7. juli 2014 UKA 2014/x. Siunnersuummut nassuiaatit. Nalinginnaasumik nassuiaatit

Samankaltaiset tiedostot
19. december 2016 UPA 2017/xx. Inatsisissatut siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling Serie C-I

Uunga siunnersuut: Procenti aaqqiissutissaq pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq

12. juni UKA2015/xx. Inatsisartut Suleriaasianni 33, imm. 4 naapertorlugu aalajangiiffigisassatut siunnersuut manna Naalakkersuisut saqqummiuppaat:

Missiliuut: Pingaarnersiuineq

7. december 2010 Nr. 1142

Folkehøjskolit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinnera pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx 2017-imeersoq.

Siulitt.tull. akissarsiaa

Siunnersortinik avataaneersunik sulisunillu nunani allani najugaqartunik atuineq pillugu 37 naapertorlugu apeqqummut nr.

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

Aalisarneq pillugu ataatsimiititaliarsuup isumaliuutersuutaa AALISARNEQ PILLUGU ATAATSIMIITITALIARSUAQ

Akileraartarnermut ministereqarfik J.nr Missingiut

19. maj 2017 UPA 2017/145. Allannguutissatut siunnersuut

Tunngatillugu/Vedr: Meeqqat atuarfiani inaarutaasumik misiliineq 2013

Inatsisissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

Inuit tamat attaveqaqatigiittarfiinik, tassunga, ilanngullugu Facebook, atuinermut atatillugu siunnersuutitsialaat aamma innersuussutit

NAQQIUT (3. august 2004-imik ullulerneqarsimasoq siunnersuut taarserpaa) Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Oqaaseqaatit nalinginnaasut

Utoqqalinersiutit. pillugit. ilitsersuut

18. august 2017 UKA 2017/106 TUSARNIAANEQ PILLUGU ALLAKKIAQ

6. oktober 2009 UKA 2009/92. Peqqussutissatut siunnersuummut oqaaseqaatit. Nalinginnaasumik oqaaseqaatit

/ ;~:ttaaneq I INATSISARTUT. Inatsisartunut ilaasortanut

AALISARTUNUT PINIARTUNULLU NUTAARSIASSAT NR

UKA 2017/129 NAQQIUT Siunnersuut novembarip 10-ni 2017-meersoq taarserpaa

Aningaasaqarnikkut. allanngoriartorfimmut. suliassaqartitsinermut. pilersaarut

Imeq oqimaalutaq Pingaartumik imermik oqimaaluttamik imaarsisarnermut maleruagassat atuutsinneqalersussat ICC

Sumiiffiit annertuumik aarlerinaateqarsinnaasut pillugit ilassutitut allakkiaq

OQAATSINUT POLITIKKI Qeqqata Kommunia

Suleqatigiinnissaq pisariaqartinneqartoq. Nuna tamakkerlugu pilersaarusiamut nassuiaat 2017

Namminersorlutik Oqartussat Aktiaateqarluni ingerlatseqatigiiffiutaat - Inatsisartunut ukiumoortumik nassuiaat

Impact Benefit Agreement (IBA)

Pisortanit ikiorsiissutinik misissueqqissaarneq

ISERIT A/S. Inissiamik naliginnaasumik iluarsaassinerit aserfallatsaaliuinerillu

16. maaji 2018 IIA 2018/21. Siunnersuummut nassuiaatit. Nassuiaatit nalinginnaasut

Ujaqqat nunatsinneersut pinnersaasiat ujaqqallu nunatsinneersut qiperukkat pillugit uppernarsaammik allagartaliisarneq pillugu nalunaarusiaq

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Kalaallit Nunaanni qitornavissiartaartarneq pillugu nalunaarut

14. december 2018 UPA 2019 xx

Naalakkersuisut 2014-imi Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnissaannut suliniutaat

ATTAVEQAQATIGIINNERUP NUNARPUT ATAQATIGIISSISSAVAA

2016 ukiumoortumik paasissutissat

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

Asiaq 2018 pillugu nalunaarut

Sakkutuut Nunanut Allanut Siornatigut Aallartitaanikut, Kalaallit Nunaanni najugallit

Pineqartoq: Atuartut angerlarsimaffii pillugit nalunaarut tusarniutaasoq.

ICES imiit NAFO miillu aalisakkanik ilisimatuunit 2011-mut siunnersuutit.

Kommunalbestyrelsip septembarip 28-ani 2017-imi ileqquusumik ataatsimiinnerata 05/2017 imaqarniliornera

Aallartilluarit. Martha

Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit. Økonomisk Råd

Oqaasileriffik Sprogsekretariatet

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

INUILI. Bestyrelsesmøde nr. 6 for perioden

Niuffagiutini init najugaqarfiit sunngiffimilu atortut pillugit nalunaarut 1)

NARSARSUARMI MITTARFIUP SIUNISSAA PILLUGU PERIARFISSATUT ILUSILIAT PINGASUT

Namminersorlutik Oqartussanut

Kalaallit Nunaanni pinerluttulerinermi inatsit pillugu nalunaarut

21. august 2018 UKA 2018/199. Uunga siunnersuut: Ilisimatusarfik pillugu Inatsisartut inatsisaat nr. xx, xx. xxx imeersoq

Illoqarfiup ilaanut pilersaarut 1C15-3 Ilinniarfissuup eqqaa NUUP KOMMUNEA TEKNIKKIMUT AVATANGIISINULLU INGERLATSIVIK april 2004

Nunaannut nassiussanik tigusisarluni. DHL Express-it Danmarkimi tigusisussanut nassiunneqarsinnaanngillat,

KANGERLUSSUUP MITTARFIATA SIUNISSAA PILLUGU PERIARFISSATUT ILUSILIAT TALLIMAT

Kommunalbestyrelsip aggustip 24-ani 2010-mi ileqquusumik ataatsimiinnera 04/2010

TUSAGASSIORTUNIK KATERSORTITSINEQ 21. april 2015

INUILI. Bestyrelsesmøde nr. 4 for perioden

Aningaasaqarnermut Siunnersuisoqatigiit 2009-mi Naalakkersuisunit pilersinneqarput unalu siunnersuisoqatigiit nalunaarusiaasa arfineq pingajoraat.

DCE NATIONALT CENTER FOR MILJØ OG ENERGI AARHUS UNIVERSITET

INNARLUUTILLIT KALAALLIT NUNAANNI KILLIFFIK 2019

Aningaasaqarnermut tunngasut Missiliuut A-tut siunnersuut 2 ilinniagalinnut inissiat 30-t kiassaateqarfik ilanngullugu.

Kalaallit Nunaanni meeqqat atuarfiat. Naliliineq 2015

Kalaallit Nunaata Avannaata Kangia 2015-imi Sajuppillatsitsisarluni Misissuineq Suliniutip annertussusaa

INUIT, INUIAQATIGIIT AAMMA SULLISSIVIIT ISSITTUMIITTUT SAMMILLUGIT ILISIMATUSARNEQ

Unnerluussisuunerup 2012 imut ukiumoortumik nalunaarusiaaa. Kalaallit Nunaanni politit pillugit naammagittaalliuutit suliarineqarnerat

Nerisaqarneq: naartusunut

KOMMUNIMUT PILERSAARUMMUT TAPILIUSSAQ 2C4-1 Kulturikkut Niuernikkut Qitiusoqarfik (CCC), Nuuk. Februaari 2018

INATSISARTUT. ukiumoortumik

AKIT ALLATTORSIMAFFIAT 2012

NALUNAARUTIT - Grønlandsk Lovsamling

Isumaqatigiissummut IBA-mut atatillugu 2017-imut nakkutiginninnermik nalilersuinermillu nalunaarusiaq

Inuuss. aamma sunng. piniarneq: 1. august december. 86 (86) Inuuss. aamma sunng. piniarneq: 1. august december

1 Kommentar [AERJ1]: Takuuk ABA-mi inassuteqaatit. Reference should be made to ABA released recently on the state of the Biodiversity.

Ullormut oqaluuserisasat KOMMUNALBESTYRELSE-P Ileqquusumik ataatsimiinneranit 29. april 2016 kl.10.00

OQAATSITTA INISSISIMANERAT

Ileqquusumik ataatsimeersuarnermit imaqarniliaq Royal Greenland A/S Reg.nr. A/S Hotel Hans Egedemi, Nuuk, 26. januaari 2011, nal. 13.

Aningaasaqarneq siuariartuinnarpoq

Siunnersuut uunga: Timmissanik illersuineq piniarnerlu pillugit Namminersorlutik Oqartussat nalunaarutaat nr. xx, ulloq xx. Xxxx-imeersoq.

Ilinniakkaminnik unitsitsiinnartartut ikinnerulersinniarlugit suliniutinik nalilersuineq

KISITSISIT AAMMA ALGEBRA/GEOMETRII

Katti Frederiksen Bachelorinngorniut - Kalaallisut oqaaseqatigiilioriaaseq Ilitsersuisoq: Karen Langgård Ilisimatusarfik 2007 Kalaallisut

264 ILLOQARFIUP ILAANUT PILERSAARUSIORNERMI KILLILIUSSAT SUMIIFFIK 1D1 NUNAMINERTAT SANAARTORFIGEQQUSAANNGITSUT 1D1 1D1 1D1 1D1 1D1 1D1 1D1

Royal Greenland A/S Ukiumut Nalunaarut 2012/13

KOMMUNIMUT PILERSAARUMMUT TAPILIUSSAQ 1C33-1 Atuarfik Samuel Kleinschmidt (ASK), Nuuk. Februaari 2018

KNR. Ukioq 2007-imut tamanut aallakaatitsisussaatitaaneq pillugu nassuiaat

2013 ukiumoortumik paasissutissat

Kalaallit Nunaani Timersoqatigiit Kattuffiata. Pilersaarusiaq

2013 ukiumoortumik paasissutissat

KOMMUNIMUT PILERSAARUMMUT TAPILIUSSAQ 2B2-4, QEQERTAT2020, Nuussuaq, Nuuk. Juuni 2018

Uunga Pinngortitamut, Avatangiisinut, Inatsisinillu Atortitsinermut Naalakkersuisoqarfik Box Nuuk Kalaallit Nunaat

2015-IMUT UKIUMOORTUMIK NASSUIAAT

Kapitali i. 21. december2017. Folitlinut ileqqoreqqusap atuuffissaa ii. ii. 1. Ileqqoreqqusaq una Avannaata Kommunianut atuuppoq.

ICES-imit NAFO-millu aalisakkat assiginngitsut pillugit 2018-imut siunnersuinerit eqikkarnerat.

Polar Portalen-ip 2013-imi ukiup ilaanik nalunaarutaa

Transkriptio:

Siunnersuummut nassuiaatit Nalinginnaasumik nassuiaatit 1. Aallaqqaasiut: Siunnersuummi tunngaviusumik siunertaavoq kalaallit aalisariutaannik isaterinissamut atatillugu tapiissuteqartarnermi piumasaqaatit sakkukillisinneqarnissaat. Naalakkersuisoqarfiup paasisimavaa aalisartut arlallit angallatiminnik isatererusunneq ajortut aalisarnissamut akuersissutertik atorunnaartarmat. Taamaattumik tamatumuuna malittarisassat allannguutissaattut siunnersuummik saqqummiussisoqarpoq, taamaalilluni akuersissutit pigiinnarnissaannut periarfissiisoqassammat. 2. Siunnersuummi pingaarnertut sammineqartut: Inatsit atuuttoq naapertorlugu tunngaviusoq tassaavoq angallammik piginnittoq isaterinissamut tapiissutisigaangat aalisarnissamut akuersissutip atorunnaartarnera. Tamatumunnga tunuliaqutaavoq, inatsisip suliarineqarnera aallartimmalli isaterinissamut tapiissutit aalisarnerup aaqqissuussivigineqarneranik malitseqartinneqarnissaa aammattaaq kissaatigineqarsimammat. Taamaakkaluartoq politikkikkut kissaatigineqarsimavoq pisuni ataasiakkaani aalisartup aalisarnissamut akuersissutini pigiinnartassagaa. Taamaattumik tamanna pissutigalugu 2012-imi upernaakkut inatsisartut katersuunneranni siunnersuutigineqarpoq aalisartut kattullutik nutaamik angallatitaarniaraangata aalisartut aalisarnissamut akuersissutertik pigiinnarsinnaasassagaat. Siunnersuut saqqummiunneqarpoq pissutigalugu politikkikkut isiginiagassat tamatumuuna aamma eqqarsaatigineqartussaammata peqatigitillugulu aalisariutit amerlassusaannik naleqqussaanissamik malitseqartinneqartussaalluni. Aningaasanut inatsimmi aningaasaliissutigineqartut eqqarsaatigalugit Naalakkersuisoqarfik isumaqartuarsinnarpoq isaterisarnerit suli ikippallaartut. Taamaattumik siunnersuusiortoqarpoq angallammik isaterisoqaraangat aalisarnissamut akuersissutip aalisartumit pigiinnarneqartarnissaanik kinguneqartussamik. Tamatumani suli amerlanerusut isaterisalernissaannik tamatuma kinguneqarnissaa naatsorsuutigalugu. Tamatuma saniatigut annikinnerusunik naleqqussaasoqarlunilu erseqqissaasoqarpoq. Naleqqussaanerit taakkua kisitsisitigut takussutissiami kinguliani takuneqarsinnaapput, immikkullu nassuiaasiami itisilerneqarlutik. Inatsisissatut siunnersuut inatsimmut atuuttumut sanilliullugu Oqaasertaliussaq atuuttoq Inatsisissatut siunnersuut 1 Aalisarnermut aningaasaliissutinut immik- 3

1. Inatsisartut inatsisaanni siunertaavoq aalisarnermik inuussutissarsiutip siuarsaaviginissaanut tapiissuteqartarnissaq, tassunga ilanngullugu ingerlatserusuttunut nutaanut piuminarnerusumik periarfissiisoqarnissaa. Inatsimmi aammattaaq siunertaavoq, aalisariummik isaterinissamut tapiissuteqartalernikkut aalisarnissamut akuersissutit atorunnaarsinnagit sinerissap qanittuani aalisarnerup naleqqussarneqarneranut atatillugu aalisariutit amerlassusaasa pissusiviusunut siunissamilu pisassatigut periarfissarisassatut naatsorsuutigisanut naleqqussarneqarnissaa. 14. Naalakkersuisut sinerissap qanittuani aalisarnermi aalisariutinik isaterinermut tapiissuteqarsinnaapput, siunertamut tamatumunnga ukiumut aningaasaqarnermut aningaasaliissutit iluini aningaasaliissuteqartuninngaanniit. Imm. 2. Tapiissuteqartoqarsinnaavoq, angallat 1) aalisariutinik nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimappat imaluunniit Angallatinik nalunaarsuifimmiippat aammalu Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Aqutsisoqarfiup angallatinut aalisarnermik inuussutissarsiornermut akuersissutilinnut nalunaarsuiffianni nalunaarsorsimappat, 2) angallatip allagartaa malillugu angissusaa 5 BRT/ 8 BT ataassimappagu taamaattorli 75 koortitat pillugit Inatsisartut inatsisaanni nr. 15, 20. november 2006-imeersumi Inatsisartut inatsisaatigut nr. 13, 2. december 2009-imeersukkut allanngortinneqarneranik Inatsisartut inatsisaat nr. 22, 22. november 2011-imeersoq kingusinnerusukkullu Inatsisartut inatsisaatigut nr. 8, 3. december 2012-imeersukkut makkua allannguuteqartinneqarput: 1, imm. 1 imatut allassimassaaq: 1. Inatsisartut inatsisaanni siunertaavoq aalisarnermik inuussutissarsiutip siuarsaaviginissaanut tapiissuteqartarnissaq, tassunga ilanngullugu ingerlatserusuttunut nutaanut piuminarnerusumik periarfissiisoqarnissaa kiisalu aalisariutit nutarteriffigineqarnissaannut tapersiisarnissaq. 14-itut nutaatut ilanngunneqassaaq: 14. Naalakkersuisut sinerissap qanittuani aalisarnermi aalisariutinik isaterinermut tapiissuteqarsinnaapput, siunertamut tamatumunnga ukiumut aningaasaqarnermut aningaasaliissutit iluini aningaasaliissuteqartuninngaanniit. Imm. 2. Tapiissuteqartoqarsinnaavoq angallat1) Aalisariutinik Nalunaarsuiffimmi nalunaarsorsimappat imaluunniit Angallatinik Nalunaarsuiffimmiippat aammalu Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Aqutsisoqarfiup angallatinut aalisarnermik inuussutissarsiornermut akuersissutillit nalunaarsuiffianni nalunaarsorsimappat, 2) angallatip allagartaa malillugu angissusaa 5 BRT/ 8 BT qaangersimappagu taamaattorli 4

BRT/120 BT ataallugu angissuseqarpat 3) ukiunik 25-nik pisoqaassuseqarpat nutaannginnerulluniluunniit, 4) ukiut marluk kingulliit aalisarsinnaanermik pisassiissutit minnerpaamik affaannik aalisarsimappat, aamma 5) qinnuteqaateqarnerup tunniunneqarnerani ingerlatsinermut piareersimappat. Imm. 3. Qaqugukkulluunniit qinnuteqaat tunniunneqarsimagaluarpat imaluunniit isaterinissamut tapiiffigineqarsinnaanermut piumasaqaatit qinnuteqaateqartunit arlalinnit tamarmiusunilluunniit eqquutitinneqarsimagaluarpataluunniit, 17, imm. 1-imi ataatsimiititaliap taaneqartup qinnuteqaateqartut salliutinneqarnissaannut erseqqissumik naliliinerit aallaavigalugit aningaasat tapiissutaasinnaasut pissusissamisoortuunersullu naliliiffigissavai. Imm. 4. Imm. 3-mi salliutitsinissaq taaneqartoq tunngaviusut ukua aallaavigalugit ingerlanneqassaaq: 1) angallatip pisoqaassusia usisinnaassusialu, 2) siornatigut aalisarsinnaanermut akuersissummi tunniunneqartumi pisarineqartut, 3) nunap immikkoortuisa ilaanni angallatit amerlassusia akuersissutaalluunniit, imaluunniit 4) aalisakkat suussusiinut agguataakkamik aalisarnermi ingerlatsisimanerit. 15. Tapiissutit annertussusissaat Naalakkersuisut tunngavissatut aalajangersagaat aallaavigalugit angallatillu angissusaat BRT imaluunniit BT aallaavigalugit naatsorsorneqassapput Angallat ukiunit 25-nit pisoqaaneruppat tapiissutigineqartartut angal- 75 BRT/120 BT ataallugu angissuseqarpat, 3) ukiunik 25-nik pisoqaassuseqarpat pisoqaanerulluniluunniit, aammalu, 4) ukiut marluk kingulliit nunatsinni aalisarnermi aalisaqataasarsimappat. Imm. 3. Angallammut pisortat taarsigassarsisimassagaluarpata tapiissuteqarsimassagaluarpataluunniit, imm. 1 naapertorlugu tapiissutit aatsaat pisortat taarsigassarsisitsisimanerisa tapiissuteqarsimanerisalu kingorna ukiut qulit qaangiuppata tunniunneqarsinnaapput. Imm. 4. Qaqugukkulluunniit qinnuteqaat tunniunneqarsimagaluarpat imaluunniit isaterinissamut tapiiffigineqarsinnaanermut piumasaqaatit qinnuteqaateqartunit arlalinnit tamarmiusunilluunniit eqquutitinneqarsimagaluarpataluunniit, 17, imm. 1-imi ataatsimiititaliap taaneqartup qinnuteqaateqartut salliutinneqarnissaannut erseqqissumik naliliinerit aallaavigalugit aningaasat tapiissutaasinnaasut pissusissamisoortuunersullu naliliiffigissavai. Imm. 5. Imm. 4-mi pingaarnersiuineq taaneqartoq piumasaqaatit tulliuttuni taaneqartut tunngavigalugit pissaaq: 1) Angallatip pisoqaassusaa usigisinnaasaalu, 2) angallatip pisai, 3) nunap immikkoortuata ilaani angallatit akuersissutilluunniit qassiuneri, aammalu 4) qinnuteqartup angallammik piginnittuunerata sivisussusaa. 15-itut nutaatut ikkunneqassaaq: 15. Tapiissutit annertussusissaat Naalakkersuisut tunngavissatut aalajangersagaat aallaavigalugit angallatillu angissusaat BRT imaluunniit BT aallaavigalugit naatsorsorneqassapput. Angallat ukiunit 25-nit 5

latip pisoqaliartornera malillugu ukiumut 5%- imik appartinneqartassapput. Imm. 2. Isaterinissamut tapiissutit annerpaamik sillimmasiissutit nalingisa 100 %-atut annertussuseqarsinnaapput, atortut ilanngunnagit. Imm. 3. Angallat sillimmaserneqarsimanngippat taava angallat naliliisartumit arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsumit nalilersortinneqarsinnaavoq, Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmit toqqarneqartumit. Taamatut nalilersuisitsinermut aningaasartuutit qinnuteqartumit akilerneqassapput. Imm. 4. Angallammik isaterinissamut qinnuteqarnissaq ukiumik ataatsimik sioqqullugu angallatip motorilluunniit ajoqusersimanera pissutigalugu sillimmasiisarfimmiit akiliutigineqartut, angallammik iluarsaassinermut sillimmasiisarfiup akiliutai atorneqarsimanngippata tapiissuteqarnermi taakkua ilanngaatigitinneqassapput. Aammattaaq sillimmasiissutit qinnuteqarnerup kingorna ajutoorneq pissutigalugu sulili tapiissutit tunniunneqanngitsut akiliutigineqartut, ilanngaatigitinneqassapput. 16. Tapiissutit tunniunneqaraangata angallat isaterneqartassaaq. Imm. 2. Isaterinissamut tapiissutinik tunniussisoqartillugu aalisarsinnaanermut akuersissut aamma inuussutissarsiutigalugu aalisarnissamut akuersissutit tamarmik atorunnaartassapput. Angallatip aalisariutinik nalunaarsuiffimmit imaluunniit Angallatinik nalunaarsuifimmi aammalu Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Aqutsisoqarfiup angallatinut aalisarnermik inuussutissarsiornermut akuersissutilinnut nalunaarsuif- pisoqaaneruppat tapiissutigineqartartut angallatip pisoqaliartornera malillugu ukiumut 5%- imik appartinneqartassapput. Angallatit ukiunik 35-nik pisoqaassuseqaleraangata nalikillileeqqittoqarneq ajorpoq. Imm. 2. Isaterinissamut tapiissutit annerpaamik angallatip nalingata 100 %-ianik annertussuseqarsinnaapput. Imm. 3. Angallatip nalinga nalilersuisartumit arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsumit Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmit toqqarneqartumit aalajangersarneqassaaq. Nalilersuisitsinermi aningaasartuutit qinnuteqartup akilissavai. Imm. 4. Angallammik isaterinissamut qinnuteqarnissaq ukiumik ataatsimik sioqqullugu angallatip motorilluunniit ajoqusersimanera pissutigalugu sillimmasiisarfimmiit akiliutigineqartut, angallammik iluarsaassinermut sillimmasiisarfiup akiliutai atorneqarsimanngippata tapiissuteqarnermi taakkua ilanngaatigitinneqassapput. Aammattaaq sillimmasiissutit qinnuteqarnerup kingorna ajutoorneq pissutigalugu sulili tapiissutit tunniunneqanngitsut akiliutigineqartut, ilanngaatigitinneqassapput. 16-itut nutaatut ikkunneqassaaq: " 16. Isaterinissamut tapiissutit tunniunneqartinnagit angallat isatereersimassaaq. Imm. 2. Isaterineq isaterivissatut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmit akuerisaasumit ingerlanneqassaaq. Imm. 3. Tapiissutit tunniunneqartinnagit angallatip aalisariutinik nalunaarsuiffimmit imaluunniit Angallatinik nalunaarsuifimmi aammalu Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Aqutsisoqarfiup angallatinut 6

fiani nalunaarsorsimanera peerneqassaaq. Imm. 3. 16 imm. 2, nr. 1. atuutissanngilaq aalisartut marluk amerlanerusulluunniit angallataatiminnik isaterinissaminnut tapiissutinik kattullutik qinnuteqarsimappata, ilutigitillugulu kattussillutik ataatsimik angallatitaarnissaminnut tapiiffigineqarnissaminnut qinnuteqaateqarsimappata. Imm. 4. Imm. 3 naapertorlugu isaterinissamut tapiissutit taamaallaat isaterinissamut tapiissutigineqassapput. aalisarnermik inuussutissarsiornermut akuersissutilinnut nalunaarsuiffianni nalunaarsorsimanera peerneqassaaq. 2 Inatsisartut inatsisaat ulloq 1. januar 2015 atuutilerpoq. 3. Aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu pisortanut kingunerisassat Siunnersuut atugassiissutaareersut saniatigut allaffissornikkut aningaasaqarnikkulluunniit pisortanut kinguneqartussatut ilimagineqanngilaq. Aningaasanut inatsimmi allanguisoqartariaqarneranik siunnersuut malitseqassanngilaq. 4. Inuussutissarsiutilinnut aningaasaqarnikkut allaffissornikkullu kingunerisassat Siunnersuutip inuussutissarsiortunut aningaasatigut iluaqutissartaqarnissaa ilimagineqanngilaq isaterinerup kingorna qinnuteqartut aalisarnermut akuersissutitik pigiinnarsinnaammatigik. Aningaasatigut iluaqutissartaata qanoq annertutiginissaanut piginnittup angallammut sumut akuersissuteqarnera apeqqutaassaaq. Taamaattumik aningaasatigut qanoq annertutigisumik iluaqutissarsiviusinnaanera oqaatigiuminaappoq. 5. Avatangiisinut, pinngortitamut innuttaasullu peqqissusaannut kingunerisassat Siunnersuut avatangiisinut, pinngortitamut innuttaasullu peqqissusaannut kinguneqartussatut ilimagineqanngilaq. 6. Innuttaasunut kingunerisassat Siunnersuutip aningaasatigut allaffissornikkullu inuussutissarsiortunut aningaasatigut kingunerisassaatut taaneqareersut saniatigut innuttaasunut allanut kinguneqarnissaa ilimagineqanngilaq. 7. Kingunerisassat allat pingaarutillit Siunnersuut pingaarutilinnik allanik kinguneqassasoq naatsorsuutigineqanngilaq 7

8. Oqartussaasut kattuffiillu il.il. tusarniaavigineqarnerat Siunnersuut makkununnga tusarniutigitinneqarpoq KANUKOKA, SIK, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Kattuffiat/GA, NUSUKA, KNAPK, Naalakkersuisut Siulittaasuata Naalakkersuisoqarfia, Inuussutissarsiornermut, Aatsitassanut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Peqqissutsimut Attaveqatigiinnermullu Naalakkersuisoqarfik, Aningaasaqarnermut Nunamullu Namminermut Pissutsinut Naalakkersuisoqarfik, Ilaqutariinnermut Inatsiseqarnermullu Naalakkersuisoqarfik, Ilinniartitaanermut, Ilageeqarnermut, Kulturimut Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik, Avatangiisinut Pinngortitamut Ineqarnermullu Naalakkersuisoqarfik. Tusaniaatitsineq julip 11-ianiit 2014 18. august 2014-ip tungaanut ingerlassaaq. Tusarniaatitsinermut akissuteqaatinik ukunannga pissarsisoqarpoq XXX Siunnersuummi aalajangersakkanut ataasiakkaanut nassuiaatit 1-imut Nr. 1-imut Aalajangersagaq ilaagut inatsisaareersumut assinguvoq. Taamaattorli atugassarititaasunut naleqqussaanissamik siunertaq peerneqarluni, akuersissutit pisassallu atorunnaarsinnissaat atuukkunnaarmata. Nr. 2-mut Imm. 1-imut Aalajangersagaq inatsisaareersumi 14, imm 1-imut assinguvoq. Imm. 2-mut Aalajangersagaq inatsisaareersumi aalajangersakkap assigiinnarpaa. Kisianni qinnuteqaatip tunniunneqarnerani angallatip aallariaannaanissaanut piumasaqaatigineqartoq peerneqarluni. Aammattaaq ukiut marluk kingulliit aalisarsinnaanermut akuersissutigineqartut ikinnerpaamik 50 %-iisa aalisarsimanissaannik piumasaqaat taamatulli peerneqarpoq, taarsiullugulu angallatip nunatsinni ukiut marluk kingulliit aalisaqataasimanissaanik piumasaqaatitalerlugu. Siunnersuummi pingaarnersiuisoqartillugu angallatip qanoq pisaqarsimatiginerata aallaaviunissaa suli attanneqarmat, takuuk siunnersuummip 1, nr. 3, ilimagineqanngilaq tamanna annertunerusumik allannguuteqartitsisinnaasoq. 8

Imm. 3-imut Aalajangersagaq nutaajuvoq. Aalajangersakkap tunngavigai inatsip 2-at aamma 10-at, tamatumani oqaaseqaatit angallatinut ukiut qulinik piusinnaasunut tapiissuteqartarnermut aallaaviutinneqartartut. Angallatinut taakkununnga tapiissuteqartarnissaq aallaavimmut tamatumunnga naapertuutissanngilaq. Uunga. Imm. 4. Aalajangersagaq inatsimmut atuuttumi 14, imm. 3-mut assingusuuvoq. Imm. 5-imut Aalajangersakkap nr. 2-ni oqaasertalersornera annikitsumik iluarsiivigineqarpoq, allatigut allannguuteqartitsinissamik kinguneqanngitsumik. Tamatuma saniatigut immikkoortoq nutaaq nr. 4-tut ikkunneqarpoq, pingaarnersiuineq ataatsimut isigalugu qinnuteqartup angallammik qanoq sivisutigisumik piginnittuusimasussaaneranik oqariartuutilik. Aallaaviusoq tassaavoq, ataannartumik sivisuumik piginnittuusimagaanni tamatuma pingaarnersiuinermi qularnaannerunissaa. Aalajangersakkamut tunuliaqutaasoq tassa ilaatigut pisoqartarsimammat qinnuteqartoqareernera kingoqqutilaarlugu qinnuteqartoq angallatitaartarsimammat, pisinermilu akiusoq isaterinissamut tapiissutisiarisinnaasanut naleqqiullugu appasinnerujussuulluni. Taamaalillunilu qinnuteqartoq tapissutinik tunniussinerup pinerani pisortanit iluanaaruteqartarluni. Aningaasanik taamatut nuussisarnerit kissaatigineqanngillat, tassami assersuutigalugu manna kingunerisinnaammassuk tassalu angallatit pisoqqat isaterinissamut tapiissutinik piniaannarluni Kalaallit Nunaannut eqqunneqartalernissaat. Nr. 3-imut Imm. 1-imut Aalajangersagaq inatsisip atuuttup assigaa. Kisianni aalajangersakkap naggataani nutaamik uniffilerlugu. Tamatumanili allaffissornikkut periutsit malillugit tamanna pivoq, taamaalillunilu qinnuteqartunut ataasiakkaanut allannguinernik kinguneqartussaanani. Aalajangersakkap kingunerissavaa annerpaamik 50 %-it ilanngaataasinnaaneri angallatip qanoq pisoqaatiginera naapertorlugu. Imm. 2-mut Inatsit atuuttoq naapertorlugu isaterinissamut tapiissutit annerpaamik angallatip sillimmasiissutaata nalinganik annertussusilerneqarsinnaapput. Ataasiakkaatigulli assersuutissaqarpoq tassalu tunngaviatigut qinnuteqartoq sillimasersimatinnagu kisiannili qinnuteqarnissani sioqqutitsiarlugu sillimmasersimappat angallatip nalivia qaangerujussuarlugu nalilimmik taa- 9

maalilluni qinnuteqartup siunertaanngitsumik aningaasatigut iluanaaruteqarfigisimasinnaasaanik. Tamatuma pinngitsoortinneqarnissaa inatsisiliortumit kissaatigineqarsimavoq taamaattumillu inatsimmik allannguinikkut angallatip nalivia tunngaviusumik aallaaviutinneqartalissalluni sillimmasiinerup nalinga pinnagu. Aalajangersagaq 15, imm. 1-imi naatsorsueriaatsimut ilusiliamut tapiliussatut naatsorsuussaavoq, qummut killissaleereermat. Peqatigitillugulu aamma aalajangersagaq sapinngisamik piaartumik isaterisoqartarnissaanut iluaqutaaqataassaaq, tassami angallatip pisoqaliartornera annaasaqaataasussaammat. Imm. 3-imut (Inatsit atuuttoq naapertorlugu naliliisarneq kisiat aallaaviutinneqarpoq sillimmasiinermut nalilersuisoqarsimanngimmat. Tamanna siunnersuummi iluarsineqarpoq imm. 2-p allanngortinnera tunngavigalugu.) Imm. 4-mut 15-imi, imm. 4-mi atuuttup assigaa. Nr. 4-mut Imm. 1-imut Aalajangersagaq inatsisip atuuttup assigaa. Oqaasertalersornerata tulleriinneri iluarsineqarput isaterineq aatsaat naammassineqaraangat aningaasanik tunniussisoqartarnissaa erseqqissarniarlugu. Tamatumunnga tunngaviuvoq misilittagarineqarmat isaterineq aallartikkaangat qinnuteqartut arlaqartut aningaasat tigorusuttarmatigik. Taakkutsiali ajornartorsiutaasassaaq pissutigalugu isaterineq naammassineqanngitsoorsinnaammat taamaalillunilu isaterinermut atatillugu avatangiisinik mingutsitsisoqaraluarpat aningaasassaarunnermik kinguneqarluni. Isaterineq aatsaat naammassippat tapiissutinik tunniussinikkut taamaalilluni piumasaqaatigineqartumut matussusiisinnaanermut periarfissaq attatiinnarneqarsinnaavoq. Imm. 2-mut Isateriffissap Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Naalakkersuisoqarfimmit akuerisaasimanissaa piumasaqaataavoq. Tamatumunnga tunuliaqutaavoq aningaasartuutit appasinnerutinniarlugit qinnuteqartut namminneq isaterinissaminnik kissaateqartarnerat naalakkersuisoqarfiup misilittagaqarfigimmagu. Isaterinerup tamakkuninnga suliaqartartunit ingerlanneqarnissaa siusinnerusukkut piumasaqaataasimammat tamatuma kingunerisimavaa naalakkersuisoqarfiup tamatumuuna piumasaqaateqarsimannginnera. Aalisartup nammineerluni isaterinera avatangiisinik mingutsitsisoqarnissaanut qaninnerulersitsisarpoq. 10

Isateriviusoq assersuutigalugu tassaasinnaavoq amutsivik, tamannali piumasaqaataanngilaq. Taamaattorli erseqqilluinnartumik piumasaqaataalluni suliffeqarfiup atortussat pisariaqartinneqartut pigissagai aammalu isaterinermi sulinermi periusissat ilisimaaralugit igitassanillu passussinerup avatangiisinut isumannaatsumik pinissaa. Imm.3. Aalajangersagaq inatsimmi atuuttumi 16, imm. 2-p assigiinnangajappaa. Kisianni aalisarsinnaanermut akuersissutit pisassiissutillu isaterinissamut tapiissutit tunniunneqarnerini atorunnaartarnissaannik piumasaqaat peerneqarpoq. 11