Soome keel. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium

Transkriptio

1 Soome keel Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid 1) Õpilane omandab soome keele oskuse tasemel, mis võimaldab toime tulla teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades soome keelt emakeelena kõnelejaga; 2) Õpilane mõistab ja väärtustab oma ning soome kultuuri sarnasusi ja erinevusi ja oskab suhtluses sellega arvestada; 3) Õpilane huvitub Soome riigist ja soome kultuurist; 4) Õpilane omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused. 2. Õppeaine kirjeldus Lisaks kahele põhikoolis õpitud võõrkeelele on Kiviõli I Keskkooli gümnaasiumiastme loovsuuna õpilasel võimalik alustada A2-keeleoskustasemega soome keele õppimist, selleks ei pea olema eelteadmisi. Uue võõrkeele omandamist toetab varasem keeleõppimise kogemus. Gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus soome keeles on A2.1, hea ja väga hea õpitulemus A2.2. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B1.1) taseme nõudeid. Õppeprotsessis kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rakendatakse paaris- ja rühmatööd, toetatakse soomekeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist. Õpilasi ergutatakse kasutama soome keelt ka väljaspool keeletunde. Gümnaasiumi soome keele tunnis suheldakse peamiselt soome keeles. Kooli õppekeelt kasutatakse vastavalt vajadusele (nt selgituste andmisel). Teemavaldkonnad ja nende alateemad on igapäevaelus sageli omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Eri teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda eesti ja soome keelega seotud kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas keeleoskustaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Õpilase edasiliikumise järgi keeleoskustasemetes arenevad ka tema keelelised teadmised. Õpilase tähelepanu juhitakse olulistele kultuurierinevustele suhtlemises. Keeleõppes arendatakse endiselt õpioskusi, mis toetavad edasisi võõrkeeleõpinguid ning panevad aluse elukestvale õppele. 1

2 3. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab lihtsate vestluste, sõnumite ja tekstide sisu õpitud temaatika piires; 2) saab hakkama igapäevastes lihtsates suhtlusolukordades, tuginedes õpitud kultuuriteadmistele; 3) koostab lihtsaid tekste õpitud temaatika piires; 4) tunneb huvi soome kultuurielu vastu; 5) kasutab soomekeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, Internet) vajaliku informatsiooni leidmiseks; 6) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 7) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. 3.1 Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine rahuldav õpitulemus A2.1 A2.1 A2.1 A2.1 hea ja väga hea õpitulemus A2.2 A2.2 A2.2 A Õppetegevused Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Soome keelt kasutatakse aktiivselt nii tunnis kui ka väljaspool tundi (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused ja kohtumised soome keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb lihtsamaid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist. Õpetaja suunab õpilasi kõrvutama ja analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keeltevahelisi seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õpetaja planeerib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused. Osaoskuste arendamiseks kasutatakse järgmisi võtteid: 1) meedia ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2

3 2) lihtsamate tarbekirjade koostamine (nt sõnumid, erinevad ankeedid, CV); 3) loovtööd (nt plakat, kuulutus, luuletus, tõlge, kokkuvõte, blogi); 4) referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine; 5) rolli- ja suhtlusmängud; 6) projekttööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine); 7) info otsimine erinevatest soomekeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, Internet). 5. Õppesisu ja õpitulemused kursuseti I KURSUS tutvumine ja viisakusväljendid, teadmisi Soome kohta, kellaajad, kella küsimine, nädalapäevad, enesetutvustus ja isikuandmed, õppeained ja tunniplaan, meeldimise ja mittemeeldimise väljendamine, kodukoha kirjeldamine. soome keele hääldus- ja sõnavaraerinevused võrreldes eesti keelega ning vokaalharmoonia, arvsõnad, tegusõna jaatav ja eitav pööramine, ko-küsimuse moodustamine, omastav kääne, isikulised asesõnad, küsisõnad, kohamäärused. Õpilane oskab tervitada, ennast tutvustada, küsida kuidas käsi käib?, küsida ja öelda kellaaega ning nädalapäeva, oskab öelda ja küsida teistelt vajalikke andmeid, rääkida ja küsida kooli tunniplaani kohta, avaldada arvamust kooli ja õppeainete kohta, kirjeldada oma kodukohta. Õpilane omab mõningaid teadmisi Soome kohta. II KURSUS aastaajad ja ilm, kalendrikuud, teadmisi Lapimaa loodusest, küsimuste moodustamine ja küsimustele vastamine, talviseid vaba-aja harrastusi, suusapuhkusest Soome koolides, pühade nimetusi soome keeles, soomlaste mökki- kultuurist, vaba aja veetmisest Lapimaal ja spordivõi matkavarustusest, e-kirja kirjutamine, perekond ja sugulased tegusõnad, omadussõnad, nimisõnad, värvid, käändelõpud ja küsisõnad, kuupäevad, nimisõnade astmevaheldus, näitavad asesõnad, käändsõnade tüved. 3

4 õpilane oskab kirjeldada aastaaegu ja ilma, nimetada kalendrikuud ja kuupäeva, esitada küsimusi ja neile vastata, nimetada talviseid harrastusi ja mis varustust nende jaoks vaja läheb, oskab kirjeldada oma perekonda ja nimetada sugulasi. Õpilane teab tuntumate pühade nimetusi soome keeles, teab mõnda Lapimaa looduse kohta ja mida kujutab endast suusapuhkus, teab mõnda soomlaste mökki- ja saunakultuuri kohta. III KURSUS tahan - ei taha - kardan ja peab - ei pea ning igapäevased tegevused ja oskused, päevaplaan, riietus ja välimus, soovituste andmine stressi korral, toitumine ja toiduained, ostunimekiri, harrastused ja vaba aeg. tegusõnad ja nende tüübid, tegusõna pööramine, näitavad asesõnad, tegusõnade astmevaheldus Õpilane oskab rääkida, mida ta tahab/ei taha/kardab teha ning mida ta oskab/ei oska teha, rääkida oma igapäevastest tegemistest ja mida ta peab/ei pea tegema, kasutada oma päevast rääkides kellaaegu, rääkida riietumisest ja riietest, küsida poes kauba hinda ja kasutada kassas maksmisel sobivat sõnavara, soovitada stressi leevendavaid tegevusi, rääkida söömisest ja toitudest ning nimetada oma harrastusi. IV KURSUS elukoht ja elamutüübid, maja sisustus, kutse koostamine ja esitamine, tee juhatamine, transpordivahendid, sõiduplaanid, ametid ja töökohad, ettepaneku tegemine, ettepanekule jaatavalt ja eitavalt vastamine, päevaplaan, suhtlemine telefoni teel, teate jätmine. osastav kääne, monta/paljon/muutama kasutamine, arvsõnad kõnekeeles, millä? töö- ja transpordivahendid, astmevaheldus -e, -as/-äs/-is, -in lõpulistes sõnades, arvsõnad kõnekeeles, sisseütlev kääne. Õpilane oskab kirjeldada enda elukohta ja oma kodu, oskab teed küsida ja juhatada, oskab otsida infot eluasemekuulutustest ning ise kuulutust koostada, oskab nimetada liiklusvahendeid ja kus nendega sõita võib, oskab küsida ja vastata sõiduplaanide kohta, saab 4

5 aru ja oskab kasutada kõnekeelseid arvsõnu, oskab nimetada amtetid ja töökohti, oskab teha ettepanekut kuhugi minekuks ning kutsele jaatavalt ja eitavalt vastata, oskab rääkida oma päevaplaanist kasutades mudelit Mis kellast mis kellani?, oskab telefoni teel suhelda ning teadet jätta. V KURSUS inimese välimus ja iseloomujooned, terviseprobleemid, suvepuhkus, eluloolised andmed, haridustee. kehaosad, iseloomujooned, tavalisemad haigused ja nende sümptomid, käskiv kõneviis, lihtminevik, nud-kesksõna, mitmuse osastav kääne, mitmuse käänded. Õpilane oskab nimetada kehaosi ja kirjeldada inimese välimust ning nimetada iseloomujooni, oskab kirjeldada ennast ning milline ta tahaks / ei tahaks olla, oskab nimetada tavalisemaid terviseprobleeme ja mida nende puhul teha, oskab moodustada sina- ja teie-isiku käsku ja keeldu, oskab anda soovitusi stressi maandamiseks, kirjeldada suvepuhkuse veetmise viise ja rääkida enda suvepuhkusest, oskab nimetada enda eluloolisi andmeid ja neid ka küsida, oskab rääkida oma haridusteest ja haridusteega seotud tulevikuplaanidest, oskab rääkida oma elulugu, oskab rääkida jalgrattakiivri kasutamise vajalikkusest, oskab rääkida, mida on kaotanud või leidnud. VI KURSUS rahvused ja nende iseloomustamine, minu lemmikraamat, ettepaneku tegemine, õnnelikuks tegevad asjad, unistused, soomlaste tähtpäevad, inimkonna suurimad leiutised rahvused, mitmuse osastav kääne asjade ja nähtuste iseloomustamisel, omadussõnade võrdlusastmed, tingiv kõneviis, passiivi oleviku ja mineviku vormid. Õpilane oskab kirjeldada soomlasi ja teisi rahvusi, oskab iseloomustada asju ja nähtusi, oskab rääkida oma lemmikraamatust, oskab kirjeldada teda õnnelikuks tegevaid asju, oskab teha ettepanekut ja rääkida unistustest tingivas kõneviisis, oskab rääkida soomlaste olulisematest tähtpäevadest, oskab kirjeldada tänapäeva maailma olulisemaid leiutisi. 5

6 5.1. Keeleteadmised: soome keel C-keelena Soome keele grammatikat õpetatakse selleks, et saavutada A1 A2-taseme kommunikatiivsed eesmärgid. Grammatilisi vahendeid on vaja selleks, et toime tulla teatud keelekasutusolukordades. Grammatika õpetamise eesmärgiks on kujundada õpilases arusaam, et soome keeles suheldes võib paljus toetuda eesti keelele. Seetõttu julgustatakse õpilast kasutama eesti keele malle seal, kus eesti ja soome keel sarnanevad. Et kahel keelel on siiski ka hulgaliselt erinevusi, pööratakse grammatika õpetamisel/õppimisel nendele tähelepanu, eriti juhtudel, kus erinevused võivad hakata suhtlemist takistama. HÄÄLDAMINE TEGUSÕNA. AJAD Tähestik. Hääldusalused: pikad ja lühikesed vokaalid, klusiilide õige hääldus, sõna rõhk. Eesti ja soome keele häälduse võrdlus (vokaalharmoonia, järgsilpide pikad vokaalid). Verbi algvormi tunnused, verbitüübid (I-VI), astmevaheldus verbides. Pööramine jaatavas ja eitavas kõnes kõikides ajavormides, nud-kesksõna, pitää/ tykätä-verbi rektsioon, illatiivi nõudvad verbid jne. Enam kasutatavad -tta/-ttä verbid (minua janottaa, harmittaa, väsyttää). Ma-infinitiiv ja selle käänded. TEGUMOED. KÕNEVIISID KÄÄNDSÕNA. NIMISÕNA Umbisikuline tegumood Kindel kõneviis, käskiva kõneviisi sina- ja teie-vorm, tingiv kõneviis, selle kasutamine viisaka palve, soovi edastamiseks. Tüvevaheldus, sealhulgas astmevaheldus. Käänamine ainsuses ja mitmuses. Mitmuse osastava kasutamise erinevus eesti keelest (me olemme virolaisia) OMADUSSÕNA Omadussõnade võrdlusastmed. Keskvõrdes olevate omadussõnade käänamine. ARVSÕNA Põhiarvsõnade käänamine (kauppa on auki kahdeksasta kuuteen). Järgarvsõnad ja nende käänamine (asun viidennessä kerroksessa). Asesõnad (isikulised, küsivad, näitavad ja umbmäärased asesõnad) ja nende käänamine. ASESÕNA MUUTUMATUD SÕNAD Sidesõnad (koska, että, jotta, kun, jos, kuin ja nende erinev kasutamine). 6

7 Ühendsidesõnad (sekä että jne) ning ees- ja tagasõnad (jälkeen jne). Määrsõnad ja nende kasutamine koos õigete käänetega. AJAVÄLJENDAMINE Nädalapäevad, kell, kuud, ajaväljendamine, kuupäev LAUSEÕPETUS Küsisõnad, küsimuste ja vastuste seos, olulisemad lausekonstruktsioonid ja sõnajärjemallid. 6. Ettevõtlikkus õpe Soome keele grammatikat õpetatakse selleks, et saavutada A1 A2-taseme kommunikatiivsed eesmärgid. Grammatilisi vahendeid on vaja selleks, et toime tulla teatud keelekasutusolukordades. Grammatika õpetamise eesmärgiks on kujundada õpilases arusaam, et soome keeles suheldes võib paljus toetuda eesti keelele. Seetõttu julgustatakse õpilast kasutama eesti keele malle seal, kus eesti ja soome keel sarnanevad. Et kahel keelel on siiski ka hulgaliselt erinevusi, pööratakse grammatika õpetamisel/õppimisel nendele tähelepanu, eriti juhtudel, kus erinevused võivad hakata suhtlemist takistama. 7. Lõiming Emakeel sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna), lauseõpetus Matemaatika arvsõnad, järgarvud, kellaajad Geograafia Soome kaart, kohanimed, loodus, ilm, tee juhatamine Inimeseõpetus perekond, sugupuu, vaba aeg, tervis, elukoht Ühiskonnaõpetus tavad, pühad, töö, kultuurierinevused, 8. Läbivad teemad 1) Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine kujundab õpilases valmisoleku elukestvaks õppeks, erinevate rollide täitmiseks muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ja oma elukäigu kujundamiseks teadlike otsuste kaudu, sh mõistlike karjäärivalikute tegemiseks. 2) Keskkond ja jätkusuutlik areng toetab õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes püüab leida lahendusi keskkonnaja inimarengu küsimustele, pidades silmas nende jätkusuutlikkust. Keeleõpetuse kaudu kujundatakse kõiki 21. sajandi kodaniku 8-t vajalikku oskust: mõista probleeme globaalsest kontekstist lähtudes; olla koostööaldis ja vastutustundlik; aktsepteerida kultuurilisi erinevusi; mõtelda kriitiliselt ja süsteemselt; lahendada vägivallatult konflikte; muuta eluviisi keskkonnahoidlikel eesmärkidel; kaitsta inimõigusi ja osaleda poliitikas. 7

8 3) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus toetab õpilase kujunemist aktiivseks ja vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähendust, on ühiskonda lõimitud, toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengutele, osaleb poliitiliste ning majanduslike otsuste tegemisel. Õpilane õpib tundma teiste kultuuride hulgas soome kultuuri, väärtustama meist erinevate kultuuritavade olemasolu ning suhtuma neisse sallivalt. Oluline on ka oma seisukohtade ja kavatsuste väljendamine ja selgitamine, aktiivne kuulamine ning probleemolukordade oskuslik lahendamine. 4) Kultuuriline identiteet aitab õpilasel kujuneda kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo käigus, omab ettekujutust kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast nii ühiskonna kui terviku tasandil (rahvuskultuur) kui ka ühiskonna sees (regionaalne, professionaalne, klassi-, noorte- jms kultuur; subkultuur ja vastukultuur), väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. 5) Teabekeskkond arendab õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida vastavalt oma eesmärkidele ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetikale. 6) Tehnoloogia ja innovatsioon on teema, millega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. 7) Tervis ja ohutus on teema, millega toetatakse õpilase kasvamist vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline käituma turvaliselt ja kujundama tervet keskkonda. 8) Väärtused ja kõlblus. Teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb kaasajal rahvusvaheliselt üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse ja sekkub vajadusel oma võimaluste piires. 9. Hindamine Hindamine toimub vastavalt haridusministri a määrusele nr. 33 Õpilaste hindamise kord ja Kiviõli I Keskkooli kooli hindamisjuhendile. Protsessi hinded: 1-3 tunni materjali kontroll, kodused ülesanded, suulised küsitlused tunnis, lühemad kirjalikud küsitlused tunnis Arvestuslikud hinded: nelja ja enama tunni materjali kontroll, kogu teema kontroll. Õpilane saab ühe kursuse jooksul kolm või enam arvestuslikku hinnet kontrolltööde eest, milles on ühendatud nii õpitud sõnavara kui ka grammatikateemad. 8

9 Hindamisnormid Hinne 5 Hinne 4 Hinne 3 Hinne 2 Hinne % punktide arvust 70-89% punktide arvust 50-69% punktide arvust 25-49% punktide arvust 0-24% punktide arvust Skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul võib õpetaja panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu, ülesannete keerukust, vigade arvu ja liiki. Need õpilased, kes õpivad soome keelt vabakursusena, saavad nii protsessihindeks kui ka arvestuslikuks hindeks A (arvestatud) või MA (mittearvestatud). Kursus on sooritatud, kui kõik protsessihinded ja arvestuslikud hinded on A (arvestatud). 10. Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid Õppekirjandus Kaare Sark. Hyvä-Parempi-Paras, soome keeleõppekomplekt algajaile. Tallinn 2009, kirjastus Iduleht. Soome keele õppeportaal Supisuomea jm. soome keele õppematerjalid Internetis. Õppevahendid CD-mängija, projektor. Arvutid, millel on ligipääs Internetile ja mille juurde kuuluvad kõrvaklapid ning mikrofon. Füüsiline keskkond Õppetöö toimub vastavalt vajadusele õppeklassis, meediaklassis või keelteklassis. 9