Tea von Bonsdorff Filosoofiamagister, bioloog, Porvoo Lasse Kosonen Filosoofiakandidaat, bioloog, Tottijärve

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Koko: px
Aloita esitys sivulta:

Download "Tea von Bonsdorff Filosoofiamagister, bioloog, Porvoo Lasse Kosonen Filosoofiakandidaat, bioloog, Tottijärve"

Transkriptio

1

2 Tea von Bonsdorff Filosoofiamagister, bioloog, Porvoo Lasse Kosonen Filosoofiakandidaat, bioloog, Tottijärve Originaali tiitel: Sienet. Tunnista. Poimi. Varo. Tea von Bonsdorff, Lasse Kosonen Copyright 2007, tekstid: Tea von Bonsdorff ja Kustannusosakeyhtiö Tammi Copyright 2007, fotod: Lasse Kosonen Kaanekujundus: Jukka Aalto Küljendus: Maria Mitrunen ISBN (soome k) Teine trükk ISBN (eesti k) Tõlge eesti keelde. Katrin Jürgens, 2009, 2010 Soome keelest tõlkinud ja Eesti levikuandmetega täiendanud Katrin Jürgens Tõlke konsultant ja toimetaja Erast Parmasto Keeleline toimetaja Eve Võsu Kirjastus Varrak Tallinn Trükikoda OÜ Greif

3 Sisukord 4 Lugejale Seeneharrastus 5 Seened looduses 7 Seeneharrastus ja seente määramine 9 Lehikseente ehitus 12 Seenesaak ja müügiseened 13 Korjamine ja puhastamine 14 Seened toiduks mida seened sisaldavad? 14 Seente säilitamine 15 Mürkseened seenemürgid 19 Liigikirjelduste sissejuhatus 21 Liigikirjelduste tutvustus Liigikirjeldused 22 Puravikud ja tatikud 42 Liimikud ja vahelikud 47 Riisikad 75 Pilvikud 92 Heledaeoselised lehikseened 93 Limanutid 101 Heinikud 115 Lehtrikud 121 Kõrgesed 124 Teised heledaeoselised lehikseened 132 Kärbseseened 139 Sirmikud 142 Roosaeoselised lehikseened 147 Pruunieoselised lehikseened 148 Tanukad, külmaseened ja narmasnutid 152 Põldseened 153 Mamplid 156 Kuldmamplid 157 Vöödikud 168 Tumedaeoselised lehikseened 169 Värvikud 172 Kollanutid 175 Šampinjonid 178 Tindikud 180 Mitte-lehikseened 181 Kukeseened ja torbikseened 185 Lambaseenikud, narmikud ja põdramokad 190 Harikud 191 Tardseened 192 Liudikud 197 Puguseened 202 Kordamine 206 Register Seened 3

4 Seened toiduks mida seened sisaldavad? Seened annavad maitset, soodustavad seedimist ja on väärtuslikud mitmesuguste mineraalainete ja vitamiinide allikana. Ligikaudu 90% seene viljakeha kaalust moodustab vesi ja ligikaudu 10% on kuivaineid, mis on peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid ja mineraalid. Seente kuivainest 50 70% on süsivesikud. Seente rakuseinad koosnevad seedumatust süsivesikust, kitiinist. Kitiini leidub ka vähiliste ja mardikate kestades. Kitiinil on samasugune positiivne mõju soolestiku tööle nagu taimsetel kiudainetel. Kiudainete sisalduse poolest on seen võrreldav nisukliidega. Seentes on teistsugused suhkrud, näiteks glükoos, trehhaloos ja mannitool. Neist mannitool mõjutab seene maitset. Trehhaloosi on palju näiteks kivipuravikes. Trehhalaasensüümi puudumine inimesel võib põhjustada selle seenesuhkru imendumishäireid ehk trehhaloositundlikkust. Seened on väga kalorivaene toit. Rasvade osakaal kuivkaalust on 1 8%. Rasvade koostis on hea: suurem osa neist on küllastumata rasvhapped. Seente maitset edasi andvad ained on rasvlahustuvad, mistõttu toidule rasva lisades tuleb seenemaitse paremini esile. Valkude hulgas, mida on 15 40% seene kuivkaalust, leidub kõiki inimesele vajalikke aminohappeid. Seentes on palju vitamiine, eriti D-vitamiini ja B-rühma vitamiine. Viimase aja uurimustes on tõdetud, et näiteks lehter- ja harilik kukeseen sisaldavad suurtes kogustes D-vitamiini. D-vitamiin on kergesti omastataval kujul. C-vitamiine on paljudes seentes ligikaudu sama palju kui marjades ja aedviljades, kuid kuna seened vajavad korralikult kuumutamist, see kuumatundlik vitamiin enamasti laguneb. Seene kuivkaalust 5 15% moodustavad mineraalained. See võib näida väikese kogusena, kuid on paljude teiste toiduainetega võrreldes suur hulk. Seene mineraalainete mitmekesisus on toidu koostises oluline. Lisaks suurele kaaliumisisaldusele sisaldavad paljud seened inimesele kasulikul hulgal kaltsiumi, tsinki, rauda, mangaani ja seleeni. Seente säilitamine Kõike parem on, kui seeni saab küpsetada ja valmistada toiduks võimalikult kiiresti pärast korjamist. Osa seeni vajab enne toiduks valmistamist eeltöötlust ning suurte koguste puhul on vaja osa neist mingil moel säilitada. Kuna seenehooaeg on üsna lühike, võimaldab seente säilitamine nautida seeni aastaringselt. Alati tasub tähele panna, millist säilitusviisi millise liigi puhul soovitatakse. Suurema osa seente puhul on parimaks säilitusviisiks nende külmutamine ja soolamine pärast 14 Seened toiduks Seened

5 eeltöötlust. Kuivatatult võtavad seened vähe ruumi ning säilivad sel moel aastaid kasutuskõlblikuna. Kuivatamine võimendab ka seente omapärast maitset. Mürkseened seenemürgid Soomes on mürgiseid seeneliike ligikaudu 50, neist vaid 5 liiki peetakse surmavalt mürgiseks. Surmavalt mürgised on valge kärbseseen (Amanita virosa), roheline kärbseseen (A. phalloides), kühmvöödik (Cortinarius rubellus), tavavahelik (Paxillus involutus) ja värskelt tarvitatuna ka kevadkogrits (Gyromitra esculenta). Eestis on teada vähemalt 200 mürgist või mürgisusekahtlusega seeneliiki. Seenemürgistused on põhjustatud puudulikust seente tundmisest, seente ebapiisavast või valest töötlemisest või riknenud seente kasutamisest. Viimase saja aasta jooksul on Soomes olnud vähem kui 20 surmaga lõppenud seenemürgistusjuhtumit. Surmaga lõppenud mürgistusi on põhjustanud valge kärbseseen, kühmvöödik, värsked kevadkogritsad ja tõenäoliselt tavavahelik. Väiksemaid mürgistusi leiab aset peaaegu igal aastal. Seenemürgid ehk mükotoksiinid on ehituselt mitmekesised ja osalt veel tundmatud. Mürgisus sõltub seeneliigist, viljakeha vanusest ja osast ning mõnikord isegi kasvukohast. Enamiku eluohtlike seente mürgid ei hävine kupatamise käigus. Erandina võib nimetada kogritsaid, mis on pärast hoolikat kupatamist turvalised. Loomadel on seedeensüüme, mis lagundavad seenemürke. Inimesele mürgine seen võib olla täiesti sobiv toit näiteks seeneussidele ja tigudele. Mürkseened võib jagada nende toime alusel viide suurde rühma: rakumürke sisaldavad seened, närvimürke sisaldavad seened, seedekulglat ärritavad ja värskelt kahjulikud seened ning koos alkoholiga tarvitatult haigusnähte põhjustavad seened. Muud ohtlikud ja kahjulikud toimed on allergia ja talumatus. Kahjulikud mürgid või ained on teiste seas hemolüütilised mürgid, nekatoriin, raskmetallid ja radioaktiivsed ained. Rakumürke sisaldavad seened Rakumürkide hävitav toime keskendub elusatele rakkudele ja põhjustab suurt kahjustust eelkõige maksas ja neerudes. Mürgistuse esmanähud ilmnevad alles 4 24 tundi pärast seente söömist kõhuvalu, oksendamise ja kõhulahtisusena. Seejärel võib haige tunda end üsna hästi, kuni alles mõne ööpäeva pärast algavad haigusnähud taas, kuna kahjustunud maks ja neerud enam ei toimi. Seened Mürkseened seenemürgid 15

6 amatoksiinid, fallotokiinid, virotoksiinid: valge kärbseseen (Amanita virosa) ja roheline kärbseseen (A. phalloides) amatoksiinid: jahutanukas (Galerina marginata), mõned väiksed sirmikuliigid (Lepiota spp.) ja sametkübarikud (Conocybe spp.) orellalliin: kühmvöödik (Cortinarius rubellus) güromitriin: värsked kevadkogritsad (Gyromitra esculenta) Närvimürke sisaldavad seened Närvimürgid mõjutavad kesknärvisüsteemi ja seeläbi meeleseisundit. Mõju avaldub kiiresti, juba 20 minuti kuni 4 tunni jooksul pärast seente söömist. Nähtudeks on higistamine, ohter süljeeritus, segadusetunne, nägemishäired, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid. Erinevad seeneliigid sisaldavad erinevalt mõjuvaid aineid ning nähud sõltuvad ka seent söönud inimese füüsilisest ja psüühilisest seisundist. Hallutsinogeenseid seeni on erinevates kultuurides kasutatud ka hallutsinatsioonide esilekutsumiseks. iboteenhape: punane kärbseseen (Amanita muscaria), kuning-kärbseseen (A. regalis), panter-kärbseseen (A. pantherina) muskariin: punakas narmasnutt (Inocybe erubescens), kuhiknarmasnutt (I. fastigiata), siid-narmasnutt (I. geophylla), teised vöödikud (Inocybe spp.) ja niitlehtrik (Clitocybe dealbata) psilotsübiin, psilotsiin: terav paljak (Psilocybe semilanceata), mõned sõnnikuseened (Panaeolus), mõned värvikud (Stropharia spp.) Seedekulglat ärritavad ja värskelt mürgised seened Seedekulgla ärritamisega kaasnevad haigusnähud, kõhukrambid ja halb enesetunne ilmnevad üsna peatselt pärast seene söömist, u 20 minuti kuni 2 tunni jooksul. Enamasti on need mürgistused kerged ja mööduvad ruttu. Seedekulgla haigusnähte põhjustavaid seeni on palju ning kõikide seente mürgiseid omadusi veel hästi ei teata. Hemolüütilised mürgid põhjustavad vere punaliblede lagunemist ja tekitavad aneemiat. Roosa kärbseseen on mürgine ainult toorelt või halvasti valmistatult, sest mürkained lagunevad kuumutamisel. Halvasti valmistatud seened võivad samuti kõhuhädasid tekitada. Kase- ja haavapuravikud, külmaseened, udulehtrik ja siitake vajavad korralikku läbikuumutamist. Külmaseeni, udulehtrikku ja safransir- 16 Mürkseened seenemürgid Seened

7 Pantterikärpässieni (Amanita pantherina) sisältää iboteenihappoa. mikut on samuti hea eelkuumutada. Kirbeid ja põletavalt kibedaid riisikaid ja pilvikuid eeltöödeldakse neid kupatades. Värskelt mürgised: safransirmik (Chlorophyllum rhacodes), udulehtrik (Clitocybe nebularis), külmaseened (Armillaria spp.), rõngata kärbseseeneliigid (Amanita spp.), tamme-kivipuravik (Boletus luridus), punajalg-kivipuravik (Boletus luridiformis), kirbed/põletavalt kibedad pilvikud ja riisikad (Russula spp., Lactarius spp.). Isegi küpsetatult põhjustavad mürgistusnähte: hiidkõrges (Megacollybia platyphylla), täpiline värvik (Stropharia hornemannii), hiid-punalehik (Entoloma sinuatum), hiid-lehtervahelik (Leucopaxillus giganteus), pruun kärbseseen (Amanita porphyria), kuhik-vesinutt (Hygrocybe conica), sallheinik (Tricholoma focale), kevadpunaheinik (Entoloma vernum), sälk-kollanutt (Hypholoma fasciculare), sooriisikas (Lactarius helvus), väike murukera (Scleroderma bovista), näsaline heinik (Tricholoma pessundatum), tellispunane kollanutt (Hypholoma lateritium), väävelheinik (Tricholoma sulphureum), verev vöödik (Cortinarius sanguineus), safransirmik (Chlorophyllum rhacodes), udulehtrik (Clitocybe nebularis), külmaseened (Armillaria spp.), rõngata kärbseseened (Amanita spp.), tamme-kivipuravik (Boletus luridus), kirbed/põletavalt kibedad pilvikud (Russula spp.). Koos alkoholiga mürgistusnähte põhjustavad seened Mõned seentes olevad ained reageerivad alkoholiga ja põhjustavad mürgistuse (antabus-reaktsioon). Alkoholist tuleb hoiduda kolm kuni viis ööpäeva pärast seeneroa söömist. Sellised koos alkoholiga mürgistust põhjustavad seeneliigid on voldiline tindik (Coprinus atramentarius), Seened Mürkseened seenemürgid 17

8 nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes), püramiid-soomussirmik (Lepiota aspera) ja tamme-kivipuravik (Boletus luridus). Mürgistusnähud ilmnevad kiiresti pärast söömist. Nähtudeks on muuhulgas näo punetamine, metallimaitse suus, ebameeldiv valu rindkeres, surmahirm ning oksendamine ja kõhulahtisus. Esmaabiks on okseleajamine, harvem haiglaravi. Allergia ja talumatus Osa seentega seotud haigusnähtudest on seotud muude ainetega kui tõelised seenemürgid. Nagu teisedki toiduainetest tingitud allergiad, on ka seeneallergiad mõnikord haigusnähtude põhjustajaks. Tavavahelike (Paxillus involutus) söömine võib viia nn tavavaheliku-allergia tekkimiseni. Paljude söögikordade järel kogunevad verre tavavaheliku toodetud antikehad, mis hävitavad inimese oma vererakke. Haigusnähud võimenduvad iga toidukorraga ning halvimal juhul võib tulemuseks olla surm. Seentes on palju seenesuhkrut ehk trehhaloosi, mille omastamise häired võivad mõnedele inimestele põhjustada kõhuvalu, nii nagu laktoosi omandamise häire ehk laktoositalumatus. Eriti palju trehhaloosi on kivipuravikes, kukeseentes ning timpnarmikus ja pruunjas narmikus. Haigusnähud algavad minutit pärast seeneroa söömist ning ilmnevad kõhugaaside, kõhulahtisuse, halva enesetunde ja isegi oksendamisena. Nähud mööduvad enamasti ööpäevaga ilma järelnähtudeta. Muud mürgistused Tõmmuriisikast (Lactarius turpis) on leitud väga väikestes kogustes nekatoriini nimelist kumariini derivaati, mis on rakukatsete põhjal tunnistatud mutageenseks ehk mutatsioone põhjustavaks. Seetõttu ei ole soovitatav seda seent väga palju süüa. Tõmmuriisika jaoks soovitatakse pikemat kupatamisaega (vähemalt 5 minutit), kübaranaha eemaldamist ja keedetud seente veega loputamist. Hiid-punalehik (Entoloma sinuatum) on põhjustanud Euroopas mitmeid surmaga lõppenud mürgistusi. Mürgistusnähud sarnanevad rakumürkide poolt põhjustatud nähtudega. Seda põhjustavat mürkainet ei ole veel siiski kindlaks tehtud. Soomes ei ole hiid-punalehiku mürgistusjuhtumeid olnud. Hiid-punalehik on lõunapoolse levikuga ja üsna haruldane laialehistes metsades kasvav liik. Maapinna ülemistes mullakihtides on saasteainete sisaldus kõige suurem. Seetõttu sisaldavad kõdu ja varist lagundavad liigid teistest rohkem raskmetalle. Seeni ei tohiks seega korjata tiheda liiklusega teede äärest või tööstuspiirkondadest. Kollaseks värvuvad šampinjonid on samuti head raskmetallide kontsentreerijad, seda ka looduslikes tingimustes. Nende sagedast tarvitamist ei saa seetõttu samuti soovitada. 18 Mürkseened seenemürgid Seened

9 Kui maapinnas on radioaktiivseid ained, leidub neid ka seentes. Radioaktiivsete ainete (nt tseesium 137) kogunemine seentesse on samuti liigiomane. Soome Kiirguskaitsekeskuse poolt antud seiretulemuste alusel võib kõiki kodumaiseid söögiseeni kasutada ilma piiranguteta. Tseesiumisisaldust saab märgatavalt vähendada näiteks kerge kupatamisega. Prantsusmaal ja Poolas oli heinikutega seotud mürgistusjuhtumeid, kus patsientidel täheldati lihasrakkude kärbumist ehk rhabdomüoloosi. Milline heinikuliik seda põhjustas? Kas selleks oli tõesti hobuheinik? Sellega seoses tuleb märkida, et nii Soomes kui Eestis on mitmeid sellesse rühma kuuluvaid seeneliike ning Kesk- ja Lõuna-Euroopas on neid veel teisigi. Ühes uues Soomes tehtud uurimuses selgus, et nii hobuheinik kui ka kivipuravik, lambaseenik, kukeseen ja pilvikud põhjustavad väga suurtes kogustes ja viiel päeval järjest tarvitatuna hiirtel lihasrakkude kärbumist iseloomustavat kreatiinkinaasi aktiivsuse tõusu. Need tulemused saavutati, manustades mitmel päeval ülisuuri koguseid, mis ülekantuna inimesele ning arvestades keskmise kehakaaluga (70 kg) vastaksid mitme kilo värskete seente söömisele iga päev viie ööpäeva jooksul. Meeles peab pidama sedagi, et isiklik tundlikkus võib ajendada sarnase mürgistusnähu ilmnemist nagu toiduallergiagi puhul. Mida sellest järeldada saame? Liig on liig, vähemalt hiirele ja kõike ikka mõõdukalt nii ka söögiseeni. Meie arvates ei ole nende uurimuste valguses põhjust hobuheinikute söödavushinnangu osas muudatusi teha. Kui kahtlustad seenemürgitust: võta ühendust arstiga võta liigimäärangu jaoks näidis võimalikust mürgistuse põhjuseks olevast seenest Liigikirjelduste tutvustus Andmed seente leviku ja sageduse kohta Eestis ning eestikeelsed nimetused pärinevad teostest 400 Eesti seent (K. Kalamees, V. Liiv, 2005) ja Eesti seenestik (K. Kalamees, toim., 2000) ning täiendavalt ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis hoitavast Eesti elurikkuse andmebaasist. Muud kirjeldused vastavad originaalile. Saagiajad võivad olla Eestis veidi erinevad. Tõlkija ja tõlke konsultandi märkus. Tundemärgid ja kasutamine: Sisaldab olulisemaid tundemärke välimuse, lõhna ja toore seene maitse kohta. Mõnede liikide puhul antakse soovitusi seene kasutamiseks ja säilitamiseks. Seene maitse all mõistetakse toore seene maitset. Toore seene maitse ei ütle midagi seene söödavuse kohta! Pilvikute puhul soovitatakse teha maitsetest. Seened Liigikirjelduste tutvustus 19

10 Toore seene maitsmine: Murra väike tükike seene eoslehekestest ja maitse seda keeleotsaga. Ära kunagi neela proovitükki alla, sülita see alati välja! Ükski meie mürgistest seeneliikidest ei ole niimoodi testides ohtlik. Seene lõhn. Suuremal osal seentest on iseloomulik lõhn. Lõhnade tundmine on siiski väga individuaalne. Üks inimene võib ühte lõhna pidada meeldivaks, teine ebameeldivaks. Raamatus kirjeldatakse lõhnu, tuginedes nii autorite kui paljude teiste asjatundjate arvamusele. Tähelepanu / Ettevaatust: Tähtis ja kaasaegne info tutvustatavate liikide kohta. Võrdlus lähiliikide ja/või sarnaste liikidega. Sarnane liik on seen, kes sarnaneb tutvustatava liigiga. Kupatamine tähendab seente keetmist või kuumutamist. Kupatamisvett ei kasutata toidu valmistamiseks, see visatakse ära. Kõlbmatu tähendab, et seen on halva maitsega ja/või sitke või selle söödavuse kohta ei ole veel infot. Kahjulik tähendab näiteks seda, et seen sisaldab aineid, mis võivad põhjustada mööduvat kõhuvalu või ei soovitata seent süüa mingitel muudel põhjustel. Sümbolite tähendused: *** suurepärane söögiseen ** hea söögiseen * söödav O vajab kupatamist X ei ole söödav (= kahjulik või kõlbmatu) n mürgine nn surmavalt mürgine ***Onn värskelt surmavalt mürgine, kuid korralikult kupatatuna maitsev söögiseen 20 Liigikirjelduste tutvustus Seened

11 Liigikirjelduse ülesehitus a b c d e f g h i j Foto Liiginimi: eesti ja ladina keeles Hinnang söödavusele Kirjeldus Tähelepanu / Ettevaatust Tundemärgid ja kasutamine Mürgised liigid on musta taustaga Lähiliik / Ära aja segamini (ringikujuline foto) Detailsem foto samast liigist (nelinurkne foto) Liigirühm Seened Liigikirjelduste tutvustus 21

12 PURAVIKUD JA TATIKUD Suurem osa puravikke ja tatikuid on suured, lihakad ja jässaka jalaga seened. Nad tunneb ära selle järgi, et kübara alumisel küljel on kergesti eemaldatav pehme torukestekiht. Torukestekiht koosneb väikestest torukestest, mille suudmed ehk poorid on kübara alaküljel näha väikeste avadena. Torukeste sisekülgedel paiknevatel eoskandadel valmivad seene eosed. Puravikud ja tatikud kuuluvad seltsi lehikseened (Agaricales). Nende ja lehikute vahel esineb vahepealseid vorme. Sageli arvatakse, et torikseened on puravike lähisugulased. Tegelikult see niimoodi ei ole. Puravike lähedased sugulased on näiteks liimikud (Gomphidius) ja vahelikud (Paxillus), kelle eoslehekesed kinnituvad kübaraliha külge nõrgalt, samuti puguseente hulka kuuluvad murukerad (Scleroderma). Soomes on enam kui 60 liiki puravikke ja tatikuid. Suurem osa neist kasvavad metsas, moodustades mükoriisat mitmete puuliikidega. Mõned liigid, näiteks sapipuravik (Tylopilus felleus), suudavad ka puitu lagundada. Puravikulisi on üsna lihtne tundma õppida ja enamik neist on suurepärased söögiseened, mis ei vaja kupatamist. Vaid üksikud liigid on halva maitsega või mürgised. Kivipuravikel (perekond Boletus) on kübara pind kuiv või kleepuv ja pruunikat tooni. Jalg on jäme, rõngata, sellel on, eriti jala ülaosas, näha hele võrkmuster (vt väiksem foto lk 25). Nn punapuraviku ja kasepuraviku rühma esindajad kuuluvad perekonda Leccinum. Neil on kübarapind kuiv ja/või kleepuv ning jala seeneliha suhteliselt kõva. Jala pinnal on näha liigiomaselt värvunud soomusjad tupsud. Punapuravikel varieerub kübara värvus kollakasoranžist pruunikaspunaseni ning kübaranahk rullub veidi kübara alaküljele. Punapuravike seeneliha värvub lõikekohas tumedaks. Kasepuravike rühmas varieerub kübara värvus pruunist peaaegu valgeni, punased toonid aga puuduvad. Paljudel liikidel muutub torukestekiht üsna kiiresti pehmeks ja kohevaks. Paljudel kasepuravike rühma liikidel värvub seeneliha lõikepinnal punakaks või siniroheliseks. Tatikutel (perekond Suillus), nt võitatikul on kübarapind kleepuv või limane ning jalal võib olla rõngas. Sametpuravikel (perekond Xerocomus) on kübarapind kuiv, matt ja sametine. Eri-ikäisiä herkkutatteja (Boletus edulis). 22 Puravikud ja tatikud Seened

13 1 Kübar cm laiune, helekuni tumepruun ja sageli justkui kortsus, kõva, pind matt, märjalt limane. Torukestekiht hallikasvalge kuni kollakasroheline, algul kõva, vanalt pehme. Jalg jäme, peaaegu tünnitaoline; pinnal valge võrkja mustriga, mis on kõige selgemini näha jala ülaosas. Seeneliha valge, kübaranaha all kitsalt punakaspruun. Maitse mahe, pähkline, järelmaitse magusavõitu, lõhn meeldiv. Viljakeha tervenisti kasutatav. Söödav ka toorelt. Sageli ussitanud, eriti jala alusel. Söödav värskelt, kupatamist ei vaja. Maitsev igal moel valmistatuna. Müügiseen. Säilitatakse külmutatult või viiludena kuivatatult. Harilik kivipuravik Boletus edulis *** See on meie hinnatumaid ja maitsvamaid söögiseeni. Temast on saanud ka rahvusvaheliselt hinnatud ekspordiartikkel. Harilik kivipuravik on pruuni kübara ja valkja jalaga suur lihakas seen. Noorelt on seeneliha tihe ja kõva, sellest on tulnud ka nimetus kivipuravik. Moodustab mükoriisat kuusega, kasvab mitmesugustes niisketes okasmetsades, metsaservades ja parkides ning on levinud kogu Soomes v.a tundra-lapis; Eestis väga sage. Harilik kivipuravik annab mitu saaki juba juunist alates. Kivipuravike rühma kuulub mitmeid lähiliike, kes kasvavad koos erinevate puuliikidega; paljud kivipuraviku liigid on suurepärased, kupatamist mittevajavad söögiseened. Tähelepanu Halva maitsega sapipuravik sarnaneb välimuselt kivipuravikega. Vrdl lk 26. (Põhja- ja Lääne-Eestis kasvab ka mürgiseid ja/või looduskaitsealuseid liike: tamme- (B. luridus), saatana- (B. satanas) ja mõru kivipuravik (B. radicans) vt. Eesti Loodus 2008, nr. 7, lk. 27.) Üleniidik a (Hypomyces chrysospermus) parasiteerib kivipuravikel, muutes viljakehad söögikõlbmatuks. Nakatunud kivipuraviku kasv pidurdub ja jala alus pakseneb. Seene ümber tekib valge hallitusetaoline kiht ning viljakeha muutub lõpuks kollaseks ja halvalõhnaliseks. Seened Puravikud ja tatikud 23

14 Männi-kivipuravik Boletus pinophilus *** See kaunilt tume-punakaspruun maitsev puravik kasvab koos männiga okasmetsades kuni männi põhjapoolse levikupiirini. Männi-kivipuravik võib liivastes männikutes olla juulist septembrini väga saagirikas; Eestis sage, kuid pigem vähearvukas. Tähelepanu Halvamaitseline sapipuravik (Tylopilus felleus) meenutab välimuselt kivipuravikke. Vrdl lk 26. Pruun sametpuravik (Xerocomus badius) võib sarnaneda noore männi-kivipuravikuga ning on maitsev söögiseen. Vrdl lk 27. Lähiliik Kõivu-kivipuravikul (Boletus betulicola) on helepruun kübar, jalg on enamasti sihvakas, valkjas, ühtlase jämedusega või alusel veidi jämenev. Jala valge võrkmuster on valgel põhjal sageli raskesti märgatav. Kõivukivipuravikul on kübaranahk paksem kui teistel kivipuravikel. Torukestekiht püsib kaua kollane. Liik on, nagu nimigi ütleb, kase-mükoriisaseen. Kasvab mitmesugustes kohtades aedadest segametsadeni ja isegi tundrakaasikutes, kasvab juulist septembrini, kogu Soomes sage; Eestis väga sage. Kübar cm laiune, kõva, punapruun, ebatasane, märjalt kleepuv. Torukestekiht valkjashall kuni rohekaskollane. Poorid sageli osaliselt punapruunid. Jalg jäme, nuiataoline. Valkjal jalal juba varakult ebaühtlaselt punakaspruune toone. Jala pinnal valge võrkmuster. Seeneliha valge, tihe, kübaranaha all õhukese kihina punakaspruun. Maitse mahe, lõhn meeldiv. Maitsev söögiseen. Müügiseen. Kasutatakse ja säilitatakse samamoodi nagu teisi kivipuravikke. 24 Puravikud ja tatikud Seened

15

Tampereen sieniseura ry. Sieninäyttely 11.9.2011 Lajiluettelo latinalaisen nimen mukaan

Tampereen sieniseura ry. Sieninäyttely 11.9.2011 Lajiluettelo latinalaisen nimen mukaan Agaricus arvensis Agaricus campestris Agaricus comtulus Agaricus silvaticus Albatrellus confluens Albatrellus ovinus Amanita regalis Amanita rubescens Amanita vaginata Amanita virosa Arcyria ferruginea

Lisätiedot

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel

Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega

Lisätiedot

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.

SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8. SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa

Lisätiedot

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA

SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine

Lisätiedot

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\

^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\ T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..

Lisätiedot

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?

KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...

Lisätiedot

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi

Verbin perusmuoto: da-infinitiivi Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.

Lisätiedot

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14

SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.

Lisätiedot

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö

Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:

Lisätiedot

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm

Vanuseline jaotus - tulpdiagramm Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks

Lisätiedot

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing

Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused

Lisätiedot

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid

Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva

Lisätiedot

Kauhajoen sienistä MAIJA KIVILUOMA TARPEELLISET SIENET

Kauhajoen sienistä MAIJA KIVILUOMA TARPEELLISET SIENET Kauhajoen sienistä MAIJA KIVILUOMA Ensi kosketukseni Kauhajoen sieniin sain eräänä lapsuuteni toukokuuna. Heikkurin tien varressa kasvoi merkillinen tummanruskea kiemurapintainen suuri jokin. Otin sen

Lisätiedot

Põhivärvinimed soome keeles

Põhivärvinimed soome keeles Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa

Lisätiedot

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Elevit Pronatal, õhukese polümeerikattega tabletid 12 vitamiini ja 7 mineraalainet ning mikroelementi

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Elevit Pronatal, õhukese polümeerikattega tabletid 12 vitamiini ja 7 mineraalainet ning mikroelementi Pakendi infoleht: teave kasutajale Elevit Pronatal, õhukese polümeerikattega tabletid 12 vitamiini ja 7 mineraalainet ning mikroelementi Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on

Lisätiedot

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings.

Ympäröivien rakennusten omistaja Kõrvalhoonete omanikud/kasutajad. Majakalle pääsy. Ligipääs. Owner/operator of outbuildings. Liite 1. Viron majakat mahdollisina matkailukohteina Lisa 1. Eesti tuletornid potentsiaalsed turismiobjektid Appendix 1. Estonian lighthouses potential lighthouse tourism destinations Nimi, numero, tarkempi

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.

Ecophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist. Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja

Lisätiedot

Sienimyrkytykset. 73. Sienimyrkytykset

Sienimyrkytykset. 73. Sienimyrkytykset 73. Sienimyrkytykset Sienimyrkytykset Suomessa kasvaa runsaat kaksikymmentä sellaista sienilajia, jotka käytännössä voivat aiheuttaa myrkytyksiä. Sienimyrkkyjen vaikutustavan perusteella myrkylliset sienet

Lisätiedot

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome

Eesti - viro JUHEND. Ettevõtjaks Soome Eesti - viro JUHEND Ettevõtjaks Soome Eessõna Eessõna Oma ettevõtte asutamine on sisserändajatele hea võimalus Soomes tööd leida. Praegu tegutseb meie riigis ligikaudu 6500 ettevõtet, mille on asutanud

Lisätiedot

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?

Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma

Lisätiedot

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)

Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944) Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,

Lisätiedot

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.

UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,

Lisätiedot

Yhteinen sanasto auttaa alkuun

Yhteinen sanasto auttaa alkuun Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka

Lisätiedot

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?

Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä

Lisätiedot

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus TÖÖOSKUSTE HINDAMISSKAALA Tallinn 2012 Originaal: Olli Daavittila, Tuula Matikainen TYÖTAITOJEN ARVIOINTIASTEIKKO Perttulan Erityisammattikoulun julkaisuja 6/1997

Lisätiedot

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal

AS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise

Lisätiedot

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?

Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis

Lisätiedot

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen

Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,

Lisätiedot

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes

Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Eesti kodanike õigusrikkumised Soomes Andri Ahven, Pilleriin Lindsalu Tallinn 2012 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Analüüsitalitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn

Lisätiedot

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis

Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,

Lisätiedot

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL

IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö

Lisätiedot

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine

Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi

Lisätiedot

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Pakendi infoleht: teave patsiendile Pakendi infoleht: teave patsiendile Nicorette Invisipatch, 25 mg/16 h transdermaalne plaaster Nicorette Invisipatch, 15 mg/16 h transdermaalne plaaster Nicorette Invisipatch, 10 mg/16 h transdermaalne

Lisätiedot

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA

JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D

Lisätiedot

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q

R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,

Lisätiedot

Käävät ja sienet. Kääpä- ja sienikartoitus syksyllä 2005. Mikael Kukkonen

Käävät ja sienet. Kääpä- ja sienikartoitus syksyllä 2005. Mikael Kukkonen Käävät ja sienet Kääpä- ja sienikartoitus syksyllä 2005 Mikael Kukkonen Eurajoen Kaunissaaren kääpä- ja sienikartoituksen maastotyöt suoritettiin neljän päivän aikana syksyllä 2005 (16.9. & 17.9. & 24.9.

Lisätiedot

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project

FINEST -sarjakuvaprojektin raportti. FINEST koomiksiprojekti raport. The Report of the FINEST Comics Project FINEST -sarjakuvaprojektin raportti FINEST koomiksiprojekti raport The Report of the FINEST Comics Project Teksti/ Tekst/ Text: Kadri Kaljurand Käännös/ Tõlge/ Translation: Arja Korhonen, Pirjo Leek Taitto/

Lisätiedot

Harri Miettinen ja Tero Markkanen

Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU Tutkintotyö KERROSTALON ASUNTOJEN 3D-MALLINTAMINEN Työn ohjaaja Tampere 2005 Harri Miettinen ja Tero Markkanen TAMPEREEN AMMATTIKORKEAKOULU TUTKINTOTYÖ 1 (21) TIIVISTELMÄ Työn

Lisätiedot

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011

SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD

Lisätiedot

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24

Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja

Lisätiedot

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee!

OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! OMA KEEL keeieajakiri kõigile nr 1 kevad 2002 Kognitiivne keeleuurimine Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! Uuemad inglise laenud Cg^ Oma Keel nr 1 / kevad 2002 Oma Keel

Lisätiedot

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34

Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä

Lisätiedot

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING

LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise

Lisätiedot

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

Sienten ekologiaa. Suursienten elintaparyhmät

Sienten ekologiaa. Suursienten elintaparyhmät Sienten ekologiaa Suursienten elintaparyhmät Sienikurssi 752616S, Anna Liisa Ruotsalainen 2010 Luennon rakenne 1. Sienten erityispiirteistä 2. Elintaparyhmät Mykorritsasienet Lahottajat Loiset Jäkälöityneet

Lisätiedot

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA

TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA TELEPATHIC TILAUKSET ISÄNI JEHOVA MIDA TULEVAD MIS ON EES, SEE JÄTAB IGALE; SEST SEE OLI KIRJUTATUD, ET IGAÜKS NEIST OLEKS HINNATAKSE NENDE TEOSTE OSAS; JUMAL JUMALIK KOHTUOTSUS, ON IDEE IDEE, VANUS KAKSTEIST;

Lisätiedot

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES

AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina

Lisätiedot

PROTEESIVAIGUSÜSTEEM ECLIPSE LABORIETAPID, SAMM-SAMMULT TEHNIKUTELT TEHNIKUTELE

PROTEESIVAIGUSÜSTEEM ECLIPSE LABORIETAPID, SAMM-SAMMULT TEHNIKUTELT TEHNIKUTELE ECLIPSE LABORIETAPID, SAMM-SAMMULT TEHNIKUTELT TEHNIKUTELE Eclipse laborietapid, samm-sammult* Tugibüügelproteesid Kombineeritud proteesid Totaalproteesid Splindid Positsioneerimiskaped Ajutised proteesid

Lisätiedot

Kaljuronimise raskuskategooriad

Kaljuronimise raskuskategooriad Kaljuronimise raskuskategooriad Idee teha kokkuvõte kaljuronimise raskuskategooriatest tuli mul Andrese mägimarsruutide kirjeldusi ja üleskutset lugedes. Olen ise püüdnud erinevate süsteemide omavahelisi

Lisätiedot

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) Kommunikatsiooni peadirektoraat AVALIKU ARVAMUSE JÄLGIMISE ÜKSUS Brüssel, august 2013 Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) SOTSIAALDEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Majanduslik ja sotsiaalne osa

Lisätiedot

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä

VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala

Lisätiedot

Teadlikkus ja märkamisvõime. Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks!

Teadlikkus ja märkamisvõime. Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks! Minu äri Teadlikkus: tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks! dr Helena Lass Meil on nutitelefonid, kuid me ise pole võrreldes kiviajaga eriti muutunud. Kui üks ütles kiviajal teisele,

Lisätiedot

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen

Opetusministeriö. Undervisningsministeriet. Opetusministeriön julkaisuja 2007:4. Minna Heikkinen Opetusministeriö Undervisningsministeriet Lähtö ja Loitsu Suomen ja Viron nuorisoyhteistyöstä Tundeline teekond Eesti ja Soome noorsookoostöö Opetusministeriön julkaisuja 2007:4 Minna Heikkinen Lähtö

Lisätiedot

AJU TERVIST EDENDAMA! projekt ETNIMU. Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine

AJU TERVIST EDENDAMA! projekt ETNIMU. Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine AJU TERVIST EDENDAMA! ETNIMU projekt Etnilise taustaga eakate aju tervise edendamine AJU TERVIST EDENDAMA! Juhend on koostatud Suomen muistiasiantuntijat ry etnilise taustaga eakate aju tervist edendava

Lisätiedot

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE

INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Maria Roosileht INGLISKEELSETE FILMIPEALKIRJADE TÕLKIMINE SOOME JA EESTI KEELDE Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna

Lisätiedot

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank

EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi. Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank EKG uuringute keskarhiiv - kardioloogilise e-konusltatsiooni nurgakivi Andrus Paats, MSc Regionaalhaigla/Pildipank Teemad Kardioloogilise e-konsultatsiooni pilootprojekt EKG salvestamine digitaalformaadis

Lisätiedot

Oma Keel. nr 2 / 2008

Oma Keel. nr 2 / 2008 Oma Keel nr 2 / 2008 Oma Keel Emakeele Seltsi ajakiri Toimetuskolleegium: Tiit Hennoste, Reet Kasik, Krista Kerge, Annika Kilgi, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Penjam, Peeter

Lisätiedot

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12

TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti

Lisätiedot

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a.

Eestimaa putuksööjad taimed. Puude ja põõsaste ajatamine a. Sisukord LK 1. Eestimaa putuksööjad taimed. Kahru Männik, 1.kl. juh. Ene Pilvet. 2 2. Puude ja põõsaste ajatamine 2011. Kollektiivne töö. juh. Tiiu Hansen 2 3. Emajõe lodjal allavoolu. Martin Tikk, 7.kl.

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine

Lisätiedot

Palkseina tihtimismaterjalide omadused 1

Palkseina tihtimismaterjalide omadused 1 88 Silmnähtav Palkseina tihtimismaterjalide omadused 1 Janne Jokelainen Resümee Käesoleva uurimuse eesmärk oli määrata palkseina erisuguste tihendusmaterjalide omadusi. Katsetati kõige levinumaid poorseid

Lisätiedot

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1

KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES

Lisätiedot

Valitud saasteainete ülevaade

Valitud saasteainete ülevaade SOOME KESKKONNAINSTITUUT Valitud saasteainete ülevaade Projekt FOODWEB Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni Päivi Munne 20.03.2012 Sisukord Sisukord... 2 Dioksiinid ja dioksiinilaadsed

Lisätiedot

Valonlähteet Valgusallikad

Valonlähteet Valgusallikad Valonlähteet Valgusallikad GARO LED MCOB LED MCOB-valaisin / LED MCOB-dioodidega lamp Ø60 Ø60 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8 E27 Ø40 Ø60 96 123 80 82 110 110 Ø37 GARO LED MCOB10 E27 GARO LED MCOB8

Lisätiedot

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.

Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel. I Sisu: Marie Under: Võõrsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu} Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. }oh. Aavik: Eesti keele hüved ja pahed, artikkel.

Lisätiedot

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia

Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Maailma rahvaste isikunimetusmalle. Nime maagia Päll, Peeter 1988. Isikunimesid laiast maailmast. Sistemy ličnyh imën u narodov mira. Moskva: Nauka 1986. Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 309 311. Sukunimi?

Lisätiedot

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas

Kohal olid ka skaudijuhid Narvast. Põhjala skaudid stiili näitamas EESTI SKAUT LÄBI SKAUTLUSE PAREMAKS! Uus infojuht Külli Siimon ÜLDKOGU Üldkogu Peaskaut Kristjan, peaskaut Jüri ja peaskaut Siimon Skaudikontsert Üldkogu juhatajad ja protokollijad tööhoos Kohal olid ka

Lisätiedot

SOLÖR-VÄRMLANDI METSASOOME ILMAENNUS- TAJA JA RAVIJA

SOLÖR-VÄRMLANDI METSASOOME ILMAENNUS- TAJA JA RAVIJA viimase lahkumist kodumaalt. Plaadil kujutatud karul võib olla sama tähendus: inimese figuur on ürglinnu kehal äärmine. Tõlgendaksime seda kui Pera-vägilase võõrale maale kiirustamist. Sellest äärmisest

Lisätiedot

EESTI KEELE ALLKEELED

EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja

Lisätiedot

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED

Einike Pilli. Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Einike Pilli Toetab Euroopa Liit ÕPPIMISOSKUSED Vihik aitab Sul paremini aru saada õppimise olemusest ja sellest, milline õppimine on tõhus; analüüsida ennast õppijana ja mõista, kuidas oma õppimiseelistusi

Lisätiedot

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner

Ülevaade aasta I kvartali puiduturust. Heiki Hepner Ülevaade 2015. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2015 Puiduhinnad langesid terve esimese kvartali ja seda pea kõigi sortimentide lõikes. KEM

Lisätiedot

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates

RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,

Lisätiedot

Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago

Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago Tulikivi Oyj ettevõtte graafi line imago Sisukord Eessõna... 3 1. Ettevõtte kultuur... 5 2. Ettevõtte graafi line imago... 9 3. Trükised...15 4. Voldikud, teated ja plakatid... 23 5. Valgusreklaamid, lipud

Lisätiedot

Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks.

Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. Nr. 2 I aastakäik 1925 Keeleuuendus Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. SISU: Joh. Aa vi k.. Keeleuuenduse seisukord ja väljavaated. M. Tooms.. Prolatiiv (lõpp). J. Perens.. -likkude, -likke,

Lisätiedot

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/

LINNA HEL SINKI/ TAL HEL LINN TAL SINGI/ TAL SINGI/ HEL LINN Kaksiklinlased on kasvav muutusi esile kutsuv jõud. Üheskoos on nad aluseks selle aastatuhande linnaliidule, Talsingi/Hellinnale. See on Demos Helsinki vaatepunkt sellest, kuidas kaksiklinn

Lisätiedot

Sienikurssi. Biologi Kaisa Tervonen 2015

Sienikurssi. Biologi Kaisa Tervonen 2015 Sienikurssi Biologi Kaisa Tervonen 2015 Sienen tunnistaminen Sienen osien väri, muoto, rakenne, koko Lakin pinta Heltat, pillit, orat Itiöpölyn väri Jalka (rengas, tuppi) Haju, maku Muutokset (väri, haju,

Lisätiedot

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud

Sisukord. Mielenterveyden keskusliitto (Vaimse Tervise Keskliit) Selle raamatu kopeerimine ja osalinegi tsiteerimine ilma autorite loata on keelatud Enne, kui alustad See käsiraamat on mõeldud sinule, hea taastuja. Raamatu mõtteks on aidata sind saada pilti oma taastumisest: kuidas see edeneb, millised tegurid võivad seda edendada või takistada, ja

Lisätiedot

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis

IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele

Lisätiedot

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA

EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jaak Jõerüüt EESTI JA SOOME EUROOPA LIIDUS VIRO JA SUOMI EUROOPAN UNIONISSA Jõerüüt, Jaak. Eesti ja Soome Euroopa Liidus. Viro ja Suomi Euroopan Unionissa. ISBN 9985-9364-3-4 Soome keelde tõlkinud Kulle

Lisätiedot

SUUR-SOOME PLAAN

SUUR-SOOME PLAAN Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Aki Roosaar SUUR-SOOME PLAAN 1917-1922 Magistritöö Juhendaja professor Eero Medijainen Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 Uurimustöö

Lisätiedot

Moduulivarusteet Moodulseadmed

Moduulivarusteet Moodulseadmed Moduulivarusteet Moodulseadmed KS6 B/ Ylivirtakytkimet / Kaitselüliti KS6 B/ KS6 B6/ KS6 B0/ KS6 B3/ KS6 B6/ KS6 B0/ KS6 B5/ KS6 B3/ 7,8 74 84 84 35 I n 300 00 Kytkentäerittely Vabastamisomadused minuuttia

Lisätiedot

Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine. Ramboll Eesti AS

Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine. Ramboll Eesti AS Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine Ramboll Eesti AS 27-2 Maanteeamet Tallinn 27 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE... 3 1.1. Eesmärk... 3 1.2. Teostus... 3 1.3. Materjalid... 3 1.4. Tulemused... 3 2.

Lisätiedot

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES

VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,

Lisätiedot

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN

Raisa Cacciatore, Erja Korteniemi-Poikela, Maarit Huovinen Tõlge eesti keelde. Kersti-Mai Kotkas, 2010 ISBN Originaali tiitel: Raisa Cacciatore Erja Korteniemi-Poikela Maarit Huovinen Miten tuen lapsen ja nuoren itsetuntoa Werner Söderström Osakeyhtiö Helsinki Toimetanud Eena Ingar Kujundanud Päivi Palts Raisa

Lisätiedot

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1

Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Taistolased kas sinisilmsed idealistid või ortodokssed stalinistid? 1 Sirje Olesk Ei synny rakkautta ilman oikeutta, ei synny oikeutta ilman taistelua, ei taistelua ilman yhteistä rintamaa 2 Soometumisest

Lisätiedot

Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid. Hooldamisõpetus. Hoito-ohje.

Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid. Hooldamisõpetus. Hoito-ohje. Sanka-suihkuseinät TUOTE - PRODUKT - PRODUCT -...?... ja altaat Sanka-duschväggar och kar Sanka shower bases and shower partitions Sanka dushiseinad ja dushibasseinid Hoito-ohje Skötselråd Care instructions

Lisätiedot

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED

REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja

Lisätiedot

Nippe. Birgit Õigemeel LAULAB TOIDU MAITSVAKS MIKK SAAR ELUST ENESEST KÖÖGIVILJA TEEKOND TALUST KAUPLUSESSE

Nippe. Birgit Õigemeel LAULAB TOIDU MAITSVAKS MIKK SAAR ELUST ENESEST KÖÖGIVILJA TEEKOND TALUST KAUPLUSESSE MIKK SAAR SAAB OMA PUU- JA KÖÖGIVILJALAENGU MAHLAST HIND: TASUTA SEPTEMBER 2011 KÖÖGIVILJA TEEKOND TALUST KAUPLUSESSE Nippe ELUST ENESEST Kuidas peita igapäevatoidu sisse rohkem puu- ja köögivilju? Birgit

Lisätiedot

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks

Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks Valikute rägastikus Tugiõpilastegevuse koolitusmaterjalid narkoennetustööks 1 Väljaandja Mannerheimin Lastensuojeluliitto ry

Lisätiedot

EESTI KIRJANDUS 1931 N21 SIS. ,EESTI KIRJANDUSE SELTSI >ir"~' VÄLJAANNE '

EESTI KIRJANDUS 1931 N21 SIS. ,EESTI KIRJANDUSE SELTSI >ir~' VÄLJAANNE ' EESTI KIRJANDUS 1931 N21 SIS M. SILLAOTS: Jakob Mändmets. (Pildiga.) O. LIIV: Mõningaid Soome ja Eesti ajaloo-uurimise tihisküsimusi. A. SAARESTE: Kumb eesti murdeist soomele on lähem: põhjaeesti või lõunaeesti?

Lisätiedot

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale

TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE. Juhend ettevõtjale TÖÖ, MUU ELU JA AJAHALDAMINE Juhend ettevõtjale Autorid: Barbara Bergbom Auli Airila Työterveyslaitos PL 40 00032 TYÖTERVEYSLAITOS p. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond on toetanud projekti Võrgustikukoostööga

Lisätiedot

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936.

«rjs n. ..., > «.. ; i -, «i s! T Al^N^ÄK 8. HÕIMUPÄEVAD oktoobril ^Kooliuuenduslase eriväljaanne. Tallinn 1936. «rjs n...., > «.. ; i -, T Al^N^ÄK «i s! 8. HÕIMUPÄEVAD 17. 18. oktoobril 1936. ^Kooliuuenduslase" eriväljaanne. Tallinn 1936. Jlmus IrüUist Eesti ajaloo Hiis 8-värviline, suurusega 67x89 cm, hääl paberil

Lisätiedot

Ateism kui nõukogude teadus 1

Ateism kui nõukogude teadus 1 Ateism kui nõukogude teadus 1 ATKO REMMEL TÜ usuteaduskond Võttes vaatluse alla teadusliku ateismi kui nõukogude teaduse väljakujunemise, ei saa käsitlemata jätta religioonipoliitilist situatsiooni Nõukogude

Lisätiedot

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom

Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Autorid / Kirjoittajat: Osa I: Vigurivända lugu, Viguriväntin tarina Kati Aalto ja Joanna Airiskallio Tõlge / Käännös: Mari Jurtom Osa II: Artiklid, Artikkelit Johanna Reiman Anneli Tamme Heli Virjonen

Lisätiedot

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele...

Meeldetuletus puhkuselt naaseja kolleegidele... Uudiskiri September 2011 Armas lugeja! Jah, suvi hakkab läbi saama. Nukrutsema seetõttu aga ei pea, sai ju palava, ent kauni suve jooksul tehtud nii mõndagi tööd teha, käia etendustel-kontserditel, rannas,

Lisätiedot

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ETTEVÕTJA TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Autorid: Barbara Bergbom Helena Palmgren Auli Airila Kristina Rajala Töötervishoiu Instituut PL 40 00032 TÖÖTERVISHOIU INSTITUUT tel. 030 4741 www.ttl.fi Euroopa sotsiaalfond

Lisätiedot

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)!

STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! STepsEcVeTAbroad (STEVTA)! 2012-2014 Euroopa kutsehariduse ja koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) projektist STEVTA Peapartner Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (Eesti) Kuressaare Ametikool (Eesti)

Lisätiedot

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega

Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Eesti koolide energiatõhusus, esialgne võrdlus Soome koolidega Ülo Kask Soojustehnika instituut Teemad Varasemad energiasäästu alased õppetunnid ja kogemused koolides ja lasteaedades. Kuressaare. Tallinna

Lisätiedot