SÕNAUS JA TEMA SÕBRAD
|
|
|
- Toivo Aro
- 7 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 SÕNAUS JA TEMA SÕBRAD Arvo Krikmann GENERATIIVSE GRAMMATIKA GRUPI JUUBELIKOOSOLEK
2 20. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves välja uudissõnade loomise võistluse ja pani sellele nimeks "Sõnaus". Selle oli ta leidnud F. J. Wiedemanni sõnaraamatust ja see tähendas seal koosolekut, arutelu, läbirääkimist või võlumist ja nõidumist (Bespechung, Bezauberung). Eesti meedia ja keelekorraldajad võtsid üleskutse vastu suure entusiasmiga ning sõnaused on sestpeale kestnud tänini (nt septembris 2015 algatas ajakiri "Anne & Stiil" ilu- ja moeteemalise sõnause vt Sõnaus-termin ise sai meedias samuti heauskseid hinnanguid: "unustatud, ent tore sõna", "ilus vana, ent ununenud sõna" jmt. Keegi ei märganud, et Wiedemann oli sõnausele sulgudes lisanud lühendi "pt" (st 'poetisch', 'luulekeelne'). Millisest allikast Wiedemann oma sõnause ammutas, see võib selguda vaid õnneliku juhuleiuna. 2
3 Ka 20. sajandil tuleb kahesilbilise aus-lõpuga sõnu ette ainult eesti luules, kõige sagedasem neist on hõllaus. Nt Artur Adsoni luuletuses "Vanaesä", samuti Marie Underil, Hando Runnelil, Lauri Sommeril). Underil leiduvad veel salasõnaus (luuletuses "Lumi") ja salaus, ehk mõned muudki. Kirjakeeles on ainsaks erandiks avaus. Adson: Üts lumihapen, kulupää, üts vana mehekene lääp omma Luujat tennämä, kään noodilehekõnõ, sääp klahve pääle nõdra' käe', et katab kõllast kõllaus; silm häste seleta ei näe, ent hengen vana hõllaus. Under: Veab üle olnud aiatee salasõnause; valge sõrmi kägistab vee; sosistab rõugutuse. 3
4 Seetõttu pole ime, et keeleteadlased on suhtunud sellesse sõnatuletusmalli ning hiljem ka sõnausse endasse ja sõnausvõistluse tulemustesse üpris reserveeritult (nii Reet Kasik juba 1975, hiljem veel Jaan Kaplinski 2010, Mati Hint 2012, Joel Sang 2014). Nt Reet Kasik (1975) märgib vokaal+us-lõpuliste sõnatuletiste kohta: "Neid väljaspool keelt seisvaiks kuulutada pole vaja, nende ebareeglipärasust on aga tarvis näidata selleks, et sellist struktuuri ei võetaks mallina eeskujuks uute sõnade moodustamisel." Ja Mati Hint (2012) ütleb lühidalt ja selgelt: Eesti keeles kehtib järgsilpide puhul reegel: sõnasisene silp algab konsonandiga. Soome kirjakeeles seevastu on kolmesilbilised aus- ja äyslõpulised tuletised täiesti regulaarsed ja produktiivsed (allikas Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen nykysuomen sanalista (loendis sõna). 4
5 -aus üle 440 sõna: ahnaus ahtaus aisaus aitaus arvaus auraus avaus haaskaus hakaus hakkaus halaus halvaus haraus hankaus harjaus harmaus harppaus hartaus haukkaus hauraus hautaus heilaus herjaus herraus hiiskaus hilaus hinaus hisaus hitaus hitsaus hoivaus holvaus hoonaus huijaus huikkaus huimaus huiskaus hujaus humaus hummaus huokaus huopaus huraus hurmaus hurskaus huumaus ilmaus imppaus irstaus jakaus joikaus junttaus kaahaus kaappaus kahlaus kahnaus kaipaus kairaus kaivaus kajaus kalttaus kampaus kamppaus kanttaus karkaus karsaus karstaus karvaus kasaus katsaus kaulaus keikaus kelaus kertaus kiekaus kiepaus kiepsaus kihaus kihlaus kiilaus kiivaus kilaus kiljaus kipsaus kirjaus kirkkaus kirskaus kitsaus kittaus kiusaus kohaus kohtaus kokkaus kolaus konttaus koodaus koolaus kopaus kopsaus korjaus korvaus kotkaus koukkaus krakkaus kreppaus kromaus kruunaus kruusaus kryptaus kuiskaus kuittaus kuivaus kulaus kulmaus kultaus kumaus kuormaus kuorsaus kuppaus kurlaus kuskaus kuulaus kuuraus kuvaus laahaus lainaus laivaus lakkaus lanaus lankaus lankkaus lastaus lataus laukaus lauttaus lehaus leikkaus leimaus leiskaus lespaus letkaus liimaus liisaus linjaus lintsaus lipsaus liraus listaus liukkaus loikkaus loiskaus loraus 5
6 loukkaus lunttaus luotaus luotsaus lupaus luraus lynkkaus maalaus maiskaus makaus manaus massaus maukkaus meikkaus merkkaus mestaus miksaus mittaus moiskaus mokaus moksaus mollaus molskaus moppaus morkkaus muksaus muljaus multaus munaus muokkaus muovaus murskaus muuraus naaraus naksaus napaus napsaus narkkaus narraus nastaus naulaus neppaus nielaus niiaus niittaus niksaus nipsaus nollaus nukkaus nuottaus nurkkaus nuuttaus ohjaus ootraus paalaus paijaus paikkaus pakkaus paklaus palkkaus palvaus pamaus panttaus parjaus paukaus peilaus peippaus peitsaus peittaus penslaus pestaus petaus petraus petsaus pihaus piikkaus piippaus piiskaus pinnaus piraus plankkaus pohjaus polskaus pomppaus ponttaus poraus posaus potkaus povaus preppaus printtaus pronssaus psyykkaus puhtaus puijaus puikkaus pukkaus pulaus pulttaus pummaus pumppaus punaus puolaus purkaus purnaus purskaus putsaus puttaus raahaus rahtaus raihnaus rainaus raiskaus raivaus rajaus rakkaus rankkaus rappaus rapsaus raskaus rassaus rasvaus reittaus reivaus rienaus riettaus rihlaus rikkaus ripaus ripsaus risaus roiskaus rojaus ropsaus ruiskaus rukkaus rullaus runkkaus runsaus ruoppaus rusaus rustaus rutsaus sameus sahaus sairaus sakkaus saksaus 6
7 salaus salpaus samplaus santsaus sarkaus satsaus saumaus seisaus selaus selkkaus senttaus seuraus siemaus sieppaus sihaus sihtaus siistaus sijaus silaus singlaus sinkkaus sintraus sirklaus siunaus skannaus skeittaus skimbaus skoolaus slammaus sliippaus soimaus solkkaus solvaus soraus sorvaus sparraus spiikkaus spinnaus splittaus sponssaus starttaus steppaus suhaus suihkaus sujaus summaus sumplaus suojaus suolaus surfaus sutkaus suulaus suuntaus takaus taklaus tallaus talttaus tankkaus tapaus tarhaus tasaus teikkaus teilaus teippaus tekstaus tempaus tenttaus tervaus testaus tikkaus tilaus tinaus tiraus tiskaus tislaus titraus toilaus toppaus treenaus trimmaus trokaus troolaus tsekkaus tuhaus tuhkaus tuhlaus tuikkaus tujaus tulkkaus tullaus tupraus turnaus tussaus tutkaus tuumaus tuuttaus uhkaus uhraus vaarnaus vahaus vaivaus vajaus vakaus valkkaus valppaus valssaus valtaus vamppaus vapaus varaus varkaus varppaus vaskaus vatkaus vauraus vehmaus vehtaus veikkaus veisaus veivaus vekkaus vertaus vesaus viekkaus vieraus vihjaus viikkaus viilaus viisaus viittaus viivaus vilaus vilkaus vilkkaus vinkaus virkkaus virtaus vislaus vispaus vitsaus vuokraus vuolaus vuoraus 7
8 -äys u 100 sõna: epäys henkäys hylkäys hyppäys hyräys hyökkäys hämäys härnäys höyläys höösäys ikäys jymäys jynssäys jyräys jysäys kehräys kerjäys keräys kyhäys kyttäys kärkkäys kärräys lisäys lykkäys läimäys läiskäys läjäys läpsäys mäiskäys mäjäys mäskäys mässäys mätkäys määräys möhläys nykäys nypläys nytkäys nyyhkäys nyökkäys näppäys näpsäys näpäys prässäys pysäys pyöräys päiväys pänttäys päärmäys pöläys ryntäys rysäys ryöppäys ryöpsäys ryöväys räiskäys räknäys rämäys räpsäys räpäys räsäys rääkkäys röyhtäys silmäys sykäys sysäys syväys syynäys sähläys säikäys sämpläys särmäys säväys tyrmäys tyräys tyssäys tyyttäys työläys tähtäys tärskäys täräys täsmäys tölväys tömäys töppäys törmäys törsäys töräys välppäys väläys värjäys värkkäys värväys väsäys ylväys ymppäys ynnäys yökkäys 8
9 Kuid kolmesilbilisi aus(s)- ja äüs(s)-lõpulisi sõnu ning nende siirdekonsonandiga (ah(h)us(s), avus(s)-, ajus(s)-lõpulisi ja eesvokaalseid vasteid enamasti just deskriptiivverbide nimisõnatuletisi on rohkesti ka Kagu-Eesti (ja vähem Lõuna- Tartumaa) murdesõnavaras ning teisalt ja veidi erinevate tüvetüüpide baasil soomemõjulises Kuusalus jt rannikumurde kihelkondades. "Väikeses murdesõnastikus" leidub neid ühtekokku päris suurtes hulkades: 9
10 -aus 32 sõna: haugahuss (augaus) "haugatus avaus (avavus) kurvaus "uinak kõlaus (kõlahuss) "<heli kõõksaus "kõõksatus labaus "<peotäis lapsaus (lapsahus) "laksatus lartsavus (lartsaus lartsahuss) "lartsatus liemaus "<leek lopsaus (lopsah(h)us) "lopsatus lubaus (lubajus lubahhus) "lubadus lõmpsaus "<lonks magaus (magavuss magah(h)us) "<magamine lumehang magjaus (magjavuss makaus magahhus) "maius molksaus "mulksatus pahraus "<pulstunud olevus pitsaus "köie jätkukoht poraus "&porama rabah(h)uss (rabaus rapauss) "<haigus kudumisviga rojaus (rojah(h)uss) "<raksatus rõksaus "prõksatus solkaus "võrgukudumisviga tsoraus (tsorahhuss) "sorin sortsatus tsulbsaus "sulpsatus tõraus "mürtsatus huigaus (uigahuss) "huigatus huimaus "peapööritus uinaus (uinahhus) "uinak vabaus "vabadus volaus "<solksatus vuhvaus "vuhvatus vulksaus "vulksatus 10
11 -auss 25 sõna: kahmauss "<judin kahvauss "vihmahoog kopsahus(s) (kopsauss kopsavus) "kopsatus kõvauss (kõvahus kõvhuss) "kõvadus lagjavuss (lagjauss lagjadus) "laius loksauss (loksa(h)hus) "loksatus lupsauss "lupsatus madsauss (madsavuss madsah(h)uss) "matsatus mulksauss (mulksahhus) "mulksatus pardsauss (partsavus) "partsatus ploksauss (ploksahus) "plaksatus putauss (putahus) "takistus ramauss "<müra rapsauss (rapsahuss) "rapsatus robsauss "ropsak ropsauss (ropsahuss) "ropsatus suigauss (suigavuss suigahhuss) "suigatus tsirauss (p tsirahhuist) "sirtsatus sirin tsolgauss "solksatus tujauss (tojauss tuia(h)uss) "tuju hoop unnauss "<ulgumine vaugauss (vaugahuss) "vingatus vigauss "viga vohvauss "vuhvatus hõlauss (õlavuss hõlahhuss) "<igatsus ihaldus soov 11
12 -äüs 13 sõna: kühnäüs "kohmitseja mölgäüs "<vallatleja mütsäüs (müdsä(h)üss) "mütsatus neeläh(h)üss (neeläüs neelähtüss) "neelatus nühksäüs "<müks päkräüs "lühike inimene pölläüs "<suitsusammas röhtäüs "röhitis sähväüs "sähvatus süväüs "sügavus hülbäüs "lake hünäüs (hünähhüs) "ühmatus hüräüs (hürähhüs) "uratus -äüss 3 sõna: mädäüss "mädanemine möögäüss "möögatus särtsäüss "särtsatus -ahus 22 sõna: eerahus "libisemine inahus (inähüss) "<häälitsus hirnahus "hirnatus jahmahus "ehmatus kirahus "klirin klõksahus "klõksatus kobahus "<valing kolahus (kolauss) "kolin kropsahus "kropsatus kõmahus "kõmakas kõrahus "<krabin kõrgahus "<seen kõvauss (kõvahus kõvhuss) "kõvadus käägahus "kääksatus käägsah(h)us "<hoop lõigahus "&lõikama niksahus "nikastus plonksahus "sulpsatus purdsahus "purtsatus põrahus (põra(hh)us) "<mürtsatus vavvahus "vingatus vurahus "vuratus 12
13 -ahuss 43 sõna: haugahuss (augaus) "haugatus isahuss (isauss) "isu jahvahuss "ehmatus jõmahuss "judin kiidsahuss "&kiidsahhamma kiimahuss "tahtmine klõnksahuss "lõksatus klõpsahuss "klõpsatus kolksahuss (kolksavuss) "kolksatus krapsahuss krooksahuss "krooksatus krõpsahuss "krõpsatus kuugahuss "käo kukkumine kõbahuss "kõbin kõhahuss "kõbin käärahuss "leivaviil mudsahuss "musu naksahuss "naksatus nõksahuss "nõksatus nõrgahuss "<nõrkus pilgahuss "välgatus proosahuss "aevastus puhahuss "puhang raksahuss "raksatus roksahuss "<raksatus rujahuss "<prantsatus rõõgahuss "röhitis räugahuss "kräunatus sopsahuss "<vihmahoog tilahuss (tilaus) "tilin tolmahuss "<hoop silmapilk tsolahuss (tsolaus) "sulpsatus tsolgsahuss "sulpsatus tsopsahuss "<vihmahoog tsosahuss "susin tsurgahuss (tsurgaus) "tärge tsõõrahuss "&tsõõr turnahuss "aevastus tõrgahuss "põrutamine rappumine uigahuss "<suur hulk husahuss "<susin voolahuss "hoop hünksahuss "ümin 13
14 -ähüss 15 sõna: jämähüss "ehmatus kinähüss "kenadus kirähüss "kiremine köhähüss "köhatus närähüss "urisemine pälgähüss "välgulöök reevähüss "unerammestus räksähüss (räksahuss) "raksatus räpsähüss "<praksatus rüüsähüss "köhahoog segähüss "segadus serbähüss (serväüss) "<jook rüübe tsäbähüss "suutäis tümpsähüss (tümbsäüss) "tümpsatus välgähüss (välgavüss) "välgatus -ahhus 9 sõna: janksahhus "jõnksatus kohahhus "kohin lakahhus "<lakkumine plõksahhus "plõksatus prõksahhus "prõksatus põngahhus "müristamine tuulõrabahhus "<haigus hubahhus "hoop vihahhus "vaen viha -ahhuss 5 sõna: jamahhuss "pauk kirsahhuss "karjatus nilpsahhuss "limpsatus nuhahhuss "<nuuskamine vipsahhuss "lipsatus 14
15 -avus 21 sõna: igavus (igävüss) "<igatsus jõrgavus "suguhimu krõksatus (krõksavus krõgsahuss) lartsavus (lartsaus lartsahuss) "lartsatus lihavus lortsavus "larakas odavus (uodavus) osavus (õsavus) palavus "<palavik pistavus "jätkukoht prandsavus "prantsatus rabavus "<haigus kudumisviga segavus "<segu sumavus "sumakas sõnavus "<haigus sügavus (sügävüss) süvivüs "sügavus teravus (terävüs) "<terasus tikkavus "tikandus ustavus vurtsavus "<hoop -ajus 26 sõna: hiiajus "takistus kihajus "veekeeris kraamajus "kriimustus laimus (laimajus laimaus) "laim lebajus "kraasitäis lubaus (lubajus lubahhus) "lubadus manajus "nõidus mardajus (marda(v)us(s)) "mardus nagajus "pasmapael obajus "obadus parajus (paraus) plaksajus "plaksatus plaugajus "plaks praksajus "praksatus rabajus "rabandus raksajus "raksatus reunajus "<auk võrgus sahvajus "sahmakas salajus "<salalikkus solajus "sulpsatus solgajus "võrguparandusviga süvajus "vulva tabajus (taba(v)us) "mõõt võrgu paelutamisel tohvajus "<puhang tormajus "tormipilv vuhvajus "<pahvatus 15
16 "Väikese murdesõnastiku" kirjetes on samatüvelised, erilõpulised sõnad pahatihti esitatud lihtsalt üksteise geograafiliselt eristamatute variantidena. Näiteks: lubaus (lubajus lubahhus) "lubadus Kuu Vai Krl Har magaus (magavuss magah(h)us) "<magamine lumehang Vai Trv Krk Ran Puh Võn Ote San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut magjaus (magjavuss makaus magahhus) "maius Krk Hel Ran Puh Nõo Kam Ote San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei rabah(h)uss (rabaus rapauss) "<haigus kudumisviga Rõn Har Plv Vas Räp Se Seetõttu pole võimalik täpsustada eri hääldusvariantide levikualasid, samuti nende vahekordi erilõpuliste supiinivormidega (nt hirnahhama ~ hirnahtama; kiidsahhamma ~ kiidsahtama; kilahhama ~ kilahtam(m)a; krõpsahamma ~ krõpsahtama; piidsahhama ~ piidsahtamma; roksahamma ~ roksahtamma jts). 16
17 Neist müradest kumavad siiski läbi mõned küllalt selged tendentsid: 1) geminaatsed ahhus(s)-lõpulised vormid on levinud ainult Vastseliinas, Setus ja Lutsis; 2) ajus-lõpulisi vorme on noteeritud valdavalt Kuusalust, vähem muudest rannikumurde kihelkondadest (Jõe, Hlj, VNg, Jõh, Vai); 3) avus-lõpulised sõnad on heterogeense tekkega, nende hulgas on suhteliselt vähe deskriptiive, teisalt mitmeid kirjakeele vormidega kattuvaid laia levilaga adjektiivituletisi, kus v-aines kuulub juba tüve koostisse (igavus, odavus, osavus, palavus, sügavus, teravus, ustavus). 17
18 Murdesõnade igavus ja sügavus levikukaardid: Ma ei oska midagi kompetentset väita aus-, äüs-lõpuliste sõnade keeleajalooliste eellaste kohta. Kas lõunaeesti deskriptiivide kohta sobiks nt selline oletus: *-ahδus -ahhus -ahus -aus? Kas nii pikk teisenemiste ahel on usutav? Millised võinuksid olla avus- ja ajus-lõpuliste vormide eellased, selle kohta ei söanda ma mingeid oletusi teha. 18
19 Kirjandus Kasik, Reet Verbide ja verbaalsubstantiivide tuletusvahekorrad tänapäeva eesti keeles. Keele modellerimise probleeme 5, 5 162, Tartu Kaplinski, Jaan Goodbye my Estonian Hint, Mati Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus. Keel ja Kirjandus 2, Sang, Joel Inetusvõistlused. Keel ja Kirjandus 5,
Yhteinen sanasto auttaa alkuun
Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka
Vanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q
R U UM, KOTUS J A K O TUSSÕNIME Q R U U M, K O H T J A K O H A N I M E D 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLI C ATI ONS OF VÕRO I NSTI TUTE 25 RUUM, KOTUS JA KOTUSSÕNIMEQ RUUM, KOHT JA KOHANIMED SPACE,
Vähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
IX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis
IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele
JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA
Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Irja Laine JOHANNES AAVIKU KEELEUUENDUS MIKA WALTARI SINUHES VÕRDLUSES PIRET SALURI TÕLKEGA Magistritöö Juhendaja: dotsent Anne Lange, Ph.D
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise
1034 Kolmeteistkümnes aastakäik Niv 1 EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri. Toimetus: Joh. V. Veski
j-m 1034 Kolmeteistkümnes aastakäik Niv 1 EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Julias Mägiste Peatoimetaja Toimetus: Joh. V. Veski Elmar Elisto Toimetuse sekretär.ni Xaptu 1934 Akadeemilise
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti
http://dx.doi.org/10.7592/mt2015.61.regi Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti Avaldatud: Keel ja Kirjandus 1991, vol 34, nr 8, lk 452 458 Juba 1981. a. ilmus Tartu Ülikooli toimetiste 587. vihik
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
soome ja eesti keel kõrvuti
RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:03 Page 851 soome ja eesti keel kõrvuti Hannu Remes. muodot kontrastissa. suomen ja viron vertailevaa taivutusmorfologiaa. acta universitatis ouluensis B. Humaniora
SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD
Keeleuuendus. Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks.
Nr. 2 I aastakäik 1925 Keeleuuendus Aegkiri õigekeelsuse ja keeleuuenduse edendamiseks. SISU: Joh. Aa vi k.. Keeleuuenduse seisukord ja väljavaated. M. Tooms.. Prolatiiv (lõpp). J. Perens.. -likkude, -likke,
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
ГОН. lodming. eesti kujutavas kunstis, artikkel.
ГОН lodming Sisu: Marie Under: V66rsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu: Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. Joh. Aavik: Eesti keele hüved ja
KI RÄ N D Ü S / KI I L V E I D E M B ÜS E N K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1
KI RÄ N D Ü S/ KI I L VEIDEMB ÜS EN K I R J A N D U S / K E E L V Ä H E M U S E S 1 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUB LI CATIONS OF V ÕRO INST IT UT E 23 KIRÄNDÜS/KIIL VEIDEMBÜSEN KIRJANDUS/KEEL VÄHEM USES
iggi ISSN KEEL JA KIRJAND US
8. iggi ISSN 0131 1441 KEEL JA KIRJAND US SISUKORD I. Rüütel. Mida öelda lõpetuseks? («Eesti folkloristika täna ja homme») 449 U. Tedre. Regivärsist üldse ja vepsa regivärsist eriti 452 T. Erelt. Eesti
Kulta kulisee ja raha krabiseb Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles
Kulta kulisee ja raha krabiseb Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles Heinike Heinsoo Tartu Lauri Hakulinen on öelnud, et soome deskrip tiivsõnavara on rikas ja elujõuline ning deskriptiivsust
Sisu: eesti kujutavas kunstis, artikkel.
I Sisu: Marie Under: Võõrsil, luuletus. August Mälk: Kolm meeleolupilti, kilde. Henrik Visnapuu} Luule päevikust. Gustav Suits: Rootsi luulepõimikust, tõlkeid. }oh. Aavik: Eesti keele hüved ja pahed, artikkel.
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
OMA KEEL. nr 1. Cg^ Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee!
OMA KEEL keeieajakiri kõigile nr 1 kevad 2002 Kognitiivne keeleuurimine Kas kellaga siga nägid? Koolifoikloor: reebused Tarkvara ja eesti kee! Uuemad inglise laenud Cg^ Oma Keel nr 1 / kevad 2002 Oma Keel
Toimetanud Pille Eslon
EESTI FILOLOOGIA OSAKONNA TOIMETISED 10 ÕPPIJAKEELE ANALÜÜS: VÕIMALUSED, PROBLEEMID, VAJADUSED Toimetanud Pille Eslon TALLINN 2008 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI FILOLOOGIA OSAKONNA TOIMETISED 10 ÕPPIJAKEELE
^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
![^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\](/thumbs/22/1359839.jpg "^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\")
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
Põhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Seitsmes aastakäik NQ 5-0. Tartus, 1028 Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus.
1938 Seitsmes aastakäik NQ 5-0 EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Toimetus; Albert Saarest» H. Pfirkop Peatoimetaja Toimetuse sekretär * Joiu.V. Vraki * Tartus, 1028 Akadeemilise Emakeele
Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina
Künnap 7.12.2007 13:33 Sivu 968 VEEL LÄÄNEMERESOOME JA EESTI EITUSPARTIKLITE EI, EP, ES PÄRITOLUST * AGO KÜNNAP Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina kahest komponendist:
ISSN KEELJA KIRJANDUS
1 8 7 ISSN 0131 1441 : I KEELJA KIRJANDUS SISUKORD KOLLEEGIUM: P. Л. О. R. R. 1.. Л. Л. Ariste, Hint, E Jogi, А Kull, V V. Hallap Jansen, Kask, Pall, i. Peep, Päll, E. Sõgel. Ü. Tedre, Vinkel. TOIMETUS:
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
1000 TALVIHOITO: KADUT, TORIT, AUKIOT, KEVYEN LIIKENTEEN VÄYLÄT, LINJA- AUTOPYSÄKIT, PYSÄKÖINTIALUEET Valmistelevat työt
Sivu 1 JOKELAN ALUEURAKKA 2O13 2O17 Tuusulan Jokelan alueurakkaa 2013 2017 koskevaan urakkatarjouspyyntöönne viitaten tarjoudumme suorittamaan urakassa esiin tulevia kokonaishintaan kuuluvia tehtäviä hinnoin
RAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates
RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,
EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant. Tiit Hennoste Karl Pajusalu
EESTI KEELE ALLKEELED Lisaõpik gümnaasiumile Proovivariant Tiit Hennoste Karl Pajusalu 2 Sisukord Sissejuhatuseks 5 1. Allkeeled ja nende olemus 6 Kolm allkeelte liigitamise viisi 8 Allkeeled ja muu varieerumine
Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?
Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma
Ylläpito. Talvihoito. Viheralueiden hoito. Liikennealueiden hoito. Perusomaisuus. Puhtaanapito. Kalusteiden ja varusteiden hoito.
Talvihoito Viheralueiden hoito Liikennealueiden hoito Perusomaisuus Puhtaanapito Kalusteiden ja varusteiden hoito Rakenteiden hoito Kunnossapito Talvihoidon erillistuote Ylläpito Erillistuotteet Kunnossa-
toim 17 PIIRIKULTUURIQ JA -KEELEQ PIIRIKULTUURID JA -KEELED
toim 17 PIIRIKULTUURIQ JA -KEELEQ PIIRIKULTUURID JA -KEELED toim 17 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 17 PIIRIKULTUURIQ JA -KEELEQ PIIRIKULTUURID JA -KEELED Toimõndanuq Karl Pajusalu
PEAAEgU USUTAMATU LIIVI SõNARAAMAT
RAAMATUID 10-10_Layout 1 01.10.10 12:17 Page 776 PEAAEgU USUTAMATU LIIVI SõNARAAMAT Eberhard Winkler, Karl Pajusalu. Salis-livisches Wörterbuch. (Linguistica Uralica. Supplementary Series. Volume 3.) Tallinn:
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
Soome lingvistid eesti keele jälil
Riho Grünthal Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professor Soome lingvistid eesti keele jälil Keeltevahelise sarnasuse äratundmine ja erinevuste lahtiseletamine on olnud võrdleva keeleteaduse põhieesmärke
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
Eurostudium 3w luglio-settembre 2011. Eessõna. Eugenio Colorni (Rooma 1944)
Eessõna Eugenio Colorni (Rooma 1944) Käesolevad tekstid on kirjutatud Ventotene saarel 1941. ja 1942. aastal. Selles range distsipliiniga õhkkonnas, kus informatsioon püüti muuta võimalikult täiuslikuks,
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
Oma Keel. nr 2 / 2008
Oma Keel nr 2 / 2008 Oma Keel Emakeele Seltsi ajakiri Toimetuskolleegium: Tiit Hennoste, Reet Kasik, Krista Kerge, Annika Kilgi, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Penjam, Peeter
Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?
Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä
LEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND LÄÄNEMERESOOME KEELTE ÕPPETOOL Kadri Jaanits LEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES Magistritöö Juhendaja dotsent Heinike Heinsoo TARTU 2004 Sisukord
TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA
TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 31 LÄHIVERTAILUJA 2 SUOMALAIS-VIROLAINEN
Läänemeresoome keelte kõnelejad on aastatuhandeid olnud ja on üha
Lembit Vaba_Layout 1 29.09.11 15:57 Page 734 Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku * LEmBIt VABA Läänemeresoome keelte kõnelejad on aastatuhandeid olnud ja on üha kontaktis peamiselt indoeuroopa
Võrkpallurid MM-il! Teated. Lk. 2. Lühidalt. Sünnipäevad. Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 33 (358) 21. mai 2008
Nr. 33 (358) 21. mai 2008 Teated Unustatud asjad Ujulasse on unustatud jakke, dressipükse, kindaid, mütse, jalanõusid, ujumisriideid, pesemisasju, ehteid. Tule ja leia oma asjad veel sel nädalal! Lühidalt
Õigem Valem. Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005. Käsiohjelma
Õigem Valem Rikhardinkadun kirjaston kirjallinen salonki 11.5.2005 Käsiohjelma Helsinki 2005 1 Julkaisija: Viro-instituutin ystävät ry Eesti Instituut Tekijät Taitto & design: Blum Artworks www.blumartworks.com
JOKELAN ALUEURAKKA 2013 2017
Sivu 1 JOKELAN ALUEURAKKA 2013 2017 TEHTÄVÄLUETTELO JA TEHTÄVÄKOHTAISET TÄYDENNYKSET Sivu 2 Alueurakointi Yleinen tehtäväluettelo 2003 SISÄLLYSLUETTELO 1. YLEISTÄ 2. TEHTÄVÄLUETTELO 2.1 KOKONAISHINTAAN
EQfflUl WSBRMXSSSM. Moefestivalilt. Aatomi ku avastaja "nnipäev. Tihasest ja dinosaurusest. Paetisme. ilüfflfra Madonna 3.
Hind 34 krooni JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED J r ilüfflfra Madonna 3 7/8 2009 EQfflUl Tihasest ja dinosaurusest WSBRMXSSSM Aatomi ku avastaja "nnipäev IRT Paetisme Illi: ttij Moefestivalilt 9771406 344067
1033 Kaheteistkümnes aastakäik Ni». 6 EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri. Joh. V. Veski
1033 Kaheteistkümnes aastakäik Ni». 6 EESTI KEEL kadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Julius Mägiste Peatoimetaja Joh. V. Veski Elmar Elisto Toimetuse sekretär ni ' ' ITaptu 1933..v ; y : ; kadeemilise
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Ewa Lehis
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Ewa Lehis OPPIA, OPISKELLA JA OPETELLA: TÄHENDUS, FUNKTSIOONID JA VÕRDLUS EESTI KEELE ÕPPIMA-VERBIGA Bakalaureusetöö
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen
Mä varmaan teitittelen enemmän kuin perussuomalainen virolaisten maahanmuuttajien näkemyksiä puhuttelusta suomessa ja virossa Ninni Jalli 2011 Pro gradu -tutkielma Viron kieli ja kulttuuri Suomen kielen,
VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS VIRSU II Suomi ja viro kohdekielinä Lähivertailuja 15 Toimittaneet Helena Sulkala
Mark Summary. Taitaja 2012. Skill Number 102 Skill Autokorinkorjaus. Competitor Name
Summary Skill Number 102 Skill Autokorinkorjaus ing Scheme Lock 03-04-2012 14:50:28 Final Lock 26-04-2012 11:42:14 Criterion Criterion Description s Day 1 Day 2 Day 3 Day 4 Total Award A B C D E F G H
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED
REIN TAAGEPERA MÄÄRAVAD HETKED Pimedus, tuul ja nülitud ruun Mis on pimedus ja valgus? Lapsena arvasin, et pimedus on ollus, mis õhtul sisse voogab ja takistab asjade nägemist, nii nagu sogases vees põhja
T m i O s k a r i n A p u
R A K E N T A M I S P A L V E L U T T m i O s k a r i n A p u - Kastellitalot - Uudisrakentaminen - Korjausrakentaminen - Muutostyöt Oskari Setälä 050 411 2450 Luotettavaa isännöinti-, kiinteistönhuolto-
PAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE PAARISUHTE EHITUSKIVI Pühendumine D SISÄLTÖ SISUKORD Sisäisiä Paarisuhtele tienhaaroja pühendumine Selkäytimestä Pühendumise alused tulevia toimintamalleja
Kui kaua me oleme olnud eestlased?
Kui kaua me oleme olnud eestlased? Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Rahvaste omanimetused 1970. aastal Tallinnas toimunud kolmandal rahvusvahelisel fennougristide kongressil tegid mõned idapoolsete
UUDISMÄAN TOIMITUS. Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK.
CONCORDIA UUDISMÄAN TOIMITUS Uudismaa Toimetus 1920 21 A. Seisavad: j. Kerge, J. ROSENTAL. Istuvad: A. JOHANSON, V. ERNITS, L. OBST, E. LEPPIK. (päätoimetaja) (Vastutav, toimet.) Pildilt puudub toimet,
Lauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Alice Peterson Lauselühendite tõlkimine soome keelest eesti keelde Riikka Pulkkise romaani Tõde põhjal Bakalaureusetöö
Soome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus
TEA kirjastus Ruth Mägi sõnaraamatute peatoimetaja ruth.magi@tea.ee andmeid valminud Nykysuomen keskeinen sanasto baasil (Gummerus, 1999 & 2004) 50 000 sõna ja väljendit spetsiaalselt soome keele kui võõrkeele
G12 KUOPIO Minna Canthin katu 15, Kuopio 044 0588434 ti-to 11-17, pe-su 12-16 www.galleria12.fi
G12 KUOPIO Minna Canthin katu 15, Kuopio 044 0588434 ti-to 11-17, pe-su 12-16 www.galleria12.fi Teosluettelo RITVA-LIISA POHJALAINEN HEIJASTUKSIA 1.6. - 30.6.2013 G12 KUOPIO 1. TANSSI. Hyttityö. Graniittijalustalla.
TAPIOLAN ALUEURAKKA /19 KATUYLLÄPIDON TEHTÄVÄLUETTELO JA TEHTÄVÄKOHTAISET TÄYDENNYKSET. Alueurakointi Yleinen tehtäväluettelo 2003
Tapiolan alueurakka 2012-2017/19 1 (6) TAPIOLAN ALUEURAKKA 2012 2017/19 KATUYLLÄPIDON TEHTÄVÄLUETTELO JA TEHTÄVÄKOHTAISET TÄYDENNYKSET Alueurakointi Yleinen tehtäväluettelo 2003 SISÄLLYSLUETTELO 1. YLEISTÄ
REEGLID JA ANALOOGIA VÕÕRKEELEÕPPES SOOME MITMUSEVORMIDE KÄÄNAMISE NÄITEL
REEGLID JA ANALOOGIA VÕÕRKEELEÕPPES SOOME MITMUSEVORMIDE KÄÄNAMISE NÄITEL Annekatrin Kaivapalu Ülevaade. Võõrkeeleõppe teooria ja praktika keskseid küsimusi on reeglite ja analoogia ülesannete ning efektiivsuse
LC VARKAUS JUSTIINA HISTORIIKKI - KYMMENEN ENSIMMÄIST ISTÄ TOIMINTAVUOTTA
LC VARKAUS JUSTIINA HISTORIIKKI - KYMMENEN ENSIMMÄIST ISTÄ TOIMINTAVUOTTA LC VARKAUS JUSTIINA KLUBIN PERUSTAMINEN MOTTO 1: Aika, jonka annamme harrastuksellemme, auttaa meitä kehittymään myös ihmisinä.
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 19 PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF ESTONIAN OF THE UNIVERSITY OF TARTU 19 LÄHIVERTAILUJA 12
TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 19 PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF ESTONIAN OF THE UNIVERSITY OF TARTU 19 LÄHIVERTAILUJA 12 SOOME - EESTI KONTRASTIIVSEMINAR 30. 5.- 1.6.2001 Kääriku TARTU
Linnalaagris oli huvitav!
Nr. 17 (306) 17. jaanuar 2007 Juht tänab Suur aitäh Merle Rekayale 7.-8. klasside emakeeleolümpiaadi maakondliku vooru korraldamise eest. Aitäh olümpiaadil osalejatele ja nende juhendajatele meie kooli
RAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?
TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Olga Kulak KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? Magistritöö
LISAMATERJALI MÕISTATUSTE KOHTA
LISAMATERJALI MÕISTATUSTE KOHTA I. EESTI MÕISTATUSTE ALLIKALOOST 1. PUBLIKATSIOONE JA KÄSIKIRJU AASTAIST 1660 1980 Varaseimad 2 teksti Heinrich Gösekeni grammatikas "Manuductio ad Linguam Oesthonicam"
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Liis Viks VERBIDE LÕPETAMA JA LOPETTAA TÄHENDUSED
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Liis Viks VERBIDE LÕPETAMA JA LOPETTAA TÄHENDUSED ERI KASUTUSKONTEKSTIDES Bakalaureusetöö Juhendaja Margit Kuusk
Kust need loomad nimed said?
13 Kust need loomad nimed said? Metsloomade nimetused Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" märgib, et metsloom ja uluk on kodulooma vastandsõnad, antonüümid.
RINGVAADE. Rahvusvaheline seminar
RINGVAADE 2-11_Layout 1 31.01.11 15:25 Page 146 RINGVAADE Rahvusvaheline seminar emotsioonid keeles & keele ümber 23. 24. septembril toimus Eesti Keele Instituudis rahvusvaheline seminar Emotsioonid keeles
Betonielementit kaikenlaiseen rakentamiseen.
Betonielementit kaikenlaiseen rakentamiseen. Sävintie 13, Sastamala. P. 03-51 7377 tero.saarinen@kopteri.net Tieisännöintiä vuodesta 2004 Ota yhteyttä puh. 050 434 2410 kari.aikas@tieisannointi.com Sastamala
Tabel 1. Seadusaktide võrdlus Füüsikalis-keemilised näitajad Ühik VVM80/2007 LÄTI Nr37/13.01.2009 2.1.2.1188-03 SOOME 315/2002 DIN 19643 Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele kehtestatud nõuded Joogiveele
ISSN KEELIA KIRJANDUS
7 mj ISSN 0131-1441 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD A. Künnap. Vivat Congressus! 433 S. Olesk. 1950-ndad aastad soome luules. Lüürika modernism 436 H. Peep. Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegustest. Ungari
VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010
VANA KIRJAKEELE PÄEV 12. NOVEMBRIL 2010 TEESID VANHAN KIRJAKIELEN PÄIVÄ ABSTRAKTIT TARTU ÜLIKOOL 2010 SISUKORD Külli Habicht, Pille Penjam, Külli Prillop Vanade tekstide sõnaliigimärgenduse probleeme...
Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Natali Happonen
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Natali Happonen Tähendusülekanded kui sõnavara täiendamise viis eesti, soome ja vene koolinoorte kõnekeeles ja slängis inimkesksed
Edullinen ostopaikka
Edullinen ostopaikka SINERVÖN KAUPPA SUODENNIEMI Rauta/maatalous [03] 517 154, 517 433 Teijo 0400-773 012, Janne 045-6512 237 sinervon.kauppa@kopteri.net Elintarvike [03] 517 157 Avoinna ma-pe 9-17.30,
Laensõnaetümoloogia meetoditest. Tartu Santeri Junttila
Laensõnaetümoloogia meetoditest Tartu 23.11.2016 Santeri Junttila Laenuetümoloogia kaks külge Igal laenuetümoloogial on kaks külge, päritoluväide ja kõrvutus. Kõrvutus: sm haava ~ ld šova ontelo, halkeama,
IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND Minna Kuslap IDEOLOOGIA AVALDUMINE PRESIDENTIDE UUSAASTAKÕNEDES T. H. ILVESE JA T. HALONENI KÕNEDE PÕHJAL Bakalaureusetöö
GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS *
GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * ÜLLE VIKS 1. Üldist Soome-eesti suursõnaraamat 1 (= SUVI) on tüübilt suur sõnaraamat, kus grammatilist infot on suhteliselt palju nii soome märksõnadel kui ka
Primadonna Primadonnas
Primadonna Primadonnas Täna ja homme on Tallinnas Estonia laval teater Benefiss Peterburist, kaasas itaallase Renato Mainardi 1972. aastal kirjutatud melodraama Antonio von Elba ( Primadonna ), ooperikarjäärist
Tähelepanu, valmis olla, start! Staadioni jooksurada
DETSEMBER 2008 NR.31 SISIKOND...lk. 3 Sügise meeleolukaim pidu...lk. 5 Baltic Friendship Club Meeting Soomes...lk. 6-7 Leib lauale kiirabist!...lk. 8-9 Persoon: hooletu rebase hirm Mare-Ann...lk. 10-11
Materiaalitehokkuuskysely Harri Helin Jätelaitosyhdistys 2007 Hanke saa rahoitusta EU Life-ohjelmasta 1 2 3 4 5 ! ) ( ' & % $ # % %% % %!!% % $!!! %!!! "% #" % &' #% #"!! # #% $% # "& "! $" "! $ #% $ #!!
3 wae iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Endel flndpey: Suve Mete uinub, ööbik laulab, nii algab suveöö ja kõrges taevas särab veel eha valge vöö. Ja angervaksa tüvel ma silman kastevee, ning riikki põllu serval mu armas lilleke. All aasal kase
Suur Teatriõhtu XI 17.00
Nr. 10 (264) 16. november 2005 Juhtkond tänab õpetaja Mai Randa, kõiki muusika-õpetajaid ja nende abilisi ning karaoke-võistlusest osavõtjaid toreda ürituse eest. Teated Tähelepanu! Punane Rist teatab!
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT. Soome-ugri osakond. Kadri Siilivask
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Kadri Siilivask SOOME KEELE LIIKUMIST VÄLJENDAVATE DESKRIPTIIVVERBIDE TÄHENDUSEST: KÜSITLUSMEETODIL PÕHINEV UURIMUS
MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE IV:3 EESTI MÕISTATUSED AENIGMATA ESTONICA
MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE IV:3 EESTI MÕISTATUSED AENIGMATA ESTONICA 1 EESTI KEELE INSTITUUT EESTI KIRJANDUSMUUSEUM TARTU ÜLIKOOL MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE IV:3 AENIGMATA ESTONICA III:2 REGISTRID II
HUOLTOHISTORIA. Työkohde: Kone: 110 MERCEDES BENZ ZIM-909. Sivu: 1 / 15 VAASAN KAUPUNKI-TEKNISET. KESKUSKORJAAMO-CENTRAL Pvm: 11.9.
Sivu: 1 / 15 Työkohde: Kone: 110 MERCEDES BENZ ZIM-909 L.Kohde: 230161 Laskutuslaji: HUO HUOLTOTYÖT 22.1.2003 309830 km ALUSTAN VOITELU, RASVAUS ILMANSUODATTIMEN PUHDISTUS L.Kohde: 231166 Laskutuslaji: