ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Transkriptio

1 Õppekava kinnitatud: Direktori kk. nr 9j, Õppeasutus: Tallinna Polütehnikum Õppeasutuse kood: ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Õppekavarühm: Arvutiteadused (ISCED 97 liigituse järgi) Õppekava: Arvutid ja arvutivõrgud Computers and networks Õppekeel: Eesti/vene Kutseõppe liik kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis põhihariduse nõudeta kutseõpe kutseõpe põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe X kutseõpe keskhariduse baasil Maht õppenädalates (õn) 100 Õppekava koostamise alus: Arvutierialade riiklik õppekava (Haridus- ja Teadusministri määrus nr 26). Õppekava eesmärgid ja ülesanded: Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seadusepäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) omab suhtlemis-, analüüsi ja teabe hankimise oskust ning valmisolekut meeskonnatööks. Nõuded õpingute alustamiseks: Arvutite ja arvutivõrkude eriala õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud keskhariduse.

2 Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) kokku 91 õppenädalat Sissejuhatus erialasse ja kutseõppesse (1 õn); Majanduse alused (1 õn); Ettevõtluse alused (1 õn); Õiguse alused (1 õn); IT õigus (1 õn); Tööohutus ja tervishoid (1 õn); Projektijuhtimise alused (1 õn); Kontoritöö tarkvara (2 õn); Arvutite riistvara alused (1 õn); Arvutite lisaseadmed (1 õn); Operatsioonisüsteemide teooria alused (1 õn); Andmebaaside alused (2 õn); Programmeerimise alused (2 õn); Andmeturbe alused (2 õn); Rakendusfüüsika (2 õn); Erialane inglise keel (2 õn); Suhtlemise alused (1 õn); Kontori-, esitlus- ja konverentsivahendite kasutamine (1 õn); Arvutivõrkude alused (1 õn); Klienditeeninduse alused (1 õn); Tehnilise dokumentatsiooni mõistmine (1 õn); Kirjalik asjaajamine (1 õn); IT korraldus (1 õn); Grupitöö tarkvara (1 õn); Arvutite riistvara (1 õn); Arvutite lisaseadmed (1 õn); Arvutivõrgud (3 õn); Võrguseadmed (2 õn); Võrgurakendused (3 õn); Protsesside kirjeldamine (1 õn); Microsoft Corp operatsioonisüsteemid (2 õn); UNIX operatsioonisüsteemid (2 õn); Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid (1 õn); Serveri operatsioonisüsteemid ja nende haldus (2 õn); Elektrotehnika (3 õn); Elektroonika alused (2 õn); Digitaaltehnika (3 õn); Automaatika alused (2 õn); Tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimine (1 õn); Mikroprotsessorid ja kontrollerid (3 õn); Masinprojekteerimine (1 õn); klient-server lahendused (1 õn). Arvutite koostetehnoloogia (2 õn); Praktika (25 õn) (jaguneb: Arvutivõrgu praktika (3 õn); Vaatluspraktika (1 õn); Ametikoha vaatluspraktika (2 õn); Tööpraktika (19 õn)). 2. Valikõpingute moodulid kokku 8 õppenädalat Koolipoolne valik: Elektroonika praktika (3 õn); Õpilase valik (miinimum 5 õppenädalat): Andmebaaside projekteerimine ja haldus (2 õn); Objektorienteeritud programmeerimine (1 õn); Infosüsteemi elutsükkel (1 õn); Tarkvara arendusprotsess (2 õn); Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine (1 õn); Multimeedium (2 õn); Veebirakendused (2 õn); Valikkursus (2 õn); Programmeerimine I (2 õn); Programmeerimine II (2 õn). 3. Lõpueksamid kokku 1 õppenädal Nõuded õpingute lõpetamiseks: Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala lõpueksam. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: Kooli lõputunnistus kutseõppe keskhariduse baasil läbimise kohta ja hinneteleht. Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele 200.a.... /ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

3 Õppeasutus: Tallinna Polütehnikum Õppeasutuse kood: Aadress: Pärnu mnt 57, Tallinn Telefon/Faks: / e-post: Õppekavarühm: Arvutiteadused (ISCED 97 liigituse järgi) Õppekava: Arvutid ja arvutivõrgud Computers and networks Kutseõppe liik: kutseõpe keskhariduse baasil Õppekava maht õppenädalates: 100 õppenädalat Õppekeel: eesti/vene Kinnitan: Kalle Sammal, käskkiri nr 9j kuupäev Kooskõlastatud: kooli õppenõukogu: protokoll nr /2009 kuupäev kooli nõukogu: protokoll nr 2 kuupäev Kontaktisik: Helen Pärk, osakonnajuhataja, tel , , helen@tpt.edu.ee Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis a. Õppekava kood

4 Sisukord I ÜLDOSA... 3 Õppekava koostamise alus... 3 Õppekava eesmärk ja ülesanded... 3 Õppekava eesmärk... 3 Nõuded õpingute alustamiseks... 3 Õppekava struktuur... 4 Üldised hindamise põhimõtted... 7 Lõpueksami hindamine... 9 Nõuded õpingute lõpetamiseks Õppekava koostajad II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED Üld- ja põhiõpingute moodulid Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse Majanduse alused Ettevõtluse alused Õiguse alused IT õigus Tööohutus ja -tervishoid Projektijuhtimise alused Kontoritöö tarkvara Arvutite riistvara alused Arvutite lisaseadmed Operatsioonisüsteemide teooria alused Andmebaaside alused Programmeerimise alused Andmeturbe alused Rakendusfüüsika Erialane inglise keel Suhtlemise alused Kontori-, esitlus-, ja konverentsivahendite kasutamine Arvutivõrkude alused Klienditeeninduse alused Tehnilise dokumentatsiooni mõistmine Kirjalik asjaajamine IT korraldus Grupitöö tarkvara Arvutite riistvara Arvutite lisaseadmed Arvutivõrgud

5 28. Võrguseadmed Võrgurakendused Protsesside kirjeldamine Microsoft Corp operatsioonisüsteemid UNIX operatsioonisüsteemid Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid Serveri operatsioonisüsteemid ja nende haldus Elektrotehnika Elektroonika alused Digitaaltehnika Automaatika alused Tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimine Mikroprotsessorid ja kontrollerid Masinprojekteerimine Klient-server lahendused Arvutite koostetehnoloogia III VALIKÕPINGUD Erialane valikkursus Elektroonikatööd Andmebaaside projekteerimine ja haldus Objektorienteeritud programmeerimine Infosüsteemi elutsükkel Tarkvara arendusprotsess Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine Multimeedium Veebirakendused Programmeerimine I Programmeerimine II IV PRAKTIKA LISAD Lõpueksami juhend Arvutid ja arvutivõrgud - eriala lõpueksami lühikirjeldus Õppekavaga seonduvad õppeklassid Õppekavaga seotud õpetajad... 2

6 I ÜLDOSA Arvutid ja arvutivõrgud Õppekava koostamise alus Õppekava on valminud Arvutierialade riikliku õppekava (Haridus- ja Teadusministri määrus nr 26) ja Eksamikeskuse poolt koostatud õppekava koostamise juhendi alusel. Õppekava eesmärk ja ülesanded Õppekava eesmärk Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seadusepäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) omab suhtlemis-, analüüsi ja teabe hankimise oskust ning valmisolekut meeskonnatööks. Nõuded õpingute alustamiseks Õpilaste vastuvõtt käesoleva õppekava alusel toimub keskhariduse baasil. Õpingute alustamise eelduseks on keskhariduse olemasolu. Vastuvõtutingimused ja kord määratakse kindlaks Tallinna Polütehnikumi vastuvõtukomisjoni töökorraga, mis on kinnitatud direktori käskkirjaga nr. 26-j, 21. septembril 2005.a. 3

7 Õppekava struktuur Õppekava koosneb 55-st moodulist. Moodulite nimetused ja mahud on toodud tabelis 1. Kool on 100-õppenädalase õppetöö korraldanud nii, üld- ja põhiõpinguid koos erinevate praktikatega on kokku 91 õppenädalat (millest on 25 õppenädalat praktikat), lisandub 8 õppenädalat erialaga seotud valikõpinguid (millest 3 õppenädalat on kooli poolt valitud ja vähemalt 5 õppenädalat valitakse õpilase poolt 18 õppenädala hulgast (ühe või kahenädalased valikmoodulid) ja 1 õppenädal lõpu- ja kutseeksameid. 4

8 Arvutid ja arvutivõrgud TABEL 1 kutseõpe keskhariduse baasil, 2,5 aastat Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud kogumaht (õn) Maht (õn) 1.õppea-l Maht (õn) 2.õppea-l Maht (õn) 3.õppea-l Jrk.nr Moodulite/üldharidusainete nimetused I Üld- ja põhiõpingud Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna 1 kutseõpingutesse auditoorne ja praktiline töö 2 Majanduse alused Ettevõtluse alused Õiguse alused IT õigus Tööohutus ja -tervishoid Projektijuhtimise alused Kontoritöö tarkvara Arvutite riistvara alused Arvutite lisaseadmed Operatsioonsüsteemide teooria alused Andmebaaside alused Programmeerimise alused Andmeturbe alused Rakendusfüüsika Erialane inglise keel Suhtlemise alused Kontori-, esitlus- ja konvrentsivahendite 18 kasutamine Arvutivõrkude alused Klienditeeninduse alused Tehnilise dokumentatsiooni mõistmine Kirjalik asjaajamine IT korraldus Grupitöö tarkvara Arvutite riistvara Arvutite lisaseadmed Arvutivõrgud Võrguseadmed Võrgurakendused Protsesside kirjeldamine Microsoft Corp operatsioonisüsteemid UNIX operatsioonisüsteemid Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid Serveri operatsioonisüsteemid ja nende haldus Elektrotehnika Elektroonika alused Digitaaltehnika Automaatika alused Tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimine Mikroprotsessorid ja kontrollerid Masinprojekteerimine Klient-server lahendused praktika kokku auditoorne ja praktiline töö praktika kokku auditoorne ja praktiline töö 5 praktika kokku

9 II Praktilised tööd Arvutid ja arvutivõrgud 43 Arvutite koostetehnoloogia Praktika 44 Arvutivõrgu praktika Vaatluspraktika Ametikoha vaatluspraktika Ettevõttepraktika (Tööpraktika) KOKKU üld-ja põhiõpinguid (sh praktika) Valikõpingud 1 Elektroonika (kohustuslik) Võimalus valida vähemalt 5 õppenädalat Andmebaaside projekteerimine ja haldus - 2 ÕN 3 Objektorienteeritud programmeerimine - 1 ÕN 4 Infosüsteemi elutsükkel - 2 ÕN 5 Tarkvara arendusprotsess - 2 ÕN 6 Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine - 1 ÕN 7 Multimeedium - 2 ÕN 8 Veebirakendused - 2 ÕN 9 Valikkursus (IT kaasaegsed arengud) - 2 ÕN 10 Programmeerimine I - 2 ÕN 11 Programmeerimine II - 2 ÕN KOKKU valikõpingud IV lõpu- ja kutseeksamid 1 1 KOKKU

10 Üldised hindamise põhimõtted Moodulite eksamite, arvestuste ja kaitsmiste hindamise põhimõtted ja kriteeriumid on kindlaks määratud Tallinna Polütehnikumi õppekorralduse eeskirjaga, mis on heaks kiidetud Tallinna Polütehnikumi õppenõukogu poolt a. ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 19-j.. Eksamid Eksam on teadmiste kontrolli vorm. Eksami tulemuseks on eksamihinne, mille järgi loetakse eksam sooritatuks või mittesooritatuks. Eksamite graafiku koostab õppeosakond ja see pannakse välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamisessiooni algust. Eksamite graafik koostatakse iga õpperühma jaoks. Iga õpilase sooritatavate eksamite vahele peab jääma vähemalt kaks päeva. Põhi- ja järeleksami võtab vastu vastava aine õpetaja. Komisjonieksami vastuvõtmiseks moodustab õppeosakonna juhataja vähemalt kolmeliikmelise eksamikomisjoni, kuhu kuulub vastava aine õpetaja ning õppeosakonna juhataja poolt määratud liikmed. Eksamitulemuste vormistamiseks koostab õpetaja vormikohase aruande. Eksamitulemuste aruande esitab õpetaja õppeosakonnale suulise eksami korral järgmisel tööpäeval, kirjaliku eksami korral hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Kui eksamile lubatud õpilane ei ilmu eksamipäeval eksamile, märgitakse tema kohta protokolli mitteilmunud. Märge mitteilmunud võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt mitterahuldava hindega. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge mitteilmunud tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse kolme tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest. Eksamile pääsuks esitab õpilane eksami vastuvõtjale oma õpinguraamatu. Eksamipiletid ja -materjalid koostab õpetaja ning need esitatakse õppeosakonda kinnitamiseks hiljemalt üks nädal enne eksamisessiooni algust. Keelatud abivahendite või eksamikaaslaste abi kasutamisel, samuti õpetaja või kaasõpilase suhtes solvava või halvustava käitumise puhul eemaldatakse õpilane eksamilt. Vastava korralduse teinud eksamikomisjoni liige kannab sellekohase märkuse eksamiprotokolli. Eemaldatud õpilase eksamihindeks on 1. Kaitsmised Kursusetööd ja ettevõttepraktikate aruanded kuuluvad avalikule kaitsmisele õppesuunajuhtide poolt määratud komisjonide ees. Vastavalt erialade õppekavade nõuetele ja ainekavadele võidakse kaitsta ka teisi töid (aine lõputööd, uurimustööd, seminaritööd, iseseisvad tööd jne.). 7

11 Kursusetöö või ettevõttepraktika aruanne esitatakse kaitsmisele koos juhendaja arvamuse ja/või retsensiooniga. Komisjonile võidakse esitada ka teisi materjale, mis iseloomustavad töö praktilist ja teaduslikku väärtust. Retsensendiks võib olla isik, kel on antud eriala valdkonnas kõrge kvalifikatsioon ja vähemalt kaheaastane erialase töö kogemus. Vähemalt kolm tööpäeva enne kaitsmiskomisjoni töö algust esitab õpilane õppesuuna juhile oma kursusetöö või ettevõttepraktika aruande köidetuna ühes eksemplaris koos juhendaja arvamuse ja/või retsensiooniga. Kursusetöid ja ettevõttepraktika aruandeid õpilastele ei tagastata. Kursusetöö või ettevõttepraktika aruande kaitsmisele mitteilmumisel tehakse õpilase kohta protokolli märge mitteilmunud. Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud õpilasel on õigus kaitsta kursusetööd või ettevõttepraktika aruannet komisjoni esimehe poolt määratud ajal. Mõjuvaks põhjuseks on haigus, mida tõendab komisjoni esimehele esitatud arstitõend. Kursusetööde või ettevõttepraktika aruannete kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast vastavate protokollide vormistamist. Õpilasel on õigus esitada kaitsmiskomisjoni esimehele kirjalik protest hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavakstegemist, kui ta ei nõustu kaitsmisel saadud hindega. Avalduses märgitakse konkreetsed põhjendused, miks õpilane ei nõustu kaitsmisel saadud hindega. Kursusetöö, lõputöö või ettevõttepraktika aruande kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega 2. Kursusetöö või ettevõttepraktika aruande korduskaitsmiseks nõuab komisjon õpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist. Hindamise skaala Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» «hea», «3» «rahuldav», «2» «puudulik» ja «1» «nõrk». Hinded «1» ja «2» on mitterahuldavad hinded. Õpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine mooduli või selle osade lõikes toimub viiepallilise hindamisskaala alusel alljärgnevalt: Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine. Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest. Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, 8

12 praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist. Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral. Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal nõutavad teadmised ja oskused puuduvad. Hindega 1 märgitakse ka nende õppurite teadmisi, kes kasutavad oma töös keelatud abivahendeid või loobuvad teadmiste kontrollist vastamisest mõjuva põhjuseta. Eksam ja arvestus loetakse sooritatuks ning mooduli, sh. ka praktika läbituks, kui nad on hinnatud hinnetega «5», «4» või «3». Eksam ja arvestus loetakse mittesooritatuks ning mooduli, st. ka praktika mitteläbituks, kui nad on hinnatud hinnetega «2» ja «1». Lõpueksami hindamine Kooli lõpueksamite sooritamise kord on analoogne aineeksamite sooritamise korraga, välja arvatud erisused: kooli lõpueksamite sooritamise eelduseks on õppekava täitmine kogumahus; kooli lõpueksamit hindab direktori käskkirjaga kinnitatud eksamikomisjon, mille esimeheks on vastava kutse- või erialaliidu või tööandjate esindaja väljastpoolt kooli; lõpueksami mittesooritamisel saab korduseksamit sooritada kuni kaks korda kolme aasta jooksul, esitades hiljemalt kolm kuud enne lõpueksamite perioodi algust õppeosakonna juhatajale vastavasisulise kirjaliku taotluse. õpingud lõpetanud, kuid kooli lõpueksameid ja/või lõputööd mittekaitsnud õpilased kustutatakse kooli õpilaste nimekirjast. Neile väljastatakse õpilase soovil akadeemiline õiend, kuhu märgitakse läbitud moodulite mahud ja arvestus- ning eksamihinded. 9

13 Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpilane on kooli lõpetanud pärast käesoleva õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas ettenähtud eksamite, arvestuste, praktikate ning lõputöö ja/või lõpueksamit sooritamist positiivsetele hinnetele vastavalt koolis kehtestatud eksamite ja lõputööde juhendile. Lõpueksamid sooritatakse komisjoni ees. Kooli lõpetanutele väljastatakse lõputunnistus kutsehariduse omandamise kohta keskhariduse baasil ja hinneteleht, millele kantakse üld- ja põhi, ja valikõpingute moodulite hinded. Eriala lõpueksamid on koondeksamid, mis koosnevad teoreetilisest ja praktilisest osast ja võimaldab õpilasel demonstreerida terviklikke teoreetilisi ja praktilisi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, hoiakuid, suhtumisi, suhtlemisvalmidust, koostöövalmidust ja oskust, loovust, mõtlemisvõimet ja isikuomadusi. Lõpueksam vastab riiklikus õppekavas kehtestatule. Lõpueksami läbiviimise korraldus toimub vastavalt Tallinna Polütehnikumi õppekorralduse eeskirjale. 10

14 Õppekava koostajad direktor Kalle Sammal arendusdirektor Ain Saaret õppedirektor Lembit Kukk osakonnajuhataja-kvaliteedijuht Helen Pärk Infotehnoloogia õppesuuna juht Jüri Puhang Infotehnoloogia õppesuuna õpetajad Aare Helinurm Aleksei Narusberg Kirill Nelus Heiki Tähis Vadim Veeremaa ja üldtehniliste ainete õpetajad (vt lisa: õppekavaga seotud õpetajad) 11

15 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED Üld- ja põhiõpingute moodulid 1. Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised õpitavast erialast, sellele baasiks olevast kutsestandardist ja kutseoskusnõuetest ning erialaga seotud ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondadest. Mooduli läbimine annab ülevaate õppetöö korraldusest koolis, õppekava sisust ja ülesehitusest, erinevatest õppemeetoditest ning tutvustab õppija õigusi ja kohustusi. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: KOOLI TUTVUSTUS JA ÕPINGUKORRALDUS. Õpperühmaga tutvumine. Kooli erinevad teenindusüksused. Kooli infosüsteem, e-õppe keskkond. Kooli kodukord. Õpilase õigused ja kohustused. Õpilast puudutav dokumentatsioon. Tunniplaanide koostamise põhimõtted. Praktikakorraldus. Õppematerjalid, nende kättesaadavus. Kooli tugisüsteem, õpilastele pakutavad tugiteenused. ERIALA TUTVUSTUS. Arvutiteaduste üldine olemus ja valdkondade omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine, kutsestandardid. Erialased infokanalid. Õppekava sisu ja ülesehitus. Tööturg ja tööandjate ootused. Erialaga seotud ettevõttega tutvumine. Võimalused haridustee jätkamiseks (elukestev õpe) ja karjääri planeerimine. ÕPPEMEETODITE TUTVUSTUS. Erinevad õppemeetodid (loengud, seminarid, harjutustunnid (praktikumid), iseseisev töö, projektitöö; praktika; rühmatöö jne). Kirjalike tööde (raportite, uurimistööde jne) jt kodutööde üldised koostamise, vormistamise, esitamise ja hindamise põhimõtted ja nõuded. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb õpitavat eriala, õppetöö korraldust; õppekava sisu ja ülesehitust; õppija õigusi ja kohustusi; kutsestandardi olemust ja kutsenõudeid; erinevaid õppemeetodeid; 12

16 erialaga seotud ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi. Õppija oskab oskab orienteeruda kutseõppeasutuse õpikeskkonnas; tegutseda vastavalt kooli sisekorra eeskirjadele ning kehtestatud nõuetele; valida sobivaid õpimeetodeid õppimiseks; õppida vastavalt võimetele ja antud õppeülesannetele; koostada ning nõuetekohaselt vormistada kirjalikke töid; hankida ja töödelda erialast informatsiooni; teadvustada elukestva õppimise tähtsust ja vajadust. Hindamine: arvestuslikud tööd: kokkuvõte ekskursiooni(de)st. teadmiste testid. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestusliku töö ja testide keskmisest hindest. 13

17 2. Majanduse alused Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb majanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme, Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis, turumajanduse, maksustamise ja rahandusega seotud põhimõisteid ning oskab kasutada majandusalast informatsiooni. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: SISSEJUHATUS. Majanduse põhimõisted. Majanduse põhiprobleemid. Majanduslikud seosed. Ressursid. Majanduslik stabiilsus. Valitsuse roll ja funktsioonid. Turumajandus, selle komponendid. Eesti majanduse arengusuunad. Euroopa Liidu roll majanduse suunamisel. TURUNDUSE PÕHIMÕISTED. Nõudlus ja pakkumine. Turu liigid. Turutasakaal, selle tekkimine. Konkurents. Turu puudulikkus. Maksud, maksusüsteem, maksustamise põhimõtted. RAHA JA MAJANDUS. Raha, raha omadused, funktsioonid, liigid. Rahandusasutused. Eesti rahandussüsteem. Riigi eelarve. Pangasüsteem. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb majanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme; Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; turumajanduse, maksustamise ja rahandusega seotud põhimõisteid Õppija oskab oskab kasutada majandusalast informatsiooni. Hindamine: arvestuslikud tööd: majanduse põhimõisted; turunduse põhimõisted; raha ja majandus. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde keskmisest hindest. 14

18 3. Ettevõtluse alused Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ettevõtlusega seotud põhimõisteid, ettevõtluse põhivorme, ettevõtte loomise põhietappe, äriplaani olemust ja selle koostamise põhimõtteid, ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske ning ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSSE. Ettevõte, ettevõtlus, ettevõtja. Ettevõtja isik. Ettevõtte funktsioonid. Ettevõtete liigitus. Ettevõtluskeskkond. Omandisuhted ja ettevõtlusvormi valik. Ärivormid, nende põhierinevused. Ettevõtte alustamise põhietapid. Äriseadustik. ETTEVÕTTE LOOMINE. Uue ettevõtte loomine. Ettevõtte ostmine. Frantsiisimine. Ettevõtluse tugisüsteemid. ÄRIIDEE, ÄRIPLAAN. Äriidee. Ettevõtte missioon. Äriplaani struktuur ja vormistamine. Tooted ja teenused. Põhitegevusalad. Konkurendid ja nende hindamine. Turusituatsiooni analüüs. Ettevõtte asukoha analüüs. Ettevõtluskeskkonna analüüs. Finantseerimine ja riskide hindamine. ETTVÕTTE JUHTIMINE. Juhtimine. Juhtimise funktsioonid. Kvaliteedijuhtimine. Personaliga seotud küsimused. Ettevõtte edutegurid. MAJANDUSARVESTUS. Ettevõtte kulud ja tulud. Tekke ja kassapõhine raamatupidamine. Kassapõhise raamatupidamise erinevused FIEdele. Palgaarvestus. Ettevõtte maksustamine. Ettevõtte pankrott, selle põhjused, pankrotiga seonduvad tegevused. Bilanss, selle struktuur. Kasumiaruanne. Majandusaasta aruanne. HANKED JA LEPINGUD. Hanked, nende läbiviimise kord. Allhanked. Lepingute sõlmimine. TÖÖJÕUTURG. Pakkumine, nõudlus, tööjõuturu tasakaal. Töötus, selle põhjused, tööpoliitika. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb ettevõtlusega seotud põhimõisteid; ettevõtluse põhivorme; ettevõtte loomise põhietappe; äriplaani olemust ja selle koostamise põhimõtteid; ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske ning ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme. 15

19 Õppija oskab valida tegevuse alustamiseks sobivat ettevõtlusvormi; püstitada äriideed; planeerida ettevõtte tegevust; analüüsida valitud tegevusalal ettevõtte riskitegureid. Arvutid ja arvutivõrgud Hindamine: arvestuslikud tööd: sissejuhatus ettevõtlusesse; ettevõtte loomine ja juhtimine; majandusarvestus, hanked ja lepingud; tööjõuturg. lihtsamat tüüpi äriplaani koostamine. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde ja äriplaani keskmisest hindest. 16

20 4. Õiguse alused Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb õppija teab ja tunneb Eesti Vabariigi õigussüsteemi, olulisemaid töösuhteid reguleerivaid seadusi, töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: EESTI VABARIIGI ÕIGUSRUUM. EV seadusandlikud organid (kes töötab seadused välja, kes kinnitab jne). Õigusnorm, õigusakt (liigitus ja hierarhia - mis on millest ülimuslikum). Õigusaktide kehtivus ja avaldamine (millal loetakse seadusakti jõustunuks). Õigusaktide leidmine. VÕLAÕIGUS. Müügileping, kinkeleping, töövõtuleping, üürileping, liisinguleping, käendusleping ja laenuleping. ÄRIÕIGUS. Ettevõtja asutamine, tegutsemise põhialused ja lõpetamine, äriregister. TÖÖÕIGUS. Olulisemad seadused, mis reguleerivad töösuhteid. Töölepingu olemus, kohustuslikud tingimused (kuidas peab olema fikseeritud töötasu, tööülesanded jne). Töölepingu tähtaeg, määratud ja määramata tööaeg. Katseaeg, selle eesmärk, osapoolte õigused. Töölepingu muutmine, lõpetamine, poolte õigused ja kohustused. Töövõtu- ja käsunduslepingu kasutamine, olulisemad erinevused võrreldes Töölepinguga. Töö ja puhkeaja seadus - summeeritud tööaja arvestus versus tavaline normtööaeg. Puhkuseseadus, puhkuste liigid, kestus, puhkusetasu. Ravikindlustus, kuidas hüvitatakse töövõimetuspäevad, kes annab välja töövõimetuslehe ning kuhu ja millal töötaja peab selle esitama. Avaliku teenistuse seadus, kõige olulisemad erinevused võrreldes Töölepingu seadusega. KOHTUSÜSTEEM. Mis kohtud on olemas ja millega keegi neist tegeleb, kust leida abi ja dokumentide näidiseid puhuks, kui on vaja pöörduda kohtu poole. NOTAR. Kes on notar ning milliseid toiminguid notari juures teha saab ja tegema peab. KARISTUSÕIGUS. Väärteod ja kuriteod. Kust leida teod, mida loetakse kriminaalkuritegudeks ja mida väärtegudeks. 17

21 Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb Eesti Vabariigi õigussüsteemi; olulisemaid töösuhteid reguleerivaid seadusi; töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi Õppija oskab leida ja tõlgendada õigusakte ja hinnata töölepingu vastavust seaduse nõuetele. Hindamine: arvestuslikud tööd: Eesti Vabariigi õigusruum; äriõigus; tööõigus; kohtusüsteem ja karistusõigus. lihtsamat tüüpi lepingu koostamine. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde ja lepingu keskmisest hindest. 18

22 5. IT õigus Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb IT valdkonna õigusakte, isikuandmete kaitse ja autoriõiguste tagamist, seadusvastase tegevuse ohte ja kutse-eetika väärtusi. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: SISSEJUHATUS. IT valdkonna õiguskorraldus, IT valdkonna õigusaktid. Riigi teataja. Avaliku teabe seadus. Kontrolli- ja järelvalveasutused. ISIKUANDMETE KAITSE. Delikaatsed isikuandmed. Privaatsus. Isikuandmete kaitse seadus. ANDMEKOGUD. Andmekogude moodustamine ja registreerimine. Andmekogude seadus. INFOÜHISKONNA TEENUSED. Infoühiskonna teenuse seadus. DIGITAALALLKIRI. Elektrooniline identiteet. Digitaalallkirja seadus. AUTORIÕIGUSED. Varalised õigused. Õiguste kaitse. Autoriõiguse seadus. Litsentsid. IT KURITEGEVUS. Tarkvarapiraatlus. Tarkvara õiguskaitse. Karistused. Karistusseadustiku vastavad sätted. IT LEPINGUD. IT-lepingute koostamise põhimõtted. Sanktsioonid lepingutes. Lepingute rakendamine. IT töölepingud. Vastutus. Konkurentsikeeld. Võlaõigusseaduse vastavad sätted. KUTSE-EETIKA. Head tavad. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb IT valdkonna õigusakte; isikuandmete kaitse ja autoriõiguste tagamist; seadusvastase tegevuse ohte; kutse-eetika väärtusi Õppija oskab leida kehtivaid IT valdkonna õigusakte tegutseda vastavalt seadusandlusele. 19

23 Hindamine: arvestuslikud tööd: isikuandmete kaitse ja andmekogud; infoühiskonna teenused ja digitaalallkiri; autoriõigused ja IT kuritegevus; IT lepingud ja kutse-eetika. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde keskmisest hindest. 20

24 6. Tööohutus ja -tervishoid Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab spetsiaalseid tervishoiu- ja ohutusnõudeid seoses arvutite riistvara kasutamisega, tule-, elektri- ja üldohutuse nõudeid, arvutiga töötamise ja istuva töö mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise viise, esmaabi korralduse põhimõtteid erinevate õnnetusjuhtumite korral, ohutusnõudeid abistajale, tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi tööohutuse tagamiseks ning tunneb tervishoidu ja ohutust tagavaid dokumente organisatsioonis. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: SISSEJUHATUS. Töökeskkond. Ohutegurid. Tööohutuse ja töötervishoiualane seadusandlus. Tööandja ja töövõtja õigused, kohustused ja vastutus. Tööõnnetused ja kutsehaigestumine. Õnnetusest teavitamine. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus. Töökeskkonnavolinik. Riiklik järelevalve. TÖÖOHUTUS. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Nõuded töökeskkonnale ja töökohale. Töökeskkonnaalased ohumärgid ja ohumärguanded. Ergonoomia. Ülekoormuste vältimine. Tervisekontroll. TÖÖTERVISHOID. Arvutitöö mõju tervisele (tugi- ja liikumisaparaadi häired, mõju silmadele, stress, peavalu). Kontoritehnika seadmete kasutamisega seotud ohud. Töökoha riskide hindamine ja kontroll. Tervisehäirete ennetamine. TULEOHUTUS. Tuleohutuse üldnõuded. Operatiivne tegutsemise põhimõtted tuleõnnetuse korral. ELEKTRI- JA ÜLDOHUTUS. Elektrijuhid (juhtmed), nende värvid ja tähistamine skeemidel. Elektriseadmete kaitseklassid. Tegutsemine elektriseadmete rikke korral. Ohtlik ja eluohtlik voolutugevus. Esmaabi elektritrauma puhul. ESMAABI KORRALDUS. Praktiline esmaabi korraldus erinevate õnnetusjuhtumite korral. 21

25 Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb teab spetsiaalseid tervishoiu- ja ohutusnõudeid seoses arvutite riistvara kasutamisega; tule-, elektri- ja üldohutuse nõudeid; arvutiga töötamise ja istuva töö mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise viise; esmaabi korralduse põhimõtteid erinevate õnnetusjuhtumite korral; ohutusnõudeid abistajale; tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi tööohutuse tagamiseks; tunneb tervishoidu ja ohutust tagavaid dokumente organisatsioonis. Õppija oskab näha töökeskkonnast tulenevaid ohtusid ja neid ennetada, sooritada ergonoomilisi harjutusi; õigesti hinnata kannatanu seisundit ja olukorda õnnetuskohal; abistada elektrilöögi saanud kannatanut; anda muud liiki esmaabi erinevates hädaolukordades. Hindamine: arvestuslikud tööd: sissejuhatus; tööohutus ja tervishoid; ohutus ja esmaabi korraldus. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde keskmisest hindest. 22

26 7. Projektijuhtimise alused Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb projektijuhtimise protsessi, projekti meeskonna ja projektijuhi töö põhimõtteid, muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel, tüüpilisi vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhtimisel ning nende ennetamise võimalusi. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: PROJEKT. Projekti ja projektijuhtimise definitsioon. Miks ja millal projektimetoodikat kasutada. Kus ja kuidas projektitööst kasu saada. Projekti- ja lepinguhaldus, ajajuhtimine, infovahetus, meeskond. projekti kvaliteedijuhtimise metoodikad ja meetodid. PROJEKTI ETTEVALMISTUS. Probleemi defineerimine või idee läbivaatamine, eesmärkide sõnastamine. Projekti lähteülesande koostamine. Projekti teostatavuse kontroll ja vastavad juhtimisotsused. Projekti hindamine ja otsustusmeetodid. PROJEKTI PLANEERIMINE. Projekti planeerimine põhimõtted. Tegevuste ja nende vaheliste seoste määratlemine. Prioriteetide määratlemine, Projekti jaotamine osaprojektideks. Ressursside planeerimine (aeg, raha, inimesed). AJAJUHTIMINE. Oma ajakasutuse strateegiate kindlaksmääramine ja muutmise võimalused. Ajavarude juhtimine projektis. Ajajuhtimine lähtuvalt prioriteetidest. Ajakao põhjused. INFOVAHETUS. Nõuded info kvaliteedile. Kuidas kindlustada informatsiooni jõudmine kõigile, kes seda vajavad. Projekti infosüsteem ja kvaliteet. PROJEKTI MEESKOND. Projekti juhtrühm, meeskond ja nende vastutused/õigused. PROJEKTI TEOSTAMINE. Projekti algus. Tegevuse operatiivne organiseerimine, Tegevuse kontrollimine. Projekti edenemise mõõtmine, projektikoosolekud ja nende juhtimine. Muudatused projekti käigus. Mida peab muudatuste sisseviimisel arvestama ja kontrollima. Projekti järelvalve. PROJEKTI LÕPETAMINE. Projekti lõpp projektijuhi jaoks ja meeskonnale. Projekti tulemuslikkuse analüüs. 23

27 Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb projektijuhtimise protsessi; projekti meeskonna ja projektijuhi töö põhimõtteid; muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel; tüüpilisi vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhtimisel ning nende ennetamise võimalusi. Õppija oskab püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete; koostada projekti; hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust; analüüsida ressursside kasutamist. Hindamine: arvestuslikud tööd: projekti ettevalmistus ja planeerimine; ajajuhtimine ja infovahetus; projekti teostamine ja lõpetamine. lihtsamat tüüpi projekti koostamine. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde ja projekti keskmisest hindest. 24

28 8. Kontoritöö tarkvara Õppenädalaid: 2 (2P) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse loomise programme ning nende tööpõhimõtteid, programmides kasutatavat terminoloogiat, interneti otsingumootoreid, infootsingu põhimõtteid, infovahetuse võimalusi. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: FAILIHALDUS. Failid ja kaustad. Failiformaadid. Failide salvestamine erinevates formaatides. Failide kopeerime, teisaldamine ja kustutamine. Faili või kausta otsimine failisüsteemist. Lihtsa tekstiredaktori kasutamine. Printimine. TEKSTITÖÖTLUS. Tekstitöötluse vahendid. Tekstitoimetid ja tekstiprotsessorid. Teksti sisestamine, toimetamine ja kujundamine. Dokumendimallid ja dokumendistiilid, nende vormindamine. Tabelite loomine ja kujundamine. Objektide lisamine dokumenti ja nende vormindamine. Päis ja jalus. Hulgipostitus. Dokumendi printimine. Makrod. TABELTÖÖTLUS. Tabeltöötlusprogrammid. Andmete lisamine ja korrigeerimine. Põhioperatsioonid andmetega. Valemid ja funktsioonid. Dokumendi kujundamine tabeltöötlusprogrammis. Diagrammide loomine ja kujundamine. Objektide lisamine. Tabeli ja diagrammi printimine. Makrod. ESITLUS. Esitluse loomise põhireeglid. Esitluse ettevalmistamine, loomine ja salvestamine erinevates formaatides. Slaidide lisamine, kopeerimine ja kustutamine. Teksti vormindamine slaidil. Objektide loomine ja lisamine. Olemasolevate slaidimallide (Template) kasutamine. Jaotusmaterjal. Slaidide ja jaotusmaterjalide printimine. Slaidiseanss. Importeksport. INTERNET. Interneti olemus, ajalugu, teenused. Infootsingu strateegiad ja taktikad. Otsimootorid (sh keerulisemate päringute tegemine). Dokumendi-, teema- ja faktiotsingu allikad. Tarkvaravaramud. Kutsealased infokanalid. Legaalse info otsimine võrgust 25

29 Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse loomise programme ning nende tööpõhimõtteid; programmides kasutatavat terminoloogiat; interneti otsingumootoreid; infootsingu põhimõtteid; infovahetuse võimalusi. Õppija oskab töötada failide ja kaustadega; teksti sisestada ja vormindada; kasutada tabelarvutusprogrammi; luua esitlusi ja teha ettekannet; kasutada efektiivselt kontoritarkvara võimalusi; leida vajaminevat informatsiooni ja seda edastada. Hindamine: praktilised tööd: failihaldus, tekstitöötlus, tabelarvutus, esitlus, internet. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade praktiliste tööde keskmisest hindest. 26

30 9. Arvutite riistvara alused Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb arvutikomplekti komponente ja nende parameetreid, kasutusvaldkondi ja omavahelist sobivust ning riistvara puhul esinevaid tüüpilisi vigu. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: ARVUTI ÜLDEHITUS. Arvutikomplekti komponendid. Personaalarvuti ehitus. Arvutisüsteemi põhikomponendid ja nende funktsioonid. Tüüpilised riistvara vead, tehniline dokumentatsioon. PROTSESSORID. Arvutites kasutatavad protsessorid. Protsessorite tootjad, põlvkonnad. Mobiilsed, serveri ja lauaarvuti protsessorid. EMAPLAADID. Emaplaatide parameetrid. Kiibistik. Katkestused (IRQ), otsepöörduse (DMA) ja sisend-väljund(i/o)-aadressid. Laienduspesad. Integreeritud seadmed. Liidesed MÄLUD. ROM ja RAM. ROM i liigid. SRAM id, nende kasutusvaldkonnad ja parameetrid. DRAM id nende kasutusvaldkonnad ja parameetrid. Enamlevinud mälukiipide tüübid ja paigaldus. SISEND-VÄLJUND BAASSÜSTEEM(BIOS). BIOS i ülesanded ja tüübid. BIOS i seadistusprogrammid. BIOS i uuendamine. BIOS veakoodid. BIOS i parameetrite hoidmine ja seadmine. KÕVAKETTAD. Kõvaketta kontrollerid, nende tüübid ja parameetrid: ATA, Serial ATA, SCSI. Kõvaketta ehitus. Info paigutamine kõvakettale. Kõvaketta tüübid ja parameetrid. ANDMEKANDJAD. Diskett ja disketiseadmed. Optilised seadmed ning meediad. Lindiseadmed, mälukaardid. VIDEOKAARDID. Videokaartide tüübid, parameetrid. Videokaartide jaoks mõeldud laienduspesad (AGP, PCI-E). Videokaardi väljundid (VGA, DVI, TV-out) HELIKAARDID. Helikaardide tüübid ja parameetrid. MUUD LAIENDUSKAARDID. 27

31 KORPUSED. Korpuste tüübid, komponentide paigutus korpuses. Toiteplokid ja toitestandardid. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb arvutikomplekti komponente ja nende parameetreid, kasutusvaldkondi ja omavahelist sobivust; riistvara puhul esinevaid tüüpilisi vigu. Õppija oskab hinnata arvutikomplekti parameetreid; valida arvutikomplekti koostamise jaoks omavahel sobivaid komponente; kasutada mõisteid kätlus (handshaking), jada, rööpühendus ja andmevahetuskiirus; leida erialakirjandusest või internetist arvutikomplekti komponentide täielikke kasutusjuhendeid ja parameetreid; on võimeline kirjeldama andmete salvestamist mäluseadmetes. Hindamine: arvestuslikud tööd: protsessorid ja emaplaadid; mälud ja BIOS; kõvakettad ja andmekandjad; video ja helikaardid. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde keskmisest hindest. 28

32 10. Arvutite lisaseadmed Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb lisaseadmete liike, tüüpe, peamisi parameetreid ja kasutusvaldkondi ja lisaseadmete omavahelist sobivust. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: LISASEADMETE ÜHENDAMISEKS MÕELDUD LIIDESED JA TEHNOLOOGIAD JUHTMEVABAD LAHENDUSED JA LIIDESED. SISENDSEADMED. Klaviatuurid, hiired, mängupuldid ja puutetundlikud seadmed. Nende ehitus, parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. TINDIPRINTERID. Tindiprinterite tööpõhimõte, ehitus, parameetrid, ühendamise võimalused ja kasutusvaldkonnad. Fotoprinterid. LASERPRINTERID. Kasutatavad tehnoloogiad, tööpõhimõte, ehitus ja erinevad kulumaterjalid. Laserprinterite parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. Digitaalne trükipress. VÄHEM KASUTATAVAD PRINTERID. Maatriks-, termo- ja muud printerid. Nende ehitus, parameetrid ja kasutusvaldkonnad. SKÄNNERID. Portatiivsed ja lauaskännerid, vöötkoodilugeja. Skännerite tööpõhimõte, ehitus, parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. TEKSTITUVASTUS. Tekstituvastustarkvara ja selle tööpõhimõte. Täpitähed ja nendega seotud probleemid. MULTIFUNKTSIONAALSED SEADMED. Kontorikombainid, nende parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. KUVARID (MONITORID). Katoodkiiretoru (CRT) ja vedelkristall (LCD) monitorid, plasmaekraanid. Nende ehitus, tööpõhimõte, parameetrid ja ühendamisvõimalused. VIDEOPROJEKTOR. Erinevate videoprojektorite tüübid, tööpõhimõte ja parameetrid. Paigutamise ja paigaldamise alusteadmised. KÕLARID JA MIKROFONID. Kõlarite ja mikrofonide tüübid, parameetrid, ühendamisvõimalused ja paigutamine. MÄLUKAARDID. Peamised multimeediumseadmetes kasutatavad mälukaardid, nende parameetrid ja lugemisseadmed. USB mäluseadmed. VIDEO JA AUDIOSEADMED 29

33 Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb lisaseadmete liike, tüüpe, peamisi parameetreid ja kasutusvaldkondi; lisaseadmete omavahelist sobivust. Õppija oskab hinnata lisa- ja multimeediumseadmete parameetreid; valida vajadusele vastavaid lisaseadmeid; hinnata lisaseadmete kasutamiseks vajalike kulumaterjalide hulka ja maksumust ning neid kasutada ja seadistada. Hindamine: arvestuslikud tööd: sisendseadmed; printerid; skannerid ja multifunktsionaalsed seadmed; teised lisaseadmed. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvetuslike tööde keskmisest hindest. 30

34 11. Operatsioonisüsteemide teooria alused Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb operatsioonisüsteemide põhifunktsioone, protsessi ja lõime mõisteid, protsesside sünkroniseerimise vajadust ja võtteid, ressursside haldamist, ummikute olemust ja vältimise võimalusi, mälu haldamise printsiipe, mälusegmendi ja -lehe mõisteid, virtuaalmälu põhimõtteid, failisüsteemide korralduse põhimõtteid. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: ARVUTISÜSTEEMIDE STRUKTUURID JA OPERATSIOONISÜSTEEMI FUNKTSIOONID. Operatsioonisüsteemi mõiste, kujunemine. Riistavaralise platvormi ja operatsioonisüsteemi seosed. Operatsioonisüsteemi peamised ülesanded. Protsessor ja kernel, protsessori haldus. Seadmeajurite olemus. Kasutajaliidesed ja süsteemitarkvara ning süsteemihalduses kasulikud rakendusprogrammid. Erinevad operatsioonisüsteemid. PROTSESSIDE HALDUS. Protsesside liigid, lõimed. Protsessori plaanuri algoritmid. Sünkroniseerimine. Ressursside haldamine, ummikud. MÄLU HALDAMINE. Mälu reserveerimine ja eraldamine. Segmentimine, lehekülgmälu. virtuaalmälu ja selle realiseerimise võimalused riistvaras ja tarkvaraliselt, mälu haldus, lehekülgede asendamise meetodid. FAILISÜSTEEMID. Faili mõiste, tema atribuudid. Kataloogid. Failide kaitse. Ühiskasutus. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb operatsioonisüsteemide põhifunktsioone; protsessi ja lõime mõisteid; protsesside sünkroniseerimise vajadust ja võtteid; ressursside haldamist, ummikute olemust ja vältimise võimalusi; mälu haldamise printsiipe; mälusegmendi ja -lehe mõisteid; virtuaalmälu põhimõtted; failisüsteemide korralduse põhimõtteid. Õppija oskab oskab kirjeldada erinevaid operatsioonisüsteeme. 31

35 Hindamine: arvestuslikud tööd: arvutisüsteemid; protsesside haldus; mälu haldamine; failisüsteemid. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde keskmisest hindest. 32

36 12. Andmebaaside alused Õppenädalaid: 2 (2P) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb andmebaaside struktuuri ja kasutamise võimalusi, andmete formaate, võtmete ja indeksite kasutamise põhimõtteid, relatsioonmudelit, päringute kasutamise põhimõtteid, võrgurakenduste erisusi, klient-serveri ja fail-serveri arhitektuuri erinevusi ja funktsioone, andmebaaside turvamise põhimõtteid. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Erinevate andmebaaside võrdlus. Andmelaod ja andmeaidad. Andmete formaadid. andmete abstraktsiooni, füüsilise taseme, kontseptuaalse taseme ja esitustaseme mõisted. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed: 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud. Semantilised mudelid (ER, UML diagrammid). Andmebaasimudelite grupid, erinevused kirjepõhiste loogiliste mudelite vahel, relatsioonmudel, andmebaaside arhitektuur. ANDMEBAASIDE KÄIVITAMINE. Installeerimine, andmebaaside avamine. Uue andmebaasi loomine. objektipõhise loogilise mudeli põhimõtted, Objektsüsteemi analüüs. Andmebaasi kirjeldamine. Andmebaasi skeemi koostamine. Objektide ja seoste määramine. Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Väljade ja nende omaduste määratlemine. Tabeli väljade lisamine, kustutamine ja ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne identifikaator. Primaarvõtme väljade määratlemine. Tabelite seostamine. Andmete terviklikkuse kindlustamine. TÖÖ ANDMETEGA. Andmete sisestamine. Töö kirjetega. Sisestatud andmete kontroll. Andmete sisestamine kopeerimise või siirdamise teel. Andmete otsimine, sorteerimine ja filtreerimine. Päringute koostamine. Andmete muutmine ja kustutamine. SQL KEELE ALUSED. SQL päringud, suhtlemine andmebaasidega. Standardid. Loogilised operaatorid. Päringute koostamine, avaldiste moodustamine. ANDMEBAASIDE KASUTAMINE. Kasutajad. Kasutajate õigused. Turvalisus. 33

37 Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb andmebaaside struktuuri ja kasutamise võimalusi; andmete formaate, võtmete ja indeksite kasutamise põhimõtteid; relatsioonmudelit; päringute kasutamise põhimõtteid; võrgurakenduste erisusi; klient-serveri ja fail-serveri arhitektuuri erinevusi ja funktsioone; andmebaaside turvamise põhimõtteid. Õppija oskab töötada andmebaasi andmetega; oskab koostada päringuid andmebaasidele, kasutades SQL ja/või relatsioonalgebra keeli; analüüsida andmeid päringute abil; kasutada avaldisi. Hindamine: arvestuslikud tööd: andmebaaside põhimõisted ja käivitamine; töö tabelitega ja SQL keel; andmebaaside kasutamine. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde keskmisest hindest. 34

38 13. Programmeerimise alused Õppenädalaid: 2 (2P) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tarkvara arendusmeetodeid ja tehnikaid, andmestruktuuride omadusi ja seoseid üldlevinud algoritmidega, programmeerimiskeelte põhitüüpe, programmeerimise põhimõisteid, kompileerimise ja interpreteerimise erinevusi. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: TARKVARA ARENDUSMEETODID JA TEHNIKAD. Tarkvara. Tarkvaratehnika. Tarkvaratehnika raamistik: eesmärgid, printsiibid, protsess. ANDMESTRUKTUURID JA ALGORITMID. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused. Algoritmi mõiste, esitamine, struktuur. Seosed algoritmide ja andmestruktuuride vahel. PROGRAMMEERIMISKEELTE TÜÜBID. Programmeerimise ajalugu. Programmeerimiskeelte põhitüübid. Programmeerimiskeele süntaks ja semantika. Kompileerimine. Interpreteerimine. PROGRAMMEERIMISE PÕHIMÕISTED. Põhikonstruktsioonid: Muutujad. Andmetüübid. Aritmeetika- ja loogikaavaldised. Omistamine. Sisend. Väljund. Põhilised juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus. Alamprogrammid. Programmi vormistamine. PROGRAMMEERIMISNÄITED. Näited erinevatest programmeerimiskeeltest. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb tarkvara arendusmeetodeid ja tehnikaid; andmestruktuuride omadusi ja seoseid üldlevinud algoritmidega; programmeerimiskeelte põhitüüpe; programmeerimise põhimõisteid; kompileerimise ja interpreteerimise erinevusi. Õppija oskab kasutada erinevaid andmestruktuure; kasutada mõnda programmeerimiskeelte põhitüüpi uute algoritmide ja funktsioonide realiseerimisel või olemasolevate programmide muutmisel; 35

39 õigesti interpreteerida programmeerimiskeele süntaksit; valida kompileeritava või interpreteeriva programmeerimiskeele vahel; lahti seletada antud hüpoteesi alusel konstrueeritud programmisegmendi sisu; koostada lihtsamaid programme valitud keeles. Hindamine: arvestuslikud tööd: tarkvara arendusmeetodid ja andmestruktuurid; programmeerimiskeeled; programmeerimise põhimõisted praktilised tööd: lihtsama programmi koostamine. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike ja praktiliste tööde keskmisest hindest. 36

40 14. Andmeturbe alused Õppenädalaid: 2 (2T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb andmeturbe põhimõisteid, infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalseid ohte, turvapoliitika eri tasemete iseloomustust ja erinevusi, turvameetmete liike, põhilisi andmeturbe standardeid, riskianalüüsi metoodikaid, riigi infoturbe korraldust. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: PÕHIMÕISTED. Informatsioon ja andmed. Infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalsed ohud. Infovarad. Turvarisk. Nõrkused. Turvameetmed. ANDMETURBE KOMPONENDID JA STANDARDID. Käideldavus, konfidentsiaalsus, terviklus. OHUD JA NÕRKUSED. Ohtude liigitamine. Viirused. Nõrkuste liigitamine. TURVAMEETMED. Ennetavad, avastusmeetmed, taastusmeetmed. Organisatsioonilised, füüsilised, infotehnoloogilised meetmed. Krüptimine. ANDMETURBE STANDARDID. Ülevaade andmeturbe standarditest. ISO/IEC 17799, EVS- ISO/IEC TR 13335, ISO/CD TR INFOTURBE AUDIT. Auditi planeerimine ja läbiviimine. RISKIANALÜÜS. Riskianalüüsi metoodikad. Riskianalüüsi planeerimine ja läbiviimine. TALITLUSPIDEVUSPLAAN JA TAASTEPLAANID. Talitluspidevusplaani koostamise planeerimine ja läbiviimine. RIIGI INFOTURBEPOLIITIKA. Digitaalallkiri. ISKE. Turbeklassid. Turbetaseme astmed riigi infosüsteemide jaoks. TURBE MAJANDUSLIK KÜLG. Jääkrisk. Kulutuste planeerimine. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb andmeturbe põhimõisteid; infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalseid ohte; turvapoliitika eri tasemete iseloomustust ja erinevusi; 37