Eesti Energia AS Iru Elektrijaama Keskkonnaaruanne aasta

Transkriptio

1 Eesti Energia AS Iru Elektrijaama Keskkonnaaruanne aasta

2 SISUKORD Eessõna Eesti Energia AS Iru Elektrijaam tootmisjuhilt Anatoli Petrovilt Missioon Visioon I peatükk: Organisatsioon 1. Eesti Energia AS ja Iru Elektrijaam 2. Eesti Energia ja Iru EJ keskkonnapoliitika 3. Iru EJ peamised tootmisnäitajad ja tootmisprotsessi kirjeldus 4. Keskkonnaaspektid 5. Talvise ja suvise tootmisre iimi võrdlus II peatükk: Õiguslikud nõuded 1. Riiklikud õigusaktid ja normid 2. Ülevaade keskkonnalubadest III peatükk: Keskkonnajuhtimissüsteemid (KJS ja EMAS) 1. Juhtimissüsteemi ajaloost Iru EJ-s 2. Keskkonnajuhtimissüsteemi eesmärk ja kirjeldus 3. Keskkonnaeesmärgid ja keskkonnategevuskava 4. Keskkonnajuhtimissüsteemi sise- ja välisaudit 5. Juhtkonnapoolne KJS-i ülevaatus 6. Töötajate kaasamine IV peatükk: Keskkonnaaspektid ja -mõjud 1. Atmosfääriheitmed 2. Vesi (veevõtt, vee kasutamine, reostamine) 3. Settebasseinid 4. Pinnase- ja põhjavee ajalooline reostus 5. Ohtlike materjalide ladustamine 6. Jäätmekäitlus 7. Asbest 8. Müra Lisa 1. Sõnaseletused ja Iru EJ kompleksloa link Lisa 2. Energiatootmise põhimõtteline skeem Lisa 3. Keemilise veepuhastuse ja vee jaotamise põhimõtteline skeem Lisa 4. Keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaat Lisa 5. EMAS sertifikaat 2

3 EESSÕNA Iru Elektrijaama ajalugu on osa kogu Eesti energeetika ajaloost. Üle 30 aasta elektrija soojusenergia koostootmise algusest Iru Elektrijaamas on pikk ja samas ka lühike aeg. Tänased märksõnad meie jaoks on töötajate professionaalsus, protsesside efektiivsus, töö- ja tarnekindlus ning nendega kaasnevad automaatika- ja elektroonikaalased lahendused, lisaks olemasolevale raskele rauale ka keskkonnakaitse alaste nõudmiste igakülgne jälgimine oma töös. Lähitulevik toob Iru jaoks eelkõige vajaduse leida proaktiivseid lahendusi oma konkurentsivõime tõstmiseks, kuna turule lisandus teisi, meiega konkureerivaid, energiatootjaid. Selleks oleme viimasel ajal intensiivselt tegelenud energiatootmise efektiivsuse tõusu, tarnekohustustest kinnipidamise, keskkonnanõuete täitmise ja kuluefektiivsuse parandamisega. Käesoleval ajal ehitame Iru EJ territooriumile uut olmejäätmete põletamisel töötavat soojus- ja elektrienergia koostootmisplokki, mille tulemusena väheneb jäätmete ladestamine prügilatesse ning maagaasi kasutamine. Meie suund on sisemiste protsesside optimeerimisele, et tagada klientidele konkurentidest parema hinnaga kvaliteetne soojus- ja elektrienergia. Parim hind ja kvaliteet on meie konkurentsivõime mõõdupuuks. Iru EJ keskkonnakaitseline eesmärk on tagada ettevõtte stabiilne areng, järgides säästva arengu põhimõtteid. Oma tegevuses tekkivaid keskkonnamõjusid püüame vähendada avatud ja usaldusväärses koostöös kõigi huvitatud osapooltega. Keskkonnakaitse on integreeritud ettevõtte majandustegevusse ning kuulub võrdväärse osana ettevõtte juhtimissüsteemi a. väljastati meie elektrijaamale keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) registreerimistunnistus, mida oleme aastate jooksul hoidnud ja uuendanud. Oma töös täidame kõiki Euroopa Liidu keskkonnanõudeid. Aruande II ptk-s Õiguslikud nõuded on toodud analüüs Iru EJ vastavusest riiklikele õigusaktidele ja normidele, vastava protseduuri üldsätted ja tegevusjuhised, et olla kursis keskkonnaalaste nõuetega. Samuti on ära toodud info vastavuse hindamise ja tõendusdokumentide kohta. Alates aastast langeb Eesti Energia AS Iru Elektrijaama majandusaasta kokku kalenderaastaga. Käesolev aruanne käsitleb perioodi 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011 a. EMASi juurutanud ettevõttena ajakohastame keskkonnaaruannet igal aastal. Anatoli Petrov Eesti Energia AS Iru Elektrijaama tootmisjuht 3

4 Missioon: Tagada klientidele konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetne energiavarustus. Visioon: Olla turuliider Tallinna ja Maardu soojusenergia turul, tagades klientidele rahulolu ja ettevõttele suurim võimalik omanikutulu. I PEATÜKK ORGANISATSIOON 1. EESTI ENERGIA AS JA IRU ELEKTRIJAAM Eesti Energia AS on rahvusvaheline energiaettevõte tegutseme Baltimaades, Soomes, Jordaanias ja USAs. Kogu maailmas on hinnas meie põlevkivi töötlemise unikaalsed teadmised, oskused ja tehnoloogia Eesti Energia on ainusettevõte Eestis, kes tegeleb nii põlevkivi kaevandamise, elektri ja soojuse tootmise, ainulaadse õlitööstuse kui ka kliendile teenuste ja toodete pakkumisega. Ettevõte tegeleb elektri- ja soojusenergia tootmise, müügi ja tarbijatele kohaletoimetamisega ja energiasüsteemide rajamise ja hooldusega. Eesti Energia asutati a, 100 %-line aktsiate omanik on Eesti Vabariik Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Jordaanias ja USA-s Oleme üle 7600 töötajaga Eesti suurim tööandja Meil on eraklienti ja äriklienti Eesti Energiale kuuluvates põlevkivivarudes Eestis, Jordaanias ja USA-s sisaldub kokku 4,07 mld barrelit põlevkiviõli Eesti Energia 2011.a käive oli 858 miljonit eurot ja kasum 168 miljonit eurot Eesti Energia AS Iru Elektrijaam Eesti Energia AS Iru Elektrijaam on Tallinna piiril asuv elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam. Põhikütusena kasutatakse maagaasi, reservkütusena raske kütteõli. Iru EJ elektriline võimsus on 190 MW, soojuslik võimsus 773,4 MW ning soojuslik võimsus koostootmisrežiimis 408 MW. Ülevaade Iru EJ arenguetappidest Elektrijaama ehitus algas aastal aastal käivitati kaks 116,3 MW võimsusega veekatelt aastal alustas tööd 80 MW-ne energiaplokk aastal lisandus 110 MW-ne plokk, samast aastast töötab Iru Elektrijaam elektri ja soojuse koostootmise põhimõttel aastal paigaldati täiendav aurukatel DE-25-14, võimsusega 16,5 MW, et katta käitise soojusenergia omatarve olukorras, kus elektrit ei toodeta aastal alustas tegevust kolmas veekatel, et katta võrgu soojavajadus tippkoormusel. Aastatel viidi auru- ja veekatlad järk-järgult üle gaasiküttele. Alates aastast töötab Iru EJ ainult keskkonnahoidlikul gaasil ja reservkütuseks on raske kütteõli. Gaasi kasutamine annab mitmeid eeliseid: gaasil töötavate katelde remondikulud on väiksemad ja kasutegur kõrgem kui raske kütteõli kasutamisel. Tähtis on, et gaasi kasutamisel tekib oluliselt vähem atmosfääriheitmeid, sest gaas ei sisalda väävlit aastal paigaldati elektrijaamast väljuvatele soojusvõrgu magistraalidele kaasaegseim ultraheli-kulumõõtur ja soojusarvesti. 4

5 Ette valmistati veel mitu projekti, mille realiseerimine tugines osaliselt Maailmapanga laenule. Renoveeriti õhueelsoojendid energiaplokkide aurukateldel. Moraalselt ja füüsiliselt vananenud mõõturid ja automaatika veekatlatel ja ühel energiaplokil asendati kaasaegsete seadmetega. Praegu juhib operaator seadmete tööd kaasaegse arvutisüsteemi abil. Mõõturite ja automaatika renoveerimise tulemusena suurenes optimaalsete töörežiimide arvel katlate kasutegurid ja vähenes atmosfääri paisatavate kahjulike heitmete kogus. Toodetud elektrienergia koguse suurenemise, kahe energialiigi koostootmise parema korraldamise ja rekonstrueerimiste tulemusena vähenes kütuse erikulu toodanguühiku kohta. Renoveeriti ka veetöötluse seadmed. Uuendati reagendimajandus, vee eelpuhastus ja veepehmendus lisavee valmistamiseks soojusvõrku ning proovivõtud. Regenereerimisseadmed töötavad nüüd täisautomaatselt ja kasutusele on võetud kõrge aktiivsusega filtermaterjalid. Tänu nendele uuendustele pikeneb seadmete tööiga, lihtsustub nende teenindamine ja remont ning vähenevad ekspluatatsioonikulud. Uue tehnoloogia rakendamine vee eelpuhastuses tõstis vee töötluse kvaliteeti ja võimaldas loobuda seni kasutusel olnud mahukast ja robustsest lubjatöötlusest. Linnast tagastuvale soojusvõrgu veele on paigaldatud mehaaniline veepehmendusfilter, mis vähendab karbonaatide hulka võrguvees ja selles sõltuvalt ka vajalikku veekatelde läbipesemise kordade arvu. Iru Elektrijaama soojus- ja elektrienergia koostootmise seadmed on suhteliselt heal tasemel aastal ühendati Iru Elektrijaama ja Lasnamäe soojustrassid Tallinna kesklinna soojustrassidega ning aastal ühendati veel ka Mustamäe soojustrassidega, mis võimaldas suurendada soojusenergia toodangut pea kolmandiku võrra ning võimaldab kasutada ära olemasolevad vabad tootmisreservid. Korrosioonikahjustuste ulatus korstna alumises osas ja gaasikäikudes ei võimaldanud enam vanaviisi jätkata ja korsten tuli rekonstrueerida. Korstnasse paigaldati ühe suitsutoru asemele kolm isoleeritud metallist suitsutoru koos gaasikäikude ja teenindusplatvormidega. Sellega suurenes tõmme korstnas niivõrd, et võis loobuda aurukatelde suitsuimejatest, millega vähenes elektrienergia omatarve aastal toimus suitsugaaside saasteainete sisalduse pidevseire aparatuuri asendamine aastal renoveeriti peakorpuse sisesed tulekustutussüsteemid, suruõhusüsteemid ja kaasajastati kaablitrasse aasta lõpus paigaldati Iru Elektrijaamas energiaplokile nr 2 madala NOx tekkega põletid. Alates on tagatud NOx piirnorm 300 mg/nm aasta lõpus algasid ettevalmistused jäätmepõletuse soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamiseks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on soojuse ja elektrienergia koostootmine jäätmete põletamise teel, mille tulemusena väheneb jäätmete prügilasse ladestamise negatiivne mõju keskkonnale ning kütusena maagaasi kasutamine a sügisel Harjumaa Keskkonnateenistus kiitis heaks OÜ Iru Elektrijaam poolt esitatud Iru Elektrijaama territooriumile jäätmeid kütusena kasutava soojus- ja elektrienergia koostootmisploki rajamise keskkonnamõjude hindamise aruande. 5

6 2008. aasta algul kuulutati välja hange. Toimus hankemenetlusprotsess. Telliti uuring Iru EJ jäätmepõletusel tekkivate põhja- ja lendtuha edasise käitlemise alternatiivsete lahenduste väljaselgitamine aastal kestis hankementlus, peeti läbirääkimisi samaaegselt pakkujatega ja jäätmete tarnijatega. Tänapäev Eesti Energia AS Iru Elektrijaam varustab soojusenergiaga Tallinna piirkonda ning Maardut. Iru Elektrijaamal on EMAS sertifikaat ning tema tegevus vastab kvaliteedijuhtimise ISO 9001, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi OHSAS standarditele ning keskkonnajuhtimise standardi ISO nõuetele. Seoses konkurendi turuletulekuga on Iru EJ soojuse turusosa oluliselt vähenenud. Eesti Energia tootmisportfelli mitmekesistamise eesmärgil rajatakse Iru EJ kõrvale jäätmepõletusplokk, mis hakkab täiendama olemasoleva Iru elektrijaama võimsusi. 11. märtsil aastal sõlmisid Eesti Energia ja Constructions Industrialles De La Mediterranee (CNIM) ehituslepingu, mille kohaselt valmib Baltimaade esimene jäätmepõletusplokk aastal. Olemasoleva Iru EJ laiendusena rajatava uue energiaploki ehitustööd algasid aasta suvel. Samal ajal esitasime ja võeti Keskkonnaametis menetlusse ka Iru EJ kompleksloa muutmise taotlus. Keskkonnaamet viis jäätmeenergiaplokiga seotud muudatused kompleksloasse ja a saime võimaluse olmejäätmete põletamiseks t/a ulatuses a jooksul viisime läbi jäätmete põletamisel tekkivate tuhkade käitisevälise käitlemise keskkonnamõju hindamise (KMH), mille aruanne on käesoleval momendil kinnitamisel Keskkonnaametis. Iru EJ struktuur Elektrijaama tootmistegevust juhib tootmisjuht, et tootmisvaldkonna valduses olevate seadmete, rajatiste ja hoonetega ning spetsialistidega tagada elektri- ja soojusenergia tootmine vastavalt energia müügiplaanidele. Tootmisvaldkonda kuuluvad: elektriseadmete teenistus gaasiseadmete, toruarmatuuri ja tõsteseadmete teenistus katelde ja torustike teenistus keemiateenistus pöörlevate mehhanismide teenistus soojusautomaatika ja mõõteriistade teenistus käiduteenistus Ülalnimetatud tootmisvaldkonda toetavad arendusteenistus, töökindluse ja töökeskkonna peaspetsialist, arvestus -ja režiimiinsener ning Eesti Energia AS kesksed teenistused. 6

7 Joonis 1: Eesti Energia AS Iru Elektrijaama struktuur 2. EESTI ENERGIA JA IRU EJ KESKKONNAPOLIITIKA Eesti Energia keskkonnapoliitika Eesti Energia ASi keskkonnapoliitka on organisatsiooni poolt seoses tema üldise keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku tema tegevusele ning keskonnaeesmärkide ja ülesannete püstitamisele. 1. Analüüsime eelnevalt oma tegevuse mõju keskkonnale ning ennetame negatiivseid keskkonnamõjusid kõigi võimalike vahenditega. 2. Järgime oma tegevuses kõiki asjakohaseid keskkonna-alaseid õigusakte, samuti rahvusvahelisi lepinguid ning konventsioone. 3. Toetame Eesti säästvat arengut jäätmetekke ennetamise, nende taaskasutamise ning energiasüsteemi töö efektiivsuse tõstmise teel. 4. Oma tegevuses tähtsustame kõige enam inimeste ohutust ja tervist. 5. Rakendame parimat võimalikku tehnikat (BAT) vähendamaks negatiivseid keskkonnamõjusid energia tootmisel ja ülekandel. 6. Teeme koostööd teadus- ja uurimisasutustega oma keskkonnaeesmärkide saavutamise nimel. 7. Kasutame ja arendame ISO standardi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi. 7

8 8. Informeerime pidevalt kõiki asjahuvilisi oma tegevuse keskkonnamõjudest, Eesti Energia ASi keskkonnapoliitika on avalik. 9. Muude võrdsete tingimuste korral eelistame sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi omavaid allhankijaid ning tarnijaid. Iru EJ keskkonnapoliitika Iru EJ keskkonnapoliitika eesmärgiks on säästva arengu põhimõtteid järgides tagada ettevõtte stabiilne areng. Oma tegevuses tekkivaid keskkonnamõjusid püüame vähendada avatud ja usaldusväärses koostöös kõigi huvitatud osapooltega. Keskkonnakaitse on integreeritud ettevõtte majandustegevusse ning kuulub võrdväärse osana ettevõtte juhtimissüsteemi. Iru EJ lähtub oma tegevuses järgnevast keskkonnapoliitikast ja põhimõtetest: Järgime Eesti keskkonnastrateegiat ja Eesti Energia ASi keskkonnapoliitikat. Juhime oma tegevusi vastavuses kehtivate õigusaktidega ning edendame töötajate keskkonnateadlikkust. Teadvustame endale oma olulised keskkonnaaspektid, ning püüame nende mõju vähendada. Kasutame säästlikult elektri ja soojuse koostootmiseks vajalikku kütustmaagaasi ja Pirita jõest võetavat vett, vähendame jäätmeteket, ning toetame materjalide taaskasutust sorteerides eraldi taaskasutatavad jäätmed. Arendame ja täiustame pidevalt oma keskkonnajuhtimissüsteemi. Vähendame tööõnnetuste tekkimise riski. Püüame maksimaalselt vähendada maagaasi põletamisel tekkivaid saasteainete emissioone ning rakendame parimat võimalikku tehnoloogiat, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Keskkonnapoliitika elluviijateks on kõik ettevõtte töötajad. Keskkonnapoliitika ülevaatamine ning võimalik muutmine toimub iga-aastase juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus. Keskkonnapoliitika järgimist hinnatakse perioodiliselt sise- ning välisauditite läbiviimisega. Meie keskkonnapoliitika ja keskkonnaaspektid on avalikud neid võib iga töötaja vabalt levitada väljaspool ettevõtet. Iru EJ keskkonnaaruanne ja jäätmeenergi plokiga seonduv informatsioon on avalikustatud ja leitav Eesti Energia AS veebilehel aadressil Eesti Energia keskkonnaosakonnas vastuvõetud otsused ja seisukohad on Iru EJ-le täitmiseks kohustuslikud. 3. IRU EJ PEAMISED TOOTMISNÄITAJAD JA TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS Käitises ülesseatud seadmed ja võimsused Elektrijaama on paigaldatud kaks energiaplokki summaarse elektrilise võimsusega 190 MW (kondensatsioonturbiin TG-1 80 MW e, soojusvõimsus 180 MW s ; vasturõhul töötav turbiin TG MW e, soojusvõimsus 228 MW s ). Kumbagi turbiini jaoks on eraldi aurukatel võimsusega a 350 MW s. Lisaks on käitises kolm veesoojenduskatelt võimsusega a 116,3 MW s ja üks aurukatel võimsusega 16,5 MW s. Praeguse tehnilise lahenduse juures võivad korraga töötada 2 energiaplokki koguvõimsusel 8

9 190 MW e ja 408 MW s ja 3 veekatelt koguvõimsusega 349 MW s (summaarne elektrijaama paigaldatud soojusvõimsus 773,4 MW s ). Tootmiseks vajalikud sisendid on vesi ja maagaas. Tootmises vajaminevat vett võetakse Pirita jõest. Vee kasutusala jaguneb tehnoloogiliseks- ja jahutusveeks. Tehnoloogiline vesi läbib ettevalmistamisprotsessi ning kulub elektrijaama toiteveeks, aga samuti Tallinna ja Maardu soojusvõrkude lisaveeks. Jahutusvett kasutatakse kondensaatorites auru mahajahutamiseks. Jahutusvesi on korduvkasutuses ning gradiiris (tornjahutis) aurustunud vesi asendatakse Pirita jõest võetava veega. Tänu sellisele skeemile ei mõjuta Iru EJ Pirita jõe vee soojusliku režiimi. Iru EJ varustab maagaasiga AS Eesti Gaas Loo gaasijaotusjaamast läbi kahe 500 mm läbimõõduga gaasitoru rõhul 6 bar. Maagaasi ostmiseks on sõlmitud leping ASiga Eesti Gaas. Alternatiivsed gaasitarnijad puuduvad. Reservkütuse, raske kütteõliiga varustamiseks gaasitarnete häirete korral on sõlmitud tarneleping elektrijaama vahetus naabruses oleva Vopak E.O.S AS-ga. AS Vopak E.O.S hoiab jaama tarbeks pidevat 5 ööpäeva raske kütteõliivaru, ning on pikemate võimalike gaasitarne häirete korral kohustatud organiseerima ka edaspidise raske kütteõliitarne. Kemikaliseaduse alusel on Iru EJ ohtlik ettevõte. Tootmistehnoloogia Iru Elektrijaam omab kahte energiaplokki soojus- ja elektrienergia koostootmiseks ning kolme veesoojenduskatelt soojusenergia tootmiseks. Energiaplokil nr. 1 on tööstus- ja soojusvaheltvõtuga turbiin, mis võib töötada ka kondensatsioonirežiimis (vt lisa 2: Energiatootmise põhimõtteline skeem koos peamiste näitajatega ja lisa 3: Iru Elektrijaama tehnoloogia põhimõtteline skeem). Energiaplokil nr. 2 on termofikatsioon vasturõhuturbiin (vt lisa 2 ja 3), mis võimaldab teda kasutada ainult Tallinna ja Maardu linna piisava soojusvajaduse korral kütteperioodil oktoobrist aprillini. Suvel kasutatakse Tallinna ja Maardu tarbijatele vajaliku soojusenergia (soe vesi) tootmiseks veesoojenduskatlaid. Plokikateldes toodetakse gaasi põlemissoojuse arvel auru (p=14 MPa, t=550 C), mis juhitakse turbogeneraatorisse, kus toimub elektrienergia tootmine. Läbitöötanud aur läbib võrguvee soojusvahetid, kus toimub soojusenergia ülekandmine küttevõrgu veele ning auru kondenseerumine. Kondensaat (vt lisa 2ja 3) suunatakse katla toitepumpadega tagasi katlasse. Energiaploki nr. 1 läbitöötanud auru on väikese soojuskoormuse korral võimalik kondenseerida gradiiris jahutatava jahutusveega, mis aga kujutab endast sisuliselt soojusenergia raiskamist. Veekateldes toimub otsene soojusvõrguvee kuumutamine. Põlemisproduktidena tekkinud heitgaasid (CO, NOx, CO 2, LOÜ) juhitakse 3 korstna kaudud atmosfääri. Lisa 2: Energiatootmise skeem koos peamiste näitajatega Lisa 3: Iru Elektrijaama tehnoloogia põhimõtteline skeem 9

10 Alljärgnevalt on kirjeldatud Iru EJ põhitegevusega seonduvaid sisendeid ja väljundeid: Joonis 2 Iru EJ sisendid ja väljundid Kemikaalid (t) Tootmine: Na 3 P0 4 (katlavee keemiliseks tootlemiseks) C 4 H 8 NO ja NH 3 (toiteveekeemiliseks tootlemiseks) Vee ettevalmislamine: Fennopol A-321, NaOCIja AI 2 (S0 4 ) 3 (eelpuhastuseks) HCI ja NaOH soolaarastuseks, NaCI pehmendamiseks Tootmine Kütus ( Nm 3 ) Elektrienergia (kwh) Vee tarbimine (m 3 ) Pinnavesi, Põhjavesi Iru Elektrijaam Jäätmed (t) Soojus- ja elektienergia toodang (MWh) Autotransport Vee edasiandmine (m 3 ) 1 koaguleeritud vesi 1.1 pehmendatud vesi (soojusvõrku) 1.2 soolärastatud vesi (aurukateldele) 2 Jahutusvesi 2.1 Gradiir 2.2 tehnoloogiliste seadmete jahutus Saasteainete emissioonid atmosfääri (t) CO 2, CO, NOx, LOÜ Veeheide (m3) 1 Jahutusvesi sadevete kanalisatsiooni 2 Filtripesuvesi - kanalisatsiooni 3 Regenereeimise vesi (peale neutraliseerimist) kanalisatsiooni 4. KESKKONNAASPEKTID Iru EJ tegi kindlaks oma tegevuse ja toodete sellised keskkonnaaspektid, mida ta saab kontrollida ja mõjutada. Samuti määrati kindlaks aspektid, millel on keskkonnale oluline mõju. Elektrijaam tagab, et ta võtab olulise mõjuga seotud aspekte arvesse oma keskkonnaeesmärkide seadmisel ja ajakohastab seda teavet. Otsesed keskkonnaaspektid on seotud elektri- ja soojusenergia tootmisega ja neid Iru EJ kontrollib. Näiteks: õhuheide; veeheide; tahkete ja muude, eelkõige ohtlike jäätmete tekitamisest hoidumine ning vedu ja kõrvaldamine; Kaudsed keskkonnaaspekti on Iru EJ puhul seotud peatööettevõtjate, alltööettevõtjate ja tarnijate keskkonnategevuse ja selle tulemuslikkusega. 10

11 Hankeprotsessis juurutame järkjärguliselt keskkonnahoidlikku riigihanget. Teeme kindlaks hangetega seotud kaudsed keskkonnaaspektid ja nende mõju. Kaudsete keskkonnaaspektide puhul hindame, millisel määral me võime neid aspekte mõjutada ja milliseid meetmeid kasutusele võtta selle mõju vähendamiseks. Alljärgnevas tabelis on toodud Iru EJ keskkonnaaspektide seosed tootmisprotsessi ja kõrvaltegevustega. Olulised keskkonnaaspektid on alla kriipsutatud. Tabel 1: Iru EJ keskkonnaaspektid ja tootmisprotsess Tegevus/toode/teenus Keskkonnaaspekt 1 Elektri ja soojuse koostootmine 1.1 Maagaasi kasutamine kütusena Kõrge NOx-de sisaldusega heitmete suunamine atmosfääri CO 2 sisaldusega heitmete suunamine atmosfääri Raske kütteõli kasutamine reservkütusena Vee kasutamine tootmisprotsessis SO 2, NOx-de,CO 2, raskemetallide ja tahkete osakeste kõrge sisaldus atmosfääriheitmes KHT, BHT, hõljumit, lämmastikku ja fosforit sisaldava vee suunamine Kroodi ojja Pirita jõe veehulga vähendamine 1.4 Jahutusvee kasutamine Pirita jõe veehulga vähendamine 1.5 Tootmine Müra 2 Kõrvaltegevused 2.1 Remonditööde teostamine Betooni-, tellise-, plaadi või keraamikatootesegu, läbikulunud vooderdise ja tulekindlate materjalide, liivapritsimisjäätmete ja muude isolatsioonimaterjalide ladustamine territooriumile Terase, metallisegude, mustmetalliviilmete ja treilaastude ladustamine territooriumil või hoones. 2.2 Asbestil põhinevate ehitus -ja isolatsioonmaterjalide eemaldamine 2.3 Territooriumi koristamine 2.4 Tehnoloogilise vee keemiline töötlemine 2.5 Mineraalsete isolatsiooni- ja soojusvahetusõlide, turbiiniõlide ja määrdeõlide kasutamine 2.6 Orgaaniliste ja anorgaaniliste kemikaalide kasutamine Asbesti sattumine keskkonda Puidujäätmete,tänavapühkmete, pinnase, kivide, klaasi plastpakendite ja segaolmejäätmete ladustamine. Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaikude ja ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahuste ja setete, veeselitus- ja veepehmendussetete ja vesiseguste katlapuhastussetete ning muid anorgaanilisi kemikaale sisaldavate jäätmete, näiteks mujal määratlemata laborikemikaalide jms. ladustamine selleks mitte ettenähtud kohta Lekked vesikeskkonda, pinnasesse Tulekahju korral gaasid ja org. lagunemisproduktid Lekked keskkonda 11

12 Tegevus/toode/teenus 2.7 Ni-Cd ja pliiakude kasutamine 2.8 Diiselkütuse kasutamine 2.9 Luminestsentslampide ning muud elavhõbedat sisaldavate seadmete kasutuselt kõrvaldamine Keskkonnaaspekt Ni ja Cd lekkeoht pärast akude kasutuselt kõrvaldamist Diisli lekkeoht kasutamisel või õnnetusjuhtumi korral. Elavhõbeda lekkimine 2.10 Olme(puurkaevu)vee kasutamine Reovee teke 2.11 Kontoritehnika kasutamine Olmetehnika ja kulumaterjalide jäägid 2.12 Hoonete koristamine 3 Katelde küttepindade pesusetted Raskemetalle sisaldava sette hoidmine settebasseinis. Olmejäätmed Vee kasutamine Lekkeoht põhjavette 4 Kavandatav arendus elektri ja soojuse koostootmine jäätmepõletusplokis SO 4.1 Jäätmete kasutamine uue energiaploki 2, Nox,ammoniaagi, LOÜ, tahkete osakeste, raskmetallide sisaldus kütusena atmosfääriheitmetes 4.2 Jäätmeploki ehitusplatsi keskkonnaalane korraldamine Müra. Välisõhu saaste. Kemikaalide kasutamine ja käitlemine. Jäätmekäitlus. 5 Elektri- ja soojusenergia tootmisega seotud kaudsed keskkonnaaspektid 5.1 Jäätmeenergia ploki ehitus Töövõtjate ja tarnijate tegevus 5.2 Elektrienergia ülekanne ja jaotus, soojusenergia transport Põhi- ja jaotusvõrkude ning alajaamade rajamine. Soojustrasside rajamine. Kaod energia transpordil. Iru EJ keskkonnaaspektide tähtsuse hindamise kriteeriumide kehtestamisel pidasime silmas varasemate aastate teavet keskkonnaseisundi kohta, tooraine ja energia kasutamist ning vette või õhku juhitavate heitmete ja jäätmete statistikat, õhuheitmete monitooringuandmeid, keskkonnaalase tegevuse õigusakte, tegevusi, mis põhjustavad kõige suuremat keskkonnakulu. Töövõtjate ja tarnijate tegevuse mõjutamiseks on elektrijaamas välja töötatud dokument VR25 Hankedokumendid, kus on toodud pakkujate kvalifitseerimise reeglid ja nõutavad dokumendid. Tavaliste tegutsemistingimuste kõrval arvestasime ka põhiseadmete käivitamis- ja seiskamistingimusi ning eeldatava hädaolukorra tingimusi. Eesti Energia grupi ettevõtete keskkonnakaitselisi tegevusi ja saavutusi on kajastatud iga-aastases keskkonnaaruandes, mida on nii eesti kui inglise keeles välja antud juba aastast. Alates aastast avaldatakse keskkonnaaruanne koos aastaaruandega ühiste kaante vahel ja see on leitav aadressil Eesti Energia ettevõtete jaoks on ülioluline pidevalt vähendada energia tootmise keskkonnamõjusid ja uue puhtama põletamistehnoloogia rakendamine. Keskkonnaaspektide ohjamise seisukohast on kasulik tutvuda meie kompleksloaga, kus on peensusteni lahti kirjutatud kõik elektrijaama keskkonnaaspektid. Iru EJ 12

13 kompleksluba (lisa 3) vt internetist: loa nr L.KKL.HA , mis sai uuendatud 2011.a oktoobris. 6 TALVISE JA SUVISE TOOTMISREŽIIMI VÕRDLUS Iru EJ toodab peamiselt soojusenergiat vastavalt Tallinna Kütte AS tellimusele. Kuna meie elektrijaam on soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam, siis toodetakse elektrienergiat ainult vastavalt soojusenergia toomismahtudele kütteperioodil. Suveajal on kasutuses veekatlad, mille võimsus tagab küttepiirkonna sooja veega varustuse. Talvisel ajal kasutatakse veekatlaid ja energiaplokke nõutavale soojuskoormusele vastavates kombinatsioonides. Joonis 3: Põhimõtteline tootmiskõver MWh jaanuar veebruar aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember Kuu Väljastatud soojus Toodetud elekter Väljastatud elekter Iru EJ peamised tootmisnäitajad Tabel 2: kasutatud kütuste kogused ja väljastatud toodang. Komponent Maagaasi kasutamine (milj Nm 3 ) 85, ,546 90,022 Reservkütuse ehk raskekütteõli kasutamine (t) Elektrienergia toodang (GWh) ,3 145,2 Soojusenergia toodang (GWh) 719,9 740,9 592,5 Tingkütuse erikulu elektrienergia tootmiseks (g/kwh) 160,8 176,1 182,4 Tingkütuse erikulu soojuse toomiseks (kg/mwh) 133,6 136,3 135,1 Elektrienergia toodang sõltub teiste ühtses energiavõrgus olevate elektrijaamade koormusest ja tarbijate soojusenergia vajadusest, viimane omakorda oleneb ilmast. 13

14 Vaatamata soojus- ja elektrienergia toodangu vähenemisele 2011.aastal võrreldes 2010.aastaga kütuse erikulu soojuse tootmisks vähenes. Selle põhjuseks oli veekatelde toodangu osakaalu kasv soojuse väljastamisel ja energiaplokide katelde käivituste arvu vähenemine võrreldes aastaga. Tabel 3. Iru EJ ja 2010.a põhinäitajad ja muud asjakohased olemasolevad keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad EMAS (III) määruse Lisa IV punkt 2c kohaselt. Arv A tähistab kogu aasta sisendit/mõju soojus- ja elektrienergia tootmisel Iru EJ-s Arv B tähistab kogu aasta Iru EJ tootmisväljundit, milleks on aastal soojus- ja elektrienergia toodangute summa B = 941,165 GWh ning aastal soojus- ja elektrienergia toodangute summa B =737,7 GWh. Arv R tähistab suhtarvu A/B Tabelis 3 esitatud keskkonnaalaste põhinäitajate ja nende põhjal arvutatud suhtarvude muutuste määravaks faktoriks on maagaasi kasutamise vähenemine võrreldes eelmise 2010.aastaga, mille põhjustas nii soojus- kui ka elektrienergia toodangu vähenemine. Maagaasi kasutamise vähenemine115,546 miljonilt m a 90,022 miljonile m a põhjustas kasvuhoonegaaside heitkoguse, lämmastikoksiidi,süsinikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite õhuheitmete vähenemise. 14

15 Sisendi/mõju A nimetus A arvväärtus R = A/B A ühik 2010.a 2011.a 2010.a 2011.a Energiatõhusus Maagaasi kasutamine 115,546 90,022 milj Nm 3 0,123 0,122 Tootmistulemus näitaja (soojus- ja elektrienergia toodang) ,225 tuh euro 35,47 39,82 Elektrienergia omatarve soojus- ja elektrienergia tootmisel 19,72 16,39 GWh 0,021 0,022 Materjalitõhusus Naatriumhüdroksiid, 44 % lahus 32,4 23,9 t 0,034 0,032 Soolhape, % 53,5 37,3 t 0,057 0,051 Ammoniaakvesi, 25 % 0,035 0,013 t 0, , Naatriumhüpokloriid, % 6,027 4,896 t 0,0064 0,0066 Vesi Pinnavesi m 3 315, ,457 Põhjavesi m 3 7,826 10,133 Heitvesi m 3 116,766 46,805 Jäätmed Tekitatud tavajäätmed: Raud ja teras 18,794 5,1 t 0,020 0,007 Paber ja kartong 2,321 1,155 t 0,002 0,002 Segaolmejäätmed 7,6 7,9 t 0,008 0,011 Ehitus- ja lammutuspraht 23,86 0 t 0,025 0 Veeselitussetted t 0,02 0,023 Tekitatud ohtlikud jäätmed Õline vesi 0 0 kg 0 0 Mootori-, käigukasti- ja määrdeõli kg 1,214 0,332 Elektri- ja elektroonikaseadmeid 0 0 kg 0 0

16 Sisendi/mõju A nimetus A arvväärtus R = A/B A ühik 2010.a 2011.a 2010.a 2011.a Ohtlike ainetega saastunud absorbente, puhastuskaltse, filtrimaterjale kg 0,062 0,949 Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid kg 32,64 4,338 Ohtlikke materjale sisaldavad kivid ja pinnas kg 182,221 Bioloogiline mitmekesisus maa- kasutus, väljendatuna hoonestatud ala m m2 148, ,810 Heited Kasvuhoonegaaside heitkogus: süsinikdioksiid CO t 233, ,366 Õhusaaste: Lämmastikoksiid 320,52 232,29 t 0,341 0,315 Süsinikoksiid 168,12 45,69 t 0,179 0,062 Lenduvad orgaanilised ühendid 9,62 7,9 t 0,0102 0,

17 II PEATÜKK ÕIGUSLIKUD NÕUDED 1. RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID JA NORMID Iru Elektrijaamas on kehtestatud kord, et teha kindlaks ja saada oma kasutusse õigusaktidest tulenevad või muud nõuded, mida organisatsioon on kohustunud täitma ja mida kohaldatakse meie tegevuse, toodete või teenuste keskkonnaaspektide suhtes, ja järgib seda korda. Iru EJ keskkonnakaitse eesmärk tuleneb Eesti Energia ASi keskkonnakaitse eesmärkidest keskkonnaalaste nõuete täitmine äritegevuse korraldamisel ning tekkiva saastumise ja muude keskkonnakahjude minimeerimine. Iru EJ lähtub keskkonnakaitsealases tegevuses Eesti Vabariigi keskkonnakaitselistest seadustest ja nende rakendusmäärustest ning Riigikogu poolt ratifitseeritud rahvusvahelistest keskkonnakaitselistest dokumentidest. Iru EJs on oluliste õigusaktide andmebaas, kus õigusaktid on seotud vastavate Iru EJ oluliste keskkonnaaspektidega. Õiguasktide andmebaas on keskkonnakaitse peaspetsialisti järelvalve all ning seda uuendatakse vastavalt vajadusele. Põhiliste õigusaktide loend, mida Iru EJ on kohustatud täitma on Välisõhu kaitse seadus, Veeseadus, Kemikaaliseadus, Jäätmeseadus, Saaste komplekse vältimise ja kontrollimise seadus, Keskkonnaseire seadus, KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ning Keskkonnatasude seadus. Iru EJ keskkonnaalaste õigusaktide andmebaasi ajakohastamiseks on loodud protseduur, mis korraldab enesele võetud kohustust keskkonnaalaste õigusaktide andmebaasi ajakohastamiseks, õigusaktide nõuete järgimiseks ja vastavuse hindamiseks. Kõik andmebaasi muudatused kinnitab tootmisjuht. 2. ÜLEVAADE KESKKONNALUBADEST Kompleksluba Kompleksluba, tuntud ka kui IPPC-luba, antakse üheaegsel saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimisel ning jäätmete käitlemisel. Seda luba antakse välja Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel. IPPCga lühend ingliskeelsest nimetusest Integrated Pollution Prevention and Control tähistatakse saaste tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses ja seda kasutatakse ka EL direktiivi 96/61/EÜ lühinimetusena. Kompleksluba kohustab käitajat ennetama keskkonnasaastuse teket, tegema keskkonna seiret, rakendama tootmis- ja tööõnnetuste ennetamise meetmeid. See luba sisaldab käitaja keskkonnajuhtimis- ja omaseiresüsteemi kirjeldust ning eeldab parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamist. Juba kompleksloa taotluses peab sisalduma PVTle ülemineku tegevuskava. PVT käitis on tootmissüsteem, mis kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju. 17

18 Iru EJ kompleksluba on tegevuskohakeskne ja tähtajatu ning ta eesmärgid on: kaitsta keskkonda kui tervikut võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda ohustava tegevuse eest käitises tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine. Kuna soojus- ja elektrienergia tootmine on kompleksloa valdkond siis vastavalt Eesti kompleksloaga käitiste nimekirjale oli Iru EJ taotluse esitamise tähtaeg Keskkonnateenistus väljastas Iru EJ-le keskkonnakompleksloa a numbriga L.KKL.HA Keskkonnakompleksluba on dokument, mis annab õiguse kasutada käitist viisil, mis tagab tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Keskkonnakompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise. Peale jäätmepõletusploki projekteerimist alustasime vastavalt Saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seadusele kompleksloa muutmise taotlemist. Muudetud kompleksluba väljastati meile a. Kompleksluba on antud elektrijaamale töötamiseks gaaskütusel, reservkütusena võime kasutada kütteõli ja uues soojus- ja elektrienergia koostootmisplokis tohime kütusena kasutada olmejäätmeid. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise luba nr KL-003 väljastati a algul, Vabariigi Valitsus määras kindlaks summaarsed lubatud heitkogused ja selle jaotuskava aastateks Antud perioodiks on Iru EJ-le aastane lubatud heitkogus t CO2, mida ei ole 2011.a ületatud a väljastas Keskkonnaameti Harju Järva - Rapla regioon Iru EJle vee erikasutusloa nr L.VV/ Luba kehtib Luba annab õiguse Pirita jõe Nehatu paisul kalapääsude rajamiseks. Vastavuse kontroll Vastavalt keskkonna kompleksloaga nõutud korrale toimub õhusaaste, vee ja jäätmearunnete esitamine Keskkonnaametile. Samuti teatame loa andjale: 1) kompleksloaga määratud seire andmed 2) igast õnnetusest, mis oluliselt mõjutab keskkonda või inimeste tervist 3) igast muudatusest käitise laadis või toimimises, mis võib avaldada mõju keskkonnale 4) kavandatavast käitaja vahetumisest 5) planeeritavatest tehnilistest ümberkorraldustest Iru EJ-l on kohustus keskkonnaametnike või keskkonnainspektori nõudmisel osutada abi käitise kontrollimisel, seda on ka 2011.a osutatud. Iru EJ keskkonnakaitselise tegevuse järelevalve ja eeskirjadele vastavus Iru EJ keskkonnalaste tegemiste vastavust kehtivale seadusandlusele ja lubadele kontrollib iga-aastaselt Keskkonnainspektsioon ja kompleksloa 18

19 nõuete täitmist Keskkonnaamet. Keskkonnainspektsioonil ei olnud märkusi jaama a tegevuse kohta. Keskkonnaamet konstanteeris, et Iru EJ a tegevus on vastavuses kompleksloa nõuetega. Keskkonnajuhtimissüsteemide ISO ja EMAS sise- ja välisauditite käigus kontrollitakse samuti seadusandlike nõuete täitmist. Iru EJ-s on sisse seatud keskkonnale olulist mõju avaldavate toimingute näitajate seire ja mõõtmised. Õhuheitmete monitooringu süsteemi on paigaldatud ja vastu võetud ja kõik 2011.a seire tulemused on esitatud Keskkonnaametile. Seire tulemused olid kooskõlas kompleksloa nõuetega a oli Iru EJ vastavus keskkonnakaitselistele nõuetele tagatud -vastavus loa nõuetele, tähtaegne aruandlus, eesmärkide täitmine jms. III PEATÜKK KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID 1. JUHTIMISSÜSTEEMIDE AJALOOST IRU ELEKTRIJAAMAS ISO standardile vastava keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamist Eesti Energia AS-i kõikides ettevõtetes alustati juba aastal a. Keskkonnajuhtimissüsteemi (KJS) sisseviimise peamisteks eesmärkideks oli rakendada säästva arengu põhimõtteid energiasüsteemi igapäevatöös, vähendada energia tootmis- ja ülekandetegevuse keskkonnamõjusid, pidurdada elektrihinna tõusu keskkonnakulutuste ennetamise teel Nõnda tehtigi algust keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisega ka Iru EJs a. suvel viidi Iru EJs läbi esimene keskkonnaaudit, mille eesmärgiks oli kontrollida ettevõtte tegevuse vastavust kehtivatele keskkonnaalastele õigusaktidele ja identifitseerida olemasolevad keskkonnajuhtimissüsteemi elemendid. Auditigruppi kuulusid Eesti Energia keskkonnaosakonna töötajad aastal alustati Iru EJ standardile ISO 14001:1996 vastava keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamist. Juunis 2004 sertifitseeriti IRU EJ KJS AS Metroserdi poolt standardile ISO 14001:1996 vastavaks. Aprillis 2004 alustati EMAS (vt lisa 1) keskonnajuhtimissüsteemi juurutamist Eestis vastava pilootprojekti raames. Iru EJ vastab nüüd uuenenud ISO : 2005 ja keskkonnajuhtimise ja - auditeerimise EMAS määruse nõuetele ja on jätkuvalt sertifikaati omavate ettevõtete registris. Oleme Eestis teine EMAS serifitseeritud ettevõte. 2. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI EESMÄRK JA KIRJELDUS Iru EJ keskkonnajuhtimissüsteemi eesmärk on sõnastatud meie keskkonnapoliitikas vt I peatükk punkt 2 Eesti Energia AS ja Iru EJ keskkonnapoliitika. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa meie ettevõtte üldisest juhtimissüsteemist, mis tähendab meie tootmistegevusest põhjustatud keskkonnamõjude (keskkonnariskide) väljaselgitamist, kontrollimist ja vähendamist ning Iru EJ konkurenstivõime suurendamist keskkonnasõbraliku ettevõtte - rohelise ettevõtte maine abil. 19

20 Iru EJ kvaliteedi-, keskkonna-, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemide suunamisel ja ohjamisel lähtume standardite ISO 9001:2008, ISO 14001:2005 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS) nõuetest. Juhtimissüsteemid on suunatud ennetavale tegevusele mitte aga tagajärgede likvideerimisele. Iru EJ KJS aluseks on määratud olulised keskkonnaaspektid ja Iru EJ keskkonnapoliitika, millest tulenevad meie keskkonnaeesmärgid. Keskkonnajuhtimissüsteem on dokumenteeritud, aitamaks tagada süsteemi toimivust. Iru EJ kvaliteedikäsiraamat on meie jaama töökorralduse käsiraamat, kus on koht kõigil olulistel Iru EJs kehtivatel protseduuridel, juhenditel ja vormidel, mille abil täita omale püstitatud kvaliteedi- ja keskkonna ning töötervishoiu ja tööohutuse eesmärke. 3. KESKKONNAEESMÄRGID JA KESKKONNATEGEVUSKAVA Keskkonnaeesmärgid ja keskkonnaülesanded on kindlaks määratud lähtuvalt meie keskkonnapoliitikast (vt I peatükki) ja arvestatud on ka meie elektrijaama tegevusega seotud olulisi keskkonnaaspekte (vt Tabel 1: Iru EJ keskkonnaaspektid ja tootmisprotsess). Soojus- ja elektrienergia tootmisel kasutatakse kütusena maagaasi, mille põletamisest tuleneb oluline keskkonnaaspekt - heitmete suunamine atmosfääri ja keskkonnaeesmärk - vähendame atmosfääriheitmeid. Olulisim atmosfääriheide Iru Elektrijaamast on NOx heitmed. Keskkonnamõjude ohjamiseks, keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete täitmiseks on meie keskkonnajuhtimissüsteemis dokument Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja -tegevuskava (vt Tabel 4), kus on ära märgitud tegevused, vastutajad, tähtajad ja võimalusel ka vajalik inim- ja rahaline ressurss. Keskkonnaülesannete kirjeldused on prioriteetide järjekorras, mis tulenevad omakorda keskkonnaeesmärkide tähtsusest. Keskkonnategevuskavad koostatakse järgnevaks kolmeks majandusaastaks ning vaadatakse üle igal aastal eelarvete koostamise käigus või vajadusel tihedamini. Siinne kava on koostatud ajavahemikuks 2010 kuni 2013 aasta ja kinnitatud tootmisjuhi poolt. Tabel 4: Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja -tegevuskava Nr 1. Vähendame atmosfääriheitmeid Keskkonnaeesmärk Keskonnaülesanne Vähendame NOx heidet atmosfääri Tegevused Iru EJ rekonstrueerimine II etapp Veekatelde Low NOx põletite paigaldamine Tähtaeg 2012.a lõpp täpsustamisel 20

21 Nr 2. Täidame kompleksloa L.KKL.HA nõudeid 3. Tagame KJSi standartile ISO ja EMASi EP ja EN määruse nr 1221 kohase toimimise 4. Tõstame töötajate keskkonnateadlikkust 5. Projekteerime ja ehitame Iru EJ territooriumile jäätmepõletuse koostootmisploki Keskkonnaeesmärk Keskonnaülesanne Säilitame dokumente ja esitame informatsiooni kompleksloa nõuete kohaselt. Likvideerime tekkinud saaste Täiustame standardi ISO ja EMAS nõuetele vastavat dokumentatsiooni Viime läbi töötajate keskkonnalase teavitamise Jäätmepõletuse ploki projekteerimine ja ehitamine vastavuses kõigi keskkonna jt õigusaktidega Tegevused Iru EJ teatab Keskkonnaametile: 1) kompleksloaga määratud seire andmed 2) igast õnnetusest, mis oluliselt mõjutab keskkonda või inimeste tervist 3) igast muudatusest käitise laadis või toimimises, mis võib avaldada mõju keskkonnale 4) kavandatavast käitaja vahetumisest 5) planeeritavatest tehn. ümberkorraldustest Iru EJ on kohustub Keskkonnaametile või keskkonnainspektori nõudmisel osutama abi käitise kontrollimisel Rakendame standardi ISO 14001: 2004 versiooni ja EMASi määruse nr 1221 nõudeid. Koostame igal aastal uue Iru EJ keskkonnaaruande Keskkonnaalast olulist informatsiooni jagatakse opertiivselt ja jooksvalt nii e-kirjaga, tootminõupidamistel, teadetetahvlil kui ka regulaarsetel jaama töötajate koosolekutel. Uue töötaja sissejuhatav keskkonnakaitse alane koolitus. Ehitusluba olemas alates Ehituslepingu kohaselt valmib Baltimaade esimene jäätmepõletusplokk aastal Tähtaeg Kvartali - ja aastaaruanded ISO14001: 2005 sert kehtib kuni EMAS sert. Kehtib kuni Pidevalt 2013.a 21

22 Nr 6. Täiendame Iru EJ kompleksluba jäätmepõletuse ploki andmetega 7. Viime läbi jäätmepõletusploki jäätmete (põhjatuha ja lendtuha) KMH 8 Lisame Iru EJ keskkonnainfo süsteemi EE andmebaasi 9. Mõjutame mõistlikul määral kaudseid keskkonnaaspekte Keskkonnaeesmärk Keskonnaülesanne Kompleksluba on täiendatud KMH eesmärk: põlevjäätmed käideldakse kõrge efektiivsusega elektri- ja soojuse koostootmisel, tuhk leiab rakendust ehitustegevuses (Riigi Jäätmekava lk. 36). Keskkonnaalase info kogumine ja süstematiseerimine EE kontsernis Vähendame kaudsete keskkonnaaspektide mõju (peatöövõtjate, alltöövõtjate ja tarnijate keskkonnategevus ja selle tulemuslikkus) Tegevused Kuna osa probleeme lahendatakse paralleelselt projekteerimine + ehitamine siis vajalikud täiendused peab tegema iga-aastase ülevaatusel Eesti Energia Iru EJ jäätmete põletamisel tekkivate tuhkade käitiseväline käitlemine KMH aruanne on valmis ja avalik arutelu toimus a Maardu LV-s Iru EJ integreerimine EE kontsernisisese keskkonna andmebaasi. Pakkumuste ettevalmistamise juhise alusel on Pakkuja kvalifitseerimise tingimusteks ja nõutavate dokumentide loetelus teostamisele tulevate tööde Keskkonnasäästlikuse kirjeldus. Tähtaeg Jäätmepõletusploki käivitamise algus KMH aruande heakskiit ca juuni 2012.a 2012.a lõpp Plaanis hakata järkjärguliselt juurutama keskkonnaho idlikku riigihanget. 4. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SISE- JA VÄLISAUDITID Siseauditid Siseaduditid toimuvad Iru EJ siseaudite aastaplaani alusel, kus on näidatud toimumisaeg, käsitletav teema ja kes auditeerib a aprillis toimusid keskkonnajuhtimissüsteemide ISO ja EMAS siseaudit. Audiitoriteks olid Eesti Energia keskkonnakaitse osakonna ja Narva Elektrijaamade spetsialistid. Vormistati 3 mittevastavust ja 3 vaatlustulemust. Korrigeerivad tegevused on tehtud. Lisaks siseauditile on elektrijaamas sisse seatud kord, et vastavalt vajadusele toimuvad töötajate keskkonna -ja tööohutusalase teadlikkuse tõstmiseks töökultuuri ülevaatused, kus kontrollitakse töö- ja tuleohutusnõuete täitmist, ja keskkonnakaitselisi aspekte. Peale ülevaatust koostatakse avastatu osas akt. Akti kantakse sisse parendustegevused, vastutajad ja täitmise kuupäevad. 22

23 Välisauditid Keskkonnajuhtimissüsteemide EMAS ja ISO 14001:2005 välisautit toimus a. sertifitseerimisfirma Metrosert AS poolt. EMAS järelevalveauditi käigus kontrolliti 2010.a keskkonnaaruandes toodut. Põhiliselt jäid audiitorid aruandega rahule, parandusettepanekud on arvesse võetud. Järelevalveauditi käigus registreeriti 1 mittevastavus ja 4 vaatlustulemust. Korrigeerivad tegevused on läbi viidud. Kehtiv keskkonnaaruanne on avalikustatud internetiaadressil ja on heaks teabeallikaks meie kõikidele huvigruppidele: Lisa 4: Eesti Energia AS Iru Elektrijaama KJS sertifikaat Nr KK-007/E40 Lisa 5 : Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi EMAS sertifikaat 5. JUHTKONNAPOOLNE ÜLEVAATUS Keskkonnajuhtimissüsteemi juhtkonnapoolne ülevaatus viiakse läbi 1 kord aastas. Iru EJ kvaliteedikäsiraamatus on kirjeldatud protseduuri, mis kehtestab juhtkonnapoolse ülevaatuse läbiviimise korra. Juhtkonnapoolset ülevaatust tehakse juhtkonna koosolekul ühe päevakorrapunkti raames. Juhtkonnapoolse ülevaatuse väljundiks on otsused ja tegevused, mis on seotud keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle protsesside mõjususega ning vajatavate ressurssidega. 6. TÖÖTAJATE KAASAMINE Iru EJ tegevuseesmärgid on saavutatavad ainult ühiseid põhiväärtusi kandvate töötajate kaudu. Põhiväärtused on sellised omadused, mida Iru EJ oma töötajatelt eeldab. Põhiväärtusi omaks pidav töötaja teeb konkreetses otsustussituatsioonis õige otsuse. Teda võib usaldada iseseisvale tööle omas valdkonnas täpselt nii, nagu elektritöödele või katla- ja turbiiniseadmetega seotud töödele lubame selleks kompetentseid töötajaid ja usume, et nad teevad oma töö õigesti ja ohutult. Põhiväärtused on need lihtsad reeglid, mis lisaks ettevõtte eesmärkidele ja iga töötaja oma vastutusala kirjeldusele aitavad igal töötajal oma tööülesannetega niimoodi toime tulla, et tulemus vastaks ettevõtte ootustele, s.t. viiks meid lähemale seatud eesmärkidele. Töötaja põhiväärtused on ettevõtlikkus, koostegemine, vatutustunne ja asjatundlikkus. Meie töötajad tunnevad Iru EJ keskkonnapoliitikat, oma tööga seotud keskkonnaaspekte ja mõjusid. 23

24 IV PEATÜKK KESKKONNAASPEKTID JA -MÕJUD 1. ATMOSFÄÄRIHEITMED Tabel 5: Peamised atmosfääri saastajad Saasteaine, t Lämmastikdioksiid NO x Süsinikoksiid CO Lenduvad orgaanilised ühendid LOÜ Süsinikdioksiid CO 2 Lubatud kogus aruande aastaks, t t ,52 232, t/ GWh 0,319 0,433 0,392 t Limiteerimata ,12 45,69 t/ GWh 0,19 0,227 0,077 t 8,5 9,62 7,9 28,55 t/ GWh 0,012 0,013 0,013 t t/ GWh 256,9 297,1 283,1 Eriheitmed on arvutatud soojusenergia toodangu ühiku kohta. Kuna Iru EJ töötab maagaasil, siis me ei emiteeri õhku väävlit ega tahkeid osakesi. Süsinikoksiidi heitmete erinevus kahel viimasel aastal tuleneb toodangu andmisel kasutatud seadmete koosseisu erinevusest (veesoojenduskatlad, energiaplokid) ja toodangu struktuuri erinevusest. Mõlemal aastal oli heide võrreldes kompleksloas lubatuga väga väike, sest toodangud olid väikeses ja Iru EJ seisis palju. Saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkogusi saasteainete kaupa saab vaatata ka aruandele lisatud kompleksloast. Iru EJ pole ületanud oma tegevuse käigus saasteainete lubatud heitkoguseid. 2. VESI (VEEVÕTT, KASUTAMINE, REOSTAMINE) Iru EJ kasutatakse vett järgmistel eesmärkidel (ära on näidatud ka kasutatava vee liik): tehnoloogiliseks otstarbeks ja seadmete jahutamiseks (pinnavesi Pirita jõest) tuletõrjeveeks (pinnavesi Pirita jõest) joogi- ja olmeveeks (põhjavesi puurkaevudest) Pinnavesi Tabel 6: Pinnavee kasutamine Vee liik Pinnavesi (= jahutusvesi tehnoloogiline vesi), m 3 Toorvee koostist analüüsitakse Pirita jõe Peterburi mnt. silla juurest võetud proovide põhjal. Proovid võetakse sagedusega 1 kord kuus, proove võtab Iru 24

25 Elektrijaama keemialabori atesteeritud proovivõtja, analüüsid tehakse samas laboris. Täisanalüüsi korral kontrollitakse järgmisi parameetreid: leeliselisust fenoolftaleiini ja metüüloranži järgi ning samuti humaadid, kloriidid, sulfaadid, ränidioksiid, lahustunud fosfaadid, nitritid, vesinik-karbonaadid, anioonide summa, üldine karedus, kaltsiaalne karedus, magnesiaalne karedus, kaltsium-, magneesium-, naatriumioonid, alumiiniumoksiid, raud(iii)oksiid, vaskoksiid, ammooniumioonid, katioonide summa, mineraaljääk, kuivjääk, kuumutusjääk, ph, elektrijuhtivus, hõljuvaine, hapendatavus. Vajadusel analüüsitakse täiendavalt naftaproduktide sisaldust. Pinnavee erikulu toodanguühingu kohta 2011.a on alljärgnev: 1. soojusenergia saamiseks 0,390 kg/kwh 2. elektrienergia saamiseks 1,592 kg/kwh Toorvee kulu mõõdavad veekulumõõtjad ja kehtestatud on tehnoloogilised normatiivid eraldi elektri- ja soojusenergia tootmisel. Põhjavesi Tabel 7: Põhjavee kasutamine Vee liik Põhjavesi puurkaevudest kokku, m Võetava põhjavee koguse määramiseks on paigaldatud isekirjutavad veekulumõõtjad.puurkaevude vee kvaliteedi analüüs korraldatakse üks kord aastas, proovid võetakse Iru EJ pumbajaamast, kummagi puurkaevu osas eraldi. Proovivõtu ajal registreeritakse puurkaevude töörežiim. Proovid võeti ja tehti analüüsid a. Analüüsid tehakse akrediteeritud laboris. Anlüüsitakse järgmisi näitajaid: lõhn, sademe iseloomustus, värvus, hägusus, ph, üldine leeliselisus, üldine karedus, kaltsium, magneesium, kaalium, naatrium, ammoonium, nitraadid, nitritid, üldraud, fluoriidid, kloriidid, sulfaadid, fosfaadid, permanganaatne hapnikutarve, kuivjääk, põletusjääk. Heitvesi Iru EJ on ühendatud ühiskanalisatsiooniga ja olmevee heite keskmine lubatud vooluhulk ööpäevason on 72 tonni ja aastas tonni. Sademe- ja tehnoloogilise heitvee ühisvoolse väljalaskme suublaks on Kroodi oja. Heitvee väljalaskme lubatud vooluhulk aastas on t/a. Heitvee hulk, mis suunatakse Kroodi ojja, leitakse arvutuslikult. Tabel 8: Heitvee kogused Vee liik Heitvesi, m

26 Tabel 9: Keskkonda juhitava heitvee reostuskoormused Komponent Üldlämmastik, t 0,70 0,215 0,089 Üldfosfor, t 0,01 0,008 0,001 Biokeemiline hapnikutarve 7, t 0,71 0,393 0,082 Heljum, t 1,0 0,89 0,176 Ühealuselised fenoolid, t 0,01 0,002 0,0005 Kahealuselised fenoolid, t 0,01 0,001 0 Naftasaadused, t 0,01 0,0025 0,00076 Sulfaat, t 20,9 9,57 2,88 Heitvee analüüsid tehakse OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris igakuiselt. Käitise keemialaboris kontrollitakse ka veepuhastusprotsessi eri etappides saadava vee kvaliteeti (analüüsitavad komponendid samad, mis toorvees). Veepuhastusprotsessi põhimõtteskeem on toodud Lisas 6: Keemilise veepuhastuse ja jaotamise põhimõtteline skeem. Vee säästvamaks kasutamiseks on veepuhastussüsteemi uuendatud ja pehmendamine-deioniseerimine toimub automaatrežiimil. 3. SETTEBASSEINID Iru Elektrijaamal on neli tehnoloogilise heitvee basseini. Kaks basseini on betoneeritud-asfalteeritud põhjaga, kaks loodusliku põhjaga. Kahte loodusliku põhjaga basseini pole heitvett lastud. Ühte betoneeritud-asfalteeritud põhjaga basseini lasti raske kütteõlii kasutamise aegadel õhu eelsoojendi küttepindade pesuveed, mille tagajärjel on basseini põhja settinud raskemetalle sisaldav muda. Teise betoneeritud-asfalteeritud põhjaga basseini lasti neutraliseeritud happepesuveed. Basseine kasutati 1999.a maini kuni Iru EJ kasutas raskeküteõli. Basseine ja nende ümbrust seiratakse perioodiliselt, võttes 3 kontrollkaevudest veeproove. Kontrollkaevudest võetud veeproovide analüüside tulemuste põhjal, mis olid korras, puudub vajadus korrigeerivaks tegevuseks aastal korraldasime Iru Elektrijaama tehnoloogilisse skeemi kuuluvate muda ja pesuvee basseinide seisukorra hindamiseks hanke, et saada hinnang settebasseinide seisundile. Uuringu põhjal saame öelda, et mingit basseinide ohtlikku seisundit praegu ei täheldatud ja kardinaalseid muutusi basseinide seisukorras lähema 5 aasta vältel pole oodata. 4. OHTLIKE MATERJALIDE LADUSTAMINE Ohtlikest jäätmetest tekivad meil elavhõbedat sisaldavad lambid ning akud, mida hoiame kuni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele üle andmiseni spetsiaalses laos, spetsiaalselt märgistatult. Ohtlikud jäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi, lukustatavas ruumis. Nõuetele vastav ohtlikke jäätmeid käitlev jäätmekäitlusfirma leitakse vähempakkumise konkursi korras. 26