MTÜ GEOEDUCATION CENTER PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVI MAARDLAS

Transkriptio

1 MTÜ GEOEDUCATION CENTER PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVI MAARDLAS TALLINN, 2012

2 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS. Tallinn, Koostasid: Heikki Bauert (MTÜ Geoguide baltoscandia) rein Perens (eesti geoloogiakeskus) MTÜ GEOEDUCATION CENTER ülevaate koostamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

3 SISUKORD Paekivi varu ja kaevandamine Eestis... 2 PAEKIVI VARU EESTIS... 2 PAEKIVI KAEVANDAMINE AASTATEL Miks ollakse huvitatud kaevandamisest Nabala lubjakivimaardlas?... 5 Nabala maardlasse taotletavad paekarjäärid... 9 nõmmküla... 9 tagadi nõmmevälja tammiku KOKKUVÕTE Kust saab Tuhala Nõiakaev vee? Nõiakaev ja Tuhala karstiala Nõiakaevu ÜlevoolU põhjustavad Tuhala jõe tulvaveed Kas Nõiakaev on igavene? Nabala karstiala ja Tuhala Nabala salajõed? Karstivormid kavandataval Nabala maastikukaitsealal Salajõgedest Nabala karstialal nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur nabala MKA ettepaneku LOODUSVÄÄRTUSTE INVENTUURI aruande KOKKUVÕTE Kommentaar loodusväärtuste inventuuri aruandele Nõmmküla karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule ja Natura 2000 aladele Nõmmevälja karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule ja Natura 2000 aladele tammiku karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule, ja Natura 2000 aladele KOKKUVÕTE... 43

4 2 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS PAEKIVI VARU JA KAEVANDAMINE EESTIS PAEKIVI VARU EESTIS Paekivi enamlevinud erimid on lubjakivi CaCO 3 ja dolokivi CaMg(CO 3 ) 2. Ehituseks sobivat paekivi leidub enamikes Ordoviitsiumi ja Siluri lademeis, mis avanevad peaaegu kõikjal Põhja-, Lääne- ja Kesk- Eestis. Piiratud maa-aladel Kagu-Eestis (Tiirhänna, Marinova) ja Eesti lõunapoolseima Naha küla lähedal (Kalkahju) avanevad väikeses paksuses ka Ülem- Devoni aegsed paekihid. Lubja- ja dolokivi ehk paekivi varu moodustab kogu Eesti ehitusmaavarade varust vastavalt 12% ja 5%. Seisuga 31. detsember 2010 oli Eestis arvel 56 lubjakivi ja 31 dolokivi maardlat (maardla on geoloogiliste töödega uuritud ja piiritletud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund). Lubja- ja dolokivi maard laid leidub enamikes Eesti maakondades. Varu ei ole arvel ainult Põlva, Tartu ja Valga maakondades ning suhteliselt väike varu on Hiiu, Viljandi ja Võru maakonnas. Vastavalt maapõueseadusele on kõik keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud maardlad jaotatud üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maard lateks. Üleriigilise tähtsusega lubjakivimaardlaid on 9: Aavere, Ehitusmaavarade kaevandamise mahud aastatel Alus: Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansid aastatel Maa-amet. Harku, Karinu, Kunda, Nabala, Metsla, Vasalemma, Võhmuta ja Väo. Üleriigilise tähtsusega dolokivi maardlaid on 6: Anelema, Hellamaa, Kaarma, Koonga, Kurevere ja Orgita-Haimre. Vastavalt kasutusalale liigitatakse lubja- ja dolokivi järgmistesse kategooriatesse: 0801 tsemendilubjakivi, 0802 tehnoloogiline lubjakivi, 0803 ehituslubjakivi 0901 tehnoloogiline dolokivi, 0902 viimistlusdolokivi, 0903 ehitusdolokivi, 0904 täitedolokivi PAEKIVI KAEVANDAMINE AASTATEL Eesti maavaravarude koond bilansside andmetel kaevandati aastatel keskmiselt 2901 tuhat m 3 paekivi aastas (min. kaevandamis kogus oli tuhat m 3 aastal 2010 ja maksimaalne tuhat m 3 aastal 2007), seejuures kaevandati aastas lubjakivi 3 6 korda rohkem võrreldes dolokiviga. Kui lubjakivi kaevandamise puhul on jälgitav aastatel toimunud tootmismahtude kasv, millele järgnes siiani kestev tootmise langus, siis dolokivi kaevandus mahud on püsinud stabiilsena. EHITUSMAAVARA Ehituslubjakivi (0803) Tehnoloogiline lubjakivi (0802) Tsemendilubjakivi (0801) Ehitusdolokivi (0903) Tehnoloogiline dolokivi (0902) Viimistlusdolokivi (0901) Täitedolokivi (0901) LUBJAKIVI kokku ( ) DOLOKIVI kokku ( )

5 Paekivi varu ja kaevandamine Eestis 3 Lubja- ja dolokivikarjäärid, kus a. toimus kaevandamine (alus: Eesti geoloogiline kaart) Kärdla Osmussaar Vormsi Paldiski Haapsalu Sepaküla Esivere Vasalemma Määra Lihula Tarva Naissaar Aegna Soome laht Loksa TALLINN Maardu Valkla Harku Väo Maardu Pärtli Kehra Keila Saue Sutlema Reinu Rapla Orgita Lubja Anelema Prangli Eivere Paide Türi Võhma Tapa Kunda Aru-Lõuna Rakvere Tamsalu Karinu Suurkõrtsi Kiviõli Kareda Mustvee Sopimetsa Jõgeva Otisaare Rõstla Põltsamaa Kallaste Jõhvi Peipsi järv Narva- Jõesuu Sillamäe Oudova NARVA Slantsõ Vallakivi Tagavere Suure-Jaani Piirissaar Tolmu Kogula Kuressaare Kaarma PÄRNU Sindi VILJANDI Võrtsjärv Elva TARTU Liivi laht Kihnu Mõisaküla Abja-Paluoja Karksi-Nuia Tõrva Otepää Põlva Räpina Pihkva järv Ruhnu Valka/Valga Võru Marinova Petseri PIHKVA PR kristalne aluskord O 1-2 Alam- ja Kesk- Ordoviitsium D Devon 25 km 1 V Vend O 3 Ülem-Ordoviitsium Põhja-Eesti klint Ca Alam-Kambrium S Silur Lubjakivi ja dolokivi kaevandati aastatel kokku 9 maakonnas. Nagu ka varemalt, kaevandati kõige enam Harjumaal. Teisel kohal oli ajavahemikus paekivi kaevandusmahtudelt Lääne-Virumaa (eelkõige tsemendilubjakivi kaevandamisega) ning kolmandal Jõgeva maa. Võrreldes aastal 2010 toimunud paekivi kaevandamismahte Eesti maakondade lõikes aastatel toimunud kaevandamisega, on näha paekivi kaevandamise osatähtsuse olulist vähenemist Harjumaal ja Pärnumaal. Ehituslubjakivi (0803): vaadeldes aastatel toimunud lubja- ja dolokivi kaevandamise dünaamikat, on näha lubjakivi kaevandusmahtude kuni 1.6-kordne kasv aastatel 2004 kuni 2007 ning sel lele järgnev suur langus aastaks aastal toimus kaevandusmahtude pea kahe kordne vähenemine võrreldes kaevandamisega tippaastatel Maakondadest kaevandati ehituslubjakivi kõige enam Harjumaal (2/3 kogu kaevandamismahust), järgnesid Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa enam kui 10%-ga aastal alustati ehituslubjakivi kaevandamist ka Suurkõrtsi karjääris Ida-Virumaal. Tsemendilubjakivi (0801) kaevandamise mahud on läbi aegade suhteliselt suured, kuigi seda kivimit kaevandatakse ainult Kunda tsemenditehase tarbeks Aru-Lõuna karjääris Lääne-Viru maakonnas. Kaevandatud kogused jäid vaadeldaval perioodil tuhande m 3 vahemikku, olles keskmiselt 369 tuhat m 3 aastas. Tehnoloogilist lubjakivi (0802) kaevandati aastatel neljas maakonnas. Peamiselt kaevandati AS-i Nordkalk poolt Karinu karjääris Järvamaal, kus kaevandatud kivist toodeti Rakke lubja tehases lupja ja peenestatud kivimfraktsioone (fillereid). Aastatel kaevandati tehnoloogilist lubjakivi ka Rummu lubja kivikarjääris Harju maal ning Võhmuta karjääris Järvamaal. Väga väikestes aasta kogustes (100 m 3 ) kaevandatakse seda kivimit AS-i Limex poolt Tolmu karjääris Saaremaal, et toota käsitöönduslikult lupja aastal toimus tehnoloogilise lubjakivi kaevandamine vaid Karinu ja Tolmu karjäärides. Ehitusdolokivi (0903): Kui aastatel toimus ehitusdolokivi kaevandamine peamiselt Anelema karjääris Pärnumaal, siis aastast on Pärnumaal kaevandamine vähenenud ning kõige

6 4 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS Lääne 8% Järva 8% Jõgeva 16% Ida-Viru <1% Lääne-Viru 22% Harju Harju 37% Pärnu 2% Rapla 2% Saare 2% Võru 3% Lubja- ja dolokivi kaevandamine maakondades aastal Alus: Eesti Vabariigi a. maavaravarude koondbilanss. Maa-amet. paberi- ja tselluloositööstus, ehitusmaterjalide tööstus ja toidu ainetetööstus. Tehnoloogilist dolokivi ja lubjakivi on purustatud kujul eksporditud edasiseks töötlemiseks Saksamaale (pea 50% Nordkalk AS ekspordikogustest), Soome, Rootsi, Leetu, Lätisse ja Venemaale. suuremahulisem ehitusdolokivi kaevandamine toimub nüüd Rõstla karjääris Jõgevamaal. Vaadeldud ajavahemikul avati kaks uut dolokivi karjääri Marinova karjäär Võrumaal (2007) ning Kareda karjäär Järvamaal (2009) aastal alustati ehitusdolokivi tootmist ka Tagavere karjääris Saaremaal. Suhteliselt väikestes kogustes toodetakse ehitusdolokivi Orgita karjäärides Raplamaal. Tehnoloogilist dolokivi (0901) kaevandati aastatel vaid AS Nordkalki karjäärides Läänemaal (aastal 2007 ammendati varud pea täielikult Kurevere karjääris ning aastal avati tootmine Esivere karjääris). Tehnoloogiline dolokivi ja tehnoloogiline lubjakivi on ainukesed Eesti paekivi erimid, millel on ekspordi potentsiaali. Nende peamisteks kasutajateks on väetisetööstus, põllumajandus, metallurgia, Lubja- ja dolokivi kaevandamine (tuhat m 3 ) aastatel Alus: Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilansid aastatel Maa-amet. Viimistlusdolokivi (0902) kaevandati ainult Saaremaal. Kuigi tegutsevaid karjääre-kivimurde on Saaremaal kokku 6, jäid aastatel kaevandatava viimistlusdolokivi kogused m 3 vahele. Samas aastatel on toimunud kaevandamise mahtude hüppeline kasv Kaarma karjääris, kus OÜ Saare Dolomiit-Väokivi kaevandas aastal 1700 m 3 ja aastal 3400 m 3 viimistlusdolokivi. Teiste Saaremaal kaevandajate aastased tootmiskogused olid marginaalsed. Täitedolokivi (0904) kaevandati aastatel ainult Tarva karjääris Pärnumaal. Kaevandatava kivimi kogused olid vastavalt 64.8 ja 5.1 tuhat m 3 aastas. koostas: Heikki Bauert kasutatud kirjandus: Eesti Vabariigi maavaravarude koond bilansid Tallinn. Uurimistöö Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamiseks. OÜ Inseneri büroo STEIGER. Tallinn, Lubjakivi ( ) Dolokivi ( )

7 Miks ollakse huvitatud kaevandamisest Nabala lubjakivimaardlas 5 Miks ollakse huvitatud kaevandamisest Nabala lubjakivimaardlas? Põhjuseks on jätkuvalt suur nõudlus killustiku järele nii teede- kui ka elamuehituses, teiselt poolt aga paeressursside ammendumine mitmete suuremate Tallinna lähedaste maardlate mäeeraldistes. Ehkki paekivi tarbevaru võib nendes maardlates veel järel olla, on uute mäe eraldiste taotlemine raskendatud mitmesuguste inimasustusest tulenevate vastu olude tõttu. Tallinna lähedale jäävatest suurematest maardlatest on pikaajaliselt ehituslubjakivi mäe eraldistega kaetud vaid Harku maardla, samas Väo ja Maardu maardlates võib eeldada mäe eraldistes ressursi ammendumist lähimatel aastakümnetel (seda isegi Harju maakonnas viimastel aastatel oluliselt vähenenud kaevandusmahtude juures). Kõige aktuaalsem on varude küsimus Väo maardlas. Ainuke lahendus oleks maardla laiendamine naaberaladele, aga see ei ole mõeldav linna lähedusest tingitud tiheda asustuse tõttu. Linna lähedus on kergitanud tugevalt maa ehituslikku väärtust, mis ahvatleb omavalitsusi maa sihtotstarbe määramisel eelistama elamu- või tööstusmaad potentsiaalsele mäetööstusmaale. Kohati kavandatakse ehitusplaneeringuid isegi maavara aktiivsele varule, seda kas teadmatusest või seadusest möödahiilivalt. Teisalt on viimastel aastatel aktiveerunud elanike vastuseis kaevandustegevusele. Inimestele seondub maavarade kaevandamine tavaliselt tolmu, müra, lõhkamiste ja rikutud maapinnaga. Kuid selline pilt oli tüüpiline varem kasutusel olnud tehnoloogiate puhul. Tänapäeval kasutatakse enamikes karjäärides mitmesuguseid tehnilisi lahendusi tolmu, müra ja seismiliste mõjude leevendamiseks keskkonnale nagu lõhkamis katted, piserdussüsteemid tolmuallikate juures, teede kastmine; müratõkked (näiteks kõrghaljastus); väiksemad lõhkelaengud, viitlõhkamine ja mehaaniline raimamine. Kaevandamise tarbeks mäe eraldiste taotlemisel on takistavaks asjaoluks veel loodus- ja muinsuskaitselised piirangud, milleks on kas kaitsealused taimed või kooslused, loomad ja linnud, samuti muistsed kalmed ja põllud. Selleks et minimeerida kaevandamise mõju inimasustusele, vältida muinsuskaitselisi piiranguid ning samas garanteerida Harju- ja Raplamaa teedeehituseks ja ehitustegevuseks vajalikku ehituslubjakiviressurssi, ongi mitmed kaevandajad teostanud geoloogilisi uuringuid ja keskkonnamõju hindamist Nabala lubjakivimaardlas. Kokku on Nabala maardla piires taotletud nelja Tammiku, Tagadi, Nõmmevälja ja Nõmmküla lubjakivikarjääri avamist. Nabala lubjakivimaardla teevad kaevandajate jaoks atraktiivseks eelkõige: 1) kasutuselevõtmata tarbevaru suur kogus maardlas 2) tootsa paekihindi paksus 3) minimaalne mõju inimasustusele 4) lähedus suurtarbijatele ja veoteedele 5) lähedus olulistele lähitulevikku planeeritud tee-ehitusobjektidele 6) oluliselt väiksem keskkonna mõju võrreldes Tallinna lähedaste maardlatega 1) kasutuselevõtmata tarbevaru suur kogus: Nabala lubjakivimaardla on üleriigilise tähtsusega maardla. Maardla paikneb Harju maakonna Kiili, Kose ja Saku ning Rapla maakonna Kohila valla maadel. Pindala poolest on Nabala maardla Eesti suuruselt neljas ehituslubjakivimaardla. Nabala lubjakivimaardla on Tallinna piirkonna ehituslubjakivi oluline ressurss. Tallinna piirkonnas on pindala poolest Nabala maardlast suuremad Sõrve (Rannamõisa) maardla Harku ja Saue vallas ning Maardu ehituslubjakivimaardla Jõelähtme vallas. Kuid peamine ei ole mitte maardla pindala, vaid maard las olev ehituslubja kivi tarbevaru. Ehkki Maardu maardla on pindlalalt suur, moodustab elamu-, puhkeja hoiualade ekspansiooni tõttu praegu Maardu lubjakivi maardla aktiivne tarbevaru (st. varu, millele saab taotleda kaevandamisõigust) vaid 1% Harju maakonna maardlate lubjakivi varust. Keskkonnaregistri maavarade nimistus oleval Tallinna lähedasel Sõrve (Rannamõisa) maardlal puudub aktiivne tarbevaru üldse, mistõttu temast ei saa enam rääkida kui maardlast. Nagu nähtub Eesti Vabariigi aasta maavaravarude koondbilansi alusel koostatud tabelist, on Nabala lubjakivimaardla tarbevaru tuhat m 3,

8 6 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS HARJUMAA maardlad tarbevaru jääk maardlas % maakonna tarbevarust mäeeraldis (karjäär) tarbevaru jääk mäeeraldises kaevandatud kogus (2010) Nabala ei Harku Harku IV karjäär 5.4 (Ra) Harku II karjäär Harku karjäär Jägala ei Kernu 0 0 puudub Ta Maardu Maardu VI karjäär Maardu II karjäär Maardu Lõunakarjäär 0 0 Maardu V karjäär Maardu IV karjäär Maardu III karjäär Pärtli paemurd Määra Määra karjäär Rummu Rummu karjäär 0 ei Sookaera ei Sõrve (Rannamõisa) 0 0 puudub Ta ja Ra Valkla Valkla karjäär Vasalemma Vasalemma karjäär Väo Harjumaa (kokku) RAPLAMAA maardlad Väo III karjäär Väo-Lagedi karjäär Tondi-Väo karjäär Väo II karjäär Väo karjäär tarbevaru jääk maardlas % maakonna tarbevarust mäeeraldis (karjäär) tarbevaru jääk mäeeraldises kaevandatud kogus (2010) Nabala ei Lubja Lubja karjäär Reinu Reinu karjäär Sutlema Raplamaa (kokku) Sutlema II karjäär Sutlema I karjäär

9 Miks ollakse huvitatud kaevandamisest Nabala lubjakivimaardlas 7 mis moodustab 39% kogu Harju maakonna ehituslubjakivi tarbevarust. Nabala maardla lõunapoolsem osa, mis jääb Rapla maakonda, omab tuhat m 3 tarbevaru, mis moodustab enam kui 50% kogu Rapla maakonna ehituslubjakivi tarbevarust. Selliste tarbevaru kogustega on Nabala maardla näol tegemist suurimat ehituslubjakivi tarbevaru omava maard laga mõlemas maakonnas. 2) tootsa paekihindi paksus: Nabala lubjakivimaardla Tagadi, Tammiku ja Nõmmevälja uuringuruumide aladel moodustab OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmetel kaevandamiseks sobiva kihindi Ülem- Ordoviitsiumi Nabala ja Rakvere lademete (Saunja, Paekna ning Rägavere kihistud) lubjakivi keskmise paksusega 21 meetrit. Kasuliku kihi keskmiseks paksuseks Nõmmküla II uuringualal on OÜ Inseneribüroo Steiger andmetel 16 meetrit. 3) minimaalne mõju inim asustusele: Nabala maard la alal ja lähikonnas puuduvad tiheasumid ning enamikku alast katab erineva boniteediga mets. Seega võib lubjakivi kaevandamislubade taotlustega seoses teostatud keskkonnamõju hindamiste aruannete alusel väita, et Nabala maardla alal planeeritavates karjäärides kaevandamise mõju asumitele ja kommunikatsioonirajatistele (elanikele, nende elamutele, kaevudele, teedele, trassidele, jne.) on kokkuvõttes tunduvalt väiksem võrreldes paekivi kaevandamisega enamikes teistes Harju maakonna maardlates. Planeeritav Nõmmküla karjäär: Mäeeraldist taotletakse Harju maakonnas Saku vallas. Lähim elamu (Saku vallas) asub mäe eraldise põhjapiirist 230 m kaugusel (Priimetsa). Sookaera ja Arusta külade (Kiili vallas) lähimad elamud asuvad km kaugusel ida suunas. Piirkonnas on alustatud uute elamute ehitustega, millest üks jääb mäeeraldisest 230 m kaugusele põhja suunas ning neli alustatud ehitusobjekti jäävad 700 m kaugusele lõunasse. Planeeritav Nõmmevälja karjäär: Nõmmevälja uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande (EGK, 2007) alusel paikneb uuringuala 4 5 km Tagadi külast idas ning 5 6 km Nabala külast lõunas. Lähimad ehitised Ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru (tuhat m3) Harju ja Rapla maakonna maardlates ja mäeeraldistes seisuga Ta tarbevaru, Ra reservvaru. Alus: Eesti Vabariigi aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga ). Maa-amet. Tallinn, jäävad uuringualast umbes 2 3 km kaugusele. Muinsuskaitselisi objekte uuringualal ei ole. Ka puudub teedevõrk, esinevad ainult piki metsasihte kulgevad kohalikud teed. Planeeritav Tagadi karjäär: Tagadi mäeeraldis jääb Tagadi külast 2 km ida poole ja Nabala külast 4 5 km lõuna poole. Teedevõrk mäeeraldisel puudub, esinevad ainult piki metsasihte kulgevad kohalikud teed, mis viivad põhja suunas Nabala külas teele, mis on Vaelas seotud Tallinna ringteega ja lõuna suunas Tammiku külas Kohila Kose-Uuemõisa teele, mis 6 km kaugusel ristub Tallinn Tartu maanteega. Lähimad ehitised asuvad karjäärist 2 3 km kaugusel. Planeeritav Tammiku lubjakivikarjäär asub Harju maakonnas Kose vallas Tammiku külas valdavalt Paunküla metskonna maatükil M-17. Taotletav mäeeraldis paikneb 2 km Tammiku külast põhja pool ja 4 5 km Nabala külast lõuna pool. Lähimad ehitised asuvad mäeeraldise põhjapiirist umbes km kaugusel. Tammiku lubjakivikarjääri mäeeraldise piires puudub hoonestus. Ala on kaetud jääajasetetega ja seda iseloomustab pinnase liigniiskus kalduvus soostumisele. Valdav osa alast on kaetud okas- ja lehtpuumetsaga. 4) lähedus suurtarbijatele ja veoteedele: ehitusmaavara maardla peab olema tarbija lähedal ja seotud peamiste veoteedega. Suurimaks kauguseks loetakse Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi andmetel tinglikult 50 km. Seejuures kaugus maanteeni (karjääritee pikkus) ei tohiks olla üle 5 km. Nabala maardla vastab neile tingimustele, jäädes Tallinnast 25 km kaugusele, Viljandi ja Tartu maanteede vahele. 5) lähedus olulistele lähitulevikku planeeritud tee-ehitusobjektidele nagu Tallinn Tartu maantee laiendus. Kuigi elamuehitus ei ole Eestis hetkel nii aktiivne kui aastatel , planeerib riik siiski muid suuremahulisi ehitusi näiteks Tallinn Tartu maantee laiendamise, kus planeeritakse Kose ja Mäo vahele neljarajalist teelõiku. Selle maanteelõigu teekatendi ehitus vajab suures mahus killustikku, samas puuduvad planeeritava teelõigu läheduses lubjakivikarjäärid (ainsaks paekarjääriks selles piirkonnas on Anna lähedale jääv Eivere karjäär). 6) oluliselt väiksem keskkonnamõju võrreldes Tallinna lähedaste maardlatega: keskkonnamõju all mõeldakse siin mõju asumitele ja kommunikatsioonirajatistele, mõju teistele loodusvaradele ja mõju

10 8 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS looduskeskkonnale. Mõju asumitele ja teistele loodusvaradele on Nabala maardla piires minimaalne. Mõju looduskeskkonnale avaldub vahetult mäeeraldiste piires, kus avakaevandamisega seoses looduskeskkond hävib ning seoses põhjaveetaseme alanemisega esineb mõju ka mäeeraldiste lähiümbruses. Kuna Nabala maardla piires katab aluspõhja kivimeid mõne meetri paksune moreeni (liivsavi) kiht, mis takistab sadevete imbumist pinnasesse, siis on juba Nõukogude Liidu ajal rajatud piirkonnas tihe kuivenduskraavide võrgustik metsamaade kuivendamise eesmärgil. Seetõttu võib põhja veetaseme alanemine karjääride vahetus naabruses olla hoopis positiivse mõjuga ümbritsevatele puistutele. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi aastal valminud uurimustöös Lubjakivi kaevandamise vajalikkus Kohila valla piiresse jäävas Nabala lubjakivimaardlas järgneva 20 aasta jooksul jõuti järeldusele, et lubjakivi kaevandamise vajadus Nabala lubjakivimaardlas kasvab järgneva 20 aasta jooksul, kuna: vastava klassi ehituskillustiku vajadus (eriti teeehituses) ei vähene ja Tallinna, Maardu ning Saue linnade lähedased lubja kivimaardlad ammenduvad selle aja jooksul. Uued karjäärid vahetult Tallinna lähikonnas oleksid aga tugeva keskkonnamõjuga Nabala maardla on kõrge majandusväärtusega üleriigilise tähtsusega maardla Alternatiivsed võimalused ehituslubjakivi kaevandamisele Nabala maardlas oleksid: graniidi kaevandamine Maardu graniidimaardlas. Selle kaevanduse avamine on samuti takerdunud kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu. Samuti on allmaakaevandamisel toodetava graniitkillustiku hind kordi kõrgem kui avakaevandatud lubjakivikillustikul. killustiku tootmine põlevkivi rikastamisjääkidest. Paraku on sellise killustiku tehnilised näitajad kehvemad kui Nabala lubjakivikillustikul. Teisalt suurendab killustiku transport Ida-Virust Harjumaale oluliselt killustiku maksumust. koostas: Heikki Bauert kasutatud kirjandus: Eesti Vabariigi maavaravarude aasta koondbilansid. Tallinn, Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi uurimustöö Lubjakivi kaevandamise vajalikkus Kohila valla piiresse jäävas Nabala lubjakivimaardlas järgneva 20 aasta jooksul. Tallinn, Kattel, T. Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses. Talveakadeemia, Kattel, T. Tallinna ümbruse looduslike ehitusmaterjalide maavarade arengukava koostamine ja perspektiiv alade selgitamine. Vahearuanne. TTÜ mäeinsti tuut, Tallinn, Tabel. Nabala lubjakivimaardlasse taotletavate mäeeraldiste lühiiseloomustus (alates aastast on OÜ Merko Kaevandused õigusjärglaseks AS Riverito). Alus: maavara kaevandamise loa taotlused ja geoloogiliste uuringute aruanded.

11 Nabala maardlasse taotletavad paekarjäärid 9 Nabala maardlasse taotletavad paekarjäärid aastal valminud ja 10. märtsil aastal Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas on ära toodud Maanteeameti prognoos suurte teeehitusobjektide rajamiseks ja teede hoolduseks ning remondiks aastatel Prognoosi kohaselt on suuremate ehitusobjektide jaoks vaja lubjakivikillustikku ligi 2.6 mln m 3, millest Harjumaa vajadus moodustab 0.9 mln m 3. Riigimaanteede remondiks ja hooldeks kulub samal perioodil paekillustikku ligi 3.2 mln m 3, sealhulgas Harjumaal 0.2 mln m 3. Kuna Tallinna lähedastes paemaardlates on varud otsa lõppemas, siis tagamaks Harjumaa varustatuse ehituslubjakillustikuga pikemaks perioodiks, pöördus ehitusmaavarade kaevandajate huvi juba aastal suurte ressurssidega Nabala lubjakivimaardla suunas. Samal aastal väljastati geoloogilise uuringu load OÜ Paekivitoodete Tehasele (Tagadi uuringuala 51.4 ha, Tammiku uuringuala 73.7 ha), OÜ Merko Kaevandustele (Nõmmküla 52.3 ha, Nõmmküla II 54.8 ha, Tammiku II 75.5 ha) ja AS Kiirkandurile (Nõmmevälja 59.2 ha, Nõmmevälja I 45.1 ha). Geoloogiliste uuringute tulemusel on taotletud luba nelja karjääri (Tagadi, Nõmmküla, Tammiku ja Nõmmevälja) avamiseks Nabala lubjakivimaardlas. Nõmmküla Mäeeraldist taotletakse Harju maakonnas Saku vallas. Vaadeldav ala jääb umbes 1.5 km Tallinn Rapla maanteest ida poole, ca 1.5 km Sookaera külast lõuna poole ja ca 1.5 km Arusta külast lääne poole. Taotletav mäeeraldis ja selle ümbrus on kaetud segametsaga, kus valdavaks okaspuuks on kuusk, kuid esineb ka mändi. Lehtpuudest esineb kaske, leppa, haaba ja ka sarapuud. Lähim elamu (Saku vallas) asub mäeeraldise põhjapiirist 230 m kaugusel (Priimetsa). Sookaera ja Arusta külade (Kiili vallas) lähimad elamud asuvad km taotletavad mäeeraldised taotleja NÕMMKÜLA NÕMMEVÄLJA TAGADI TAMMIKU OÜ Merko Kaevandused AS Kiirkandur OÜ Paekivitoodete Tehas OÜ Paekivitoodete Tehas mäeeraldise pindala 47.8 ha ha ha ha tarbevaru 7454 tuhat m tuhat m tuhat m tuhat m 3 kaevandatav varu 7454 tuhat m tuhat m tuhat m tuhat m 3 kaevandamise keskmine aastamäär 250 tuhat m tuhat m tuhat m tuhat m 3 kivimi kasutusala ehituskillustik ehituskillustik ehituskillustik ehituskillustik taotletav loa kehtivusaeg 30 aastat 45 aastat 30 aastat 30 aastat kaevandatav maavara ehituslubjakivi ehituslubjakivi ehituslubjakivi ehituslubjakivi kasuliku kihi keskmine paksus 15.6 m 21.9 m 21.7 m 15.6 m kattekihi keskmine paksus 6.0 m 3.2 m 3.4 m 6.0 m keskmine veetase maapinnast m -1.5 m ehituskillustik purustatavuse mark külmakindlus F-25 F-25 F-25 F-25 Los Angelese klass III IV III III

12 10 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS kaugusel ida suunas. Piirkonnas on alustatud uute elamute ehitamisega, millest üks jääb mäeeraldisest 230 m kaugusele põhja suunas ning neli alustatud ehitusobjekti jäävad 700 m kaugusele lõunasse. Muinsuskaitsealused objektid kavandatava mäeeraldise territooriumil puuduvad. Lubjakivi kihi keskmine paksus on 15.6 m ja hõlmab Ülem-Ordoviitsiumi Paekna ning Rägavere kihistuid. Kasulikul kihil lasuvad Kvaternaarisetted (lokaal- ja põhimoreen) kogupaksusega m. Kaevandamistingimused: Planeeritava lubjakivi kaevandamise võib tinglikult jagada kahte etappi. Esimeses ehk mäetööde alustamise etapis on lubjakivi kaevandamine otstarbekas kahe astanguga, millede kõrgused oleks 7 8 m. Esimeses järjekorras on kavas väljata lubjakivi ülemisest astangust kuni 50 meetri laiuse ribana, seejärel avada teine astang. Töökoormust erinevatel astangutel saab reguleerida vastavalt kivimi kvaliteedile või põhjavee rohkusele. Teises etapis, kui teise astangu esi on liikunud mäeeraldise piirist samuti 50 m kaugusele, minnakse üle ühe astanguga kaevandamisele. Karjääri pervele ladustatud kattepinnas lükatakse karjääri küljele ja tasandatakse. Lubjakivi raimamiseks on võimalik kasutada nii hüdrovasarat, ekskavaator-ripperit kui puur-lõhketöid. Lõplik valik tehakse karjääri projekteerimise käigus, arvestades piirkonna keskkonnatingimusi. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: Mäetöödega rikutud maa korrastamine on kavas teha vastavalt väljastatavatele korrastamistingimustele, mis peavad arvestama piirkonna geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Kuna kaevandatav maavara lasub allpool põhjaveetaset, täitub kaevandatud ala pärast pumpamise lõpetamist veega. Seega sisuliselt ainukeseks reaalseks korrastamise suunaks on tehisveekogu rajamine. Taotletava karjääri ja ümbruse looduslikud tingimused näitavad, et peamised probleemid karjääri rajamisel on seotud põhjaveega (kaevandatav varu asub põhjavee sees) ja mäe eraldisel esinevate kaitsealuste taimedega (II ja III kaitsekategooria taimeliigid). Tagadi Taotletav Tagadi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Harjumaa lõunaosas Saku vallas, jäädes Tagadi külast 2 km ida poole ja Nabala külast 4 5 km lõuna poole. Taotletaval mäe eraldisel puudub hoonestus ja teedevõrk (esinevad ainult piki metsasihte kulgevad kohalikud teed). Muinsuskaitse objekte mäeeraldise teenindusmaa piires ei ole. Maavaraks Tagadi uuringuruumis on Ülem-Ordoviitsiumi Saunja, Paekna ja Rägavere kihistute lubjakivi, mis moodustab ühtse lasundi keskmise paksusega 21.7 m ja lasub 3.4 m paksuse kattekihi all. Kattekihi moodustavad kvaternaarisetted (paksus vahemikus m; keskmiselt 2.5 m) ja lubjakivi porsunud pealisosa (keskmiselt 0.9 m). Maavaraks olev ehituslubjakivi on kõrgemargiline: survetugevus MPa ja temast valmistatud killustiku purustatavus silindris vastab markidele , purunemiskindlus Los Angelese katsel vastab klassile III. Killustik on külmakindel. Hüdrogeoloogilised tingimused: Tagadi mäeeraldise hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu hakkaks lubjakivi kaevandamisega kaasnema veeärastus ja järelikult ka põhjaveetaseme alandamine. Töötamiseks kuivades etes tuleb reeglina veetaset hoida m allpool tööala. Karjääri töötamine on planeeritud kolme astanguna, veetaseme alandamisega vastavalt 10 m, 16 m ja 22 m võrra. Karjääri süvendamisega suureneks veetaseme alandus ning laieneks alanduslehter. Taotletaval Tagadi mäeeraldisel, kus põhjavee sissevool karjääri lubjakivikihi lasumissügavuse suurenedes oluliselt väheneks, ei ole alanduslehtri laienemine väga ulatuslik. Kuna alanduslehtri olulise mõju piires võivad sõltuvalt veealanduse ulatusest madalad salvkaevud ja puurkaevud kuivaks jääda, tuleks kaevandajal teha täiendavaid kulutusi elanike veevarustuse parendamiseks. Taotletavat mäeeraldist ümbritsevates metsades ei mõjutaks alanduslehtri laienemine negatiivselt ala taimkatte seisundit. Väheneksid hoopis kulutused ümbritseva liigniiske metsa kraavide kuivendusvõrgu korrashoiule, kuna soostumisprotsess peatuks. Karjäärist ärajuhitav vesi on otstarbekas suunata Angerja ojja, mille vooluhulk muutuks täiendava juurdevoolu arvel reguleeritumaks. Kaevandamistingimused: Mäeeraldisele on juurdepääs kohalikku kruusateed mööda, mis suundub läänes Tallinn Rapla maanteele. Karjäärivee ärajuhtimine lahendatakse eriprojektiga.

13 Tallinn Nabala maardlasse taotletavad paekarjäärid 11 Planeeritavad lubjakivikarjäärid: 1 - Nõmmküla 3 - Nõmmevälja 2 - Tagadi 4 - Tammiku KAITSEALAD: 1 NABALA MAASTIKUKAITSEALA territoorium (MTÜ Tuhala Looduskeskuse ettepanek, ) TA Tammiku looduskaitseala TU Tuhala maastikukaitseala RA Rahaaugu hoiuala PA Pahkla maastikukaitseala (loodud Kohila Vallavolikogu määrusega , mis tühistatud Tallinna Halduskohtu otsusega ) RV Rahkvälja maastikukaitseala (loodud Kose Vallavolikogu määrusega , mis tühistatud Tallinna Halduskohtu otsusega ) 2 3 PA TA 4 RV TA Tallinn Tartu RA TU Rapla 0 1 km aluskaart: Maa-amet Planeeritavate paekarjääride asukohad Nabala lubjakivimaardlas ning looduskaitseliste piirangutega alad kavandataval Nabala maastikukaitsealal. Kaevandamine on planeeritud suunaga lõunast põhja poole. Varude vee all paiknemine eeldab lubjakivi kaevandamiseks pidevat vee pumpamist ja ärajuhtimist karjäärist, mille tulemusena moodustuks karjääri ümber vee alanduslehter. Vee kõrvaldamiseks plaanitakse karjääri rajada pumpla. Väljapumbatud vesi juhitakse sel juhul enne äravoolukraavi laskmist läbi settetiigi, kus vesi selitatakse lubjakivi heljumist. Karjääri põhja kogunenud sade- ja lumesulamisvesi pumbatakse samuti settetiiki ja peale settimist juhitakse vesi mööda kraave Angerja ojja. Abinõud vee juurdevoolu vähendamiseks karjääri: Vee juurdevoolu vähendamiseks on otstarbekas projekteerimisel näha ette katendikivimitest barjäär mäeeraldise nõlvadele. Nii takistatakse vee sissevoolu karjääri ning vähendatakse alanduslehtri ulatust. Järgnevalt võiks kattepinnast karjääri põhjale ladustada. Karjääri põhja ladustatud ja laiali lükatud kattepinnas kaitseks nii vee sissevoolu karjääri põhja kaudu kui ka põhjavett juhusliku reostuse eest. Mäeeraldise teenindusmaale plaanitakse rajada purustus-sorteerimissõlm. Lubjakivi on kavas kobestada puur-lõhke töödega. Kaevetöid plaanitakse teha kolme astanguga. Kobestatud maavara laadimiseks kalluritele, millega kaevis veetakse karjääri paigutatud purustussõlme vastu võtupunkrisse, soovitakse kasutada pöördkoppekskavaatorit. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: Lubjakivi varu ammendamisega kaasneks mäeeraldise teenindusmaa korrastamine ja tagastamine maavaldajale. Kaevandatud alale kavandatakse rajada tehisjärv. Korrastamistöödel kasutatakse ära paljandustööde käigus kogutud kattepinnas ja muld, millega antakse karjääri nõlvadele vajalikud kalded. Karjääri korrastamisega moodustatakse veekogul teatud lõigud kaldast laugemate nõlvadega ujumiskohtade tarbeks ning osaliselt järsemad näiteks paadi sildade rajamiseks. Samuti võiks tehisveekogus leiduda madalama veega alasid taimestiku kasvu paikadeks ja veelindude pesitsuspaikadeks. Karjääri maa-ala korrastatakse vastavalt kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojektile. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes korrastatava maa asukohajärgse maakonna Keskkonnateenistuse poolt esitatud korrastamistingimustest. Nõmmevälja Taotletava Nõmmevälja lubja kivikarjääri mäeeraldis (pind alaga ha) jääb Rapla- ja Harjumaa piirialale (Kohila vald Raplamaal ning Saku vald Harjumaal). Mäeeraldise territoorium jääb Tagadi külast 4 5 km ida suunas ning Nabala külast 5 6 km lõu-

14 12 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS nasse. Lähimad ehitised asuvad karjäärialast umbes 2 3 km kaugusel. Teedevõrk tulevase karjääri alal puudub esinevad ainult piki metsasihte kulgevad kohalikud teed, mis viivad põhja suunas välja Nabala külas olevale teele ning kagusse jäävas Tammiku külas Kohila Kose-Uuemõisa teele. Maastikuliselt on tegemist soostumisele kalduva lainjas-künkliku moreenmaastikuga. Maavaraks on Nabala lademe Saunja ja Paekna kihistike lubja kivi koos lamamis oleva Rakvere lademe Rägavere kihistiku lubjakiviga. Kuna kõigi kolme kihistiku ehituslubjakivi kvaliteediomadused on sarnased, siis vaadeldakse neid ühtse kasuliku kihina, mille keskmine paksus mäeeraldise alal on 21.8 meetrit. Maavara lasundit katab kasvukihist ja liivsavimoreenist ning murenenud ja purustatud paekivist koosnev kattekiht keskmise paksusega 3.2 m. Kogu ehituslubjakivi varu lasub vee all. Hüdrogeoloogilised tingimused: teoreetiliste arvutuste ja põhjavee seire käigus tehtud järelduste alusel võib väita, et karjääri veealanduslehtri mõju ulatub kuni 3 km kaugusele. Karjääri otsesesse mõjupiirkonda jäävad kolm salvkaevu, millest kaks (nr. 224 ja 228) on sademetevaesel ajal jäänud kuivaks ka looduslikes tingimustes. Kassaru talu salvkaev jääks samuti praktiliselt veeta, kuid olemasolev puurkaev katab täiesti talu veevajaduse. Juhul kui kaevandamise tulemusena toimuks veetaseme alanemine ümbruskonna kaevudes, kohustub kaevandaja rajama sügavamad kaevud elanikele veevarustuse tagamiseks. Et selgitada välja karjääri veealanduse mõju ümbruskonna kaevudele 3 kilomeetri raadiuses, viidi läbi veevõtukohtade (salv- ja puurkaevud) revisjon. Revisjoni käigus kontrolliti puurkaevude dokumentatsiooni olemasolu, selgitati välja veetaseme hetkeseis ning ka kõrgeim ja madalam veetase kaevudes. Selgus, et 39-st puurkaevust on 37 ilma dokumentatsioonita (vaid kaks on arvel puurkaevuregistris) ning 9 salvkaevu 17-st jäävad looduslikes tingimustes ajuti kuivaks. Vee juurdevoolu vähenda miseks on soovitav kõige veerikkam ülemine astang tõkestada katendi savikatest kivimitest tehtud kaitsetammiga. Karjäärist väljajuhitav vesi on otstarbekas suunata Angerja ojja, mille vooluhulk muutuks täiendava juurdevoolu arvel reguleeritumaks. Lubjakivi kaevandamine: lubjakivi on plaanitud kaevandada kolme astanguna. Kivimi kobestamiseks soovitakse kasutada puur- ja lõhketöid, mis kooskõlastatakse kõigi asjaosalistega. Raimatud kivim väljatakse ekskavaatoriga ja suunatakse purustussorteerimiskompleksi. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: mäetöödega rikutud alad rekultiveeritakse pärast kaevandamise lõpetamist veekoguks vastavalt karjääriala korrastamise projektile. Rikutud maa korrastamiseks kasutatakse aunadesse varutud kvaternaarisetteid ja porsunud dolokivi. Tekkinud veekogu saaks olema rekreatiivse väärtusega ja täiendaks asupaiga loodusväärtusi. Tammiku Taotletava Tammiku lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindalaga ha) asub Harju maakonnas Kose vallas umbes 2 kilomeetrit Tammiku külast põhja pool ja 4 5 km lõuna pool Nabala külast. Lähimad ehitised asuvad mäeeraldise põhjapiirist umbes km kaugusel. Taotletavat ala läbib põhja-lõuna suunaline kruusatee, mis ühendab omavahel Tuhala Kiili ja Tuhala Prillimäe maanteed ning ida-lääne suunaline kruusatee, mis suundub mäeeraldise põhjapiirilt Tallinn Rapla maanteele. Piirkonnas on kuivendav dreenivõrk, mille äravool on suunatud Tuhala jõkke. Mäeeraldise edela piir külgneb Tammiku looduskaitsealaga. Maavaraks on Rakvere (Rägavere kihistu) ja Nabala (Paekna kihistu) lademete lubjakivi tootuskiht keskmise paksusega 15.6 m, mis lasub keskmiselt 6.0 m paksuse moreeni-liivsavisegust ja lokaalmoreenist koosneva katendi all. Kogu kasulik kiht lasub allpool põhjaveetaset. Hüdrogeoloogilised tingimused: Tammiku karjääris töötamiseks kuivade kaevenditega on piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu vajalik vee ärajuhtimine, millega kaasneb veetaseme alanemine. Koos karjääri süvenemise ja Nabala Rakvere veekihi veetaseme alanduslehtri arenguga halvenevad veetaseme olulise alanduse piirkonda jääva elanikkonna veevarustustingimused, sest salvkaevud ja madalad puurkaevud jäävad kuivaks ning on vaja teha täiendavaid kulutusi uute puurkaevude puurimiseks. Mis aga puudutab naabruses asuvate Sõmeruoja SKV, Reinu SKV ja Tammiku PV taimkatet, siis liigniiskuse

15 Nabala maardlasse taotletavad paekarjäärid 13 tingimustes veetaseme alanduslehter sellele mõju ei avalda. Geoloogilise uuringu käigus tehtud revisjoni tulemusel selgus, et suurem osa salvkaeve on piirkonnas jäänud looduslikes tingimustes või osaliselt kuivendusvõrgu tõttu kuivaks. Tammiku karjääri vee taseme alandamise tulemusel on piki Tuhalasse viivat teed asuvate talude kaevudes oodata veetaseme alanemist 1 m võrra, mille tõttu tuleb vajadusel lasta pump sügavamale. Taludes, kus vett võetakse ainult salvkaevudest, on pideva veevarustuse probleem väga terav ka ilma veetaseme dünaamikat rikkuva karjäärita. Kaevandamistingimused: taotletavale mäeeraldisele on juurdepääs umbes 1 km põhja pool kulgevast Tuhala Kiili maanteelt ja ca 2 km lõuna poole jäävast Tuhala Prillimäe maanteelt. Kaevandamise tingimused kavandatava Tammiku lubjakivikarjääri mäeeraldisel on geoloogiliste tingimuste tõttu suhteliselt keerukad. Kogu kasulik maavara kiht lasub praktiliselt allpool keskmist veetaset, mis jääb maapinnast 1.5 meetri sügavusele. Kaevandamine on planeeritud suunaga lõunast põhja kahel alal läänepool ja idapool mäeeraldist läbivat teed. Enamuse varude vee all paiknemine eeldab karjääris lubjakivi kaevandamiseks pidevat vee pumpamist ja ärajuhtimist selle tulemusena moodustuks karjääri ümber alanduslehter. Vee kõrvalduseks rajatakse karjääri pumpla. Väljapumbatud vesi juhitakse enne äravoolu kraavi laskmist läbi settetiigi, kus vesi selitatakse lubjakivi heljumist. Karjääri põhja kogunenud sade- ja lumesulamisvesi pumbatakse samuti settetiiki ja peale settimist juhitakse vesi mööda kraave Tuhala jõkke. Abinõud vee juurdevoolu vähendamiseks karjääri: vee juurdevoolu vähendamiseks on otstarbekas projekteerimisel näha ette savikatest katendikivimitest barjäär mäeeraldise nõlvadele. Nii takistatakse vee sissevoolu karjääri ning vähendatakse alanduslehtri ulatust. Järgnevalt võiks kattepinnast karjääri põhjale ladustada. Karjääri põhja ladustatud ja laiali lükatud kattepinnas kaitseks nii vee sissevoolu karjääri põhja kaudu kui ka põhjavett juhusliku reostuse eest. Lubjakivi kaevandamine: lubjakivi kobestamine toimuks puur-lõhketöödega. Kaevetöid plaanitakse teha kolme astanguga. Kobestatud maavara laadimiseks kalluritele, millega kaevis veetakse karjääri paigutatud purustussõlme vastuvõtupunkrisse, kasutatakse pöördkoppekskavaatorit. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine: Lubjakivi varude ammendamisega kaasneks mäeeraldise teenindusmaa korrastamine ja tagastamine maavaldajale. Kaevandatud alale kavandatakse moodustada tehisjärv. Korrastamistöödel kasutatakse ära paljandustööde käigus kogutud kattepinnas ja muld, millega antakse karjääri nõlvadele vajalikud kalded. Karjääri korrastamisega moodustatakse veekogul teatud lõigud kaldast laugemate nõlvadega ujumiskohtade tarbeks ning osaliselt järsemad näiteks paadisildade rajamiseks. Samuti võiks tehisveekogus leiduda madalama veega alasid taimestiku kasvupaikadeks ja veelindude pesitsuspaikadeks. Karjääri maa-ala korrastatakse vastavalt kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojektile. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes korrastatava maa asukohajärgse maakonna Keskkonnateenistuse poolt esitatud korrastamistingimustest. KOKKUVÕTE Keerukate hüdrogeo loogiliste tingimuste tõttu oleks Nabalas mõistlik rajada eelnevalt väiksemal alal katsekarjäär, et veenduda pakutud kaevandamisviisi ohutuses ja vajadusel kavandada täiendavaid ettevaatusabinõusid. Katsekarjääri rajamise mõte on juba välja pakutud aastal R. Einasto poolt (Eesti Päevaleht, ). Sest lubja kivikillustikku ei vaja ju ainult Tallinn, vaid seda vajavad suurtes kogustes ka ümbruskonna vallad. Üldteada tõsiasi on, et Eestis kaevandatud killustikust kasutatakse enamik teedeehituseks ja teede korrashoiuks. koostas: Heikki Bauert kasutatud kirjandus: Maavara kaevandamise loa taotlus Tammiku lubjakivikarjäär. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Tallinn, Maavara kaevandamise loa taotlus Tagadi lubjakivikarjäär. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Tallinn, Nabala lubjakivimaardlasse kavandatava Nõmmküla karjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger. Tallinn, Rapla maakonna Nabala lubjakivimaardla Nõmmevälja uuringuruumi geoloogiline uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2007.

16 14 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS Kust saab Tuhala Nõiakaev vee? Tuhala Nõiakaevu ülevoolu algus ületab ajakirjanduses peaaegu alati uudistekünnise. Tuhala Looduskeskuse juhataja A. Talioja andmetel on Nõiakaevu kaitseks antud Internetis üle allkirja, sealhulgas 109-st riigist maa ilmas ( et/keskkond/2372-naeiline-vaikus-nabala-karstialal. html). Kas Nõiakaev ikka vajab sellist üldrahvalikku ja ülemaailmset kaitsmist? Tuhala maastikukaitseala objektina on ta ju niigi riikliku kaitse all ning keegi ei kavatse teda mingil viisil kahjustada. Nõiakaev ja Tuhala karstiala Nõiakaev võlgneb oma erakordselt suure avalikkuse huvi tänu karstile. Karsti arengu üheks põhitingimuseks on liikuva vee olemasolu, mis sisaldaks kivimi lahustamiseks vajalikku agressiivset komponenti ning kannaks ära lahustunud aineid. Karbonaatsete kivimite lahustumise eelduseks on vees sisalduv CO 2 või teised orgaanilised või anorgaanilised happed. Nõiakaevust lõunasse jäävast Mahtra soostikust ja Leva rabast tulev pruunikas, humiinhapetest rikas, madala ph väärtusega vesi loobki karsti protsesside arenguks vägagi soodsa keskkonna. Kivimite karstumise intensiivsus oleneb kliimast. Karsti arengu seisukohast on oluline sademete hulk ja jaotus aasta vältel ning ka õhutemperatuur. Viimasest sõltub, kas sademed langevad lume või vihma näol ja kui kiiresti sulab ära lumikate. Karst kulgeb kõige intensiivsemalt kevadel lume sulamise järel, siis kui pindmiste vooluvete hulk on suurim. Tuhala Nõiakaev. Foto: H. Bauert

17 Kust saab Tuhala Nõiakaev vee 15 Tuhala jõe valgala skeem näitab, et Ämmaaugu kurisus neelduv Tuhala jõe vesi pärineb kurisust lõuna- ja kagu poole jäävalt toitumisalalt.

18 16 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS Tuhala (Kata) karstiala on kahtlemata Eesti üks kõige paremini uuritud ja hoitud karstialasid. Sealseid koopaid ja karstinähtusi on põhjalikult uurinud aastatel Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi vanemteadur Ülo Heinsalu. Tähelepanuväärne on, et oma aastal ilmunud raamatus on Ü. Heinsalu Kata karstivälja põhjalikus kirjelduses Nõiakaevu mainitud vaid ühe lausega: Väga veerikkal ajal algab oja Nõiakaevuga, mis ajab siis vett välja. Aastal 1987 koostatud Kata karstiala koobaste ja allikate kirjelduses ei ole Nõiakaevu aga mainitud ühe sõnagagi (Heinsalu, 1987). Nõiakaevust on unikaalse loodusobjekti kuvandi loonud hoopis Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja (Talioja, 2004). Tuhala karstiala asub samanimelise jõe alamjooksul Kose valla Kata külas aastal loodi mitmesuguste karstivormide poolest tähelepanuväärse maastiku kaitseks Tuhala maastikukaitseala, mille pindala on ha. Karstiala paikneb Ülem-Ordoviitsiumi Vormsi lademe avamusel, kus pinnakate on esindatud õhukese moreenikihiga. Tuhala karstivälja pikkuseks on 1.5 km ja laiuseks umbes 1.2 km. Karstialal voolav Tuhala jõgi kaob tavalise veeseisu ajal maa alla Ämmaaugu pugemites ja väljub maapinnale umbes poolteist kilomeetrit põhja pool asuvates Veetõusme allikates. Ämmaauk on umbes 25 m pikk ja 3.5 m sügav kurisu, mille neeldumisvõimet on hinnatud ligikaudu 800 liitrile sekundis. Üldse on maa-aluse jõe vooluala kohal loendatud maapinnal üle 30 langatuslehtri. Suurvee ajal võib vesi neelduda kuni 80 pugemis, mis asuvad pea 500 meetri pikkuses, sopilises ja mitmeharulises karstiorus. Suurimad neeldumiskohad on Ämmaauk, Kihu kurisu, Virulase org ja Kirstu auk. Tuhala karstiala üks tähelepanuväärsemaid karstivorme on Eesti pikim (58 m) Virulase koobas, mis avastati aastal. Koobas asub maapinnast kuni 7 meetri sügavusel ning väga väikesekasvulise inimese poolt läbitavate käikude kogupikkus ulatub kuni 90 meetrini. Virulase koobas on maaaluste avardunud lõhesüsteemide kaudu ühenduses Nõiakaevu alt läbiminevate vooluteedega: kohalikud elanikud on märganud, et kui langatusoru nõlval olev koopa sissekäik jääb suurvee alla, siis hakkab Nõiakaev varsti üle voolama. A. Talioja (2004) on oma raamatus Tuhala märkinud, et Virulase koopa ava asub Nõiakaevu rakmetest 2.35 meetrit kõrgemal ning hinnanud, et Nõiakaevu ülevoolu algamiseks peaks kaevu toitva Tuhala jõe vooluhulk olema vähemalt 5000 l/s. Pendlimehed väidavad oma geobiotopograafilisele meetodile tuginedes, et Tuhala jõe maa-alune osa on kolmeharuline, pikkusega kokku 6 km. Tegelikult võib maapinnalähedases karstunud paelasundis olla rohkemgi voolukanaleid. Lõpeb ju Virulase koobaski lõhesüsteemiga, kust inimene edasi ei pääse, küll aga pääseb vesi. See, et Virulase koopasse, Ämmaauku ja teistesse vee neelukohtatesse voolanud vesi ei mahu karstikanalitesse ära ja otsib endale Nõiakaevu kaudu väljapääsu maapinnale, põhineb lihtsalt hüdraulikal. Maapinna kõrgus Virulase koopa juures on ligikaudu 5 m kõrgem (60.5 m) võrreldes Nõiakaevu alaga (55.5 m). Teisisõnu, kui kõik Nõiakaevust lõunapoole jäävad Tuhala jõe maasisesed vooluteed ja ka Kata karstiala maapealsed langatuslehtrid on Tuhala jõe tulvavetega täitunud, siis tõuseb pealetulvava jõevee surve tõttu veetase ka mitmeid meetreid madalamal asuvas Nõiakaevus. Seega võib Sulu talu õuele rajatud 2.4 m sügavust salvkaevu vaadelda kui sesoonset tõusuallikat, millest väidetavalt võib Tuhala jõe tulvavete ajal üle kaevurakmete voolata vett kuni 100 l/s. Nõiakaevu ÜlevoolU põhjustavad Tuhala jõe tulvaveed Eesti jõgede äravool oleneb suurel määral kliimast. Eesti asub Läänemere idarannikul, mis on merelise ja mandrilise kliima üleminekuvöönd. Harju alamvesikonna, kuhu kuulub ka Tuhala jõe valgala, ilmastikku mõjutab Läänemeri ning siinne õhuniiskus on kõrge (Tallinnas ligi 80%). Aasta keskmine sademete hulk on Harjumaal Keilas ja Sakus 740 mm, Raplamaal 747 mm (Kuusiku). Põhjavee toiteks arvatakse keskmiselt 10% sademetest ehk ligikaudu 70 mm aastas. Aastane keskmine aurumine on 450 mm, keskmine õhutemperatuur suvekuudel tavaliselt C, talvel -4 kuni -5 C. Sellised näitajad tekitavad pigem liigniiskust kui veepuudust. Kõik Harju alamvesikonna jõed voolavad kas kagust loodesse või lõunast põhja. Jõgede voolukiirus on erinev (0.1 kuni 2 3 m/s). Vooluhulga sesoonsed muutused on väga suured. Aastaringsed ööpäevase maksimaalse ja minimaalse vooluhulga erinevused on tihti kuni sajakordsed.

19 Kust saab Tuhala Nõiakaev vee 17 Jõgede puhul on üleujutused tavalised nähtused, mis tekivad vooluhulga järsul suurenemisel. Siis tõuseb jõevesi üle kallaste ja ujutab ümbritsevad maaalad veega üle. Tulv on jõevee juhuslik ja enamasti lühiajaline kõrgseis, mida võib põhjustada paduvihm, lume intensiivne sulamine äkilise soojalaine tõttu või kestev vihma sadu. Nimetatud nähtused on omased ka Tuhala jõele, põhjustades maapinnalähedases paelasundis karstunud voolukanalite kiire täitumise ning lõpptulemusena Nõiakaevu ülevoolu ndate aastate lõpus koostatud valgalade kaardikihi järgi on Tuhala jõe valgala pindala km². Nagu eelpool nimetatud, on Nõiakaevu ülevooluks vaja Tuhala jõe vooluhulka 5000 l/s, mis jagatuna valg ala pindalaga annab jõe äravoolu mooduliks l/s km². Kui erakordne selline äravool on? Tuhala jõe kohta on andmed puudulikud. Küll aga saab seda tulemust võrrelda teiste selle piirkonna jõgede tulvavee äravooluga. Eesti jõgedele on iseloomulik kaks tulvavee perioodi. Seoses sügisvihmade saabumisega suureneb jõgede vooluhulk. Nii ulatub sügisvihmadega seotud tulvavee äravoolumoodul Pirita jõel 48.1 l/s km², Tõdva jõel 41.8 l/s km² ja Keila jõel l/s km². Eriti oluline Eesti jõgede režiimifaas on kevadine suurvesi, mille kestel toimub 30 40% summaarsest aastasest äravoolust. Kõige suuremad vooluhulgad leiavad reeglina aset sel perioodil. Pirita jõe pikaajaline keskmine maksimaalne äravoolumoodul on sel perioodil 78.3 l/s km² ja Tõdva jõel 67.2 l/s km². Ühepäevane maksimaalne äravoolumoodul Keila jõel võib ulatuda kuni 203 l/s km². Kas Nõiakaev on igavene? Nõiakaevu ülevooluks vajalik Tuhala jõe veehulk ei ole seega midagi erakordset ja vastavate ilmastikutingimuste kokkulangemisel jätkab Nõiakaev oma tegutsemist. Sellele annavad kinnitust ka Tuhala karstialal tehtud mõõtmised aastal asutati siin Geoloogia Instituudi karstiuurimisjaam. Aastatel toimus karstialal veeseire, mille käigus hüdrometeoroloogia teenistus mõõtis kaks korda kuus kuues punktis Tuhala jõe vooluhulka. Selgus, et maa alla voolab, eriti suurvee ajal, rohkem vett kui Veetõusme allikates pinnale tõuseb. On selge, et selline võimas lõunast ja kagust põhja ning loodesse suunduv pinnase- ja põhjaveevool, eriti suurveetulva kestel, on mitu suurusjärku võimsam kui Nabala maardlasse planeeritavate paekarjääride võimalik mõju Nõiakaevule. Seda kinnitavad ka Eesti Geoloogiakeskuse poolt tehtud mudelarvutused. Kokkuvõtteks võib kinnitada, et Nõiakaevu ülevoolu põhjustava Tuhala jõe ja sellega seotud Tuhala maastikukaitsealale jäävate karstumise tulemusel kujunenud maa-aluste vooluteede (salajõgede) toiteala asub Nõiakaevust kaugel kagu pool, seega kaevandamine ja pinnasevee taseme alandamine Nõiakaevust enam kui kolme kilomeetri kaugusel loode pool ei saa kuidagi Nõiakaevu ülevoolu mõjutada. koostas: Rein Perens kasutatud kirjandus: Heinsalu, Ü., Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Tallinn, Valgus. 93 lk. Heinsalu, Ü., Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus. 159 lk. Talioja, A., Tuhala. Maalehe Raamat. 127 lk.

20 18 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS Nabala karstiala ja Tuhala Nabala salajõed? Võitlus ehitusmaavarade kaevandamise vastu on Eesti Vabariigis viimastel aastatel aktiveerunud ja kohati võtnud väga kummalise iseloomu. Mingilgi moel võib veel aru saada kohalike elanike vastuseisust, kes kardavad naabruses olevate karjääride puhul oma kaevudes veetaseme alanemist, ehkki seaduse järgi on kaevandajatel kõikjal Eestis kohustus tagada kohalikele elanikele joogivesi uute või parendatud kaevude näol. Vahel aga astuvad maavarade kaevandamise vastasesse võitlusse ka kogenud geoloogid, kes oma ettevõtmistes ei jää alati reaalsuse piiridesse. Näiteks esitas suurte kogemustega hüdrogeoloog Hella Kink 07. juulil aastal Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) sissekandmiseks uue ürglooduse objekti 8080 ha suuruse Nabala karstiala. Selle EELIS-e andmebaasis registreeritud karstiala alusel tegi MTÜ Tuhala Looduskeskus omakorda 04. veebruaril 2010 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Nabala maastikukaitseala moodustamiseks. Kaitse alla võtmise eesmärgiks on avalduses märgitud: Nabala maastiku kaitseala moodustamise eesmärk on unikaalse maa-aluste jõgede võrgustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine, kaitstes põhjavett, karsti ja haruldasi taimi. Tegemist on looduslikult nitraaditundliku alaga ehk avatud karstiga. Karstivormid kavandataval Nabala maastikukaitsealal Nagu ettepanekust lähtub, on Nabala maastikukaitseala eesmärk nitraaditundliku karstiala kaitse. Kuid millised karstivormid paiknevad nitraadi tundlikul Nabala planeeritaval maastiku kaitsealal? Allolevalt kaardipildilt võib näha, et Tuhala Nõiakaev koos Tuhala karstiväljaga jääb juba eksisteerivale looduskaitsealusele Tuhala maastikukaitsealale. Planeeritaval 8080 ha suurusel Nabala karstialal puudub seniste andmete alusel karstumine pea täielikult. Sellel alal ei ole kirjeldanud karstivorme ei sellised tuntud karstiuurijad nagu geoloogiadoktorid Ülo Heinsalu ja Enn Pirrus. Niinimetatud Nabala karstiala karstivormid puuduvad ka H. Kingu aastal ilmunud raamatus Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus. Samas aga kolm aastat hiljem teeb H. Kink ettepaneku 8080 ha suuruse Nabala karstiala kandmiseks Eesti ametlikku keskkonnaregistrisse EELIS-e andmebaasi. Tuleb siiski tunnistada, et EELIS-e andmebaasis kirjeldatud Nabala karstiala põhjapiiril Paekna allikajärve ja sellest 1.5 km lõuna pool paikneva Kurevere küla vahel esineb tõenäoliselt maa-alune vetevool avardunud lõhesüsteemide kaudu. Samuti on paar madalat karsti lehtrit teada Kurevere külas. Üksik karsti langatuslehter on veel registreeritud Tuhala Nabala tee

21 Nabala "karstiala" ja Tuhala Nabala "salajõed" 19

22 20 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS äärses Sõmeru külas. Nii Kurevere Paekna karstivormid kui ka Sõmeru karstilehter paiknevad sarnaselt Tuhala karstiala karstiilmingutele avatud, metsavabal maastikul. Seega karsti kaitseks planeeritava Nabala maastikukaitseala territooriumil karstinähtused praktiliselt puuduvad. Miks see nii on? Vastus on lihtne kui vaadata Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud geoloogilisi läbilõikeid, kus on näha, et Ülem-Ordoviitsiumi lubjakive katab kogu Nabala maardla piires keskmiselt 3 6 meetri paksune kvaternaarisetete kiht. Tegemist on viimase mandrijäätumise käigus kujunenud moreentasandikuga, kus aluspõhja lubjakivid on (erinevalt Tuhala karstialast) kaetud suhteliselt paksude savikate jääajasetetega. Lubja kividel lasuv mitme meetri paksune moreeni ja liivsavi kiht tõkestab oluliselt sademevete imbumist põhjavette ning seetõttu ei ole Tuhala Looduskeskuse poolt määratletud Nabala karstialal toimunud karsti kujunemist, avakarstist rääkimata.

23 Nabala "karstiala" ja Tuhala Nabala "salajõed" 21 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni otsus 09. veebruarist 2010 Nabala karstiala kaitseväärtustest, mis saadeti Keskkonnaministeeriumile, MTÜ Tuhala Looduskeskusele ning Kose, Saku, Kiili ja Kohila vallavalitsustele.

24 22 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS Teisalt näitab kiire pilguheit piirkonna ortofotole, et enamik planeeritavast Nabala maastikukaitsealast on kaetud metsadega. OÜ Tirts ja Tigu teostas aastal MTÜ Tuhala Looduskeskuse poolt ettepandud maastikukaitseala maa-alal loodusväärtuste inventuuri, millega kaeti kokku 3161 ha. Inventuuri tulemusel leidis kinnitust fakt, et alal domineerivad rohunditerikkad kuusikud, järgnevad soostuvad ja soolehtmetsad ning umbes võrdväärselt vanad laialehised metsad ja liigirikkad madalsood. Kui rohunditerikkaid kuusikuid leidub siin-seal pea igal pool, siis lehtmetsad ja soostuvad metsad levivad just ala lõunaosas. Aruande autorite poolt oletatakse, et uuritud piirkonna põhjapoolne ala on kuivendunud pärast Angerja oja kraavitamist. Teatavasti soovis aga MTÜ Tuhala Looduskeskus oma ettepaneku raames moodustada Nabala maastikukaitseala, et kehtestada kaitserežiim looduslikult nitraaditundlikul alal, kus on tegemist avakarstiga. Kuidas on rohunditerikkad kuusikud ja soostuvad lehtmetsad seotud nitraaditundliku alaga ning avakarstiga, jääb allakirjutanule siiani arusaamatuks. Kokkuvõttes jääb mulje, et kaitseala moodustamise ettepaneku on teinud inimesed, kes ei ole vastavat piirkonda ise üldse külastanud ning ei ole isegi vaadanud Maa-ameti Geoportaalis ( ee/xgis/xgis) taotletava maastikukaitseala kaarti ja ortofotot, kus on selgelt näha tiheda kraavidevõrgustikuga kaetud metsamassiivid. Ka selline soliidne institutsioon nagu Eesti TA Looduskaitse Komisjon on teinud esildise Nabala karstiala kaitseväärtustest, mis on adresseeritud Keskkonnaministeeriumile, Nabala piirkonna vallavalitsustele ja MTÜ Tuhala Looduskeskusele. Vastava esildise punktis 4 rõhutatakse, et ulatusliku karsti olemasolu tõttu on ala kahtlemata nitraaditundlik. Juhul kui seda tiheda kraavide võrguga kaetud ning soostuvate lehtpuu- ja kuusemetsadega ala peetakse komisjoni liikmete poolt maastikuliselt nitraaditundlikuks karstialaks, siis tekib küsimus nende pädevuses. Eesti Vabariigis kehtiva Veeseaduse 26 (1) alusel loetakse nitraaditundlikuks ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Veeseaduse 2 defineerib aga karstiala kui karsti leviku piirkonda, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse. Tuhala Nabala piirkonna niinimetatud maa-aluste jõgede levikuskeem H. Potteri artiklis Tuhala Nabala salajõed kas vitsameetod valetab? (Eesti Loodus nr. 7, 2008, lk. 49) esitatud joonise järgi. Tõdva-Nabala 1 Vääna jõgi PAEKNA Kirdalu Paekna allikajärv kuiv voolusäng Viira allikasoo Nabala Tuhala Tuhala-Nabala piirkonna maa-alused jõed Angerja oja Pirita jõgi Kõrnumäe turbakarjäärveehoidla TAGADI KURTNA Planeeritavad lubjakivikarjäärid: 1 - Nõmmküla 2 - Tagadi 3 - Nõmmevälja 4 - Tammiku Tallinn-Viljandi Kurtna Kassaru PRILLIMÄE 2 3 NABALA KARSTIALA 8080 ha (Eesti Loodus nr. 7, 2008, joonis lk. 49 järgi) ANGERJA Kurevere PAHKLA Möllu allikad Kohila-Kolu 4 Silmaallikas Nõmme TAMMIKU Übina Lutsa Tammiku Tuhala jõgi TUHALA Tuhala jõgi Nõmme jõgi Veetõusme allikad Nõiakaev Ämmaauk Tuhala jõgi

25 Nabala "karstiala" ja Tuhala Nabala "salajõed" 23 Salajõgedest Nabala karstialal Eestis on mitmetel karstunud aladel teada jõgede voolusänge, kus kevadise suurvee aegu voolab vesi mööda maapealset sängi, muul aastaajal aga niriseb vesi mööda sängialust või mööda lähikonnas olevaid kivimi lahustumise tulemusel kujunenud avardunud lõhesüsteeme. Tuntumad neist salajõgedest voolavad Kostivere karstialal Tallinna lähedal ja Uhaku karsti alal Kirde-Eestis. Läänemaal aga kannabki selline maa-alune jõgi Salajõe nime. Kuid ka karstialadele suubuvad maapealsed jõed annavad väikeste jõgede mõõdu välja vaid suurvete aegu. Tavaliselt on siiski tegemist vähem või rohkem veerikaste ojadega, mis karstialal jätkuvad maa all enam-vähem samasuunaliselt mõnesaja meetri kuni paari kilomeetri pikkuselt. Samalaadne on ka Tuhala jõe maa-alune teekond Tuhala maastikukaitsealal, mis Ämmaaugust alates kulgeb mööda maa-alust vooluteed umbes 1.5 kilomeetrit põhjasuunas, tõustes uuesti maapinnale veerikaste Veetõusme allikate alal. Aastatel läbisid aga meediat pidevalt uudised pendli abil uute salajõgede avastamise kohta Tuhala Nabala piirkonnas. Kokku fikseeriti 8 niinimetatud maa-alust salajõge, mis 07. juulil aastal lisati hüdrogeoloog H. Kingu poolt Eesti Looduse ametlikku infosüsteemi EELIS. Kui Salajõgi ja Jõelähtme jõgi voolavad enam-vähem sirgjooneliselt kuni paari kilomeetri pikkuselt mööda maapinnalähedasi laienenud lõhesüsteeme ning voolamine toimub vabavooluliselt gravitatsiooniseaduse alusel, st. vesi voolab kõrgemalt alalt madalamale, siis hiljuti pendli abil Nabala Tuhala piirkonnas registreeritud 8 uut salajõge on aga mitmes mõttes ainulaadsed. Erinevalt põhja poole, Soome lahte, suunduvatest maapealsetest jõgedest-ojadest kulgevad mitmed neist hoopis ida-läänesuunaliselt, tehes maa all uskumatult keerulisi lookeid ja isegi silmuseid. Tähelepanuväärseim neist on aga nn. Lutsa maaalune jõgi, mida EELIS-e infosüsteemis kirjeldatakse järgmiselt: Lutsa maa-alune jõgi algab Tuhala jõe ääres asuvast Laulukoja allikast ja avaneb Möllu allikates, mille vesi suundub Angerja oja kaudu Pirita jõkke. Kaardipildis on näha 8.6 kilomeetri pikkuse Lutsa maa-aluse jõe veidrat silmust moodustav voolusuund kirdest edelasse, samas kui maapinnal voolava Lutsa oja voolusuund on täiesti vastupidine edelast kirdesse. Kuid Lutsa maa-aluse jõe tõeline unikaalsus seisneb loodusseaduste täielikus eiramises, kuna AS Eesti Kaardikeskuse topograafi H. Potteri poolt aastal teostatud mõõdistusandmete alusel voolab Laulukoja allikast algav maa-alune jõgi 14 meetrit kõrgemale, avanedes uuesti Möllu allikates (Potter, H., 2008a). Koolis füüsikat õppinud inimestel on igatahes raske välja mõelda seda jõudu, mis tõstaks ühes allikas algava ning 8.6 km kaugusel teise allikasse suubuva maa-aluse jõe veetaseme suubumiskohas 14 meetri kõrgusele võrreldes jõe alguspunktiga. Rääkimata sellest, et lisaks voolamisele vastu mäge, toimub voolamine ka vastassuunas kõikide samal alal voolavate maapealsete ojadega. Samalaadselt käitub ka H. Potteri poolt aastal kaardistatud 9.3 km pikkune Kird alu maa-alune jõgi, mis tõsi küll liigub ainult üle 3 meetrise künka jõe keskosas (Potter, H., 2008a, lk 50). H. Potteri arvates kinnitavad pendli abil avastatud Tuhala Nabala salajõgede olemasolu Soome firma Roadscanners OY poolt aasta veebruaris läbiviidud uuringud georadariga (Potter, H., 2008b). Roadscanner OY aruanne (2008) sisaldab siiski mitmeid küsitavusi Nabala Tuhala ala karstumise kohta: georadari mõõtmisprofiilide kogupikkuseks on aruande alusel 15 km, kuid lisatud seitsmel joonisel on märgitud vaid 12 kohta, kus soomlaste arvates võiks esineda maa-aluseid vooluteid mingil põhjusel ei ole geo radariga kaardistatud kõige ilmsema maa-aluse jõe ehk Tuhala jõe maa-aluseid vooluteid Ämmaaugu Nõiakaevu Veetõusme allikate vahelisel alal georadari andmestik ei näita mitmel juhul H. Potteri poolt kaardistatud maa-aluseid jõgesid, sealhulgas näiteks Lutsa maa-alust jõge, mis ristub kahel korral georadari profiiliga (georadari andmetel esineb ristumiskohtades massiivne lubjakivi) masssiivne lubjakivi on märgitud ka Kirdalu georadari profiili loodeosas (karttaliite 4), ehkki samas kohas peaks metsasihi alt H. Potteri kaardistusandmetel (MTÜ Pakri Looduskeskus, 2007) läbi voolama Kirdalu maa-alune jõgi ka ei tuvastata georadari profiilil (karttaliite 6) Kassaru maa-alust jõge, mis H. Potteri joonisel (MTÜ

26 24 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS Pakri Looduskeskus, 2007) ristub georadariga uuritud metsasihiga. Seega OY Roadscanners aastal poolt läbiviidud georadari uuringud näitavad vaid Ordoviitsiumi paemassiivi lõhelisust, mis on üldteada fakt kogu Põhja- ja Kesk-Eestis. Üldteada on ka fakt, et vesi liigub mööda lõhesid ning kui lõhesid ei oleks, oleksid paekihtidesse rajatud kaevud kuivad. Georadari profiilidel välja eraldatud nn. urbse kivimi vööndid (soome keeles huokoinen kallihorisontti) ongi suurenenud lõhelisusega kivimid. Intensiivsema veeliikumise tingimustes võib toimuda lõhelise paekivimi osaline lahustumine, mis viib kivimi karstumisele. Karstumist soodustab oluliselt humiinainetest rikastunud soodest pärit happelise vee (rabavee ph on tavaliselt ) läbivool maapinnalähedasest lõhelisest lubjakivist. Seetõttu on mõistetav Tuhala maastikukaitsealale jääva maa-aluse jõe teke, sest Ämmaaugu alal maa alla kaduv Tuhala jõgi toitub ju peamiselt lõuna poole jääva Mahtra soostiku vetest. Siin on tuhandeid aastaid toimunud happelise vooluvee tulemusel aastaringne karbonaatkivimi

27 Nabala "karstiala" ja Tuhala Nabala "salajõed" 25 TUHALA jõgi Lutsa maa- al une jõgi Lutsa maa-alune jõgi Möllu allikad Laulukoja allikas TUHALA ja Lu tsa o H. Potteri kaardistatud Lutsa maa-alune jõgi allikas: Keskkonna-uuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas. MTÜ Pakri Looduskeskus, georadari profiilid: Maatutkamittaukset Tuhalan alueella. T. Herronen & T. Saarenketo. Roadscanners, roheline massiivne kivim (ei havaintoa) oranž poorne kivim (huokoista rakennetta) NABALA

28 26 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS lahustumine. Samas kevadised suurveed on toiminud surve pesuna, puhastades lõhesüsteemid lahustumisel järelejäävast savimaterjalist. H. Potteri, R. Hansteini ja A. Talioja poolt Tuhala Nabala piirkonnas pendli abil kaardistatud teised salajõed (keskmine laius 4 meetrit, sügavus maapinnast 5 8 m ja veesoone laius 0.3 m, vt. H. Potter, 2008a) on väga spekulatiivse iseloomuga. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) järgi mitmed neist algavad allikates ja suubuvad allikates või siis jätkavad edasi voolamist ojadena. Loogikavastane on väita, et maa-alune jõgi saab maapinnale tõustes jätkata edasivoolamist ojana? Tuhala jõe puhul (sarnaselt Jõelähtme jõele Harjumaal või Salajõele Läänemaal) on olukord selge jõgi kaob maa alla ja mõne kilomeetri pärast maapinnale tõustes jätkab edasi voolamist jõena. Isegi Paekna allikajärvest (kuhu väidetavalt peaks suubuma Kirdalu, Kurtna, Kassaru ja Kurevere maaalused jõed) põhjapoole väljavoolav Vääna jõgi meenutab esimestel kilomeetritel vaid põldude vahel kulgevat mõne meetri laiust magistraalkraavi. Juhul kui ikkagi soovitakse tõestada Tuhala Nabala piirkonnas pendli abil määratud maa-aluste jõgede olemasolu, tuleks Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perensi soovituste alusel puurida nn. salajõgede kohal kuni 10 meetri sügavused puuraugud ja selgitada salajõgede olemasolu kas televiisorsondi või puuraugu sisese vooluhulga-karotaaži abil. Seniks aga tuleks tõestamata ning avalikkust segadusse ajavad KIrdalu, Kurtna, Kas saru, Kurevere, Lutsa, Nõmme, Tammiku ja Übina nn. maaalused jõed eemaldada ametlikust Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS. Kokkuvõtteks võib märkida, et kui tahetakse luua Tuhala Nabala piirkonda 8080 hektari suurune kaitseala, siis võiks selle eesmärgiks olla rohunditerikaste kuusikute ja soostuvate metsade kaitse (koos sealse loomastiku ja taimestikuga). Tuhala Looduskeskuse poolt välja pakutud maaaluste jõgede olemasolu on tänaseni teaduslike meetoditega tõestamata ning kindlasti mitte ei ole väljapakutud Nabala maastikukaitseala raames tegemist nitraaditundliku avakarstialaga. koostas: Heikki Bauert kasutatud kirjandus: Kink, H., Keskkonna-uuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas. MTÜ Pakri Looduskeskus, Potter, H., 2008a. Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?, Eesti Loodus nr. 3. Potter, H., 2008b. Tuhala-Nabala salajõed kas vitsameetod valetab?, Eesti Loodus nr. 7. Herronen, T. & Saarenketo, T Maatutkamittaukset Tuhalan alueella. OY Roadscanners.

29 Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur 27 Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur nabala MKA ettepaneku LOODUS VÄÄRTUSTE INVENTUURI aruande KOKKUVÕTE OÜ Tirts & Tigu viis aastal läbi Nabala maastikukaitseala (MKA) loodusväärtuste inventuuri, mille eesmärgiks oli anda ülevaade kavandatava Nabala MKA territooriumile jäävatest loodusväärtustest ja kaitseala moodustamise põhjendatusest ja vajalikkusest. Inventuuriga kaeti 3161 ha kavandatavast Nabala maastikukaitsealast ning lisaks hinnati ka piirnevaid alasid. Järgnevatel joonistel on kollase ristkülikuga tähistatud ala, mille piires lisaks inventuurile koguti OÜ Tirts & Tigu poolt taustaandmeid ka riiklikest registritest. Punase joonega piiratud ala tähistab MTÜ Tuhala Looduskeskuse poolt väljapakutud Nabala maastikukaitseala piiri. Nagu teada, taotletakse vabariikliku tähtsusega Nabala lubjakivimaardlasse nelja mäeeraldist (Nõmmküla, Tagadi, Nõmmevälja ja Tammiku) ehituslubjakivi kaevandamiseks. Samas on Tuhala Looduskeskus teinud 04. veebruaril 2010 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku 8080 ha suuruse Nabala maastikukaitseala moodustamiseks. Maastikukaitseala loomise eesmärgiks on unikaalse maa-aluste jõgede võrgustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine, kaitstes põhjavett, karsti ja haruldasi taimi. Tegemist on looduslikult nitraaditundliku alaga ehk avatud karstiga. Kavandatava Nabala MKA territooriumile jäävad mitmed looduskaitseliste piirangutega alad, milledest suurimad on Rahaaugu hoiuala (400 ha) ja Tammiku looduskaitseala (380 ha). Et takistada paekivi kaevandamist Nabala lubjakivimaardlas, loodi Kose Vallavolikogu määrusega kohaliku tähtsusega Rahkvälja maastikukaitseala (vastav määrus tunnistati õigustühiseks Tallinna Halduskohtu poolt ) ning Kohila Vallavolikogu määrusega loodi Pahkla maastikukaitseala (määrus tühistatud Tallinna halduskohtu poolt ). Nabala MKA alale jääb ka mitmeid väikseid vääriselupaiku. I kaitsekategooria liikidest on loodava Nabala MKA piires teada kehtiva kaitsekorraga must-toonekure püsielupaigad (Angerja ja Pahkla) ning väike-konnakotka püsielupaik Sõmerus. OÜ Tirts & Tigu poolt koostatud Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuuri aruande järgi on alal teada järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), II kaitsekategooria 54 leiukohta; kärbesõis (Orphys insectifera), II kaitsekategooria 1 leiukoht; püst-linalehik (Thesium ebracteatum), II kaitsekategooria 5 leiukohta; pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), III kaitsekategooria 22 leiukohta; harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), III kaitsekategooria, 12 leiukohta; hall käpp (Orhis militaris), III kaitsekategooria 1 leiukoht; kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), III kaitsekategooria, 3 leiukohta; soo-neiuvaip (Epipactis palustris), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), III kaitsekategooria, 12 leiukohta; kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), III kaitsekategooria, 2 leiukohta; suur käopõll (Listera ovata), III kaitsekategooria, 3 leiukohta; harilik ungrukold (Huperzia selago), III kaitsekategooria, 8 leiukohta; kanakull (Accipiter gentilis), II kaitsekategooria, 1 leiukoht; laanerähn (Picoides tridactylus), II kaitsekategooria, 1 leiukoht; teder (Tetrao tetrix), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), III kaitsekategooria, 3 leiukohta; handkakk (Strix uralensis), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; musträhn (Dryocopus martius), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; rästik (Viperq berus), III kaitsekategooria, 1 leiukoht; laanekuklane (Formica sp.), III kaitsekategooria, 2 leiukohta; kimalased (Bombus sp.), III kaitsekategooria, 1 leiukoht. OÜ Tirts & Tigu aruande kokkuvõtvas osas leitakse, et piirkonna metsade intensiivne majandamine (ennekõike just suured ja hajali paiknevad lageraielangid) on ala kunagist terviklikku elupaigalist ja liigilist kõr-

30 28 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS 1 Rohevõrgustik ja kaitsealad kavandatava Nabala MKA piirkonnas (Tirts & Tigu, 2010: jooniste 16 ja 20 järgi) 2 3 TA 4 TA RA RA Rahaaugu hoiuala TA Tammiku LKA Taotletavad mäeeraldised 1 Nõmmküla 2 Tagadi 3 Nõmmevälja 4 Tammiku SOOKAERA PAEKNA aasta välitöödel registreeritud kaitsealuste liikide leiud (Tirts & Tigu, 2010: joonis 20 järgi) SÕMERU TAGADI TUHALA ANGERJA PAHKLA TAMMIKU PRILLIMÄE get väärtust oluliselt vähendanud ja väärtused on alal suhteliselt killustatud. Samas loodusväärtuste tihedus alal tingib selle, et pole otstarbekas luua kümneid püsielupaiku, mis kõik üksteisega piirnevad, otstarbekam oleks kohe planeerida kogu ala kui kompleksi riikliku looduskaitsealana kaitse alla võtta. Aruande lõppjärelduseks on, et võttes arvesse käesoleva ekspertiisi käigus registreeritud uusi kaitsealuste liikide leide ja elupaikade määratlust leiame, et alal on kindlasti otstarbekas riikliku kaitserežiimi rakendamine ja seda kõige tõenäolisemalt looduskaitseala režiimis. Ala kõr-

31 Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur 29 SOOKAERA PAEKNA II kaitsekategooria liikide leiukohad kavandataval Nabala maastikukaitsealal (Tirts & Tigu, 2010: jooniste 14 ja 21 järgi) SÕMERU TAGADI TUHALA ANGERJA PAHKLA TAMMIKU PRILLIMÄE Keskkonnaregistri andmete alusel Tirts & Tigu, 2010 inventuuri alusel SOOKAERA PAEKNA III kaitsekategooria liikide leiukohad kavandataval Nabala maastikukaitsealal (Tirts & Tigu, 2010: jooniste 15 ja 22 järgi) SÕMERU TAGADI TUHALA ANGERJA PAHKLA TAMMIKU PRILLIMÄE Keskkonnaregistri andmete alusel Tirts & Tigu, 2010 inventuuri alusel geimad väärtused jäävad piirkonda lääne-idasuunaliselt lõikavast metsateest lõunasse ja Tammiku kaitseala ning sellest põhja jääva väike-konnakotka püsielupaiga joonest ida poole. Kuigi ala on suhteliselt tugeva metsamajandusliku mõju all ja kohati elupaigaliselt vägagi killustunud, püsib alal kõrge looduskaitseline potentsiaal ja seetõttu leiame, et oleks otstarbekas kaaluda ala riikliku kaitserežiimiga kaitse alla võtmist ning ühendamist alast idas ja kagus paiknevate kaitsealuste loodusobjektidega.

32 30 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS Kommentaar loodusväärtuste inventuuri aruandele OÜ Tirts & Tigu poolt aastal koostatud aruandes Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur rõhutatakse kavandatava Nabala maastikukaitseala loodusväärtuste suurt tihedust ja sellest lähtuvalt maastikukaitseala kõrget looduskaitselist potentsiaali. Loodusväärtuste suure tiheduse (esinemissageduse) tõttu tuleks kaaluda riikliku kaitserežiimiga looduskaitseala loomist. Olles õppinud Tartu Ülikoolis loodusteadusi, tekib mul siinjuures küsimus seosest teatava geograafilise ala uurituse astme ja sellel alal registreeritud kaitsealuste liikide leiukohtade arvu kohta. OÜ Tirts & Tigu aasta aruandes toonitatakse loodusväärtuste suurt tihedust kavandataval Nabala maastikukaitsealal ning tõesti on aruande osaks olevatel kaartidel näha rohkelt II ja III kaitsekategooria liikide leiukohti tähistavaid kollaseid täppe. Kui aga vaadata Maa-ameti Geoportaalis looduskaitsealade rakenduse kaarti, siis ka siin on näha hulgaliselt kaitsealuseid objekte tähistavaid siniseid kolmnurkasid. Kaitsealuste liikide rikkalikud leiud esinevad aruande järgi piirkonnas, kus kõige laiemal alal leidub (Nabala MKA ette pandud piirides) rohunditerikkaid kuusikuid, millele järgnevad soostuvad ja soolehtmetsad ning umbes võrdväärselt vanad laialehised metsad ning liigirikkad madalsood. Kui rohunditerikkaid kuusikuid leidub alal killustatult pea igal pool, siis lehtmetsad ja soostuvad metsad levivad just ala lõunaosas. Madalsoid aga leidub nii lõunaosas kui ka põhja- ja loodeosas. Vaadates Maa-ameti Geoportaalis metsade levikut ka naabruses olevatel aladel, siis Nabala maastikukaitsealale sarnased, tiheda kraavidevõrgustikuga kuivendatud soostuvad ja soolehtmetsad ning rohunditerikkad kuusikud levivad ka kümmekond kilomeetrit ida poole jääval, pindalaliselt pea sama suurel Aruvalla-Perila-Kiviloo-Alavere-Ravila-Kose asulate vahele jääval maa-alal. Maa-ameti Geoportaalis oleval Looduskaitsealade rakenduse kaardil on sel alal näha aga vaid üksikuid käpaliste leiukohti paari ruutkilomeetri suurusel Alaverest läände jääval maa-alal.

33 Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur 31 Kuna registrites registreeritud kaitsealuste liikide leiukohtade arv erineb neis kahes lähestikku asuval, maastikuliselt ja taimkattelt sarnasel ning enam-vähem sama suurel maa-alal üle mitmekümne korra, siis saab seda vastuolu seletada mitte kaitsealuste liikide erakordse rohkusega kavandataval Nabala maastikukaitsealal, vaid Nabala ala oluliselt parema uurituse tasemega võrreldes Tallinn Tartu maanteest ida poole jäävate sarnaste metsamassiividega. On ju lisaks varasematele keskkonnauuringutele ja OÜ Tirts & Tigu poolt teostatud loodusväärtuste inventuurile aastal, tellinud Nabala piirkonna loodusväärtuste eksperthinnanguid keskkonnamõju hindamise programmide raames ka Nabala lubjakivimaardlas ehituslubjakivi kaevandamisest huvitatud arendajad (näiteks: Saku vallas kavandatava Nõmmküla lubjakivikarjääri eeldatava mõjuala botaaniline inventuur. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu, 2007; T. Ploompuu ekspertarvamus (2009) Kavandatava Tammiku karjääri ala taimed ja kooslused jt.). Kokkuvõttes võib nentida, et kui Aruvalla-Perila-Kiviloo-Alavere-Ravila-Kose asulate vahele jäävatel metsaaladel viidaks samuti läbi samalaadseid süstemaatilisi taimkatte ja muude loodusväärtuste inventuure, siis suure tõenäosusega leitaks ka siit kümneid ja kümneid kaitsealuseid liike ning lõpptulemusena saaks ka sellel maa-alal mitmetuhande hektari suuruse riikliku looduskaitseala moodustada. Potentsiaali täiendavate kaitsealuste liikide leidmiseks järgnevate uuringute/inventuuride käigus on ju küllaga ka kavandatava Nabala maastikukaitseala piires OÜ Tirts & Tigu inventuuri käigus tuvastati 3161 ha suurusel soostuvate metsade ja rohundirikaste kuusikute alal vaid 1 rästiku (Viperq berus) leid, ehkki seda tüüpi maastikel peaks neid esinema kümnete kui mitte sadade eksemplaridena. koostas: Heikki Bauert kasutatud kirjandus: Klein, L., Timm, U. ja Kiristaja, O., Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodusväärtuste inventuur. Väljavõte Looduskaitse ja Natura 2000 alade kaardirakendusest (Maa-ameti Geoportaal). Tumerohelise joonega on tähistatud kavandatava Nabala maastikukaitseala piir.

34 32 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS Nõmmküla karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule ja Natura 2000 aladele Taimestik ja loomastik Taotletav mäeeraldis ja selle ümbrus on kaetud segametsaga, kus valdavaks okaspuuks on kuusk, kuid esineb ka mändi. Lehtpuudest esineb kaske, leppa, haaba ja ka sarapuud. Mets on arvel tulundusmetsana. Kavandatav mäeeraldis asub rohevõrgustiku tuumala servas (vt. joonis lk 30). Kavandatava karjääri mõjupiirkonda jääb kaks vääriselupaika: nr jääb mäeeraldisest 400 m kaugusele kagusse ning nr jääb 800 m kaugusele lõunasse. Vääriselupaigad on kirjeldatud U. Timmi (2006) koostatud eksperthinnangus: VEP nr , Sinilille kasvukohatüüp. Erivanuseline kase-haava segamets, tugeva kuuse osakaaluga. Vanemad kased ja haavad ulatuvad vanuselt 100 aastani. Paar väga vana kuuske. Pool eraldusest (1994. a korraldus) endine talumaa, pool riigimets. Vääriselupaigaks on arvestatud 0,9 ha riigimetsa. Tunnusliigid: haava-tardsamblik (Leptogium saturninum), punetav vistarsamblik (Mycoblastus sanguinariu), kiiriksamblik (Opegrapha spp). VEP nr , Sinilille kasvukohatüüp. Kuuse-segamets. Kuuske üle 50%. Keskmine vanus a. Kuuse vanus on kõige erinevam. Leidub palju üle 100 a. Keset eraldust üsna suurepinnaline mägralinn. Täiesti majandamata. Pind 1,1 ha. Tunnusliigid: kännukatik (Nowellia curvifolia), kuuse-nublussamblik (Lecanactis abietina), kahvatu varjusamblik (Chaenotheca brachypoda). Taotletavast mäeeraldisest mitte väga kaugel asuvad kaks kaitsealust niitu. Esimene 350 m kaugusel kirdes ja teine 500 m kaugusel kagus. Taotletava mäeeraldise alal tehtud botaanilise inventuuri käigus leiti II ja III kategooria kaitsealuseid taimeliike. Ülevaade mäeeraldise piires leitud kaitsealustest taimedest on toodud joonisel lk. 35. Saadud tulemused on edastatud Keskkonnaregistrile. Natura 2000 alad jäävad kavandatavast karjäärist kaugele: Rahaaugu loodusala 4 km lõunasse, Hageri-Sutlema loodusala 5 km kaugusele läände ja Tammiku loodusala 7 km kaugusele kagu suunda. Harjumaa Jahindusseltsi andmetel on piirkond suhteliselt rikas ulukite poolest. Seal liiguvad metskitsed, jänesed, põdrad, metssead, rebased ja kährikkoerad. On teateid ka ilvese ja karu olemasolust. Paekivi kaevandamise mõju Mõju taimestikule. Kaevandamise mõju taimestikule vahetult karjääris oleks ühene taimestik hävineks. Mets raadataks, alustaimestik häviks pinnase koorimisel ja ladustamisel. Mäeeraldisel hävineb kujunenud kooslus tervikuna ja pärast korrastamist kujuneks tehisveekogu kallastel uus kooslus. Väljaspool mäeeraldist negatiivne mõju taimestikule on väiksem ja puudutab ainult neid kooslusi, mis on tundlikud põhjaveetaseme alangu suhtes. Metsakasvatuse seisukohast on kavandatava tegevuse mõju väljaspool mäeeraldist mullahüdroloogia mõjupiirkonnas positiivne, kuna tegemist on valdavalt liigniiske alaga, mille kohta annab kinnitust ka tihe metsakuivendusvõrk ja sellest hoolimata esinevad kevadised üleujutused, mis muudavad ala kohati läbimatuks. KMH raames tegi aastal Pärandkoosluste Kaitse Ühing piirkonna botaanilise inventuuri, et selgitada mäeeraldisel ja kaevandamise mõjuala piirides taimestiku botaaniline koostis. Selle kohaselt ei ole taotletav mäeeraldis ja selle ümbrus kuigi väärtuslik suurem osa metsi on suhteliselt noored, ühevanuselised ning kuivendatud majandusmetsad. Oletatavasti ei mõjutaks põhjavee alandamine ümbritsevaid taimekooslusi kuigi märkimisväärselt, sest kuivenduskraavid on põhjavee taset nagunii alandanud. Sügavamad kraavid ulatuvad kahe meetri sügavuseni. Soiseid, põhjaveetoitelisi taimekooslusi piirkonnas ei tuvastatud (Enn Sooviku andmetel vähemalt osa kuivendussüsteemidest enam täisefektiivsusega ei toimi. Nendel aladel lisanduks karjääri kuivendav mõju). Uuritava ala olulisim loodusväärtus on elujõuline, küllalt isendirohke ja laialdaselt levinud kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) populatsioon. Liik on Eesti

35 Nõmmküla karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule Kaitsealused taimed taotletaval Nõmmküla mäeeraldisel (Lisa 3 järgi: aruanne Saku vallas kavandatava Nõmmküla lubjakivikarjääri eeldatava mõjuala botaaniline inventuur. Tartu, 2007) vööthuul-sõrmkäpp kaunis kuldking mäeeraldise piir pruunikas pesajuur ungrukold teenindusmaa piir kaitstavate taimede teises kategoorias. Eesti Orhideekaitseklubi Klubi viis aastal läbi kauni kuldkinga leiukohtade inventuuri kogu Eesti alal, mille käigus tuvastati kuldkinga esinemist 324 leiukohas, neist 135 leiukohta asusid kaitsealadel ( Ööviiul nr. 6, 2007; ooviiul_6.pdf). Inventeerijate arvates oli enamik Eesti kuldkinga populatsioonidest heas seisundis. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu inventuuri tulemusena selgus, et peale kauni kuldkinga leidub uuringualal ja selle naabruses ka III kategooria kaitsealusesse liiki kuuluvaid taimi: kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), pruunikas pesajuur (Neottia nidusavis), ungrukold (Huperzia selago) ja vööthuulsõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsia). Nimetatud kaitsealused taimed paiknevad paiguti, hajusalt või harva kogu Eesti territooriumil. Kavandatava karjääri mõjupiirkond ei ole ühegi vaadeldava taime ainukeseks või peamiseks kasvukohaks. Mõju loomastikule. Taotletav karjäär paikneb rohevõrgustiku tuumalal ja hõlmaks tuumala kogu pindalast ~5 %, mis tähendab, et karjääri rajamisel tuleb teiste tegevuste kavandamisel sellega juba arvestada. Taotletava mäeeraldise põhjapiir asub lähimast rohekoridorist 300 m kaugusel, mis peaks olema piisav, et kavandatav tegevus karjääris ei mõjuta oluliselt rohevõrgustiku toimimist. Küll võib eeldada, et sagedaste lõhkamiste korral hoiavad ulukid karjäärist eemale. Kuna roomajad on vibratsioonile eriti tundlikud (lõhketööd, hüdrovasar ja veokid), siis ka nemad hoiavad karjäärist eemale. Senise praktika põhjal võib eeldada, et antud juhul ei avaldaks kavandatav tegevus rohekoridori toimimisele olulist negatiivset mõju. Küll ei saa välistada üksikute loomade hukkumist karjääri väljaveoteedel, kuid selle tõenäosus oleks väiksemate liikumiskiiruste tõttu oluliselt madalam võrreldes maanteedega. Kaitsealustele taimedele avalduva mõju leevendamine Ehituslubjakivi kaevandamisel taotletava mäeeraldise piires hävineks taimestik, s.h II ja III kategooria kaitsealused taimed, muutuks maastik ning maapõue tekiks mäeeraldise ulatuses kaeveõõs. Tegemist on mõjuga, mis on oma olemuselt vääramatu ning kaasneb karjääriviisilise kaevandamisega alati. Tehnoloogiliste meetoditega ei ole see vähendatav ega välditav.

36 34 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS Ainukeseks sisuliseks leevendusmeetmeks mäe eraldise piires oleks kaitsealuste taimede ümberasustamine looduskaitse seaduse mõistes. Kaitsealuste liikide ümberistutamist reguleerib Looduskaitseseadus ja Vabariigi Valitsuse määrus nr. 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord ( ) Ümberistutamise võimalikkuse üle otsustab II ja III kategooria taimede korral piirkondlik keskkonnaamet. Taimede ümberasustamise vajadusest peab teatama arendaja kirjalikult Keskkonnaametile, misjärel tellib viimane ümberasustavat liiki tundvalt eksperdilt arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta. Väljaspool mäeeraldist veetõkkega paekarjäär taimede kasvutingimusi praktiliselt ei mõjutaks. Ümberasustamine võib toimuda ainult siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit ning kui tegemist ei ole püsielupaigaga. Praegusel juhul püsielupaikasid taotletava mäeeraldise piires moodustatud ei ole. koostas: Heikki Bauert kasutatud kirjandus: Nabala lubjakivimaardlasse kavandatava Nõmmküla karjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEI- GER, Tallinn, Saku vallas kavandatava Nõmmküla lubjakivikarjääri eeldatava mõjuala botaaniline inventuur. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu, Timm, U. Eksperthinnang Tagadi maastikukaitseala moodustamise ettepaneku kohta. Tallinn, 2006.

37 Nõmmevälja karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule Nõmmevälja karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule ja Natura 2000 aladele Taimestik Nõmmevälja uuringuruum paikneb Harju- ja Raplamaa piiril. Alal on teostatud lahtise kraavitusega metsakuivendus ning seda katab kuuse enamusega segamets. Piirkonnas viimastel aastatel teostatud ulatuslikud metsaraided ei ole taotletava mäeeraldise ala oluliselt puudutanud. Vaid selle kaguosas on vanu raiesmikke. Taotletava mäeeraldise piires on küllaltki eriilmelisi puistuid, kuid valdavalt on tegu siiski loometsaga. Puurindes domineerib kuusk, üsna ohtralt on ka harilikku mändi ja arukaske, paiguti esineb üksikuid haabasid. Põõsarinde moodustavad paakspuu, harilik kuslapuu, pihlakas, mage sõstar, lodjapuu, kadakas, kohati sarapuu. Rohurindes on suurema ohtrusega metskastik (Calamagrostis arundinacea), sulg-aruluste (Brachypodium pinnatum), longus helmikas (Melica nutans), harilik maikelluke (Convallaria majalis), võsaülane (Anemone nemorosa), harilik leseleht (Maianthemum bifolium), harilik laanelill (Trientalis europaea), lillakas (Rubus saxatilis), harilik sinilill (Hepatica nobilis), harilik ussilakk (Paris quadrifolia), mets-härghein (Melampyrum sylvaticum), harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris). Samblarindes domineerivad harilik palusammal (Pleurozium schreberi), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), harilik laanik (Hylocomium splendens) ja lainjas kaksikhammas (Dicranum polysetum), paiguti esineb lausalise samblakattega alasid. Taotletava mäeeraldise kesk- ja idaosas esineb paiguti ka soostunud metsa laike, kus puurinde moodustavad peamiselt kuusk ja mänd, põõsarinde paakspuu. Rohurindes on sinihelmikas (Molinia caerulea), tarnad, harilik angervaks (Filipendula ulmaria), lillakas, harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), soo-piimputk (Peucedanum palustre), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana). Samblarindes aga domineerivad harilik palusammal ja soovildik (Aulacomnium palustre). Taotletavat mäeeraldist läbivate arvukate kraavide äärsetel metsasihtidel kasvab ohtramalt angervaksa, maikellukest, harilikku pilliroogu (Phragmites australis), tedremaranat (Potentilla erecta), paiselehte (Tussilago farfara) ja lillakat; põõsarindes paakspuud ja vaarikat; puurindesse lisandub siin hall lepp. Mäeeraldise kaguosas paiknevatel vanadel raiesmikel on kohati kujunenud puisniidulaadse üldilmega harvikud. Neil moodustavad hõreda puurinde kuusk ja kask, põõsarinde paiguti esinev kadakas, rohurinde kõrrelised (kastikud, punane aruhein, lubikas), piibeleht, võsaülane, kibe tulikas (Ranunculus acris), hunditubakad, peetrileht (Succisa pratensis), harilik härghein (Melampyrum nemorosum), harilik nurmenukk (Primula veris), harilik hiirehernes (Vicia cracca), ojamõõl (Geum rivale), harilik naat (Aegopodium podagraria), mets-harakputk (Anthriscus sylvestris), lõosilmad (Myosotis sp.) jt. liigid. Kohati on vanad raielangid juba kaetud tihedalt noorte kuuskede ja kasevõsaga. Välitöödega aasta juunis ja augustis püüti välja selgitada kaitsealuste taimeliikide kasvukohad Nõmmevälja taotletava mäeeraldise piires. Fikseeriti kolme kaitsealuse liigi esinemine (joonis lk. 36). Harilikku käoraamatut (LK III kat.) leiti ühest kohast mäeeraldise kaguosas, kus vana raiesmiku serval kasvas viis selle liigi eksemplari. Pruunikat pesajuurt (LK III kat.) leiti kolmest kohast ala lõuna- ja idaosas. Kõige arvukamalt leiti kaitsealustest liikidest kauni kuldkinga (LK II kat.) kasvukohti. Peamiselt paiknesid need vaadeldava ala kesk- ja põhjaosas, kuid paar leiukohta ka kaguosas. Samade kaitsealuste taimeliikide kasvu kohti on Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduse andmeil võetud arvele ka taotletavat mäeeraldist ümbritseval alal. Lisaks on seal teeservadelt ning 700 m lääne poolt mööduvalt gaasitrassilt leitud madalat unilooka (LK III kat.). Viimatinimetatu on taimestumata pindasid edukalt okupeeriv pioneerliik, mis võib leida soodsaid kasvukohti nii metsatööde kui maavarade kaevandamise ja transpordiga seoses kujunevate trasside ja paljandunud alade näol. Loomastik ja linnustik Nõmmevälja uuringuruum asub väheasustatud piirkonnas laiaulatuslike metsade, raiesmike, võsa ja soode levilal. Harjumaa jahindusseltsi andmetel on ala ulukiterikas. Elutsevad metssead, metskitsed, jänesed ja põdrad, samuti rebased ja kährikkoerad. Alal on nähtud ilvest, karu ja hunti. Kaitsealuseid loomade elupaiku pole teada. Linnustik on mitmekesine,

38 36 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS pruunikas pesajuur harilik käoraamat kaunis kuldking taotletava mäeeraldise ligikaudne piir Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad Nõmmevälja uuringuruumi piires (Nabala lubjakivimaardla Nõmmevälja karjääri rajamise ja lubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 2011, joonis 5 järgi). kuid kaitsealuste lindude elupaiku pole kavandatava karjääri mõjupiirkonnas teada. Karjääri mõju loomastikule ja linnustikule on minimaalne, sest kohalikud loomad harjuvad muutuvate elutingimustega ja hoiduvad karjäärist esialgu mõned sajad meetrid kaugemale. Juhuslikku kukkumist karjääri takistab karjääri ümbritsev piirdevall. Paekivi kaevandamise mõju Kaevandamisega kaasneks karjääri alla jääval maaalal piirkonna metsale, raiesmikule ja võsale iseloomuliku taimestiku häving. Karjääri olulise ja ebaolulise mõju piirides taimestik säiliks, sest nad toituvad sademeteveest ning seetõttu karjääri tegevusega kaasnev pinnasevee alandus taimede kasvu ja liigilist kooslust ei mõjuta. Küll aga vähendab pinnasevee

39 Nõmmevälja karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule taseme alandamine soostumise ohtu eriti aladel, kus kunagi rajatud melioratsioon enam ei funktsioneeri. Sellest tulenevalt võiks pinnasevee taseme alandamine avaldada negatiivset mõju ainult märgalade taimedele. Nõmmevälja uuringuruumi piires on teada järgmiste kaitsealuste taimede kaunis kuldking, pruunikas pesajuur ja harilik käoraamat kasvukohad. Nende II ja III kategooria kaitsealuste taimede esinemine on teada ka suuremas piirkonnas Nõmmevälja uuringuruumi piiride taga. Nagu teised taimedki, toituvad ka need kaitsealused taimed sademeteveest ja karjääri tegevusega pinnasevee alandus taimede kasvu ja liigilist kooslust ei mõjuta. Enne kaevandamisega kaasnevat tegevust on arendaja kohustatud II kategooria kaitsealused taimed ümber istutama kooskõlas Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regiooni suunistega. Nõmmevälja uuringuruum jääb rohevõrgustiku suure tuumala kesksesse ossa, moodustades selle pindalast alla 5% ning senise praktika põhjal võib eeldada, et käesoleval juhul ei avaldaks kavandatava karjääri tegevus sellele olulist negatiivset mõju. Natura 2000 võrgustiku alad Rahaaugu ja Tammiku jäävad tulevasest Nõmmevälja karjäärist kaugele vastavalt 750 m ja 2000 m kaugusele. Nende aladeni ulatuv karjääri tegevusega kaasnev müratase, tolmu ja gaaside sisaldus õhus pole olulised. Esimese astme ehk maavara ülemise poole kaevandamisel leviks pinnasevee alandus kuni 1 m ulatuses ainult Rahaaugu hoiuala kirdenurga alale; Tammiku looduskaitsealani alandus aga ei ulatuks. Kuna arendaja kavatseb rakendada karjääri infiltreeruva vee vähendamise meetmena veetõkendi rajamist, siis selle tulemusel ei ulatu kaevandamisega kaasneva pinnasevee mõju vaadeldavate Natura 2000 võrgustiku aladeni ka maavaralasundi alumise poole, st. II astme kaevandamisel. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 3 lg 2 alusel tuleb hinnata Natura võrgustiku aladele keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjustada Natura 2000 võrgustiku ala. Kuna Nõmmevälja karjääriga kaasnevad olulised keskkonnamõjud ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladele, pole neid KMH programmi teostamisel olnud võimalik ka hinnata. koostas: Heikki Bauert kasutatud kirjandus: Nabala lubjakivimaardla Nõmmevälja karjääri rajamise ja lubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 2011.

40 38 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS TAMMIKU karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule ja Natura 2000 aladele Taotletav Tammiku lubjakivikarjäär asub Tammiku külas Harju maakonna Kose valla lääneosas, jäädes valdavalt Paunküla metskonna maatükile M-17, mis on kasutuses metsamaana. Mäeeraldise lõunaosa jääks riigi reservmaale. Mäeeraldise ala jääb metsakuivendusobjektide PÜ237 I (173.6 ha) ja Tammiku PÜ237 II (428,8ha) maa-alale. Kavandatava tegevuse piirkonna üldine keskkonnaseisund on mõjutatud varasemast maakasutusest. Suures osas on tegemist metsastunud põllu- ja heinamaaga, mis on nõukogude ajal kuivendatud metsakuivendusvõrguga. TAMMIKU MÄEERALDISE JA LÄHI ÜMBRUSE LOOMA- NING TAIMELIIGID Tammiku karjäär jääb maakondliku tasandi rohevõrgustiku tuumalale ning taotletava mäeeraldise edelapiir külgneb Tammiku looduskaitsealaga, mis kuulub ühtlasi Tammiku loodusalana Natura alade võrgustikku. LOOMASTIK. Tammiku kavandatav karjäär jääb Tammiku jahipiirkonda (JAH ). Jahiselts Diana andmetel leidub alal suurulukitest põtru, metskitsi, metssigu, hunte, ilveseid ja kopraid. Kaitstavatest loomaliikidest on kavandatava Tammiku karjääri ümbruses registreeritud järgmised liigid (EELIS, keskkonnaregistri andmed, seisuga ): I kaitsekategooria. Kavandatavast karjääri alast umbes 1.3 km edelasse jääb must-toonekure (Ciconia nigra) pesapaik. Must-toonekurele on olulisteks toitumisaladeks kraavid, ojad, madalad tiigid ja järved, kus ta püüab nii kahepaikseid kui kalu. Kavandatavast karjääri alast umbes 1.8 kilomeetri kaugusele loodesse jääb väike-konnakotka (Aquila pomarina) pesapaik. Tema peamisteks toitumisaladeks on niidud ja põllud. II kategooria loomaliikidest on ca 0.9 km kaugusel karjäärist läänes registreeritud karvasjalg-kaku (Aegolius funereus) pesitsusala. III kategooria loomaliikidest on kavandatava karjääri lääneservast 450 m kaugusel leitud väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja rästik (Vipera berus). TAIMESTIK. Tammiku kavandatava karjääri alal on leitud järgmised kaitsealused taimed (T. Ploompuu, 2009): II kaitsekategooria (KK) taimedest kuldking (Cypripedium calceolus) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum) III kaitsekategooria (KK) taimedest eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica), vööthuulsõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), suur käopõll (Listera ovata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), lamav unilook (Sisymbrium supinum) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) Kuldking (II KK). Kavandatava karjääri piirkonnas leiti inventuuri käigus kahes kohas looilmelises salumetsas. Liik on II kategooria kaitsealuste taimeliikide seas üks arvukamate leiukohtadega liik Eestis. Suur osa kuldkinga leiukohti on esindatud vähearvukate isenditega. Püst-linalehik (II KK). Kavandatava karjääri piirkonnas leiti inventuuril ühes kohas soostunud puisniidul vähe isendeid. Liik on teise kategooria kaitsealuste liikide seas üks arvukamate leiukohtadega liik Eestis. Enamus ligi leiukohti paikneb loometsades, puisniitudel ja ka lubjarikastes soostuvates hõredates metsades, mis jäävad Tallinna, Kose ja Märjamaa vahelisele alale. Eesti soojumikas (III KK). Leiti inventuuril madalsookoosluses ühel alal tegemist on keskmise arvukusega elujõulise populatsiooniga. Eestile endeemne takson väljaspool Eestit on Lätis ja Ingerimaal teada paar väikest leiukohta. Eestis on soojumikas küllaltki levinud madalrohustel lubjarikastel, õhukeseturbastel madalsoodel ja lubjarikastes soostunud hõredates metsades. Samas on nende alade kuivendamise käigus soojumika elupaikade hulk oluliselt vähenenud. Liik talub ümberistutamist ja on seemneliselt kergesti levitatav. Vööthuul-sõrmkäpp (III KK). Leiti inventuuril neljal alal esinemine on neil aladel hajus kuni sagedane. Eesti üks tavalisemaid käpalisi toitainerohketes soos-

41 Tammiku karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule ja Natura 2000 aladele 39 tunud metsades ja niisketes viljakates metsades. Mäeeraldisel liigi elupaikade hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Kahkjaspunane sõrmkäpp (III KK). Leiti inventuuril madalsookoosluses vähearvukana ühel alal. Eesti üks tavalisemaid käpalisi madalsoodes. Mäeeraldisel liigi elupaiga hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Suur käopõll (III KK). Leiti inventuuril neljal alal esinemine keskmise arvukusega. Eesti üks tavalisemaid käpalisi salu tüüpi metsades (sh. ka viljakamad loometsad ja soostunud metsad). Mäeeraldisel liigi elupaikade hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Kahelehine käokeel (III KK). Leiti inventuuril kahel alal esinemine keskmise arvukusega. Eesti üks tavalisemaid käpalisi veidi soostuvatel niitudel ja metsades, harvem ka teistes elupaikades. Mäeeraldisel liigi elupaikade hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Rohekas käokeel (III KK). Leiti inventuuril ühel alal esinemine väikese arvukusega. Lääne-Eesti üks tavalisemaid käpalisi, Ida- ja Lõuna-Eestis harv. Levib kuivemates elupaikades kui kahelehine käokeel, on lubjalembene. Mäeeraldisel liigi elupaiga hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Harilik käoraamat (III KK). Leiti inventuuril ühel alal esinemine on väikese arvukusega. Lääne-Eesti üks tavalisemaid käpalisi, Ida- ja Lõuna-Eestis harvem. Levinud puisniitudel ja aruniitudel, harvem ka valgusrikastes metsades. Mäeeraldisel liigi elupaiga hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Lamav unilook (III KK). Leiti inventuuril mõne taimena kolmes kohas kraavi kaldal, samuti lubjakivimaardlast veidi kagu poole jääva kraavi kaldal. Liigi kasvukohad ilmselt juhuslikud ja ebapüsivad, isendite lähtepopulatsioon teadmata. Eestis on liigi loodepoolne osaareaal. Esineb eelkõige ajuti märgades (üleujutatavatel) kohtades loodudel, ka karjatavate loopealsete liigselt tallatud piirkondades, veekogude klibustel-lubjarikastel kaldaaladel, teistes elupaikades harvem. Mäeeraldisel liigi juhusliku elupaiga hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Pruunikas pesajuur (III KK). Leiti inventuuril neljal alal esinemine küllaltki suure arvukusega. Eesti üks keskmise sagedusega käpalisi, eelkõige salu-tüüpi ja sarnastes metsades. Mäeeraldisel liigi elupaikade hävimine ei ohusta liigi esinemist Eestis. Esialgselt taotletud kaevandamisalalt leitud II kaitsekategooria taimede leiukohtade säilimiseks ning karjääri ja Tammiku looduskaitseala vahele puhverala jätmiseks vähendati taotletud kaevandatavat ala ligi 20 %. TAMMIKU KARJÄÄRI VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU Mõju maastikule. Kavandatava tegevusega rajataks Põhja-Eestile omase tasase metsaga kaetud paeplatoole keskmiselt 22 m sügavune karjäär. Kaevandamisaegne negatiivne mõju maastikule oleks vältimatu ja pöördumatu. Kaevandamise lõppedes kujundataks kaevandatud alale veekogud, mis pikemaajalises perspektiivis tasakaalustavad kaevandamisel tekkinud muutust. Mõju põhjaveele. Karjääri rajamiseks ja lubjakivi väljamiseks saab olema vajalik veetaseme alandamine Nabala-Rakvere veekihis. Mõju põhjaveele sõltuks karjäärist väljapumbatavast veekogusest ja rakendatavatest põhjaveemõju leevendusmeetmetest. Leevendusmeetmete rakendamiseta jääks karjääri mõjusfääri 7 Kiili valla Sõmeru küla majapidamist ja 2 Kose valla Tuhala küla majapidamist, mis kasutavad salvkaevudega Ordoviitsiumi Nabala-Rakvere põhjaveekihi vett. Osa piirkonna salvkaeve on jäänud perioodiliselt kuivaks ka looduslikes tingimustes või kunagi rajatud kuivendusvõrgu tõttu. Karjäär ei mõjutaks oluliselt sügavamal paiknevaid Ordoviitsiumi Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihte. Karjäär ei mõjutaks allpool olevaid Ordoviitsium-Kambrium ja Kambrium-Vendi veekihte. Rakendades vastavaid leevendusmeetmeid, oleks kavandatavas karjääris kuu keskmine põhjavee kõrvaldus maksimaalselt 50 liitrit sekundis. Tammiku looduskaitseala veerežiimi säilitamiseks leevendusmeetmete rakendamisel jääks karjääri mõjusfääri 7 Kiili valla Sõmeru külas majapidamist. Mõju pinnaveekogudele. Kavandatavate karjääride mõju Tuhala jõe kõrgveeperioodi äravoolule ja sellest sõltuvale Nõiakaevu ülevoolu sagedusele ei ole oluline. Karjääri veekõrvalduse mõju pinnaveekogude vooluhulgale piirduks lähemate kuivenduskraavide ja ojade ülemjooksudega. Tuhala ja Pirita jõgede valgala Tammiku karjäärist kaevandamisel ei muutuks. Ka ei avaldaks kavan-

42 40 PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVIMAARDLAS datav tegevus mõõdetavat mõju veekogusele Pirita jões ja Ülemiste järve pinnaveehaardes. Arvestades Tuhala ja Pirita jõe vooluhulka, siis Tammiku karjääri vesi ei kahjustaks Tallinna Ülemiste pinnaveehaaret ja Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitseeesmärke. Veekogude seisund ei halveneks. Mõjud pärast karjääri sulgemist. Pärast kaevandamise lõpetamist korrastatakse karjäär korrastamistingimuste kohaselt koostatud projekti alusel. Korrastamisprojektis tagatakse metsakuivendusobjektide PÜ237 ja Tammiku PÜ237 II funktsioneerimise säilimine. Korrastamistöödega plaanitakse alustatada kaevandamise ajal karjääri küljed kujundatakse laugeks kattepinnasest ja paeliiva savikast tootmisjäägist veetõrjeseina rajamisel. Tekkivate veekogude kogupindala jääks etappidena kaevandatud alast (kokku Tammiku karjääriala korrastamine veekoguks ( Nabala lubjakivimaardlasse kavandatava Tammiku lubjakivikarjääri rajamise keskkonnamõju hindamine, joonis 5). 56,69 ha) mõnevõrra väiksemaks kaevandatud alalt süvendisse paigutatud veetõkkeseina pinnase arvel. Mõlemad karjäärialad lastakse veega täituda, moodustades kaks veekogu. Korrastamisprojekti põhjal moodustuvad veekogud oleksid sügavad, vältimaks nende kinnikasvamist. Elustiku mitmekesistamiseks veekogudes rajatakse madalaveelisi kohti taimestiku kasvu võimaldamiseks. Heas seisundis looduslähedaste tehisveekogude moodustumine kaevandatud karjäärialadel suurendaks piirkonna maastikulist mitmekesisust ja liigirikkust. Tekkinud veekogusid saaks kohandada kala-, puhke- ja turismimajanduse korraldamiseks.

43 Tammiku karjäär: kaevandamise mõju taimestikule, loomastikule ja Natura 2000 aladele 41 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMIS- JA LEEVENDUSMEETMED Oluliselt vähendab negatiivset keskkonnamõju Tammiku karjääri kaevandatava ala vähendamine puhverala võrra ja põhjavee alanemise mõjuulatuse piiramine filtratsioonitõkke ja infiltratsioonibasseini abil. Samuti vähendab negatiivset keskkonnamõju etapiviisiline kaevandamine, mille käigus toimub I etapil väljakaevandatud ala korrastamine samaaegselt maavara kaevandamisega II etapil. Negatiivse keskkonnamõju vähendamise võimaluseks on läbikaevandatud maastike võimalikult kiiresti looduslähedasteks kujundamine. Tammiku kavandatavas karjääris on läänepoolsel karjääriväljal (II etapp) kaevandamise ajaks idapoolne karjääriväli juba korrastatud ning seal moodustub veega täitumisel looduslähedane veekogu. Nii etapiviisiliselt kaevandades saaks kiirendada veekogus sobiva elustiku teket. Tammiku loodusala ja Tammiku looduskaitseala niiskusrežiimi muutmine hoitakse ära leevendavate meetmete kasutuselevõtuga, milleks on: kaevandamine kahes etapis, kahel eraldi asetseval karjääriväljal. Selline kaevandamisviis vähendab põhjavee sissevoolu karjääri 16-33%, võrreldes kaevandamisega ühes etapis. filtratsioonitõkkeseina rajamine tihendatud savikatest pinnastest või puuraukudesse surutud tarduva seguga. Arvutustulemuste põhjal saab pinnaseseina või puuraukudesse surutud tarduva seguga vähendada juurdevoolu Tammiku karjääri ligikaudu kolmandiku võrra, kuid sellest täielikult ei piisa niiskuslembestel taimedel niiskusrežiimi säilitamiseks Tammiku loodusala karjääripoolsetes osades. Seetõttu on vajalik lisaks ka infiltratsioonibasseini rajamine. infiltratsioonibasseinide rajamine kaitsealade veerežiimi säilitamiseks. Infiltratsioonibasseini efekt on suurim selle kasutamisel ühes veetõkkeseinaga. Veetõkkesein hoiab kinni osa infiltratsioonibasseinist infiltreeruvast veest ning see vesi liigub karjääri tagasi vaid filtratsioonitõkke seina alt, läbi karjääri põhja. Infiltratsioonibasseini laiuseks on mudelarvutustes 4 m, põhja arvutuslikuks filtratsioonimooduliks 1 m/d. Etapiviisiline kaevandamine Tammiku karjääris koos puhvertsooni jätmisega Tammiku kaitsealaga piirneval alal ( Nabala lubjakivimaardlasse kavandatava Tammiku lubjakivikarjääri rajamise keskkonnamõju hindamine, joonis 34 järgi). PU puhverala (ei kaevandata) II etapp PU I etapp