineda oksendamist või palavikku. Sümptomid kaovad samuti umbes ööpäeva jooksul. Ravi. Ravi oluline osa on piisav vedeliku saamine erinevate jookide kujul. Lisaks tuleb puhata ja lamada. Haigestunu peab järgima korralikku WC hügieeni ja kuivatama käsi ühekordsete rätikutega kuni kõhulahtisuse möödumiseni. Haigestunu ei tohi teistele süüa valmistada. Millal pöörduda arsti poole? Kui toidumürgitus esineb imikul, vanuril või rasket haigust põdeval inimesel, tuleks ravi suhtes konsulteerida arstiga. Pärast reisi tekkinud kõhuhaigus võib olla põhjustatud salmonellast, mille ravi peab määrama arst. Ennetamine. Haigusi põhjustavate bakterite kasvu toiduainetes saab vältida hea hügieeni ja toiduainete õige säilitamise teel. Tavalisemad toidumürgituse põhjustajad on külmalt serveeritavad toidud, mis sisaldavad liha, kala, kana või mereande. Kõhuprobleemide põhjustajad võivad olla ka idandid, salatid ja nende kastmed ning munad ja majonees. Põhjus võib peituda ka sügavkülmutatud marjades. Kõrvetised Põhjus. Kõrvetised tekivad happelise maovedeliku tungimisest söögitorru. Seda on tunda põletusena rinnaku alaosa taga. Kõrvetisi võivad tekitada näiteks ülesöömine, happelised toidud, šokolaad, kohv ja alkohol. Kõrvetised tekivad tihtipeale öösel magamisasendis olles. Vaevusi suurendavad ülekaal ja suitsetamine. Ravi. Juhuslikult esinevaid kõrvetisi saab ravida käsimüügiravimite abil. Nende hulgas leidub nii maohappeid neutraliseerivaid kui ka happe eritumist vähendavaid ravimeid. Millal pöörduda arsti poole? Kui kõrvetised vaevavad tihti ja pikemat aega, tuleb selgitada välja selle põhjus. Arsti poole tuleks pöörduda ka juhul, kui kõrvetistele lisandub muid vaevusi, näiteks oksandamist või tugevat valu kõhu või rinna piirkonnas. Ennetamine. Kehakaalu alandamine ja suitsetamise lõpetamine mõjuvad kõrvetisi vähendavalt. Lisaks tuleks vältida kõrvetisi tekitada võivaid toite ja õhtust ülemäärast söömist. Kõhulahtisus Põhjus. Kõhulahtisus on tavapärane reisilolija mure. Ka kodustes oludes võib tekkida kõhulahtisus näiteks toidumürgituse või ujumisvee allaneelamise tõttu. Ravi. Kõhulahtisust tuleb ravida, juues rohkesti vedelikku. Apteegis müüdavad kõhulahtisuse korral tarbitavad joogid sisaldavad sobivas suhtes organismile vajalikke aineid. Kõhulahtisust vältivaid ravimeid ei soovitata tarvitada pikemat aega, kuid need võivad olla omal kohal näiteks lennureisi ajal. Millal pöörduda arsti poole? Kui haigus jätkub pikka aega, sellega seondub oksendamine või kõrge palavik. Mõnikord kasutatakse ka antibiootikume, kui haigus muudmoodi ei kao. Ennetamine. Parim vahend kõhulahtisuse vältimiseks on hea käte hügieen. Käte puhastamisel on heaks abiks alkoholi sisaldavad pesugeelid. Käsi tuleks puhastada regulaarselt kogu päeva jooksul ja kindlasti enne söömist ning pärast WC külastamist. Peale selle saab kõhulahtisust vältida, valides hoolikalt söödavaid sööke ja joodavaid jooke. Lactrase Laktaasiensüüm Kui Sul tekivad gaasid ja kõhuvaevused peale piimatoodete söömist, siis võib Sul olla laktoositalumatus. Et taas rõõmsalt jäätist süüa ja piimakohvi juua, võta enne sööki 1-2 kapslit Lactrase t,mis lõhustab piimasuhkru laktoosi kergesti seeditavateks süsivesikuteks glükoosiks ja galaktoosiks. Niimoodi toimides saad ilma vaevusteta nautida oma lemmiksööki ning kõht püsib korras! Nogasin Seedeensüüm Abi seedimisele leiad apteegist! Nogasin on alfa-galaktosidaasi sisaldav looduslik seedeensüüm, mis aitab seedida peensooles raskesti imenduvaid toitaineid ja hoiab ära kõhupuhituse ning kõhugaaside tekke. Nogasin soodustab aedviljades ja teraviljatoodetes sisalduvate seedimatute süsivesikute lõhustumist seedekulglas. Kui oled märgand, et peale sööki on raske olla, kõht on punnis nagu õhupall ja kõhugaasid vaevavad - siis võta 1-3 kapslit Nogasini enne sööki. Jälgi, millised toiduained tekitavad kõhupuhitust ning väldi halba enesetunnet, võttes enne sööki Nogasini. Naudi mõnusat suve ja grillipidu ilma kõhuvaevusteta! 16 Tervis apteegist

10 Peapõrutus Põhjus. Pea äralöömine näiteks kukkumise korral võib põhjustada ajupõrutuse ja isegi hetkelise meelemärkuseta oleku. Väikelastel on pea äralöömine tavaline, kuid enamasti ohutu. Põrutus tekitab peavalu ja halba enesetunnet. Ravi. Ajupõrutuse saanu enesetunnet tuleks jälgida. Kui õnnetus toimub õhtul, tuleks kannatanu öösel paar korda üles äratada ja uurida ta seisundit. Peavalu aitavad leevendada valuvaigistid. Millal pöörduda arsti poole? Kui peapõrutus põhjustab meelemärkusetuse või inimese olek tundub segane ja pea valutab tugevalt. Ennetamine. Peatraumade vältimisel pakub head abi pea kaitsmine kiivriga. NO SWEAT. Tupeseen Põhjus. Tupeseene põhjustatud põletik ilmneb suurenenud vooluse ja kipitusena kusiti ava juures. Voolus võib muutuda kollakaks ja põhjustada halba lõhna. Ravi. Tupepõletikku saab ravida apteegis käsimüügis olevate tupeküünalde ja -kreemide abil. Millal pöörduda arsti poole? Kui käsimüügiravimid ei aita või vaevuse põhjus teeb muret. Ennetamine. Abiks on piisav hügieen, kuid vältida tuleks ka üleliigset pesemist. Ka pesukaitsete pidevat kasutamist tuleks vältida, sest need põhjustavad haudumist ja võivad tekitada põletikku. Piimhappebaktereid sisaldavad tupeküünlad normaliseerivad tupe bakterite kooslust ja aitavad vältida pärmseene tekitatavat põletikku. 18 Tervis apteegist Põiepõletik Põhjus. Põiepõletik on tavaline vaevus naistel ja eakamatel inimestel. Põletikku põhjustavad kusetee kaudu põide liikunud bakterid. Vanusega õhemaks muutuvad limaskestad suurendavad põletiku ohtu. Põletik ilmneb kipitusena urineerimisel, sagenenud urineerimisvajaduse ja mõnikord ka alaselja valuna. Ravi. Kuseteedepõletikku peab ravima arst. Millal pöörduda arsti poole? Põletiku põhjustaja määratakse kindlaks laboratoorsete uuringute abil ja arst määrab sobiva antibiootikumravi. Tihti korduvaid põletikke saab vältida pikemaajalise antibiootikumravi abil või arst võib raviks vajaliku retsepti juba ette välja kirjutada. Ennetamine. Ülemäärane intiimpiirkonna pesemine võib põletiku ohtu suurendada, piisab tavapärasest hügieenist. Klimakteeriumi ajal lokaalselt kasutatavad östrogeeniküünlad tugevdavad limaskesti ja kaitsevad põletiku eest. Külmetus Põhjus. Külmetushaiguste põhjustajaks on ka suvel mingi viirus. Sümptomid on enamasti palavik ja kurguvalu. Lisaks võib esineda nohu ja köha. Ravi. Haigusnähte saab ravida medikamentide abil, kuid kõige olulisem on puhkus. Haiguse ajal ei tohi teha sporti ega muul moel organismi koormata. Valuvaigistid leevendavad peavalu, kurguvalu ja palavikku. Nina aerosoolid avavad kinnise nina, mis muudab magamise kergemaks. Sauna ja ujuma võib minna alles pärast seda, kui haigus on taandunud. Millal pöörduda arsti poole? Pikale veninud haiguse korral ja lastel esineva tugeva kõrvavalu puhul. Ennetamine. Haiguse levimist saab vältida hea kätehügieeni abil. Alkoholi sisaldavat pesugeeli on lihtne kaasas kanda ja regulaarselt kasutada. Eriti oluline on kätepesu enne söömist ja pärast WCs käimist. Päikesepiste ja kuumarabandus Põhjus. Päikesepiste tuleneb peapiirkonna ülekuumenemisest. Sümptomiteks on enamasti peavalu ja halb enesetunne. Päikesepiste on kogu organismi liigse kuumenemise kergemakujuline tagajärg. Ohtu võib suurendada teatud ravimite, näiteks depressiooniravimite, diureetikumide, allergiaravimite ja beetablokaatorite kasutamine. Organismi ülekuumenemine ja kuivamine põhjustab nõrkust, higistamise lõppemist ja halba enesetunnet. Tõsisemal juhul esinevad minestamine ja nägemishäired. Ravi. Leevendust pakuvad organismi jahutamine, varju minemine ja naha niisutamine. Pead ja nahka võib pritsida külma veega. Lisaks juua külma vett. Organismi kuivamisest tulenevaid lihaskrampe saab leevendada spordijookide või lahja soolalahuse abil. Millal pöörduda arsti poole? Tõsiste sümptomite puhul, milleks on kuivamine, meeltesegadus ja tugev väsimus või väga halb enesetunne. Ennetamine. Organismi ülekuumenemisest säästavad pea ja kukla kaitsmine otsese päikese eest, kerge riietus, piisav vedeliku tarvitamine ja kuuma ilmaga raske töö vältimine. INTIMINA HOOLITSEB SINU INTIIMSETE VAJADUSTE EEST Intimina lähtub põhimõttest, et intiimpiirkond vajab erilist hoolt Triple ja tähelepanu. Dry on erityisen Intimina tootevalik voimakkaaseen on välja hikoiluun kehitetty tuoksuton ja alkoholiton an- töötatud teenima intiimtervise huve ning soovime pakkuda oma tiperspirantti. Valitse itsellesi sopivin vaihtoehto: ainult ROLL-ON, kõige kõrgema SPRAY, kvaliteediga STICK tai voidemainen tooteid. tarbijatele HAND OR FOOT CREAM. Intimina tootevalik koosneb sametiselt pehmest silikoonist toodetud Triple vibraatoritest Dry sisältää Celesse kolme ja kertaa Kiri, kolme enemmän eri raskusega aktiivisia tupekuulidest, aineita, jotka niisutavast toimivat libestuskreemist kuten kehosi, ja juuri intiim- Laselle toodete silloin puhastusvahendist. kun tarvitset suojaa eniten. Käytä tuotetta vain iltaisin, ei lisätä aamuisin pesunkaan jälkeen. Laita tuotetta neljänä peräkkäisenä iltana, kun hikoilu on vähentynyt, Intimina voidaan tooted on müügil käyttöä Ülikooli vähentää Apteekides ja YA kolmeen Tervisepoodidekossa. üle kertaan vii- Eesti! Maaletooja: AS Oriola Markkinointi: Tamro Pharmakon APTEEKISTA.

11 Nüüd apteegis! Erilised pintsetid, mille peene otsaga on imelihtne eemaldada puuke, pinde, klaasikilde Putukahammustused ja nõelamised Põhjus. Putukate sülg tekitab kipitust, punetust ja paistetust. Mõnikord võib allergiline inimene olla putuka süljes sisalduvate ainete suhtes väga tundlik, sellisel juhul on ka reaktsioon tugevam ja kestab kauem. Sääsehammustustest tekkivad reaktsioonid on kõige tugevamad suve alguses, need tugevnevad päeva jooksul ja võivad mõnikord jätkuda pikka aega. Parmude ja kihulaste hammustused enamasti allergiat ei tekita, kuigi nende hammustustele reageerivad peaaegu kõik. Herilaste ja mesilaste nõelamised tekitavad tugeva lokaalse reaktsiooni, ent võib tekkida ka tugev allergiline (anfülaktiline) reaktsioon. Anafülaktilise reaktsiooni puhul läheb torkekoht ohtlikult tursesse. See võib olla eluohtlik, kui torge toimub nt kaela piirkonda. Ravi. Lokaalseid reaktsioone saab ravida suukaudselt manustatava antihistamiiniga. Kes kannatab putukahammustustest tekkiva tugeva sügeluse käes, peaks regulaarset ravi antihistamiiniga alustama üsna aegsasti. Ärritunud kohti aitab ravida hüdrokortisoonkreem. Tugeva reaktsiooni korral (nt herilase torge) aitab valu ja turset leevendada külm mähis. Lisaks võib olla vajalik võtta kortisoonitablette, mis on apteegis saadaval retsepti alusel. Millal pöörduda arsti poole? Tugevad herilase või mesilase torkest tekkinud reaktsioonid vajavad alati kiiret abi. Allergikud võivad saada arstilt adrenaliinisüsti retsepti, mis võib järgmisest torkest tekkiva tugeva reaktsiooni korral elu päästa. Ennetamine. Vajaduse korral võib arst kaaluda taluvust parandava ravi alustamist herilaste ja mesilaste mürgi vastu. Antihistamiini tabletid aitavad ennetada sääsehammustustest tekkivat tugevat sügelust. Borrelioos ja puukentsefaliit Põhjus. Borrelioos on puukide levitatav bakteriaalne põletik. Sümptomid võivad varieeruda kergest lööbest kuni tõsisemate närvisüsteemi häireteni. Baktereid kannab edasi vaid teatud osa puuke ja bakterite kandumine puugilt inimesele kestab pärast hammustust mitmeid tunde. Nakkus võib tekitada hammustuskoha ümber ringilaadse punetuse, mis laieneb ja püsib pikka aega. Puukentsefaliit algab gripile sarnaste sümptomite avaldumisega. Seejärel tekib närvisüsteemi häireid ja väsimus. Ravi. Suvel peab looduses viibides keha igal õhtul üle kontrollima. Leitud puuk tuleb eemaldada pintsettidega tõmmates. Millal pöörduda arsti poole? Punane ringikujuline plekk hammustuskoha ümber tuleks lasta arstil üle vaadata. Põletikku saab ravida antibiootikumide abil. Välja ravimata borrelioos võib põhjustada raskeid tagajärgi, näiteks liigese- ja närvihaigusi. Puukentsefaliiti antibiootikumide abil ravida ei saa. Ennetamine. Borrelioosi vastu vaktsiini hetkel ei ole, küll aga on vaktsiin olemas puukentsefaliidi vastu. Vaktsineerimistega tuleb algust teha aegsasti enne suve. Puukide keha külge klammerdumist saab vältida, kandes rohustes kohtades liikumisel pikki pükse ja kummisaapaid. Maohammustus Põhjus. Maohammustuse saab kindlaks teha kahe nahas teineteisest 3 4 mm kaugusel asuva torkeaugu põhjal. Lokaalselt põhjustab hammustus turset, muudeks sümptomiteks on halb enesetunne, peavalu ja ka tajuhäired. Allergilise reaktsioonina võib maohammustus põhjustada hingamisraskusi. Ravi. Kui hammustus on mõnel jäsemel, tehakse lahas ja kantakse kannatanu ära. Põletikku vähendavaid valuvaigisteid kannatanule anda ei tohi. Millal pöörduda arsti poole? Maohammustust on soovitav arstile näidata. Arstiravi vajavad alati lapsed, noorukid ja eakad inimesed. Arsti poole tuleb alati pöörduda ka juhul, kui hammustuskoha allergiline reaktsioon on tugev ning esineb hingamisraskusi ja enesetunne on halb. Ennetamine. Maohammustuste vältimiseks tuleb metsades-soodes-rabades kanda kummisaapaid. Lapsi tuleb õpetada madude avastamisel õigesti käituma.

12 Kasutatud allikad: ja Epideemiline nefropaatia Põhjus. Epideemilist nefropaatiat tekitab Puumala viirus. Haigus levib eriti leethiirte vahendusel ja nakkab inimestele näriliste kuivanud väljaheidete kaudu. Haigus ei kandu ühelt inimeselt teisele. Enamasti algab haigus kiiresti kõrge palaviku, halva enesetunde ning selja- ja kõhuvaludega. Haigus põhjustab neerude töö vähenemist, mistõttu väheneb ka erituva uriini kogus. Ravi. Epideemiline nefropaatia paraneb iseenesest mõne nädala jooksul. Haiguse ajal tuleb juua piisavalt vedelikku. Valu võib leevendada valuvaigistite abil. Haiguse läbipõdemine annab haiguse vastu eluaegse immuunsuse. Millal pöörduda arsti poole? Kui haigestunu seisukord halveneb või haigus kulgeb raskelt. Enamasti tehakse haigus kindlaks tüüpiliste sümptomite põhjal. Lisaks hinnatakse, kas patsient on võinud puutuda kokku näriliste uriiniga. Haiguse saab tuvastada ka vereproovi abil. Ennetamine. Kokkupuute ennetamine võib olla keerukas.

13 Kas tead? TEKST Jussi-Pekka Aukia FOTO Fotolia Mida imikud kuulevad? Imikute reageerimist häälele saab mõõta aju-uuringute abil. Imikud suudavad kuulata ja õppida ka magades. Dotsent Minna Huotilainen Helsingi ülikooli psühholoogia õppetoolist on juba pikka aega uurinud, kas ja mida imikud kuuldavast muusikast aru saavad. Kuna imikud ei oska rääkida ega laulda, saab uurimist läbi viia vaid aju elektriimpulsse mõõtes. Selle meetodi abil on uuritud juba sadu imikuid. Oleme kaasanud uuringusse imikuid sünnitusosakonnast, mänginud neile lihtsaid heliastmikke ja lastelauludele sarnanevaid meloodiaid ning mõõtnud, kuidas nende aju erinevatele muutustele muusikas reageerib, kirjeldab Huotilainen. Vanemad on suhtunud meie tegemistesse üsna heasoovlikult. Imikud üldiselt magavad ja ei tea katses osalemisest midagi. Erinevalt täiskasvanutest suudavad nad asju kuulata ja õppida ka magades. Imikute muusikalised võimed on suuremad, kui seni arvati. Imik tunnetab helistikke ja põhirütme juba esimesel kuulamisel. Kui need loo keskel muutuvad, siis imik märkab seda. Teave astmestike ja rütmide kohta liigub ajukoore oimusagaratele, kuid muusika tekitatavad tunded peegelduvad aju sügavamates osades, mis on imikutel Lapsed jagunevad meloodilisteks Laulja-Liisadeks ja rütmilisteks Räppari-Ristodeks. juba sündides kõige kaugemale arenenud. Imikutel on tugevad tundereaktsioonid. Näiteks filmi Lõuad tunnusmeloodia tekitab neis hirmu. Ilmselt peetakse muusikas sisalduvaid madalaid tugevnevaid helisid oma loomult hirmutavateks. Teiseks Minna Huotilaineni uurimisobjektiks on muusikamängukoolide õpilased, kelle arengut ja reaktsioone jälgitakse iga paari aasta tagant. Vanimad uuritavad lapsed on juba 9-aastased ja igal aastal kaasatakse uuringusse paarkümmend last juurde. Mõõtmiste alusel on kindlaks tehtud, et lapsed jagunevad meloodilisteks Laulja-Liisadeks ja rütmilisteks Räppari-Ristodeks. Mõlemasse rühma kuulub nii tüdrukuid kui ka poisse, kuigi poisid üldjuhul ise meloodilisust lauldes ei näita, eriti ülejäänud rühma kuuldes. Huotilainen tuletab meelde, et just sellisele jälgimisuuringule on pikaajaline rahastamine väga sobiv. On väga huvitav näha, milliseid valikuid need lapsed hiljem teevad, näiteks kes lõpetab muusikaga tegelemise või kes seda jätkab, ja milliseid instrumente lapsed valivad. 24 Tervis apteegist Tervis apteegist

14 Kuhu edasi? Mõtte jõud tervise teenistuses Kas inimene võib olla nii suur muretseja, et saab endale maohaavad? Või nii ärevil, et tal tekib migreen? Miks tabab südameatakk töönarkomaane sagedamini kui teisi? Milline on isiksuse ja iseloomu suhe haigustega? Geeniuuringud tõestavad, et 100% tervena ei sünni keegi. TEKST Üks FOTOD Fotolia Tervet inimest pole olemas Euroopas tehtud uuringutest nähtub, et juba iga neljas patsient kurdab hädasid, mille orgaanilisi põhjusi pole üldarstil võimalik kindlaks teha. Aidata saaks ainult psühholoog kas üksi või koostöös psühhiaatriga. Haiguste põhjused on erinevad, tõsi küll, paljudel teguritel on pärilikud seosed. Seega ei tee kellelegi kahju uurida oma sugupuud, selgitamaks välja iseloomulikud haigused ja surma põhjused. Hädasid saab ju paljuski ise ära hoida. Näiteks kui suguseltsis on olnud palju kopsuvähki, ei tee paha suitsetamisest hoiduda. Infarkti ja insuldi sagedase esinemise korral tuleks tähelepanelikult üle vaadata oma toidusedel, sama kehtib ka pärasoolevähi ja haavandtõbede esinemise korral. Nahavähi ohu korral tuleks aga kindlasti hoiduda liigsest päevitamisest. Me ei tea ju iial, millal mingi vigane geen, stressor, viirus, näiliselt kasulik soolebakter, vanuselised iseärasused vms oma koosmõjus meid kahjustama hakkavad. Järelikult on igal inimesel soodumus teatud haigustele, kuid sageli jääme neist puutumata, kui Soodustav tegur: ebatervislikkus Ebatervislikud eluviisid võivad sageli esile kutsuda iseloomulikke haigusi. Näiteks hakkavad mõned kroonilisest ängistusest suitsetama, mis aga suurendab kopsuvähiriski mitmekordselt. Seega saab ängistusest haiguse kaudne põhjus. Samas ei pruugi ängistuse ravi tulemusi anda, kui inimene suitsetamist maha ei jäta. Paljud isiksuseprobleemid kutsuvad esile ebatervislikke eluoleme optimistlikumalt meelestatud, elame ja toitume tervislikult või viibime puhtamas keskkonnas. Samas on teada ka tõsiasi, et lihtsam on haigust ära hoida kui ravida. Geeniuuringud tõestavad, et 100% tervena ei sünni keegi. Inimese pärilikus materjalis leidub u defektidega geeni, mis meie tervist ja käitumist mingil määral mõjutavad. Seega on meil igaühel juba sünnist saati oma kõlksud. See teadmine peaks meid paljuski lohutama ja süvendama vastastikust tolerantsi. Loomuomadus versus haigus Kaua aega oletati, et isiksuse iseärasused mängivad inimese füüsilises ja vaimses heaolus tähtsat rolli. Aastasadu püüti tõestada, et mingi iseloomuomaduse domineerimine viib sellega seotud konkreetse haiguseni. Selline arvamus on osaliselt säilinud tänapäevani, kuid kas see on ka teaduslikult tõestatav? Uuringutest on selgunud, et inimese võimekus, huvid, sotsiaalne hoiak, aga samuti mõttelaad on pärilikkusest tugevasti mõjutatud. Eelmise sajandi algul uurisid inimese omaduste ja haiguste seoseid Sigmund Freud ja tema järgijad. Kasutades hüpnoosi ja psühhodünaamilisi tehnikaid, suutis Freud (1955) ravida hüsteerilist paralüüsi (psühholoogilistest teguritest tingitud füüsiline halvatus) ja sellekohaseid seisundeid. Kuid kas psühholoogilisel viisil on võimalik ravida vähki, südamehaigusi, migreeni jms? Kuigi pole kahtlust, et paljusid haigusi mõjutab tugev psühholoogiline komponent, kerkib siiski üles küsimus, kas inimese mõtteviis ja iseloom ning läbielatud emotsioonid suurendavad somaatiliste haiguste riski. Kliinilistel vaatlustel saadud info põhjal väitis psühhoanalüütik Alexander (1950), et see on nii. Lisaks ütles ta, et haigusi põhjustavad kindlad alateadvuslikud emotsionaalsed konfliktid. Näiteks sidus ta omavahel maohaavandid ja oraalsed konfliktid ning astma ja eraldumisängistuse (nt alateadlik soov olla oma ema poolt kaitstud). Nende ideede tõestamiseks pole aga siiani erilisi teadusuuringuid tehtud. 26 Tervis apteegist

15 viise. Depressiivsetel, impulsiivsetel, neurootilistel inimestel võib tõenäolisemalt välja kujuneda tõsine söömishäire või alkoholism, nad võivad kergemini langeda narkootikumide küüsi jne. USA-s on olemas statistilised andmed alkoholismi leviku kohta. 90 miljonist elanikust, kes tarbivad alkoholi, on 18 miljonil probleeme joomise ning eluga toimetulekuga. Neist 10 miljonil on tõsine alkoholisõltuvus. Päris selget piiri alkoholismi põdejate ja mittepõdejate vahele on raske tõmmata, kuid ligikaudsete hinnangute põhjal põeb alkoholismi 3 5% meestest ning 0,1 1% naistest. Mõnes perekonnas esineb alkoholismi sagedamini kui teistes, mis näitab, et see võib olla päritav. Hiirte puhul on uuritud eri liinide alkoholilembesust ning leitud, et teatud hiireliinid eelistavad kuni 80% juhtudest veele 10%-list alkoholi vesilahust. Osa hiireliine vältis alkoholilahust aga täielikult. Eri liinid olid alkoholi suhtes ka erineva tundlikkusega: alkoholi eelistavad hiired talusid seda paremini (näiteks magasid nad end kiiremini välja). Seega peaks haiguste ja indiviidi seoseid käsitlevad uurimused arvesse võtma ebatervislikke elukombeid. Kahjuks paljudes uurimustes pole seda tehtud. Igal haigusel oma mõju Osa haiguste ja inimese mõttelaadi seoseid kerkib üles, sest mõnesid aspekte tema mõtetestegudes kutsuvad esile haigused, näiteks muutuvad mõned vähihaiged depressiivseks ja kartlikuks. Ka võivad mõned kahjulikud bioloogilised protsessid esile kutsuda kroonilisi psüühikahäireid. Lisaks võivad paljud haigused, sh süüfilis, aids ja Alzheimeri tõbi mõjutada ajude tööd ja seega kutsuda esile muutusi haige vaimses tervises. Kuna pereliikmed märkavad muutusi enne, kui arst otsustab teha lasta testid või analüüsid, võib tekkida valearusaam, et inimene ise prognoosib või põhjustab oma haigestumist. Ka paljud ravimid ja ravimiteraapiad põhjustavad depressiooni, tujumuutusi, ärevust, vähendavad seksuaalsust ja tekitavad muid psühholoogilisi kõrvalmõjusid. Kahjuks suureneb pidevalt ravimite tarbimine, kuid nende mõju uurimine inimpsüühikale pole eriti kasvanud. Inimese mõttelaad võib mõjutada haigust otseselt füsioloogiliste mehhanismide kaudu. Näiteks vihane või koleeriline iseloom võib viia arterikahjustuseni, mis omakorda soodustab pärgarteri haigust. Seega oleks see iseloomujoon haiguse tekkepõhjuseks võib järeldada, et selle muutmine vähendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski. Sõltuvalt inimese mõttelaadist, tema emotsionaalsusest, emotsionaalsest käitumisest, maailmavaatest ja psühholoogilistest ressurssidest võivad sellel inimesel tekkida erisugused füsioloogilised (vastu) mehhanismid reageerimaks välismõjutustele või seismaks neile vastu. Seega mängivad mõtted haiguste tekkel üsna arvestatavat põhjuslikku rolli. See mudel on tihedalt seotud terminitega psühhosomaatiline ja psühhofüsioloogiline haigus. Samas võib inimene end ka tõesti haigeks mõelda, mille tõttu nõrgeneb immuunsüsteem ja suureneb võimalus saadagi endale unistuste haigus. Ent on ka terve hulk inimesi (hüpohondrikuid), kes kilode viisi rohtusid sisse lahmivad, ja on ise samas suhteliselt hea tervise juures... Võta siis või jäta, kus on ühtede jõud ja teiste jõuetus. Millised seosed on leidnud tõestust meie vaimse ja füüsilise tervise vahel? Kõige tähtsam avastus, mis on tänapäevaks tõestatud, on kindlasti depressiooni ja haiguse seos. Stress ja depressioon on väga tihedalt omavahel seotud, kuid keeruliste kanalite vahendusel. Inimesed, kes on lapsepõlves kannatanud depressiooni all, kannatavad haiguste tõttu ka oma hilisemas elus. Sellel on hulk põhjusi (nt sotsiaalsete kontaktide vähesus ja seltsimatus). Samas 30 50% juhtude korral annab infarkt ka ise endast märku tugeva väsimusega. Ärevus, depressioon, viha, vaenulikkus ja agressioon, samuti liigne kinnisus ning enesessetõmbumine on kõik astmat soodustavad tegurid. Seega on leitud seos ka stressi ja hingamisraskuste vahel. Järeldusena võib öelda, et alluvamad ja endassetõmbunumad kogevad suurema tõenäosusega astmat, samuti on nende mõjutajateks keskkond. Peavalud on üks tavalisimaid arstilkäigu põhjusi. Enamasti seostatakse peavalu psühholoogiliste teguritega. Migreen, mis pea veresooni laiendab, on samuti seotud psühholoogiliste teguritega. Nüüdseks on kujunenud arusaam, et migreeni kutsub esile psühholoogiline stress. Laste peavalude põhjustajaks peavad teadlased meediast ja videomängudest tulenevat ülemäärast stressi. Viha, vaenulikkus ja agressioon maohaavade tekkes erilist rolli ei mängi, kuid see-eest mõjub soodsalt krooniline (üldistunud) ärevus. Maohaavade põhjuseks võivad olla ka muud käitumisest tingitud tegurid, samuti füsioloogilised ja bioloogilised tegurid (teatud soolebakterite esinevus ja aktiivsus). Emotsioonide mahasurumine on väidetavalt põhjuslik faktor vähi kujunemisel. Sellega seotult on pakutud, et traumaatiline läbielamine võib põhjustada kaugeleulatuvaid mõjusid inimese tervisele, eriti kui inimene surub oma mõtted nendest läbielamistest alla. Tõestatud on ka depressiooni ja immuunsüsteemi languse seos, samas kui mõõdukas ärevus on pigem organismi kaitsesüsteemi tugevdavaks faktoriks, karastumine elukatsumustega (kes kannatab, see kaua elab...). Homne päev lihtsalt peab tulema parem kui tänane ja ülehomne parem kui homne! Hammaste lagunemist on ühe teooria järgi seostatud sellega, et pideva viha mõjul sülg pakseneb liigselt, alanduse ja hirmu tunde all aga vedeldub ülearu. Selline sülg ei kaitse hambaid, vaid pigem lõhub neid. Stressirohke ilmaelu teeb naha tundlikumaks. Sellega on ehk seotud ka järjest suureneva allergia üks põhjusi. Ka enesetapp on tõsise kroonilise, peamiselt just haiglasliku psüühilise seisundi sage tagajärg elu eitamine, tahe täielikult pääseda teadmatusest või hingelisestfüüsilisest valust. Traumadest rääkimine ja neist kirjutamine võib olla tervisele kasulik, sellele tugineb paljus ka tänapäeva psühhoteraapia oma meetodite ja mudelitega. Kahjuks ei jaga 23% inimestest iialgi oma muresid teistega. Seega on ka psühhoterapeudil väga raske tööd teha, kui patsiendil puudub kodu, lähedaste ja sõprade toetus.

16 30 Tervis apteegist Kõik, mida teed, teed endale Veel üks huvitav seos inimese omapära ja haiguse vahel hõlmab ohtlike situatsioonide otsimist. Teatud tüüpi inimesi tõmbavad teatud konkreetsed situatsioonid, mis kujutavad endast ohtu tervisele. Näiteks võivad impulsiivsed ja psüühiliselt ebastabiilsed isikud tõenäolisemalt sattuda olukorda, mis soodustab suitsetamist, vägivalda, uimastitarbimist jms. Selline käitumismall võib kahjustada tervist kõik, mida teed, teed ju esmalt alati iseendale. Ka õnnetusi ja haigusi on võimalik kollektsioneerida nagu postmarke või tikutoosi etikette... Näiteks kui impulsiivne ebastabiilne inimene kasvab üles toetavas perekonnas, turvalises elurajoonis, sotsiaalselt stabiilses ühiskonnas (riigis), siis ta ebatervisliku käitumise kalduvus väheneb rikkus teeb ülbeks, vaesus tigedaks... Uurimused on näidanud, et domineerivad vaenulikud inimesed, eriti mehed, haigestuvad kergemini südamehaigustesse. Sama juhtub aga ka liigselt allasurutud depressiivsete isiksustega, kes ei jõua pideva alandatuse ja allasurutusega kohaneda. Peale vaenulikkuse peetakse ka küünilisust ja suurt pingutamist südamehaiguse tekitajaks, uuringud aga keskenduvad peamiselt inimese neurootilisusele, eriti aga ärevusele ja depressioonile. Tõestatud on ka püsiviha seos kõrge vererõhuga. Kümnest kroonilise kurnatussündroomi all kannatajast seitse on auahned ja karjäärihimulised inimesed. Neurootilisus on lai termin, mis käib inimeste kohta, kes on emotsionaalselt ebastabiilsed, närvilised, pidevas pinges ja muretsevad. On ammu teada, et sellised inimesed võivad kergemini kohaneda ebatervislike eluviisidega, nagu suitsetamine, alkoholi- ja uimastitarbimine, kasvõi ülesöömine. Selliste teguviisidega üritavad nad oma ärevust reguleerida. Uurimuste järgi kannatavad neurootilised inimesed rohkem ka stressi ja igapäevaste probleemide all.

17 Miks? Rohkem lähedust Kui partnerit austada, kuulata, tema eest hoolitseda, olla lähedasemad, on ka seksuaalne heaolu suure tõenäosusega tagatud. Visalt kaasa tükkivad tööpained ja olmemured tuleks jätta magamistoa ukse taha. TEKST Tarja Västilä FOTOD Fotolia Myyrmäki tervisekeskuse arst ja seksuoloog Mia Venhola on teinud palju tööd selle nimel, et seksuaalsus ei oleks mingi mahavaikitud tabu, vaid loomuliku osana inimeste ellu kuuluv nähtus. Teda tuntaksegi kui lektorit, kes Soome erinevais paigus meelsasti seksuaalküsimustest kõnelemas käib. Seksuaalne heaolu on väga tähtis inimesed vajavad partnerit, lähedust, hellust ja kellestki hoolimist. Enamasti kuulub paarisuhte juurde ka teatud seksuaalne kirg seks on suhtes väga oluline faktor. On küll ka lihtsalt sõprusel põhinevaid ühiselusid ja inimesi, kes soovivad olla rohkem üksi, aga see on pigem erandlik. Teise inimese austamine ja avatud suhtlemine kuuluvad suhte juurde, ilma nendeta ei ole ilmselt ka seksuaalakt soovitud moel rahuldust pakkuv. Seksuaalset heaolu tuleks mõista laiemalt. Spetsialisti sõnul kuulub selle hulka näiteks ka igapäevaste praktiliste asjade ühine korraldamine. Tuleb ka tavalise argipäevaga hakkama saada ja selle kõrvalt armastada. Kirg võib pikaajalise paarisuhte jooksul lahtuda ja seksi tulisus vanusega väheneda, kuid asemele saab leida muid võimalusi. Soovitaksin olla seksielus rõõmsameelselt uudishimulik. Mia Venhola arvates on positiivne ka seksitoodete apteekidesse jõudmine. Näiteks vibraatorid on abiks nii üksikutele naistele kui ka paaridele ja neid kasutatakse ka seksuaalteraapias orgasmihäirete raviks. Kui seksuaalelu ei suju Alati ei paku seks naudingut ka juhul, kui üksteist armastatakse ja suhte eest hoolt kantakse. Näiteks noortel meestel, kes põevad esimese tüübi diabeet, on suurem oht erektsioonihäirete tekkeks kui nende tervetel sookaaslastel. Meestele võib probleeme tekitada ka liiga kõrge vererõhk. Kolesterool kahjustab väiksemaid artereid ja põhjustab selle kaudu hädasid. Uuringute kohaselt võib kerge erektsioonihäire olla märk südameinfarkti ohu kohta, selgitab Mia Venhola. Meestel on probleemiks ka ülekaal, mis põhjustab östrogeeni lisandumist ja testosterooni vähenemist ning ühtlasi erektsiooni nõrgenemist. 32 Tervis apteegist Tervis apteegist

18 Suguti jääb suure kõhurasva alla peitu ja justkui lüheneb, sest varreosa jääb rasvkoe sisse. Nii naistel kui ka meestel toob kehakaalu suurenemine kaasa üldise teovõime nõrgenemise. Seksimise käigus pulss ja vererõhk tõusevad ning hingamine kiireneb, mistõttu peab ka füüsis korras olema. Kui mõlemad partnerid on suures ülekaalus, on sobiva asendi leidmine üsna keeruline, tõdeb Venhola. Naistel võivad erutumist kahjustada halvasti kontrolli all oleva diabeedi tõttu tekkivad tupe märgumisprobleemid. Mõju avaldavad ka üleminekuaastad östrogeeni ja testosterooni vähenemine ning hormoonide tootmise vaibumine võivad tekitada seksuaalset külmust. Limaskestade kuivust saab ravida lokaalsete preparaatide ja östrogeenravi abil. Kuivad limaskestad võivad olla probleemiks ka pärast sünnitamist: lokaalne östrogeenravi või libestid on sel juhul igati sobivad ka noortele emadele. Seksuaalse iha äratamine on vastsünnitanud naise suurim probleem, sest ta elab sümbioosis lapsega ja unustab, et kuskil on ka kolmas pool. Nõuandlas tuleks naistele meelde tuletada, et ka mehed on olemas. Küsimus ei ole ainult seksis, vaid arvestamises ja hoolimises, tuletab Venhola meelde. Vanusest sõltumata võib naistel vahekorra ajal esineda valulikkust, mis tuleneb günekoloogilisest probleemist või haigusest, näiteks infektsioonist, endometrioosist või müoomist. Sügaval pakitsevad valud võivad tuleneda vaagnapõhja pinges lihastest või soolehaigustest. Kui selliseid valusid pole varem esinenud, tuleks pöörduda günekoloogi või perearsti poole. Alati ei ole valu põhjus meditsiiniline. Tegemist võib olla ka psüühiliste probleemidega, näiteks suhete ebakõla või suguaktiga seonduva füüsilise valuga, millele võib lahendust leida teemat ühiselt arutades. Ravimitest nii kasu kui ka kahju Rasket või keskmiselt rasket depressiooni põdevatel inimestel esineb rohkem kui 70% juhtudest ka seksuaalne probleem, mis on seotud haiguse endaga. Teisest küljest mõjutavad libiidot ka paljud depressiooniravimid ise, mida tuleb arvestada ravimite määramisel. SSRI-ravimid võivad tekitada meestel seemnepurske probleeme ja mõlemale poolele komplikatsioone orgasmiga. Sellised nähud ei pruugi jääda püsivaks, nad võivad näiteks esineda vaid ravi alguses ja hiljem kaduda, kirjeldab Mia Venhola. Spetsialist rõhutab, et ka kergemaid erektsioonihäireid tuleks kindlasti ravida. Venhola vastuvõtule saabujad ei saa märkamata jätta esile pandud erektsiooniravimite infolehti. Viagra on kõigile tuttav nimi infolehed toimivad sobiva tõukena ka selliste meeste puhul, kes kohe alguses probleemist rääkida ei julge. Mõnikord teeb tuska, kui räägitakse, kuidas noored mehed tarvitavad Viagrat ainult lõbu pärast olen näinud palju mehi, kellel on tõsised probleemid. Pooltel viiekümneaastastest meestest on kerge või keskmine erektsioonihäire, seitsmekümnestel juba 70 protsendil. Vanuse lisandumisel ja haiguste sagenemisel muutuvad ka häired raskemaks. Erektsioon säilib, kui selle eest kantakse hoolt sama puudutab ka naiste tupe limaskesta. Selge see, et ükski mees ei suuda alati. Ka mees võib olla lihtsalt väsinud, lihtsalt ei taha või ei huvitu hetkel, aga selle taga võib olla ka ravi vajav probleem. Seksimise lõpetamine on väga individuaalne mõned teevad seda varem, teised hiljem. Seksimise lõpetamise või jätkamise kohta oleks hea teha ühine otsus. Tasakaalustatud paarisuhte põhimõte puudutab nii hetero- kui ka homoseksuaalseid suhteid, samad seaduspärad kehtivad kõigi paaride juures. Mida öelda naiste Viagra kohta? Seksuoloogi sõnul ei ole selle järele vajadust, sest naistel on erutumishäired üsna harvad. Ta pooldab siiski võimalike naiste frigiidsust ravivate preparaatide loomist. Ravimeid võiks olla vaja anda sellistele naistele, kelle soovimatus seksuaalsuhteks ei tulene mehe käitumisest ega muudest välistest teguritest, vaid see on tingitud mingist seni tundmatust mehhanismist. Rohkem sensuaalsust Seksuaalsusega seotud teemadel kõnelemine on raske. Selle kohta on Mia Venholal oma teooria. Kui ollakse noored ja kirglikud, siis ei ole voodisseminekuks sõnu vaja. Kirg viib kaasa, armastuse lummus haarab ka sõnadeta. Kui aeg möödub ja ühist keelt ei teki, jäävadki soovid välja ütlemata. Naised ei ole nii seksuaalaktikesksed kui mehed naiste puhul on seksuaalsus üldisem tunne. Nad naudivad keha kaudu hellust ja neile on lähedus tihti isegi tähtsam kui orgasm. Selles suhtes muutuvad mehed vanuse lisandudes naistele sarnasemaks. Partnerilt tasuks alati küsida, mida ja kuidas ta tahab, ning rääkida ka oma soovidest. Probleemide korral piisab tihti, kui need välja öelda. Seksuaalteraapias kasutatud helluseharjutustest võiks võtta eeskuju ka kodus ning treenida näiteks puudutuste tunnetamist ja ise puudutamist. Seksuaalse külmuse puhul tekib justkui nähtamatu müür, halvimal juhul partnerid väldivad puudutusi ja käivad üksteisest kaugelt mööda. See, kes lähedust tahab, ei julge äraütlemist kartes lähenemist alustada. Nii tunneb teine pool veel enam, et kaaslane teda väldib. Oma soovimatusega reguleerib üks pool tegelikult paari ühist seksuaalsust. Soome naiste seksuaalne külmus võib siiski tuleneda ka üsna praktilistest põhjustest. Kui mees näiteks tolmuimeja haarab ja muudes kodustes asjades abistab, võib see imekombel naises uuesti seksuaalsuse äratada. Argipäeva rolli ei saa alahinnata, muigab Venhola. Orgasmi määratluse kohaselt tuleb aju ratsionaalne koorekiht välja lülitada ja sukelduda sügavale sensuaalsele tasandile. Samas tuleks vältida igasuguseid argiseid muresid ja mõtteid. Soome naine on ratsionaalselt tegutsev perenaine, kes ei jäta midagi juhuse hooleks. Ta kuulatab armatsedes ja muretseb, kas lapsed võivad üles ärgata, või mõtleb, kas nõud ikka said pestud. Eelmäng kestab kolmest minutist poole tunnini ja seksuaalakt ise viis kuni kümme minutit, selleks ajaks peaks ju suutma mured unustada? Seksi näidatakse meile igalt poolt suurel hulgal, aga vanemad ei julge hiilida magamistuppa, kui teismelised lapsed kodus on Mia Venhola nõuanne on lihtne: kui argimuredest ja mõistuse kontrollist õnnestub lahti saada ja rääkida hoopis oma soovidest, on rahulolu magamistoas ning armastav ja arvestav partner igapäevane reaalsus. Seksielu sujub, kui olla rõõmsameelselt uudishimulik. 34 Tervis apteegist Tervis apteegist

19 Liikudes edasi Pole saladus, et vanuse lisandudes inimese kehalise aktiivsuse tase tõuseb, kuid jõudlus väheneb. Ometi ihkab iga hing ka küpsemas eas tervisest pakatada ja liikvel püsida. Kuidas selleni jõuda?* TEKST Marita Saar FOTOD Siim Sepp Kuidas? * Loe lisa Riku Aalto Kuldsest liikumisraamatust (Meedium, 2010). Head vormi ei saa salve panna. Ja see ei säili väga kaua. Juba paarinädalanegi igapäevasest liikumisest loobumine annab tunda liigestes, paar kuud passiivsust vähendab kehalist vormi juba märgatavamalt. Aastatepikkune liikumatus vähendab toimetuleku- ja tegutsemisvõimet dramaatiliselt noorusaastate liikumisharrastusest pole sageli peale mälestuste midagi järel Kes ihkab end tunda hästi siin ja praegu, teab, et tervise ja tervisliku liikumise võtmesõna on regulaarsus. Regulaarne, mõõduka pikkusega, mitmekesine ning piisava koormusega liikumine hoiab vormis nii tervist, sooritusvõimet kui ka elukvaliteeti. Lisaks selle pikendab see eluiga ja kaitseb paljude krooniliste haigust eest. Sobiva intensiivsusega ja mahult piisav kehaline liikumine parandab ka keha immuunsust, seega haigestub aktiivne liigutaja harvem. Tervise ja tegutsemisvõime seisukohalt võib miinimumpikkusega 30-minutilise trenniaja jagada päeva peale mitmeks osaks. Seejuures tasub teada, et liikumise alla kuulub igasugune kehaline tegevus. Energiline koristamine, marjakorjamine või seenelkäik, treppidest üles-alla käimine ning muidugi kõndimine on füüsilise vormi parandamiseks väga head tegevused. Et treenimist enda jaoks mõtestada ja parim võimalik liikumisviis leida, tasub kindlasti nõu pidada spetsialistiga. Vähetähtis pole ka teadmine, et regulaarne lihastreening, võimlemine ja tasakaaluharjutused vähendavad vanemas eas kukkumisohtu ning aitavad säilitada iseseisvalt toimetuleku võimet. Ole täpne, kuid paindlik Kui oled haige või väsinud, unusta selleks korraks liikumine. Vähemalt 1 2 päeva pärast tervekssaamist tuleb tüsistustest hoidumiseks liikumises pausi pidada. Tavaline väsimus ei takista liikumast, kui seejuures piisavalt korralikult soojendust teha ja koormust tasapisi suurendada nii säästad end ootamatutest õnnetustest ja tüsistustest. Trenni tuleb teha sihipäraselt ja mõnikord peab end treeningusse ajama ka väsimusest hoolimata. Tark on kuulata oma keha ning seada oma treeningkorrad vastavalt sellele. Püsi liikuvana Ka vanemad ja mitmete krooniliste tõbedega inimesed võivad kehalise liikumise abil saada häid tulemusi. Seetõttu tulekski liikumatust igal juhul vältida ning innustada ja julgustada ka vanemaealisi sõpru-sugulasi liikumisega tegelema. Liikumatus võib olla kallis ja ohtlik. Juba lühikesedki tegevuseta perioodid võivad tegutsemisvõime viia krahhini. Uuringud näitavad, et juba nädalapikkune voodisolek võib vanema inimese lihaskonna seisukorra viia tasemeni, kus igapäevaste argitoimetustega iseseisvalt hakkamasaamine on küsimärgi all. Kehalise tegevuse võib kergesti ühildada muude toimetustega. Reipad tretid jalgsi, jalgratta või kõnnikeppidega on lihtne viis ühendada meeldiv kasulikuga. Hakkama saab juba üsna väheste vahenditega. Head jalatsid, ilmastikukindel riietus ja rõõmus meel on piisavad vahendid nimetatud harrastustega tegelemiseks. Kodus võimelemist võib alustada üksnes oma keharaskuse, võimlemiskepi või väikeste hantlitega. Oluline on seegi, et rühmas treenimine suurendab oluliselt küpses eas inimese sotsiaalse suhtlemise võimalusi ning säästab eraldatusest ja üksindusest. Rühm loob seotustunde ning pakub motivatsiooni ja uusi sõprussuhteid, parandades seeläbi ka elukvaliteeti. Lisa harjutuskordi ja võimsust tasapisi Kuigi tervise seisukohalt oleks ideaalne liikuda iga päev minutit ja see on seda väärt, et sinnapoole pürgida, ei tohi harjutuste määra ja intensiivsust liiga kiiresti lisada. Kui regulaarset kehalist liikumist pole aastaid harrastatud, peab lisanduva koormusega harjuma järk-järgult. Alguses on isegi üks treeningkord nädalas hea, juhul kui sellega ühendatakse veidi enam liikumist argitoimetuste näol. Hiljem võiks treeningkordi või kehaliste harjutuste arvu suurendada algul 2 3 ja hiljem 3 4 korrani nädalas, kuid mõistagi alles siis, kui eelmiste harjutuste sooritamisest on auga välja tuldud. Liikumise kaugem eesmärk on tõsta energiakulutuse taset ja liikumisannust 3 5 korrani nädalas pool tundi korraga, osadeks jaotatult tehtava treeningu või igapäevastes argitoimetustes sooritatava aktiivse tegevuse näol. Kuna noorus on seljataga ja kilomeetreid on elurajal kogunenud juba hulgi, tuleb siiski meeles pidada, et masin nõuab rohkem aega soojenemiseks, vajab rahulikku sõidustiili, suuremat hooldust ning pikemat taastumist kui varem. 36 Tervis apteegist Tervis apteegist

20 Missugune liikumisviis sulle sobib? Mida teha? Kogu keha haaravad lihtsad treeningviisid nagu käimine, suusatamine, ujumine, jalgrattasõit või erinevad aeroobse treeningu vormid sobivad suurepäraselt. Kord või pigem 2 3 korda nädalas lihastreeningut koduse võimlemise, jõusaalis harjutamise, vesivõimlemise või aeroobse rühmatreeningu näol annab vajaliku liikumisannuse. Lihaskonna treenimiseks tuleks valida umbes 6 10 erinevat harjutust keha suurematele lihasrühmadele, tehes 1 2 seeriat umbes protsendilise maksimumkoormusega. Igas seerias tuleks teha 8 15 kordust. Juba palju väiksemal koormuselgi on positiivne mõju ainevahetusele, kehahoiakule ja igapäevatoimingutega hakkamasaamisele. Ka sirutusi ja painduvusharjutusi tuleb teha regulaarselt ja koos teiste harjutustega. Peamisi lihasrühmi tuleks venitada vähemalt 2 3 korda nädalas, hoides asendit sekundit. Enne venitusi tuleks teha 5 10 minutit soojendust. Miks kipub sportimistuhin teinekord nädalate või lausa päevadega raugema? Ei, viga pole sinus, vaid selles, et valitud ala ei paku midagi su emotsioonidele. Vasta järgnevatele küsimustele, ja saad teada, mis sobib sulle kõige paremini. Püüan end aktiivsemalt liigutada vähemalt kolm korda nädalas ega halasta endale isegi siis, kui tunnen end halvasti. Jah 0 Ei 3 Lapsepõlves ronisin, ujusin, jooksin palju. Mu lemmiktund oli kehaline kasvatus. Jah 5 Ei 0 Kui midagi endale pähe võtan, teen selle ka teoks. Jah 4 Ei 0 Ma ei ole eriti heas vormis ega julge seetõttu jõu- ja aeroobikasaalides käia. Jah 0 Ei 4 Olen valmis pidevalt trennis käima, kui see annab garantii, et võtan kaalus alla. Jah 0 Ei 2 Kui olen treeningplaani paika pannud, ei sunni miski mind seda muutma. Jah 4 Ei 0 Olen ülekaaluline ega usu, et pean koormusele vastu. Üldiselt pole mul enese liigutamise vastu midagi. Jah 0 Ei 4 Ma ei ole sportlik tüüp. Jah 0 Ei 5 Olen kindel, et mu figuuri ei saa muuta, isegi mitte treenides. Jah 0 Ei 5 Kui kogusid 0-13 punkti Sulle sobib: Mingil põhjusel tunned aktiivse liikumise ja spordi ees hirmu ja aukartust. Sinu sihiks võiks olla kerge trenn miski, mis parandaks enesetunnet. Kui oled enda jaoks kõige meeldivama ala leidnud, tegele sellega iga päev korraga kasvõi ainult 15 minutit. Püüa sellesse suhtuda kui mõnusasse vaba aja veetmisse. Proovi: Jaluta, tantsi, vaata algajatele mõeldud treeningvideoid ehk leiad sealt midagi meelepärast. Kui oled väsinud, luba endale mõnus olemine vannis. Ka kümblus ja massaaž seonduvad kehaga ning aitavad samas ka stressi vastu võidelda. Kui kogusid punkti Sulle sobib: Oled füüsiliselt üsna aktiivne, kuid ei suuda regulaarselt treenida, sest varem või hiljem hakkab sul igav. Rutiin pole sinu jaoks, kuid kuna vastasid neile küsimustele, siis ainuüksi see näitab, et oled liikumisest huvitatud. Proovi: Väldi alasid, mida peab harrastama üksi hangi endale kaaslane, kellega koos sportida. Proovige koos tennist, jalgrattasõitu, joogat, ujumist. Ja võta teadmiseks, et trenn ei pea olema väsitav, mõnikord piisab ka venitusharjutustest, et keha liikuma saada. Kui kogusid rohkem kui 28 punkti Sulle sobib: Oled lapsepõlvest saadik füüsiliselt aktiivne, sport ei jäta sind külmaks. Võimalik, et praegu treenid ühekülgselt, klammerdudes kinnisideesse, et just see ala sobib sulle kõige paremini. Sea endale eesmärgiks intensiivse treeningu tasakaalustamine ja vaheldus. Ära unusta, et mõõdukas liikumine on tervislikum kui pidev halastamatu pingutamine. Proovi: Harrasta erinevaid alasid, nagu jooga, käimine, jooksmine, jalgrattasõit. Liikumine on seda lihtsam, kui leiad alad, mis sulle tõesti meeldivad. 38 Tervis apteegist Tervis apteegist

21 Kuidas? TEKST Sabina Mäki ILLUSTRATSIOON Seesa Lippo Suvel söö kergemalt Värsked marjad ja lahja jäätis on südamehaigele parim suvine maius. Kuumal terrassil võib end jahutada näiteks klaasi jääteega. Ka külm õlu sobib, kuid mitte sageli. vältida mõtlemist, et mingi Tuleks asi on kindlasti keelatud. See tekitab depressiooni ja paneb just tahtma seda, mida tuleks kõige rohkem vältida, märgib Soome Südameliidu toitumisspetsialist Pirjo Koivisto. Südamehaiged võiksid mõelda, et neile sobiv toit on maitsev ja väga hea. Südame- ja veresoonkonna haigusi põdevate inimeste toidusedel sõltub haiguse ohuteguritest. Kui vererõhk on kõrge, tuleks vältida palju soola sisaldavaid toite. Vahetades näiteks igapäevased kuus leivakääru vähesoolase leiva vastu, sööd aastas soola vähem kuni 3 dl. Meie kliimas ei ole higistamine ka suvel nii suur, et soola kogust oleks naatriumi saamise tagamiseks vaja lisada. Koivisto rõhutab, et söödava soolakoguse vähendamine on eriti tähtis südamepuudulikkuse korral. Südamepuudulikkuse käes kannatavad inimesed peaksid olema ka vedeliku tarvitamisel mõõdukad, sest liiga suur vedeliku kogus suurendab ohtlikku turset. Südamehaigetele sobivad joomiseks kõige paremini vesi ja madala naatriumisisaldusega mineraalveed, kuid lubatud on ka kohv ja tee. Kui haigusega seondub kõrge kolesteroolitase, tuleks tahkeid rasvu sisaldavad piimatooted, lihatoidud ja küpsetised vahetada väherasvaste vastu. Kanamune ei tohiks süüa rohkem kui kaks nädalas. Taimne margariin leival ning tilk õli sisaldavat kastet salatis mõjuvad südamele ja veresoonkonnale hästi. Suvel tasuks süüa palju aedvilju, marju ja puuvilju, siis on nad ka kõige maitsvamad, soovitab spetsialist. Koorejäätis või taimseid rasvu sisaldav jäätis tõstab suures koguses tarvitamisel kehakaalu ja akumuleerib tahkeid rasvu. Magusasõbrad peaks eelistama lahjemaid jäätiseid. Õlut vaid harva Südamehaigetele kehtivad alkoholi suhtes samad juhised nagu teistelegi: naistele maksimaalselt üks alkoholiühik päevas ja meestele kuni kaks ühikut, soovitavalt mitte iga päev. Kui vererõhk või triglütseriidide väärtus on kõrged, tuleks alkohol üldse joomata jätta. Ülekaalulised inimesed peaksid meeles pidama, et magusad alkohoolsed joogid sisaldavad palju energiat. Oma haigust hästi tundev südamehaige võib päikselisel terrassil mõnikord endale klaasikese veini või pudeli õlut lubada. Suvistel pidudel väldi koort Kui igapäevane söömine on korras, võib näiteks kooli lõpupeol või jaaniõhtul muretult maiustada. Mõistlik on siiski ka pidulauas valida kergemaid toite ja koogi uhke koorekaunistus söömata jätta. Ülekaalu korral tuleks vältida magusaid mahlasid ja karastusjooke. Väga rikkalik ja raske söök tõstab kiiresti vere rasvataset, mis võib põhjustada südameataki. Täis magu võib avaldada südamele ka otsest füüsilist survet, eriti südamepuudulikkuse puhul. Grillimiseks kana ja köögiviljad Ka grillimisel tasuks eelistada südamesõbralikke tooraineid. Lahjades vorstides on 30% vähem rasva, kuigi mõned peavad sellist vorsti pisut puiseks. Kala on alati väga sobiv grillimishõrgutis, mis peaks kindlasti südamehaigete toidusedelisse kuuluma. Kala tuleks valmistada nii, et see ära ei kuivaks. Südamele teevad head ka grillitud köögiviljad, näiteks mais ja suvikõrvits. Vardasse sobib lükata väherasvast liha, näiteks kana. Kana tuleks korralikult küpseks grillida ja üleliigne rasv ära nõrutada. Marinaadides ja maitsesegudes võiks kasutada vähesoolaseid või üldse soolata komponente. Maiustaja meeleheaks Kui oled harjunud maiustama, on enese piitsutamisest ja magusate suutäite rangest vältimisest märksa mõistlikum asendada meelehea sarnaste lahjade suupistetega, milles on vähendatud energiahulka rasvade ja süsivesikute arvelt. Tervislikke maiustusi on lihtne leida, kui uurid kaubaetikette, millel on kirjas toote koostis ja kalorsus. Magusanälja kustutamiseks söö värskeid või kuivatatud, lisaaineteta puuvilju ning köögivilju, mis asendavad ideaalselt suure rasvasisaldusega suupisteid nagu šokolaad, koogid, küpsised jms. Lahjadeks maiusteks (sisaldavad alla 5 g rasva ühe 115 g portsjoni kohta) loetakse õuna, banaani, maisihelbeid, kuivatatud puuviljasegu, munavalget, greipi, mett, keedist, toorest sidrunit, apelsini, virsikut, pirni, maitsestamata jogurtit. Eksootilistest puuviljadest on parim magusanälja peletaja dattel, mis sisaldab vaid 20 kilokalorit. See vili kiirendab ka kalorite põlemist ning sisaldab peaaegu kõiki vitamiine ja rikkalikult mineraalainet kaaliumi. Magususes võistlevad datlitega viigimarjad, mis mõjuvad ka ainevahetust kiirendavalt. Üks ülimagus viigimari sisaldab umbes 35 kilokalorit. Tööstuslike kookide ja küpsiste asemel söö väherasvaseid maiuseid, mida saab teha puuviljadest ja marjadest. Neid küpsetistes kasutades saad vähese vaevaga vähendada suhkru ja küllastunud rasvade kogust magusates suupistetes. Isuäratavaks vahelduseks on näiteks jogurtiküpsised või porgandikook, samuti puding, mille tegemisel võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid asendada kiudainerikaste kaerahelveste või pähklitega. Kui oled kirglik jäätisesõber, ole valiv. Kuna jäätis sisaldab luid ja hambaid tugevdavat kaltsiumi, mis kudedes pidevalt vahetub, võib sellega organismi kaltsiumivarusid mõistagi täiendada. Eelistada võiksid aga madalama kalorsusega jäätisetooteid, mille rasvasus ei ületaks 10%. Valikute tegemist lihtsustab ehk teadmine, et 100 g koore-marjajäätist annab 175 kcal, mahlajäätis aga peaaegu poole vähem. 40 Tervis apteegist Tervis apteegist

22 Miks mitte? PÄEVITUNUD JUME TERVISLIKULT, KIIRESTI JA KAUAKS! Tervis vee läbi Tahad terve olla ja noorem välja näha? Joo igapäevaselt vett, mille toimet inimorganismile on võimatu alahinnata. TEKST Jana Savi FOTO Fotolia Vesi võtab enda alla 70% Maa pinnast ja vähemalt sama palju inimorganismist. See on meile eksisteerimiseks hädavajalik, sest kõik protsessid inimkehas sõltuvad veest. Vett on vaja toidu seedimiseks, ainevahetuse jääkproduktide väljutamiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, kehaomaste ainete sünteesiks ja transportimiseks organismis. Sestap ei saa inimene elada veeta kauem kui nädala. Täiskasvanu peaks ööpäevas sõltuvalt vanusest, soost, tööst ja elustiilist jooma 1,5-2,5 liitrit puhast vett. Ent millist? Vesi on parim, mida oma kehale igapäevaselt pakkuda. Kui pudelivesi maailmas võidukäiku alustas, hakati seda miskipärast pidama parimaks janukustutamise vahendiks. Seda vaatamata asjaolule, et vee pudelisse panemiseks, eri maitsetega rikastamiseks, transportimiseks ja ladustamiseks kulub rohkelt loodusressursse, sealhulgas eluks vajalikku vett ennast (ühe liitri pudelivee tegemiseks kulub kaks liitrit vett). Need, kes sellele vaatamata pudelivett eelistavad, saavad laias laastus valida kahe võimaluse vahel: juua looduslikku mineraalvett või joogi- ehk allikavett. Eestis toodetud pudeliveest kvalifitseerub esimeseks ainult Värska Originaal, ülejäänud pakendatud veed kujutavad endast enamasti tavalise joogivee koostisega põhjavett, mida on ammutatud puurkaevust. Kraanivee tootmiseks kulub kõigest 0,3% energiast, mis pudelivee tootmiseks, ja seejuures ei tooda kraanivesi jääke. Kraanivee plussiks peetakse sedagi, et sellele esitatakse sageli oluliselt suurem hulk erinevaid seadusest tulenevaid puhtuse- ja tervislikkusega seotud nõudmisi veevärkide vett testitakse regulaarselt, samal ajal kui pudelivee tootjatelt nõutakse mikroobidealaseid proove oluliselt harvemini. Ent kui kraanivesi pole miskipärast meeltmööda, võib selle pehmendamiseks kasutada filterkannu. Filter pehmendab vett ja eemaldab sellest kõik ained, mis mõjutavad märjukese maitset ja välimust. Siiski ei maksa säärast vett segi ajada keemiliselt puhta ehk demineraliseeritud veega. Liiga puhas vesi nimelt pole tervisele kasulik. Joogivesi sisaldab üldjuhul 0,01 0,1% lahustunud mineraalseid komponente nagu kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium, kloriid, sulfaat, vesinikkarbonaat jne. Demineraliseeritud vee tarbimisega kaasnevad aga mitmed terviseriskid, mis on seotud vajalike mineraalainete ja mikroelementide tasakaalu rikkumisega organismis. Lisaks eelmainituile teeb maailmas võidukäiku aluseline ioniseeritud vesi (ph kõrgem kui 7,0), mis väidetavalt toimib kehas võimsa antioksüdeerijana, hävitades organismis kahjulikke vabu radikaale. Ehkki see on kasulikum mitmete haiguste korral, väidetakse aluselisel veel olevat soodne mõju ka tervetele inimestele. Nimelt võib see korrapärasel tarvitamisel olla oluliseks komponendiks nii organismi happe-alus tasakaalu kui ka veebilansi mõjutamisel. Enam on siiski uuritud kõrgema ph-ga vee mõju erinevate haigusseisundite korral. Jaapanis läbi viidud uuringutest näiteks on selgunud, et aluselise vee joomine on toonud leevendust või aidanud ravida selliseid kroonilisi haigusi nagu artriit, diabeet, kõrgvererõhutõbi, kõrvetised, halb verevarustus, luuhõrenemine, psoriaas, seedehäired, kõhukinnisus, migreen ja krooniline väsimus. Ka on leitud, et kui manustada piisavas koguses kaltsiumi, tagab kõrgema ph-ga vesi parema luu ainevahetuse. Siiski ei tee ükski neste imet. Tervise seisukohast on kallist imevedelikust kindlasti olulisem tasakaalustatud toitumine ning värskete puu- ja köögiviljade piisav hulk menüüs, et säilitada organismis happe-aluse tasakaalu. Selle kõrval on parim abi, mida oma kehale igapäevaselt pakkuda, mõistagi vesi. HEA & LOODUSLIK Inglise kvaliteet OroTan looduslikud päevitamistabletid (sisaldab beetakaroteeni, porgandipulbrit, viinamarjaseemne ekstrakti ja L-türosiini) Ideaalse koostisega päevitamistoode: tagab kiiresti kauakestva päevitunud jume tekke aitab vältida päikesepõletust kaitseb nahka vabade radikalide ja enneagsete kortsude eest Oro-tan ei asenda päikesekaitsevahendit! Müügil hästivarustatud apteekides üle Eesti Lisainfo: 42 Tervis apteegist Tervis apteegist Tootja : HealthAid, UK. Maaletooja : Unitas Pharma OÜ, info@unitaspharma.com

23 Mil moel? Päikese näol on tegemist ehtsa loodusliku eliksiiriga. Nautigem päikest Päike meelitab meid kõiki välja õue ja randa. Suve kutsele tuleks vastata emotsionaalselt, kuid samas kuulata ka mõistuse häält. Vajalik kaitse peab tagama, et päikesekiirgus ei saaks meie nahka kahjustada. TEKST Paula Larjo FOTOD Katja Tähjä Soe päikesepaiste on meie laiuskraadidel üsna harv luksus, seepärast tuleb suvel sellest võtta nii palju kui annab. Valgusel on meie elule palju positiivseid mõjusid. Suvel on paljudel inimestel parem meeleolu, unevajadus ja söögiisu väiksemad ning tegutsemissoov suurem kui talvel. Peale selle tekib päikese mõjul nahas olulist D-vitamiini, mis kaitseb meid muuhulgas vähi eest. Tegemist on seega ehtsa loodusliku eliksiiriga! Ka nahahaiguste ja patoloogia eriarst Susanna Virolainen HUSist peab end päikesesõbraks. Ta tuletab siiski meelde, et valguse ja soojuse nautimine on siiski midagi muud kui tundide kaupa päikese käes praadimine. Valguse mõju on kõige sobivam kogeda hommikul. Juba hommikusest päikese käes viibimisest piisab, et parandada meeleolu ja sättida ka organismi sisemist kella. Ka piisava D-vitamiini koguse tootmiseks ei pea päikese käes kaua olema, piisab viieteistkümnest minutist päevas, selgitab Virolainen. Sobiv riietus, peakate ja prillid Tavaline terve inimene ei pea kena suvepäeva nelja seina vahel veetma, vastupidi. Soe ilm kutsub välja: aias nokitsema, mängima, raamatut lugema või võrkkiigele lõunauinakut tegema. Ujumine treenib ja ergutab eriti pere väiksemad liikmed naudivad enamasti rannarõõme täiel rinnal. Üleliigne UV-kiirgus on siiski naha tervisele ohuks. See vähendab naha elastsust, kiirendab naha vananemist ja põhjustab nahahaigusi, isegi nahavähki. Kui nahk saab põletada Vähenda naha kuumamist jaheda veega. Käi duši all või vannis ja tee nahale mähiseid. Keha vedelikutasakaalu hoidmiseks joo rohkesti vett. Hoolda kergelt punetavat nahka after sun kreemiga, mis jahutab, niisutab ja rahustab nahka. Kasuta kergelt põlenud naha raviks nõrgatoimelist hüdrokortisoonkreemi või põletusgeeli. Need kiirendavad nahas oleva põletiku paranemist. Tugevalt põlenud nahk punetab, kuumab ja valutab ning paistab põletikuline. Püsi naha paranemiseni siseruumides. Vajadusel võta 2 3 päeva põletikuvastase toimega valuvaigisteid, kuni põletikuline seisund taandub ja võimalik palavik langeb. Kui haigusnähte koduste võtetega eemaldada ei õnnestu, pöördu arsti poole. 44 Tervis apteegist

24 Sooja suveilma nautimise eeldus on enda kaitsmine kahjuliku kiirguse eest. Kiirguskaitsekeskus ja ilmateenistus avaldavad oma veebilehel ja paljudes päevalehtedes UV-indeksi andmeid ehk kiirguse tugevuse prognoose. Kui UVkiirguse prognoosi kasutada ei ole, on üldreegel end päikese eest kaitsta alati, kui teie vari on teist lühem. Riietus on üks peamisi vahendeid naha põletuste eest kaitsmiseks. Avar särk, nokamüts või kübar kaitsevad kõige kergemini põletusi saavaid piirkondi nagu õlgu, nägu, peanahka ja dekoltee piirkonda. Kaitsele annavad viimase lihvi sobivad päikeseprillid. Head prillid filtreerivad UV-kiirgust ja varjavad ka külgedelt silma paistvat kiirgust. Me peaks õppima soojade maade elanikelt ja otsima varju või minema siseruumidesse keskpäevase päikese eest ehk ajavahemikus kella 11 ja 15 vahel, manitseb Susanna Virolainen. Atmosfääri osoonikihi kaitsevõime on sel ajal kõige väiksem, sest päike on kõrgel ja UV-kiirgust jõuab maapinnani palju. Soovitav on kasutada päikesekreeme Päikesekaitsekreemid leevendavad nahale jõudva UV-kiirguse mõju ja vähendavad nahapõletuste teket. Kreemide toimet täiendab riiete abil saadav kiirguskaitse. Päikesekreeme võib ja peab suvel kasutama. Need on tänapäeval väga tõhusad ja kaitsevad nii UVB- kui ka UVA-kiirguse vastu, selgitab spetsialist. Päikese käes viibimine Hoidu parfüümide ja muude lõhnastamisvahendite kasutamisest, sest need võivad koos päikesega suurendada naha põletusohtu ja allergiliste löövete teket. Kontrolli, kas võimalik ravikuur lubab sul tavapärasel moel päikese käes viibida. Ülitundlikkust valguse suhtes on täheldatud ketoprofeiini ja eriti selle lokaalselt nahal kasutatava geeli puhul. Veel on valgustundlikkuse reaktsioone tekitanud sellised ravimid nagu hüdrokloortiasiid üksi või kombineerituna amiloridiiniga, siprofloksatsiin, naprokseen, seenhaiguste ravim terbinafiin, felodipiin, enalapriil, lümetsükliin, norfloksatsiin ja omepratsool. Kanna päikesekaitsekreem nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minemist, et see jõuaks korralikult imenduda. Lisa piisav kiht kaitsekreemi nahale umbes iga kahe tunni tagant. Lisa päiksekaitsekreemi alati pärast ujumaskäimist. Osa kreemist lahustub vees ja tuleb rätikuga kuivatades maha. Kui oled keemiliste ühendite suhtes allergiline, kasuta kaitsekreeme, mille toime põhineb vaid füüsilisel kaitsel. Ka lastel soovitatakse kasutada füüsilist kaitset andvaid kreeme. Kõige ohutum on kasutada kreemi, mis on ostetud uue suvehooaja alguses. Kreemi kasutusiga lüheneb, kui kreem avatakse ja sellesse satub mustust. Kreemi mõju väheneb ka juhul, kui see rannas suure kuumuse kätte jääb või talveks näiteks suvilasse ununeb. Ära unusta naha niisutamist! Joo soojal suvepäeval piisavalt vedelikku, näiteks vett ja mahla. Väldi alkoholi tarvitamist, sest see viib kehast vedelikku välja. Hoolitse naha tervise eest ka pärast päikese käes viibimist ja ujumist. Niisutamiseks sobib hästi kerge väherasvane üldkreem. Liiga rasvane kreem ummistab nahapoorid. Päikesekaitsekreemid sisaldavad nii füüsilisi kui ka keemilisi koostisosi. Füüsiliste aineosade toime põhineb füüsikalisel filtreerimisel tsink- või titaanoksiid peegeldab tänu oma läbipaistmatusele kiirguse nahalt eemale. Keemilisi koostisosi nagu bensofenoone, antranilaate, kamper- ja kaneelhappe derivaate ning salitsülaate sisaldavad kaitsekreemid imenduvad nahka ja tõmbavad endasse UV-kiirgust, vältides kiirguse jõudmist nahka. Päikesekaitsekreemid jagatakse madala, keskmise ja kõrge kaitsefaktoriga toodeteks. Kreemi kaitsefaktor tuleks valida vastavalt oma nahatüübile ja kasutusolukorrale. Päev merel vajab kindlasti tõhusama kaitsega kreemi kui loodusretk metsas. Üldjuhul piisab meile suvel keskmise kaitsefaktoriga kreemist. Loomult pruunikama nahatooniga inimestele piisab ka madalast kaitsefaktorist. Kaitske eriti lapsi Lapsed on UV-kiirguse kahjuliku mõju suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Ametliku soovituse kohaselt on alla kaheaastaste laste nahka kõige parem kaitsta, vältides päikese käes olemist. Eriarst Susanna Virolainen vähendaks seda piiri siiski vaid imikutele. Paljud üle aastased, kuid alla kaheaastased lapsed on aktiivsed liikujad. Neid on peaaegu võimatu panna ainult varjus püsima. Liikuv laps vajab põhjalikku päikesekaitset ehk piisavat riietust ja korralikku peakatet. Ei maksa unustada ka päikeseprille, sest lapse silmalääts laseb läbi rohkem UV-kiirgust kui täiskasvanu oma. Asjatundja julgustab vanemaid ka päikesekaitsekreeme kasutama. Kaitsekreemide kasutamise puhul on risk väga väike, aga kasu vägagi suur. Alla 7-aastastele soovitab ta füüsilisel filtril põhinevat kreemi. Füüsilised ühendid ei imendu nahka nagu keemilised ühendid, mille mõju ei ole laste osas piisavalt uuritud. Üle 7-aastastel lastel kasutaks Virolainen juba mõlemaid ühendeid sisaldavaid kaitsekreeme. Laste eriti tundlikke nahapiirkondi nagu nina ja põsesarnasid, võib lisaks kaitsta apteegis müüdava täielikult katva tsingipastaga. 46 Tervis apteegist Tervis apteegist

25 Repaskin SPF ml Kerge koostisega päikesekreem kaitseb nahka geenitasandil, parandab päikesest põhjustatud DNA kahjustused. Eucerin SUN ALLERGIAKAITSE GEEL S 150 ml Tugeva UVA/UVB kaitsega päikeseallergia vastane geel-kreem vähendab päikesest tingitud nahaärrituste ohtu. Kreem leevendab UV-kiirguse mõju ja vähendab nahapõletuse teket. Repaskin Mender seerum 30 ml Seerum hoiab ära pigmentlaikude ja kortsude tekke, kaitseb geenitasandil DNA-d ja noorendab nahka. Päikeselööve punetab ja kipitab Päikeselööbe ja -allergia testimiseks ei ole olemas head ja lihtsat testi, diagnoos pannakse tavaliselt sümptomite kirjelduse alusel. Suurem osa päikeselöövetest liigitatakse mitmesuguseks fotodermatiidiks. Haiguspilt võib üsna suuresti erineda. Kerge lööbe sümptomid on punetavad kipitavad punnid näol, dekoltee piirkonnas ja käeselgadel. Sümptomid algavad kevadel ja vähenevad suve edenedes. Raske päikeselööbe korral tekivad ka suured vesivillid ja punased laiad lööbelised alad. Suuremal osal päikeselööbe all kannatajatel esineb kergemaid sümptomeid, mida saab ravida koduste vahenditega. Nahka tuleks kõige suurema UV-kiirguse eest kaitsta riietuse ja päikesekreemide abil. Soovitav on varjuda kõige põletavama päikese eest ajavahemikus kell Sümptomite raviks võib kasutada nõrgatoimelist kortisoonkreemi (hüdrokortisoon 1%) ja põletusgeeli ning leevendada kihelust tableti kujul võetavate allergiaravimite abil (antihistamiinid). Raskemakujulist päikeselöövet leevendatakse muu hulgas karastava ravi abil, mille puhul saab patsient kevadel SUP-valgusravi. Avene päikesepuuder Kõrge päikesekaitsega kompaktpuuder tundlikule nahale. Suncaroten 40 kapslit Tugevdab naha enda kaitsevõimet päikesekiirguse eest, soodustab päevitumist ning annab nahale kauakestva jume. Burnshield põletusgeel 125 ml Esmaabivahend põletuse korral. Jahutab, niisutab, desinfitseerib ning takistab kahjustuse levikut sügavamale kudedesse. Sobib ka päikesepõletusele. SPF 30+ ja SPF 30+ toonitud: Kaitseb nahka mineraalsete filtrite abil UVA ja UVB kiirte eest, 100% looduslik, allergeenivaba, säilitusainevaba. Looduslike tsinkoksiidi ja titaanoksiidi filtritega. Imendub kergesti ning ei jäta nahka õliseks ega tekita valgeid triipe. Aktiivseimad koostisosad: mikroniseeritud tsinkoksiidi, mikroniseeritud titaandioksiid, vitamiinid C ja E, aloe vera, koensüüm Q10. Sobib kõikidele nahatüüpidele, ka lastele. Oro-tan aitab saavutadakiiresti ja tervislikult ilusa kuldpruuni jume ilma liigselt nahka kahjustamata. Beetakaroteen ja viinamarjaseemne ekstrakt on antioksüdandid, mis aitavad neutraliseerida vabu radikale. Beetakaroteenis ja porgandipulbris sisalduv punakas-oranzikas pigment koos neid toetava L-türosiiniga aitavad saavutada ilusa särava ja terve jume pikaks ajaks. 48 Tervis apteegist Tervis apteegist

26 Mis aitaks? Tõsise liighigistamise all kannatab kuni 3% rahvastikust. Tulvaveed kehal Suvesoojus pakub ühtedele võimaluse akusid laadida, teistele aga põhjustab higistamise pärast ebamugavusi. Viimasel juhul võiks probleeme ennetada nende põhjustega tutvudes ja lahendusi otsides. TEKST Üks FOTOD Fotolia Suvekuumus ajab naha märjaks tänu higinäärmetele, mida on kaht tüüpi. Ekriinsed näärmed (2 5 miljonit) katavad enamiku kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea- ja kubemepiirkonnas, kus nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes nahapinna bakteritega vastutav ka ebameeldiva lõhna eest (higi ise on lõhnatu). Põhjused ei hüüa tulles Higistamine on organismi normaalseks toimimiseks hädavajalik see ei lase südamel üles öelda, ajul üle kuumeneda ega jääkainetel kuhjuda. Liighigistamine e hüperhidroos on higistamine tugevamal määral, kui on vaja keha normaalseks soojaregulatsiooniks. Arvatakse, et kuni 3% rahvastikust kannatab tõsise liighigistamise all. Mõnede uuringute järgi peab u 25% inimestest end tugevaks higistajaks, vähemalt aeg-ajalt. Probleem algab tavaliselt lapse- või noorukieas, ilmnedes sagedamini peopesadel, jalataldadel või kaenla all. Paljudel juhtudel ei ilmne liighigistamisel mingit põhjust. Probleem esineb tavaliselt kätel, jalgadel ja kaenla all, harvem näol ning on peamiselt seotud emotsionaalsete faktorite ja keha soojaregulatsiooniga. Üle keha higistamine tekib sagedamini vanemas eas ning on tingitud sellistest võimalikest põhjustest nagu kasvajalised haigused, ainevahetushäired, neuroloogilised ja palavikuga kulgevad haigused, tuberkuloos, psühhiaatrilised häired, ravimid, alkohol, teatud toidud ja joogid. Ravivõimalusi igaühele Otsides liighigistamise põhjusi, tuleb vajadusel ravida ka potentsiaalseid tüsistusi, ent ravivariantide seast peaks siiski leidma igaüks sobiva. Antiperspirandid on liighigistamise ravis asendamatud. Kuna sageli aetakse need segi deodorantidega, pidagem meeles: antiperspirant pärsib higi eritumist, deodorant maskeerib higi lõhna. Kuna tõsisema higistamise korral ei pruugi laiatarbetoodetest abi saada, tunneb tugevamad antiperspirandid ära alumiimiumkloriidi protsendi järgi, mis peab olema Iontoforees on protseduur, mille ajal juhitakse nahasse nõrk elektrivool. Selle toime on sarnane antiperspirantide omaga, kuid suure ajakulu ja töömahukuse, samuti pikaajalisema mõju puudumise tõttu on see minetanud oma tähtsuse. Sageli ei pruugi ka protseduuri mõju olla tugevam kui antiperspirantidel. Botuliintoksiin (Botox) blokeerib närviülekande higinäärmetele. Botoxi süste teostatakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral, kui antiperspirandid pole aidanud. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse see peatab higistamise 4 8 kuuks. Süstid on tõhusad, ohutud ja kõrvaltoimed minimaalsed. Suukaudsed ravimid sobivad neile, kes kannatavad difuusse üle keha higistamise või näo punetushoogude, aga ka labakäte ja jalgade higistamise all. Kuna raviga võivad kaasuda mitmed ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine, ei ole tabletid alati näidustatud. Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia (ERS) on operatsioon, mida tehakse üldnarkoosis. Endoskoobi abil väikeste naha sisselõigete kaudu opereerides lõigatakse läbi higinäärmeid reguleerivad närvid. Selle tulemusel lakkab u 98% patsientidel peopesade higistamine, taanduvad näo punetus- ja/või higistamishood. Higistamise taastekke võimalus on väike. Tüsistustest võib tekkida kompensatoorne higistamine muudes kehapiirkondades, näiteks seljal või jalgade tagapinnal. Pindmine liposuktsioon on samuti üldnarkoosis tehtav protseduur. Näidustuseks on kaenlaaluste liighigistamine, mis ei ole allunud konservatiivsematele ravidele, sh Botoxile. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse küreti abil nahaalust kude ja suurenenud higinäärmeid. Operatsiooni efektiivsus on u 95%, kuid aja jooksul võib näärmekude ja higistamine taastuda. Kuidas higistamist ja kehalõhnu vähendada Käi iga päev vannis või duši all. Samas ära unusta, et liigne, eriti lõhnastatud ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust. Pärast pesemist kuivata põhjalikult jalgu, varvaste ja nahavoltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades. Kanna naturaalsest materjalist riideid, sokke ja jalanõusid. Vaheta sokke või sukkpükse 1 2 korda päevas, iga kord jalgu põhjalikult kuivatades. Eelista puuvillase tallaga sukki ja sukkpükse. Püüa mitte kanda samu jalanõusid 2 päeva järjest, kuna need ei kuiva täielikult ööpäeva jooksul. Õhuta jalgu. Käi nii palju paljajalu kui võimalik. Vajadusel kanna ööseks higistavatele kehapiirkondadele antiperspiranti, eelistatult lõhnavaba. Lõõgastu, et kontrollida stressi, mis vallandab higistamise. Muuda oma toitumist, juhul kui täheldad selle seost higistamise ja higilõhnaga. Proovi menüüst välja jätta kofeiini sisaldavad joogid, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul. 50 Tervis apteegist Tervis apteegist

27 Milleks? Jalad tahavad tählepanu Suvel tasub jalahooldusele rõhku panna ainuüksi seepärast, et need kergemal sammul edasi viiks. Erilist tähelepanu nõuavad jalad siis, kui on tegemist mõne terviseprobleemiga, näiteks diabeet, mitmed reumaatilised ja nahahaigused. TEKST Katti Kõrve (ITKH reumatoloogia osakonna õendusjuht) FOTO Fotolia Labajalgade õigest asendist, sh talla toetuspunktidest algab kogu keha tasakaal. Deformatsioonid labajalgade liigestes, aga ka muutused talla pehmetes kudedes viivad aja jooksul jalatalla toetuspunktide muutuste ja sellest tingitud jalavaevusteni. See omakorda aitab kaasa põlve- ja puusaliigeste terviklikkuse ja tasakaalu muutumisele ning lülisambaprobleemide tekkele, soodustades nii liigesekulumuse kui ka muude toeseprobleemide ja -valude teket. Tähtis on valida õige jalats Sagedased mured on jalaravi kabinetti pöördumiste põhjal konnasilmad, nahapaksendid, soolatüükad, varbavahede haudumine, sissekasvanud varbaküüned ja mitmed muud vaevused. Paljude probleemide tekkimist saab vältida ja leevendada, kui inimesed oleksid teadlikud igapäevasest jalahooldusest ja õigete jalanõude valikust. Näiteks nahapaksendid, konnasilmad ja hõõrdumisvillid on sageli vale jalatsivaliku tagajärg. Kui surve jalale on mingis piirkonnas liiga suur või kandub keharaskus pidevalt vaid ühele jalatalla osale, on tulemuseks pahatihti nahapaksendite või konnasilmade teke. Jalatsivalikul võiks järgida järgnevaid soovitusi: Piisav pikkus, soovitatavalt 5 mm varuga. Toetavad, õige laiuse ja kõrgusega jalg ei tohi vajuda külgsuunas. Tugev tald, mis käimisel toimiks põrutuse pehmendajana. Pestavad või vahetatavad sisetallad. Soovitatavalt naturaalsest nahast sisetallad. Kinganina piisavalt mahukas, ümara otsaga. Kontsa kõrgus 1,5 2 cm. Pikaajaliselt ja pidevalt kõrgete kontsadega jalanõude kasutaja riskib lisaks Hallux valgus e tekkele ka veenilaiendite, veenipõletiku ja -tromboosiga, mille tagajärjed on tõsised. Nimelt on kõrge kontsaga käimisel jalasäär sundasendis ja ei võimalda täita nn lihaspumba normaalset tegevust, mis vähehaaval viib veenilaiendite tekkeni. Hallux valgus e puhul on tegemist sageli esineva probleemiga, mil puhul suure varba pikitelge hoidvate lihaste nõrgenemisest tekib olukord, kus suur varvas hakkab muutma oma asendit, pöörates end teiste varvaste poole ja peale. Tekkinud kühm labajala siseküljel, mis sageli on ka valulik, raskendab oluliselt sobivate jalatsite otsinguid. Hallux valgus e tekkele avaldab olulist mõju liiga kitsaste ninadega kingade kandmine. Probleemi ennetamisel on abi labajala lihasjõudluse säilitamisest igapäevase jalavõimlemise abil. Harjutuseks on varvaste korduv hargitamine-kokkutõmbamine. Jalanõusid ostes peab jalga proovima kindlasti mõlemat jalatsit ja parim aeg ostuks on päeva teine pool, sest tavaliselt tursuvad jalad päeva jooksul vähem või rohkem ning hommikusel ajal ostetud jalanõud võivad hiljem osutuda kitsaks. Jala ehitusest või jalatsi sobimatusest tulenevaid väiksemaid probleeme saab mõnikord leevendada apteegis müüdavate varvaste vahele ja ümber paigaldatavate tugede ja kaitsmetega. Eelnevaid soovitusi silmas pidades tuleks muretseda ka sisejalanõud. Pehmed toasussid ei toeta jalga piisavalt. Kui jala suurus, ehitus, väärasend või vigastus on selline, et sobivaid valmisjalatseid ei ole võimalik leida, tuleb kaaluda individuaalselt valmistatud jalanõude tellimise vajadust ja võimalust. Hooldust tuleb harjutada Kannalõhed ja varbavahede haudumine viitavad valele või puudulikule jalahooldusele. Ka jalgade pesemine, kuivatamine ja kreemitamine on kunst, seda eriti erinevate jalaprobleemide puhul või inimestel, kellel eeldusi nende tekkeks, näiteks vanemas eas või juba mainitud terviseprobleemide puhul. Igapäevast jalapesu tuleks teha ihusooja veega, pestes iga varbavahe eraldi ja võimalusel kasutada selleks duši veejuga. Igapäevasel jalapesul ei ole soovitatav kasutada seepi ega dušigeeli nende kuivatava toime tõttu. Ka jalgade sage leotamine ei ole soovitatav, kuna sel moel pehmenenud nahka on kerge vigastada. Ka liigne jalgade leotamine vannisoolalahuses kuivatab nahka. Nahapaksendite eemaldamisel tuleks kasutada naturaalsete harjas- 52 Tervis apteegist Tervis apteegist

28 Kommentaar Karmen Privoi, Ülikooli Apteegi proviisor Konnasilmade ja nahapaksendite korral soovitan esmavalikuna panna jalanõudesse sobivad sisetallad. Juba väikegi asendimuutus ja surve jagamine võib tuua suurt kergendust. Kindlasti ei soovita ma kasutada plaastreid ja söövitajaid, kuna konnasilmaplaaster võib talla all kohalt nihkuda ja põletada augu tervele nahale. Kui konnasilmad on varvaste vahel, aitavad survet jagada apteegis müüdavad silikoonist varbaeraldajad ja õige jalahügieen. Silikoonist varbaeraldajaid tuleb kasutada ka siis, kui esimese varba sisekülg on surutud vastu teist varvast. Apteegis on lisaks saadaval lai valik jalanõusid, taldu ja muid abivahendeid. Sageli tullakse apteeki põlvevaluga. Valulikud konnasilmad ja nahapaksendid teise jala talla all sunnivad abivajajat aktiivsemalt kasutama valutavat jalga. Suurem koormus valutaval jalal võibki kaasa tuua põlve-, puusa- või hüppeliigese valu ja turse aktiivsemal jalal kuigi probleem on hoopis teise jala talla all tega pesuharja, pimsskivi või koorivaid kreeme. Teravapinnalise metallist kannariivi kasutamine ei ole hea nahavigastuste ohu tõttu, ka ärritab liiga intensiivne hõõrumine nahka, soodustades selle paksenemist veelgi. Vanemas eas või liikumispiirangute korral, kui jalgade hooldus on raskendatud, saab kasutada selleks pikendatud varrega abivahendeid, mida on võimalik kohandada ka kodusel teel. Jalgade kuivatamiseks sobib pehme, hästi imav rätik, millega tuleks hoolikalt kuivatada kõik varbavahed eraldi. Haudunud jalgade puhul võib kasutada puudrit või talki, kuid sel juhul peaks varbad üksteisest eraldama, et puuder niiskes keskkonnas ei tekitaks koorikuid, mis süvendab haudumust ja loob soodsa keskkonna infektsiooni tekkeks. Jalgade kreemitamisel tuleb lähtuda ennekõike naha vajadustest, valides näiteks kuivema naha puhul rasvasema kreemi või salvi. Kreem tuleb hõõruda nahka, kuni see on imendunud. Kui u 15 minuti pärast on jalgadel kreemijääke, mis pole imendunud, tuleks need pehme salvrätiga tupsutades eemaldada. Arvestada tasub ka, et rohkem kreemi kulub kandade ja nahapaksendite määrimiseks ning et varbavahesid ei kreemitata, sest see võib soodustada nende haudumist. Kui käega kreemitamine pole võimalik, võib tallale tilgutada veidi kreemi ning hõõruda jalgu teineteise vastu. Abiks võib olla ka suure imamisvõimega pehme riidetükk, millega kreemi hõõruda. Tugevasti higistavate jalgade puhul tuleks kaaluda vajadust jalgu kreemitada, seni kui higistamise põhjus on välja selgitatud (tegemist võib olla jalaseenega) ja ravitud. Jalaravi kabinetis aitab spetsialist Ravipediküüri vastuvõttudele pöördumise sagedasteks põhjusteks on muutused varbaküüntes ja sissekasvanud küüned. Küüne kuju ja värvi muutuste puhul võib põhjuseks olla küüneseen. Valesti lõigatud küüned aga kasvavad kergesti naha sisse, põhjustades põletiku teket. Kuna sissekasvanud küüs on enamasti väga valulik ja seetõttu on sellega kodusel teel toimetulek raske, saab ka siin abi jalaravi/ravipediküüri kabinettidest. Varbaküünte sissekasvamise vältimiseks peab varasest lapsepõlvest teadma küünte õige hoolduse nõudeid: Varbaküüs lõigatakse otse, pikkusega kuni varba otsani. Vältida tuleb küünte lõikamist liiga lühikeseks. Küünenurki ei tohi liialt ümardada, viiliga tuleb tasandada vaid lõikamisest tekkinud teravad nurgad, vältimaks kõrval asetseva varba vigastamist. Väga kuivade küünte ja küüneümbruse naha puhul võib neid kreemitada. Küüsi on kergem hooldada pärast sauna või pesemist, kui nad on pehmemad. Vajadusel tuleb küünelõikamisel paluda abi kelleltki kodustest või tuttavatest või pöörduda spetsialisti poole jalaravi kabinetti. Üsna sageli teevad inimestele muret nn soolatüükad labajalgadel, enamasti jalatalla all. Nende puhul on tegemist viirusliku päritoluga kasvajaliste nahamoodustistega, mille puhul tasub samuti abi otsida spetsialistilt. Paljude Paljude eelkirjeldatud probleemide puhul on abi käsimüügiravimeist, ehkki alati ei pruugi need erinevatel põhjustel aidata. Ravipediküüri kabinettides töötavate õdede kogemusel on vahendite mittetoimivuse puhul mõnikord tegu olnud vähese teadlikkusega ravivahendi kasutamisest või siis selle mitte-eesmärgipärase kasutamisega. Kiputakse unustama ka ravimite säilitamistingimusi ja -aega. Vahel ei ole inimene suutnud aga oma probleemi olemust õigesti hinnata ning kasutatud on lihtsalt vale vahendit, mistõttu on soovitud tulemus jäänud saamata või probleeme lisandunud. Seepärast on jätkuvalt oluline meelde tuletada, et kõikide ravimite, ka käsimüügiravimite ja -tarvikute puhul on tähtis neid õigesti ning eesmärgipäraselt kasutada ja säilitada. Vahel aga ongi probleem sügavam ja liiga visa, et sellega oma jõududega toime tulla. Näiteks alluvad jalatallaalused soolatüükad sageli raskemalt ravile kui mujal kehapindadel, ja on muidki jalalabamuresid, mis nõuavad spetsialisti abi ja nõuandeid. Kui kodusel teel ei ole suudetud jalaprobleemidega toime tulle või kui inimene ei ole päris kindel, millega on tegemist, võiks pöörduda spetsialistide poole jalaravi/ravipediküüri kabinettides. Diabeeti põdevate patsientide jalaravi kulud katab Eesti Haigekassa. Ida-Tallinna Keskhaiglas (Ravi 18) asub diabeetikute jalaravi kabinet, kuhu saab pöörduda pere- või eriarsti saatekirja alusel. Teistel juhtudel on ravipediküüri teenus tasuline ja teenuse saamiseks saatekirja vaja ei ole. Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksuse jalaravi kabinetti (Pärnu mnt 104) on oodatud reumaatilisi haigusi põdevad patsiendid. Lisaks ka kõik teised, kellel on jalaprobleeme ja kes soovivad oma jalgade eest hästi hoolitseda ning jalahoolduse ja -ravi alast nõuannet. Aja broneerimine nii diabeedi jalaraviks kui ka ravipediküüriks toimub lühinumbril Teadlik inimene saab oma jalgade heaoluks ise väga palju ära teha, kuid nõu ja abiga saavad seejuures suuresti toeks olla ka jalaravi teenust osutavad õed. jalaprobleemide puhul on abi käsimüügiravimeist, ehkki alati ei pruugi need aidata. 54 Tervis apteegist Tervis apteegist

29 Mida võtta? Tervisejalatsid Tagavad jalgadele suurepärase mugavuse ning toe terveks päevaks. Ortopeedilised tallatoed Tallatoed toetavad jalavõlve, kindlustavad käimise ja seismise mugavuse kogu päevaks. Pedag jalgade spray annab tõeliselt siidise kaitse! Suvel ja soojamaa reisil on sageli näha inimesi, kes kannavad kinniseid jalatseid, spordijalanõusid ja sandaale ilma sokkideta. Mõnikord võivad palja jala otsas kingad muutuda käies üsna ebamugavaks, eriti kui hõõrdumisest on tekkinud villid või jalad hakkavad higistama, kuna puuduvad sokid, mis absorbeeriksid niiskust. Nahasõbralik Pedag jalaspray kaitseb õrna jalga suvestressist! Kingade kandmine paljajalu muutub meeldivaks kogemuseks. Pihustage ainult üks kord ja tunnete kuidas spray muudab naha mõnusalt siidiseks ja kuivaks. Pihustus tekitab nähtamatu kaitsekihi ning laseb jalgadel hingata. Spray hoiab teie jalgu kuivana, kaitstes neid hõõrdumise ja villide eest. Tootel on meeldiv, suviselt värske lõhn. Kõik need omadused muudavad Pedag spray parimaks sõbraks teie õrnadele jalgadele. Sellest saab asendamatu kaaslane suvel ja reisidel see on alati olemas, kui sa tahate käia ilma sokkideta. Toode on dermatoloogiliselt testitud. Scudotex rõhuga tugisukad soodustavad tänu astmelisele rõhujaotusele vereringet ja lümfiringet, hoides ära tursed ja vere kogunemise jalaveenidesse. Suvised avatud varbaosaga põlvikuid ja sukki on mugav kanda, kuna varbaid saab vabalt liigutada, sobivad jalapöia muutuste ja varvaste kõverdumise korral ning numbri valmisel ei ole kinga suurus oluline. Maaletooja: Tervise Abi OÜ, Ädala 8, Tallinn ALLPRESAN KOORIV KREEM JALGADELE JOJOBA/BAMBUS Jojobavaha ja bambusega kooriv jalakreem kuivale, ketendavale nahale. Eemaldab surnud naharakud, puhastab õrnalt ning ennetab kalluse teket. Magnetteraapia on ennetava iseloomuga. Mugav on kasutada näiteks istmekatet toolil või autos, susse igapäevaselt kodus ise tähelepanemata, et need lihtsad asjad leevendavad või aitavad ära hoida nii mõnegi tervisehäda. Järjepideval kasutamisel tugevneb üleüldine tervislik seisund. Hippokrates on öelnud: Meie kõigi sees elab üks arst, aidakem teda tema tegevustes. Allpresan jalavahud Uuenduslikud vahtkreemid imenduvad ülikiiresti jätmata nahka kleepuvaks, niisutavad ja kaitsevad tõhusalt kuiva, kahjustatud nahka. Cellona kipsialusvatt Pehmendav, survet vähendav abivahend konnasilmade ning nahapaksendite leevendamiseks ja ennetamiseks, varvaste asendi korrigeerimiseks. Gehwol varbaeraldaja Silikoonist varbaeraldaja korrigeerib varvaste asendit, ennetab hõõrdumist. PEDAQ SILKY TOUCH SPRAY JALGADELE N1 Jalasprei kaitseb hõõrdumise eest ja ennetab villide teket. Compeed villiplaaster Plaaster vähendab valu hetkega, kiirendab naha paranemist. BS istmekate on tõhus abivahend vöökoha, selja, jalgade ja alaseljapiirkonna lihaste lõdvestamiseks ja valu leevendamiseks ning toetab loomulikku paranemist. Istmekattel on 18 tugevat sisseõmmeldud magnetit (1000 gaussi/tk) reumaatiliste sümptomite leevendamiseks ning tursete alandamiseks. Samuti parandamaks vereringet, ainevahetust, heaolutunnet ja lümfivedeliku voolamist lümfiteedes. Magnetid on paigutatud nii, et istudes jäävad need mõlemale poole selgroogu ja risti alaseljaga. Oluline tähtsus on põlveõndlaisse jäävatel magnetitel, mis aitavad hoida vereringet normaalselt toimimas ka kui tooliserv tugevalt jalale survet avaldab. Magnetiline istmekate on asendamatu abimees pikka aega istuvas sundasendis olles, ole sa siis traktorist, auto- või bussijuht, reisija või kontoritöötaja või diivanispordi harrastaja. BS magnetilised tervissussid on tõhus abivahend jala piirkonna lihaste lõdvestamiseks ja valu leevendamiseks. Tervissussid mõjutavad läbi jalatalla akupunktide inimese siseorganeid, stimuleerivad vereringet, vähendavad lihastoonust tõstes pingeid jalgades. Magnetilistel tervissussidel on kogu talla ulatuses pehme 800 G tugevune kautšuk-magnet, mida käimisel ei ole tunda. Valmistatud neopreenist, tald on kaetud mittelibiseva pinnaga. Sobib nihestuste, venituste ja reumaatiliste sümptomite leevendamiseks ning tursete alandamiseks. Diabeetikute lemmiktoode. Soojendavad üles külmad jalad. Edukalt võib kanda öösiti. 56 Tervis apteegist Magnetteraapia on vastunäidustatud rasedatele, invasiivseid seadmeid kasutatavatele ning kunstliigeseid omavatele inimestele. Ettevaatust alla 12 aastaste laste puhul. Tooted saadaval ülikooli apteekides.

30 Kuidas edasi? TEKST Jana Savi FOTOD Fotolia Suve 10 käsku Kui tahad suvest kaunimast kaunimana läbi jalutada, viivad sihile enese eest hoolitsemine ja patareide õigeaegne laadimine. Mis täpsemalt? 1. Säti värskus elunormiks Veemaagiast tasub osa saada aasta ringi. Nii hoiad ainevahetuse korras, naha elastse ja jume terve niisutad nahka seesmiselt ja leevendad just suviti esile kerkivat kuivuseprobleemi. Sama mõju on ka rohke veesisaldusega köögi- ja puuviljal kurgil, arbuusil, melonil jt. Üle ega ümber ei saa ka välisest niiskusannusest. Ideaalne suvine päevakreem peaks lisaks päikesekaitsefiltritele sisaldama süvaniisutavaid osiseid ja vitamiine. Kui sellest ei piisa, piserda näole igal võimalusel niisutavat spreid. Alkoholiga tooted tuleks aga vähemalt suveks unustada, sest need kipuvad nahka liigselt kuivatama. Ole mõõdukas ja järjekindel 2. Hoolimata nahaarstide manitsusest tasub päikest mõõdukalt siiski nautida. See looduslik energiaallikas lisab ju organismi D-vitamiini varu ning soodustab märkamatult ka naharakkude paljunemist. Kuna seepärast võib nahk suvel ka rohkem kestendada, tuleks seda iga nädal korra-paar koorida nii eemaldad nahapinnalt surnud rakud ja jume muutub veel kaunimaks. Silmaümbruse õhukest nahka poputa värskendava silmageeliga ja pea meeles, et niisutava silmarõõmu toime on topelttõhus, kui kannad ka päikeseprille. Juuste ilu tagavad suvel aga UV-filtritega šampoonid-palsamid ja igapäevaseks kasutamiseks mõeldud spreid. 3. Naudi looduse rikkust Nutikamad panustavad nüüd talvevarude täiendamisse, korjates kasulikke ravimtaimi. Kes peab lugu värskete loodusandide võluväest, võiks teha vitamiinidest ja mineraalidest tulvil maske, mis panevad naha kaunilt särama. Normaalse ja kuivapoolse naha toniseerimiseks sobib aga hästi vihmavõi allikavesi, millele on lisatud purustatud marju. Rasuse naha värskendamiseks ja pooride ahendamiseks on ideaalne paiselehe-, maasikalehe-, pajukoore- või männikasvutee. Päevituse säilitamiseks on tuntuim vahend värske porgandi mahl. Kui probleemiks on aga päikesepõletus, jahuta nahka värske kurgi viiludega või tee riivitud värske kurgi ja petipiima mähist, mis tuleks panna kahe marli vahele ja asetada põlenud kohale. Suhtu ilusse loovalt 4. Ehkki mõned jumestajad soovitavad eevatütardel suvel meigiga mitte liialdada, suhtu sellesse loovalt. Keegi ju ei keela kaunist jumet särapuudri või sädelevaid koostisosi sisaldava ihupiimaga rõhutada. Vastupidi, kristalselt sillerdavad meigitooted selleks ongi, et nendega suvekuudel paljastuvaid kehaosi ilmestada. 5. Nuta, kui oled kurb, naera, kui oled õnnelik Kui mured üle pea kasvavad ja kurbus maad kipub võtma, nuta need endast välja. Pisarad puhastavad ju hinge ja parandavad meelt. Suurema osa ajast võiksid siiski naermisele kulutada, sest organism saab naerdes hapnikku juurde, mis omakorda aitab end tunda värske ja energilisena. Veelgi tähtsam on naeruga kaasnev positiivsete emotsioonide tulv, mis lisab õnnehormoone teeb su õnnelikumaks ja paneb mured unustama. Ka on tõstatud, et naer pikendab eluiga ja kuna see paneb tööle paljud näolihased, püsib nahk toonuses ja lükkab kardetud vananemise kaugesse tulevikku. 6. Ära pelga rutiini Nagu hommikusöök aitab päevaks valmistuda ja paneb aju tööle, hoiavad igapäevased hooldusharjumused sind kõikvõimalikest nahaprobleemidest eemal. Ka täisväärtuslik puhkus olgu igapäevaharjumuste osa, sest unetud ööd löövad organismi keemia paigast: kehaosad neelavad taastumiseks liigselt energiat, ainevahetus aeglustub ja stressiga seotud hormooni kortisooli tase tõuseb. 7. Rõhuta käsi ja jalgu Suvi on parim aeg oma käte ja jalgade ilu esiletoomiseks. Selleks on saadaval hulk head ja paremat, alustades tõhusatest küüne- ja küünenahakreemidest, lõpetades hooldavate lakkidega. Siiski pole küüneilu midagi väärt, kui puudub hoolitsetud taust siidise naha näol. Jalgade puhul tähendab see regulaarset epileerimist või depileerimist. Roosad ja siledad tallad saab aga igaõhtuse jalavanni, pimsskivi või viili ja rammusa kreemi abil. Higistama kippuvatele jalgadele on näidustatud tammekoore, nõmmliivatee ja köömnete seguga jalavann ning seejärel jahutav jalageel. 8. Tähtsusta protsessi, mitte tulemust Inimene areneb kõige paremini mängides, mispuhul peetakse eesmärgist olulisemaks protsessi nautimist. Mängulisuse võimendamiseks tasub nüüd eraldi luubi alla võtta lõhnakatsetused, mis parandavad enesetunnet ja lisavad enesekindlust. Häid võimalusi selleks pakub aroomteraapia. Tuju tõstmiseks proovi jasmiini või mõne tsitruselise eeterlikku õli, meele rahustamiseks roosipuu või seedripuu õli, kurnatuse peletamiseks lavendliõli jne. Pole vahet, kas tilgutad õli vannivette, lõhnalampi või saunas kerisevette oluline, et naudiksid aromaatseid protseduure, mis laevad otsast lõpuni positiivsusega. 9. Võta ette uuendusi Kui oled igapäevasest ilurutiinist väsinud, proovi midagi uut. Näiteks kui sinust rannaslesijat ei ole, katseta spreipäevitust, mis annab ka kõige kahvatumale nahale kauni jume. Kui eelistad mugavust, proovi püsimeiki jne. 10. Usu ja otsi lohutust Figuuriprobleemid tikuvad suvel paratamatult rohkem esile kui muul ajal. Ent kui oled siiani laisk olnud, pead nüüd lootma vaid imele ja teadmisele, et paljastuva ihu ilusaladused püsivad kolmel vaalal: aktiivne liikumine, tervislik toit ja järjekindel kehahooldus. Sportimisvõimalusi pakub suvi teatavasti rohkem kui mis tahes muu aastaaeg, ka värske toidukraami valik on üha suurem. Kui ihu välise käimatõmbamise võib usaldada ilusalongi hooleks, siis kodust lohutust pakub salenejale kuivharjamine ja tselluliidikreemid, mida tuleks hoolikalt kehale määrida nii hommikul kui ka õhtul. 58 Tervis apteegist Tervis apteegist

31 Mis mõttes? TEKST Üks FOTOD Fotolia Et su lemmik oleks terve Olgu suur või väike, karvane või sile, tõupuhas või segavereline neljajalgne sõber on pereliige paljudes kodudes. Sestap tasub teada, kuidas oma nurruva või haukuva semu eest nõnda hoolitseda, et too kaua terve, rõõmus ja õnnelik oleks. Kui mõistus otsas ja häda käes, helista kliinikusse. Jäin haigeks. Kuri põiepõletik tuli kallale. Nutsin südantlõhestavalt, sest põis oli täis, aga pissida ei saanud. Arstionu juures magasin veidi ja kui ärkasin, tolknes mul nokust välja valge jupats, mida kateetriks kutsutakse ja mille korki peremees iga kolme tunni tagant lahti pidi keerama. Hommikuti viidi mind põit loputama ja antibiootikumisüsti saama. Kliinikus lamas mu kõrvallaual umbes sama vana kass sama murega. Ka tema toidukaussi oli masu vahepeal poekrõbinad toonud. Nüüdsest olen kliinikutoidul tagasi. Alatiseks. Niisugune võiks olla ühe kolmeaastase kastreeritud isase kiisu lugu oma üleelamistest, kui ta inimkeeli rääkida oskaks. Mis ta vaevu põhjustas? Toit. Kõige tähtsam õige toit Loomaarstid teavad hästi, et õige toiduga saab lemmikul ära hoida hulga terviseprobleeme. Väidetavalt on mitmed tavakauplustes müüdavad odavad toidud looma tervisele kahjulikud, sest nende tooraine on vilets ja komponendid tasakaalust väljas, kasutatud on ka mitmeid ebatervislikke lisandeid. USAs tehtud uuringud väidavad koguni, et tavapoes müüdavat kuivtoitu söönud 2 3-aastastel kastreeritud kassidel esines kuseliiva kuni 20%, 5 8-aastastel kassidel kuni 80%. Nn lõigatud lemmikutele ei sobi ei kodu- ega tavaline kvaliteettoit, st tervetele loomadele mõeldud kliinikust või loomapoest ostetud kõhutäide nemad peavad sööma spetsiaalset kastreeritud või steriliseeritud loomade krõbinaid. Vale toit ongi põhisüüdlane, mis hiireküttidele kuseliiva ja -kivid toob. Eriti kannatavad selle all kastreeritud kõutsid nende kuseteed on emaste omast kitsamad ning kuna nad pärast kastreerimist ei sirtsuta enam nii nagu varem, kusi kontsentreerub. Tuhk, mida soodsa hinnaga kuivtoidus palju, ongi mineraalainena kuseliiva peamine koostisaine. Kvaliteet tavakaupluses ning vaid kliinikus ja loomapoes müüdava kuivtoidu vahel on asjatundjate sõnul drastiline. Siin kehtib ütlus: ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju. Kui alguses looma tervise pealt kokku hoida, siis pärast kulub vähemalt sama raha pluss närvipinge loomaarsti visiitidele ja lemmiku ravimisele. Koerte kvaliteet- ja rämpstoidu vahel nõnda suurt erinevust pole. Koeri ei kollita eriti ka põiehädad, neil võib tavapoe toit tuua hoopis allergia. Loom sügab ja kratsib end, on hädas kõrvahaigustega, lakub varbavahesid, tagumikku. Koer ei peaks end aga üldse kratsima kui ta teeb seda iga päev, on midagi korrast ära. Ehkki sügeluse võivad kaasa tuua ka parasiidid, traumad, välised allergeenid, kuiv ja tolmune õhk, on peapõhjus siiski toit ja tegemata jäänud parasiiditõrje. Kodune toit jah või ei Kodutoit on loomale maitsevahelduseks suurepärane, ent ei kata reeglina kogu toitainevajadust. Sestap tuleb omanikul endal rohkem vaeva näha ning anda juurde vitamiini-mineraalainete lisandeid. Kui toores köögi- ja kuivata tud puuvili, keedetud riisi-, kaerahelbe- või hirsipuder, toores liha, kala, muna, jogurt ja kohupiim (50 70% taimset, 30 50% loomset toitu) sobivad suurepäraselt, siis vorst, pasteet, kotlet, juust ja muu inimesele mõeldud valmistoit loomale ei kõlba. Kes harjunud vaaritama ühes pajas süüa nii endale kui ka lemmikule, võtku siiski neljajalgse ports enne soolamist-maitsestamist ära. Ent luud? Neid tohiks anda vaid pidupäevadel. Ülekaalulised koerad peaksid luudest aga vaid und nägema, kõlab tohtrite soovitus. Kindlasti ei kõlba koerale linnu toruluud, mis võivad tekitada teravaid servi ja soolestikule ohtlikke piike. Ka põhjustavad luud tiheda roojamassi, mille väljutamisega vanemad koerad niigi hädas on. See, et luud hoiaks hambad puhtad, pole tõestatud, küll aga see, et nad hambaid murravad. Mis piima ja piimatoodetesse puutub, siis need on head valgu-, ent ka liigse rasva- ja kaltsiumiallikad ning enamasti soolaga maitsestatud. Kui täiskasvanud 60 Tervis apteegist Tervis apteegist

32 Tasub teada: Vorst, pasteet, kotlet, juust ja muu inimesele mõeldud valmistoit loomale ei kõlba. Värske vesi, ja alati puhtaks pestud nõus, peab lemmikul olema ees kogu aeg. Kui loomal igemed punetavad, võiks neile määrida põletikuvastast astelpajuõli. Kissis või rähmas silmadele toob leevendust silmapesu rahustava kummeliteega. loomale üldse piima anda, siis veega lahjendatult, vaid pudru pehmendamiseks, ning valida pigem keefir, atsidofiilbakteritega jook või maitsestamata jogurt. Kasside kodutoiduga on lugu keerulisem nemad ju tavaliselt juurikaid ei söö, rohelist näksivad vahel küll. Eksivad needki, kes nurrmootorile räime, heiki ja muud valget kala annavad. Seal on kusekivide tekkeks vajalikku valku, kaltsiumi ja fosforit, pealegi toob valge kala kaasa antioksüdantide puuduse, mistõttu võib looma tabada valulik rasvkoepõletik. Kassi võib, koera aga tuleks sööta režiimi järgi. Näpu vahelt vaid lihapalukesi näksivate ärahellitatud sülekoerte söögipoolis on ühekülgne ja ajab looma tervise lõpuks tuksi. Värske vesi, ja alati puhtaks pestud nõus, peab aga lemmikuil olema ees kogu aeg. Haiguse märgid Haigusele võivad viidata mitmed märgid: loom on loid, ei taha süüa, hoiab omaette, on agressiivne, häälitseb rohkem või vähem, käib sageli või istub pikalt tualetis, suust tuleb halba lehka, silmad on kissis või rähmas. Tuhm ja pulstunud karv räägib seedeprobleemidest, sooleparasiitidest, kehvast toidust või stressist. Vaata kriitilise pilguga üle oma kodu ehk on õhk liiga kuiv või tolmune, toas tuuletõmbus või ülemäära palav. Käi koeraga jalutamas, et ta ülekaaluliseks ei muutuks ja liigestega kimpu ei jääks, ning lase tal küüsi lõigata. Kui mõistus otsas ja häda käes, helista kliinikusse. Mõned neist võtavad kõnesid ja patsiente vastu ööpäev ringi ning tulevad erakorralise väljakutse puhul kohale ka nn kiirabina nii kärmelt kui võimalik. Teadmatusest riskida ei maksa võid lemmikule kasu asemel hoopis kahju tuua. Näiteks on tõrvasalv nahahaiguste korral inimesele ja koerale hea, kassile aga mürgine. Ibuprofeen või aspiriin, mida kodus valuvaigistina andma kiputakse, on koerale-kassile ohtlikud, sest soodustavad mao-sooletraktis veritsust. Rästikuhammustuse puhul võib aspiriin olla lausa surmav. Sinust sõltub palju Tõust olenemata on ka selliseid, kes põduraks aretatud saad sa ise oma lemmiku heaks palju ära teha. Lisaks õigele toidule, mis esmatähtis, hoolitse looma kasuka eest seda kammides-harjates. Kui karvad lahti, pulstunud või kimbutab nahahaigus, anna spetsiaalseid toidulisandeid, milles oomega- 3- ja 6-rasvhappeid. Kodutoidus leidub neid kõige enam lõhe- ja oliiviõlis. Tee korrapäraselt ussitõrjet, sest parasiite võib olla isegi tubasel loomal, kes saanud need pojana ema käest või siis on inimene ussimunad jalanõudega ise koju toonud. Õues käivale lemmikule tasub tõrjet teha kord kvartalis, kindlasti paar korda aastas. Tubasele piisab ühest korralikust kuurist aastas, s.t anna ussirohtu 10-päevase vahega vähemalt kaks, veel parem kolm korda. Olemas on nii tablette, pastasid kui ka kalleid, ent mugavaid tilku, mida sarnaselt kirburohuga turjale tilgutatakse, mitte ei hõõruta. Ka kirpude, nagu puukidegi eest tuleks lemmikut kaitsta korrapäraselt. Ja vaktsineerida enamlevinud nakkushaiguste, kindlasti aga surmava marutaudi vastu. Veel panevad loomaarstid südamele hoolitseda lemmiku hammaste eest % kassidel on suuõõnehaigusi, peamiselt hambakivi ja igemepõletikku. Väikestel koeratõugudel samuti. Suured kutsad kannatavad selle all harvem. Parim riistapuu hambapesuks on... tavaline hambahari, peale ensümaatiline hambapasta, mille loom pärast ohutult alla neelab. Suuremal koeral pese hambaid paar korda nädalas, väiksemal tõul ja kassil iga päev. Ent kui loom seda teha ei lase või sul aega pole, vali spetsiaalsed hambakivitoidud. Mõnuteraapiatest mõjub loomale, nagu inimeselegi, ülihästi massaaž. Isegi võtteid oskamata võiksid oma neljajalgset sõpra aeg-ajalt mudida, kindlasti nii, et liigutuste suund oleks südamest eemale see vallandab temas õnnehormoonid endorfiinid ja teeb nahalegi head. Lihaste töötlemiseks läheb vaja siiski asjatundja vilumust. Sama kehtib ka loomade refleksoloogia puhul, sest käppadel ja kehal olevate tsoonide mõjutamisega, mis taastab kehas tasakaalu ning leevendab tänu sellele tervisehädasid, tuleb toime vaid proff. Inimeste tohterdamise maailmast on veterinaariasse tulnud ka enam kui paarisaja aasta vanune homöopaatia. Selle põhimõte sarnane ravib sarnast tähendab, et aine, mille suur doos teeb haigeks, osutub imeväikeses koguses ravivaks. Nii näiteks arstitakse koertel kirbu- või tolmulestaallergiat just neist parasiitidest valmistatud seerumitega, inimestel aga kassi- või koerakarvade allergiat just neist karvadest valmistatud preparaatidega. Tõust olenemata saad sa ise oma lemmiku heaks palju ära teha. 62 Tervis apteegist

33 Mis? Kuis? Millal? Mida tähendab UV-filter päikeseprillidel ja millisena silmad seda vajavad? Kas kallimatel prillidel on kaitse tugevam? Mida päikeseprille valides silmas peaks pidama? Silmaarst: Normaalsel tervel silmal on kaitse kahjulike UV-kiirte vastu silmaläätse ja sarvkesta kujul olemas. Siiski peab tervete silmade puhul kasutama päikeseprille ereda päikesevalguse käes viibides (kõrgmäestikus heleda lume taustal, rannas, veekogudel), sest silma sattuva kiirguse hulk peaaegu kahekordistub heledatelt ja läikivatelt pindadelt peegelduvate kiirte mõjul. Päikeseprillid vähendavad silmade kissitamist ja seega ka silmaümbruse kortsude teket. Kõrge hind on aga sageli seotud moe, prilliraami disaini ja kaubamärgiga, mis tagab enamasti ka kvaliteedi. Tänapäeval kaitsevad enamasti kõik kvaliteetsed prilliklaasid (ka tavalised optilised klaasid) kahjuliku UV-kiirguse eest %. Klaasi värvist või tumedusest UV-kaitse ei sõltu. UV-kiirguse kaitsefaktor peaks olema prillidele märgitud. Kui ei ole, saab seda mõnes prillipoes mõõta. Päikeseprillide klaasivärv on maitseasi. Klaasi tumedusest sõltub silma sattuva nähtava valguse hulk. Tumedust tähistatakse numbriliselt I V või protsentides (15 20% heledad, 25 30% keskmised, 75 80% tumedad). Suvisel Eestimaal on sobivad II III tähisega prillid. Liiga heledad klaasid panevad silmi kissitama, väga tumedad klaasid sobivad aga pigem purjetajatele ja mägimatkajaile, autorooli kindlasti mitte. Autojuhtidele ja veespordi harrastajatele on mõeldud polaroidklaasid, mis vähendavad siledatelt pindadelt (märg asfalt, vesi, lumi) peegelduvate kiirte mõju. Tumedad mittekvaliteetsed klaasid kaitsevad silmi küll heleda valguse eest, kuid ei selekteeri kiiri vastavalt lainepikkusele. Nad vähendavad nägemisteravust eriti hämaras viibides, võivad tekitada moonutusi ja põhjustada peavalu. Kvaliteetsed päikeseprillid seevastu on mugavad, maailm on läbi nende vaadates selge, kontrastne ja samas loomulik. Eelmisel suvel tekkisid mu kaelale, rinnaesisele ja kätele punased laigud, mis kihelesid ja olid valusad. Kasutasin küll kaitsekreemi, aga see ei aidanud ja ma pole sugugi kindel, et probleem sel suvel ei kordu. Millest võis see olla tingitud ning kas neid laike on võimalik kuidagi ära hoida? Nahaarst: Ilmselt on tegemist seisundiga, mida nimetatakse polümorfseks valguslööbeks. Tavaliselt tekib lööve juba esimesel kevadisel või varasuvisel kokkupuutel Parim, mida lööbe vältimiseks teha saab, on vältida päikest. päikesega. Vahel piisab selle tekkeks ainult 15-minutilisest päikese käes viibimisest, põhjuseks võib olla ka läbi õhukese suveriietuse tunginud UV-kiirgus. Tüüpilisel juhul ilmuvad päikesele eksponeeritud kehaosadele punetavad laigud, sõlmekesed või isegi villid. Lööve tekib enamasti mõne tunni või mõne päeva jooksul pärast päikese käes viibimist ja on sageli kehaosadel, mis talvisel ajal päikesega kokku ei puutu. Tekkinud lööve on tugevalt sügelev, enamasti kaob see 1 7 päeva jooksul iseeneslikult arme jätmata. Polümorfse valguslööbe põhjused ei ole lõplikult selged, kuid arvatakse, et tegemist on allergiaga, mille vallandab UV-kiirguse toime naha valkudele. Olulised on sel juhul nii UVA- kui ka UVBkiired, seega võib haigusilmingud esile kutsuda isegi läbi aknaklaasi nahale sattunud kiirgus. Tihti on ka perekonnas samasuguse probleemiga inimesi ja enamasti tekib valguslööve esmakordselt enne kolmekümnendat eluaastat. Parim, mida lööbe vältimiseks teha saab, on vältida päikest, kasutada kaitsvat riietust ja tugeva kaitsefaktoriga päikesekaitsekreeme. Võimalik on teha ka profülaktilist valgusravi, mida tuleks alustada juba varakevadel. Väidetavalt võib kasu olla ka beetakaroteeni tarvitamisest, kuid selle kaitsev toime ilmneb alles 4 6-nädalase tarvitamise järel. Kord haigena võtsin kodus rohukarbi välja ja avastasin, et kõik palavikku alandavad tabletid olid kehtivuse kaotanud. Siit mu küsimus: kas kehtivusaeg tegelikult ka nii määrav on? Kui jah, siis millist kahju võib see tervisele osutada? Farmatseut: Ravimiseadus näeb ette ravimpreparaadi pakendil märget ravimi säilivuse kohta. Sellest on soovitav kindlasti kinni pidada. Tootjafirma annab pakendile märgitud kehtivusajaga garantii ravimi täieliku efektiivsuse ja ohutuse kohta. Kui ravimit on hoitud nii, nagu ette nähtud (korralikult suletuna, valguse, liigse soojuse ja niiskuse eest kaitstult) ning selle väljanägemine (värvus, kuju) ja lõhn ei ole muutunud, siis võiks ravimit hea tava kohaselt pool aastat pärast aegumistähtaja möödumist veel kasutada. Kuid see ei ole loomulikult ametlik seisukoht. Endale tuleb siiski aru anda, et iga ravim on olemuselt mürk, kõik sõltub annustamisest. Aegunud ravimeid üldjuhul kliiniliselt ei uurita, seega ei ole teada ka nende tegelik mõju. Kaasaegsed katsed näitavad, et aegunud ravim võib toimida mitmeti: kaotada 5 50% oma efektiivsusest, anda kahjulikke kõrvalmõjusid, samas üldse mitte toimida või siis vastuoksa, tema toksilus tõuseb. Ajakirjanduses on kajastatud juhtumeid, kus vana ravimi manustamisel on tekkinud raskekujuline silmanärvikahjustus, millest patsient enam täielikult ei paranenudki, või siis neerukanalite kahjustused, mille vallandasid aegunud antibiootikumid. Eriti ohtlikuks peetakse kompleksseid ravimvorme, mille koostisosad võivad omavahel interakteeruda, vallandada keemilisi protsesse, mistõttu ravimi koostis muutub. Reegleid ei ole, üks ja seesama aegunud rohi ei pruugi mõnele inimesele mingit mõju avaldada, teisel aga avaldub näiteks allergilise reaktsioonina. Kõik oleneb, milline on kasutaja füsioloogiline seisund, milliseid haigusi ta põeb, kui vana ta on jne. Igal juhul on aegunud ravimite võtmine kasutaja oma valik ja vastutus. Ravimid on küll kallid, kuid tervis kallim veel! Siiski ära viska kõlbmatuks muutunud ravimpreparaate prügikasti ega lase veega alla! Ei ole mõistlik oma elukeskkonda teadlikult mürgitada. Pigem korja kodus vanad ravimikarbid kokku ja vii need tagasi apteeki või siis ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Mõlemad teenused on kõikjal tasuta. 64 Tervis apteegist Tervis apteegist

34 Kas tead? Vastuseid ootame kuni meiliaadressile Auhinnaks on 20 euro vaartuses Ülikooli Apteegi kinkekaarte. Võitjaga võetakse ühendust. Eelmise korra võitja on Ele Reifelt. LÜHINÄGEVUS HOIATUS- SIGNAAL NIKKEL TERVISE- JA TÖÖ- MINISTER (IN +N ) KAGU AASTA VÄLJA TRÜKKI- MINE 2 X TÄHT TÖÖ- RIIST TERE, (LD K ) LISAND JOOMA, LASTEK TEISIPÄEV ROHTTAIM LAUL- JANNA AAFRIKA RIIKIDE LIIT LAHEN- DUS- LAUSE TÄNAV TARTUS KESK- AEGNE KINDLUS TALLIUM TARTU POSTIMEES LAULJANNA (IN +N ) JÄRGUS- TAMA KELLA OSA APETIIT RIISI- VEIN RAADIUS 500 URAAN NUTT HIINA PIKKUS- ÜHIK LIITER KARUS- NAHKNE SÄÄRIK RHODE ISLAND DEKA- MEETER VIHA TEGELIKUS ELUS, (LD K ) IIRIMAA MAATÄHIS EL, (PR K ) NOOT AKTII- NIUM RÖNTGEN USA TENNISIST (N +IN ) KUSI- AINE LENNU- ETV SAADE KLISTIIR TAKSO, INGL K KAALIUM RAVIMI- AMETI ASEJUHT (N +IN ) TULE- KOLLE KREEKA TÄHT GALLIUM PR LEGEND VÄEJUHT RAVIMI- ROHKEM FLUOR ETV AJA- KIRJANIK (IN +N ) MITTE- TULUNDUS- ÜHING KALA EHK TEO- JÕULINE SEKUND JÄRV KUJUR (IN +N ) ESE MI- JOOD BEMOLL MASTI RÕHTPUU NOOT JUMALA- KARTLIK SELLEL BAR- BAARSUS VEDA- MINE PLU- TOONIUM SEE TERRI- TOORIUM PEEN KARV TAIP END OOPERI- LAULJA ILMA- KAAR AAR SELEEN EUROOPA LIIT UMBES MEID, INGL K PAKLANE KÕIK KORRAS 1 2 X TÄHT NAAT- RIUM- KLORIID TEAT ELEKTR LAMP MEETER AINE MANEER PIIBLI TEGE- LANE 66 Tervis apteegist