TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA
|
|
- Iivari Korhonen
- 7 vuotta sitten
- Katselukertoja:
Transkriptio
1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 31 LÄHIVERTAILUJA 2 SUOMALAIS-VIROLAINEN VIRHEANALYYSISEMINAARI TURUSSA TOIMITTANEET PÄIVI RINTALA JA JÜRI VALGE TURKU 1986
2 Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja Publications of the Department of Finnish and General Linguistics of the University of Turku 31 LÄHIVERTAILUJA 2 Suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Turussa Soome-eesti keelevigade analüüsi seminar Turus mail 1986 Toimittaneet Toimetanud Päivi Rintala ja Jüri Valge Turku 1986
3 ISBN ISSN Turun yliopiston offsetpaino 1986
4 SISÄLLYS Alkusanat 5 Seminaarin ohjelma 7 KALEVI WIIK Viron yhdeksäs vokaali 9 HANNU REMES JÜRI VALGE Suomen ja viron taivutusjärjestelmien vertailua 19 Eesti verbimorfoloogia õpetamisest ja õppimisest 26 AGO KÜNNAP Morfoloogilisi sõnastusvigu 40 PÄIVI RINTALA TÕNU SEILENTHAL PEEP NEMVALTS Suomen ja viron johto-opillisten erojen syistä 44 Koha väljendamise erinevusi soome ja eesti keeles 69 Leksikaalsemantilisi märkmeid soomlaste eesti keele asjus 76
5
6 ALKUSANAT Turun yliopistossa järjestetty suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari on tämänlaatuisten seminaarien sarjan kolmas. Ensimmäinen pidettiin toukokuussa 1983 Saarijärven Summassaaressa, toinen kaksi vuotta myöhemmin Joensuun yliopiston tutkimusasemalla Ilomantsin Mekrijärvellä. Myös molempien aikaisempien seminaarien alustuksista on toimitettu julkaisu; niistä edellinen on ilmestynyt Tampereen, jälkimmäinen Turun yliopiston alan laitoksen julkaisusarjassa (Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 10, Tampere 1983; Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 24, Turku 1985). Nimensä nyt käsillä oleva julkaisu on perinyt samassa sarjassa ilmestyneeltä edeltäjältään. Virheanalyysi kuuluu osana Suomen ja viron kieliopillinen vertailu -nimiseen tutkimushankkeeseen. Hanketta koskevat alustavat keskustelut käytiin Turun kansainvälisen fennougristikongressin aikana kesällä 1980; Suomen ja Neuvostoliiton välisen tieteellis-teknillisen yhteistoimintakomitean tukea hanke on saanut vuodesta Hankkeessa on nähty tarpeelliseksi erottaa kaksi lohkoa: 1) suomen ja viron rakenteellinen vertailu ja 2) oppimisvaikeuksiin liittyvä virheanalyysi. Hankkeen tavoitteista ja vaiheista sekä erityisesti virheanalyysin merkityksestä kontrastiivisessa tutkimuksessa tehdään selkoa ensimmäisen seminaarijulkaisun saatesanoissa. Suomessa aineistoa virheanalyysia varten ovat syksystä 1982 lähtien koonneet täällä toimivat viron lehtorit. Aineisto on tutkimuskäyttöä varten säilytteillä Helsingin ja Joensuun yliopistoissa. Virheanalyysiseminaarit on rahoittanut Suomen Akatemia".
7 6 Turun tilaisuuteen osallistuivat suomalaistutkijoista professori Kalevi Wiik, joka piti esitelmän viron 5-äänteestä, ja apulaisprofessori Päivi Rintala, jonka esitelmä käsitteli suomen ja viron johto-opin eroavuuksia. Viron lehtoreista esitelmöivät Ago Künnap (Helsinki) ja Jüri Valge (Turku) muoto-opista sekä Tõnu Seilenthal (Jyväskylä) ja Peep Nemvalts (Oulu) semantiikasta. Seminaariin osallistui myös Tarton yliopiston viron kielen laitoksen professori Haldur Oim, joka piti esitelmän viron komitatiiviin liittyvistä seikoista. Ohjelmaan kuului myös osallistuminen Valma Yli-Vakkurin, yhden suomalais-virolaisen kontrastiivisen hankkeen perustajan, väitöstilaisuuteen. Seuraavassa julkaistavat kirjoitukset ovat valmistuneet seminaarin esitelmien ja keskusteluissa syntyneiden ideoiden pohjalta. Lehtori Hannu Remes on antanut julkaistavaksi Syktyvkarin fennougristikongressissa kesällä 1985 pitämänsä seminaarin aiheeseen liittyvän esitelmän; Suomen virkamieslakon vuoksi hän ei voinut saapua seminaariin. Artikkelien järjestys noudattaa väljästi kielenkuvauksen jakoa fonologiaan, morfologiaan, syntaksiin ja semantiikkaan. Kiitämme professoreita Alho Alhoniemeä ja Aimo Hakasta sekä apulaisprofessori Auli Hakulista seminaarin järjestämisessä saamastamme avusta. Kiitokset kuuluvat myös Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitokselle, joka on tälläkin kertaa ottanut Lähivertailut julkaisusarjaansa. Kirjan taitavasta ja huolellisesta puhtaaksikirjoituksesta olemme kiitollisia Hannele Pajulalle. Toivomme suomen ja viron kontrastiivisen tutkimuksen jatkuvan molempien kielten tuntemuksen ja opetuksen eduksi. Turussa 10. syyskuuta 1986 Päivi Rintala Jüri Valge
8 SUOMALAIS-VIROLAINEN VIRHEANALYYSISEMINAARI Turun yliopisto Lauantai Valma Yli-Vakkurin väitös Jüri Valge: Eesti verbimorfoloogia õpetamisest ja õppimisest Ago Künnap: Morfoloogilisi sõnastusvigu Keskustelua Sunnuntai Tõnu Seilenthal: Koha väljendamise erinevusi soome ja eesti keeles Kalevi Wiik: Suomalaisen vironoppijan pahimmista foneettisista vaikeuksista Päivi Rintala: Suomen ja viron välisten johtoopillisten erojen selittämisestä Peep Nemvalts: Leksikaalsemantilisi märkmeid Haldur Õim: Eesti ja soome mõnede süntaktiliste konstruktsioonide semantilis-kõrvutav analüüs Yhteenveto ja seminaarin päätös Fennicumin esittely (prof. Aimo Hakanen)
9
10 Kalevi Wiik VIRON YHDEKSÄS VOKAALI Virolais-suomalaisessa kontrastiivisessa seminaarissa pitämäni esitelmä viron õ:sta paisui monisteeksi, joka ilmestyy Turun' yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisusarjan osana 30 syksyllä Tyydyn tässä yhteydessä käsittelemään tätä viron "yhdeksättä" vokaalia kaksitoista kuvaa käsittävänä kuvasarjana. Tarkemmat selvitykset mm. niistä kokeista ja laskelmista, joihin kuvat perustuvat, ovat löydettävissä mainitusta julkaisusta. Viron ja suomen vokaalien summittaiset kielenasennot. Viron ja suomen "yhteisistä" vokaaleista neljä on huuliartikulaatioltaan laveita (illabiaalisia): i, e, ä ja a; samoin neljä on huuliartikulaatioltaan pyöreitä (labiaalisia): ü (= y), u, ö ja o. Viron "yhdeksäs" vokaali 5 on huuliartikulaatioltaan lavea. Tärkein havainto: Viron 5 sijaitsee etuvokaalien ja takavokaalien keskivälissä.
11 10 KUVA Viron ja suomen erillään äännettyjen vokaalien kolmen alimman formantin keskimääräiset arvot kahden aikaisemman tutkimuksen mukaan. Kysymyksessä olevat tutkimukset ovat Liiv Remmel: "On Acoustic Distinctions in the Estonian Vowel System" (Sovetskoje finno-ugrovedenije 1970, nro 4, s. 7-23) ja Wiik: "Konsonanttien vaikutus vokaalien laatuun suomessa" (XII Fonetiikan päivät Joensuussa 1984; esitelmät). Mustat ympyrät = viro; valkeat ympyrät = suomi. Tärkeimmät havainnot: (1) Viron 5 sijaitsee sillä tavalla välivokaalien ja suppeiden vokaalien välissä, että sen F., on lähempänä tyypillisten välivokaalien e, ö ja o F. :tä kuin tyypillisten suppeiden vokaalien i, ü ja u F.:tä. Jos mittayksikkönä pidetään välivokaalien ja suppeiden vokaalien välistä välimatkaa, viron 5:n voi sanoa poikkeavan noin neljänneksen (25 %) e-ö-o:sta kohti i-u-u:ta.
12 11 (2) Viron 5 sijaitsee sillä tavalla etuvokaalien ja takavokaalien keskivälissä, että sen F on hiukan lähempänä tyypillisten etuvokaalien ü ja ö F :ta kuin tyypillisten takavokaalien u ja o F 2 :ta. (3) Viron 5:n F., on alle 2400 Hz eli suhteellisen matala. Tässä suhteessa viron 5 muistuttaa pyöreitä vokaaleja ii, u, ö ja o, ei niinkään laveita vokaaleja i_, e, ä. ja a (joissa F., on yli 2400 Hz eli suhteellisen korkea). KUVA Viron ja suomen vokaalikeskusten (kuvan 2 alemman koordinaatiston ympyröiden) väliset rajat. Rajat on määrätty käyttämällä sitä periaatetta, että diagrammin jokainen piste (= kuviteltu vokaaliäänne) kuuluu sen foneemin alueeseen, jonka keskiarvoa (= "foneemin keskusta") se on lähinnä; oikeastaan diagrammin rajat ovat siis ainakin summittaisesti niiden pisteiden uria, joiden etäisyydet kahdesta tai useammasta keskuksesta ovat yhtä pitkät. Katkoviivat = viro; yhtenäisviivat = suomi. Lisäksi viron 5:n alue on rasteroitu.
13 12 Tärkeimmät havainnot: (1) Viron 5:n alue sijaitsee suomalaisittain sanoen sillä tavalla, että siitä kuuluu noin 35 % suomen y:hyn, samoin noin 35 % suomen ö:hön, noin 20 % suomen o: non ja noin 10 % suomen u:hun. Tämän mukaan viron 5 on siis suomalaisittain sanoen noin 70-prosenttisesti etuvokaali ja noin 30-prosenttisesti takavokaali; suppea vokaali se on noin 45-prosenttisesti ja välinen vokaali noin 55-prosenttisesti. (2) Viron 5:n alue on leveimmillään (ja tämä vokaali ehkä tyypillisimmillään) juuri sillä kohdalla, jossa suomen vokaalisysteemissä on suppeiden vokaalien ja välisten vokaalien raja. (3) Viron 5:n alue ei ulotu kaikkein suppeimpien vokaalien alueelle (F 1 = 200 Hz) eikä myöskään väljien vokaalien alueelle. KUVA
14 13 KUVA Virolaiset ja suomalaiset koululaiset tunnistivat noin 900 synteettistä vokaalia oman kielensä vokaalifoneemeiksi. Kuvien 4 ja 5 rajat on määrätty siten, että kunkin alueen sisäpuolelle jäävät synteettiset vokaalit on tunnistettu ko. foneemiksi useammin kuin miksikään muuksi foneemiksi. Rajat voi siis ajatella jonkinlaisiksi "foneemirajoiksi" ja alueet jonkinlaisiksi "foneemialueiksi". Kuva 4 perustuu sellaisiin synteettisiin vokaaleihin, joissa F 3 on suhteellisen matala (2400 Hz), ja kuva 5 sellaisiin synteettisiin vokaaleihin, joissa F., on suhteellisen korkea ( Hz). Katkoviivat = viro; yhtenäisviivat = suomi. Tärkeimmät havainnot: (1) Viron 5:n alue on laajempi silloin, kun F.- on suhteellisen korkea, eli õ suosii korkeita F-.:n arvoja. Tulos on yllättävä, kun ottaa huomioon, että viron 5:n F- on luonnollisissa vokaaleissa suhteellisen matala (vrt. kuva 2). (2) Viron 5:n alue jakautuu suomalaisittain katsoen kaikkiaan viiden foneemin alueelle. Nämä suomen foneemit ovat ii, u, ö, o ja a, ja niiden kunkin saamat osuudet ovat suunnilleen seuraavan
15 14 kaavion osoittamat: KUVA 6. U 40% 6%U 20 %0 0 30% a 4% Nyt viron 5 on siis suomalaisittain katsoen noin 26-prosenttisesti etuvokaali ja 74-prosenttisesti takavokaali; suppea vokaali se on noin 46-prosenttisesti, välinen vokaali noin 50- prosenttisesti ja väljä vokaali noin 4-prosenttisesti. (3) Nytkään viron 5:n alue ei ulotu kovin suppeiden vokaalien alueelle (F alle 280 Hz). (4) Taaskin viron o:n alue on suomalaisittain sanoen laajimmillaan suppeiden ja välisten vokaalien rajan paikkeilla.
16 15 Kuva 7, Kuva 8. Kuva 9. Kuva % 31%
17 16 Kuvat 7, 8, 9 ja 10 perustuvat kuuntelukokeisiin, joissa 18 suomalaista tunnisti oman kielensä vokaalifoneemeiksi kahden virolaisen ääntämiä luonnollisia viron 5-äänteitä. Kuvien soikiot kuvaavat viron 5-äänteitä ja kuvien kaksi akselia suomen tajunnallisia rajoja etuvokaali vs. takavokaali ja suppea vokaali vs. välinen vokaali. Kuvassa 7 kysymyksessä ovat erillään äännetyt õ-äänteet, kuvassa 8 sanoissa esiintyvät yksinäismonoftongit (esim. sõdiv, põhi, sõsar ja sõba) ja kuvassa 9 diftongien edellisenä segmenttinä esiintyvät õ:t (esim. lõik, tõus, lõos ja lõad); kuvaan 10 on kerätty yhteen kaikki kuuntelukokeissa käytettyjä ö-äänteitä koskevat tunnistukset. Virolaisten ääntämiä ö-äänteitä oli tunnistuskokeissa mukana kaikkiaan 56 kpl. Tärkeimmät havainnot: (1) Suomalaiset tunnistavat viron erillään äännetyt õ-äänteet hiukan eri tavalla kuin luonnollisissa sanoissa esiintyvät 5- äänteet: Erillään äännetyt 5-äänteet ovat suomalaisten mielestä u-maisempia kuin sanoissa esiintyvät 5-äänteet. Toisaalta sanoissa esiintyvät ^-äänteet ovat heidän mukaansa selvemmin ö- mäisiä. On luultavaa, että virolaisilla (ainakin toisella käytetyistä virolaisista ääntäjistä) on taipumus ääntää erillään oleva 5 tavallista u-maisempana (so. takaisempana ja suppeampana). Kysymyksessä saattaa olla tietoinen pyrkimys karttaa sitä ö-mäistä ääntämystä, jota esiintyy usein erillisissä 5-äänteissä (Hint: Häälikudest sõnadeni, s. 39). (2) Suomalaisten kannalta viron 6 on melko tasavahvasti kolmen suomen vokaalin kuuloinen. Nämä kolme suomen vokaalia ovat ö (38 % ), u (31 %) ja y (26 %) ; ks. kuva 10. Vain harvoin suomalaiset tunnistavat viron ö:n o:ksi (4 %) tai e:ksi (2 % ). Kuvan 10 mukaan viron ö^ on suomalaisittain kuultuna etuvokaali 66- prosenttisesti ja takavokaali 35-prosenttisesti; se on suppea vokaali 57-prosenttisesti ja välinen vokaali 44-prosenttisesti. Kuvaan 11 on vielä kerätty yhteen kaikki ne tulokset, jotka edellä on saatu käyttämällä kolmea eri menetelmää: (1) formanttimittauksia, (2) synteettisten vokaalien tunnistuksia ja (3)
18 17 luonnollisten õ-äänteiden tunnistuksia. Kysymyksessä on siis oikeastaan kuvien 3, 6 ja 10 keskiarvokuva. KUVA 11 27% KUVA %E Kuvan 12 tarkoitus on osoittaa, mitkä suomen vokaalit esiintyvät virolais-suomalaisissa yhteisissä sanoissa viron 5:n sijalla. Kysymykseen tulevia suomen vokaaleja on kuusi; nämä ovat o (tyyppi jogi - joki), e (võlg - velka), a (sõna - sana), u (mo-
19 18 miseda - mumista) ja i_ (sõsar - sisar). Tilasto on tehty siten, että etsin Koklan Laanperen Mägerin Pikamäen "Eestiläissuomalaisesta sanakirjasta" kaikki ne viron sanat, joissa on 5 ja jotka suomalainen vironoppija saattaa tajuta viron ja suomen yhteisiksi sanoiksi. Tärkeimmät havainnot: (1) Runsaassa puolessa tapauksista viron 5:n vastineena on suomessa o; noin neljänneksessä tapauksista viron 5: n vastineena on suomessa e;. (2) Kolme muuta viron <5:n suomalaista vastinetta ovat melko harvinaisia, vain joissakin yksittäisissä sanoissa esiintyviä. (3) Kaksi suomen vokaalia, y ja ä, ei tule koskaan kysymykseen viron 5:n vastineina. Olen edellä käsitellyt viron 5:tä oikeastaan viideltä kannalta: (1) artikulaation kannalta (kuva 1), (2) formanttimittausten kannalta (kuvat 2 ja 3), (3) synteettisten vokaalien tunnistuksen kannalta (kuvat 4, 5 ja 6), (4) luonnollisten vokaalien tunnistuksen kannalta (kuvat 7, 8, 9, 10, 11) ja (5) viron ja suomen yhteisten sanojen vokaalivastaavuuksien kannalta (kuva 12).
20 Hannu Remes SUOMEN JA VIRON TAIVUTUSJÄRJESTELMIEN VERTAILUA 1 Suomen ja viron taivutusopin vertaileva tutkiminen osoittaa, kuinka samantapaisista lähtökohdista kehittyneiden kielten fleksiota voivat nykyään säädellä perin erilaiset seikat. Samalla kontrastiivinen näkökulma saattaa tuoda läheisistä sukukielistä esiin erityispiirteitä, joita olisi vaikea havaita keskityttäessä tutkimaan vain yhtä kieltä. Tarkastelen esityksessäni astevaihtelun, erityisesti käänteisen astevaihtelun, suhdetta eräisiin suomen ja viron taivutustyyppeihin. Käänteisessä astevaihtelussa (termistä ks. esim. Karlsson 1974: 100, 1983: 324) on suomen ja viron nominiparadigmojen yksikön nominatiivi heikkoasteinen ja genetiivi vahva-asteinen, esim. sm. seiväs : seipään, sade : sateen, ruis : rukiin, ien : ikenen, vilkas : vilkkaan, vir. teivas : teiba, saade : saate, rukis : rukki, vise : viske, vilgas : vilka. Verbiparadigmoissa taas on 1. infinitiivi ja sitä virossa vastaava da-infinitiivi heikossa asteessa ja aktiivin indikatiivin preesens vahvassa asteessa, esim. sm. kaivata : kaipaan, pudota : putoan, hakata : hakkaan, tarjeta : tarkenen, vir. kaevata : kaeban, rünnata : ründan, hakata : hakkan, visata : viskan. Historiallisesti käänteinen astevaihtelu ei ole õllut mikään erillinen vaihtelulaji, vaan aivan normaalia astevaihtelua. Kielten muuttuessa astevaihtelusuhteet ovat kuitenkin restrukturoituneet, ja käänteinen astevaihtelu on eriytynyt normaalista astevaihtelusta omaksi tyypiksi (vrt. Karlsson 1983: 324, ). Nykysuomen ja -viron taivutusjärjestelmissä käänteisen astevaihtelun asema ei ole samanlainen. Etenkin virossa kehitys Esitetty VI kansainvälisessä fennougristikongressissa Syktyvkarissa
21 20 on johtanut melko suuriin fleksiosysteemin muutoksiin. Kieliin muodostuneet erot käyvät selvästi ilmi, kun tarkastellaan yksityiskohtaisemmin kirjakielten edustuksesta lähtien esimerkiksi nominatiiviltaan alkuaan kaksitavuisten *-ek- ja *-eh-loppuisten nominien sekä supistumaverbien nykyvastineita. Suomessa aiemmat *-ek- ja *-eh-nominit kuuluvat muutamia poikkeuksia lukuun ottamatta samaan taivutustyyppiin. Niillä on -e x -loppuisen nominatiivin ohella pitkä-e: Uinen vokaalivartalo, ei-diftonginen monikkovartalo ja yks. partitiivissa t:llinen konsonanttivartalo: katse : katseen : katsetta : katseita, kone : koneen : konetta : koneita. Paradigmassa on käänteinen astevaihtelu, mikäli siihen kuuluu muotoja, joissa esiintyy ensi ja toisen tavun rajalla geminaatta- tai yksinäisklusiili, esim. miete : mietteen, kuve : kupeen, murre : murteen, rae : rakeen. Suomessa on kuitenkin havaittavissa pyrkimystä yleistää paradigmaan heikko aste perusmuodon, nominatiivin, heikkoasteisuuden ja suuritaajuisuuden vaikutuksesta. Tätä osoittaa mm. taivutus viive : viiveen, joka on tavallisempi kuin viive : viipeen (vrt. viipyä : viivyn). (Karlsson 1977: ) Vastaavat viron nominit ovat nominatiiviltaan ja taivutusvartaloltaan ^-loppuisia. Suomalaisen sanatyypin taivutusta ne myötäilevät kuitenkin vain niissä tapauksissa, joissa paradigmaan kuuluu kvantiteetiltaan pitkiä muotoja. Tällöin kaikki sanat ovat käänteisessä astevaihtelussa: vahvassa asteessa on kolmas kvantiteetti, heikossa toinen tai ensimmäinen. Esimerkkejä nominatiivin ja genetiivin suhteista: 2. kv. 3 kv. 1. kv. 3. kv. mõte : mõtte murre : murde katse : katse hoone : hoone vise : viske ohe : ohke tahe : tahte ehe : ehte Mon. partitiivi ja i-monikko ovat ei-diftongisia: mõtteid, murdeis, hooneist, ohkeid (vrt. sm. mietteitä, murteissa, huoneista, pohkeita).
22 21 Sen sijaan suomen kuve : kupeen, side : siteen, tae : takeen -tyyppisillä tapauksilla ei ole nykyvirossa vastineina käänteisen astevaihtelun sisältäviä paradigmoja. Käänteinen astevaihtelu ei nimittäin ole mahdollinen silloin, kun se olisi lyhyen vokaalin jälkeisen klusiilin laatuvaihtelua. Virossa on tapahtunut vaihtelun tasoittuminen: vahva aste on yleistynyt koko paradigmaan ja taivutus on mukautunut sanatyyppiin kõne : kõne : kõnet : kõnesid, jossa yks. nominatiivi ja genetiivi ovat samanlaiset, esim. side : side 'yhteys; viestitys'. Tällaisia lenisklusiilin sisältäviä paradigmoja on kuitenkin vain muutamia. Tavallisempaa on, että sanat ovat siirtyneet tyyppiin ase : aseme, jossa sijamuodot eroavat toisistaan selkeämmin, esim. kube : kubeme 'nivuset, kuve', sade : sademe 'sakka; (mon.) sade', säde : sädeme 'kipinä", side : sideme 'side; kääre". Wiedemann mainitsee sanakirjassaan vielä sellaisia rinnakkaisuuksia kuin esim. lade : lade, lademe 'Ausgebreitetes, Schicht', pide : pide, pideme mm. 'Halten; Griff, Handhabe' ja tage : tage, tageme (rauatagemed ' Hammerschlag, Hammerschlacke'). 1. kvantiteettiasteen sanojen käänteisen astevaihtelun väistyminen liittyy virossa siihen kehitykseen, joka laajalti on johtanut myös vastakkaisessa eli normaalissa kvalitatiivisessa vaihtelussa asteyleistyksiin (vrt. Hint 1972: 28-29, 1981: ). Osassa käänteisen astevaihtelun sisältäviä paradigmoja on ollut vaarana, että taajakäyttöinen nominatiivi olisi heikkoasteisena muuttunut häiritsevän paljon vahva-asteisesta vartalosta eroavaksi. Olisi kehittynyt taivutussuhteita tyyppiä *see : side (= side : side/sideme), *koe : kude (= kude : koe 'kude; kudos'; murteittain esiintyykin nominatiivia koe, vrt. Wied. heikon asteen yleistystä osoittava koe : koe). Osin kehitys olisi voinut johtaa tietyin ehdoin esiintyvän geminaation vuoksi kirjakielelle vieraisiin astevaihtelusuhteisiin. Esim. sm. toe : tokeen -taivutusta olisi kehittynyt vastaamaan *tõe : tõkke, jossa olisi kadon ja geminaatan käänteinen astevaihtelu (vrt. Wied. tõge : tõke (Alutaguse)). Sana on kuitenkin siirtynyt vahva-asteisen vartalonsa johdosta geminaattojen astevaihtelun piiriin: tõke : tõkke (Kettunen 1962:
23 ). (Samantyyppinen tapaus on esim. sm. ies : ikeen -sanan virolainen vastine ike : ikke, vrt. Wied. ees : ike.) Astevaihtelusuhteiden restrukturoituminen on hämmentänyt viron taivutusjärjestelmää niin, että kieleen on kehittynyt 1. kvantiteettiasteen e-loppuisen nominatiivin omaava sanatyyppi, jossa esiintyy käänteisen astevaihtelun asemesta suunnaltaan normaali vaihtelu. Tällaisia sanoja, joiden nominatiivissa on vahva aste ja genetiivissä heikko, ovat kude : koe 'kude; kudos', tõde : tõe 'totuus' ja õde : õe 'sisar' (Wied. myös esim. rage : rage, rae 'Korn' (vrt. rahe : rahe ' Hagel'), Wied. Gr. 371 säde : säe). Viron taivutussuhteelta kude : koe puuttuu suomesta vastine (vrt. toisaalta sm. kude : kuteen, toisaalta slg. mude : muden 'äiti') kuten suomen sade : sateen -suhteelta virosta. Toiseksi tarkastelen supistumaverbejä, joilla suomessa on pitkään a:han tai ä:hän päättyvä vokaalivartalo ja jt: Uinen konsonanttivartalo; virossa näiden verbien vastineilla on -a-loppuinen vokaalivartalo. Suomen supistumaverbit muodostavat yhtenäisen taivutustyypin, jossa klusiilit ovat eräitä lainasanatapauksia lukuun ottamatta käänteisessä astevaihtelussa, esim. luvata : lupaan, ladata : lataan, maata : makaan, hypätä : hyppään, hakata : hakkaan. Virossa määrää suomen supistumaverbien vastineiden taivutuksen jälleen kvantiteetti. Jos paradigmaan kuuluu pitkäkvantiteettisia muotoja, se on käänteisessä astevaihtelussa myös tapauksissa, joissa vastaava suomen verbi ei ole vaihtelullinen; vahvan asteen kolmas kvantiteetti vaihtelee heikon asteen toisen tai ensimmäisen kvantiteetin kanssa. Heikko aste esiintyy mm. da-infinitiivissä ja vahva aste aktiivin indikatiivin preesensissä, esim. 2. kv. 3. kv. 1. kv. 3. kv. hüpata : hüppan ohata : ohkan ärgata : ärkan puhata : puhkan vastata : vastan visata : viskan laenata : laenan karata : kargan
24 23 Jos viron verbin ensi tavu on eri muodoissa lyhyt, on käänteinen astevaihtelu mahdoton ja taivutus on siirtynyt alkuperäisestä supistumaverbityypistä vaihteluttomaan valama-tyyppiin. Siten sekä suomen astevaihtelullisten luvata : lupaan, maata : makaan -verbien että astevaihteluttomien avata : avaan, lisätä : lisään -verbien vastineet taipuvat samoin: lubada : luban, magada : magan, avada : avan, lisada : lisan (vrt. valada : valan). 1. kvantiteettiasteen astevaihtelullisissa supistumaverbeissä on käänteinen astevaihtelu siis tasoittunut vahvan asteen hyväksi. Vastaavaa kehitystä on tapahtunut laajalti myös normaalin astevaihtelun piiriin kuuluvissa paradigmoissa, esim. sobida : sobin, jagada : jagan, vrt. sm. sopia : sovin, jakaa : jaan. Supistumaverbien käänteisen astevaihtelun tasoittuminen on ilmeisesti ollut fonotaktisten syiden ohella tärkeä tekijä koko lyhyiden vokaalien välisten lenisklusiilien vaihtelun väistymisprosessissa. Tähän viittaa mm. se, että suhteellisesti eniten suoraa astevaihtelua esiintyy nykykielessä 1. kvantiteettiasteen drllisten verbien taivutuksessa, mutta d:liisiä supistumaverbejä onkin varsin niukalti. Toisaalta 1. kvantiteettiasteen brlliset verbit, joihin liittyy runsaasti supistumaverbejä, ovat kauttaaltaan vaihteluttomia, ja grllisten verbienkin laajahkoa vaihteluttomuutta näyttävät tukevan useat aiemmat supistumaverbit (Remes 1985, ks. myös Hint 1981: ). Lyhytensitavuisten supistumaverbien käänteinen astevaihtelu on voinut viron murteissa kehittyä varsin mutkikkaaksi (ks. Tanning 1965: ). On myös esimerkkejä verbien siirtymisestä taivutustyyppeihin, joissa on suunnaltaan vastakkainen, normaali astevaihtelu. Tanning (1965: 165, 167) mainitsee esim. Mulgin murteesta sekundaarit taivutussuhteet lubada : lüa (Karksi, kirjak, lubada : luban) ja segädä : sia (Tarvastu, kirjak, segada : segan, vrt. sm. murt. seata : sekaan). Suomen vokaaliyhtymällisten supistumaverbien kadota : katoan ja liota : likoan vastineet näyttävät viron kirjakielessä niin ikään vaihtaneen taivutustyyppiä: kaduda : kaon, liguda : leon, kaduma-verbin astevaihtelusuunnan vaihtumiseen lienevät vaikuttaneet toisaalta sellaiset taivutussuhteet kuin esim.
25 24 laduda : laon ja siduda : seon, toisaalta substantiivi kadu : kao. Vastaavasti liguma-verbiin on varmaankin vaikuttanut nominivartalon vaihtelu ligu : leo (huom. tavallinen leos olema). Käänteisen astevaihtelun säilyttänyt viron supistumaverbien taivutustyyppi hüppama, tõmbama, jossa vahva-asteiset muodot ovat 3. kvantiteettiasteessa, on ollut tavattoman ekspansiivinen. Siihen on ensinnäkin siirtynyt valama-tyypin sijasta sellaisia supistumaverbejä, joiden ensi tavu on alkuaan lyhyt. Edellytyksenä on ollut paradigman analoginen mukautuminen astevaihteluun, esim. osata : oskan, salata : salgan, vihata : vihkan (vrt. sm. osata : osaan, salata : salaan, vihatpa : vihaan). Toiseksi taivutustyyppiin on tullut runsaasti a- vartaloisia verbejä, jotka eivät ole supistumaperäisiä ja joiden suomen perusteella odottaisi kuuluvan johonkin toiseen tyyppiin, esim. alata : algan (vrt. sm. alkaa : alan), lennata : lendan (vrt. sm. lentää : lennän), keelata : keelan (vrt. sm. kieltää : kiellän), väänata : väänan (vrt. sm. vääntää : väännän), jätkata : jätkan (vrt. sm. jatkaa : jatkan). Viron murteissa tavataankin laajalti odotuksenmukaista edustusta (vrt. Turu 1962: 19-36). Suomen ja viron e-nominien sekä supistumaverbien nykyedustuksen tarkastelu osoittaa, että useat kielten taivutusjärjestelmien erot selittyvät käänteisen astevaihtelun aseman erilaisuuden kautta. Suomeen verrattuna viron käänteinen astevaihtelu on huomattavasti laajempaa, kun kyseessä ovat paradigmat, joihin kuuluu normaalin tai analogisen kehityksen perusteella 3. kvantiteettiasteen muotoja. Sen sijaan lyhyiden vokaalien välinen eli 1. kvantiteettiasteen sanojen kvalitatiivinen vaihtelu on nykyvirolle vieras. Käänteisen astevaihtelun suhteiden restrukturoituminen on mahdollistanut virossa myös uuden paradigmatyypin, õde : õe -tyypin, kehittymisen.
26 25 KIRJALLISUUTTA Hint, Mati 1972: Generatiivinen fonologia seka viron astevaihtelu ja kvantiteettisysteemi. Vir : Neodnorodnost' sistem ceredovanija stupenej estonskogo jazyka. SFU XVII. Karlsson, Fred 1974: Centrala problem i finskans böjningsmorfologi, morfofonematik och fonologi. Suomi 117: 2. Helsinki. 1977: Eräistä morfologian teorian ajankohtaisista ongelmista. Sananjalka 19. Turku. 1983: Suomen kielen äänne- ja muotorakenne. Porvoo Helsinki Juva. Kettunen, Lauri 1962: Eestin kielen äännehistoria. Kolmas painos. SKST 156. Turku. Paunonen, Heikki 1976: Allomorfien dynamiikkaa. Vir. 80. Remes, Hannu 1985: Eräistä viron verbien taivutustyypeistä. Lähivertailuja. Suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Mekrijärvellä Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 24. Turku. Tanning, Salme 1965: Kontraktaverbidest eesti murretes. ESA 11. Tallinn. Turu, Ellen 1962: hakkama-õmblema-tüüpi verbide imperfekt eesti murretes. ESA VIII. Tallinn. Wied. = Wiedemann, Ferdinand 1893: Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Zweite vermehrte Auflage. St. Petersburg. Wied. Gr. = Wiedemann, Ferdinand 1875: Grammatik der ehstnischen Sprache, zunächst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St.-Petersbourg.
27 Jüri Valge EESTI VERBIMORFOLOOGIA ÕPETAMISEST JA ÕPPIMISEST Õigekeelsussõnaraamatus olevast enam kui sõnast moodustavad selles leiduvad umbes verbi vähem kui 10 %. Tegusõnade osa tõuseb märgatavalt, kui me lähtume muutuvate käänatavate ja pööratavate sõnade hulgast. Verbide rolli suurendavad neist saadud tuletised. Ja lõpuks: grammatiliselt õigete, kõneleja eesmärkidele sisuliselt vastavate ning kuulaja poolt hõlpsasti mõistetavate lausete moodustamine pole võimalik verbivormide veatu konstrueerimise ja korrektse kasutuseta. Eelnevast peaks piisama tõestamaks, kuivõrd oluline ja möödapääsmatu on eesti keele paljuvormilise ning eranditerohke verbisüsteemi tundmine. Küsimusele, kuidas seda tundmist on võimalik saavutada võõramaalasel, üritan vastata järgnevalt. Soomlase asetab eesti keele õppimisel eriolukorda muidugi meie keelte lähedus ja verbiparadigmade põhimõtteline sarnasus. Kui sissejuhatuseks põigata ajalukku ja võrrelda seni soomlaste jaoks kirjutatud eesti keele õpikuid, selgub kaks erinevat suunda nende koostamises. Soome autorid esitavad materjali oma emakeelest lähtudes, püüavad tänapäevaste sõnade tausta ja vormide moodustamist selgitada keele ajaloolist arenemist jälgides. Nii näiteks Lauri Kettunen (1928: 4): "Päähuomio on kirjassa luonnollisesti kiinnitetty suomen ja eestin eroaviin piirteisiin; yhtäläisyydethän ymmärretään muutenkin, / /. Esitys on yleensä sovitettu suomen kieliopin puitteisiin, jotka opiskelijalle ovat ennestään tutut." Eesti keele õppimisega seostub Kettuse järgi soome grammatika kordamine ning keele ajaloolise loomuse ja arenemise üldiste seaduspärasuste omandamine. Eesti verbide rühmitamisest on avaldanud põhjalikke uurimusi Ülle Viks (1976, 1980, 1982).
28 27 Tugev ajalooline taust on teistelgi Soome autorite koostatud õpikuil: Krohn (1872), Kettunen (1916). Eraldi märgitagu siinjuures Hannu Remese eelnevatega võrreldes palju enam eesti keelest lähtuvat, ent ometi rohkesti võrdlusi ning ajaloolisi tagasivaateid sisaldavat grammatikat (1983). Eesti autorid taas lähtuvad oma kodumaal harjumuspäraseks saanud grammatika esitamise viisist. Viited keeleajaloole ning eesti ja soome keele sugulusele jäävad enamasti deklaratiivseks. J. Aaviku "Viron kielen opas" on Kettuse järgi deskriptiivne, E. Vääri aastal ilmunud grammatika eessõnas ütleb A. Turunen: "Kieliopillisilta periaatteiltaan se noudattaa veljesmaassamme vallitsevaa käytäntöä, / /." T. Kuldsepa ja T. Seilenthali väikesemahulises õpikus pole meie keelte paralleel joonte esitamiseks ruumigi ning värskeim, aastal ilmunud Viive Taro ja Helga Laanpere õpikki on praktilise suunitlusega ega sisalda pikemaid keeleajaloolisi ekskursse. Kaasmaalastest eelkäijate põhimõtteid järgib käesolevgi katse eesti verbivormide moodustamist selgitada. Enne reeglite esitamisele asumist tuleb siiski peatuda mõningatel põhimõttelistel küsimustel (missugused on nende rakendamise eeldused, missugusel keele õppimise/kasutamise etapil on nendest abi, miks on siin soovitatav süsteem just selline, nagu ta on). Eeldades, et grammatiliste tunnuste ja lõppude teadmine on iseenesestmõistetav, tuleb ilmselt tähtsaimaks eesti verbivormide õige moodustamise tingimuseks pidada astmevaheldusega kaasnevate häälikute kvaliteedi- ja kvantiteedimuutuste tundmist. Omal kohal on siin võrdlus soome keele astmevaheldussüsteemiga. Kogu verbiparadigma seisukohalt on kahtlemata oluline teada, missugused suhted valitsevad pea- ja ülejäänud vormide vahel. Verbid on osa keelest ning seetõttu on võimalik ja vajalik verbimorfoloogia õpetamisel ja õppimisel kasutada kõiki keelest olemas olevaid teadmisi. Nagu juba mainitud, aitab soomlast eesti keele õppimisel meie keelte sugulus. Seda ei tohi siiski võtta liiga konkreetselt. J.Krohn on tõdenud (1872:
29 28 8): "Muutenkin on viron kielessä paljon säännötöntä, järjestyksetöntä, joka tekee sen kieliopin sangen sekavaksi ja vaikeaksi. / / Suomen kielen rakennus on, kemiallista vertausta käyttääkseni, muodostunut hiljaisella, rauhallisella kiteytymisellä eli kristalliutumisella; viron kielessä sitä vastoin on kiteytyminen nähtävästi ollut yhäti häiritty. Siitä syystä ilahuttavat edellisen muodot tutkijan mieltä ihanalla säännöllisyydellään; jälkimäisessä törröittää vanhoja muotoja uudempain keskeltä, vieraita aineita näkyy joka paikassa, kaikki on sekaisin, ylös-alaisin viskattu, temmattu ja revitty." Loomulikult on eesti keel Krohni raamatu ilmumisest möödunud enam kui saja aasta jooksul ühtlustunud ja süsteemipärastunud, ent alati pole areng läinud soomlasest õppijat soosivas suunas. Vaagides järgnevalt esitatava verbivormide moodustamise süsteemi kasutusvõimalusi, tuleb need loomulikult piirata eelkõige keeleõppimise algetapiga, veel enam kirjutatava keelega. Keele valdamist ei iseloomusta ju mingi hästi selgeks õpitud reeglistiku teadlik ja eksimatu kasutamine, vaid mälul ja keeletajul põhinev automaatne vormimoodustus. On ka selge, et reaalses kõne situatsioonis pole normaalset tempot säilitades aega tegelda morfoloogilise analüüsi ja sünteesi detailprobleemidega. Loomulikult tuleb kirjaliku ja suulise väljendusvormi vahekorrast kõneldes nende erinevuse kõrval rõhutada ka seost ja sõltuvust. Ühes omandatud harjumused soodustavad teise arengut. Kuna kõik keeles olevad tegusõnad ei muutu ühtmoodi, siis on igasuguse verbimoodustusreeglistiku aluseks ja tähtsaimaks osaks mingi verbide klassifikatsioon, liigendamine rühmadeks, kuhu kuuluvad ühtmoodi muutuvad verbid. Siingi leiame eest soome ja eesti grammatikakäsitluse erinevuse. Probleemi põhjalikult uurinud ja sel teemal ettekandegi pidanud Kalevi Wiigi sõnutsi (Wiik 1985) on klassifikatsioonide koostamine Soomes suhteliselt võõras. Eestis on seda juba sajandeid tagasi harrastanud sakslastest grammatikakoostajad ja nähtavasti nende mõjul (?) jätkavad seda pikaaegset traditsiooni ka tänapäeva lingvistid. Ilmselt mõjutab eesti keele
30 29 grammatikast kirjutamine siiski ka Soome autoreid, sest eespool nimetatud õpikuist sisaldavad konjugatsioonide süsteemi 2: Krohni ja Remese omand (lisaks muidugi ka Vääri grammatika). Viimased kaks esitavad (kui detailierinevusi mitte arvesse võtta) põhimõtteliselt ühesuguse, tänapäeval Eestis kõige laialdasemalt kasutatava, Elmar Muugi pärandil põhineva süsteemi. Julius Krohn (1872: ) lähtub Eduard Ahrensi grammatikast ja esitab eesti verbid viide rühma jaotatuna. Võimaluste piires (mis on küll üsna väikesed) püüab ta arvestada Soomes tuntud Eureni süsteemi. Oma üldise verbikäsitluse lõpul tõdeb Krohn (1872: 118): "Niinkuin tästä näkyy on verbein taivutus, viron omalta kannalta katsoen, yhdenmuotoisempi ja helpompi kuin deklinationi, koska enin osa noudattaa I:n luokan sääntöjä s.o. liittää aivan muuttumattomat päätteet harvoin ja vähän muuttuvaan vartaloon. Mutta samassa juuri on konjugationi paljon enemmän kuin deklinationi eronnut suomesta, ja paitsi sitä tekee se sukulaisuus- ja erilaisuus-suhteet vielä vaikeammaksi käsittää, että meillä yhteen kuuluvat sanalajit ovat virossa niin monelle haaralle hajonneet ja toisiin liittoihin yhtyneet." Selleski seisukohavõtus ilmneb toetus arvamusele, et soomlaste jaoks kirjutatud tänapäeva eesti keele grammatika peab vähemalt verbi osas lähtuma tänapäeva eesti keelest. Keeleajaloole toetumine tähtsa illustratsioonija selgitusvahendina ei anna siin nähtavasti kiireid praktilisi tulemusi, sest keele õppijal on raske näha seost tänapäeva sõnakujude ja nende eelkäijate vahel. Kahest võimalusest õpetada meie keelte sugulusele toetudes soomlasele eesti keelt või selgitada tänapäeva eesti keele omandanud hõimuveljele selle abil keelte sugulust kaldun pooldama viimast. Praktiliselt kasutatav verbide klassifikatsioon peaks olema saavutatav võimalikult väheste ning kergesti nähtavate väliste tunnuste võrdlemisel ning tema rakendamine peaks andma võimalikult palju grammatiliselt õigeid verbivorme. Üritades eelnevalt esitatud põhimõtteid praktiliselt realiseerida, olen koostanud verbivormide moodustamise reeglistiku. Selles on kolm osa:
31 30 (1) da-infinitiivi kirjapildile rajanev verbide rühmitamise süsteem; (2) tüüpsõnade loend koos peavormidega; (3) erandite ja nende peavormide loend. Süsteemi osad vajavad ilmselt kommenteerimist. Kõigepealt, miks on aluseks da-infinitiiv (soome 1. infinitiiv), mitte mategevusnimi, nagu eesti keele grammatikais tavaks (sama teed lähevad ka Reraese ja Vääri grammatikad, kuigi praktikas lähtuvad need kahest vormist nii ma- kui da-infinitiivist). Esimene ja lihtsaim vastus küsimusele on muidugi, et just see vorm on soome-eesti sõnaraamatuis (vt Pihel, Pikamäe 1971). ma-infinitiivist lähtumiseks peaks selle kõigepealt moodustama, mis loomulikult lisab nagu praktika kinnitab eksimisvõimalusi verbi tüübi määramisel ja järelikult ka vormide konstrueerimisel. Lisaks sellele sisaldab da-infinitiivi tüvi palju rohkem informatsiooni astmevahelduse seisukohalt: kui ma-infinitiiv on alati tugevas astmes, siis da-tegevusnimi võib olla nii tugevas kui nõrgas. Keele praktilise õppimise käigus kinnistub sõnaraamatuvormi kõrval tavaliselt ka mõni muu sõnakuju. Usun, et kõige sagedamini on see mõni indikatiivi preesensi vorm. Kui ma-infinitiivi ja oleviku teadmisel saab sõnad jaotada kahte rühma nõrgeneva tüvega III pöördkond ja ülejäänud, siis da-infinitiivi ning oleviku alati eri astmes olevad tüved panevad sõna konjugatsioonikuuluvuse seisukohalt lõplikult paika: astmevahelduseta, kui tüved on samad; III pöördkond, kui da-infinitiivi tüvi on tugevam, ja IV, kui see on nõrgem. Tüüpsõnadena, mille peavormid on eeskujuks teiste verbide peavormide moodustamisel, kasutatakse Jaak Peebo tüüpkondade süsteemi (Peebo 1983) sõnu. Märgitagu, et II pöördkonna elamatüübi (käesolevas süsteemis lia) rohkete alltüüpide eraldi väljatoomisest on loobutud, kuna nendesse kuuluvate verbide muutmises pole mingeid erinevusi. Astmevahelduslike õppima- (Illa), hakkama- (IVa) ja õmblema-tüübi (IVb) verbide muutmise näitena on esitatud nii välte- kui laadivahelduslik tüüpsõna.
32 31 Ilmselt on siingi võimalik tüüpsõnade arvu kärpida niikuinii esindavad need vaid ühte vastava astmevahelduse varianti. Lisama peaks sel juhul märkuse, et vastavasse rühma kuulub nii välte- kui laadivahelduses olevaid verbe. Ja lõpuks erandeist (I). Märgitagu kohe, et selles rühmas esitatavad verbid on erandid eelkõige käesoleva süsteemi suhtes, keeleajaloo seisukohalt võivad need olla täiesti seaduspärase arengu tulemus. Igasuguse reeglistiku puhul toimib pöördvõrdelisuse põhimõte. Mida keerulisem on reeglistik, seda vähem on erandeid; mida lihtsam, seda rohkem. Küsimus on mõistliku kompromissi leidmises. Ei ole nähtavasti sügavat mõtet tegelda I pöördkonna paarikümne väga mitmesuguseid vokaali- ja vältemuutusi sisaldava ning eri viisil pöörduva verbi kunstliku süsteemi surumisega need tuleb arvata erandite hulka. Viimastena käsitletakse käesolevas süsteemis veel II pöördkonna minema-, olema-, panema-, surema- ja tulema-verbe ning samasse konjugatsiooni kuuluvaid, ühel või teisel põhjusel muudest tegusõnadest erinevaid ajama-, julgema- ja pesema-verbe. III pöördkonnast kuuluvad erandite hulka järgmised verbid: kiskuma, käskima, nägema, pidama (mõlemas tähenduses), pügama (samuti mõlemas tähenduses), tegema ja vedama ning 2. alaliigi seisma-tüübi verbid jooksma, kaitsma, laskma, lüpsma, maitsma, maksma, peksma, seisma ja tõusma, samuti saatma-tüübi 5 erandliku impersonaaliga verbi (jätma, katma, kütma, matma, võtma). IV pöördkonnast kuuluvad erandite hulka mõtlema ja ütlema - nii vältekui laadivaheldusliku muutumise tõttu. Tüüpsõnade leidmise algoritmi lihtsustaks murdma-tüüpi verbide (IIIc) arvamine erandite hulka. Nagu eeltoodust selgub, kuulub süsteemi 49 erandlikult muutuvat verbi, 15 murdma-tüüpi tegusõna (võidma on välja jäetud) lisamine tõstaks erandite arvu 64-le. Arvestades eesti keele verbide koguhulka, on seda väga vähe (alla 1 %). Võidakse väita, et paljud eranditena esitatud sõnad kuuluvad kõige sagedamini tarvitatavate verbide hulka ning nende vormide moodustamiseks pole käesolevast süsteemist abi. Arvan siiski, et süsteemi kuuluv erandite ja nende peavormide loend
33 32 soodustab vastavate verbide pööramise õigete harjumuste kujunemist, siia kuuluvate tegusõnade sage kasutamine põhjustab aga vormimoodustuse automatiseerumise ja (vähemalt nende verbide osas) käesoleva süsteemi tarbetuks muutumise mis on keeleõppimise ja selle süsteemigi üks lõppeesmärke. Siin esitatav süsteem ei hõlma kõiki eesti keele verbe. Autori arvates pole mõtet koormata keeleõppija mälu üliharva esinevate laama, leema. muuma, määma ja teiste taoliste verbide muutevormide treenimisega (mainituist ei esine Paul Kokla jt aastal ilmunud eesti-soome sõnaraamatus ühtki). Mõnele võib esitatav reeglistik tunduda liiga mehhaanilisena, võib-olla koguni liiga pika ja keerulisena. Võib siiski arvata, et senikaua, kui vormimoodustus pole muutunud automaatseks, kasutatakse vajalike muudete saamiseks teadlikult enam või vähem keerulisi morfoloogilise analüüsi ja sünteesi reegleid. Mida läbimõeldumalt ja süsteemipärasemalt seda suudetakse teha, seda parem. Käesolev süsteem peaks olema näide ühest võimalikust mõttekäigust verbide rühmitamisel ja leitud tüüpsõnade alusel õigete vormide moodustamisel. Esitatav algoritm võimaldab sõnaraamatus leiduva da-infinitiivi omaduste põhjal määrata tüüpsõna. Algoritm koosneb 8 küsimusest, millest igaühel on kaks võimalikku vastust. Need osutavad kas järgmisele küsimusele tüüpsõna selgitamiseks (araabia numbrid) või tüüpsõnale (rooma numbrid). Algoritm tüüpsõna leidmiseks 1. Kas verb kuulub erandite hulka? Jah -> Erandid (I) Ei -> 2 2. Kas da-infinitiivi lõpul on -ta või -da? -ta -> 3 -da -> 4 Vastus viiendale küsimusele jagab verbid kolme rühma.
34 33 3. Kas da-infinitiivis on 2 silpi või 3 silpi? 2 silpi -> Illb 3 silpi -> IVa 4. Kas -da järgneb vokaalile või konsonandile? Vokaalile -> 5 Konsonandile > 6 5. Kas da-infinitiivis on 2, 3 või enam silpi? 2 silpi -> IIIc 3 silpi -> lia ^ Ula Enam silpi > lia 6. Kas da-infinitiivis on 2 silpi või 3 silpi? 2 silpi -> 7 3 silpi -> 8 7. Kas ma-infinitiivis on -ma ees d või heliline konsonant (1, n, r)? d -> IIIc 1, n, r -> Uid 8. Kas verbil on esimeses pöördes 2 silpi või 3 silpi (vastavalt ma-infinitiivis 3 või 4)? 2 silpi (3) -> IVb 3 silpi (4) -> Ilb Esitatud algoritm võimaldab peaaegu alati määrata verbi tüübi ainuüksi da-infinitiivi põhjal (võõrsõnade silpide arvu tuleb lugeda pearõhulisest silbist alates). See veidi auahne üritus ei õnnestu kolmel juhul: 1) 3-silbiliste da-tunnuseliste sõnade puhul ei ole võimalik eristada astmevahelduslikke sõnu astmevaheldusetuist (tegelikku vormimoodustust hõlbustab siin suure nn üleminekurühma olemasolu, kus mõlemad muutmisviisid on lubatud); 2) murda- (IIIc) ja laulda-tüüpide (Uid) vahel vahetegemiseks vajatakse paiguti ma-infinitiivi ja 3) Ilb (tegelda) ning IVb (vestelda, õmmelda) erinevusedki selguvad alles ma-infinitiivi või oleviku tüve vaatlemisel.
35 34 Skemaatiliselt näeb kirjeldatud algoritm välja järgmiselt: Verbid 2 silpi IIIc 3 silpi -ma ees jl,n,r Uid 1 pöördes 2 silpi IVb I pöördes 3 silpi Ilb Tüüpsõnad lia ela/da ela/n ela/ma ela/si/n ela/nud ela/ta/kse ela/tud Ilb tegel/da tegele/n tegele/ma tegele/si/n tegel/nud tegel/da/kse tegel/dud Ula * rääki/da räägi/n * rääki/ma * rääki/si/n * rääki/nud räägi/ta/kse räägi/tud luge/da * loe/n luge/ma luge/si/n luge/nud * loe/- ta/kse "loe/tud Kolmandat väldet tähistab märk * sõna ees, tunnused ja lõpud on eraldatud kaldkriipsuga. Astmevahelduslike tüüpsõnade tugeva astme tüved on poolpaksus kirjas.
36 35 Illb 'saata saada/n ' saat/ma ' saat/si/n ' saat/nud saade/ta/kse saade/tud IIIc "murda murra/n "murd/ma *murd/si/n *murd/nud " murta/kse "murtud Uid * laul/da laula/n " laul/ma * laul/si/n " laul/nud "laul/da/kse "laul/dud IVa aida/ta " aita/n " aita/ma * aita/si/n aida/nud aida/ta/kse aida/tud lenna/ta " lenda/n " lenda/ma " lenda/si/n lenna/nud lenna/ta/kse lenna/tud IVb vestel/da " vestle/n " vestle/ma " vestle/si/n vestel/nud vestel/da/kse vestel/dud õmmel/da * õmble/n " õmble/ma * õmble/si/n õmmel/nud õmmel/da/kse 5mmel/dud Erandid (I) "joosta jooksen "jooksma "jooksin "jooksnud "joostakse "joostud "juua "joon "jooma "jõin joonud juuakse "joodud " jätta jätan " jätma " jätsin " jätnud " jäetakse "jäetud "jääda "jään "jääma "jäin jäänud "jäädakse "jäädud " kaitsta kaitsen " kaitsma " kaitsesin " kaitsnud "kaitstakse "kaitstud "katta katan "katma "katsin 'katnud "kaetakse "kaetud "keeda "keen "keema keesin keenud "keedakse "keedud "kiskuda kisun "kiskuma 'kiskusin "kiskunud "kistakse "kistud Kirjapildis on sõnatüve ja impersonaali tunnuse t kokku sulanud.
37 36 "käia "käin * käima käisin käinud käiakse "käidud "käskida käsin "käskima "käskisin "käskinud "kästakse "kästud "kütta kütan "kütma "kütsin "kütnud "köetakse "köetud lasta lasen " laskma " lasksin " lasknud " lastakse "lastud "luua "loon "looma "lõin loonud luuakse "loodud "lüpsta lüpsan "lüpsma "lüpsin "lüpsnud "lüpstakse "lüpstud "lüüa * löön "lööma "lõin löönud lüüakse "löödud maitsta maitsen " maitsma " maitsesin " maitsnud "maitstakse "maitstud "maksta maksan "maksma "maksin "maksnud "makstakse "makstud "matta matan "matma "matsin matnud "maetakse "maetud "minna lähen minema läksin läinud minnakse "mindud "mõelda "mõtlen "mõtlema "mõtlesin "mõelnud "mõeldakse "mõeldud mõtelda "mõtlen "mõtlema "mõtlesin mõtelnud mõteldakse mõteldud "müüa "müün "müüma müüsin müünud müüakse "müüdud " naida " nain " naima " naisin " näinud " naidakse "naidud näha "näen nägema nägin näinud nähakse "nähtud "näida "näin "näima näisin näinud "näidakse "näidud "olla olen olema olin olnud ollakse "oldud "panna panen panema panin pannud pannakse " pandud "peksta peksan "peksma "peksin "peksnud "pekstakse "pekstud "pesta pesen pesema pesin "pesnud "pestakse "pestud
38 37 pidada * pean pidama pidasin pidanud * peetakse * peetud pidada "pean pidama pidin pidanud "peetakse "peetud pügada *pöan pügama pügasin püganud "pöetakse "pöetud pügada pügan pügama pügasin püganud pügatakse pügatud "saada "saan "saama "sain saanud "saadakse "saadud "seista seisan "seisma "seisin "seisnud "seistud v seistakse "surra suren surema surin surnud surrakse "surdud "süüa "söön "sööma "sõin söönud süüakse "söödud " tahta tahan " tahtma " tahtsin " tahtnud tahetakse tahetud "tappa tapan "tapma "tapsin " tapnud tapetakse tapetud teha "teen tegema tegin teinud tehakse "tehtud "tulla tulen tulema tulin tulnud tullakse " tuldud "tuua "toon "tooma "tõin toonud tuuakse "toodud "tõusta tõusen "tõusma "tõusin * tõusnud " tõustakse "tõustud vedada "vean vedama vedasin vedanud "veetakse "veetud "viia "viin "viima viisin viinud viiakse "viidud "võida "võin "võima võisin võinud " võidakse " võidud "võtta võtan "võtma "võtsin "võtnud "võetakse "võetud " öelda " ütlen " ütlema " ütlesin " öelnud " öeldakse "öeldud ütelda " ütlen " ütlema " ütlesin ütelnud üteldakse üteldud murda-tüüpi (IIIc) sõnade peavormid (kõik peale indikatiivi preesensi needa-, seada-, teada-verbil seegi on 3. vältes): anda annan andma andsin andnud antakse antud hoida hoian hoidma hoidsin hoidnud hoitakse hoitud
39 38 hüüda jõuda kanda künda leida murda needa nõuda püüda seada sõuda teada tunda hüüan jõuan kannan künnan leian murran hüüdma jõudma kandma kündma leidma murdma hüüdsin jõudsin kandsin kündsin leidsin murdsin nean nõuan püüan sean sõuan tean needma nõudma püüdma seadma sõudma teadma needsin nõudsin püüdsin seadsin sõudsin teadsin tunnen tundma tundsin hüüdnud jõudnud kandnud kündnud leidnud murdnud neednud nõudnud püüdnud seadnud sõudnud teadnud tundnud hüütakse jõutakse kantakse küntakse leitakse murtakse neetakse nõutakse püütakse seatakse sõutakse teatakse tuntakse hüütud jõutud kantud küntud leitud murtud neetud nõutud püütud seatud sõutud teatud tuntud Kas kirjeldatud süsteemi on praktikas võimalik rakendada ja missuguseid tulemusi see annab? Olen teinud väikese eksperimendi, kus kontrolliti verbi peavormide moodustamise oskust enne ja pärast eeltoodud süsteemi paaritunnist õpetamist. Ülesandeks oli moodustada 17 kõiki verbirühmi esindava ja võimalikult ühesuguse struktuuriga tegusõna peavormid (kokku 102 vormi). Üliõpilasi, kes tegid mõlemad katsed, oli 11. Tulemused on järgmised: Nr Vigu enne Vigu pärast Vahe Tulemused ei anna loomulikult hinnangut mitte ainult süsteemile, vaid ka selle omandamisele kulutatud tööhulgale (mis on autoril teadmata). Missuguseid tulemusi on võimalik saavutada,
40 39 seda peegeldab ühe katsealuse töö, kes osales ainult viimases, pärast reeglistiku käsitlemist tehtud kontrollis. Selles oli 5 viga. Olen tänulik kõigile Turu seminarist osavõtjaile kriitiliste märkuste ja heade ideede eest, mida eelnevas olen püüdnud arvestada. KIRJANDUS Kettunen, L. 1916: Viron ja suomen eroavaisuudet. Äännehistoriallisia selvittelyjä harjoituskappaleineen. Jyväskylä. 1928: Eestin kielen oppikirja. Oppikouluja ja seminaareja varten. Porvoo. Kokla, P., Laanpere, H., Mager, M., Pikamäe, A. 1972: Eesti- Soome sõnaraamat. Toimetanud V. Pall. Tallinn. Krohn, J. 1872: Wiron kielioppi. Helsinki. Kuldsepp, T., Seilenthal, T. 1980: Mõnda Eestist. Viron kielen alkeiskurssi. Helsinki. Peebo, J. 1983: Pöördkonnad. Tartu. Pihel, K., Pikamäe, A. 1971: Soome-eesti sõnaraamat. Toimetanud P. Alvre. Tallinn. Remes, H. 1983: Viron kielioppi. Porvoo Helsinki Juva. Taro, V., Laanpere, H. 1984: Saagem tuttavaks. Viron kielen alkeiskirja. Helsinki. Viks, Ü. 1976: Verbide muuttüübid ja morfoloogilised tüübid. Keel ja Kirjandus. 1980: Klassifikatoorne morfoloogia. Verb. Tallinn. 1982: Ühest morfoloogilisest klassifikatsioonist. Keel ja Kirjandus. Vääri, E. 1975: Viron kielen oppikirja. Helsinki. Wiik, K. 1985: Viron deklinaatioiden ja konjugaatioiden lukumäärä kielen oppijan kannalta. Esitelmä. Tallinna. Õigekeelsussõnaraamat Toimetanud R. Kull ja E. Raiet. Tallinn.
41 Ago Künnap MORFOLOOGILISI SÕNASTUSVIGU Kõneldes eesti keelt õppivate soome üliõpilaste sõnastusvigadest, pakub Haldur Õim välja nende järgmise liigituse: "On vigu, mis puudutavad sõnade vormi, näiteks tüve ja sufiksi ühendit, mida sugereerib vastav soome keele mall (kolmesti pro kolm korda), ja on vigu, mis puudutavad sõna tähendust, eesti keele sõna kasutamist sobimatus kontekstis, kusjuures sellise kasutuse inspireerijana võib taas aimata mingit soome keele malli" (Õim 1983: 51). Ise käsitleb ta teist tüüpi vigu. Mina püüaksin järgnevalt vaadelda esimest tüüpi eksimusi, mida võib tinglikult nimetada ka morfoloogilisteks (piiri tõmbamine kahe tüübi vahele pole alati siiski lihtne). Vaatlus põhineb Helsingi ülikoolis leiduval veakartoteegil, mille koostamisest on osa võtnud Soome ülikoolide eesti keele lektorid alates aastast (vt ka Lähivertailuja 1985: 4-5). Morfoloogilisi sõnastusvigu on kartoteegis fikseeritud üsna vähe, kuid usun, et need pakuvad siiski teatud huvi, muuhulgas ka üldkeeleteaduslikust aspektist. Üks sagedasemaid eksimusi on tüvimorfeemi muundumine soome malli eeskujul: alkab pro algab, vrd sm alkaa; kurgud pro kurgid, vrd sm kurkut; minen pro lähen, vrd sm menen; nelj pro neli, vrd sm neljä; litsensiaaditöö pro litsentsiaaditöö, vrd sm lisensiaatintyö (viga võib johtuda ka sõnaraamatust: sm lisensiaatti, e litsensiaat (Pihel, Pikamäe 1971: 229 ) ) ; paistav pro paistev, vrd sm paistava; rahvusvaline pro rahvusvaheline, vrd sm kansainvälinen;
KÄÄNTEINEN ASTEVAIHTELU JA PARADIGMOJEN RESTRUKTUROITUMINEN SUOMEN JA VIRON TAIVUTUS- SUHTEIDEN TARKASTELUA
Emakeele Seltsi aastaraamat 56 (2010), 172 186 doi:10.3176/esa56.09 KÄÄNTEINEN ASTEVAIHTELU JA PARADIGMOJEN RESTRUKTUROITUMINEN SUOMEN JA VIRON TAIVUTUS- SUHTEIDEN TARKASTELUA HANNU REMES Tiivistelmä.
LisätiedotYhteinen sanasto auttaa alkuun
Hakkame rääkima Onko viron kieli suomen kielen kaltainen? rommi-rusina = rummi-rosina munkki syö munkkia -virolainen ymmärtää väärin minulla on nälkä kõht on tühi hakkame rääkima toores viiner = raaka
LisätiedotMiten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä?
Miten tutkia lähdekielen vaikutusta oppijankielen universaalina piirteenä? Esitelmä oppijankielen korpustyöpajassa 17.1.2008 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Oppijankielen universaaleja piirteitä
LisätiedotLähivertailujen alkuvaiheita
doi:10.5128/lv25.01 Lähivertailujen alkuvaiheita Itä-Suomen yliopisto Tiivistelmä. Vuonna 1982 käynnistettiin suomalais-virolainen tutkimushanke Suomen ja viron kieliopillinen vertailu, jossa pidettiin
LisätiedotJyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34
Jyväskylän yliopiston SUOMEN KIELEN LAITOKSEN JULKAISUJA 34 LÄHIVERTAILUJA 4 V suomalais-virolainen virheanalyysiseminaari Konnevedellä 27. ja 28. toukokuuta 1988 Toimittanut Tõnu Seilenthal Jyväskylä
LisätiedotSOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA
SOOME KEELE ÕPETAMINE TEISE KEELENA Ekspertosakonna juhataja, peaspetsialist Leena Nissilä Tallinn 17.3.2007 leena.nissila@oph.fi Osaamisen ja sivistyksen asialla SOOME KEEL TEISE KEELENA Kuulub õppeaine
LisätiedotVerbin perusmuoto: da-infinitiivi
Verbin perusmuoto: da-infinitiivi 1. suomen -a, -ä viron -da Huom! Suomen kaksitavuisia ta-vartaloisia verbejä vastaavat virossa kaksivartaloiset verbit. da-infinitiivi on kaksitavuinen ja tunnukseton.
LisätiedotVanuseline jaotus - tulpdiagramm
Vastajate arv Histogrammi koostamine MS Excel 2007 Juhendi koostas K.Osula Histogrammi saab koostada numbrilise tunnuse korral, millel on palju erinevaid vastusevariante. Näiteks sobivad histogrammi koostamiseks
LisätiedotEmakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus?
Emakeel võõrkeeleõppes eelis või takistus? Annekatrin Kaivapalu Tallinna ülikooli soome keele dotsent Oma keel ja võõrkeeled Oma esimese keele, emakeele omandab inimene tavaliselt varases lapseeas ilma
LisätiedotNõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine
Nõustamine õpetaja professionaalse arengu toetamine Saara Repo-Kaarento, Helsingi Ülikool 2009. aasta keelekümblusprogrammi konverentsi ettekanne Nõustamine ja sisehindamine keelekümblusprogrammi kvaliteedi
LisätiedotSuomen kielen sijamuodot ja sanatyypit Nominit Sijamuodot Tyyppi 1 Yhteen vokaaliin päättyvät sanat a, ä, o, ö, u, y, i Yksikkö Monikko Muita
1 Suomen kielen sijamuodot ja sanatyypit Nominit Sijamuodot nominatiivi kännykkä keitin partitiivi kännykkää keitintä genetiivi kännykän keittimen akkusatiivi kännykän/kännykkä keittimien/keitin illatiivi
Lisätiedotma-infinitiivi NB! Selle/st hooli/mata / selle/le vaata/mata siitä huolimatta, vaikka, kuitenkin
ma-infinitiivi ma- infinitiivi vastaa suomen 3.infinitiiviä. suomen -maan, -mään viron -ma luke/maan luge/ma oppi/maan õppi/ma NB! sisäheitto (2-tavuisissa -a. -ä -vartaloisissa): saatta/maan saat/ma löytä/mään
LisätiedotMUODOT KONTRASTISSA. lektiot HANNU REMES
lektiot MUODOT KONTRASTISSA HANNU REMES Väitösenalkajaisesitelmä Oulun yliopistossa 10. kesäkuuta 2009 Kontrastiivisessa kielentutkimuksessa on lähtökohtana kahden tai joskus useamman kielen rakenteiden
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 11 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2009 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotKAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI?
KAS SA TUNNED OMA TÖÖTINGI MUSI? Johannes Tervo SISUKORD Metallitööstuse hulka Soomes kuuluvad...4 Võrdne kohtlemine...5 Tööleping... 6 TEHNOLOOGIATÖÖSTUSE KOLLEKTIIVLEPING 2007 2009... 13 Palgatõus 2007...
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja19
Lähivõrdlusi Lähivertailuja19 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A P A L U T O I M E T A N U D E V E M I K O N E, K I R S T I S I I T O N E N, M A R I A - M A R E N S E P P E R E E S T
LisätiedotOulun murteessa on käytössä myös nää-pronomini, joka tarkoittaa sinä. Sää on kuitenkin enemmän käytetty.
Puhekieli Kirjoitettu kieli ja puhuttu kieli eroavat aika paljon suomen kielessä. Katsomme, miten puhekieli toimii. Keskitymme Oulun alueen puhekieleen, mutta osa puhekielen piirteistä on sellaisia, että
LisätiedotPARTISIIPP PREESEEʹNS RAAJJÂM PARTISIIPIN PREESENSIN MUODOSTAMINEN. lääddas suomeksi
PARTISIIPP PREESEEʹNS RAAJJÂM PARTISIIPIN PREESENSIN MUODOSTAMINEN A) Veeʹrb, koin lij tääʹssmuuttâs Verbit, joissa on astevaihtelu -ad infinitiiv -ad sâjja ǩieʹčč -ai infinitiivin -ad:n tilalle pääte
LisätiedotSUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14
SUOMEN JA SAAMEN KIELEN JA LOGOPEDIAN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH, SAAMI AND LOGOPEDICS LÄHIVERTAILUJA 14 Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3. 4.
LisätiedotSisällys. Esipuhe Aakkoset ja koulussa Torilla 80
Sisällys Esipuhe.... 6 0. Aakkoset ja koulussa 8 Aakkoset Koulusanat Mikä sinun nimi on? Tavaaminen 4. Torilla 80 Isot numerot Mitä maksaa? Ruokia ja juomia Millainen? Partitiivi Negatiivinen verbi ko/kö-kysymys
LisätiedotReetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Reetta Sahlman EESTI JA EESTLASTE KUJUTAMINE HELSINGIN SANOMATES AASTATEL 2006 JA 2009 Bakalaureusetöö Juhendaja:
LisätiedotGenetiivi vastaa kysymykseen kenen, minkä. Yksikössä genetiivin tunnus on -n (koulun, opettajan, kirjan). Nyt opiskelemme monikon genetiivin.
Monikon genetiivi Genetiivi vastaa kysymykseen kenen, minkä. Yksikössä genetiivin tunnus on -n (koulun, opettajan, kirjan). Nyt opiskelemme monikon genetiivin. Monilla sanoilla voi olla useampi erilainen
LisätiedotSuomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista. Aakkoset ja äänteet
Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista Sivu 1 / 13 Suomen kielioppi: Harjoitukset - Harjoituslista Kolmannen sarakkeen merkit ilmaisevat harjoituksen vaikeustasoa seuraavasti: A = alkeet, K =
LisätiedotVirolaisten suomen kielen oppijoiden myönteisen imperfektin muodostus ja -si-tunnuksen käyttö
Virolaisten suomen kielen oppijoiden myönteisen imperfektin muodostus ja -si-tunnuksen käyttö Niina Suominen Tampereen yliopisto Kieli-, käännös- ja kirjallisuustieteiden yksikkö Suomen kieli Pro gradu
LisätiedotSPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES. Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.
SPAA-KULTUUR JA -KOOLITUS SOOMES Sirje Hassinen Omnia, the Joint Authority of Education in Espoo Region sirje.hassinen@omnia.fi 22.8.2013 SPAA-KULTUUR SOOMES Spaa-kultuur on Soomes suhteliselt noor Spaa
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Marili Tomingas TULLA-FUTUURUM SOOME JA EESTI AJALEHE- JA FOORUMIKEELES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
LisätiedotLisa 5. Intervjuude transkriptsioonid
Lisa 5. Intervjuude transkriptsioonid Transkriptsioonimärgid kursiiv Intervjueerija kõne. (.) Lühike, aga siiski selgesti eristuv paus. = Pausi puudumine sõnade vahel või vooruvahetuse järel. [ ] Kattuva
LisätiedotVähihaigete palliatiivse ravi. Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing
Vähihaigete palliatiivse ravi korraldus Soomes Leena Rosenberg Soome Vähipatsientide Ühing Syöpäjärjestöjen organisaatio Vähihaigete ühenduste organisatsioon Syöpäjärjestöt yleisnimi koko kentälle Vähiühendused
LisätiedotINSPIROIVA SUOMALAIS-VIROLAINEN SANAKIRJA
LÄHTEET LUKKARI, LYYLI SOLANTERÄ, LASSE-J. 1994: Siit myä luvetah: Kymin murteen sanakirja. Kymi-Seura r.y. Kotka. PUNTTILA, MATTI 1968: Vehkalahden murre. Matti Punttila ja Jorma Manninen (toim.), Vehkalahden
LisätiedotOmastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel
Omastehooldajate jaksamine ja nende toetamine taastusravi kursustel Anna-Liisa Salminen Kela & Kristiina Juntunen Gerocenter Kela 8.6.2015 Kas omastehooldaja jaksab ja kas säilivad head suhted? Taust Omastehooldusega
LisätiedotSUBSTANTIIVIT 1/6. juttu. joukkue. vaali. kaupunki. syy. alku. kokous. asukas. tapaus. kysymys. lapsi. kauppa. pankki. miljoona. keskiviikko.
SUBSTANTIIVIT 1/6 juttu joukkue vaali kaupunki syy alku kokous asukas tapaus kysymys lapsi kauppa pankki miljoona keskiviikko käsi loppu pelaaja voitto pääministeri päivä tutkimus äiti kirja SUBSTANTIIVIT
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja24
Lähivõrdlusi Lähivertailuja24 PEATOIMETAJA ANNEKATRIN KAIVAPALU TOIMETANUD JOHANNA LAAKSO, MARIA-MAREN SEPPER, KIRSTI SIITONEN, KATRE ÕIM EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHING TALLINN 2014 Lähivõrdlusi. Lähivertailuja
LisätiedotTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND. Kaupo Rebane
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI- JA ÜLDKEELETEADUSTE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Kaupo Rebane NETSESSIIVKONSTRUKTSIOONIDE KASUTUS AJALEHE HELSINGIN SANOMAT ARTIKLITE KOMMENTAARIDES Bakalaureusetöö
LisätiedotLaskelmia uudenvuodenpuheista
Laskelmia uudenvuodenpuheista Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksessa on laskettu uudenvuodepuheista joitakin seikkoja, joiden avulla on mahdollista tarkastella mm. presidenttien välisiä eroja. Laskelmat
LisätiedotLähivõrdlusi Lähivertailuja21
Lähivõrdlusi Lähivertailuja21 P E A T O I M E T A J A A N N E K A T R I N K A I V A PA L U T O I M E T A N U D J O H A N N A L A A K S O, P I R K K O M U I K K U - W E R N E R, M ARIA- M A R E N S E PPER
LisätiedotTäiskasvanuks saanud väljaanne
Täiskasvanuks saanud väljaanne Teie käes on juba 20. number Lähivertailuja -sarjast, mistõttu on põhjust veidi meenutada selle ajalugu. 1983. aastal sai alguse uurimisprojekt Suomen ja viron kieliopillinen
LisätiedotTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUDI TOIMETISED 12 1 2 KORPUSUURINGUTE METODOLOOGIA JA MÄRGENDAMISE PROBLEEMID Toimetanud Pille Eslon ja Katre Õim Tallinn 2010 3 Tallinna Ülikooli Eesti
LisätiedotMitä suomen intonaatiosta tiedetään
Mitä suomen intonaatiosta tiedetään ja mitä ehkä tulisi tietää? Tommi Nieminen Itä-Suomen yliopisto AFinLAn syyssymposium Helsinki 13. 14. 11. 2015 Johdanto Jäsennys 1 Johdanto 2 Mitä intonaatiosta tiedetään?
LisätiedotSUOMEN NOMINIEN MONIKON OPETTAMINEN VIROLAISISSA KOULUISSA
157 Pietilä, P. & O-P. Salo (eds.) 1999. Multiple Languages Multiple Perspectives. AFinLA Yearbook 1999. Publications de l Association Finlandaise de Linguistique Appliquée 57. pp. 155 159. SUOMEN NOMINIEN
LisätiedotLäänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina
Künnap 7.12.2007 13:33 Sivu 968 VEEL LÄÄNEMERESOOME JA EESTI EITUSPARTIKLITE EI, EP, ES PÄRITOLUST * AGO KÜNNAP Läänemeresoome verbimuutmise eitavad lihtajad koosnevad üldreeglina kahest komponendist:
LisätiedotISO SUOMEN KIELIOPPI S2- OPETUKSESSA. Muutama havainto
ISO SUOMEN KIELIOPPI S2- OPETUKSESSA Muutama havainto Maisa Martin Alumnipäivä 26.9.2009 KOLME ASIAA Uusia termejä S2-alan näkökulmasta ja muutenkin Hyödyllisiä erotteluja Ope, mitä eroa on Mikä on tavallista?
LisätiedotPõhivärvinimed soome keeles
Põhivärvinimed soome keeles 165 1. Sissejuhatuseks Põhivärvinimed soome keeles Mari Uusküla Soome keele värvinimesid on põhjalikult käsitlenud Mauno Koski oma mahukas monograafias Värien nimitykset suomessa
Lisätiedot5. MORFOLOGIA l. muotorakenne
5. MORFOLOGIA l. muotorakenne Yleisen kielitieteen peruskurssi / UM 5.1 Morfeemianalyysi Sanan käsite Lekseeni on kielen sanaston l. leksikon yksikkö. Samaa tarkoitetaan sanakirjasanalla tai leksikaalisella
LisätiedotRAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST
RAAMATUID 6-11_Layout 1 31.05.11 15:31 Page 453 RAAMATUID JAAK JÕERÜÜDI TEKST JA METATEKST Jaak Jõerüüt. Armastuse laiad, kõrged hooned. Tallinn: Tuum, 2010. 71 lk; Jaak Jõerüüt. Muutlik. Tallinn: Tuum,
LisätiedotHARJOITUKSIA VERBITYYPISTÄ 4
HARJOITUKSIA VERBITYYPISTÄ 4 Verbityypin 4 tuntomerkit: - perusmuodon lopussa on -ata/ätä, joskus -ota, -ötä, -uta, -ytä: luvata: lupaan, pelätä: pelkäät, tuhota: tuhoaa, haluta: haluamme, älytä: älyää
LisätiedotEnsimmäisen infinitiivin perusmuoto subjektina, objektina, attribuuttina
Ensimmäisen infinitiivin perusmuoto subjektina, objektina, attribuuttina Ensimmäisellä infinitiivillä on kaksi muotoa, perusmuoto ja translatiivi. Perusmuodossa on pelkkä ensimmäisen infinitiivin tunnus,
LisätiedotSOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Soome-ugri osakond Keity Soomets SOOME KEELE UUDISSÕNAD AASTAL 2011 Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina Jokela TARTU 2013 SISUKORD
LisätiedotKUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA?
TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Olga Kulak KUIDAS EESTIVENELASED MÕISTAVAD SOOMEKEELSEID LAUSEID LÄBI EESTI KEELE PRISMA? Magistritöö
LisätiedotTarkastelen suomalaisen taloustieteen tutkimuksen tilaa erilaisten julkaisutietokantojen avulla. Käytän myös kerättyjä tietoja yliopistojen
1 2 3 Tarkastelen suomalaisen taloustieteen tutkimuksen tilaa erilaisten julkaisutietokantojen avulla. Käytän myös kerättyjä tietoja yliopistojen opettajien tutkimusalueista. 4 Kuviossa 1 esitetään kansantaloustieteen
LisätiedotLUKUSANOJEN TAIVUTUS. Heljä Uusitalo
LUKUSANOJEN TAIVUTUS Heljä Uusitalo PERUSLUVUT JA JÄRJESTYSLUVUT Lukusanat ovat numeroita Lukusanat voivat olla peruslukuja tai järjestyslukuja. Perusluvut ja järjestysluvut taipuvat kaikissa sijamuodoissa.
Lisätiedot^enno-ug rica. Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus TALLINN 1936 4 /\
T A L L I N N 1 9 3 6 ^enno-ug rica y A V Soome-Ugri Kultuur kongr ess uomalais-ugrilainen Kulttuurikongressi Finnugor Kultur kong r esszus 4 /\ f?5w~ TALLINN 1936 ; >'heca K. Mattieseni trükikoda o.-ä..
Lisätiedotosassa III max-pist pistem pistemäärä osan III maksimista III:N MAX 30 Z Y X (X/Y)xZ=Å Åx0,3 TEHTÄVÄ
Helsingin yliopiston humanistinen tiedekunta/valintakoe 19.5.2017 Kotimaisten kielten ja kirjallisuuksien kandiohjelma/suomen kieli ja kulttuuri MALLIKAAVAKE KOKELAAN NIMI Meikäläinen, Maija KOKELAAN TUNNISTE
LisätiedotSoome-eesti seletav sõnaraamat TEA kirjastus
TEA kirjastus Ruth Mägi sõnaraamatute peatoimetaja ruth.magi@tea.ee andmeid valminud Nykysuomen keskeinen sanasto baasil (Gummerus, 1999 & 2004) 50 000 sõna ja väljendit spetsiaalselt soome keele kui võõrkeele
LisätiedotYhdyssana suomen kielessä ja puheessa
Yhdyssana suomen kielessä ja puheessa Tommi Nieminen Jyväskylän yliopisto Anna Lantee Tampereen yliopisto 37. Kielitieteen päivät Helsingissä 20. 22.5.2010 Yhdyssanan ortografian historia yhdyssanan käsite
LisätiedotLähdekielen vaikutuksen tutkimus korpusten pohjalta. Esitelmä Kielitieteen päivillä Oulussa 25.5.2007 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto
Lähdekielen vaikutuksen tutkimus korpusten pohjalta Esitelmä Kielitieteen päivillä Oulussa 25.5.2007 Annekatrin Kaivapalu Tallinnan yliopisto Käsitteistä Kielten välinen vaikutus (crosslinguistic influence)
LisätiedotLataa Kalat - Aivo Blum. Lataa. Lataa kirja ilmaiseksi suomalainen Kalat Lataa Luettu Kuunnella E-kirja Suomi epub, Pdf, ibook, Kindle, Txt, Doc, Mobi
Lataa Kalat - Aivo Blum Lataa Kirjailija: Aivo Blum ISBN: 9789527040287 Sivumäärä: 56 Formaatti: PDF Tiedoston koko: 23.95 Mb Tavutettu eläinkirja on kuusiosainen kirjasarja. Sarjan kaikkien osien tietoiskumaiset
LisätiedotRANSKAN KIELI B2 RANSKAN KIELI B2 8 LUOKKA
RANSKAN KIELI B2 Opetuksen tavoitteena on totuttaa oppilas viestimään ranskan kielellä suppeasti konkreettisissa arkipäivän tilanteissa erityisesti suullisesti. Opetuksessa korostetaan oikeiden ääntämistottumusten
LisätiedotLIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING
LIIVI KEEL LÄTI KEELE MÕJUSFÄÄRIS TIINA HALLING 1. Taustast Vähemalt niikaugele tagasi vaadates, kui kirjasõna tunnistust võib anda, on liivlased ja lätlased ikka ühist territooriumi jaganud. Nende kujunemise
LisätiedotLataa Sammakkoeläimet ja matelijat - Aivo Blum. Lataa
Lataa Sammakkoeläimet ja matelijat - Aivo Blum Lataa Kirjailija: Aivo Blum ISBN: 9789527040317 Sivumäärä: 56 Formaatti: PDF Tiedoston koko: 21.58 Mb Tavutettu eläinkirja on kuusiosainen kirjasarja. Sarjan
LisätiedotYKSIKKÖ Pääte on aina -N. Se liittyy sanan taipuneeseen vartaloon. Kenen auto tuo on? - Aleksanterin - Liian. Minkä osia oksat ovat?
GENETIIVI yksikkö -N KENEN? MINKÄ? monikko -DEN, -TTEN, -TEN, -EN YKSIKKÖ Pääte on aina -N. Se liittyy sanan taipuneeseen vartaloon. Kenen auto tuo on? - Aleksanterin - Liian Minkä osia oksat ovat? puu
LisätiedotLataa Niveljalkaiset ja nilviäiset - Aivo Blum. Lataa
Lataa Niveljalkaiset ja nilviäiset - Aivo Blum Lataa Kirjailija: Aivo Blum ISBN: 9789527040300 Sivumäärä: 56 Formaatti: PDF Tiedoston koko: 22.51 Mb Tavutettu eläinkirja on kuusiosainen kirjasarja. Sarjan
LisätiedotVOKAALHARMOONIA. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp ( sta/stä või lta/ltä).
VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöördelõppudes tagavokaalsetes sõnades a ja eesvokaalsetes sõnades ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui
LisätiedotKas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust?
Kas Eesti vajab uut psühhiaatrilise abi seadust? Alo Jüriloo psühhiaater ja kohtupsühhiaater ülemarst alo.juriloo juriloo@om.fi Vangide psühhiaatriahaigla Vantaa, Soome Psühhiaatrilise abi seadus Eestis
LisätiedotLEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND LÄÄNEMERESOOME KEELTE ÕPPETOOL Kadri Jaanits LEKSIKAALSETEST KOLLOKATSIOONIDEST SOOME JA EESTI KEELES Magistritöö Juhendaja dotsent Heinike Heinsoo TARTU 2004 Sisukord
LisätiedotRAAMATUARVUSTUSED. Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert. Bearbeitet von Raimo Pullat
RAAMATUARVUSTUSED Die Privatbibliotheken in Tallinn und Pärnu im 18. Jahrhundert Bearbeitet von Raimo Pullat Tallinn: Estopol, 2009, 160 lk. Professor Raimo Pullat on alates 1997. aastast saavutanud muu
LisätiedotGRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS *
GRAMMATIKA SOOME-EESTI SUURSÕNARAAMATUS * ÜLLE VIKS 1. Üldist Soome-eesti suursõnaraamat 1 (= SUVI) on tüübilt suur sõnaraamat, kus grammatilist infot on suhteliselt palju nii soome märksõnadel kui ka
LisätiedotAUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT SOOME-UGRI OSAKOND Laura Raag AUTORI MINA VIITESUHTED SOOME JA EESTI ILUKIRJANDUSARVUSTUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja Hanna Katariina
Lisätiedotsoome ja eesti keel kõrvuti
RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:03 Page 851 soome ja eesti keel kõrvuti Hannu Remes. muodot kontrastissa. suomen ja viron vertailevaa taivutusmorfologiaa. acta universitatis ouluensis B. Humaniora
LisätiedotKielioppi Harjoituskirja - suomi 3 - harjoituslista
Kielioppi Harjoituskirja - suomi 3 - harjoituslista Päätaso Alataso Harjoituksen nimi Tyyppi Taso 1 Aakkoset ja äänteet Aakkoset 1 Aakkosjärjestys 1 Aukko A 2 Aakkosjärjestys 2 Aukko A 3 Aakkosjärjestys
LisätiedotTervetuloa opiskelemaan suomen kieltä. Henkilökunnan esittely Perus- ja aineopintojen rakenne Suomen kieli sivuaineena Opettajan kelpoisuusehdot
Tervetuloa opiskelemaan suomen kieltä Henkilökunnan esittely Perus- ja aineopintojen rakenne Suomen kieli sivuaineena Opettajan kelpoisuusehdot Henkilökunta syyslukukaudella 2016 Professorit Harri Mantila
LisätiedotMitä murteita Suomessa onkaan?
HELSINGIN YLIOPISTO HELSINGFORS UNIVERSITET UNIVERSITY OF HELSINKI Mitä murteita Suomessa onkaan? Antti Leino antti.leino@cs.helsinki.fi 9. syyskuuta 2006 Tietojenkäsittelytieteen laitos Kotimaisten kielten
Lisätiedotalkuun alkuun A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z Å Ä Ö
alkuun alkuun A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z Å Ä Ö A ahdistunut + nominin elatiivi aikoa + verbin A infinitiivi ajatella + nominin partitiivi ajatella + verbin A infinitiivi alkaa
Lisätiedot1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA
1 TURUN YLIOPISTON SUOMALAISEN JA YLEISEN KIELITIETEEN LAITOKSEN JULKAISUJA PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF FINNISH AND GENERAL LINGUISTICS OF THE UNIVERSITY OF TURKU 37 HAKKAME RMKIMA! VIRON KIELEN
LisätiedotVADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES
VADJALASTE JA ISURITE USUNDI KIRJELDAMINE 19. SAJANDI SOOME UURIJATE REISIKIRJADES Ergo-Hart Västrik TEESID: Artiklis vaadeldakse mõningaid diskursiivseid konstruktsioone Ingerimaa õigeusklike põliselanike,
Lisätiedot9.2.3. Englanti. 3. luokan keskeiset tavoitteet
9.2.3. Englanti Koulussamme aloitetaan A1 kielen (englanti) opiskelu kolmannelta luokalta. Jos oppilas on valinnut omassa koulussaan jonkin toisen kielen, opiskelu tapahtuu oman koulun opetussuunnitelman
LisätiedotIX vana kirjakeele päevad. 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis
IX vana kirjakeele päevad 10. 11. novembril 2005 Tartu Ülikooli nõukogu saalis 10. november 11.00 11.20 Avasõnad Karl Pajusalu 11.20 11.50 Valve-Liivi Kingisepp Pilguheit eesti keele õppetooli vana kirjakeele
LisätiedotKotimaisten kielten tutkimuskeskus Suomen kielen nauhoitearkisto
Kotimaisten kielten tutkimuskeskus Suomen kielen nauhoitearkisto Lauri Kettunen: liivin vahalieriöäänitteet Kirjallisuutta: Kettunen, Lauri 1920: Liiviläis-matkalta. Virittäjä 24: 111 119. Kettunen, Lauri
LisätiedotSuomen kielen variaatio 1. Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu
Suomen kielen variaatio 1 Puhuttu ja kirjoitettu kieli Suomen puhekielen vaihtelu Puhuttu ja kirjoitettu kieli Puhuttu kieli on ensisijaista. Lapsi oppii (omaksuu) puhutun kielen luonnollisesti siinä ympäristössä,
LisätiedotKulta kulisee ja raha krabiseb Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles
Kulta kulisee ja raha krabiseb Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles Heinike Heinsoo Tartu Lauri Hakulinen on öelnud, et soome deskrip tiivsõnavara on rikas ja elujõuline ning deskriptiivsust
Lisätiedot1034 Kolmeteistkümnes aastakäik Niv 1 EESTI KEEL. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri. Toimetus: Joh. V. Veski
j-m 1034 Kolmeteistkümnes aastakäik Niv 1 EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Julias Mägiste Peatoimetaja Toimetus: Joh. V. Veski Elmar Elisto Toimetuse sekretär.ni Xaptu 1934 Akadeemilise
LisätiedotÄärellisten automaattien ja säännöllisten kielten ekvivalenssi
Äärellisten automaattien ja säännöllisten kielten ekvivalenssi Osoitamme seuraavan keskeisen tuloksen: Lause 1.8: [Sipser Thm. 1.54] Kieli on säännöllinen, jos ja vain jos jokin säännöllinen lauseke esittää
LisätiedotSuomen kielessä on 6 verbityyppiä:
Suomen kielessä on 6 verbityyppiä: 1 nukkua itkeä lukea nauraa seisoa 2 vokaalia syödä juoda imuroida uida 2 3 -da -dä purra mennä tulla nousta -ra -na -la -sta 4 karata herätä kadota haluta -ata -ätä
LisätiedotEesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat. Tõlkija hääl
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat Tõlkija hääl Teose väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital Idee autor ja koostaja Jan Kaus Toimetanud Jan Kaus ja Triinu Tamm Keel ja korrektuur
LisätiedotSuomi 3A. Torstai 1. kesäkuuta Syreeni
Suomi 3A Torstai 1. kesäkuuta 2017 Syreeni Lämmittely: Juttele parin kanssa Mitä kuuluu? Millainen päivä sulla on ollut? Mitä sä teit viime viikolla? Kotitehtävä: harjoitus 7 Nominatiivi yksikkövartalo
LisätiedotProminenssin toteutuminen kolmessa yleispuhesuomen varieteetissa
lektiot Prominenssin toteutuminen kolmessa yleispuhesuomen varieteetissa RIIKKA YLITALO Väitöksenalkajaisesitelmä Oulun yliopistossa 5. kesäkuuta 2009 Termi prominenssi tarkoittaa toisaalta puheen joidenkin
LisätiedotPAARISUHTE EHITUSKIVID
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskus PAARISUHTE HITUSKIVID Armastus SISUKORD Armastus ei ole Armastus on suhe Armastuse mitu nägu Storge paarisuhtes Philia kasvamine südamesõpradeks Eros abikaasasid
LisätiedotToimetanud Pille Eslon
EESTI FILOLOOGIA OSAKONNA TOIMETISED 10 ÕPPIJAKEELE ANALÜÜS: VÕIMALUSED, PROBLEEMID, VAJADUSED Toimetanud Pille Eslon TALLINN 2008 TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI FILOLOOGIA OSAKONNA TOIMETISED 10 ÕPPIJAKEELE
LisätiedotPassiivin preesens VERBITYYPPI 1: Yksikön 1. persoonan vartalo + -taan, -tään
Passiivin preesens VERBITYYPPI 1: Yksikön 1. persoonan vartalo + -taan, -tään - Jos vartalon viimeinen vokaali on a tai ä, siitä tulee passiivissa e. - Kielteiseen passiiviin lisätään ei, ja otetaan -an/-än
LisätiedotVIRONKIELISEN SUOMENOPPIJAN ÄIDINKIELI ONGELMA, HAASTE VAI VOIMAVARA?
ANNEKATRIN KAIVAPALU VIRONKIELISEN SUOMENOPPIJAN ÄIDINKIELI ONGELMA, HAASTE VAI VOIMAVARA? uroopan unionin laajentuminen ja lisääntynyt työvoiman vapaa liikkuuvuus ovat kasvattaneet pysyvästi Suomessa
LisätiedotWomento Työuramentoroinnilla tuloksiin! Kieli ja kulttuuri ohjauksessa seminaari 18.11.2014 Gunta Ahlfors ja Inka Saarela www.vaestoliitto.
Womento Työuramentoroinnilla tuloksiin! Kieli ja kulttuuri ohjauksessa seminaari 18.11.2014 Gunta Ahlfors ja Inka Saarela www.vaestoliitto.fi/womento Kehi5ämishanke Womento Womento- hanke+a on rahoi+anut
LisätiedotAS Tootsi Turvas. Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks. Sisäinen Internal
AS Tootsi Turvas Kohalikud biokütused Ressurs Ettepanekud biokütuste osakaalu suurendamiseks 1 Ajalugu 1919 Turbakaevandamise alustamine Lavassaares 1937 Tootsi briketi tööstus 1992 - Plokkturba tootmise
LisätiedotREEGLID JA ANALOOGIA VÕÕRKEELEÕPPES SOOME MITMUSEVORMIDE KÄÄNAMISE NÄITEL
REEGLID JA ANALOOGIA VÕÕRKEELEÕPPES SOOME MITMUSEVORMIDE KÄÄNAMISE NÄITEL Annekatrin Kaivapalu Ülevaade. Võõrkeeleõppe teooria ja praktika keskseid küsimusi on reeglite ja analoogia ülesannete ning efektiivsuse
LisätiedotT Luonnollisen kielen tilastollinen käsittely Vastaukset 8, ti , 8:30-10:00 Tilastolliset yhteydettömät kieliopit, Versio 1.
T-61.281 Luonnollisen kielen tilastollinen käsittely astaukset 8, ti 16.3.2004, 8:30-10:00 Tilastolliset yhteydettömät kielioit, ersio 1.0 1. Jäsennysuun todennäköisyys lasketaan aloittelemalla se säännöstön
LisätiedotPuhutun ja kirjoitetun rajalla
Puhutun ja kirjoitetun rajalla Tommi Nieminen Jyväskylän yliopisto Laura Karttunen Tampereen yliopisto AFinLAn syyssymposiumi Helsingissä 14. 15.11.2008 Lähtökohtia 1: Anekdotaaliset Daniel Hirst Nordic
LisätiedotKahden laboratorion mittaustulosten vertailu
TUTKIMUSSELOSTUS NRO RTE9 (8) LIITE Kahden laboratorion mittaustulosten vertailu Sisältö Sisältö... Johdanto... Tulokset.... Lämpökynttilät..... Tuote A..... Tuote B..... Päätelmiä.... Ulkotulet.... Hautalyhdyt,
LisätiedotRAAMATUID. Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates
RAAMATUID 11-10_Layout 1 02.11.10 13:02 Page 843 RAAMATUID Vanemate daamide Vestlust pealt kuulates maie kalda. debora ja vennad. tallinn tartu: eesti kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm,
LisätiedotEcophon Wall Panel C. Parima välimuse ja süsteemi kvaliteedi saavutamiseks kasuta Ecophon kinniteid. Profiilid on valmistatud alumiiniumist.
Ecophon Wall Panel C Kasutatakse kui helineelavaid plaate seinal koos ripplaega või selle asemel, et luua suurepärased akustilised tingimused ruumis. Ecophon Wall Panel C plaadil on peidetud liistud ja
LisätiedotKUIDAS VENE EMAKEELEGA ÕPILASED SOOMEKEELSETEST SÕNADEST ARU SAAVAD?
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE VÕÕRKEELENA OSAKOND Olga Kulak KUIDAS VENE EMAKEELEGA ÕPILASED SOOMEKEELSETEST SÕNADEST ARU SAAVAD? Bakalaureusetöö Juhendaja
LisätiedotEESTI KEELE ALLKEELED
TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja Tiit Hennoste EESTI KEELE ALLKEELED TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIMETISED 16 EESTI KEELE ALLKEELED Toimetaja
LisätiedotEnergiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis
Energiatõhususe mõõtmine ja arendamine professionaalses köögis Mida ei saa mõõta, seda ei saa ka juhtida Keskkonnakoormus toote olelusringi ajal tunnelnõudepesumasina näitel 1% Valmistamine, pakendamine,
Lisätiedot