Niiskustõrjemeetmed ehitusplatsil Olli Teriö

Transkriptio

1 Niiskustõrjemeetmed ehitusplatsil Olli Teriö Niiskustõrjemeetmed ehitusplatsil Sissejuhatus Ilmastikukaitse, ehitise soojendamine ja tarindite kuivatamine Energiatõhusad terved ehitised Energiatõhusa ja niiskusturvalise ehitamiskvaliteedi tagamine Niiskuskontrolli kava koostamine Ehitusplatsi energiakulu Lõppkeskustelu 1

2 Energiatõhus ehitamine ja tingimuste kontroll ehitusplatsil Põhipõhjused: Katuseläbiviigud Torustike ja (ventilatsiooni)seadmete lekked Hüdroisolatsiooni põhi ja liitekohad Ekspluatatsiooniaegse kontrolli puudumine Kleepimine niiskele ja tolmusele alusele Kasutusvead? Energiatõhus ehitamine Energiatõhusad tarindid ja süsteemid Energiatõhus ehitusplats Niiskusturvalised tarindid Kuiv ehitusplats 2

3 Ehitamise raskusaste kasvab Tingimused halvenevad Hüdroisolatsioon! Soojusisolatsioon! Niiskusisolatsioon! Tarindite tuulutus! Külmasillad! Kondenseerumisriskid! Kas need on joonistel? Detailjoonised? Kui tarindid külmuvad aeglustub nende kuivamine Niiskuskontrolli väljakutsed Massiivsete betoontarindite kuivumisaegade ja nende pindamise kohta tuleb koostada ajagraafikud Valminud tarindite soojustus ja kuivumislahendused. Näiteks terassi- ja soklilahendused Niiskusdeformatsioonid: põrandad kaarduvad, plaadid pudenevad, põrandad lõhenevad. Veepesad õõnespaneelides Uudsed tarindid ja materjalid 3

4 Määrustes on kirjas, et Hoone tuleb projekteerida ja ehitada nii, et sellele esitatud olulised tehnilised nõuded oleks täidetud ja neile nõuete vastavust saab tavapärase korrashoiuga säilitada kogu hoone projekteeritud eluea jooksul 3) Hügieen, tervis ja keskkond. Hoone ei tohi põhjustada mürgiste gaaside ja ohtlike partiklite pihkumist, ohtlikke kiirgusi, vee või maapinna saastumist või mürgitamist ning reovee, suitsu või tahkete ja vedelate jäätmete puudulikust käitlemisest või hoone osade ja sisepindade niiskumisest tingitud ohtusi hügieenile ja tervisele. (Maakasutus- ja ehitusmäärus /895, 50, Põhilised tehnilised nõuded hoonetele) Määrustes on kirjas, et RakMK C2, 1.2 Oluline nõue Hoone tuleb projekteerida ja ehitada nii, et sellest ei sünni hoone kasutajale või naabritele hügieeni- või terviseriske, mis on põhjustatud niiskuse kogunemisest hoone osadesse või sisepindadele. Hoone need omadused peavad normaalse korrashoiu tingimustes säiluma kogu hoone majanduslikult mõistliku kasutusaja jooksul. 8 4

5 Tõstatame probleemi (soomelikult: tõstame kassi lauale) Kas talvel ehitamine on mõistlik? On küll, sest: ressursid on kergemini kättesaadavad lumi, jää ja pakane võivad olla aeglustajad, aga mitte takistajad ei ole vaja jagada puhkusteateid tarindid kuivavad tõhusalt, kuna välisõhk on kuiv ühtlast töökoormust on lihtsam kontrollida kopa võib lüüa maasse juba augustisseptembris Tellija nõudmised seda saab, mida tellitakse Paras käytäntö Tellija peab pakkumiskutses määratlema Tingimused või kaitsetaseme Põhilised meetmed Teostusmenetluse. (Kuva: Projektidesse ja lepingutesse kantakse sisse tellija soov kuivakshoidmise tasemest. 5

6 Projekteerija roll Hoone niiskustehniline toimivus ehitamise ja elukaare ajal algab projekteerija töölaualt. Projekteerimisel tuleb võtta arvesse ka ehitamisaegsed niiskuskoormused Projektis peavad sisalduma tingimusnõuded ja vajadusel kaitsemeetmed Teatud tingimustes hakkab niiskus kogunema Projekti teostatavuse hindamine Tarindite tuulutuslahendused peavad sobima valmistamisega, paigaldamisega ja lõppkasutusega 6

7 Lepingud ja töövõtupiirid Kaitsmistööd võivad sisalduda alltöövõtulepingutes Lumekoristus peab jääma peatöövõttu Presendipaigaldusrühma organiseerimine nõuab otsusekindlust Vastutus ehitusplatsil Sissejuhatus Tarindite niiskustaluvust tuleb arvestada nende kaitsmise ja kuivatamise kavandamisel. Kuivatamise ja kuivanahoiu teostamise eest tuleb nimetada vastutavaks teatud töödejuhataja. Lisaks tuleb niiskuskontroll ja ilmastikukaitse võtta töövõtjate koosolekute päevakorda. 7

8 Tarnija vastutus Tarnija peab Toimetama tooted ehitusplatsile kuivana Veenduma, et paigaldamist ja vaheladustamist on võimalik teostada kuiva ehitustava järgi. Kriitiliste tarindite järelvalve Sissejuhatus Järelevalve peab tagama, et ehitusplatsil peetakse kinni lepingutest ja projektist. Tuleb arvestada, et projektlahendused mõjutavad kasutatavaid töömeetodeid. 8

9 Juhtimine ja organiseerimine X Okt. XI Nov. IX Sept. Kuidas vähendada kiirustamist ja hädaldamist VIII Aug, sügisel? Kuidas tagatakse elementide saadavus ja muud kriitilised hanked? Kuidas loodakse seeditavad tingimused talvisele ehitamisele? Mis on oluline eri aastaaegadel? XII Dets. Niiskuskontrolli aastakell VII Juuli I Jaan. VI Juuni II Veebr. V Mai III Märts IV Aprill Sissejuhatus III-Otsused sügisel alustatavate objektide projekide kohta IV-Kuivalt ehitamine V-Detailide niiskustehniline kontroll VI-Kriitiliste resursside varumine sügiseks VII-Nauditakse suve VIII-Kuivana hoidmise kavandamine IX-Soojendamisseadmete varumine X-Kriitiliste tööde alustuskoosolekud XI-Suured avad kinni ja ilmastikukaitse korda XII-Presendipaigaldusrühm tööle! I-Nauditakse talvist ehitamist II-Tagasiside projekteerijatele Ehitusplatsi ilmastikukaitse 9

10 Töömeetodid ja tingimused Häid tingimusi vajatakse, sest, Niisketel sügisilmadel ei taha betoon kuivada Talvel külm õhk vajub põrandapinda, mistõttu tasandumine hilineb Kevadel võib kuiv õhk põhjustada betooni pragunemist Suvel võivad tuul ja palavus põhjustada betooni pragunemist. Ka liiga külm või liiga kuiv alus põhjustab põrandatel kvaliteediprobleeme. Tarindite märgumine ja ehitamisaegne kaitsmine Tüüpilise aeglaselt ja raskesti eemaldatava niiskuskoormuse põhjustavad: - Karkassietapil horisontaalpindadelt välisseinaelementide soojustusruumi valguv vesi - Nn umblagede märgumine ehitamise ajal - Nn ujuvate põrandate valamine kandva plaadi peale paigaldatud soojustuse peale - Erinevad kohalikud niiskusallikad, nagu veevoolikute lekked, mördi segamine töökohal jne. 10

11 Sajupäevade hulk ja sajumäärad Sajupäevade hulk (sajumäär = 1,0 mm) Sajumäär (mm) Kuu Helsinki Tampere Jyväskylä Oulu Kuu Helsinki Tampere Jyväskylä Oulu I 10 10, I II 8 7,5 7 7 II 36 33, III 8 8,5 9 7 III 38 37, IV 7 7,5 8 6 IV 36 36, V 6 6,5 7 7 V VI 8 8,5 9 8 VI VII 8 9, VII 62 70, VIII VIII IX IX 66 64, X X 73 66, XI XI 68 62, XII XII 58 52, I-XII I-XII Tampere andmed on saadud interpoleerimisega Allikas: Ilmatieteenlaitos. Näitajad on arvutatud aastate keskmisena. Tingimused Tarindiniiskuse allikad Täiselementide niikuskoormused Betoon 8-9 l/rm³ Põranda tasanduskiht Seina tasanduskiht 1-1,5 l/rm³ 0,5 l/rm³ Sadu 1-5 l/rm³ Kokku l/rm³ Seinamüüritis 5-7 l/seina-m² Näiteks septembris sajab Helsingis 500 m2 võlvkatusele keskmiselt 500 m2 x 73 l/m2 = l või 4 cm lund katusel vastab 200 liitrile veele Vihma 1 mm = 1 l/m2 Lund 1 cm = 1 l/m2 11

12 Ilmastikukaitse Soojustuskihti? Seintesse? Kuhu vesi lõpuks kaob? Välja? Tarindite tuulutus- ja kuivatuslahendused tuleb sobitada valmistamisega, paigaldamisega ja lõppkasutusega. Paras käytäntö Maasse? Kuivatajatesse? Valupunkte ja lahendusideid Ilmastikukaitse Tõsteaasad s-punktid Rõdukandurid Püstvuukide ebajätkukohad Kaarvõlv toob vett eriti kandeseintele Kinnitusterased raskendavad presendi paigaldamist Horisontaalvuukide kõrgusarv Horisontaalvuukide tihedus Vee eemaldusteed 24 12

13 Kuidas hoida kuivana? Betoonivalu pidi toimuma täna kl. 10 kuid ei toimunud. Talv ei ole üllatus ega erand. Selleks peab oskama valmistuda. 25 Kaitsmismeetmete valikut mõjutavad: Hoone paigutus, suurus ja kuju Ehitamislahendused Ehitusmaterjalid Ehitamise aeg Töökord ja töögraafik Kulud 26 13

14 Kaitsmismeetmed Ilmastikukaitse hoiab kuivana. Igal objektil tuleb kaaluda kas kasutada telki või kaitsta hoonet muude viisidega. Telgi all võivab ehitustööd jätkuda hoolimata lumesajust. 27 Karbietapi kaitsmine Tihe võlv ehk võlv korraga korda Ilmastikukaitse Vaadake: Tiheda võlviga ja sandwichelemendi kaitsmisega luuakse kuivad ehitamistingimused alumistele korrustele. 14

15 Fassaadi kaitsmine Telgi all saab soojustus- ja müüritöid häirimatult sooritada. Töö ajal seiratakse kaitsete seisukorda ja vajadusel seda parandatakse. Seiratakse siseõhu niiskust. Vajadusel tuulutatakse või kuivatatakse. Fassaad kinni juba tehases Paras käytäntö Seinaelemendid võib teha tihedaks juba tehasetingimustes. See vähendab kaitsmisvajadust ehitusplatsil. 15

16 Katuse kaitsmine Katus võidakse maas valmis ehitada ja seejärel paikka tõsta. Sellega hoitakse kokku nii töö-, kui kaudseid kulusi Ei ole vaja tellinguid, turvareelinguid, Kogu ehitusplatsi kaitsmine 16

17 Tööobjektide kaitsmine Ilmastikukaitse kavandamine on töökavandamise tähtis osa. Määratakse eri tööetappide kaitsmisviisid Nimetatakse kaitsmistööde teostamise eest vastutav isik Alati peab arvestama saju võimalust. Keskmiselt igal kolmandal päeval sajab vihma või lund. 33 Tööde üldgraafik & töökorraldus Ilmastikukaitse aastaeg riskide maandamine peafassaad otsafassaadid Ehitamise aeg ja ajagraafik mõjutavad oluliselt soojendamis-, kaitsmisja kuivatuslahendusi. Ka töökorraldus tuleb läbi mõelda. 17

18 Talvisel ehitamisel Ilmastikukaitse Kaitske tarindeid vihma ja lume eest Kõik hoone välispiirete avad tasub hästi kinni teha eriti suuremad avad tihedalt kinni avarõdudele tuleb paigaldada ajutised uksed tornhoonetes võib kasutada ajutisi uksi või trepikodade kaitsmist presendiga Eemaldage lumi labidatega, puhuriga või suruõhuga, mitte sulatamisega. Mida kiiremine seate kaitsed korda, seda rohkem on nendest tulu Head tingimused kiirendavad töötamist, vähendavad häireid, lisavad töö motiveeritust ja loovad positiivset imagot Kuiva ehitamise põhimõte Ilmastikukaitse Kuival ehitamisel 1. Katus ja hoone välispiirded on vettpidavad või ehitus on kaitstud ilmastiku mõju eest. 2. Õhu suhteline niiskus on alla 70 %. 3. (Temperatuur on üle 10 C, Küttesüsteem töötab) Kuiva ehitamisviisi tuleb kasutada vähemalt rekonstrueerimisel puitelementehitustel Muudes uusehitustes alates täiendavatest tarinditest. Näiteks kipsplaatide paigaldamist ei tohi alustada enne, kui katus on valmis 18

19 Üldisi niiskust tõrjuvaid ladustamisjuhiseid ALUSED Materjad ladustatakse alati alusest lahti näiteks aluspuude või koormalava peale. Alus peab kandma ladustatava materjali koormust. Alus peab juhtima vee eemale. MATERJALE TULEB KAITSTA Materjale tuleb kaitsta mustuse ja löökide eest. Kui võimalik, asetatakse present materjalist lahti, näiteks liistude abil. Arvestage kaitsmisviise kavandades, et ehituskile ja kergkate on ühekordse kasutusega. VÄLTIGE VAHELADUSTAMIST SEE ON RISK! Lühiaegne ladustamine välitingimustes Akende omad transpordiaegsed kaitsed ei ole piisavad. Tähelepanu vee ärajuhtimisel: vesi ei tohi jääda seisma kaitsekatete peale või koorma alla. Aknad ootavad hetke väljas ümberpaigutamist siseruumidesse; need peavad vaheladustamisel olema maast lahti. 19

20 Materjalide kaitsmine Soojustusmaterjale tuleb kaitsta: Maaniiskuse eest Sademete eest Tuleb organiseerida: Tuulutus Vee äravool Teadmiseks: Transpordikaitse ei ole kaitse sademete eest Tuleb vältida pikki ladustamisaegu Kuivsegud Kuivsegud Tellige kuivsegud vahetult nende kasutusaja alguseks ja kasutusvajadusele vastava suurusega pakendis. Ladustage kuivsegud kuivades siseruumides. Ladustage suurkotid väljas koormalavadele ja kaitske need kotid katetega. Sulgege avatud kotid hoolikalt. Koormalava või muu alus peab olema: väh. 20 cm maast lahti kaldega või arvestatud veeimamisvõimega tugev 20

21 Kuivanahoidmiskavas esitatakse: Ilmastikukaitse Vastutavaks nimetatud töödejuhataja Ehitamistingimuste tase ja selle seireviisid Nõuded alltöövõtjatele Materjalide ja tarindite kaitsmismeetmed Soojendamis- ja kuivatamisviisid Objektikohased eritingimused Betoonpindade mõõtekohad ja -ajad Muud kvaliteedi tagamise abinõud Kuivanahoidmiskava kasutatakse näiteks: Töödejuhatajate töövahendina Töövõtulepingu lisana Pakkumiskutsena tellingu- ja soojendusfirmadele Juhisena töötegijatele Ehitusplatsi soojendamine 21

22 Ega ilma jõua soojaks kütta! Tollisest pilust piisab tuulutuseks Betooni tugevuse kujunemine soojendamine Soojendamisviis Keskmine energiakulu (kwh/m 3 ) Kuumaõhusoojendus 350 Traatsoojendus 75 Elektrisoojendusega saalungid 75 Infrapuna kiirgussoojendus 135 Kuumbetoon 45 22

23 Kuivatage tõhusalt soojendamisega ja reguleeritava õhuvahetusega Kuivatus Temperatuurijaotus ruumis, kui ruumis on 8 kw soojendi ja välisseinte avad on tihendamata Temperatuurijaotus ruumis, kui ruumis on 15 kw soojendi ja välisseinte avad on tihendamata Temperatuurijaotus ruumis, kui ruumis on 8 kw soojendi ja välisseinte avad on tihendatud (Pildid: Ratu ) Soojendus tasub suunata hoone nurkadesse Mitu väiksema võimsusega soojendit kuivatavad tõhusamalt kui üks suur Pindu puudutav õhuvool tõhustab konstruktsioonide kuivamist Optimaalne õhu suhteline niiskus on umbes 50% Keltsa sulatus Soojendamine Või ilma keltsasulatuseta 23

24 Soojusvõimsuse tarve Soojendamine Soojendi võimsus [kw]. Tabel sobib karbietapil olevate korrusmajade betoonvaluosade soojendamiseks, kui õhuvahetus on 3 korda/h, akna-avad on kiletatud ning katuslagi on betoonist ja soojustatud 2 cm polüstüreeniga. Tööstushalli nõutud soojendusvõimsus [kw]. Õhuvahetus on 0,75 korda/h. Aknaid on alla 7 % välisseinte pindalast ja need on kiletatud. Tabel on orienteeruv. kubatuur [m 3 ] Välis- ja sisetemperatuuri vahe [ºC] kubatuur [m 3 ] Välis- ja sisetemperatuuri vahe [ºC] Kuivatus 48 Kas teadsite, et 33 kg gaasi põletamisel tekib üle 53 kg veeauru? 3 L 10 L 10 L 10 L 10 L 10 L 24

25 Tarindite kuivatamine Põhimõisted Absoluutne niiskus näitab mitu grammi vett on ühes kuupmeetris õhus. Absoluutse niiskuse ülempiiriks on küllastusniiskus, mis määrab kui palju võib olla veeauru õhus antud temperatuuril. Soe õhk võib sisaldada rohkem veeauru, kui külmem õhk. Kastepunkt (kastepunkti temperatuur) on temperatuur, millel küllastusniiskus saavutatakse Suhteline niiskus näitab mitu protsenti moodustab absoluutne niiskus küllastusniiskusest antud temperatuuril

26 Kastepunkt Niiskus [g/m³] Temperatuur [ºC] Mõtlemist: Millal võib tarindi sisse sündida kastepunkt? Millal on see kahjulik ja millal kahjutu? 51 Suhteline niiskus ja õhus sisalduv veehulk (absoluutne niiskus) Välisõhu suhtelise niiskuse (%) kõikumine Välisõhus sisalduv keskmine veehulk (g/m 3 ) Talvel on õhu suhteline niiskus suur. Madala kastepunkti tõttu on õhu veesisaldus väike. Pakasõhu veesisaldus on väike, kuigi selle suhteline niiskus on suur. 26

27 Tingimused Välisõhu keskmine temperatuur ja suhteline niiskus Keskmine välistemperatuur(ºc) Suhteline niiskus (%) Kuu Helsinki Tampere Jyväskylä Oulu Kuu Helsinki Tampere Jyväskylä Oulu I -4,2-6,7-9 -9,7 I II -4,9-7,0-9 -9,5 II III -1,5-2,8-4 -4,7 III IV 3,3 3,0 1 0,8 IV V 9,9 9,5 9 7,5 V VI 14,8 14, ,6 VI VII 17,2 16, ,2 VII VIII 15,8 14, ,7 VIII IX 10,9 9,4 8 8,4 IX X 6,2 4,7 3 2,7 X XI 1,4-1,0-2 -3,2 XI XII -2,2-4,6-6 -7,5 XII I-XII 5,6 4,2 3 2,4 I-XII Allikas: Ilmatieteenlaitos. Näitajad on arvutatud aastate keskmisena. Betoonist vabanev ehitusniiskus Kuivatus Materjal Ehitamisaegne valmistusniiskus Veesisaldus l/m 3 Keemiliselt seotav niiskus Tasakaaluniiskus, kui õhuniiskus on RH50 % Kuivatatav veehulk l/m 3 Betoon K Betoon K Betoon K Tellissein Puu

28 Kuivatamise teooria Kuivatus Tarindi kuivamisel on kolm eri etappi. 1. Tarindi pinnal olev vesi saab haihtuda ja lisa vett tuleb tarindist pinnale nii kaua, kui tingimused on hügroskoopilises piirkonnas (RH >98 %). Kuivumine on küllalt kiire, kui kuivamistingimused on soodsad. 2. Tarindist difundeerub niiskust, mis aeglustab kuivumist. Tarindis on siis osaliselt kohti, mille niiskussisaldus on kõrgem küllastusniiskusest. 3. Niiskus on alla küllastusniiskuse. Kuivumine eeldab niiskuse difundeerumist konstruktsiooni seest pinnale. See kuivumisetapp kulgeb väga aeglaselt. Kuivatusaega mõjutavad tegurid Kuivatus Betooni omadused Vesi-tsemendisuhe, tugevusklass, mark Erinevused võivad olla ligi kahekordsed (0,4 vs 0,6) Valatud osa paksus ja geomeetria Kuivumisvõimalus ühte või kahte suunda Erinevuse 2-3 korda Kuivumistingimused Alla 50 RH oluliselt ei kiirenda kuivumist, Tõus RH 50 -> 60 pikendab kuivumisaega umbes 20% Materjali temperatuur mõjutab oluliselt kuivumist (infrapunakuivatajad, soojenduskaablid) Betoonivalu uuesti niiskumine kuivumisajal Mõju on 1,4-2 -kordne Soovitud RH tase enne pindamist 28

29 Betooni oletatav kuivumisaeg - rusikareeglid ja oletused Variant 1 Betoon kuivub sentimeeter nädalas Variant 2 Betoonpõrandal tuleb lasta kuivada nädal/cm betoon paksuse kohta, vähemalt kuni 4 cm:ni. Üle 4 cm paksusele peab jääma 2 nädalat/lisa-cm kohta Üle 6 cm paksuse betooni kuivamisaeg on 4 nädalat/iga lisa-cm kohta. Teiste sõnadega 8 cm paksune betoon peab saama kuivuda vähemalt (4 x 1) + (2 x 2) + (2 x 4) = 16 nädalat. Variant 3 Betooniühingu käsiraamatud ja Excel-tabelid Variant 4 Kiirelt kuivuvad betooniliigid ja head tingimused, mille kuivumisaja võib oletada kogemuste põhjal. Betoontarindi kuivumisaja oletamine Õõnespaneel ja pinnavalu 60 mm Betoontarindite kuivumine Õõnespaneel + pinnavalu Kuivatus Kui olete esmalt valinud soovitud konstruktsioonitüübi tabelist, söötke tabelisse soovniiskus, vee-sideaine suhe ja pindbetooni paksus. Valige õõnespaneeli niiskus, märgumisaeg ning kuivumistingimuste niiskus ja temperatuur. Kuivumisaeg on nädalates. Kuivumisaega avestatakse ajast, mil tarind ei saa enam lisaniiskust. Kui järeltöötlust sooritatakse kastmisega, arvestatakse aega kastmise lõpetamisest. Kui järeltöötlus tehakse katmisega, loetakse aega valu lõpetamisest. Head tingimused Rh 50% 20 C 11,3 nädalat Normaaltingimused Rh 60% 15 C 14,8 nädalat 2,5-3,5 kuud Soovniiskus Vee-sideaine suhe Pindbetooni paksus Sööteväärtused Piirid Põhikuivumisaeg Õõnespaneeli niiskus Märgumisaeg Kuivumistingimused Niiskus Temperatuur Kuivumisaeg nädalates Sööteväärtused Piirid Põhikuivumisaeg Õõnespaneeli niiskus Märgumisaeg Kuivumistingimused Niiskus Temperatuur Kuivumisaeg nädalates Allikas: Betooniühing 29

30 Ära unusta tuulutamist Tuulutuse mõju tingimustele Kuivatus i Abs. niiskus [g/m³] Temperatuur [ºC] i Tabel Ehitusplatsi ventilatsiooni ja soojendamise projekteerimiseks on saadaval netis: Mollieri diagrammist on näha et : kui välisõhu temperatuur on alla 0 C, on kuupmeetris õ hus max 5 grammi veeauru kui ehitatava hoone sees on temperatuur 15 C ja Rh 80 %, on kuupmeetris õhus veeauru 10 grammi kui rm3 hoones vahetatakse õhku kord tunnis, lahkub koos väljatõmbeõhuga 50 liitrit vett. 30

31 Detailid peavad võimaldama tarindite tuulutamist Tarindite tuulutuslahendused peavad sobima valmistamisega, paigaldamisega ja lõppkasutusega Ehitusplatsi soojendamise ja ventilatsiooni projekteerimine Täiselementmaja niikuskoormused Betoon 8-9 l/rm³ Põranda 1-1,5 l/rm³ tasanduskiht Seina 0,5 l/rm³ tasanduskiht Sadu 1-5 l/rm³ Kokku l/rm³ Seinamüüritis 5-7 l/seina-m² Kuu Keskm. temp [ºC] Tampere Keskm. sajumäär [mm] Rh [%] I -6, II -7, III -2, IV 3, V 9, VI 14, VII 16, VIII 14, IX 9, X 4, XI -1, XII -4, I-XII 4, Lähteandmed (kollased väljad) Syötettävät lähtötiedot (keltaiset kentät) Aika [vrk] Aeg 40 [d] Rakennuksen tilavuus Poistettava vesimäärä Ulkoilman lämpötila Ulkoilman suhteellinen kosteus Sisäilman lämpötila Sisäilman suhteellinen kosteus Ilman ominaislämpökapasiteetti Ilman tiheys Veden ominaishöyrystymislämpö Kosteuden poistoaika Niiskuse eemaldusaeg m litraa 5 o C 95 Rh % 20 o C 55 Rh % 1,012 kj/kgkõhu erisoojus 1,225 kg/m 3 Õhu tihedus 2,54 MJ/kg Vee aurustumissoojus 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6 Õhuvahetuse kordarv [1/h] IV-kerroin [krt/h] Kuivatus Kubatuur Eemaldatav veehulk Välistemperatuur Välisõhu Rh Sisetemperatuur Siseõhu Rh 31

32 Kuivatus Yksittäisellä IV-kertoimen arvolla laskettu kosteudenpoistoaika Õhuvahetuse kordarvu kaudu arvutatud niiskuseemalduse aeg Ilmanvaihtokerroin (1-3) Energian hinta Ilman vaihto 2 krt/h 11 snt/kwh m 3 /h 11,1 m 3 /s 13,611 kg/s Max absoluutniiskus, veehulk Absoluutniiskus, veehulk Temp. Max absoluuttinen kosteus absoluuttinen kosteus Lämpötila ( o vesimäärä (g/m3) Rh % vesimäärä (g/m3) Tuleva ilma 5 6, ,50 Lähtevä ilma 20 17, ,51 erotus ( o C) 15 erotus (g/m3): 3,01 Õhuvahetuse kordarv (1-3) Energia hind W/m²K Kuiv Märg Õhuvahetus Välissein 0,15 0,57 Ülakorruse lagi 0,09 0,33 Aknad ja uksed 1 Aknad ja uksed (plastkile) 5,8 Alakorruse põrand, 100 mm soojustust Sissepuhe Väljatõmme Vahe 0,34 Kosteuden poistoaika (h) 1996,43 = 83 vrk Niiskuseemaldusaeg (h) Lämmitysteho, IV (kw): 253,11 Lämmitysteho, haihdutus [kw] 84,82 Lämmitysteho, vaippa 39,31 Lämmitysteho (kw): 377,23 Lämmitysenergia (MWh): 753,12 = euroa Ventsoojusvõimsus (kw) Niiskushaihtumise soojusvõimsus (kw) Soojuskadu läbi välispiirete (kw) Soojusvõimsus kokku (kw) Soojusenergia (MWh) Tabel on saadaval netist: Õhuvahetuse kordarv 2 praktikas Ega ilma jõua soojaks kütta! Kuivatus 6 4 Ajutised uksed, Piidad osaliselt tihendamata Näiteks tolline pragu ukse all 1-2 tuulutusakent praokil 100 hügro-termomeetriga saab seada tingimused paikka Tolline pilu piisab tuulutamiseks Otsustavad on siiski betooni niiskusmõõtmised 32

33 Ümar ava d=160 mm, Pindala 0,02 m2 Voolukiirus 0,5 m/s 36 m 3 /h Voolukiirus1,0 m/s 72 m 3 /h Voolukiirus 1,5 m/s 108 m 3 /h Kuivatus Künnis 0,8 x 0,05, Pindala 0,04 m2 Voolukiirus 0,5 m/s 72 m 3 /h Voolukiirus1,0 m/s 144 m 3 /h Voolukiirus 1,5 m/s 216 m 3 /h Tuulutusaken 0,25 x 1,6, Pindala 0,4 m2 Voolukiirus 0,5 m/s 720 m 3 /h Voolukiirus1,0 m/s 1440 m 3 /h Voolukiirus 1,5 m/s 2160 m 3 /h Rõdu ukseava 0,9 x 2,1, Pindala 1,9 m2 Voolukiirus 0,5 m/s 3420 m 3 /h Voolukiirus1,0 m/s 6840 m 3 /h Voolukiirus 1,5 m/s m 3 /h Mahtvooluhulk = Voolukiirus x Pindala X 3600 Mehaaniline kuivatus Kuivatus Kuivatuskasiteet, kg/h Temperatuur, ºC Kuivataja Munters MH270 kuivatusmaht temperatuuride ja suhtelise niiskuse eri väärtustel. [20] 33

34 Absorptsioonkuivataja Kuivatus Absorptsioonkuivataja on tõhusaim kuivataja Funktsioneerib tõhusalt ka madalatel temperatuuridel Viib RH alla 30% Võib imeda õhku või puhuda kuiva õhku tarinditesse Dimensioneerimine: õhuvahetus 1-2 kordne kuivatatava osa mahtuvus Suured m 3 /h peamiselt kuivatustöövõtjatel Nõuab kuivatuse seiret ning paigaldus- ja kasutusreeglite tundmist Saadavuses tuleb aegsasti veenduda On ka suuremaid (regenereerivad: elektri, gaasi või auruga) Kondenskuivataja Kuivatus Kondenskuivataja sobib, kui temperatuur on üle 15 kraadi Vee võib juhtida otse kanalisatsiooni Energiatõhus 34

35 Muid kuivatajaid Kuivatus Betooni soojenduskaabel Infrapunakuivataja Soojendusmatt Betooni temperatuuri tõstmine kümne kraadi võrra poolitab kuivamisaja pea alati, olenemata kuivamistingimustest. Kuivatusaja lühenemine kordades Vaikutus kuivatusaikaan Materiaalin lämpötilan noston vaikutus kuivumisaikaan Materjali temperatuuri tõstmise mõju kuivamisajale RH RH RH RH RH RH80 Materiaalin lämpötilan nosto ympäröivää ilmaa korkeammaksi T [ºC] Materjali temperatuuri tõstmine ümbritseva õhu temperatuurist kõrgemale T[ºC] 35

36 Kuivatus Kuivatage tuulutamisega Talvel kuivavad tarindid tuulutamisega: välisõhk on väga kuiv, kui temperatuur on alla nulli tuulutamisega juhitakse välja niiske siseõhk ja asemele saadakse kuiv välisõhk soojustagastiga soojendamiskonteiner annab selget säästu töötegijad saavad puhast ja värsket õhku Energiatõhusad ja terved tarindid 36

37 Kaalutlus: Millised on soojustuspaksuse kasvu põhilised mõjud niiskuskontrolli seisukohalt? Hoone välispiirete kuivumine aeglustub. Hoone soojuskadu väheneb, mis mõjutab välispiirete kuivumist. Niiskustõkke õhutiheduse ja välise ilmastikukaitse ning tuulutuse tähtsus tõusevad. Madalaenergia- ja passiivmajade konstruktsioonide ja nende liitekohtade projekteerimis- ja teostamisjuhend 37

38 Soojustuspaksuse suurendamise mõjud Ei nõuta muutusi Nõutakse mõningaid muutusi Nõutakse rohkem muutusi Voodermüürseinad Õhekrohviga soojustussüsteem Betoonsandwichelemendid Puitkarkass-seinad Homogeensed kergbetoonseinad ja alapõhjad Palkseinad Plekksandwich- ja plekkkarkasselemendid Kergkruuslaed (ka EPS/PUR + kergkruus) Väikeplokkseinad Mineraalvill- ja EPSsoojustatud umblaed Kergbetoonlaed Maavastased alapõhjad Õõnespaneel-alapõhjad Väikeplokkseinad Puitkarkass-seinad Puitkarkass-katused Puitkonstruktsioonis põrandaaluse alapõhjad Kõrgete hoonete tellisvoodriga puitkarkassseinad Paikka / Tilaisuuden nimi Põranda-alusega alapõhi Tuuletõke Niiskuskindel Soojustakistus 0,4 m²*k/w Põranda-aluse tuulutamine on tähtis Õhuvahetus 0,5 1 1/h Varasemalt küllaldane tuulutus. Edaspidi sobiv tuulutus. Maapinna soojustamine kogu ulatuses mm EPS mm kergkruusa või vastavaid tooteid Tööde organiseerimine!

39 6.2.2 Voodermüüritis - katusekarkass Kui soojustuskihi λ = 0,036 W/(m²*K), siis on vana konstruktsiooni U = 0,15 W/(m²*K) ja uue konstruktsiooni U = 0,08 W/(m²*K) λ = 0,036 W/(m²*K), vana U = 0,24 W/(m²*K) ja uue U = 0,12 W/(m²*K) 1. Seina paksuse kasvades tuleb räästast vastavalt pikendada. 2. Kuna räästas pikeneb ja voodermüür jääb kaugemale räästa toest, on räästa paine voodermüüri kohal suurem. Seda tuleb arvestada jättes räästale küllaldase liikumisruumi, et see ei rikuks voodermüüri ülaosa. 3. Katuse kõrgust tuleb võimalusel kasvatada, et ülakorruse lae soojusisolatsiooni saaks parandada ka katuse äärealadel. 4. Müüriankrute nõtketugevus nõrgeneb nende pikkuse kasvades. Seepärast tuleb osutada erilist tähelepanu voodermüüri tuulekoormusvastasele toestusele. 5. Soojustatud aluskatte kasutamine parandab oluliselt ülakorruse lae niiskustehnilist olukorda. Aluskatte soojustakistus peab olema vähemalt 0,4 m²k/w. 6. Kivikonstruktsioonis välisseina ja puitkonstruktsioonis ülakorruse lae liitekoha õhutihedus tagatakse ülakorruse lae niiskustõkke liitmisega pärliniga ning ülakorruse lae ja kivikonstruktsiooni vahelise vuugi täitmisega elastse tihendusmassiga. Niiskustõke Kaalutlus: Kuidas teha niiskustõke hoone nurkades? Joonistage horisontaallõige 78 39

40 Plastpõhised soojustusmaterjalid Plastpõhiste soojustusmaterjalide kasutuselevõtt eeldab mõningate uute asjade teadvustamist: - Need on märgatavalt tihedamad, kui mineraalvillad niiskustehniline toimivus - Käsitlemine ja paigaldusviis erineb oluliselt mineraalvilladest! - Soojustuse järelkahanemine, soojustuse soojusliikumised ja karkassi liikumised võivad põhjutada pragude sündimist - Vähene heliabsorbtsioon => nõrk heliisoleerimisvõime - Käitumine kahjutules => tarindilahendused peavad olema tuleohutud - Niiskuse difusioon => soojustuskihi tuulutamisvajadus. Plastpõhised soojustusmaterjalid, lõikamine ja pindade puhastus Tavaliselt noaga lõikamine ja painutamine toe vastu Nurksisselõikel tuleb vähemalt üks pind saagida - Lõikepind tuleb hoolikalt puhastada - Soovitav kasutada suruõhku - Lahtine mustus nõrgendab oluliselt vuukimisvahu naket EPS:i töötlemine kuumtraadilõikuriga on soovitav - Siis ei teki lahtist töötlemistolmu 40

41 Plastpõhised soojustusmaterjalid, paigaldamine Asetatakse paigale ja toestatakse lintide või kiilude abil Jäetakse mm laiune vahustamispilu soojustuse liitepindade vahele - Liiga kitsas pilu ei võimalda kasutada vahustamispüstolit - Liiga laias pilus kujuneb vahu struktuur liiga hõredaks - Maksimumlaius 25 mm Põkk-liites paigaldatava soojustuse liitepinda tuleb uuristada vahustusuurded Plastpõhised soojustusmaterjalid, vahustamine Vahustamine toimub püstoliga, milles vahu hulka on võimalik seadistada Vuugid vahustatakse põhiliselt täis - Korraga vahustatava kihi paksus on mm - Paksud vuugid vahustatakse mitmes kihis Vahu reageerimine ja nakke moodustumine eeldavad niiskust - Pinnad niisutatakse udustamisega enne vahustamist - EI tohi kasutada lahtist VETT! Vahustuse järel ei tohi soojustusplaate liigutada!!! - See rikub vuugivahu struktuuri 41

42 Plastpõhised soojustusmaterjalid, vahtvuugi õhutiheduse tagamine Vahustamine toimub mitmes kihis - Vahu pinnale moodustub nn nahk - Mitmekihilisel vahustamisel moodustub mitu õhukindlat nahka - Vahupudel tuleb vahetada enne viimseid pisaraid Ülepaisunud vuugivaht lõikatakse maha - Pind tihendatakse hermeetilise teibiga (alumiiniumteip) - Pealmiseks pinnaks sobib variandina ka paisuv vuugilint Soovitav on elastse vuugivahu kasutamine - Tarindite soojusliikumised - Tarindite kuivumine => vuugi rebenemisrisk Kaaluge terminite hingav tarind ja termosmaja tausta ja õigsust. Niiskussidumisvõime (Hügroskoopsus) Veeauru ja muude gaaside läbilaskevõime Okaspuit? Betoon? Tiheduse ja õhuvahetuse koosmõju? Kes soovib hingata läbi vanade tarindite sisseimetud õhku? 42

43 Läbiviigud! Energiatõhusa ja niiskusturvalise ehitamise kvaliteedi tagamine

44 Keskustelu Kuidas ehitusplatsil tagatakse energiatõhusa ja niiskusturvalise ehitamise õnnestumine? Työmaan kosteudenhallintasuunnitelma Kohde: As Oy Esimerkki Työnumero: Suunnitelman laatijan yhteystiedot: Työmaan yhteyshenkilö: Ehitusplatsi niiskuskontrolli kava Objekt: Töö nr. Kava koostaja kontaktandmed: Ehitusplatsi kontaktisik: Paikka / Tilaisuuden nimi 44

45 1. NIISKUSRISKIDE KAARDISTAMINE Koht Ehitusplatsil arvestatavad nõuded ning kokkulepitud lahendused ja meetmed 1.1 Kontrollitakse kas drenaazhtorud on paigaldatud projekti Drenaazh järgi. Koostatakse täitejoonised. Drenaazhkiht tehakse vett läbilaskvast materjalist, milles vee kapillaartõus on vähene. Taldmike läheduses ja pinnasele toetuva plaadi all tuleb vee kapillaartõus katkestada, kasutades näiteks killustikku 6-30 mm. Arutatud Kuupäev ja allkiri Kõrgused on ehitusplatsil kontrollitud. Materjali kvaliteet kontrollitud Drenaazhtorustikku ümbritseva drenaazhkihi paksus peab olema toru all ja külgedel vähemalt 0,1 m ja peal vähemalt 0,2 m. Keldri seina vastu olev kiht peab olema vähemalt 0,2 m. Kontrollkaevud puhastatakse enne ehitustööde lõppülevaatust. Drenaazhtorude toimimist kontrollitakse ja torustikud puhastatakse uhades nendest läbi vett niikaua, kuni vesi jääb kirkaks. Drenaazhkihi paksus kontrollitud Kontroll ja puhastus teostatud Lähde Pekka Seppälän esitys 1.2 Vundamendid ja tugimüürid Maavastaste seinte välispinda tuleb hüdroisolatsioon (kummibituumenvaip). Hüdroisoleerimisetöös pööratakse erilist tähelepanu vuugikohtade tihedusele ja kogu isolatsiooni terviklikkusele. Hüdroisolatsiooni mehaanilist koormust vähendatakse kaitstes peale hüdroisoleerimist seinakonstruktsiooni uputusplaadiga, mida ei tohi kinnitada läbi hüdroisolatsiooni. Hüdroisolatsiooni tihedus kontrollitud Taldmike ja vundamentide vahel peab olema kapillaarkatestus (näit bituumenvõõp) eriti siis, kui drenaazhtoru ja kapillaariset veetõusu katkestava materjali paigaldamine taldmike alla praktiliselt ei õnnestunud. Kui taldmiku alla ei tule drenaazhkihti, tuleb läbi taldmiku puurida põiksuunas avad, et vesi hoone alt pääseks voolama drenaazhtorudesse. Keldri seinakonstruktsiooni ja sokli vee-eemaldus peab toimima ka hoone kasutamisajal (ei tohi sulgeda näiteks hüdroisolatsiooni tegemisel). Vee-eemaldusavade ette paigaldatakse terviklik uputusplaat, et survevesi ei pääseks neid avasi pidi seina. Vee pääsu tõkestamisele elementide soojustusse tuleb tööde teostamise ajal pöörata erilist tähelepanu (ilmastikukaitse). Ka soojustuskihtide tuulutus peab toimima Vee kapillaartõus vundamentidesse tõkestatud Vee-eemaldus seinakonstruktsioonist tagatud Vee pääs seinakonstruktsiooni minimaliseeritud Seinte sisepinnale soovitatakse hästi veeauru läbilaskvaid materjale. (erandiks on pesuruumi hüdroisolatsioon) Ehitusniiskus peab olema eemaldastud aegsasti enne seinte vooderdamist või pindamist. 90 Lähde Paikka / Tilaisuuden nimi Pekka Seppälän esitys Konstruktsioonide niiskuspiirväärtused selgitatud 45

46 1.3 Alakorruse põrand Maale toetuva plaadi all peab olema vähemalt 200 mm kapillaarset veetõusu katkestavat killustikku (6-30 mm). Plaadi all peab olema ka üleni soojustus. Plaadi alla minevad võimalikud torustikud tuleb isoleerida nii, et need ei soojendaks maad. Plaati ei tohi valada kinni seinakonstruktsiooniga. Konstruktsiooni ei soovitata katta tiheda, niiskustundliku materjaliga. Ehitusniiskus peab olema eemaldunud aegsasti enne põranda katmist. Kui põrandasse tuleb põrandküttetorustik, tuleb niiskusmõõtepunktid märkida enne seda. Maale toetuva plaadi niiskustehniline toimivus on kontrollitud Maale toetuva põrandakonstruktsiooni kuivatamine on teostatud (punkt 2) Põrandaaluse ruumi maapinna kalle peab olema drenaazhi poole ja tuleb veenduda, et ruumi ei jääks vett koguvaid lohkusi. Pinnavee pääsu põrandaalusesse ruumi tõkestatakse killustikukihiga (200 mm). Põrandaaluse ruumi maapinna seisukord on kontrollitud Põrandaaluses ruumis peab olema tuulutus (optimaalne õhuvahetus /h). Põrandaaluses ruumis peab olema tagatud kontrollivõimalus ja pääs ruumi kõikidesse osadesse. (kõrgus vähemalt 0,8 m) Põrandaaluses ruumis ei tohi olla ehitusjäätmeid ja lagunevat orgaanilist ainet 91 Lähde Paikka / Tilaisuuden nimi Pekka Seppälän esitys Põrandaaluse ruumi tuulutuse toimimine on kontrollitud Põrandaaluses ruumis ei ole orgaanilisi jäätmeid 1.4 Fassaadid Vee pääsemise takistamiseks konstruktsioonidesse tuleb erilist tähelepanu pöörata betoonvälisseinte vuukimistöödele ja liitekohtadele. Vuugid ja liitekohad kontrollitud. Ehitusaegsete märgumiste takistamiseks tuleb seinaelemendid kaitsta transpordi ja paigalduse ajaks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kergseinte ilmastikukaitsele paigaldamise ajal. Veendutakse, et betoonvälisseina ja tellisseina liitekohas oleks kogu ulatuses vee-eemalduspapp. Tellisseintes jälgitakse, et müürisegu ei sulgeks müüritise taga olevaid tuulutuspilusi ning veendutakse, et kahel alumisel tellisereal on kolmas püstvuuk tühi. Kergvälisseintes jälgitakse, et niiskustõke on tihe ja võimalikud kahjustatud (näiteks niiskumise tulemusena) kipsplaadid asendatakse uutega. Tuuletõkke villplaadid paigaldatakse tihedalt ja liimitakse kihiliselt. Fassaadide seinte ja akende detailides (veeplekkide kalle, kittimised jne) tuleb olla eriti hoolikas, et kaldsaju ajal vesi ei tungiks tarinditesse. Kergseinade märgumisriskiga arvestatud Fassaadi tuulutuspilud projektikohased, mördipritsmed puuduvad. Lähde Pekka Seppälän esitysv 46

47 1.5 Ülakorruse lagi ja katus Kontrollitakse, et niiskustõkkekile on terve. Mineraalvillaplaadid tuleb paigaldada tihedalt ja vaheliti, kihtide kaupa. Soojusisolatsioon ei tohi niiskuda. Ülakorruse lagi kontrollitud. Katusetöid ei tohi teostada sajus. Poolikud konstruktsioonid tuleb kaitsta märgumise eest Paikka / Tilaisuuden nimi 1.6 Vahelaed Vahelae konstruktsioon eluruumide poolel: 200 mm õõnespaneel + 50 mm styrox + 50 mm pindbetoonikiht. Õõnespaneelid peavad kuivuma alla 90%RH ja pinnad peavad olema puhtad enne plastsoojustuse paigaldamist. Ehitusniiskus peab olema aegsasti eemaldatud (vt piirväärtused) enne pindmaterjalide paigaldamist. Tarindite kuivatamisest lugege täpsemalt punktist 2. Niisketes ruumides valatakse normaalbetoonist tasanduskaldekiht (60-110mm) otse õõnespaneelide peale. Konstruktsiooni tuleb põrandaküte. Enne hüdroiolatsiooni paigaldamist peab konstruktsioon kuivuma hüdroisolatsiooni paigaldamiseks eeldatava RH piirist madalamale. Niiskusmõõtepunktid märgitakse enne pindvalu. Tarindite kuivatamisest lugege täpsemalt punktist 2. Varjendi lagi on niiskustehniliselt kriiline. Karkassplaadi pinnad peavad olema kuivad ja puhtad enne kergkruusakihi paigaldamist. Vesi ei tohi pääseda kergkruusakihti. Kergkruusakihti paigaldatakse ehitamisaegne kuivatus drenaazhtorudest. Õõnespaneeli niiskus peab olema alla 90%Rh enne ujuva põranda tegemist. Pindbetooni niiskus peab olema alla 85 % enne parketi paigaldamist. Betooni niiskus peab olema alla 90 % enne hüdroisolatsiooni paigaldamist. Varjendi lae kergkruusakihi kuivatamisvajadusega on arvestatud. Lähde Pekka Seppälän esitys 47

48 1.7 Märgruumid Seintele ja põrandale tuleb pintsliga pealekantav hüdroisolatsioon ja keraamilised plaadid. Tagatakse hüdroisolatsiooni kauaaegne vastupidavus ja kvaliteet. Enne hüdroisolatsiooni paigaldamist peab betoon kuivuma hüdroisolatsiooni paigaldamiseks eeldatavast RH väärtusest (90%) madalamale. Tuleb kasutada põrandkütet enne hüdroisolatsiooni paigaldamist. Põrandküte lülitatakse välja enne hüdroisoisolatsiooni paigaldamisega alustamist ja peale hüdroisolatsiooni valmimist lülitatakse uuesti töösse, lisades soojust järk-järgult. Tagatakse, et põrandate kalded oleks vähemalt 1:100, trappide läheduses 1:50. Tuleb tagada hüdroisolatsiooni ja trapi kokkusobivus. Trapi paigaldusrõnga konstruktsioonile ja ühenduse tihedusele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Tarindite nurgad ja läbiviigud tugevdatakse ja tihendatakse heakskiidetud hüdroisoleerimismassi ja -vahenditega. Keraamiliste plaatide kinnitamiseks tuleb kasutada plastset mörti. Plaatide nurkvuukides ning seina- ja põrandaplaadistuse liitumisvuukides kasutatakse silikooni. Hüdroisoleerimistööd tuleb teostada eriti hoolikalt (pädev hüdroisoleerija). Ainete kokkusobiv us on kontrollitud. Kontrolltakse, et dushi läheduses oleks väljatõmbeplafoon ning dushiruumi pääseks kompensatsiooniõhk. 95 Lähde Paikka / Tilaisuuden nimi Pekka Seppälän esitys 1.8 Rõdud Ehitamisaegsele vee-eemadamsele rõdudelt pööratakse erilist tähelepanu, sest vesi ei tohi pääseda tarinditesse. Tuleb tagada lõpliku vee-eemaldusüsteemi toimimine. 1.9 Pinnavee ärajuhtimine ja kuivatussüsteemid Tagatakse, et pinnavesi ja katusevesi juhitakse hoonest eemale ning need veed ei pääseks drenaazhi ja et hoone seinte juures oleks vettpidav, seinast eemalduva kaldega kiht. Lähde Pekka Seppälän esitys 48

49 2. KONSTRUKTSIOONIDE OLETATAVAD KUIVUMISAJAD / VIIMISTLEMINE Konstruktsioon AP1 VP1 Asukoht Viimistlus Märgruumid Vetonit hüdroisolatsioon + keraamilised plaadid Taotlus RH (%) Oletatavad kuivumisajad ja meetmed 90% Umbes 70 mm paksune betoontarind, all styrox. Tingimused: 4 nädalat ilma märgumiseta, kui siseõhk umbes 50%RH ja T 20 C. Normaalbetooni K30 (v/c= 0,7), kuivamine 90%RH:ni umbes 7 nädalat, 85% RH:ni umbes 12 nädalat. Vedeldatud kiudbetoon, mille v/c =0,5, kuivamine 90%RH umbes 4 nädalat ja 85% RH umbes 7 nädalat, => Põrandakonstruktsioonil on töödegraafiku raames head võimalused kuivuda ettenähtud piirideni, kui tagatakse, et objektil on küllaldaselt soe (u.20 C) ja küllalt madal siseõhu RH (u.50 %). Põrandkütte võimalikult varase kasutuselevõtuga kiirendatakse kuivumist. Põrandkütet tuleb kasutada enne hüdroisolatsiooni paigaldamist, kohe peale betooni asjakohast järeltöötlust. Eluruumid Ujuvparvparkett Karkass 90%, pinnad 85% Õõnespaneeli RH peab olema alla 90% (3 cm sügavuselt mõõdetuna) ja pinnad peavad olema puhtad enne ujuva põranda tegemist. Niiskustaseme saavutamine graafikujärgselt eeldab, et enne nädalat 30 betoonivalul olev vaba vesi eemadatakse ja lisavee juurdepääs tõkestatakse ning et kuivumisajaks saadakse objektile küllaldaselt sooja (u.18 C) ja umbes 50-60% RH. Kui karkassplaat täidab eelpool mainitud tingimused, siis pindvalu kuivumisest ettenähtud niiskuseni ei peaks tekkima graafikuprobleeme. AP4 Varjend Betoon Pind- Betoonist K30 valatud 200 mm paksuse maapinnale toetuva plaadi +värv kuiv kuivumine siseõhu niiskusel 50%RH ja T 20 C (ei märgumisi ) kestab 90% RH:ni umbes 20 nädalat ja 85%RH:ni üle 30 nädala. Tarindit ei soovitata Lähde Paikka / Tilaisuuden nimi katta niiskustundliku materjaliga. Pekka Seppälän esitys 3. TINGIMUSTE HALDAMINE 3.1 Märgumise tõkestamine / kaitsmine Valdkond Karkassi kaitsmine märgumise eest Materjalide märgumise vältimine Pooleliolevate tarindite kaitsmine Veekahjustused Ehitusplatsil arvestatavad nõudmised ning kokkulepitud lahendused ja meetmed Elementide vuugivalu tihendatakse võimalikult kiiresti Tihendatakse kõrgemal asuva võlvi avad Lepitakse kokku tarnimise õigeaegsus. Eeldatakse transportimisaegset kaitsmist. Kavandatakse õigeaegselt ladustuskohad ja -viisid. Täidetakse tootja poolt ladustamise suhtes antud juhiseid. Kaitstakse pooleliolevad tarindid märgumise eest. Erilst tähelepanu tuleb osatada kergvälisseinte kaitsmisele. Veekahjustuse juhtudes eemaldatakse konstruktsioonidesse pääsenud vesi viivitamatult. Ehitusplatsile hangitakse vesi-imur. Tagatakse kuivatusseadmete kiire kättesaadavus. Näiteks ujuva põranda soojustusse pääsenud vee eemaldamine eeldab tavaliselt masinkuivatamist (imemine-puhumine) Teavitatakse töömaapersonali ja alltöövõtjaid vee ohtlikkusest, et need igaüks omalt poolt tagaksid, et nende töösoorituste tagajärjel ei pääseks tarinditesse üleliigset niiskust (näit teemantpuurimisel). Vastutava isiku allkiri Lähde Pekka Seppälän esitys 49

50 3.2 Konstruktsioonide kuivatus Lähde Pekka Seppälän esitys Ehitusplatsil arvestatavad nõudmised ja piirtingimused ning kokkulepitud lahendused ja meetmed Kui hoone väliskarp on tihe, üritatakse tagada siseruumides temperatuur umbes + 20 C ja õhu suhteline niiskus alla 50% Kuivatusaeg ajatatakse juuliks-detsembriks (karkassi kuivatusaeg juuliks-augustiks). Ajaperioodi algus on kuivatamise seisukohalt kõige keerukam, sest just suve lõpul ja sügisel on välisõhu niiskussisaldus kõige kõrgem. Välisõhu suure niiskussisalduse tõttu võib olla raske saavutada ettenähtud siseõhu RH ilma erimeetmeteta. Välisõhu jahenedes väheneb ka selle niiskussisaldus ning siseõhu suhteline niiskus saadakse tihti ettenähtud piiridesse küllaldase soojendamise ja õhuvahetusega. Oma küttesüsteem püütakse saada töökorda võimalikult varakult ehitamise algetapil. Asjas lepitakse kokku torutöövõtjaga. Ehitusplatsil tuleb mõõtmisega seirata siseõhu RH:d ja temperatuuri. Kui ettenähtud taset ei saavutata normaalmeetmetega, kasutatakse vajadusel lisasoojendus- ja kuivatusseadmeid. Lisasoojendusvajadust võib esineda ka suvel. Õhuringlust võib intensiivistada eraldi ventilaatoritega. Õhu kuivatamisvajadust võib esineda eriti 1. korrusel (vannitubades). Õhukuivateid kasutades on eriti tähtis tagada, et kuivatatav ruum on hoolikalt tihendatud (et välisniiskus sisse ei pääseks). Kuivatite kasutusvajadus määratakse siseõhu niiskusmõõtmiste tulemuste põhjal (kui RH:d ei saa muidu ettenähtud piiridesse) Vastutava isiku allkiri Objektil ei vajata erilist territoriaalset kuivatamiskava. Kuivatamismeetmete kasutamine Paikka / Tilaisuuden nimi otsustatakse iga üksiku juhtumi korral niiskusmõõtetulemuste põhjal. 4. NIISKUSMÕÕTMISKAVA Meede Sooritatavad mõõtmised Määratakse ettenähtud kuivumistingimuste saavutamiseks vajalik siseõhu suhteline niiskus RH(%) ja temperatuur. Õõnespaneelide niiskus enne ujuvate põrandate tegemist. Niiskete ruumide põranda niiskus umbes 4 nädalat enne kavandatud hüdroisoleerimistöödega alustamist (seiremõõtmine) ning pindamismõõtmine enne hüdroisoleerimistöö algust. Niiskete ruumide betoonseinad enne hüdroisleerimistöö algust. Mürasummutava põranda soojustuse ja pindplaadi niiskusmõõtmised (seiremõõtmised ja pindamismõõtmised). Varjendi laekonstruktsiooni niiskusmõõtmised. Võimalikud märgunud välisseina konstruktsiooni mõõtmised. Vastutava isiku allkiri Mõõtmismeetodid ja aparatuuri valik Kontrollitakse, et mõõtmisaparatuur oleks kalibreeritud Siseõhumõõtmised ja tarindite niiskusmõõtmised sooritatakse suhtelise niiskuse mõõtmiseks ettenähtud aparatuuriga. Pindamisvalmiduse mõõtmisi ei sooritata pinnaniiskusindikaatoritega. Suhtelise niiskuse mõõteaparatuuril peab olema kalibreerimistunnistus, mille vanus ei tohi olla üle kuue kuu Paikka / Tilaisuuden nimi 50

51 4. NIISKUSMÕÕTMSKAVA, jätkub Meede Kavandatakse mõõtmiste ulatus ja mõõtmise aeg Esimene ehitusniiskuse mõõtmne sooritatakse varsti peale seda, kui hoone karp on kinni ja soojendamine kasutusele võetud, et saada aimu tarindite niiskusolukorrast ja kuivatamisvajadusest. Järgmine mõõtmine vähemalt 2 nädalat enne kavandatud pindamistöö alustamist ja viimane (põhjalikum) mõõtmine vähe enne pindamistöid. Vastutava isiku allkiri Tulemuste töötlemine Mõõtmistulemuste põhjal nenditakse konstruktsioonide küllaldane kuivumine. Tagatakse, et pinnatavate betoonkonstruktsioonide niiskus jääb madalamaks pindamismaterjali paigaldamiseks ettenähtud suhtelise niiskuse väärtusest. Mõõtmisraportid liatakse ehitusobjekti dokumentatsioonile. Mõõtmisraporites peab mõõtmistulemustele lisaks olema täpne mõõtmismeetodi kirjeldus (mõõtmisaparatuur, mõõtmise ajad, mõõtepunktid jne.) Lähde Pekka Seppälän esitys 5. GARANTEERIJA HEAKSKIIT Garanteerija Meede Allkiri Kavad ja lahendused on kontrollitud ja heaks kiidetud Niiskuskontrolli kava heakskiit Kuupäev ja asukoht Vastutav meister Lähde Pekka Seppälän esitys 51

52 Arutlus: Millal tuleb mõõta betoonpõrandate niiskust? Betoonpõrandate niiskust tuleb alati mõõta enne pindamistöödega alustamist Mõõtmisi tuleb sooritada küllalt aegsasti, et kuivumist oleks võimalik vajadusel kiirendada näiteks kuivatamisega või tuulutamisega. Liiga lähedal pindamistööde algusele ei jõuta enam reageerida ja pindamistööde algus hakkab venima. Mõõtmised tuleb sooritada niiskemates kohtades (shahtide, akende ja uste läheduses) Niiske plaadi pindamine viib pindamise ebaõnnestumiseni ja terviseohtlikkuseni. Konstruktsioon ja pindamismaterjal määravad nõutava suhtelise niiskuse Juhinduda näiteks juhendist: Betonirakenteiden päällystämisen ohjeet, Suomen betonitieto Oy & Lattian- ja seinänpäällysteliitto ry Paikka / Tilaisuuden nimi Ilmastikukaitse Kuivanahoidmiskavas esitatakse: Vastutavaks nimetatud töödejuhataja tingimused ehitamisoludele ja nende seireviisid nõuded alltöövõtjatele materjalide ja tarindite kaitsmismeetmed soojendamis- ja kuivatamismeetmed objektikohased eritingimused betoonipindade mõõtmikohad ja mõõtmise ajad muud kvaliteedi tagamise meetmed Kuivanahoidmiskava kasutatakse näiteks: Töödejuhatajate töövahedina Töövõtulepingute lisana Pakkumiskutsena tellingu- ja soojendusfirmadele Juhendina töötegijatele 52

53 Õõndevee otsimine radariga Kuivatus Õõned, milles on vesi Pildid Joonas Salonen & Roadscanners Oy Termopildistus Välispiirete tihedus Energiakulu Külmal aastaajal on lihtne kontrollida välispiirete tihedust termograafiaga. Termopildistusega saab eelinfot võimalikest leketest ja kvaliteediprobleemidest 53

54 Termopildistus Välispiirete tihedus Energiakulu Suvel ehitades tuleb teada, millised kohad on kriitilised. Need on näiteks ülemise võlvi liitekohad põranda ja sokli liitekoht ülakorruse lae ja välisseina liitekoht vahelagede ja välisseinte liitekohad pesemis- ja leiliruumide liitekohad akna- ja ukseavad keskkonnatehnika läbiviigud korstnaelemendid niiskustõkete liitekohad Vt. Hanna Aho ja Minna Korpi: Ilmanpitävien rakenteiden ja liitosten toteutus asuinrakennuksissa. Tampereen teknillinen yliopisto Niiskuskontrolli kvaliteedi tagamine Ehitusplats: Alustusn õupi- H= heakski itja Kontrollit ud paigald ised & Koostas: damised ja V= vastutav isik kontrollijaallkiri & kuupäev Kuupäev: kontrollid O= osaleja Meede ANP NP PTJ VTJ JV Osa 1 Osa 2 Osa Krunt 1 Krundi ülevaatus, pinnavee äravool, põhjavee tase 2 Drenaazhkaevikud 3 Drenaazhi paigaldus, kontrollkaevud 4 Aluspõhja alustäide 5 Sokli hüdroisolatsioon 6 Sokliühendus, vee-eemaldus soklist 7 Sokli kõrvaltööd 8 Krundi pinna tasandamine, pinnavee-eemaldus, kalded 9 Restkaevud, nende hulk ja paigutus 10 Fassaadid 11 Ehitusmaterjalide ja tarvikute ilmastikukaitse 12 Hüdroisolatsiooni ja soojustuse paigaldamine 13 Tuuletõkete ja tuulutuspilude paigaldus 14 Plekitööd (liited, kalded, veeninad, püstikud, tormiplekid) 15 Elastne vuukimine 16 54

55 Vahelaed ja katus 18 Õõnespaneelide veepesade puurimised 19 Katuse hüdroisolatsioon, aluskatted 20 Ülemise vahelae ja katuse läbiviigud 21 Räästadetailide tuulutuslahendused, lumelõksud 22 Katuse lisatarindite paigaldamine 23 Märgruumid 24 Aluse puhtus, tolmu eemaldamine 25 Betooni niiskusmõõtmised 26 Märgruumide hüdroisolatsioon 27 Muud kontrollimised 28 Autohalli lagi ja tarindid Lõppkeskustelu Mõõtke ja kontrollige Mõõtke Põrandate niiskust niiskematest kohtadest. hüdroisolatsioonid põrandate pinnakatted Kontrollige kapilaarkatkestusi katuseläbiviike hüdroisolatsiooni põhja puhtust Hüdrosolatsiooni tihedust ja fasaadi tuulutuslahendusi. Testige märgruumide kaldeid ning põrandarennide kondensaaditorustike ja drenaazhi toimivust. 55

56 Ehitusplatsi energiakulu Energiakulu ehitusplatsil on kwh/ Rm3 Kütteväärtus Hind umbes Elekter 12 snt / kwh Kergahjukütus 10 kwh / liiter 11 snt / kwh Gaas 12,8 kwh/kg 12 snt /kwh Kaugküte 7 snt / kwh 56

57 Kraadpäevade arv Energiakulu Kraadpäevad (Tampere-Härmälä) Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kuidas soojustarbesarv leitakse? Soojustarbearv saadakse liites kokku iga kuu igapäevaste sise- ja väistemperatuuride vahed. Tavaliselt kasutatakse soojustarbearvu S17, mis arvutatakse +17 C:ks võetud sisetemperatuuri ja ööpäeva keskmise välistemperatuuri vahe alusel. Kuu soojustarbearv on ööpäevaste soojustarbearvude summa ja aasta soojustarbearv on vastavalt kuude soojustarbearvude summa. Soojustarbearvu ühik on Cd. Soojustarbearv arvutamisel ei võeta arvesse päevi, mil välisõhu keskmine temperatuur on kevadel üle +10 C ja sügisel üle +12 C. Seega oletatakse arvutusmeetodis, et kinnistute kütmine lõpetatakse ja alustatakse päevil, mil välstemperatuur ületab või jääb madalamaks mainitud piiridest. Talved ja olid erandlikult külmad, võrreldes eelmiste talvedega. Energiakulu Ehitusplatsi energiakulu jagunemine Juhtum A Energian käyttö energiamuodoittain Energiakasutus energia liikide kaupa Juhtum B Energian käyttö energiamuodoittain Energiakasutus energia liikide kaupa 31 % 14 % 55 % Kaukolämpö Nestekaasu Sähkö Kaugküte Vedelgaas Elekter 42 % 11 % 24 % Sähkö Nestekaasu Kaukolämpö Polttoöljy 23 % Elekter Vedelgaas Kaugküte Kergpõletusõli Tornkraana poolt kulutatava energia kogus jäi selgelt alla 1% kogu ehitusplatsi energiakulust. Kogu ehitamse aja jooksul kasutas tornkraana energiat 1450 kwh ehk keskmiselt 132 kwh/kuus. 57

58 Juhtum A Ehitusobjekti põhinäitajad: Korruselamu, 6 korrust Ehitamise aeg: 8/2010-4/2012 Üldpind: 6467 m² Kubatuur: m³ + Parkimishall 1600 m³ Kortereid kokku 99 tk Äriruume 2-3 tk Juhtum B Ehitusobjekti põhinäitajad: Korruselamu, 6 korrust Ehitamise aeg: 8/2010-1/2012 Üldpind: 3797 m² Kubatuur: m³ + Parkimishall 2300 m³ Kortereid kokku 51 tk Energiakulu kokku 1087 MWh Energiakulu m³ kohta, ilma P-hallita 52 kwh/m³ Energiakulu m³ kohta, P-halliga 48 kwh/m³ Otsene soojusenergia kulu 35,9 kwh/m³, 69% - Kaugküte 28,6 kwh/m³, 55% - Vedelgaas 7,3 kwh/m³, 14% Elektrienergia kulu 16,1 kwh/m³, 31% - Valgustus, traatsoojendus, tornkraana (1%) aurusti ja muud seadmed 11,6 kwh/m³, 22% - Kuivatusseadmed 3,1 kwh/m³, 6% - Objekti kontori ja olmeruumide elekter 1,6 kwh/m³, 3% Energiakulu kokku 742 MWh Energiakulu m³ kohta, ilma P-hallita 52 kwh/m³ Energiakulu m³ kohta, P-halliga 45 kwh/m³ Vedelgaas (karkassietapp, võlvide soojendus) 12 kwh/m³, 23% Kergpõletusõli (autohall & 1. korrus) 5,7 kwh/m³, 11% Kaugküte 21,8 kwh/m³, 42% Elektrienergia kulu 12,5 kwh/m³, 24% Juhtum A [MWh] Energian kulutus kuukausittain vuosina Energiakulu kuude kaupa aastatel lokakuu tammikuu huhtikuu heinäkuu lokakuu tammikuu okt. jaan. aprill juuli okt jaan. Kaugküte Vedelgaas Elekter Kaukolämpö Nestekaasu Sähkö Ehitusobjekti põhinäitajad: Korruselamu, 6 korrust Ehitamise aeg: 8/2010-4/2012 Üldpind: 6467 m² Kubatuur: m³ + Parkimishall 1600 m³ Kortereid kokku 99 tk Äriruume 2-3 tk Juhtum B [MWh] Energian kulutus kuukausittain vuosina Energiakulu kuude kaupa aastatel Kaugküte Vedelgaas Kergpõletusõli Elekter Kaukolämpö Nestekaasu Polttoöljy Sähkö Ehitusobjekti põhinäitajad: Korruselamu, 6 korrust Ehitamise aeg: 8/2010-1/2012 Üldpind: 3797 m² Kubatuur: m³ + Parkimishall 2300 m³ Kortereid kokku 51 tk 0 syyskuu joulukuu maaliskuu kesäkuu syyskuu joulukuu sept. dets. märts juuni sept. dets. 58

59 Juhtum A Energiakulu Taulukko sähkön käytön jakaantumisesta Elektrienergia kulu jagunemine 70 % Työmaakopit Torninosturi Soojakud Tornkraana Höyrystin Aurusti 10 % 10 % 19 % Valaistus ja muut sähkölaitteet Lisä kuivatus Valgustus ja muud elektriseadmed Lisakuivatus Energian kulutus kuukausittain vuosina Energiakulu kuude kaupa aastatel [MWh] lokakuu tammikuu huhtikuu heinäkuu lokakuu tammikuu okt. jaan. aprill juuli okt. jaan. Kaukolämpö Nestekaasu Sähkö Kaugküte Vedelgaas Elekter Ehitusplatsi soojakute elektrienergiakulu Työmaatilojen (6 kpl) sähkönkulutus Energiakulu [kwh] Tammikuu Helmikuu Soojakute (6 tk) elektrienergiakulu Maaliskuu Huhtikuu Toukokuu Kesäkuu Heinäkuu Elokuu Syyskuu Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. 59

60 Kasud ja kulutused Energiakulu Kulutused Telk: paigaldus + lahtivõtmine 12 eur/m², rent 0,16 eur/m²/d Tellingud: paigaldus + lahtivõtmine 9 eur/m², vuokra 0,08 eur/m²/d Lisanduvad kraana- ja transpordikulud. Paras käytäntö Näiteks ridamaja kaitsmine 15 x 33 m, 500 m2, h=10 m Kulutused umbes /kuu Müüdava ridamaja ruutmeetri hinnale lisavad 2 3% - lumetööd, keltsa sulatus, häired, takistused, kasuks tuleb + tööviljakuse kasv + parem kvaliteet ja turvalisus Kuivatus Väikseid vihjeid suurekssäästmiseks Pumpa pumpa pumpa Jaksa jaksa jaksa Ehitusplatsi ruumide uksed isesulguvaks ja õhksoojuspumbad Võlvide veeloikudesse sukelpumbad Suured avad sulgeda ja väikseid pragusi kasutada tuulutamiseks Lumekoristus Tuulutage kevadel, kaitske suvel, kasutage kuivatajaid sügisel soojendage talvel Mitme väikese ventilaatoriga kuivatate tõhusamalt, kui ühe suurega Ka puhtus tõhustab kuivamist ja säästab energiat. 60