AUTO- JA TRANSPORDIALATÖÖTAJATE LIIT VEOAUTOJUHID VEOAUTOJUHID VÄLISLIINIDEL Kas Sa tead, missugused õigused kuuluvad Sulle kollektiivlepingu alusel on? Käesolevas brošüüris on lühidalt ära toodud palga- jm le pin gu tin gi mused. Kollektiivleping on kehtiv kuni 3.3. 31.1.2012. Astmikupalk on Sinu miinimumpalk. 1
Regulaarne tööaeg Regulaarne tööaeg on 80 tundi 2 nädalas. Lühema kui 4 tundi ja 15 minutit kestva töö eest makstakse 4 tunni ja 15 minuti täispalk ning see arvestatakse tööaja hulka. Alates 01.12.. Lühema kui 4 tunni ja 30 minuti pikkuse töö eest makstakse 4 tunni ja 30 minuti palk, mis arvestatakse tervikuna tööaja sisse. Kui autojuht või abijuht peavad teekonna ajal väljaspool igaööpäevast puhkeaega ootama, maks tak se talle selle aja eest palka, kuid töö ajaks seda ae ga ei loeta. Kui autojuht peab koorma peale- või mahalaadimisel nihutama autot korduvalt edasi, ar ves ta tak se see aeg tööaja hulka. Kui autojuht viiakse ajutiselt üle madalamapalgalisele tööle, säilib tal tema endine palk. Kui tööpäev kestab vähemalt 8 tundi, on töötajal õigus pidada töö kõrvalt kaks nn koh vi pau si, mis tu leks kokku sobitada sõidugraafi kuga. Tööpäeva võib jagada ainult kaheks pidevaks osaks, mille katkestab kuni 1 tunni pikkune palgata paus. Rakendada võib siiski ka seadusega ette nähtud pause ja ooteaega. Välissõitude eest makstavad palgad ja kogemuse eest makstav lisatasu Täiesti töövõimelise professionaalse veoautojuhi 2nädalane palk ja tunnipalgad välissõi tu del vastavad järgnevalt ära toodud palgaastmikule. Välisvedudel töötavale veoautojuhile, kes on töö ta nud vähemalt kaks aastat ühes ettevõttes ja on selle aja jooksul näidanud üles võimet hak ka ma saada välisriikides (keeleoskus, lliikluseeskirjade ja tolliformaalsuste tundmine jms), maks tak se erilisatasu, mis on vähemalt 8 protsenti perioodipalgast. 2
Palgatabelid Palgatabelid 01.04. või selle lähedal algava palgamakseperioodi algusest arvates ( ) Välissõitude palgatabelid 13,34 1067,20 8 % kõrgendusega 14,41 1152,80 Palgatabelid 01.10. või selle lähedal algava palgamakseperioodi algusest arvates ( ) Välissõitude palgatabelid 13,43 1074,40 8 % kõrgendusega 14,50 1160,00 3
Lisatasud Õhtuse ja öötöö eest makstav lisatasu Kl 18.00-22.00 töötatud tundide eest saab töötaja lisaks palgaastmikus ettenähtud palgale 15 %list õh tu se töö eest makstavat lisatasu. Kl 22.00-06.00 tööta tud tundide eest saab töötaja lisaks palgaastmikus ettenähtud palgale 20 %list öötöö eest makstavat lisatasu.. Vabal päeval tehtud töö eest makstav lisatasu Igal kalendrinädalal peab olema vähemalt kaks vaba kalendriööpäeva. Kõigi vabadel päevadel teh tud töötundide eest peab töötaja saama peale muude kompensatsioonide ka vabal päeval teh tud töö eest makstavat lisatasu, mille suurus on 100 % töötajale palgaastmiku alusel maks ta vast palgast. Mürk- ja plahvatusainelisa Mürkide, plahvatusohtlike ja radioaktiivsete ainete käsitsemis- ja transpordiaja eest, kui ohtlike ainete transpordieeskir ja de (ADR) vabapiire ületatakse, makstakse lisatasu, mille suurus on 5 % palgaastmiku alusel maks ta vast palgast. Erilisatasu Kraanaautojuhtidele, treilerijuhtidele, prügiveoautojuhtidele, puiduveoautojuhtidele, kes kasu ta vad metsatranspordil koormalaadimisseadet, ja neile autojuhtidele, kes sooritavad piima ko gu mist imikogumisautodega, maa-alustes ettevõtetes transporditöödel töötavatele autojuh ti de le ning juhtidele, kes on sellistel eritransporditöödel, milleks on vaja vastava ametkonna luba ning eraldi nn saateauto või mis seadusandluse kohaselt tuleb märgistada hoiatussiltide või -tuledega, makstakse eri lisatasu, mille suurus on 5 protsen ti töötajale palgaastmiku alu sel makstavast palgast. 4
Ületöö ja pühapäeval tehtud töö eest makstavad lisatasud Töötundide eest, mis ületavad regulaarse tööaja, makstakse 12 tunni pealt 50 % ja üle selle minevate töötundide pealt 100 % palgalisa. Pühapäevadel, kiriklike pühade ajal, iseseisvuspäeval ja 1. mail tehtud töö eest makstakse 100 % palgalisa. Eespool nimetatud kõrgendusi maksakse töötaja keskmise tunnitasu alusel Osalised päevarahad ja päevarahad 01.05. või selle lähedal algava palgamakseperioodi algusest arvates. Kodumaal: Kui töötajal ei ole olnud võimalik einestada oma töökoha piirkonnas 10 tunni jooksul, makstakse talle osalist päevaraha 12,80 nii, et takistuse ilmnemise algusest arvestatud terve 24-tunnise perioodi kohta makstakse 28,50. Kui ööpäeva puhkeperiood võõras kohas ületab 12 tundi, makstakse kõrgendatud päevaraha 36,00. Välismaal: Kui töötaja peab viibima välismaal, makstakse talle päeva- ja toiduraha kokku 57,10 ööpäeva kohta. Väljaspool Euroopat on toidu- ja päevaraha kokku 61,10. Kui töötajale antakse ilma toiduta tasuta elamine, makstakse talle ainult toiduraha 32,60 ööpäeva kohta. Kui viibimine välismaal kestab lisaks täisööpäevadele või tervikuna kokku 10 tundi, makstakse talle pool välismaa toidurahast ehk 16,30. 5
Kodumaal ja välismaal makstava päevaraha ühildamine NÄIDE. Töö algab esmaspäeval kl. 12:00 kodumaal. Laev väljub kl. 20:00 ja saabub Stockholmi teisipäeva hommikul kl. 07:00. Sõidukijuht töötab Euroopas nii, et hakkab Stockholmist laevaga tagasi sõitma kolmapäeva hommikul kl. 08:00. Laev on Soomes kl. 19:00 ja sõit jätkub kodumaal kuni kl. 12:00ni neljapäeval. Eeltoodud näidistööperioodi puhul saab esimene 10-tunnine periood täis laeval esmaspäeva õhtul kl. 22:00. 24-tunnine periood saab täis teisipäeval kl. 12:00 välismaal. Esmaspäeva õhtu kl. 22:00 ja teisipäeva kl. 12:00 vahelisel 14-tunnisel perioodil on sõidukijuht suurema osa (9 h) ajast veetnud laeval ning seega kodumaal makstava päevaraha piires, kuna lähtesadam oli kodumaal. Teisipäeva kl. 12:00ks on ta välja teeninud ühe kodumaal makstava täispäevaraha (28,50 ). NB! Kui ta oleks viibinud suurema osa esmaspäeva õhtu kl. 22:00 ja teisipäeva kl. 12:00 vahelisest 14-tunnisest perioodist välismaal makstava päevaraha piires, oleks välismaal makstava päevaraha maksmine alanud esmaspäeva õhtul kl. 22:00 ja kuni selle hetkeni oleks tal olnud välja teeninud osaline kodumaal makstav päevaraha (12,80 ). Teine 24-tunnine periood saab täis kolmapäeval kl. 12:00, mil laev on tagasiteel Soome. Selle aja eest teenib sõidukijuht välja välismaal makstava täispäevaraha (57,10 ). Järgmine periood (10 h) saab täis kl. 22:00. Suurema osa (7 h) sellest ajast veedab ta välismaal makstava päevaraha piires, kuna laeva lähtesadamaks oli välissadam. Nimetatud perioodi eest makstakse sõidukijuhile ½ välismaal makstavast toidurahast (16,30 ). Päevaraha saamiseks õiguse andvat aega jääb neljapäeva kl. 12:00ni veel 14 tundi. Selle perioodi eest teenib sõidukijuht välja kodumaal makstava osalise päevaraha (12,80 ). 6
Aastase tööaja lühendamine Tööaega lühendatakse igal kalendriaastal aasta algusest või hiljem alanud töösuhte algusest kogunenud regulaarse tööaja alusel järgmiselt: A. Kolmekuningapäev laupäeval või pühapäeval Kalendriaasta töötunde lühendus vähemalt 94 h 8 h ehk 1 päev 188 h 16 h ehk 2 päeva 283 h 24 h ehk 3 päeva 377 h 32 h ehk 4 päeva 471 h 40 h ehk 5 päeva 565 h 48 h ehk 6 päeva 660 h 56 h ehk 7 päeva 754 h 64 h ehk 8 päeva 848 h 72 h ehk 9 päeva 942 h 80 h ehk 10 päeva 1036 h 88 h ehk 11 päeva 1131 h 96 h ehk 12 päeva 1225 h 104 h ehk 13 päeva 1319 h 112 h ehk 14 päeva 1413 h 120 h ehk 15 päeva 1508 h 128 h ehk 16 päeva 1602 h 136 h ehk 17 päeva 1696 h 144 h ehk 18 päeva 7
B. Kolmekuningapäev argipäeval (v.a laupäev) vähemalt 90 h 8 h ehk 1 päev 180 h 16 h ehk 2 päeva 270 h 24 h ehk 3 päeva 360 h 32 h ehk 4 päeva 447 h 40 h ehk 5 päeva 537 h 48 h ehk 6 päeva 627 h 56 h ehk 7 päeva 717 h 64 h ehk 8 päeva 807 h 72 h ehk 9 päeva 893 h 80 h ehk 10 päeva 983 h 88 h ehk 11 päeva 1073 h 96 h ehk 12 päeva 1163 h 104 h ehk 13 päeva 1253 h 112 h ehk 14 päeva 1340 h 120 h ehk 15 päeva 1430 h 128 h ehk 16 päeva 1520 h 136 h ehk 17 päeva 1610 h 144 h ehk 18 päeva 1696 h 152 h ehk 19 päeva Tööaja lühendamine hõlmad ka osalise tööajaga töötajaid, sõltumata sellest, mismoodi osaline tööaeg on korraldatud. Tööaja lühendamisega seotud vabade päevade andmine Tööaja lühendamisega seotud vabad päevad antakse töötajatele nende kor raliste puhkuste või muu de vabade päevade hulgas tervikpäevadena. Kui töötaja on välja teeninud 10 lü hen dus päe va, ühendatakse lühendusvabapäevi nii, et töötaja saaks ühe viie järjestikuse vaba päevaga pe rioodi. Kui töötaja on välja teeninud vähemalt 15 lühendusvabapäe va, ühendatakse neid päevi nii, et töö taja saaks kaks viie järjestikuse vaba päevaga perioodi. Eespool nimetatud 5 lühenduspäeva pikkune periood sisaldab 7 kalendripäe va. Lühenduspäevi võidakse anda töötajale enne nende väljateenimist, kui töötaja sellega nõustub. 8
Vabadest päevadest teatamine Viie (5) lühenduspäeva pikkusest perioodist tuleb teatada töörajale vähemalt 2 nädalat en ne va ba de päevade andmist. Üksikutest vabadest päevadest teatatakse ette töötundide graafi kus või kui sellist graafi kut ei ole koos ta tud, vähemalt 2 nädalat enne vaba päeva andmist. Palk Lühendusaja eest makstakse palka kehtiva keskmise tunnitasu kohaselt. Lahtiütlemisaeg Juhul kui tööandja vallandab töötaja töösuhe kestnud alla aasta 14 ööpäeva töösuhe kestnud alla 4 aasta 1 kuud töösuhe kestnud 4-8 aastat 2 kuud töösuhe kestnud 8-12 aastat 4 kuud töösuhe kestnud yli 12 aastat 6 kuud Juhul kui töötaja ütleb ise töökoha üles töösuhe kestnud alla 5 aasta 14 ööpäeva töösuhe kestnud üle 5 aasta 1 kuu Haiguspäevade eest makstav palk Tööandja maksab töötajale haigusest või õnnetusjuhtumist tingitud töövõimetuse ajal regu laar se le tööajale vastavat palka järgmise pikkusega perioodide eest. töösuhe kestnud alla 3 aasta 28 päeva töösuhe kestnud 3-5 aastat 35 päeva töösuhe kestnud 5-10 aastat 42 päeva töösuhe kestnud üle 10 aasta 56 päeva 9
10
Kas Sina saad kätte kõik töö- ja palgasoodustused, mida Sul on lepingu alusel õigus saada? Kollektiivlepingutes on kokku lepitud ka paljude teiste Sinu huve puudutavate küsimuste suhtes. Kas Sa oled kõik need soodustused kätte saanud? Lisateavet keh ti va te kollektiivlepingute kohta saab AKT ametiühinguosakonnast, mille liige Sa oled, või liidu piirkondlikust büroost. Kas Sinu töökohas on valitud usaldusisik, kes kaitseb töötajate huve? Usaldusisiku positsiooni, õiguste ja kohustuste suhtes on kokku lepitud kollektiiv le pin gus. Usal dus isikul on seaduse ja lepingu alusel teistest töötajatest parem töösuhtekaitstus. Usal dus isik on tähtsaim kontaktisik töökoha, ametiühinguosakonnna ja liidu vahel. Meid on üle 50 000 Tööandjapool on ka nendel lepinguläbirääkimistel pidanud endisest tõsisemalt arvestama liik me te suurt hulk. Koolitus ja vaba aja veetmine AKT pakub oma liikmetele mitmekülgset koolitust erinevatel ühiskonnaaladel ja teeb selle tege vu se arendamiseks koos tööd ame tiühinguosakondadega. Liit ja osakonnad pakuvad ka väga häid võimalusi vaba aja veetmiseks ja mitmesugusteks har ras tusteks. Tavaliselt toimuvad need üritused ametiühingu kulul. Ainult ametiühingu liikmeteks olevad transpordiala töötajad suudavad kaitsta oma huve - ja se da koos lii du ga. Sinu liit on Auto- ja Transpordialatöötajate Liit AKT 11
AUTO- JA TRANSPORDIALATÖÖTAJATE LIIT Auto- ja Transpordialatöötajate Liit AKT Auto- ja Kuljetusalan Työntekijäliitto AKT ry Toimisto: John Stenbergin ranta 6 Postiosoite: PL 313, 00531 HELSINKI Puhelin: +358 9 613 110 vaihde Telefax: +358 9 739 287 www: www.akt.fi 08/ KEHITYS OY, PORI 12